03/11
Täna lehes:
Koolikiusamine Koolielu Sündmused Nonsense Poolamaa Pikk koolinädal Tulemused EV 93. aastapäev
Juhtkiri Märtsikuu Koolivaimu juhtkirja kirjutades valdavad mind
kummalised
tunded
–
proovin
Emakeelepäev
endale
teadvustada, et see on minu viimane, samas tegelikult sellest aru veel ei saa. Jah, tõesti, pärast
Õpilased kirjutasid emakeelepäeva puhul, mida nad arvavad eesti keelest.
selle lehe valmimist jääb see minule ja küljendaja
Eesti keel on maailmas väga ainulaadne. Need, kes oskavad seda
Laurile alatiseks seljataha ning meie kohtadele
imeilusat keelt, võivad küll pea väga uhkelt püsti ajada. (Andreas, 11. kl)
asuvad uued pealehakkajad.
Eesti keel on väga ilus ja kõlav keel. Seda on ka kergem rääkida kui
Olen otsustanud seekordse juhtkirja pühendada
näiteks vene keelt. Välismaalased peaksid hea tahtmise korral selle
meie toimetusele, mis, Laurit tsiteerides, töötab
keele küll selgeks saama. Aru saada on kindlasti kergem kui ise rääkima
nagu päris ajaleht, kuna lugude valmimine ja
õppida. (Heiko, 11. kl)
küljendamine on alati TÕESTI viimasel minutil. Tegelikult on meie seltskond asjalik ja tubli ning eelkõige seda just tänu Karoliinele, kes kogu ettevõtmise eesotsas on. Lehetegu algab sedasi: Karoliine annab teada kuupäeva, mis mõneks ajaks tagaplaanile jääb. Nädal enne tähtaega on koosolek, kuhu üldjuhul ilmub kolm-neli inimest ning me jagame omavahel ülesanded. Mõned päevad edasi on järgmine kokkusaamine, mille jooksul avastame, et ükski kirjatükk pole veel valmis. Jäänud on vaid
Eesti keeles esitatud laulud ja luuletused kõlavad väga ilusasti. Üks väga hea eestikeelne sõna on maiasmokk. (Aivo, 11. kl) Ungari, soome ja eesti keel on kõige suurema kõnelejate arvuga soomeugri keeled. seega on eesti keel üsnagi unikaalne. (Sten-Ander, 11. kl) Mõnus ja omapärane keel – ma arvan, et suudame seda elus hoida ja ka teiste rahvaste huvi eesti keele õppimise vastu kasvatada. Meie keelega annaks palju ära teha, võib näiteks vallutada maailma! (Mario, 11. kl)
neli päeva ning lõpuks algab tegutsemine suure
Veetsin nädala välismaal ja seal pidi peaaegu kogu aeg suhtlema
kiirusega pihta – tehakse intervjuusid, palutakse
võõras keeles. Lõpuks kodumaa pinnale jõudes oli nii hea jälle eesti keelt
kutsikasilmade kaasabil õpetajate ning õpilaste
kuulda. (Kaarel, 10. kl)
kirjutisi ning emakeeleõpetaja parandab viimasel minutil pead vangutades kirjatöid.
Kõige ilusam maailmas. Seda arvavad ka paljud välismaalased. Nii erilist keelt ei leidu kusagil mujal. Paljud leiavad, et eesti keel sarnaneb
Täna on neljapäeva õhtu ning homseks on vaja Koolivaim pdf-fail’ina teele saata. Hoolimata paarist puuduvast loost ning mõnest pildist, tean, et me jõuame. Alati jõuame. Praegu aga lõpetan oma viimased read ning loodan, et Koolivaim muutub ajaga ainult huvitavamaks, sisukamaks ja meeleolukamaks, sest kirjutajad seda just ongi.
Maali Per t 12. klass
soome keelega, aga mina arvan, et meie keel on ikka palju omapärasem. (Kristiina, 10. kl) Ülipalju sõnu ja mõnusalt muhedaid roppe väljendeid – enamik inimesi maailmas ei tea sellest midagi. (Sergo, 10. kl) Keel võiks uueneda küll, aga ainult normaalsuse piires. Pole vaja teistelt laenata, peaks ikka ise vajaduse korral täitsa uue sõna tegema. Keel on tähtis ja peavad olema ka reeglid, mis ei lase keelel võõraks muutuda. (Marko, 10. kl)
Jätkub järgmisel leheküljel
Arvamus
2
Koolikiusamine ja koolivägivald
Koolikiusamine ja koolivägivald... Tundub olevat teema,
millest ikka ja jälle räägitakse nii meil kui mujal Eestis, väljaspool Eestit. Eks kool on ju ühiskonna nägu. Mida rohkem
pingeid ja keerulisi suhteid ühiskonnas, mida raskemad ajad
peresuhetes, seda rohkem probleeme ka koolis. See aga ei tähenda, et me seda rahuliku südamega taluma peame.
• Suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine,
grimassitamine, ignoreerimine jne.
Koolivägivald on sageli täiskasvanuile väga varjatud.
Koolivägivalla ärahoidmiseks on võimalik siiski palju ära teha. Kõige aluseks on usalduslik suhe, olgu siis õpilase ja õpetaja, suurepärane, kui lapse ja vanema vahel.
Kui
Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette
laps teab, et kodu on tema kindlus, et kodus võib kõigest
peaaegu kõikides koolides. Kiusamine võib viia tõsisemate
rääkida, juhtugu, mis tahes, teda aidatakse alati, siis on
vägivallategudeni ja viia ka koolist väljalangemiseni.
võimalik ka probleemid lahendada juba enne nende tekkimist.
Lastekaitseliidu kodulehekülg kirjutab lahti konkreetsed terminid. Mis on koolivägivald? Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut. Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv
Koolivägivald on nii füüsiline kui ka emotsionaalne kiusamine, mis vajab kohest täiskasvanu sekkumist. Vanemad peavad olema tähelepanelikud, kui laps mingil põhjusel kooli ei taha minna, tuues ettekäändeks näiteks halva enesetunde – selle taga võib peituda hoopis hirm.Aidata saavad ka need, kes näevad ja teavad, kui nad saavad oma argusest võitu, kui nad pole ükskõiksed seni, kuni nende endiga midagi ei juhtu. Kui tuntakse end ebakindlana, et ise vahetult sekkuda, siis alati on võimalus leida keegi, kes on lähedane ja kindel ja rääkida talle. Kindlasti ei ole kiusamisest rääkimine kaebamine, see on
pahatahtlik käitumine.
enese ja teiste kaitsmine! Inimene võib olla nii erinev kui tahes,
Kiusamise liigid:
kui ta ei kahjusta sellega ennast ega teisi. Kõigil meil on õigus
• Füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees
turvalisele ja vägivallavabale elule.
seismine, takistamine, asjade peitmine jne;
Kirsti Talu
• Psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine,
Sotsiaalpedagoog
väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne;
Emakeelepäev Eesti keel on meie emakeel ja sellepärast ongi ta kõige ilusam
teistesse riikidesse ega tule enam tagasi. Mulle meeldib eesti
ja kodusem. Grammatika on aga ikka äärmiselt raske. Ma ei
keel väga. Tahakas küll teisi keeli niisama hästi osata, aga eesti
mõista, miks me peame koolis oma emakeelt nii spetsiifiliselt ja
keel on ikka emakeel ja teised ainult võõrkeeled. (Arles, 9. kl)
süvitsi õppima. See võtab keele võlu ära.
Ärgem laskem teistel keeltel oma eripära ära võtta! Kõikide
Kunagi mitmete tuhandete või isegi juba sadade aastate
mõjutuste kiuste on meie rahvas suutnud oma keele säilitada,
pärast on eesti keel nagu liivi keel praegu, seda kõneleb vaid
aga nüüd muutub see iga põlvkonnaga võõramaks. Võib-olla
mõni vanainimene. Kahju küll, et noored seda keelt natuke
lähme mõnesaja aasta pärast üldse inglise keelele üle. Me ei
risustavad. Ma isegi kuulun nende hulka ... (Maarjan, 10. kl)
tohiks lasta oma keelel hääbuda. (Kadri, 10. kl)
Muutudes liiga majanduskeskseks, on oht, et me ei väärtusta küllaldaselt oma riiki ja keelt. Olen kuulnud asjatundjatelt
Ilus keel, aga arenguruumi veel on – osade sõnade asemel võiksid paremad sõnad olla. (Kristjan, 9. kl)
, et nad näevad eesti keele hääbumises otsest ohtu eesti iseseisvusele. Kes kaitseb riiki, kui seda enam ei väärtustata? Mina pean eesti keelt enda jaoks väga tähtsaks. (Tauri, 11. kl) Minu emakeel on äge keel! eesti keel on üks parematest keeltest, sest iga meeleolu kirjeldamiseks on oma tosin sõna. Luuletusi on lihtne kokku panna, sest riimuvaid sõnu on palju. Vahel jääb küll sõnadest puudu ka. (Ingmar, 9. kl) Eesti keel on ohu äärel, kuna paljud inimesed lähevad
Eestlastele kerge, võõrastele raske ja on teatud maske, mille tagant leiame selle õige aste – kõik see on meie oma, me eesti keele vaste. (Ly-Andra, 10. kl)
Koolielu Lumelinna ehitamine
Sõbrapäev 14.
veebruaril
tähistasime
valentinipäeva. Riietusstiiliks
oli
punane
värv
ja
südamekujulised esemed. Südameid oli vähe, aga punast värvi riideid hakkasid silma küll. I korrusel oli ilus suur postkast, kuhu terve koolipere sai sõbrapäevakaarte panna. Kiitus ja tänusõnad 13. klassi õpilasele Viktoria Valjaugaitele, kes selle postkasti ära ehtis. Kaarte sai panna kuni kella 12, sest siis jagati need omanikele laiali. Alates kella 9 sai I korrusel valida kõige sõbralikumat õpilast. Igal õpilasel oli üks hääl, mille andmisel tõestas seda tema allkiri. Hääletamisnimekirjas oli kokku 199 inimest, kellest hääletamas käis ainult 80. See teeb 40%. Kahju, et huvi oli nii väike. Sellegi poolest lugesime hääled kokku ning võitjaks osutus 10. klassi õpilane Jüri Sääsk.
Ainult kahe häälega jäi talle alla Jüri klassiõde Keiu Anderson,. Jüri sai auhinnaks šokolaadi ja kruusi, millele oli peale kirjutatud „Kõige sõbralikum õpilane“. Ka sel aastal oli võimalik kasutada pulgakommiteenust – saata kellelegi pulgakomm. Teenus maksis 0,20 eurosenti. See oli väga populaarne, kuna pulgakommid olid juba paari tunniga otsa saanud ja kahjuks juurde neid võtta enam ei olnud. Paljud jalutasid kooli peal vastu, pulgakommid suus ja nägu naerul. Sõbralik ja vahva päev möödus rõõmsalt. Kes jagas tervitusi, kes kallistusi. Kõik olid õnnelikud.
Karoliine Kask
Sekretär-huvijuht
3
Koolielu
4
Vastlapäev
isevad Gümnaasiumipoisid vuh
võidukelgul mäest alla
Maruse,
5.
klassi
Rasmus-Oliver Veskimägi ja 5. klassi Silva Maruse. Kõigile pakuti teed ja küpsist. Kui
Vastlapäev toimus 8. märtsil peale 6. tundi laululava mägedes. Lapsed hakkasid kohe oma kelkudega liugu laskma. Mõne aja pärast korraldasid Ivi ja Karoliine mänge. Mängudes osales neli võistkonda, nende seas ka üks julge kamp õpetajaid. Joosti lumes edasi-tagasi ja tõmmati võidu kelku. Auhinnaks said kõik võistkonnad kommi. Igal klassil oli ülesandeks meisterdada kelk, millega oleks võimalik ka mäest alla lasta. Kolmel klassil (5., 6. ja 11.-12. klassil) olid uhked enda meisterdatud kelgud täiesti olemas. Kõik kelgud oli omamoodi huvitavad ja mäest alla libisesid ka, aga lemmikkelguks valiti 11. ja 12. klassi kelk. Auhinnaks oli uhke vaas, mille sees oli natuke magusat meisterdajatele. Kõige pikema liu tiitlid said 6. klassi Marge
kõik mängud ja liud said tehtud, hakati vaikselt kodu poole liikuma. Vastlapäev oli väga lõbus.
Karen Adler
6. klass
Kristiina Sireli
6. klass
Sündmus Sadolin Cup 2011
Ka sel aastal osales Tõstamaa Keskkool 10.-12. klassi
koolinoorte suurimal võrkpallivõistlusel Viljandis. Meie kooli esindasid Laura Pärna, Riina Reinson, Keiu Anderson, Hedi Gretski, Karl Kalda, Mihkel Jõe, Kaarel Kask ja meie uus treener Moonika Adler.
Keiu ja üllataja Karl.
Ma loodan, et ka järgmisel aastal
paneb Tõstamaa Keskkool oma võiskonna kokku, kuna see kahepäevane
4T+2P rahvaliigas võistles 17 kooli. Meie tulemuseks
üritus
on
sportlik huvitav
jäi sel korral eelviimane koht. Kõik mängud toimusid
kogemus ja iga-
Viljandi
aastane
Spordihoones
ja
ööbimispaigaks
oli
Viljandi
Maagümnaasium.
traditsioon.
Sportlastele korraldati ka Viljandi Pärimusmuusika Aidas kena kontsert. Kuna Sadolin Cup sai 10aastaseks, siis oli üritus pidulikum ja pakuti ka kooki.
Hedi Gretski
12. klass
Teisel päeval, kui mängud oli mängitud ja kohad selgunud, anti iga võistkonna parimale, hasartseimale ja üllatusmängijale diplomid. Meie parim oli Hedi, hasartseim
100 päeva ball Reedel, 11. märtsil käisime meie - Maret, Kadri, Kristopher, Tauno ja Karoliine - Pärnus 100 päeva ballil. Esindasime seal Tõstamaa Keskkooli. Ballile olid kutsutud kõik Pärnu maakonna koolide abituriendid ja sel aastal esmakordselt ka põhikoolide lõpetajad. Õhtu algas tervituspokaaliga, seejärel suundusime saali, kus vaatasime põnevat eeskava. Sellele järgnes tants. Orkester mängis enim valssi ja tša-tšad, kuid ka teisi tantse. Umbes iga 40 minuti järel esines jälle keegi. Vaheajal oli teises saalis kaetud peolaud, kus iga külaline sai maitsta torti ja muid hõrgutavaid suupisteid. Õhtu jätkus pimeoksjoniga, mida juhtis humoorikas Sepo Seeman. Ka Karoliine võttis oksjonist osa ja sai endale just meelepärased asjad. Oksjonilt saadud tulu jagati ära kolme osaleja vahel,
võitmisvõimalus oli igal peokülalisel. Kaks
nendest võitjatest olid Kadri ja Maret. Kogu peo vältel sai lasta end pildistada tuntud fotograafil Jüri Vlassovil. Kadestame 2012. aasta ballil osalejaid, sest meile meeldiks veel sellisele üritusele minna.
Soovitame järgmise kevade
lõpetajatel kindlasti niisugusest väga toredast õhtust osa võtta.
Maret Palusalu
9. klass
Kadri Kiisk
9. klass
Tauno Palberg
13. klass
5
Intervjuu
6
Talendijahi võitja 2011: Nonsense
midagi paremat välja mõelda. Kuidas
tuli
mõte
bändi
teha
ja kaua nüüdseks olete sellega tegelenud? Laura: Eelmine aasta võtsime osa Talendijahist, mida soovitas meile Õnnela. Seni kaua oleme siis koos mänginud. Umbes aasta. Varem õppisime kõik oma pille eraldi. Tihti te proovi teete? Andrus: Üle nädala. Jaan-Johann: Nii kuidas tuju tuleb. Laura: Nii tihti, kui võimalik. Nüüd me oleme taustamuusikaks lauljatele Tõstamaa lauluvõistlusel, siis harjutame päris
Ka sel aastal korraldati Tõstamaal suurejoonelist üritust Talendijaht, kus osavõtjaid oli hulganisti ja igas vanuses. Peaauhinna võitjaks oli noortebänd Nonsense, kuhu kuuluvad trummar Andrus Kiisler (6. kl), Laura Jõe klaveril (7. kl), Heiko Piirme kitarril (7. kl), Jaan-Johann Lumera või lihtsalt Juss basskitarril (7. kl) Kas teie bändis on veel liikmeid? Näiteks laulja. Laura: Ei ole. Teised on läbihüppajad. Poisid: Ainult meie olemegi. Bändil nimi? Poisid: Eii.. Laura: On... Nonsense on praegu, sest poisid ei osanud
palju-iga päev. Kust pillid saate? Bänd: Mängime rahvamaja pillidega, aga… Laura: Mul on kodus süntesaator. Jaan-Johann: Mul on ka enda basskitarr. Heiko: Ja minul akustiline kitarr. Kas olete peale Talendijahi ka mujal esinenud? Laura: Jah, Varblas käisime. Seal oli vist see Koolilaat, siis Urmas Reinfeldt kutsus meid üllatuskülalisteks. Andrus: Vallapäevadel. Laura: 2010 aastal olime seal soojendusbändiks REGATTILE. Milliseid lugusid mängite? Heiko: Need, mis on lihtsad.
Laura: Selliseid, mis Õnnela meile välja otsib. Kas lootsite võitu? Bänd: Ei lootnud. Lihtsalt võtsime osa, et vaatab mis tuleb. Keda oma konkurentsiks pidasite? Laura: Maret oli päris hea. Heiko: Ma arvasin, et Kiisler võidab (Andrus, nende trummar, osales ka sooloartistina) Laura: Pimesi klaverimängijad jätsid tulemata, muidu need oleks head olnud. Kas midagi oli sel aastal Talendijahis ka erinevat? Laura: Sel aastal tuli kõik paremini välja. Heiko: Jah, sel aastal me võitsime. Mida tegite auhinnarahaga? Annetasite? Kõik: Jagasime viie vahel, laulja sai ka oma osa. Kulutasime igasuguste asjade peale. Laura: Mina ostsin endale digika. Andrus: 10eurose? Laura: Ei, no ise panin ikka juurde ka. Mida soovitaksite järgmise aasta osavõtjatele? Laura: Peaksid võitu lootma, mitte nagu meie. Endasse peab uskuma ja võitma. Kas teie bändile on midagi iseloomulikku? Laura: Meie bändi lemmikjook on kokakoola. Heiko: Suhkruga. Laura: Suhkruta..Ei, suhkruga..No see kõige tavalisempunane. Mis on teie tuleviku plaanid? Andrus: Ostan endale trummid. Laura: Loodan, et mängime edasi, vähemalt senikaua kuni koos koolis käima.
Keiu Anderson
10. klass
7
Reisijutt
8
Poolamaa sügavustes
Alles see oli, kui koolis pakuti õpilastele võimalust osaleda
Comeniuse projektis. Kuigi meil puudus kindel ettekujutus, milliseid teadmisi selles valdkonnas rakendada, võttis tosin kooliõpilast avatud meelega ettepaneku vastu. 2010. aasta
oktoobris kohtusid Tõstamaal Bulgaaria, Prantsusmaa ja Poola
Eesti kohta. Õppisime seal mingil määral ka poola keelt. Esimesel päeval tehti meile kohe linnaekskursioon - näidati
enamik vaatamisväärsusi, näiteks Gdynia sadamas on üks sõjalaev Teisest maailmasõjast. Nüüdseks on see tehtud muuseumiks.
koolide esindused. Nüüd, 2011. aastal pakuti kuuele meie kooli
Muidu on mul ainult head mälestused Poolast. Oli väga hea
õpilasele ning neljale õpetajale reisi Poolasse, et jagada oma
vahelduseks kuhugi mujale minna ning vaadata, kuidas teises riigis
mõtteid ja saada uusi kogemusi. Üsna
elu on. Bussi ja rongiga sõitmine oli küll üpris tüütu.
kiiresti
õppisime selgeks lühinäidendi „Meie õnne allikad”, et see külakostiks kaasa viia. Peaproovi tegime oma koolis. Koostasime ka küsitluse selle kohta, mis teeb inimesi õnnelikuks. Vastuste
põhjal
selgusid
olulisemate
kõige
valdkondadena
perekond, sõbrad, armastus ja raha. Mis on Comenius? See on elukestva õppe programm, kus
osalevad
koolid
erinevatest
riikidest. Projekt
pakub
üliõpilastele
ja
õpetajatele,
koolitusasutustele
erinevaid rahvusvahelise koostöö võimalusi alates 1995. aastast. 2007 - 2013 toimib Comenius iseseisva programmina
elukestva
õppe
programmis, mida finantseerib Euroopa Liit ja milles osalevad 27 Euroopa Liidu liikmesriiki. Tegeletakse peamiselt inimõiguste alaste probleemidega draama ja kultuuridevahelise koostöö kaudu. 28. veebruarist 8. märtsini kestnud reisi muljeid jagavad mõned meie grupi liikmed. Minu parim kogemus Poolas oli ilmselt see, et ma kohtusin nii paljude uute superhuvitavate ja heade inimestega. Sain kogeda kogu Poolat selle kaudu, et elasin ligi nädal aega poola peres, nende kommete järgi. Sain teada, et poolakad söövad ikka palju, väga palju. Minu kogemuste põhjal on nad väga sõbralik rahvas. Poola on ilus maa, õhtune Gdynia oli mõnus ning vanalinnad Torunis ja Gdanskis jätsid sügava mulje. Poolast lahkumine oli muidugi väga, väga kurb, aga uued sõbrad ei ole ju Eestist nii
Andrus Leinpuu 9. klass
Mulle meeldis Poolas kõige rohkem uute inimestega tutvumine. Sain endale sealt palju uusi ja häid sõpru. Hästi tore oli see, et pidevalt toimus midagi - kas käidi Hel’is hülgeid vaatamas, Torunis planetaariumis või niisama linna peal sõpradega jalutamas. Gdynia on tohutult ilus linn. Öösel oli ülevalt vaateplatvormilt linnale superilus vaade. Veel meeldis mulle restoran Hollywood, kus oli hästi palju asju Hollywoodist - Marilyn Monroe pilt ja kleit, kuulsuste autogrammidega pildid ja palju muud teemakohast. Ka peredes elamine oli väga hea kogemus, sest nii sain näha Poolat teise nurga alt kui hotellis elades. Kahju, et seal oldud aeg nii lühike oli. Just jõudsid inimesed ja
kaugel - meil on võimalus sinna suvel tagasi minna!
kohad armsaks saada, kui juba oligi aeg kojuminekuks. Õnneks
Kristel Sutt
oli meil väga hea eestlastest seltskond, nii et bussis igav küll ei
8. klass
Kõige rohkem meeldis see, et sai tuttavaks paljude õpilastega erinevatest riikidest. Nendega sai huvitavalt aega veeta ning kunagi polnud igav. Muidugi sai Poola kultuuriga lähemalt tutvust teha ja näha rahva igapäevaelu. Väga huvitav oli Gdanski ülikoolis toimunud drama workshop.
hakanud. Poola oli väga hea kogemus, mis jääb igaveseks meelde.
Maret Palusalu 9. klass
Poolasse minek tuli mulle meeldivalt ootamatu pakkumisena. Olin õnnelik, et just minule valik langes. Sinna välisriiki sõit oli üüratult pikk, ligi 25 tundi, samas vahetasime
Peres, kus mina ja Kaarel elasime, oli neli inimest: isa, ema, poeg
pidevalt busse ning nende vahel olid mõned tunnid vaba aega.
ja tütar. Seal oli muidugi väga lõbus, küsiti hästi palju erinevaid asju
Väga vahva oli see, et sain ka esimest korda elus rongisõidu
kogemuse. Aga ega ilma askeldusteta saa. Kui rong ühes jaamas seisis, läksin juhuslikult akna juurde silmi puhkama ja välja vaadates nägin seda tüdrukut, kelle kodus ma oma järgmise nädala pidin veetma. Kibekiirelt laadisin oma kohvri maha. Minu nn kodus oli ema, isa, väike õde ja peretütar, kellega koos koolis käisime. Lisaks oli neil kaks hamstrit ja üks koer, kes meenutas Lassiet. Süüa sai väga hästi, kogu aeg oli toit ees, kui koju jõudsime. Ema tegi iga päev vahukoort. Hommikuti äratas ema oma meeldiva lauluhäälega. Muidugi küsiti ka Eesti kohta. Mina õpetasin neile oma keelt ja nemad mulle poola keelt. Koos veedetud aeg möödus väga kiiresti. Midagi teistsugust oli õppida aafrika tantse, päris lähedalt sai ka näha hülgeid. Tehti presentatsioon Läänemere seisundist. Käisime poolsaarel, mille majakesed nägid välja nagu arvutimängus. Poolakatel oli üks lahe päev 3.märtsil - koogipäev. Nad ise ka ei tea, miks nad seda päeva peavad, aga igatahes
kulutavad nad maitsvate koogikeste peale tohutult palju raha. Boonuseks olid kõik sealt saadud sõbrad ja mitte ainult poolakad, vaid ka prantslased, norrakad, bulgaarlased. Loomulikult oli see reis hea inglise keele praktiseerimiseks, aga võiks öelda, et eesti õpilaste inglise keel on ikka palju parem, kui Poolas kuulsime. Kurb oli nii ruttu lahkuda, kuid jätsin südamesse ainult positiivsed elamused, sest kõik oli tegelikult väga mõnus. Loodan juba sel suvel Poolat uuesti külastada.
Keiu Anderson 10. klass
Mulle meeldis esiteks uus bussi ja rongiga reisimise viis. Teiseks see, kuidas meid peres omaks võeti ja koheldi nagu oma pereliiget. Söögiga võis ka rahule jääda, kogu aeg oli kõht pungil. Samuti käis 2010. aastal Tõstamaal poiss, kelle juures nüüd koos Andrusega ööbisime. Päevad olid
pidevalt
tegevust
täis:
huvitavad töötoad, palju oli vaba aega, saime omapead ringi vaadata. Kahju oli uutest sõpradest
ja
perest
lahku
minna. Ja kahju ka sellest, et jäin haigeks, kui Eestisse tagasi jõudsime.
Kaarel Kase 10. klass Kuues
õpilane
reisiseltskonnas oli Karl Kalda 9. klassist. Lisaks
reisisid
meiega
kaasa õpetajad Triinu Pert, Liina Käär, Kaarin Reinson ja Toomas Mitt. Nende arvamusi Poolamaast saame kuulda neilt endilt.
Videoklippe ja pilte saab vaadata kooli kodulehelt www.tostamaa.edu.ee Kogu
Poolas
käinud
Tõstamaa õpilaste rühm tänab meie kooli juhtkonda, kes pakkus meile parima reisi ja head mälestused. Aitäh projekti
kogu
Comeniuse
juhtidele,
organiseerimistöö
kelle teeb
sellised asjad võimalikuks. Päikest südamesse!
Keiu Anderson
10. klass
9
Arutlus
Pikk koolinädal tõi pika nädalavahetuse
Vabariigi aastapäeva eelnädal oli meie kooli õpilastele ja
õppima asuda.
Jõudnud kooli, olin positiivselt üllatunud, et
õpetajatele natuke pikem. Täpsemalt - pidime 19. veebruaril,
koolimajas oli liikvel peaaegu sama palju õpilasi kui argipäeviti.
laupäeval, kooli tulema sellepärast, et saaksime reede, 25.
Puudusid ainult need, kel oli see päev juba varem millelegi muule
veebruari vabaks päevaks. Kellelgi polnud selle vastu midagi, kui
planeeritud ja mida ei saanud edasi lükata. Hea on tõdeda,
pärast vabariigi sünnipäeva pidustusi ei peaks järgmisel päeval
et õpilastel on kohusetunnet ja nad suutsid peale niigi rasket
jälle kooli minema. Laupäeval tegime ette ära reedesed tunnid,
õppenädalat veel ühe päeva õppetööle pühendada.
sisuliselt oli see meile teine reede tol nädalal.
Mida rohkem mõtlen, seda rohkem mõistan, et see oli ikkagi hea
Esialgu, kui kuulsin õpilasesinduse ja juhtkonna otsusest teha
otsus, sest nii tore oli hoopis järgmise reede hommikul voodis
laupäeval 25. veebruari tunnid, ei olnud ma sellest üldsegi
pikutada ning mõelda, et enamik teiste koolide õpilastest pidi
vaimustuses, sest mitte sugugi ei tahaks kallist, väärtuslikku
tõusma ja minema,…aga meie ei pidanud! Tervelt neli koolivaba
puhkepäeva kooli peale kulutada. Tundus nii veider, et
päeva andsid juba väikese vaheaja mõõdu välja.
laupäeval peab kooli minema. Natuke lohutas mind see, et mõned aastakümned tagasi oli laupäev tavaline koolipäev. Laupäevahommikul kooli minnes oli minus väike kahtlus ning ka uudishimu, kui paljud õpilased on ikkagi kohale vaevunud tulla.
Edaspidigi võiks koolipäevi niiviisi „ette teha” (muidugi, kui selline võimalus tekib), sest nii saaksime igapäevarutiinist välja ja kooliellu natuke mõnusat segadust juurde.
Maarjan Rand
Puhkepäeviti on ju päris raske end varakult üles ajada ja kohe
10. klass
Vastamaks Koolivaimu toimetaja küsimustele, mida arvan 25.
Tundsin isegi rõõmu kargetest ja päikselistest päevadest, käies
veebruarile jäänud koolipäeva ettetegemisest ning millega oma
laste ja lapselapsega alevi mägedes kelgutamas. Samas oli kurb
vabu päevi sisustasin, palusin appi abituriendid, et arutleda vaba
tõdeda, et peale meie polnud seal kedagi talvemõnusid nautimas.
aja ja selle kasutamise üle.
Meenutasime, kuidas mõned aastakümned tagasi Ristikas ja
Järgnevalt mõned õpilaste kirjapandud mõtted.
Vaba aeg tekib pärast kohustuslike tegevuste lõpetamist. Seda on vaid mõned tunnid, aga sellestki läheb pool koduste tööde tegemiseks. Kui vaba aega oleks ülearu, siis oleks see nagu puhkus. Sisustan seda arvutis olemisega, käin õues jalutamas, loen mõnda raamatut või lihtsalt magan paar tundi. Üldiselt on nii, et mina olen oma aja peremees ja vaba hetke tekitan endale just siis, kui ma seda soovin. Paraku tekib selline puhkus millegi arvelt, sest alati on tegevust rohkem kui aega. Vaba aega on alati liiga vähe. Eriti viimasel ajal, sest minevikus on palju tegemisi edasi lükatud ja nüüd vajuvad tähtajad kaela.
teised liivakad lausa lausa kihasid kelgutajatest-suusatajatest, kes õhtupimeduseni mäel võistlesid ja oma trikke harjutasid. Noored, tulge toast välja ning nautige veel viimaseid kauneid talveilmu! Nagu õpilastel, möödusid minulgi päevad koduseid talitusi tehes, perega aega veetes, õhtud aga veidi pidulikumalt, sest koos olles tähistasime vanavanaema hiljutist sünnipäeva ning oma riigi aastapäeva. Neli vaba päeva said väga ruttu läbi. Viimasel pidin ka koolitööga tegelema, sest järgnes väga tihe nädal nii enda kui õpetaja Triinu tunde andes. 25. veebruarile jäänud õppepäeva ettetegemisega nõustusid pooled küsitletutest. Mõni leidis, et tunnid oleks võinud teistele päevadele jaotada, sest eelnenud nädalavahetuseks olid
Vaba aega mul ei ole, on sisustatud aeg. Tavaliselt pärast tunde,
plaanid juba tehtud; mõni soostus koolipäeva ära jätma, kuna
siis saan tegelda huvialadega. Mõnikord tundub, et omade asjade
kuuepäevane töönädal on liiga väsitav. Samas leiti, et sellisel
jaoks jääb nii vähe aega, et ei kannata kriitikatki. Kunagi pole
õppetööl, kus kohal on vaid kolm õpilast, pole mõtet, sest midagi
aega piisavalt. Sisustan seda treeningute, vanemate aitamise ja
edasi ei võetud ega tarkusi juurde ei saadud.
koduste töödega.
Nõustun õpilastega, et tunde ära jätta ei tasu, pigem vabal
Oma vabadel hetkedel sooviksin olla üsna palju õues, teha
laupäeval ette teha, sest erinevatele päevadele jagamine tooks
seda, mida tahaksin. Kuid seda aega pole piisavalt, isegi
muudatusi bussiliiklusesse ning tekitaks muidki sekeldusi.
nädalavahetusel ei saa puhata, nagu sooviksin. Kui ausalt öelda,
Kahjuks olid abituuriumis kohal vaid kohusetundlikumad õpilased
kasutan suhteliselt palju aega õppimiseks, kuigi tahaksin muud
ning tõsist tunnitööd ei toimunud.
teha.
Siia sobib ühe õpilase arvamus, et koolipäeva ära jätta ei tohiks,
Vabariigi aastapäevale järgnenud puhkepäevi kasutati erinevalt:
kuna mingisugune distsipliin peaks koolis eksisteerima. Lapsi
kes nautis vabadust ja lihtsalt vedeles, et öisel ajal filme vaadata (
lihtsalt koju lastes ei toimuks mingit õppetööd ega liigutaks ainetes
sest päeval ei sobi, oleks nagu mahavisatud aeg), kes lõõgastus
edasi. Üks või paar laupäeva enda harimiseks loovutada pole ju
pere või sõprade seltsis, pidades pidugi, kes tundis rõõmu mõnest
konti murdev.
teosest või kokakunsti avastamisest, kes tegeles mahukamate
10
koolitöödega, luges ingliskeelset raamatut või lihtsalt nautis imekauneid talveilmu.
Abiturientidega arutles õpetaja
Mari Lühiste
Emakeele õpetaja
tulemused 15. jaanuar, Pärnu maakonna piirkondlik matemaatikaolümpiaad
21. jaanuar, kooli mälumängu V voor
saavutas 6. klassi arvestuses III koha, Kristel 8. klassi arvestuses 4. koha ja Maret 9. klassi arvestuses 4. koha (juhendas õp Karin Mitt).
. Teema: “Mis toimus aastal 2010”. Kokku osales 14 võistkonda (1.-5. kl. arvestuses 7, 6.-9. + 13. kl.
arvestuses 3 ja 10.-12. kl. arvestuses 4 võistkonda). Tulemused: 1.-5. klassi arvestuses I koht Herefordid Me Oleme Taevas, II koht Kaks Pliksi ja III koht Fantastiline Nelik. 6.-9. ja 13. klassi arvestuses I koht Trollide MTÜ, II koht Maibud, III koht Lollid. 10.-12. klassi arvestuses I koht Nodutkang, II koht Lõbusad Jalakesed ja III koht Gnaktudon.
22. jaanuar, emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor Paikuse Põhikoolis 28. jaanuar, Pärnu maakoolide meistrivõistlused sisekergejõustikus 5. veebruar, bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor Pärnus 11. veebruar, kooli mälumängu VI voor
5.-12. klassile Paikuse Põhikoolis. Osalesid Marge Maruse (6.kl), Heiko
Piirme ja Laura Jõe (7.kl), Kristel Sutt (8.kl), Maret Palusalu (9.kl). Marge
Tõstamaa Keskooli õpilaste tulemused: Laura Jõe 6. koht 7. klassi arvestuses; Kristel Sutt I koht 8. klassi arvestuses; Maret Palusalu I koht 9. klassi arvestuses; Heiko Mändla III koht 11. klassi arvestuses (juhendas õp Triinu Pert).
Pärnu Kergejõustikuhallis. Tõstamaa Keskkooli õpilased tõid koju mitu medalit: Karen Adler I koht (kõrgus), Lillerine Lille II koht (600m), Jaan Kiisk I koht (kuul 4kg), Tauri Palberg II koht (1000m), Sten-Ander Ojakallas III koht (kaugus), Heiko Mändla I koht (kõrgus), Liina Laasma I koht (kuul 4kg) (treener õp Jaan Tamm). Tõstamaa Keskkooli õpilaste tulemused: Laura Jõe jäi jagama 9.-10. kohta ja Siiri Heindla sai 21. koha 7. klassi arvestuses; Andrus Leinpuu sai 25. ja Ingmar Juurik 26. koha 9. klassi arvestuses; Lauri Mölder saavutas 8. koha 12. klassi arvestuses (juhendas õp Marek Lind).
Teema: “Eesti”. Kokku osales 16 võistkonda (1.-5. kl. arvestuses 7, 6.-9. + 13. kl. arvestuses 7 ja 10.12. kl. arvestuses 2 võistkonda). Tulemused: 1.-5. klassi arvestuses I koht Arukad blondiinid, II koht Herefordid Me Oleme Taevas, III-IV kohta jäid jagama Kaks Pliksi ja Haisvad Sokid. 6.-9. ja 13. klassi arvestuses I koht X-teist, II koht Nimetud, III koht Eestlased (13. klass). 10.-12. klassi arvestuses I koht Abituriendid ja II koht Nodutgang.
15. veebruar, EKSL VIII spordimälumäng “Bumerang” 28. veebruar, Pärnumaa meistrivõistlused 10.-12. klassi tüdrukute ja poiste võrkpallis Kilingi-Nõmmes.
Toimetus:
Pärnumaa eelvõistlus Audru Keskkoolis. Tõstamaa Keskkooli võistkonnas olid Kaarel Kase (10. klass), Andreas Leerima (11. klass), Heiko Mändla (11. klass) ja Mihkel Jõe (12. klass). Kokku osales 2 kooli - Tõstamaa ja Audru. Tõstamaa saavutas II koha ja pääses edasi järgmisesse vooru.
. Tõstamaa Keskkooli tüdrukute võistkond saavutas I koha (kokku oli 3 võistkonda) ja poiste võistkond 5. koha (kokku oli 5 võistkonda). Tüdrukute võistkonna koosseis: Liina Laasma, Laura Pärna, Riina Reinson, Hedi Gretski (12. kl), Gerda Meriorg (11. kl), Heidi Mõttus (10. kl) ja Karen Adler (6. kl). Poiste võistkond: Mihkel Jõe, Lauri Mölder (12. kl), Sten-Ander Ojakallas, Heiko Mändla, Andreas Leerima ja Mario Press (11. kl). Peatoimetaja: Maali Pert Küljendaja: Lauri Mölder Kaastoimetajad: Keiu Anderson Fotod: Toomas Mitt, Karoliine Kask, Urmas Luik, Kätlin Kask, Mads Veskimägi www.tostamaa.edu.ee kool@tostamaa.ee
11
Sündmus Eesti Vabariigi 93. aastapäev
Aktuse lõpetas südamlik ja humoorikas Comeniuse programmi
Vabariigi 93. sünnipäeva tähistamine algas hoolimata krõbedatest külmakraadidest väljas piduliku lipuheiskamisega
Algklassid esitasid meile traditsiooniliselt laulu-ja tantsukava
etendus “What makes you happy?”