uudiskiri15

ISSN 1736-6186

Tere kool – innovatsioon ja loovus

Sügis 2009

Foto: Maria Lorents

AVAARTIKKEL

Vahtralehe kirju sügis…

■■ Ene Koitla

e-Õppe Arendus-

keskuse juhataja Pihlakad on juba punased, vahtralehed võtavad kirjumaid ilmed ja kask mängib lendlevalt oma õrnade kollaste lehtedega.

Loodus annab meile mõista, et üks ilus aastaaeg hakkab kohvrit pakkima. Tuleb aeg ja võimalus tuultele ning külmapoistele.

Creative Commonsi eestindamisest Suvel saime võtta natuke aja maha ning valmistada ennast ette töiseks sügiseks. Üks põnev asi, mis meil aga suve jooksul toimus, oli koostöölepingu sõlmimine Creative Commonsi litsentsi haldajaga. Alates juulist sel aastal on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus ametlikult Creative Commonsi litsentsi haldaja ja juriidilise tõlke eest vastutaja Eestis. Praegu toimub Creative Commonsi litsentsi tõlkimine ja kohandamine Eesti seadusandlusega. Juriidilise poole eest vastutavad advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partners (www.glimstedt. ee) meeskonnas Hele Karja, Heiki Pisuke ja

Priit Lätt. Erapooletu juriidiline ekspert on Mario Rosentau Tartu Ülikoolist. Loodame, et oktoobriks on meil olemas ametlikult kinnitatud eestikeelne Creative Commonsi litsents.

Creative Commonsi litsentside tähendustest ja lisamisvõimalustest on juttu olnud ka kevadises Uudiskirja numbris (nr 13).

Oleme avatud 24/7 uutele ideedele Sügis tuleb põnev. Ees ootab üllatuste- ja teguderohke aeg. Põnev on see valdkond, kus me tegutseme. Iga päev peab olema valmis muutusteks ja väljakutseteks. Sellepärast on meil juba olemas harjumuseks saanud ettevõtmised — e-õppe päev, “Võrgustik võrgutab”, sügisene koolitusseminar, haridustehnoloogide talvekool, kevadine konverents ja muud vahvad tegemised. Samal ajal on kindlasti tulemas uusi üritusi, mida praegu oleks etteruttav loetleda. Kui kellelgi tuleb ideid ja mõtteid, kuidas me saaksime teile paremini abiks ja toeks olla e-õppe juurutamisel ja kasutamisel, siis andke sellest julgelt teada. Koostöös teiega saame innovatsiooni ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edukamalt õppeprotsessi põimida.

Paremad palad: Edulood: Head vibukütti ei tunta mitte noolte, vaid sihtmärgi järgi lk 4 Villemsi veerg: E-õppe konverents Californias lk 6 Õpiotstarbeliste veebilehtede hindamismetoodika lk 8 SCORMipõhiste sisuhalduspakettide võrdlus lk 15 E-õppe persoon: Varje Tipp lk 16

TOIMETAJA VEERG

Kerli Kusnets uudiskirja toimetaja Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud... Ehk siis iga kord, kui satun e-õppe teemal vestlema kolleegide, sõprade või muidu tähtsate persoonidega, saan aru, et paari nädalaga on välja tulnud taas miljon uut tehnoloogilist vahendit, millega ma pole jõudnud sammu pidada.

Teistel kõigil juba pink soojaks istutud ja sissejuhatus tehtud, aga mina alles avan klassiruumi ust. Ega ma väga kurb selle üle pole, kõike ei jõua ega saagi jõuda.

Liiga palju uut Aga väsitav on see vahel küll, et e-õppes oled nagu tühja kõhuga poes, ostad rohkem kui pärast süüa jaksad. Iga päev soovitatakse nii palju uusi vahendeid ja vidinaid. Usina õpijanusena muudkui kirjutad soovitusi ja linke üles erinevate materjalide juurde, teades üsna kindlalt, et ehk jõuad tutvust teha viie protsendiga sellest, millest kuulnud oled. Mitmel pool e-õppe seminaridel ja koolitustel on juttu olnud, et näiteks veeb 2.0 vahendid ja personaalsed õpikeskkonnad tekitavad rohkem segadust kui kasu. See kõik toob endaga kaasa vajaduse taas midagi tülikat (loe: uut) selgeks teha. Rääkimata uutest linkidest, kasutajanimedest ja paroolidest, mis tuleb meelde jätta, ning see pidi olema õppijatele väga tülikas. Tõsi ta on, e-õppes sellist olukorda, kus saab rahulikult leiba luusse lasta, ju polegi. Ma ise kaldun arvama, et seda ei tasuks nii dramaatiliselt võtta, ning arvan ka, et õppijad on vastupidavamad ja vastuvõtlikumad kui me, õpetajadkoolitajad, arvame. Ühel vahval meeskonnakoolitusel tutvustati mulle klassikuid tsiteerides, et muutusel on neli faasi: 1) šokk, 2) tunnistamine, 3) läbitöötamine ja 4) omaksvõtmine. Sellest johtuvalt on haridusmaastikul, kus tavaliselt protsessid pikad, e-õppe muutuv iseloom loonud olukorra, kus šoki faasist ei saagi välja, et hakata tunnistama, läbi töötama ja omaks võtma, kuna juba tuleb uus muutus peale ja jälle on šoki faas.

Ime pole, et õpetajad väsivad, kui haridustehnoloog jälle uue tehnoloogilise vidinaga uksest sisse tuhiseb.

E-õpe ja loovus Iga inimene, kes natukenegi e-õppega tegeleb, olles selle valdkonna omaks võtnud, teab, et see on ääretult loov tegevus, mis kulgeb meeletu kiirusega eri suundades. E-õpe ise sunnib meid olema leidlikud ja otsima uusi lahendusi vanadele protsessidele. Ma ütleks, et e-õpe käib käsikäes hea alguse põhimõtetega, mis räägivad õppimisest mängu kaudu, individualiseeritud õpikogemustest, valikute tegemisest jpm. Loovat mõtteviisi tuleb silmas pidada ka e-õppest tingitud muutusi taludes, sest tegelikult see treenib meid olema leidlikud ja innovatiivsed igas olukorras.

Käesoleva uudiskirja üheks läbivaks sõnapaariks ongi just loovus ja innovatsioon. Lõviosa artikleid õpetab lugejat olema selle sõnapaari egiidi all kiire, mänguline, leidlik ja laiahaardeline. Kuidas täpselt, lugege juba ise edasi, see on vaeva väärt!

2|

E-ÕPPE PÄEV ■■ Triin Pajur e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht 2009. aasta on kuulutatud Euroopa loovuse ja innovatsiooni a a s t a k s . Eu r o op a aasta üldeesmärk on arendada kõigi inimeste loovust kui innovatsiooni käivitajat ning peamist tegurit, mis võimaldab elukest va õppe kaudu arendada isiklikke, töö-, ettevõtlus- ja sotsiaalseid pädevusi. Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta 2009 tunnuslause on “Kujutle. Loo. Uuenda”. Juba mitu aastat on Euroopa aasta teema ka täiskasvanud õppija nädala ja e-õppe päeva läbivaks teemaks. E-õppe ja õppimise kontekstis tundus see teema eriti sobivat, sest e-õpe soodustab loovust nii õppija kui ka õppejõu vaatenurgast. E-õpe iseenesest ei ole kindlasti enam midagi innovaatilist, kuid arengud selles on alati mõnes mõttes uuenduslikud. E-õppe päeval toimuvad terve päeva jooksul tasuta üritused ja kogu järgneva nädala saab e-õppe päeva kodulehelt uurida, milliseid võimalusi pakub e-maailm haridusmaastikul. Järgnevalt lühike ülevaade 7. oktoobril toimuvast:

Väärtushinnangud ja õppimine Kell 11.00–13.00 on huvilistel võimalik kuulata Anu Virovere avalikku loengut “Loov õpetaja teeb igast lapsest geeniuse”. Käsitletakse teemasid: Mida nõuab 21. sajand inimese käest?

Milline peaks olema õppekava/õppimisviis, et õppija oleks innovaatiline ja loov? Loovus ja innovatsioon on võimatu, kui eksimine ei ole lubatud.

Loengut saab kuulata veebi vahendusel, aga kindlasti saate vahetuma elamuse, kui Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse majja Raja tänavale 4c kohale tulete. Kohapeal saab ka lektorile küsimusi esitada. Anu Virovere on psühholoog, suhtlemistreener ja kogenud koolitaja. Veel on ta end täiendanud kunstiteraapia, gestaltteraapia, andragoogika ja ärieetika valdkondades.

Loengule eelnevalt registreeruda ei ole vaja.

Kuidas hoida loovust ja innovatsiooni?

Kell 14.00 pannakse jälle tunniks ajaks käima populaarne e-Õppe TV. E-Õppe

TV kaudu on vaatajatel ainulaadne võimalus näha ja kuulda, mida arvavad meie stuudiokülalised loovusest ja innovatsioonist haridusmaastikul.

Loovust kunstis mõistame kõik, kuid kuidas loovuse teema puudutab näiteks inseneri- või majandusteadlast?

Mida oleks võimalik ära teha loomingulisuse ja innovatsiooni (uuendusmeelsuse) arendamiseks ja hoidmiseks hariduses? Millised on innovaatilised lähenemised praegusaja hariduses?

Saadet juhib Urmas Vaino, stuudios on külas Anu Virovere, Linnar Viik ja Tiina Kangro.

Käegakatsutav teine reaalsus Kell 16.00 algab IT Kolledžis praktiline sessioon, kus tutvustatakse teist reaalsust ehk IT Kolledži OpenSimi keskkonda. Kuigi sessiooni on võimalik jälgida ka veebi vahendusel, tasub sellele sessioonile kindlasti registreeruda ja kohale tulla, sest kõigil kohapeal osalejatel on võimalik tutvuda Second Life’i sarnase IT Kolledži OpenSimi keskkonnaga.

Registreeritud osalejatele luuakse eelnevalt kasutajakontod ning nad saavad “maad avastada”: teha kõike, mida sellised teise reaalsuse keskkonnad võimaldavad – virtuaalselt ehitada, lammutada, kujundada ehk olla loov. Registreeruda saab e-õppe päeva kodulehel.

Ajaveeb ja õpiobjektid Avatud on ka e-õppe ajaveeb, kus saab diskuteerida e-õppe teemadel ja jagada oma häid ja vähem häid kogemusi e-õppe vallas ning soovitada uusi lahedaid e-kursusi. Samuti on võimalus oma ala spetsialistidele e-teemalisi küsimusi esitada ja häid soovitusi saada. Tasuta tutvumiseks on e-õppe päeva kodulehel üleval ports õpiobjekte, kus iseseisvalt on võimalik õppida viltimist, viitamist, enesekaitset, kipsi valamist ja palju muud huvitavat.

Kutsume teid kindlasti osalema e-õppe päeval – otsime, leiame ja loome koos midagi uut. Täpsem info e-õppe päeva kohta alates 28. septembrist: http://www.e-ope.ee/ e-oppest/e-oppija

XII täiskasvanud õppija nädal (TÕN) 2.–9. oktoobril 2009 toimub deviisi all “Innovatsioon ja loovus” Täiskasvanud õppijate otsingud oma tee leidmisel ja saavutused õpingute kaudu väärivad järgimist ning annavad julgustavat inspiratsiooni paljudele meie hulgast. Iga inimene on loov, kuid õppimine võimaldab oma loovust paremini avastada. Suurim innovatsioon, mida inimene suudab luua, on oma elu muutmine selliseks, nagu talle tundub parim (www.innovatsioon.eu).

■■ Sirje Plaks ETKA Andras programmijuht

Suurem osa haridusest omandatakse pärast koolitee lõppemist Haridustee ei lõpe põhi- ja keskkooli tunnistust või kõrgkooli diplomit saades. Suurem osa haridusest omandatakse pärast koolitee lõppemist. Järjest enam inimesi jätkab õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis, kutsekoolis, avatud ülikoolis, rahvaülikoolis, keeltekoolis, mitmesugustel kursustel jm. Ka võimalusterohke iseseisev õppimine on tänapäeval hädatarvilik. Oma teadmiste ja oskuste täiendamisel on oluline tegutsemistahe, usk oma võimetesse ja uudishimu. Enesetäiendamine annab kindlustunde, õpivajaduse eiramine aga tekitab sotsiaalseid barjääre.

Täiskasvanud õppija nädal (TÕN) on rahvusvaheline ettevõtmine, mis on elujõu saanud ligi poolesajas riigis üle maailma.

Traditsiooniliselt leiab ettevõtmine Eestis aset igal aastal oktoobrikuu teisel nädalal.

TÕNi eesmärgiks on õppimisvõimaluste mitmekesisuse tutvustamine ja õppijate saavutuste tunnustamise kaudu inimeste õppima ärgitamine. TÕN ei ole enam pelgalt ühekordne kampaaniaüritus, vaid aastaringne täiskasvanuhariduse valdkonna kokkuvõtete tegemine, sihtide seadmine ja koostöö arendamine organisatsioonide ning üksikisikutega.

TÕN on suurepärane võimalus koolitajatele, koolitusasutustele ja omavalitsustele end mitmesuguste tegevuste kaudu nähtavaks teha! Õppijate sõnul on kohaliku omavalitsuse ja tööandja positiivne suhtumine ja õppimise vajalikkuse mõistmine väga oluline paikkonna arengu eeldusena. Seetõttu on nädala tegemised koos silmapaistvate õppijate lugude tutvustamisega saanud kõlapinda ka kohalikes lehtedes.

Nädala tegevused, mil fookuses on elukestev õppimine ja enesetäiendamine, on osalejatele tasuta ning toimuvad kolmel tasandil: vabariiklikul – avaüritus ja täiskasvanuhariduse foorum; maakondlikul – konverentsid, seminarid, teabepäevad, aasta tegijate pidulik tunnustamine; ja kohalikul – koolitusasutuste lahtiste uste päevad, töötoad, loengud, näitused, vestlusringid, kohviõhtud jm. 2008. a korraldati TÕNi ajal 473 erinevat üritust, milles osales 16 702 inimest.

Avaürituse, mis seekord toimub 2. oktoobril Põltsamaal, kõrgpunktiks on aasta silmapaistvate tegijate tunnustamine. Traditsiooniliselt antakse välja aasta õppija, aasta koolitaja, koolitussõbralikuma organisatsiooni ja omavalitsuse tiitlid. Kokku esitati tunnustamiseks 164 kandidaati üle Eesti.

Täiskasvanuhariduse XIII foorumil 9. oktoobril Tallinnas arutleme meedia mõjude üle inimese arengutee suunamisel.

2.-9. oktoober 2009 XII täiskasvanud õppija nädal

Kuidas?

ÕPIME MÕNUGA Loovalt ja innovatiivselt

E-õppe päev on 7. oktoobril, mil kõik huvilised saavad tutvuda õpiobjektidega, kuulata-vaadata veebi vahendusel loengut, jälgida e-Õppe TV-d, kus stuudiokülalised arutlevad innovatsiooni ja loovuse üle hariduses, küsida kõike e-õppega seonduvat meie e-õppe spetsialistidelt ja leida informatsiooni Eesti ülikoolides ja kutsekoolides pakutavate veebipõhiste kursuste kohta. Võib-olla leiavad huvilised just siit lahendusi, kuidas ühitada õppimist ja tööelu.

Juba kolmandat aastat sõidab ringi õpibuss kui liikuv infokandja, seekord 8. septembrist kuni 10. oktoobrini, külastades 13 maakonda.

Möödunud aastal peatus buss 64 paigas, kus infot õppimisvõimaluste kohta ja muud nõu käis küsimas ligi 1500 külastajat.

Nädalat koordineerib vabariiklik tugigrupp, kuhu kuuluvad kõigi maakondade koordinaatorid, kes omakorda juhivad maakonna tugigrupi tegemisi. Tänu koordinaatoritele ja rohkearvulisele aktiivile on meil hästitoimiv üle-eestiline võrgustik. Võrgustiku liikmete koostöö tulemusena on loodud uusi partnerlusi, ergutades seeläbi inimeste ühiskondlikku osalust.

Tegevusi toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium programmi “Täiskasvanuhariduse populariseerimine” raames ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Hea lugeja! Oled alati oodatud oma ideede ja ettepanekutega. Ühiselt saame paremini kutsuda esile muutusi enda ümber, innustada ja julgustada inimesi ennast harima.

Kog u i n for matsioon i täisk as va nud õppija nädala kohta leiad meie kodulehelt www.andras.ee.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3

EDULOOD

EDULOOD

Head vibukütti ei tunta mitte noolte, vaid sihtmärgi järgi Intervjuu Sampo Panga personaliarenduse osakonna juhi Külli Meieriga ■■ Karin Liikane Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolitusjuht Tallinnas

E-õppe uudiskirja viimases numbris sõnastas Tallinna ülikooli täienduskoolitusjuht Kadri Kiigema oma juhtimiskreedo nii: “Peab olema palju jõudu, tahet ja oskusi, et õhku jõuda.

Kui õhus oled, vastutad paljude eest. Ja sul peab olema palju tarkust, et see lennuk ka turvaliselt maa peale tagasi tuleks! ... Minu jaoks juhina on tähtis oskus innustada teisi oma lendu lendama.”

Tundub, et sel aastal tuleb sügis teisiti.

Pole vahet, kas lennutad lennukeid või nooli, muutunud olud nõuavad teravamat silma ja väga täpselt valitud stardiaega. Head vibukütti tuntakse sihtimise, mitte noolte järgi.

Kuidas innustada ennast ja teisi heaks lennuks uue hooaja eel?

Mis on Sinu “vibu ja nooled”? Kuidas Sa need leidsid ja kuidas kasutad?

Ma arvan, et “vibu” on eestlasele omane töökus ja talupojamõistus, s.t terve mõistus ning teadmine, mida sa teha tahad. Ma hakkasin sellele mõtlema kümme-viisteist aastat tagasi. Kui tahad asju paremaks teha, siis see “vibu” tuleb iseenesest. Tahan, et inimesed oleksid targemad, oskaksid teha enda jaoks õigeid valikuid, oleksid täna targemad kui eile.

“Nooled” on oskused, kogemused, kolleegid, kellega sa neid asju teed. Väga hea on töötada organisatsioonis, kus tahetakse teha oma tööd hästi. Ka koolituses. Sa liigudki alateadlikult sinna, kus on kergem, kus kolleegid ja partnerid on särasilmsed, nad hoolivad oma tööst ja tahavad midagi saavutada.

4|

Kuhu Sa kuulud? Kes on Sinu “liigas”?

Olen sporti teinud – sealt paralleeli tõmmates võib öelda, et liigun vist juba veteranide liigas.

Samas, igas liigas on omad normid. Mõeldes endast kui inimeste arengu ja täiskasvanud õppija toetajast, eristuvad haridus ja ärimaailm. Minu jaoks on ülikoolid ja kõrgkoolid kõrgem liiga. Äriettevõtted ja konsultatsioonifirmad on teine liiga. Nende kahe liiga mänguväljakud on erinevad ja mina kuulun praegu pigem ärimaailma.

E-õppe kontekstis olen avastanud, et ülikoolide maailm on eest ära liikunud. Neil on aega rohkem uute teemadega tutvuda, proovida, katsetada ... Äris pead valima kiiremaid ja “lühemaid” lahendusi. Olen alati arvanud, et hea on segada – tuua mängijaid teisest liigast, vahetada eri liigade mängijaid. Sel moel saab äri juurde filosoofilisust, sealt tulevad külalismängijad toovad aga ülikooli ratsionaalsust, kohe ärategemist, kiirust, lühemat perspektiivi.

Inimesi iseloomustab see, et nad tahavad olla head selles, mida teevad. Olles eeskõndijad, uue otsijad, mõjutavad nad seda ringkonda, kus nad liiguvad, ja nii kogu ühiskonda.

Mida loed oma kõige magusamaks võiduks?

Võit on teha paremini kui eile, lati ületamine seatust kõrgemalt. Ma ei ole võidujanuline inimene. Minu jaoks on oluline protsess.

Kui selle tulemusel teeme ära midagi, mida nimetame võiduks, on hea. Näiteks koolituse õnnestumine, kui koged, et õppija sai tead-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

mised ja koges midagi uut ning koolitaja sai samuti oma eduelamuse.

Mida õppisid oma kibedaimalt kaotuselt?

Kaotuseks loen seda, kui olen andnud endast parima ja see ei ole välja tulnud nii, nagu olen ette kujutanud. Olen mingi väikese asja tähelepanuta jätnud, see on mõttetu kaotus.

Mõned kaotused on tulnud sellest, et ei ole jõutud ühisele arusaamisele, on üksteisest mööda räägitud. Sellest olen õppinud, et üle rääkida tuleb pigem rohkem kui vähem.

Mis on kohanemine?

Kohanemist seostan teise inimese, olukorraga: proovid mõista teist poolt ja aru saada, mis on tema ja ka sinu enda vajadused. See on empaatiavõime, avatud meel, oskus võtta olukorda sellisena, nagu see on. Mind on aidanud kodust tulnud õpetussõna “Enne kui lähed võõrasse kultuuri, jälgi olukorda”.

Jälgi, enne kui hakkad lõhkuma, lammutama, oma reegleid looma ... Alles siis tee oma ettepanekud.

Praegu on turu vajadus teistsugune. Kui tõusuperioodil õpetasime välja palju uusi inimesi, siis nüüd tuleb hoida olemasolevate teadmist. Kas sul on grupis 12 või 1–2 õppijat – mõlemal juhul pead nad õppima saama.

Tulemus peab olema sama – inimesed peavad oskama ja nautima oma tööd. See aga nõuab koolitusprotsessi juhtijalt teadlikult erinevate meetodite kasutamist.

Eriti oluline on, et kummalgi juhul ei tohi

taga nutta seda, mis enne oli: kuidas ma hakkama saan, kui enne oli teistmoodi?! Tuleb tegutseda tänases päevas. Sul on üks eesmärk ja seda peab järjepidevalt hoidma. Nii märkadki, et paljud inimesed kohandavad ennast sellesama mõtteviisi järgi. Kuuled ja koged oma mõtteviisi teiste jutus ja tegudes. See ongi kõige magusam võit, kui paljud inimesed mõtlevad samamoodi ja sina oled selleks midagi teinud. Õpeta mulle, mida tähendab 1+1+1 edukuse võtmes.

Ole see, kes sa oled. Anna endast parim oma praeguste oskuste ja teadmiste juures. Tee seda kõike rõõmuga, sest hambad ristis olla ei ole endal hea ja nii ei innusta ka kolleege.

Tuleb osata mõelda töö või tegevus enda jaoks oluliseks (ka kõige ebameeldivamaid töid on nii kergem teha). Seda põhimõtet olen rakendanud laste juures ja tööl: “On üks tähtis töö teha ...”

E-õpe: kas päev, nädal või aasta korraga?

Päev ...? Kindlasti on inimesi, kes peavad e-õppe ka päevadeks jaotama. Aga päriselus meie organisatsiooni näitel ei julge küll nii väita ... Teisalt, kui asi on väga konkreetne, ei tohi venitada pika perioodi peale, inimesed väsivad ära. E-õpe eeldab suurt enesedistsipliini. Õppija ja õpetaja jaoks võib aja tähendus olla erinev. Õppijana on minu tähelepanu ja fookus pigem lühemal perioodil. Ühte oskust aga ei ole võimalik selgeks saada lühikese

perioodiga. Koolitajana mõtleksin aasta peale. Ka kursuse ülesehituse kontekstis võiks olla pigem kvartal või poolaasta. Õpetaja peaks teadlikult tulema “õppija mätta otsa”. Ta peaks õppijal aitama jagada õppeperioodi hoomatavateks eesmärkideks ja õpetatava osa väiksemateks tükkideks.

Läksime kevadel oma organisatsioonis üle Office 2007-le e-õppe abil. Kõige suurem avastus minu kui juhendaja ja õppijate jaoks oli see, et me ei hoomanud, kui palju see kursus tegelikult aega võtab! Keegi ei prognoosinud õigesti, kui palju kulub aega, kui õppija tahabki läbida kogu kursuse täies mahus, s.t täita kõik eesmärgid, lugeda läbi kogu materjali jne. Ometi on see e-õppes nii individuaalne.

Mille poolest on Sinu panga koolitussüsteem eriline?

Iga ettevõtte koolitussüsteem on eriline. Teadlikult kujundatud või ise kujunenud, sobib see just selle ettevõtte jaoks. Meie oleme oma süsteemi üles ehitanud põhimõttel, et õppija ise vastutab oma tulemuste eest, ta peab ise tahtma ja olema ennastjuhtiv. Meie organisatsioonina pakume talle võimalusi.

Kui organisatsioon kasvas, olime üks esimesi sisekoolitajate kasutajaid. Kaasame inimesi, tegeleme koolitamise, mentorluse, teadmiste kontrolli ja igapäevase juhendamisega. Näiteks müügitöötajad koostavad oma enesekontrolli testi küsimused ise.

Samad inimesed, kes hiljem hakkavad neid teste tegema! Õppijana tean, et seesama

küsimus, mille olen koostanud, võib mulle tulla ka testis.

Koolitussüsteemi vajadused ja lahendused tulevad organisatsioonist endast. Sinu ülesanne koolitusjuhina on neid märgata, kinni haarata ja ellu viia. Kõik lahendused on meil endal tegelikult olemas, nii inimeste kui ka organisatsioonidena.

Kes saab Sinust siis, kui Sa enam juht ei ole?

Ausalt, ma ei mõtle endast kui juhist. Pean end pigem partneriks oma väikeses meeskonnas – keegi peab vastutama suure pildi eest, vahendama teadmist organisatsioonis, täitma administratiivseid ülesandeid ja, kui vaja, hoidma meeskonda koos. Valdkonna ehk personaliarenduse ja koolituse arengut saab edendada ka siis, kui sa juht ei ole. See on mõtteviisi küsimus.

Mis on Sinu sõnum neile, kes lähevad vastu uuele hooajale? Öeldakse, et ei ole uusi asju siin päikese all, sina lihtsalt jõuad nende juurde esimest korda. Pead tegutsema teistmoodi, looma uue olukorra ja samas jõudma vähemalt sama hea tulemuseni. Koolituse kontekstis tähendab, et oled teinud kellegi päeva paremaks, andnud hea mõtte, tekitanud yes-tunde. Parim innustus on see, kui inimene on suutnud oma mõttemaailma täiendada.

Minu sõnum võiks olla: “Näe võimalusi ja ära karda eksida!” Kui sa mõnikord panedki viltu ja lased noole mööda – ega sellepärast ei saa veel vibu metsa visata! Võibolla oli märk liiga kaugel või siis liiga lähedal.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|5

VILLEMSI VEERG

E-ÕPPE UUDISED

E-õppe konverents Californias ■■ Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor Kõik, kes on kuulnud midagi õpiobjektidest, on ilmselt kuulnud ka õpiobjektide repositooriumitest. Ja kõik, kes on midagi kuulnud repositooriumitest, on ilmselt kuulnud Merlot’ nime. Merlot on üks suuremaid ja vanemaid õpiobjektide repositooriume maailmas. See loodi 1997. aastal ja oma kodulehe http://www.merlot.org põhjal sisaldab praegu infot enam kui 20 000 retsenseeritud õpiobjekti kohta. Merlot’ repositoorium loodi algselt California Riikliku Ülikooli (California State University – CSU) süsteemi kuuluva 22 ülikooli huve silmas pidades. Nüüdseks on see kasvanud pea kõiki California kõrgkoole ühendavaks organisatsiooniks. Merlot’ repositoorium on muutumas ülemaailmseks koguks, kus on paljude USA ja kasvava hulgana ka teiste maade kõrgkoolide õppematerjale.

Arvestades sellega, et üksnes Californias on sadu kõrgkoole – peale CSU ka kohalike kolledžite süsteemi kõrgkoolid (California Community Colleges – CCC) ja erakõrgkoolid, mille kuulsaim liige on Stanfordi Ülikool, ja seda, et ainuüksi CCC süsteemi kuulub kaugelt üle saja kolledži (vt täpsemalt http://www.cccco.edu/ LinkClick.aspx?fileticket=1MLZTbFko6s%3d& tabid=917), siis on esindatud kõrgkoolide arv Merlot’ repositooriumis üsna suur.

Merlot, erinevalt mõnest teisest hooga alustanud repositooriumist, on püsinud elus väga kaua – rohkem kui tosin aastat.

Jääda ellu väga kiiresti muutuvas IT-valdkonnas, eriti kõrgkoolide ühistegevuse keerulistes oludes – see pole lihtne ülesanne. Meil on millegi sarnasega hakkama saamas ainult e-Õppe Arenduskeskus.

Selleks et aru saada, mis vägi sellist organisatsiooni koos hoiab, osalesin nende aastakonverentsil “Õppimine ja õpetamine võrgumaailmas”, mis toimus San Jose DoubleTree hotelli konverentsikeskuses selle aasta augusti keskel.

Kõigepealt torkas silma väga sõbralik ja tähelepanelik suhtumine kõikidesse osalejatesse. Sadade USA osalejate seas oli ka veerandsada väliskülalist eri riikidest (Austraaliast Kanadani, Soomest-Eestist Brasiiliani). Avamisel loeti ette kõikide riikide nimed, kust osalejad olid saabunud. Välismaalastele korraldati omaette sessioon, et me omavahel tutvuksime.

Meile selgitati Merlot ambitsioone olla kogu maailma kõrgkoolide tugi ja vabalt kättesaadavate kvaliteetsete õppematerjalide varaait. Kui enamikust riikidest oli kohal üks-kaks osalejat, siis Taist saabus viieliikmeline delegatsioon, kes

6|

mulle kui eestlasele tõttasid kohe teatama oma sidemetest meie e-Õppe Arenduskeskusega.

Nad palusid ka edastada tervitusi Ene Tammeorule. Maailm on väga väike.

Seni olin arvanud, et repositoorium on see, mille ümber Merlot’ elu keerleb – õpiobjektide metaandmete andmebaasi loomine, õpiobjektide retsenseerimine, andmete lisamine, viitade “elushoidmine” – need olid minu arvates Merlot’ põhitegevused. Kohapeal sain aru, et väga palju jõudu pühendavad nad inimvõrgustike loomisele ja ülalhoidmisele, kõrgkoolidevahelise koostöö arendamisele jms. Merlot sai ju alguse CSU liikmesülikoolide vahelise koostöö realiseerimiseks.

Kuna Merlot propageerib avatud õppematerjalide ideed (nagu MIT ja paljud teised ülikoolid ja ühendused nii USAs kui ka mujal), siis pole üllatav, et avakõnelejaks oli kutsutud John Wilbanks, kes juhib Creative Commonsi projekti “Science Commons”. Ka tema rõhutas asjaolu, et arvutitest võrku moodustada on palju lihtsam kui inimestest, eriti akadeemilistest inimestest, uurijatest. See on aga hädavajalik, sest info hulk kasvab eksponentsiaalselt, kuid inimvõime seda töödelda on üsna konstantne. On aeg luua avatud tead-

Ühel sessioonil jagati kõigile osalejatele muude materjalide seas ka “Õppejõu stressivastane komplekt”, mis sisaldas 12 eset ja selgituse: Kleepnätsu tükk – et meelest ei läheks: õppejõud on see, kes e-kursust koos hoiab.

Kummipael – meenutamaks, et kogu aeg tuleb oma vaimu pingutada uute piirideni, et oma e-kursust paremaks muuta.

Pabersalvrätik – pisarate pühkimiseks, kui uuele tasemele liikudes kõik kohe ei suju.

Kompvek – meenutamiseks, et kolleege tuleb nende püüdlustes toetada ja premeerida. Üks sent raha – et seisaks meeles, et sinu ja su kolleegide mõtted on väärtuslikud.

Kustutuskumm – meenutamaks, et me kõik teeme vigu ja neid saab parandada.

Pliiats – et oleks võimalik üles kirjutada, kuidas Sina saad parimate kursuste kogemust oma töös rakendada.

Post-it-märkmepaber – et sa saaks oma ideesid üles riputada olulistesse kohtadesse.

Hambaork – et püüda parimaid ideed orgi otsa ja neid oma kursusel rakendada.

Joonlaud – et mõõta oma e-kursuste efektiivsust ja oma jõupingutusi.

Kirjaklamber – et kõik ideed seisaks koos.

Mängupäästerõngas – meelde tuletamaks, et kolleegid on olemas selleks, et sind aidata.

musvõrk. Digitaalses maailmas ei kaota me midagi, kui oma loodud asju vabalt jagame.

Toetudes Metcalfe’i seadusele (iga võrgustiku väärtus on väljendatav tema kasutajate arvu ruuduna), on suurte mitmekihiliste võrkude loomine eriti tänuväärne tegevus.

Iga konverentsipäev algaski kutsutud esineja tunnise plenaarloenguga, edasi läks töö kaheksas paralleelsessioonis. Veel toimus firmade näitus, kus kohvipauside ajal loositi osalejate vahel välja firmade auhindu.

Auhinna saamiseks tuli loosimise ajal füüsiliselt kohal olla. See oli aga üsna lihtne, sest samas ruumis serveeriti ka kohvipausi kohv ja suupisted. Igal juhul aitas see nipp kaasa elevuse ja näitusekülastajate arvu tõusule.

Värvikamad esinejad konverentsil Kuigi konverents kestis ainult kaks ja pool päeva, oli meeldejäävaid esinemisi palju.

Esinejateks olid ju California ja teiste piirkondade ülikoolide innovaatilised õppejõud, kelle professionaalsetel sessioonidel magama küll ei saanud jääda. Meeldejäävad olid ka teiste päevade plenaaresinejad. Kõik nad olid tegevõppejõud ja rääkisid IKT kasutamisega seotud praktilistest õpetamisküsimustest.

Rohkelt oli sektsioonides juttu aktiivõppest ja mängude kasutamisest õppetöös. Ka paljud matemaatikud, keda kohtasin, olid entusiastlikud infotehnoloogia kasutajad.

Kuigi Merlot’ tegevuse valgustamiseks oli kavas õige mitu sektsioonettekannet, siis enamik esinejaid rääkis põhiliselt sellest, kuidas nad infoja kommunikatsioonitehnoloogiat oma õppes kasutavad, viitamata üldsegi eriliselt Merlot’le.

Mitmes ettekandes käsitleti hindamise probleeme kõrgkoolis. Eriti meeldis mulle maatrikshindamise läbiva kasutamise ettekanne. Maatriksid selgitavad, mille eest mis osahinde saab ja neid kasutati iga kodutöö ja praktikumi ülesande korral. Ka portfooliotest oli mitmes ettekandes juttu. Näiteks süsteemi ePSILeN autorid lähenesid kogu e-õppele ePortfoolio vaatenurgast, koondades kõik teised vahendid ePortfoolio alla. Ise nimetasid nad sellist lähenemist e-õppe tulevikuks (vt http://www.epsilen. com). Hulk ettekandeid oli Second Life’i teemal. Mulle tundub, et ses maailmas kulub põhiaur maailma loomisele, mitte õppetööd toetavaks tegevuseks, seega jätsin need sessioonid külastamata. Igal juhul on Merlot seal maailmas juba kohal. Vist oleks aeg ka meie e-Õppe Arenduskeskusele teine elu anda?

Paljud tutvustasid omatehtud tark- või õppevara Kõige ambitsioonikam neist tundus elektroonilise abiõppejõu projekt eTA (elekt-

ronic Teaching Assistant), mille beetaversiooni lähemalt nägime. Süsteem peaks suutma tuvastada plagiaadijuhtumeid üliõpilaste elektroonselt esitatud töödes, hinnata näidiste baasi põhjal esseesid ja veel palju muud. Väga originaalsed esseed, mis ei vasta oma struktuurilt ja keelekasutuse tüübilt näidistele, saavad sellelt “abiõpetajalt” muidugi kehvemad hinded. Autorid on beetatestimise käigus kogunud andmeid inimeste ja selle elektroonse abiõpetaja pandud hinnete erinevuste kohta ja väidetavalt on korrelatsioon üllatavalt hea. Teoreetiline tagapõhi andmekaevandamise jms alal tundus neil igatahes tugev olevat. Selle ettekande slaidid on kättesaadavad aadressil http://conference.merlot. org/2009/Friday/Byrne_Tang_Friday.ppt.

Iga õpetaja unistusena tundus näitusel nähtud tarkvara “SoftChalk”. See võimaldab teha Wordi failina salvestatud tekstist hästistruktureeritud interaktiivse õppematerjali, mida saab salvestada kas normaalse koodiga veebilehena või SCORMi paketina, et see siis mõnda õpikeskkonda tõsta. Mina seni selleks head vahendit ei teadnud (eXe surub oma vormistust liiga peale). 30 päeva tasuta versiooni saab alla laadida firma (mille omanik on muuseas ise õppejõud) kodulehelt http://www.softchalk.com/. Hinna kohta öeldi, et see pole lihtne küsimus – on individuaalhind, grupi hind, saidi hind jne. Kui oleme tasuta versiooni uurinud ja asi tõesti nii hea on, nagu mulle tehtud demoesinemise põhjal tundus, siis hind meile takistuseks ei saa. Veebis on akadeemilise üksikisiku hinnaks märgitud $550 (tudengil $150), millega meil aga palju kasutajaid ei korja.

Eelmisel õppeaastal proovisin loengutes kasutada klikkereid – tuntud vahendid miljonimängust. Igapäevaseks kasutuseks on neid siiski natuke tülikas kasutada, sest tehnika tuleb auditooriumis üles panna, loengu slaidid vastavalt ümber teha, klikkerite hulk ei pruugi vastata tudengite arvule jne. Varsti on meil olukord, kus enamikul tudengitel on sülearvuti (millega nad loengu ajal filme vaatavad, uudiseid ja oma meili loevad ning igasugu tarkvara abil teistega suhtlevad – sugugi mitte ainult aine huvides). Selline olukord pani Michigani Ülikooli atmosfäärifüüsika professori Perry Samsoni looma vahendit Lecturetools, mis võimaldab korraldada interaktiivseid loenguid. Nii saavad tudengid osaleda interneti kaudu töölt/kodust/mujalt. Lecturetools katab klikkerite võimalused ja enamgi veel. Ka Eesti ülikoolide õppejõud saavad nüüd süsteemi kodulehel sinna oma kursuse luua.

Aadress: https://www.lecturetools.com/. Nn instruktori registreerimiseks valige koodiks EST, valige ülikool (seal on neid küll ainult kolm, üks neist juba olematu, aga ju ta võttis andmed vananenud allikast) ja kasutage!

Raha pole vaja maksta (ka Michigani Ülikool armastab vabavara ja vabu õppematerjale).

Viimasena tahan jagada oma vaimustust

ettekandest, kus käsitleti probleemi, kuidas leitud (või ise loodud) vahvaid õpiobjekte edukalt õppetöös rakendada. Õpiobjektist üksi on vähe. Seda kinnitab demonstreeritud näide statistika õpetamise valdkonnast (vt näidet www.rossmanchance.com/applets/ Confsim/Confsim.html). Sellest, et õpiobjektist õpetamisel kasu oleks, tuleb ta varustada paljude asjadega, mida pole konkreetses simulatsioonis: õpieesmärgid, terminite selgitus, ülesandepüstitus, juhised ja konkreetsed ülesanded õppuritele. Ettekande autorid varustasid sellised simulatsiooni-õpiobjektid isegi videoklippidega näidiskasutamisest. Kuidas asi uuel kujul välja nägi, milliste vahenditega uus õppematerjal on loodud, teisi näiteid – kõike seda saab vaadata ettekande slaididelt aadressil http://conference.merlot.org/2009/ Sunday/childers_dave_Sunday.ppt.

Kokkuvõtteks Tundsin ennast seal kaugel Californias väga koduselt. Kontseptsioonilt sarnaneb Merlot’ konverents väga meie iga-aastase e-õppe kevadkonverentsiga. Ainult et nende tagamaaks on sadu kõrgkoole, kus õpib kokku mitu miljonit tudengit. Põhiliselt õppejõududest koosnev osalejaskond on mõlemal pool väga heasoovlik, huvitav ja asjalik. Meiegi konverentsile tasuks kaaluda näituse lisamist ning rääkima tuleks kindlasti kutsuda keegi Merlot’ esindajaist – mitte niivõrd Merlot’st kui õpiobjektide repositooriumist, pigem kui ülikoolide koostöövõrgustikust. Väike eelkokkulepe Merlot’ tegevjuhi Gerard Hanleyga on olemas. Merlot’ kui repositooriumiga on võimalik tutvuda aadressil http://www.merlot.org. Osavalt navigeerides leiate esilehelt ka viite konverentsile (http://conference.merlot.org/2009/) ja sealt mitme ettekande videosalvestused ning enamiku esinejate ettekandeslaidid. Merlot on avatud repositoorium – kõiki nende õpiobjekte on võimalik meil kõigil kasutada. Loodame, et meil on neidki, kes tahaksid kuuluda selles seltskonnas ainepõhistesse kogukondadesse või asuda retsenseerima-hindama õppematerjale. Viimastele korraldatakse e-õppe teel koolitus.

Lisaks repositooriumi haldamisele ja arendamisele, konverentside korraldamisele, tööle kogukonnaga, tegeleb Merlot ka elektroonse ajakirja JOLT (Journal of Online Learning and Teaching) väljaandmisega, seda juba 2005. aastast alates. Täpsem informatsioon ja vaba juurdepääs aadressilt http://jolt.merlot. org/ . Ja kõigile registreerunud kasutajatele saadetakse kolm korda aastas elektroonne uudisleht Grapevine, mille leiab aadressilt http://taste.merlot.org/newsletters.html .

Ise olen Merlot’s registreeritud kasutaja juba 2005. a algusest ja kasutanud nende repositooriumi praktikumides, tutvustanud tulevastele õpetajatele õpiobjekte ja repositooriume; olen leidnud sealt palju asjalikke õppematerjale nii IT- kui ka õpetajakoolituse valdkonnast.

E-õppe uudised maailmas Marko Puusaar, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

Interaktiivne juhend autoriõiguste mõistmiseks New Yorgi Linnaülikooli Baruch Kolledž on koostanud oma töötajatele mõeldes kiirelt läbitava interaktiivse infomaterjali autoriõiguste keeruka teema kohta (http://www.baruch.cuny.edu/tutorials/ copyright/). Materjal annab ülevaate autoriõiguste olulisusest ja kasutamise tavadest ning võimaldab kasutajal mängida läbi autoriõigusega kaitstud materjali kasutamise juhtumid erinevates olukordades (loeng, digitaalne õppematerjal, e-kursus). Kuigi selle infomaterjali aluseks on USA seadusandlus ja kogemused, saab suurt osa esitatud infot ka Eestis kasutada – seega on tegemist väärt infomaterjaliga ka Eesti e-õppe arendajate jaoks.

Allikas: http://chronicle.com/wiredcampus/ article/3846/colleges-offer-online-help-oncopyright-law-for-instructors

P2P University – ülikooliõpe “õppurilt õppurile”-skeemis Rühm professoreid ja ülikoolilõpetajaid üle maailma käivitasid koostöös ülikooli, mis toimib tavapärase ülikooli asemel pigem nagu õppurite koostöövõrgustik. Selle ülikooli nimi on Peer2Peer University (http:// p2pu.org/; Peer2Peer võib selles kontekstis tõlkida kui ‘õppurilt õppurile’) ja selle kaudu pakutakse tasuta kursuseid mitmes valdkonnas. Näiteid kursustest: “Autoriõigus õpetajatele” (Copyright for Educators), “Sissejuhatus küberpungi kirjandusse” (Introduction to Cyberpunk Literature), “Pokker ja strateegiline mõtlemine” (Poker and Strategic Thinking) jne.

Kursustel puuduvad otseselt õppejõud – selle asemel juhivad iga kursuse tööd vabatahtlikud, kes hoolitsevad selle eest, et kursuslased iseseisvalt ja koostöös teemat tundma õpiks (ka üksteist juhendades) ning kursuse käigus aktiivselt diskuteeriks üles kerkinud teemade üle. Kursused kestavad kuus nädalat ja nõuavad pidevat aktiivset osalemist. Läbitud kursuste eest ametlikke ainepunkte veel ei anta.

Kuigi kursused on tasuta, tuleb huvilistel kursusele saamiseks läbida tihe valikusõel, kus proovitakse välja noppida kõige motiveeritumad õppurid vastavale kursusele. Selline valikuviis peaks tagama aktiivse ja teemat edasi arendava õppetöö käigu ning motiveerima inimesi tõsiselt ka kursusel tööd tegema.

Peer2Peer University on selle loojate jaoks praegu eelkõige huvitav katsetamise võimalus, et näha, kas ja kuidas annaks ülikooliharidust ja selle omandamist edasi arendada. Ka loojad ise ei tea veel täpselt, milleni jõutakse, aga ootavad huviga esimesi tulemusi.

Allikas: http://chronicle.com/blogPost/P2P-U-anExperiment-in-Free/7739/

|7

E-ÕPPE UUDISED

Screenr: lihtne ekraanisalvestus otse Twitterisse Screenr (http://screenr.com/) on lihtne ja kiire veebiteenus ekraanisalvestuste loomiseks ja nende postitamiseks otse Twitterisse (www.twitter.com).

Oma lihtsuse ja operatiivse toimimise tõttu saab seda tööriista kasutada lühikeste (kuni 5 minutit) õpetuste ja seletuste jaoks, kus on vaja näidata ka oma arvuti ekraani. Näiteks on võimalik esitleda kujundusprogrammide käitumist ja nippe või demonstreerida teatud tegevuse sooritamist õpihaldussüsteemis.

Screenr võib leida ka õppurite poolel rakendust vahendina, millega tutvustada teistele oma tegevust või juhendada kaasõppureid. Aadressil http://www. articulate.com/rapid-elearning/how-to-use-this-freescreencasting-tool-for-e-learning/ on näha juba mõned näited ja ideed, kuidas Screenr’i teenust kasutada.

Allikas: http://mashable.com/2009/08/19/screenr/

Õpiotstarbeliste veebilehtede hindamismetoodika 2009. aasta kevadel kaitsti Tartu Ülikooli haridusteaduskonnas koolikorralduse õppekava magistritöö, mille eesmärgiks oli välja töötada uus õpiotstarbeliste veebilehtede hindamismetoodika, koostada selle prototüüp, metoodika evalveerimine, testimine ning valiidsuse uurimine. Töö autor on Kaarin Vask, Rakvere Ametikooli haridustehnoloog. Järgnevalt mõne sõnaga valminud õpiotstarbeliste veebilehtede hindamismetoodikast lähemalt.

■■ Kaarin Vask Rakvere Ametikooli haridustehnoloog

Õppetöös kasutatakse sageli ebausaldusväärseid internetiallikaid, mis sisaldavad vananenud, sobimatut või kontrollimata infot.

õpiotstarbelisi veebilehti, mis ei vasta õpidisainile ega pedagoogilistele nõuetele. Siinkohal tulevad appi veebilehtede hindamismetoodikad.

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on infotehnoloogia areng ja kasutamine koolides teinud läbi suured muutused. Erinevate uuringute tulemused näitavad, et arvuteid kasutatakse tänapäeva Eesti koolis eeskätt info otsimiseks internetist. Kuigi internet sisaldab määratul hulgal kõikvõimalikku materjali, pole kahjuks kõik sellest usaldusväärne ega väärtuslik. Materjali suur hulk eeldab, et tuleb valida, mida kasutada, peab kontrollima info õigsust ja eakohasust. Seega on õpetajale lisandunud uus roll – olla õppematerjali ekspert. Pakutavasse tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt ning seda on vaja õpetada ka oma õpilastele.

Siiski on palju pedagooge, kes ei oska veebilehti hinnata ega tea, millele peaks nende juures tähelepanu pöörama. Selle tagajärg on, et õppetöös kasutatakse sageli ebausaldusväärseid internetiallikaid, mis sisaldavad vananenud, sobimatut või kontrollimata infot. Samuti luuakse kahetsusväärselt palju

Üldised andmed hinnatava veebilehe kohta

+

Tehnilise poole hindamine

Punktid kokku

Uus hindamismetoodika, mida Eesti õpetajad saaksid oma töös kasutada Nii maailmas kui ka Eestis on tegeldud veebilehtede hindamisega nende kasutatavuse ja kvaliteedi seisukohalt. Töö käigus analüüsiti 23 hindamismetoodikat. Erinevad autorid kasutasid veebilehele hinnangu andmiseks nii avatud kui ka valikvastustega ankeete, skaalasid, soovitusi, samuti eelnevatest kombineeritud variante. Seetõttu vaadeldi lähemalt mõne hindamismetoodika valiidsust.

Selgus, et valiidsed on eelkõige valikvastustega ankeedid.

Et veebilehtede hindamise võimalusi ja kriteeriume on palju, kohati need kattuvad, kohati on vasturääkivad ning selgus, et valiidsusega oli eestikeelsetel hindamismetoodikatel probleeme, siis tekkis eesmärk luua uus hindamismetoodika, mida Eesti õpetajad saaksid oma töös kasutada. Uus õpiotstarbeliste veebilehtede hindamismetoodika

+

Disaini hindamine

Punktid kokku

+

peab olema: objektiivne – annab kallutamata

hinnangu veebilehele; konkreetne – küsimused ja hinnangud

on lihtsad ja üheselt mõistetavad; universaalne – sõltumatu õppeainest; lihtne kasutada; põhjalik – katab veebilehe erinevad

kriteeriumid; ajasäästlik – kasutamine ei võta aega

ning hinnang saadakse kohe kätte.

mustele etteantud vastuseid kasutades. Nagu eespool selgus, on selline hindamisvorm ka valiidne.

Hindamislehe struktuuri loomisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest: • aluseks on võetud hierarhiline struktuur; • ülesehitus võimalikult lihtne, kasutajasõbralik; • tulemused eri kriteeriumite kaupa eraldi hinnatavad; • võimalus hinnata lineaarselt või mittelineaarselt.

Uus hindamismetoodika on koostatud, tuginedes eelnevalt analüüsitud hindamismetoodikate parimatele külgedele, kuid silmas on peetud elektrooniliste õppematerjalide koostamise põhiprintsiipe ning soovitusi elektrooniliste õpikute koostamiseks, kus on uuringutele toetudes põhjalikult ja konkreetselt välja toodud arvutipõhiste õppematerjalide koostamise alused.

Toetudes eelnevalt analüüsitud hindamismetoodikatele, annab konkreetse, lihtsalt kasutatava, vähe aeganõudva, kuid täpse tulemuse hindamislehe esitamine ankeedivormis, kus hindaja vastab esitatud küsi-

Hindamisvormi algusesse on paigutatud väljad, mis on ette nähtud hinnatava veebilehe üldiste andmete jaoks (tiitel, aadress, sihtgrupp, autor). Järgnevad 4 hinnatavat kriteeriumi – tehniline külg, disain, lehe korrektsus, pedagoogiline pool – mille alla on koondatud konkreetse valdkonnaga seonduvad küsimused. Kokku on hindamislehel 40 küsimust. Üksikuid kriteeriume on võimalik eraldi hinnata.

Iga kriteeriumi hindamiseks on välja toodud 10 küsimust, valik on tehtud selliselt, et kaetud oleksid valdkonna kõige kriitilisemad punktid.

Lehe korrektsuse hindamine

Punktid kokku

Kõikide kriteeriumite punktid kokku

Hinnang lehe kohta

8|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

+

Pedagoogilise külje hindamine

Punktid kokku

Näiteks: Tehnilise külje alla kuuluvad lehe struktuur, menüüd, lingid, lisatarkvara ja/või -riistvara vajadus, allalaadimiskiirus, teenuse tasulisus jmt küsimused.

Disaini juures pööratakse tähelepanu lehe üldisele kujundusele, graafika ja multimeedia kvaliteedile, teksti loetavusele, värvide kasutamisele.

Lehe korrektsuse hindamisel vaadeldakse info kvaliteeti, korrektsust (nii korrektset esitust kui ka keelelist korrektsust), ajakohasust, andmete olemasolu autori, kasutatud allikate, autoriõiguse kohta.

Pedagoogilise poole juures hinnatakse vastavust õppekavale, püstitatud ees-

märkidele, sihtgrupile, õpistiilidele, ainealast korrektsust, metoodilisi võimalusi, materjali sobivat esitust õpilastele, õpidisaini.

Hindamisvormi küsimustele on ette antud 3 vastusevarianti: “jah”; “ei oska vastata”; “ei”.

Küsimustele vastamisel saadud punktid summeeritakse, maksimumpunktid annavad 100%. Summeerimisel ei arvestata vastusevariante “ei” ning “ei oska vastata”.

Adekvaatse hinnangu saamiseks peab olema vastatud vähemalt 50% alajaotuse küsimustest. Seejärel antakse punktisumma alusel kogu veebilehele (või üksikule kriteeriumile) hinnang. Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala: 90–100% punktide arvust – kvaliteetne veebileht/kriteerium; 70–89% punktide arvust – hea veebileht/ kriteerium; 50–69% punktide arvust – rahuldav veebileht/kriteerium; 25–49% punktide arvust – puudulik veebileht/kriteerium; 0–24% punktide arvust – nõrk veebileht/ kriteerium.

Praegusel ajal on hindamisvorm internetis kättesaadav ja kasutatav aadressil: http:// katye.planet.ee/hindamisvorm. Kui soovitakse hindamislehte paberkandjal täita, siis on võimalik see välja printida ja hinnangu saamiseks kasutada etteantud punktitabelit.

Samuti on võimalik saadud tulemused pdfformaadis oma arvutisse salvestada või välja printida.

Loodetavasti aitab valminud töö õpetajatel teadvustada internetis leiduvate õpiotstarbeliste veebilehtede kvaliteediprobleeme, annab juhtnööre nende hindamiseks ning aitab seega kaasa kvaliteetsema õppematerjali kasutuselevõtmisele Eesti koolides.

Google Wave Google avalikustas möödunud kevadel plaani luua täiesti uus kommunikatsiooniplatvorm seniste e-posti ja välksuhtluse (instant messanging) kanalite täienduseks ja omamoodi ka asemele. Selle platvormi nimeks on Google Wave (http://wave.google.com). Õigemini on tegemist terve hulga väikeste teenuste ja standarditega, mis aitavad kokku tuua seni eraldiseisvad kommunikatsioonikanalid ja vahendada reaalajas nende vahel infot. Selline info liikumise lihtsustamine muudab lihtsamaks ka koostöö erinevate harjumustega internetikasutajate vahel. Haridusvaldkonnas annab tulevane platvorm võimaluse korraldada väga mitmekülgseid vestlusi ja arutelusid, kasutades korraga vestluses näiteks teksti, audiot, videot, pilte, joonistusi jne.

Allikas: http://www.elearningpost.com/blog/ google_wave_mania_begins/

Populaarsemad Vikipeedia artiklid Vikipeedia entsüklopeedia on koostanud kümme miljonit vabatahtlikku registreeritud kasutajat. Peab olema vaid võimalus interneti kasutamiseks, et koostada uus artikkel või redigeerida olemasolevat. Siiski mainitakse ka Vikipeedia artiklis Vikipeediast, et ajaliselt varem koostatud artiklid on tasakaalukamad, samal ajal kui viimase aja artiklid võivad sisaldada olulisi eksimusi, entsüklopeediale sobimatut sisu või vandalismi. Lugejaid hoiatatakse, et nad ei kasutaks artikleid, mis põhinevad väärinformatsioonil. Vikipeedia on muutnud märkimisväärselt internetist infootsimise kombeid, sisaldades rohkem kui 13 miljonit artiklit 271 keeles. Nende hulgas populaarsemad: Wiki (131 383 vaatamist päevas) The Beatles (111 896) Michael Jackson (79 734) Favicon.ico (78 077) YouTube (72 318) Wikipedia (52 542) Barack Obama (49 401) Deaths in 2009 (48 758) United States (46 545) Facebook (42 679) Vaata loetelu 50 populaarsemast artiklist veebilehelt wikistics (http://wikistics.falsikon.de/).

Allikas: http://www.telegraph.co.uk/technology/ wikipedia/6043534/The-50-most-viewed-Wikipediaarticles-in-2009-and-2008.html

|9

TÖÖLEHT 14

✁

VISIOONI NURGAKE

Elegantne e-õppe keskkond

m-Õpe 10 minutiga ■■ Ragnar Õun Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

■■

Vladislav Ivanistsev, Stanislav Tomingas Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorandid

I osa Teil on soov või siis on antud ülesanne teha kättesaadavaks oma e-õppematerjalid. Materjale peaksid saama kasutada ka huvilised, kes reisivad palju ja kes ei taha või ei saa kasutada internetti pääsemiseks arvutit näiteks lennujaamades-hotellides. Seega peaksid loodud e-õppematerjalid olema kättesaadavad ka mobiiltelefoni abil. Ahjaa, lisaraha teile selle ülesande täitmiseks loomulikult ei anta ning vaja oleks seda võimalust kohe või veel parem, kui see oleks olnud valmis juba eile. Üks lihtsamaid ja odavamaid võimalusi e-õppematerjali internetti laadida on mõnd ajaveebi kasutades. Seega, esimene pool on lihtne. Kuidas aga teha loodav ajaveeb “söödavaks” ka mobiiltelefonidele (peame silmas kõiki enamlevinud mobiiltelefone, mitte ainult iPodi või teisi n-ö nutitelefone)? Siin tuleb meile appi keskkond mofuse.com.

Seejärel tuleks täita vajalikud lahtrid:

Step 1

Site Name – vabalt valitud nimi teie mobiilisõbralikule veebilehele Site ID (URL) – veebiaadress teie veebilehele. Aadressi lõpp on mofuse. mobi, teie saate valida endale sobiva esimese sõna Category – valite etteantud nimekirjast sobiva kategooria oma veebilehe jaoks

Step 2

✁

RSS Feed Title – peate kirjutama oma loodud ajaveebi RSS voo nime RSS Feed URL – peate kirjutama oma loodud ajaveebi RSS voo veebiaadressi Step 3 – tuleks teha kaks “linnukest” Make this site public – teha loodav leht avalikuks, et ka teised seda näeksid. Seda valikut on võimalik hiljem muuta You´ve read and agreed to our Revenue Sharing Policy – et te olete lugenud ja nõustunud keskkonna tingimustega Edasi tuleks vajutada lehe all nurgas olevat ikooni Launch Your Mobile Site ja teie ülesanne on täidetud – teie loodud materjale näevad ka mobiiltelefoni kasutajad.

Keskkonda sissesaamiseks on vaja end registreerida. Valida saab tasulise või tasuta registreerimise vahel. Kuna meile ülesande täitmiseks raha ei anta, valime tasuta registreerumise.

E-õpe pole tänapäeval veel nii elegantne, nagu sooviksid täppisteaduste õppejõud.

Lihtsa ja efektiivse valemite loomise võimaluse puudus e-õppe süsteemides oli põhjus, miks me hakkasime rajama oma keskkonda nimega olunet [1, 2, 3].

Olunetis otsustasime proovida valemite sisestamise võimalust ülesannete vastustena. Selleks pidasime TÜ Teaduskoolis oluneti keskkonda kasutades kursuse “Ettevalmistus keemia olümpiaadiks II”. Kursusele registreerunud 31 osalejast lõpetasid 28, mis on e-kursuse jaoks väga hea tulemus. Pärast kursuse lõppu tegi TÜ Teaduskool arvamusküsitluse, mille analüüsist selgus, et olune-

10 |

tis peetud kursuse tagasiside on Teaduskooli kursuste keskmisest veidi parem (keskmine/ oluneti tulemus): • kursusega jäid väga rahule või enamvähem rahule 86/93% vastanutest.

• temaatikaid ja õppematerjale pidas enda jaoks väga huvitavaks või suhteliselt huvitavaks ligi 90/100% vastajatest.

• üle 79/93% vastanutest pidas kursuste juhendajate tagasisidet kodutööde ja kontrolltööde kohta täiesti piisavaks või jäädi enam-vähem rahule.

• küsimusele, mis peegeldab kursusel osalejate enda sisetunnet oma tulemuste kohta, vastas 63/71% õpilastest, et nad olid enda arvates väga tublid või jäid endaga enam-vähem rahule.

Elegantsuse mõttes oli kõige inspireerivam avastus see, et xml-keeled sobivad tõesti väga hästi kursuste loomiseks. Olunetis peetud kursus näitas, et otse veebilehitsejas on valemite ja graafikutega võimalik töötada isegi mugavamini kui Wordis.

Tulevikus võimaldab e-õppe tehnoloogia

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

valemeid ja võrrandeid õppematerjalides veebipõhiselt luua, redigeerida ja kuvada xml-keelte vahendusel, mis muudab vastavad õppematerjalide esitamise veebis lihtsamaks ja paindlikumaks. Meie eesmärk on arendada oluneti keskkond mugavamaks, atraktiivsemaks ja lihtsamaks interaktiivsete täppisteaduste valdkonna veebikursuste loomiseks ja pidamiseks. Lähemal ajal on meil plaanis jätkata olemasoleva kursuse parendamist kahes suunas.

Arvestades tüpograafika ning disaini olulisust, muudame materjali mahtu väiksemaks, tekste loetavamaks, fonte selgemaks ning, et osalemist interaktiivsemaks muuta, püüame luua rühma-chati, millesse saaks kirjutada valemid.

Töö käiku võib jälgida meie blogis [4].

II osa Kindlasti huvitab nii teid ennast kui ka neid, kes andsid teile ülesande materjalid mobiiltelefoni kasutajatele kättesaadavaks teha, kas ja kui palju üldse neid materjale mobiiltelefoni vahendusel kasutatakse. Ka siin tuleb appi sama keskkond – mofuse.com.

Valinud keskkonna vasakpoolselt realt nimekirjast Your Mobile Sites teid huvitava teie loodud mobiilisõbraliku veebilehe, saate te mõningast infot selle lehe kohta.

Keskkonda logimisel peaks ekraanile tulema selline pilt. Esmakordsel sisselogimisel teil muidugi veel mobiilseid veebilehti ei ole, nii nagu näitel näha on.

Mobiilile sobiliku veebilehe tegemiseks tuleks vajutada lingil Launch a Mobile Site.

1. http://www.olunet.org 2. http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/edu/ keerulised-keemiaulesanded-veebipohiseskeskkonnas-olunet 3. http://docs.google.com/present/view? id=dcb5t5dn_867ddfmhddx 4. http://blog.olunet.org/

✁

Elegantsus on erakordse lihtsuse ja efektiivsuse sünonüüm. Seda terminit kasutavad sageli täppisteadlased. Näiteks on elegantsed Euleri võrdlus (eiΠ + 1 = 0), Shrödingeri võrrand (HΨ = EΨ), Woodwardi B12 vitamiini süntees.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 11

✁ TÖÖLEHT 14

✁

TÖÖLEHT 14

Esimesed sammud repositooriumis

Peale teadmise, kui palju on teie lehte viimase kümne päeva jooksul mobiiliga külastatud, saate valida ka täpsema statistika kas lingi alt View Full Analytics või lehe parempoolse veeru alajaotusest Other, lingilt Analytics.

■■ Maria Lorents e-Õppe Arenduskeskuse IT projektijuht Alates 1. maist 2009 on e-Õppe Arenduskeskusel oma repositoorium (www.e-ope.ee/repositoorium). Repositooriumi veeb on e-Õppe portaali (http://www.e-ope.ee) osa ning analoogne Taotlusteveebiga (http:// www.e-ope.ee/taotlused).

Pärast metaandmete sisestamist saate salvestada vormi pooliku sissekandena või salvestada ja liikuda edasi faili üleslaadimise lehele. Pooliku sissekande salvestamiseks peate siiski kõik kohustuslikud väljad ära täitma. Poolik sissekanne ilmub teile “Minu sissekanded” menüüsse. Sealt saate selle hiljem taas avada, metaandmeid muuta, faili(e) üles laadida ja avalikustada.

või Automatic Redirect.

Peale statistika saamise on parempoolses menüüs veel hulga valikuid oma mobiilisõbraliku veebilehe kujundamiseks. Alajaotusest Make it Unique saab muuta lehe kujundust (valik Design/Colors), lisada mõne logo oma lehele (Your Logo) või muuta lehe veebiaadressi (Custom Domain).

Repositooriumisse laetud materjalid on varustatud metaandmetega ning kõik soovijad saavad materjale nii otsida kui ka alla laadida. Selleks ei pea olema sisse logitud. ID-kaardiga peab sisse logima vaid e-õppematerjalide üleslaadimiseks.

✁ ✁

Aga on veel kolmas võimalus, mis vabastab meid üldse kohustusest toksida veebiaadresse oma mobiili. Selleks on samas alajaotuses link QR Code.

Alajaotuse Add Content alt on võimalik lisada otse (ilma ajaveebi lisamata) erinevat sisu oma mobiilisõbralikule veebilehele. Lingi alt Edit Homepage on võimalik lisada näiteks mingi tekst, mis ilmub kas kõigi või ainult mõne lehekülje päisesse.

Esimeses plokis küsitakse teilt materjaliga üldiselt seotud andmeid: • materjali nimi, • materjali tüüp, • lühikirjeldus, • kaasautor (pole kohustuslik), • sihtrühm.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Seal saab salvestada teie mobiilisõbraliku veebilehe jaoks genereeritud pildi (kas triipkood või üks sigrimigri ruuduke), mille te kas lisate oma ajaveebi või prindite selle välja või saadate kasutajatele. Kui nüüd seda pilti näidata oma mobiiltelefonile (näiteks mobiili fotokaamera kaudu), siis alustab mobiiltelefon automaatselt veebilehe allalaadimist. Tõsi, eelduseks on, et telefoni on installeeritud programm, mis oskab neid koode lugeda.

Vastavaid programme on mitu. Üks neist, mis on juba heaks kiidetud ja mida soovitatakse Nokia telefonidele, on tasuta tarkvara nimega UpCode, allalaaditav aadressilt http://www.upc.fi/en/upcode/download/.

Mõned lingid inimestele, kes tahaksid teemat veidi süvitsi uurida http://mobileben.wordpress.com/ – m-õppe temaatiline ajaveeb http://www.benbonnet.com/TEPS_pres/player.html – üheksaminutiline m-õppe esitlus

Teises plokis küsitakse täpsemaid andmeid materjali kohta: • õppematerjali/õpiobjekti tüüp, • õppematerjali/õpiobjekti ulatus, • raskusaste (pole kohustuslik), • õpetamise keel.

Kolmas plokk sisaldab taas üldisemaid küsimusi materjali kohta: • märksõnad, • e-kursuse materjali/õpiobjekti aadress (URL) (pole kohustuslik).

Viimases plokis küsitakse kasutajalt, mis litsentsi alusel ta oma materjali avaldab. BeSt ja VANKeR programmide raames valminud e-kursuste materjalid ja õpiobjektid on soovitatav avaldada Creative Commonsi

✁

12 |

Pärast nupul Salvesta ja liigu edasi faili üleslaadimise lehele klõpsamist saate sisestada õpiobjekti või e-kursuse materjale.

Failide laadimiseks klõpsake lingil Sirvi ja lae üles. Vaikimisi on maksimaalne failisuurus 100 MB. Kui soovite üles laadida suuremaid faile, siis klõpsake nupul Lae üles suuremaid faile.

Suuremate failide puhul maksimaalset suurust seatud ei ole ja kõik sõltub teie interneti kiirusest. Üleslaetavate failide arv ei ole piiratud.

Täpsemad juhendid nii repositooriumi veebis orienteerumise, metaandmete vormi täitmise, failide üleslaadimise ja Creative Commons’i litsentside kohta leiate lehelt http://www.e-ope.ee/repositoorium/juhendid.

✁

Lõpetuseks tahaks ära mainida kaks natuke erilisemat juhtu, mis on mõlemad seotud teatud määral veebilehe aadressiga.

Esiteks – eks neid aadresse on niigi üksjagu ja kes see jaksab meeles pidada üha uusi ja uusi veebiaadresse. Võib muidugi koguda aadresse mingitesse keskkondadesse, aga õnneks saab veel kergemini läbi.

Nimelt, kui teie ajaveeb asub mõnes sellises serveris, kuhu te ka ise ligi pääsete, siis on keskkonna mofuse.com lehel lihtne lahendus. Sealt leiab php-koodi jupi, mille saab lisada oma kasutatavasse ajaveebi keskkonda. Sel juhul hakkab see keskkonda automaatselt ära tundma, kui tema poole pöördub mobiiltelefoni kasutaja, ja suunab automaatselt ümber mobiili jaoks sobivamale veebilehele. Selleks on parempoolses menüüs alajaotuse Promote/Integrate all lingid kas Wordpress Plugin

Repositoorium võimaldab: • sirvida üles laetud materjale, • otsida materjale, • sisestada e-kursuste materjale, • sisestada digitaalseid õpiobjekte, • muuta oma üles laetud materjale.

Repositooriumisse sissekande tegemisel tuleb metaandmete vorm täita võimalikult täpselt, et teistel kasutajatel oleks hiljem kergem sissekannet leida. Samuti aitab vormi täpne täitmine kasutajatel paremini hinnata, kas nad saavad teie üles laetud materjale kasutada.

Vormis palutakse teil täita nelja suurema ploki metaandmete väljad.

Lingi alt Click 2 Call on võimalik lehele lisada link, mille valimisel saab kasutaja helistada mingil kindlaks määratud numbril.

III osa

litsentsi Attribution Non-Commercial Share Alike (BY-NC-SA) või Attribution Share Alike (BY-SA) alusel. Selleks tuleb küsimustele vastata järgnevalt: • Kas lubad oma tööd kommertseesmärgil levitada? Ei või Jah • Kas lubad oma tööd muuta? Jah, kui teised jagavad tulemit edasi samadel tingimustel

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13

✁

TÖÖLEHT 14

Video salvestamine otse youtube.com-i keskkonda

SCORMipõhiste sisuhalduspakettide võrdlus

■■ Marko Puusaar Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog

Valmis video üleslaadimise asemel võib oma sõnumi otse youtube.com-i postitada vaid minutitega. Selleks on vaja arvuti külge veebikaamerat (paljude sülearvutite puhul on see juba sisse ehitatud), mikrofoni (samuti sülearvutite puhul olemas) ning internetiühendust. Kui Sinu arvutis töötab youtube.com-i videote vaatamine, saad ka ise otse sellesse keskkonda videosõnumi salvestada, kasutades eelmainitud komponente.

Salvestuse lõpetamiseks vajuta punasele Stop nupule. Kohe pärast salvestuse lõpetamist avanevad järgmised valikud: Preview (1) – vaata just salvestatud video üle Re-record (2) – salvesta video uuesti (kustutades just tehtud salvestuse) Publish (3) – avalda salvestatud video

■■ Tiina Kasuk Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli haridustehnoloog

Töölehe kasutamise eelduseks on kasutajakonto youtube.com-i keskkonnas. Vajadusel vaata uudiskirja kevadnumbrist töölehte “Video avaldamine youtube.com ja toru.ee keskkondades”, kus on üldine info keskkonna ja kasutajakontode loomise kohta.

Youtube.com Pärast sisselogimist vali lehe paremast servast link Upload. Video veebikaameraga salvestamiseks klõpsa nupul Record from Webcam.

Avaneval lehel käivitatakse spetsiaalne salvestusaken, mille sees tuleb esmalt anda programmile nõusolek Sinu veebikaamera ja mikrofoniga suhtlemiseks. Nõusoleku andmiseks klõpsa valikul Allow (1) ning kinnitamiseks nupul Close (2). Kui soovid selle valiku youtube.com-i jaoks meelde jätta, siis lisa enne Close nupule vajutamist linnuke teksti Remember ette.

✁

Pärast salvestuse ülevaatamist avalda video, klõpsates nupul Publish.

Avaneb lehekülg, kus saad sisestada salvestatud videole pealkirja (1), kirjelduse (2), märksõnad (3), asukoha kaardil (4) ja muud meta-andmed. Lisaks saad teha valiku, kuidas uut videot levitada soovid (5) – kas teed selle avalikuks (Public) või privaatseks (Private). Pärast andmete sisestamist vajuta nende salvestamiseks nupule Save Changes (6).

E-kursuse olulisemaks osaks on materjal, mida õppija peab omandama. Nii seisab iga koolitaja küsimuse ees, millisel viisil ja millist tarkvaralist vahendit kursuse materjali koostamiseks kasutada. Üks variant on kasutada materjali esitlemiseks SCORMipõhiseid sisuhalduspakette. Tänu SCORMile (Shareable Content Object Reference Model) avaneb meil võimalus määrata materjali läbitöötamise tee. Omandatava materjali vahele saab paigutada kontrollküsimusi, mille abil võib kontrollida õppija materjaliomandamist. Vahendid, millega SCORMi pakette luuakse, on enamjaolt samad, mille abil valmib suurem osa Eesti sisupakettidest. Näiteks eXe Learning, CourseLab, Lectora, LeMill ja MyUdutu – nende kasutamisest on juttu olnud uudiskirja eelnevates töölehtedes. Kui materjal on sobivas vahendis valmis tehtud, saab selle tavalisel viisil veebilehestikku eksportida, kuid saab ka salvestada SCORMi paketiks. Sellise paketi laadimine õpikeskkonda annab õppeprotsessi juhtijale võimaluse hinnata õppijat materjali lugemise aktiivsuse järgi.

Keeruline on vastata, milline on kõige parem tarkvara või veebiteenus.

Kõik sõltub materjali looja vajadustest.

Milline on parim SCORMi paketi loomise vahend? Võimalusi on mitu.

Kui Sinu veebikaamera töötab, siis näed Sa nüüd enda pilti juba otse veebikaamerast. Veebikaamera pildi kõrval näidatakse veel Sinu arvuti mikrofonist tuleva heli tugevust. Kui pilt või heli kohe näha ei ole, proovi vahetada kaamerate valikut (1) ja mikrofoni valikut (2). Akna keskel näitab valmisolekut salvestamiseks kiri Ready to Record – salvestuse alustamiseks veendu, et oled kaamerale ilusti nähtav, ning klõpsa salvestamise nupul (3).

Juhul kui loodava sisupaketi puhul ei ole oluline suur interaktiivsus ja soovitakse lihtsalt materjali edastada, võiks kasutada eXet ja LeMilli. Kui aga soovitakse luua sisupakett, milles on rohkem interaktiivsust, tasuks proovida MyUdutud, CourseLabi või Lectorat. Neis kolmes on võrreldes eXe ja LeMilliga rohkem küsimuse tüüpe, millega õppija edenemist kontrollida. Hea lisaomadus on võimalus luua materjali koostamisel liikumine ühest punktist teise, ilma et oleks vaja lineaarselt läbida mingi kindel tee. LeMilli ja eXe puhul leidub samuti mõndagi head. Neis on võimalik esitada pikki tekstiplokke, mille vahele saab lisada üksikuid pilte. Mõlemad võimaldavad endas loodud materjale kaitsta litsentsilepingutega, mis on järjest tähtsamaks muutumas.

LeMilli kõige parem funktsioon on aga hea versioonihaldus. Versioonihalduse informatsioon on õppija jaoks kergesti leitav, asudes materjali ülemises ääres. Kuna materjaliloojatel ei ole ühesuguseid majanduslikke võimalusi, määrab vahendi valiku selle hind. Nimetatutest on tasuline vaid Lectora. Määravaks võib osutuda ka platvorm, milles vahend töö-

Edasi saad enda salvestatud videot näha juba oma videoloetelus. Oma videote loetelu leiad üles, liikudes lehel paremasse serva oma kasutajanime peale ning klõpsates hiirega hüpikmenüüs lingil My Videos. Iga video puhul on võimalik muuta paljusid asju – täpsemaid võimalusi vaata kevadise uudiskirja töölehest.

Kokkuvõte Oma sõnumi edastamine internetti on muutunud väga lihtsaks. Puhta teksti ja piltide asemel tasub aga mõelda ka video edastamise peale, kuna see loob otsesema sideme vaatajaga ning võimaldab mõnikord ka kiiremini oma sõnumi autentses vormis edasi anda. Kui tunnete muret võõraste vaatajate pärast, võite algatuseks ka privaatseid teateid üles panna ning neid ainult tuttavatele saata.

Käesoleva töölehe videosalvestis asub aadressil http://www.youtube.com/watch?v=ysjKwkEbEbY

tab. Näiteks LeMill ja MyUdutu on veebipõhised, eXe töötab aga nii maci, Windowsi kui ka linuxi masinas.

Lõpliku valiku määravad kaks asja.

Esiteks: loodud sisupaketi suurus, et seda oleks võimalik õpikeskkonda üles laadida.

Teistest palju suuremad paketifailid tekivad

MyUdutus, sest seal lisatakse kujundus. Teiseks: kuidas loodud sisupakett toimib selles õpikeskkonnas, kuhu see on üles laetud. Õnneks töötavad kirjeldatud vahendites loodud sisupaketid enamjaolt probleemideta nii Moodle’is, IVAs kui ka Blackboardis. Probleeme võib tekkida täpitähtedega Blackboardi keskkonnas tasuta tarkvarade puhul.

✁

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

E-ÕPPE PERSOON

Külakapell

“Ärge öelge kunagi, et ei ole võimalik, vaid mõelge, kuidas on võimalik!”

■■ Intervjueeris ja toimetas Marit Dremljuga-Telk Pildid Varje Tippi erakogust

“Enamik lapsi tahab kas vanemate moodi olla või lauljaks saada. Mina mäletan, et kasvasin kogu aeg mõttega, et saan õpetajaks, kuna nii minu vanemad kui ka tädi ja onunaine olid õpetajad. Õpetajaamet oli nagu emapiimaga kaasa antud.

Minu iidolid olid lapsena Tõnis Mägi ja Helgi Sallo. Ja kes siis Lenini moodi ei tahtnud olla, kui meile koolis õpetati, et suur Lenin “oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea, meid lapsi võtaks ta sulle ja silitaks hellalt pead” ... Isegi sündinud olen Leniniga samal kuupäeval. Terve mu lapsepõlve ja kooliaja oli minu sünnipäeval hoogtööpäev ehk kommunistlik laupäevak, nii et sünnipäeval ma puhata ei saanud, tuli hoopis hoogsalt tööd teha. Tegelikult olengi lihtne maatüdruk, käinud karjas ja teinud pea kõiki maatöid.”

Meie jutuajamine käesoleva uudiskirja persooniga on alanud. Saame tuttavaks – Varje Tipp.

Mis Sind veel lapsepõlves ja nooruses köitis?

Kui tänapäeva lapsed veedavad suure osa vabast ajast arvutite taga, siis meie olime õues. Kes ei mäletaks tukikat, rahvastepalli, keerukuju, “Tagumine paar välja” jt toredaid mänge, mida vabal ajal päevast päeva õues mängiti. Arvan, et just seesugused mängud tõid mind spordi juurde.

Kuna mu isa oli kehalise kasvatuse õpetaja, siis käisin juba väiksena temaga igal pool võistlustel kaasas. Isegi koju tegi ta mulle spordiplatsi, kus oli kaugus- ja kõrgushüppekast ning jooksurada – ikka selleks, et tegevust jätkuks. Kui läksin esimest korda Pärnu rajooni koolinoorte jooksukrossivõistlustele, saavutasin kohe auhinnalise koha. Eks see innustaski mind sporti tegema. Seitsmendas klassis sain

16 |

13-aastasena

Suusatamas

Õega koolipingis (Varje paremal)

kutse nii Tallinna Spordikooli kergejõustiku erialale kui ka Otepääle suusatamise erialale.

Kuid samal aastal läks isa manalateele ja ma loobusin mõlemast valikust, sest teadsin, et ema vajas kodus mu abi ja tuge. Edaspidi tegelesingi põhiliselt suusatamisega, sest maal muid valikuid ei olnud. Ometi oli kergejõustik tollal mulle südamelähedasem. Olen osalenud ka viiel Tartu suusamaratonil.

Keskkooli ajal harrastasin rulasporti.

Pärnu Viisnurgas hakati Eestis esimestena katsetama ning tootma rulasid. Tootjad vajasid julgeid ja osavaid noori, kes neid rahvale esitleks. Kuna sel ajal olin VISU noorsuusatajate tiimis ja treeningukaaslase Jorma Holmi isa oli Viisnurga peakonstruktor, kes tegeleski rulade arendamisega, kutsus ta mindki proovima. Julgeid poisse oli katserühmas muidugi hulgi, kuid vajati ka mõnda tüdrukut, kes prooviks ja katsetaks. Loomulikult tundus see väga põnev. Algul polnud kellegi käest küsidagi, kuidas selle asjandusega sõidetakse.

Pidime kõik nipid ja nõksud ise leiutama, nii nagu iga uue asjaga. Kui sõit hakkas laabuma, tulid ka esimesed Kuldrula võistlused. Sellest ajast on mul alles võidetud viis Kuldrula ja nii mõnigi on veel töökorras ... See kõik kokku mõjutas kindlasti mu edasist elu ja valikuid.

Kooliajal käisin veel lastekooris ja tütarlasteansamblis laulmas, et laulupeole saada. Ja see õnnestus: käisime nii koolinoorte- kui ka üldlaulu- ja tantsupeol. Pärast keskkooli laulsin ühes tantsubändis, külakapellis ja tantsisin liikumisrühmas Tingel-Tangel. Muusikat ma õppinud ei ole, laulmine oli lihtsalt hobi, ka akordioni mängisin kuulmise järgi, mitte noodist. Esimese oma raha teenisin aga pulma- ja sünnipäevapidudel esinedes. See oli nooruses lihtsalt üks aktiivne ajaveetmise viis peale sporditegemise

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

100m jooksupakke sättimas

ja pakkus lõbu nii mulle endale kui ka sõpradeletuttavatele, kellele muusikat mängisin.

Miks soovisid pärast keskkooli õppida kehalise kasvatuse õpetajaks? Üritasin sisse saada Tartu Riiklikku Ülikooli, aga tol ajal olid kohad jaotatud spordialade järgi ning suusatamise erialal oli kaks kohta 11-le soovijale. Kahjuks või õnneks minul sissesaamine ei õnnestunud, küll aga jäi meelde üks seik sisseastumiskatsetelt. Esimeseks testiks olid kehalised katsed. Kõigepealt pidid suusatajad jooksma Kääriku lähedal Ruusal. Pärast seda tuli ujuda Tähtvere pargi väliujulas sada meetrit. Mina eriti ujuda ei osanud, ainus ujumisstiil, mida valdasin, oli “koer”. Nii ma siis ukerdasin seda sadat meetrit ujuda üsna tükk aega ...

Lausa nii kaua, et samal ajal, kui mina oma distantsi läbisin, jõudis keegi kiirem riietusruumist ära varastada minu teksaseeliku. Mul ei jäänud muud üle kui dressides linna peale minna. Juhtunu oli minu jaoks väga ebameeldiv ning see oli üks põhjus, miks otsustasin järgmisel aastal minna Tallinna Pedagoogilisse Instituuti kaugõppesse kehalist kasvatust õppima.

Teiseks, kuna läksin tööle teedevalitsusse TREV-1 (Teede Remondi ja Ehituse Valitsus nr. 1) spordimetoodikuks, siis rääkis kaugõppe kasuks see, et Tallinnas koolis käia tundus palju mugavam. Tallinna Pedagoogilise Instituudi katsetelt on mul samuti mälestus ujumisega. Ega ma siis vahepeal ujumist selgeks polnud saanud, niisiis ujusin Pirita ujulas samuti koera. Õppejõud imestasid ja ütlesid, et see on küll tugev tüdruk, kes suudab sada meetrit koera ujuda, järelikult õpib ühel päeval ujumise ka selgeks. Nii oligi, sain Tallinna Pedagoogilisse Instituuti kehalise kasvatuse erialale sisse ja ka kõik ujumisstiilid omandasin õppeaja jooksul.

Õpetajaks õppima ajendas mind kindlasti see, et mu vanemad olid õpetajad (ema algklasside ja isa füüsika-, kehalise kasvatuse ning poiste tööõpetuse õpetaja). Erialavalik tuli arvatavasti sellest, et tegelesin aktiivselt spordiga ja aastat spordimetoodikuna töötades nautisin väga. Alati oli midagi organiseerida ja millegagi tegeleda. Rahutu hingena istus mulle väga hästi seesugune aktiivne töö.

Kaugõppe kasuks otsustasin suuresti ka seetõttu, et selle kõrvalt sai ise tööl käia ja elatist teenida. Tänu sellele oli emal, kes mind õega üksinda kasvatas, märksa kergem.

Oled õpetanud erinevates õppeasutustes juba väga pikka aega – 1981. aastast alates. Missugune on Sinu eredaim mälestus sellest tööst?

Tegelikult alustasin tööd õpetajana hiljem, sest enne olin kaheksa aastat tootmisvõimlemise instruktor ja spordimetoodik. Alles 1989. aastast asusin tööle oma kodukooli Tahkuranda, kus olin ise õppinud ja kus olid töötanud ka mu vanemad. Seal olin aga üsna lühikest aega.

Pärast laste sündi otsisin tööd Pärnus. Kuna kehalise kasvatuse õpetajana tööd ei olnud, õppisin ümber klassiõpetajaks ja läksin tööle Pärnu Niidupargi Põhikooli (hiljem Pärnu Niidupargi Gümnaasium). Minu esimene kokkupuude arvutiga oligi siis, kui õppisin Tallinna Ülikoolis ümber klassiõpetajaks.

Eredaid mälestusi on olnud väga palju. Üks selline meenub mul seoses ühe teise klassi poisiga, kes pärast tundi arvutiklassist tulles ütles nii siiralt, endal lai naeratus näol ja silmad säramas: õpetaja, koolis on nii vägev.

Mida muud veel tahta kui seda, et lastele koolis meeldib ja nad naudivad koolitunde. Teine selline mälestus meenub mul ühe kutsekoolipoisiga, kes ütles mulle: aitäh, õpetaja. Mina

Rulatamas

küsisin siis imestunult, mille eest ta tänab.

Tema vastas, et mitte keegi pole talle kunagi öelnud, et ta on tubli. Need ongi need hetked, mil tunned suurt rõõmu õpetamisest ja saad aru, kui vajalik sa õpilastele oled. Õpetajana püüdsin alati leida midagi uut ja põnevat, sest kui endal oli tunnis huvitav, võis kindel olla, et ka lastel oli huvitav. See panigi pingutama.

Oled olnud spordimetoodik ja kehalise kasvatuse õpetaja – seotud ametialaselt spordiga 13 aastat. Kuidas sai Sinust arvutiõpetaja?

Sport on tõepoolest minu elus olulist rolli mänginud ja tundub, et mängib edaspidigi.

Olen tegelenud suusatamise, kergejõustiku ja rulatamisega. Abikaasa tegeles võistlusspordiga, enim keskmaajooksuga ja nüüd käivad lapsed vanemate jälgedes. Tütar mängib tennist ja poeg on kergejõustiklane.

Arvutiõpetaja sai minust täiesti juhuslikult.

Esimene kokkupuude arvutiga oli Tallinna Pedagoogikaülikoolis, kui klassiõpetajaks ümber õppisin. Mäletan siiani ahaa-elamust, kui kirja stiili, suurust ja värvi muutsin.

Samal ajal toodi Pärnu Niidupargi Gümnaasiumisse sekretärile esimene arvuti. Direktor Ilme Ree, kes oli väga uuendusmeelne, kutsus mind kohe appi, kui midagi oli vaja teha. Algul olin minagi alles täielik algaja, aga haarasin härjal sarvist. Õppimise käigus kasvas arvutihuvi aina suuremaks. Seejärel ostis mu abikaasa mulle koju arvuti ja kooselu arvutiga läkski lahti. Kirjutasime projekte ja saime kooli oma arvutiklassi. Alguses ei olnud ma arvutiõpetaja,

vaid õpetasin klassiõpetajana IKT-d aineõpetuse kaudu. Pidasin ainetunde arvutiklassis. Mäletan ka esimest kokkupuudet arvutiviirusega. Olin kodus arvuti taga ja äkki hakkas see kommi nõudma. Küll tegin igasuguseid vigureid, aga ei midagi, ikka nõudis. Lõpuks kirjutasin suurest vihast, et mul ei ole kommi. Arvuti muidugi ikka ei reageerinud. Abikaasa küsis koju jõudes, kas meie arvuti ka kommi küsis, et paljudel oli töö juures selline probleem olnud.

Kui Niidupargi Põhikoolist sai gümnaasium, tulid ka õppekavasse arvutitunnid. Kuna arvutiõpetajaid oli tol ajal vähe ette valmistatud, siis andsin arvutitunde peale algklasside ka gümnaasiumiosale. Tegelikult arvutiõpetaja kutset mul pole, olen selle ameti omandanud töö käigus. Paber aga puudub.

Pärast Niidupargi Gümnaasiumi likvideerimist ei saanud ma kahjuks Pärnus klassiõpetajana enam tööd ja saatuse tahtel asusin arvutiõpetajana tööle Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse, mis renoveeriti ja ehitati ümber Niidupargi Gümnaasiumist. Mul oli selleks ajaks juba kaheksa aasta pikkune koolitajakogemus Tiigrihüppe Sihtasutuses.

Koolitasin õpetajaid, õpetades neile ainetundidesse IKT lõimimist, mis on senini olnud väga huvitav väljakutse. Minu jaoks on huvitav proovida, katsetada ja leida uusi meetodeid, metoodikaid ja vahendeid, mis muudaksid õppetööd köitvamaks.

Mis Sind e-õppe temaatikani viis? Mis Sa arvad, miks see Sind senini köidab?

E-õppeni viis mind taas juhus. 1999. aastal toimus Tamperes koolituskursus “Train the Tiger Trainer” koostöös Soome Läänemere Instituudi ja Tiigrihüppe Sihtasutusega. Juba sügisel oli komplekteeritud koolitusgrupp, millest ma tol hetkel midagi ei teadnud. Kevadel,

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17

e-ÕPPE UUDISED

e-ÕPPE E-ÕPPE UUDISED PERSOON

Varje Tipp

DigiTiigri koolitusk ava arutamas Tiigrihüppe Sihtasutuse projektijuhi Signe Piirsalug a

Tüt ar Merilin täitis em unistuse õppida spo rdia koo

Uute valikute ees – teel haridustehnoloo giks

lis

Pärnu Niidupargi Gümnaasiumis klassiõp etajana Tõeline puhkus on maal, kui saab käed mulda panna

vahetult enne nädalast koolitust küsis direktor Ilme Ree, kas ma ei tahaks ka sinna minna, et üks koht on vaba, keegi olevat loobunud. Kuna ma oma koolis juba vaikselt e-asjaga tegelesin, olin loomulikult nõus. Ja nagu öeldakse, kui kuradile sõrme annad, siis võtab ta kogu käe.

Nii see kõik alguse sai. Pärast koolitust tuli juba ise teisi koolitada ja minust sai e-õppe koolitaja Tiigrihüppe Sihtasutuses. Seejärel tuli hakata oma kogemusi jagama seminaridel ja konverentsidel. Järgnevalt loodi haridusportaal Õpetajate Võrguvärav, kus hakkasin modereerima algõpetuse sektsiooni. Töö käigus tutvusin Mart Laanperega, kes innustas mind Tallinna Pedagoogikaülikooli magistrantuuri astuma. Tänu Mardile olen väga palju arenenud. Tema juhendamisel kaitsesin 2003. aastal pedagoogikamagistri kraadi teemal “Infotehnoloogia lõimimine I ja II kooliastme õppekavasse”. Nüüd sõidan juba VANKeR programmis (programm “E-õppe arendamine kutsehariduses”).

Miks see mind köidab? E-inimesed, kellega kokku puutun, on väga, väga vahvad, positiivsed ja avatud. See kõik annab mulle endalegi juurde tohutult energiat ja tahtmist, et olla sama tahtejõuline ja aktiivne. Olen selgeks saanud, et ma ei ole kunagi üksi – iga vastus, mida soovin leida, on kõigest ühe hiireklõpsu kaugusel reaalajas. See teadmine tagab kindlustunde. Mu töö ei ole siiamaani rutiinseks muutunud. Arvan, et eksivad need, kes nii mõtlevad. Arvutil on meie jaoks alati midagi uudset ja paeluvat!

Kas oled suutnud e-õppe pisikuga nakatada ka oma lähedasi?

Usun küll. Näiteks öeldakse, et klass on klassijuhataja nägu. Pärast spordimetoodiku ameti pidamist juba Niidupargi koolis töötades käis minu esimese lennu 26 õpilasest 20 spordirin-

18 |

gides. Kui hakkasin e-õppega tegelema, olid teise lennu 20 õpilasest algul neljal kodus arvutid. Nelja aasta jooksul, mil koos olime, olid arvutid juba 19 õpilasel. Nii et nakatab küll.

Praegu arvan, et olen suutnud haridustehnoloogina ka paljusid õpetajaid e-pisikuga nakatada.

Meil on koolis isegi oma e-õppe fännklubi nimega “E-loomad on head loomad”.

Oled ülitöökas inimene. Kas Sul jääb aega ka isiklike huvide jaoks?

Ikka jääb. Selleks et vaimne ja füüsiline töö oleks tasakaalus, tegelen ka praegu rahvaspordiga: käin jooksmas, ujumas ja rattaga sõitmas. Naudin looduses jalutamist ja matkamist. Minu ja abikaasa armastust spordi vastu jagavad ka me lapsed, kes mõlemad on igapäevased sportijad. Kui mina ei saanud perekondlikel põhjustel Tallinna Spordikooli minna, siis nüüd õpib sealses gümnaasiumis (praegune Audentes) ja mängib tennist minu tütar.

Kõige enam meeldib mulle vabal ajal maal olla ja seal nokitseda – rohida peenraid, niita muru, kasvatada taimi. Veel olen ma kassifänn. Ilmselt on mõjutanud see, et olen sündinud kassi aastal. Mul on kodus kaks kassi, Lussi ja Rebella, kes mõnusalt nurruvad ja pingeid maandavad. Minu kõige suurem huvi on aga minu lapsed. Nende tegemistele püüan alati, kas või virtuaalselt kaasa elada.

Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?

See ajastu on täna, siin ja praegu. Pole vahet, mis ajastul elad. Tähtsam on see, kas sa oma eluga rahul oled ja kas suudad kuidagi teistele

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

kasulik olla ja endast midagi maha jätta. Poolnaljaga öeldes elaksin ajastul, kus pole lennukeid. Põen lennufoobiat pärast ebameeldivat lendu Kirovski suusalaagrisse AN 24-ga. See mudelinimi jääb mulle eluks ajaks meelde, sest miski muu ei ole mind eales nii raputanud.

Mis oleks Eesti hariduses teisiti, kui Sina oleksid haridusminister?

Mis teisiti oleks, ei oska ma praegu öelda. Probleeme on Eesti hariduses veel palju, sest õppimine ja kooliskäimine pole paljudele FUN. Õpetajad kurdavad stressi üle, õpilased selle üle, et koolis on igav ja raske, ning lapsevanem on üldse kõrvale jäänud. Kui ma oleks haridusminister, siis kõigepealt ma külastaks koole ning selgitaks vestlustes koolitöötajate, õpilaste ja lapsevanematega välja põhjused. Seejärel viiksin pusle kokku. Ma usun, et on, mida muuta.

Minu missiooniks ei oleks sel juhul mitte lihtsalt arvude suurendamine, vaid naerusuiste õpilaste arvu suurendamine. Iga õpilane on väärt viit, kuid omal alal. Õpetajad peaksid selle leidmiseks olema innustavad ja toetavad teejuhid, mitte hindama neid karmilt iga eksisammu eest.

On Sul mõni soovitus õpetajatele, õppejõududele ja oma kolleegidele? Ärge öelge kunagi, et ei ole võimalik, vaid mõelge, kuidas on võimalik.

Kolleegid ja sõbrad räägivad Ingrid Maadvere, kolleeg Tiigrihüppe Sihtasutusest Tutvusin Varjega 2006. aastal, kui Tiigrihüppe Sihtasutus uusi koolitajaid otsis. Osutusin tookord valituks ja sellest ajast algaski koostöö Varjega. Varje suhtus uutesse koolitajasse väga toetavalt ja oli alati valmis meid ära kuulama ja aitama.

Varjega on tore koos olla ja igav ei hakka kunagi. 2008. aasta juunis käisime Koolielu portaali aineekspertidega Belgia väikeses Mecheleni linnas suvekoolis. Töökeeleks oli seal inglise keel ja mind hämmastas, kuidas Varje suutis suhelda ja kõik asjad korda ajada, kuigi inglise keel ei ole tema tugevaim külg. Kord tahtsime minna poodi šokolaadi ostma, kuid eksisime veidi ära. Sel ajal, kui ülejäänud seltskond mõtles ja arutles, kas küsida teed või minna tagasi, oli Varje juba peatanud esimese vastutulija ja poe asukoha välja selgitanud. Julge pealehakkamine on alati tema trump olnud.

Varjelt on palju õppida. Esiteks muidugi seda, kuidas olla kogu aeg heas tujus ja suhtuda maailma positiivselt. Samuti meeldib mulle Varje omadus avastada inimesi. Varje on Tiigrihüppe juurde toonud paljusid, kellest on saanud tõelised tegijad.

Ja muidugi on surematu Varje lause “See on nii lihtne!”, millega ta alustab näiteks mõne keerulise programmi tutvustamist.

Tuuli Koitjärv, kolleeg Tiigrihüppe Sihtasutusest Kahjuks ei meenu mulle esimene kohtumine Varjega, kuid see võis olla meie ühise elukutse, klassiõpetaja oma kaudu või osaledes tema arvutikoolitustel. Usun, et olen kõikidest tema arvutikoolitustest osa võtnud. Varje koolitused tekitavad sõltuvust – need on põnevad, annavad eduelamusi ning uusi ideid, mida tingimata tahaks oma ainetunnis katsetada. Meenub, et käisime Pärnu õpetajatega ka tema Tallinnas toimuvatel koolitustel laupäeviti, mis peeti Tiigrihüppe SA ruumides. Puhkepäevade ohverdamine on tõestus sellest, et Varje koolitused on alati kvaliteetsed ning osalejad ei pea nendes pettuma. Varje süstis minusse

Sünniaeg: 22. aprill 1963 Töökoht: Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Haridus: Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduste teaduskond, pedagoogikamagister Huvitavamad faktid Varje eluloost: 1970–1977 õppis Tahkuranna kaheksaklassilises koolis 1977–1981 õppis Pärnu IV keskkoolis 1977–1988 tegeles aktiivselt suusatamisega Neljakordne Eesti Kuldrula omanik ja rahvusvaheliste rulavõistluste Kuldrula omanik Bikernikis Riias 1996. aastal tunnistati vabariigi parimaks nooreks spordimetoodikuks, mille auhinnaks oli reis Saksa Demokraatlikku Vabariiki Alates 1999. aastast Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja ja ekspert Alates 2001. aastast haridusportaali Õpetajate Võrguvärav, hilisema nimetusega Koolielu algõpetuse ekspert-ainemoderaator Aasta õpetaja 2002 Alates 2006. aastast “Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning” Eesti ekspertgrupi liige Aastal 2007 virtuaalse klassiõpetajate praktikakogukonna algataja Aastal 2007 koolitusprogrammi DigiTiiger õppekava väljatöötamise ja õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste väljatöötamise töörühma liige Peetud ametid: koristaja, teetööline, töö- ja tootmisvõimlemise metoodik, spordimetoodik, tehnik, meistri abi, kehalise kasvatuse õpetaja, klassiõpetaja, arvutiõpetaja, õppealajuhataja, haridustehnoloog (elukestev õppija)

enesekindlust, tema sõnum “sa saad sellega hakkama” on minust teinud Tiigrihüppe SA koolitaja, Koolielu algõpetuse aineeksperdi ning Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi haridustehnoloogi. Iseõppijana on mulle olnud väga oluline, et küsimuste tekkimisel olen Varjelt alati nõu saanud. Ta innustab ning jagab lahkelt oma kogemusi. Varje jõuab ka kõige kiirematel aegadel mulle nõu ja jõuga abiks olla. Ta julgeb oma seisukohti välja öelda ega pelga vajadusel ka kriitilisi noote edastada.

Varje ei lepi vähesega, ta soovib ise kõikidesse ettevõtmistesse maksimaalselt panustada ning nõuab seda ka teistelt.

Riina Müürsepp, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor Varjega tutvusin juba varem, kui me veel ühes koolis ei töötanud. Pärnu ja siinne hariduselu on piisavalt kontsentreeritud ja kehtib ütlus “Kõik tunnevad kõiki”.

Varje töötas siis Niidupargi Gümnaasiumis ja mina Pärnu Linnavalitsuses. Täpsemaid asjaolusid isegi ei mäleta, aga kuna suhtlesin kooli tollase direktori Ilme Reega, siis tema vist rääkis mulle Varjest ja tutvustas meid omavahel. Kui minust sai Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor, avastasin oma rõõmuks õpetajate nimistust Varje nime ja nägin, et tema potentsiaal oli kasutamata. Õnneks avanesid tänu projektidele uued võimalused haridustehnoloogide töölevõtmiseks. Varje oli juba siis väljaspool kooli tuntum kui omas majas, niisiis ei olnud küsimustki, kes on sellele ametikohale parim kandidaat.

Varjest on mul tegelikult mitmesuguseid lugusid. Üks neist juhtus möödunud talvel.

Detsembris sadas korraks maha meeletu lumi. Elan maal ja seal oli loodus imelisem kui

kunagi varem. Otsustasin sel momendil, et see kaalub üles kõik tähtsad tegemised tööl. Kutsusin Varje ja paar kolleegi kaasa ja sõitsime keset tööpäeva maale. See oli ühine elamus, mida viimastel aegadel pole olnud võimalust kogeda. Varje silma läbi valmisid ka pildid superilmast. Ka minu kassidega leiab Varje alati suurepärase kontakti, on tal ju eneselgi neid kaks kodus. Ta on tõeline loomasõber.

Olen Varjelt õppinud väga palju: kindlasti uusi oskusi arvutiga töötamiseks, aga veel rohkem seda, kuidas teha oma tööd pühendunult ja sisukalt.

Heikki Eljas, Tallinna Majanduskooli haridustehnoloog Tutvusin Varjega projekti üritustel. Üks esimesi ja pikemaid kokkupuuteid oli EDENi konverentsil Viinis 2006. aasta juunis. Kuus päeva näitasid, et tegemist on hea ja asjaliku reisikaaslasega.

Varje on n-ö pealehakkaja tüüp ja avatud uuele. Meie haridustehnoloogide seas on ta üks ideede generaatoreid ja tegevuste algatajaid. Ikka tunneb ta huvi ka teiste tegevuste vastu. Meenuvad tema organiseeritud infotehnoloogia ja haridustehnoloogide võrgustike koosolekud Pärnus. Sel aastal võttis ta kaasa oma IT-poisid ja tuli meile külla kogemusi hankima. Ta leiab tihti uusi vahendeid ja võtteid ning levitab neid võrgustikus, meenuvad ühiskirjutamised reiside järel jm. Ta on suhtleja inimene ja temaga kontakti leida on kerge. Ilmselt jõuab ta kõige selle tõttu tegeleda ka mitmete projektidega (e-Twinning, Tiigrihüppe koolitused jpm).

Varjega seostub minu jaoks alati CMSimple’i kasutamine. Tänu temale olen ka mina seda kasutama ja teistele õpetama hakanud.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 19

TIIGER HÜPPAB

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 18 19 20 4 15 16 17 2 25 26 27 1 22 23 24 28 29 30 31

SÜNDMUS

Ideelaat “Elu koolis koos Tiigriga”

Võrgustik võrgutab ■■ Triin Pajur e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht

■■ Signe Piirsalu Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitusjuht Infotehnoloogia kasutamise oskused ja võimalused Eesti haridussüsteemis avarduvad iga päevaga. Õppetöös leiavad aktiivset kasutust väga erinevad lahendused alates lihtsatest vabavaralistest vahenditest lõpetades keerukate e-õppe keskkondadega. Iga päevaga lisandub ka uut riistvara – interaktiivsete tahvlite, loodusteaduste katsevahendite ja teiste õpiotstarbeliste tehnoloogiate valik muutub järjest mitmekesisemaks. Et neid uusi võimalusi koolirahvale tutvustada, korraldas Tiigrihüppe Sihtasutus juuni alguses ideelaada “Elu koolis koos Tiigriga”, mis tõi kokku üle neljakümne eksponendi.

Põhiosa näituseboksidest oli pühendatud erinevale õppevarale ja metoodikatele, esindatud olid kõik üldhariduse õppeained. Neis boksides jagasid oma kogemusi peaasjalikult üldhariduskoolide õpetajad, kes möödunud õppeaastal Koolielu portaali ainekuude kampaanias silma paistsid. Esindatud olid ka kõik

Tiigrihüppe Sihtasutuse innovaatilised projektid: TehnoTiiger, TikiTiiger, TeadusTiiger, AnimaTiiger ja teised. Eksponentidena astusid üles ka paljud tiigrihüppe head partnerid – Eesti suuremad ülikoolid, tarkvara tootjad, riistvara maaletoojad ja teised.

Lisaks näituseboksidele oli laadalistel võimalik ise lähemalt uurida kümnetes õpitubades uusi haridustehnoloogilisi lahendusi.

Lektoritena üles astunud tiigrihüppe koolitajad, koolide õpetajad ja ülikoolide õppejõud demonstreerisid tarkvarade ja registrite kasutusvõimalusi, õppematerjalide loomise vahendeid, koostööprojekte ja palju muud, mida saab õppetöös edukalt kasutada.

Huvilisi jätkus sedavõrd, et Lauluväljaku ruumid kippusid laadalistele kitsaks jääma. Külastajate hulgas oli nii koolinoori, õpetajaid, koolijuhte kui ka muid huvilisi, kokku üle viiesaja inimese. Koolinoorte hulgas äratasid erilist tähelepanu loodusteaduste katsevahendid, robootika, arvuti

teel juhitavad freespingid ja tikkimismasinad. Aineõpetajatele pakkusid enam huvi kolleegide näpunäited ainealastes näituseboksides, koolijuhtide ja koolipidajate jaoks oli tõmbenumbriks väga mitmekesine valik erinevat riistvara. Paljude jaoks oli uudne õpiotstarbeline geopeitus, mille Liivalaia Gümnaasiumi õpilased spetsiaalselt ideelaada jaoks ette valmistasid ja Lauluväljaku territooriumil läbi viisid.

Ideelaada korraldamise mõte sai alguse Koolielu portaali ainekuude kampaaniast, mis näitas väga ilmekalt, kui usinad on Eesti õpetajad uute tehnoloogiate kasutamisel ja oma kogemuste jagamisel. Et aeg sedalaadi messi korraldamiseks on küps, seda kinnitas ka toodete ja teenuste pakkujate suur huvi ürituse vastu. Ka ideelaada tagasiside oli väga positiivne, mis näitab, et sarnaseid üritusi tuleb Eestis kindlasti korrata.

L i sa i n fo: ht tp: // w w w.tiig rihyp e.e e / ?op=body&id=248

27. augustil toimus sarja “Võrgustik võrgutab” seminar teemal “Tere, kool!”. Uueks õppeaastaks valmistudes käsitleti teemasid, kuidas luua väheste vahenditega puutetahvlile sarnased võimalused, tutvuti erineva tarkvaraga, jälgiti, kuidas luua õpiobjekte, ning kuulati tegijate mõtteid e-kursuste ja õpiobjektide valmimise rõõmudest ja vaevast.

Kes võrgustikule ei jõudnud, saab esitlusi vaadata siit: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

tama sisuhalduspaketti?

Selle aasta viimane võrgustik pealkirjaga “Mina ja minu seitse sõpra” toimub 10. detsembril. Keskendume e-õppe keskkonna Moodle pakutavatele uutele võimalustele.

Näeme, kui lihtne võib olla e-kursuse loomine ja milliseid võimalusi pakub õppematerjalide repositooriumi kasutamine. Arvutiklassides on kogenud haridustehnoloogide käe all võimalus kõike ise järele proovida.

Raamis või raamist välja, selles on küsimus...

■■ Jaana Ojakäär ESF programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” koolituste kättesaadavuse koordinaator (jaana@noored.ee) Igas uues alguses peitub põnevaid võimalusi.

Tihti valime harjumusest juba tuttava, sissetallatud raja. Aga mis juhtuks, kui astuksime seekord veidi teist teed ja raputaks end välja meile omastest raamidest? Meil kõigil on võimalus seda oma elus just praegu, uue õppeaasta alguses katsetada.

Heaks inspiratsiooniallikaks uue ja huvitava rakendamisel on mitteformaalse õppimise veebileht. Mitteformaalse õppimise ja seda kajastava veebi lehe sü mbol i k s kujunenud sebraleh m vä ljendab enda olemuses just raamist väljas mõtlemist ning loovat lähenemist

20 |

php?id=27._august_2009.

Järgmine võrgustik pealkirjaga “Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline” toimub 22. oktoobril. Märksõna sisuhalduspakett on juba kuuldud ja tuttav sõna, kuid vaatame taas üle erinevate sisuhalduspakettide võimalused ja tulemused. Otsime vastust küsimustele: Miks neid on nii palju? Mida võtta aluseks sisuhalduspaketi valikul? Kas õpiobjekti loomiseks pean kindlasti kasu-

õppimisele ja õpetamisele. Seega on veebileht hea ressursikeskus just koolitusvaldkonnas tegutsevale inimesele.

Sealt leiad mahuka õpimeetodite andmebaasi, kust saad lihtsa otsingumootori abil leida uudseid meetodeid õpikogemuste rikastamiseks. Lisaks on Sul võimalik tutvuda kasulike näidetega toimunud õpitegevuste kohta ja jagada oma kogemusi. Õppematerjalide sektsioonist leiad aga häid noorte- ja koolitusvaldkonnaga seotud artikleid, uuringuid ning allalaaditavaid väärt väljaandeid.

Mitteformaalse õppimise veeb on ka hea valdkonnapõhiste uudiste leidmise ja jagamise koht. Arenev noortevaldkonna koolituskalender võimaldab Sul hoida silma peal lähenevatel koolitustel; uudiste ja teadetetahvli vahendusel saad aga teada põnevatest üritustest ja konkurssidest. Teadetetahvlile saad ka ise sisestada infot koolituste, ürituste ning õppematerjalide kohta, mida peale veebilehe kajastatakse ka igakuises mitteformaalse õppimise uudiskirjas (saad selle endale veebilehelt tellida).

Kasulikuks töövahendiks koostööpartnerite ja koolitajate leidmisel on noortevaldkonna koolitajate andmebaas, kuhu on registreerinud end juba üle saja koolitaja.

Veel leiad veebist haridus- ja noortevaldkonna lingikogu ja sõnaraamatu. Seega, avastamist on küllaga.

Kohtumiseni mitteformaalse õppimise lainel! http://www.mitteformaalne.ee *Mitteformaalne.ee veebilehte haldab ja arendab Sihtasutus Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo. Veebilehe arengut toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Vabariigi kaasrahastusel elluviidava programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” ressurssidest.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 21

KOOLITUS

KOOLITUS

E-õppe koolitusprogrammi hooaeg on alanud!

6.

■■ Marit Dremljuga-Telk e-Õppe Arenduskeskuse koolituste projektijuht Head e-õppe uudiskirja lugejad! Nüüdseks juba 3499 osalejat näinud e-õppe koolitusprogramm alustab oma uut hooaega. Et usinad koolitusprogrammi kursustest osavõtjad loorberitele puhkama ei jääks, on 2009/2010. õppeaastal lisaks juba pikemat aega kavas olnud e-kursustele mitu päris uut kursust. Sügisel ja kevadel on võimalik esmakordselt osaleda kursustel “M-õpe”, „E-portfoolio professionaalse arengu toena”, “Õpiobjektide repositooriumid”,

“Probleemõpe koolis sotsiaalse tarkvaraga”. Esimest korda pakume kevadsemestril ingliskeelset kursust “Learning and teaching with social software” muukeelsetele huvilistele. Nagu kombeks saanud, jätkame kursuste tutvustamist ka e-õppe uudiskirja väljaannetes.

Põhjalikuma ülevaate saamiseks e-õppe koolitusprogrammi kursustest soovitame külastada e-õppe portaali aadressil http://www.e-ope. ee/opetajatele/e-oppe_taienduskoolitus.

Soovime algajatele e-õppe huvilistele julget pealehakkamist ning kogenud tegijatele avastamisrõõmu saabunud õppeaastaks!

Kohtumiseni koolitusel! e-Õppe Arenduskeskus

7 asja, mida peab teadma mikroajaveebist

Adobe Flash algajatele Koolitajad: Eva Sepping, Eesti Infotehnoloogia Kolledž Maht: 2 EAP Toimumise aeg: 2. oktoober – 30. oktoober 2009 (veebipõhine kursus vabatahtliku kontaktpäevaga 2. oktoobril 2009 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis) Õpikeskkond: Blackboard Vista

Kuidas kommenteerib kursust sellel osalenu? “Ühtlasi tahan tagasisideks öelda, et väga hea ja asjalik kursus oli. Seni parim e-kursus, millel olen osalenud. Aitäh!”

September 21.09–20.12 E-kursus – ideest teostuseni • Maht: 4,5 EAP • Koolitaja: Lehti Pilt 28.09–06.12 Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine • Maht: 1,5 EAP • Koolitaja: Hans Põldoja 29.09–06.10 Veebipõhise õpikeskkonna IVA kontseptsioon ja kasutamine (kontaktpäevad 29.09 ja 06.10) • Maht: 1 EAP • Koolitajad: Egle Krull ja Veronika Rogalevitš

M-õpe

Flashi multikas, milles liikumine on suunatav nuppude abil.

Autor Indrek Silver Einberg

Oktoober 02.10–30.10 Adobe Flash algajatele (I tase) • Maht: 2 EAP • Koolitaja: Eva Sepping 02.10-29.11 E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle • Maht: 3 EAP • Koolitaja: Triin Marandi 05.10–22.11 M-õpe UUS! • Maht: 1,5 EAP • Koolitajad: Mart Laanpere ja Priit Tammets 05.10–29.11 Personaalsed õpikeskkonnad • Maht: 3 EAP • Koolitajad: Kairit Tammets ja Terje Väljataga 12.10–06.12 E-kursuse loomine Blackboard’i õpikeskkonnas • Maht: 3 EAP • Koolitajad: Triin Marandi, Marju Piir ja Lehti Pilt 19.10–22.11 Sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös • Maht: 1,5 EAP • Koolitaja: Kai Pata

November 02.11–29.01 E-portfoolio professionaalse arengu toena UUS! • Maht: 3 EAP• Koolitajad: Mart Laanpere ja Kairit Tammets 02.11–18.12 Õpiobjektide repositooriumid (kontaktpäevad: 07.11 ja 18.12) UUS! • Maht: 1,5 EAP• Koolitaja: Martin Sillaots 06.11–11.12 Pilditöötlus vabavaraga GIMP • Maht: 2 EAP • Koolitaja: Peeter Urtson

Kursuste tutvustusi saab lugeda ning end osalejaks registreerida e-õppe portaalis aadressil: http://www.e-ope.ee/opetajatele/ e-oppe_taienduskoolitus/koolituste_kalender

22 |

Koolitajad: Priit Tammets ja Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Informaatika instituut Maht: 1 AP Toimumise aeg: 5. oktoober – 22. november 2009 (veebipõhine kursus kontaktpäevadega 9. oktoobril ja 13. novembril Tallinna Ülikoolis) Õpikeskkond: PageFlakes, ELGG, LeMill, GoogleEarth, GoogleMaps Viimastel aastatel on esile kerkinud m-õppe kontseptsioon, mida paljud peavad e-õppe uueks laineks ja järglaseks. Tegelikult ei kao e-õpe kuhugi, talle on hoopis tekkinud toetav sõber, kes õppetööd veelgi huvitavamaks muudab. M-õppe all mõistame mobiilsete seadmete rakendamist õppetöös, kaasates nii pihuarvuteid, GPS-seadmeid, mobiiltelefone, mp3-mängijaid, digitaalseid diktofone ja fotoaparaate.

Need abivahendid on laialt levinud, tihti omavahel suhtlevad ning, mis kõige tähtsam, meil tihti taskus, kotis või kaelas kaasas.

See tähendab, et tunnis saab õpilane osaleda oma isikliku mobiiltelefoniga, mille funktsioonid on talle juba selged, kuid mille lisavõimalusi ta pole veel kasutama hakanud.

Ka andmeid saab edukalt edastada (näiteks fotosid internetti laadida) ka keset sügavat metsa ilma klassiruumi naasmata.

Tallinna Ülikooli Informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse pakutava kursuse “M-õpe” teoreetiline osa keskendub m-õppe mõistele, kontseptsioonile, tehnoloogiliste vahendite tutvustamisele. Peale veebipõhise õppetöö toimub kaks kontaktpäeva, kus on võimalik saada praktilisi näpunäiteid, kuidas ja

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

milliste vahendite abil m-õpet kasutada. Põhjalikumalt tutvume GPS-seadmetega, tahvelarvutiga ja mobiilirakendustega, mis on kindlasti vajalikud ka igapäevaelus, õppetööst rääkimata.

Iga kursuse läbinu omandab teadmised mõistetest m-õpe ja õuesõpe, oskab planeerida ja läbi viia praktilisi tegevusi erinevate m-õppe vahenditega ning omab ettekujutust, kuidas neid teadmisi ja tegevusi rakendada õppetöös või igapäevaelus.

Kursusest ootame osa saama kõiki, kes tunnevad huvi uute tehnoloogiliste võimaluste ja nende kasutamise vastu. Kuigi see võib nii kõlada, ei keskendu kursus vaid tehnoloogiale. Vahendid on vaid tööriistad teemaga paremini sina peale saamiseks. Oleme kindlad, et kursuselt leiab kasulikke näpunäiteid ja uusi oskusi iga huviline.

e-ÕPPE UUDISED

Adobe Flash on suurepärane multimeediaprogramm, mis võimaldab erinevat eneseväljendust, teha nii tööd kui ka niisama lõbutseda. Seal on animatsioonid, bännerid, presentatsioonid, mängud jms eeskätt veebile suunatud rakendused. Flashis loodud klipid mängivad enamikes arvutites ja veebilehitsejates, ka programmi enda võimalused suurenevad üha.

Algajate kursus keskendub põhiliselt animeerimise võimalustele: kuidas Flashiga joonistada või muus programmis tehtud joonistust või koguni fotot kasutada.

Kuidas panna kujutis liikuma kaaderhaaval või nõnda, et arvuti teeks osa tööd meie eest, ent samas ei jääks tulemus mehaaniline ega elutu. Jõuame ka lihtsamate interaktiivsete lahendusteni, mis on aga piisavad, et reguleerida klipis toimuvat: käivitada, peatada või koguni luua lihtne koduleht.

Nii senine kui ka edasine sõltub osalejate huvidest: igal inimesel on oma motivatsioon ja stiil, mida järgides saab ise edasi liikuda, sest teatakse juba, mida hätta sattudes abifailidest või internetist otsida.

Olen pidanud nii auditoorseid kui ka e-kursuseid. Kummalgi on oma head ja vead: e-kursuse suur pluss on liikumisvõimalus omas tempos, võimalus läbivõetud materjali rahulikult seedida või vastupidi: kiiremini ennast huvitavamatele teemadele edasi liikuda. Samal ajal võib omavaheline kommunikatsioon võtta rohkem aega, jne. Siiski on mõlemal puhul kursuse lõpuks teadmised ühel tasemel. Erinevused ei tulene mitte kursuse olemusest, vaid inimeste erinevatest huvidest ja motivatsioonist. Seega on tore, et programmi põhialused saavad selgeks ka need, kellel ei ole võimalik kohale tulla.

Koolitajana valmistavad eriti rõõmu tööd, milles osaleja on teinud enda jaoks avastusi, mis lähevad sügavamale ülesandes esitatud nõudmistest ja lahendust on loominguliselt kohandatud enda sügavama huvi järgi.

E-õppe koolitusprogrammi kursustel osalemist toetavad Euroopa Liidu Sotsiaafondi programmid VANKeR ja Primus. Täpsemalt: • VANKeR programmi partnerkoolid saavad taotleda kursuse maksumuse 100protsendilist hüvitamist. Juhised selleks leiate VANKeR programmi portaalist: http://portaal.e-uni.ee/vanker/e-oppe-koolitusprogramm/ • Programmi Primus partneritel tuleb tasuda 5% koolituse maksumusest (omafinantseeringu osa). Selleks palume eelnevalt kontakteeruda oma kooli Primus programmi koordinaatoriga (http://primus.archimedes.ee/node/2)

Mis see on? Mikroajaveebiks loetakse väikemahuliste digitaalse meedia objektide (tekst, pilt, veebi link, lühike video) levitamist veebi vahendusel. Mikroajaveebid on saanud populaarseks vahendiks sõprade või töökaaslaste gruppidele, kes tihedalt täiendavad oma mikroajaveebi ja järgivad oma sõprade ja töökaaslaste mikroajaveebe. Twitter on praegu populaarseim mikroajaveebi keskkond.

Kes seda kasutavad? Mikroajaveebindus on oluline vahend praktikakogukondadele, et suhelda omavahel mitteametlikult ühistes huvides ja leida uusi kanaleid oma projektide kohta info levitamiseks.

Kuidas see töötab? Uue teate postitamiseks või teiste postituste lugemiseks peab looma endale kasutajaprofiili, mis on seotud kasutaja mobiiltelefoni, e-posti või mõne muu vahendiga, mida kasutaja kasutab uuenduste saatmiseks. Need uuendused võivad olla tekst, foto, audioklipp või mõnesekundiline video.

Kasutajad sildistavad oma postitusi märksõnadega, nii et teised saaksid otsida neid huvitavaid teemasid ja järgida kommentaare ja vestlusi.

Miks on see oluline? Mikroajaveebindus pakub mugavat kommunikatsioonivahendit (liikuvatele inimestele), mis tundub loomulik paljudele ja on hõivanud avalikkuse tähelepanu. Mikroajaveebindus võib anda võimaluse ühiskonnagruppidele, kes muidu võivad jääda kuulmata. Väiksemal skaalal, kui seda kasutatakse töögruppides koostöövahendina, võimaldab mikroajaveebindus jagada informatsiooni ja hoida samal ajal töögrupi liikmeid omavahel ühendatuna kogu projekti elutsükli käigus.

Millised puudujäägid sel on? Mõned peavad seda lühiajaliseks moeröögatuseks, mõned näevad selles turvariski, kui kasutajad teevad avalikuks oma kodunt äraolemise või koju jõudmise aja. Stweet (Twitteri ja Google Mapsi võimalusi ühendav vahend) võimaldab näiteks jälgida, kust on tehtud Twitteri postitused.

Postitades delikaatset informatsiooni, tuleb silmas pidada mikroajaveebinduse iseloomu ja tema kiiret levimist ning arvestada, et kõik postitatu muutub suure tõenäosusega avalikuks informatsiooniks.

Millised on selle arengusuunad? Viimase aasta jooksul on palju lisasid, mis lihtsustavad postituste jälgimist ja lisamist või hoopis võimaldavad lisateadmisi postituse kohta, nagu nimetatud Stweet, või näiteks korraldada küsitlusi oma postituste järgijate seas. Kui selliste lisade hulk suureneb ja muutub populaarsemaks, võivad mikroajaveebinduse kasutajad saata ka kokkusaamise meeldetuletusi või teha küsitlusi, et selgitada grupi arvamusi ühise kokkuvõtte kirjutamiseks.

Kuidas seda kasutada õpetamiseks ja õppimiseks?

Hariduses rakendatakse mikroajaveebindust kõige rohkem abikanalina info vahetamiseks õppetöö toimumisel, testide ja koduste tööde kuupäevade või projektide tähtaegade meeldetuletamiseks. Nagu ka teiste kommunikatsioonivahendite puhul tuleb olla tähelepanelik olulise ja müra eristamisel. Suurte rühmade puhul on mõistlik kasutada erinevaid filtreid (näiteks märksõnad), et osagrupid võimalikult kergesti just neile olulise info kätte saaksid.

Allikas: http://net.educause.edu/ir/library/pdf/ ELI7051.pdf

| 23

PROJEKTIDE BÖRS

IT Kolledži osalemine rahvusvahelises projektis E-xcellence+ ■■ Merle Varendi Eesti Infotehnoloogia Kolledži kvaliteedijuht Nagu pea kõik äriorganisatsioonid on ka haridusorganisatsioonid pideva surve all: tuleb parandada oma toimivust, mõõta oma tegevuse tulemuslikkust, võrrelda end standardite ja parimatega ja keskendada oma jõupingutusi õppeprotsessi parendamisele. Standardeid või raamistikke, millega võrreldes saab organisatsioone hinnata või mille abil nad ise saavad teha eneseanalüüsi, on mitmeid.

Järjest suuremat tuntust ja populaarsust kogub meie õppeasutustes e-Õppe Arenduskeskuse poolt läbiviidav kvaliteedimärgi omistamine e-õppe kursustele. Mis toimub aga mujal maailmas? Järgnev artikkel annab ülevaate IT Kolledži osalemisest E-xcellence projekti raames väljatöötatud enesehindamise protsessis.

Mis on enesehindamine?

Pidev ja korduv tegevus, mille jooksul organisatsiooni süstemaatiliselt analüüsitakse. See on tulemuslikkuse hindamine ja oma tegevuse tõlgenduslik analüüs.

Enesehindamisel võib kasutada mitut lähenemisviisi: • arutelugruppide moodustamine (nimetatakse ka seminarimeetodiks); • uuringute läbiviimine; • küsimustike kasutamine; • auditid jm.

Sõltumata kasutatavast meetodist ei pea rõhutama arvulisi tulemusi, vaid pigem mõistma organisatsiooni tugevaid külgi ning seda, milliseid valdkondi tuleks parendada.

E-xcellence projekti raames töötati välja 33 küsimusest koosnev küsimustik –

E-kursuse kvaliteedimärk 2010 taotlusvoor avatakse 1. oktoobril 2009.

Tähtaeg taotluste esitamiseks on 11. jaanuar 2010. Vajalikud juhised ja lisainfo leiad e-õppe portaalist aadressil: www.e-ope.ee/opetajatele/kvaliteet

QUICKSCAN eneseanalüüsi läbiviimiseks.

QUICKSCANi küsimused jagunesid kuude valdkonda: • strateegiline juhtimine (küsimused 1–4); • õppekava kavandamine (küsimused 5–8); • kursuse kavandamine (küsimused 9–18); • kursuse läbiviimine (küsimused 19–24); • personali tugistruktuur (küsimused 25–28); • üliõpilaste tugistruktuur (küsimused 29–33).

IT Kolledžis otsustati eneseanalüüs läbi viia seminarimeetodil. Igale küsimustegruppi kuuluvale küsimusele andis oma hinnangu ja kommenteeritud seisukohad neli kuni kuus valdkonnaga seotud töötajat. Seejärel toimus arutelu. Seminarimeetodi eeliseks on, et diskussiooni tulemusena kujundati ühine arusaam, puudusena tuleks nimetada meetodi ajamahukust.

Paraku oli ka projektimeeskonna etteantud aeg eneseanalüüsiks üsna napp (vähem kui üks kuu) ja reaalselt jäi analüüsi jaoks kümme päeva. Eneseanalüüsi läbiviimist mõjutas ka õppeaasta alustamisega seotud mõnevõrra kiirem periood, kuid tänu kompaktsusele ja suhtelisele väiksusele sai IT Kolledžis niivõrd piiratud ajavaruga eneseanalüüs siiski tehtud.

Probleemid, mis ilmnesid QUICKSCANi küsimustiku täitmisel, sarnanevad tõenäoliselt rahvusvahelistes projektides osalemisel esilekerkivate probleemidega. Mitme küsimuse puhul oli küsimusse koondatud erinevaid aspekte ja seetõttu oli üsna raske anda hinnangut neljapallisel skaalal. Raskusi tekkis vastamisel ka seetõttu, et küsimustikus oli küsimus püstitatud e-õppe õppekava kohta, meil aga on valdav lähenemine, et olemasolevas õppekavas viiakse kursuseid üle e-õppele või tagatakse olemasolevatele kursustele e-õppe tugi.

Analüüsi tulemused saatsime projektimeeskonnale ja saime kohe tagasisidet nendele küsimustele, kus olime neljapallisel

skaalal valinud eneseanalüüsi tulemusena hinnanguks “ei vasta” või “vastab osaliselt”.

Projektis osalemise tegi aga atraktiivseks ja huvitavaks see, et lisaks läbitud eneseanalüüsile toimus umbes kuus kuud pärast eneseanalüüsi kohtumine projektimeeskonna liikmetega. Kohtumise käigus arutasime üsna põhjalikult, millised probleemid meil küsitlusele vastates tekkisid. Projektimeeskond selgitas ka erinevate küsimuste tausta ja olulisust. Kokkuvõtlikult võib nentida, et kuigi eneseanalüüsi läbiviimine on ajamahukas tegevus, on sellest organisatsiooni edasise arengu kavandamisel väga palju kasu.

“E-XCELLENCE+

– Cross-sectoral valorasation” on otsene jätk aastatel 2005–2006 läbi viidud “E-XCELLENCE – Creating a standard of excellence for e-learning” projektile, mille tähtsaimaks väljundiks oli e-õppe kvaliteeti mõõtev ning 33 väitest koosnev enesehindamise vahend (www.eadtu.nl/excellenceqs). See täielikult veebipõhine instrument keskendus üsna laiale spektrile, hõlmates nii üksikuid kursusi kui ka institutsionaalseid aspekte. E-XCELLENCE+ eesmärgiks on vahendi jätkuv testimine nii rahvuslikes kui ka üleeuroopalistes võrgustikes ja institutsioonidelt tulnud tagasiside põhjal selle parendamine. Lisaks on suur rõhk pandud vahendi tutvustamisele ja võimalike juurutusvõimaluste otsimisele erinevate ametkondade ja sidusgruppide juures. Kõik see toimub koostöös paljude riikide kõrghariduse kvaliteedi ning akrediteerimise eest vastutavate osapooltega, samuti on kaasatud EUA (European University Assocation).

Nimi: E-XCELLENCE+ - Cross-sectoral valorasation Koordinaator: EADTU Periood: 2008–2009 Eelarve: 316 522 € Partnerid: 15 partnerit 13 riigist

E-õppe uudiskirja kolleegium: Ene Koitla • Jüri Lõssenko • Kerli Kusnets • Kristi Kadaja • Marge Kusmin • Maria Lorents • Marit Dremljuga-Telk • Marko Puusaar • Marju Piir • Ragnar Õun Uudiskirja kolleegium tänab kõiki autoreid ja abilisi tehtud töö eest! uudiskiri@eitsa.ee • http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri