uudiskiri3

E-õppe kvaliteet

sügis 2006 Paremad palad E-kursuste pedagoogilise kvaliteedi hindamise võimalustest lk 3 Organisatsioonikultuuri uuring REDEL projektis lk 4 E-õppe kvaliteedisüsteem: kvaliteedimärk ja eriauhinnad lk 5 Kas informeeritud olemine aitab paremini õppida? lk 6

e-Õppe Arenduskeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli delegatsioonid koos St. Petersburgi Kolledži esindajatega

Piiridega ja piirideta e-õpe ■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Käes on september ja uus kooliaasta on alanud.

Loodetavasti on kõik õpetajad, õppejõud, õpilased ja üliõpilased kenasti puhanud ning laadinud kauni suvega endasse palju päikeselist energiat, et vastu minna töisele talvele. e-Õppe Arenduskeskuse meeskonnal õnnestus sel suvel külastada St.Petersburg’i Kolledžit ja osaleda Florida Kaugõppe Konsortsiumi (Florida Distance Learning Consortsium; www.distancelearn.org) koosolekul. Reisi eesmärk oli tutvuda e-õppe arengutega USAs ja luua uusi koostöökontakte. E-õppe erinevate arengutega Euroopas olime hästi kursis, aga USA e-õppe arengutest olime vähe kuulnud. Kontseptuaalselt saab öelda, et oma e-õppe arengutega me liigume õiges suunas. Meil on lihtsalt rohkem tööd vaja teha ja finantsiliselt on meil keerulisem. Oma ideid ja eesmärke, mida oleme e-õppe arenguteks püstitanud me muutma ei pea. Ainuke küsimus on ajas, rahas ja suhtumises.

Hea meel oli tõdeda, et e-õppe mured ja rõõmud on meil väga sarnased. Ei ole vahet, kas õppejõud/ õpetaja töötab Eestis või USAs. E-kursuste loomisel ja arendamisel maksavad USA kolledžid lisatasu õppejõudele/õpetajatele. See on väga sarnane meie e-kursuste tasustamise süsteemiga. Huvitav oligi tõdeda, et toetuste summad e-kursuste loomiseks ja tegemiseks on rahaliselt samad mõlemas riigis.

E-kursuste läbiviimisel õppejõud/õpetaja lisatasu ei saa ja töötasu ei sõltu antud tundide arvust.

Võrreldes Eesti ja USA e-õppe arengut, oli minu jaoks suuremaks erinevuseks juhtkonna suhtumine ja kaasatus e-õppe arendusse. Natuke nukker oli kuulata, kuidas e-õpe on võrdsustatud tavaõppega ning juhtkond ei näe siin mitte mingit vahet. E-õppe arenguid ja trende väärtustatakse kooli juhtkonna

poolt kõrgelt ning õpetajatele, õppejõududele ja haridustehnoloogidele antakse erinevat tuge e-õppe arendamiseks. Meeldiv oli kohtuda St.Petersburg’i Kolledži presidendi Dr Kuttleriga, kes ütles, et eõpe on neile tähtis ja seda peavad kõik meie töötajad ja akadeemiline personal kasutama ja arendama. Kuulates tema visiooni ja tulevikueesmärke, oli kahju tõdeda, et Eestis ei ole ühtegi sellist hariduse-visioonääri. Dr Kuttler on St.Petersburg’i Kolledži president olnud juba 35 aastat, saades iga viie aasta tagant tagasivalituks. Väga tugevalt oli näha Dr Kuttleri visonäärlikku mõju oma töötajatele. Kahjuks Eesti kutse- ja kõrgkoolide juhtkondade hulgas olen ma saanud vähe tuge e-õppe arenguks või loodetakse, et e-õppe arendamine ja juurutamine puudutab vaid haridustehnoloogi.

Mind isiklikult on St.Petersburg’i Kolledži külastamine pannud teistmoodi mõtlema, aga samas andis ka sisemist jõudu e-õppe arendamisega jõulisemalt edasi tegeleda. E-õpe tuleb ja juurdub meie õppeprotsessis, kuid küsimus on ainult selles, et kes soovib selle rongi peale hüpata ja suudab kihutavas rongis püsti seista, see saab parema stardi piirideta haridusruumis. Reis on mõjutanud ka meie Eesti e-Kutsekoolide konsortsiumi liikmete külastust, millega me oleme juba teinud algust. Kui mõned koolidirektorid kahtlevad alguses kohtumise vajalikkuses ning ikka uurivad, et kas peaks ka osalema kohtumisel, kuna ei tea ju e-õppest midagi, siis peale kohtumisi oleme saanud positiivset tagasidet ja meil on selle üle väga hea meel. Heameel on tõdeda, et koolidirektorid on mõistnud, et uued innovaatilised arengud koolis peavad saama juhtkonna igakülgse toetuse. Ainult õppejõu/õpetaja ja haridustehnoloogide entusiasmist ja säravatest silmadest ei piisa.

Vaja on ka juhtkonna toetavat sõna ja pilku, mida hetkel on kahjuks veel liiga vähe. Sarnase aruteluringi soovin teha talvel kõrgkoolide juhtkondadega.

St.Petersburg’i Kolledžiga käib meil hetkel koostöömemorandumi koostamine, kus väga täpselt püüame kirjeldada üksteise huvisid ja soove. Loodud on juba rahvusvaheline haridustehnoloogide list, et käivitada kahe riigi haridustehnoloogide vaheline koostöö. Eesti poolt kuuluvad sinna listi kõik haridustehnoloogid kutse- ja kõrgharidusest. Plaanis on korraldada Eestis ühine haridustehnoloogide koolitusseminar, et vahetada üksteisega teadmisi ja kogemusi.

Lisaks haridustehnoloogide koostöö arendamisele on mitmeid ideid erinevate valdkondade ja temaatiliste võrgustike ühistegevuse arendamiseks.

Mul on heameel tõdeda, et Eesti e-õppe rong liigub õiges suunas ja võtab tuure üles. Sügisega koos on tulemas mitmeid vahvaid üritusi e-õppe vallas – 11. oktoober e-õppe päev, 7. – 8. detsember koolitusseminar, e-õppe kohvik-klubi jätkab oma tegevust ja tuli idee alustada üks kord kuus e-õppe uudiste televersiooni edastamisega.

Lõpetuseks väike e-õppe anekdoot, mis on tõestisündinud lugu. Õppejõust isa küsib oma poja käest, kes lõpetas ühe kõrgkooli Eestis, et palju siis sellel aastal lõpetajaid on? Poeg vastab: “6 või 7”.

Isa imestab ja küsib: “Mismoodi 6 või 7? Kohe ju lõpuaktus tulemas!” “Juku on meil e-õppes, sellepärast me ei tea, kas ta lõpetab või ei,” vastab poeg.

“OOOO” on isa imestus suur, et kolleegid teevad vingelt e-õpet. Isa uurib edasi: “Kas Juku siis koolis ei käi ja kuidas seda e-õpet seal tehakse?” Poeg vaatab isale otsa ja ütleb: “Juku on hinneteks saanud ainult e-sid. See ongi e-õpe”.

Ilusat kooliaasta algust ja jõudu e-õppe juurutamisel!

|

Memorandum

E-õppealased uudised Eestist

21. sajandi õppetöö eeldab õppeprotsessis info-ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutamist. Õppimise aluseks on info, kogemuste ja teadmiste vahendamine. Õppesisu ja kasutatavad meetodid mõjutavad tugevalt teineteise arengut.

Praegu IKT vallas toimuval on õppimisele ilmselt drastilisem mõju kui seda oli Gutenbergi trükimasinal. IKT ei mõjuta mitte ainult info esitamist ja levitamist, nagu tegi seda trükitud raamat, vaid haarab kõiki õppeprotsessi komponente – suhtlemist, tagasisidet, hindamist ja õppeprotsessi haldamist.

Arvestades tehnoloogiliste muudatuste kiirust ning globaalsust, oleme tunnistajateks suurtele muutustele haridusvaldkonnas. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse tagamiseks ei piisa lihtsalt muutustega kaasaminemisest, vaid tuleb ise olla uuenduste genereerija ja realiseerija.

Toimuvat võib nimetada kõiki inimesi puudutavaks tehnoloogiliseks revolutsiooniks. Noorem põlvkond läheb muutustega kaasa kiiremini, see leiab koha nende elustiilis. Tulemusena on nad IKT kasutamisel vi-

Tartu Ülikool

(e-memorandum 2006)

Toimetaja veerg Kerli Kusnets

Head lugejad, te hoiate käes e-õppe uudiskirja kolmandat numbrit, mida võiks ühtlasi lugeda ka juba esimeseks märgiks traditsioonide tekkimisel.

Seekord on uudiskirja läbivaks teemaks valdkond, mis on intrigeeriv ja diskussioone tekitav just e-õppes – kvaliteet. E-õppe mõiste, kontseptsioon ja üldine ideestik oma uudsuses on seadnud kõrged nõuded ka kvaliteedi tagamisele. E-õppe kvaliteedi all on eelkõige mõeldud õppeprotsessi kvaliteeti e-kursusel, mis juhib tähelepanu erinevatele aspektidele–õppeprotsessi sisu, kontekst ja struktuur.

E-õpe oma sisult on õpetaja jaoks uudne ja täiesti teistmoodi õppevorm, mis eeldab paindlikkust, mitmekesisust ja erinevate tehnoloogiate tundmist.

Käesolevas uudiskirjas saate tutvuda erinevate käsitlustega e-õppe kvaliteedi osas. Samuti anname ülevaate projektidest ja uuringutest, mis tegelevad kvaliteedi problemaatikaga e-õppes. Käesolevas Uudiskirjas ilmub ka meie e-õppe alane Tööleht nr 2. Tutvustame erinevaid tehnoloogilisi vahendeid e-kursuse kvaliteedi tagamiseks.

Toome Teieni Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogide reisikirja Euroopa Kaugõppe ja e-Õppe Võrgustiku (EDEN) poolt korraldatud ülemaailmsest konverentsist „E-pädevused eluks, töötamiseks ja innovatsiooniks”, kus haridustehnoloogid annavad ülevaate e-õppe arengusuundadest ja põhimõtetest, mis peaksid mõtlemisainet pakkuma kõikidele õppeprotsessis osalejatele.

Oluline on täheldada, et muutunud on õppimise vorm, sisu ja kontekst, mis loob täiesti uue mõõtme ka kvaliteedi tagamisele õppimis- ja õpetamisprotsessis. Kas ja kuidas on õpetaja/õppejõud ülikoolis, kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis täna valmis kvaliteetset e-õppe protsessi läbi viima? Milliseid ressursse (inimesed, tehnika, aeg jne) eeldab kvaliteetne e-õpe? E-õppe Uudiskirja kolleegium loodab, et uudiskirja sisu just sellistele küsimustele mõtteainet annab.

Uudiskirja kolleegium tänab kõiki, kes kolmanda uudiskirja numbri valmimisele ja traditsioonide juurdumisele nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Kõik huvilised on oodatud lugema lisa ning arutlema foorumis E-õppe Uudiskirja võrguväljaandes aadressil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri (uudiskirja paberversioon ei sisalda kõiki artikleid). E-õppe Uudiskirja portaalist saab lisateavet veel e-õppe arengutest Eestis, mustrikeele kasutamisest pedagoogikas ja Horizon Wimba võimalustest.

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee Uudiskirja neljas number ilmub novembris ning planeeritud teemad on seotud Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli koolitusseminariga, mis toimub 7.-8. detsembril Narva Kutseõppekeskuses.

Head lugemist ja ilusat kooliaasta algust!

|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

lunumad kui nende õpetajad, õppejõud ja vanemad. Seda nähtust võiks käsitleda pigem uue võimaluse ja väljakutsena kui probleemina.

Kokkuleppeliselt kasutatakse IKT toega toimuva õppeprotsessi tähistamiseks terminit e-õpe. Perspektiivis näeme „e” kadumist selle termini eest, mis tähendab IKT vahendite kasutamist õppeprotsessi loomuliku osana. E-õpe ei ole senise õppeprotsessi jäljendamine IKT abil, vaid on õppetöö ümberkujundamine vastavalt uutele võimalustele. E-õppe kasutusele võtmine ei tähenda loobumist senistest headest õppimis- ja õpetamisviisidest, vaid pigem nende täiendamist ja avardamist.

Allakirjutanud on veendunud, et e-õpe võimaldab: • tõsta õppe kvaliteeti, lihtsustades õppeasutuste ja õpetajate/õppejõudude vahelist koostööd ning integreerides erinevaid õppeaineid ja õppevorme • muuta õppimine efektiivsemaks ja kättesaadavamaks, taotledes seeläbi ühiskonna kõigi liikmete võimete maksimaalset realiseerimist; • arendada õppijakeskseid motiveerivaid õppimisviise, kus õppijal on senisest olulisem roll õppeprotsessi kujundamisel ning luua seeläbi õppimist parimal moel toetav õppekeskkond; • muuta kardinaalselt õpetaja/õppejõu töö sisu, luues võimalused õppeprotsessi individualiseerimiseks ning loominguliseks ja paindlikuks kujundamiseks lähtuvalt õppija eripärast; Eelöeldust lähtudes kutsume nii õppijaid ja õpetajaid kui hariduse eest vastutajaid üles aktiivselt otsima võimalusi, kuidas parimal moel e-õpet rakendada. Kõigile kättesaadav kvaliteetne haridus on Eesti üks peamisi edu võtmeid ning e-õpe on üks olulisi viise, kuidas seda saavutada.

Aitame üheskoos kaasa õppetöö kättesaadavamaks, mitmekesisemaks ja indiviidi arvestavamaks muutmisel!

Allkirjad: Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja

Jah, olen nõus /allkiri/ /nimi/

Marju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog Annika Konsap Tartu Ülikooli haridusteaduskonna haridustehnoloog

02. juuni toimus Tartu Ülikoolis õppeaasta viimane lõunatund e-õppega. Teemaks oli rühmatöö. E-lõunad on Tartu Ülikoolis kestnud terve 2005/2006. õppeaasta. E-lõunatest räägitakse ka käesoleva uudiskirja eduloos “E-lõuna - kas virtuaalne söömaaeg?”

Leonardo projekti e-Teacher raames toimunud veebipõhine kursus üldhariduskooli õpetajatele “E-õppe kasutamine koolis”, mis kestis 22. märtsist 09. juunini, jõudis õnnelikult lõpule. Kursus toimus Moodle õpikeskkonnas. Selle koostasid ja viisid läbi Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogid. Kursuse lõpetas edukalt ligi 30 õpetajat üle Eesti.

Momendil toimub aktiivne töö uue WebCT versiooniga. Ühelt poolt koostatakse WebCT6 eestikeelseid juhendeid ja teisalt imporditakse kursusi vanast versioonist uude ning luuakse ja disainitakse uusi kursusi.

23. - 25. august toimus Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1 projekti “Doktoriõppe kvaliteedi tõstmine kasvatusteaduste valdkonnas” raames Käärikul suveülikooli kursus doktorantidele ja juhendajatele.

Seekord oli teema “Statistiliste andmete modelleerimine LISREL prorgammi abil”. Õppejõuks oli dr Fan Yang-Wallentin (Uppsala Ülikool). Koolitusel osalesid Tallinna ja Tartu ülikooli kasvatusteaduste, didaktika ja haridusteaduse temaatikaga seotud doktorandid ja nende juhendajad. Täiendav info annika.konsap@ut.ee

Tallinna Tehnikaülikool Marika Olander Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloog

15. juuli – 01. august viibisid Tallinna Tehnikaülikooli avatud ülikooli esindajad Marge Kusmin ja Priit Joa St. Petersburg College`s Ameerika Ühendriikides Florida osariigis, kus pandi kokku edasine kava koostööks kahe nimetatud kooli vahel. 24. - 25. augustil tegi vastuvisiidi Tallinna Tehnikaülikooli St. Petersburg College esindaja Gabriel Jakobson. Kokkusaamisel arutati eelkõige koostöö võimalust erinevate õppekavade õpetamisel.

25. august Virtually Integrated University Systems (VIUS) projekti raames toimus Tallinna Tehnikaülikoolis järjekordne koostöönõupidamine, kus koos Stockholmi Ülikooli ja Helsinki Kauppakorkeakoulu esindajatega otsustati jätkata Sakai eõppekeskkonna testimist.

E-kursuste pedagoogilise kvaliteedi hindamise võimalustest ■ Mart Laanpere Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse teadur Eesti e-ülikooli konsortsium on tegelenud e-kursuste kvaliteedi temaatikaga juba asutamisest saati. Ühelt poolt on selle taga olnud vajadus hinnata e-ülikooli poolt jagatud toetuste sihipärast kulutamist (lati ületamise loogika). Teisalt on eülikool pidanud oluliseks parimate e-kursuste esiletõstmist aasta e-kursuse konkursi kaudu, tunnustamaks pühendunumaid e-õppe juurutajaid ja andes e-õppe osas alles esimesi samme tegevatele õppejõududele näidete varal signaale selle kohta, mida e-kursuse kujundamisel oluliseks tuleb pidada (parimate väljasõelumise loogika). Samas on e-kursuste kvaliteedi hindajad igal aastal näinud kõvasti vaeva, sest tegemist pole lihtsa ülesandega. Alljärgnevalt vaatleksin esmalt üldisi kursuse pedagoogilise kvaliteedi hindamise viise, seejärel aga e-kursuste hindamise eripärasid.

Kuidas hinnata kursuse kvaliteeti? Alustada tuleks tõdemusest, et kursuse kvaliteedi hindamisel võib olla erinevaid eesmärke ja hindamismeetodid võivad neist eesmärkidest oluliselt sõltuda. Kui me soovime saada ülevaadet kursuse puudustest selleks, et kursust paremaks muuta, siis on tegemist formatiivse ehk kujundava hindamisega. Sel juhul keskendume eelkõige kursuse nõrkade kohtade avastamisele, kasutades selleks nii eksperthinnanguid kui tagasisidet kursusel osalenutelt. Kui aga meie eesmärgiks on langetada otsus kursuse kõlblikkuse kohta (nt. õppekavasse lülitamise või konkursile esitamise puhul), on tegemist summatiivse hindamisega. Sel juhul võtame aluseks “lati ületamise loogika” ja uurime kursuse vastavust õppekava eesmärkidele ja sisule või konkursi kriteeriumidele.

Samas on kujundaval ja otsustlangetaval hindamisel ka palju ühiseid jooni. Üldjuhul keskendutakse mõlema hindamisviisi puhul andmete kogumisele vähmasti kolmest vaatenurgast: ➀ kursuse sisu – selle vastavus õpieesmärkidele, korrektsus, katvus, struktureeritus, käsitluse vastavus sihtrühmale jne; ➁ kursuse didaktiline ülesehitus – õpetamisja hindamismeetodid, rütm, vaheldusrikkus jne; ➂ kursuse teostus – õpetaja roll, õppijate aktiivsus jne.

Neist kahte esimest saab ekspert põhimõtteliselt hinnata ka enne kursuse teostamist praktikas, kuid viimase tarvis tuleks vähemasti ühel korral kursus “läbi õpetada”.

Kursuse kvaliteeti on võimalik hinnata ka erinevatel tasanditel. Näiteks Kirkpatrick on pakkunud välja neljatasemelise raamistiku koolituse evalvatsiooniks: ➀ tase: afektiivne tagasiside õppijatelt ja õpetajailt (mis meeldis/ei meeldinud); ➁ tase: püstitatud õpieesmärkide saavutamine; ➂ tase: muutused (tööalases) käitumises; ➃ tase: tööviljakuse tõus.

Hoolimata sellest, et akadeemiliste kursuste hindamise puhul on Kirkpatricku raamistiku kahte viimast taset väga keeruline rakendada, tuleks vähemasti kahte esimest taset ka ülikooliõppe kontekstis eristada – vastasel juhul kipub õppijatelt kogutud emotsionaalne tagasiside (meeldis/ei meeldinud) jääma ainsaks dominandiks kursuse kvaliteedi kohta hinnangu andmisel.

Samas on kõige keerulisem just kursuse didaktilise ülesehituse (pedagoogilise kvaliteedi) hindamine, mistõttu allpool keskendun üksnes sellele. Eri aegadel on kursuse pedagoogilise kvaliteedi hindamisel kasutatud erinevaid lähenemisi. Möödunud sajandi keskpaigast alates on pedagoogikateaduse poolt pakutud välja rida suhteliselt hästi operatsionaliseeritavaid kontseptuaalseid raamistikke, mis

on kursuste hindajate seas kiiresti populaarseks kujunenud ja on seda kohati tänase päevani. Näiteks rakendatakse veel nüüdki USA-s kursuse õpieesmärkide ja hindamisinstrumentide evalvatsioonil Bloomi õpieesmärkide taksonoomiat. Viimase kohaselt jagunevad kursuse õpieesmärgid kuueks hierarhiliseks tasemeks: teadmine – õpilane loetleb, defineerib, tunneb ära, demonstreerib… mõistmine – õpilane võtab kokku, kirjeldab oma sõnadega, tõlgendab… kasutamine – õpilane rakendab, kasutab, muudab, seostab, lahendab… analüüs – õpilane analüüsib, järjestab, eristab, võrdleb, süstematiseerib… süntees – õpilane kombineerib, integreerib, korrastab ümber, loob… hinnang – õpilane hindab, otsustab, valib, testib, mõõdab…

Teiseks näiteks sobiks siinkohal 1960-ndate lõpust pärinev Gagne 9 õpisündmuse mudel, mida siiani kasutatakse õppetunni struktuuri hindamisel (ühes korralikus tunnis on need kõik esindatud, soovitavalt ka samas järekorras): • köida õppijate tähelepanu • teadvusta õpijatele tunni eesmärgid • meenuta varem õpitust neid teadmisi, mida võib seekord vaja minna • esita uus osa • juhenda õppijate iseseisvat õppimist • loo õppijatele võimalus oma uusi teadmisi demonsteerida või rakendada • anna õppijatele tagasisidet nende soorituse kohta • hinda õppijate sooritust • taga õpitu kinnistamine Samas on sedalaadi “teaduslike” hindamisraamistike põhiprobleemiks pedagoogikale ja teistele sotsiaalteadustele iseloomulik juba kinnistunud kontseptsioonide jalgujäämine paradigmade vahetusele. Nii on ka Bloom’i ja Gagne’ teooriad paljude tänaste pedagoogikaekspertide poolt aegunuks tunnistatud. Samuti on osutunud kohati üsna keeruliseks nende rakendamine e-kursuste hindamisel, millel on traditsioonilise õppega võrreldes mitmeid iseärasusi.

Mis on e-kursuse hindamisel teistmoodi On selge, et kursuse eesmärkide, sisu, õpetamis/õppimismeetodite ja hindamisvahendite vahelist seost jpm tuleb hinnata nii traditsioonilise kui e-õppe vormis pakutava kursuse puhul.

Samas on e-kursuse hindamisel ka oma eripära: • Virtuaalne õpikeskkond • E-õppematerjalide mitmekesisus, nende kaudu ennastjuhtiva õppija toetamine • E-õppematerjalide kujundus • Interaktiivsed töövahendid, võrgusuhtluse kavandamine ja juhtimine • Tuutori roll Lisaks on e-kursuste didaktilise ülesehituse puhul mõistlik lähtuda Gilly Salmoni 5-astmeline e-modereerimise mudelist, mille kohaselt tuleb kursuse algul pühendada piisavalt aega ja õpitegevusi selleks, et tagada kõigi õppijate juurdepääs vajalikule informatsioonile (õpikeskkonnaga ja õppematerjalidega tutvumine) ning luua õppijate vahel rühmasidemed. Mida edasi, seda enam “nähtamatuks” peaks muutuma tuutori roll, andes maad õppijate eneste initsiatiivile oma õppimise kavandamisel ja juhtimisel. Kursuse lõpuks tuleks saavutada situatsioon, kus õppijad koostöös ülesandeid lahendades ja võrgu vahendusel suheldes loovad ise uut teadmust.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|

Organisatsioonikultuuri uuring REDEL projektis ■ Triin Marandi Tartu Ülikooli haridustehnoloog Anne Reino Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadur Saima Tiirmaa-Oras Tartu Ülikooli haridustehnoloogiatalituse projektijuht

Projekti REDEL (“Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse”) raames viidi 2006. aasta kevadel läbi organisatsioonikultuuri uuring (ORKULT). Tegemist on ühega kolmest REDELi alamuuringust ning selle peamiseks eesmärgiks oli saada ülevaade Eesti kõrgkoolide organisatsioonikultuuri iseloomustavatest tunnustest ning analüüsida organisatsioonikultuuri ja e-õppe juurutamise vahelisi seoseid ja seaduspärasusi. Uuringu tulemuste põhjal on võimalik hinnata inimeste hoiakuid e-õppe ja sellega seonduva temaatika suhtes ning kõrgkoolide valmisolekut ja motivatsiooni organisatsioonina innovaatilisi samme astuda. Uuringu käigus läbi viidud küsitluse abil saadud andmed on alles analüüsijärgus – seega tutvustame käesolevas artiklis vaid esialgseid üldisi trende.

Uuringu läbiviijateks olid Saima Tiirmaa-Oras, Triin Marandi ja Lehti Pilt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskusest, Anne Reino Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnast ning Edvin Teekivi Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonnast.

Osalejad Uuringus osales 8 Eesti E-ülikooli partnerkõrgkooli (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Akadeemia Nord, Audentes ja Infotehnoloogia Kolledž), mille töötajate (õppejõud ja administratsioon, viimaste hulgas ka juhtimisülesannet täitvad õppejõud) ja üliõpilaste seast moodustati juhuvalim. Valimisse sattunud akadeemilise pere liikmetele saadeti elektrooniline küsimustik, mis koosnes kolmest osast: üldisest organisatsioonikultuuri mõõtmiseks koostatud ankeedist (koostatud Anne Reino poolt ning eelnevalt testitud erinevates organisatsioonides, sisaldab 58 küsimust), e-õppe arendamisega seonduvate küsimuste ankeedist (13 küsimust) ning taustaandmete osast.

Veebipõhisele küsimustikule vastas kokku 619 inimest (399 üliõpilast, 98 õppejõudu ning 122 ad-

|

ministratsioonitöötajat). Vastanute hulgas oli 369 naist ning 193 meest (57 jätsid soo märkimata).

Vastanute jaotumine kõrgkooliti oli järgmine: Tartu Ülikool – 262 isikut, Tallinna TehnikaÜlikool – 105, Tallinna Ülikool – 95, Estonian Business School – 56, Eesti Maaülikool – 39, Audentes – 28, Akadeemia Nord – 25 ja Infotehnoloogia Kolledž – 9.

Uuringus osalenud administratiivtöötajate keskmine vanus oli 45 aastat, õppejõududel 46 ning üliõpilastel 27 aastat. 54% vastanud üliõpilastest olid bakalaureuse astme tudengid ning 22% magistrandid (ülejäänud õppisid diplomiõppes, doktorantuuris jm). Õppejõududest oli 45% lektoreid, 15% professoreid ning 11% dotsente (lisaks õpetajad, assistendid ja teadurid).

Organisatsioonikultuuri uurimine Organisatsioonikultuuri võib pidada organisatsiooni iseloomu peegelduseks. Kultuuri tuumaks on väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse ning mida organisatsioon soovib endast väljapoole peegeldada. Organisatsioonis omaksvõetud väärtused reguleerivad töötajate käitumist, organisatsiooni toimimisprotsesse ning olles kooskõlas organisatsiooni eesmärgiga, aitavad kaasa selle saavutamisele. Pole olemas nn objektiivset kultuuri – organisatsioonikultuur on oma loomult subjektiivne, põhinedes organisatsiooni liikmete tajul ja arusaamal, mismoodi nende organisatsioon toimib.

Organisatsioonikultuuri kohta käivas küsimustiku osas pidid vastajad lähtuma oma paremast arusaamast ja hinnangutest oma ülikoolile.

Käesolevas uuringus hindame organisatsioonikultuuri organisatsiooni väärtustel põhineva tüpoloogia kaudu, kus eristatakse nelja organisatsioonikultuuri tüüpi: inimsuhete, avatud süsteemi, tulemusele orienteeritud ja sisemiste protsesside tüüp. Nimetatud tüüpide näol on tegemist abstraktsiooniga ning nn puhtaid tüüpe reaalsuses ei

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

eksisteeri. Igas organisatsioonis võib leida kõigile neljale kultuuritüübile iseloomulikke jooni, kuid organisatsioonid erinevad üksteisest selle poolest, milline organisatsioonikultuuri tüüp seal domineerib ning kuivõrd tasakaalustatud kultuur on.

Inimsuhetele suunatud tüüp tähistab organisatsiooni, mille üks eesmärkidest on oma liikmete pidev arendamine ja koolitamine. Selline organisatsioon on nagu suur perekond, kus valitsevad usalduslikud suhted (ka juhtide ja alluvate vahel), töötajad hoolivad üksteisest ning on abivalmid. Organisatsiooniliikmete omavaheline suhtlemine ei piirdu vaid tööalaste kontaktidega, suheldakse ka nn isiklikul pinnal: räägitakse ja hoolitakse üksteise isiklikest asjadest ja probleemidest, korraldatakse ühisüritusi ka väljaspool tööaega jne. Taolises organisatsioonis on olemas tugevad, oluliseks peetavad traditsioonid. Inimsuhetele suunatud organisatsioonikultuuri keskseks väärtuseks on pühendumine – eeldatakse, et töötajad on pühendunud ning vajadusel asetavad organisatsiooni huvid isiklikest huvidest kõrgemale.

Siit tulenevalt on oluliseks väärtuseks lojaalsus ning uhkus organisatsiooni kuulumise üle. Klienti (antud juhul üliõpilastesse) suhtutakse kui koostööpartnerisse ning kliendi rahulolu peetakse väga oluliseks.

Sellises organisatsioonis lähtuvad tasustamise printsiibid sageli töötajate ühispanusest.

Avatud süsteemina toimivas organisatsioonis hinnatakse loovaid ning värskete ideedega inimesi.

Organisatsioon on paindlik ja valmis muutusteks, seal valitseb dünaamiline ja ettevõtlik õhkkond. Sellesse organisatsiooni kuuluvatele inimestele meeldib katsetada uudseid asju ja lahendusi ning kuna ka juhtkond püüab leida innovaatilisi lahendusi ja suhtub positiivselt töötajatepoolsetesse ettepanekutesse ja algatustesse, siis on organisatsioon tervikuna uuendusmeelne ning avatud eksperimentidele. Organisatsiooni liikmed ei karda riskeerida, kuna organisatsioonis tolereeritakse eksimusi. Sellise organisatsiooni eesmärgiks on areneda ja kasvada, eristuda selgelt oma konkurentidest, arendada järjepidevalt oma tooteid ja teenuseid. Töötajate tasustamisel lähtutakse initsiatiivikusest ja pühendumisest.

Sisemistele protsessidele suunatud organisatsioonis väärtustatakse eelkõige stabiilsust ning selle tagamiseks kasutatakse kirjalikke reegleid, mille tundmist ja täitmist jälgitakse rangelt. Sellisele organisatsioonile on iseloomulik range aruandlus- ja kontrollisüsteemi rakendumine. Kuna organisatsioonis väärtustatakse turvalisust ja stabiilsust, siis pole järsud ja kiired muudatused seal eriti teretulnud. Edu määratletakse sujuva planeerimise ning madalate kulude kaudu. Sellises organisatsioonis on täpsed ametikirjeldused ning iga inimene vastutab oma kitsa töölõigu eest. Organisatsiooniliikmete omavahelised suhted on formaalsed ning alluvussuhted on täpselt paigas (sealjuures on ülemuste ja alluvate vahe selgelt märgatav). Tasustamine toimub vastavalt ametikohale.

Tulemustele orienteeritud organisatsioonis ollakse pühendunud eesmärkide saavutamisele ja ülesannete täitmisele. Organisatsiooni liikmed teavad organisatsiooni eesmärke ning on huvitatud nende eesmärkide saavutamisest. Sellistes organisatsioonides rõhutatakse liikmetevahelist konkurentsi, juhtkond on nõudlik ning peab kõige olulisemaks tulemust. Tulemustele orienteeritud organisatsiooni eesmärgid on mõõdetavad ning (eriti äriorganisatsioonides) võib eesmärke määratleda suure turuosa ning kasumi saavutamisega, konkurentide edesta-

misega, kusjuures samal ajal rõhutatakse organisatsioonis kulude kokkuhoidu. Sellises organisatsioonis üritatakse mõõta iga inimese tööpanust ning tulemust ja võtta seda arvesse tasustamisel.

Eesti kõrgkoolide organisatsioon Nagu eelpool öeldud, pole olemas organisatsiooni, mis oleks ainult ühe organisatsioonikultuuri tüübi esindaja.

Samas näitavad meie uuringu esialgsed tulemused, et Eestis on kõrgkoole, kus üks või teine tüüp eristub teistest oluliselt rohkem või vähem (vt Joonis1). Nii näiteks iseloomustab Tartu Ülikooli kõige vähem inimsuhete tüüp (erinevused on esile toodud t-testi abil); Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli iseloomustab kõige paremini avatud süsteemi tüüp ja Tallinna Ülikoolile on kõige enam iseloomulikud avatud süsteemi ning sisemistele protsessidele orienteeritud tüübi tunnused. Erakõrgkoolide puhul tõuseb aga esile eelkõige orienteeritus tulemustele.

Korrelatsioonanalüüsi tulemuste põhjal võib öelda, et avatud süsteemi tüüpi koolides väärtustavad õppejõud e-õpet eelkõige seetõttu, et see võimaldab neil olla pidevas kontaktis oma õppijatega, teha õpe kättesaadavaks erinevatele sihtrühmadele ning tõsta organisatsiooni konkurentsivõimet.

Kõrgkoolide administratsiooni kuuluvad töötajad rõhutasid ka võimalust läbi e-õppe tõsta õppetöö kvaliteeti, toetada õppijate mobiilsust ning mitmekesistada õppetööd. Uuring näitas, et nendes koolides, kus domineerib avatud süsteemi tüüp, tajuvad vastajad (õppejõud) seda, et kool väärtustab e-õppe kasutamist, õppejõude tunnustatakse e-õppe kasutamise eest ja tööandja kindlustab neile hea tehnilise varustuse ja toe ning koolitusvõimalused. Ka administratsioon ning õppijad on rahul organisatsiooni poolt pakutava toega e-õppe arendamisele.

Kõige rohkem on iseõppijatena e-kursustel osalenud õppejõude inimsuhete tüüpi kõrgkoolis. Õppijad, õppejõud ning administratiivtöötajad on väga rahul kooli tehnilise varustatusega ning panusega e-õppe arendamisse, samuti sellega, kuidas kool väärtustab õppejõudude panust e-õppe kasutamisel ja arendamisel. Administratsioon rõhutab e-õppe osa õppetöö kvaliteedi tõstmisel ning motiveerib õppejõude lisatasu maksmisega.

Ka tulemustele orienteeritud kõrgkoolis on õppejõud rahul organisatsioonipoolse toetusega e-õppe kasutamisele, samas kui administratsioon toob lisaks välja, et parim motivaator on sund – eõppe kasutamise kohustuslikuks tegemine. Õppijate arvates motiveerib neid e-kursustel osalema eelkõige võimalus kulusid kokku hoida ning võimalus jääda õppimisel suhteliselt anonüümseks.

Küsitluse tulemuste esialgne analüüs näitab, et on olemas seosed organisatsioonikultuuri ning eõppe alaste hoiakute ja praktikate vahel. Kogutud informatsiooni ning leitud seoste edasine põhjalikum analüüs võimaldavad usutavasti tuua selgust erinevate koolide e-õppe problemaatikasse ning seeläbi teha ettepanekuid, milliste vahenditega oleks võimalik rakendada e-õpet senisest tõhusamalt. Uuringu lõppraport valmib hiljemalt 2006. aasta lõpuks ning Eesti e-Ülikooli kodulehe vahendusel on kõigil huvilistel kindlasti võimalik sellega tutvuda. Meie uuringu lõppemise järel on REDEL projekti raames käivitumas e-õppe uuring Tiiger Luubis 3, mis toetub alamuuringute tulemustele ning keskendub veelgi enam e-õppe problemaatikale Eesti kõrgkoolides.

Täname Täname kõiki, kes leidsid võimaluse meie küsimustikule vastata. Meie tänusõnad kuuluvad ka osalenud kõrgkoolide haridustehnoloogidele ning kõigile neile, kes uuringu õnnestumisele kaasa aitasid.

E-õppe kvaliteedisüsteem: kvaliteedimärk ja eriauhinnad ■ Reelyka Läheb Tallinna Ülikooli teadur ja kasvatusteaduskonna doktorant E-õppe kvaliteedisüsteemi väljatöötamine on Euroopa Sotsiaalfond (ESF) projekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) üks alamprojekte. Järgnevalt sellest, miks ja kellele on vaja e-õppe kvaliteedisüsteemi ning milline on REDEL projekti raames välja töötatav süsteem.

Nagu teame, võib kvaliteeti defineerida kui vastavust sihtrühma ootustele ja vajadustele. Eõppe kvaliteedisüsteemi sihtrühmaks on kõik õppeprotsessis osalejad – õppijad, õpetajad/õppejõud, administratsioon. Tõsi, igaüks neist omab kvaliteedisüsteemi suhtes erinevaid ootusi. Õppija soovib infot kursuse kohta, kindlustunnet, et saadakse hea haridus. Õpetaja/õppejõud soovib pidepunkte, millele toetudes oleks tagatud kvaliteetse e-kursuse loomine (teha hästi juba esimesel korral). Administratsioon vajab pidepunkte, kuidas hinnata valminud kursuseid ja läbiviidud õppetööd.

E-õppe kvaliteedisüsteemi eesmärgiks on e-õppe usaldusväärsuse tõstmine läbi heatasemeliste e-kursuste pakkumise. Kvaliteedisüsteemi juhendmaterjalides olevad mõõdikud ja esitatud näited aitavad tähelepanu pöörata erinevatele eõppega seotud aspektidele, tutvustada erinevaid pedagoogilisi ja tehnoKURSUSTE loogilisi võimalusi.

ANDMEBAASI MÄRGEND REDEL projekti e-õppe kvaliteedisüsteemi loomisel integreeriti rahVASTAVUSEST ERIVAJADUSE vusvaheline kogemus kohapealse ekspertiisiga. Selle tulemusena valmis NÕUETELE. ressursisäästlik, selge ülesehitusega süsteem.

Kvaliteedisüsteem jaguneb kolmeks tasemeks: I tase ehk haridustehnoloogiline tase.

HT Sellel tasemel toimub KVALITEEDIMÄRK. e-kursuse hindamine enesehindamise vormis; kasutada on võimalik ERIAUHIND. haridustehnoloogi abi. I INSTITUTSIONAALNE TASE. KVALITEEDItaseme läbimist hõlbusVÄLISEKSPERDI HARIDUSTEHNOMÄRGID ERI SISU VASTAVUS HINNANG. tab veebipõhine hindaLOOGILINE TASE. KATEGOORIATES. EESMÄRKIDELE. missüsteem, mis aitab TAGASISIDE OSAKONNA ÕPPIJATELT. vajadusel genereerida RETSENSIOON. näiteks ka taotlusi, osalemaks hiljem e-kursuste konkursil. I tasemel on vaja esitada lisaks õppijate tagasiside küsimustik, mis tähendab, et kursus peab olema juba vähemalt ühe korra käigus olnud. I taseme edukal läbimisel on võimalik taotleda kvaliteedimärki.

Kvaliteedimärk seotakse aastanumbriga ning seda on võimalik uuendada kord iga kahe aasta järel.

Kui kursus on kohandatud erivajadustega inimestele, tehakse e-kursuste andmebaasi vastav märge. Kõik kursused on otsitavad selle tunnuse abil. I taseme läbimine näitab, et kursus on tehniliselt korrektne ja pedagoogiliselt läbimõeldud. Kui on soov osaleda e-kursuste konkursil “Aasta e-kursus”, tuleb edasi läbida järgmised tasemed.

II tase ehk institutsionaalne tase. Sellel tasemel nähtub institutsiooni huvi loodavate e-kursuste vastu. Eesmärgiks on saada kinnitust, et e-kursuse sisu vastab eesmärkidele. Näiteks ülikoolis võib olla kinnitajaks osakonnajuhataja.

III tase ehk väliseksperdi tase. Sellel tasemel küsitakse e-kursuse kohta tagasisidet ekspertidelt väljapoolt; näiteks eriala võrgustikelt. Eksperdi retsensioonide põhjal otsustatakse konkursi “Aasta e-kursus” eriauhindade nominandid. Ühele e-kursusele on võimalik omistada mitu erinevat auhinda, mis kõik kuvatakse e-kursuste andmebaasis vastava kursuse juures. Näiteks 2005. aasta eriauhinnad olid järgmistes kategooriates: aktiivõppe rakendamine, parima reaalainete e-kursus, audiovahendite ja testide kasutamine, kakskeelne e-kursus, individualiseeritud õppeprotsess, auditoorse ja e-õppe kombineerimine, aasta uustulnukas e-õppes, erivajadustega õppijatele mõeldud e-kursus.

Mis on veel jäänud teha? Vastavalt plaanidele valmib materjalide esmane versioon 2006. a. augustis. Seejärel lähevad materjalid eksperthindamisele ja piloteerimisele. Täiendatud ja kohandatud kvaliteedisüsteem peaks kõigi eelduste kohaselt olema valmis kasutamiseks 2006. a. lõpus.

Ootame aktiivset huvi ja osavõttu kvaliteedimärgi ja eriauhinda taotlemisel!

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|

✁

TÖ ÖL EHT NR. 0 2

Õppimise kohta tekkiva info jälgimine ja analüüsimine asjaosaliste poolt on selle kvaliteedi saavutamise üks tugisambaid. Vajadus õppeinfo kogumiseks infotehnoloogia (IT) abil oli koolides ja kutsekoolides päevakorras kohe, kui arvutid levima hakkasid. Õppeinfosüsteemide ajalugu Eesti koolides algas Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja töötatud statistiliste registrite ja neisse andmete kogumiseks koostatud tabelitega. Samal ajal alustasid koolid oma andmebaaside ja tarkvara väljatöötamist ning kutsekoolid olid siin esirinnas, sest neil oli enam teadmisi ja oskustega töötajaid ning kutsekooli õppeinfot on paberil töömahukam hallata. 2002 esitasid 5 üldhariduskooli Vaata Maailma Sihtasutusele projekti eKooli väljatöötamiseks – tehti ettepanek luua tarkvara ja andmebaas, mis võimaldab säilitada kooli õppeinfot ning lubab siduda koolis tekkivate andmete ühtseks süsteemiks, parandada selle kättesaadavust ning laiendada arvutite ja IT kasutamist õpetajate hulgas. Projekti eesmärk oli saavutada Internetist kasutatava teenuse rakendatavus igas koolis, selleks tuli kooli tehniline ja kasutajate oskuste lävi viia nii madalaks kui võimalik. eKool käivitus sama aasta sügisel ning septembrist 2006 on selle kasutajateks 230 kooli kokku 120 000 õpilasega.

Kõige staažikam kutsekool eKoolis on Tallinna Transpordikool.

Praegu saab kool eKoolis hoida ja levitada tavaliselt klassipäevikus leiduvat infot – hindeid, puudumisi, tunnikirjeldusi, koduseid ülesandeid, märkusi, tunniplaane. Lähima eesmärgina on plaanis käivitada õpimaterjalide ait, mis täidab vahe eKoolis oleva “kes mida õpib” info ning saavutatud tulemuste vahel. Koostöös Tallinna Ülikooliga tahame panna eKooli “rääkima” IVA ja VIKOga. Tänane eKool on üldhariduskooli nägu ja täidab selle õppeinfosüsteemile esitatud nõudeid. Meie järgmine väljakutse on lisada olemasolevale tuumale (klassipäevik) kutsehariduse vajadustele vastav õppekavapõhine tulemuste arvestamise süsteem ja aruandlus. Septembri lõpuks saame valmis õppekavade, ainekaartide ja tunnijaotusplaaniga seotud uuenduste projekteerimisega ning peale kavandatu realiseerimist saab hakata õpilaste edenemist jälgima õppekava täitmise järgi nagu seadused ette näevad. Loomulikult lisanduvad ka vastavad aruanded ja muutub mugavamaks päevikute moodustamine. eKooli erinevus enamikest kooli info kogumise ja jagamise süsteemidest on see, et andmeid sisestavad õpetajad, kelle käe all need samad andmed tekivad. Õpetajaid on eKooli kasutajate seas 6% ja nemad loovad kogu info, mida ülejäänud osalised analüüsivad, vaatavad, kasutavad. Ühekordne sisestus seal, kus andmed tekivad tagab info operatiivsuse, õigsuse ja kvaliteetsuse ning lubab seda koguda õppeprotsessi käigus. Kooli jaoks ei ole lihtne saavutada, et iga õpetaja sisestaks oma tunni info, aga sellega saab lapsevanemad, klassijuhataja ja koolijuht pidava reaalajalise ülevaate õpilase osalemisest koolitöös ja saavutatust. eKool toob õpetajad arvuti juurde ning vähendab sellega vahet, mis täna on tekkinud igapäevaselt arvuteid ja Internetti kasutavate õpilaste ning mitte nii aktiivsete õpetajate vahel. Koolid väidavad, et kuna õpetaja peab tihedamini arvuti juurde tulema, siis kasvab vilumus e-posti teel suhtlemisel ning tekib huvi Internetis leiduvate õppematerjalide kasutamiseks. eKoolist üksi ei piisa arvuti ainetundi integreerimiseks, aga igapäevane IKT kasutamine aitab selle eesmärgi saavutamiseks igal juhul kaasa.

Kvaliteetseks õppimiseks ei piisa kunagi vaid sellest, et õpetaja õpetab hästi, vaja on õppida õppija tahtmist ning enesekontrolli, oma õppimise teadvustamist, mis on alati efektiivsem kui väline (koolipoolne) kontroll. eKool jagab infot mõlemale – koolijuhile ja õppijale, kusjuures nad saavad selle täpselt samasugusena, nii nagu on õpetaja andmed sisestanud. Kas informeeritud olemine tagab tulemused? Muidugi mitte, kuigi oma õppetöö tulemuslikkuse kohta kogu informatsiooni omamine aitab osal õpilastest muredest hoiduda. Tähtis on antud ülesannetest ülevaate saamine ning võimalus oma puudumised ja mitte nii head hinded kontrolli all hoida.

Alustame sellel sügisel muutustega, mis lubavad eKooli muuta ka kutsekoolide õppeinfosüsteemiks. Täita neid keerulisi ootusi, mis kutsekoolidel on. Et säilitame oma põhimõtte – info sisestatakse seal, kus see tekib ning on koheselt kättesaadav asjaosalistele, siis õpilaste informeeritus ning ülevaade oma õppetöö tulemustest (ja loodetavasti ka vastutus) kasvab ning samal ajal saab muuta info operatiivseks, kergemalt analüüsitavaks ning on aluseks kooli õppeprotsessi juhtimisel.

|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Kerli Kusnets e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht

Kolme kuu jooksul (august - oktoober) külastavad e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Ene Tammeoru ja projektijuht Kerli Kusnets Eesti e-Kutsekooli konsortsiumisse (http://www.e-vet. ee/) kuuluvaid koole, kus kohtutakse juhtkonna (direktor, arendusjuht, õppeosakonna juhataja), haridustehnoloogi ja paljude teistega, kes on igapäevaselt seotud kooli e-õppe arendustegevusega. Kohtumiste eesmärgiks on arutada kooli juhtkonnaga Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi ja eVÕTI projekti eesmärke ning võimalusi e-õppe arendustegevuse paremaks planeerimiseks koolis koostöös eÕppe Arenduskeskusega.

Tiina Kasuk Kehtna Majandus- ja Tehnoloo-

Lea Oolmets Suuremõisa Tehnikumi

25. augustil toimus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses teine infotehnoloogia võrgustiku koosolek, kus osalesid võrgustiku liikmed Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolist, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, Tallinna Majanduskoolist, Paide Kutsekeskkoolist, Sisekaitseakadeemiast, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Valgamaa Kutseõppekeskusest. Kogunenud võrgustiku liikmed arutasid uuringu “Milline on kutsekooli õpilase valmisolek osalemaks e-kursusel?” sisu ja rakendamise võimalusi. Kokkusaamisel arutati ka e-kursuste ja õpiobjektide loomise ajakava ja sisulisi küsimusi ning tutvustati erinevaid tarkvaralisi lahendusi, mida sisutootmisel saab kasutada. Loe infotehnoloogia võrgustiku kohta lähemalt e-VÕTI projekti koduleheküljelt http://iva.e-uni.ee/e-voti/ alamprojektid/vorgud/it

13. - 14. august toimus Hiiumaal Suuremõisa Tehnikumis e-VÕTI projekti (“e-Õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides”) looduskeskkonna võrgustiku seminar, mille eestvedajateks olid Lauri Toim Luua Metsanduskoolist, Maris Kaskmann Räpina Aianduskoolist, Lea Oolmets ja Külli Jesmin Suuremõisa Tehnikumist. Koolituse sisuks oli video-ja fototehnika kasutamine ning materjalide töötlemine. Sõna võtsid arvutispetsialistid Lauri Jesmin ja Taavi Ilves Tartu Ülikooli infotehnoloogia osakonnast ning Tõnu Eller Luua Metsanduskoolist. Looduskeskkonna seminaril osales kokku kakskümmend viis õpetajat Räpina Aiandskoolist, Luua Metsanduskoolist, Türi Tehnikaja Maamajanduskoolist, Suuremõisa Tehnikumist ja Pärnu Kutseõppekeskusest. Loe looduskeskkonna võrgustiku kohta lähemalt e-VÕTI projekti koduleheküljelt http://iva.e-uni.ee/ e-voti/alamprojektid/vorgud/loodus

TUMATO (turism, majutamine ja toitlustamine) temaatiline võrgustik Margit Konno Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli haridustehnoloog

14. augustil kogunesid TUMATO võrgustiku liikmed Tallinnas Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakoolis.

Seminaril räägiti loodavate ühiskur-

■ Triin Marandi Tartu Ülikooli haridustehnoloog

eFormular on mõeldud elektrooniliste küsimustike koostamiseks läbi interneti. Selle abil on võimalik tasuta ja vähese vaevaga koostada ankeetküsitlusi ning tagasiside saamiseks mõeldud veebilehekülgi (külalisteraamat) oma kursusematerjalide juurde. Samuti saab eFormularis interneti kaudu läbi viia kontrolltöid, arvestusi ja eksameid. Valmis formularid asuvad eFormulari serveris ning nende koostamiseks ja kasutamiseks läheb vaja vaid veebilehitsejat–soovitavalt Internet Explorerit. Küsitluse läbiviimiseks peab oma formulari aktiveerima ning selle internetiaadressi sihtgrupini toimetama (e-postiga või hüperlingina veebilehele lisama). Vastused salvestuvad automaatselt tabelina samasse serverisse resultaadifailidesse. Soovi korral saadetakse vastused ühe või mitme inimese e-postkasti. Resultaadifaile saab hiljem salvestada näiteks Excel’i failiks ja kanda üle teistesse programmidesse. Nii jääb ära küsitluste paberil paljundamine, nende edastamise vaev ning kulud ja tulemuste sisestamine arvutisse.

Infotehnoloogia temaatiline võrgustik

Looduskeskkonna temaatiline võrgustik haridustehnoloog

eFormulari kasutamine elektrooniliste küsimustike loomisel

giakooli haridustehnoloog

Registreerumine

✁

■ Ene Lindemann eKooli projektijuht

Kohtumised Eesti e-Kutsekooli konsortsiumisse kuuluvate koolide juhtide ja e-õppe arendajatega

suste edenemisest – raskustest ja edusammudest. Oma kogemusi jagasid kõikide ühiskursuste töörühmad. Ühiskursuste loomise idee tekkis TUMATO võrgustiku liikmetel juba esimeste kokkusaamiste käigus (loe lähemalt: http://iva.e-uni.ee/e-voti/ alamprojektid/vorgud/turismtoit).

Kevadel kohtuti mitmel korral, et arutada milliseid kursusi on vaja ja kuidas on neid kõige otstarbekam luua. Planeeriti koolitused, millest võrgustiku liikmed (ühiskursuste loojad) on ühiselt osa võtnud. Viimasel Moodle õpikeskkonna koolitusel osalesid TUMATO võrgustiku liikmed viiest erinevast koolist. Samuti hinnati koosolekul 2006. aasta tööplaani ning viidi sisse vastavad muudatused töö efektiivsemaks korraldamiseks võrgustiku sees. Lisaks arutati ka seda, kuidas kaasata võrgustiku aktiivsesse tegevusse rohkem tegusaid inimesi ning kuidas anda tulevastele ühiskursuste loojatele edasi seniseid väärtuslikke kogemusi.

eFormulari kasutamiseks tuleb eelnevalt ennast registreerida eFormulari kodulehel: http://www.eformular.com Registreerumisel pandud kasutajanime ning parooli abil pääsete edaspidi oma formulare koostama ja muutma! eFormulari võimalusi on demonstreeritud näidisformularis aadressil http://www.eformular.com/marandi/prooviformular.html Alustamine ja uue eFormulari loomine • Alustamiseks klikkige lingil [MINU eFormularid].

• Sisestage oma kasutajanimi ja parool.

• Klikkige avanenud lehel oleval viitel [lisa uus] ja sisestage uue eFormulari nimi. Nimi ei tohi sisaldada täpitähti, tühikuid ega kirjavahemärke.

Edaspidi näete samal leheküljel oma eFormularide nimekirja ning igaühega neist saate sooritada mitmesuguseid toiminguid: vaadata, toimetada, kopeerida, saata, kustutada, peita ja aktiveerida ning soovi korral tasuda.

Kõigepealt täitke eFormulari üldandmed: pealkiri, päis, jalus, nuppude tekst, vastus täitmisele jne. Nuppudel olevat teksti on võimalik muuta. Kui jätate kustutamise nupu teksti sisestamata, siis seda

Tallinna Majanduskool Heikki Eljas Tallinna Majanduskooli haridustehnoloog

nuppu ei näidatagi. Peate otsustama, kas julgete riskida nupuga, mis kustutab ära kõik seni vastaja poolt küsimustikku sisestatud vastused. Formulari pealkirja ette on võimalik lisada ka pilt–logo.

Et vastaja ei püüaks täidetud formulari korduvalt saata, on soovitatav üldandmete osas sisestada lahtrisse Vastus täitmisele tekst, millest vastaja saaks aru, et vastused on saadetud ja salvestatud (nt Saatmine õnnestus vms).

Kui soovite, et täidetud eFormulari andmed laekuksid postkasti, sisestage lahtrisse E-mail oma e-posti aadress. Soovi korral võite sisestada ka mitu aadressi, need tuleb komaga eraldada.

Andmefaili salvestuvad küsitlustulemused igal juhul. E-maili pealkiri on kirja pealkiri (Subject). Hiljem saab seda kasutada saabunud kirjade sorteerimiseks või filtrite loomiseks.

Küsimuste sisestamine Küsimuste koostamise lehel on võimalik sisestada lõputu hulk küsimusi. Iga küsimuse puhul tuleb täita mitu lahtrit: • jrk (järjekorranumber) - rippmenüü, milles on võimalik jooksvalt muuta iga sisestatud küsimuse asukohta küsimustikus (nt olete sisestanud 25 küsimust ja soovite, et 26. küsimus oleks tegelikult 14. –muudate 26. küsimuse ees oleva numbri 14-ks). Muutus leiab aset, kui külastate vahepeal Eelvaadet või Kujunduse lehekülge.

• küsimus/kommentaar–siin on kaks lahtrit kohakuti–ülemine on küsimuse teksti sisestamiseks ning alumine kommentaari jaoks. Kommentaare ei pea sisestama!

• olulisus–kui märgite olulisuse linnukesega, ei saa vastaja oma formulari enne ära saata, kui on vastanud kõigile nn tärniga küsimustele.

• tüüp/väärtused–rippmenüüna toodud küsimuste tüüpide hulgast saate valida sobiva. eFormularis on võimalik kasutada 6 erinevat tüüpi küsimusi: • sõnaline lühivastusega küsimus, mille vastuseks saab sisestada etteantud arvu tähemärke;

29. juunil külastas Tallinna Majanduskooli õpetajaid Smart-tahvlite maaletooja, kes tutvustas tahvli võimalusi õppetöös kasutamiseks. Koolituse tulemusena kasvas oluliselt õpetajate huvi erinevate infotehnoloogiliste vahendite kasutamise vastu õppetöös, sh tegid õpetajad ettepaneku planeerida tunniplaan tahvliga sisutatud klassi kasutamiseks ning soovisid täiendavate tahvlite ülespanemist.

✁

Kas informeeritud olemine aitab paremini õppida?

Eesti e-Kutsekooli uudised

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁ EDULO OD

E-õppealased uudised maailmas Imbi Väli Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Airin Sulg Estonian Business School’i haridustehnoloog

• numbriline lühivastusega küsimus, mille vastuseks saab sisestada etteantud arvu numbreid; • pika vastusega küsimus, mille vastuseks saab sisestada piiramatult tähe- ja numbrimärke; • märkeruut, millele vastamiseks tuleb teha linnuke etteantud ruutu; • raadionupp, milles annate ette vastusevariandid ning vastaja peab märkima neist ühe;

Vaherida on mõeldud küsimuste grupeerimiseks, lisainformatsiooni esitamiseks küsimuste vahel. Küsimused võivad olla märgitud olulistena (Olulisus) – kui neile küsimustele on vastamata, siis ülejäänud vastuseid ära ei saadeta.

Selle all on pikem lahter väärtuste sisestamiseks. Väärtusi (valikvastuseid) peate lisama vaid teatud tüüpide puhul (raadionupp ja rippmenüü). Väärtusi võib olla lõputult palju ja nende vahele tuleb sisestada semikoolonid (tühikuid pole vaja–see rikub kujunduse!).

Parameetrid 1 ja 2–näiteks esimese kahe küsimuse tüübi puhul on parameeter 1 vastuselahtri suurus tähemärkides ning parameeter 2 tähe- või numbrimärkide arv, mida tegelikult saab vastuselahtrisse sisestada. Pika vastusega küsimuse korral on parameeter 1 vastuselahtri suurus horisontaalis ning parameeter 2 ridade arv, mis korraga vastuselahtris näha on (vajadusel tekib kerimisriba).

Märkeruudu puhul parameetreid sisestama ei pea. Raadionupu puhul jääb parameeter 1 tühjaks, kuid parameeter 2 lahtris olev number 1 paigutab vastusevariandid üksteise alla. Kui ka parameeter 2 jätta tühjaks, jäävad vastusevariandid üksteise kõrvale.

Tavalise rippmenüü korral on mõlemad parameetrid täitmata. Kui soovite, et oleks võimalik valida mitu vastust, peate parameeter 1 alla sisestama vastusevariantide arvu (et need kõik korraga näha oleks) ja parameeter 2 alla sisestate number 1 (võimaldab Ctrlnupu abil valida mitu vastust). Sellise küsimuse korral on kindlasti mõtet lisada küsimuse teksti alla kommentaarina õpetus mitme valiku tegemiseks!

Kujundamine Formulari tausta ja teksti on võimalik muuta, seejuures kasutada ka pildifaile. Küsimusi saate kujundada osadena–eraldi nn olulised küsimused ja nn mitteolulised küsimused. Kui muudate ära ühe mitteolulise küsimuse fondi, suuruse, paigutuse ja värvi, siis muutuvad samasuguseks ka kõik teised sellesse gruppi kuuluvad küsimused. Kujundamiseks peate lihtsalt klikkima soovitud objektil.

Küsimustiku aktiveerimine ja laiali saatmine Kui eFormular on valmis, minge tagasi [MINU eFormularide] leheküljele ja klikkige viitel [aktiveeri]. Nüüd muudetakse eFormular aktiivseks – kõigile nähtavaks.

Järgnevalt tuleb küsitletavatele teatavaks teha oma eFormulari aadress. Selleks klikkige küsimustiku nime järel viitel [saada].

Saatmiseks on mitu võimalust. Kõige lihtsam on valida [Viite saatmine siitsamast] ning sisestada küsitletavate e-posti aadressid järgmisesse lahtrisse [aadress]. Kui te ei soovi, et vastajad teada saaksid, kellele veel eFormular saadetud on, sisestage aadressid hoopis lahtrisse [pime aadress]. Teate sisusse võite lisaks seal juba olemasolevale eFormulari internetiaadressile kirjutada täiendava seletuse, milles palute vastajat leida aega eFormulari täitmiseks või selgitate küsitluse põhjuseid vms.

Saatmise lahtrist võite eFormulari aadressi kopeerida oma veebileheküljele ja muuta see hüperlingiks. Nii on igal õppematerjalide külastajal otsene juurdepääs ka koostatud küsimustikule.

✁

• rippmenüü, milles annate ette vastusevariandid, kuid valida saab ka mitu sobivat vastusevarianti.

Euroopa Komisjoni poolt hallatav portaal aadressil http://www.elearningeuropa. info on uuenenud - muutunud on nii väljanägemine kui ka struktuur.

Uuendused tehti eesmärgiga võimaldada hõlpsamini leida infot ja kaasata suuremat osalejaskonda. Uuenemine toimub järk-järgult - mitmed uued sektsioonid ja funktsioonid lisanduvad portaali veel paari lähema kuu jooksul.

Portaalis on ka ingliskeelne e-õppealaselt enamkasutatavate mõistete sõnastik http://www.elearningeuropa.info/index. php?page=glossary&menuzone=1 Euroopa Komisjoni poolt algatatud kevadsuvise konkursi “My favourite e-learning resource” (“Minu lemmik e-õppe allikmaterjal”) võitis keeleõppe kogukond Shared Talk (http://www.sharedtalk.com). Keeleõppe kogukonna veebilehekülg võitis žürii soosingu eelkõige seetõttu, et seal on väga lai teemadering ja mitmekesine sisu ning see põhineb suhtlemisel.

Lisaks on lehekülje kasutajad loonud ka oma kogukonna. Suur osa konkursile saadetud allikaist oligi keeleõppe alased.

Konkursile tuli ka häid IT-alaseid ja Internetikursuste võrguaadresse.

Konkursitulemustega saab tutvuda aadressil http://www.elearningeuropa. info/index.php?page=doc&doc_ id=7841&doclng=6 EURODL (European Journal of Open, Distance and E-Learning) uudiskirja viimased numbrid tutvustavad e-õppes väga aktuaalseid teemasid nagu sotsiaalne tarkvara ja e-õpe väljaspool õppeinfosüsteemi, virtuaalkoolitus Euroopas ning digitaalkirjaoskuse teooria. Artikleid loe lähemalt http://www.eurodl.org/

Vastuste laekumine ja nende haldamine Vastused salvestuvad resultaadifaili tabelikujul: ülemises reas on küsimused ja alumistes ridades vastused vastajate kaupa. Lisaks vastustele salvestab eFormular ka vastamise aja (kuupäev ning kellaaeg) ja vastamiseks kasutatud arvuti aadressi. Kuna täidetud küsimustik saadetakse eFormulari poolt, ei saa vastaja nime ja eposti aadressi teada seda spetsiaalselt küsimata!

Andmebaasi kogunenud andmete kasutamiseks klikkige [MINU eFormularide] lehekülje ülamenüüs [andmefailid]. Sel leheküljel näete olemasolevate andmefailide nimekirja. Teil on võimalik iga andmefaili vaadata [vaata], salvestada [salvesta], kustutada [kustuta] ning saata andmed e-posti aadressile [saada].

Euroopa e-õppe uudiskirjas tutvustatakse kokkuvõtvalt Euroopa Liidu e-õppe konverentsi 2006, mis toimus Espoos (Soome).

Kokkuvõtet saab lugeda aadressilt http://www.checkpoint-elearning.com/article/2824.html 24.-26. mail toimus esimene Aafrika e-õppe konverents, kus osales 832 huvilist 80 riigist. Enam kui 250 esinejat arutlesid e-õppest Aafrikas ja IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) kasutamise võimalustest õpetamisel.

Raport Aafrika e-õppe konverentsist asub aadressil http://www.elearning-africa. com/index_report.php

eFormulari tooriku saatmine eFormular võimaldab saata küsimustikke mitte ainult vastajaile, vaid ka teistele eFormulari kasutajatele (nt kolleegidele). Selleks minge tagasi leheküljele [MINU eFormularid] ja klikkige eFormulari nime juures [saada]. Seejärel valige ülamenüüst [kopeeri teis(t)ele]. Sisestage adressaadi kasutajanimi (NB! mitte e-posti aadress, vaid eFormulari kasutajanimi) ja klikkige [SAADAN].

Saabunud formularid leiate avalehelt [MINU eFormularid] viitest [teiste saadetud].

e-Lõuna – kas virtuaalne söömaaeg?

■ Marju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog Mida Teie teete reede lõunaajal kella kaheteistkümne ja ühe vahel?

Kui sel kellaajal pole just õppetööd või lihtsalt mõnda koosolekut või tööalast kohtumist, siis ilmselt peate plaani midagi süüa. Kas minna kohvikusse või käia poest läbi ning töö juures näksida? Ja siis korraga meenub e-kiri, kus kutsuti mingile e-lõunale… Hm, e-lõuna, kus näidatakse virtuaalseid lõunasööke J. Igaks juhuks tasub kiri siiski üles otsida ja uurida, mis seal Lossi tänaval (toim. Lossi 24 asub Tartu Ülikooli Avatud Ülikool) reede lõunati toimub. Siin see on:

Uudishimust otsustate seekord minna. Ja Te ei kahetse. Kokku on tulnud mõnusad e-õppest huvitatud inimesed ning räägitakse tõepoolest Teid huvitaval teemal, saate vastused oma pikka aega pead vaevanud e-küsimustele ning mõned kasulikud nipid edaspidiseks tööks. Kõige selle juurest ei puudu ka maitsvad suupisted ning kohv, millel pole õnneks virtuaalsusega midagi pistmist.

Uusi mõtteid täis peaga ja korraliku kõhutäiega lahkute rahulolevana lõunatunnilt. Kummitama jääb mõte–selle evärgi ma proovin järele. E-õpe näib olevat huvitav ja võimalusterohke õppevorm.

Sellise stsenaariumi järgi tegutsedes kogunes Tartu Ülikooli Lossi tänava õppehoonesse terve eelmise õppeaasta jooksul reedeti kuni 30 e-õppest huvitatud Tartu Ülikooli õppejõudu. Oli nii neid, kes e-õppes „vanad tegijaid“ kui ka täiesti algajaid, kel soov e-õppest aimu saada.

Sügissemestril korraldatud e-lõunad olid orienteeritud e-õppe propageerimisele ja selle õppevormiga seotud probleemide teadvustamisele ning lahendamisele teaduskondades. Korraga tulid kokku ühe teaduskonna õppejõud, juhid ja ka magistrandid ning doktorandid, kel plaanis e-õppe vallas tegutseda. Toimusid huvitavad diskussioonid teemadel “Kas ja kellele e-õpe sobiks?”, “Kas meie kursust on võimalik e-vormi panna?”, “Kuidas arvestada e-õppe puhul töökoormust?” jne.

2006. aasta algusest alates on e-lõunad muutunud temaatilisteks. Räägitud on e-kursuste haldamisest WebCT keskkonnas, sisu edastamisest, sisupakettide loomisest, kodutööde organiseerimisest, testimisest, foorumist, e-portfooliost, rühmatööst jpm.

Idee e-lõunate korraldamiseks saadi ühelt 2004. aasta oktoobris toimunud haridustehnoloogide tutvumis- ja õppereisilt Norra ja Rootsi kolleegide juurde. Nimelt korraldatakse selliseid piknikulaadseid e-õppest vestlemise üritusi Uppsala Ülikooli Learning Lab’is. Leaning Lab asub Uppsala kesklinnas keset pargirohelust. Viimane on ka üks keskuse “salarelvadest”–õppejõududel on lõunapausil hea külastada roheluses asuvat keskust ning ühtlasi viia ennast kurssi eõppe võimalustega või lihtsalt arutleda kolleegidega e-teemadel.

Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogide Triin Marandi, Lehti Pilti ja Marju Piiri poolt organiseeritud ja läbiviidud e-maiguga lõunavestlused on meiegi praktikas saanud head tagasisidet. Märgatavalt on suurenenud uute ekursuste tegijate arv, tekkinud on järjest laienev e-kogukond, kes jagab omavahel e-õppe alast infot ja kogemusi.

Lõpetuseks mõned mõtted e-lõunat külastanud õppejõududelt: E-lõuna sisuline külg pakkus mitmeid uusi ja praktikas vajalikke teadmisi ja näpunäiteid. Kogu sisuline ülesehitus ja esitamine olid didaktiliselt hästi läbikaalutud. Minu jaoks osutusid eriti kasulikuks teemad: kursuste haldamine WebCT keskkonnas, e-portfoolio, sisupakettide loomine (L. Õunapuu, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia) Uut ja kasulikku sain palju, kuna oli võimalik näha, mida teised teevad (nt testimine) ja mida on üldse võimalik teha WebCTs. Sai esitada küsimusi vabas ja meeldivas õhkkonnas. (N. Lepa, Tartu Ülikooli keelekeskus) Plusspoolele tuleb kanda see, et osalejad pannakse kõik ühtviisi piinlikku, aga samas meeldivasse olukorda–kõhtu täitma. Selline tegevus on teatavasti pingeist vabastav ja nõnda saavad küsitud ka kõige võhiklikumad küsimused. (A. Hussar, Tartu Ülikooli eraõiguse instituut) Vaatamata pikaajalisele WebCT kasutamisele ei ole jõudnud kõiki nüansse uurida ja oli meeldiv uuendusi teada saada.

Osavõtjad moodustasid meeldiva huvigrupi, lektoritest rääkimata. (T. Lasn, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut) Traditsiooni tasuks kindlasti jätkata. Esimeseks suuremaks tööks saab ilmselt olema WebCT versiooni 6 iseärasuste tutvustamine–julgen arvata, et versioonilt 4 versioonile 6 ülemineku tutvustamine vajab lausa mitut e-lõunat, s.h kindlasti probleemsete kohtade käsitlust, kuna mitte kõik versioonis 4 tehtud asjad ei toimi 6. versiooni keskkonnas. Mitte et 6. versioon halvem oleks, aga ümberkorralduse vajadus võib mõnda õppejõudu ebameeldiva üllatusena tabada just hetkel, kui tal selleks aega ei ole. (T. Plank, Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituut) Meie omalt poolt lubame e-lõunate traditsiooni jätkata. Teemadest, millest rääkida, puudus ei ole ja huvilisi näib järjest juurde tulevat.

E-lõunate läbiviimist toetab e-Õppe Arenduskeskus koostöös Euroopa Sotsiaalfondi REDEL projektiga.

✁

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|

Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogid EDENi konverentsil Viinis

14.-17. juuni toimus Viini Tehnikaülikoolis Euroopa Kaugõppe ja e-Õppe Võrgustiku (EDEN, European Distance and e-Learning Network) konverents “Epädevused eluks, töötamiseks ja innovatsiooniks” (“E-Competences for Life, Employment and Innovation”), kus Eestit esindasid 29 osavõtjat Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, e-Õppe Arenduskeskusest, Rahandusministeeriumist ning Eesti e-Kutsekooli liikmeskoolidest (rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused).

Konverentil oli kokku osavõtjaid 39 riigist, peamiselt Euroopast, aga ka näiteks Hong-Kongist, Saudi-Araabiast, Malaisiast, Filipiinidelt.

Eesti oli 29 osalejaga Austria (55), Norra (50), Inglismaa (45), Rootsi (41), Saksamaa (37) ja Ungari (30) järel suuruselt seitsmes delegatsioon. Elanike suhtarvu poolest tuleksime ilmselt esikohale.

Konverentsil tähistas korraldaja organisatsioon EDEN oma aastapäeva. EDENi konverentse on korraldatud ühtekokku viisteist aastat, viieteistkümnes erinevas riigis ja viieteistkümnel erineval teemal, mis on alati seotud olnud e-õppe ja kaugõppe arenguga hariduses.

Viisteist konverentsil osalenud haridustehnoloogi ühendasid rühmatöös oma jõud ning koostasid wikit kasutades ülevaate konverentsil käsitletud teemadest. Järgnevalt ongi teemade kaupa välja toodud mõned kokku kogutud mõtted ja osalejate muljed.

Elukestev õpe Maruja Gutierrez Diaz (DG Education and Culture) rääkis elukestvast õppest ning sellest, kuidas see nõuab õpetamise ja õppimise ümbermõtestamist, võttes arvesse uusi õppimise nõudmisi, sisu, vahendeid ja lähenemisviise.

Noorte vähemkogenud õppijate kõrvale eakamate ja kogenud õppijate ilmumisel peab muutuma ka õppeasutus ja selles läbiviidava õppimise metoodika. Tuleb pakkuda paindlikumaid süsteeme vanemale õppijaskonnale (õppimine töö, pere jmt kõrvalt). Tänapäeva õpilaste elutempo on kiire, kuid neil on siiski suur huvi õppida. Õpitakse 24/7.

Prof Mary Thorpe (The Open University) jagas praktilisi soovitusi, kuidas kasutada innovaatilisi lahendusi, et väärtustada hõivatud õppijate aega: • kursusel navigeerimine tuleb teha selgelt • kursuse sisuni peab õpilane jõudma maksi-

10 |

maalselt kolme hiireklikiga • konverentsid peavad olema korralikult modereeritud ning lugemisaja vähendamiseks tuleb esitada sisukokkuvõtted • e-sõnumitele peab paigaldama filtrid Kui varasematel aegadel läksime meie kooli, siis nüüd tuleb kool meie juurde (Dr Andy Di Paolo, Stanford Center for Professional Development). “Õpetatud õppimise” asemel on tänapäeval rohkem iseõppimist, kogukonnapõhist õppimist, juhendatud ning abistatud õppimist ja tehnoloogiliselt täiustatud õppimist. Elukestva õppe jaoks on erinevad võimalused ja seda mitte üksnes koolides või ülikoolides, vaid ka töökeskkonnas, kodus ning vaba aja tegevuste kaudu. Üks põhjuseid, miks elukestev õpe on muutunud nii oluliseks, on teadusliku ja tehnoloogilise progressi kiirenemine.

Hoolimata alg-, kesk- ja kõrgharidusele kuluva aja pikenemisest, ei ole omandatud teadmised ja oskused piisavad kogu tööalase karjääri jaoks (http://en.wikipedia.org/wiki/E-learning).

Roberto Carneiro (Catholic University of Portugal) esitas oma ettekandes neli elukestva õppe strateegilist arengut: 1) õigus õppeajale pärast kohustuslikku haridust; 2) õppimisvõimalustega keskused õpetajate; 3) “usalduskriisi” ületamine ettevõtete ja koolide vahel ning 4) võrgustikud ja partnerlus elukestva õppe jaoks. Carneiro tõi välja, et “vana” kohanemisvõimelise õppimise asemele on tulnud “uus” generatiivne õppimine. Haridus on Euroopa kodaniku õigus, õppimine aga tema kohustus.

Kombineeritud õpe (blended learning) Kombineeritud on õpe, mille puhul kasutatakse kombineeritult auditoorset ja e-õpet. Sellega ei propageerita 100% e-kursusi. Kombineeritud õpe on saanud kogu maailmas trendiks ning eesmärgiks.

Konverentsil osalejaid innustati ajaga kaasas käima, kasutades uusi tehnilisi lahendusi ja võimalusi ka tavaõppes (st e-õppe kasutamine koos tavaõppega). Teiste riikide kogemused näitavad, et veebis on tavaõppega võrreldes võimalik rohkem õppureid kvaliteetselt õpetada ning on tunduvalt lihtsam koostada juba olemasolevatest kursustest e-kursuseid kui alustada täiesti uute loomisega.

Võrreldes ärivaldkondadega on haridussfäär suhteliselt aeglane innovatsiooni omaks võtma.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Richard Straub selgitas, miks see nõnda on. Straub sõnas, et innovatsioon ei tähenda mitte vanade meetodite uuendamist ja ümber tegemist, vaid täiesti uute meetodite väljatöötamist ja rakendamist. Selleks aga on eelkõige vaja uuendusmeelseid haridustöötajaid, kes on valmis neid innovaatilisi meetodeid välja töötama.

Kontekst versus sisu (context versus content) Peter Baumgartner tegi ettekande konteksti ja sisu rollidest. Tema juhtmõte oli: “Context is the king, content is just an aspect”. Ta selgitas, et aegade muutumisel on materjali sisu asemel saanud tähtsamaks selle kontekst ning õppimiskeskkond. Kui sisu oleks kõik, mis me vajame, poleks tarvis (üli)koole ning piisaks lihtsalt raamatukogudest.

Nimetatud teema all tutvustati ka avatud materjali sisu ideed ja projekte ning propageeriti vaba ligipääsuga tarkvara ja materjale. Kõnelejad eeldasid, et tulevikus käivad õpilased koolides oma isiklike sülearvutitega ja silmast silma suheldakse infotundides, kus saab vahetu kontakti õpilaste ja õpetajatega/õppejõududega ning koolides on oma serverid, kus on kõigi õppeainete kohta e-kursused.

Informaalne õppimine, sotsiaalsed võrgustikud ja sotsiaalne tarkvara Mitmed esinejad konverentsil (Baumgartner, Staub jne) pöörasid tähelepanu sotsiaalsele tarkvarale, mis võimaldab inimestel teha koostööd läbi arvutikommunikatsiooni ja kuuluda veebikogukondadesse. Sotsiaalseks tarkvaraks on nt ajaveebid (blogid), wikid, sotsiaalsed võrguteenused (friendster, orkut, LinkedIn), sotsiaalsed juhendajad (CafeSpot, Tagzania), sotsiaalsed järjehoidjad (del. icio.us, furl), sotsiaalne tsiteerimine (CiteULike) ja sotsiaalne meedia jagamine (YouTube).

Seega õpetaja ja õpilase rollid muutuvad üha hägusamaks, kuna õpitakse eelkõige üksteiselt. Õppimine toimub õpilase initsiatiivil ning grupid moodustuvad alt-üles-printsiibil, huvide alusel.

Seetõttu on ka Interneti roll teisenenud. Internet on muutunud lugemiskeskusest (reading centre) kirjutamiskeskuseks (writing centre), pakkudes palju erinevaid võimalusi koostööks ja suhtlemiseks ning aidates kaasa innovatsioonile õppeprotsessis.

Ülevaadet EDENi konverentsist kirjutasid haridustehnoloogid järgmistest kutseõppekeskustest ja rakenduskõrgkoolidest Eesti eKutsekooli konsortsiumis: Jane Mägi Kuressaare Ametikool Anu Roio Tartu Lennukolledž Ija Ivanova Narva Kutseõppekeskus Maris Kaskmann Räpina Aianduskool Linda-Triin Ait Eesti Mereakadeemia Heikki Eljas Tallinna Majanduskool Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maarja Kask Tartu Kutsehariduskeskus Birge Talve Võrumaa Kutsehariduskeskus Katrin Kisand Tartu Kunstikool Tiina Kasuk Kehtna Majandusja Tehnoloogiakool Margit Konno Eesti Hotellija Turismimajanduse Erakool Veronika Kürsa Tallinna Polütehnikum Mario Mikvere Rakvere Kutsekeskkool Jevgeni Kareva Tallinna Ehituskool 21. sajandi tööoskused Elukestev õpe ja infoja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) oskused on muutumas hädavajalikuks tööjõuturul konkureerimisel. Richard Staub tõi välja, kuidas kõrgesti tasustatud tööd on nihkumas teenuste valdkonda, seda eriti seoses infotehnoloogiliste oskustega. Tööstusest teenindusse liikumine eeldab töötajatelt ka rohkem “avatust” – oskust teadmisi kasutada ja levitada, taipu.

Don Carlson (Director of Education Microsoft – Western Europe) esitas tulevikupildi maailmast aastal 2050. Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) rahvastikuprognooside kohaselt moodustab Hiina ja India rahvastik kokkuliidetult rohkem kui 50% maailma rahvaarvust. Ameerika Ühendriikides on endiselt suurim sisemajanduse koguprodukt (edaspidi SKP) inimese kohta, kuid Hiinas on prognooside kohaselt SKP inimese kohta kõrgem kui Euroopas. Globaliseerumine on üheaegselt suur oht ja suur võimalus kõikidele rahvastele. Prognoosid näitavad ulatuslikke muutusi maailma majanduses. OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) andmed näitavad selget sõltuvust hariduse kvaliteedi (mõõdetud tulemused matemaatikas) ja SKP vahel – mida parem haridus, seda kõrgem SKP inimese kohta. IKT etendab majanduses üha olulisemat rolli ja siin ennustatakse Euroopale tõsist kriisi puudulike infotehnoloogiliste oskuste tõttu. Näiteks hiljuti Itaalias läbi viidud uuringu kohaselt maksab elanike arvutioskuste puudulikkus riigile 15,6 milj EUR aastas. Microsoft on kaardistanud nõudluse IKT spetsialistide (tarkvara arhitektid, programmeerijad, infotehnoloogia juhid) järele kogu Euroopas.

Euroopas süveneb IKT spetsialistide puudus. Kui täna suudetakse Lääne-Euroopas 100-st vastavast töökohast täita 92 või rohkem, siis aastaks 2008 vaid 86-92. Eesti koos teise Balti riikide ja mõnede Ida-Euroopa riikidega kuulub juba praegu nende hulka, kus IKT spetsialistide puudus on suurem kui 14%. Aastal 2008 ületab IKT spetsialistide puudus 14% rohkem kui pooltes Euroopa riikides.

Lõhe generatsioonide vahel: digitaalsed immigrandid vs digitaalsed pärismaalased. Põlvkondade vahel esineb nn digitaalne lõhe, mis mõjutab töötamist, õppimist, elu korraldamist jpm. Noored on sõltumatumad, tehnoloogia nende

jaoks “peab olemas olema” ning nad ootavad interneti kaudu viivitamatut tagasisidet ja vastuseid, samuti näevad töökohta kui “kasvamise” kohta oles samal ajal iseseisvad ja kartmatud. Seevastu keskealised õppijad sõltuvad juhendajast, arvutit nende meelest “on hea omada”. Keskealine õppija arvab, et kõigepealt tuleb õppida “mida” ja “kuidas” ning alles siis “miks”. Samal ajal töötavad nad kogu elu ühes organisatsioonis ja püüavad vältida ebakindlust (Don Carlson).

Mitmesuguste e-õppe võimaluste oskuslik kasutamine aitab seda generatsioonide vahel olevat lõhet ületada ning edukalt õpetamist/õppimist toetada.

E-õppe alastest uurimustest Duro Njavro, Katarina Karalic ja Karmela Aleksic-Maslac Horvaatiast tutvustasid uurimust, kus võrreldi oma kooli (Zagreb School of Economics and Management, ZSEM) nn e-õppijaid (154) ja Osijeki Ülikooli Majandusteaduskonna õppijaid (160). ZSEM on hetkel ainuke kõrgkool Horvaatias, kus on kohustuslik kasutada traditsioonilisele auditoorsele õppetööle lisaks ka e-õppe keskkonda WebCT. Uurimus näitas, et e-üliõpilased on rohkem rahul oma õpingutega, nende hinded on üldiselt paremad ning nad käivad ka tundides tihedamini. Éva Bodnár, Zoltán Kovács, Tamás KöpecziBócz ja Judit Sass (Budapest Corvinus University) tutvustasid erinevaid õppimisstiile. Nii nagu tavaõppes on erisuguste õpistiilidega õpilasi, on seda ka e-õppes õppivate õpilaste hulgas. Õppimine on teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute omandamise keerukas protsess. Õppimine põhineb kaasasündinud mõtlemise, tunnetamise ja tegutsemisvõime kasutamisel.

Seega omandavad õppijad materjali väga erinevalt ning ootavad ka õpetajalt teistsugust õpetamist.

Uurimusest selgub, et õpilaste seas on enim nö segatüüpi õpilasi (56%). Peaaegu võrdselt jagunevad analüütilise (21%) ja holistliku (23%) õppimisstiiliga õpilased. Analüütiline õppimine on analüüsiv, loogika-keskne ja probleeme tükeldav. Holistlik õppimisstiil on tervikut haarav. Õpetaja ülesanne on e-kursuste ja e-õppimise planeerimisel leida kõikidele õpilastele piisavad ja jõukohased probleemülesanded, et hoida õpilased motiveerituna.

Kindlasti on paljudel õppejõududel ka Eestis kartus, et pannes oma loengumaterjalid Internetti

üles, jääb auditoorium kuulajatest tühjaks. Derek O’Reilly ja Maria Flood Iirimaalt tutvustasid samateemalise uurimuse tulemusi, mis lükkasid ümber müüdi, et loengumaterjalide Internetis kättesaadavaks tegemine asendab akadeemilist loengut.

Uurimuse järgi leidsid üliõpilased, et veebis asuv konspekt on vaid kasulik lisa loenguskäimisele. Ka õppejõud, kes on korra kasutanud Interneti võimalusi materjalide kättesaadavaks tegemisel, usuvad selle vajalikkusesse kursuse ülesehitamisel. Kokku osales antud uuringus 574 üliõpilast 7 aasta jooksul (1999–2005).

Tänapäeva IKT kiire arengu juures on õpilastel võimalus õppida oma kodus virtuaalses klassiruumis endale sobival ajal. Eva Jereb ja Igor Bernik Sloveeniast tutvustasid uurimust, mis kinnitas vajadust propageerida elektroonseid eksameid, mis oleksid sõltumatud ruumist ja ajast. Üliõpilaste seas on suur huvi e-eksamite vastu, kuid õppejõud pole tihti veel valmis neid läbi viima. Õppejõud vajavad rohkem tuge e-eksamite ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Elektroonsed eksamid säästaksid õppejõudude aega ja tagaksid üliõpilastele hindamise objektiivsuse, kuna elektroonse testi tulemused genereeritakse automaatselt. Motiveeritud uurimustulemustest, leidsid Jereb ja Bernik, et e-eksamit tuleks kasutada enamikel kursustel, kus see võimalik on (esialgu kombineeritult klassikalise eksamiga).

Kokkuvõtteks: Konverents oli õpetlik ja kasulik.

Väga häid ja häid ettekandeid oli palju. Alati saab õppida ka sellest, kuidas mõnda asja tegema (esitlema) ei peaks. Üldmulje oli aga hea, sest esinejate ja ettekandjate mitmekesisus oli väga lai.

Tore, et saime osalemise kohta ka tunnistuse.

Pisut imestasime, et kõik paralleelsessioonide ettekanded on avaldatud raamatus, mis kaalub üle 3 kg (mitte pole üleval veebis või avaldatud CD-l).

Informatsiooni oli korraga väga palju ja eks see tahab pisut seedimist ning rahulikult konverentsi materjalide läbitöötamist, mida jagub järgmise konverentsini. Oluline on, et sai suhelda erinevate inimestega ja luua sidemeid, mis on tegelikult väga-väga tähtis.

Samuti on meie üksmeelne arvamus, et Viin on ikka võrratu linn oma muuseumide, losside, sildade, ÜRO-City ja äärelinna viinamarjaväljadega!

| 11

Kõik õpetajad ja õppejõud koolitustele!

Käes on sügis ja e-Õppe Arenduskeskus pakub kõigile õppejõududele ja õpetajatele uusi koolitusi. Koolituskalendriga saate alates 15. septembrist tutvuda aadressil: http://www.e-uni.ee/index.php?main=163 Personaalseid koolitusi pakume e-VÕTI ja REDEL projekti temaatilistele võrgustikele. Kõiki e-õppejõu programmis olevaid koolituskursusi on võimalik tellida ka oma kooli, kui osalejaid on vähemalt 15.

E-õppe päev,

11. oktoober 2006

Head õppejõud, õpetajad, haridustehnoloogid ja e-õppe huvilised!

Eesti e-Ülikool ja Eesti e-Kutsekool kutsuvad Teid sügisesele Koolitusseminarile, mis toimub 7. ja 8. detsembril 2006 aastal Narva Kutseõppekeskuses.

Selle aastase Koolitusseminari teemad on: • e-kursuse õpidisain; • koostöö e-kursused ja õpiobjektid; • e-õppe mudelid; • e-õppe strateegiad; • e-õppe efektiivsus; • e-õppealased projektid; • õpiobjektide loomine; • e-kursuse kvaliteet; • e-õppe meetodid; • e-õppealased uuringud.

Koolitusseminar on suunatud kõigile õppejõududele, õpetajatele, koolitajatele ja teistele õpetamise- ja/või koolitamisega seotud inimestele, kes soovivad oma õppeprotsessi rikastada erinevate e-õppe võimalustega.

Ootame Teie ettekandeid koolitusseminarile!

■ Karin Ruul E-õppe arenduskeskuse koolituse projektijuht 11. oktoober toimub IX Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames e-õppe päev. Üritus toimub juba neljandat korda.

Selle aasta TÕNi teema on “Isiksuse igakülgne areng isetegemise kaudu” Midagi mõeldes ja luues, õppides ja uurides loon ennast ise

Oma ettekande soovist palun teada anda e-posti aadressil ekutsekool@eitsa.ee

Lisainfo: Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskus

2006. aasta täiskasvanud õppija nädalal väärtustakse elukestvat õpet, kus inimene väljaspool oma eriala, kutset ja ametit osaleb ka muus loomingulises tegevuses.

Loometegevus annab igaühele võimaluse oma huvide rahuldamiseks ja silmaringi laiendamiseks

Koolituse projektijuht

TÕNi selleaasta teemast ja e-õppe päevade traditsioonidest lähtuvalt on kõigil huvilistel võimalik alates 9. oktoobrist: • osaleda tasuta mini e-kursusel, mis on suunatud enesetäiendamisele, • osa saada viktoriinist, • tutvuda Eesti e-ülikooli liikmeskõrgkoolide täienduskoolituse pakkumisega (2006/2007 õppeaasta), • osaleda e-õppe alaste naljade ja karikatuuride konkursil.

Kerli Kusnets

Õpetajatele ja õppejõududele pakume võimalust osaleda videokonverentsi alasel koolitusel.

Rohkem infot: e-õppe päev: http://www.e-uni.ee/e-oppija Täiskasvanud õppija nädal: http://www.andras.ee

karin@eitsa.ee Tel: 7375621

e-Õppe Arenduskeskus Projektijuht kerli@eitsa.ee Tel: 6285827

E-õppe Uudiskirja kolleegium: Toimetaja Kerli Kusnets Portaali haldur Kristi Kadaja Ene Tammeoru Karin Ruul Jüri Lõssenko Marge Kusmin Marju Piir Airin Sulg Siiri Sõmer Imbi Väli Rein Kikerpill Herki Sula uudiskiri@eitsa.ee

12 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri