"Kass sööb rohtu" by Allkertah OÜ

HEL6A NOU

HELGA N6U

KASS sOOg RoHTU Romaan

EESTI KIRJANIKE KOOPERATIIV

Kaas: Helga N6u

Tahaksin kordki petta sind, m6istus, viskuda meelte uimavasse valda.

Kuid sa seod mu sarnmu ja halvad mu keelt. Ja ma olen v6imetu.

Printed

Sueden

Copyrigbt by Eesti Kirjanike Kooperatiio AB Fach 1, Land 3, Sroeden Sbdnsba Centrahryckeriet, Land 1965

mu keha? Kes olen ma 6ieti? Kas too raske, ilge mass Kondid, musklid, nllrmed, veri? Ei, ma ei- tunne teda. Ta on mulle v66ras. V6i see -alati hoolitsev, manitsev hii2il: Tee nii ja nii, aga mitte kunagi naa? Ei, ka mitte see! See hoiab mind vaid kammitsas. Ise- lendaksin ma tormina iile maa ja vee. Anastaksin siidameid, tallaksin teistel. Kiilvaksin 6nne ja hukatust. Ja ntiiid. . . Niiiid istub siin vaid ebamiirane passiivne iihend meist kolmest. K6ik mii6dub nagu liibi udu. Ma ei tea enam, kas olen kaasategev v6i pealtvaataja. Seelikud keerlevad. Sinised, kollased, lillad. Lehvivad, 5

paljastavad koketseid pitse ja sukasiiri. Vahel vilksatab ehk valge kintski. Timbabaa.. . Kled, huuled, valmis naertrks, valmis andma ja v6tma. Hiiled, kiljatused, kingade niihkimine vastu parketti. Miks ei tantsi keegi minuga? Tam-taa. .. Orkester pole suurem asi. Ai! Oi, palun vabandust! Keegi komistab vastu lauda ja astub Urve varbale. Milline elevant! 6nn veel, et sukk ei liinud. Ta sunnib end naeratama. Peab l6bus vllja n:igema. Poistele ei meeldi t6sised ega m6tisklejad tiidrukud. VOib-olla kardavad nad teda, sesr nad ei oska ette vdlja arvestada, mida ta nende la6bile vastab. Ja omeri piiiiab ta jallendada sama argood, peita end maski taha nagu k6ik teised siin. Aga tema, kelle kdes on v6im, ei nle seda. Ja ta seab malendeid omaenda ar aseletamatu plaani jd"rgi. L5peb tants ja paarid valguvad laiali laudade taha v6i esihusse. Pisitillukesed helendavad tipikesed kihavad silme ees. Laskuvad teravate valupunktidena niole. Tungivad h66gavate n6elatorgetena libi naha. P6letavad hingetorus. - Urve!v6patab, kui Mart Reitar ta kdrvale ilmub. Hiiiitu just . . Kas sinu kdtte jdi veel eelmiiigi - Otsisin Viljassind. peopileteid? on peaaegu otsas. See kuramu Peeter unustas kaks tervet blokki oma lauasahtlisse. ' Muidugi, seda oleks v6inud arvatal Eelmiiik, piletid, laud, sahtel. Kied kiilmuvad abitus iiksinduses. Tema poole pd,<irduti ainult siis, kui oli midagi vaja. IJrve, pane peoruumid kinni! Urve, riigi orkestriga! Urve, telli jooke! Urve, korralda seda ja toda, miiii pileteid ja muretse raha vaesele Eesti Ulidpilaskonnale! Aga kui kdis see uhke pidu, kui - siis k5ik tantsisid ja naersid, istus Urve iiksi. m6ned mul vist on. -TaJuh, v6tab klekoti. Piletid. Kas ta ei pdlvi siis iildse tlhelepanu kui isik. . . kui naine? Miks ei nde Mart v5i keegi teine? 6

- Siin, nendest peaks enam tuleb.

jltkuma. Ei usu, et nii hilja palju

Kuid Mart on juba teel. on ta ainuke kommentaar.

-Priima, Priima. See

on kOik. Nagu ltitia ktisija suule. Nagu astuda ker-

juse k1ele.

Ja piletitega ei olegi nihtavasti nii kiire. Llvele j5udnud, kohtab Mart v5ikest heledapdist Ille Koitu ja koos siirduvad nad tantsup6randale, kus orkester alustab aeglast foksi' Nagu kliister, oli keegi kunagi selle ti.idruku kohta tielnud' Ja mlng laheb edasi. Valge lipp ja must ratsamees - iiks iiksik ettur on vilja liiijdud. T6useb pikk laiaSlaline poiss, keemia iiliOpilane Volmar Mink, ja kummardab t6mmu kaunitari Hilja Maaveere ees. T6useb veel teisi, kes kOik miiiiduvad, kummardavad kuhugi, tantsivad kellegagi. Booou-buu-uu. . . Tromboon oigab kui raskes kiimlevas valus. Toonid langevad maha. Roomavad madudena p6randal. Mitte olla armastatud - kiill lugupeetud - aga mitte armastatud. You are nobody till sornebody loves you. Kord oli ta niinud kassi, kes naeris, ja imestanud selle i.ile.

Aknakardinad on inetud hallid, mingisuguse sinise ruudumustriga. Ripuvad nagu midrdunud tolgud akende ees. V6ib-olla ongi miirdunud. Muidu on saal nagu koolisaalid ikka: viike lava tolmunud Punase eesriidega, kriimuline parkettp6rand, heledad virna laotud puutoolid ja paal vineerlauda. Keegi liicib oma coca-colapudeli timber. - Oh Pruun vedelik jookseb niredena iile laua sa kurat kiill! e nihutab end kaugemale. endiselt edasi. Ntiod ldigi-

lahti, hambad irevil. Mis iildse millelgi? Ei, seda ei

Kunas liheb rong? tohi kiisida. Kiisi kes, kus v6i millal! Mida saame tina l6unaks? Aga dra -pdri kunagi miks v5i mis m6ttega! Sest sellele pole vastust. Kiisimus jSIb silmusena 6hku rippuma.

Jutuvadin sumiseb k6rvades. - Ah soo, v6i nii. . . oh kui tore . . . j^h, ja siis ta iitles . . . ei seda muidugi. . . kuidas siis nii. . . (Jrve kuuleb kuulmata. S6nad ja laused riivavad k6rvu, kuid ei tungi teadvusse. Langevad m6ttetuna hunnikusse nagu tiikkideks rebitud kiri. Ja ta m6tleb kassile, kes naeris kui ta niitid t6esti naeris. Aga kui ta naeris, v6is tal olla-6igus. Kas v6in siia istuda? -Tema ees seisab roosas kleidis iimmara, lapsiku nloga tiitarlaps, keda ta juba varem oli ndinud, aga ei tundnud. Kas uustulnuk v6i ktilaline v6i niisama parasiit? Pidudele tuli alati igasuguseid inimesi kokku, poistel viinapudel taskus ja aur sees, tiidrukud spahkeldatud, nagu tuleks otse Birger Jarlsgatanilt. Teadagi, mis siin otsivad. See siin ei nie kiill nii vdlja. Aga peab ta just siia istuma? Vastumeelselt piiiirdub Urve tagasi enesehaletsuse p6hjatutest miilgastesr. TOmbab seeliku koomale ja nditab k6rvaltoolile. J^h, palun. Koht on vaba. -Tiidruk istub, naeratab, vaatab oma kinganinu. Vdga tore pidu siin. -Kuidas kellelgi. Peab ta niitid hakkama vatrama ka! Meelekohad tuikavad tumedalt. Urve vaatab v66rastavalt oma kisi, mis saamatus raskuses riipes lebavad, nagu polekski ta oma kled, vaid kellegi teise. nimi on Vaike Veskoja. - Minu Urve Kaavik. . . Isegi nimi k6lab v66rana. Ta maigutab- korraks suud, nagu tahaks nime keelele piitida. Olen siin esimest aastat, jltkab tiidruk. 6pin taevas,

sociologi

Parem 8

statskunskapi.

kui 6piksid

eesti keele selgeks, mlrgib Urve

V6i unustaksid tliesti. Oleks Sieti parem sulle endale. Palju parem. Kergem. Kui unustaksid k6ik. . . Mdtted lO<;vad musta tiihimiku peosaali kirevasse elevusse ja nagu augu teiteks ruttab ta lisama: Ma olen siin kiill juba vana mijijbel. Olen botaanija kat maateadust 6ppinud. Zooloogia veel pooleli. Siis hakkad 6petajaks, eks? - Eg muud iile ei jdd,. - Oh kui huvitav! hiii.iab tiitarlaps. - Ega see nii huvitav polegi. Mul on praegu liihem vikariaat siin giimnaasiumis. Gripihooaeg ja palju 6petajaid haiged. Orkester alustab ootamatu lgedusega uut tantsu. 6hk tlitub vibreerivate ebak6ladega, mis otse valuna laupa ja meelekohtadesse tungivad. V66ras pikk poiss kummardah Vaike ees. Tiidruk t6useb vabandava naeratusega. Roosa. kleit on tagant kortsus, iiks konts viitu. Kuigi ei teadnud tookord, mille iile kass naeris, pidi tal endamisi.

olema 6igus.

le swis d.6cid,6 d partir. Niiiid llhen ma koju. Sortir, sortant, sorti... Kuidas vihkas ta kooliajal oma prantsuse keele 5petajat! Silmi vidutades ndeb ta selgesti 6petaja teravat habemevistrikuga l6uga vastu kollakat lambivalgust. Kummaline, et see just praegu meenub. Nagu mosaiik. .. Koosneb sajatuhandetest vastandlikest kildudest. Kogemustest, elamustest, 6pe-

K6ik on nagu mosaiik. Tema ise.

tustest, lootustest, unelmatest. Heast ja kurjast. Kildudest" rnis ei haihtu olematusse. Vajuvad ktill ehk ajutiselt unus* tusse, kuid ei kao. Kerkivad jllle ootamatult pinnale. Mad"ravad tema mdtlemise ja teguviisi. Matavad tema enda. Tema algmina. Kes on ta 6ieti? See on nagu kobada pimecluses. Inimesed triigivad murruna, otsivad 6nne, kiill siit, ki.ill sealt. Aga kes saabki piiiida tuult? Ta tuleb, silitab, libiseb lzibi peo ja kaob. Peab leidma iseenda. . .

Coca-colapudel on verest ti.ihjaks jooksnud. Urvc t6useb toolilt. Jalad on kanged. Ukseni on kiimme sarrmu, rahulikult. . . iiks, kaks, kolm, mitte komistada. . . viis, kuus . . . peaks mitte sukadmblused viltu olema. . . iiheksa, kiimme... Esiku jahe 6hk tundub leevcndava balsamina 6hetaval niol. Rohekad lubjatud seinad hoovavad v:ilja rahu. Suurt ;'a l5putut. Nagu poleks nad iialgi kogcnud toda llrmikat palavlikkust seal teiselpool ust. Urve sulcb silmad. Nagu tookord vlga kaua tagasi, kui lamas haigcna voodis. Ja ema istus voodiservale ning pani on-ra jaheda lohutava kle tema h66gavale laubale. Ja andis juua kiilma teed. Akiline paberikrabin kuskil otseses llheduses toob ta jdrsult olevikku tagasi. Alles ntiiid mlrkab ta kaht poissi, kes pikal pingil riietehoiu varjus mingisugust paberivirna tuhnivad. 6ige koht kiill tantsupeol. Aga muidugi, iiks neist on puukaru T6nu -Tammis, tiise, alati heatujuline poiss, tdis aateid, p6him6tteid ja head sijciki. Uks p5him6tetest on just, et mitte tantsima 5ppida. Ndhes lJrvet t6stab ta pea ja siigab nina. kingatallad juba ldbi kulunud? -On Kas see hd.bematu iroonia? Ei, vaevalt. TSnu on pai - Pealegi poiss ega solva kedagi sihilikult. pole ta iildse naissoost huvitatud ega pane ka kindlasti mitte tihele, kes kellega tantsib v6i kas iildse tantsib. on veel ikka alles, naeratab lJrve. Aga ise - Natuke silstate te taldu nii suure hoolega. Teine poiss, vaikne ja tagasihoidlik Ulo Kess, t5mbab suu naeruks viltu. Ara naera midagi, lausub T6nu. Meil on t6sised

plaanid. Hakkame eesti rahvast suurendama. Suurendama?

- J"h, arvuliselt tdhendab. Kavatseme vdlja anda eesti keele 6piku rootslastele. 10

, . J^ siis paned llah! Urve muigab.

sellega rootslased eesti keelt 6ppima?

Noh m5ned ikka. Nliteks need, kes

- vahetavad. rnuseid

eestlastega s5r-

ikka parandamatu optimist. Mdne s6na ehk - Oled ripivad ara,, nagu "kallim" ja ,'voodissc". Aga seda saab li:r iln.ra 5pikuta. dpib ikka natukene rohkem ka, vaidleb T6nu - M5niTean vilstr,r. ise, kus tiidruk pani rootsi ',kilu', eesti kcclt r;irikima, nii et polnud asigi. - Siis pidi see "kiltr" kiill piiris tuhvlialLrne olema. Mrr.itlu on vastrrpidi. Necd, kes rooisl,rstcgrr rrbicllnvad, kao-

v;ttl

lirr.isc_ ragu tiratrhka. lli rriiitl piirrrst crrrr'r 'igugi.ka. - lilis hiibcrrcvacl, trihcrr<lrrb J'6rrrr. ()rr ju pOhjusi - lli .lc rrridrrgi, vrrsrrrb IJrvc t^rrsliliult. ]iui ieiaksin kt'r:r siis rt't'ksirr s:rrr.r i. M.l - liiillalt sellest 'lr siirrst'st''.rslrrst', sr'll rlionrr:rsl.

Norrr,lr, rrris siis rriiiitl ',iltrr.t gt,,.rl,. v,,i/

vili:ri l(rrs liccgi

astus konna_

Illt,,r.l'ii,l,r li,,r r,,rl ()r s(.ir.ls l)r..rllr.r. .J*rkscb sikisakiliselt rrl,'v,rlt l.r.' ,rlt krrrri rrrlrt's p..lc.scirirr l<.rgusc'i, keerab ';ri,, y,irsrlr r,,rsrrkult' j;r klo[r piiclalaua iiirdc. I Jrv. vrr.rrrrlr rrrgrrsi 'l',r.le. Scirab m5trilrLrlt ta siledat lotr1l,r jrr iirrrrrr:rrrricl p6ski.

.fusl nrrgu olcks i.'rcg rcmasr mcjcida jooksnud. On juba rr('('s, orrir l<olr.klirnmend kindlasti tziis ja tilikooligi lapt't,rrrucl. Aga ometi ikka seesama T6nu nagu kooliayal kiirrrrrc e;rstat tagasi. Pealtniha. Juh, tegelikult teadis'ta tt.nnst vlga v;ihe. Teadis kdik, aga siiski nii vd,he, sest ta .i rii;ihinud kunagi iseendast. peitis end ainult naeru ia 166pirrrisc taha.

- [,i, iitleb Urve ldpuks vlsinult. - Agu olen haka_ aru saama asjadest, millele pole varem ta--htnud m6elda.

rrrrtf .Jrr

scllel, millel pole tulevikku, pole ka enam m6ter.

Pilk peatub jille praol uksepiida k5rval. Ronib vingerdavat rada iiles lae alla ja libiseb siis jduetult sama teed tagasi.

Mis sa tulevikust tead?

tekkinud? pin- Sisemised itajad valesti C kalkuleerinud, a paratamatus. niipalju, et ei taha kogu oma elu ainult iihe - Tean lootuse peale ehitada. -- Aga mis siis niiiid tlna korraga viga on? ei saa T6nu aru.

pragunenud lakiga puupink nagiseb hidiselt, kui Ulo oma pihki kondiseid jdsemeid sirutab. et ma sust praegu aru saaksin, pciiirdub ta siis - Mitte olrates tiidruku poole. vist 6elda, et peak- Agajatahad simc kohvrid kokku pakkima k6ik i,ra l6petama?

ma ridgin ainult enda eest. - Ii, Ago minu arust pole veel praegu midagi viga, s6nab kr- Ulo. Tehakse ikka veel iiht-teist. Raamatuid ilmub. .fl l<oolc-on... hiimne aasta p;irast, jitkab lJrvc. V6i kahe- Ag" liiirrrrrc . . . I(es 6pib siis nendest 6pikutcst ja- kiib nendes lroolidcs?

l,rrpsi sijnnib ju il<l<a, arvab Tirrru j:r siigab jllle nina. Agr rrrittc ccsti l<cclt rii:iliivaicl lapsi. -- Minu t<'rtlt ci riiiigi lapsctl si.inrlitlcs iildse eriti palju,

Sa oled, kes oled. Ja mis edaspidi tuleb, see tuleb,

jitkab

poiss.

Sellest ei aita. Pean teadma, kes ma olen. Kas iiks v6i- teine? Mitte niisugune vahepealne.

l.tusrrlr'li-rrru tcr,st,lrlrrrl tiisirlrrscgrr. llrr lrrrr, irvitril' Ol,, j;r krr Ilrvc ci sarr tdsiseks jidda. - Mis rrrr tcir,grr iklcr kcrrrplt.rr, liiiib tr siis kiega.

l'r',ttt tttinr'ttr,r. ()rr vt't'l liorlrrs llttrrltc tiiiitl. l(tt', r,tr l,.rlit1i Ag:r rrrrritltrgi. [)clrrrc, tume hunnik 1,rl;,i,.,rll trrrrrlrrl' lultilvilnrr. l,lt inirrrcsccl ci hooli ka p6rrrrrrlii tt'istt, rrsjrrrlt:st! l,rrscvlcl nrrha kukl<ucla ja tallavad ol:r;rs. llisrrlrrtl tLrlcvrrtl kurku. [,i rnittc pelitu pirast - p6hjcnclatud .rll,r s('c on irlrtu csinrcnc viliselt pahameel. l(rik lrrrru otr ntaha surutud, naeratuse taha pcidetud, nagu p,risrr teha kinni pandud. l,iivcl kuulcb ta veel T5nu hldlt: - Ktri sa reedel veel peaksid eestlane olema, siis dra n rsI 11 raamatukogu5htut! Hcad iicid! tJlis langeb paukudes kinni. Jiine 6hk nipistab ninas66,rrrrt'ir on vist natuke lund sadanud. Terve loodus on nagu f,iiil<s kangunud, puhas, steriilne, elutu. On sobiv kaineks rrrtltlcmiseks ei mingit sentimentaalsust. Praegu ei oleksrI

Raske ndutu vaikus levib rdskete iileriiete h6ngus. Ainult

12 1.3

ki kuidagi talunud sirelil6hna vdi kevadise mulla h6ngu. . . Urve t6,rnbab krae iiles ja hakkab pikkamisi astuma. Mis aitas, et oli tiidinud tina6htusest seltskonnasr? Ta oli siia ikka nagu ketiga seotud. Ei aidanud, kuidas ka vastu puikles.

Mis oli s6prus? Ja kes olid s5brad? Juba maast-rnadalast oli aina kuulnud: "See on tubli eesti tiidruk, too on tore eesti poiss, mis sa nende rootslastega . . ."

Ah, metsa kOigi nende tublidega! Mida

mdletas ta

Eestist? Uksikud pleekinud ja ajast k5verdunud mllukillud. Liivakoogid, sinise kleidiga nukk, hobused maal onu Andi

juures.

K6ik muu oli unelm, kunstlikult iiles ehitatud ar-

mastus, igatsus ja lootus. Kui see niind oligi iildse armastus ja igatsus? VSib-olla isegi mitte lootus. Teised olid a soetanud pere-

konna. Elasid ia muredes. -Aino. ,'Ostsime "Sa pead k elutuppa uue vaiba. . . Jah, Olle sai fcirmaniks. . . V5ibolla jirgmine kuu, vliksel Birgittal on praegu mlsslingen." Jirel olid tema endasugused juurtera kidurikud, kellest ei olnud r65mu ei nendel endil ega teistel. Nad tulid kokku, kdik lootes midagi ja oodates rnidagi. K6ik tahtsid nad midagi saada, kuid kellelgi polnud neil midagi anda. Kujunes vdlja vaid tiihi hiisteeriline lOOpimine v6i m5ttetud teoreetilised vaidlused, nagu dsja Tdnuga. Hoplaa! IJrve libiseb jiikonarusel lumekirmetise all, vehkleb abitult kitega ja kaotab tasakaalu. Parem p6lv lijiib tuld vastu k6nniteed ja peopesad kiinnavad lumehange.

Kuidas llks, preili? -V56ras keskealine mees kummardab ta iile ja

ulatab

talle kde. Urve t6useb, ptihib lund palitult. Pdlv teeb haiget, sukk on katki. 1,4

Tinan, pole nii hull. . .

-Kdised on lund tdis.

Kas ma aitan teid koju?

- Ei, ei tdnan. Ma saan ise. -V66ras noogutab, hakkab minema. Olge ettevaatlik, preili! nagu. . . Mardil. Kergelt longates estub ljrve edasi. Miks on nii raske olla aus iseenda vastu? Mart Reitar, too mustajuuhseline pisut ktiiirus hoiaktrga rrstiteaduse iili6pilane oli veel ikka nagu haigus ta veres. Kui palju kordi oli ta piiiidnud enesele sisendada, et see k6ik oli mciijdas ja ununenud! Aga tdnane Shtu nditas, et haav ci olnud veel sugugi paranenud, vaid valutas endiselt. "Otsisin just sind," oli ta tjelnud j" siis piletitest rddkima hakanud. Kuidas ta v5is? Oli- ta k6ik unustanud? See algas tol laulukoori viljas6idul poolteist aastat tagr-rsi. Jah, juba teine talv oli. . . Ilm polnud suurem asi. Scllepirast oli osav5tt vilets. Ainult Urve ja Mart. Ja siis lioik need klat5i-eided, kes sidistasid nagu varblaste kari. .[rr hdrra Kelk, kes t6mbas labaseid nalju. Pdris igav oli. "Kas tuled kaasa? Ma tean, kus on vaarikaid," iitles Mart. Aga nad ei j6udnudki kunagi vaarikateni. Juba puuriitade iuLrres langesid esimesed rasked piisad. Vana tiheda kuuse ,rll leidsid nad varju ja istusid vaikides kiilg kiilje kSrval. Ja vihma sadas ja sadas. Unenlolik hdmarus kuusekambris, vrrigulShn ja vihmasahin halvasid keha. Kadus teadvus ist'cr-rdast ja meeled neeldusid loodusalgmeisse. Pdrast ei ,'lrrudki enam Mart ja Urve, mitte need tavalised Mart ja tlrvc. Olid maailma esimesed inimesed ja teadsid midagi v,iljaspool m6tete kitsast piiri. Igapdevased s6nad tihendasirl korraga hoopis midagi muud, midagi, millele polnud nad olid vccl s6nu leitud. Aga kuidas olekski saanud - iile." ju maailma esimesed inimesed. "Vihm on niiiid "Vaata, vikerkaar!" "Ldhme ehk tagasi . . ."

-Tal on siigav hdil,

tuli Mart. "Tahtsin sinult iiht raamatut laenata." Muidugi ta teadis kogu aeg, et Mart tuleb. Ja pirast unustas ta raamatv kaasa v5tta. Nad j6id teed Urve voodiserval ja ri;ikisid kaua. Pirivuse ja milj66 teooriast, s6.iast ja lJrve uuest laualambist. Kaks nldalat, kaks liihikest ja ometi pikka nldalat oli k6ik nagu unenigu. Nad jalutasid, rlikisid, unistasid ja olid koos. Siis tuli see lauplev. See lauplev, kui ema Jdrgmisel Shtul

oli maal sugulaste pool. Pargikohvik oli peaaegu tiihi. Akna dires istus vaid noorem paar ja m6ni laud eemal luges iiksik mees ajalehte. Urve otsis s6rmega koogipurusid laudlinal. Kogemata sattus s6rm vastu Mardi k:itt. Ja korraga ei olnudki see enam ainult klsi, vaid liha ja veri. Sellest hoovas soojust, nagu oleks see h66guv. Natuke segaduses vaatas ta poisile, kuid see l6i pilgu maha. Kaelal tuksus soon. Ei leidnud enam rnillestki :,.d,dkida. Nad t5usid ja vlljusid. Kisi otsis kdtt, kuid rahuliku kindluse asemel oli peaaegu ingistav pinevus. Ohk oli ld'mmatav, pdrnad puiesteel l6hnasid imalalt. "Kas ldhme sinu poole?" Mardi hddl tundus v66rana. Tuppa j6udnud, ei siiiidanudki tuld. Ta teadis juba. Teadis, ootas ja kartis. . . Esimene suudlus oli k6va, kuivade huultega. Mardi kled kobasid i.ile ta nd'o ja kaela ja rindade. IJrvet libistas soe virin. Ja rinnad tursusid k5vaks, nagu tahaksid nad kleidist lSbi tungida. Kied otsisid edasi, libisesid Siis rebenes kleit. Oli ta k6ige uuem rinnalSikesse. - lilledega valgel p6hjal. "Oota, Mart," suvekleit, siniste sosistas ta. "Kleit. . . parem v6tan d.ra." Aga t6mbelukk j5i lrinni. I(iill sakutas ta edasi-tagasi, aga midagi ei aidantrd. Ehk tuleb niisama iile pea ara. .. Aga ei, keskelt oli liiga kitsas, jli rindade taha kinni, lukustas kled. Nagu hulluslrk. Pidi stiiitama tule, kleidi tagasi selga ajama. Tuli veel asjatu maadlus t6mbelukuga, siis v6ttis klirid. Viimaks seisis ta ometi aluspesus. Alles siis tajus ta kort6

ja peatus kohmetunult keset ruba. Mru't istus voodinurgal, mustad juuksed sassis, pilk maas, Itiictl jSuctult pSlvedel. "Pane riidesse. . . Kiilm hakkab . .. nn l)crln niiiid minema." Taevas, mis oli jtrhtunud? Nagu krrutijbirrc v6ttis ta varnast hommikumantli. Pea tuikas, lirrr'1irrs kipitas. "Miks, Mart?" "Jd,,ta mind, Urve, ma. . . ci srrrl . . ." Vilisuks kl5psatas-kinni. K6hus valutas, nagu olt'lts trr haavatud, p6randal lebas lillelinc klcit. Oleks tahtrrrrrl rruttil, huid ci saanud. .f,irgrrriscl piicvrl kohtusid nad all l<iosl<i juures, nagu virr(.nr liokku lcpitud. Kumbki ci puudutrnud tjist siindrnuslt ill.irt rrritllgi ci olrrucl cnaun nagu villcln. Unen;igu oli l,'ppcrrurl j,, iilcsiirlirrrrrirrc vllus. Natl lrrlrl<usid naeraturr'1i.r : "l'lks hclistrrrrc..." Agrr nruirlugi ci hclistanud. Telelorr scisis lrrrnl, rrrust jrr vlrikltt'..rir l()ru <lli raske, nagu It,r,rlrrhs sr,t,rrritrr s,rrlrr kihr. Niitl:rl lriljcrn kohtusid nad julrrrrlihrrlt tiirr,rv,rl, virlr..t,rsitl l)rlilr sirnrr ilmast. "Eks tr,icrrrr...," lrrri 1,,rl1r lr,,r,lr ,,li r,r s.,,l,r j.illc nrrittcs liibi elanud, hil,,irrrrrl rrrrh.,, rrrirp,ir,rst i l(,rs Mrrrt ci jrrlgcnr"rd v5i ei saarrl,l v,'t ,'i t,rlrtrrrrrl t,r? Mrritlrrgi scc I<lcicli jrurt, see oli avarrrr,l rrcrrrlr. :,ilrrr,rtl, t't lx)ccnr oli rnuutuntas proosaliseks ,rhtrlt,,. A1i.r lt,rs r,i olrrrrcl s-cc loomulik arcrrg? Nad ju arrn,rrt,rsirl iikstt,ist - - olcl<sicl v5ib-olla abicllunud. Ei olnud hiill ,,r,ll(,st rii:ikirrutl, tga ln6rc oli nagu isccnesest arusaadav. V,'il',,ll,r oli ncrrclc vahckord valesti alanud? Algas nii l*,rr 1it'lt, ('t l)rn'r.nrcs rnaapeale j6udmisel. Aga kas ei oleks ',.r,rrrrr,f vccl chitacla midagi kildudest? Ta vajas ju nii viga M,rrti ... l(orcl oligi ta otsustanud temaga rllkida, otse, ,,rrr.rlt. l,li olnud ju midagi kaotada. Oleks vlhemalt puhasr,rrrurl rlrliu. 'l"a oli oodanud teda kaks tundi tinaval, tccsr'lrlt,s jrrhuslil<ku kohtumist. Aga midagi ei tulnud vllja rr.rlirr rrircltlucl. Ta hoolega ettevalmistatud k6ne jii pooleli rrrgrr olukorra t6sidust

llrlg't Nirt

ja Mart ei tahtnud tildse kuulatagi. P6ikles k6rvale' iitles, et on kiire, et r;iigime iiks teine kord. Arg oli ta. Arg. Ja niiid oli juba teine talv. K6ik kattub valge lumega. Ka milestused. Aga korp oli alaliselt idrest lahti. Tarvitses vaid ijelda: "Otsisin sind", ja k0ik oli ialle tagasi, valutas ja jooksis verd. Oleks Parem' kui nad oleksid nagu v55rad,'ei teretakski. See viisakas iiksk6iksus oli k6ige hullem. Ja ta oli tantsinud Illega, kel oli tule-ja-v5ta-mindpilk ja pruntis suu ja kes litsus end tantsides poistele ligi. Nagu kliister, oli keegi ijelnud. Ei, mitte m6elda, mitte ennast piinata! Homme on viis pingutavat tundi. 6ieti peaks veel natuke ette valmistama, siisihappeassimilatsiooni.

Ag" ei jaksa,

"eh"malt ainult magada. "Otsisin just sind," oli ta ijelnud

tahaks

...

Rohelised s66rid tantsivad silme ees, keerlevad ja langevad lumele. Lumi, sa suur ja helde! Halasta minu peale ja anna mulle oma valge rahu!

2 Kivi, kivi. K6ik on kivi ja

tsement.

siidamed.

Hommiku hall himarus poeb kardina vahelt tuppa, p5rkab vastu savist lillepotti ja ehmub korraks, jittes poti taha musta tiihimiku. Otsib aga uut julgust kogudes edasi. Jltab laigukese hallitriibulisele tapeedile, lligib laualambi 18

vasksel jalal. L5petab siis vlhe pettunult tiiru toas. On see ju teipselt sarnane k5igile teistele tubadele siin majas. K6i-

gis on kollaseruudulised kardinad akna ees, laud, tool, tugitool, rohelise kattega voodi. Ja prutrn p6randavaip. Nagu pori. Ainult kolmandal korral tdnavapoolsetes tubaclcs on sinepivirvi voodikatted. Nihtavasti on too ebarnaieirane pruunikasroheline liru riie otsa l6ppenud. Vangla? moodne iili6pilaselamu. Siin oitseb ja kiip- Ei,lootus ja tulevik. Siin valmivad arstid, 5pescb ihiskonna trrjad, aatomflitisikud. Siin rajatakse m6tteid, mis parandaved meie kurja maailma. Kuid nende siidamed on kui kivi. Nagu kivi ja tsement. . . M6ned ka abielluvad. See juhtub jrr nii kergesti. Kui neil 5nne, saavad nad ehk kaks kollascruuduliste kardinatega :.;uba ja kiiiigi alumisel korral. Seal rrrr lapsevankriga k6ige kergem trepist iiles ja alla saada,

kui lift katki. Mcicjda treppi, mis on kivi ja tsement. Urve ajab silmad vaevaga lahti. Mis see oli? Ah telefon! l(cs siidaijijsel helistab? Kell . . . lJnerammestuses kdsi ajab .iratuskella kolinal iimber. Alles kolmveerand seitse. . . l,li, tema ktill ei vasta. Mingu keegi teine. Libitungiv helin iritliub. Loikab l:ibi aju ja iidi. Onnetuseks on tal selle pika lrclchalli koridori viimane tuba ja see neetud aparaat seisab lrrtral otse tema ukse taga. Ta t6mbab teki tile pea. Kui krrLra m6tleb see 6ieti heliseda? Aga lkki on k6ne temale? lii, kes ikka? Aga v6ib-olla on ema.. . V6i on emaga mi<f;rgi juhtunud. . . ? Signaalid kuulduvad korraga appihiiiiett'na. Ta kargab voodist, ajab tuhvlid jalga, t6mbab hommikumantli iile 6lgade. - Halloo! Kas ma v5iksin kandidaat Karlssoniga rllkida?

- Karlsson? - J"h, Karlsson. - Uks silmapilk. -Muidugi ei olnud temale. Karlsson on visr see k6rvaltoas.

Urve kummardab ja ptiiiab koridori thmases valguses vlikest nimekaarti lugeda. Ei, see on hoopis Larsson. V5ib-olla jlrgmine siis. Eng. . . Engblom. Ka mitte see. Karlsson. Siin see on. Ta koputab uksele. Kord, kaks. Ta htitiab ja koputab veel. Ei vasta. Liheb tagasi telefoni juurde. Teatab, et kandidaat Karlsson ei vasta. - Ah ei vasta? Tinan siis! Palun! Tack! Tack-tack. . . Kuu aega oli ta juba siin majas elanud. Kuu aega. Mis oli iiks kuu? Ajavahemik, mil iiks taevakeha teise iimber tiiru teeb? Ei, oli midagi muud. Midagi tohutult pikka v6i jille viiga liihikest. Seekord oli see pikk olnud. Sest nii ei olnud ta seda kujutlenud. Kuid midagi ei olnud kunagi nii nagu oli ette kujutanud. .. Tuba oli kiill hea, polnud midagi 6elda. Eriti kodunt kaasa toodud esemed sohvapadjad, raamis fotod ja suur kollane mingukaru tegid elamise hubaseks. Aga vdljaspool toaust oli ta v65ras. V66ras v65raste keskel. Nad elasid kOik ktilg kiilje k6rva1. Kuulsid peaaegu igat teiste sammu nad hommi- kuidas kul tiles t6usid, riietusid, hambaid pesid, kuidas 6htul koju tulid, kingad voodi alla viskasid, endid voodis pdiirasidki. Ent ometi olid nad v66rad. Igaiiks tuli ja liks omaette, piirgides kuhugi teiste eest varjatud eesmirgi poole. Ja k6igil oli neil nlhtavasti oma siht. Muidu oleks ehk natukenegi inimlikku soojust iile ji?inud. Urve t6mbab kulunud punase hommikumantli tihedamini iimber keha, et kiilmatunnet peletada. Polegi enam m6tet voodisse pugeda. Kell peaks iga minut helisema. Silmad tunduvad kanged, pea uimane. Algul oli ta kiill teinud siiraid katseid s6prussuhete loomiseks. Ta ei evinud kiill kahjuks seda vaistlikku kergust liibikiiimises, mis m6nele on antud. Pidi end alati sundima. Sundima rllkima. Sundima naerma ja naljatama. Ja ta sundis end, sest ta kartis. Kartis olla iiksi. Kuid ta oli tulnud siia lootusega, et leida t6eline kodu omataoliste keskel. Esimesel pleval oli ta end )d

oli tjelnud terc ja et olen pii6rduda kojamehe soovitatud teda oli Ja poole, kui midagi vaja. Muidugi tundis ta m6nda nimepidi ja teretas ka. Pika, prillidega Gullan Bergi kdest oli ta kord clektripirni laenanud. Hiljem oli ta kutsunud ttidruku oma tuppa kohvi jooma. Formaalse viisakuse piirides andis kSik teha. Aga katsu pakkuda natuke siidamlikkust, siis p5rkad nagu vastu seina. Tlnan vdga, tack-tack, kuid rncil pole seda vaja. Joome- niisama kohvi. Palju tinu kena 6htu eest! Tack. Tack-tack. Jd.rgmine kord joome kohvi ruinu pool. Sest nii peab see olema. Jah, tinan. Tack. Tacktutvustanud kaigile, keda kohtas, trus teie peres.

tack.

Tud,engiromantilâ&#x201A;Ź, valgete miitside meri, kevaddiide Irurmav 6nn ja valu, pulbitsev r66m noortes rindades. Uks kirigi eest, kOik iihe eest. v6i otsene vale? - Oli see mtiiit l(iisimusel oli ktill vaid teoreetiline tlhtsus, sest tegelikult on see ju sama asi. Vahest ehk maiiitil v6id aimata midagi. Midagi suurt ja sdnatut. . . Kuid see haihtub peagi k6rtsi viinades. Hommiku himaratel tundidel 6nnestub m6nel ehk 1r<rlitsei md',rkamata pronksist pargikujudel suguosad 6livlrviga punaseks virvida. V6i valgeks. On ju maitseasi, kumb rrtljakam on. Kuid naljakas peab see igal juhul olema.

'lirhutult naljakas. Miks ei sobi ta siia? Mis on tal viga? Miks k6ik teised, ,rgl rnitte tema? Urve iigab kiega iile lauba. V6ib-olla siisl<i rahvus... Ah, kdigu p6rgu see rahvus! Talle on tikskOik, kas on t't'.st[ane, rootslane v6i hindu. Kriigu p6rgu too iilespuhutud ,l'rrtimentaalne rahvustunne! "Pea meeles, et eestlane olccl, pea meeles, et eestlaseks- jidd, pea meeles, et sellegi srtlrni on kirjutand eesdase kaed." Need read ta koolipliIt,urcgses salmialbumis jeid alati kuidagi kurku kinni. Jah, irrst kurku. Haarasid kinni iimber hingetoru, pigistasid, nii ct pcaaegu pisarad tulid silma. Miks, ta ei teadnud.

Ainult et oli nii hale. Ja ta vihkas nii hale.

seda salmi, sest see oli

M6tted lendavad tagasi eilsele 6htule. Mart, T5nu, Hilja, Ille, Ulo, Volmar ja k6ik teised. Nendel kui isikutel polnud kiill palju iihist tema endaga, kuid ometi oli neil midagi. Midagi.. . Midagi olemises, m6tlemises. Nad vdisid r6Srnustada samade asjade iile, pidada samu asju enesestm5istetavaiks. Ja ometi ei mSistnud nad iiksteist. See oli nagu n6iaring.

Aratuskella lOikav tlrin pddstab Urve vaevavaisr mdtteist. Ta t6useb voodilt, astub jalgu lohistades iile toa ja silmitseb tiilgastusega nlgu ovaalses peeglis. Silmaalused on sinised. Suunurgad ripuvad l6dvalt alla. Juuksed on nagu takupundar. Ta moonutab nio groteskseks grimassiks ja leiab teatud rahuldust oma inetuses. Alles eile peole minnes

oli ta

seda ndgu peaaegu uhkusega vaadelnud.

Oli har-

janud oma tihedad pruunid juuksed llikima. Oli pannud puna p6skedele ja huultele ja vdrvinud veidi silmaripsmeid. Oli naeratanud oma valgete hammastega ja leidnud, et on niisama ilus kui tumedasilmne ja persikunahaline Hilja Maaveer. V6ib-olla ilusamgi. Oli m6elnud, er kui d.ra kaoks, missuguse isikukirjelduse siis politsei temast v6iks anda: keskmist kasvu, sale (nojah, igal juhul mitte paks), pruunid poolpikad juuksed, ovaalne ndgu, hallid silmad, sirge nina, suu. Suu oli nagu suud ikka, ei suur ega viike, kitsas ega lai. Keskmine. Seal see hlda ongi - keskmine! Terve ta isik on nii keskmine. Tavaline, triviaalne, igaku. Ei midagi heidab pahaja viskab rii-

Alles eile valge ja l5putu, lebab lumi tlna pruunide lijrtsivirnadena tdnavaL L6pp on alati inetu. .. Urve astub iile tlnava ja jdrab halli h5rge majakolossi tagasi vaataj')

Niiiid jitad mu iiksi kui vana kdnnu." See tegi haiget. Sai tal ei olnud ju kedagi teist. Aga nad krr cmast e

lr.^id

Na lrrcla, trirrl<a

vrrbadusest,

saanud

ju ka otsekohe tagasi joosta. V6is

viilrcmalt kevadeni d'ra oodata. poolpimedas 6petajatetoas vaibub hetkeks, kui .f r-rtusumin ,'lr'i avaneb. Ah-too, ainult see Kaavik. IJsu6petuse 6petaja

list sulepead neljakandilisse tindiPotti, mis iiksinda ja pdris 23