08.01.2016 - Türi Rahvaleht

Page 1

TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

TÜRI VALLA AJALEHT

1

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

8. jaanuar 2016 nr 1 (841)

• Astusime jälle sammukese edasi lk 2 • Türi lasteaed kolis ja uuenes lk 3 • ... nii palju, kui suudad kanda lk 4

SÕNUMID

Ringhäälingumuuseumil oli töine aasta

• Heli Tammai: tantsuga läbi poole sajandi lk 5 • Türi ja Kareda vald sõlmisid koostöölepingu lk 8 • Järgmine Türi Rahvaleht ilmub 5. veebruaril

Möödunud aasta oli Türil asuvale Eesti Ringhäälingumuuseumile igati töine. „Võrreldes 2014. aastaga oli külastajad tuhande võrra rohkem. Kui 2014. aastal oli külastajaid kokku 4371, siis eelmisel aastal kasvas see number 5356 külastajani,“ ütles ringhäälingumuuseumi direktor Juhan Sihver. Sihver märkis, et mitte ainult kooliekskursioonidel osalevad õpilased ei ole muuseumi põhikülastajad. „Koguarvust oli mullu õpilasi 2599, täiskasvanuid 2316, lasteaialapsi 441 ja väliskülalisi 109,“ ütles ta. „Kasvanud on ka tellitavate programmide maht. „Mullu oli programmide tellijaid 3417 ja programme 265. Aastal 2014 olid vastavad numbrid 2625 ja 117. Siingi on kasv märgatav,“ lisas Sihver. Aasta lõpus osales ringhäälingumuuseum Poaka külas tegutseva Wile farmi korraldatud jõulumaal. „Eks jõulumaa õnnestumisest on õige mees rääkima Wile farmi omanik Imre Heinsaar, aga mina jäin koostööga igati rahule,“ sõnas Sihver.

Türi kutsub naabreid liituma Türi vallavolikogu otsustas 2015. a 17. detsembri istungil kutsuda ümarlauda naaberomavalitsuste esindajaid, et arutleda Türi valla ja lähiümbruse omavalitsuste probleemide ja lahenduste ning ühiste tegevuste, eesmärkide ja võimaluste üle. Ühisele arutelule on kutsutud Käru, Kõo, Imavere, Väätsa, Koigi ja Paide valla ning Võhma linna esindajad. Vallavanema Pipi-Liis Siemanni sõnul loodetakse, et see kohtumine on abiks kõigile edasiste omavalitsuste ühinemise ja liitumise protsessis. Ümarlaud toimub neljapäeval, 14. jaanuaril 2016 kell 11 Türi kultuurikeskuses. Kavas on ettekanne, milles Türi valla esindajad annavad ülevaate meie valla sotsiaalmajanduslikest sidemetest naaberomavalitsustega ning nägemuse tulevikku suunatud koostööst. Ettekandele järgneb vestlusring.

tr

Esita kandidaat konkursile “Aasta tegu ja aasta tegija 2015” Alates 2012. aastast selgitab Türi Vallavalitsus koos türilaste abiga välja inimese ja sündmuse, kes väärivad tiitlit “Aasta tegija” ja “Aasta tegu”. Kandidaate saab esitada 20. jaanuarist kuni 3. veebruarini. Vallavalitsus kutsub kõiki Türi arengule kaasaaitajaid konkursist aktiivselt osa võtma. Konkursi eesmärgiks on väärtustada ning avaldada avalikku tunnustust parimatele tegudele ja inimestele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on silma paistnud, aidanud kaasa Türi valla arengule, tuntusele või olnud positiivse mõjuga. Tunnustuse vääriliseks võib saada ükskõik milline ettevõtmine, mis möödunud aasta jooksul on vallale või türilastele olulise tähtsusega. Ettepanekuid aunimetuste määramiseks võivad teha füüsilised ja juriidilised isikud, asutused ja ühendused. Taotlused ühel A4 leheküljel peavad sisaldama kandidaadi iseloomustust ja esitamise põhjendust. Tähtajaliselt esitatuks loetakse ettepanekud, mis on esitatud Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse kantseleisse elektrooniliselt eposti aadressil vallavalitsus@tyri.ee või postiaadressil Türi vald, Türi linn, Kohtu tn 2 hiljemalt 3. veebruaril 2016 kella 17.00ks. Konkursi võitjad ja aunimetuse määramise otsustab Türi Vallavalitsus korraldusega. Türi valla tänukiri ja mälestusese tublimatele antakse üle 19. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul tähistamisel Türi kultuurikeskuses. Mullu tunnistati Türi valla aasta teoks loodusõhtud Türi kultuurikeskuses ning aunimetuse aasta tegija 2014 pälvisid Ave Avamere (pildil) ja perekond Orumägi.

Katrin Soomets

Türi vallavalitsuse avalike suhete ja kultuurispetsialist

Mulluseks Kabala Pärli preemia laureaadiks tunnistati rahvatantsuõpetaja Heli Tammai (vasakul). Talle peab tänukõnet tantsurühma Kabalabajalad liige Katre Saar. Heli Tammaist räägib ka tänase lehe persoonilugu.

Teet Reier

Tee-ehitus kandideerib Järvamaa aasta teole Konkursile „Järvamaa aasta tegu 2015” laekus üksteist kandidaati ning teiste seas on kandidaadiks Türi kesklinna ringristmik koos remonditud tänavatega. Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

„Aastapäevad väldanud Türi linna lõigu rekonstrueerimistöödega on valminud kaasaegne turvaline Türit läbivate riigimaanteede võrgustik koos kesklinnas paiknevate värvikireva kivikattega kõnniteedega,“ ütles Türi vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Urmas Kupp. Kupp lisas, et rekonstrueeritud tänavalõikudel on vana tänavavalgustus asendatud uue väiksemate ülalpidamiskuludega tänavavalgustusega. „Oluliselt on paranenud jalgratturite ja jalakäijate liikumistingimused ning loodud on ühenduskoridor linna vahetus ümbruses olevate Paide, Rapla ja Viljandi poole suunduvate kergliiklusteede võrgustikuga.“ „Kesklinna ehitatud ring-

Möödunud aastal valminud Türi ringristmik jõulutuledes. ristmik on muutnud liikluse sujuvamaks, ohutumaks ning haljastatud keskosa parendanud kesklinna üldilmet. Türi läbivad põhimaanteelõigud näitavad linna kui kaasaegset ja arenevat piirkonda ning pakuvad liiklejatele turvalisust,“ lisas ta. „Kokkuvõttes on eelpool nimetatu väärt Järvamaa aasta tegu hindavate kohalike ja miks mitte ka meie külaliste poolthääli.“

Järvamaa omavalitsuste liidu ja Järva Teataja traditsiooniliselt väljakuulutatud rahvahääletusel saab oma valikut saab teha mitmel viisil. Toetushääle võid saata e-kirjaga Järva Teataja aadressil toimetus@jt.ee või Järvamaa omavalitsuste liidu aadressil jol@jarva.ee. Oma valiku võib kirjutada Järva Teataja digilehes loo «Aasta teo hääletus» kommentaariumi või teada anda Järva Teataja

Teet Reier

või Järvamaa – Eesti Südamaa Facebooki lehel sõnumitesse kirjutades. Samuti võib Järva Teatajast välja lõigatud kupongi postitada või tuua ajalehe toimetusse. Hääletus lõpeb 22. jaanuaril ja aasta tegu kuulutatakse välja 29. jaanuaril. Tavapäraselt saab võitja auhinnaks vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Tänavu on auhinnaks Liis Pihliku teos „Sirutus“.


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

2

arvamus

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Märka tegijat Tehtud. Jõulud peetud ja aasta ära saadetud. Soovisime, et lund tuleks ja talv saabuks, nii läkski. Nüüd on muidugi jälle uus mure – liiga külm on. Tegelikult on ikka üsna niru tunne küll, kui jõulueelselt on veel kümme kraadi sooja ja siis paar nädalat hiljem on näit juba miinus kahekümne peal. Oi seda vanade kontide valu! Kindad, sallid ja soojad joped ka kõik kadunud! Aga olgem optimistlikud: mustlane olevat jõulude ajal kasuka maha müünud, suvi ju kohe käes. Enamus kokkuvõtteid on ka tehtud – kes sai kringli, kes sai saia, kes sai väikse prääniku. Aga präänik on ikka parem kui piits. Ja piits ripub omavalitsuste kohal küll, sest kellelgi on tulnud pähe geniaalne mõte, et tulumaks ei peaks laekuma mitte elukohajärgselt, vaid sinna omavalitsusse, kus töökoht asub. Siis hakkaksid omavalitsused agaramalt töökohti looma. Aga tagasi nüüd veel korraks möödunu juurde, enne kui uued tegemised suure hooga raginal käima lähevad ja mullust enam keegi ei mäleta. Tänast lehte lugedes saate teada, et rahvahääletus võib aidata Türi tee-ehitusel tõusta Järvamaa aasta teoks. Samuti otsitakse aasta tegu ja tegijaid koduvallast. Ning parimaid ettevõtteid ja ettevõtete juhte otsitakse ka. Inimesed, olge valvel! Kui mõnda tublit tegijat või ettevõtlikku OÜd märkate, andke sellest kohe teada! Neid tuleb ju märgata ja tunnustada!

teet reier

klõps

Aasta 2015 Türi vallas: astusime jälle sammukese edasi Aasta 2015 on jäänud minevikku kõigega, mis selles oli – usun, et kõigil meil oli pisut õnne ja vedamist. Meil oli kindlasti abilisi, oli piisake erilist õnne, vahel tundus, et ka ebaõnne. Eks tulnud töödes-tegemistes ette ka takistusi, kuid põhiosas oli aasta siiski meie eneste nägu ja meie endi tegude moodi. Niisugune tuleb ilmselt ka 2016. aasta – meie endi teha ja oma kätega luua. Pipi-Liis Siemann

Türi vallavanem

2015 oli Türi vallas aasta, mis jääb meelde positiivsena – suutsime jälle sammukese edasi astuda, ehitada, korrastada, parendada ja uuendada. Meil oli mitmetel toredatel hetkedel võimalik uhkelt öelda – meie inimesed olid parimad: meie ettevõtjad, õpetajad, spetsialistid, lauljad, muusikud, sportlased… Oli väga palju hetki, kus nägime enda ümber lihtsat headust ja abivalmidust. Aasta 2016 toob Türi valda kindlasti jälle uusi tuuli, vajadust pidevalt olla valmis muutusteks

Aasta 2011: kohvikutepäevaga tähistati siis Türi linna 85. sünnipäeva. Aeg on kiirelt läinud, tänavu saab Türi juba 90 ja ka kohvikutepäeva traditsioon on kenasti jätkunud. Teet Reier – tuleb vaid silmas pidada, et me muutuste keskel ei unustaks, mis on meile siin tähtis, oma ja väärtuslik. Küllap siis teeme ka oma plaane ja tegusid läbimõeldult ning tasakaalukalt. Hea vallakodanik, ka Sinust sõltub tegelikult palju – just elanike soovid ja isiklikud huvid ning eelistused määravad selle, milliseks saab Türi valla elu tulevikus. Mida ise ja perega teed, kas osaled siinses kogukonnaelus, oskad leida sobiva tasakaa-

lu oma isikliku elu ja töö vahel, kas jaksad igapäevamurede kõrval tegeleda ka muuga – on Sinu valik, mida pead oluliseks! Olgu uus aasta kõigile peredele õnnelik ja tegus! Valla valitsemise juures olijatele soovin jõudu ja avarat vaadet tulevikule – hea ei ole alati see, mis hetkel üksikutele meeldib ja ka see mitte, mis alati nii on olnud. Hea on see, mis aitab meid edasi, aitab püsida piisavalt tugeva omavalitsusena ning

tõepoolest toetab maale ja Türi valda elu allesjäämist. Aastal 2016 saab Türi linn 90-aastaseks, seega ootab kõiki Türi valla elanikke ka tavapärasest enam pidustusi, sündmusi, ajalooõhtuid ja palju muud huvitavat. Oleme tuntud kui kaunite kodudega vald, seega kutsun kõiki üles pühendama seda aastat ka oma kodu korrastamisele, et rõõmustada ennast ja külalist. Soovin kõigile kordaminekuid ja head uut aastat!

1. jaanuarist koondatud pearaamatupidaja asetäitja, maakorraldaja ja seltsitegevuse spetsialisti ametikohad. Raamatupidamiskorraldust oleme muutnud, kasutame earvete süsteemi ning ka meie asutuste arv on vähenenud, seega pole raamatupidamise korraldamiseks enam nii palju inimesi vaja. Maakorraldaja ülesandeid täidab juba mitmendat kuud

meie planeeringuspetsialist, seltsitegevuse spetsialisti ülesanded on põhiosas enda kanda võtnud haridus- ja kultuuriosakonna juhataja. 1. märtsist koondame seoses kahe osakonna liitmisega sotsiaalosakonna juhataja ametikoha ja ühe sotsiaaltöö spetsialisti. Täna töötab vallavalitsuse sotsiaalosakonnas koos osakonnajuhatajaga kaheksa sotsiaalvaldkonna spetsialisti ning

seitse hooldustöötajat, ülesannete kaardistamisega on selgeks saanud, et koormused jaotuvad ebaühtlaselt ning ülesannete ümberjagamisega on võimalik ühe ametniku kohast loobuda. Türi vallavalitsusse jääb pärast vallavolikogu otsuse esitatud kujul vastuvõtmist 1. jaanuarist 42,5 teenistuskohta ja 1. märtsist pärast sotsiaalosakonna liitmist haridus- ja kultuuriosakonnaga 40,5 teenistuskohta.

üks küsimus

Alanud aasta toob ka Türi vallavalitsuse koosseisu mõningaid muudatusi, millised need on? Pipi-Liis Siemann

Türi vallavanem

Kuidas oleks sooja supiga ühel kibekülmal talvepäeval? Arvatavasti hästi. Kahjuks oli see ühel päeval Türi Grossi poe taaraautomaadi juures pildile jäänud supipakkumise reklaam pisut eksitav, suppi kahjuks ei saanud, käsil oli lihtsalt mittevajaliku reklaamaluse teisaldamine. Teet Reier

Türi vallas oleme püüdnud aasta-aastalt kokkuhoidlikumalt majandada ning ka valitsemise kulusid vähendada. Vastavalt vallavolikogu otsusele on alates


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

3

uudised Türil kuuleb uuemat Eesti koorimuusikat

2012. aasta alguses kogunenud segakoor K.O.O.R. (dirigent Raul Talmar) on iga oma tegevusaasta täitumisel üles astunud temaatilise kavaga. Oma neljanda tegevusaasta täitumist tähistab K.O.O.R. kontserdiga Eesti uuemast koorimuusikast. Tänavuse kontserdi eripäraks on, et oleme planeerinud selle kuulajate ette tuua ilma kavalehtedeta. Soovime, et muusika kõnetaks kuulajaid ka ilma eelhäälestuseta, püüame sõnumi edastada ainult muusikaliste vahenditega. Toome kuulajateni teoseid, mida on üsna vähe esitatud, ehkki kavas pole ainsatki esmaettekannet. Segakoor K.O.O.R. kannab igal aastal ette vähemalt kaks kava, lisaks erinevaid suurvorme koostöös Eesti kooride, orkestrite ja solistidega. Mõõtu on võetud ka erinevatel koorifestivalidel: 2013 XIII rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn 2013 (segakooride kategoorias II koht); 2013 XX rahvusvahelisel õigeusu vaimuliku muusika festivalil CREDO (I koha diplom); 2014 rahvusvahelisel koorifestivalil Llangollenis Wales’is, (rahvalaulu kategoorias III koht); 2015 VI rahvusvahelisel koorifestivalil Krakovis (segakooride kategoorias II koht ja folk/pop/gospel kategoorias I koht). Segakoori K.O.O.R. kontsert Eesti uuemast koorimuusikast toimub Türi kultuurimajas laupäeval, 16. jaanuaril kell 13.

ede-mall jüriado

segakoor K.O.O.R. liige

Türi-Alliku lasteaia lapsed said jõuludeks värskelt remonditud saali ja Edelaraudteelt rongi. Pildistamise päeval olid lastel külas Türi ühisgümnaasiumi päkapikud. Teet Reier

Türi lasteaed kolis ja uuenes Türi lasteaed on tuntud heal tasemel kasvatustöö poolest. Pisitasa aitame järele lasteaia õpperuumide seisu, viimasel poolaastal oleme uuendusi teinud igas õppehoones. Otsa tegime lahti oktoobri lõpus, kus Särevere lasteaia kõik rühmad said väga heas korras riiulid Kolu raamatukogust. Detsembri lõpus oli kaks suurt kolimispäeva. Kesklinna majas said pea kõik rühmad heas korras kappe, riiuleid ja toole, mis on pärit pealinna riigiasutustest. Täname välisministeeriumit, kes oma mööblit meile andis. Tänusõnad Viking Window ASile, kes mitu autotäit mööblit Türile tõi ja Edelaraudteele, kes meil kaks kuud oma ladu kasutada lubas. Aasta eelviimasel päeval jõudsid välisministeeriumist Türile 14 arvutit ja korralikku kuvarit, millega õpetajate töökohad heasse korda saame sättida.

Aitäh perekond Zinovjevile, kes arvutid kohale tõi. Lokuta maja sai aasta lõpus täieliku tooliuuenduse, mille eest täname Swedbank ASi. Jõulupidudel said vanemad esimest korda istuda suurtel toolidel. Ka kõik rühmad said uusi toole. Lokutal sai taaskasutatud „uus“ mööbel sekretäri ja juhtkonna tööruumidesse, mis tulid ümber paigutada, et teha ruumi suviseks saali suuremaks ehitamiseks. Natuke värskendust said ka rühmad. Kolmes rühmas kruviti lahti mitmeid põlvkondi lapsi teeninud narivoodid ja lapsed on hetkel uute voodite ootel. Lõunauni tegemata muidugi ei jää, käes on hoopis põnevad päevad, kus magada saab põrandal madratsitel. Hea meel oli selle ülegi, et suur osa meie vanast mööblist jõudis jällegi uuele taaskasutuse ringile. Tänu Väätsa prügila lah-

kele abile saime Lokuta ja Kesklinna majadest ja keldrist ning kuurist kasutusse mittesobiva mööbli otse konteinerisse kanda. Mööbli vahetamisel olid suureks abiks Türi Halduse mehed ja Urmas Saluste oma meeskonnaga, hindamatuks abiks olid ülitublid Türi ühisgümnaasiumi õpilased. Türi ühisgümnaasiumi noored olid oma tavapärasel heategude päeval ka rühmades lastele põnevaid kogemusi pakkumas. Türi lasteaia selle sügistalve olmerosinaks oli Türi-Alliku maja uus saal, mis remonditi valla rahaga. Pimedavõitu betoonpõrandaga ruumist sai sooja põranda ja funktsionaalsete kardinataguste riiulitega valgusküllane saal. Riiulid mahutavad nii spordi- kui ka muusikavahendid, samuti on sinna võimalik peita saali toolid. Saal on sobilik nii lastele sportimiseks kui ka pidulikuks ürituseks. Ehitustöid teos-

tasid Fasor Ehitus OÜ ja Koma Ehitus AS. Kaunid eesriided riiulite ette ruumi otsaseintes valmisid Türi firmade Kyllitex OÜ ja Sik-Sak kaupluse koostöös. Nii said jõulupeod peetud juba uues saalis. Viimasel jõulupeol oli lisaks jõuluvanale üllatus ka Edelaraudtee Halduse ASilt, kes andis raudteepäkapikkude poolt üle toreda rong-riiuli, mis nüüd Päikesejänkude rühmas mängulusti pakub. Tänusõnad kuuluvad kõigile abilistele ja lapsevanematele, kes nõu ja jõuga abiks olid. Aitäh kõigile lasteaia töötajatele, kes pidasid keerulise ja töörohke perioodi hästi vastu. Vaatamata lisakoormusele said kõik lapsed ikka kenasti õpetatud ja hoitud ning detsember lõppes hästi kavandatud ja igati õnnestunud jõulupidudega.

Kaia Iva

Türi lasteaia direktori kt

Vald kuulutas välja ettevõtluskonkursi 5. jaanuari 2016 istungil kuulutas Türi vallavalitsus välja ettevõtluskonkursi Türi valla 2015. aasta parimate ettevõtete ning füüsilisest isikust ettevõtjate väljaselgitamiseks. Seoses sellega kutsume üles valla kodanikke, asutusi ja ettevõtjaid esitama kandidaate Türi valla ettevõtluskonkursile. Konkursi eesmärk on tunnustada Türi vallas tegutsevaid edukaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ning äriühinguid, sh suur- ja väiketootjaid, talusid, põllumajandus- ja muid ettevõtteid. Konkursile võib esitada füüsilisest isikust ettevõtjaid ning äriühinguid, sh maaettevõt-

lusega (taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine) tegelevaid suur- ja väiketootjaid (talud ja põllumajandusettevõtted), alternatiivset suunda arendavaid talusid ja muid ettevõtteid, kes tegutsevad Türi vallas. Tänavu valitakse parimaid viies kategoorias: valla parim ettevõte, parim talu, edukaim alustav ettevõte, parim kohalik toode või teenus. Lisandunud on uus kategooria: Türi valla parim töökollektiivi juht. Türi valla parim ettevõte 2015 selgub konkursile laekunud ankeetide majandusnäitajate pingerea alusel ja edukaim

alustav ettevõte ankeedis küsitud viimase kolme aasta andmete alusel. Parim talu, Türi valla edukaim alustav ettevõte ja parim töökollektiivi juht selguvad esitatud ankeetide alusel. Parim kohalik toode või teenus selgub laekunud ankeetides väljatoodud tarbijate arvamustest kohaliku ettevõtjate toodete või pakutavate teenuste kohta. Kandidaadi ülesseadmiseks tuleb Türi vallavalitsusele esitada hiljemalt 5. veebruaril 2016 vormikohane ankeet, mis on avaldatud Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja saadaval Türi vallavalitsuses.

Eelmisel aastal tunnistati parimaks ettevõtteks Kabala Agro OÜ, edukaimaks alustavaks ettevõtteks OÜ Agritech, parima kohaliku toote või teenuse tunnustuse pälvisid Maribell Fitness OÜ tervisespordi rühmatreeningud ja Türi valla parimaks taluks tunnistati Alt-Hansu talu. Eelmisel aastal anti välja eripreemia AS Profab Houses majatehasele. Türi vald korraldab ettevõtluskonkurssi kümnendat korda. Parimaid tunnustatakse 19. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul tähistamisel Türi kultuurikeskuses.

Üllar Vahtramäe

Türi vallavalitsuse arendusjuht

Türi kultuurikeskuses alustab tantsustuudio Treener Helit Seljamaa ootab alates 13. jaanuarist kõiki tantsuhuvilisi neide ja naisi, noormehi ja mehi tantsutreeningutele Türi kultuurikeskuse tantsuklassi. Stiiliks on showtants, mis hõlmab killukesi erinevatest tantsuliikidest (jazz, estraad, ladina tantsud jne). Trennid hakkavad toimuma teisipäeviti ja kolmapäeviti Türi kultuurikeskuse tantsuklassis. Tasuta näidistreeningud toimuvad kolmapäeval, 13. jaanuaril tantsuklassis: kell 16–17 VI–VIII klass, kell 17–18 IX–XII klass, kell 18–19 täiskasvanud. Lisainfo: helitseljamaa@gmail.com

Arvutikursus raamatukogus 20. jaanuaril kell 11 alustab Türi raamatukogus arvutiõppe algkursus. Eelregistreerimine toimub telefonil 385 7368 või raamatukogus kohapeal.

Vanade fotode näitus 5. jaanuaril avati Türi kultuurikeskuse II korruse klaassaalis Ago Ruusi koostatud fotonäitus “Pildid klaasidelt”. Näitusel on kasutatud Vastseliina fotograafi Mihkel Timmo (1906–1955) jäädvustusi kohalikest inimestest. „Nende piltide sõnum on selles, et vanu fotosid ja negatiive ei maksa kunagi ära visata. Olgugi, et me neile jäädvustatud inimesi üsna sageli ei tunne, räägivad fotod meiega,” sõnas näituse kokkupanija, fotograaf ja filmioperaator, ise samuti Vastseliinast pärit Ago Ruus. Ruusi sõnul on näitust kutsutud ka ämbrinäituseks, sest ta leidis piltide algmaterjali ühe vana maja kuurist ämbrist. „Majaomanikud pidasid klaasnegatiive täiesti tavalisteks vanadeks klaasitükkideks. Skaneerituna ja tänapäevaselt trükituna on valik neist piltidest nüüd näitusel väljas,“ lisas Ruus. Näitus jääb avatuks 29. jaanuarini.

tr

Vanade fotode näituse on kokku pannud fotograaf ja filmimees Ago Ruus. Teet Reier


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

4

haridus

…nii palju, kui suudad kanda Kui vaatame tagasi Türi ühisgümnaasiumi meeletule detsembrikuule, siis ei saa kuidagi teistmoodi, kui tuleb kiita, ülistada, tunnustada kõiki… … õpilasi, kes suutsid ette valmistada, läbi viia ja osaleda luule- ja jõuluootuse nädalal; valmistasid klassiti filme jõulupeo jaoks; mängisid mälumängu ja korvpalli; õppisid tantsukavasid ja seltskonnatantsu; panustasid kogukonna igapäevategemistesse; jõulurüütasid koolimaja; esinesid imearmsal jõulukontserdil; käsid Viljandi loomade varjupaigas; osalesid Jõulukroonil ja tegid eeskujulikult koolitükke. … õpetajaid, kes selles möllus nõudlikult õppetööd juhendasid. Samas andsid õpilastele aega filme ja tantsukavasid ette valmistada ning lõid ka ise neis kaasa. … kooli töötajaid, kes registreerisid, toitsid, puhastasid. … sponsoreid, kes toetasid meie jõulupidu: ajakeskus Wittenstein, Paide kultuurikeskus, Pizzakiosk, Kalevi Konsum, Liivi Lilled. Me oleme väga tänulikud kõikidele, kes meie õpilastega enne meid tegelesid – lapsevanemad, lasteaiaõpetajad, põhikooliõpetajad – teie ladusite ju vundamendi, millele on väga hea kaasaegseid pööraseid kõrghooneid ehitada.

Ene Hunt

huvijuht

Leelia Karu

haridustehnoloog

Jõuluvana on tõesti olemas

Detsembri alguses külastasid Türi põhikooli õpilased Lapimaad, et veenduda oma silmaga – jõuluvana on päriselt olemas. Lapimaa on laplaste, lumehangede ja põhjapõtrade maa. Jõuluvana kodu on Rovaniemi lähistel Pajakylas. Meie reis algas hommikul väga-väga vara ja kogu esimese päeva vurasime Lapimaa poole. Suure juubelduse ja rõõmuhõisetega võttis bussitäis lapsi vastu esimese lume. Oleme ikka Põhjamaa lapsed. Teel peatusime Vaskikellos, kus imetlesime muljetavaldavat pronkskellade kollektsiooni ja õhtuks jõudsime Taivalkoskile, kus ööbisime kolm ööd järjest vahvas ja omapärases hotellis. Uni ei tahtnud meie väikestel sõpradel kuidagi tulla, sest mõtted lendlesid järgmisele päevale. Keit Katre ja Lorete tunnistasid ausalt, et neid nakatas naeruralli ja kuidagi ei saanud pidama. Santapargis osalesime päkapikukoolis, õppisime võlusõnu, sõitsime rongiga läbi Lapimaa aastaaegade ja tegutsesime paljudes eriilmelistes töötubades. Pajakyläs asub ka husky koerte kasvatus, kirjeldamatult erakordne oli sõit kelgukoertega. 3.b klassi õpilased meenutavad: Keit Katre: „Uskumatult tore oli koertega sõit. Koerad kihutasid kiiremini kui vaenlase eest põgenev jänku.“ Laura Maria: „Hästi põnevad olid Santapargis kalju seest kostvad hääled.” Ats-Kristjan: „ Mina tegin Santapargis 12 tiiru rongisõitu päkapikkude maale ja oleksin meeleldi seal veelgi koos nendega aega veetnud.“ Marcus: „Santapargis käisime jääkambris, sõitsime rongiga ja nägime jõuluetendust. See oli reisi kõige ägedam päev.“ Kolmandal päeval külastasime Tietomaad, mis on Soome vanim ja väikseim teaduskeskus. Silver 4.b klassist kirjutab: „Kõige rohkem jäi meelde, et bussisõidu ajal olid tihti teel põhjapõdra karjad. Teaduskeskus sarnanes meie Ahhaale, erilised olid väga kõrge klaasist liftiga torn ja pesumasin.“ Päeva lõpus lõõgastusime Edeni troopikateemalises veelõbustuspargis. Nautisime liumägesid, jõgesid ja koski, Soome sauna ja aurusauna soojust, mullivanne, veemassaaži ja täistundidel tehislainetust. Troopiliste taimede, looduskivi ja mõnusalt sooja atmosfääriga on loodud mõnus keskkond tõeliseks lõõgastuseks. Helis 4.a-st kirjutab: „Oulu Edeni troopika-veelõbustuspargis olid lahedad liumägi ja liutoru. Seal kasvasid palmid ja sinna oli ehitatud väikene maja liutoru peale nagu Hawaiil.“ Muljeid on kogunenud palju, tagasiteel pidasime maha ka mälumängu nähtust ja kuuldust. Kinnistasime saadud teadmisi ja veetsime Aili eestvedamisel lauldes aega. Sirle 4.b klassist kirjutab: „Alati, kui õhtul hotelli jõudsime, olin nii väsinud, et isegi püsti oleksin magama jäänud. Aga ikkagi on see minu lemmikreis. Väga meeldis põhjapõtradega sõit.“ Mõned hetked saime imetleda ka jõuluehteis Helsingit ja otsas see reis oligi. Sergo 4.a-st arvab: „Lapimaal oli väga lahe ning põnev. Väga lahe oli sõita Viking Line laevaga, kui laev kaldus kord ühele, kord teisele poole. Mulle meeldis ka Helsingi linn. Kogu reis oli väga tore.“

Ülle Tammela

reisiline

Tagasivaade esimesele poolaastale Aeg on kiiresti läinud ning saame teha tagasivaate lõppenud aastale Türi põhikoolis. Esimene poolaasta on olnud edukas ning tehtud on nii mõndagi. Kooliaastat alustasime sportlikult. Septembris toimus spordinädal, millega oli haaratud kogu kool – kõige noorematest õpilastest õpetajateni. Õnneks oli ka ilmataat meie poolt ning nii teatejooksusid, spordipäeva kui ka tuletõrjeolümpiat saatis päike. Madisepäeva jooks möödus väikese vihmasabinaga, kuid see ei heidutanud osalejaid. Türi Tehisjärve rand oli õpilasi täis ning tehti üks meeleolukas jooks tõrvikute ja taskulampidega. Väikese maja õpilasi külastas Sügiseit, kes rääkis lastele looduse hoidmisest ning tõi sõnumeid sügiselt, kes ise oli ametis lehtede värvimise ja lindude teele saatmisega. Septembris valisime uue õpilasesinduse koosseisu, kes aktiivselt tööd alustas. Paika pandi ühiste klassiõhtute plaan, tegevused väikeses majas. Sel aastal on õpilasesindus seotud ka Tartu Ülikooli SooKooli projektiga (tõstmaks õpilaste sooteadlikkust), mille raames saame täiendada kooli tehnilisi vahendeid ja selle abil käivitada taaskord kooliraadio. Oktoobri alguses tähistasime õpetajate päeva. Noored õpetajad said 4 tundi uut ametit proovida ning õpetajatööst omad järeldused teha. Päev lõppes ilusa tänuaktusega õpetajatele. Algasid ka mälumängud, mis vältavad kooliaasta lõpuni. Igal kuul saavad kõikide klasside õpilased oma teadmisi proovile panna ja omavahel mõõtu võtta. Peetud sai ka 4.–5. klasside ühine klassiõhtu „Tere tulemast

Õpilaste jõululaat Türi põhikoolis on alati rahvarohke. suurde koolimajja“, et 4. klasside õpilaste õppehoonevahetus oleks meeldiv. Novembris tähistasime isadepäeva perepäeva üritusega. Esinesid meie kooli õpilased. Viidi läbi vahvaid seltskonnamänge ning õhtu lõpus oli kõigil võimalus meisterdada endale helkur, et ikka turvaliselt koju jõuaks. Siinkohal täname noorsoopolitseinikku Malle Hermansoni ning ASi Järva Teed, kes meile helkurite meisterdamiseks materjali andsid. Mardipäeval toimus 7.–9. klassi õpilaste ühine klassiõhtu „Hallowmart“. Õpilased olid kostümeeritud ning igal klassil tuli teha ka väike etteaste. Valiti Härra Mart ning Proua Hallo ning 7. klasside õpilased said n-ö III kooliastme rebase staatusest välja ning on ametlikult kõige vanemas kooliastmes. Väikest maja külastas Ervin Lillepea meelelahutusteater ning 3. klasside õpilased said teadmisi majanduse valdkonnas,

Erakogu

mängides ettevõtlusnädala raames lauamängu „Anni ja Antsu pitsa“. Toimusid ka helkurikontrollid ning need, kellel helkurit mingil põhjusel ei olnud, said selle õpilasesinduselt. Loomulikult toimus novembris TASKA – taaskasutusnädal. Sel aastal said klassid tühjad auto aknapesuvedeliku kanistrid ning nendest tuli luua midagi uut. Valmisid linnumaja, postkast, kastekann, mutipeletaja, lamp, raamatute hoidja, numbrite mäng ja palju muud huvitavat. Algklasside õpilaste ülesandeks oli kujundada paberist T-särk. Loomulikult toimus ka moeshow, kus etteantud vahenditest tuli luua vastav kostüüm ning seda ka teistele esitada. Vahetundide ajal oli õpilastel võimalus helkureid meisterdada. Nädal oli põnev ning tegus. Tänu meisterdatud ja õpilaste poolt toodud helkuritele saime ehtida ka Türi linna helkuripuu, et igal inimesel oleks alati helkur olemas.

Algklasside majas tekitas elevust politseikoer Jäpe, kes demonstreeris oma kuulekust. Ta on tõesti truu kaaslane oma peremehele. Novembri eelviimasel neljapäeval ei olnud koolimajas võimalik kohata 9. klasside õpilasi, kuna nemad olid läinud tööle. Oli töövarjupäev. Sel aastal otsisid õpilased endile ise meelepärased ametikohad. Varjutati laevakaptenit, arste, juuksureid, autojuhte, lasteaiakasvatajaid jne. Õpilased jäid päevaga rahule ning said hulga uusi kogemusi. Olemegi jõudnud detsembrisse. Esmaspäeva hommikud algasid ühise advendiküünla süütamisega. 4. detsembril oli kooli võimla täis sigimist ja sagimist. Toimus õpilaste jõululaat. Kohal oli 70 kauplejat. Lettidelt vaatasid vastu piparkoogimajad, jõuluehted, kindad, sokid, kaardid, maiustused ja palju muud. Igale kaubale leidus kindlasti ka ostja. Vahetult enne koolivaheaega toimus kirikukontsert, mis tõi kindlasti igaühele natukenegi jõulutunnet hinge. Kõlasid kaunid jõululaulud nii õpilaste kui õpetajate poolt ning armas kontsert lõpetati ühiselt lauluga „Oh, kuusepuu“. Toimusid ka jõulupeod. Kuna kingikott tuleb ju jõuluvana käest ühel või teisel moel lunastada, olid klassid kokku pannud väga vahvad etteasted. Tegelikult oli tegemisi märksa rohkem. Külastage kindlasti meie kodulehekülge tyripk.ee, et saada ülevaade meie õpilaste suurepärastest tulemustest võistlustel, olümpiaadidel, mälumängudel ja muudel ettevõtmistel.

türi põhikool


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

5

persoon

Kabala Pärl Heli Tammai: tantsuga läbi poole sajandi Heli Tammail täitub tänavu pool sajandit juhendamaks rahvatantsurühmasid Viljandi- ja Järvamaal, viimased kümmekond aastat on ta seda teinud Kabalas ja Võhmas. Eelmise aasta lõpus tunnustati teda kohaliku kultuuriauhinnaga Kabala Pärl 2015.

Heli Tammai Sündinud 1948. aastal Meossaare külas Piiri talus Peres neli täiskasvanud last ja seitse lapselast Haridus: C.R. Jakobsoni nimeline Viljandi I keskkool Töö: kümme aastat pioneerijuhi ja algklassiõpetajana Viljandis (õpitud erialaks lasteaiakasvataja). 2016.aasta sügisel saab täis 50 tööaastat, sellest 45 aastat õpetajana Hobid: tantsuhuvi alates 2. klassist, õmblemine, ristsõnad, sudokud ehk siis kõik, mis on seotud mõtlemise või arvutamisega Tunnustus: Kabala Pärl 2015, lisaks maakondlikud tänukirjad ja tunnustused tehtud pedagoogilise töö eest

veoautoga mulle koju järgi ja pärast tõi tagasi.“ „Kuna isal polnud tahtmist kolhoosnikuks hakata, kolisime perega Viljandisse. Seal asus

Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Eelmise aasta eelviimase päeva hommikul on Kabala mõisahoones vaikne. Lastel on ju koolivaheaeg. Vaid esimesel korrusel asuvust köögist kostab toimetamise tasaseid hääli, siit ma Heli tabangi. „Vaatamata vaheajale on vaja meil teha toitu sotsiaalmaja elanikele ja ka lasteaias, mis nüüd mõisahoones asub, käib lapsi kohal,“ selgitab ta. Kui pealkirjas oli juttu poolest sajandist tantsujuhendamisest, siis tahaksin siin kohe lisada, et pea teine pool sajandit õnnestus Helil õpetajaametit pidada.

Tantsupisik veres Heli pärit Kabala lähedal asuvast Meossaare külast. „Olen siin sündinud ja kuus aastat elanud, enne kui vanemad Viljandisse kolisid. Kuna haige ema vajas hoolitsust ja siinses koolis pakuti tööd, jõudsin ma ringiga kodutallu tagasi,“ räägib Heli. „Vanaisa käis vabadussõjas ja sai omale tänutäheks talukoha ja 27 hektarit maad kunagisest Kabala karjamõisast. Kahjuks ta seda pikalt pidada ei jõudnud, minu isa oli kahene, kui vanaisa suri. Meie talu maadel oli sõja ajal sakslaste pommiladu, peale sõda neist enamus õhiti, nii et meie majal lõi vundamendi paigast, aga vaatamata sellele tuleb pomme veel pea igal aastal päevavalgele. Viimati leiti üks koguni bussijaama tagant kraavist,“ meenutab Heli. „Legendaarne Kabala kultuurijuht August Pärl, keda kohalikud hellitavalt ka Pärli-Kustiks hüüdsid, oli meie peretuttav ja meie kodus tihe külaline, kuni mu onu Ado Lõo maal elas. Ado juhendas Kabalas tantsurühma, kus ka mu isa tantsis. Ja ega siis tol ajal niisama külas passitud ja rassitud. Ikka pidi väike vigur sees olema asjal. Küll keedeti mune, kuniks need lõpuks sinised olid ja süüa ei kõlvanud; kord oli üks mees leidnud omale koha koerakuudis ja teised istusid katusel; siis jälle käidi päev otsa väljas mitte uksest, vaid aknast,“ meenutab Heli. „Kui kolmkümmend aastat tagasi juhtusin paariks aastaks taas kodukandis olema, kutsus August mind kohalikke rahvatantsijaid juhendama. Tuli aga

teave

mul üle tee kohalik pioneeride maja. Olin teises klassis, kui hakkasin seal rahvatantsus käima, sealt see pisik külge jäigi. Oli soov minna õppima tollasesse Viljandi kultuurikooli, läksimegi koos klassiõega avaldusi viima, ei teagi, mis mul pähe tuli, aga seni, kuni tema oma pabereid üle andis, lasksin mina kabineti ukse tagant jalga. Eks ma pärast muidugi kahetsesin ka.“ „Läksin siis tööle Viljandi inter naatkooli, mis täna kannab Paalalinna kooli nime. Neli aastat olin pioneerijuht. Klassid olid suured, õpilasi oli palju, igal klassil oli oma malev, kellega tuli koonduseid pidada ja loomulikult ka rividrilli teha. Siis sai minust aga hoopis algklasside õpetaja ja seda tööd sain teha üle neljakümne aasta.“

Koolielu keerdkäigud „Kuigi elu tõi mu korraks seitsmekümnendatel ka kodumaile, sai meie pere uueks elukohaks Järva-Jaani lähistel asuv Karinu ja töökohaks sealne kool. Üheksakümnendatel kool suleti ja müüdi kiirelt maha. Esimese asjana varastati majast ahjuuksed ja pliidirauad. Uksed olid kinni, aga eks kohalikud teadsid,

Pärlipäevad Kabalas Kabala Pärli tiitli on ellu kutsunud Kabala vilistlaste puhkpilliorkester Kutter, et mälestada kauaaegset rahvamaja juhatajat August Pärli ning tunnustada kohalikke kultuurielu edendajaid. Teenelisele kultuuritegelasele August Pärlile pühendatud esimesed Pärlipäevad toimusid aastal 2006. Kabala Pärl 2015 on Heli Tammai, kes on tantsujuhtimisega tegelenud 1966. aastast.

mille kaudu sisse pääseb. Kuna suurepärastest plaanidest kahjuks asja ei saanud, müüdi maja peagi edasi ja see ongi tänaseni lagunema jäänud,“ märgib Heli. „Kuna kool suleti, oli õpetajatel vaja uut töökohta. Kes seda viiekümnendates õpetajat ikka peale koolide nii väga tööle tahab,“ muheleb Heli. „Mul vedas, sain tööle Päinurme erikooli. See oli huvitav aeg. Nii õpetamise kui ka tantsuõpetamise seisukohalt. Olen ju igas koolis lastele rahvatantsu õpetanud ja pidudel osalenud. Päinurmes oli lastele tantsu selgeks

saamine kui omaette tunnustus õpetajale.“ „Siis juhtus aga nii, et Meossaares elava ema tervis jäi kehvaks ja tal oli igapäevaselt tuge vaja. Hädast aitas välja töökoht Kabala koolis. Nii olingi lõpuks ringiga kodukohas tagasi. Ja ega siin siis heas mõttes rahu ei saanud. Ikka olin oodatud noori ja vanu juhendama. Esimesel Kabala aastal eakate tantsurühma kahjuks kokku ei saadud, aga järgmisel küll. Samuti olid minu juhendada Võhma noored ja vanad rahvatantsijad.“ Kabalas olid alates 2010.

aastast Heli juhendada eakate rahvatantsurühm Segadik ja naisrahvatantsurühm Kabalabajalad ning Võhmas alustasid Tald ja Apsat ning Lilleke juba 2007. aastal.

Rõõm tehtud tööst „Tänaseks olen usaldanud nooremad rühmad nooremale tegijale, Inga Välile Imaverest. Kabalabajalgade üle on mul tõeliselt hea meel. Nemad on sõpruskond ja tantsurühm ühise nimetajaga, noored ja teotahtelised, ettevõtlikud ja sõbralikud. Neid oli tore juhendada, olek-

sin veelgi tahtnud, aga kui vaatan enda vanust ja tegemisi, siis mõistan, et midagi tuleb koomale tõmmata,“ naerab Heli. „Tegusad osalejad on Kabala eakate rühmas, Segadikus samuti. Ega meil hooajal vahet polegi, vahest august jääb selliseks hingetõmbeajaks ja septembri lõpus alustame taas. Muidu lõpetavad rühmad ikka kevadel ja kokku tullakse taas oktoobris. Kui oleks võimalik, võiks veelgi rohkem esinemas käia. Hea väljundi oleme saanud Järva-Jaanis toimuval memme-taadi tantsupeol ja meie lõunapoolsete maakondade Viljandi, Valga, Põlva ja Võru iga-aastasel ühisel tantsupeol. Lisaks nimetatuile on olulised esinemised meie jaoks Kabala laulu- ja tantsupidu juuli lõpus, maakonna laulupidu ja kihelkonnapäev novembri lõpus Pilistveres.“ „Eks see tantsuõpetamine jääb kestma ka tulevikus. Eakate rümade kokkusaamised pole ainult õppetunnid, seal on tähtis osa ka sellel, et saadakse kodust välja ja teistega suhelda. Tervis on mul hea, haiguste üle ei kurda, kui on tantsuhuvilisi, olen alati valmis neid juhendama,“ arvab Heli.


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

6

Türi vald 2015

Metsapäevaliste silme all valmis Tõrvaaugus puust Vanapagan.

Kabalas lauldi ja tantsiti mullu 49. korda. Tänavu on oodata juubelipidu.

Aeg lausa lendab. Alles rääkisime oma lehes kevadfestivalist, jaanipäevast ja jõuludest. Läinudaastased sündmused on jäänud minevikku. Iga aasta esimeses vallalehes oleme teinud väikese tagasivaate: hea korraks veel möödunule pilk heita, enne kui värsked uudised paisu tagant valla pääsevad. Tänavuste pikkade pühade järel vajavad kõik pisut rohkem toibumisaega, aga küllap peagi igapäevaelu oma tavalistesse rööbastesse loksub.

riigis Åmålis ettevõtlusmessil. Aprill Türi kultuurikeskuses peeti kümnendat korda laste regilaulufestivali. Türi vald osales Tallinna Kalevi spordihallis toimunud messil „Maale elama“. Türi Rotary klubil täitus 20 tegutsemisaastat. Laupa kooli õpilased külastasid Saksamaal Rosenheimis asuvat sõpruskooli. Mai Türi muuseum sai 20aastaseks. Kohalik aianduse ja mesinduse selts viis menukalt läbi Türi lillelaada ja tundis rõõmu värskelt renoveeritud hoonest turuplatsi servas. Kesklinna lasteaial valmis uus katus. Meie vibulaskjad olid suurvõistlustel tublid. Türi muusikakooli õpilased osalesid edukalt rahvusvahelisel konkursil Stockholmis ja Läti Vabariigis Daugavpilsis. Türil toimusid Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu XX käsitööpäevad Juuni Kurlas toimus II Türi valla küladepäev. Esimest korda süttis võidutuli Türi kultuurikeskuse ees avatud võidutule altaris. Vallavolikogu otsustas sügisest sulgeda väiksemad maaraamatukogud. Murumoori mängupark pidas maha viienda sünnipäeva.

Teet Reier

teet.reier@tyri.ee

Jaanuar Juba mitu aastat Türil kestnud ulatuslikud teetööd jätkusid vaatamata talvele raginaga: Särevere-Türi teelõigul algasid tööd uue silla ehitusel, kogu teelõigu uuenduseks plaaniti kulutada 1,6 miljonit eurot. Tegevust alustas Türi vallavalitsuse hallatav uus asutus nimega Türi Haldus. Samuti algas valimisvõitlus riigikogusse pääsu nimel. Järvamaa kultuuripärli preemia pälvis türilane Anu Pink. Türi ujula tähistas 45ndat

tegutsemisaastat. Türi muusikakooli tšellokvartett andis Stockholmi Eesti koolis kontserdi. Veebruar 1. veebruarist alustas tööd Türi lasteaed, ühe juhtimise alla koondusid Kesklinna, Lokuta, Särevere ja Türi-Alliku lasteaed. Türi kultuurikeskuse juurde plaaniti jaanipäevaks taastada võidutule altar. Türi valla külad võtsid mõõtu talimängudel, Kabalas mängiti lauamänge ja Rassil suusatati. Valla parimaks ettevõtteks tunnistati piimakarjaga tegelev Kabala Agro OÜ. Türi valla aasta teoks tunnistati Piret Eensoo korraldatud loodusõhtud Türi kultuurikeskuses ning aasta tegija aunimetuse pälvisid Türi kultuurikeskuse kunstiline juht Ave Avamere ja perekond Orumägi üle-eestilise noorte muusikaliteatri etenduste „Lumivalgeke” ja „Suvelõõm” lavale toomise eest. Märts Lisaks Särevere sillaehitusele algasid Koidula silla rekonstrueerimistööd Türil. Koduvallast pääses ainukesena riigikogulaste ridadesse Jaanus Marrandi. Türi sai taas kevadpealinnaks ja peeti ära V tulbipäevad. Türi valla ettevõtjad osalesid Rootsi Kuning-

Türi põhikool osales mittetulundusühingu Eesti 2,0 pilootprojekti taotlusvoorus ja sai 3Dprinteri. Türi vald oli Järvamaa suvemängudel parim. Juuli Türi linna sünnipäeval avasid uksed kaheksateist kodukohvikut ja samal ajal avati pidulikult liikluseks ka Koidula sild. Türi muuseum tähistas 20. sünnipäeva. Oma uksed avasid külalistele ka kolm Türi valla talu, Karjakülas Takkasaare talus piduliku lähetuse saanud Avatud talude päev oli tänavu esmakordselt üle-eestiline. Türi oli edukas Kuressaares toimunud Eestimaa suvemängudel. Oisu perekodu tähistas 5. aastapäeva. Türi lauljad osalesid uhiuues saatesarjas „Suvenaabrid”, kus võtsid mõõtu Toriga. Kooli pargis toimusid suvised päikeseloojangu kontserdid, kus koguti annetusi Türi põhikooli lego-mudelismi ringi alustamiseks. August EELK Türi kogudus tähistas 695. aastapäeva. Türil toimus taas C-JAM Cellofest ja suvekool ning noorte muusikaliteater esitles muusikali „Hammasrataste vahel“. Säreveres said kokku Eestimaa külade esindused, toimus Eesti külade maapäev. Lõp-

pesid suuremahulised teetööd Türil, kesklinn sai ringristmiku. Taikse külaselts kogus annetusi ja ehitas rahvamaja juurde uue lava. September Türi laululaval kuulutati 1. septembril välja Koolirahu ja Türi vald kutsus mõtlema ja tegutsema teemal „Üheskasvamine”. Esmakordselt toimus Türi õunafestival koos Türi sügislaadaga. Tõrvaaugus toimus juba 22. korda traditsiooniline metsa- ja matkapäev. Türi valla arengukava annab lootust, et linna saab uue tervisekeskuse. Paide Linnameeskond ja Türi Ganvix ühinesid noortetööks Türil. Jätkus Türi ühisgümnaasiumi koostöö saksamaa õpilastega – rahvatantsurühm ja vokaalansambel külastasid Wiesmoori sõpruskooli ning nende esindus osales Paide-Türi rahvajooksul. Oktoober Türi vald tähistas 10. sünnipäeva. Valla aukodanikuks valiti EELK Türi koguduse õpetaja ja Järva praost Teet Hanschmidt. Vallavanem kutsus vastuvõtule viimase aasta jooksul Türi valda sündinud beebid ja nende vanemad. Türi lasteaeda hakkas juhtima Kaia Iva. Taikse raama-

tukogu tähistas 90. sünnipäeva. November Advendiaja algust tähistati sedakorda jõuluvanade rongkäiguga, mis algas Kabalast, käis teel Türile veel Oisus ja Taikses. Türi muusikakool pidas sünnipäevapidu: koolil täitus 25. tegutsemisaasta. Rootsi Kuningriigi Åmåli valla esindus külastas Türi valda. Türi arengu sihtasutuse nõukogu juhatuse uueks liikmeks sai Triin Pärna. Detsember Türi muusikakooli külastas Naujene muusika- ja kunstikool Lätist Daugavpilsi piirkonnast. Järvamaa ettevõtluskonkurss oli edukas ka Türi valla ettevõtjatele ja turismikorraldajatele. Türi valla aasta küla tiitliga tunnustati sedakorda Oisu alevikku. Türi lastekaitse ühing tähistas 20. tegevusaastat. Laupa mõisnike perekonnakroonika jõudis mõisakooli. Loomulikult toimus eelmise aasta jooksul veel kümneid ja kümned toredaid üritusi ja ettevõtmisi, sellest teavad nii korraldajad kui osalejad. Loodetavasti tuleb alanud aasta veelgi tegusam ja toimekam. On ju ees ootamas Türi linna 90. sünnipäev.


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

7

Beebid käisid vallavanema vastuvõtul.

7x Teet Reier

Murumoori perepark sai viieaastaseks.

Türile Koolirahu väljakuulutamisele saabunud haridusminister Jürgen Ligi nurises katkise vihmavarju üle.

Türi tehisjärves peeti juba teist korda “Meie liigume” triatlonisarja osavõistlus.

Võidutuli saabus Türile kolonniga, mille eesotsas olid oma autodega USA sõdurid.


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

8

Türi vald

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Vallavalitsus võõrandab auto Türi Vallavalitsus võõrandab kirjaliku enampakkumise korras sõiduauto Seat Toledo, registreerimismärk 826BAU. Pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www. tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8259 või 509 1415.

Vallavalitsus võõrandab korteri Türi Vallavalitsus võõrandab eelläbirääkimistega pakkumise korras Türi vallas Kolu külas Sooäärse-5 asuva korteriomandi. Pakkumise korra ja tingimustega on võimalik tutvuda Türi valla veebilehel www.tyri.ee ja Türi Vallavalitsuse kantseleis. Täiendavat infot saab telefonidel 384 8250 või 5333 0476.

17. detsembri vallavolikogu • tunnistas revisjonikomisjoni ettepanekul Türi Noortekeskuse tegevuse ning eelarve täitmise nõuetekohaseks ja heaks; • kinnitas Türi Vallavolikogu revisjonikomisjoni 2016. aasta tööplaani; • kehtestas Türi-Alliku küla ja Oisu aleviku Türi valla Türi linna soojusmajanduse arengukava 2015-2025; • muutis Türi Vallavolikogu 27. juuni 2012 määrust nr 17 „Türi valla põhimäärus“; • lõpetas Türi valla 2016. aasta eelarve I lugemise; • muutis Türi Vallavalitsuse teenistuskohti ja –gruppe ning kinnitas Türi Vallavalitsuse uue struktuuri; • muutis Türi Vallavolikogu seltsitegevus- ja maaelukomisjoni ning haridus- ja noorsookomisjoni koosseisu; • kinnitas Türi Kommunaalasutuse uue põhimääruse; • kuulas informatsiooni Türi Vallavolikogu alaliste komisjonide tööst, Türi Vallavolikogu korruptsioonivastase erikomisjoni töö aruande, võttis teadmiseks Türi Vallavalitsuse liikmete teatised kõrvaltegevuste kohta, otsustas korraldada ümarlaua naaberomavalitsustega edasise ühistegevuse teemal. Järgmine volikogu istung toimub 28. jaanuaril 2016 kell 13.

Türi vallavalitsus

Türi ja Kareda vald sõlmisid koostöölepingu Türi vallavolikogu tegi oma oktoobrikuu istungil muudatused Türi Vallavalitsuse põhimäärusesse. Üheks muudatuseks oli, et ametiasutus võib teistele avalik-õiguslikele isikutele osutada tasulisi teenuseid. Tasuliste teenuste loetelu ja hinnad kehtestab Türi Vallavalitsus. Väiksemad kohalikud omavalitsused on tundnud huvi kvaliteetsete teenuste ostmise vastu, meie kvalifitseeritud ja tublid ametnikud nõustavad ja abistavad seni oma tööülesannete hulgas teisi omavalitsusi, kuid sellise nõuannete küsimise maht järjest kasvab. Peamiselt on Türi Vallavalitsusel võimekus ja valmisolek pakkuda väiksematele omavalitsustele raamatupidamisteenuseid. Teenuse osutamisel tekkivad kulud kaetakse teenuse eest laekuva tuluga.

Esimeseks kohalikuks omavalitsuseks, kellega sõlmiti koostööleping, on Kareda Vallavalitsus ning neile osutab Türi Vallavalitsus raamatupidamise teenust. Kareda Vallavalitsusele tähendab see seda, et nende raamatupidamine muutub paberivabaks ning Kareda on valmis vastu võtma digiarveid ehk siis masinloetavaid arveid. Kareda vallavanema Kulno Kleini sõnul on peamine põhjus see, et aastal 2016 läheb Eesti avalik sektor üle e-arvetele ning Kareda vald tahab olla teerajajate hulgas. Earvete kasutuselevõtt muudab valla arvelduskultuuri paremaks ja kiiremaks. Elame muutuvas maailmas ja märksõnaks on „kiirus“ – ka kõik e-arved liiguvad kinnitamisringis kiirelt ja konteeritakse automaatselt raamatupidamisprogrammi. Võites aega, võida-

me raha, täiendavalt väheneb risk andmete kaotsiminekuks, suureneb ka läbipaistvus arveldusprotsessis. Rahavood muutuvad kiiremaks ning see annab Kareda valla juhtimisele lisaväärtust – kiirem ja selgem ülevaade kuludest ja tuludest aitab paremini planeerida eelarvet. Seega õigustab e-arvetele üleminek ennast igati ja on majanduslikult mõistlik. On hea meel tõdeda, et Türi kui üks Järvamaa innovaatilise mõtteviisiga omavalitsus ei räägi ainult koostööst, vaid ka reaalselt pakub välja lahenduse. Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ütles, et Türi vallas on e-arvete menetluskeskkonda kasutatud juba kaks aastat ning kõik osapooled on sellega rahul – nii partnerite kui asutuste töökoormust on see oluliselt vähendanud, rääkimata

paberdokumentide praktiliselt kadumisest ja sellega seotud kokkuhoiust. Teenuse pakkumise osas on Siemann seda meelt, et on mõistlik teha koostööd, abistada nii teadmiste kui oskustega vajadusel teisi omavalitsusi ning anda ka vajadusel hoogu ja innustust kõigile, kes soovivad e-arvete kasutamisele üleminekul nõu ning abi. Pipi-Liis Siemannil on hea meel, et Türi vallas on olemas tublid spetsialistid, kes on valmis alati kaasa mõtlema ning appi tulema. Teadaolevalt on see koostööleping sellisel kujul vabariigis esimene, kuigi raamatupidamisteenust ostavad sisse veel kaks kohaliku omavalitsust – Rõngu ja Puhja vallad Eesti Finantsteenuste Agentuurilt.

Aime Roosioja

Türi valla rahandusosakonna juhataja

Esimene linnavolikogu sai taas kokku Möödunud aasta detsembri alguses kutsusid Türi vallavolikogu esimees Andrus Eensoo ja vallavanem Pipi-Liis Siemann meenutuste õhtule „25 aastat Türi linnale omavalitsuse staatuse andmisest” inimesed, kes veerand sajandit tagasi kuulusid Türi linnavolikokku. Türi kultuurikeskuses toimunud koosviibimisel osalesid tollasest linnavolikogu 15-liikmelisest koosseisust üksteist inimest. Koosviibimisel esinesid Türi muusikakooli tšellokvartett ja keelpillikvartett (juhendaja Vello Schüts). Toonane linnapea ja volikogu esimees Theo Aasa meenutas, et 1989. aasta esimeste vabade valimiste järel ei olnud Türi linnal oma eelarvet, kõik asutused olid maakonna alluvuses ja linnas ei otsustatud midagi. „Esimese asjana koostati Türi linna põhimäärus ja esimene arengukava aastateks 1989– 1990 ning tänu nendele dokumentidile sai Türi 20. detsembril

Esimese linnavolikogu 11 liiget mahtusid koos võõrustajatega kenasti ühispildile. 1990. aastal omavalitsuse staatuse,” lisas Aasa. „Tookord ajasime ühte asja, oli tugev meeskond ja tahtmine midagi ära teha. Aktiivselt otsisime sõpruslinnu Soomes, Rootsis, Norras ja saime neilt nii teadmisi omavalitsustööks kui ka materiaalset abi,” ütles Aasa. „Linnavalitsus oli väga võimekas ja tegus,” kiitis Aasa.

Türi linnavolikogu liikmed aastatel 1989–1993: Aldur Aasa, Theo Aasa, Kalev Aun, Rein Juurik, Jüri Kuusik, Rein Kaarjas, Lii-Meedi Leesik, Urmas Lükki, Valter Mendelson, Raivo Raamat, Ivo Raudsepp, Neeme Saar, Leonhard Soom, Reiu Sootla ja Vello Vilu. Linnavalitsuse koosseis: Margit Lugna, Tähve Milt,

Teet Reier

Enn Mäger ning Kaarel Aluoja. Tänavu tähistavad omavalitsusstaatuse 25. aastapäeva endine Kabala vald (12.12.1991), endine Oisu vald (19.12.1991) ning järgmisel aastal endine Türi vald (30.01.1992).

Katrin Soomets

vallavalitsuse avalike suhete ja kultuurispetsialist

Laureaadid kuulutatakse välja Türi kultuurikeskuses Järvamaa omavalitsuste liidu väljaantavatele maakonna spordi-, noorsoo- ja kultuuripreemiatele esitati kokku 15 kandidaati. Enim taotlusi on sel aastal kultuurihoidja kategoorias, kus on viis kandidaati. Parima noorsootöötaja preemiale on üks, kultuurielu edendajale kaks, parima kollektiivi preemiale kolm ja spordiedendaja preemiale neli kandidaati. Türi vallast kandideerivad Järvamaa spordiedendaja preemia-

le Jaan Rahe, Maarika Jäätma ja Mati Sadam. Kultuurihoidja preemiale on esitatud Tea Saar ning parima kollektiivi preemiale Türi kultuurikeskuse orkester Türi ja meesansambel Avaja. Kultuurkapitali maakonnapreemiaid antakse välja kuues kategoorias: kultuuritegija, sporditegija, kultuurisündmuse, spordisündmuse, kultuuripärli ja elutöö preemia, kuhu on kokku esitatud 17 kandidaati. Türi vallast on nominenti-

de hulgas Ulvi Tamm (Järvamaa kultuuritegija preemia), üle-eestilised käsitööpäevad Järvamaal Türil ja Kukemuru Ambient festival (kultuurisündmuse kategoorias), Paul Poopuu (sporditegija kategoorias), Järvamaa orienteerumisteisipäevakud ja Paide-Türi rahvajooks (spordisündmuse kategoorias) ning Otto Männa (elutööpreemia kategoorias). Kultuuripärlile on esitatud Lili Välimäe, Ants Välimäe ja Kaido Kirikmäe. Järvamaa

spordiliit selgitas 2015. aasta parimad küsitlusringi (rahvahääletus, spordiorganisatsioonid ja JSL juhatus) tulemuste summeerimisel. Laureaadid kuulutatakse välja Järvamaa parimate tunnustamisel, mis toimub omavalitsuste liidu, maakonna spordiliidu ja kultuurkapitali koostöös 8. jaanuaril kell 18 Türi kultuurikeskuses.

Katrin Soomets

vallavalitsuse avalike suhete ja kultuurispetsialist


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

9

Türi vald Türi linna päästab ilu

Juulis ootavad külastajaid taas kodukohvikud.

Teet Reier

Linna sünnipäeval tegutsevad taas kodukohvikud Türi linna 90. sünnipäevale pühendatakse alates jaanuarist kuni juulikuu lõpuni erinevaid ettevõtmisi. Täienev sündmuste kava on nähtav valla koduleheküljel www.tyri.ee. 27. juunist kuni 3. juulini toimub Türi linn 90 „Avatud uste nädal”. Sel ajal võiksid avada uksed ka need kohad, kuhu tavapäevadel ei pääse. Siinkohal kutsume kogukonda kaasa mõtlema ja oma ideed korraldusmeeskonnale edastama e-posti aadressil kevadpealinn@tyri.ee. 2. juulil on Türi linna sünnipäev ja seda tähistame tradit-

siooniliselt ikka aedlinnakohvikute päevaga, mis juubeliaastal toimub veidi teistsugusena. Uudsena pakume võimalust ka kortermajade elanikele, sõpruskondadele jt soovijatele kodukohvikutega välja tulla. Reedel, 1. juulil kella 18st südaööni tegutsevad kodukohvikud Kooli pargis, kus õhtu jooksul esinevad erinevad rahvamuusikud. Laupäeval, 2. juulil kell 11– 18 on kohvikud avatud koduaedades ning kell 18–01 teenindavad külastajaid kodukohvikud lauluväljakul, kus toimub suur sünnipäevapidu.

Osaleda soovijad peaksid kohvikuidee kavandamisel ja menüü koostamisel arvestama suure külastajatehulgaga, et mitte teenindamisel hätta jääda. Toiduvajaduse prognoosimine on kõige keerulisem. Menüüsse võiks kavandada ka midagi sellist, mida saaks vajadusel kiiresti juurde teha, et hilisem külastaja kohvikõrvasest ilma ei jääks. Korraldusmeeskond palub tegutsemissoovist teada anda 25. veebruariks 2016 e-posti aadressil kevadpealinn@tyri.ee Kindlasti lisage kuupäev ja koht,

kus soovite tegutseda ning kohviku eestvedaja nimi ja kontaktandmed. Oodatud on ka kohvikutes esineda soovijate info. Märtsikuu algul saame Türi kultuurikeskuses kokku, et läbi rääkida kodukohvikute korralduslik pool. Omanäolise kohviku ideid on võimalik arendada aprillikuu alguseni. Tunneme rõõmu isetegemisest, vahetust suhtlusest ja vahvast kogukondlikust ettevõtmisest!

Katrin Soomets

avalike suhete ja kultuurispetsialist

Türi põhikool – „Hea kooli edendaja 2015“ Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas Türi põhikooli „Hea kooli edendaja“ tiitliga. Türi põhikooli tunnustati teadliku väärtuskasvatuse ja väärtuskasvatuse tundide rakendamise ning järjepidevust kujundava keskkonna loomise eest. Meie kooli üks ekspert, Lümanda põhikooli direktor Liina Raun, kirjutab: “Minu vaieldamatu lemmik on Türi põhikool. Üldmulje on, et selles koolis toimub kogu aeg midagi toredat, hoogsas töös õhkub veidi tormakust ja nooruslikku entusiasmi. Mis eriti tore – galeriifotodelt vaatas sageli vastu õnnelik õpilane. Positiivsed küljed: 1. tehakse palju tööd andekatega, unustamata ka HEV (hariduslike erivajadustega) õpilasi, õppekavasse on lisatud väärtuskasvatus, loovus, ettevõtlikkus, õpilasi tunnustatakse; 2. õpilaste tegevused on seotud väärtuste arendamisega, palju

ühistegevusi eri vanuses lastele, eriti meeldis 1. ja 9. kl aabitsapidu; õpitakse kaaslase hindamist; 3. tajutakse oma seotust kohaliku kogukonnaga, näiteks laulu- ja tantsupeod; tuuakse välja oma õpilaste antud kontserdid; kooli logo ja moto on mõtestatud üritustes (Õiesadu); tehakse head koostööd paljude piirkonna huvigruppidega – koolid, lasteaiad, vanemad; rõhutatakse õpilane-vanem-õpetaja koostööd ja hoolivust; 4. silma hakkas „kolleeg kolleegile“ põhimõte; paljude projektide õnnestumine; ilmselt tehakse head meeskonnatööd.” “Konkursi eesmärk oli toetada koolide eneseanalüüse ja tunnustada tehtud töö eest. Ka meie oleme õnnelikud ja rahul, et saame tunnustada selliseid vahvaid ja töökaid koole nagu seda on Türi põhikool. Ootame ja loodame, et kindlasti jätkaksite. Oleme koostamas ka heade praktikate andmebaasi ning

Kuigi Türi alevist sai 2. juulil 1926 linn ja 23. oktoobril 2005 muudeti Türi vallasiseseks linnaks, pole Türi kui linn oma järjepidevust kunagi kaotanud. 2. juulil 2016 tähistame Türi linna 90. sünnipäeva. Kirik, raudtee ja raudteejaam, kunagise aiandusgümnaasiumi maja, puupapivabrikuaegsed puithooned ja pärnaalleed on märgid, mille järgi Türi linna teatakse. Nagu ka lillelaatade ja kevadpealinnaks olemise kaudu. Türilt on mindud ja ikka tagasi tuldud. Kuid kahjuks on ka mindud, et mitte kunagi naasta. Aga üks on kindel – Türi on türilaste kodu. Türi ei suuda paljudes asjades suurte linnadega võistelda. Kuid ometi on miski, mida siinsed inimesed kõige enam hindavad ja mis, nii me vähemalt arvame, on meie tugevus. Ilumeel ja meie moodi elamine on see, milles oleme ületamatud, mida teised niiviisi ei oska. Peame tänutundes mõtlema omaaegse aiandusgümnaasiumi juhatajale, hilisemale Türi linnapeale Ants Viirmaale, kelle näpunäidete järgi kavandati Türi kõnniteed ja tänavad, puhkealad ja pärnaalleed; Ilmar Haagile, kelle idee oli hakata korraldama lillelaatu ja kohalikule kultuurirahvale, et me oleme Eestimaa kevadpealinn. Igaüks meist on saanud midagi oma linna heaks ära teha. Omaaegne linnapea Tähve Milt tavatses öelda: „Türi linna päästab ilu!“ See üleskutse kehtib veel praegugi ja kestab pärast meidki. Ehk et vaadakem juba kevadel, pärast lume sulamist üle, millised näevad välja meie koduaiad, väravad ja plangud, hekid ja õunapuud. Tehkem need korda! Värvigem üle oma maja seinad ja eemaldagem katustelt sammal. See on töö, mida keegi ei saa meie eest ära teha. Olen tublisti üle poole oma elust elanud Türil ja loodetavasti jään türilaseks. Rõõmustab, et oma kodulinnast hoolivaid inimesi tekib aina juurde. Et siit ainult ei minda, vaid siia tullakse ka kodu rajama. Mul on Türi linna juubeliaastaks kolm soovi. Me peaksime tegema korraliku inventuuri ja vaatama, et ühtki väärtuslikku puitmaja ei lammutataks. Meie endi võimuses on kehtestada miljööväärtuslikud alad, juhendada majaomanikke, kuidas seda väärtust hoida. Viimase tee-ehituse käigus saeti maha kümneid Viirmaaaegseid pärnapuid, meie kuulsad pärnaalleed on muutunud päris hambutuks. Vaja oleks haljastuskava, ja kus vähegi võimalik, pärnaalleed taastada või rajada uusi. Milleks, kõik see ju maksab, võidakse küsida? Aga sellepärast, et need alleed on midagi Türi linnale väga omast, oleks patt lasta neil ajapikku lihtsalt hävineda. Türi linnal on ajalooline lipp ja vapp. Kuigi Türi on nüüd vallasisene linn, ei peaks me ometi häbenema need uuesti kasutusele võtta.

Olev Kenk

türilane aastast 1982

Türi linna 90. sünnipäeva-aasta alguse tähistamine 12. jaanuaril kell 18 Türi kultuurikeskuses

Ajalooõhtu

* Arheoloog Ants Kraut „Muinasaegne Alempois (Türi) arheoloogi pilguga” * Mõisate uurija Valdo Praust "Alempoisi vanemast asustusest ning teedest maastikumärkide ja arhiiviallikate põhjal" * SA Ajakeskus Wittenstein/ Järvamaa muuseumi ühepäevanäitus Türi kultuurikeskuses

„Arheoloogilisi leide Türi kihelkonnast“ Tasuta.

Järgmised ajalooõhtud toimuvad

kindlast võtame teiega mõne aja pärast ühendust, kuna teie töös on kuhjaga seda, mida jagada ka teistele koolidele,” ütles Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Pungar. Sellise hinnalise jõulukingituse tõi jõuluvana Türi põhikoo-

li õpilastele, õpetajatele, meid toetavatele lastevanematele ja koostööpartneritele. Türi põhikooli nimel

9.02, 8.03, 12.04 Türi linna ajalooga seotud raamatute väljapanek raamatukogus

Ervin Jürisoo

direktor

Ülle Tammela

õppealajuhataja

www.tyri.ee


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

10

sport

Turi

kuhu minna

Aasta oli spordirahva jaoks edukas Kui kultuuriinimeste jaoks on suursündmuseks laulupidu, siis spordirahvas teeb nelja aasta järel tehtust kokkuvõtteid Eestimaa mängudel. 2015. aasta oli suvemängude aasta. Türi vald, kellel on võimalus valida, kas võistelda linnade või valdade arvestuses, on eelneval kolmel aastal püsinud linnade suvemängudel esikohal. Nii otsustati ka sellesuvistel suurtel mängudel, mis toimusid Kuressaares, välja minna Türi linna võistkonnana. Üle kuuekümne meie valla sportlase võistles kaheksal spordialal ühtlaselt edukalt ning tasuks oli kindel esikoht nii suurte kui ka väikeste linnade arvestuses. Võistkondlik esikoht saavutati meeste võrkpallis ja kergejõustikus. Teise koha võitsid tennisistid ja mälumängurid. Jahilaskurid olid linnade arvestuses neljandad ning orienteerujad ja krossiratturid viiendad. Tubli oli ka meie vallavanem, kes tõi võistkonnale kindlad esikohapunktid. Mõned nädalad enne suuri mänge toimusid Aravetel Järvamaa suvemängud, kus meil oli kaitsta kaks aastat tagasi Türil toimunud mängude esikoht. Saime sellega hästi hakkama. Alavõidud tulid meeste ja naiste võrkpallis, kergejõustikus, orienteerumises, rattakrossis, köieveos ja mälumängus. Kolmandat korda pidasid oma mänge ka Türi valla külad. Mõõtu võeti mälumängus, lauatennises, koroonas, nipsumängus, kabes, suusatamises, kelgutamises, reesõidus, teateujumises ning basseini pallimängudes. Kolmeetapiliste talimängude üldvõitja oli Kabala. Kokku osales mängudel üksteist võistkonda. Vallarahvale ja meie külalistele pakkusime võimalust osaleda suusatamise, uisutamise, rattakrossi, rulluisutamise ja petanki seeriavõistlustel. Lisaks Paide-Türi ja Türi-Paide triatlonidele toimus juunikuus „Meie liigume“ raames triatlon tehisjärve ümbruses, kus osalejaid oli vaatamata jahedatele ilmaoludele üle saja. Järvamaa võrkpallivõistkond, kus põhituumiku moodustavad meie valla mängijad, saavutas Eesti meistrivõistlustel viienda koha. Türi Ganvixi jalgpallurid võitlesid välja Eesti meistrivõistluste teise liiga lõuna-lääne tsoonis kõrge teise koha. Meie orienteerujad, vibulaskjad ja kergejõustiklased kaitsesid vabariigi au maailmameistrivõistlustel ning mitmetel rahvusvahelistel suurvõistlustel. Orienteerujate medalisaak Eesti meistrivõistlustelt oli kõige aegade suurim. Alanud 2016. aasta pakub taas palju võimalusi sportlastel ennast näidata ning tõestada otsustajatele, et vajame kaasaegset spordisaali. Tänan Türi spordiklubide liidu juhatuse nimel valla spordirahvast nende ilusate hetkede eest, mida pakkusite eelmisel spordiaastal ning soovin uuele valitavale spordijuhile, sportlikult aktiivsetele inimestele ja meie koostööpartneritele teguderohket ja paljude kordaminekutega aastat!

Mati Sadam

Türi spordiklubide liidu tegevjuht

Kuni 26. jaanuarini Türi kultuurikeskuse klaassaalis fotonäitus „Pildid klaasidelt“ – Mihkel Timmo jäädvustusi 1930. aastate Vastseliina kandi inimestest Kuni 29. jaanuarini Türi kultuurikeskuse galeriis Ilmar Kruusamäe maalinäitus „Inimene“ 28. 01 – 27. 02 Türi kultuurikeskuse galeriis Toomas Reini akvarellid R 8.01 kell 18 Järvamaa spordi-, kultuuri- ja noorsoopreemiate üleandmine „Järvamaa parimad 2015“ Türi kultuurikeskuses R 8.01 kell 19 Türi piirkondliku mälumängu IV etapp Särevere spordihallis L 09.01 kell 19 mängufilm „Ema“ Oisu rahvamajas. Pilet 3 € “Ema” on põnevikuline lugu unistuste püüdmiseks tehtud tormakatest otsustest, mille tagajärjed jäävad unistajaid end veel tükiks ajaks meelde tuletama. Peaosas mängib sarmikas Rakvere teatri näitlejanna Tiina Mälberg. Teistes peaosades näeme mitmeid värvikaid Eesti näitlejaid nagu Andres Tabun, Andres Noormets, Siim Maaten, Jaan Pehk, Jaak Prints, Rea Lest, jt L 10.01 kell 10 Türi Ganvix Cup 2016 Türi ühisgümnaasiumi võimlas. Finaalmäng kell 15.40 P 10.01 kell 11 Kesk-Eesti rahvamuusikute kokkutulek - viiulipäev Türi kultuurikeskuses. Oodatud on kõik Kesk-Eesti viiulimängijad, meistrid ja huvilised! Vanalinna ja Lasnamäe muusikakooli viiuliõpetaja, pärimusmuusik ning laste viiuldajate ansambli Tuuleviiul juhendaja Kristi Alas jagab oma kogemusi ja oskusi. Räägime viiulist, proovime rahvaliku viiulimängu mängutehnikaid, mängime viiulit, õpime Kesk-Eesti lugusid, räägime ka pilli hooldusest P 10.01 kell 13 kuuskede põletamine Oisu rahvamaja juures E 11.01 kell 19 mängufilm „Ema“ Türi kultuurikeskuses. Pilet 3 € T 12.01 kell 18–19.30 Türi linn 90 ajalooõhtu Türi kultuurikeskuses – Ants Kraut „Muinasaegne Alempois (Türi) arheoloogi pilguga”; Valdo Praust „Alempoisi vanemast asustusest ning teedest maastikumärkide ja arhiiviallikate põhjal”; SA Ajakeskus Wittenstein/ Järvamaa muuseumi ühepäevanäitus Türi Kultuurikeskuses „Arheoloogilisi leide Türi kihelkonnast” T 12.01 kell 19 mängufilm „Ema“ Kabala rahvamajas. Pilet 3 € N 14.01 kell 18 Kabala ja Võhma piirkonna mälumängu seeriavõistluse III etapp Võhmas R 15.01 kell 18 Järvamaa kergejõustiku meistrivõistlused Särevere kaarhallis L 16.01 kell 12 tütarlaste ilukool Kaie Palumetsa juhendamisel Türi kultuurikeskuses. Räägime nahatüüpidest, nahahooldusest, mineraalmeigi aluskreemidest, põhjapuudri valikust ja paljust muust. Ilukooli registreerumine kuni 15. jaanuarini Türi kultuurikeskuse telefonil 3878248, e-post info.kultuur@tyri.ee. Selle korra koolituse maksumus 15 €, millest 5 € palume registreerimisel ette maksta. Hind sisaldab materjale

Kevade kodu

L 16.01 kell 10 Järvamaa MV koroona üksikmängudes Türi linna võimlas L 16.01 kell 13 segakoori K.O.O.R. kontsert „Eesti uuem koorimuusika“ Türi kultuurikeskuses. Dirigent Raul Talmar. Piletid 5/3 € P 17.01 kell 15 eakate klubi Ehavalgus peoõhtu Türi kultuurikeskuses E 18.01 kell 18 Eesti Kontsert esitleb – “Muusika Eestimaale” Türi kultuurikeskuses. Mirjam Tally – elektroonika, Meelika Hainsoo – hääl. Piletid 3/1 € K 20.01 kell 19 kontsert Jaan Sööt “Õhtu laulud” Türi kultuurikeskuses. Piletid müügil Piletilevis ja tund enne algust kohapeal. Täispilet 12 €. Sooduspilet 10 €. Erivajadustega kliendile 8 € N 21.01 kell 19 monokomöödia „Pervert juhuse tahtel“ Türi kultuurikeskuses. Pileti hind kuni etenduse päevani kõigile 9 €. Pileti hind etenduse päeval kõigile 12 €. Soovitatav vanus alates 16. eluaastast R 22.01 kell 19 Salme vallateatri muusikaline etendus “Randas õitseb kibuspuu” Türi kultuurikeskuses. Pilet 5/3 €. Arved Haugi ja Vaapo Vaheri rahvalik muusikal K 27.01 kell 11 Viljandi laste- ja noorteteater REKY etendus „Mašake ja karu“ Türi kultuurikeskuses. Pilet 5.50 € N 28.01 kell 16 Eesti Rahvamajade Ühingu tunnustamissündmus Türi kultuurikeskuses N 28.01 suusatamise seeriavõistluse „Türi suusatalv 2016” I võistlus Türil Tolli metsas. Kell 18 laste stardid, kell 19 täiskasvanud L 30.01 kell 10 Türi karikavõistlused vibuspordis L. Koidula 27A P 31.01 kell 14 noored tulevikumuusikud Türi kultuurikeskuses. Esinevad noored solistid, kaastegev Elleri sümfionett. Dirigent Lilyan Kaiv E 1.02 kell 19 Endla teatri etendus “Kahe lugu” Türi kultuurikeskuses. Pileti hind 13/ 11 €. Eduardo Galán’i poeetiline tragikomöödia. Lavastaja Madis Kalmet. Kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt. Mängivad Karin Tammaru ja Guido Kangur (külalisena Eesti Draamateatrist). 2 vaatuses, kestvusega 2 tundi ja 30 minutit N 4.02 kell 17 Türi põhikooli võimlemispidu Türi kultuurikeskuses R 5.02 kell 19 Türi piirkondliku mälumängu V etapp Särevere spordihallis L 6.02 kell 10 Türi valla lahtised MV koroona paarismängus Türi linna võimlas P 7.02 kell 11 IV Türi valla külade talimängud suusatamises Rassil P 7.02 kell 14 lauluklubi kokkusaamine Helle Maalmani ja Astrit Ujoki eestvedamisel Türi kultuurikeskuses Türi kultuurikeskuses avatud Piletimaailma müügipunkt. www.tyrikultuurikeskus.ee http://tyriskl.weebly.com/2016.html www.tyri.ee

REKLAAMTEKST Ikka ja jälle kostub meediast, et metsaga tegeleb palju hangeldajaid ja pettureid, inimesed ei saa oma müüdud metsa eest raha kätte, metsa varastatakse... Nüüd on mõnda aega metsaga tegelemas ka endine poliitik ja vormeliäss Toivo Asmer, olles AS Timber tegevjuht. Toivo Asmer, mis viis Teid metsa? Nagu paljudel eestlastel, on ka minu perel veidi metsa ning metsamajandamisega tegelemine on paratamatus. Olen viimased kuus aastat ka puidukaubandusega suuremal või vähemal määral tegelenud ning siit ka erksam huvi metsanduse vastu. Kust tuli idee asutada AS Timber? Metsandusega tegeleva firma loomise idee tuli päevakorda siis, kui sattus kokku seltskond, kel on kokku üle 100 aasta metsanduskogemust – kellel 12, kellel 18, kellel 20 aastat tegutsemist metsandusvaldkonnas. Oleme ühel meelel, et metsamajanduses esinevate probleemide ja kitsaskohtade lahendamisel on ka meie abi vajalik. Milles on Timberi äriidee, et usute sellega suutvat nagu nõiavitsaga kõiki probleeme lahendada? Viime Timber.ee veebikeskkonnas läbi raiete enam-

pakkumisi. Eeltöö aitavad erametsaomanikel meie metsaspetsialistid ära korraldada. Samas anname erametsaomanikele abi, nõu ja juhiseid, kuidas oma metsa paremini majandada, et lõpuks metsa eest tõesti kõrgeimat hinda saada. Nõiavitsa meil pole ja kõiki probleeme me ei lahenda, aga meie poole pöördub aina rohkem abivajajaid, mis kinnitab, et meie abi on teretulnud. Millist abi metsaomanikud enim vajavad? Paljudel on mets saadud päranduseks ja ei suudeta otsustada, mida sellega pihta hakata. Meie põhideviisiks on – ära müü oma metsamaad, vaid majanda metsa heaperemehelikult ja saa maksimaalne tulu. Kui inimene on otsustanud metsa müüa, siis esmalt vajatakse metsamajanduskava. Anname nõu, kus saab metsamajanduskava teha ja kui kava valmis, täidab omanik metsateatise, mille alusel saab loa metsa raiuda. Arvesse võttes Eestis kehtivaid turuhindasid, arvutame me välja raiemahu väärtuse ning metsaomanik määrab oma raiele enampakkumise alghinna. Praktika näitab, et kõrge alghind ei kutsu enampakkumisele osalema, keskmine või madalam alghind toob kaasa aga pakkuja-

te laviini ja hind kruvitakse pakkumistuhinas sageli üle oodatava summa. Kuidas leida aga see õige ostja, mitte vahendajast suli? Meie väljastame täieliku raieteabe ainult neile metsa ülestöötajatele, keda me tunneme ja usaldame. Neid tublisid lepingulisi partnereid on meil tänaseks täpselt 121 firmat. Edasi järgneb tavaline enampakkumine, mille kulgu saavad müüjad igast arvutist reaalajas jälgida. Suurim erinevus Timber.ee ja paljude konkureerivate ostumüügitehingute korraldajate vahel on selles, et kui tavaliselt suudetakse pakkumistele kaasata 2–3 või paremal juhul 5–6 ostjat, siis meil saavad täieliku info alusel kaasa lüüa iga raiemüügi juures 121 firmat. Samas tuleb tunnistada, et sinnamaani jõudmiseks oleme teinud eeltööd veidi üle 2 aasta. Enim aega ja raha on läinud enampakkumiskeskkona loomisele, sest see on kulukas protsess. On loogiline, et kõrgeimat hinda saadakse alati suurema arvu pakkujate konkurentsis. Ehk siis näiteks 5 pakkujat 121 vastu! Viimased kolmveerand aastat aktiivset tööd on selgelt tõestanud, et koostöös meiega võidab metsaomanik hinnas kindlasti.

Kui palju see metsaomanikule maksab? Kõik nõustamised, abistamised või kohalesõidud üle Eesti on tasuta. Meie saame oma 5% lepingutasu toimunud tehingu lõpphinnast alles siis, kui mets müüdud. Mis aga väga oluline

– õnnelikule müüjale maksame 100% saadaolevast summast korraga pangakontole, anname garantii kvaliteetsetele raietöödele, müüja ja ostja vahel ei saa arusaamatusi tekkida ning oleme abiks sealt alates, kus tuleb mõte metsa müüa kuni selleni,

et uus mets kasvab. Juhul, kui aitame kogu eeltöö ära teha, aga raieomanik ikkagi otsustab mingitel põhjustel meie enampakkumiskeskkonnas raiet mitte müüa, jääb Timber igasugusest vaevatasust arusaadavalt ilma. Usume, et nii on mäng aus!


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

11

vana ja uus

teated

1943 August Seitam

UUED KODANIKUD ROLAND TAKK 21.11.2015 ROMET KIPPER 25.11.2015 MERILI LAIN 27.11.2015 JOHANNES SOOPÕLD 04.12.2015 KASPER OTT 10.12.2015 Palju õnne!

Türi, Kohtu 2, 72213, Järvamaa Telefonid: 387 9717, 5333 3152 E-post: rahvaleht@tyri.ee www.tyrirahvaleht.ee Tegevtoimetaja: Teet Reier Korrektor: Eve Laur Küljendaja: Elin Kalda Raamatupidaja: Signe Tõõtsu Trükkija: AS Kroonpress Levitaja: AS Eesti Post Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutus www.tyri.ee/tasa Türi Rahvaleht ilmub iga kuu esimesel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla postkastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Hobune saaniga on väljumas kooliõpetaja August Seitami maja õuest Vabriku tänaval. Saanis istub tema äi Jüri Puhk. 1941. aastal purustatud Türi kiriku torn on käepäraste vahenditega juba taastatud. Hariduse tänaval olevas verandaga majas elas proua Mesak, tema naabri maja aknad on laudadega kinni löödud. Oodatakse sõja lõppu ja ehitamiseks paremaid aegu.

Türi vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

2016 Rene Viljat Tänapäeval on majaesised krundid piiratud enamasti hekkidega. Porine Vabriku tänav sai asfaltkatte 1965. aastal. Proua Mesaki maja sai tulekahjus kannatada 1990. aastate alguses ja see lammutati hiljem täielikult. Kirikutorn taastati algsel kujul 1972. aastal.

lugejaküsimus Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et Türi vallavalitsus kuulutas traditsiooniliset välja ettevõtluskonkursi. Küsimus on: milline ettevõte pälvis parima ettevõtte tiitli eelmisel aastal? Auhinnaks on Kodutordi poolt kuni pooleteisekilone tort. Vastuste saatmise tähtaeg on 1. veebruar. Detsembrikuu Türi Rahvalehe lugejamängu võitja on Artur Soo. Õnnitleme!

Avaldame kaastunnet omastele

Ostan vanu fotosid ja igasuguseid spordi- ja koolilõpumärke.

kuulutused TIINA LILLEPALU 27.06.1959 – 16.12.2015 Tiina Lillepalu sündis Ida-Virumaal ja Järvamaale tulles alustas tööd esmalt toonases Türi keskkoolis. Türi-Allikule lõi ta oma kodu ja panustas aastaid laste heaolusse. Ta pööras suurt tähelepanu lastekaitseküsimustele ja töötas laste ning peredega. Tiina Lillepalu oli 20 aastat tagasi Türi-Alliku lasteaia loojaks ja ellukutsujaks, kogu oma tööelu pühendas ta selle toimimisele, paremaks muutmisele, uuendamisele ning hoolis lastest ja kohalikust kogukonnast, osaledes ka volikogu töös. Tiina on oma peres üles kasvatanud kolm toredat last. Jääme teda meenutama ja mäletama…

Foto on illustreeriv

TAIMI SANDERMAT 25.11.2015 RALF KAARUS 03.12.2015 JAAN AADLA 05.12.2015 MIRALDA HANSEN 09.12.2015 LEMBIT KIVI 12.12.2015 AINO KOIT 14.12.2015 TIINA LILLEPALU 16.12.2015 IRLANDA TUISK 17.12.2015 UDO KONTUS 19.12.2015 REIN-HEINAR KIKERPILL 19.12.2015 MART OJA 20.12.2015 KOIDULA ROSENTHAL 26.12.2015 ARVO VIRRO 27.12.2015 MALLE JASSON 29.12.2015

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide infopunktides. Trükiarv on 4800 ja lugejaid 10 000. Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel rahvaleht@tyri.ee. Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selguse huvides toimetada ning lühendada. Türi Rahvalehes ei avaldata anonüümset reklaami. Samuti on toimetajal õigus teadet/reklaami mitte avaldada, kui ei ole võimalik kontrollida teate sisu õigsust. Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

Türi vallavalitsus

Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avmterm.ee. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee. Ostan vanakraami, nõukaaegset ja ka vanemat. Nõud, ehted, postkaardid, fotod, mänguasjad, valgustid, mööbel ja palju muud. Hea kauba eest raha kohe kätte. 513 3385. Ostan otse omanikult 2–3 toal keskk korteri Türil. Tel 5804 8490.

Takso Türil 24/7. Info tel 5840 5800; kundetakso.ee. Müüa VW Golf 4 1,6 bens 2000. a. Otse Saksamaalt. Tel 5633 3249.

Ettevõte paigaldab korteritele metalluksi. Uks koos paigaldusega 299 €. Info 525 7919.

Fotograaf René Viljat tel 525 8325 reneviljat@hot.ee


TÜRI RAHVALEHT 8. jaanuar 2016

12

reklaam

AKUD IGALE AUTOLE

www.jarvarehvid.ee Tel 5564 2021 11. jaanuaril kell 14.30–16.30 toimub Türi kultuurikeskuses Eesti-Soome jalatsivabriku naturaalnahast talvejalatsite lao tühjendusmüük.

väga Hinnad ! soodsad

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900

Kaunist aastat ja kordaminekuid soovib Türi valla rahvale Laupa kooli pere!


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.