uudiskiri14

ISSN 1736-6186

Second Life’i eriväljaanne

Suvi 2009

Paremad palad: Teeme ise maailma!

Virtuaalmaailmad e-õppes lk 2 E-õppe konverentsid 2009 Sloveenias ja Soomes lk 4 Question: How is Life?

Answer: First or second? lk 10 Koolitaja kui vetelpäästja virtuaalses õpikeskkonnas lk 22

Foto: Maria Lorents

Suvel valmistume väljakutseterohkeks sügiseks ■■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Suvi, sillerdav suvi ... Alles sai talve selgroog murtud, kui juba tehakse vaikselt jaanipäevaplaane. Nii saab selle aasta esimene pool läbi.

Suvi tundub alati kuidagi kaugel ja väga pikk, aga kahjuks on see aastaaeg, mis läheb linnutiivul.

Istumine arvuti taga on söönud nii silmi kui ka tutvusringkonda Tulemas on paljudele väga kiire kevad – tibude lugemise aeg. Osa õppijaid tõmbab oma ühele kooliteele joone alla. Kindlasti on lõpetamise aeg kõigile kiire ja närvesööv, et mingile edasiõppimisele ei taha üldse mõelda. Saaks ometi oma lõputööde ja eksamitega ühele poole, et siis jälle inimeseks muutuda. Istumine arvuti taga on söönud nii silmi kui ka tutvusringkonda. Lihased on kängus ja hing ihkab õue – päikest, tuult ja vabadust. Ja siis tuleb see võluaeg – SUVI, mis täidab kõik meie soovid ja me saame hakata laadima oma vaimseid akusid.

Esitame endale küsimusi

Põnev on see, et kui pihlakad hakkavad vaikselt tõmbuma roosakaks ja rõskus poeb hinge, hakkame vaikselt, aga järjekindlalt otsima võimalusi enese arendamiseks. Kevadel tekkinud õppimise tülpimus on sügisel asendunud ihaga õppida ja leida uusi enesearenguvõimalusi. Märkamatult oleme täitnud avalduse formaalhariduse lainetel jätkamiseks või siis avastanud mitteformaalse hariduse võlusid. Eriti nüüd, kus maailm on täis uusi võimalusi ja ahvatlusi – vanamoodi ei saa jätkata, sest muidu kaob leib laualt –, hakkab inimene otsima ja avastama endas uusi tahke. Esitame endale küsimusi: kuidas minna edasi, milline näeb välja minu teekond ja suudan ma ikka sellel teel püsida? Kas elu tuuled ja tormid ei murra mind? Kas minu kõrval on inimesed (minu pere, sõbrad), kes mind toetavad ja aitavad, et minu ideed ja mõtted saaks külvatud viljakasse mulda?

Lugemine teeb inimese mitmekülgseks, arutlemine nutikaks ja kirjutamine täpseks

AVAARTIKKEL

Saksa filosoof Francis Bacon on öelnud õppimise kohta: “Ära õpi selleks, et vastu rääkida ega ümber lükata, ega selleks, et pimesi uskuda, ega selleks, et jutuainet leida, vaid ikka selleks, et kaaluda ja arutada. Mõned raamatud on mekkimiseks, teised neelamiseks, ja üksi mõned vähesed mälumiseks ja seedimiseks; ehk siis ühtesid raamatuid maksab ainult tükati lugeda, teisi küll lugeda, aga süvenemata, ja ainult harvasid raamatuid maksab otsast lõpuni läbi lugeda, hoolsasti ja tähelepanelikult. Lugemine teeb inimese mitmekülgseks, arutlemine nutikaks ja kirjutamine täpseks. Ajaloost ammutame tarkust, luulest vaimunõtkust, matemaatikast läbinägelikkust, loodusteadustest sügavust, kõlblusõpetusest väärikust, loogikast ja kõnekunstist vaidlusoskust. Õpingud kujundavad vaimuomadusi.” (Loomingu Raamatukogu 2004/40) Loodan, et me ikka leiame oma kiires elutempos aega, et vaadata enda ümber, märgata oma lähedasi, viita aktiivtunnid raamatu seltsis, et ammutada energiat ja valmistada ennast ette selleks põnevaks ja väljakutseterohkeks sügiseks.

TOIMETAJA VEERG

Kerli Kusnets uudiskirja toimetaja E-õppest rääkides ja kirjutades oleme pidevalt keskendunud uutele meetoditele, tehnoloogiatele, õppimisprotsessidele ja õppijatele – seekord pöörame tähelepanu õpetajale. Arvan, et oleme liialt vähe mõelnud sellele, kuidas õppijate ja õppimisprotsessi muutumine lähtuvalt IKT ja erinevate tehnoloogiate arengutest on mõjutanud palju ka õpetajat, tema professionaalset arengut ja õpetamismetoodikaid.

Teeme ise maailma!

Virtuaalmaailmad e-õppes

Muutumismäng Õpetaja põhirolli ei nähta enam teadmiste edasiandmises, vaid pigem õppija juhendamises ja toetamises iseseisva õppimise arendamiseks. Sellest paradigma muutusest on räägitud juba mõnda aega ka väljaspool e-õpet. IKT areng on andnud õpetaja rollimuutusele lihtsalt tugevama tõuke.

Igapäevane e-õppija oskab ise uut infot otsida, kasutades otsingumootoreid, kogukondade veebilehekülgi ja muid sarnaseid kanaleid. See tähendab, et ka õpetaja peab muutuma ning õppima õpilasi suunama leitud infot õpieesmärkideks ära kasutama. Protsesside juhtimine on liikunud füüsilisest ruumist virtuaalruumi, mistõttu on muutunud ka mängureeglid. Protsessid ei toimu üldjuhul sünkroonis, vaid teatud nihkega. Protsesside kirjeldused eeldavad palju täpsemaid lahtiseletusi ja mitmekesisemaid illustratsioone. Õpetajat peab iseloomustama peale muu ka valmisolek tööks 24/7, s.t pidev e-õppekeskkonnas viibimine, jne.

Õpetaja roll õppimisruumis on muutunud Õpetaja ei saa enam esineda info edastaja ja nn absoluutse tõe kuulutajana. Ta peab olema pigem mentor ja juhendaja, kes õppijaga kaasas kõnnib. Muutuma peavad ka õpetamismeetodid ja -käsitlused. Õpetaja ei saa olla virtuaalruumis enam ekspert – pigem on ta tõlgendaja ja analüüsija.

Õpetaja peab õppima õppima Kõnekeeles on levinud arusaamad “Tahad midagi selgeks õppida, õpeta seda kõigepealt teistele” ja “Õpetaja õpetab selle järgi, kuidas ta on harjunud ise õppima”. Vastavalt kontekstist tingitud muutustele e-õppes peab muutuma kardinaalselt õpetaja identiteet ja ta peab õppima õppima teist moodi, et see kajastuks ka tema õpetamises.

Soovitan lugejatel vaadata videot Sue Greeneri ettekandest e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil “Identiteedikriis: kes õpetab keda e-õppes?”, kus ta räägib just õpetaja olemusest klassiruumis ja sellega seotud muutustest e-õppes. Video leiate konverentsi koduleheküljelt: conference2009.e-uni.ee.

Ma arvan, et tehnoloogia arendustega seotud muutustesse suhtutakse kergekäeliselt just sellest aspektist, et õpetaja peab suutma neid mõista ja hallata käigu pealt, et saavutada kontakti oma õpilastega, kes on sündinud ja kasvanud infotehnoloogia keskel ning kellele tundub uskumatuna, et kunagi (loe: mõned aastad tagasi) polnud olemas Google’it ja endale sobiva loo leidmiseks makil tuli linti umbes edasi kerida.

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee.

2|

■■ Kaido Kikkas Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud; Tallinna Ülikooli sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent Veel kümmekond aastat tagasi oli tehismaailmade loomine jõukohane vaid võimsate suurarvutite abiga. Tavakasutaja jaoks olid olemas MUD-keskkonnad (“mudamäng”) ja jututoad – need olid väga populaarsed, kuid sealne maailm oli loodud vaid tekstipõhiselt, kirjelduste abil. Kiire võrguühenduse lai levik ning arvutite võimsuse kasv tõi aga kaasa võimaluse luua samalaadseid keskkondi täisgraafilistena – sündisid MMORPG-keskkonnad (Massively Multiplayer Online Role-Playing Game – tõlkes umbes ‘paljude kasutajatega võrgu-rollimäng’), millest üks tuntumaid on ka Eestis ülimalt populaarne “World of Warcraft” ehk WoW. 2003. aastal avas USA firma Linden Labs virtuaalmaailma, mille nimeks sai Second Life ehk Teine Elu. Second Life võimaldab kasutajatel omavahel suhelda nagu jututoas, kuid peamiseks lisaväärtuseks on võimalus ise maailma kujundada.

Erinevalt mängudest, nagu WoW, puudub siin kindel tegevusliin – kasutajad saavad virtuaalmaailmas luua kõige erinevamaid keskkondi alates Kariibi mere piraadilaevadest kuni kosmonautikamuuseumini. Second Life võimaldab ka äri teha – müüakse nii kaupu (näiteks disainerite loodud virtuaalseid esemeid, rõivaid jms), maad kui ka teenuseid (on olemas virtuaalsed modellid, konsultandid, kinnisvaraagendid, stripparid...). Second Life’ist leiame virtuaalseid kunstigaleriisid, kontserdipaiku elava muusikaga jpm. Viimastel aastatel on Second Life’i avastanud ka haridusasutused – virtuaalmaailmast võime leida terve rea tuntud ülikoolide esindusi. Kui lisada lõppu ka fakt, et Second Life’ist võime leida isegi paljude riikide ametlikud esindused (sh Eesti saatkonna), siis on ilmne, et tegu ei ole enam lihtsalt mänguga.

Second Life’i põhikasutus on tasuta (ka kasutamiseks vajalik tarkvara on vaba litsentsiga), kuid see ei võimalda virtuaalse maa omamist – selleks on vaja tasulist kasutajakontot (hinnaga ca 10 USA dollarit kuus). Omaenda ettevõtte või kooli esinduse rajamine võib aga minna üsna kulukaks – suurem virtuaalne maatükk tahab juba üsna soolast rendiraha. Nii on praeguses majandusseisus mõnedki Second Life’i esindused pidanud oma uksed sulgema. Üheks lahenduseks on siin Second Life’i vabatarkvaraline alternatiiv – OpenSimulator ehk lühemalt OpenSim. OpenSim on küll veel üsna arenduse algjärgus, kuid sellest hoolimata kasutavad seda paljud koolid ja firmad. OpenSim pakub hinnanguliselt 80–90% Second Life’i võimalustest, kasutada saab

TIIGER e-ÕPPE HÜPPAB UUDISED

E-õppe uudised maailmas Second Life’i kasutamine aitas kaugõppes väljalangemist vähendada Huntington Junior College on loonud Sloodle’i-nimelise integreeritud süsteemi, mis hõlmab endas tudengite infosüsteemi, Second Life’i keskkonda ning Moodle’it.

Lahendus võimaldab paremini toime tulla administratiivtööga ning annab tudengitele võimaluse Second Life’i kaudu osaleda igal ajal õppetöös ja mitteformaalsetes vestlusringides. Aasta pärast süsteemi kasutuselevõttu on tudengite väljalangemine e-õppe kursustelt vähenenud 16% ning administratiivülesannetele kuluv aeg hinnanguliselt 50%. http://www.campustechnology.com/articles/68040/

Second Life’i kasutamine õpiraskustega õpilaste õpetamisel Second Life’i potentsiaal on aidata õpiraskustega inimesi ülesannete juures, mis neile enim raskusi valmistavad. Näiteks lugemise ja konspekteerimise jms traditsiooniliste õpetamismeetodite alternatiive on selles keskkonnas palju. http://innovateonline.info/index. php?view=article&id=573

Second Life’i roll Eloni ülikoolis Kui tavaliselt on haridusasutused Second Life’i keskkonda kasutanud asutuse virtuaalse koduna ning üldise info edastajana, siis Eloni ülikoolis USAs on seda rakendatud ka konkreetsemalt erinevate ainete õpetamisel ja reaalsuses liialt kalliks minevate projektide realiseerimisel. Näiteks aines “Sissejuhatus astronoomiasse” antakse tudengitele ülesandeks tõsta Second Life’i külastajate teadlikkust selle valdkonna mõnest aspektist ning selle jaoks ka vastavaid lahendusi välja mõelda. http://campustechnology.com/Articles/2009/03/18/Teaching-in-the-TrenchesSecond-Lifes-Role-in-a-Curriculum.aspx

Second Life’i klienttarkvara (on olemas ka alternatiivlahendused). OpenSim-maailm võib olla nii eraldiseisev kui ka ühenduda mitmetesse võrgustikesse (grid), muutudes nõnda osaks mingist suuremast maailmast.

Täpsemat infot tarkvara paigaldamise ja häälestamise kohta saab veebilehelt http://www. opensimulator.org, sealt saab ka vajamineva serveritarkvara.

Mida pakub virtuaalmaailm e-õppes? On valdkondi, kus seda saab kasutada otsese õppevahendina (disain jms), kuid ka mis tahes muu õppevaldkonna puhul sobib ta täiendama erinevaid e-õppevahendeid (õpihaldussüsteemid, reaalajasuhtlusvahendid, wikid, foorumid jne). Allakirjutanu kasutas Second Life’i edukalt täiendava iganädalase kohtumispaigana oma 2008. aasta sügissemestri e-kursusel “Ethics and Law in New Media”. Õppurite hin-

nangul andis see võrreldes tavapärase Skype’i sessiooniga täiesti uut laadi kogemuse. Lisades siia veel OpenSimi pakutava piiramatu keskkonnakujunduse võimaluse, saame üsna suure potentsiaaliga lahenduse.

Maailma kujundamine ja objektide loomine toimub klienttarkvara kaudu ning on lihtsamal tasemel jõukohane igale tavaoskustega arvutikasutajale – profitasemele jõudmine võtab aga kindlasti aega. IT Kolledži OpenSim-maailm on esialgu eraldiseisev majasisene simulatsioon ja koosneb neljast regioonist (saarest), mille “jooksutamiseks” piisab täiesti 4 GB mälumahuga Linuxi serverist. Suuremad simulatsioonid vajavad ilmselt rohkem arvutusvõimsust, ent tänapäeval on see piisavalt kättesaadav ka kõrgkoolidele.

Seetõttu kutsuks üles katsetama virtuaalmaailmu ka teistes Eesti õppeasutustes.

|3

VILLEMSI VEERG

E-õppe konverentsid 2009 Sloveenias ja Soomes ■■ Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor Meie iga-aastase e-õppekonverentsi sarnaseid konverentse toimub mitmes riigis. Sel kevadel kutsuti mind osalema Sloveenia SIRIKTi (IKTpõhine õpe ja uuringud) konverentsile Sloveeniasse ja ITK (Interaktiivsed Tehnoloogiad Koolituses) konverentsile Soome. Neil mõlemal on sarnasusi meie konverentsiga – põhiliselt rahvuslik olemus, s.t enamik ettekandeid ja ettekandjaid on oma riigist ja omas keeles, aga esinevad ka kutsutud külalised mitmest välisriigist, toimuvad töötoad jne. Püüan allpool aga keskenduda just sellele, mis on neis konverentsides meie omast erinevat.

Foto: Damijan Hrovat

Hariduses kasutusel oleva riist- ja tarkvara näitus tõstis oluliselt osalejate arvu Mõlema konverentsi puhul üllatas osalejate rohkus. Kranjska Gorasse, kus SIRIKTi pika ajalooga konverentsi viimased neli aastat on korraldatud, kogunes sel aastal rekordiliselt 650 osalejat. Arvestades, et Sloveenia rahvaarv on meie omast ainult poolteist korda suurem, on see märkimisväärne hulk. Soome ITK konverentsil, mis toimub juba 20. korda Hämeenlinnas, oli kohal 1600 inimest, mis pidi viimastel aastatel olema üsna tavapärane arv. Osalejate suurt hulka mõjutab ilmselt ka see, et koos konverentsiga toimus mõlemal pool hariduses kasutatava riist- ja tarkvara näitus. Nii Sloveenias kui ka Soomes andsid sel aastal tooni puutetahvlid – neid oli paljudelt firmadelt, igasuguse disaini ja tarkvaraga, mida soovijaile kohe näidati. Aga näitustel olid kohal ka kirjastused, Sloveenias koolidele (arvutitega

4|

juhitavaid) katseseadmeid müüvad firmad ja Soomes palju e-õppekursuste pakkujaid.

Konverentsil pöörati erilist tähelepanu koolidirektorite kaasamisele Sloveenia SIRIKTi konverentsi peakorraldaja on ARNES, kohalik akadeemilise andmeside organisatsioon. Seepärast on konverentsi esimene päev nn ASRNESi kasutajakonverents, kus tutvustatakse arvutivõrkude arenguuudiseid, korraldatakse akadeemiliste kasutajate ümarlaudu ja kus osalejad on põhiliselt kõrgkoolidest. Ülejäänud kolmel päeval on põhiesinejateks õpetajad ja õppejõud, aga ka mitmed kutsutud väliskülalised, kellest osa on kutsunud firmad. Inimeste arvu järgi oli töö SIRIKTi konverentsil organiseeritud kuues paralleelsessioonis ja seitsmendana jooksis iga päev ARNESi koolitussessioon.

Konverentsi keskmine päev ja spetsiaalne paralleelsessioon olid pühendatud koolidirektoritele. Õpetajatega vesteldes selgus, et kui direktor ise kohale tuleb, siis on ka õpetajatel palju lihtsam osalemiseks koolilt luba ja toetust saada, kuigi maksta tuli õpetajail ainult elamine ja kohalesõit. Osavõtumaksu konverentsil ei olnud, ka toitlustamise nelja tärni hotelli restoranis maksid organiseerijad.

Mitmel pool rippusid Euroopa Liidu lipud, järelikult finantseeriti osa tõukefondidest.

Konverentsil esines ka muljetavaldav hulk haridusministeeriumite esindajaid eri riikidest SIRIKTi konverentsi iga päev algas plenaarsessiooniga, kus esines palju väliskülalisi (UK, Holland, Austria jne). Konverentsile andis tähtsust juurde see, et avaettekande tegi haridusminister isiklikult ja kohal oli ka naabermaa Austria haridusministri asetäitja.

Haridusministeeriumi kõrgeid ametnikke oli mitmeid, osa neist esines ka ettekannetega, tutvustades üleriiklikke projekte ja uusi rahastamisskeeme IKT toe suurendamiseks õppeprotsessis.

Kui konverents ei tule interneti juurde, tuleb internet konverentsi juurde Kuidas ühe tavalise, põhiliselt talvel suusatajaid ja suvel matkajaid teenindava nelja tärni hotelli internetiühendus sellise seltskonna vajadustele vastu pidas? Ega vist olekski pidanud, aga kuna konverentsi organiseeris ARNES, siis nemad organiseerisid ka korraliku internetiühenduse, kus peale kiire kanali töötas ka Eduroam, ja WiFi kattis kindlalt kogu neljaosalise

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

hotelli, keldrist (kus olid konverentsi ruumid) kuni üsna viimase kolmekorruselise tubadekompleksi sopini (kus oli ka minu tuba). Igal juhul imestasin ärasõidupäeva hommikul lennuvälja transporti oodates, kuidas internet äkki nii aeglaseks on muutunud, enne kui ARNESi lahkumine meelde tuli.

Kohal oli ka grupp õpilasi, kes tegid iga päev lühikese 5–10minutilise ülevaatliku videofilmi, mida näidati järgmise päeva plenaarsessioonil.

Mis Sloveeniast kõige rohkem meelde jäi?

Hollandi ühe kooli juhitav õpetajate võrgustik ja nende õppematerjalide repositoorium, Kanada külalise väga oskuslik ja inspireeriv puutetahvli kasutus (pärast selgus, et kutsujaks oligi puutetahvleid müüv firma), horvaatide videokonverentsid operatsioonitoast meditsiiniüliõpilastele, Ljubljana rahvusvahelise kooli inglasest direktori ettekanne sellest, kuidas IKT kogu õppekava toetab. Kuna enamik konverentsi toimus sloveenia keeles, sünkroontõlge oli ainult ühes ruumis, siis ei kajasta mu loetelu kogu konverentsi, vaid ainult väikest osa sellest.

Konverentsil on oma vahva logo, mille idee pärineb ARNESi töötajailt. Logol on kujutatud arvutihiirt juustutükiga, viimane inspireeritud konverentsinime lühendi esimesest kolmest tähest “SIR”, mis sloveenia keeles tähendab juustu. Logo joonistas aga Sloveenia parim koomiksite autor, tehes seda tasuta. Juust on ka õhtuste vastuvõttude põhiline lauakate, varustajaks kohalik väiketalunik.

Täpsem info Sloveenia konverentsi kohta aadressilt http://www.sirikt.si/eng/sirikt2009.

20 aastat ajalugu ja karismaatiline juht Soome ITK (Interaktiivne Tehnoloogia Koolituses) pealkirjaga “Me tahdomme!” ja alapealkirjaga “Huominen on täällä tänään” on kolmepäevane suurim konverents Soomes, mille teemaks infotehnoloogia kasutus hariduses. Konverentsil on 20aastane ajalugu ja karismaatiline juht Jorma Vetelma.

Jorma oli see, kes, tulles USAst 1989. a doktoritööd tegemast, kutsus kokku esimese konverentsi. Konverents on kõik need 20 aastat toimunud Hämeenlinnas Häme Suveülikooli tehnilisel korraldusel. Suurem osa ettekannetest oli soome keeles, mille sekka üksikud diskussioonid ja ettekanded ka inglise keeles, autoriteks külalised Rootsist, Taanist, Jaapanist, ja mõned Soomes töötavalt külalislektorilt.

........... .......... ...........

LUGEJA SOOVITAB

E-õpe kaante vahel: lugeja soovitab ■■ Kai Pata Tallinna Ülikooli vanemteadur Mida teha, kui sul on kriidiallergia?

Eesti haridustehnoloogia uurijad, arendajad ja aktiivselt arvuteid kasutavad õpetajad on Tiigrihüppe toetusel kokku pannud raamatu “Tiigriõpe – haridustehnoloogia käsiraamat koolidele” (Ilo Print 2009).

Raamat on üles ehitatud mitte aine-, vaid tegevusekeskselt. Enamikku soovitatud metoodikaid saab kasutada läbiva IKT teema tegevuste jaoks paljudes ainetes. Raamat annab lühiülevaate, miks neid meetodeid võiks koolis kasu-

tada, ja pakub praktilisi näpunäiteid, kuidas seda teha.

Mitu raamatu peatükki räägib tulevikutehnoloogiate rakendamisest: õpetatakse kasutama personaalseid veeb 2.0 keskkondi, pakutakse sotsiaalse tarkvara kasutusvõimalusi, antakse ideid õpilaste probleemilahendamise oskuste ja loomingulisuse virgutamiseks jpm. Raamatust saavad innustust nii õpetajaks õppivad noored kui ka praktiseerivad õpetajad.

Raamat on juba jõudnud Tiigrihüppe Sihtasutuse toel tasuta igasse kooli.

Teistel huvilistel on võimalik raamatu veebiversiooniga tutvuda aadressil http://www.scribd.com/doc/13822390/ Tiigriraamat.

Soomlaste ja sloveenlaste temperamentsusest Kuigi tavalise ettekujutuse järgi peaks sloveenlased (Vahemere maad) olema palju temperamentsemad kui soomlased (Põhjamaad), siis neist kahest konverentsist oli SIRIKT kaheldamatult enam vaoshoitult akadeemiline. Soome konverentsil andis tooni peakorraldaja sõpruskonna muusikaansambel, mis esines konverentsi avamisel ja andis tooni kogu konverentsile – plenaarsessioonide vahepaladena, õhtustele lauluga koosviibimistele baaris ja orgkomitee ametliku šampusega külalislektorite vastuvõtuni. Õhus oli kogu aeg selline sõpruskonna ja isetegemise meeldiv hõng.

Mitmekesised töövormid ja uued ideed Konverentsi töövormid olid mitmekesised: vabavaraliste õppematerjalide turg, töötoad, arutelud jne. Kohapeal algatati veel üks sessioon, kus inimesed said rääkida uutest, alles algatatavatest projektidest.

Vestlustest organiseerijatega koorus välja idee suurendada Eesti ja Soome omavahelist konverentside külastamist, mis ilmselt nõuaks mõlemapoolseid pingutusi – näiteks mõlemale konverentsile ingliskeelse lisasektsiooni tekitamisega, kus siis vastastikku oma saavutusi tutvustada, ja ilmselt on vaja laiemalt õigeaegset teavitust organiseerida. Praegu on õige aeg sellele mõtlema hakata, et juba 2010. aastal oleks nii meie konverentsil arvukalt osalejaid Soomest kui ka ITK 2010-l suur grupp eestlasi. Sellel aastal oli seal kohal ilmselt kaks eestlast – allakirjutanu ja Hans Põldoja. Lähemalt ITK konverentsist http://www. hameenkesayliopisto.fi/itk/index.html.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|5

EDULOOD

Kui tahad teada, kuhu tee viib, siis küsi neilt, kes vastu tulevad Intervjuu eduka Tallinna Ülikooli täienduskoolitusjuhi Kadri Kiigemaga ■■ Karin Liikane Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolitusjuht Tallinnas E-õppe uudiskirja eelmisest numbrist leidsin enda jaoks olulised märksõnad: “majanduslangus” ja “vajadus õppida “kommertskursuste loojatelt””. E-õppe täienduskoolituskursuste looja, õppejõu ja korraldajana väidan, et iga kursus tähendab tegelikult palju enamat kui lihtsalt õppimine ja õpetamine. Kursus on mudel, mida peab ka juhtima.

Kuidas muutunud majandusoludes edukas olla, küsin minu jaoks edukalt juhilt Kadri Kiigemalt, teekaaslaselt Tallinna Ülikoolist.

Uurin, milline on tema arusaam juhi edukusteguritest ja talle olulised juhtimisideed.

Kuhu tee on Sind viinud? Kust Sa tuled?

Tuleb meelde üks mõttekild, mis mõni aeg tagasi end analüüsides pähe tuli. Õppisin Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis muusikat ja näitekunsti ning laulsin aastaid mitmeid auhindu võitnud vokaalansamblis. Õpingud ja laulmine andsid mulle peale loovuse, kohusetundlikkuse, organiseerimis- ja esinemisoskuste tulevaseks eluks ja elukutseks äärmiselt vajaliku meeskonnatöö kogemuse. Ansamblilauljana pead millegi saavutamiseks tegema meeskonnatööd – ilma selleta ei sünni midagi. See andis ka saavutusele orienteeritud mõtteviisi, sünergiatunnetuse ja teadmise, et kui oled endast andnud maksimumi, siis oled igal juhul võitnud.

Omandades hiljem andragoogika eriala, olen jõudnud kutseni, mis laseb kogemuste varal paljudel mu tugevustel avalduda. Olen valmis riskima, eesmärgi nimel pingutama ja saavutustele orienteeritud meeskonda juhtima.

Selle teadmiseni olen alles hiljuti jõudnud, et iga samm, mille olen spontaanselt või teadlikult oma teel astunud, on viinud mind lähemale sellele, mida ma praegu teen.

Kuhu Sa kuulud? Kes on Sinu tsunft?

Ma arvan, et kõige laiemas mõttes kuulun täiskasvanukoolitajate kogukonda, kus on kõrge missioonitunne. Koolitajana pead andma endast kõik, et teistel midagi paremaks muutuks. Ise samal ajal pidevalt õnnestumistest ja vigadest õppides. Täiskasvanukoolituses töötavad ühise mõttelaadiga

6|

inimesed, kes oskavad andja rõõmu väärtustada ja on kõrge enesejuhtivusega. Hea meel on, et viimasel ajal on tõeliselt toimima hakanud Eesti Akadeemilise Täienduskoolituse Koostöövõrgustik, mis annab kindluse, küünarnukitunde ja koostegemise rõõmu.

Kindlasti kuulun n-ö ülikooli tsunfti. Ülikool annab akadeemilise vabaduse, mis on loomingulistele inimestele väga oluline.

Vabadusega kaasneb aga ka suurem vastutus. Avatud ülikoolis on õnneks kokku saanud inimesed, kel on peale loovuse ja missioonitunde ka enesejuhtimisvalmidus ja teadmine, et iga “tükk” tervikust peab toimima. Üle kõige on muidugi minu tsunftiks perekond. Kui lähedastega on kõik hästi, siis on energiat ja motivatsiooni panustada end ka mujale.

Kas Sa elad päev, nädal või aasta korraga? Üks esimesi ladinakeelseid sententse, mis mulle pähe jäi, oli “Carpe diem!”, “Püüa päeva!”. Tahan, et vaataksin iga päev seljataha ja ütleksin: “See läks hästi!”, “See on tehtud!” Kui iga päev elad asja ette, siis ei ole tähtsust, kas mõtled aasta ette.

Lugesin hiljuti üht raamatut, kus kirjutati: “Ära oota, mis päev sulle toob, vaid loo ise oma päev!” Ära oota, tee oma elust see, mida tahad ... Praegusel ajal elamegi tegelikult päev korraga, sest keegi ei tea, mida homne tuua võib. Peame olema iga päev valmis valima vahendid, kuidas oma eesmärke saavutada. Kindel siht ja suund peavad jääma.

Tuulelipuna ei saavuta midagi.

Täiskasvanukoolituse valdkonda puudutavad majandusmuutused väga otseselt – nii heas kui ka halvas mõttes. Kui ühel päeval on klient valmis investeerima kvaliteeti, siis teisel päeval peab ta valima kõige odavama teenusepakkuja, sest tal lihtsalt ei ole ressurssi. Ülikooli koolituse kvaliteedi langemine ei tule aga kõne allagi. Tähendab – me peame leidma võimaluse pakkuda maksimaalset kvaliteeti soodsalt, et keegi ei peaks millegi arvelt lõivu maksma. Õpeta mulle, mida tähendab 1+1+1 edukuse võtmes.

Kindlasti on üks komponent ausus, see peab olema alati kõikides suhetes. Koolitusvaldkonnas tähendab see avatust, läbipaistvust ja paindlikkust. “Seda, mida lubad, seda ka teed!” Koolituse eesmärk ja sisu peavad vastama tegelikkusele ning suhted partneriga olema avatud ja ausad.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Siis kindlasti kõige paremal võimalikul moel meeskonnatöö. Sul võib olla mõtteid ja idee, aga elevandi koormat jõuab kanda vaid elevant. Koolituses saab ideest suurepärane lahendus vaid tõhusa meeskonnatöö tulemusena. Peab olema maksimaalselt orienteeritud koostööks kolleegide, klientide, koolitajate ja partneritega. See on meie töös kahtlemata üks edutegureid.

Kolmandaks on ettevaatamisvõime, mis tagab jätkusuutlikkuse. See, kes ja kuidas proaktiivsuse välja arendab, on kunst nii organisatsiooni kui ka isiku tasandil. Vaatad homsesse päeva ja elad tänases.

Need kolm komponenti on minu arvates fundamentaalsed. Kõik muu kuulub professionaalsuse mõiste alla ja on selle töö tegemiseks enesestmõistetav. See on minu valem.

Mis on kohanemine?

Kohanemine on kohalolemise ja kohale sobitumise tarkus.

Praegusel ajal tuleb mõelda, kuidas me uute oludega kohaneme. See tähendab pidevalt keskkonna ja ka enda analüüsi: Mida me saame ja mida ei saa muuta? Missugused tegevused ja tulemused on keskkonnast sõltumatud? Missugused sõltuvad?

Intelligentse organisatsiooni tunnus on tegutseda selle nimel, et keskkonda paremaks muuta. Ülikool peaks olema intelligentne organisatsioon, see on ju meie põhiolemus.

Kuidas Sa leidsid oma “Nokia“? Ütleksin, et “Nokia” leidis mind! See on mu eriala, valdkond, organisatsioon, inimesed, kellega ma koos töötan.

Minu “Nokia” koosneb nii paljudest erinevatest komponentidest – valdkond, mis pakub niivõrd palju võimalusi, mitte ainult tegijatele, vaid ka sihtgrupile. See on Tallinna Ülikool, mis pakub täienduskoolitust. See on ka minu meeskond, nii avatud ülikool kui ka laiemas plaanis, minu tsunft.

Kui vaadata “Nokiat” leiutisena, siis kõigepealt sähvatab mingi idee, mida, miks ja kellele teha. Ka minu töö on üks suur leiutamine – leida esmalt ülikoolist üles koolitusidee ja selle teostajad ning teiseks selle idee sihtgrupp ja kasusaajad.

Tegelikult neid väikeseid töövõite, “Nokiaid”, on mitmeid. Sisuliselt iga koolitus, mis turul kindla niši leiab ja ülikoolile konkurentsieelise loob, on justkui “Nokia”.

Kui õnn Sulle naeratab, siis …

Viimasel paaril aastal on ülikooli täienduskoolitusel läinud väga hästi. Võib öelda, et õnn on meile naeratanud. See on preemiaks pika ja põhjaliku töö eest.

Edu on suurendanud indu teha veel rohkem ja veel paremini. Me pole jäänud loorberitele puhkama, et “Nüüd ongi nii hästi!”. Ma pole võtnud seda õnne enesestmõistetavalt. Pigem on see innustanud veel rohkem pingutama.

Kui õnn Sinust pöördub, siis … ... siis asume me vastuste jahile ja põhjuste analüüsi juurde. Ma olen tüüp, kes ei saa rahulikult edasi elada ja toimida, kui ei tea ebaõnne, konfliktide või probleemide põhjuseid. Ma pean põhjuse leidma kohe. Pean olukorra selgeks mõtlema. See on mul loomuses.

Kas see on meist tingituna või on konkurendid paremaks saanud või on turul toimunud mingid muutused ... Kindlasti ei jää ma käed rüppe ootama, et õnn uuesti naeratama hakkaks. Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi.

Kui õnn pöördub, tuleb ka teisi veenda, et kõik ei ole veel läbi. “Jagatud mure on pool muret” peab sada protsenti paika. Kui kellelgi tsunftist ei lähe hästi, siis tuleb see mure ära jagada ja ühiselt lahendusi otsida. Rääkimine aitab nii mõnestki raskusest lihtsamalt üle saada. Eriti praegusel ajal – peame rohkem üksteist aitama ja toetama. Ainult sellisel juhul jääme terveks ja õnnelikuks.

Mida tähendab Sinu jaoks Nike?

Nike on edulugu. Kui tavakodanikuna mõelda, siis ta on üks paljudest. Ma ei julgeks öelda, et ta on tuhat korda parem kui Adidas või Reebok. Aga ta kuulub loetletud artiklitega kvaliteedimärkide hulka.

Selleks, et sinna nominentide hulka pääseda, peab kindlasti palju tööd tegema. Ja et nende hulgas püsida, tähendab suurematki pingutust. Uus on uus vaid täna. Homme on see juba vana.

Et turul tippude hulgas püsida, pead kogu aeg vaeva nägema: looma uusi tooteid, pakkuma uut kvaliteeti ja samas hoidma olemasolevat staatust. Kogu aeg peab midagi värsket pakkuma (nagu koolituses!) – et luua midagi, mis inimeste silmad särama paneb.

Kes saab Sinust siis, kui Sa enam juht ei ole?

Ma olen selle peale mõelnud, sest minu juhiks saamised elus on olnud alati mingil määral juhuslikud. Ma pole kunagi juhiks pürginud – elu on need võimalused mulle välja pakkunud ja ma olen neist kinni haaranud. Noored, kes teadlikult vaid juhiks pürgivad, võiksid teada, et juhiks olemises ei ole midagi romantilist ning see eeldab valmisolekut pingeliseks ja raskeks tööks.

Juhiks olemine tähendab seda, et pead olema 24/7 valmis võtma vastutust lisaks enesele ka teiste inimeste eest. Tunduvalt mugavam on töötada kellegi kõrval, kes läheb tulest ja veest läbi. Ja veab sindki kaasa. Ilm-

selt on minus nähtud hulljulgust ja kindlameelsust, et ma sealt ka läbi lähen. Mitte ei “taha”, vaid “lähen”.

Kui ma enam juht ei ole, siis saab minust kellegi jaoks väga usaldusväärne ja turvaline alluv või partner. Praegu ei oska ma öelda, millal ja kus võiks mind järgmine väljakutse ees oodata. Ülikoolis on veel palju teha ja väljundeid enese realiseerimiseks jätkub. Aga usun, et need omadused minus, mis toetavad juhiks olemist, avalduvad ka tulevikus mis tahes ametis.

Mis on Sinu sõnum neile, kes Sult tee kohta küsivad?

Juhi töö sarnaneb väga piloodi omaga – pead jääma enesekindlaks nii maal kui ka õhus. Peab olema palju jõudu, tahet ja oskusi, et õhku jõuda. Kui õhus oled, vastutad paljude eest. Ja sul peab olema palju tarkust, et see lennuk ka turvaliselt maa peale tagasi tuleks! Piltlikult öeldes pead olema nii realist kui ka visionäär. Jalad maas ja pea pilvedes!

Minu jaoks on juhina tähtis oskus innustada teisi oma lendu lendama. Igaühe parimad omadused avalduvad siis, kui tal on võimalus lennata oma lendu ehk teha seda, mida ta kõige paremini oskab ja teha tahab.

Ka siis, kui keegi meeskonnast lahkub, ei saa kurvastada või vihastada, sest igal inimesel on õigus ja võimalus oma lennusuund valida. Iseasi, kas me oskame seda leida ja ka ära kasutada.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|7

EDULOOD

Kui on huvi, siis on ka aega Mõni aeg tagasi jõudis meieni uudis, et taas toimunud e-kursuste kvaliteedi hindamise käigus tunnistati 18 e-kursust kvaliteedimärgi vääriliseks. Kõigi kvaliteedimärgi saanud kursuste seast (18 praegusest voorust ja 16 eelmisest voorust) valiti välja see kõige parem. “Aasta e-kursus 2009” stipendium anti žürii otsuse põhjal järgmisele kursusele: Riskeeriv käitumine liikluses, seda mõjutavad tegurid ja ennetamise võimalused. Diva Eensoo / Tartu Ülikool Kaasautorid: Marika Paaver, Riina Häidkind / Tartu Ülikool; Heli Ainjärv / Tallinna Ülikool; Urve Sellenberg / Maanteeamet; Dago Antov / Tallinna Tehnikaülikool ■■ Marju Piir Tartu Ülikooli haridustehnoloog Loomulikult huvitab lugejaid, kuidas valmis parim e-kursus, sellepärast tegime intervjuu e-kursuse autori Diva Eensooga, Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse teaduriga.

ühiskonnas ja ennetustöösse on oodatud väga erineva ettevalmistusega spetsialiste.

Kursus annabki väikese ülevaate liiklusohutusega seotud probleemidest ning võimalikest lahendustest.

Alustuseks soovime Divale ja kogu e-kursuse meeskonnale õnne! Diva, oled sündinud, kasvanud ja koolis käinud Valgas. Mida said kaasa eluks sellest kenast piirilinnast?

Valga on jah minu lapsepõlve kodulinn, kuigi sündisin hoopis Tartus. Hindan väga n-ö väikelinnas kasvamise kogemust, kuna nii lasteaias kui ka koolis ümbritsesid mind alati sõbrad ja tuttavad. Lasteaiakaaslastest said koolikaaslased, koolikaaslased olid ka muusikakooli- või trennikaaslased. Arvan, et selline oma kogukonnas kasvamine on andnud mulle turvatunnet ja lisanud enesekindlust edasiseks eluks.

Kui palju puutusid e-õppega kokku enne selle kursuse tegemist?

E-õppest kui iseseisvast aktiivse õppimise ja õpetamise võimalusest sain teada 2006. aastal. Sellest peale olen püüdnud leida aega, et osaleda kursustel, mis annaksid võimaluse süveneda e-õppe metoodikatesse. Näiteks olen osalenud e-kursustel “E-õppe metoodikad ja õpikeskkonnad”, “Veebipõhise õppe tuutorite koolituskursus” ning “Veebipõhiste kursuste läbiviimine”.

Kuidas tuli mõte teha selline e-kursus?

Liiklusuuringutega olen seotud alates 2001. aastast. Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudiga professor Jaanus Harro juhtimisel oleme uurinud riskikäitumist liikluses seoses isiksuseomaduste ja bioloogiliste markeritega. Samas teadsin, et liiklusohutusuuringutega tegelevad ka Dago Antov Tallinna Tehnikaülikoolist ja Heli Ainjärv Tallinna Ülikoolist ning Maanteeametil on kogemus liiklusohutuskampaaniate korraldamisel. Tekkiski mõte, et kogemusi ühendades võiks luua terviku, mis pakuks huvi nii tudengitele kui ka täiendõppijatele. On ju liiklusvigastused oluline probleem kogu

8|

Mida ar vavad sinu e-tegemistest kolleegid? Kas oled suutnud kedagi e-pisikuga nakatada?

Tervishoiu instituudis on teisigi e-õppega tegelemise ja õpetamise kogemustega kolleege. Õppisin minagi nende kogemustest.

Uusi e-õppe huvilisi tuleb ikka juurde. Olen andnud nõu, et ise e-kursusel osalemine annab e-õppe võimaluste tundmaõppimiseks kõige parema kogemuse.

Kuidas suhtuvad sinu lapsed (kaks p o e g a ja t üt a r) n i n g abi k a a s a e-õppesse? On ju teada, et e-kursuse ettevalmistamine nõuab palju aega.

Eks see ole iga ettevõtmisega nii, et kui huvi on, siis leiad selleks ka aja. Seni oleme üksteist toetades hakkama saanud.

Diva Eensoo Kirjelda, palun, kursuse loomise protsessi.

Kuna olin e-õppe metoodikaga juba tuttav, pakkusin teistele välja idee kursuse tegemiseks.

Arutasime kursusel käsitletavad teemad läbi ning sain kaasautoritelt nõusoleku videoloengute pidamise kohta. Tartu Ülikooli multimeediakeskuses salvestasime loengud, videospetsialist Enno Kaasik vormis neist videoloengud, haridustehnoloog Triin Marandi aitas kursust disainida ja nii e-kursus valmis saigi.

Kas sinu arvates on kõrgelt auhinnatud kursus nüüd valmis? Kas mõni kursus saab üldse kunagi valmis või võib selle valmimist koos Ülemiste vanakesega ootama jäädagi?

Jah, e-kursust tuleks kohendada küll. Metoodiliselt on vaja leida uusi võimalusi, kuidas õppijaid aktiveerida rohkem osalema rühmatöös ning kuidas testi paremini koostada.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Olete abikaasaga mõlemad rahvatantsuhuvilised, teid võib siiani näha Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli vilistlasrühma koosseisus polkat vihtumas. Miks just rahvatants? Mida see annab ühele aktiivsele töötavale inimesele tänapäeval?

Jah, rahvatantsuhobi sai alguse juba tudengipõlve ajal. Abikaasa Margusega kohtusimegi tantsurühmas. Ühine hobi annab võimaluse koos meeldivalt aega veeta. Tants annab hea emotsionaalse laengu, et igapäevaeluga tasakaalus püsida.

Milliseid kursusi on edaspidi plaanis e-õppe kujul teha?

Riskikäitumise teema huvitab mind endiselt.

Plaanin loodavate kursustega põhjalikumalt käsitleda erinevate liiklejagruppide (jalakäijad, jalgratturid ja mopeedijuhid ning sõidukijuhid) riskikäitumist. Kuna Haapsalu Kolledžis avatakse liiklusohutuse õppekava, siis usun, et huvilisi loodavatele e-kursustele ikka jagub.

Mida soovitad inimestele, kes alles alustavad oma e-kursustega?

Alustuseks soovitan osaleda mõnel e-kursusel õppijana. Kindlasti on e-kursuse loomisel kasulik küsida nõu haridustehnoloogidelt ning neilt, kellel on e-kursuse tegemise kogemus juba olemas.

PROJEKTIDE BÖRS

Haridustehnoloogid Leonardoga Hispaanias Eelmisel aastal rahastas Leonardo da Vinci programm VETPRO projekti “Kutsehariduse kvaliteedi parendamine innovatiivset tehnoloogiat rakendades”. Selle projekti käigus on toimunud kaks õppelähetust e-Kutsekooli konsortsiumi haridustehnoloogidele ja e-Õppe Arenduskeskuse projektijuhtidele.

Esimene lähetus viis 15 inimest Plymouthi Lõuna-Inglismaal ja teine 12 inimest Sevillasse Lõuna-Hispaanias, eesmärgiga tutvuda e-õppe ja IKT vahendite rakendamisega nende riikide kutseõppeprotsessis.

Märtsikuises Sevillas võttis meid vastu soe kevadpäike ja Ignacio Camacho, kes vastuvõtva organisatsiooni esindajana oli ette valmistanud meie nädalase õppeprogrammi.

Olime ka ise veidi kodutööd teinud ja Heikki Eljase (Tallinna Majanduskooli haridustehnoloog – toim) eestvedamisel läbinud keelelis-kultuurilise ettevalmistuskursuse. Vastuvõtva partneri INCOMA (http://www.incoma. net/espanol/ingles/quienes.php) kontor asus Sevilla ajaloolises vanalinnas, nii et juba enne kohalejõudmist tegime suursuguse linnaga esimest tutvust. Põhjamaalasele avaldasid muidugi muljet rohked apelsinipuud, mis kasvasid otse tänaval.

INCOMAs tutvustati meile Hispaania haridussüsteemi ja saime ka eelinfo nädala jooksul külastatavate organisatsioonide kohta.

Hispaania haridussüsteem ja kutseharidussüsteem erinevad meie omast. Põhikoolijärgne keskharidus Educación Secundaria Obligatoria on nelja-aastane kohustuslik õpe 11–15 aastastele õpilastele. Pärast seda on võimalus astuda kõrgemasse kaheaastasesse keskkooli Bachillerato (kus valitakse spetsialiseeritud õppesuund), kutsekooli Ciclos Formativos de Grado Medio, õppida aasta aega ametit (Programas de Cualificación Inicial Profesional) või minna tööle. Õpetajate koolituskeskus CEP on ühine kogu haridussüsteemile ja korraldab õpetajate täienduskoolitusi kõigile regiooni õpetajatele. Kohtusime koolituskeskuse juhtide ja koolitajatega, meile korraldatud seminari käigus saime ülevaate IKT vahendite kasutamisest sealses haridussüsteemis. Lola Campillo Ortiz CEPist andis ülevaate eTwinningu projektitööst Andaluusia piirkonnas.

Sihtasutus Faffe kuulub tööministeeriumi valitsemisalasse ja tegeleb tööhõive küsimustega ning tööturukoolitusega. Selles äärelinnas asuvas moodsas büroohoones tutvustati meile tööturukoolitussüsteemi Hispaanias ja IKT suurenevat rolli selles. Erinevalt Ees-

tist on Andaluusias kõik tööturuteenused, sh täiendus- ja ümberõpe ühte organisatsiooni koondatud, lisaks tegelevad nad välismaal asuvate hispaaniakeelsete kogukondadega, näiteks Kolumbia töötute koolitamisega.

IES María Moliner on tavaline Sevilla äärelinna kool, mis pakub põhi-, kesk- ja kutseharidust. Külastasime erinevaid tunde ja õpetajate tuba ning saime ettekujutuse koolitööst Hispaanias. IKT vahendeid kasutatakse õppetöös küllalt palju ja eelistatakse vabavara. Näiteks on kooliarvutites operatsioonisüsteemina kasutusel Linux ja kontoritarkvara OpenOffice.org. Peale arvutiklasside olid koolis igal korrusel konteinerites sülearvutid, mida õpetajad said tundi minnes kaasa võtta ja õpilastele kasutamiseks jagada. Õpetajad kasutavad õppetöös veebipäevikuid, kuhu panevad oma õppematerjalid ja ülesanded õpilastele. Ka selles koolis osaleti eTwinningu projektides. Silma jäi, et koolis on palju meesõpetajaid, ja mis veelgi üllatavam – noori entusiastlikke ja õpetajatööd armastavaid meesõpetajaid.

Teises koolis, IES Las Aguases, võttis meid vastu inglise keelt hästi valdav direktor, kes tutvustas oma kooli, õpetajaid ja õpilasi ning andis selgitusi Hispaania koolikorralduse kohta. Seal on omapärane punktisüsteem – nagu me aru saime, siis võrdsemate võimaluste loomise eesmärgil. Punktide alusel liigutakse ühelt kooliastmelt teise ja tehakse valikuid eri õppesuundade vahel. IES Las Aguas tegeleb samuti väga aktiivselt projektitööga. Sel aastal võideti eTwinningu rahvusvaheline peaauhind 12–14aastaste vanuserüh-

mas matemaatikaprojektiga “No frontiers!”.

Imestasime, et kooli arvutiklassis olid arvutid lukustatud metallkastis, monitorid laua küljes kinni ja enamik veebilehti keelatud. Kooli ümbritses kolme meetri kõrgune kivimüür ning sisse ja välja sai vaid lukustatud raudväravast. Aga kas lukk hoidis eemal soovimatuid külalisi või hoidis kinni õpilasi – seda ei saanudki teada.

Koolides on õpilaste pildistamine keelatud, kuid kui meie sättisime end koos õpetajatega koolimaja ette pilti tegema, otsustasid mõned õpilased juhust kasutada ja pildile joosta. Õppisime tundma haridussüsteemi ja koolielu Lõuna-Hispaanias, infotehnoloogia vahendite ja võimaluste kasutamist õppetöös, leidsime nii erinevusi kui ka sarnasusi, saime uusi ideid või kinnitust, et oleme õigel teel.

Lisaks sellele avardus meie silmaring Andaluusia kultuuri ja ajalugu tundma õppides ning koos veedetud nädalaga tugevnes ka haridustehnoloogide võrgustik.

Artikli koostasid lähetusel osalenud e-Kutsekooli haridustehnoloogid: Anne-Li Tilk, Kuressaare Ametikool Heikki Eljas, Tallinna Majanduskool Jane Märgi, Kuressaare Ametikool Katrin Kisand, Tartu Kunstikool Lui Piirsalu, Tallinna Teeninduskool Mall Vainola, Haapsalu Kutsehariduskeskus Margit Konno, Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Priit Lomp, Valgamaa Kutseõppekeskus Varje Tipp, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Viive Karusion, Järvamaa Kutsehariduskeskus

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|9

Question: How is Life?

Answer: First or Second?

■■ Intervjuu Luis Pedro ja Simao Oliveiraga tegi Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Marko Puusaar.

Mis on Second Life? Mis on selle virtuaalkeskkonna idee ja kuidas see toimib?

Luis Pedro: Second Life’i on keeruline täpselt liigitada, kuid teatud väärtuste tõttu kuulub see programm suuremasse programmide gruppi, mida nimetatakse mitme-kasutaja virtuaalmaailmadeks ehk massive multi-player online role-playing games (MMPORG). Second Life’i iseloomustab: • keskkonna püsivus ehk jätkusuutlikkus, • kasutajad loovad ise sisu ja tegevused, • sotsiaalne ja majanduslik suhtlus.

Second Life’i lõi USAs asuv ettevõte LindenLab. Ainus, mida LindenLab seejuures müügiks pakub, on virtuaalne maa, millele kasutaja saab ehitada isiklikke objekte. Keskkonna sisu loovad kasutajad või kasutajagrupid ning LindenLabile kuulub Second Life’i keskkonnas ainult maa. Kogu kasutaja loodud sisu kuulub kasutajale.

Kasutajate huvi Second Life’i vastu on viimastel aastatel tõusnud – keskkonnal on üle 15 miljoni kasutaja ja üle 700 000 kasutaja on viimase 30 päeva jooksul keskkonda sisse loginud. Taolise virtuaalse keskkonna jaoks on need väga suured arvud. Second Life’i kasutavad inimesed kogu maailmast ning ajatsoone arvesse võttes võib öelda, et keskkond on kasutuses 24/7. Second Life’is on eraldi koht kõrgharidusele. Seda võimalust on kasutanud paljud koolid eri riikidest (USA, Brasiilia, Euroopa riigid). Eesmärk on toetada tudengite õppimist, omavahelist kommunikatsiooni, suhtlust õppejõudude ja oma ala spetsialistidega. See on keskkond, kus haridusel ja ka äril on suur potentsiaal.

Simao Oliveira: Kui vaadata Second Life’i algaja pilguga, siis võib tunduda, et tegemist on mänguga. Sellel näivad olevat kõik mängule omased elemendid peale otseselt defineeritud rollide, punktiarvestuse ja ettevalmistatud ülesannete. Kasutaja ei ole piiratud

10 |

eelnevalt paika pandud heade või halbade reeglitega. Second Life on keskkond, mis jätab ruumi kasutaja kujutlusvõimele ja soovile luua mida iganes.

Palun tooge näiteid peamistest kasutusviisidest, kuidas ettevõtted ja inimesed on Second Life’i keskkonda kasutanud.

Luis: Käitumistreeningute jaoks loodud rollimängud on üks peamine valdkond, mis on Second Life’is tõusuteel. Heaks näiteks on meditsiinikoolid, kes treenivad tulevasi hooldusõdesid patsientidele diagnoosi panema ja neid ravima. Second Life’i keskkonda on selleks loodud reaalsed haiglasituatsioonid, kus õppuril tuleb patsiendi kaebuste järgi haigusi diagnoosida. Süsteem salvestab otsused välisesse andmebaasi ning tulevane hooldusõde peab oskama lahti seletada patsiendile pandud diagnoosi ja määratud ravi. See viis on kindlasti turvalisem nii patsiendile kui ka tulevasele hooldusõele.

Second Life’i keskkonda kasutatakse pangatöötajate koolitamisel, näiteks kuidas käituda pangaröövi korral ja milliseid protseduure järgida.

On terve hulk stsenaariume, mille käigus saab testida inimeste käitumist ilma kellegi elu ohtu seadmata.

Teine oluline teadmiste ja täpsuse testimise valdkond Second Life’is on füüsikaliste nähtuste simuleerimine. Second Life’i füüsikamootor on selleks väga heal tasemel. Sealt võib leida simulaatoreid, mille abil katsetada mõne ilmastikunähtuse käitumist, samuti luua bioloogilise käitumise simulatsioone.

Peamine eelis on see, et elulisi teste saab läbi viia peaaegu reaalsele stsenaariumile identses virtuaalkeskkonnas, mis võimaldab säästa suure hulga raha, aega ja isegi inimelusid.

Second Life’i keskkonnas leidub ka tavapärasest klassiruumist pärit näost näkku õpetamisviisidest tuttavaid tegevusi, mida toetavad

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Olen Luis Pedro ja töötan Portugali Aveiro Ülikoolis haridustehnoloogia valdkonnas.

Minu peamised uurimissuunad on infotehnoloogia abil väärtustatud õppimine ja infotehnoloogia kasutamine õpetamiseõppimise protsessi arendamisel. Kasutame erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi – üks nendest on Second Life. Minu uurimistegevus keskendub põhiliselt personaalsetele õpikeskkondadele. Peale mitmete teiste tehnoloogiate uurin ka Second Life’i kasutamist. Mind huvitavad peamiselt sotsiaalsete võrgustike teenused ja teised tehnoloogiad, nagu näiteks ajaveebid (blogid), wikid, Twitter jne ...

Olen Simao Oliveira ja viimased viis aastat olen olnud Aveiro Ülikooli tudeng.

Praegu viibin ERASMUSe üliõpilasvahetusprogrammi raames Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. Bakalaureusekraadi sain uue tehnoloogia kommunikatsiooni erialal ja magistrikraadi omandan meediakommunikatsiooni erialal.

Minu esmane kokkupuude Second Life’i keskkonnaga oli bakalaureuseõpingute kolmandal kursusel ühes õppeaines (üheks õppejõuks oli ka Luis Pedro), kus oli vaja teha aineprojekt. Sellel ajal võtsime projekti kui väljakutset, sest Second Life’i keskkond oli vähetuntud ja tegemist oli uue ning alles areneva virtuaalse keskkonnaga. Projekt oli edukas ning pärast seda tegime veel mitu sarnast projekti Portugali ettevõtete juures. Kui oli aeg asuda kirjutama magistritööd, mõtlesin selle siduda mitme-kasutaja virtuaalmaailmade (Second Life ja OpenSim) baasi uurimisega. Soov oli uurida, kuidas uusi virtuaalseid keskkondi ja uut veebiülesehitust annab kasutada hariduses ja kuidas virtuaalmaailmad saavad olla kasulikud uut tüüpi tudengite jaoks. Uut tüüpi tudengid on infotehnoloogiaga sinasõbrad ja esitavad õppeasutustele uusi väljakutseid õppeprotsessi arendamiseks.

tavapärased suhtlusvahendid jututubade ja audiokõnede näol - nii õpetaja-õppurid kui õppurid-õppurid suunalisel suhtlemisel.

Simao: Tooksin välja ka teisi kasutusi peale hariduse, sest Second Life’is on väga olulisel kohal majandus ja äri.

Second Life’i majanduslikud küljed on ühed huvitavamad, kuigi ettevõtted on seda seni valesti mõistnud ja kasutanud. Second Life võimaldab anda ettevõtte kaubamärgile kogukondade loomisega lisaväärtust, näiteks moodustades kaubamärgile omase mõtteviisiga kogukondi. Samuti saab selles kanalis ühendust innovaatilisemate kasutajatega, kes kasutavad uusi lahendusi enne, kui suurem kasutajaskond on toote vastu võtnud.

Heaks näiteks on Toyota kaubamärgi Scioni edulugu. Autode valmistaja kohandas end kasutaja jaoks, sest tootjale oli tähtis auto personaalne olemus. Nad kasutasid Second Life’i keskkonda, mis on selleks lausa ideaalne. Firma lõi keskkonda auto mudeli, öeldes kasutajatele: “Hei, sa võid selle auto juures muuta kõike, mida soovid, ning kui see sulle meeldib, siis me saame päris maailmas pakkuda sulle just sellist autot.” See on väga personaalne suhtumine klienti. Ei saa panna auto mudelit virtuaalkeskkonda ning öelda: “Hei, kui tahad seda autot, siis maksa meile mõned miljonid dollarid.”

See on Second Life’i äriline külg, andes ettevõttele võimaluse arendada oma äri edasi virtuaalse keskkonna toel ning mitte ainult traditsioonilist mudelit kohendades.

Palun kirjeldage tudengite esmakogemusi Second Life’i kasutamisel?

Luis: Second Life’i esmakordne kasutamine võib osutuda päris keerukaks üheaegsete tegevuste tõttu: kaamera vaatevälja positsioneerimine, keskkonnas liikumine, kommunikatsioonivõimaluste kasutamine, enda asukoha määramine Second Life’i maailmas, otsingu kasutamine jne. Korraga on vaja hallata tervet hulka võimalusi. Ütleksin, et esialgu ongi kõige keerulisem saada hakkama keskkonna endaga üldiselt (positsioneerimine ja virtuaalses maailmas liikumine). Kommunikatsioonipoolelt on enamik tudengeid tavaliselt juba harjunud kasutama jututubasid ja audiokõnet, mis on kasutusel ka Second Life’is. Seega tuleb nõustuda, et esialgu võivad nad tunda ennast selles maailmas natuke eksinuna. Tegemist on ikkagi väga mitmekesise maailmaga.

Kõike seda saab toetada, kaasates uue kasutaja kohe kogukonda, kes aitab keskkonnaga kohaneda ning juhendab edasistel tegevustel. Just sellist strateegiat kasutab ka Aveiro Ülikool.

Kas grupitunnetust ja koos töötamise võimet võib pidada eeldusteks

tudengite kaasamisele Second Life’i keskkonda?

Luis: Ei ütleks, et tegemist oleks eeldustega, aga kindlasti on need olulised näitajad, sest Second Life’i võib laiemalt vaadelda ka sotsiaalse võrgustikuna, mis eksisteerib just kasutajate tõttu. Kui Second Life’i kasutajad ei looks koostöös sisu ja tegevusi, oleks see lihtsalt üks tühi virtuaalne maa. Seega on grupitöö ja kogukonnatunde tekkimine Second Life’i kasutajate hulgas olulised väärtused. Muidugi saab Second Life’is hakkama ka omaette, aga aeg-ajalt on ikka vaja teistega suhelda. Näiteks soovid neilt midagi osta või ise midagi müüa, osaleda teiste loodud simulatsioonides ja tegevustes. Valmisolek suhtlemiseks on vajalik nagu päris maailmas. Pead olema valmis rääkima inimestega, et olla edukam õppija või kasutaja ka tavamaailmast tuntud stsenaariumite puhul.

Simao: Second Life’i kasutamist õpitakse kogukonna toel. Õpid ehitama, skriptima, keskkonda kasutama ning avastad uusi võimalusi ja tegevusi ikka kogukonna kaudu.

Nagu professor Pedro ütles, Second Life on olemas ja just selline seetõttu, et keegi ehitas selle, sest kogukond ehitas selle. Seda kõike ei saa teha üksinda. Lõpptulemina on iga kasutaja osa kogukonnast – tahab ta seda või ei! Õpet ajatel on a lg use s k i nd last i samad väljakutsed mis tudengitel.

Samas on õpetajatel vaja mõelda veel oma aine õppeprotsesside kohandamise peale. Mis on peamised väljakutsed, millega õpetajad Second Life’is kokku puutuvad?

Luis: Õpetajatel on alguses tõesti tudengitega samad probleemid. Õppeprotsessi kohandamisel on peamine väljakutse saada täielik ülevaade Second Life’i võimalustest ning kasutada neid võimalusi igapäevase õppeprotsessi täiendamiseks. Esialgu tuleb õpetajatele pähe idee, kuidas viia klassiruumist tuttav õpetamisviis üle Second Life’i – tudengitele see tavaliselt ei meeldi. Proovi end ette kujutada Second Life’i virtuaalses amfiteatris vaatamas PowerPointi esitlust ja kuulamas õpetajat – puudu jääb terve hulk mittevisuaalseid märke, mida märkame tavapärases ruumis, aga mis ei levi virtuaalses kommunikatsioonikanalis.

Esialgu on õpetaja jaoks väljakutse leida õppeprotsessis neid tegevusi, millel oleks tudengi jaoks tuntavad väljundid. Uuringutega oleme jõudnud järeldusele, et Second Life sobib rohkem mitteformaalsete õppetegevuste jaoks, nagu näiteks väitlused ja arutelud.

Mis võiks olla õpetaja esimesed sammud Second Life’is?

Luis: Ei oska öelda mingeid kindlaid reegleid, aga jagan oma esimeste sammude kogemust.

Esimene kokkupuude Second Life’iga tulenes ühistest huvidest tuttavate inimestega, kes juba kasutasid Second Life’i. Õppisime koos, kuidas saada üle esialgsetest raskustest ning avastada uusi võimalusi. Samuti, mida ehitada ja mida annab teha õpetamise seisukohast. Kogemus oli uudne kõigi jaoks ja toetasime üksteist. Õpetajale on alguses kindlasti abiks võimalus küsida neilt, kes on juba Second Life’i kasutanud. Alguses oli probleeme õppeprotsesside kohandamisega. Õnneks leidsime inimesi, kellel oli Second Life’is kogemusi ning kes juhendasid meid, andes vihjeid huvitavate simulatsioonide ja kogemuste kohta. Saime hea ülevaate sellest, mida juba tehakse.

Esialgu on kogukonna tugi väga oluline, et tunnetada keskkonda ja õppida seda kasutama. Heaks võimaluseks oli osaleda tavapärastes klassitundides, simulatsioonides, tegevustes ja väitlustes (Second Life’is toimub palju avatud väitlus- ja arutlusringe).

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 11

Väga oluline on ise selles maailmas viibida ja seda testida.

Simao: Alguses võiks tähelepanu keskendada teemadele, mis endale huvi pakuvad, ning seejärel selle huvi toel juba keskkonnaga edasi tutvuda. Erinevates valdkondades tegelevad inimesed leiavad Second Life’is oma teemadele (olgu need siis muusika, arhitektuur või kultuur) põnevaid väljakutseid.

Milliseid edulugusid olete kogenud või kuulnud Second Life’is?

Luis: Mitmed hiljutised edulood haridusvaldkonnas on seotud rollimängude ja simulatsioonidega. Nii kasutaja (tudengi) kui ka haridusasutuse (õpetaja) poole pealt on huvitav kogeda, kuidas kontrollida omandatud teadmisi reaalsusega sarnastes olukordades ja stsenaariumites ilma kedagi päriselt ohustamata.

Eelnevalt mainitud hooldusõdede töö simulatsioon on rollimängude hulgas väga edukas lahendus.

Samuti on Kanada piirivalve võtnud Second Life’i kasutusele piirivalvurite testimisel. Piirivalvurid peavad virtuaalses stsenaariumis jälgima inimeste, autode ja veokite liikumist Kanada piiril ning tooma välja korrektsed sammud, mida teatud grupi puhul teha. See on turvalisem kui reaalne situatsioon (pingelisus), samas võib pinge puudumine olla ka virtuaalse keskkonna miinuseks.

Protseduuride, nõudmiste ja teadmiste kontrolli poolest on tegemist areneva sektoriga.

Väga oluline on psühholoogiline tugi.

Aveiro Ülikool katsetas seda juba enda Second Life’i algusaegadel, aga nüüd on see võimalus kõikjal Second Life’is. Psühholoogilise toe grupid pakuvad abi paljude probleemide puhul – sõltuvused, epilepsia ja mitmed muud haigused, kusjuures osaline saab jääda anonüümseks. Tähtis on see, et inimesed saaks oma tundeid pingevabalt ja avatult jagada.

Need näited on peamiselt mitteformaalsest haridusest. Formaalse hariduse võtmes sarnanevad edulood mitteformaalse hariduse omadega – näiteks väitluste simuleerimine ja õppurite suunamine iseseisvalt oma õppeprotsessi juhtimisele.

Second Life’is on kindlasti vaja teha õppepotsessi muudatusi. Mis need muudatused oleksid?

Luis: Need muutused on peamiselt seotud suhtumise muutmisega. Arvesse on vaja võtta suhtumist/suhtlemist, mis toimib tavapärases formaalses hariduses. Õpetajatel on raske astuda maha oma postilt ja olla samasugune õppija nagu tema õppijad ning panustada õppeprotsessi võrdselt õppijatega. Samamoodi on õppijatel raske võtta vastu suurem autonoomsus ja

12 |

vastutus õppeprotsessi tulemuste eest, mille edukus sõltub iga üksiku osalise panusest õpikogukonda. Raske on mõista, et nad ei ole ainult selleks, et kuulata õpetajat ja konspekteerida. Selline suhtumise, isikliku vastutuse ja õpikogukonnas osalemise muutus ongi kõige olulisem õppeprotsessi kohandamiseks Second Life’is.

Mis valdkonnad või õppeained sobivad Second Life’i kõige paremini?

Luis: Üks hästi sobituvatest valdkondadest on keeleõpe. See on muidugi ilmne, võttes arvesse, et Second Life’is on koos inimesed kogu maailmast. Pead olema valmis otsustama ja lahendama ülesandeid reaalsusega sarnanevates stsenaariumites, mille on üles ehitanud teise kultuurilise taustaga inimesed.

Sellised keeleõppesimulatsioonid on tõesti edukad ja põhjalikult uuritud ka õppeprotsesside seisukohast.

Leidub ka teisi valdkondi, näiteks füüsika.

Second Life’i keskkond toetab füüsikaliste nähtuste simulatsioone. Ka mitmed bioloogia valdkonnad on hästi arenenud. Üks võimalus on ehitada enda kujutlus teatud maastikust, puu liigist jne. Nimetatud said ainult mõned võimalused. Second Life’ist võib leida veel palju väga atraktiivseid reaalseid õpetamist

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

toetavaid materjale.

Simao: Iga tegevust, mis keskendub suhtlusele, on võimalik realiseerida Second Life’is – ainuke piiraja seejuures on kujutlusvõime.

Võimalusi on palju. Selles keskkonnas on võimalik lihtsalt suhelda, mõjutada keskkonda ja objekte enda ümber, kontrollida tervet keskkonda ja õpetada skriptimist Second Life’i maailmas. Samuti saab Second Life’is edukalt õpetada arhitektuuri. See on hea virtuaalne keskkond inimestele, kes soovivad luua kolmemõõtmelisi (3D) objekte, aga pelgavad keerukamaid infotehnoloogilisi lahendusi – Second Life’is on see lihtne (kuigi algus võib keerukas olla). Tegemist on hea virtuaalse keskkonnaga, kus saab õppida õigupoolest kõike.

Tänan teid. Kas teil on mingeid julgustavaid mõtteid, mis võiks Eesti õpetajaid julgustada Second Life’i kasutama?

Luis: Õpetajad peaksid leidma õpetamiseks ja õppimiseks rohkem omapäraseid viise. Õpetajatel tasub vaadata ringi e-õppe kogukondades ning proovida leida oma koht ning vaatenurk, millega sobituda suurde õpikogukonda.

Mõnes olukorras on õpetajal vaja olla õppeprotsessis juhtiv liige, teisel juhul on vaja laskuda õppijaga samale tasemele ning olla osa ühisest õppeprotsessist. Õpetaja jaoks peab olema tavaline liikuda oma rolli piires tudengitega samale tasemele ja vajadusel kõrgemale. Kindlad juhised siin puuduvad, aga tulevikus on normaalne alustada õppeprotsessi pigem juhtivalt positsioonilt ja lasta õppijatel samm sammu haaval muutuda iseseisvamateks õppijateks, kes täidavad õppeprotsessis peamist rolli. Õpetajatel ei ole enam vaja karta õppijaid.

Luis: See on täiesti loomulik, et mõnes aines teavad tudengid mõnda osa rohkem kui õpetajad ja õpetajad jällegi teavad mõnda nüanssi või teemat paremini kui õppijad.

Simao: Minu arvates kardab osa õpetajaid Second Life’i. Mõnikord kardetakse aga asju ainult seetõttu, et neid ei tunta. Kindlasti ei saa väita, et kõigil on Second Life’i kasutamisest kasu, aga siiski soovitan seda ise proovida. Isegi kui ütlete, et see ei aidanud kuidagi, olete vähemalt katsetanud ja teinud oma otsuse – on olemas kogemus ja teadmine.

Kui õpetaja ei ole valmis Second Life’i keskkonda isegi mitte proovima, siis tuleb vältida kritiseerimist lihtsalt kriitika pärast. Kui arvamus pärast Second Life’i proovimist on negatiivne, siis saab seda kritiseerida konstruktiivselt, et anda tagasisidet teistele, mis ei sobinud konkreetse õppeprotsessiga.

Loe täispikka ingliskeelset intervjuud uudiskirja koduleheküljel.

✁

TÖÖLEHT 13

Esimesed sammud Second Life’is ■■ Marko Puusaar Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog

✁

Second Life on virtuaalne maailm, kus toimib oma majandussüsteem ning mille sisu, olemuse ja tegevused kujundavad just selle kasutajad. Paljud koolid korraldavad Second Life’i keskkonnas erinevaid õppetegevusi alates loengutest ja lõpetades suuremahuliste simulatsioonidega – seda kõike annab Second Life’i enda vahenditega üpris lihtsalt teha. Tavapäraselt on Second Life’i keskkonnas korraga sees umbes 75 000 kasutajat, kes kõik kas korraldavad virtuaalset tegevust või osalevad mõnes.

Second Life’i esmakordseks külastamiseks on soovitatav varuda natuke aega ja mõelda välja mõni teema, millega soovite täpsemalt tutvust teha – selles suures virtuaalmaailmas on kasulik esimeste sammude astumiseks uurida kindlaid ennast huvitavaid teemasid, et saada põhjalik ülevaade Second Life’i võimalustest. Veelgi parem oleks, kui esimene kord külastaksite Second Life’i koos mõne kaaslasega ning prooviks seal ringi liikuda üheskoos.

Siinse juhendiga anname mõned nõuanded, kuidas jõuda Second Life’i ja kuidas seal ringi liikuda.

Kasutajakonto loomine ja klientprogrammi allalaadimine Second Life’i keskkonna kasutamiseks on esmalt vaja luua endale kasutajakonto aadressil http://join.secondlife.com. Samuti on vaja arvutisse paigaldada sobiv klientprogramm.

Kasutajakonto loomine koosneb kolmest etapist: • Loodava virtuaalse isiku (avatar) nime ja esialgse välimuse valimine ning avatari omaniku isikuinfo sisestamine. NB! Second Life’i konto loomisel on võimalik ise valida ainult avatari eesnime – perekonnanime saab valida pärast eesnime sisestamist, klõpsates nupul “Get available last names”. Kõik lehel olevad väljad tuleb õige infoga ära täita.

Loodava avatari ees- ja perekonnanimest ning paroolist saab Sinu võti Second Life’i sisselogimisel – jäta need kindlasti meelde!

• Konto aktiveerimine, klõpsates e-postile saabunud kirjas vastaval lingil.

• Second Life’i klientprogrammi allalaadimine. Kohe pärast konto aktiveerimist pakutakse allalaadimiseks arvutisse sobivat Second Life’i klientprogrammi, mis tuleb arvutisse paigaldada (vajadusel küsige abi vastavalt tarkurilt). NB! Second Life’i klientprogramm ootab arvutilt päris palju võimsust – soovitatav on kasutada võimalikult uut arvutit. Second Life’i kasutamiseks on samuti vaja püsivat kiiret (vähemalt 1 Mbit/s) internetiühendust.

Siinse juhendi tarvis on loodud avatar nimega Pets Ghost ja tema parool on tulnukas17. Võid uue kasutajakonto loomise asemel Second Life’i esimeseks külastuseks kasutada ka Pets Ghost’i kontot ;)

Second Life’i käivitamine ja esmakordne sisselogimine Ava Second Life’i klientprogramm oma arvutist: Start -> All Programs -> Second Life -> Second Life (Mac OS X: Finder -> Applications -> Second Life).

Second Life’i sisselogimiseks tuleb eelnevalt Sinu loodud avatari andmed sisestada väljadele “First Name”, “Last Name” ja “Password” ning klikkida nupul “Log In”.

✁

Esmakordsel sisselogimisel kuvatakse Sulle keskkonna reeglid, millega nõustumiseks tuleb teha linnuke kasti “I Agree to the Terms of Service” ning klõpsata nupul “Continue”.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13

✁

TÖÖLEHT 13

Second Life koosneb tuhandetest kasutajatele kuuluvatest saartest – esimest korda sisse logides viiakse Sinu avatar ühele mitmetest sissejuhatavatest saartest (Help Island), kus on võimalik proovida järele, kuidas keskkonnas liikuda, kuidas enda välimust muuta jne. Saarel viibivate vabatahtlike käest saab küsida abi ennast huvitavate tegevuste kohta või lihtsalt proovida, kuidas selles keskkonnas suhelda teiste avataridega. Samuti saab alguses abi “Tutorialist” (1), mis juhendab esimesi samme tegema.

Kogu tegevus sellel saarel käib peamiselt inglise keeles.

✁

Second Life’i klientprogrammis on palju valikuid, aga peamised neist on näha otse akna allservas: • Communicate (2) – suhtle jutuka (Chat) ja häälkõne (Talk) abil. Võimalik on rääkida kõigiga korraga enda ümber või ainult konkreetse isikuga.

• Fly (3) – alusta lendamist. Just seda see tähendabki: Second Life’i keskkonnas on võimalik ringi lennata. See võimalus on väga kasulik saartest parema pildi saamiseks ja kiirelt ühest kohas teise liikumiseks. Lendamise lõpetamiseks klõpsa nupul “Stop Flying”.

• Snapshot (4) – tee endale nähtavast pilt ja salvesta see oma arvutisse.

• Search (5) – otsi kohti, inimesi, üritusi, asju jm Second Life’i keskkonnas. Väga kasulik tööriist konkreetsete teemade ja tegevuste leidmiseks.

• Build (6) – ehita. See nupp on aktiivne kohtades, kus saad ise asju ehitada.

• Map ja Mini-Map (7) – Second Life’i maailma kaardid, mille abil saad uusi kohti otsida ning ülevaate, kus Sa ise hetkel asud.

• Inventory (8) – Sinu varalaegas, kuhu saab koguda esemeid, viiteid kohtadele Second Life’is, infotahvleid, riideid jne. Varalaeka maht ei ole piiratud ning sinna saab panna isegi maja.

Liikumine Second Life’is Ringiliikumiseks on kõige lihtsam kasutada klaviatuuri nooleklahve. Kui see on liialt keeruline, siis võib kasutada ka liikumise kontrollpaneeli, mille saab avada menüüst “View”, klõpsates tekstil “Movement Controls” – selle paneeli peal piisab liigutuste tegemiseks hiirega vastaval noolel klõpsamisest. Õhkutõusmiseks ja ringilendamiseks kliki nupul “Fly” ning kasuta taas nooleklahve. Kõrgemale ja madalamale saab tõusta/ laskuda, kasutades klaviatuuril klahve “Page Up” ja “Page Down” (või klõpsates sobivatel nuppudel liikumise kontrollpaneelil).

Second Life’i keskkonnas ei ole võimalik oma tegelaskujule liiga teha (isegi kõrgelt alla kukkumine ei tee avatarile midagi). Seega ei ole vaja karta lendamist või vee alla minemist.

Tavapäraselt näed Sa maailma oma avatari selja tagant ning pead ringi vaatamiseks alati avatari liigutama. Samas on võimalik kaamera vaatevälja (sinu vaateväli maailmale ongi siinses mõistes kaamera vaateväli) muuta, hoides all klaviatuuril ALT-klahvi ning klõpsates (või ka lohistades) hiirega huvipakkuval vaatel.

✁

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁

TÖÖLEHT 13

Avatari välimuse muutmine Välimuse muutmiseks tuleb teha paremklõps oma tegelaskuju peal ning valida sektor “Appearance”.

Muuta on võimalik peaaegu kõike, alates keha kujust ja naha värvist kuni kinnaste ning sokkideni. “Appearance’i” aknas on soovitatav ise proovida ja mängida kõigi võimalustega ja vaadata, kuidas lõpptulemus välja paistab.

✁

✁

Algselt on Sinu avatarile antud selga kindel komplekt riideid, aga Second Life’i maailmas ringi liikudes on võimalik leida terve hulk tasuta levitatavaid riideid, mille kandmiseks on vaja nad lihtsalt enda varalaekasse tuua ning seejärel varalaekas vastaval riideesemel topeltklõpsates see endale selga ajada.

Riiete otsingut võid alustada juba sissejuhatava saare peal.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

✁

TÖÖLEHT 13

✁

Uude kohta teleporteerumine Second Life’i maailmas on võimalik kiiresti ühest kohast teise saada teleporteerumise abil. Teleporteerumiseks on vaja teada sihtkoha infot, mille leiab kõige lihtsamalt üles otsingut kasutades.

Koha otsingu avamiseks klõpsa nupul “Search” ning vali välja sakk “Places” (1). Esimeseks sihtkohaks võiks proovida näiteks Eesti saatkonda Second Life’is. Selleks sisesta otsingukasti “Estonian Embassy” ning klõpsa nupul “Search”. Otsingutulemuste hulgast vali välja Eesti saatkonna oma ning sinna teleporteerumiseks klõpsa nupul “Teleport” (2).

Nüüd viiaksegi Sinu avatar Eesti saatkonna ukse juurde, kust võid juba ise edasi jalutada ning avastada. Vaata, kas leiad saatkonnast üles selle näituse:

Mis edasi?

Edasi tuleb juba ise otsida ja vaadata. Karta pole midagi, aga leida on kuhjaga. Proovida tasub näiteks järgnevaid asukohtade otsinguid: physics language learning programming e-learning classical music nature

✁

16 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

PROJEKTIDE BÖRS

e-ÕPPE UUDISED

Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Lõunatund e-õppega

Projekt “Community of Integrated Blended Learning in Europe” (COMBLE) Lifelong Learning Program projekti “Community of Integrated Blended Learning in Europe” (COMBLE) eesmärgiks on pakkuda kombineeritud õpet kasutavate institutsioonide õppejõududele ja õppijatele infot kombineeritud õppe metoodikate ning tehnoloogiliste vahendite kohta.

Projekti kestus: 01.01.2008 – 31.12.2009 Projekti koordinaator: University of Applied Sciences Wildau (Saksamaa) Partnerid: Tartu Ülikool, avatud ülikooli keskus (Eesti) Aalborg University (Taani) Maria Curie Sklodowska University (Poola)

Peamised tulemused: • koolituskursus õppijatele kombineeritud õppes osalemiseks vajalike õpioskuste arendamiseks (Blended learning driver’s licence course) • kombineeritud õppe koolituskursus õppejõududele • Methopedia (www.methopedia.eu) – elektrooniline andmebaas (wiki) kombineeritud õppes kasutatavatest õppemeetoditest ja ekspertide kogukond • veebis kasutatav referentsmudel organisatsiooni kombineeritud õppe kasutuselevõtu eeltingimuste hindamiseks • artiklid kombineeritud õppe kasutamisest ja virtuaalsete kogukondade kujundamisest Projekti veebilehekülg: http://comble-project.eu/

Endiselt toimuvad üle nädala haridustehnoloogide ja e-õppest huvitatud õppejõudude kokkusaamised lõunatundidel. Eesmärgiks on tutvustada õppejõududele uusi e-võimalusi ja pakkuda ideid oma e-kursuste rikastamiseks.

9. aprilli e-lõunal räägiti ühiskirjutamise vahenditest. Päevakavas olid ühiselt loodavad veebilehed, tekstifailid, tabelid, esitlused ning mõistekaardid.

23. aprillil oli teemaks esitluste koostamine e-kursuste jaoks. Samuti räägiti laiemalt esitluste kasutamise võimalustest.

7. mail õpetati piltide töötlemist ja lisamist kursusele.

21. mail tutvustati e-õppe meetodite kirjelduste kogumikke (Methopedia, B-Learn EPSS; http://methopedia.eu, http://www.e-uni.ee/epss/) Loe e-lõunate kohta täpsemalt http://www.ut.ee/152253

E-õppega Moskvasse 23. aprillil oli Moskva Riiklikus Ülikoolis Tartu Ülikooli päev. Päeva avas Moskva ülikooli filoloogiakateedri juht N. Bratšikova.Järgnesid MGU prorektori N. V. Sjomini, Tartu Ülikooli eksrektori P. Tulviste ning mitmete erinevate valdkondade õppejõudude sõnavõtud, milles vaagiti edasise koostöö perspektiive. Viimases sõnavõtus rääkis haridustehnoloog e-õppe kasutamisest Tartu Ülikoolis, eriti keeleõppe valdkonnas. MGUs õpivad sellest aastast alates eesti keelt Tartu Ülikooli õppejõu Eve Raeste käe all üheksa vene tudengit. Et muuta keeleõpe tänapäevasemaks, võetakse kasutusele uusi meetodeid, mida pakub just e-õpe.

Altsolem – uus keeleõppe projekt 18.–23. mail toimus Hamburgis projekti Altsolem (Applied Language Training for Speakers of Other Languages through E- and M-learning) seminar. Sellesse Leonardo da Vinci programmi rahastatud projekti on kaasatud ka Tartu Ülikooli võõrkeelte õppejõud ja avatud ülikooli haridustehnoloogid. Projekti käigus valmib võõrkeeleõpetajatele ja õppijatele mõeldud virtuaalkeskkond, milles on ka eri keeltes e-kursusi.

Loe projekti kohta lähemalt http://www.altsolem.net/

ÕISiga seotud e-portfoolio Sügiseks on plaanis luua Tartu Ülikooli hambaarsti õppekava üliõpilastele ÕISiga seotud e-portfoolio, mis võimaldab õppejõudude loodud vorme täites esitada praktikumide aruandeid, reflekteerida õpitut ja kogetut. Õppejõud saavad jälgida ja hinnata õppija arengut ning õpetamise efektiivsust. Pärast pilootprojekti on e-portfoolio kasutamise võimalus kõigil Tartu Ülikooli üliõpilastel ning õppejõududel.

| 17

e-ÕPPE UUDISED

Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogiatalituse juhataja

Seminarid ja koolitused Aasta esimesel poolel on toimunud seitse seminari sarjast “Õppejõult õppejõule”.

Märtsi lõpus toimunud seminaris tutvustas Raido Puust ekraanivideote loomise võimalusi nii tasulise kui ka tasuta tarkvaraga.

Aprilli seminari sihtrühmaks olid uute e-kursuste ja õpiobjektide loomisega aktiivselt hõivatud õppejõud ja haridustehnoloogid. Laur Hiob tutvustas e-õppega seotud autoriõiguslikke probleeme, Rein Kuusik ja Enn Õunapuu rääkisid seni kehtinud ja uuest e-õppe strateegiast ning Anne Küüsmaa esines ettekandega teemal “Interaktiivsus veebipõhises matemaatikatunnis”.

Mais toimus traditsiooniline pidulikus meeleolus e-õppeaasta lõpetamine.

Seminaride kokkuvõtted asuvad aadressil http://e-ope.wikispaces.com/

Rahvusvahelised projektid 26.–27. märtsil toimus Lundi ülikooli juures konverents “Educational Environments of the Future and Quality of Teaching”. Konverentsi korraldajaks oli Baltechi konsortsium, mille sekretariaat asub Tallinna Tehnikaülikoolis. Konverentsil osales kaheksa Läänemere tehnikaülikooli delegatsiooni, kokku oli osalevaid organisatsioone umbes 40.

Tallinna Tehnikaülikoolist osales kuus töötajat ja kaks üliõpilast. Delegatsiooni juht oli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. Vahetati kogemusi ja toodi näiteid, kuidas kasutakse e-õpet ülikoolides, nii kombineeritult kui ka täielikult e-õppes toimuvaid õppekavasid.

Täpsem informatsioon toimunust http://www.baltech.info/?id=15611 Pikem artikkel ilmus ka Mente et Manus http://www.ttu.ee/doc.php?4045 4.–8. mail peeti Alicantes projekti ICON koosolek. 2008. aasta kevadel käivitunud projekti eesmärgiks on tööpuuduse vähendamiseks luua õppeotstarbeline mäng maagaasi kasutamisest ja vajalike seadmete paigaldamisest kodumajapidamises. Projektis osalevad ettevõtted, ülikoolid ja kutseõppeasutused viiest Euroopa riigist: Eesti, Leedu, Rootsi, Kreeka, Hispaania.

Projekti koduleht asub aadressil http://www.icon.euproject.org/index.cfm

Eesti Infotehnoloogia Kolledž Marko Puusaar, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog

7. aprill toimus IT Kolledžis Aveiro Ülikooli õppejõu Luis Pedro juhendamisel praktiline töötuba Second Life’i ja OpenSim’i kasutamise teemal.

Töötoas prooviti koos virtuaalses keskkonnas liikumist ja lihtsamate objektide ehitamist, kasutades IT Kolledžisse üles seatud OpenSim’i serverit.

Haridustehnoloogid soovitavad

Veebipõhised kodulehed e-õppematerjalide loomiseks ■■ Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Kui varem soovis õpetaja/ õppejõud oma kodulehte luua ja seal oma materjale avaldada, siis pidi kõigepealt selgeks õppima veebilehe loomise programmi ja seejärel hakkama lehte disainima, kujundama ning sisuga täitma. Seejärel tuli see kusagile serverisse üles saada, et seda saaks internetis näha. Paljudele tavakasutajatele tekitas see probleeme.

Kui tekkis soov midagi muuta, tuli jälle kõike uuesti alustada. Kodulehe loomine ja materjalide avaldamine oli väga keeruline ja aeganõudev protsess. Uued veebipõhised kodulehe loomise vahendid on nüüd tunduvalt lihtsamad ning nendega peaks toime tulema iga kasutaja, kes töötab oma igapäevatöös arvutiga lihtsamal tasemel.

Viimasel ajal on tekkinud väga palju erinevaid keskkondi, kus saab õpiobjekte, e-õppematerjale ja sisupakette luua ja seejärel neid veebipõhistel kodulehekülgedel avaldada.

Uutes veebikeskkondades toimetamine on sama lihtne nagu ajaveebideski. Esmalt tuleb endale kasutajakonto luua ja seejärel sisse logida ning võibki kohe toimetama hakata.

Milliseid keskkondi valida?

Kasutajale on kindlasti oluline, et nende kasutamine oleks tasuta, neid on lihtne vajadusel muuta ja täiendada, nad ei nõua erilisi veebidisaini teadmisi ja oskuseid, oleks valikuvõimalus valmis vorme (malle) valida, võimalus teha koostööd (jagada oma kodulehe toimetamist), võimalikult palju erinevaid tööriistu ning arenev keskkond.

Käesolevas artiklis annan väikese ülevaate olemasolevatest kodulehe loomise vahenditest ning toon välja mõned soovitused ja näited.

Google Page Creator ja Google Sites http://pages.google.com http://sites.google.com

Edicypage http://www.edicy.com

Edicy on väga paljude võimalustega ning kõigile kasutajatele tasuta. Olemas on ees-

18 |

tikeelne kasutajatugi ning palju erinevaid kujundusi, vahendeid, võimalusi – ajaveeb (blogi), uudised, pildialbum, flash, video jne.

Vahendil on lihtne kasutajaliides ja seda on kerge hallata. Üles saab laadida kõiki faile ning praegu on vaid faili suuruse piirang – ühe laadimiskorraga ei saa üles laadida rohkem kui 20 MB faile. Ülemist piirangut hetkel ei ole – kehtib mõistliku kasutuse põhimõte.

Kodulehele saab lisada filme ja flash’e “embed” kujul ehk siis vistutada.

Edicyd arendab igapäevaselt seitsmeliikmeline meeskond. Viimased aprillikuu arendused on suurimat rõõmu pakkunud kasutajatele, sest on valminud vormitööriist, mille vastu paljud kasutajad huvi on tundnud. Nüüd saad oma veebi kaudu küsida tagasisidet, korraldada küsitlusi, lisada tellimisvormi. Andmeid saab tellida ka endale meilile, importida Excelisse või vaadata läbi Edicys. Nüüdsest saab ka Edicyga imelihtsalt tabeleid koostada. Väike uus tööriist toimib hästi nii uute tabelite loomiseks kui ka vanade muutmiseks.

Edicyga saab nüüd muuta otse teksti sees pildi suurust, seda pöörata või osa pildist maha lõigata. Samuti lisandus veel võimalus panna ühele lehele segiläbi tekste, vorme, galeriisid – täpselt nii nagu vaja. Ja neid saab igal ajal mugavalt hiirega lohistades ringi tõsta.

Viide demole http://www.edicy.com/voimalused/tour Viide näitele http://www.edicy.com/naidised/ naidisveebid Näide ühest kujundusmallist ja võimalustest: http://vartsu.edicypages.com/et/ http://leeneleheke.edicypages.com/et http://35310.edicypages.com/et

Google Page ja Google Sites on seotud Gmaili kontoga ning tasuta antakse ka 100 MB veebiruumi. See vahend võimaldab õpetajal koostada ja avaldada kiiresti

e-ÕPPE UUDISED

Tallinna Ülikool Krista Eskla, Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse juhataja

ning lihtsalt õppematerjale ning annab võimaluse lisada lingikogumikke teistele õppematerjalidele.

Kahjuks lõpetati teenuse edasiarendamine Google Page Creatori nime all, kuid tegevus jätkub, kasutades Google Sites nime. Viimane pakub rohkem võimalusi ja vahendeid kui Page. Siiski saab edukalt edasi kasutada ka Google Page’i, kõik töötab korralikult.

Näited: http://tiiasalm.googlepages.com/ http://bioloogia.googlepages.com http://margit.lindau.googlepages.com http://evelin72.googlepages.com

Näiteid: http://zanna98.sauropol.com/ http://mammi.sauropol.com/ http://paarasma.sauropol.com/ http://oppematerjalid.sauropol.com/ http://andreay.sauropol.com/ http://abiline.sauropol.com/ Kasutusjuhendid: http://iktkoolis.weebly.com/ uploads/1/4/6/0/1460270/veebi_loomine_ sauropol.doc http://ingridikt.sauropol.com/

Tallinna Ülikoolis on 2009. aastast alates moodustatud e-õppe koordineerimiseks nõuandva organina e-õppe nõukogu, mis töötab välja ja võtab vastu ülikooli e-õppe arengukava, kinnitab ülikooli e-õppe prioriteedid ja tegevuskava igaks õppeaastaks; analüüsib tegevuskava realiseerimist, teeb asjakohaseid ettepanekuid, monitoorib programmi BeSt realiseerimist ülikoolis jne. Nõukogu koosseisu kuulub kõigi ülikooli teadusvaldkondade esindajaid: kokku 11 inimest. Nõukogu tööd juhib Peeter Normak ja koordineerib Krista Eskla. Esmaseks ja kõige olulisemaks ülesandeks on Tallinna Ülikooli uue e-õppe arengukava kinnitamine. Kinnitamisvalmis versioon ootab ülikooli senati heakskiitu.

Synthasite’i järeltulija Yola

Õppejõud saab abi e-õppe korraldamisel

http://www.yola.com

Weebly http://www.weebly.com

Weeblys on samuti võimalus tasuta avaldada oma õppematerjale kodulehena. Seal on palju erinevaid kujundusi, multimeedia lisamise võimalus, ajaveebi (blogi) võimalus, foorum jpm. Kasutamine ei nõua erilisi eelteadmisi veebidisainist ning on jõukohane ka väheste oskustega arvutikasutajale.

Näited: http://10klass.weebly.com http://tammsaare.weebly.com http://kreutzwald.weebly.com http://iktkoolis.weebly.com Kasutusjuhend: http://weeblyjuhend.wikispaces.com http://iktkoolis.weebly.com/ uploads/1/4/6/0/1460270/weebly_kasutamise_juhend.doc

Alates jaanuarist 2009 töötab Tallinna Ülikoolis Euroopa Liidu toel programmi BeSt abil neli uut haridustehnoloogi ja seitse e-õppe tugiisikut. Instituutides töötavad e-õppe tugiisikud vastavad peale oma põhitöö õppejõudude e-õppega seotud küsimustele, annavad esmast nõu, aitavad vahendada e-õppe koolitusinfot ning kaardistavad õppejõudude vajadusi ja soove. Kõik uued töötajad on end täiendanud e-õppekoolitustel.

Uued e-kursused ja õpiobjektid Näide: http://emakeel.synthasite.com

Freewebs

http://www.freewebs.com

Näide: http://www.freewebs.com/aluojalaine

OnePageFree

http://www.onepagefree.com

Sauropol

http://www.sauropol.com

Sauropoli plussid: • palju kujundusmalle ja -vorme • lihtne kasutada • võimalus luua sisukorda alamlehti • võimalus oma konto andmeid muuta • saab integreerida erinevaid veeb 2.0 vahendeid • saab lisada doc-, pdf-, html-, zip-, xls-, ppt-, jpg- ja jpeg-faile • faile saab avada uues aknas

Tallinna Ülikooli e-õppe nõukogu

Siin oli ainult põgus ülevaade olemasolevatest veebipõhistest kodulehe loomise vahenditest, mida õpetajad oma töös on juba kasutanud. Töövahendi valib alati igaüks ise, kuid keskkonna valikul tuleb kindlasti pöörata tähelepanu, et need oleksid vilkuvatest reklaambänneritest vabad. Eelpool tutvustatud võimalused ei sisalda neid.

Soovin kõigile head katsetamist ning avastamist.

Tehke oma õppematerjalide avaldamine lihtsaks ja avatuks!

16. veebruaril ja 19. märtsil 2009 esitleti Tallinna Ülikoolis avalikult esimesi BeSt programmi toel valminud õpiobjekte ja e-kursuseid. Kuulajate seas oli õppejõude kutsekoolidest ja ka teistest ülikoolidest.

Valminud õpiobjekte (sisupaketid, videoloengud) on võimalik vaadata aadressil http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4105.

E-kursuste ja õpiobjektide esitlused asuvad aadressil http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=3733.

Kevadsemestri lõpuks valmib ligikaudu 20 BeStist toetatavat uut e-kursust ja ligi 50 õpiobjekti.

Tallinna Ülikooli videosalvestused Tallinna Ülikooli veebilehel on “Virtuaalse ülikooli” rubriigist (http://tlu.toru.ee/) võimalik leida erinevate Tallinna Ülikoolis toimuvate avalike loengute salvestusi, vestlusi ülikooli õppejõudude ja külalistega, seminaride, suvekoolide ja konverentside materjale ning muud huvitavat. Salvestused on esitatud algkeeles ja ilma tõlketa. Neid juhatavad sisse seletavad saatetekstid.

Salvestatakse ja levitatakse ka tasemeõppes toimuvaid loenguid. Loengute video- ja audiosalvestused koguvad populaarsust ja on muutumas paljude erialade õppijatele olulisimaks allikaks õppimisel.

Pikemaajaline kogemus selles on Riigiteaduste Instituudil ja Balti Filmi- ja Meediakoolil, kus loengute videosalvestused on eriti oluliseks materjaliks just rahvusvaheliste ühismagistriõppekavade puhul. Ka Eesti Humanitaarinstituudis on mitmed õppejõud alustanud oma loengute audiosalvestustega ja olulisemate teemade videosalvestustega. Ülikooli meediaserver võimaldab tudengeil loengusalvestusi vaadata veebi kaudu ja soovijatele laenutatakse ka mõningaid loengusalvestusi DVDdel.

| 19

TEISTEST EES

Esimesed e-kursuse kvaliteedimärgid on leidnud omanikud!

E-kursuse kvaliteedimärk 2008 on välja antud järgmistele e-kursustele Arvutiõpetuse alused majutus- ja toitlustusvaldkonnale • Tiina Kasuk Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool / Margit Konno Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Simulatsioonimudelid loodusteadustes• Rando Tuvikene Tallinna Ülikool Ethics and Law in New Media • Kaido Kikkas Tallinna Ülikool Arvutigraafika kursus • Eve Mäeorg Tartu Kutsehariduskeskus Akadeemilise teksti loomine • Krista Uibu Tartu Ülikool Filosoofia • Indrek Meos Eesti Infotehnoloogia Kolledž Ecosystems1 • Katrin Saks Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Viltimine • Ann Ojaste Tallinna Ülikool Haljasalade rajamine ja hooldamine • Katrin Uurman Räpina Aianduskool Elektrotehnika erikursus • Heljut Kalda, Kuno Janson, Tiiu Sakkos, Evald Külm, Jevgeni Śklovski Tallinna Tehnikaülikool Finantsarvestus • Eve Lamberg Estonian Business School Lasteasutuse kvaliteedi hindamine • Tiia Õun Tallinna Ülikool Kooli muusikaõpetuse didaktika I ja II • Kaie Mägimets Tartu Ülikool Kooli muusikaõpetuse didaktika III • Kaie Mägimets, Tiia Puhvel Tartu Ülikool Emadushooldus • Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool

E-kursuse kvaliteedimärk 2009 on välja antud järgmistele e-kursustele Veebitehnoloogiad • Tauno Hanni Tartu Kutsehariduskeskus Sissejuhatus reklaami: piiridega loovus ja reeglitega mäng (täiskasvanute täienduskoolitus) • Merit Karise Tartu Kunstikool Agrokeemia • Katrin Uurman Räpina Aianduskool Dokumendihaldus. Asjaajamine • Anu Laas Pärnumaa Kutsehariduskeskus Iseseisva sportimise õpetus • Virgo Õitspuu Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Puhastus- ja korrastustööd • Endla Kuura Pärnumaa Kutsehariduskeskus Insenerigraafika • Peeter Kukk Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Väärteomenetlus I, PK060 • Ülle Vanaisak Sisekaitseakadeemia Makroökonoomika • Lembit Viilup Eesti Infotehnoloogia Kolledž

“Aasta e-kursus 2009”

Riskeeriv käitumine liikluses, seda mõjutavad tegurid ja ennetamise võimalused • Diva Eensoo Tartu Ülikool / Kaasautorid: Marika Paaver, Riina Häidkind Tartu Ülikool; Heli Ainjärv Tallinna Ülikool; Urve Sellenberg Maanteeamet; Dago Antov Tallinna Tehnikaülikool Surmakultuurist • Tiia Ristolainen Tartu Ülikool Bioloogiaalane saksa keel I • Katrin Koorits Tartu Ülikool Geriaatriline seisundi hindamine • Kai Saks Tartu Ülikool / Kaasautor: Triin Marandi Tartu Ülikool Piibel õhtumaise kultuuri alustekstina A ja B • Ain Riistan Tartu Ülikool / Kaasautor: Pille Valk Tartu Ülikool Maastikusemiootika • Kati Lindström Tartu Ülikool Veebipõhine saksa keele kursus algajaile • Malle Rebane Tartu Ülikool / Kaasautorid: Kersti Reppo, Marju Piir Tartu Ülikool Automatiseerimistehnika • Tauno Otto Tallinna Tehnikaülikool / Kaasautorid: Vello Reedik, Martins Śarkans Tallinna Tehnikaülikool; Peeter Tars Hardmeier AD OÜ Veevarustus ja kanalisatsioon II • Egle Saaremäe Eesti Maaülikool / Kaasautorid: Toomas Tamm, Karl Mägi Eesti Maaülikool

20 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Noppeid e-kursuse kvaliteedimärgi 2008. ja 2009. aasta taotlusvoorus osalenute arvamustest: Saadud tagasiside oli kõige väärtuslikum, sest ise ei märka kõike, mis parandamist vajaks.

Sain tagasisidet nii kursuse positiivsete kui ka negatiivsete külgede kohta.

Kindlasti olen julgem ja enesekindlam kursuse kasutamisel õppetöös ning kolleegid teistest koolidest on ka hakanud e-õppe vastu rohkem huvi tundma.

Ehk hakatakse tänu sellele häid e-materjale “tootma”.

Kõige väärtuslikum on tagasiside kursuse hindajatelt. See oli vahetu, konstruktiivne ja motiveeriv ning suunab järgnevaid kursusi juba algusetapis paremini looma.

Enesehinnangu vorm sundis kursust veel kord kriitilise pilguga üle vaatama, sellest oli kasu!

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoor toob kokku e-kursusi loovad isikud.

Hea on see, et õppeasutus pidi andma oma hinnangu – seetõttu sai ka juhtkond aimu, millega on tegemist (meie teaduskonnas on e-õpe alles lapsekingades).

Kvaliteedimärgi taotlusvooru näol on tegemist täiendava motivatsiooni ja tagasisidekanaliga õppejõududele ja hindamiskriteeriumiga haridusjuhtidele.

Eri vormide täitmine kvaliteedimärgi taotlemiseks ei olnud õnneks ajamahukas.

Kvaliteetse e-kursuse loomise juhendit järgides sain kursuse reaalses elus toimivaks.

Minu jaoks on väärtuslikem saada teada, et tehtud töö pole asjata.

TEISTEST EES

E-kursuse kvaliteedimärk Mis on e-kursuse kvaliteedimärk?

Kvaliteedimärki hakati välja andma 2008. aastal ning see on osa e-õppe kvaliteedisüsteemist, mille peamiseks eesmärgiks on ühtlustada e-õppega seotud tegevusi ja e-kursuste taset kutse- ja kõrghariduses.

Kvaliteedimärk kinnitab e-kursuse väga head taset ning on tunnustuseks e-kursuse loojale ja läbiviijale, kes on saavutanud e-õppe rakendamisel õppeprotsessis suurepäraseid tulemusi. Muu hulgas kinnitab kvaliteedimärk õppijale, et kursus ja selle läbiviimise tase vastab kvaliteedinõuetele.

asutuse omaette tegutsemise aeg. Kui kursus on enesehinnangut teostades juba taotleja enda kriitilise pilgu läbinud ning organisatsiooni retsensioon samuti toetavalt olemas, siis on aeg liikuda kolmandale ehk ekspertide tasemele.

Ekspertide tase. Ekspertide taseme eesmärgiks on anda kursusele hinnang ning võtta vastu otsus, kas e-kursusele omistatakse kvaliteedimärk. Eksperthindamine toimub pärast kvaliteedimärgi taotleja enesehinnangu ning organisatsiooni retsensiooni esitamist e-Õppe Arenduskeskusele. Sel tasemel hindavad e-õppe asjatundjad e-kursust selleks välja tööe-Õppe Arenduskeskuse kevad-konverentsi vastuvõtul anti pidulikult üle ka e-kursuse kvaliteedimärgi tunnistused (pildil paremalt Anu Laas, Rita Pillisner, Varje Tipp ja Endla Kuura Pärnumaa Kutsehariduskeskusest)

tajaid. Kaks stipendiumit suurusega 30 000 krooni antakse välja ühele e-Kutsekooli ning ühele e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluva õppeasutuse e-kursusele üks kord aastas e-Õppe Arenduskeskuse rahvusvahelisel kevadkonverentsil. Aasta e-kursuse valimiseks moodustatakse eraldiseisev žürii, mille töös ei osale kvaliteedimärgi taotlusvooru kursuste hindajad.

Kõige väärtuslikum taotlusvoorus osalemise tulemus on ilmselt tagasiside e-kursuse kvaliteedimärgi taotlejatele. Kõik kvaliteedimärgi taotlusvoorus osalenud e-kursuste autorid ja/või läbiviijad saavad e-Õppe Arenduskeskuse kaudu tagasisidet hindamismeeskonnalt e-kursuse parendamiseks (sõltumata sellest, kas kursusele omistatakse kvaliteedimärk või mitte).

Kuidas e-kursusele kvaliteedimärki taotleda?

Kvaliteedimärgi taotlemine ei ole kindlasti nii keeruline, kui see pealtnäha paistab. Taotlemiseks esita etteantud vormide põhjal e-Õppe Arenduskeskusele: • avaldus (elektrooniline etteantud vorm) • eneseanalüüs (elektrooniline etteantud vorm) • organisatsiooni retsensioon (etteantud vorm) E-kursuse kvaliteedimärki saab taotleda kvaliteedimärgi taotlusvoorude ajal, mis toimuvad üks kord aastas. E-kursuse kvaliteedimärk 2010 taotlusvoor avatakse 2009. aasta septembris. Infot tähtaegade kohta leiate e-õppe portaalist aadressil: http://www.e-ope.ee/opetajatele/kvaliteet.

Kes saavad kvaliteedimärki taotleda?

E-kursuse kvaliteedimärki saavad taotleda kõik Eesti e-Ülikooli ja Eesti e-Kutsekooli konsortsiumitesse kuuluvate õppeasutuste õpetajad ja õppejõud, kelle kursuse (õppeaine või mooduli) õppeprotsess on üles ehitatud veebis. Taotlusvoorus osalemine on avatud nii täies mahus veebipõhistele kursustele kui ka auditoorse õppega kombineeritud kursustele.

Mille alusel kursusi hinnatakse?

E-kursusi hinnatakse kvaliteedimärgi taotlemise protsessis kolmel tasemel: Enesehindamise tase. Taseme eesmärgiks on tõsta taotleja teadlikkust e-kursusele esitatavatest kvaliteedinõuetest ning motiveerida e-kursuste tegijaid oma e-kursusi analüüsima.

Selleks hindab kvaliteedimärgi taotleja oma e-kursust iseseisvalt enesehinnangu vormi põhjal.

Organisatsiooni tase. Selle taseme eesmärgiks on saada kvaliteedimärki taotlevale e-kursusele organisatsiooni ja õppijate hinnang.

Hinnangu andmiseks on välja töötatud retsensiooni vorm, mille täidab organisatsiooni valitud isik (nt programmi või õppekava juht, õppealajuhataja jne) ning kinnitab taotleja otsene juht.

Esimesed kaks taset, mille alusel kursusi hinnatakse, ongi peamiselt taotleja ning õppe-

tatud vormi alusel. Lisaks koostatakse igale kursusele ka tagasiside soovitustega, mis on abiks kursuse edaspidisel parendamisel.

Kes kursusi hindavad?

Kursuste hindamiseks ekspertide tasemel moodustab e-Õppe Arenduskeskus meeskonna, mille liikmeteks on igapäevaselt e-kursuste väljatöötamisega, arendamisega, aga ka läbiviimisega kokku puutuvad inimesed ning inimesed, kelle igapäevane töö on seotud e-õppe valdkonnaga.

Mis on tulemuseks?

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena omistatakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele kvaliteedimärk. Sellega kaasneb kursuse autorile ja/või läbiviijale õigus kasutada märgi elektroonset kuvandit kursuse veebipõhises õpikeskkonnas, selle tutvustamisel, reklaamimisel jne. Ühtlasi nimetatakse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena aasta e-kursuse stipendiumi kandidaadid. Kandidaadid nimetatakse kvaliteedimärgi taotlusvooru hindamismeeskonna hinnangute põhjal. Tegemist on stipendiumiga, mille eesmärk on tunnustada ja julgustada kvaliteetsete e-kursuste väljatöö-

Kasulikku lisainfot Kvaliteedimärk on seotud selle omistamise aastaga. Kuna e-õpe on kiiresti muutuv valdkond, loeme heaks tavaks kvaliteedimärgi uuendamist kolme aasta möödudes.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemine on taotlejale tasuta.

Kvaliteedimärgi väljaandmise protsess ja selle juurde kuuluvad vormid on välja töötatud kvaliteetse e-kursuse loomise juhendi alusel. Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks on kättesaadav e-õppe portaalis aadressil: http://www.e-ope.ee/opetajatele E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru puudutavate küsimuste korral võta ühendust!

Marit Dremljuga Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht Tel +372 628 5825 GSM +372 53 616 161 E-mail: marit.dremljuga@eitsa.ee http://www.e-ope.ee/opetajatele/kvaliteet

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 21

Koolitaja kui vetelpäästja virtuaalses õpikeskkonnas ■■ Jaana Ojakäär e-õppija Koolituse eel või selle alguses küsivad koolitajad tihti õppijatelt nende ootusi kursusele: Miks kursusele tulid?

Mida soovid õppida? Millised teemad sind huvitavad? Mina ei ole aga kunagi kogenud, et koolitaja küsiks, mida ma ootan temalt kui koolitajalt õppija enesearengu toetamiseks sel kursusel.

Minu jaoks peegeldab see seda, et tihti ollakse koolitamisel rohkem sisukesksed kui suunatud inimese arengu toetamisele. Koolitusprotsessi juhtimine oleks ju lihtne, kui ainult õppijat huvitava teema mõistmisel teaks koolitaja kohe ka, kuidas teda õppimisel toetada. Tavapäraselt on rollitäitjale omane eeldada, et tema rollinägemus ühtib rollile esitatud rolliootusega (Vadi 2001), mistõttu pööratakse vähem tähelepanu teiste reaalsetele ootustele. Sellepärast puudub sageli ka dialoog koolitaja ja õppija vahel üksteisele seatud rolliootuste teemal.

Tegelikkuses on virtuaalses õpikeskkonnas õppijate ootused koolitajale palju mitmekesisemad kui tavaõpikeskkonnas: koolitaja kui suhtlemisvõimaluste looja, koolitaja kui tehniline tugiisik (“Virtuaalne õpikeskkond võib olla väga impersonaalne, meil võib tekkida tunne, et me ei õpi “õigesti”, ja muidugi tekib alati ka tehnilisi probleeme.”), koolitaja kui personaalsuse looja virtuaalses keskkonnas (“Ta on oluline, et ma ei tunneks ennast mitte ainult numbrina, vaid inimesena, kes vajab tähelepanu.”) jne. (Lisaks vt joonist.)

Olulisimaks aga peetakse virtuaalses õpikeskkonnas koolitaja kui “toetaja” rolli (“Koolitaja on vetelpäästja, ingel, kui sa teda vajad.”), kes toetab õppimist õpikeskkonna loomisel ja suunamisel. Õpikeskkonna loomisel on oluline arvestada nii intellektuaalsete, psühholoogiliste, sotsiaalsete kui ka administratiivsete teguritega. Kuidas aga koolitaja suudab kõige sellega toime tulla, see sõltub juba tema avatusest ja väga heast suhtlemisoskusest.

Lühidalt on virtuaalses õpikeskkonnas koolitajale esitatud palju rohkem väljakutseid kui tavakeskkonna koolitajatele. Ja tähtis on arvestada erinevate rolliootuste mõjuga, et ennetada ootustest tekkivaid vastuolusid, möödarääkimisi ning seeläbi võimalike rollikonfliktide kujunemist (Aimre 2001; Scott 2006). Koolitajale suunatud rolliootuseid käsitleva magistritöö jaoks tehtud uuringust selgus, et rollikonflikti tekkimine võib õppi-

22 |

 

 

suhtlusvõimaluste looja suhtlusvõimaluste looja

õppematerjalide kohandaja õppematerjalide kohandaja

suhtleja tehniline tugi tehniline tugi disainija

õpiteooriate tagaja õpiteooriate

nõustaja nõustaja

tagaja moderaator kursuse sisu selgitaja kursuse sisu

moderaator

suhtleja

selgitaja juhendaja

organiseerija

küsija

juhendaja

organiseerija

küsija

disainija abistaja

koordineerija

tagasisidestaja

koordineerija

tagasisidestaja

juht juht

abistaja inimlikkuse tagaja inimlikkuse tagaja

toetaja toetaja

üksinduse leevendaja üksinduse leevendaja inspireerija

partner

teemaekspert

partner

teemaekspert

struktureerija

hindaja

struktureerija

hindaja

inspireerija

julgustaja

nõustaja

julgustaja

nõustaja

intellektuaalsed rollid intellektuaalsed

administratiivsed rollid administratiivsed

rollid

rollid

väljakutsete looja väljakutsete looja

kursil hoidja kursil motiveerija

hoidja

motiveerija

psühholoogilised rollid psühholoogilised rollid

suunaja suunaja

sotsiaalsed rollid sotsiaalsed rollid

Mõistekaart pärineb Jaana Ojakääru magistritööst: “Täiskasvanute õppimist toetavad koolitaja rollid ja rolliootused virtuaalses õpikeskkonnas” (2008).

Mõistekaart pärineb Jaana Ojakäär’u magistritööst:“ Täiskasvanute õppimist toetavad koolitaja rollid rolliootused virtuaalses õpikeskkonnas“ (2008). jale Mõistekaart nii rängaltpärineb mõjuda, etjaOjakäär’u ta võib otsustada litajalt” ning Karin Liikane juhendamiJaana magistritööst:“ Täiskasvanute õppimist toetavad koolitaja rollidvõi ja rolliootused virtuaalses (2008). isegi kursuselt lahkuda jääb lihtsalt pas- õpikeskkonnas“ sel valminud magistritööst “Täiskasvasiivseks osalejaks (“Ma lahkusin kursuselt!”, nute õppimist toetavad koolitaja rollid “Ma mäletan lihtsalt, et pärast mingit aega ma ja rolliootused virtuaalses õpikeskkonei tahtnud enam kursusel aktiivselt osaleda, nas”. A r tik li ja magistritöö leiad mitsest see oli lihtsalt kaos.”). tefor maalse õppimise veebilehelt: Ehk võiksime koolitajana (ja ka õppijana) http://mitteformaalne.ee/index.php?id=835 küsida oma järgmise kursuse eel peale kursusele seatud ootuste ka ootusi enda rolli suhtes Kasutatud allikaid: ning väljendada oma soove arendavaks koosAimre, I. (2001). Sotsioloogia. Tallinn: Sisetööks kursuse raames? Nii saame kindlasti kaitseakadeemia kirjastus luua õppimisprotsessile olulisi lisaväärtusi, Ojakäär, J. (2008). “Täiskasvanute õppimist sest mida rohkem arvestame erinevate roltoetavad koolitaja rollid ja rolliootused virliootustega, seda paremini toimib koostöö ja tuaalses õpikeskkonnas”. (Magistritöö) suhtlemine õpikeskkonnas.

Scott, J. (2006). Sociology: The Key Concepts.

E-koolitajale suunat ud rollioot uste New York: Routledge teemal on võimalik pikemalt lugeda ka Vadi, M. (2001). Organisatsioonikäitumine. artiklist “Mida õppijad ootavad e-kooTartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

TIIGER HÜPPAB

Õpetajate suhtlemistavade uuring ■■ Signe Piirsalu Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitusjuht 2008. aastal tegi Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommu n i k at sio on i o sa kond “Õpetajate suhtlemistavade uuringu”, mille tellis Tiigrihüppe Sihtasutus. Ajendiks oli igapäevaseks muutunud probleem: vajalik informatsioon ei jõua ponnistustest hoolimata sihtgrupini. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, milliseid vahendeid õpetajad erineva info hankimisel eelistavad ning kui suurt rolli mängib seal tänapäevane tehnoloogia.

Uuringu kokkuvõttes on välja toodud, et arvuti kasutamise oskuste arengut ja IKT osa pedagoogilises innovatsioonis on Eestis laialdaselt uuritud, sealhulgas ka Tiigrihüppe Sihtasutuse initsiatiivil (nt uuring “Tiiger luubis” jt). Loogiline jätk uurimustele IKT kasutamisviisidest ja efektiivsusest koolitunnis on küsida, millised on uute kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise praktikad väljaspool koolitundi – personaalsete võrgustike loomiseks, tagasiside andmiseks

ja saamiseks, informatsiooni hankimiseks ja vahendamiseks jne. Siiani on kõiki neid küsimusi uuritud eeskätt õpilastest lähtuvalt. Käesolev uuring keskendub õpetajale.

IKT mõju õppeprotsessile avaldub kahtlemata õpetaja isiksuse ja tema kommunikatiivsete praktikate kaudu, millega kujundatakse ühtlasi kooli kui suhtluskeskkonda ja samuti koolikultuuri.

Uuring tõi välja mitmeid huvitavaid fakte.

Selgub, et kommunikatsioonivahendeid valides tuleks lähtuda informatsiooni olemusest.

Näiteks erialast enesetäiendust puudutavat informatsiooni hangivad õpetajad põhiliselt võrgustike ja kogukondade kaudu, infot koolituste kohta saab õpetaja sageli tuttavatelt ja/või kolleegidelt. Veebipõhises võrgustikus eelistatakse osaleda pigem juhul, kui seal tegutsevaid inimesi juba tuntakse. Esimesed kontaktid tekivad enamasti silmast silma suhtlemisel.

Internetti kasutatakse peamiselt informatsiooni hankimiseks, suhtlemisel eelistavad õpetajad pigem traditsioonilisi suhtlusviise.

Internetis leiduvatesse materjalidesse suhtuvad õpetajad väga ettevaatlikult, samal ajal

kui vähesed õpetajad loovad ise elektroonilisi õppematerjale. Sageli puudub materjalide autoritel ülevaade, mis nende loodud ja internetti paigutatud materjalidest on saanud.

Uuring tõi selgelt välja, et õpetajate teadmised intellektuaalse omandi kaitsest on napid. Korrektse viitamise vajaduse on õpetajad teadvustanud, kuid selle hoiaku edasiandmine õpilastele on sageli vähetõhus. Õpetajad on autoriõigustest küll teadlikud, kuid jäävad hätta, püüdes kirjeldada seda, kuidas autoriõigus näiteks koolikeskkonnas rakendub. Creative Commonsi litsentsiga ei olnud uuringus osalenud õpetajad kokku puutunud.

Uuringu tulemused annavad küllaldaselt mõtteainet õpetajate veebipõhise koostöö toetamise ja virtuaalkooli arendamise kontekstis.

Tiigrihüppe Sihtasutus tänab uuringu autoreid: Kadri Ugur, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Epp Lauk, Liina Raudvassar ja Anneken Metsoja.

Uuringu täistekst on kättesaadav aadressil: http://www.tiigrihype.ee/static/files/ 50.suhtlemistavad.pdf

Kust otsib õpetaja õppematerjale?

Otsingumootorid (Google, Neti vms) Eestikeelsed internetileheküljed Lisa- ja tugimaterjalid Teatmekirjandus Isiklikud konspektid Võõrkeelsed internetileheküljed Ajakirjandus Vanad õpikud Küsin kolleegidelt Muu (nimetage) Pöördun mõne asjatundja poole Küsin pereliikmetelt 0

Sageli

20

mõnikord

40

harva

60

mitte kunagi

80

100

ei vastanud

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 23

e-ÕPPE UUDISED

e-Õppe Arenduskeskuse uudised E-õppe päev 7. oktoobril 2009 toimub täiskasvanud õppija nädalal juba traditsiooniks saanud e-õppe päev, mis kajastab e-Õppe Arenduskeskuse ning e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumite töid ja tegemisi. Kutsume kõiki huvilisi e-temaatikaga tegelema ning oma tehtud töid ja kooli laiemalt tutvustama e-õppe päeva kodulehele.

Kõik ettepanekud ja ideed, kuidas e-õppe päeva huvitavamaks muuta, on oodatud aadressile Triin.Pajur@eitsa.ee.

Sügisseminari kuupäevad juba teada Kõik e-õppehuvilised, võite juba oma kalendritesse ära märkida, et e-Õppe Arenduskeskuse sügisseminar toimub 19.–20. novembril 2009 Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis.

Tutvustav materjal õpetajatele ja õppejõududele Ilmunud on ESFi programme BeSt ja VANKeR tutvustavad voldikud, kus on ülevaatlikult selgitatud programmide põhieesmärke, -tegevusi ja -tulemusi. Küsi voldikut e-Õppe Arenduskeskusest!

BeSt programm: portaal.e-uni.ee/best VANKeR programm: portaal.e-uni.ee/vanker

Kasuta kutseõppe riiklikele õppekavadele vastavaid õppematerjale!

1. mail 2009 valmisid esimesed VANKeR programmi e-kursused ja õpiobjektid – kokku 18 e-kursust (26,2 õppenädalat) ja 36 õpiobjekti (5,6 õppenädalat). Materjale töötasid välja 11 kutseõppeasutust e-Kutsekooli konsortsiumist.

Lingid materjalide juurde leiad taotluste veebist: www.e-ope.ee/applications

Õppida, õppida ja veel kord õppida!

Tähtis teadaanne haridustehnoloogide võrgustikule – 33. nädalal toimub haridustehnoloogide suvekool, kuhu ootame osalema kõiki e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumi haridustehnolooge.

Täpsem info suvekooli kava, koha ja registreerimise kohta tuleb juuni alguses.

KOOLITUS

E-portfoolio professionaalse arengu toena Koolitajad: Mart Laanpere ja Kairit Tammets, Tallinna Ülikooli Informaatika instituut Maht: 2 AP Toimumise aeg: sügis 2009 (100% veebipõhine kursus) Õpikeskkond: Wikiversity

Mis asi on e-portfoolio ja miks me sellest räägime?

E-portfoolio on personaalne veebipõhine keskkond, kuhu õppija kogub erinevaid tõendusmaterjale enda pädevuste kohta. Need asitõendid võivad olla õpingute või tööülesannete käigus loodud dokumendid, kirjatööd, loovtööd, aga ka videosalvestused või päevikulaadsed reflektsioonid õpingutega seotud tegevuste kohta.

Kui võrrelda tavapärasemate teadmise testimise vormidega (nt valikvastustega testid), siis e-portfoolio võimaldab mitmekülgsemal ja usutavamal moel demonstreerida inimese oskusi, teadmisi ja hoiakuid.

Tagamaks erinevate inimeste vabas vormis koostatud e-portfooliote omavahelist võrreldavust, soovitatakse portfooliosse kogutud tõendusmaterjalid siduda õppimise aluseks olnud pädevusstandardiga, nt kutsestandardiga.

E-portfoolio on üks sobivamaid meetodeid pädevuspõhise koolituse õpitulemuste hindamiseks ja ka VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) teostamiseks.

Euroopa Liit on tööjõu vaba liikumise toetamise eesmärgil algatanud mastaapse kutsekvalifikatsioonide ühtlustamise EQF (Euroopa Kvalifikatsiooniraamistiku) põhjal.

24 |

2012. aastaks peavad kõigi ELi riikide kutsetunnistused olema otseselt selle raamistikuga seotud. Samuti peavad kõik ülikoolide õppekavad muutuma pädevuspõhiseks. See laiem hariduspoliitiline taust loob e-portfoolio laiapõhjaliseks rakendamiseks head eeldused ja peaks ka suurendama nii koolitajate kui ka enda professionaalsest arengust huvitatud inimeste huvi meie kursuse vastu.

Milles selle kursuse põhiväärtus seisneb?

Kursus annab peale teoreetilise ülevaate ka palju praktilisi näpunäiteid selle kohta, kuidas luua endale isiklik e-portfoolio ning seda erinevate sotsiaalse tarkvara vahenditega integreerida, kuidas ennast pädevusepõhiselt hinnata ja oma õpieesmärke seada, kuidas eportfoolio toel oma tegevuse üle reflekteerida ning kuidas oma e-portfooliost luua erinevaid vaateid, mida erinevatele sihtrühmadele esitada. Loodame oma kursusega näidata praktiliste tegevuste abil, kuidas e-portfoolio toetab ükskõik milliselt tegevusalalt pärit kasutaja professionaalset arengut.

Millised sellel kursusel omandatavad oskused on praegu eriti väärtuslikud, miks?

Kõige väärtuslikumaks võib selle kursuse juures pidada ühe konkreetse tarkvararakenduse baasil e-portfoolio kasutamise kõigi etappide omal nahal järeleproovimist. Kursusel katsetatav e-portfoolio jääb igale osalejale alles ja me julgustame inimesi, et nad jääksidki seda vahendit pidevalt kasutama enda professionaalse arengu kavandamisel, kaardistamisel ja dokumenteerimisel.

Keda ootate kursusest osa saama?

Kursusele on oodatud kõik, kes soovivad teada saada, millist kasu võib saada nii õppija kui ka koolitaja e-portfooliost kui meetodist ja töövahendist.

KOOLITUS

e-ÕPPE UUDISED

e-Õppe Arenduskeskuse uudised Kas ei saanud e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil osaleda? Vaata ettekandeid ja esitlusi veebis!

Õpiobjektide repositooriumid Koolitaja: Martin Sillaots, Tallinna Ülikooli Informaatika instituut Maht: 1 AP Toimumise aeg: sügis 2009 (100% veebipõhine kursus) Õpikeskkond: Wikiversity

Mis mõtted teis tekivad, kui kuulete sõna “repositoorium”? Mis on õpiobjektid ja metaandmed? Mida kujutavad endast õpiobjektide korduv- ja ristkasutus ning haridustehnoloogia standardid? Need tunduvad olevat tehnilised terminid ja esmapilgul pole neil õppimise ja õpetamisega mingit seost. Siiski ei saa tänapäeva e-õpe ilma nendeta enam hakkama. Miks see nii on? Sellele ja teistele teemaga seotud küsimustele annab vastused 2009. aasta sügisel käivituv e-kursus “Õpiobjektide repositooriumid”.

Kursuse ülesehituses on põhiliselt arvestatud autorite vajadustega. See on sihtgrupp, kes loob e-materjale ja soovib neid levitada interneti vahendusel.

Neile on oluline, et materjalid võimalikult laialt leviksid ja kasutajad need üles leiaksid. Loodav kursus rahuldab ka kursuse disainerite vajadusi. Selle sihtgrupi moodustavad enamasti õpetajad, kes soovivad leida olemasolevaid materjale ning nende põhjal kursusi kokku panna. Teatud määral sobib see kursus ka sisupakkujatele – organisat-

sioonidele, kes on huvitatud repositooriumi soetamisest ja materjalide levitamisest suuremas mahus. Peale õppematerjalide leidmise ja avaldamise on see sihtgrupp huvitatud ka repositooriumi mugavast haldamisest ning selle ühendamisest ülemaailmsetesse võrgustikesse.

Kursuse läbinu orienteerub järgmistes teemades: repositooriumide olemus ja näited, metaandmed, taksonoomia, folksonoomia, metaandmete automaatne genereerimine, andmete visualiseerimine, õpiobjektid, kvaliteedinõuded, autoriõigused, õpiobjektide ja metaandmete standardid, repositooriumide võrgustikud – ning teistes valdkonnaga seotud teemades.

Kursuse alguses määratleb osaleja ise oma rolli ja eesmärgid – koostab nn õpilepingu.

Sõltuvalt kursuslase eesmärkidest koostab ta kursuse käigus oma erialaga seotud lühikursuse olemasolevate materjalide põhjal, avaldab oma loodud materjale ja kirjeldab metaandmeid, installeerib repositooriumi haldussüsteemi ja ühendab selle globaalsesse võrgustikku. Kursuse lõpus sooritab kursuslane enesehinnangu, kus analüüsib kursuse alguses püstitatud eesmärkide täidetust. Kursuse juhendaja roll on hinnata eesmärkide jõukohasust, lähtudes kursuslase taustast, ja antud hinnangu tõepärasust, ühtlasi pakkuda tuge õpitegevuste sooritamisel.

2.–3. aprillil 2009 toimunud konverentsi “Kool – õpetamisasutusest õpiruumiks” ettekandeid saab tagantjärele vaadata konverentsi veebis: http://conference2009.e-uni. ee. Peale ettekannete videote ja slaidide leiate veebist lingi ka konverentsil tehtud piltide juurde.

Tahad olla kursis e-õppeuudistega üle maailma? Liitu e-õppe listiga!

Kui soovid ajakohast infot e-õppekoolituste ja -konverentside kohta ning olla kursis viimaste aruteludega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rindel, siis liitu e-õppe listiga. Selleks anna oma liitumissoovist teada aadressil eope@eitsa.ee.

e-Õppe Arenduskeskuse repositoorium valmis!

Alates 1. maist 2009 on e-Õppe Arenduskeskusel oma repositoorium: http://www.eope.ee/repositoorium. Uus veeb on e-Õppe portaali (http://www.e-ope.ee) osa ning analoogne Taotlusteveebiga (http://www.eope.ee/applications). E-õppematerjalide üleslaadimiseks peab olema ID-kaardiga sisse logitud.

Repositooriumisse laetud materjalid on varustatud metaandmetega ning kõik soovijad saavad materjale nii otsida kui ka alla laadida. Nendeks tegevusteks sisselogimine vajalik ei ole.

E-õppe koolitusprogrammi kursuste kalender 2009/2010. õppeaastaks on kättesaadav e-õppe portaalis 1. juulist 2009 aadressil http://www.e-ope.ee/opetajatele/e-oppe_taienduskoolitus/koolituste_kalender

| 25

PILDIGALERII

Ole seltskondlik:

1.–3. aprillini toimus Eesti Maaülikoolis e-Õppe Arenduskeskuse järjekorras juba kuues kevadkonverents teemal “Kool – õpetamisasutusest õpiruumiks”.

Konverentsil otsiti uusi ideid ja vaadati tulevikku selliste märksõnade all nagu robootika, õpiobjektid, õuesõpe, puutetahvel, videokoolitus, e-laborid, personaalsed õpikeskkonnad, e-kursuse kvaliteet jne.

Seekordses pildigalerii rubriigis oleme koondanud nopped konverentsi eredamatest hetkedest ja emotsioonidest.

n

Konverentsi kava ja teemadega tutvumas. Osalejatel oli seekord võimalik valida rekordiliselt kuue erineva paralleelsessiooni vahel.

!

Konverentsil jagati äsja värskelt trükist tulnud “Haridustehnoloogia käsiraamatut”, mille eesmärgiks on populaarteaduslikul tasemel tutvustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpetamisstrateegiate üldisi printsiipe õpetajale.

n

Avasõnad e-Õppe Arenduskeskuse juhatajalt Ene Tammeorult: “Kuigi on rahvusvaheline naljapäev, ootab meid ees tõsine ja töine päev.”

!

Robootika kasutamisest infoja kommunikatsioonitehnoloogia õpetamisel tutvustab Margus Ernits Eesti Infotehnoloogia Kolledžist.

!

Õuesõppe sessioon ehk õpime lageda taeva all.

!

Sue Greener: “How are learner and teacher roles changing in this increasingly exciting environment?”

n

n

n

David Vincent: “What does it mean to be a lifelong learning university?”

!

Teemu Leinonen: “WikiMedia vision – imagine a world in which every single human being can freely share in the sum of all knowledge.”

Vello Kukk: “IKT ja teiste tehnoloogiate tarvitamine vanade asjade ülevärvimiseks on sama hea kui diiselmootori panek kaariku aiste vahele.”

! Riina Vuorikari: “Educators should be able to

perceive the internet and its different networks as a rich resource that can support and enhance learning and teaching of the future generations.”

!

Uus kool ja uus õppimine – Nancy White Ameerika Ühendriikidest pidas ettekande Skype’i vahendusel.

Promethean (vasakul) ja SMART Board (paremal) – kevadkonverentsil tutvustati kahte tahvlit, milles valge kriit pole enam standardvarustuses. Pildil on Victoria Allen, kes selgitab, kuidas Promethean tahvli võimalusi kasutatakse õppetöös Devonporti Poiste Keskkoolis (Devonport High School for Boys).

! Hans Põldoja: “Küsimused?”

! Simon Atkinson: “Change is inevitable.”

E-kursused atraktiivsemaks haridustehnoloogiakeskuste abiga ESF e-õppe programmi BeSt raames loodi Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogiakeskused, et pakkuda kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õpetajatele ning õppejõududele multimeediateenuseid.

Igas koolis ei ole multimeedia- või videospetsialisti, kes abistaks interaktiivsete õppematerjalide loomisel. Keskuste pakutavad multimeediateenused võimaldavad interaktiivsete materjalidega parandada loodavate e-kursuste ja õpiobjektide kvaliteeti.

Haridustehnoloogiakeskustest on võimalik tellida oma e-kursuse õppematerjalide ja/või õpiobjektide tehnilist teostust: • e-kursuste piltpealkirju, omanäolisi ikoone, skeeme, diagramme • õppematerjale või slaide konverteerituna sobilikku formaati • veebilehekülgi ja sisupakette, mis sisaldavad erinevaid multimeediaelemente (tekst, graafika, audio, video, animatsioonid) • animatsioone protsesside illustreerimiseks • juhendmaterjale ekraanivisioonidena • slaididega sünkroniseeritud video- või audioloenguid • õppevideoid • teste ja küsimustikke Haridustehnoloogiakeskuste teenused pole tasuta, kuid õpetajatel/õppejõududel on võimalik teenuse tellimiseks kasutada BeSt või VANKER programmist saadavat e-kursuse või õpiobjekti loomise toetust.

Lisainfo pakutavate teenuste kohta: Tartu Ülikooli haridustehnoloogiakeskus http://www.ut.ee/516348 • e-post: eope@ut.ee Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogiakeskus http://htk.ttu.ee • e-post: ht@ttu.ee

Arvamused teenuste tellijatelt: Kaido Reivelt, Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppedirektor Minu koostöö Tartu Ülikooli haridustehnoloogiakeskusega on seni olnud väiksemahuline, küsimus oli teatud kujunduselementide tegemisest füüsikaportaali. Selle eest kogemus on väga positiivne – meie suhtlus oli täpne ja konstruktiivne, pikki e-mõttepause ei tekkinud, tulemus sai minu hinnangul hea ja professionaalne. Igal juhul tahan koostööd jätkata.

Andres Kurme, Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia õppetooli vanemteadur Tellisin Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogiakeskusest videoteenust mitmel põhjusel. Esiteks ei ole mul endal vajalikku tehnikat ega selle kasutamise oskusi. Teiseks aidati mind haridustehnoloogiakeskuses stsenaariumi koostamisel ja nõustati, millistest elementidest peab atraktiivne õppefilm koosnema. Ka montaaži teostas haridustehnoloogiakeskus ja täiendas klippe tiitrite ja vahetekstidega. Olen haridustehnoloogiakeskusega koos teinud juba neli õppeotstarbelist lühifilmi ehk videopraktikumi. Minu ideede ja haridustehnoloogiakeskuse oskuste ning teostuse sünergias on sündinud väga head õppematerjalid.

Priidu Peetsalu, Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnika instituudi vanemteadur Huvitava ja informatiivse õppefilmi loomine algab selle süžeest. Samuti mängib olulist rolli tehnika olemasolu – mikrofonid, kaamerad ja valgustus. Sellise tehnika ost oma struktuuriüksusele ei ole kasulik, sest lisaks seadmete maksumusele peab keegi nendega ka töötama. Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogiakeskus aitas mul luua õppefilmi süžeed, filmida, toormaterjali töödelda ja lõike vajalike animatsioonide ja skeemidega kokku panna. Niimoodi on võimalik säästa oluliselt õppejõu aega ning saada kvaliteetne tulemus.

Uku Visnapuu, vabahariduslik koolitaja, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Minu koostöö eellooks Tartu Ülikooli haridustehnoloogiakeskuse inimestega olid õppejõudude koolitused, kus leidsin, et nendega on tore suhelda ning et nende sõnavõtud on minu jaoks tuumakad – nii tekkis usaldus. Kursustele e-tuge pakkudes ja toetades on suhtlus olnud alati väga kliendikeskne, paindlik ja operatiivne. Olen hästi rahulolev klient.

E-õppe uudiskirja kolleegium: Ene Tammeoru • Jüri Lõssenko • Kerli Kusnets • Kristi Kadaja • Marge Kusmin • Maria Lorents • Marit Dremljuga • Marko Puusaar • Marju Piir • Ragnar Õun Uudiskirja kolleegium tänab kõiki autoreid ja abilisi tehtud töö eest! uudiskiri@eitsa.ee • http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri