essee 25
UT Juuli 2012 nr 7
Kõrgharidusreformi arengust
Foto: Andres Tennus
Annika Tina rektoraadi büroo arendusnõunik
Ü
ks reform on taas paberile saanud, kõrgharidusreform nimelt. See sündis tasuta kõrghariduse nime all, teeside toel, mis mahtusid ühele lehele. Nüüd on see olemas ning meil tuleb muuta ja muutuda. Õiglasemaks, kvaliteetsemaks, tulemuslikumaks ja vähem killustatuks, nagu reformi eesmärk ütleb. Vermitud mündil on tegelikult kaks külge: esimesel küljel reguleeritakse üliõpilaste õigusi riigieelarvest rahastatava kõrghariduse omandamisel ning tagumisele küljele on pressitud ülikoolide rahastamise mudel. Alustan viimasest, sest sellest on palju vähem räägitud kui üliõpilase õigusest õppida või mitte õppida akadeemilise puhkuse ajal, täis- või osakoormusega, eesti või võõrkeeles. Uue rahastamismudeli mõistmiseks on kõige parem unustada esmalt kõik, mis puudutab riiklikku koolitustellimust. Viimane on seotud teadmisega,
et riik on kuulanud sotsiaalsete partnerite arvamust, leppinud kõikides õppevaldkondades kokku lõpetajate arvu ning arvutanud ülikoolile eraldatavate vahendite mahu. Riigiga mingis valdkonnas või erialal õppekohtade arvu kokkuleppimine on edaspidi pigem erand ning õppekohal pole enam ka arvestuslikku maksumust. Teenuse tellimise asemel eraldab riik ülikoolile tegevustoetuse, mis kujuneb hoopis teistel alustel. Veelgi enam, ka ülikoolil tuleb ise seada uued reeglid vahendite jaotamiseks valdkondade ja erialade vahel. Valitud mudel, kus ülikoolidele eraldatakse tegevustoetus, on tänapäeva kõrgharidussüsteemide arenguid silmas pidades hästi mõistetav. Mitmetel põhjustel on tulemusrahastamine saanud trendiks nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt ja Eestis nüüd selline uuendusmeelne mudel rakendubki. Ka edaspidi sõlmitakse ülikooliga leping, kuid ülikooli eesmärkide ning riigi pandud kohustuste täitmiseks eraldatav tegevustoetus sõltub tervest reast tulemusnäitajatest, mis on põhiosas kõikidele Eesti kõrgkoolidele sarnased. Ülikooliseaduses on tulemusnäitajad rühmitatud õppe ulatuse, kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajateks. Kõik näitajad arvutatakse riiklike registrite andmete põhjal ning igale neist seatakse kaal. Piltlikult öeldes jaotatakse vahendid eri suurusega anumatesse ning iga kõrgkool saab anumatest vahendeid vastavalt tulemustele. On näitajaid, mille alusel saavad ülikoolid vahen-
Ülikooli astuja peab arvestama, et tasuta õppimiseks on vaja õppimine seada esiplaanile. Tuleb suuta õppida 100%-lise koormusega.