Türi Rahvalehe toodetud erileht advokaadibüroole Glikman&Partnerid

1

GLIKMAN & PARTNERID BALTIC LEGAL SOLUTIONS 20. sünnipäeva erileht / 20th anniversary edition

20 AASTAPÄEV

30. september 2011 BLS-i 2010. aasta kevadkonverentsi galapidu Tartus restoranis Volga.

�������������

Advokaadibüroo ����������

tähistab septembris 20. sünnipäeva Austatud lugeja! Hoiad enda käes ainulaadset ajalehte – Advokaadibüroo Glikman & Partnerid 20. juubelile pühendatud erinumbrit. Nimelt täitub 2011. aasta septembris 20 aastat advokaadibüroo Glikman & Glikman asutamisest. Tänane Glikman & Partnerid sai formaalse algu-

se 2004. aastal, mil Glikman & Glikman ning Teder & Partnerid (asutati 1992) liitusid.

Möödunud 20 aasta jooksul oleme teenindanud tuhandeid kliente, osalenud arvukatel kohtuistungitel, aidanud alustada ning arendada ettevõtlust, lahendada vaidlusi. Samuti

oleme osalenud õigusloomes ja ühiskonna arengut puudutavates diskussioonides.

Käesoleva erinumbri lehekülgedele ongi koondatud valik viimase 20 aasta jooksul ajakirjanduses avaldatud artikleid, mis kajastavad meie töid ja tegemisi.

Soovime käesoleva väljaandega

tänada kõiki kliente, koostööpartnereid ja kolleege, kes on meid juba 20 aastat usaldanud.

Loodame, et meie usalduslik ja tulemuslik koostöö jätkub veel aastakümneid. Suur tänu teile kõigile!

Austusega

GLIKMAN & PARTNERID

NUMBER

60

aastat on Aleksander Glikman olnud advokatuuri liige.

2

uudised

www.blslawfirm.com

Kranich väljus ringkonnakohtust õige mehena

Tallinna ringkonnakohus jättis AASTA muutmata linnakohtu otsuse, millega Lääne-Eesti Panga (LEP) Haapsalu filiaali eksjuht ja praegune riigikogulane Heiki Kranich ametiseisundi kuritarvitamises ning pangaraha riisumises, omastamises ja raiskamises õigeks mõisteti. �������������� Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis eile prokurör Urmas Tammiksaare apellatsioonprotesti Tallinna linnakohtu eelmise aasta 11. novembri otsuse peale ning LEP-i pankrotihalduri ja tsiviilhageja esindaja apellatsioonkaebused rahuldamata.

Prokurör leidis, et Kranich müüs 1992. aastal, mil LEP oli juba makseraskustes, oma filiaali töötajatele ja iseendale Rootsi kroone 20 korda madalama kursiga. Selle kuriteo eest nõudis prokurör Kranichi karistamist 300 päevamäära (3000 krooni) suuruse trahviga.

Teine kuritegu, mida prokurör Kranichile süüks pani, oli panga kliendi, Rootsi firma Trendy EWI Group 3,4 miljoni krooni kandmine tolle väidetava võlausaldaja arvele. Seda vaatamata kliendi soovist kanda raha Hansapanka. Selle kuriteo eest nõudis prokurör Kranichi karistamist viiekuulise vabadusekaotusega tingimisi.

Kranich ütles eile kohtus, et kui panga juhatus poleks sel moel töötajaile nn preemiat makstud, oleksid nood laiali jooksnud. Ta väitis, et polnud LEP-i juhatuse liige ega teadnud midagi panga majandusraskustest. Tema täitis vaid juhatuse otsuseid.

Kranichi kaitsja vandeadvokaat Indrek Teder õigustas rahaülekande tegemata jätmist Hansapanka LEP-i juhatuse otsusega ja tollaste õigusaktidega, mis ei keelanud pangasisiseseid tehinguid. Ka väitis Teder, et Trendy EWI Groupi nime kandvat firmat pole ei Tallinnas, Moskvas ega Rootsiski.

Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich ütles pärast kohtuistungit Sõnumilehele, et ei eita mõningast ebaeetilisust odava valuuta müümisel pangatöötajatele. “Kuid need olid tublid ja andekad inimesed,” lisas ta. “Neist kolm on jõudnud kõrgetele kohtadele.”

1998

����������

TIIU PÕLD

21. jaanuar 1998

Aafriklane nõuab Eestilt kodu Aafrikast ebaseaduslikult Eestisse AASTA põgenenud mustanahalised mehed ja naised on otsustanud enesele pagulase staatuse ja Eestisse jäämise õiguse kohtu kaudu välja võidelda. Kodakondsus- ja migratsiooniameti õigusosakonna peaspetsialisti Heldin Vahtra sõnul pole seni pagulase staatust taotlenutel olnud piisavalt põhjusi, et nende palvele vastu tulla. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari koordinaatori Anu Potisepa sõnul on seni Eestis pagulase staatust küsinud 26 inimest, kellest seitsmele on antud eitav vastus. Kolmel nigeerlasel ja kolmel alžeerlasel aitasid ÜRO ametnikud Eestis kaevata eitav otsus kohtusse.

1997. aastal ühines Eesti Genfi 1957. aasta pagulaskonventsiooniga, kuid Potisepa sõnul ei tähenda see iseenesest, et Eesti peab põgenikud enda juurde jätma. “Iga üksikjuhtu vaadatakse eraldi,” märkis Potisepp.

Potisepa sõnul on hea juba see, et kohus kaebused menetlusse andis ja põgenikele võimaldatakse tasuta õigusabi, ehkki seda seadustes väga täpselt tagatud pole. Üleeile pidi algama esimene protsess, milles Nigeeriast pärit noor naine Caroline soovis, et tema asüülitaotlus uuesti läbi vaadataks. Paraku lükkus protsess maisse, sest nigeerlannal polnud veel advokaati.

Riigi kulul advokaadi määrab Eesti advokatuuri juhatus, kuid antud juhul liikus info kohtu ja advokatuuri juhatuse vahel poolikult.

Pärast kohtuistungi edasilükkamist kohtus nigeerlanna oma advokaadi Mariana Lepiksooga. “Ma ei usu, et protsessi algust meelega venitati,” ütles Potisepp.

Nigeerlannat kaitsma hakkava advokaadi Mariana Lepiksoo sõnul on esmaseks allikaks ikkagi kaitsealune ise.

“Teil Eestis on ju tuhandeid venelasi, miks ei võiks siis veel varjupaika anda paarile põgenikule, kelle elu on kodumaal ohus,” küsisid nigeerlased ja pakistanlased Aa mõisas.

Erinevalt sügisel Aal kohatud iraaklastest on praegu ajutises põgenikekeskuses elavad mehed nõus ajakirjanikuga vestlema.

Siiski väldivad nad oma jutus konkreetseid fakte Eestisse saabumise teede ja põhjuste kohta. “Kohtla-Järve inimesed naeratavad meile, keegi ei ole rassistlik, kõik nad arvavad, et me võiksime siia jääda,” rääkis üks nigeerlane.

Põgenike kohtuprotsessid on nende õiguste ja ohutuse kaitseks kinnised.

1999

ANNELI AMMAS, REIN SIKK

Eesti Päevaleht

18. märts 1999

Kuidas omastada Toompea lossi Küllap tundub pealkirjas tõstatud küsimus absurdse ja õigusvälisesse valdkonda kuuluva naljana, kuid õigusaktide analüüsi järel võib see olla formaalselt võimalik. Vastavalt asjaõigusseadusele ja kinnistusraamatuseadusele kehtib Eestis nn tugeva kinnistusraamatu põhimõte. Selle ümber olid asjaõigusseaduse kehtestamisel teoreetilist laadi vaidlused. Praeguseks on tekkinud küllaldaselt kinnisasju (kinnistusraamatusse kantud maatükke ja hoonestusõigusi) ning olemas kinnisasjade turg.

Asjaõigusseadus eeldab kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kui keegi omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, on tema õigused seadusega kaitstud.

Omandaja on pahauskne, kui ta pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige.

Kui ostjale müüakse kinnistu ning kinnistu oli kinnistusraamatu andmetel müüja omandina registreeritud, siis ei ole endise olukorra ennistamine või taastamine võimalik isegi juhul, kui müüja oli kinnistusraamatusse kantud õigusliku aluseta. Seega näiteks juhul, kui isik seadusvastase tehingu või toiminguga saavutab võõras omanduses oleva kinnisasja registreerimise enda nimele ning selle kibekiirelt edasi müüb, ei saa kinnisasja tegelik omanik seda heauskselt ostjalt tagasi nõuda, kuigi esimene kanne oli tehtud aluseta.

Kinnisasja tegelikul omanikul jääb üle nõuda kahjutasu.

Kellelt? Teoreetiliselt võttes isikult, kes seadusvastase toimingu või tehinguga kinnisasja enda

AASTA

1998

Toompea loss. nimele organiseeris. Praktikas tekib arvatavasti olukord, et seadusvastase tehingu või toimingu toimepanijalt ei ole midagi nõuda. Kahjutasu kättesaamise võimalust ei suurenda seaduserikkuja süüdimõistmine.

Jätame kõrvale riigivaraseaduse ja eeldame, et Toompea loss asub kinnisasjal. Pealkirjas osundatud teoks on vaja alljärgnevat.

A esitab notarile võltsitud väljavõtte kinnistusraamatust, millest nähtub, et ta on kinnisasja omanik. A ja B vahel sõlmitakse kinnisasja ostu-müügileping ning asjaõigusleping. Viimase alusel kantakse B kinnistusraamatusse. B müüb lossi C-le, kes kontrollib kinnistusraamatu andmeid, millest nähtub, et B on kinnisasja omanik. C kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna, tema omandiõigus on seadusega kaitstud ning C on pöördumatult lossi heauskne omanik.

Toompea lossi asemel võib olla mis tahes teine kinnisasi (näiteks maatükk, millel asub Viru hotell, või Tallinna kesklinna kinnistud).

Iga absoluutne asi (antud juhul Eesti õigussüsteemis püha kinnistusraamat) pöördub tihti iseenda vastu. Ei tohi unustada õiguse elementaartõde – õigusrikkumisest ei sünni õigust. Kui reaalsuses ja kehtivas õiguses järgitaks seda põhimõtet, siis oleks võimalik endist olukorda taastada ning tõstatatud probleemi ei oleks.

Tugeva kinnistusraamatu põhimõtet on rakendatud pärisorjuslikes ühiskondades, kus puudus lai maaomanike kiht ja nappis kirjaoskust. Isiku (maaomaniku) jaoks oli vääramatu tähendusega, et suverääni juures pandi tema omand raamatusse kirja. Ühiskondades, kus olid iidsed lepingutraditsioonid ning suuremad isikuvabadused, sellist absoluutset maaregistrit ei eksis-

Siim Kallas pole 10 miljoni kadumises süüdi Eesti Päevalehes (7.12) väidetakse Siim Kallase kriminaalasja käsitledes, et mitu varju jäänud asitõendit kisuvad alla Kallase mainet.

Osundatud väited peegeldavad politsei väärseisukohti ja nende aluseks on otsene vale.

Keegi üritab Eesti Päevalehe vahendusel tõepoolest Siim Kallase mainet alla kiskuda, aga asitõendid Kallasele varju ei heida ega ole varju jäänud.

Meeldetuletuseks on vajalik rõhutada, et Siim Kallas on lõplikult õigeks mõistetud ega ole süüdi ei riisumises (KrK § 141-1 lg.3 p.1 § 15 lg.1) ega ametiseisundi kuritarvitamises (KrK § 161). Ebaõigete andmete esitamises (KrK § 148-6 lg.1) on asi saadetud uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Nn Helsingist saadud

dokumendid (ärakirjad), mis prokurör istungil esitas, olid kohtuliku uurimise objektiks avalikul kohtuistungil nii sisuliselt kui ka vormiliselt riisumissüüdistusese ning ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuses ning kohtud on nende osas õigeksmõistmisega lõpliku seisukoha öelnud.

Seega pole osundatud tõendid jäänud kohtute tähelepanuta, nagu väidetakse kirjutises.

Kui keegi väidab, et avalikul kohtuistungil uuritud tõendid on varju jäänud, siis on tegu kas kavatsusliku pahatahtlikkusega või ei saa isik aru avalikust kohtulikust arutamisest.

Kirjatükis osundatud dokumendid kujutasid endast ärakirju, millest osadel oli Siim Kallase allkiri ilmselgelt võltsitud. Samas rõhutan veel kord

– osundatud dokumendid ei tõenda vähimalgi määral Siim Kallase süüd.

Seega pole osundatud tõendid varju jäänud ning väide varjujäämisest on politsei järjekordne väljamõeldis, mis sisuliselt halvustab õigusemõistmist.

Kuna prokurör loobus protsessil süüdistusest riisumises, siis on politsei osundatud väärväide vastuolus ka prokuröri positsiooniga.

Kirjutisest kumab läbi politsei soov asetada ennast kõrgemale õigusemõistmisest ning esitada politsei väärversioonid absoluutse tõena ka siis, kui kohtud on tõendite osas lõpliku seisukoha öelnud.

Süüdistus andmete mitteesitamises on aga juriidiliselt teine asi. Rääkimata sellest, et kaitsja on veendunud Kallase

teerinud.

On kummaline, et kinnistusraamatu kanne kui tehniline toiming on Eestis kõrgem ja absoluutsem kui omandiõigus, mis tulenevalt põhiseadusest on väga absoluutne.

Asjaõigusseaduse järgi tekib omandiõigus kinnisasja kandmisel kinnistusraamatusse. Sama loogika järgi algab inimese elu kande sooritamisest sünniregistrisse ning lõpeb, kui kanne kustutatakse.

Tulenevalt kehtivast õigusest võib lihtsustatult väita, et kui keegi saavutab ükskõik millisel moel enda kandmise kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna ning võõrandab kinnisasja heausksele ostjale, siis on kinnistusraamatusse alusetult kantud isik n-ö mäel ning tegelik omanik omandist ilma.

INDREK TEDER vandeadvokaat, TEDER & RASK

Eesti Päevaleht 11. mai 1998

AASTA

1999

Siim Kallas. süütuses ka selles süüdistuse punktis ja on jätkuvalt valmis seda tõendama.

INDREK TEDER vandeadvokaat, SIIM KALLAS

9. detsember 1999

3

uudised

Vichmann võitis Hansapanka Daiwa afääriga Hoiupanga Töötajate Aktsiaseltsile (HTAS) läinud enam kui 200 miljonit krooni väärt Hansapanga aktsiad jäävad peale kaheaastast kohtuvaidlust Marcel Vichmanni juhitud HTASile ning pank saab nende eest vaid 56 miljonit krooni.

Eile Hansapanga ja HTASi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi müüb Daiwa skeemis osalenud offshore firma Coalgate 225 miljoni kroonise võlakirja 56 miljoni krooni eest ning Hansapank ja HTAS lõpetavad kõik käimasolevad kohtuvaidlused.

HTASile jääb aga 1,584 miljonit Hansapanga aktsiat.

“See lepe tähendab, et enam rohkem ei ole Hansapangal võimalik kaotada,” ütles läbirääkimistel panka esindanud vandeadvokaat Raino Paron. “56 miljonit on päris hea tulemus.”

Ka HTASi esindanud vandeadvokaat Leon Glikman lausus, et on tehinguga rahul. “Eesti on liiga väike, et siin aastaid pureleda,” ütles ta. “Ma usun, et ka Hansapank on rahul.”

Võlakirja ostjat pooled ei avalda, kuid analüütikute sõnul on see tõenäoliselt Vichmanniga seotud firma, sest vaevalt keegi loodab Coalgate’ilt 225 miljonit krooni tagasi saada, kui Hansapank seda kahe aasta jooksul ei suutnud.

“Terve mõistus ütleb, et võlakirja sai osta keegi, kes on

seotud selle tehingu kreeditoridega,” ütles endine HTASi aktsionär ning Hoiupanga juhatuse esimees Olari Taal, kes oma osaluse HTASis 1998. aastal Vichmannile kinkis.

Analüütikud ootasid, et Hansapank saab Daiwa-tehingust tagasi umbes sada miljonit krooni ning nende sõnul näitab tehing, et Hoiupanga endine peajurist Vichmann oli vaidluses tugevamal positsioonil kui pank. Pank on vaidlusalused 225 miljonit krooni siiski juba varem maha kandnud ja 56 miljonit krooni on neile erakordne tulu.

“Ma ei ütleks, et Vichmann tegi pangale 1:0, vaid pigem 0,6:0,” ütles Ühispanga analüütik Sander Danil. “Vichmann tegi parema tehingu kui Hansapank, kuid vähemalt pole pangal enam riski, et nad võiksid selle jamaga veel raha kaotada.”

Trigon Capitali analüütik Toomas Reisenbuk ütles, et Hansapangal oleks olnud väga raske sellest tehingust veel paremat tulemust välja nõiduda.

“Ilmselt lootsid kõik, et pank saab veidi rohkem raha, aga 56 miljonit ei ole üllatav summa,” lausus ta. “Minu jaoks oli põhiline pettumus see, et Hansapank ei suutnud kohtus oma seisukohti piisavalt hästi kaitsta.”

Taal ütles, et nii Vichmanni kui Hansapanga jaoks oli parem pigem õudne lõpp kui lõputu õu-

Advokaat Teder esimene kandidaat õiguskantsleriks AASTA

2000

Praeguse kesklinna valitsuse palvel ekspertiisi teinud advokaadibüroo Glikman&Glikman juht vandeadvokaat Leon Glikman ütles, et kui eraisikud võivad omavahel kokku leppida milles tahavad, siis omavalitsus saab teha ainult seda, mis on õigusaktides ette nähtud. “Korteritehingute puhul on täiesti selge, et sellist skeemi pole õigusaktides ette nähtud ja see on vastuolus kehtivate normidega,” ütles Glikman.

Isamaaliidu Tallinna piirkonna juhi Andres Herkeli sõnul on seadus kõigi jaoks üks, sõltumata sellest, kas inimene on koalitsiooni või opositsiooni liige.

“Aga poliitikas kehtib teatud juhtudel ka enesetaanduse printsiip. Ma ei oska praegu kommenteerida, milline on

korteritehingutes ühe või teise endise kesklinna juhi roll,” vastas Herkel küsimusele, kas koalitsiooni kuuluv ja mõnele korteritehingule alla kirjutanud Elmar Sepp võidakse Tallinna võimuliidust välja heita.

Soomes puhkav linnapea Jüri Mõis on öelnud, et otsus tehakse pärast õigusliku hinnangu saamist.

Tallinna volikogus püsib Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate ülekaal tänu Elmar Sepale ja teisele koonderakondlasele Peeter Lepale. Lisaks on Sepp linna palgal, juhtides Tallinna Soojust. Jüri Ott juhib linnale kuuluvat Botaanikaaeda.

1998-1999 kesklinna vanemana töötanud Sepp ütles, et advokaadibüroo hinnang ei ole määrav Tallinnas inimeste ja kesklinna vaheliste suhete korrastamiseks. “Kui üks eraõiguslik advokaadibüroo väidab, et see on vastuolus õigusaktidega, siis väidan, et teine pool tellib oma õigusliku ekspertiisi ja asja otsustab kohus,” ütles Sepp.

Tallinna kesklinna vanema Siim Kiisleri sõnul andis ad-

2000

����������

Marcel Vichmann. dus. “Hansapanga ja Vichmanni jaoks tähendab tänane kokkulepe ühe pika ja kurnava vastuseisu lõppu,” lausus ta.

Taal lisas, et Hansapangalt saadud aktsiate kasutamine on Vichmanni enda asi ning tema endise Hoiupanga töötajana ning Daiwa tehingus kahju

kandjana sellele ei pretendeeri.

“Vichmann pidas seda võitlust üksi, nii et talle kuuluvad kõik võidud, aga ka kaotused, mis sellega kaasnesid,” ütles Taal.

HENRIK ROONEMAA

Eesti Päevaleht 19. detsember 2000

vokaadibüroo skeemile üldise õigusliku hinnangu. “Nüüd vaatame lepingud ükshaaval läbi ja otsustame edasise käitumise,” ütles Kiisler. Tema sõnul ei õnnestu tagasi pöörata neid lepinguid, kus inimesed on korteri juba erastanud ja elavad sees. “Küll on teine asi aga nende lepingutega, mille täitmine on eri etappides pooleli,” märkis Kiisler.

Glikmanni büroo vandeadvokaadi vanemabi Anu Uritame sõnul ei näe elamuseadus, omandireformi aluste seadus ega eluruumide erastamisseadus ette, et kohalik omavalitsus võiks sundüürnikule anda eelisõiguse mitteeluruumi tasuta kasutamiseks ja selle väljaehitamiseks konkursita või järjekorrast mööda minnes.

Uritame sõnul tekib küsimus, et kui linn sai eluruumide erastamisel vastu EVP-sid, siis kas linn poleks saanud rohkem raha, kui mitteeluruumid oleks müüdud enampakkumisel.

“Kui ametiisik paneb toime teo, mööndes, et seadus seda keelab, on tegemist ametiseisundi kuri-

KÄRT KARPA, JAANUS PIIRSALU

Eesti Päevaleht 7. veebruar 2000

ETV saavutas linnakohtus eratelekanalite üle võidu

Tallinna Linnakohus jättis AASTA TV3 ja Kanal 2 hagi Eesti Televisiooni (ETV) vastu rahuldamata, andes õiguse vaidluses reklaamist loobumise kompensatsiooni maksmise lepingu üle ETV-le.

ETV esindaja, vandeadvokaat Leon Glikman ütles BNSle, et kohtuotsus ja motiivid on koostatud ülipõhjalikult ning vastaspoolel läheb selle otsuse vaidlustamisel järgmises astmes ilmselt väga raskeks.

“Põhimotiiv on selles, et kehtib lepinguvabadus ja kui eratelekanalid astusid sellisesse lepingusse, mis näeb sõnaselgelt ette lepingu lõpetamise alused ja tagajärjed, siis ei ole midagi teha,” rääkis Glikman.

Glikman märkis, et hagejate peamine motiiv oli selles, et nemad täitsid ETV-ga sõlmitud lepingu ja TV1 rikkus, kuid leping oligi just nii konstrueeritud, et ETV-l oli igal juhul õigus leping katkestada. Lisaks võttis kohus Glikmani sõnul ära võimaluse vaidlustada leping headele kommetele mittevastavuse tõttu, kinnitades, et kõnealune leping ei lähe vastuollu ühiskonna keskmise arusaamisega aususest ja õiglusest.

Kanal 2 jurist Helle Ruil on varem BNS-le öelnud, et asi läheb kindlasti järgmisesse kohtuastmesse edasi.

TV3 ja Kanal 2 nõuavad ETV-lt möödunud aastal makstud reklaamist loobumise kompensatsiooni tagastamist, mõlema telejaama nõue ETV vastu on 2,666 miljonit krooni.

Eratelejaamad on seisukohal, et ETV rikkus möödunud aasta 1. juulini kehtinud reklaamimüügist loobumise lepingut, näidates aprillikuus Atlas Andmeside reklaami ning alustades maikuus taas reklaami müüki.

ETV põhjendas lepingu ühepoolset katkestamist sellega, et TV1 oli jätnud oma kohustused ETV ees täitmata.

Mai keskel teatasid pooled kokkuleppest, mille kohaselt lubas TV1 tasuda kiiresti oma võlad ning ETV lubas 1. juulini reklaami näitamisest hoiduda. Sellest hoolimata teatas ETV tollane peadirektor Toomas Lepp päev hiljem otsusest alustada taas reklaamimüüki.

Kokku sai ETV eratelekanalitelt reklaamist loobumise eest 1999. esimesel poolaastal kaheksa miljonit krooni.

2000

Ott ja Sepp rikkusid korteritehinguga seadust Endised Tallinna kesklinnavanemad Elmar Sepp ja Jüri Ott lubasid vanalinnas kümneid mitteeluruume korteriteks ehitada seadusevastaselt, teatas eile tehingutele õigusliku ekspertiisi teinud advokaadibüroo.

Reformierakonna juhte kohtus AASTA kaitsnud vandeadvokaat Indrek Teder on kerkinud esimeseks kandidaadiks suvel vabanevale õiguskantsleri kohale.

Tederi võimaluste mitteametlikku arutelu valitsusliidus kin�������������� nitas koalitsiooninõukogu ja Mõõdukate esimees Andres Tarand.

“Aga omavahel pole me veel midagi kooskõlastanud ega arvamuses kokku leppinud,” lisas Tarand.

Kuigi õiguskantsleri kandidaadi esitab riigikogule kinnitamiseks president Lennart Meri, peab ta arvestama ka valitsusliidu toetusega.

Presidendikantselei pressiesindaja Epp Alatalu sõnul pole Meril veel kindlat kandidaati. “Kandidaadile on vaja poliitiliste jõudude konsensust,” kinnitas Alatalu. “Pool aastat on aega ja president esitab uue kandidaadi õigeaegselt.”

Praeguse õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja seitsmeaastane ametiaeg saab läbi tänavu juunis.

Teder omab endanimelist advokaadibürood koos Reformierakonda kuuluva justiitsministri Märt Raskiga. Teder on kohtus kaitsnud Reformierakonna esimeest Siim Kallast ja endist peasekretäri Heiki Kranichit. Mitteametlikult pakuvad Tederit õiguskantsleriks just Reformierakonna poliitikud.

Praegu väliskomandeeringus viibivalt Tederilt endalt pole poliitikud veel nõusolekut küsinud. 1993. aastal Teder keeldus tollase Isamaa pakkumisest kandideerida õiguskantsleriks.

Teder oli 1980. aastate lõpul Eesti Komitee õigusliku järjepidevuse poliitika peaideoloog. “Profiililt oleks Teder iseenesest hea, aga võib- olla hakatakse kartma, et kui Rask on justiitsminister ja sama büroo inimene läheb õiguskantsleriks, siis hakkab Eestis valitsema ühe büroo õigussüsteem,” nentis üks tundmatuks jääda soovinud valitsusliidu poliitik.

Mitteametlikult on avaldanud soovi õiguskantsleriks saada praegune justiitsministeeriumi kantsler Mihkel Oviir, kuid teda ei toeta valitsusliit.

Välistatud pole ka, et president võib teha Truuväljale ettepaneku tööd jätkata, kuid Eesti Päevalehega rääkinud poliitikud ei pidanud seda tõenäoliseks.

AASTA

2000 tarvitamisega,” vastas Uritam küsimusele, kas lepingutele alla kirjutanud ametnikke saab võtta kriminaalvastutusele.

Ametlikult said Tallinna vanalinnas 1996.-1999. aastal võimaluse mitteeluruumist pind ümber ehitada korteriks sundüürnikud, kes pidid andma linnale vastu asenduspinna.

Väljavõte advokaadibüroo ekspertiisist: “Sõlmitud lepingutes puuduvad igasugused viited sellele, et lepingu teise poole näol oleks tegemist isikutega, kes pidid oma seniselt elamispinnalt lahkuma seoses elamispinna tagastamisega õigustatud subjektile omandireformi käigus.

Veelgi enam, ei sõlmitud lepingutest ega ka nende sõlmimise aluseks olnud Tallinna kesklinna valitsuse korraldusest ei nähtu üldse, et tegemist oleks olnud üürnikega.” /---/

KÄRT KARPA

Eesti Päevaleht 22. september 2000

BNS 27. aprill 2000

4

uudised

www.blslawfirm.com

Indrek Teder keeldus õiguskantsleri ametist Vandeadvokaat Indrek Teder ei AASTA andnud teisipäeva õhtul kohtumisel kolmikliidu juhtidega nõusolekut oma kandidatuuri esitamiseks õiguskantsleri ametikohale.

“Vabadus tähendab ühtlasi seda, et ükski partei ei saa kedagi �������������� millekski kohustada ja seda eriti parteisse mittekuuluvate inimeste puhul. Kui inimesel on oma plaan ja töö, siis ei saa talle ette heita, kui ta pakutavat riigiametit parasjagu ei saa või ei taha pidada,” nentis Tederiga kohtunud koalitsiooninõukogu esimees Andres Tarand.

Lisaks Mõõdukate esimehele Tarandile viibisid kohtumisel Tederiga ka Isamaaliidu esimees peaminister Mart Laar ning Reformierakonna esimees rahandusminister Siim Kallas.

Indrek Teder ise ei soovinud kommenteerida teisipäeva õhtul kolmikliidu juhtidega toimunud kohtumist. “Leppisime kokku, et seda kommenteerivad poliitikud,” lausus õiguskantsleri ametikohale asumisest kolmandat korda keeldunud Teder.

Kuigi Teder andis eitava vastuse, jätkuvad parlamendifraktsioonides Tarandi sõnul konsultatsioonid ja mõttevahetused õiguskantsleri leidmiseks.

Tarandi sõnul on õiguskantsleri otsingud käinud juba nii kaua, et nüüd tuleks presidendil saada parlamendi fraktsioonidega üldine eelkokkulepe ja siis õiguskantsleri kandidaat esitada.

“Kõik tunnetavad, et sellele loole tuleks ükskord punkt panna,” möönis Tarand.

Samas nentis Tarand, et riigikogu liikmed esitavad õiguskantslerile liialt kõrgeid nõudmisi. “Et ta peab olema doktor riigiõiguses ja spetsialist inimhingede tundmises. Minu hinnangul tuleb lähtuda sellest reaalsusest, mis Eestis on võimalik, aga mitte püstitada utoopilisi kriteeriume,” leidis Tarand. Õiguskantsleri kandidatuuri esitamine on seaduslikult ainult president Lennart Meri pädevuses. Mitteametlikel andmetel polnud presidendil midagi Tederi vastu ja ta oleks vandeadvokaadi nõusoleku korral tema kandidatuuri ka riigikogule hääletamiseks esitanud.

Kolmikliit tegi Tederile eelmise aasta veebruaris ettepaneku kaaluda õiguskantsleriks kandideerimist, kuid Teder keeldus.

1980. aastate lõpu Eesti Komitee õigusliku järjepidevuse poliitika peaideoloog Teder keeldus ka 1993. aastal tollase Isamaa pakkumisest kandideerida õiguskantsleriks.

2001

����������

KÄRT KARPA

Eesti Päevaleht 25.01.2001

Raekojas selgusid aasta prokurör, kohtunik ja advokaat Raekojas kuulutati esmaspäeAASTA val esimest korda Eestis välja õiguskeskuse läbiviidud avalike valimiste põhjal aasta prokurör, kohtunik ja advokaat, teatas BNS. Aasta prokuröriks valiti Tallinna prokuratuuri prokurör Krista Aas, kohtunikuks Tallinna halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste ja advokaadiks vandeadvokaat Leon Glikman büroost Glikman ja Glikman, ütles BNSile õiguskeskuse juhataja Daimar Liiv.

Võistlusele laekunud 23 avalduse hulgast selgitas võitjad välja õiguskeskuse kokku kutsutud sõltumatu hindamiskomisjon, kuhu kuulusid Eesti juristkonna esindajad ja ka mittejuristidest ühiskonnaliikmed.

Daimar Liivi sõnul tõestas prokurör Krista Aas hiilgavalt, et majandus- ja ametikuritegude puhul on võimalik süüdistust esindada nii, et see jääks pidama ka kohtus.

Kohtunik Karin Kalmiste tegi otsuse maksuintresside küsimuses ning andis selle kontrollida riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse, märkis Liiv.

Liivi sõnul on vandeadvokaat Leon Glikman üks vähestest, kes peale oma väga hea erialase töö julgeb avalikkuse tähelepanu juhtida ka seadusandluse kitsaskohtadele.

Aasta kohtuniku, prokuröri ja advokaadi valimise eesmärk on tõsta esile klassikaliste õiguserialade parimad esindajad, kes on aasta jooksul silma paistnud oma kutseoskuste rakendamisel ning on avalikkuse ees oma ametit väärikalt esindanud.

Konkursi eesmärk on ka näidata ühiskonnale positiivsete näidete abil Eesti juristkonna osa demokraatliku riigi ülesehitamisel ja õigluse ning seaduslikkuse tagamisel.

Võistluse eripäraks, võrreldes paljude muude ametkonnasiseste konkurssidega, on asjaolu, et kandidaate aasta kohtuniku, prokuröri ja advokaadi tiitlile saavad esitada kõik täiskasvanud Eesti elanikud ja Eestis registreeritud juriidilised isikud. Õiguskeskuse peamiseks tegevuseks on kohtunike, prokuröride ja teiste juriidiliste erialade esindajate täiendkoolitamine ning ka riigiametnike eurokoolitus.

2002

Eesti Päevaleht 16. detsember 2002

Tippadvokaadid raudteevaidluses Eesti parimad advokaadid alustasid eile Tallinna halduskohtus võitlust Eesti Raudtee erastamise ning Raudtee Erastamise Rahva AS-i kaebusega seotud teemadel.

Eile ligi kümneliikmelise Baltic Rail Service’i (BRS), Rail Estonia ning BRS-iga seotud advokaatide silme all otsustas kohtunik Karin Kalmiste, et hoolimata Rail Estonia teisipäevasest erikaebusest alustatakse arutelu, kas Eesti Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu langetas möödunud aasta 13. detsembril pädeva otsuse.

Kaebuse esitanud RER-i esindav Jüri Raidla ütles Eesti Päevalehele, et juriidiliselt võib protsess aastaid venida. “Kuid meie huvi on kiiresti ühele poole saada ja kohus on samuti sama märki ilmutanud,” rääkis Raidla. Tema sõnul läheb konkreetse aruteluga vähemalt kolm päeva.

Kiiresti tahab kohtuasjaga ühele poole jõuda ka BRS-i advokaat Indrek Teder. Rail Estoniat kohtus esindav Toomas Luhaäär keeldus igasugustest kommentaaridest.

Täna on erastamisvaidluse asjus tunnistajateks kutsutud EEA nõukogu liikmed. RER taotles tunnistajateks küll üksnes Mihkel Pärnoja, Toomas Lumanit, Tiit Tammsaart ning Ignar Fjukki.

EEA nõukogu liikmed peavad kohtule rääkima, mis motiividel sündis otsus tunnistada

AASTA

2001

Indrek Teder. erastamiskonkursi võitjaks Rail Estonia. RER-i eesmärk on, et EEA hindaks kolm Eesti Raudtee erastamiseks laekunud pakkumist uuesti.

Teede- ja sideministri Toivo Jürgensoni nõuniku Ardo Ojasalu väitel võib protsess küll venima jääda, kuid ta mainis, et RER-i ja riigi vahel on räägitud kohtuvälistest kokkulepetest.

“Kuna aktiivseid läbirääkimisi pole, ei ole teada ka pakkumise tingimusi,” ütles Ojasalu.

RER-i juhataja Rain Tamm

on Eesti Päevalehele öelnud, et kokkulepe nende ja EEA vahel on võimalik.

RER-i huvi on jõuda EEA uue otsuse käigus kahe parema pakkuja hulka. RER-i hinnangul on agentuuri nõukogu senine otsus olnud vildakas.

Kalmiste sõnul sai kohus EEA-lt lõpuks kätte ka stenogrammid nõukogu detsembrikoosolekust, mida on osaliselt kustutatud. EEA esindaja vandeadvokaat Andres Suik kinnitas, et kustutamine ei ole olnud

taotluslik.

Kohtunik ütles eilsel istungil, et EEA ei ole esitanud kõiki vajalikke dokumente ning EEA finantsnõustaja GIBB-iga seotud väidetavad spetsialistid on dokumentaalselt mittetuvastatavad.

Oma eitavat suhtumist raudtee erastamisse avaldas eile ka president Lennart Meri kohtumisel riigikogu uue juhatusega.

ANDRES EILART

15. märts 2001 Eesti Päevaleht

Pankrotis RAS Ookean võitis tagasi 220 miljoni eest vara Kuue aasta eest pankrotistunud RAS Ookean saavutas tõenäoliselt lõpliku võidu Soome pankade üle, saades pankrotipessa tagasi umbes 221 miljoni krooni eest vara.

Tallinna ringkonnakohus järgis reedel väljakuulutatud otsuses riigikohtu mullu kevadel tehtud otsust ja tunnistas kehtetuks 1993. ja 1994. aastal sõlmitud lepingud, millega Ookean võttis üle Esva võlad ja pantis Soome pankadele kuus laeva.

RAS Ookeani esindaja, vandeadvokaat Leon Glikman ütles BNS-ile, et kohus tunnistas reedese otsusega kehtetuks kõik pandilepingud ning mõistis Soome pankadelt Ookeani kasuks välja 33 miljonit krooni. Ühtlasi kaotasid pangad kohtu otsusel Ookeani pankrotiprotsessis võlausaldaja staatuse, mis võimaldab tagasi saada 60 miljoni kroonise nõude, kuna see põhines kehtetutel lepingutel, märkis Glikman.

Samuti võimaldab ringkonnakohtu otsus vabaks saada Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) ühe Ookeani laeva arestimiskulude katteks deponeeritud ligi 30 miljonit krooni, kuna LAV-i kohtunik tunnustab Eesti kohtuotsust.

Reedese otsusega võitis Ookeani pankrotipesa Glikmani teatel tagasi vähemalt 61 miljonit krooni puhast raha ja 160 miljoni krooni eest kohustusi, seega kokku ligikaudu 221 miljonit krooni.

Kuigi vastaspoolel on õigus otsus edasi kaevata, on see Glikmani hinnangul ebatõenäoline, sest kohus on samas asjas juba kolmel korral langetanud otsuse Ookeani kasuks.

“Ringkonnakohus lahendas asja ranges vastavuses seadustega, ei usu, et riigikohus samale asjale taas menetlusloa annaks, kuigi välistada seda ei saa,” nentis Glikman.

Ringkonnakohus arutas Ookeani laevade pandilepingute asja seoses riigikohtu mullu

märtsis tehtud otsusega, millega see tühistas Tallinna ringkonnakohtu 1999. aasta 9. novembri otsuse, mis andis Ookeani kohustuste kehtivuse vaidluses õiguse välispankadele. Seega jäi toona kehtima esimese astme kohtuotsus, mis andis vaidluses õiguse RAS Ookeanile.

Riigikohus saatis asja ringkonnakohtusse tagasi, kes pidi tegema uue otsuse.

Riigikohus on Ookeani ja Soome pankade Postipankki ja Okobank Osuuspankkien Keskusosakepankki ning Saksa panga Ost-West Handelsbank vahel sõlmitud lepingute üle peetavasse vaidlusse nelja aasta jooksul kolmel korral sekkunud.

Riigikohus on kõigil kordadel välispankade jaoks soodsa Tallinna ringkonnakohtu otsuse tühistanud ja tagasi saatnud.

Välispankade nõue põhines 1993. aastal sõlmitud lepingutel, millega Ookean võttis kohustuse tasuda 14 miljonit USA dollarit ühisettevõtte Esva võlast pan-

AASTA

2001 kadele. Samas pantis Ookean pankadele viis Moonsund-tüüpi laeva.

Kui kohtuvaidluse tulemusel oleks vaidlusalused lepingud jõusse jäänud, oleks välispankadel olnud õigus saada Ookeani pankrotipesast 160,7 miljonit krooni.

Tallinna linnakohus kuulutas Ookeani pankroti välja 1995. aasta sügisel.

Ookeani vastu on kaitstud võlanõudeid rohkem kui 300 miljoni krooni eest. Pankrotipessa on vara müügist laekunud 118 miljonit krooni, millest 28 miljonit krooni on seni kinni Lõuna-Aafrika Vabariigi kohtus ühe Ookeani laeva arestimiskulude katteks.

RAS Ookean on 171 miljoni kroonise maksuvõlaga ka suurim riigivõlglane.

BNS 7. aprill 2001

5

uudised

Sposato võitis halduskohtus Eesti riiki ja siseministrit Tallinna halduskohus rahuldas reedel skandaalse kuulsusega raudtee-erastaja Giovanni Sposato kaebuse ja tühistas siseminister Margus Leivo käskkirja talle Eestisse alalise sissesõidukeelu kehtestamise kohta.

Vastavalt kohtuotsusele oli siseminister Margus Leivo käskkiri Sposatole alalise sissesõidukeelu kehtestamise kohta õigusvastane, vajalikul määral motiveerimata ning segane.

Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses on sätestatud tingimused, millal kohaldatakse riiki alaline sissesõidukeeld, kuid Sposato juhtumis on need tingimused täitmata.

Kohtuotsuse järgi oleks siseminister Leivo saanud oma käskkirjas toodud põhjendustel otsustada Sposatole ainult ajutise sissesõidukeelu kehtestamist.

Kohtuotsuse järgi peab siseministeerium hüvitama ka Giovanni Sposato õigusabikulud advokaadibüroole Glikman ja Glikman kokku 29 719 krooni ja 30 senti.

Siseministeeriumil on või-

malik vaidlustada halduskohtu otsus Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

Vandeadvokaat Leon Glikman ütles BNS-ile, et tema ei näe vastaspoolel kaebuse esitamiseks mingit perspektiivi, sest halduskohtu otsus on hästi põhjendatud ja motiveeritud.

“Kui minul palutaks seda otsust vaidlustada, siis mina seda ei oskaks,” nentis Leon Glikman.

Siseminister Margus Leivo kehtestas Sposatole oma käskkirjaga alalise sissesõidukeelu 22. mail ning mõni päev hiljem saadeti ta Eestist välja.

2001. aasta oktoobris karistas Tallinna linnakohus Sposatot tema toonase pruudi vanemate auto põletamise tellimise eest 111 247-kroonise trahviga.

Samuti tegi kodakondsusja migratsiooniamet Sposatole halduskorras hoiatuse, kuna ta viibis Eestis viisavabalt kauem, kui on seadusega lubatud.

BNS 7. november 2003

AASTA

2003

Tunnevad end petetuna “Põhiseadus lubab omaniku tahte vastaselt omandit ära võtta ainult avalikest huvidest lähtuvalt, siin on aga toimitud üksnes erahuvidest lähtuvalt,” ütles advokaadibüroo Glikman&Glikman büroo vandeadvokaat Leon Glikman.

Väikeaktsionärid soovivad

kohtu abiga tühistada 13. mail 2002 toimunud AS Liviko aktsionäride üldkoosoleku otsust, kus põhiaktsionär AS NG Investeeringud otsustas üle võtta väikeaktsionäridele kuulunud 271 546 aktsiat.

Kuna Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud väikeaktsionäride taotlust, kaebavad nad edasi riigikohtusse. Glikmani sõnul on büroo lõppeesmärk tunnistada äriseadustiku regulatsioon, mis lubab omandit üle võtta, põhiseadusvastaseks ja see on riigikohtu pädevuses.

Vaatamata sundvõõrandatud aktsiate suhteliselt väiksele nimiväärtusele, on tegemist eraomandi puutumatust ja

teenuste vaba liikumise direktiiv,” nentis Glikman. “On bürood, mis keskenduvad ainult siseturule, kuid meie seame pilgu ka väljapoole. Kui liidame ühele ühe juurde, siis eesmärgiks on saada kolm – et klient oleks rahul, siis oleme ka meie rahul.”

Advokatuuri juht Aivar Pilv tõdes, et viimastel aastatel on advokatuuriturul toimunud aktiivsed liikumised. “Erakordselt palju on jagunemisi, lahkuminekuid ja ühinemisi.

Aastaid tagasi lõid kõik omaenda büroo, et rõhutada omaenda identiteeti,” tõdes Pilv. Tema

2003

����������

Leon Glikmanist sai Iisraeli aukonsul Eestis Iisraeli suursaadik Shemi Tzur teaAASTA tas neljapäeval, et Israeli valitsus nimetas Leon Glikmani Iisraeli aukonsuliks Eestis, mis on märk Iisraeli ja Eesti vaheliste suhete tihendamisest.

Leon Glikman on tunnustatud vandeadvokaat, kes praktiseerib alates 1981. aastast. Glikman lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1980. aastal ja Harvardi Ülikooli õigusteaduskonna 1993. aastal, kus ta omandas magistrikraadi.

Eesti ja Iisrael on pikemat aega nautinud vastastikuseid viljakaid suhteid. Iisrael oli üks esimesi riike, kes tunnustas Eesti iseseisvust 1991. aastal.

Diplomaatilised suhted Eesti ja Iisraeli vahel seati sisse 1992. aastal. Iisraeli Eesti saatkond paikneb Helsingis.

2007

Giovanni Sposato kohtus.

MADIS TARAS

õiguspärast ootust puudutava põhimõttelise küsimusega.

Need aktsiad omandasid väikeaktsionärid ajal, kui uus regulatsioon ei kehtinud, tuginedes õiguskindlusele, et nende omand säilitatakse. “Hiljem ei saa mängureegleid muuta,” lisas Glikman.

Kulu 50 000 krooni AS NG Investeeringud, kes omas 97,58% aktsiaid, otsustas vähemusaktsiad üle võtta selleks, et AS Liviko saaks tegutseda efektiivsemalt ja vähendada väikeaktsionäridega seotud iga-aastast 50 000-kroonist kulutust.

Kui riigikohus muudab Liviko aktsiate ülevõtmise ebasea-

Eesti Päevaleht 16. august 2007

Teder, Glikman & Partnerid liitus üleeuroopalise alliansiga AASTA

2003 duslikuks, võib see kaasa tuua ka paljude teiste ülevõtmisotsuste tühistamise.

Väikeaktsionäride esindaja Hasso Nurme sõnul pole Liviko aktsiate eest makstud 17,5kroonine hind õiglaselt määratud, kuna seda pole teinud sõltumatu audiitor ja hinna arvutamist pole võimalik kontrollida. “Me ei vaidlustanud aktsiate hinda, sest tahame olla edasi ettevõtte aktsionärid.”

ANTI RONK

Eesti Päevaleht 24. november 2003

Glikman ja Teder ühinevad Advokatuuri raskekahurvägi Leon Glikman ja Indrek Teder loovad ühise advokaadibüroo.

Glikmani sõnul on sammu juba pikalt planeeritud.

“Tegu polnud sundkäiguga, vaid selle tingis turul toimuv.

Hakkame pakkuma klientidele täisteenust ning plaanime oma töötajate ringi laiendada,” ütles Glikman.

Temale ja Tederile lisaks töötab büroos Teder-Glikman & Partnerid ka Aleksander Glikman. “Peame ühtsustama oma kontseptsiooni Euroopa Liidu büroodega, eriti selles valguses, et meil kehtib nüüd

Advokaadibüroo Teder & Rask AS-i AASTA uus ärinimi on alates 16. juulist Advokaadibüroo Teder & Partnerid AS, kuna riigikogu liige Märt Rask on oma osaluse äripartnerile maha müünud.

Vandeadvokaat Indrek Teder ütles BNS-le, et praegu on ta sajaprotsendiliselt advokaadibüroo omanik ning aeg�������������� näitab, kas ehk kaasatakse ka mõni partner.

“Meil oli Raskiga sõbralik lahkuminek, kes on poliitikas ja kes on advokaaditöös,” selgitas Teder. “Rask omas varem 50 protsenti büroo aktsiatest.”

Reformierakonna liige Märt Rask on Eesti taasiseseisvumise järel töötanud oma büroos vandeadvokaadina aastatel 1993-95 ja 199799. Aastail 1990-92 oli Rask justiitsministri asetäitja ja minister, 1995-96 siseminister ning 1999-2003 taas justiitsminister. Tänavu kevadel valiti Rask riigikogu liikmeks.

BNS 24. juuli 2003

Glikman kaitseb Liviko osanikke riigikohtus Liviko maksis ülevõtmisel väikeaktsionäridele 4 752 055 krooni. Otsus puudutab ligi 1300 Liviko väikeaktsionäri.

Advokaadibüroo Glikman& Glikman taotleb riigikohtus väikeaktsionäride omandis olnud Liviko aktsiate sundvõõrandamise (ülevõtmise) tühistamist.

Märt Rask müüs osaluse advokaadibüroos

sõnul toimub põlvkondade vahetumine, milles pole midagi ärevaks tegevat, vaid mis on loomulik olelusvõitlus, et ellu jääda. “Pikema staažiga tegijad peavad mõtlema, kuidas oma tugevat kaubamärki üleval hoida, sest kuklasse on hingamas nooremad advokaadid, kes on väga tragid ja pealehakkajad,” ütles Pilv.

Augusti lõpus teatasid advokaadibüroo Glikman & Glikman seitsmest advokaadist neli ning Aivar Pilve advokaadibüroost kaks advokaati uue büroo Straus & Partnerid asutamisest. Loodav advokaa-

Eesti advokaadibüroo Teder, AASTA Glikman & Partnerid kaasasutas möödunud aasta lõpul uue rahvusvahelise advokaadibüroode alliansi Pinsent Masons Luther Group (PMLG), mis koondab enda alla rohkem kui 1300 advokaati üle Euroopa.

Kokku liidab ühendus 360 partnerit, kes tegutsevad 33 kontoris üle Euroopa. Büroode ühtseteks tugevusteks peetakse kogemust äriõiguses, intellektuaalse omandi / IT valdkonnas, PPP projektide alal, konkurentsiõiguses, tööõiguses ning kinnisvara valdkonnas. Ühendusse kuuluvatel büroodel on pikaajaline koostöökogemus. “Alliansi moodustamise eesmärgiks on vastu tulla geograafiliselt järjest avarduva tegevusega klientide nõudlusele ning luua tõsiseltvõetav, riigipiire ületav ja ühtlast kvaliteeti tagav toetuspind,” ütles vandeadvokaat Indrek Teder.

2007

RIINA KALLAS

4. jaanuar 2007

Teder võõrandab osaluse Õiguskantsleriks saav Indrek TeAASTA der võõrandab oma osaluse advokaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid.

Teder kinnitas seda eile põhiseaduskomisjonis, mille esimees Väino Linde rääkis täna riigikogus, et kuigi seadus otseselt ei keela sellist omanikuks olemist, on osalusest loobumine Tederi arvates süüdistuste äralangemise eelduseks, kuna omanikuks olemine advokaadibüroos ja avalikus teenistuses olemine on kaks erinevat asja.

“Oli juttu ka ühes kirjast, mis on koostatud õiguskantsleri kandidaadi advokaadibüroos ja mida viimastel päevadel – nädalavahetusel – oli ka meedias pikemalt avaldatud,” ütles Linde. “Õiguskantsleri kandidaat vastas, et tegemist on, jah, ühega nendest kolmest eelmise aasta oktoobrikuus esitatud mustandist, mis iseenesest käiku ei läinud, ja väitis ka seda, et tänaseks on ta juba distantseerunud oma advokaadibüroo tegevusest.”

Avalikkuse ette jõudis eelmisel nädalal kiri, mis on adresseeritud peaministrile ja milles kritiseeritakse teravalt prokuratuuri. Kirja autor on väidetavalt maadevahetusskandaali kahtlusaluseid esindav advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid.

2008

AASTA

2004 dibüroo keskendub äriõiguse valdkondadele.

Pilv tõdes, et tema büroosse jäi tööle 12 inimest. “Meie olukord on hoopis teine kui Glikmani bürool, kust lahkus nii suur hulk inimesi. Praegu meil ühinemisplaane pole, kuid ei välista, et lähitulevikus võib selliseid arenguid olla,” nentis Pilv.

TUULI KOCH

Eesti Päevaleht 7. september 2004

LAURA RAUS

12. veebruar 2008

6

kronoloogia

www.blslawfirm.com

Glikman & Partnerid 1991

�������������� ����������

– asutati advokaadibüroo Glikman & Glikman.

1992 Indrek Teder.

1993

– asutati advokaadibüroo

– advokaadibüroo Indrek Teder nimemuudatus advokaadibürooks Teder & Rask – partnerina liitus vandedvokaat Märt Rask.

1995–1996

– Märt Rask oli ametis Eesti Vabariigi siseministrina. Raski advokatuuri liikmelisus peatati aastal 1995 ning tegevus taastati 1997. aastal.

1997

Teder & Rask partnerid.

– Aleksander Glikmanile anti Valgetähe IV klassi teenetemärk.

1997

– Teder & Rask kolis aadressile Rävala pst 2.

1999

– Märt Rask lahkus büroost, advokatuuri liikmelisus peatus seoses Riigikogu liikmeks valimisega.

Advokaat Iivi Otto (keskel) ja büroojuht Evelin Rikkinen töötavad Glikman & Partnerites tänaseni.

2000

– büroo kolis aadressile Tornimäe 2.

1999–2003

– Märt Rask oli ametis EV justiitsministrina.

2003

– büroo omanikeringist lahkus Märt Rask ning Indrek Tederist sai büroo ainuosanik. Teder & Rask nimetati ümber advokaadibürooks Teder & Partnerid.

2001

– Indrek Tederile anti Valgetähe IV klassi teenetemärk.

2004

– Märt Rask lahkus advokatuurist omal soovil Riigikohtu esimeheks valimise tõttu.

2004

alates töötas advokaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid advokaat Simon Levin. Simon Levinile kuulus advokaaditunnistus, mis kandis järjekorranumbrit 1.

2004

– Teder & Partnerid ning Glikman & Glikman liitusid.Uue büroo nimeks sai Teder, Glikman & Partnerid.

7

kronoloogia

läbi kahe aastakümne 2004

– Balti advokaadibüroode ühenduse Baltic Legal Solutions (BLS) asutamislepingu allkirjastamine. Ühendusse kuuluvad advokaadibürood Glikman & Partnerid Eestist, Kronbergs & Čukste Lätist ning Baltic Legal Solutions Lithuania Leedust.

�������������� ����������

2005

– BLS esmaregistreerimine Vilniuses.

2005

– Teder, Glikman & Partnerid partnerite ringiga liitusid vandeadvokaadid Mariana Hagström (vasakul) ja Daisy Tauk.

2006

lõpus kaasasutas advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid koos seitsme Euroopa advokaadibürooga rahvusvahelise advokaadibüroode alliansi Pinsent Masons Luther Group (PMLG).

2007

– Israeli valitsus nimetas Leon Glikmani Iisraeli aukonsuliks Eestis.

2008

alates asus büroo üks partneritest, Indrek Teder, ametisse Eesti Vabariigi õiguskantslerina. Tederi advokatuuri liikmelisus on peatatud alates 07.03.2008.

2008

alates on büroo uueks nimetuseks Glikman & Partnerid.

2008

allkirjastasid advokaadibüroo Glikman & Partnerid ning TÜ Sihtasutus Tallinnas Simon Levini nimelise stipendiumi statuudi.

2009 2010

kolis büroo uutesse ruumidesse aadressil Liivalaia 45 (keskmisel pildil) ja võttis kasutusele uue korporatiivse identiteedi (2010).

väljastati advokaadibüroole Glikman & Partnerid ISO 9001:2008 sertifikaat.

2011

– rahvusvaheline väljaanne Finance Monthly Magazine tunnistas Glikman & Partnerid konkursi Finance Monthly Magazine Law Awards 2011 raames Eesti parimaks konkurentsiõigusega tegelevaks advokaadibürooks.

2011

– rahvusvaheline väljaanne Corporate INTL Magazine valis Glikman & Partnerid konkursi Corporate INTL Legal Awards 2010 raames Eesti parimaks advokaadibürooks nii kinnisvara kui ka majanduskuritegude valdkonnas.

NUMBER

26 284

korda külastati GP kodulehekülge (www.blslawfirm.com) möödunud aastal

8

uudised

www.blslawfirm.com

Maadevahetuse advokaadid loevad toimikuid üle poole aasta Sel nädalal esimest korda AASTA maadevahetuse kriminaalasja 191 kriminaaltoimikuga tutvuda saanud kahtlustatavate kaistjad vajavad enda sõnul materjalidega tutvumiseks mitmeid kuid. �������������� “Mina sain toimikud kätte esmaspäeval ning praegugi tutvun nendega,” ütles kriminaalasjas Merko Ehituse huve kaitsev vandeadvokaat Leon Glikman ning lisas, et jõuab prokuratuuriga talle jäetava tutvumisaja suhtes kindlasti adekvaatsele kokkuleppele. “Merko huvi on selle asjaga võimalikult kiiresti ühele poole saada, aga samal ajal ei tohi kahjustada kaitsekvaliteeti. Kui lugemine läheb jõudsalt, siis pakun prokuratuurile ka kiiret tähtaega,” rääkis Glikman.

Glikmani sõnul vajab ta kõigi materjalidega tutvumiseks kindlasti mitmeid kuid, täpsema ajaraami osas lepib ta prokuratuuriga kokku järgmisel nädalal. Üks Villu Reiljani kaitsjaid Aivar Pilv ütles, et läheb toimikutele täna järele. Pilve sõnul vajab ta seejärel seitse kuud. “November võiks olla see kuu, kui ma materjalidega ühele poole saan. Ei saa ju eeldada, et kõik päevad on mul lähikuudel ainult selleks asjaks mõeldud.” Pilv lausus, et rusikareegli järgi suudetakse ühe päeva jooksul läbi töötada kuni kaks toimikut. “See teeb 400–500 lehekülge, nii et tempo on ikka väga kõva,” lisas ta.

2008

����������

HOLGER ROONEMAA

Eesti Päevaleht 19. märts 2008

Rudi väljaandmisotsus tühistati Tallinna halduskohus tühisAASTA tas täna valitsuse otsuse anda Ameerika Ühendriikidele välja finantskuritegudes kahtlustav Marko Rudi.

“Kohus tühistas valitsuse otsuse Rudi Ameerika Ühendriikidele välja andmise kohta. Tänase otsuse suhtes on võimalik kolme päeva jooksul esitada apellatsioonkaebus,” teatati Päevaleht Online’ile Tallinna halduskohtust.

Justiitsministeeriumist teatati, et tänane kohtuotsus pole neile veel laekunud ning seega ei ole võimalik kommenteerida, kas kasutatakse võimalust otsus edasi kaevata või mitte.

USA Justiitsministeerium esitas 6. oktoobril 2008. aastal Eestile kirjaliku taotluse Eesti Vabariigi kodaniku väljaandmiseks Ameerika Ühendriikidele, keda kahtlustatakse USA-s ajavahemikul aprillist 2003 kuni augustini 2005 toime pandud ulatuslikus kelmuses.

Audiitorifirma Ernst&Young Baltic juhtivkonsultant Marko Rudit kahtlustatakse advokaadi väitel ligi miljoni dollari kõrvaldamises Iraagi ülesehituseks ette nähtud summadest.

Valitsus andis eelmise nädala istungil Rudi väljaandmiseks rohelise tule, kuid kaitsja vaidlustas valitsuse otsuse halduskohtus.

Rudi kaitseadvokaat Leon Glikman leidis eelmisel nädala valitsuse otsust kommenteerides, et selle tühistamiseks on olemas üsnagi reaalne võimalus.

2008

ERIK RAND

Eesti Päevaleht 1. detsember 2008

Viisitamm ja Saar palkasid Eesti tuntumad advokaadid

Pärnu linnapea Mart Viisitamm AASTA ja abilinnapea Simmo Saar, keda kaitsepolitsei kahtlustab riigihangete nõuete rikkumises, sõlmisid lepingud Eesti tuntumate vandeadvokaatidega.

Viisitamme hakkab edaspidi kaitsma Leon Glikman ja Saart Aivar Pilv, vahendasid ERR-i Uudised teleuudised.

Pärnu linnapea Mart Viisitamme ja abilinnapea Simmo Saare suhtes käivitatud kriminaalmenetlus tuli avalikuks mullu 24. oktoobril, kui kaitsepolitsei otsis läbi nende kabinetid Pärnu linnavalitsuses, samuti nende autod ja kodud.

Põhjus, miks Pärnu advokaadibüroos Järve, Otti ja Laretei töötavate õigusasjatundjate asemel on Mart Viisitammel nüüd advokaadiks Leon Glikman advokaadibüroost Glikman ja Partnerid ning Simmo Saarel Aivar Pilv, kellel on omanimeline advokaadibüroo, peitub selles, et rohkem kui pool aastat kuriteos kahtlustatava staatuses olnud meestele on nüüd lõpuks süüdistus esitatud.

Ka süüdistusse puutuvat ei tõtta linnapea ajakirjandusele avaldama. “Tõsi ta on, et materjalid on väga põhjalikud, tööd on tehtud palju. Ja kõikvõimalikke süüdistusi on esitatud. Puuduvad veel ainult tapmine, genotsiid ja pedofiilia,” sõnas Viisitamm.

2009

H.VILLAK

Eesti Päevaleht 1. aprill 2009

Ettevõtjad võitsid suhkrutrahvi vaidluse Halduskohus leidis, et kahekümne kahelt Eesti ettevõttelt ei saa sisse nõuda tasu üleliigse suhkru laovaru hoidmise pärast, sest vastavad seadused ei olnud Euroopa liitu astumise ajal eesti keelde tõlgitud.

22 Eesti ettevõtet kaebasid kohtusse põllumajandusministri käskkirjad ning maksu- ja tolliameti otsused üleliigse laovaru tasu sissenõudmiseks.

Kohus leidis, et ettevõtetelt ei saa üleliigse laovaru tasu sisse nõuda, kuna seda reguleeriv seadus on vastuolus Euroopa liidu õiguse ja Eesti põhiseadusega, teatas Tallinna halduskohus Päevaleht Online’ile.

Nimelt ei olnud maksu objekti ja määra kehtestavaid Euroopa liidu õigusakte ametlikus korras eesti keeles avaldatud 1. mail 2004. aastal, mil Eesti liitus Euroopa liiduga ja millise kuupäeva seisuga riik arvutas ettevõtjate üleliigse laovaru suuruse.

Kohus leidis, et Eesti põhiseaduse ja õigusriigi fundamentaalsete printsiipide kohaselt ei saa kellelegi panna kohustusi õigusakti alusel, mis ei olnud kohustuse tekkimise ajal ametlikult eesti keeles avaldatud.

Otsus lähtus Skoma-Lux kohtuasjast Kohtu tänased otsused tuginevad Euroopa kohtu pretsedenti loovale otsusele nn Skoma-Lux

AASTA

2009

Üleliigne suhkruvaru. kohtuasjas, milles Luksemburgis asuv Euroopa kohus tuvastas, et Euroopa institutsioonid jätsid uute liikmesriikide liitumise ajaks täitmata oma kohustuse avaldada õigusaktide tekstid Euroopa liidu teatajas kõikide uute liikmete riigikeeltes, mistõttu ei saa ühenduse õiguse kohustusi panevaid õigusakte eraisikute suhtes vahetult kohaldada.

Ka nn suhkrutrahvi puhul sisaldusid maksukohustuse peamised elemendid Euroopa komisjoni määrustes, mis ei olnud õigeaegselt eesti keeles ametlikult avaldatud.

Halduskohtu otsuse saab

vaidlustada 30 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtus.

Glikman: oodatud otsus Maksu- ja tolliameti esindaja Annely Ermi sõnul on asi alles liiga värske ütlemaks, mis kohtuotsusega edasi tehakse. Tema sõnul tuleb otsusega enne edasise tegevuse planeerimist tutvuda ja kas kohtuotsus edasi kaevatakse, ei pruugi selguda veel ka järgmise nädala alguses.

AS Luterma (endise AS Kalev) esindaja vandeadvokaat Leon Glikman teatas Päevaleht Online’ile, et just sellist otsust kohtult oodati. “Oleme pikemat

aega rõhutanud, et põhiseadus ja EL õigus ei võimalda ettevõtjatelt sellises olukorras üleliigse laovaru tasu sisse nõuda. Kui ei oleks sõltumatut ja seaduslikkust järgivat kohtusüsteemi, oleks meie klient pidanud riigile alusetult tasuma 135 miljonit krooni ja lisaks sellele veel hiigelintressi 22% aastas,” ütles Glikman.

Vastaspool võib küll esitada apellatsiooni, kuid sellise põhjendatud otsuse puhul osutub see ilmselt väheperspektiivseks, leidis ta.

URMAS JAAGANT

Eesti Päevaleht 13. november 2009

Alta Foodsi kaebus jäi rahuldamata Tallinna ringkonnakohus jättis täna täielikult rahuldamata AS-i Alta Foods kaebuse, millega vaidlustati AS-i Kalev tütaräriühingute aktsiate blokeeringu tühistamine.

Oma otsusega asus ringkonnakohus seisukohale, et AS-i Kalev Chocolate Factory 15 protsendi aktsiate blokeerimine AS-i Alta Foods väidetava nõude tagamiseks on sobiv abinõu, teatas AS Kalev.

Kalevi esindaja, vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul tuli kohus AS-ile Alta Foods eelnevalt niigi vastu ja lähtus tagamise abinõu valikul AS-i Alta Foods poolt pelgalt dekla-

reeritud nõude summast, mis ei pruugi kohtus või arbitraažis kinnitust leida.

“Ringkonnakohus kohustas AS-i Alta Foods deponeerima viis miljonit krooni AS-i Kalev kasuks võimalikult kahju katteks 20 päeva jooksul määruse jõustumisest ja raha mittetasumisel määrus tühistatakse ka 15 protsendi aktsiate blokeerimise osas,” sõnas Glikman.

Alta Foods vaidlustas Harju maakohtu 9. detsembri 2008. a määruse peale esitatud määruskaebuses Harju maakohtu määruse, millega kohus tühistas AS-i Kalev tütaräriühingu AS-i

Kalev Paide Tootmine, kellele omakorda kuuluvad AS-i Tere, OÜ Põlva Piim Tootmine ja AS-i Valmetek Invest aktsiad, aktsiate käsutamise keelu ja blokeeringu täies ulatuses.

Harju maakohus tühistas detsembris ka AS-i Kalev Chocolate Factory aktsiate käsutamise keelu ja blokeeringu 85 protsendi ulatuses ning jättis AS-i Kalev Chocolate Factory aktsiatest 15 protsenti blokeerituks.

Läinud aasta novembris blokeeriti Harju maakohtu kohtumääruse alusel AS-i Alta Foods taotluse osaliseks rahuldamiseks AS-ile Kalev kuuluvad tütaräri-

AASTA

2009 ühingute aktsiad. Tookord teatas AS Kalev, et kavatseb kõnealuse kohtumääruse vaidlustada ning et arvestades AS-i Alta Foods väidetava nõude suurust, on kohtumäärusega koormatud ebaproportsionaalselt palju AS-i Kalev vara.

Tallinna ringkonnakohtu määruse peale võib 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse riigikohtule.

KADRI RATT

Eesti Päevaleht 8. jaanuar 2009

Kohus kinnitas Elveso nõude alusetust „Harju Maakohtu otsus kinnitab üheselt, et AS-i Luterma ja AS-i Elveso vahel pikka aega vaidluse all olnud ülereostustasude nõue AS-i Luterma vastu on põhjendamatu,“ ütles AS-i Luterma õigusteeninduse juht Allan Viirma.

Viirma sõnul on alusetud AS-i Elveso väited, nagu juhiks AS Luterma järjepidevalt ja suurtes kogustes ülenormatiivset reostust vee-ettevõtja puhastusseadmetesse, teatas Luterma.

Viirma lisas, et jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et Rae vallas veeteenuse pakkujana monopoolses seisundis olev AS Elveso saab selliselt oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitades kahjustada samas vallas tegutsevat tootmisettevõtet. „Ka kohus asus seisukohale, et AS-i Elveso selline tegevus on vastuolus konkurentsiseaduse sätetega,“ märkis AS Luterma esindaja. „Kohtuotsus on ülipõhjali-

kult motiveeritud ja ma ei näe, et vastaspoolel saaks olla asjakohaseid apellatsiooni aluseid.

Kohus jaotas menetluskulud nii, et need jäid täielikult AS-i Elveso kanda. Elveso apellatsioon tooks temale kaasa olulisi täiendavaid kulusid,“ ültes AS-i Luterma kohtus esindanud vandeadvokaat Leon Glikman.

Harju Maakohus jättis eilse kohtuotsusega rahuldamata AS-i Elveso hagi, mille viimane esitas AS-i Luterma vastu mullu jaa-

AASTA

2009 nuaris, teatas AS Luterma. Hagiavaldusega nõudis AS Elveso AS-ilt Luterma põhjendamatult ülereostustasu ja sellelt arvestatud viivist kokku 21,8 miljonit krooni. Hagi menetluskulud jäid täielikult AS-i Elveso kanda.

RIINA KALLAS

Eesti Päevaleht 4. aprill 2009,

9

uudised

Jälitustegevuseks antud lubade hulk jahmatab Statistika järgi on aasta-aastalt kasvanud taotlused pealtkuulamisteks. Eesti torkab aga silma kõrge taotluste rahuldamise protsendiga, mis vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul on märk tõsisest põhiõiguste riivamisest.

Kui 2005. aastal esitas prokuratuur kohtule 519 taotlust telefonide pealtkuulamiseks, siis eelmisel aastal oli see arv 888.

Taotlustest on rahuldatud keskmiselt 88 protsenti.

Ka muude pealtkuulamiste taotluste arv kasvab pidevalt, kui 2005. aastal oli 121 taotlust, siis möödunud aastal 187. Siingi on taotluste rahuldamise arv kõrge ja kõigub 97 ja 99 protsendi vahel. Näiteks eelmisel aastal jäi rahuldamata viis taotlust, mis võrdluses varasemate aastatega on kõige suurem number.

“Eestis on näiteks rahuldamise protsent samas suurusjärgus kui Moldaavias, mille suhtes tuvastas EIK lahendis Iordachi v. Moldova (2009) EIÕK rikkumise,” sõnas Glikman. Tema sõnul on märkimisväärne, et

Moldaavias tuvastati EIÕK rikkumine lisaks veel põhjusel, et 60 protsenti karistusseadustiku kuriteokoosseisudest võimaldasid jälitustegevust. Eestis on vastav näitaja 68 protsenti.

Euroopaliku praktika kohaselt on jälitustegevus lubatav vaid üksikutel erandjuhtudel eriti raskete ja üldohtlike kuritegude asjades, nagu kuritegeliku ühenduse loomine, terrorism, narko- ja inimkaubandus.

Vandeadvokaadi sõnutsi Eestis kehtivad kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seadus ei vasta kaugeltki EIÕK nõuetele, mis näevad ette euroopaliku ultima ratio põhimõtte – jälitustegevust tohib kasutada vaid siis, kui muud tõendite kogumise viisid on ammendunud.

“Minu praktika näitab, et tõendite kogumist alustatakse nimme jälitustegevusest. Sellise lihtsama vastupanu teega kaasneb aga ulatuslike tagajärgedega põhiõiguste riive,” ütles Glikman.

Tema hinnangul võib jälitustegevuse taotluste arv olla suure-

nenud põhjusel, et taotlejad on absoluutselt kindlad, et luba ka saadakse, kuna formaalsete aluste olemasolul sisulisi asjaolusid, sealhulgas vajalikkust ja põhiõiguste riivet, ei kaaluta.

“Rahuldamise protsent ei saa kunagi ületada 98-99 protsenti, kuna taotlusi koostavad inimesed ja pole inimesi, kes ei teeks näpuvigasid, mistõttu paar formaalselt defektset taotlust sajast on vältimatu tulemus.

Kohtud näiteks jätavad paratamatute inimlike eksimuste tõttu palju suurema protsendi hagisid või kaebusi käiguta,” rääkis Glikman.

Justiitsministeeriumi asekantsler Heili Sepp märkis, et andmete tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et osaliselt rahuldatud taotlused avalduvad statistikas samaväärselt täielikult rahuldatud taotlustega, mistõttu võib rahuldatud taotluste osakaal olla mõnevõrra tegelikkusest suuremaks moonutatud.

Lisaks tuleb arvestada sellega, et ühe taotlusega on võimalik

Ringkonnakohus mõistis Mart Viisitamme õigeks Tallinna ringkonnakohus otsusAASTA tas tühistada Pärnu maakohtu otsuse, mis mõistis Mart Viisitamme ja Simmo Saare süüdi kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises. Mõlemale määrati ka mitusada tuhat krooni �������������� hüvitist.

Ringkonnakohus otsustas tühistada Pärnu maakohtu 19. aprilli 2010. a otsuse osaliselt Mart Viisitamme ja Simmo Saare süüditunnistamises ja karistamises KarS § 157 järgi, Mart Viisitammelt ja Simmo Saarelt menetluskulude, sealhulgas dokumendiekspertiisi maksumuse väljamõistmises ning neile õigusabi kulude hüvitamata jätmises.

Mõlemad mehed mõisteti karistusseadustiku paragrahvis 157 (kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises) õigeks.

Otsusega mõisteti Eesti Vabariigilt Mart Viisitamme kasuks välja 430 000 krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks õigusabi eest kohtueelses uurimises ja esimese astme kohtus.

Simmo Saare kasuks mõisteti 320 000 krooni valitud kaitsjale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses uurimises ja esimese astme kohtus.

Prokuröri apellatsioon jäeti rahuldamata.

2010

AASTA

2010

����������

Delfi 14. detsember 2010

Leon Glikman. luba küsida mitmeks eriliigiliseks jälitustoiminguks, mistõttu on esitatud taotluste koguarv väiksem kui erinevat liiki jälitustoimingute summa.

VEIKO PESUR

Postimees 4. märts 2010

Eesti Raudtee võitis raudtee kasutustasude vaidluse AS Eesti Raudtee võitis täna lõplikult raudtee kasutustasude vaidluse AS-iga Spacecom, kuna riigikohus ei võtnud viimase kaebust arutusele.

Kuna riigikohus Spacecomi kaebust ei aruta, siis jäi jõusse Tallinna ringkonnakohtu jaanuaris tehtud otsus, mille järgi peab Spacecom hüvitama Eesti Raudteele üle 15 miljoni euro.

Ringkonnakohus mõistis Spacecomilt Eesti Raudteele 2004. aasta mais sõlmitud raudtee infrastruktuuri kasutamise lepingu alusel infrastruktuuri kasutustasu liiklusgraafikupe-

rioodi eest 2004. ja 2005. aastal 7 637 223 eurot.

Lisaks eelnevale põhisummale peab Spacecom maksma Eesti Raudteele viivist 6 878 598 eurot. Ühtlasi mõistis kohus Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks riigilõivu, ekspertiisitasu ja muud menetluskulu 562 354 eurot.

Eesti Raudteed esindanud vandeadvokaat Leon Glikman ütles toona ERR-i uudisteportaalile, et ringkonnakohus jättis sisuliselt jõusse mullu veebruaris Harju maakohtus langetatud otsuse.

Glikman selgitas, et hagi tagamise korras on Eesti Raudtee kasuks väljaantud pangagarantii 82 800 000 kroonile ehk ligi 5,3

miljonile eurole, mis võimaldab vajadusel, jõustumise järgselt otsust kiiresti täita pangagarantii arvelt.

AS Spacecom kavatseb viia Eesti raudteeturu avamise ning sellega kaasnenud raudteekasutustasusid puudutava vaidluse Euroopa Kohtusse.

“Riigikohtu tänane otsus jätab vaidluses endiselt vastuseta mitmed väga põhimõttelised küsimused, mistõttu on neis küsimustes vaja pöörduda Euroopa Kohtusse,” ütles vandeadvokaat Marti Hääl.

Hääle sõnul pöördutakse ka Euroopa inimõiguste kohtusse seoses konventsiooni rikkumistega kohtumenetluse läbiviimisel

AASTA

2011 Eestis.

“Spacecom on oma vaidlustusõiguse realiseerinud, suutmata väärata kahe ülipõhjaliku kohtuotsuse veenvaid motiive.

Mis puudutab Spacecomi vihjeid Euroopa Kohtusse ja Euroopa inimõiguste kohtusse pöördumise kohta, siis ei saa need mõjutada Eesti Raudtee õigust nõuda Spacecomilt sisse eraõiguslikku võlga,” nentis Glikman.

MAREK KUUL

Postimees 23. mai 2011

Vaidlus eraisikuga ei võimalda Eleringil lõpuni viia 47 miljoni eurost projekti Eraisikut esindav Advokaadibüroo Glikman & Partnerid saavutas ringkonnakohtus määruse, mis eraisiku kaebuse alusel peatas tema kinnistule sundvalduse seadva korralduse täitmise, mistõttu Elering ei saa ehitada kinnistut läbivat õhuliini.

Vaidlus on seotud 162 km pikkuse Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliini rajamisega, mille ehitustöödega alustati 2011. a veebruaris Tartu külje all Viljandi maantee ääres. Tegemist on suurprojektiga, mille kogumaksumuseks on varem aja-

kirjanduses avaldatud andmete alusel koos eeltööde ja ehitusega arvestatud 47,2 miljonit eurot.

Elektriliin kulgeb üle paljude maaomanike kinnistute, sealhulgas üle advokaadibüroo kliendi kinnisasja.

Advokaadibüroo Glikman & Partnerid selgituste kohaselt lahendas ringkonnakohus määrusega esialgse õiguskaitse taotluse, mille esimese astme kohus jättis avalikele huvidele viidates rahuldamata. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

Sisuline arutelu vaidlusaluse korralduse võimaliku tühistamise osas jätkub Tartu Halduskohtus.

Ringkonnakohus leidis oma määruses ka seda, et tegemist ei ole ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, arvestades korralduse vähest motiveeritust.

“Vallavalitsuse korraldusega on rikutud kaebaja õigusi heale haldusele, samuti ei ole võimaldatud teostada ärakuulamisõigust, mistõttu on rikutud haldusmenetluse seadust. Haldusakt on motiveerimata, oluliste kaalut-

AASTA

2011 lusvigadega ning ei ole proportsionaalne. Lisaks eeltoodule on vaidluse all ka kogu sundvalduse seadmise regulatsiooni põhiseaduspärasus, arvestades nii varasemat Riigikohtu praktikat kui ka õiguskantsleri hiljutisi seisukohtasid,” märkis eraisikust kaebaja esindaja vandeadvokaat Risto Rüütel.

Delfi Majandus 24. märts 2011

Eesti Post andis konkurentsiameti kohtusse

Eesti Post esitas halduskohtule AASTA kaebuse, milles palub tühistada konkurentsiameti ettekirjutuse, mille järgi amet määrab tingimused, kuidas Eesti Post peab osutama kirjateenust teisele postiteenuse osutajale.

Eesti Posti juhatuse esimehe Ahti Kallaste sõnul on konkurentsiamet määranud ühepoolselt tasud, millega Eesti Postil tuleb teenust osutada ja sellega on amet ületanud oma pädevuse piire. “Eesti Posti seisukoht on, et ettekirjutuse vaidlustamine on vajalik, sest ei ole mõistlik siduda ettevõtet määramata ajaks ettekirjutusega, mille täitmine võib osutuda ettevõttele kahjulikuks või võimatuks ning mille alusel kujunev praktika julgustab konkurentsiametit ka edaspidi piiramatult ja ilma seadusliku aluseta sekkuma ettevõtte äritegevusse, sh hinnakujundusse,” sõnas ta.

Konkurentsiamet tegi 4. märtsil 2011 Eesti Postile ettekirjutuse postiteenuse osutaja kohustuste rikkumise lõpetamiseks, mille raames analüüsis Eesti Posti poolt Express Postile pakutud postivõrgule juurdepääsu tingimuste vastavust postiseaduse nõuetele.

Analüüsi tulemusena leidis konkurentsiamet, et kirja edastamise teenus on võrdsustatav postivõrgule juurdepääsu teenusega ning Eesti Posti arvates kirjutati firmale üheselt ette, milliste tingimustega ja piirhinnaga peab ta teisele postiteenuse osutajale postivõrgule juurdepääsu võimaldama.

Eesti Posti seisukohalt on ettekirjutuse vaidlustamine halduskohtus vajalik, sest ettekirjutuses valitud meede on üllatuslik ja ootamatu sisuga. Eesti Posti kohtus esindava advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaadi Risto Rüüteli sõnul on lubamatu ettevõtja majandusliku vabaduse piiramine rohkem, kui on seadusandja ette näinud.

Teine põhimõtteline küsimus, milles Eesti Post konkurentsiametiga eriarvamusel on, see, mida kujutab endast postivõrgule kasutusõiguse andmine, millises ulatuses seda teha saab ning kuidas postivõrgu kasutusse andmine seostub postiteenuste osutamisega.

Ettekirjutuse vaidlustamine ei peata automaatselt Eesti Postile tehtud ettekirjutuse täitmist.

2011

URMAS JAAGANT

EPL 11. aprill 2011

NUMBER

2002.

aastal valiti Leon Glikman Eesti Õiguskeskuse poolt aasta advokaadiks.

10

intervjuu

www.blslawfirm.com

Aleksander Glikmanil täitus 21. septembril 2011. aastal 60 tööaastat advokatuuris Advokaadibüroo

Glikman omanikke ja vandeadvokaadi Leon Glikmani isa Aleksander Glikman räägib intervjuus Äripäevale, mis on teda hoidnud selle töö juures nii kaua ja mida ta arvab Eestist kui õigusriigist ning elust siin maal.

�������������� & Partnerid üks ����������

Kui tegev te hetkel olete?

Väga vähe tegev. Advokaadi praktikaga tegelen väga vähe ja minu peamine töö on büroosiseselt keeruliste küsimuste arutamisel osaleda, noorematele nõu anda ja neid juhendada.

Uusi ülesandeid ma enam vastu ei võta.

Kuidas olete suutnud nii kaua vastu pidada või mis teid on hoidnud selle töö juures?

See töö meeldib mulle. Tõsi küll, ma ei saa ütelda, et lapsepõlves oleksin kindlalt tahtnud saada juristiks ja veel enam advokaadiks. Minu mõlemad vanemad olid arstid. Tükk aega mõtlesin, kas lähen arstiteadust või juurat Tartusse õppima.

Läksin juurat õppima ja ei kahetse. Advokaaditöö on humaanne, inimeste abistamise töö. Mul ei ole kordagi pähe tulnud mõtet vahetada elukutset.

Milliseid rahasummasid olete liigutanud? Ja kas oskate öelda, mis on olnud suurim summa, mida olete ühes kohtuprotsessis teeninud?

Kõigepealt tahaks ütelda, et nõukogude ajal oli üldse advokaadi teenistus piiratud. Kuna olen suure osa advokatuuri tegevuses olnud advokatuuri ametikohtadel, sain lihtsalt palka. Kui ma väga ei eksi, siis oli see 270 rubla kuus. Esimees sai natuke rohkem, 300 rubla kuus.

Tahaksin kummutada arvamuse, et advokaadid teenivad hirmus palju. Need, kes on partnerid, on loomulikult osaühingu osanikud, kes saavad dividenditulu, kuid muud advokaadid saavad palka. Heade büroode teenustasud on väga kõrged, ja selge see, et need ei ole kaugeltki kõigile kättesaadavad, aga advokaatidele läheb ju sellest väike osa. Selle eest näete te kõiki neid ruume, mida tuleb üleval pidada, tehnikat muretseda jne.

Puudust pole ma kunagi kannatanud, aga rikkaks ka ei ole saanud.

Kuidas on arenenud Eesti õigussüsteem?

Eesti ajal on toimunud tohutu murrang. Mina hindan meie õigussüsteemi arengut väga positiivselt. Kui rääkida eriti kohtutest, siis suurim saavutus on see, et oleme saanud sõltumatu õigusmõistmise süsteemi. Ma ei tea ühtegi juhust, et kedagi oleks mõjutatud. Tõsi küll, natuke maha jäänud on minu arvates

karistusõigus ja kriminaalmenetlus.

Mulle teevad muret üldsuse arusaamad, mida kasutatakse meil igal pool, et see või teine kohtulahend ei ole ühiskonna õiglustundega kooskõlas. Esiteks, ma ei tea, mis on ühiskonna õiglustunne. See on ikka häälekate inimeste seisukohad.

Teiseks, kui me oleme usaldanud sõltumatutele kohtutele õiguse mõistmise, siis keegi teine ei saa otsustada, kas see või teine asi on õigesti lahendatud või mitte.

Loomulikult võib kohtuotsust kritiseerida, aga meil tundub see olevat natuke ülepaisutatud nõue, et kohus peaks arvestama mingit müstilist õiglustunnet.

Muidugi on meil säilinud ka süüdistatav kallak ja ka ajakirjanduses mõistetakse inimest süüdi enne, kui kohus on otsuse teinud. Hiljem mõistetakse õigeks ja siis tuleb üks väike uudisnupuke, aga inimese renomee on rikutud. Selles mõttes probleeme on. Ühiskonna õigusteadvus ei ole veel päris lääne-euroopalikul tasemel. See on minu isiklik seisukoht.

Kuidas on muutunud advokaadi roll ajas?

Märkimisväärselt. Lähtudes sellest, et turumajanduslikus ühiskonnas on tsiviilsuhted väga keerukad. Nende kujundajad on ju suuremalt jaolt advokaadid.

Aktsiaseltside ja suuremate ettevõtete puhul ei ole üldse mõeldavgi, et mingisugune õigustoiming tehakse ilma juristita. Inimesed on hakanud järjest rohkem aru saama, et tuleb ka õiguslikult aru saada sellest, mida tehakse. Advokaaditöö roll ühiskonnas suureneb.

Tõsi küll, advokaate ei armastata kuskil. Juba nõukogude ajal oli advokaat täiesti võõrkeha. Ilmselt rahvusvahelise renomee huvides pidi süsteem taluma, et meil olid advokaadid.

Kas teil on olnud ka eeskujusid?

Kõige rohkem tooksin esile minu lapsepõlvesõbra Simon Levini, kes oli advokatuuris eeskuju kõigile. On olnud ka teisi advokaate, aga nimesid ei hakkaks nimetama. Simon Levinit nimetasin ka selle tõttu, et kahjuks teda enam ei ole meie seas, ei oleks hakanud muidu reklaami tegema.

Kuidas teile tundub, milline kuvand on tekkinud advokaadist Eesti ühiskonnas ja kas see vastab tegelikkusele?

Tundub, et see kuvand on paranenud, aga ta on siiski üldiselt küllaltki halb. Probleem on vist selles, et advokaati seostatakse selle isikuga, keda ta esindab ja kaitseb. Need on sageli väga ebameeldivad inimesed, on ka kurjategijaid, ja siis tekibki

ühiskonna selline mulje, et advokaadid on raha eest nõus ei tea keda kaitsma. Aga me peame kaitsma, see on põhiseaduslik kohustus, me ei tohigi keelduda.

See ei ole ainult Eesti ühiskonna eripära.

Läbilõikes on advokaadid ikka täiesti korralikud inimesed, kes teevad oma tööd südametunnistusega. See on valdav enamus, mida võin kohe kindlalt öelda.

Mida arvate advokatuurist ja tema rollist ühiskonnas?

Advokatuuri roll on väga suur. Ta on küll avalik-õiguslik organisatsioon, aga ta peab olema sõltumatu. Kui ma olin advokatuuri aseesimees, siis oli lõputu võitlus, et justiitsministeerium, keskkomitee ja ei tea veel kes annaks meile juhiseid, mida nende arvates oli õige läbi viia.

Ma arvasin, et vabas Eestis see probleem langeb ära, aga ei. Ka Eestis ilmneb selline tendents, et täitevvõim tahab saavutada üha suuremat kontrolli advokatuuri üle. Kui on täitevvõimu kontroll advokatuuri üle, siis ei saa ka üksik advokaat olla täiesti sõltumatu. Meie praegune juhatus on advokatuuri huve hästi kaitsnud ja ma arvan, et kõik need probleemid lahenevad.

Mida arvate üldse Eesti elust praegu? Kas teil on siin hea elada?

Mina ei kujuta ette, kus ma veel peaksin elama. Ma olen siin sündinud, see on minu kodumaa. Mul ei ole kunagi mõtet tulnud, et võiksin kusagil mujal elada. Mis puutub headusse, taandub see küsimusele, kas me sellist Eestit tahtsimegi. Ma arvan, et kindlasti tahtsime, kuna on jälle iseseisev ja sõltumata oma riik. See, et me mitme

Oma esimese juhiloa sai Aleksander Glikman 1951 aastal.

Täna on Aleksander Glikman võtnud enda kanda noorte juhendamise ja õpetamise. asjaga rahul ei ole, on ju enesest mõistetav. Kodanikud peavadki suhtuma oma riiki kriitiliselt.

Loomulikult ei saa me oma elu võrrelda arenenud Lääne riikidega. Minul on hea.

Kui tohib küsida, siis mis on olnud teie kõige suurem unistus ja kas see on ka täide läinud?

Siiamaani rääkisime tööst ja see on olnud mulle väga oluline.

Kuid veel tähtsam on mulle perekond. Kui inimesel on unistus, et tal on hea perekonnaelu, hea ja arusaaja abikaasa, korralik laps, mis on mul kõik olemas, siis isiklikus elus on minu unistused kõik täitunud. Äripäev 2009

Aivar Pilv Aleksander Glikmanist: Suur Õpetaja ja heatahtlik kolleeg Nii minu enda kui ka kindlasti paljude kolleegide jaoks on Aleksander Glikman läbi terve oma tegevuse olnud mitte ainult suurepärane advokaat, vaid ka Suur Õpetaja ja heatahtlik kolleeg, ütleb praegune Eesti Advokatuuri esimees ja advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat ja partner Aivar Pilv.

Mäletan, et 25 aastat tagasi ülikooli lõpetanud juristina Eesti Advokatuuri tööle tulles ja temaga suheldes tundsin äärmiselt suurt aukartust. Tema erialased teadmised olid muljet avaldavad.

Sellel ajal valitses ühiskonna mudelist tulenevalt vanemate ja nooremate kolleegide vahel omavahelistes suhetes palju suurem distants kui tänapäeval. Seetõttu oli äärmiselt meeldiv ja hea tunne, kui peagi mõistsin, et Aleksander Glikman on soe ja avatud inimene, kes võis töös näiva ranguse kõrval olla väga seltskondlik ja humoorikas. Meenutused advokaatidega seotud erinevatest juhtumitest kõlasid tema suust alati meeleolu tõstvalt ja lõbusalt.

Eesti Advokatuuri jaoks on Aleksander Glikman läbi aastakümnete olnud isik, kes käivitas teadus-metoodilise töö ja on arvukate sellekohaste juhiste autor. Tema koostatud kogumikest teadmiste ammutamine oli omal ajal iga noore advokaadi jaoks iseenesestmõistetav, kui tahtsid areneda ja hindasid oma töös kvaliteeti.

Eesti Advokatuuri hea töökorraldus ja paljudes olulistes küsimustes vajalike juhtimisotsuste tegemine – need on märksõnad, mis iseloomustavad tema äärmiselt pikaajalist tööd Eesti Advokatuuri aseesimehena.

TEAVE

Glikman, Aleksander (1929), Eesti õigusteadlane.

Aleksander Glikman on sündinud 4. IX 1929 Tallinnas.

Ta lõpetas 1951 TRÜ õigusteaduskonna ning asus tööle Haapsalu ja Hiiumaa õigusnõuandla juhatajana.

1952 töötas Glikman Loksa ja Kiviõli ning 1953–55 Kose õigusnõuandla juhatajana.

1955 siirdus ta tööle Tallinna II õigusnõuandlasse ja 1956 sai temast selle juhataja.

Ta oli 1991 loodud advokaadibüroo Glikman & Glikman asutajaliige ja partner, 2004 sai temast advokaadibüroo Glikman & Partnerid (algselt Teder, Glikman & Partnerid) kaasomanik.

Glikman on a-st 1951 olnud Eesti Advokatuuri liige, 1972–1990 oli ta selle aseesimees.

1969–1990 oli ta Advokaatide Kolleegiumi Presiidiumi liige.

1992 sai Glikman vandeadvokaadiks.

1992–2006 oli ta Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni esimees.

Glikman on osalenud paljude eraõiguse seaduste koostamisel ja on pidanud juristidele täiendusõppeloenguid.

1977 sai ta Eesti NSV teenelise juristi aunimetuse ja 2003 Eesti Advokatuuri teenetemedali.

Eesti riiklik teenetemärk: IV klassi Valgetähe orden (1997).

11

intervjuu

Simon S. Levin: kohtusse pole aral advokaadil asja Vandeadvokaat Simon Levin (77) kehastab sidet eestiaegsete ja tänaste advokaatide vahel. Ta soovib, et kolleegid võtaks omaks eelkäijate väärtused.

Advokaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid tähistati just üliharuldast tähtpäeva – teil täitus 60 aastat õigussüsteemis töötamisest.

Kuidas kõik algas?

14. augustil 1945 astusin 16-aastase praktikandina üle Tallinna I õigusnõuandla läve, kus valitses tõeline koostöövaim. Oli erakordselt huvitav aeg – sain töötada koos Eesti Vabariigi aegsete väljapaistvate advokaatidega, keda nõukogude võim polnud veel kõrvaldanud.

Need vana kooli advokaadid esindasid kõige paremaid sõjaeelseid traditsioone ja kombeid.

Ammutasin palju oma kolleegidelt. Õppisin siis Tallinna juriidilises koolis kuuekuulistel kiirkursustel. Akadeemilise hariduse sain hiljem.

Advokaadiks olin tahtnud saada kogu aeg. Meie peres olid mehed traditsiooniliselt advokaadid – ka minu isa ja tema vennad.

Kas sukeldusite kohe töösse?

Esimesed kolm-neli päeva täitsin korrapidaja ülesandeid, suunasin kliente edasi. Juhataja saatis mind koguni kohtusse, kui oli advokaati vaja. See oli viga, et

sain nii noorelt tööd teha.

Advokaaditöö eeldab mitte ainult seaduste tundmist, vaid ka elukogemust, mida mul loomulikult polnud. Tollal tuli tegeleda paljude standardsete probleemidega.

Kui vaatate ajas neile 60 aastale tagasi, siis millised protsessid eredamalt meenuvad?

Meelde on jäänud minu osavõtul toimunud protsessid, kus õnnestus säästa inimese elu.

Kõige drastilisemad olid need protsessid, kus mul tuli käia läbi mitme kohtuinstantsi, et jõuda surmanuhtluse äramuutmise või koguni asja täieliku tühistamiseni. Inimesed, keda kaitsesin, polnud inglid. Minu vastu oli suunatud ka avalik arvamus, mis on tohutu jõud.

Ka ajalehtedes avaldati artikleid, kus kirjutati, et tapjal pole õigust elule. Olen kogu elu jooksul püüdnud mitte minna faktide moonutamise teed, vaid jääda faktide raamidesse, andes neile oma hinnangu.

Ka taasiseseisvas Eestis olete olnud osaline mitmes kõmulises kohtuprotsessis, kus rahva õiglustundele viidates nõutakse teie kaitsealuste süüdimõistmist ja karmi karistamist. Kas avaliku arvamusega vastuollu minek on raske?

Advokaat on ainus ametiisik, vormiliselt küll vaba elukutse esindaja, kes kasutab kohtutribüüni riikliku süüdistuse

kummutamiseks. Antud hetkel vaidlustab ta sisuliselt riigi seisukohta. See iseenesest ei nõua mitte ainult teadmisi, vaid ka suurt julgust, ennekõike intellektuaalset julgust.

Olen esinenud nii ülemkohtus kui ka riigikohtus, kus minu seisukohad pole süüdistajatele meeldinud. Arvan, et see professionaalne vastasseis pole sugugi vähendanud minu aktsiaid prokuröride silmis.

Mis hinnangu annate tänapäeva Eesti õigusemõistmise kvaliteedile ja ka oma kolleegide ametioskustele?

Väga paljude noorte advokaatide professionaalne tase on arvestatavalt kõrge. Mitte kõigil pole veel neid oskusi ja kogemusi, mis olid advokaatidel sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal.

Kahjuks pole veel meil vajalikul määral korporatiivset ühtekuuluvustunnet, mis oli iseloomulik esimesele Eesti Advokatuurile.

Mul on hea meel, et tänase advokatuuri juhatus püüdleb selle poole. Ka noored kohtunikud on tublid. Esimese astme kohtunike tase on igati võrreldav või koguni ületab varasema iseseisvusperioodi taseme. Muidugi on igas karjas oma mustad ja hallid lambad.

Kõrgema astme kohtunike teadmised ja oskused on eriti kõrged.

Pensionipõlve te veel ei pea?

Teen tööd, aga mitte palju.

��������������

Peamiselt konsulteerin keerulisemates asjades kliente, kui nad minu poole pöörduvad. Olen oma tagasihoidlike teadmistega abiks ka kolleegidele. Erandlikel juhtudel käin ka ise kohtus.

Tegelen ka teadusega, olen spetsialiseerunud kriminaalmenetlusele.

Kriminaalmenetlus on minu leivatükk ja hobi, millega oma vaba aega täidan. Nagu eakale inimesele kohane, on mul teatud liikumisraskusi, kuid muus osas on kõigevägevam mind säästnud.

����������

KAI KALAMEES

Eesti Päevaleht 16.08.2005

TEAVE

Simon S. Levin 1928–2008.

Ainsa elusoleva advokaadina on töötanud koos sõja eel praktiseerinud advokaatide, oma ala tõeliste korüfeedega.

Aktiivselt osalenud uue karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse korra väljatöötamise juures.

Töötanud Tartu ülikoolis külalisprofessorina.

Olnud kaitsja mitmel ühiskonna kõrgendatud tähelepanu all olnud kohtuprotsessil (näiteks nn 10 miljoni dollari ja Kurkse surmaretke protsessid).

Lapsepõlvesõbrad Aleksander Glikman ja Simon S. Levin.

Advokaadibüroo asutab Tartu Ülikooli juurde Simon Levini stipendiumi Sügisest saab üks Tartu Ülikooli juuratudeng 50 000-kroonise õpiraha, sest advokaadibüroo Glikman & Partnerid loob Tartu Ülikooli sihtasutuse juurde Simon Levini stipendiumi.

«Simon Levin tegeles kriminaalkaitse ning selle efektiivsuse menetlus- ja materiaalõiguslike probleemide, kassatsioonimenetluse, samuti advokaaditöö eetiliste aspektide uurimisega, mistõttu on stipendium mõeldud nende valdkondade uurimise jätkamiseks,» kommenteeris stipendiumi looja, Glikman & Partnerid üks omanikke Aleksander Glikman.

Tartu Ülikooli sihtasutuse juhatuse liige Ruth Kotsar lisas, et Simon Levini nimelise stipendiumi asutamine on tunnistus

kolleegide austusest Levini elutöö vastu ning kantud soovist jäädvustada järeltulevate põlvede õigusteadlaste jaoks oma eriala suure meistri nimi.

Simon S. Levin (1928–2008) oli juudi päritolu legendaarne Eesti advokaat. Levin lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1947. aastal ning võeti samal aastal ka advokatuuri liikmeks. Õigusteaduse kandidaadi kraadi kaitses ta 1974. aastal.

Simon Levinile kuulus advokaaditunnistus, mis kandis järjekorranumbrit 1. 2004. aastast töötas Levin advokaadibüroos Teder & Partnerid ning advokaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid.

Levinit on autasustatud Valgetähe IV järgu ordeniga.

Teisipäeval, 10. juunil allkirjastavad advokaadibüroo Glikman & Partnerid ning TÜ sihtasutus Tallinnas Simon Levini nimelise stipendiumi statuudi.

Alates käesoleva aasta sügisest antakse kord aastas välja üks 50 000 krooni suurune stipendium, millega toetatakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppe üliõpilasi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi õppetöös ning karistusõiguse, kriminaalmenetluse, kriminoloogia ja õiguspsühholoogia alases teadustöös, märgib Tartu Ülikool oma Postimehele saadetud teates.

RISTO METS

Postimees 6. juuni 2008

Toimetamine ja kujundus: Türi Arengu Sihtasutus / Türi Rahvaleht, www.tyri.ee/tasa

Levini stipendiumi allkirjastamine. Pildil Leon Glikman ja Ruth Kotsar.

Fotod: Glikman & Partnerid, Äripäev, Kutt Niinepuu, erakogu

Trükk: AS Kroonpress

12

Summary in English

www.blslawfirm.com

Glikman & Partners celebrates its 20th birthday!

Dear

reader!

This

newsletter

is

�������������� dedicated ���������� to the celebration of law

firm Glikman & Partners 20th anniversary! We are one of the oldest law firms in Estonia, created in 2004 by the merger of Teder & Partnerid (founded in 1992) and Glikman & Glikman (founded in 1991).

The past 20 years have been very interesting both for us and for all companies active in the Baltics. We have seen our society and economy being rebuilt. We’ve seen major reforms in our legislative framework. At the same time we have participated in legislative drafting and discussions related to the development of our society.

Over this period we have serviced thousands of clients, participated in numerous court hearings, assisted in the formation and development of a multitude of businesses, and helped to resolve coutless disputes.

Much of what we do has been in the public limelight. This is why we have decided to collect the most interesting articles from the media and put them together into this special newsletter, which we hope you will enjoy.

We wish to thank all of our clients, cooperation partners and colleagues

for trusting us over the past 20 years.

It is our pledge to you to continue to do our best for you in the hope of

our continued cooperation for many decades to come!

Sincere thanks to you all!

CHRONOLOGY

1991 – Law Firm Glikman & Glikman is founded 1992 – Law Firm Indrek Teder is founded 1993 – partner Märt Rask joins law firm Indrek Teder, the name of the firm is changed to Teder & Rask 1995–1996 – Märt Rask becomes Minister of Justice 1999 – Märt Rask becomes a member of parliament 2004 –Märt Rask leaves the firm to become the Chairman of the Supreme Court 2004 – Merger between Glikman & Glikman and Teder & Partners.

The new name of the firm is Teder, Glikman & Partners.

2004 – Establishment of BLS (Baltic Legal Solutions) – an association of leading Baltic law firms (Teder, Glikman & Partners from Estonia, Kronbergs & Čukste from Latvia and Jurevicius, Bartkus & Partners (today known as BLS Lithuania) from Lithuania).

2005 – Mariana Hagström and Daisy Tauk become partners of Teder, Glikman & Partners.

2006 – Teder, Glikman & Partners with 7 other European firms establish an alliance called Pinsent Masons Luther Group (PMLG).

2007 – Mr Leon Glikman becomes the Honorory Consul of Israel.

2008 – Mr Indrek Teder leaves the firm to become the Chancellor of Justice, the firm is now known as Glikman & Partners.

2009 – the firm moves to Nordea building (Liivalaia 45) and adopts a new visual pan-Baltic corporate identity 2010 – ISO 9001:2008 certificate is issued to Glikman & Partners 2011 – Glikman & Partners celebrates its 20th anniversary