uudiskiri11

ISSN 1736-6186

Sügis 2008

Allikas: http://www.flickr.com

AVAARTIKKEL

Kõik uus septembrikuus…

■■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Ja ongi käes uus sügis, mille selle aasta sajune suvi väga ruttu meieni tõi. Samas loodan, et kõik on kenasti puhanud ja täis uusi elluviimist ootavaid ideid ja mõtteid.

Majanduslangus, Euroopa Liidu rahad ja kaine mõistus Tulemas on töine ja põnev aeg. Ühtpidi on meil majanduslangus, teistpidi on Eestil hariduse edendamiseks kasutada väga suured summad Euroopa Liidu toetusraha. Jääb üle soovida vaid piisavalt kainet mõistust, et antud vahendid targalt ja tegusalt ära kasutada. Hetkel tundub, et aega on piisavalt.

Kahjuks kulub just aeg väga kiiresti ning 2013. aasta võib kiiremini kohal olla, kui algselt arvasime. e-Õppe Arenduskeskuse väike panus Ka e-Õppe Arenduskeskusel on väike panus Eesti hariduse edendamisse ja vastutus Euroopa Liidu rahade eesmärgipärase kasutamise eest.

Koordineerime kahte e-õppe alast programmi: kõrghariduse BeSt ja kutsehariduse

VANKeR. Mõlemad programmid said alguse meie eelnevatest projektidest REDEL ja e-VÕTI. Kuigi programmid on küll eraldi, siis meie vaatame neid kui ühte tervikut, mille tegevusi nii kutse- kui kõrghariduses ühiselt ellu viia saame. Olgugi, et kavandamisfaasis polnud võimalik programme ühendada, siis nii REDELi kui e-VÕTI projektid näitasid, et piisavalt suure koostöösoovi korral pole formaalsed barjäärid takistuseks tegevuste elluviimisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel.

Esimene pääsukene – e-õppe pesa Lisaks uutele programmidele avame oktoobris esimese versiooni oma koduleheküljest.

E-õppe portaali on päris kaua planeeritud, mitmeid kordi kontseptsioonide muutumise tõttu ringi tehtud. Ma väga loodan, et esimesest pääsukesest saab e-õpe endale toreda pesa, kus hakkab olema kogu info Eesti e-õppealaste tegemiste ja arengute kohta.

Meid on ees ootamas põnev ja töine aeg.

Soovin kõigile jõudu ja jaksu Eesti hariduse edendamisel! Tähtis on see, et meie usk ja jõud ei raugeks.

Paremad palad: Villemsi veerg: Interaktiivsusest e-õppes lk 4-5 Persooni lugu: Kakuonu ehk Kaido Kikkas lk 6-9 Edulood: Ingrid, kes eelistab sissekutseid lk 20-21 E-kursuse kvaliteedimärk.

Lõpuks ometi! Lk 28

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|1

TOIMETAJA VEERG

Õpime mõnuga – erinevad üheskoos XI Täiskasvanud Õppija Nädal 10. – 17. oktoober 2008 ■■ Kati Käpp ETKA Andras meedia alaprojektijuht

Kerli Kusnets uudiskirja toimetaja Kallid lugejad, seekord on mul teile kohe mitu muret kurta.

Nimelt kuulsin ma suve hakul mitmeid süüdistusi ja loosungeid hariduse suunas sellisel seminaril nagu “Lissaboni foorum: kvaliteet ja innovatsioon õppimises (Lisbon Forum on Quality and Innovation in Learning)”.

Haridus tapab innovatsiooni Kõigepealt kuulutati mitme diskussiooni käigus, et haridus tapab innovatsiooni (education kills innovation) – jah, täpselt nii öeldigi! Haridus muutus äkitsi subjektiks, kes on kõigele lisaks veel ka eluohtlik. Argumendi põhisisuks oli, et hariduse struktureeritus ja bürokraatia ei jäta ruumi loomingulisteks tegevusteks. Tõsi ta on, sest ka meie õpetajad kurdavad, et veidrad regulatsioonid ei lase teha seda, mida kõige rohkem vaja – õpetada. Küll on ikka hea, et meil veel e-õppe ministeeriumit pole.

Uued meetodid vanas kontekstis ei tööta Miks töötatakse välja erinevaid uusi meetodeid ja lahendusi, mille rakendamine niikuinii ei õnnestu? Kuni kooli kontekst ei muutu, ei hakka ka midagi toimima ehk New methods in old context don’t work. Et kui eelmises väites arutati süsteemi auklikkust, siis antud avalduses rõhutati kooli keskkonda ja õpetajate pädevust uusi meetodeid õppeprotsessi integreerida.

Huvitav, kas meil tekib ka kunagi Eestis e-õppes olukord, kus on nn iganenud e-õppe tegijad ja innovatiivsed/uuendusmeelsed e-õppe tegijad? Seda tahaks oma silmaga näha küll.

E-õpe nagu esimene auto Need eelpool nimetatud teemad on vist tõesti ajatud ja läbi erinevate situatsioonide mõtlevad praktikud välja aina uusi metafoore ja loosungeid jäiga haridussüsteemi iseloomustamiseks. Me võime ainult loota, et kunagi on puhtalt e-õpe iseenesest nii vana ja mitmekülgne süsteem, mille põhjal sarnaseid arutelusid läbi viiakse. Ma arvan, et meie e-õppe arendajatena lausa rõõmustaksime selliste diskussioonide üle, sest siis on e-õppest saanud omaette distsipliin ja kultuur. Me saaksime rääkida e-õppest kui esimese auto fenomenist, mis alguses oli paljudele kättesaamatu ja keeruline, kuid laiemalt kasutusala leides, muutus elu lahutamatuks osaks muutes samal ajal ka meie harjumusi ja eluviisi.

Kes me oleme ja kuhu liigume?

Antud arutelu taustal kutsun kõiki mõtlema selle üle, kes me oleme – mõtlejad, innovaatorid või hoopis tegijad suure “T” tähega? Vastavalt sellele, kelleks me endid peame, tuleks hakata hoolega e-õppe suunas tööle, et kerkiks võimalikult ruttu ka arutelud teemadel, millised on uued ja vanad (e-)õppe meetodid ja lahendused. Keegi ei tuleks selle pealegi, et mingi õpe võiks ka ilma e-õppe lahendusteta eksisteerida.

2|

Kõik e-õppesse!

■■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Igal aastal oleme täiskasvanud õppija nädala raames koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga tutvustanud e-õppe võimalusi laiemale avalikkusele.

E-õppe nädal toimub 13. oktoobrist kuni 17. oktoobrini. Osa e-õppe nädalast on suunatud õpetajaskonnale ja osa kogu Eestile.

Aktiivõppe meetodid e-õppes Seda, kuidas auditooriumis kasutatavaid aktiivõppe meetodeid rakendada oma e-kursusel, on õpetajatel võimalik õppida koolitusel, mis koosneb neljast moodulist: 6 mütsi meetod, akadeemiline vaidlus, probleemõpe ja mängud e-õppes.

Kursuse läbimine annab õpetajatele ideid ja mõtteid oma õppeprotsessi rikastamiseks ning õppijate aktiveerimiseks e-õppe teel. Õpetame õpiobjektiga!

E-õppe nädala koduleheküljelt leiab ka õpiobjekte, mis õpetavad erinevaid praktilisi oskusi kutse- ja kõrghariduse aktuaalsetes valdkondades (avalik esinemine, asjaajamine, klienditeenindus jms) ning mis ühtlasi näitlikustavad, kuidas on võimalik elektroonilisi materjale üles ehitada ükskõik millisel vajalikul teemal.

Kokku on e-VÕTI projekti (http://portaal.e-uni.ee/e-voti) raames aastatel 20052008 loodud 609 õpiobjekti, mis sisuliselt on väikesed terviklikud õpetusliku väärtusega interaktiivsed objektid (nt veebileht, multimeediaesitlus, interaktiivne harjutus, test), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja õpikeskkondades.

Lisainfo ajaveebist ja voldikust Sellel aastal avame e-õppe ajaveebi. Ajaveebis saavad kõik huvilised esitada küsimusi ja diskuteerida e-õppe teemadel. Oma ala spetsialistid vastavad küsimustele ja aitavad leida lahendusi. Ka sellel aastal ilmub e-täienduskoolitusi tutvustav voldik “E-kursused kõigile”, kuhu on koondatud kokku kutsekoolide ja ülikoolide täiendõppe kursused, mida viiakse läbi e-õppe teel. E-täienduskoolituse kursuste pealkirjad tulevad voldikusse ning sisu kirjeldused e-Ülikooli koduleheküljele. e-TV – otseülekanne!

E-õppe päev toimub sellel aastal 15. oktoobril. Eelmise aasta väga hea kogemus ja vaatajate positiivne tagasiside e-TV läbiviimisel andis meile innustust ka sellel aastal tulla välja e-TV-ga. Pealkiri on “Haridus ja tehnoloogia aastal 2018”. e-TV valmib koostöös Eesti Arengufondiga. Eesti Arengufond tutvustab saates IKT seire “EST_IT@2018” esmaseid tulemusi. e-Õppe Arenduskeskus koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Estonia Business School’iga teeb videoklipid, kus küsitletakse välistudengeid ja hariduse võtmeisikuid, et teada saada, mis on Eesti hariduse tuleviku võti aastal 2018. Saates on kaks saatejuhti, kellest üks on Tanel Sits (Eesti Üliõpilaskondade Liit) ja teine saatejuht tuleb ettevõtjate hulgast.

Eelmisel aastal vaatas meie e-TV otseülekannet üle 100 vaataja. e-TV toimub 15. oktoobril algusega kell 15 ja kestab kuni üks tund.

Kutsume Teid kõik osalema aktiivselt e-õppe tegevustes Täiskasvanud Õppija Nädala raames 13. – 17. oktoobril. Kindlasti leiab igaüks endale põnevaid üritusi, kus arvuti vahendusel osaleda!

Sel aastal 11. korda toimuva Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) eesmärk on tuua õppimisvõimalused ning informatsioon inimestele lähemale ning selgitada, et enese pidev ameti- või huvialane täiendamine aitab elus edasi.

Täiskasvanud õppija nädal on rahvusvaheline ettevõtmine, mis on elujõu saanud ligi poolesajas riigis üle maailma. Traditsiooniliselt toimub see Eestis igal aastal oktoobrikuu teisel nädalal. 2008. aasta TÕNI-i teema on “Erinevad üheskoos - kultuuridevaheline dialoog”.

on üle 50 aasta pidanud kaluri ametit. Nüüd õppis mees Viljandi Kultuuriakadeemias korraldatud kursustel selgeks arvuti kasutamise. Enno tahab kirja panna oma eluloo ning Tartu Kirjandusmuuseumisse saadetud kirjutise eest sai vanahärra ‘’Ühendus Eesti Elulood’’ käest tänukirja mahlaka maskuliinse elukujutuse eest.

TÕN-i tegevused on osalejatele kõikjal tasuta ning toimuvad kolmel tasandil: vabariiklikul – avaüritus ja täiskasvanuhariduse foorum; maakondlikul - konverentsid, seminarid, teabepäevad, aasta tegijate pidulik tunnustamine ja kohalikul - koolitusasutuste lahtiste uste päevad, töötoad, loengud, näitused, vestlusringid, kohviõhtud jm. Ajakohast informatsiooni TÕN-i ürituste kohta leiab pidevalt uuenevalt aadressilt www.andras.ee.

XI täiskasvanud õppija nädal 10.-17. oktoober 2008

Täiskasvanud õppija ja maskuliinne elukujutus Nädala raames tunnustatakse igas maakonnas neid inimesi, kes juba on end täiendanud ning sellega teistele eeskuju näitavad. Näiteks tunnistati Viljandimaa Aasta Õppijaks 78-aastane töötav pensionär Enno Kell, kes

ÕPIME MÕNUGA

Õpisoovituste Õpibuss Teist aastat järjest külastab väiksemaid asu-

laid Õpibuss, millega sõidavad kaasa tööturuameti ja täiendõpet pakkuvate koolide esindajad ning teised spetsialistid, kes oskavad inimestele jagada personaalseid õpisoovitusi.

Buss sõidab 22. septembrist 18. oktoobrini, bussis on internetiühendus ning võimalus saada infot õppimisvõimalustest oma maakonnas ja kaugemal.

Kõiki tegevusi toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

TÕN-i korraldajaks on Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras, mis on 17 aastat tagasi loodud mittetulundusühing.

See ühendab Eesti täiskasvanuhariduse eri valdkondi ning esindab täiskasvanuharidust Euroopas ja mujal maailmas. Olles sotsiaalseks partneriks Haridus- ja Teadusministeeriumile, osaleb Andras täiskasvanuhariduse poliitika kujundamisel. Õppida pole kunagi hilja!

A UMV T PHE O L S P A THK S KO F GANH T KSM EOL T V EP V MRO S E I KW ARENG

UUDISHIMU

MÕTE

VÄLJAKUTSE

TOETUS

PEREKOND

HOOLIVUS

EDU

ÕPIRING

LOENG

SEMINAR

PROJEKT

HARITUS

KOGEMUS

ANDRAGOOGIKA TÄISKASVANUD

SÕBRAD

KOOLITAJA

ÕPPIJA

FILOSOOF

GALLUP

ANDRAS

NÄDAL

HUVI

TEADUS

KUNST

SPORT

MUUSIKA

EESMÄRK

OSKUS

LOOVUS

TULEMUS

VÕIMALUS

EESKUJU

PÜÜDLUS

VASTUTUS

MEEDIA

RAAMAT

ÖÖÜLIKOOL

SILMARING

ENESETEOSTUS

ISIKSUS

KOOSTÖÖ

WWW.ANDRAS.EE

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3

VILLEMSI VEERG

e-ÕPPE UUDISED

Interaktiivsusest e-õppes E-õppe kohta levib järgmine koomiks:

Milline oli, lugeja, Sinu viimane kokkupuude e-õppega? Kas ka selline, kus õppija pidi teksti lugema ja siis järgmise ekraanitäie jaoks hiirega kusagil klikkama ja selles seisneski kogu e-õpe?

E-kursuse nurgakivi Kui tugisüsteemi olemasolu on kursuse hea haldamise nurgakivi, siis interaktiivsus on kursuse koostamise headuse nurgakivi. Seda on oma raamatus “Michael Allen’s Guide to e-Learning” piltlikult kujutatud järgmise joonisega: (http://www.e-learningguru.com/articles/ezine/allen.pdf, lk.21)

Et aidata meil orienteeruda e-õppe interaktiivsuse mõiste tähenduses ja otsustada, kas minu kursus on hea ja piisavalt interaktiivne, tuleb appi klassifikaator, mis jagab kõik kursused interaktiivsuse seisukohalt nelja klassi. Alljärgnevas kirjeldamegi kõiki neid nelja klassi ja loodetavasti saab igaüks nende selgituste põhjal otsustada, kas tema kursust võib lugeda interaktiivseks kursuseks.

4|

Õppijad jooksevad kiiresti mööda õppematerjale Interaktiivsuse eesmärk e-õppes ei ole mitte see, kuidas sundida õppijat kiiremini mööda õppematerjale jooksma ja enam klikkama veebiseostel, vaid see, kuidas teda sisuliselt siduda materjaliga, ahvatleda teda kursuse sisu reaalselt rakendama. Interaktiivsus muudab õppuri rolli passiivsest aktiivseks, aitab teda köita õppetöö juurde, loob lisamotivatsiooni, see on õppuri suhtlus õpikeskkonnaga.

Siia lisanduvad veel kaks suhtlustasandit: suhtlus õpetajaga ja suhtlus kaasõppijatega.

Interaktiivsuse tasemed Interaktiivsuse klassifikatsioon e. interaktiivsuse tasemete kirjeldus ongi loodud selleks, et paremini väljendada eri tüüpi interaktiivsuse omadusi ja eeliseid, seda kõikidele e-õppega seotud inimestele: õppijatele, kursuse autoritele, tema kolleegidele, klientidele, teistele arendajatele. Kuna sünkroonsete vahenditega e-õppe puhul interaktiivsus tagatakse sarnaselt auditoorse õppega – dialoog õpetajaõppijate vahel, rühmatöö jne., siis järgnevas vaatame põhiliselt asünkroonset e-õpet kus õppija on ajaliselt sõltumatu. Eriti käib järgnev e-õppe teel toimiva kaugõppe kohta.

Interaktiivsuse tasemed on neli: • passiivne e-õpe • piiratud suhtlus • kompleksne suhtlus • reaalaja suhtlus Klassideks jagamisel jälgitakse suhtluse mitmeid omadusi: kas see on õppija seisukohast passiivne-aktiivne, kas suhtluse stsenaarium on lineaarne või mittelineaarne (kus õppijal on mitmeid valikuid), kas ta peab midagi ainult

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

omandama faktide tasemel, või saab ta midagi ise teha, kas talle luuakse rikas kontekst tegevuseks (lähedane reaalsele tegevuskeskkonnale) või esitatakse nn. puhast õpitavat sisu; kui palju ta saab oma tegevusele tagasisidet, kas tal on praktiseerimise võimalus jne.

1. tase – passiivne e-õpe Sellel tasemel võimaldab õpikeskkond õppuril õppeprotsessi vaid minimaalselt juhtida. Õpisisu esitatakse sel tasandil arvutis kas teksti või audio kujul. Tagasiside kas puudub või on väga minimaalne. Mingit võimalust kursuse keskkonnas oma vastseid oskusi praktiseerida ei ole (või on ka need väga minimaalsed, näiteks lihtsa ei-jah vastustega testi vormis).

Kursuse sisu on esitatud lineaarselt, kas tekstide, slaidide või audio-video esitusena.

Kursuse eesmärgid saavad olla vaid informeerimise tasemel. Kui õppur on materjali omandanud, pole tal sellisele kursusele enam tagasi tulla mitte mingit mõtet.

Klassikaline näide: USA föderaalametnike eetikakursus, kus kogu kursus on esitatud 8 peatükiga, millest igaüks koosneb kümmekonnast mõnelauselisest illustratsiooniga veebilehest. Veebilehti seovad omavahel nooled “Next” ja “Back” http://www.usoge.gov/training/ module_files/ogewrkctr_wbt_07/a1.html Kuigi tundub, et kellele sellist suhtlusvaest kursust üldse vaja on, siis on ka tal oma koht ja mõnede eesmärkide saavutamiseks on ta kõige kohasem. Selline tase tuleb valida siis, kui kursus ongi mõeldud ainult õppija informeerimiseks (näiteks mõnede antud töötajate gruppi puudutavate seaduste muutumise tulemusel) või kui ressursse (inimesed, aeg, raha jne.) napib keerukama kursuse tegemi-

seks. Kuid ka lineaarse, informeeriva sisuga kursust võib põnevalt esitada – Internetist leiab palju sellekohased nõuandeid, näiteks Cathy Moore’i slaidid teemal “5 ways to make linear navigation more interesting“ http:// blog.cathy-moore.com/?p=197 2. tase – piiratud suhtlus Sellel tasemel juhib õppur keskkonda - tegemist on aktiivõppega. Aga keskkonna juhtimiseks on õppijal üsna piiratud võimalused.

Lisaks on tal olemas nii võimalus oma vastselt omandatud teadmiste praktiseerimiseks kui saada tagasisidet selle edukuse kohta. Kasutatakse lihtsaid mittelineaarseid stsenaariume (näiteks selliseid, kus õppuril on piiratud valikuvõimalus). Teise taseme kursustel kasutatakse palju multimeedia vahendeid – lihtsamad mängud, genereeritud parameetritega testiküsimused jm. on selle taseme tunnused.

Testid on tagasisidega, aga see tagasiside piirdub tihti vaid õige-vale teatamisega.

Seda tüüpi interaktiivsed kursused on efektiivsed juhtudel, kui sisu on põhiliselt reeglitega esitatav, aga selle omandamine nõuab pikemat harjutamist erinevates kontekstides.

Näiteks keskastme juhtide koolitus eriolukordadega toimetulemiseks (töötajad puuduvad, klientide kaebused jne.). Kuna põhirõhk on harjutamisel, siis saab õppur antud kursust kasutada korduvalt. Nii selle kui järgmiste tasemete interaktiivsusega koolituskursusi naljalt ei leia vabast veebist, sest juba teise taseme interaktiivsusega kursused on üsna kallid ja firmad tahavad nende eest oma raha tagasi saada.

3. tase – kompleksne suhtlus Ka kolmandal tasemel on tegemist interaktiivse aktiivõppega, aga õppijale antakse sellel tasemel palju suuremad õigused õppetegevuse juhtimiseks. Tegemist on oluliselt mittelineaarsete stsenaariumitega, kus õppur peab vastu võtma kompleksseid otsuseid. Sellistel kursustel saab õpetada mitmedimensiooniliste probleemide lahendamist, mis nõuavad autentset konteksti ja mitmekordset harjutamist. Kasutatakse probleemõppe meetodeid. Palju kasutatakse näiteid, juhtumikirjeldusi.

Seda interaktiivsuse taset iseloomustavad keerukamate vahenditega (flashil põhinevaid, jne.) koostatud testid, hargnevad ülesanded jne.

Väga tihti kasutatakse kolmandal tasemel simulatsioone – nii formaalsetel mudelitel põhinevaid kui ka rollimänge. Tagasiside pole lihtsalt õige-vale nentimine, vaid on informatiivne.

Kui õppematerjal ei nõua korduvat erinevates olukordades harjutamist, siis pole vaja üritada selle interaktiivsustasemega kursust luua.

Ja vastupidi: kui õpieesmärgid nõuavad, on patt piirduda ainult info esitamisega (1.tase)

või teise taseme piiratud suhtlusega. Muidugi on lahenduseks materjali esitamine esimesel-teisel tasemel ja harjutamine tõsta e-õppe keskkonnast välja – laborisse, praktikumi.

4. tase – reaalajas suhtlus Neljandal tasemel luuakse õpikeskkonnast reaalelu peegeldav simulatsioon. Seda taset tuleb kasutada siis, kui on vaja pikka, keerulist koolitust, harjutamist “liivakastis”, et näha oma otsuste tagajärgi, järeldusi teha, korduvalt proovida. See on kõrgetasemeline aktiivõpe, kus on õppuri täielik kontroll keskkonna üle. Selline keskkond võib sisaldada interaktiivseid töövahendeid, mida õppur saab kasutada erinevate sammude toeks. Õppesisu mitte ei esitata, vaid seda kogeb õppur interaktsiooni kaudu. Õppurile tundub, et süsteemis on piiramatu arv erinevaid stsenaariume. Sellel tasemel kasutatakse tihti ka reaalajas rühmatööd – õppurid saavad konsulteerida omavahel ja ka õpetajaga. Näiteks sobib ka meil tuntud simulatsioonide klass: keerulised lennusimulaatorid. Siia klassi aga kuuluvad ka head geomeetria või näiteks elektrotehnika õpetamise keskkonnad, mis võimaldavad näiteks õppijatel avastada vastava aine seaduspärasusi suheldes neljanda interaktiivsustaseme keskkonnaga.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et mistahes tasemel õppematerjalid kursusel ka ei oleks, eriti hästi töötavad nad siis, kui õppeprotsessi nende kasutamisega on kavandanud hea õpetaja.

Vaadates meie sadadesse ulatuvaid e-õppe toega kursusi, tuleb aga nentida, et enamiku neist kursustest moodustavad interaktiivsuse seisukohalt sellised esimese ja teise taseme vahel olevad kursused. Kas me vajame kõrgemaid tasemeid? Või kombineerime ka edaspidi e-õpet tavaõppega nii, et e-õppel kasutame suhtluse esimest ja teist taset, tavaõppes aga kolmandat ja neljandat?

Viimane illustratsioon pärineb 3.-4.taseme keskkonnast programmeerimise õppimiseks (http://www.gameroo.nl/games/light-bot), millele kulutatud aeg pärssis tugevalt selle artikli õigeaegse valmimise võimalusi  Interaktiivsus haarab õppija oma võimusesse!

Märkus: Käesoleva kirjatüki koostamisel on kasutatud e-õppe Tsunfti selle aasta kevadel interaktiivsuse teemal peetud interaktiivse veebiseminari materjale.

■■

e-Õppe Arenduskeskuse uudised Kvaliteet ja kvantiteet e-õppes 27.-28. novembril 2008 leiab Luua Metsanduskoolis aset järjekorras viies e-Õppe Arenduskeskuse sügisseminar “Kvaliteet ja kvantiteet e-õppes”, mis seekord keskendub eelkõige e-õppe kvaliteedi temaatikale kolmest aspektist – õppekeskkond, õppematerjal ja õppeprotsess. Sellest, mida kvaliteet e-õppes üldse tähendab ja kuidas üha kiiremas tempos tekkivad uued tehnoloogilised vahendid ja nendega loodav e-õppe sisu vajab jätkusuutlikkuse tagamiseks keskset kvaliteedisüsteemi, kuuled juba kohapeal. Tutvu seminari ajakavaga aadressil: http://luua2008.e-uni.ee

E-õppealased uuringud REDEL ja e-VÕTI projekti raames läbi viidud uuringute kogumikud on nüüd kättesaadaval CD plaatidel e-Õppe Arenduskeskusest. Nii kutse- kui kõrghariduse kontekstis viidi läbi kolm uuringut, mis puudutasid e-õppe arengut organisatsioonis ning innovatsiooni ja IKT rakendamist kutse- ja kõrghariduses. Loe uuringuid aadressidelt: http:// www.e-uni.ee/uuringud ja http://www.euni.ee/evoti_uuringud.

Kevadkonverentsi kuupäevad on juba teada Kõik e-õppe huvilised, võite juba oma kalendritesse ära märkida, et e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverents toimub Tartus 01.- 03. aprill 2009.

Võrgutamine jätkub Võrgustik võrgutab Teid kõiki 2008. aastal 16. oktoobril (IT Kolledž; Raja 4c; Tallinn) ja 11. detsembril. Kindlasti jätkub võrgutamine ka uuel aastal, kuid täpsemad kuupäevad edastame teile aasta lõpus. Tutvu võrgustike seminaride kavaga ja tegemistega aadressil: http:// wiki.e-uni.ee/vorgustikud

Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor

|5

e-ÕPPE PERSOON

e-ÕPPE PERSOON

Kakuonu ehk Kaido Kikkas ■■ Intervjueeris ja toimetas Kerli Kusnets Pildid Kaido Kikkase erakogu Kui mõni hommik on kuidagi eriti hall ja töö ei edene, siis tasub minna istuda Kaku kõrvale ja küsida, et kuidas läheb ja millega tegeled? On absoluutselt kindel, et vastuseks kuuled mõned kasulikud viited uute infotehnoloogiliste lahenduste kohta, portsu häid nalju, mõne huvitava loo, seiga või lihtsalt tuletab ta sulle meelde, et saab sind selles ja tolles asjas aidata…

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid? Oli sul iidoleid või eeskujusid, kellele sarnaneda soovisid?

Otseselt ehk mitte. Aga eks erinevad filmi- ja romaanikangelased mängisid ikka oma osa, Robin Hoodist Sherlock Holmesini. Natuke suuremana lugesin Tolkieni ja fännan teda hirmsat moodi tänase päevani. Ehk sealt võikski võtta tegelase, kelle moodi sooviksin olla - Aragorn.

Mitte seetõttu, et ta lõpuks kuningaks sai, vaid tema iseloomu ja oskuste pärast, eriti tahaksin temalt õppida tagasihoidlikkust.

Mis põhjusel valisid omal ajal õpinguteks Tallinna Tehnikaülikooli? Mis sind tehnika poole tõmbas?

Tegelikult lõpetasin inglise keele eriklassi omaaegses 44. keskkoolis (praegune Mustamäe gümnaasium), nii et keskharidus on pigem humanitaarne. Aga tollal pidi koolis ka nn lisaeriala õppima ja meil oli võimalik käia arvutiõpetuse tundides. Algul oli seal pool klassi, kuu aega hiljem olin üksi ja sain sealsetelt arvutimeestelt eratunde... Sealt ilmselt see huvi tekkis.

Kuidas Sinust õppejõud sai?

Ilmselt on midagi päritud (ema ja kaks tädi on õpetajad). Magistriõppes pidi juba nn pedagoogilist praktikat tegema, endalegi üllatuseks läks see täitsa ilusti. Doktorantuurist alates olengi enam-vähem pidevalt õppetööga tegelenud.

Sulle omistati 2007. aasta kevadsemestril IT Kolledžis “parima õppejõu” tiitel? Kuidas Sinust üliõpilaste lemmik on saanud? Üks kommentaar tudengitelt oli “Väga hea must huumor”... Võib-olla aga ka seetõttu, et

6|

ei armasta võimunäitamist, üritan tuletada enda kooliaegu meelde (minu Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud olid väga tasemel õpetajad ning samas väga mõnusad inimesed) ja end tudengi rolli panna. Hinded ümardan kahevahel olles kah ülespoole. :) Kuidas Kaidost Kakk sai?

Kunagi tegi üks Grendeli-nimeline Tartu bänd segase laulu “Kakk ja pääsuke”, mis rääkis kakust, pääsukesest ja puravikust, kes üksteist ei salli. Lugu hakkas nii hullusti kummitama, et seda tuli igal pool jorutada. Viimaks sai see endale jututoas kasutajanimeks võetud ja ülejäänu on ajalugu - tekkis alter ego Kakk Siiber, KLD (Kõikide Lolluste Doktor).

Hinded ümardan kahevahel olles kah ülespoole. :) Oled tuntud sõnameister. Selgita lugejatele, mis on: Kakupesa? ... on Kaku kodune internetiserver, elab peegli taga esikukapis ja teenindab enamikku minu õppetööst ja ka muust netivajadusest. Tehnokiibitsejatele: kahetuumaline AMD protsessor, 4GB mälu, 2x500GB RAID1 kettad, Ubuntu Server Edition, Elioni 1Mbit SDSL (http://www.kakupesa.net).

Kaku Akadeemia?

E-õpe Kaku moodi ehk kõik minu õppematerjalid, mida levitan eranditult vaba lit-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

8. klassi ekskursioon Kurgjal

sentsi (GNU FDL) alusel (http://akadeemia. kakupesa.net).

Pingviiniaabits?

Omaaegne Tallinna Ülikoolis kirjutatud ja tavakasutajatele suunatud Linuxi õpik, tänaseks juba üsna vananenud (http://www.kakupesa.net/kakk/pingviiniaabits_CC.pdf). tudengite välimääraja?

1999. aastal vaimuvälgatusena kirjutatud libapsühholoogiline käsitlus kaheksast peamisest nais- ja meestudengi tüübist. Tartu eripedagoogid lubasid lõõpimisi mulle selle eest psühholoogia magistrikraadi anda...(http:// www.kakupesa.net/kakk/TVM/). väike siibrisõnastik?

Napakate definitsioonide leksikon, mida ei ole tervislik tõsiselt võtta (http://www.kakupesa.net/kakk/siibrisonastik.php).

Mis sind e-õppe temaatikani viis?

Otseselt ilmselt tööleasumine Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskusesse 2002. aastal, kuigi enda materjalid panin veebi juba 1996.

Kas oled suutnud e-õppe pisikuga nakatada ka enda lähedasi?

Eks mingil määral kindlasti. Kuigi ma ei pea e-õpet universaalseks lahenduseks. E-õppe puhul jääb siiski puudu inimlikust mõõtmest. Üritan ise rakendada võitluskunstidest pärit liini - õpetaja on jaapani keeles “sensei”, see sõna tähendab otsetõlkes “varem sündinud” (seda kasutatakse ka üldise lugupidava pöördumisena vanema inimese poole). Ehk siis mitte mingisugune kaikaga kubjas, vaid vanem sõber, kes on muuhulgas ka mõned lollused elus juba ära teinud ja saab nooremaid nende eest hoiatada. Seda kõike on praegu

Ük s h ä s ti vana p ilt

e-vormis natuke raske saavutada.

Sa oled oma huvialadena nimetanud: internet ja võrgukultuur, vaba tarkvara, muusika, kirjandus, luule, filosoofia, teoloogia, sõjaajalugu, võitluskunstid ja mootorrattasõit. Räägi nendest lähemalt (eredamaid hetki).

Kas vanasõna “Kes teeb, see jõuab!” peab paika?

Eredaid hetki on olnud iga ala pealt. Viimase aja eredamad momendid on vist seotud sellega, kuivõrd edukaks on osutunud võitluskunstide kasutamine puuetega inimeste taastusravis. Muusikas on värskeim ere hetk eilne (01.september) mitmetunnine jämm Mardiga (Laanpere) iCamp projekti lõpuüritusel. Aga ilmselt peab see vanasõna tõesti paika.

Kas oled oma loomult alati selline naljavend olnud? Kas oled mõelnud ka humoristina karjääri teha?

Eks huumor on aidanud rasketest momentidest üle, neidki on jagunud. Aga humoristiks... Kas midagi sellist, nagu http://www. kakupesa.net/kakk/puravikjasiiber.jpg? Ehk siiski mitte... :) Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?

Ilmselt tänapäev. Vanadest aegadest tunnen aga enim huvi keskaja vastu, seda nii Euroopa kui Jaapani poole pealt. Miks keskaeg - Jaapani poole pealt muidugi samuraide kuldajastu ja traditsiooniliste võitluskunstide sünniaeg, Euroopa poolelt... Ütleme siis, et vaimsus.

Midagi sinna kuningas Arthuri kanti. Ühine nimetaja olekski ehk “rüütlikultuur”. Võib ka veel korra Aragorni meenutada. :)

er Alek sand er Puraviks ja Kakk Siib

Mis oleks Eesti hariduses teisiti kui Sina oleksid haridusminister?

Ilmselt mind sinna keegi ei pane... Aga näiteks: Õpetajate palgad peaksid võimaldama valikut kandidaatide vahel (pole otseselt haridusministri võimuses, kuid midagi ehk siiski).

Siis on ka võimalik inimestelt enam nõuda (näiteks pidevat erialast vormisolekut).

Kohustuslik matemaatika riigieksam, arvuti/meediaõpe (muuhulgas koos elementaarse andmeturbe ja võrgukäitumise õpetamisega - aitaks ära hoida suuri rumalusi ning ahistamiste ja pettuste ohvriks langemist võrgus) ning maailmavaate- ja eetikaõpetus gümnaasiumis (kogu multikultist pasundamise juures

Ma ei pea e-õpet universaalseks lahenduseks unustatakse vastavad teadmised täiesti andmata - tüüpiline eestlane satub budisti ja nudisti eristamiselgi raskustesse, eri sorti kristlastest rääkimata. Väiksemaks muutuvas maailmas võib sihuke võhiklus aga isegi ohtlik olla).

Kehalise kasvatuse süsteemi põhjalik reform - ühelt poolt nõue, et igaüks end võimetele vastavalt liigutaks, teisalt võimalus teha seda endale sobivas vormis ning ilma absurdseid normatiive nõudmata.

Kokkuvõttes oleks kooli ülesanne kasvatada oma peaga mõtlevaid ja riigile lojaalseid kodanikke…

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|7

e-ÕPPE PERSOON

e-ÕPPE PERSOON

Väljavõte väiksest siibrisõnastikust (http://www.kakupesa.net/kakk/siibrisonastik.php)

AUTORIKAITSE katusepakkumise vorm kunstiinimestele BARDACCHUS (loe: bardakkus) - vanarooma pohhuismijumal, venivillemite ja käegalööjate müütiline kaitsja. XXI sajandi alguses täheldatakse tema kultuse taassündi Põhja-Euroopa aladel, samuti on teda juba meie ajaarvamise algusest saadik kummardatud Sarmaatia väljadel.

istlustel Kohtunikuna karate Eesti meis trivõ

DISKURSUS “Ma ei ole loll! Mul on oma diskursus, mis ei kattu teiste omaga. See siin on tegelikult apelsin.” (närib munakivi edasi) FILOSOOFIA algtähenduses “tarkusearmastus”, reaalsuses aga võimalus genereerida haigeid ideid ja jääda seejuures inimeste seas lugupeetuks.

INTELLEKTUAALNE OMAND mõttetute inimeste mõttetud mõtted ehk “appiii, keegi tahab minu unenägusid ära varastada!”

Mõõg atreening Türisalus

SKEPTIK “Ma ütlen sulle veel kord - läheduses pole ühtegi posti!” (BONK!! Ai kurrr...)

l Charliega Waterfordis Lääne-Iirimaa

VESI üks põhielemente ja laiema kasutusampluaaga mateeriavorme - kasutatakse nii ristimiseks kui ka peale tõmbamiseks.

Kolleegid Kakust Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse juhataja Olen Kaidoga koos töötanud 2002.aastast kui ta tuli Tallinna Tehnikaülikoolist üle meie haridustehnoloogia keskusesse teaduriks.

Praeguseks on ta oma põhitöökohaga küll liikunud IT Kolledžisse, kuid kuna ta jättis endale 0,25 dotsendikohta Tallinna Ülikooli informaatika instituudis, siis hoian ma Kaku töölauda oma paremal käel ikka tema päralt ja kord-paar nädalas astub ta ikka läbi.

Tegelikult kutsume me oma seltskonnas teda üliharva Kaidoks - meie jaoks on ta ikkagi Kakk. Ja Kaku nimega seostub kindlasti eelkõige kirglik avatud lähtekoodiga tarkvara reklaam (s.h. pidev Microsofti e. Pisipehme aasimine), kiiksuga huumor, idamaised võitluskunstid ja minu jaoks ehk isegi kõige olulisem - muusika. Ei lähe mööda ühtegi haridustehnoloogia keskuse väljasõitu või pidu ilma, et me Kakuga koos ei musitseeriks - tema oma sündi või basskitarriga ja mina oma kitarriga.

Kakuga suhtlemine pakub alati paraja portsu positiivset ellusuhtumist, temaga koos õpid tundma rõõmu lihtsatest asjadest.

Samuti olen temalt õppinud seda, kuidas jääda heaks sõbraks inimesega, kellega sul

8|

on radikaalseid maailmavaatelisi erinevusi.

Ja muidugi õpin temalt jätkuvalt seda, kuidas ühise musitseerimise oskusi täiustada.

Peeter Normak, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi direktor Tihedam koostöö Kaidoga algas 2002. aastal, kui Kaido lõi kaasa teaduse sihtfinantseeritava teema Nr. 0132492s03 “Veebipõhise konstruktivistliku õpihaldussüsteemi pedagoogilised lähtealused ja rakendusmudelid Eesti kõrghariduse kontekstis” ettevalmistamisel. Alates 2003. aastast oli ta vanemteadurina mainitud teema üheks põhitäitjaks.

Kaidot iseloomustavad väga kindlad ja selged seisukohad praktiliselt mistahes IT valdkonna probleemi kohta, suur töövõime, muusika. Kaido meelistemaatikat markeeriksin eelkõige järgmiste märksõnaga: vabavara, avatud lähtekood, autorikaitse. Kaido töövõimet iseloomustab aga fakt, et ta valmistas ühe õppeaasta jooksul ette ja viis läbi neli uut mahukat inglisekeelset magistrikursust! Muusikas ei ole Kaido mitte ainult ekspert ja muusika passiivne tarbija, vaid ka suurepärane interpreet; ta on võimeline koos kolleegide Mardi, Erika, Jaagupi, Mauri ning TLÜ informaatika instituudi vokaalrühmaga panema kuulajad nii rõõmust hõiskama kui hardusest nutma.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Kaidolt olen õppinud aktiivset eluhoiakut ja soovi asju paremaks muuta.

Kalle Tammemäe, IT Kolledži rektor Tunnen Kaidot kui TTÜ kolleegi enam kui tosin aastat. Esimesed sisulisemad kokkupuuted langevad aega kui ta juhatas TTÜ arvutuskeskuses Rehabilitatsioonitehnoloogia laborit. Olime koos ka professor Leo Võhandu doktorandidele mõeldud tuntud Eriseminaride sarja kuulajad/osalised. IT Kolledži algusaastatel võttis Kaido üles uudse sissejuhatava õppeaine IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid, mille kohmakas nimetus mugandus tema käes kiiresti ITSPEAaineks. Alates k.a. augustist töötab Kaido juba täiskohaga õppejõuna IT Kolledžis. Teravamalt on meelde jäänud üks kaugetest kohtumistest TTÜ Rehabilitatsioonitehnoloogia laboris, kus ta demonstreeris erivajadustega inimestele mõeldud elektroonikaseadmete kasutamise hõlbustamiseks lisandeid – suuri punaseid nuppe, mis on paigutatakse konkreetsele isikule füüsiliselt sobivamatesse ruumipunktidesse. Kaido nimega seondub vägagi palju – lisaks tuntusele ning tudengite poolt hinnatud õppejõuna mitmetes kõrgkoolides on silmatorkav tema nähtavus muudes virtuaal- ja reaalmaailma sfäärides nagu Kaku-

Sündiimpr ovisatsi oo nid Harkujär ve kiriku s

Paarisliikumise treening Kaitseliidu õpperühmas

akadeemia, vaba tarkvara foorumid, Eesti Infotehnoloogia Seltsis ja Linux User Group-s ning hoopis teisest äärmusest - tema tegevus idamaiste võistluskunstide alal. Samas arvan, et ma ei tunne pooltki tema tegevuse tegelikust ulatusest. Inimeselt, kes on tugev isikuna ja kellel on tugev sisemine hoog vürtsitatud paraja huumoriga, on alati palju õppida.

Esmajoones võiks nimetada avatumat vaadet avatud tarkvara rollile ühiskonnas, erivajadustega tudengite olukorra paremat mõistmist (Kaido nõu oli vägagi oluline IT Kolledži uue maja ehitusel).

Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli teadur Olen Kaidoga koos töötanud viimased kuus aastat. Esmalt seostub mulle temaga fanaatiline vaba tarkvara usk ja omapärane huumorimeel. Kaidolt võiks õppida seda, kuidas ta suudab igapäevase töö kõrvalt nii paljude erinevate hobidega tegeleda, nagu jaapani keppidega vehkimine, tsiklisõit, muusika, jne.

Õppijad Kakust Janne Raavik, IT Kolledž Kaido Kikkase nimega seostub mul esmalt heatujuline, laia silmaringiga, sõbralik

õppejõud, kes võiks olla teistele õppejõududele eeskujuks oma õppeaine huvitavamaks ja paeluvamaks muutmisel. Tema loengutele andsid vürtsi juurde vaimukad tsitaadid ja tarkuseterad, mis tegid loengud meeldejäävaks ja õppeaine lihtsalt omandatavaks.

Kristiina Kaarna, IT Kolledž Kaido kohta käib kaks sõna: Linuxi kummardamine :) Laiemas plaanis aga see, et jääb mulje, et Kaido tegeleb selle erialaga, mis talle siiralt meeldib - on talle korraga nii töö, elukutse kui ka hobi.

Teistel õppejõududel oleks temalt väga palju õppida. Põhiline: kuidas muuta oma nõrgad küljed tugevateks, kuidas väärikalt ja tõhusalt kehtestada oma autoriteeti.

Tegeleda inimeste õpetamisega ikka põhjusel, et selline tegevus endale meeldib, huvi pakub ja sobib. Mitte olla õppejõud mugavusest või olude sunnil.

Olla paindlik, mõistlik ja vastutulelik, väärtustades (õhtuõppe) tudengite tööaega sama kõrgelt kui oma tööaega.

Mulle meenub tema loengutest üks tema tsitaate, kus ta iseloomustas turundust hea vanasõnaga: “Turundus on eskimole jäätise müümise kunst”.

Kaido Kikkas Sünniaeg: 12.09.69 Töökoht: IT Kolledži õppejõud, Tallinna Ülikooli sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent (0,25) Haridus: Tallinna Tehnikaülikool, tehnikateaduste doktor, 1999 Huvitavamad faktid Kaku eluloost: • Kange suhtumine oli olemas juba päris väiksena - vanaema teadis rääkida, et põnn keeldunud bussi esiosas istumast kohale, kus oli punase ristiga silt. Et see on haigete koht!

• Vaatas noorena liiga palju van Damme’i, Norrist ja Seagalit ning on nüüdseks tegelenud erinevate kaklemise kunstidega juba aastast 1990. Tegelikult on need igapidi väga palju juurde andnud - nüüd üritan saadut teistele edasi anda.

• Hakkas enne klaverit mängima (neljaselt) kui kõndima (kuueselt) • Mängis koos nelja teoloogiatudengiga mitte eriti vagurat ja leebet muusikat tegevas ansamblis “Probaton” (kreeka k. “lammas”) • Veetis märgatava osa lapsepõlvest Haapsalus sealses sanatoorses haiglas.

• Ühe teooria järgi on arenenud pingviinist, karust ja papagoist. Ei karda külma (ja fännab Linuxit), armastab magusat (ja vahel kipub kaklema) ja patrab kogu aeg (ning enamasti ei tea, mida räägib).

• Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Harkujärve koguduse liige

|9

EDULOOD

e-ÕPE KAANTE VAHEL

Virtuaalne jalutuskäik Budapesti ja Tartu tänavail ehk videokonverentsi pakutavad võimalused keeleõppes ■■ Reet Klettenberg

ja Viktória Tóth

Tartu Ülikool Eelmise õppeaasta mais toimus Budapesti Loránd Eötvösi nimelise Teadusülikooli eesti eriala tudengite ja Tartu Ülikooli soome-ugri õppetooli ungari eriala tudengite osavõtul üliõpilaste videokonverents.

Videokonverents ehk kolm ühes – keelepraktika, kommunikatsioon ja kultuurielamus Konverentsil oli mitu eesmärki. See andis tudengitele võimaluse õpitava keele ehk ungari ja eesti keele kasutamiseks praktikas; võõrkeelse ettekande koostamiseks kahe linna vaatamisväärsustest; vahetu videosilla kaudu elavaks kommunikatsiooniks teise riigi tudengitega tutvumisel. Selle käigus omandasid tudengid ettekanneteks vajaliku sõnavara ja väljendid, arendasid suulist väljendusoskust ja omandasid praktilisi teadmisi, mis võivad hiljem kasulikud olla nt giidina töötades.

Projekt kulges kolmes faasis. Etteval-

mistused kestsid pea kaks kuud, hõlmates oma ülikoolilinnast peetavate ettekannete teemade valimist, ettekande koostamist ja selle esitamise harjutamist ning Budapesti ja Tartu kasulike linkide kogu koostamist, mis oli abiks teise rühma poolt ettevalmistatud viktoriini küsimustele vastamisel.

Videokonverents ise kestis kaks tundi, tudengid kuulasid vaheldumisi partnerriigi üliõpilaste Power Pointi esitlustega illustreeritud rohke pildimaterjaliga viit ettekannet Budapestist ja viit Tartust.

Tartu tudengite ungarikeelsete miniettekannete abil said Budapesti üliõpilased tutvuda Tartu Ülikooli ja selle ajalooga, Raekoja platsiga, Toomemäe vaatamisväärsustega ja Tartu sildadega, Tartu tudengite vabaajaveetmise võimalustega, laiemalt Tartu festivalidega ning sakslanna Cornelia Brandi esituses Tartuga nii, nagu välismaalased seda näevad. Budapesti eesti eriala tudengid aga tutvustasid pärast ühe üliõpilase filmi “Budapest koidust ehani” eesti keeles Budapesti Muusikaakadeemiat ja Ooperimaja, Linnaparki, loomaaeda ja lõbustusparki, Budapesti vabaajaveetmise ja puhkamisvõimalusi, ning bulgaarlane Vasil Minchev Budapesti erioma-

Ungari keele õpilased Tartu Ülikoolis: paremalt vasakule Cornelia Brand, Marianne Mett, Eva Patune, Rutt Reemann-Arro ja Mirja Jõgi. Pildi autor on Péter Rácz.

10 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

seid liiklusvahendeid.

Konverentsi järgmises osas korraldas kumbki rühm teisele osalt miniettekannete ainese alusel, osalt üksteisele koostatud lingikogu põhjal kümnest küsimusest koosneva viktoriini.

Konverentsi viimane faas oli videokonverentsi salvestuse vaatamine. See võimaldas tudengitel tagasiulatuvalt ja objektiivselt hinnata iseenda ja oma kaaslaste tööd, andis võimaluse oma suulise esinemise hindamiseks ning keeleliste vigade registreerimiseks ja parandamiseks.

Videokonverentsi eelised hariliku keelekursuse ees Konverentsi ja selleks valmistumist pidasid nii tudengid kui juhendajad edukaks eelkõige seetõttu, et õpitav võõrkeel taandus märkamatult tagaplaanile ja andis lihtsa kommunikatsioonivahendina põhirolli üle sisule.

Samal ajal arendas see vähem teadvustamata kujul keelelisi ja muid teadmisi paremini kui harilik keelekursus.

Värskete kogemuste põhjal soovitame videokonverentsi mis tahes kahe või enama keele vahel kasutada neil, kellel on soovi oma tudengitega läbi viia sellist kompleksset, põnevat ja hulka ühist tööd nõudvat ülesannet. See arendab mitmekülgselt õppijate võimeid ja annab neile mitmeid uusi teadmisi nii õpitavast keelest kui teise riigi kultuurist. Tehnilised võimalused loovad autentse ja loomuliku keskkonna, nõnda võivad nii juhendajad kui õpilased vähese materiaalse kuluga – ilma reisimiseta – osa saada tõelisest elamusest. Tudengid on rühmatöös innukamad ja kohusetundlikumad.

Ka kommunikatsioon emakeelsete kõnelejatega on suur motivaator. Lisaks sellele pakub eelnevalt ette valmistatud esinemine keelt veel mitte nii kõrgel tasemel oskavatele pisut väiksema enesekindlusega tudengitele võimaluse edukaks osalemiseks.

Konverentsil osalesid Ungarist Judit András, Dániel Gyüre, Anikó Juhász, Kata Klima, Minchev Vasil ja Judit Zóka eesti lektori Reet Klettenbergi juhendamisel; Eestist aga Cornelia Brand, Mirja Jõgi, Marianne Mett, Eva Patune, Rutt Reemann-Arro ungari lektori Tóth Viktória juhendamisel.

Videokonverentsi saab vaadata siit: mms://193.40.5.165/2008/08.05.2008_ videokonverents_0.wmv Täname Toomas Peterselli tehnilise abi eest.

e-ÕPPE UUDISED

Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Väliskülalisi huvitavad keelekursused 5. juulil külastasid Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskust Turu Ülikooli täienduskoolituskeskuse töötajad, kes tundsid huvi Tartu Ülikooli e-õppe ja täienduskoolituse vastu. Külalised tutvusid põhjalikumalt Tartu Ülikooli ingliskeelsete e-kursustega.

Lugeja soovitab

Koolitajate eneseareng 27.- 29. aug osalesid Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogid kolmanda taseme õppe kvaliteedi arendamise programmi PRIMUS raames korraldatud koolitusel “Tee ülesmäge: koolitaja isiksus ja eneseareng”. Haridustehnoloogid, kes tegelevad ka õppejõudude ja õpetajate e-koolitamisega, omandasid antud koolituse käigus palju kasulikku, mida saab koheselt ka rakendada algavate e-kursuste juhendamisel.

Teaching Online – A Practical Guide (Susan KO, Steve Rossen) College Teaching series, second edition (2004) ■■ Raamatu ülevaate koostas Merike Saar, Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloog

Tartu Ülikooli Teaduskool Ly Sõõrd, Tartu Ülikooli Teaduskooli haridustehnoloog

Kursused e-posti ja tavaposti teel Täna tutvustatava käsiraamatu autorid on ise aktiivselt veebipõhist koolitust kasutanud ja ka kolleege välja õpetanud. Antud praktiline käsiraamat vastab kõige tavalisematele küsimustele, mis kerkivad kaugkoolituskursuse loojatel või neil, kes soovivad veebipõhise koolituse kaudu auditoorset tööd mitmekesistada.

Praktilise poole pealt annab käsiraamat ülevaate põhiteadmistest, mida on vaja teada veebipõhist koolitust (e-õpet) planeerides.

Pedagoogilise poole pealt antakse nõu, milliseid saadaolevaid vahendeid oleks taibukas kasutada. Kõiki aspekte illustreeritakse praktiliste näidetega.

Raamat on jaotatud neljaks suuremaks peatükiks ning käsitleb järgmisi valdkondi: Põhitõed – erinevad lähenemisviisid (e-õpe või kombineeritud õpe); Pinnase sondeerimine – tarkvara ja vahendite valik (millised võimalused on minu asutusel olemas, kuidas on võimalik olemasolevaid võimalusi minu kursuse raames kasutada); Veebipõhise kursuse analüüsimine (vajadused, roll, tulemused, olemasolevad vahendid/ressursid); Kursuse ülesehitus (osalemis- ja hindamiskriteeriumid, õppijate ootustele vastamine, sisukorrad/juhendid ja juhtnöörid); Kursuse koostamine (milliseid erinevaid vahendeid koolituskursusel kasutatakse ja milleks – õpimaterjalid, foorumid ja teised suhtlusvahendid, grupitöövahendid, otsinguvõimalused, järjehoidjad, hindamine, ajaline alajaotus, jne); Õppijategevused veebikeskkonnas – inter-

neti kasutamine lisamaterjalide leidmiseks, veebilehtede hindamine, grupitöö, juhtumiuuringud, arvutipõhised simulatsioonid, koostöö kaasõpilastega (vastastikune toimetamine, hindamine), külalislektorid, kokkuvõtted, kultuuridevaheline koostöö, kogemuslikud praktikumid jne); Materjalide valmistamine (kohandamine veebiõppeks – veebiteksti loomine, kujunduse, animatsioonide, audiofailide jne. lisamine, multimeedia kasutamine); Autoriõigused ja intellektuaalne omand – kuidas teiste töödele viidata ja oma loomingut kaitsta; 3.1 e-Õppe töökorraldus (tüüpprobleemid õppijate jaoks, õppijate ettevalmistus); 3.2 Õppetöö tulemuste salvestamine (elektrooniliselt või paberkandjal), töö organiseerimine gruppides, töökoormuse jagamine, jne; 3.3 Eriküsimused (probleemsed õpilased); 3.4 e-Õppe ühitamine auditoorse õppetööga, õppijatoe küsimused; 4.1 Uued võimalused – mida e-õpe mulle pakub, kuidas ennast edasi harida (võrgustikud, elukestev õpe); 4.2 Kuhu edasi liikuda – võimalikud tehnilised probleemid (internetiühendus, (a)sünkroonsed suhtlusvahendid), finantsprobleemid (tarkvara ja õpikeskkonnad); Nagu näha, on tegu mitmekülgse ülevaatega e-õppe erinevatest aspektidest ja praktiliste nõuannetega võimalike probleemide ületamiseks. Jääb üle soovida vaid huvitavat lugemist ning jõudu tööle oma kursuse loomisel!

Oktoobris alustab oma 43. õppeaastat Tartu Ülikooli Teaduskool. Teaduskooli kursused pakuvad üldhariduskoolide 7.-12. klasside õpilastele võimalust saada süvendatud õpet erinevates ainetes ning toetavad ka õpilaste ettevalmistamist aineolümpiaadideks ja/või kõrgkooli astumiseks.

Kursuste nimistus on käesoleval õppeaastal 33 erinevat kaugõppekursust. Kursuste hulgas on nii veebipõhiseid kursuseid kui ka tavaposti teel toimuvad kursuseid ning üks auditoorne kursus.

Algaval õppeaastal on neli uut kursust gümnaasiumiõpilastele, neist kaks on e-kursused, mis on saanud toetust REDEL programmist. Kursuste loetelu, kirjeldused ja registreerumine: http:// www.teaduskool.ut.ee/kursused Kursustele registreerumine kestab 20. septembrini 2008.

Eesti Maaülikool Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Õppeaasta avamine 24. septembril toimus e-õppejõududele õppeaasta avamise infoseminarseminar. Aasta alguse teemadeks olid e-õppe areng Eesti Maaülikoolis, uue WebCT versiooni kasutamine, koolituspakkumised, uue programmi BeSt võimalused.

Tulemas preemia konkurss Oktoobris kuulutame taas välja e-õppe assistendi ja innovatiivse õppejõu preemia konkursi.

| 11

TÖÖLEHT 10

✁

e-ÕPPE UUDISED

Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli

Idee- ja mõistekaartide loomine: VUE, Flowchart ja Text2Mindmap

Haridustehnoloogia talituse juhataja

Seminar “Õppejõult õppejõule”

Tallinna Tehnikaülikooli e-õppe strateegias on tähtsal kohal rahvusvaheline koostöö, eriti tehniliste erialadega seotud valdkondades. Septembri esimestel päevadel kogunes Tallinna Tehnikaülikooli projekti “ICON” meeskond, et kahe aasta jooksul töötada ühiselt välja e-kursused ülevaate andmiseks maagaasi tarbimisest. Kursuse materjalid tõlgitakse rootsi, kreeka, leedu, hispaania ja eesti keelde.

Võrgustik ja e-õpe käivad koos Balti mere regiooni ja Põhjamaade tehnikaülikoolide võrgustiku (projekti Baltech) uueks suunaks saab e-õpe. 25. septembril Helsingis toimunud nõupidamisel püüti leida pidepunkte e-õppe alaseks koostööks.

Lähemalt projekti kodulehelt http://www. baltech.info/

Praktilised koolitused Vastu tulles õppejõudude soovidele oleme lülitanud koolituskalendrisse erinevate tarkvarade tutvustused e-kursuste rikastamiseks: testiloomevahendi HotPotatoes ja sisutootmispaketi MyUdutu koolitused. Täpsemalt koolitusveebis http://sise.ttu.ee/?id=1761

Tallinna Ülikool Krista Eskla, Tallinna Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhataja

Erakordselt kirev e-kursus - DILL Riigiteaduste Instituut, Balti Filmi- ja Meediakool ning Infoteaduste Instituut viivad 2008/2009 õppeaastal teistkordselt läbi rahvusvahelisi magistriõppekavasid kasutades e-õppe metoodikaid ja tehnoloogiaid.

Infoteaduste Instituudi magistriõppekava DILL (Digital Library Learning) väärib tähelepanu oma erakordselt kireva kõigilt kontinentidelt pärineva rahvusvahelise õppijate seltskonnaga. Magistriõppekava viivad läbi 3 ülikoolis: Oslo Ülikooli Kolledž, Parma Ülikool ning Tallinna Ülikool, kus õppekava juhiks on Sirje Virkus. E-magistriõppekava, kus õppijad saavad koolitust kolmes erinevas ülikoolis ning õpetajateks on kolme tunnustatud Euroopa ülikooli õppejõud, on võimalik tänu e-õppe võimalustele. Kogu õppeaja vältel kasutavad nii õppejõud kui ka õppijad e-õppe keskkonda IVA ning samuti on kaasatud tehniliste vahenditena videokonverents ning Skype, mis võimaldavad õppijatel esitada küsimusi ning suhelda seminaridel oma ala juhtivate spetsialistidega Euroopas.

12 |

■■ Ingrid Maadvere Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog

Idee- ja mõistekaartide tegemiseks on olemas hulk erinevaid programme, mida võiks jagada järgmiselt Arvutisse installeeritavad http://www.koolielu.ee/pages.php/03330205 Veebipõhised http://www.koolielu.ee/pages.php/03330111

VUE (Visual Understanding Enviroment)

Lühiülevaade Jack Ricchiuto artiklist “Smarter Together: The Power & Possibility of Groups in Organizations & Communities”

VUE on arvutisse installeeritav avatud lähtekoodiga programm, mis võimaldab luua erinevaid mõistekaarte ja esitlusi. Programm töötab Windows’i (XP, Vista), Mac’i ja Linux’i operatsioonisüsteemiga. Programmi eestikeelne kirjeldus: http://sites.google.com/site/vuemindmap/.

■■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogia talituse juhataja

Programmi allalaadimiseks minge aadressile http://vue.tufts.edu/download/index.cfm, valige installeerimiseks sobiv fail sõltuvalt arvuti operatsioonisüsteemist, salvestage fail arvutisse, pakkige lahti ning käivitage VUE.exe fail. Installeerige programm arvutisse.

Oleme harjunud teadmisega, et juhtkond on organisatsioonide tähtsaim lüli, kuid kaasaegses teadmusjuhtivas maailmas tuleb tõdeda, et arengu ja edu saavutamisel on määravaks meeskonnad. Meeskonnast sõltub, kas viiakse (õigeaegselt) lõpuni vajalikud tegevused ja kuidas algatatakse uusi. Killustunud meeskonnas, kus ei toimu suhtlemist, on raske leida lahendusi, tulemuste saavutamine on aeglustunud ja tekkinud probleemid püsivad. Meeskonnale peab andma võimalusi kogunemiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks, et tekiks arusaam kuidas koostööd parema tulemuse nimel suunata.

Programmi laadimine arvutisse

Programmi avamine ja rakendusaken Avage programm (Windows’i operatsioonisüsteemis Start – All Programs – VUE – VUE(.exe)). Avaneb programmi aken, mis koosneb menüüribast, nupuribast, vormindamispaletist ja tööaknast.

✁

E-kursused maagaasi tarbimisest

Koos nutikamad: võrgustike tugevused ja võimalused

Retsept nutika meeskonna loomiseks Kuidas suunata meeskondi, et nad oleksid nutikad – grupi suurust, eesmärke, võimalusi, piire ega nõrkusi muutmata? Oluline on arendada nelja meeskonnatööks vajalikku omadust – loomingulisust, koostööd, sidusust ja pühendumust.

Loomingulisus – teadmine, kuidas midagi teistmoodi teha. Erinemine, teistmoodi mõtlemine ja oma ideedega eksperimenteerimine nõuab julgust. Meeskonnad, kes otsivad lahendusi loominguliselt, on innovaatilised, teadmishimulised, eksperimenteerivad ja õppimisvõimelised.

Koostöö – teadmine, kuidas asju koos “käima lükata”. Vajadus koostööks, et teostada ülesandeid, projekte ja unistusi, mis ühele oleks heidutav.

Sidusus – teadmine, kuidas üksteise andeid paremini kasutada. Oluline on üksteist täiendada, meeskonna oskusi, teadmisi, kogemusi, kompetentsi, pühendumust, väärtusi ja ressursse oskuslikult kombineerides, nii enda kui kaaslaste annete tundmine ning nende kasutamine ühise eesmärgi nimel.

Pühendumus – teadmine, kuidas meeskonna liikmete vahel usaldust arendada, st julgus anda ja täita lubadusi, mis kiirendavad loovust, koostööd ja sidusust.

Tugev meeskond ei vaja tugevat juhti!

Kui meeskonnad õpivad tegutsema, arvestades antud omadustega, siis nad ei vaja enam kaitsemüüre, nad ei pea taluma etteheiteid ega otsima vabandusi, nende tegevused ei ole enam killustunud – nad tegutsevad nutika meeskonnana. Juhid on vabastatud projektides kaasalöömisest, nad peavad vaid jälgima, mida meeskond oma oskuste ja neile antud ajaga suudab saavutada. Juhid ei pea meeskonna eest mõtlema, sest meeskonnad on nutikamad, kui selle üksikliikmed.

✁

Toimunud seminaridele antud positiivne tagasiside innustas uue hooga jätkama õppejõudude koostööd soodustavate seminaridega. Esimene kogunemine toimus 17. septembril, kus oma e-kursuse “Enesejuhtimine” kujunemislugu tutvustas professor Mare Teichmann. Järgmine seminar toimub 22. oktoobril.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13

✁ TÖÖLEHT 10

✁

TÖÖLEHT 10

Flowchart Flowchart on tasuta veebipõhine programm, mis võimaldab luua idee- ja mõistekaarte. Programm töötab erinevate brauseritega (Mozilla, Internet Explorer, Opera, Safari), võimaldab üles laadida pilte, teha koostööd ja konverteerida valmis töid PDF või PNG formaati.

Registreerumine Konto loomiseks minge aadressile http://flowchart.com/ ja klõpsake nupul Sign Up. Sisestage oma meiliaadress ja klõpsake nupul Request invitation. Kutse postkasti ei saabu kohe. See võtab mõne tunni aega. Saabunud kirjas on link, mis võimaldab registreeruda. Sisestada tuleb kasutajanimi, meiliaadress ja salasõna kaks korda. Järgnevad sisselogimised keskkonda toimuvad klõpsates Members login.

Nupuribal asuvate nuppudega saab valida objekte (1), luua märksõnakaste (2) ja seoseid (3). Kiiremaks kaardiloomiseks on hea kasutada kiirloomisnuppu (4). Kaardile on võimalik lisada ka lihtsalt teksti (5). Kaarti saab suurendada (6) ja liigutada (7). Viimased kaks nuppu avavad radade akna (8) ja slaidivaate (9).

Programmi avamine ja rakendusaken

Kaardi loomine ja salvestamine

Peale registreerumist ja sisselogimist on võimalik luua uus kaart (New chart) või avada toimetamiseks mõni olemasolev. Uue kaardi loomisel võite valida tühja kaardi (Blank chart) või kasutada mõnda loodud malli. Programmi rakendusaken koosneb tööaknast, nupuribast ja erinevatest lisaakendest, mida saab vajadusel sulgeda.

Kaardi loomiseks klõpsake märksõnakasti nupul ja valige siis vormindamisepaletilt sobiva kujuga märksõnakast (shape). Tööaknas lohistage hiirega soovitud kohas soovitud suurusega märksõnakast. Soovi korral saate vormindamispaleti abil muuta kasti värvi ja joont. Sisu lisamiseks klõpsake märksõnakasti keskel (New Node) ja sisestage oma tekst. Märksõnakasti on võimalik lisada ka erinevaid faile ja linke kasutades Content menüüd.

Kaardi jätkamiseks võite joonistada soovitud arvu märksõnakaste ja need siis seostega ühendada. On võimalik kasutada ka kiirloomise nuppu.

Selleks klõpsake märksõnakastil, mille alla soovite järgmist märksõnasti luua ja lohistage hiirega soovitud suunas uus märksõnakast.

Valmis ideekaarti võite kujundada ka kogu kaarti või osa sellest saate soovi korral kujundada klõpsates valikutööriistal (nool nupuribal). Lohistage hiirega üle kaardi ning kasutage seejärel vormindamispaleti valikuid.

✁

✁ Kõige rohkem läheb tööks vaja nupuriba. Nupuriba alguses on tavapärased käsud: uus kaart (1), salvesta (2), ava (3), lehekülje häälestus (4), printimise eelvaade (5), ennista (6) ja võta tagasi (7). Edasi järgnevad juba spetsiifilisemad nupud: võrgustiku loomine (8), atribuutide ja ajaloo aken (9), eelvaate aken (10), koodide lisamine (11), kaardi suuruse määramine (13), valik (14) ja liigutamine (15). Kaardi loomiseks võib kasutada järgmisi nuppe: objekti tundja (12), mis võimaldab vaba käega joonistada kujundeid ja programm tunneb seejärel ära geomeetrilise kujundi, tekst (16), kujundid (17) ja seosed (18). Juba loodud kujundeid saab tuua ette ja viia taha (19). Jagamisenupp (20) võimaldab kaarti jagada lühiajaliselt, pikaajaliselt või vistutada (embed). Viimased kaks (21) on salvestusnupud.

Kaarti on võimalik salvestada VUE, VPK, HTML, JPEG, PNG, SVG, RDF ja IML failitüüpi. Salvestamiseks valige File-SaveAs.

Vasakpoolsest menüüst saab anda tagasisidet (Give Feedback), lisada pilte – nii olemasolevaid clipart pilte kui ka enda üleslaetud pilte.

Kaardi loomine ja salvestamine Kaardi loomiseks võib kasutada objekti tundja (12) tööriista või erinevaid geomeetrilisi kujundeid. Valige tööriist ja lohistage hiirega tööaknasse.

Kuna tegemist on veebipõhise programmiga, võtab kujundi ilmumine mõne hetke aega. Atribuutide aknast on võimalik muuta kujundi värvi, piir-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁

✁

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

✁

TÖÖLEHT 10

Õpetaja Kaja hakkab e-kursust looma ■■ Lehti Pilt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridus tehnoloogia spetsialist

joont, teksti, nime jne. Teksti saate lisada atribuutide aknas (text) või tehes kujundil topeltklõps. Avaneb tekstikast, kuhu saate sisestada märksõnu. Teksti lisamiseks klõpsake Set. Lõpuks ühendage loodud kujundid seostega ning lisage soovi korral pilte. Kaarti on võimalik salvestada veebikeskkonda kaardi või mallina või arvutisse PDF või PNG formaadis.

✁

Text2Mindmap Mõnikord on vaja väga kiiresti luua ideekaarti ja selleks võib kasutada veebipõhist programmi Text2Mindmap. Programm on väga lihtne ja registreerimist ei vaja. Kaardi loomiseks minge aadressile http://www.text2mindmap.com/. Vasakul pool asuvasse aknasse sisestage mõisted. Keskne mõiste on kõige esimene. Järgnevad mõisted liigutage TAB klahviga paremale. Kui kõik on sisestatud klõpsake nupule Convert to Mind Map. Tööalale ilmub ideekaart. Paremal pool on tööriistade aken, millega saate muuta kirja värvi ja suurust, märksõnakastide ja seoste värvi. Kui tahate märksõnakaste eraldi liigutada vajutage Controls menüü alt Freeze map.

Kaardi salvestamiseks klõpsake nupul Save map. Kaart salvestub JPEG formaadis. Ideekaardi salvestamine ei pruugi alati õnnestuda. Et kogu tööd mitte kaotada, võite sellisel juhul kasutada Print Screen’i klahvi (nupp klaviatuuril).

Enne järgmist kokkusaamist haridustehnoloogiga tegi õpetaja Kaja konkreetseid ettevalmistusi oma e-kursuse loomiseks. Kuna ta otsustas kursuse luua Moodle õpikeskkonnas, siis tegi ta endale Moodle kasutajatunnuse ning tellis administraatorilt kursuse põhja oma inglise keele kursuse jaoks.

Kaja otsustas kursust planeerides, et ta ei hakka kasutama täielikult veebipõhist õpet, sest keelekursuse puhul on oluline ka õppijate suulise eneseväljendusoskuse arendamine. Moodlet oleks Kajal vaja auditoorse õppetöö toetamiseks: õppematerjalide esitamiseks, õppijatega suhtlemiseks, õppijate teadmiste kontrollimiseks ja hindamiseks ning õppijate haldamiseks. Kaja paneb kursusele kogu vajaliku info, ajakava, juhised, õppematerjalid, viited lisamaterjalidele, ülesannete kirjeldused ning hindamis- ja suhtlemisvahendid.

Kuna Kaja õpetab inglise keelt, siis pakub ta õppijatele õpitu kinnitamiseks rohkesti eneseteste, mille abil saavad õppijad oma teadmisi kontrollida. Enesetestid loob Kaja Hot Potatoes programmiga, sest selle kasutamisega on ta tuttav juba varasemast ajast.

Haridustehnoloog ütles, et Hot Potatoes´ga loodud eneseteste on lihtne Moodle kursusele üles panna.

Kursuse ülesehitamisel otsustas Kaja kasutada nädalakava formaati ning esitada nädalate kaupa vajalikud õppematerjalid, mida vastaval ajaperioodil lugeda tuleb, ülesannete ja tegevuste kirjeldused ning vahendid ülesannete sooritamiseks. Sellise kursuse formaadi puhul on õppijal hea ülevaade õppeprotsessi kulgemisest ning ajakavast.

Haridustehnoloog võttis Kaja vastu optimistlikult ning ütles, et hakkame siis kursuse loomisega pihta. Ta tutvustas Kajale Moodle erinevaid vaateid ja kasutajate rolle ning näitas kätte esimesed sammud kursuse disainimisel. Koos määrati ära kursuse nädalakava formaat, kujundusmall ja

muud põhiseaded. Siis näitas haridustehnoloog, kuidas panna kursuse päisesse pilti ja tutvustavat teksti. Õppematerjalid on tavaliselt iga e-kursuse lahutamatuks osaks. Haridustehnoloog soovitas materjalid Moodlesse üles panna veebilehtedena, interneti viidetena või luua Moodle enda vahenditega. Olemasolevad DOC- või PPT-failid on soovitav konverteerida HTML- või PDF-failideks.

Edasi prooviski Kaja haridustehnoloogi juhendamisel lisada kursusele faile ja vahendeid. Esimese nädala alla panid nad foorumi, kus õppijad tutvustavad ennast ja oma ootusi kursuse suhtes ning viite veebis olevale sõnaraamatule. Seejärel lisasid nad ka raamatu vahendi, mis võimaldab esitada materjale peatükkideks ja alapeatükkideks struktureeritult. Materjalid olid Kajal varem DOC-failidena olemas. Nüüd tuleb need veebis kasutamise jaoks sobivalt struktureerida ja Moodle raamatu vahendisse kopeerida. Mõnedes olemasolevates materjalides on kasutatud rohkesti pilte ning need failid soovitas haridustehnoloog PDF-failidena kursusele üles panna. Raamatu järele lisasid nad lingi ühele olemasolevale Hot Potatoes enesetesti failile.

Kursuse disainimist proovides oli aeg ootamatult kiiresti kulgenud ning Kaja avastas, et peab juba tundi tõttama. Ta lahkus haridustehnoloogi juurest kerge südamega, sest kursuse disainimine ei tundunud sugugi nii raske nagu ta oli ette kujutanud.

Ta kavatses juba samal õhtu hakata iseseisvalt esimese nädala õppematerjale kursusele lisama. Haridustehnoloogilt sai ta kaasa koduse ülesande mõelda enne järgmist kokkusaamist üksikasjalikumalt õppijatele antavate tegevuste ja hindeliste ülesannete peale.

Sellest, kuidas Kaja koostöö e-kursuse loomisel kooli haridustehnoloogiga edasi sujub, võite lugeda uudiskirja järgmisest numbrist.

✁

16 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17

TEISTEST EES!

TEISTEST EES!

Retsepte Eesti e-Kutsekooli parimate õpiobjektide autoritelt

Mario Mikvere Rakvere Ametikool Õpiobjekt “CD/DVD plaatide kirjutamine Nero Express ver. 6.x-ga”

Konkursi “Parim õpiobjekt e-VÕTI projektis” raames valiti välja ligikaudu 350st õpiobjektist 6 parimat. Need parimate õpiobjektide autorid avavadki lugejatele seekord õpiobjekti mõiste sisu ja tähendust ning räägivad täpsemalt kulisside taga tehtud tööst.

Viibeke Turba Võrumaa Kutsehariduskeskus Õpiobjekt “Avalik esinemine”, tehniline teostus: Birge Talve Õpiobjekt on Eest i hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on tekitanud mitmeid arutelusid ja mitmeti mõistmist. Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates õpiobjekt? Õpiobjekti mõistet on keeruline defineerida – me mõistamegi seda erinevalt. Ka mina ei süüvinud oma õpiobjekti tehes mitte niivõrd selle mõistesse, kuivõrd sisu mõttele. Samas oli see minu esimene kogemus ja proovikivi.

Minu arust on õpiobjekt koht, kust õppur või lihtsalt huviline saaks nn koondmaterjali mingi konkreetse aine või ainepunkti osas. Kui panna Interneti otsingusse mõni märksõna, siis tuleb natuke siit ja natuke sealt. Kuid kui anda õppurile nt kindel aadress, kust ta saaks konkreetse materjali kohe kätte, oleks see suur ajavõit. Samas mina õpetajana saan alati seal oma materjali soovi korral täiendada ja/või muuta.

Värdi Soomann Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õpiobjekt “Puude ja põõsaste tundmise testid”

Õpiobjekt on Eest i hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on tekitanud mitmeid arutelusid ja mitmeti mõistmist. Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates õpiobjekt? Õpetajana olen aastate jooksul koostanud erinevaid õpetamist toetavaid õppematerjale. Algul jaotusmaterjalina loengutundide toetamiseks paberile trükituna. Hiljem koolis arvutivõrgu arenedes olen kasutanud elektroonilisi dokumente loengumaterjalina ja õpilastele koostatud ülesannetena kohalikus kooli arvutivõrgus. Need on enamasti .doc, .xls, ja .pdf failid. Sellele järgnes õppematerjalide vormistamiseks ja esitami-

18 |

Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas õpiobjekti koostama?

Pean tunnistama, et minu õpiobjekti koostamine oli natuke ikka enesekasupüüdlik.

Meie koolis oli võimalik osaleda e-õppe vormis kursustel “Arvutiõpe ja IT veebipõhiste õppematerjalide disainimise alused”.

Juhendajaks oli sellele kursusel Lehti Pilt.

Ma õpin Tartu Ülikoolis magistriõppes, koolikorralduse erialal, siis sidusin meeldiva kasulikuga – sain lisaks kogemusele ka 2AP valikaine ilma Tartusse sõitmata tehtud. Ehk seegi on näide, miks on e-õpe nii vajalik kui kasulik.

Oluline roll on õpiobjektil minu jaoks ka õpetamise seisukohalt. Olen seda meelt, et kõik kontakttunnid, mis vähegi võimalik, peaksid olema õppuri jaoks huvitavad ja kaasakiskuvad - ehk siis aktiivõppe meetodeid kasutades. Seda saab teha vaid siis, kui tunni aeg ei kulu mitte niivõrd teooria omandamisele, kuivõrd praktikumidele.

Lugeda saab õpilane iseseisvalt ja tunnis konspekteerimine pole enam esmane ülesanne. Seega minu antavate tundide “Suhtlemisõpetus” ja “Avalik esinemine” õppemater ja le saab lugeda õpiobjekt i kasutades. Kokkusaamised õpilastega on

eelkõige teooria rakendamine, mitte selle omandamine.

Millised olid peamised raskused ja takistused õpiobjekti väljatöötamisel? Ületamatuid raskusi tegelikult polnud – see oli kättevõtmise asi. Ikka ja jälle leidsin endale vabandusi õpiobjekti mitte tegemiseks – pole aega, ei oska, see ikka jube raske, jms. Üks hea omadus mul on – ma ei murra oma lubadusi. Ma alustasin kursust ja lubasin meie haridustehnoloogile, Birge Talvele, et teen selle asja ära, siis nii ka läks. Tegelikult olid mul ju materjalid õppetöö läbiviimiseks kõik olemas, jäi üle vaid vormistamise küsimus.

Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loomise juures kõige suurem töörõõm?

Rõõmustas teadmine, et sain oma esimese õpiobjekti valmis ja see ei olnud ületamatult keeruline ja aeganõudev. Töörõõmu valmistas teadmine, et ma polnud oma tööd tehes üksi – sain alati oma küsimustele vastuseid Birge Talve kui Lehti Pilt käest.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Nõuanne lihtne - julget pealehakkamist!

See et tevõt m i ne t a sub end ä ra - teie materjalid on ühes kohas ja kõigile kättesaadavad.

seks veebikeskkond, mis on ka kooliväliselt kätte saadav.

Veebi keskkonda pandud ja kõigile kättesaadavaks tehtud õppematerjale hakati mõne aasta eest nimetama õpiobjektideks. Õpiobjektide koostajad on oma töö sidunud konkreetsete õppeainete ja tunnimahtudega, kuid avalik kasutamine võimaldab sellistele materjalidele väga laia kasutuse.

Täiskasvanuõppes ja huvitegevuse tarbeks leiab õpiobjektidest palju huvitavat. E-õppe tugiisikuna oma koolis olen abistanud kolleege õpiobjektide koostamisel.

Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas õpiobjekti koostama?

Pean tunnistama, et minu laiemat kasutust leidnud õpiobjektid ei olegi minu enda, st arvutiõpetaja ainevaldkonnast, vaid on koostatud kolleegide ja oma kooli õppekavade toetuseks. Seni mahukaimat õpiobjekti “Puud ja põõsad” (http://www.tihemetsa.ee/ dendro/) ajendas tegema Pärnumaa Kutsehariduskeskuse projekt “Metsamajanduse

õppekava arendus ja õppekvaliteedi kindlustamine”.

Millised olid peamised raskused ja takistused õpiobjekti väljatöötamisel?

Arvan, et teksti ja pilditöötlus, ka lihtsama veebi vormistamine suuremat raskust ei tekitanud. Sisuline pool nõudis tugevamat teemasse süvenemist ja palju uue õppimist.

Järgmistel kordadel soovin end multimeedia vahendite kasutamisega proovile panna.

Heade ideede realiseerimisel oleks vaja programmeerijate toetust.

Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loomise juures kõige suurem töörõõm?

Suurem töörõõm valmimise järel oli ikka see, et mahukas asi tehtud sai. Nüüd hiljem on hea kuulda ja näha, kui palju erinevaid kasutajaid tekib.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Esmalt soovin julget pealehakkamist. Seejärel häid toetajaid, kaasamõtlejaid ja koostööpartnereid. Mina isiklikult sain palju ideid ja energiat e-VÕTI projekti erinevatelt seminaridelt.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Õpiobjekt on Eest i hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on tekitanud mitmeid arutelusid ja mitmeti mõistmist. Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates õpiobjekt? Õpiobjekt on uudne õppematerjal, millel pole kindlat ainemahtu ning millel on võimalik ilma juhendajata iseseisvalt õppida.

Seoses sellega peab õpiobjekt olema internetis lihtsasti kättesaadav ning sisaldama hulganisti asjakohaseid metaandmeid.

Reeglina sisaldavad õpiobjektid tekste, pilte, helifaile, animatsioone, videolõike jt vahendeid, mis on viidud digitaalsele kujule. Hea õpiobjekt ei pea olema tingi-

Kristjan Kõrgesaar Tartu Lennuakadeemia Õpiobjekt “Õhusõidukite lennuomadused”

Õpiobjekt on Eesti hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on tekitanud mitmeid arutelusid ja mitmeti mõistmist.

Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates

Sirje Parrol Pärnumaa Kutsehariduskeskus Õpiobjekt “Tihemetsa metsanduslik looduse õpperada”, tehniline tugi: Janek Leppnurm ja Varje Tipp

Õpiobjekt on Eest i hariduses ja e-õppes üsna uus mõiste ning on tekitanud mitmeid arutelusid ja mitmeti mõistmist. Kirjuta lugejatele, mis on Sinu arvates õpiobjekt? Õpiobjekt on veebipõhine interaktiivne õppematerjal, mida saab kasutada iseseisva õppematerjalina või ühe osana ainekursusest.

Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas

mata mahukas, vaid pigem lihtsasti kasutatav ning kiiresti ülesleitav.

Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas õpiobjekti koostama?

Paljud arvutikasutajad on jäänud jänni plaatide kirjutamisega. Siin tuli idee neid aidata ning luua digitaalne õpiobjekt, mis käsitleb aktuaalseid teemasid CD ja DVD plaatide kirjutamise juures. Antud õpiobjekti kohta on tulnud palju positiivset tagasisidet ning on hea teada, et sellest on olnud inimestele suurt abi.

Millised olid peamised raskused ja takistused õpiobjekti väljatöötamisel?

Otseseid raskusi tehnilise teostuse juures ei esinenud. Küll oli aga ebamugav teha õpetlikke ekraanivideoid, kuhu pidi läbi mikrofoni ka peale rääkima. Kuna soovisin saada perfektset tulemust, siis osutus ebamugavaks enda hääle kuulamine. Teadagi häirib siis just iga pisikene detail ning tundub, et ei saagi head tulemust.

Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loo-

mise juures kõige suurem töörõõm?

Kõige suurem töörõõm oli lõppviimistlus, kus hakkasin erinevaid osasid (pildid, tekstid, ekraanivideod jt) kokku monteerima.

Rõõm oli näha objekti valmimist. Samuti oli hea tunne, sest teadsin, et antud õpiobjekti valmimist ootasid juba mitmed inimesed.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele? Õpiobjekti tegemisel tuleb esmalt seada endale plaan ning kindlad eesmärgid (kellele suunatud ja miks?). Seejärel alustada plaani täitmisega ning koostada vajalikke tekste ja muid illustreerivaid komponente. Siinkohal peaks alati jälgima autoriõigust ning kindlasti viitama originaalmaterjalile. Õpiobjekti koostamisel tuleb jälgida, et seda on lihtne kasutada. Paluge enne lõplikku avalikustamist oma õpiobjekti kellelgi testida. Kui see on mõlemale ühtmoodi mõistetav (õpiobjekti tegija ja testija), siis ilmselt saavad ka teised kasutajad, sellest ühtmoodi aru. Julget pealehakkamist Teile!

õpiobjekt? Õpiobjekt on minu jaoks abivahend õppeaine näitlikustamiseks, mida saab kasutada iga õpilane just siis kui talle sobib.

Seega saab loeng us rohkem vajalik ku informatsiooni anda ilma et peaks pidevalt illustreerima.

Mis ajendas Sind oma ainevaldkonnas õpiobjekti koostama?

Minule vajalikke õppematerjale eesti keeles ei ole!

Millised olid peamised raskused ja

takistused õpiobjekti väljatöötamisel?

Ajapuudus.

Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loomise juures kõige suurem töörõõm?

Tegeledes alaga mis huvi pakub on iga väike edusamm rahuldustpakkuv.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Tehke asju südamega ja laske mõnel õpilasel enne avalikustamist õpiobjekt üle vaadata, kas ikka kõik on arusaadav ja mõistetav.

õpiobjekti koostama?

Projekti “Metsamajanduse õppekava arendus ja õppekvaliteedi kindlustamine” raames valmis looduses reaalne õpperada metsandusõpilastele. Idee koostada rajale kodulehekülg, et pakkuda ka kõikidele huvilistele mõnusat metsamatka koos harivate teadmistega, tuli metsanduse õpetajatelt.

Millised olid peamised raskused ja takistused õpiobjekti väljatöötamisel?

Raskused seostusid õpiobjekti loomise vahendi valikuga. Töö tehnilise poole vormistamisel aitas kooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialist Janek Leppnurm. Suureks abiks on olnud kooli haridustehnoloog Varje Tipp, kelle korraldatud sisekoolitused on aidanud ületada e-õppe materjalide loomisega seotud takistusi.

Mis oli Sinu enda jaoks õpiobjekti loomise juures kõige suurem töörõõm?

Tegelikult oli kogu see õpiobjekti loomine üks rõõm, sest kavandatu õnnestus peaaegu täielikult ellu viia. Pildimaterjali jäädvustamine looduses pakkus rõõmu koostööst kolleegidega ja ka avastamisrõõmu. Kõik me oleme kevadel näinud kollaseid varsakapju, kuid kas olete märganud millised on varsakabja viljad? Suurim rõõm on aga tagasiside kodulehe külastajatelt. Nii mõnigi on leidnud tee arvuti tagant loodusrajale.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Igal õpetajal on aastate jooksul kogunenud kogemusi ning materjale, mis väärivad teistelegi tutvustamist. Õppejõududele pakutavad veebipõhised täiendkoolitused aitavad tööd kavandada ja tehniliselt vormistada. Julge pealehakkamine on pool võitu.

Konkursi “Parim õpiobjekt e-VÕTI projektis” raames vaatasid hindamiskomisjoni liikmed läbi ligikaudu 350 õpiobjekti. Küsisime tagasisidet ka paarilt hindamiskomisjoni liikmetelt selle kohta, kuidas valik tehti ja mida huvitatavat konkursist selgus.

Jätkub järgmisel lehel »

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 19

TEISTEST EES!

■■ Heikki Eljas Tallinna Majanduskooli haridustehnoloog Kui raske oli valikut teha ja mille alusel parimad esile tõsteti?

Teadvustasin endale esmalt ka objekti definitsiooni (kättesaadavus, kohandatavus, korduvkasutatavus, sõltumatus platvormidest, avastatavus) ja projekti formaalsed tingimused (CC autoriõigused, RAK-EL logo jm.) Olulisim oli vast see, et õpiobjekt oleks sisukas tervik ja võimaldaks anda õppijale ka teadmisi ja oskusi, oleks interaktiivne ning kujunduslikult hea vaadata. Tõsi, viimane sõltub ka vaatajast, kuid hindajaid oli ju rohkem kui üks.

Kas konkursist selgus ka midagi üllatavat?

Kas just väga üllatavat, aga siiski.

Projektitöö tulemusena on loodud palju huvitavaid, ja mitte ainult õpilastele suunatud õpiobjekte.

Vastavalt õpiobjekti definitsioonile ja projekti tingimustele pidid objektid olema avastatavad - so varustatud metaandmetega. Paraku oli see tingimus täidetud vaid üksikutel. Ilmselt polnud koostajad ja neid juhendanud haridustehnoloogid sellele tähelepanu pööranud. Tõsi, oma kogemusest tean, et sisupakettide koostamise programm eXe (vähemalt versioon 1.02) ei panegi neid andmeid veebilehele ka siis, kui otsingusõnad vastavasse vormi sisestada.

CMSimple on selles osas parem.

Teravalt torkasid silma ka keelevead ja elementaarsete veebilehtede koostamise nõuete eiramine (nt ~1,5 MB .bmp formaadis pilt esilehel).

■■ Varje Tipp Pärnumaa Kutseharidus- keskuse haridustehnoloog Kui raske oli valikut teha ja mille alusel parimad esile tõsteti?

Valikut oli väga raske teha, sest töid oli väga palju ja erinevatest valdkondadest. Hindamine toimus mitmes voorus ja lõpuks jäid sõelale parimatest parimad. Žürii oli üllatavalt üksmeelne, arvamused parimate väljaselgitamisel langesid enamuses kokku. Hindamisel jälgiti erinevaid kriteeriume, arvestati rohkem tehnoloogilist poolt. Hinnati kuivõrd huvitavalt ja köitvalt oli materjal esitatud, kui oskuslikult oli kasutatud vahendi erinevaid võimalusi, interaktiivsust, tagasisidet, teema-, teksti sobilikkust vahendiga, veebidisaini põhimõtteid, teksti liigendust, materjali ülesehitamise loogikat jpm.

Kas konkursist selgus ka midagi üllatavat? Üllatav oli muidugi see, missugune areng on toimunud läbi eVÕTI projekti. Kaks aastat tagasi poleks unistadagi osanud, et niipalju vahvaid e-õppematerjale ehk siis õpiobjekte valmib õpetajate/õppejõudude poolt. Kui varem koostati õppematerjale põhiliselt Wordi formaadis, siis nüüd annab kahel käel kokku lugeda, milliseid vahvaid vahendeid ja võimalusi e-õppematerjalide loomiseks kasutati.

20 |

EDULOOD

EDULOOD

Ingrid, kes eelistab sissekutseid

konkursil osalema, sest see digitiigrite kamp on üks tõeliselt vahva seltskond, kellega on võimalik mägesid liigutada.

Kuidas on Sinu arvates praegune olukord meie üldhariduskoolides IKT kasutamisega?

Võrreldes Lasnamäe Lasteaed-Algkooliga, kus arvuti oli iga õpetaja sõber ja loomulik töövahend, on olukord teistes koolides viletsam.

On õpetajaid, kes kasutavad ainult e-kooli ja saadavad e-maile. Ma usun, et seda olukorda saavad palju muuta haridustehnoloogid, kes õpetajaid toetavad. Seda saab teha muidugi ainult siis, kui õpetajad ise ka seda tahavad.

Samas olen ma näinud ka väga edumeelseid koole, kus IKT-l on kindel osa õppetöös. Sellised koolid teevad ainult rõõmu.

Edulugude rubriigis tutvustame seekord noort andekat inimest, kelle tegemisi ja toimetamisi e-õppe ja haridustehnoloogia maastikul on üha rohkem kuulda ja näha.

Ingrid Maadveret, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloogi, Lasnamäe Lasteaed-Algkooli infojuhti, intervjueeris Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir Kes Sa oled?

Tavaliselt alustan oma tutvustamist sellega, et ma olen juurtelt ja hingelt algklassiõpetaja.

See tähendab, et mulle meeldivad paljud asjad ja ma ei tüdine kunagi mängimisest.

Mida oled õppinud koolides ja koolitustel? Milliseid neist õpingutest väärtustad enda praegusel eluetapil enim?

Erinevates koolides ja erinevatel koolitustel olen käinud palju. Kuna ma olen suure osa oma elust töötanud õpetajana, siis olen igal aastal olnud ka kusagil õpilane, et ma ei unustaks, mis tunne see on. Väga kasuks on tulnud inglise keele õpingud keeltekoolis ja avatud ülikoolis. Arvestades praegust tööd, olen ma tänulik Tartu Ülikoolile, kus ma kaks aastat käisin informaatikaõpetaja kutsekursustel.

Sealt see arvutipisik pärit ongi.

Sinu eelnevad ja praegused ametid?

Alustasin algklassiõpetajana, sellele lisandus sujuvalt inglise keele õpetamine ja kui infojuht koolist ära läks, pidin ma ka need ülesanded enda peale võtma. Kõige raskem oligi vast see aasta, kus ma pidin seda kõike üheaegselt tegema. Mäletan, et iga minut oli ära planeeritud ja huvitaval kombel sai kõik tehtud. Praegu töötan Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja Tiigrihüppe Sihtasutuses haridustehnoloogina, Lasnamäe Lasteaed-Algkoolis infojuhina ja üritan ikka natuke õpetada ka.

Sinu hobid Hobisid on mul olnud palju. Kunagi käisin laste kunstikoolis ja mulle meeldis väga joonistada. Nüüd on aja puudusel see hobi kõrvale jäänud, aga kui mõne õppematerjali koostamisel on pilti vaja, siis saab pliiats jälle pihku haaratud. Üldse meeldib mulle teha asju oma kätega. Olen õppinud näiteks korvipunumist ja vaibakudumist ning pensionipõlves võtan need hobid kindlasti käsile.

Kudumise ja heegeldamispisik haarab mind tavaliselt enne jõule, kui on vaja aidata jõuluvanal kotti täita. Üheks oma suurimaks hobiks ja akudelaadimiseks pean ma metsas jalutamist. Sügisel täiendab jalutamist veel

seene- ja marjakorjamine. Kõige parem mets on selline, kus on suurem tõenäosus kohtuda metskitse kui inimesega. Mets aitab olla.

Alustasid Lasnamäe Lasteaed-Algkoolis. Räägi oma sealsest tööst?

Mida aeg edasi, seda armsam tundub mulle Lasnamäe Lasteaed-Algkool. Tegemist oli väikese kooliga, kus iga õpetaja tundis igat õpilast ja iga õpilane igat õpetajat. Töötasime ühise perena ja vaatamata sellele, et olime väga erinevad, sobisime hästi. See oli koht, kus ei kärbitud tiibu. Kui kellelgi tekkis idee, viidi see ühiselt ellu. Üheks meie suurimaks IKT saavutuseks oli infopank (loodud 2002. aastal) kooli serveris, kuhu kõik õpetajad salvestasid oma tööplaane, ainekavasid, õppematerjale jne. Oma materjalide jagamine oli loomulik ja ka arvutite kasutamine oli loomulik. Vastavalt vajadusele viisin läbi arvutikoolitusi ning vaatamata sellele, et meil oli vähe klasse, pidi arvutiklassi seinal olema graafik, sest õpetajad kasutasid klassi aktiivselt. See oli loomulik osa õpetamisprotsessis. Üheks tipphetkeks oli Koolituur 2005, mida finantseeris Tallinna Haridusamet ning mille käigus näitasime me Tallinna kooli õpetajatele, kuidas me IKT-d kasutame. Mina ainult avasin ja lõpetasin selle ürituse. Ülejäänud loengud ja töötoad olid õpetajate teha. Igal õpetajal meie koolis oli midagi rääkida ja näidata. Väga kurb, et sellel aastal on Lasnamäe Lasteaed-Algkoolis ainult üks klass ja järgmisel aastal on tegemist nähtavasti Lasnamäe Lasteaiaga.

Millistes projektides oled osalenud?

Sõna projekt teeb mind tavaliselt ettevaatlikuks, sest olen kõrvalt näinud projekte, mille peamine eesmärk tundub olevat raha kulutamine ümbritsevale vahule, sisu kipub olema tilluke ja vilets. Sellepärast meeldivad mulle rohkem projektid, kus raha ei mängi nii suurt rolli. Olen päris aktiivne eTwinningus/Sõpruskoolid Euroopas http://www.etwinning. net osaleja. Tegemist on programmiga, mille raames on võimalik teha Interneti vahendusel koostööd teiste Euroopa koolidega. Aeganõudev paberimajandus puudub ja seetõttu saab keskenduda sisule. Esimeseks projektiks

Kas igas suuremas koolis peaks olema haridustehnoloog? Miks?

Miks ainult suuremas koolis? Haridustehnoloog peaks olema igas koolis. Ei pea ju töötama täiskohaga, aga tegemist on väga vajaliku ametipostiga arvestades muutuvat ning arenevat maailma. oli mul joonistusprojekt “Lõpeta minu pilt, lõpeta minu mõte”. Partnerid olid sakslased ja tulemusi võite näha järgnevalt veebiaadressilt: http://lasalg.haridus.ee/looming/saksa_ projekt/projekt.html. Üheks väga oluliseks projektiks loen ma ka lasteaiaõpetajate arvutikoolitusprojekti “Arvuti ja Internet lasteaias”, mille raames said 20-tunnise koolituse 94 Tallinna lasteaedade õpetajat. Koos kahe kolleegi Terje Zimmermanni ja Anu Periga valmistasime ette koolitusmaterjalid ja viisime koolitused läbi.

Saime näidata kõike seda, mida me olime oma koolis ja lasteaias kasutanud ning seetõttu oli koolitus väga praktiline ning kasulik. Spetsiaalselt lasteaiaõpetajatele suunatud arvutikoolitusi on kahjuks vähe.

Sinu õpilased on harjunud kasutama arvutit, puutetahvlit jms. Mida nad ise asjast arvavad?

Arvutit oleme tõesti kasutanud palju ja lisaks sellele ka igasugu muid põnevaid asju. Minu jaoks oli aga kõige üllatavam see, et kui ma oma neljanda klassi käest küsisin, et mis neile nende nelja aasta jooksul on kõige rohkem meeldinud, siis tõstis üks tüdruk käe ja ütles: “Õpetaja, mulle meeldis see, kui te meile lugusid rääkisite”. Teised noogutasid innukalt kaasa. Olin oodanud hoopis teistsugust vastust.

Oled värske autojuhilubade omanik.

Milliseid sarnasusi võiks leida autojuhtimises ja e-õppes?

Autojuhilubade saamine oli mulle väga raske.

Pidin kaua tundides käima, et asja selgeks saada.

Liiga palju jäneseid oli ennast tagaistmele ritta seadnud ning hirm oli suur. Autojuhtimine on palju raskem kui arvutikasutamine. Arvutis on enamasti võimalik vajutada Undo nupule, mida autos ega ka elus ei saa kahjuks teha.

Milline on olnud kõige suuremaid väljakutseid esitav/põnevam tööpakkumine Sinu jaoks?

Mulle ei meeldi tegelikult väljakutsed. Ma eelistan sissekutseid. Kõige põnevamaks tööpakkumiseks oli vast kutse tulla tööle Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogiks.

DigiTiigri konkursil, kus otsiti uusi koolitajaid, olid Sa korraldajate ütluste järgi üks säravamaid leide.

Kuidas tuli mõte osaleda sellel konkursil ja mis see Sulle andis?

Konkursikuulutuse leidis kolleeg Urve Hinn Lasnamäe Lasteaed-Algkoolist ja ta käis mulle nii kaua peale, kui ma alla andsin ja paberid teele saatsin. Minu jaoks oli suur üllatus, kui ma teise vooru sain, sest täiskasvanukoolitusega ma tegelenud ei olnud. Vestlusele minnes ja ukse taga nii palju kuulsaid ja autoriteetseid arvutiinimesi nähes arvasin, et mul ei ole mingit lootust ja seega ei olnud ka hirmu. Otsustasin olla avatud ja optimistlik.

Mart Laanpere küsis päris palju keerulisi küsimusi. Sellest, et mul hästi läks, sain aru alles siis, kui mulle lahkudes Laine Aluoja sosistas: “Te olite väga tubli!”. Praegu ei suuda me seda õpetajat ära tänada, kes sundis mind sellel

Millised on ühe kooli haridustehnoloogi suurimad probleemid?

See oleneb koolist ja haridustehnoloogist.

Praegu on loomisel üldhariduskoolide haridustehnoloogide võrgustik, kuhu kuulub 4 haridustehnoloogi. Kahjuks neid üldhariduskoolides vist rohkem ei ole. Võtame eeskujuks seda, mida on ära teinud kutseõppeasutuste ja ülikoolide haridustehnoloogid. Kindlasti on meil nii sarnasusi kui ka erinevusi.

Mida soovitad õpetajatele, kes kahtlevad e-õppe võimalikkuses/vajalikkuses oma igapäevatöös? Kui nad siiski tahaksid proovida, millest nad võiksid alustada?

Kahtlemine on hea. Õpetaja peabki olema parajal määral konservatiiv. Kui õpetajal on siiski huvi e-õppe vastu, võiks ta osaleda erinevatel koolitustel. Näiteks Tiigrihüppe Sihtasutus korraldab õpetajatele tasuta koolitusi.

Koolitustel kohtub õpetaja teiste õpetajatega, kes enam nii väga ei kahtle ja õige varsti on kahtlejast saanud tuline e-õppe pooldaja.

Kuhu liigud edasi, Ingrid?

Ega ma seda päriselt ei teagi. Eks vaatame, kuhu elu viib. Katsun järgida põhimõtet: ole õnnelik ja tee head.

Kuidas Ingrid Maadvere keerulisi asju lihtsalt lahti püüab seletada, saab vaadata tema ajaveebist: http://tiigrihypeharidustehnoloog. blogspot.com/

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 21

PROJEKTIDE BÖRS

KOOLITUS

e-ÕPPE UUDISED

E-õppealased uudised maailmas BeSt – kõrghariduse e-õppe programm Periood: 2008-2013 Elluviija: EITSA Partnerid: 6 ülikooli, 10 rakenduskõrgkooli Programmi maht: 112 146 749, sh ESF toetus 95% Rakendusüksus: SA Archimedes Kodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/best Peaeesmärk Programmi tulemusena tugevneb kõrgkoolides e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamise ning pideva edasiarendamise toel taseme- ja täiendusõppe kvaliteet ja õppe mitmekesisus, mis aitab kaasa õppijate mobiilsuse kasvu saavutamisele ning õppe kättesaadavuse paranemisele Eesti erinevates regioonides.

Peamised tegevused ja indikaatorid: Sisutootmine: 2113 AP e-kursuseid ja 1595 sisupaketti. Tugisüsteem: haridustehnoloogid – 30 täiskohta, toetus kahe aasta jooksul; e-õppe tugiisikud ja multimeediaspetsialistid – 27 täiskohta, toetus kolme aasta jooksul; 4 regionaalset e-õppekeskust.

Jüri Lõssenko BeSt programmijuht “Kõrghariduse e-õppe programm BeSt on otseseks jätkuks eelmise ESF perioodi projektile REDEL. Kui üldjuhul ei kipu igasugused järjed ja edasiarendused (kui Jääaeg 2 välja arvata) originaalile kvaliteedilt ning uudsuselt ligilähedalegi jõudma, siis BeSti puhul see kindlasti paika ei pea. Suurenenud on partnerite arv rakenduskõrgkoolide arvelt ning eelarve, pikenenud kestvus ja vahetunud rakendusüksus. Programmis kaasatud kõrgkoole ei jäta kindlasti külmaks 5%-ni kahanenud omafinantseeringu määr.

Tegevuste osas on suurem rõhk tugiteenuste edasiarendamisel: lisaks haridustehnoloogidele toetatakse ka kõrgkoolipoolsete koordinaatorite ning e-õppe tugiisikute tegevust, vahendeid on ka riist- ja tarkvara soetamiseks ning IT-alaseks arendustegevuseks. Huvitavama ning interaktiivsema sisu loomiseks luuakse Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli juurde multimeediakeskused, uuesti ja eeldatavalt tunduvalt efektiivsemalt käivitatakse neli regioonides asuvat e-õppekeskust. Kuigi koolitused ning uuringud antud programmi sisse ei kuulu, jätkatakse ka neid tegevusi SA Archimedes poolt koordineeritava programmi PRIMUS raames. Kõlab nagu liiga hea, et tõsi olla? E-Õppe Arenduskeskuse meeskond omalt poolt loodab, et tänu programmis osalevate institutsioonide panusele õnnestub kõik tegevused ka plaanipäraselt ning edukalt ellu viia. Jõudu tööle!”

22 |

e-JUMP 2.0 - Implementing e-Learning 2.0 in everyday learning processes in higher and vocational education Programm: Elukestva Õppe Programm, Transversal Programme, Key Activity 3 – ICT Periood: 01.01.2008 – 31.12.2009 Maht: 588 146 eurot, EC toetus 75% Koordinaator: EITSA Partnerid: 9 institutsiooni kaheksast riigist Kodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/ejump Peamised tegevused ja indikaatorid: • Luuakse 3 õppejõudude koolituskursust web 2.0 rakenduste kasutamiseks õppetöös • Testitakse kõik kursused 90 õppejõu abil • Osalenud õppejõudude tegevusuuringute kogumike baasil kursuseid täiendatakse • Kõik kursused lokaliseeritakse vähemalt kahte keelde Jüri Lõssenko e-JUMP projektijuht “Õppejõudude e-õppealase koolitusprogrammi koordineerimine ja haldamine on olnud üheks e-Õppe Arenduskeskuse prioriteetsemaks tegevusvaldkonnaks algusest saadik. Võimalus kasutada rahvusvahelist kompetentsi ning rahalisi lisavahendeid koolituskursuste täiendamiseks just sotsiaalse tarkvara kontekstis annab kindlasti väga olulise lisaväärtuse. Web 2.0 rakendustest ja nende peatsest epohhiloovast võidukäigust tervel internetimaastikul on räägitud juba mõningad aastad, samas vähemalt Eesti kõrghariduses on nende kasutamine õppeprotsessis jäänud marginaalseks. Kindlasti pole siinkohal ainsaks takistuseks õppejõudude vähene kompetents, pigem samaväärselt pärsivad arenguid antud valdkonnas paindumatud e-õppekeskkonnad. e-JUMP 2.0 raames loodavad kolm kursust annavad vähemalt mingi ettekujutuse, mil viisil on võimalik õppejõududel oma kursuseid rikastada ning nende isegi osaline integreerimine olemasolevasse koolitusprogrammi laiendab mõnevõrra koolituste temaatikat.”

VANKeR – kutsehariduse e-õppe programm

Marko Puusaar, IT Kolledži haridustehnoloog Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

Periood: 2008-2013 Elluviija: EITSA Partnerid: 26 kutseõppeasutust Programmi maht: 35 340 000, sh partnerite omafinantseering 0% Rakendusüksus: SA Innove Kodulehekülg: http://portaal.e-uni.ee/vanker

E-õppe koolitus

Peaeesmärk E-õppematerjalide ja õpetajakoolituse edasiarendamise ning toetava võrgustiku toimimise tulemusena on õppijate mobiilsus ja õppeprotsessi kvaliteetkutseõppes tõusnud.

■■ Marit Dremljuga e-Õppe Arendus- keskuse koolituse projektijuht

Peamised tegevused ja indikaatorid: Sisutootmine: • 1111 õppenädala mahus e-kursuseid • 520 õpiobjekti E-õppe koolitusprogramm: • 10 õppenädala mahus uusi koolituskursusi • 10 õppenädala mahus kohandatud koolituskursusi • 1380 osalejat erinevatel koolitusprogrammi kursustel E-õppealane teavitustöö: • 24 e-õppe uudiskirja numbrit • 12 e-õppe seminari ja infopäeva • E-õppe info ja turundusmaterjalid Kerli Kusnets VANKeR programmijuht “E-õppe arendamine kutsehariduses saab uues programmis hoopis riiklikuma mõõt me t uues endaga kaasa e-õppealaste õppematerjalide väljatöötamise sihtsuunitlusega prioriteetsematele kutseõppe riiklikele õppekavadele. Lisaks kesksetele õppematerjalidele, mis saavad olema kõikidele kutseõppeasutustele kättesaadavad, pannakse programmis olulist rõhku ka nende materjalide kvaliteedile. Olulise tähtsusega saavad olema loodavate e-kursuste ja õpiobjektide vastavus riiklike õppekavade moodulitele ja nendega seotud pädevustele, kuna alates sügisest 2008 hakati kutseõppeasutustes juurutama moodulipõhist õpet. VANKeR programmi tulemusena likvideeritakse eelkõige kutsehariduses valitsevat materjalide defitsiiti ning kaotatakse ära olukord, kus iga õpetaja oma materjali põlve otsas valmis peab tegema.”

Järjepidevam e-õppe uudiskirja lugeja ilmselt juba märkas, et e-õppe koolituste eraldi rubriiki ei ole varasemates väljaannetes olnud. Õige. Aga tänasest püüame selle puudujäägi likvideerida ning tuua teieni regulaarselt igas numbris infot e-õppe koolitusvaldkonnas toimuvast. Eesmärgiks oleme võtnud kursuste tutvustamise nii õpetaja kui ka õppija aspektist, samuti tutvustame ka päris uusi koolituskursusi, mis Teile mõeldes hiljuti valminud on.

Head uudistamist ja kohtumiseni koolitusel!

E-õppe koolitusprogrammi kursused 2008. aasta sügisel • E-õppe kasutamine koolis 20.10.2008 - 18.01.2009 • Sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös 20.10 - 28.11.2008 • Personaalsed õpikeskkonnad 30.10 - 30.12.2008 • E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle

Zoho teenustele on lisandunud dokumentide halduse keskkond Docs Lisandunud dokumentide halduse keskkond Zoho Docs võimaldab luua, jagada ja organiseerida nii Zoho vahenditega loodud dokumente (tekstitöötlus, esitlused, tabelarvutus) kui ka isiklikke dokumente (PDF, ZIP, jne). Lisaks kaitseb teenus dokumente viiruste ning pahavara eest neid automaatselt ohuallikate suhtes kontrollides. Iga registreerunud Zoho kasutaja saab Docs teenuse puhul enda valdusesse tasuta 1 GB jagu ruumi.

Zoho Docs teenus asub aadressil http://docs.zoho.com

50+ tasuta e-raamatut ning ressurssi e-õppe teemadel ZaidLearn blogis on kokku kogutud 50+ viidet tasuta e-raamatutele ning artiklikogumitele e-õppe teemadel: http://zaidlearn.blogspot. com/2008/09/amazing-free-e-learningebooks.html

101 tasuta õppimist toetavat mängu ehk õpimängu Lisaks e-raamatutele (vaata eelpoolsest uudisest) on ZaidLearn blogisse kokku kogutud viited 101 tasuta õpimängule, mis elavdavad ning mitmekesistavad õppimisprotsessi. Valik on lai ning nende kõigi tutvumiseks tasub varuda parasjagu aega: http://zaidlearn. blogspot.com/2008/08/101-freeedugames.html

100 internetipõhist vahendit erinevate õpistiilide toetamiseks Internetis leidub hulganisti vahendeid, mis toetavad erinevaid õpistiile (visuaalne, kuulmine, kogemuslik) eelistavaid õppureid ning teevad õppimisest lausa naudingu. Vaata ja uuri, kas mõni nendest vahenditest sobib ka Sinule: http://www.collegeathome.com/ blog/2008/06/10/100-helpful-webtools-for-every-kind-of-learner/

10.11.2008 - 05.01.2009 Lisainfo ning registreerimine kursustele: www.e-uni.ee ning www.e-vet.ee (koolituskalender). Küsimuste korral kirjuta: marit@eitsa.ee

| 23

KOOLITUS

KOOLITUS

e-ÕPPE UUDISED

E-õppealased uudised maailmas

Ehita oma e-õppe vundament kursusel

“E-õppe kasutamine koolis” Kursuse läbiviija: Marju Piir (Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus) Maht: 3AP • Toimumise aeg: 20.10.2008 - 18.01.2009 (100% veebipõhine kursus)

Kursuse eesmärgiks on õppida tundma ja kasutama e-õppe mitmekülgseid võimalusi.

Kursusel omandavad hoolikad õppijad päris mitmeid tänapäeval vajalikke oskusi,

Seetõttu on kursus üles ehitatud kümnele erineva suunitlusega moodulile. Osades moodulites on põhirõhk õppematerjalide lugemisel ja reflekteerimisel, teistes tuleb õppijatel sooritada praktilisi ülesandeid või osaleda aktiivselt rühmatöös ja foorumi aruteludes. Kursuse alguses antakse ülevaade e-õppest, erinevatest võimalustest, mida see õppetöös pakub ning võrreldakse e-õpet tavaõppega. Seejärel analüüsitakse oma kooli näitel e-õppe kasutamist koolis mõjutavaid tegureid alates tehnilistest (arvutid, internet), lõpetades inimestega (valmisolek, suhtumine, oskused). Räägitakse e-kursuse planeerimisest ja disainimisest, erinevatest meediumidest ja tehnoloogiatest, hindamisest ja tagasisidest, elektrooniliste õppematerjalide koostamise põhimõtetest, veebipõhisest tuutorlusest.

Kahes viimases moodulis tehakse praktilist tööd: luuakse sisupakette ja disainitakse oma e-proovikursus.

näiteks • oskus teha koostööd, ka virtuaalselt, • oskus näha erinevaid võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks ja rikastamiseks, • oskus analüüsida ja hinnata erinevad veebis leiduvaid õppematerjale, • oskus teha ise kvaliteetseid ja interaktiivseid õppematerjale, • oskus valida õppetöö läbiviimiseks kõige sobivamad meediumid ja tehnoloogiad, • oskus anda hinnanguid ja tagasisidet õppijatele, • oskus hinnata iseend õppija ja õpetajana ja veel palju muud.

Olulisem kui oskused ja teadmised, mis sellelt kursuselt saadakse, on õpetajate avanemine.

Kursusel püüame igaühe jaoks üles ehitada oma e-õppe vundamendi. Sellele vundamendile toetudes on kerge juurde õppida uusi tehnilisi nõk se ja oskusi, millega oma kursust m it mekesistada.

Teiseks oluliseks väärtuseks pean õpetajate kogukonna teket. Eestimaa erinevate koolide õpetajad teevad kursusel koos virtuaalselt rühmatöid ja sellest sündiv sünergia on sageli üllatuseks osalejatele endilegi.

24 |

Tulla võivad need, kes pole veel õppetöö läbiviimisel kasutanud e-õpet ja ka need, kellel küll olemas kogemus e-õppe vallas, kuid kes soovivad end täiendada.

E-õppega on võimalik rikastada iga aine õpetamist. See teadmine ei sunni kedagi e-õpet kasutama, kuid annab võimaluse, kui selleks kunagi peaks tulema vajadus.

Kursusel osalejad võiksid olla avatud ja sõbralikud, valmis kaasa mõtlema, analüüsima, koostööd tegema, teisi märkama ja tunnustama ning enda arvamust avaldama.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Mida on öelda kursuse läbinutel?

Sain juurde palju enesekindlust, süstematiseeritud teadmisi ja häid ideid. Võimatu olnuks auditoorsel kursusel nii intensiivselt osaleda.

Kursuses oli VAJALIKKU teooriat - väga suur pluss. Enne kursust pidasin praktilisi oskusi esmasteks ja tähtsamaiks - nüüd arvan, et teadmine, mida ja miks ja kuidas e-õppes teha tuleks, on väga oluline.

Algul tundsin end ebalevalt, sest mind hirmutas, et kursusel on nii palju arvutiõpetajaid. Pärast teist moodulit olin enesekindlam ja andsin endale aru, miks ja milleks ma sellel kursusel osalen. Nüüd on isegi kahju, et kõik sai läbi. Vaatamata sellele, et ei näinud kaaslasi silmast silma, leidsin paar mõttekaaslast, kelle poole julgen oma küsimustega pöörduda.

Mulle selline õppevorm sobib. Eks ikka needsamad e-õppe eelised: vabadus valida aega õppetööks, ajaline paindlikkus, iseseisev töö.

Toetus ja abi kursuse läbiviijatelt tekitas turvalise tunde.

Olin jälle 1. klassi õpilane, kuna ma ei teadnud mitte midagi e-õppest. Ja see oli vapustav! Alati on huvitav õppida seda, mis on sinu jaoks huvitav ja vajalik.

Algus oli uus, ootamatu. Aega vähe, et pühenduda - kuid iga järgmine moodul tekitas parema enesetunde. Lõpp oli huvitav ja mõtteid ning silmaringi laiendavad. Tekkis tunne, et tahaks asjadega edasi toimetada.

Personaalsed õpikeskkonnad Kursuse läbiviijad: Kairit Tammets, Terje Väljataga (Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskus) Maht: 2AP Toimumise aeg: 30.10 - 30.12.2008 (100% veebipõhine kursus)

Termin “personaalne õpikeskkond” viitab tegelikult alternatiivsele lähenemisele e-õppes.

Personaalne õpikeskkond on õppija enda poolt hallatav ja kontrollitav “süsteem”, mis toetab õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ning suhtlemisel teiste õppijatega ning õpetajatega.

Kui siiani rääkisime IVA’st ja WebCT-st kui ühest platvormist, mida kasutati õppimise planeerimiseks ja läbiviimiseks, siis personaalne õpikeskkond ei ole tarkvaralahendus, vaid on rohkem tehnoloogia kasutamise uus lähenemine või metoodika e-õppes. Põhiline idee seisneb selles, et õppija on ise oma õpiprotsessi ning ka seda toetavate töövahendite (veebi-, arvutipõhised vahendid kui ka inimesed, reaalsed materjalid, raamatud, jne.) peremees.

Just sotsiaalset tarkvara on selle lihtsuse, kättesaadavuse ja kergesti kohandatavuse tõttu hakatud rakendama isikliku ning endanäolise keskkonna loomiseks. Oluline on rõhutada, et peale sotsiaalse tarkvara hõlmab personaalne keskkond ka kõiki instrumente, materjale ja inimressursse, millest õppija on teadlik ja millele tal on antud ajamomendil ligipääs. Seega loob õppija ise endale meelepärase õpikeskkonna vahenditest, mis tema nägemuses on vajalikud ning toetavad tema tegemisi.

Peamine, mis eristab personaalset keskkonda mittepersonaalsest, on see, et õppija ise loob (või juhendaja abiga) omale meelepärase keskkonna ja on ise vastutav selle toimimise eest.

Oluline on, et õppija ei pea enam kohanduma kooli poolt etteantud süsteemiga, vaid õppija enda loodud süsteem kohandub selle loojaga, mis annab ühelt poolt vabaduse ja teiselt poolt kontrolli kogu õppeprotsessi ja õpikeskkonna või vahendite üle.

Orienteerumine veebis ning oskus kasutada efektiivselt erinevaid sotsiaalse tarkvara vahendeid tuleb tänapäeval kindlasti kasuks.

Kuna tänapäeva ühiskonnas on muutused väga kiired toimuma, eeldades meilt kiiret kohanemist, teadmisi ja oskusi kiireks ümberõppeks ja piisavalt enesejuhitavust selle kõige elluviimiseks, peame paratamatult mõtlema, kuidas nende pädevuste arendamist toetada. Personaalse õpi/töökeskkonna loomine vastavalt hetkevajadustele eeldab kindlasti enda tundmist, oma tugevate ja nõrkade külgede teadvustamist, oskust analüüsida hetkevajadusi ja vastavalt sellele ka leida vahendid ja materjalid oma tegevuste toetamiseks.

Ootame osalema kõiki, kes on huvitatud uutest suundadest täiskasvanuhariduses ning kel on tahtmist proovida uusi vahendeid (sotsiaalse tarkvara erinevad rakendused) oma elu lihtsustamiseks.

Marko Puusaar, IT Kolledži haridustehnoloog Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

iTunes U sisu laienes rahvusvahelisemaks Alates sellest suvest pakuvad iTunes U keskkonnas lisaks USA ülikoolidele tasuta õppimishuvilistele suunatud materjale välja ka mitmed Suurbritannia, Austraalia ja UusMeremaa ülikoolid – nende seas Suurbritannia Avatud Ülikool, Melbournei Ülikool.

SlideShare-i 2008. aasta parimad esitlused on valitud SlideShare.net valib igal aastal oma kasutajate abil välja muljetavaldavaimad esitlused.

Pärjatud esitlused on heaks näidiseks inspiratsiooni hankimisel oma esitluste loomisel. Aasta parimaid esitlusi saab näha aadressil: http://www.slideshare. net/contest?from=newsletter08sept

Suurbritannia õpetajaid koolitatakse sotsiaalseid tarkvarasid õppetöös kasutama Suurbritannia valitsuse toega valminud uuringu tulemused (http://www.digizen. org/downloads/social-networkingoverview.pdf) tõid välja, et hoolimata sotsiaalse tarkvara populaarsusest tänapäeva laste hulgas, ei ole õpetajad ning koolid seni suutnud niivõrd olulisi kanaleid integreerida õppetöösse. Childnet International on antud uuringu tulemusel välja töötatud sotsiaalse tarkvara alased tutvustavad juhendmaterjalid (http:// www.digizen.org/socialnetworking/) õpetajatele, et innustada õpetajaid enam kasutama internetis leiduvaid sotsiaalseid suhtlusvahendeid õppetöö mitmekesistamiseks.

Näidete hulka kuuluvad muuseas e-portfoolio loomine, mitte-formaalsete arutlusgruppide asutamine, jmt. Väga väärtuslik osa antud juhendi puhul on näidete peatükk, milles jagatakse palju näiteid sotsiaalse tarkvara rakendamistest õppetöös.

| 25

PILDIGALERII

Ole seltskondlik: pildigalerii REDEL ja e-VÕTI projektide lõpetamisest Pärnus, 20. – 21. mai 2008

26 |

PILDIGALERII

30. juuni 2008 tõmmati otsad kokku Euroopa Sotsiaalfondide projektides e-VÕTI “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides” ja REDEL “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse”. Projektidega olid seotud 35 kutseõppeasutust ja rakenduskõrgkooli ning 8 ülikooli – s.t et projekti tulemustega kogunesid tutvuma ligikaudu 300 inimest, kes ka kõik ise on olnud projektidega seotud. Piltidelt leiategi eredamaid killukesi lõpukonverentsist.

| 27

E-kursuse kvaliteedimärk.

Lõpuks ometi!

■■ Marit Dremljuga e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht 2008. aasta sügisest alustab e-Õppe Arenduskeskus e-kursuse kvaliteedimärgi väljaandmist, mis kinnitab e-kursuse väga head taset ning on tunnustuseks e-kursuse loojale ja läbiviijale, kes on saavutanud e-õppe rakendamisel õppeprotsessis suurepäraseid tulemusi. Ühtlasi kinnitab kvaliteedimärk osalejale, et kursuse läbiviimise tase on potentsiaalselt väga hea.

Lühidalt kvaliteedimärgi taotlemise protsessist.

E-kursuse kvaliteedimärki saab taotleda kvaliteedimärgi taotlusvooru ajal. Taotlusvooru täpsest ajakavast ja selles osalemise tingimustest teavitatakse õppasutusi ja e-õppe huvilisi peamiselt listide ning e-Õppe Arenduskeskuse hallatavate veebilehtede kaudu.

Esimene kvaliteedimärgi taotlusvoor on täna juba avatud ning tähtaeg selleks vajaliku dokumentatsiooni esitamiseks on 10. oktoober 2008.

E-kursuste hindamine kvaliteedimärgi taotlemise protsessis toimub kolmel tasemel - enesehindamise, organisatsiooni ning ekspertide tasemel. Enesehindamise eesmärgiks on tõsta e-kursuse kvaliteedimärgi taotleja teadlikkust e-kursusele esitatavate kvaliteedinõuete osas, organisatsiooni taseme eesmärgiks saada e-kursusele organisatsioonija õppijate poolne hinnang ning ekspertide taseme eesmärgiks anda kursusele hinnang ning võtta vastu otsus, kas e-kursus vastab kvaliteedinõuetele. Põhimõtteliselt toimub enesehindamine ning eksperthindamine sarnastel alustel, sest mõlema taseme hindamisel kasutatavad vormid on välja töötatud äsja valminud ning avalikustatud “Kvaliteetse e-kursuse koostamise juhendi” põhjal.

Kvaliteedimärk ei ole mõeldud ega saa ka kunagi olema piiratud ringi nö

28 |

elitaarsete kursuste kinnine klubi.

Pigem vastupidi, eesmärgiks on tunnustatavate ringi oluliselt laiendada ning positiivse tagasiside kaudu hinnata aina kasvavat hulka huvitavaid, atraktiivseid ning õppijasõbralikult koostatud e-kursuseid. Kui innovatsiooni kontekstis kipuvad sagedamini tähelepanu saama ebaõnnestumised ning läbikukkunud näited, siis kvaliteedimärgi väljaandmisega püüame tagada võimalikult paljude heade kursuste märkamise ja äramärkimise ning tutvustamise ka laiemale ringile. Kvaliteedimärgiga kaasneb kursuse autorile ja läbiviijale õigus kasutada märgi elektroonset kuvandit kursuse veebipõhises õpikeskkonnas, selle tutvustamisel, reklaamimisel jne. Õigustuseks pisut keerulisena tunduvale taotlemise protsessile.

Kui sihiks on seatud võimalikult paljude e-kursuste autorite tunnustamine, siis antud kontekstis võib kohati õigustatult tekkida küsimus, miks on taotlusprotsess võrdlemisi keeruline ja aega ning pingutust nõudev. Leiame, et kvaliteedimärgi taotlemise protsess, mis on üks osa terviklikust kvaliteedisüsteemist, peab olema võimalikult avatud. Kui otsused ja tulemused on selgelt dokumenteeritud ning põhjendatud, siis on võimalik tagada usaldus kõigi e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus osalejate seas, kogu protsessi järjepidevus ja jätkusuutlikkus. Kvaliteedimärk on sisuliselt siiani toiminud aasta e-kursuse konkursi laiendatud, parandatud ning täpsustatud edasiarendus, mis ideaalis peaks aitama kaasa kui mitte just e-kursuste kvaliteedi hüppelisele tõusule, siis suurema hulga äramärkimist väärivate kursuste esiletõstmisele ja tunnustamisele kindlasti. Muuhulgas - kui varasemalt aasta e-kursuse konkursi raames toimunud kursuse hindamise “ametlikuks” tulemuseks lugesime vaid parimate tunnustamist, siis e-kursuse

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

kvaliteedimärgi taotlemise protsessis oleme eesmärgiks seadnud ka kõikidele taotlusvoorus osalejatele e-õppe ning ainevaldkonna ekspertide poolse tagasiside edastamise.

Aasta e-kursuse konkurss ei ole e-kursuse kvaliteedimärgi sünniga kuskile kadunud.

Vastupidi – püüame taastada aasta e-kursuse tiitli tegelikku tähendust, milleks on eriliselt silmapaistvate e-kursuste esiletõstmine ning autorite tunnustamine. E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena nimetatakse kvaliteedimärgiga pärjatud kursuste kõrval ka kandidaadid aasta e-kursuse tiitlile. Aasta e-kursuse tiitel on tänasest auhind, mida antakse välja vaid üks kord aastas e-Õppe Arenduskeskuse rahvusvahelisel kevadkonverentsil. Tiitel omistatakse ühele e-Kutsekooli ning ühele e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluva liikme e-kursusele.

Esimesi kvaliteedimärgiga pärjatud e-kursusi tutvustatakse kõigile huvilistele juba sügisseminaril, mis toimub sel aastal 27. ja 28. novembril Luua Metsanduskoolis.

Lõpetuseks kasutaksin juhust, et tsiteerida EADTU presidenti David Vincenti, kelle öeldu “We are no longer playing the game – we are in the game!” iseloomustab minu arvates tänast situatsiooni e-õppe kontekstis väga hästi. Ainuüksi lõppenud projektide REDEL ja e-VÕTI andmetel on täna e-õppes läbiviidavate või e-toega kursuste maht muljetavaldav - e-Kutsekooli konsortsiumi õppeasutustes kokku 767 õppenädalat ning e-Ülikooli konsortsiumi õppeasutustes enam kui 491 ainepunkti. Olen kindel, et kvaliteedi temaatika on kerkinud e-õppe maastikul väga päevakajaliseks teemaks.

Täpsemat infot e-kursuse kvaliteedimärgi kohta leiad veebiaadressilt www.e-uni.ee või www.e-vet.ee