Päästekomandode korraldus

Page 1

1( 3) Hr Marko Pomerants Siseminister Siseministeerium

Teie: 23.02.2010 nr 9­5/1427 Meie: 11.05.2010 nr 1.2­1.1/258

Päästekomandode ümberkorraldamine 2010 aastal

Lugupeetud härra minister 2006­2007 aastal viidi läbi päästekomandode väljasõidupiirkondade ohutegurite ja riskide hindamine. Sisuliselt on tegemist analüüsiga, mille alusel saab planeerida päästetööde baasteenuste (peamiselt elupäästetegevused jm) pakkumise vajadusi lähtuvalt piirkondlikest näitajatest. Hindamistulemustest lähtuvalt järjestati komandod pingeritta ning moodustati neist piirkriteeriumite alusel kolm gruppi. Eri gruppides töötavatele päästeteenistujatele kehtestati erinevad kvalifikatsiooninõuded ning töötasustamine. Käesoleval aastal läbiviidud päästekomandode väljasõidupiirkondade ohutegurite ja riskide hindamise tulemus (edastatud Siseministeeriumile Päästeameti 23.02.2010 kirjaga nr 9­5/1427) näitas, et võrreldes 2007 aastal läbiviidud hindamistulemusega on komandode järjestus osaliselt muutunud. Päästekomandode paiknemise muutmine gruppide vahel, tooks endaga kaasa muudatustega seotud komandodes töötavatele päästeteenistujatele esitatud nõuete ja töötasude muutumist. Päästeasutustel puuduvad aga käesoleval aastal vahendid ja võimalused eelkirjeldatud muudatuste rakendamiseks. Seetõttu ei ole Päästeamet kavandanud eelkirjeldatud komandode väljasõidupiirkondade analüüsi tulemite alusel käesoleval aastal muudatusi läbi viia. 30 aprill. 2010 seisuga on päästeasutuste koosseisus 85 päästekomandot, millest 64 päästekomando koosseis võimaldab tagada aastaringselt elupääste tegevuseks vajaliku minimaalse koosseisuarvu (minimaalselt 3 päästjaga meeskond, ehk 15 valvemeeskonna liiget komandos). Oleme võtnud endale eesmärgiks olemasolevate piirnumbrite piires komandodevahelise koosseisuarvude ümberpaigutamise tulemusena tagada elupääste tegevuseks valmisolek ning tõsta täiendavalt kolme komando (Tõrva, Kohila ja Häädemeeste – täna komando valvemeeskondade koosseis kokku vastavalt 14, 14 ja 13 ) võimekust. Seega näeb 2010 aasta eesmärk ette iseseisva elupääste tegevuste valmisoleku tagamist 67 päästekomando baasil. Lääne­Eesti Päästekeskus peab läbirääkimisi kohaliku omavalitsuse ning kogukonna aktiivsete inimestega vabatahtliku päästeühingu moodustamiseks Pürksi piirkonda, et korraldada ümber Lääne­Eesti Päästekeskuse Pürksi komando. Käesoleval hetkel töötab Pürksi päästekomandos 1 päästeteenistuja, kelle baasil ei ole võimalik tagada piirkonnas päästeteenuse pakkumist. Peale vabatahtliku päästeühingu moodustamist, selle tegevuse hüvitamiseks rahastamise leidmist ning päästetööde lepingu sõlmimist lõpetatakse Pürksi päästekomando tegevus päästeasutuse päästekomandona. Käesoleval hetkel puuduvad Lõuna­Eesti Päästekeskuse Võhma komandol täidetud koosseisulised ametikohad. Samas tagavad 5 Suure­Jaani päästekomando koosseisus olevat päästeteenistujat paakauto väljasõiduvalmiduse Võhma päästekomando ruumidest, kuna Suure­Jaani komandos puudub paakauto paigutamise võimalused. Sisuliselt toimub ühe komando väljasõiduvalmiduse tagamine ning teenuse pakkumine kahe paiknemiskoha baasilt. Peale depoohoone küsimuse lahenemise, on Päästeametil plaanis jätkata päästeteenuse pakkumist piirkonnas ühe komando (tõenäoliselt Suure­Jaani komando) baasil.


2( 3) Ida­Eesti Päästekeskus on pidanud läbirääkimisi kohalike omavalitsuste ning piirkonna aktiivsete isikutega Avinurme päästekomando ümberkorraldamiseks. Tulenevalt piirkonna madalamatest ohtudest ja riskidest peab päästeamet otstarbekaks viia Avinurme päästekomandos töötavate päästeteenistujate ametikohad üle Iisaku päästekomandosse ning moodustada Avinurme piirkonda vabatahtlik päästeühing. Vastavat konkreetset otsust hetkel aga tehtud ei ole.

Päästekomandode ümberkorraldamine tulevikus Päästetööde eesmärk on läbi operatiivse ja professionaalse abi vähendada hukkunute ja vigastatute arvu ning varakahju. Hukkunute ja vigastatute arvu vähendamine juba toimunud sündmuse korral eeldab vastavat päästetööde tegemise valmisolekut ja võimekust. Kõrgendatud riskiga ohukeskkonnast inimeste ohutuks päästmiseks, peab päästemeeskonna suurus olema vähemalt nelja liikmeline. Erandkorras võib olla päästemeeskonna suurus ohukeskkonda sisenemisel ka kolme liikmeline. Kõikide päästeasutuste päästekomandode baasil aastaringseks ja iseseisvaks elupäästevõimekuse tagamiseks on järgmised võimalused: 1. Riiklike päästekomandode valvemeeskondade koosseisude viimine minimaalselt kolme liikmelisteks, seejuures teiste komandode koosseisusid vähendamata. See tähendaks ligikaudu 135 päästeteenistuja võrra päästeasutuste koosseisude suurendamist. Komandode valvemeeskondade viimine minimaalselt nelja liikmeliseks, tähendaks kokku ligi 270 päästeteenistuja võrra päästeasutuste koosseisude suurendamist. Sellega suureneks oluliselt päästeasutuste eelarvevajadus. Päästeamet ei pea arvestades osade komandode väljasõidupiirkonna ohutegureid ja riske ning eelarvelisi võimalusi sellist tegevust mõistlikuks ja võimalikuks. 2. Madalamate ohtude ja nende realiseerumise tõenäosusega piirkondades komandode ümberkorraldamine ülesannete üleandmisega vabatahtlikele päästeühingutele ning vabanevate ametikohtade arvelt teiste komandode koosseisuarvude tõstmine nende võimekuse suurendamiseks (sh elupäästevõimekuse tagamiseks). Sellega pikeneb küll päästemeeskondade kohalejõudmise aeg ümberkorraldatavate komandode väljasõidupiirkondadesse, kuid säilib elupäästevõimekusega meeskondade kohalejõudmise aeg. Samas kasvab elupäästevõimekusega kaetavate elanike arv piirkondades, kus suurendatakse päästekomandode koosseisude arvusid. Tekib eelarveline kokkuhoid. 3. Lähestikku asuvate (näiteks komandod, mille väljasõidupiirkonnad kattuvad vähem kui 10­15 minutilise kohalejõudmise ajaga) komandode ühendamine ning osaliselt vabanevate ametikohtade arvelt teiste komandode koosseisuarvude tõstmine suurendamaks nende võimekust (sh elupäästevõimekust). Sellega pikeneb päästemeeskondade kohalejõudmise aeg suletavate komandode väljasõidupiirkondadesse. Samas kasvab elupäästevõimekusega kaetavate elanike arv piirkondades, kus suurendatakse päästekomandode koosseisude arvusid ning tekib eelarveline kokkuhoid. 4. Koosseisuarvult suuremate komandode koosseisude vähendamine. See vähendaks komandode võimekust, mis asuvad suuremate ohtude ja nende realiseerumise tõenäosusega piirkondades, suurendades seal kannatanute ja hukkunute arvu võimalikku kasvu. Samuti seataks sellise otsusega ohtu osade päästetööde teenuste kättesaadavus (näiteks pinnaltpääste, keemiapääste jne) Arvestades teiste riikide kogemusi on võimalik kasutada ka riiklike päästeteenistujate ja vabatahtlike ühisvalmisoleku ja segareageerimise põhimõtteid (Näiteks päeval valvavad riigiteenistujad ja öösel vabatahtlikud, 1 meeskonnaliige on riigiteenistuja ja teised vabatahtlikud jne). Aastaringselt ja operatiivselt iseseisvat elupäästevõimekust mitteomavad komandod asuvad täna valdavalt piirkondades, kus ohtude tase ja nende realiseerumise tõenäosus on madal. Vastavate


3( 3) komandode meeskonnad jõuavad küll operatiivselt sündmuskohale, kuid koosseisuarvu väiksuse tõttu saavad vaid teostada esmaseid toiminguid ning asuda vara kaitsmisele. Sama suudavad teha ka aga väiksema operatiivsusega vabatahtlikkuse printsiibil toimivad abikomandod. Täna on päästeasutustel sõlmitud päästetöödele kaasamise lepingud 74 abikomandoga. Nende abikomandode teenusvõimekus eristub aga oluliselt iseseisvat elupäästevõimekust mitteomavate päästeasutuste komandodega operatiivsuse, meeskonnaliikmete väljaõppetaseme ja tehnika ning varustuse poolest. Samas erineb ka nende komandode ülalpidamiskulude suurus võrreldes abikomandodega riigi jaoks kümnetes kordades. Seega seisame lisaks ülalkirjeldatud valikutele otsuste ees, kas suurendada vabatahtlike abikomandode tekkimise motivatsiooni (piirkondades, kus asuvad täna madala võimekusega riiklikud komandod), eesmärgiga riiklike komandode arvu vähendada, saavutamaks eelarvelist kokkuhoidu. kuid andes järele päästemeeskonna kohalejõudmise ajas. Käesoleval hetkel puuduvad päästeasutustel vahendid nii riikliku teenustaseme tõstmiseks kui vabatahtlike täiendavaks motiveerimiseks ja koolitus­ ja varustatustaseme tõstmiseks. Ülalkirjeldatud valikute ja otsuste tegemine ei ole seotud üksnes päästetööde valdkonnast tulenevate tegurite ja spetsiifikaga, vaid mõjutavad oluliselt kogukondade turvalisust ja turvatunnet ning on otseselt seotud riigi eelarveliste võimaluste ja strateegilis­poliitiliste suundumustega. Seetõttu peame vajalikuks ühisarutelu Siseministeeriumiga nende küsimuste otsustamiseks.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Timberg peadirektor Alo Tammsalu


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.