Valgamaa noorteleht nr 28
Heade mõtete ja ideede jagaja
Märts 2018
a t s a a i t s Ee
noortekeskus J. Kuperjanovi 9 maja enne ja nüüd, milles asub Valga Avatud Noortekeskus.
26. jaanuaril toimus Tallinnas, Eesti Noorsootöö Keskuse tunnustussündmus, kus Aasta noortekeskuse tiitli pälvis Valga Avatud Noortekeskus. Autor: ELINA NAARIS Foto: PAUL PODERAT JA HARIDUSJA TEADUSMINISTEERIUM Valga Avatud Noortekeskus pälvis selle tiitli, kuna meeskond on tugevalt panustanud noorte arengusse ja aidatud neil leida võimalusi, et enda ideid ning unistusi ellu viia. Samuti tegeletakse noortekeskuses aktiivselt probleemse käitumisega noortega, panustades nende arengusse ja toetades neid mitteformaalse hariduse läbi. Valga Avatud Noortekeskus asub Valga linnas J. Kuperjanovi tänavas, majas number üheksa. Noortekeskusena on see maja tegutsenud alates esimesest veebruarist 2002. Tänavu tähistas noortekeskus enda 16ndat sünnipäeva ning esimest sünnipäeva eraldi Valga valla allasutusena. Valga noortekeskuse mitmekülgne maja annab noorele võimaluse lihtsalt olla ja teha seda, mis teda huvitab. Näiteks asub majas bändi- ja helisalvestusruum, kus noored muusikud käivad tihti harjutamas. Noorte bändiruumi kasutamist on kuulda kaugele, vahel linnas kõndides saavad inimesed just läbi selle aru, et maja on avatud. Majas asub ka foto-
stuudio, kus on võimalik harjutada kätt pildistamisega, tehes pilte endast, sõpradest ja lemmikloomadest. Fotostuudiosse on soetatud ka väike kastike, kus saab pildistada oma firma tooteid. Eriti hea võimalus on see just mini- ja õpilasfirmadele, kes tahavad enda toodetest kvaliteetseid pilte. Bändi- ja helisalvestusruum ning fotostuudio on tehtud noortekeskuse enda noorte poolt läbi omaalgatuslike projektide.
mas makarone või siis talvel tegemas piparkooke. Tihe tegevus käib samuti kabinetis, kuhu sisse astudes võib märgata mänge nagu Eesti mälumäng, Catan või Ticet to Ride. Lauaja kaardimängude mängimine on selles majas igapäevane. Teisel korrusel on võimalik mängutoas mängida Xboxi ja väikesematele on olemas ka mänguasjad. Lisaks saab teisel korrusel pidada sünnipäevi ja koosolekuid või korraldada väiksemaid üritusi. Kolmandale korrusele liikudes leiab noor meistertamistoa, kus on õmblusmasin, liimipüstol ja veel pal-
ju muud, et meisterdada midagi või lihtsalt teha käsitööd. Seda maja vaadates tuleb esimesena mõttesse segasummasuvila, kuid tasub meeles pidada ka seda, et hoonel on väga võimas ajalugu. Hoone kannab Moreli maja nime, mis ehitati Valka 20. sajandi alguses omal ajal tuntud loomaarsti Adam Moreli poolt. Kuna härra Morelil polnud järglasi, siis arvatavasti just sellepärast pärandas ta maja Eesti Vabariigile ning seda ühe tingimusel: «Majas hakkavad olema või tegutsema lapsed». Alguses paiknesid selles majas küll kontoriruumid ja sõjakomissariraat, kuid aas-
VAlga noortekeskus annab noorele võimaluse lihtsadalt, olla ja teha se b. mis teda huvita Lisaks bändiruumile ja fotostuudiole on noortekeskuses veel ka palju muud. Esimesel korrusel on noortel võimalus mängida lauatennist, piljardit ja korraldada filmivaatamisi. Tihtipeale võib noori märgata köögis, küpsetamas friikartuleid, keet-
Valga ANK töötajad tunnustusüritusel. Dea Margus (vasakult), Geiri Sperling, Maarja Mägi.
tal 1959 loodi majja väikelastekodu ning aastast 2002 asub majas Valga Avatud Noortekeskus. Noortekeskuse noored on väga uhked selle üle, et just nemad saavad igapäevaselt sellise vinge ajalooga majas
Seda maja vaadates tuleb e esimesena mõttesas segasummasuvil oma aega veeta. Kuid kui noorte käest küsida, et miks nad noortekeskuses käivad, siis saab koheselt vastuse «Ma ei käi siin, ma elan siin.» Olulisteks põhjusteks, miks noortekeskuses käia, on muidugi need võimalused, mis seal avanevad – head sõbrad, head noorsootöötajad ja vaba õhkkond, kus saab lihtsalt olla ja chillida. Noortekeskuse tehakse koos kõike: mängitakse, kokatakse, õpitakse, käiakse koos sündmustel abis ja koos juuakse kohvi. Läbi selle kõige omandavad noored väga tugeva meeskonnatöö oskuse ning õpitakse ka jagama ja üksteisega rohkem arvestama. Noored nimetavad seda maja enda koduks ja seda arvatavasti sellepärast, et selles majas toimetataksegi nagu üks suur perekond ja iga pereliige on oluline.
Kiiresti arenev
noortebänd Manfred on Valga muusikakoolist pärit noorteansambel, kes vaatamata oma alles lühikesele tegevusajale on korda saatnud juba märkimisväärselt palju. Autor: PAMELA PAUL Foto: EGNAR HERNITS
Taido Purason - pianist (vasakul), Ott-Mait Põldsepp - kitarrist, Egnar Hernits - trummar.
Bänd alustas 2017. aasta septembris juhendaja Helin Karja käe all, kes Manfredi koosseisu kokku pani. Hetkel kuuluvad sinna kolm noormeest: Egnar Hernits, Ott-Mait Põldsepp ja Taido Purason. Osaliselt kasvas bänd välja eelnevalt tegutsenud bändist Man Da Riin, mille enamik liikmeid lahkus Valgast ülikooliõpingute tõttu, kuid Egnar Hernits (trummar) ja Ott-Mait Põldsepp (kitarrist) jäid. Taido Purason oli juba kaks aastat Helin Karja juures jazzklaverit õppinud, tänu millele oli kõigil kolmel liikmel olemas korralik «tööriistakast», et saaks tekkida üks hästitoimiv jazztrio.
vajutab nupule, mis käivitab mingi kujutluspildi,» arvab Helin Karja.
Bändi kaks nägu Manfredi koosseisu kirjeldab poiste juhendaja järgmiselt: «Selle koosseisu teeb põnevaks asjaolu, et bassimängija rolli jagavad omavahel pianist ja kitarrist, mis esitab poistele ka
SAAB KÕVASTI jämmida
Mitmetähenduslik nimi Bändi nime Manfred võib juhendaja sõnul tõlgendada mitmeti, kuid see jääb igas tähenduses väärikaks. Seda võib võtta kui väikest vihjet eelkäijale Man Da Riin, kuid nimi võib vihjata ka Lord Byronile või Sitsiilia kuningale. «Õige nime valik on eriti tähtis iga bändi jaoks – see peab olema tabav ja meeldejääv. Tore, kui see
muusikalises mõttes parajaid väljakutseid. Tänu sellele on bändil justkui kaks nägu – särav klaveri dialoog bassi ja trummiga vaheldub lustlike kitarririffidega, mille vundamendiks on selgroogu kõditavad sünteetilise
R a h v u s va h e l i n e
festival valgas
Esimest korda tuuakse Valgas noorteni ennenägematu festival, mille eesmärk on tutvustada ja näidata noortele vabaajategevusi, millega oma aega lahedalt sisustada. Festival annab võimaluse oma huvialal näidata oskusi, proovida uusi tegevusi ning kohtuda sarnaste huvidega eakaaslastega. Ütlus «üks linn, kaks riiki» kehtib ka selle sündmuse puhul, sest kokku saavad noored nii Eesti kui ka Läti poole pealt. Rahvusvaheline festival annab energiast pakatavatele noorukitele uusi mitmekülgseid kogemusi ja teadmisi, mis võivad anda uue suuna nende hobile või elukutsele. Lisaks erinevatele võistlustele toimuvad ühised noortepeod, kuhu tuuakse kokku vaieldamatud lemmikartistid. Tegevuste keskel saab tutvuda oma ala professionaalidega ning küsida julgelt mõtteid, vahetada ideid ja saada hulgaliselt inspiratsiooni. Festival toob kaasa kahe uue koha avamise, milleks on uus ja suurem Õudustemaja ning ainulaadne Unistuste sein, kuhu on kogutud Valgamaa inimeste unistused ja ideed tuleviku Valga linnast.
Autor: ERIKA KESVATERA
Festivalil on kavas Festival toimub 4.-5. mail Valgas. Üritus on kõigile noorte ja noorte sõpradele suunatud. Rohkem informatsiooni leiab peagi ilmuvas Facebooki ürituse lehelt.
• • • • • • • • • •
Festivalil on kavas: Ekstreemspordialad (bmx, rula) Õpilasfirmade laat Noortebändide pidu Ööorienteerumine/õudusmatk Tantsuvõistlus Unistuste sein Sportautode näitus Hip-hop pidu Eesti artistidega Spordialad: jalgpall, võrkpall, korvpall, jooks
bassi gruuvid. Stiiliks on jazz-funkbluesi sulam, mida kaunistab põhjamaine kargus.» Küsimusele, kas kolm liiget on bändis piisav, vastab Ott-Mait Põldsepp jaatavalt. «Iga pill saab muusikas anda maksimaalse panuse.» Siiski on bändi oodatud ka teised muusikud, kes huvituvad sarnasest stiilist ja kellele meeldib koos musitseerida. «Üks hea bassimängija kuluks küll tegelikult ära, siis saaksin keskenduda ainult kitarrimängule,» arvab noormees. Egnar Hernits on tänu bändile saanud juurde mitmeid oskusi, nagu näiteks teistega arvestamise oskus. «Ma saan mängida seda, mis mulle meeldib, kuid proovida ka teisi erinevaid stiile. Ühesõnaga – saab kõvasti jämmida,» lisab ta. Taido Purason, kes käib paljudel olümpiaadidel ja tegeleb ka teiste huvialadega, leiab, et kuigi puhkamiseks eriti palju aega ei jää, tuleb siiski vahelduseks õppimisele aega leida bändi jaoks. «Ma pidevalt üritan leida endale uusi huvitavaid välja-
kutseid, tuleb endale elu huvitavaks teha. Bändis mängimine annab ainulaadse kogemuse ning on väga tore, et mulle selline suurepärane võimalus avanes. Ilma selleta oleks mu elu palju igavam ja üksluisem.» Poistega on Helin Karja väga rahul, nad on intelligentsed, loomingulised ja töökad. «See on huvitav, kuidas nad üksteist täiendavad. Nende muusikaline suhtlemine muutub järjest vabamaks, mis ongi jazzmuusika põhimõte. Nad hakkavad juba väljendama ennast, mitte seda, mis neile on õpetatud ja see on ka minu eesmärk juhendajana. Ma ei nimetakski neid õpilasteks vaid mõttekaaslasteks.»
Saavutusi on juba mitmeid Seniseks suurimaks saavutuseks on bändil peapreemia - tiitli «Parim bänd»- võitmine konkursil «Koolijazz 2018», mis toimus 2. jaanuaril Viljandis. Seal tuli sarved kokku panna väga tugevate konkurentidega Kuressaarest, Pärnust ja Viljandist. Auhinnale lisab uhkust juurde
8-liikmeline žürii, kuhu kuulusid praeguse Eesti jazziskeene tipptegijad nagu Kristjan Randalu, Janno Trump, Reigo Ahven jt. Sügisel toimus väiksem, aga mitte vähem vahva «Novemberfest» Otepääl, kus Manfred sai märgi maha oma virtuoosse pillikäsitluse poolest. Esinemisi on neil olnud veel siin-seal, viimati andis bänd kontserdi uues Nõo muusikakoolis. Jõulude ajal käis bänd stuudios lugusid salvestamas ning neid saab kuulata muusikaplatvormi SoundCloud vahendusel. Nad üritavad suurema osa lugudest jäädvustada, hetkel küll veel vaid endi ja oma sõprade jaoks. 2. märtsil võis Manfredile pöialt hoida tõsisel konkursil «Ventspils Groove 2018», kus poisid saavutasid auväärse 3. koha. Kevadel soovivad nad teha Valgas päris oma kontserdi ja kui eksamigraafik ei sega, siis võib juhtuda, et juunis kuuleb Manfredi ka Tallinnas rahvusvahelisel jazzifestivalil «Visioon».
K o o l i t e at e r K u t s u b Ka sel aastal, 23. märtsil 2018 kell 11 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses, selgitame välja parimad Valgamaa noored näitlejad ja teatritrupid, kes meid vabariiklikel võistlustel esindavad. Maakonna parimad valib välja kolmeliikmeline superžürii ning lisaks teatrile on päev täis üllatusi ja naeru. Kui tahad näha tuleviku suurte näitlejate etteastet, siis tule kohale ja võta sõber ka kaasa!
Tänapäeva kiirelt arenevas ühiskonnas on üha suuremaks probleemiks kujunenud aeg ja selle puudus. Ajapuuduse probleemi peamiseks põhjustajaks on aga see, et seda ei osata õigesti planeerida. Autor: CATLIN SAAR Eelmisel semestril tegin kursakaaslastega uurimuse just ajajuhtimise teemal, kus kasutasime ka katseisikuid. Toon sealt välja mõned nipid, kuidas aega paremini planeerida:
Alustuseks tee kõige tähtsamad asjad esimesena Pane endale igapäevaselt kirja paar ülesannet, mille pead kindlasti ära tegema ning tee need esimesena ära! Kui kõige tähtsamad/raskemad ülesanded on tehtud, võid juba päeva edukaks lugeda.
Maga vähemalt 7-8 tundi
Seitsmeaastase tegutsemise järel on senisest Tõrva noortevolikogust saamas täiesti uus, laiema haardega Tõrva valla noortevolikogu. Autor: SIRLI PIPPAR Illustrarsioon: KERTU REVA Seitsmeaastase tegutsemise järel on senisest Tõrva noortevolikogust saamas täiesti uus, laiema haardega Tõrva valla noortevolikogu. Põhjus, miks uus noortevolikogu loodi, on väga lihtne - möödunud aasta kohalike omavalitsuste valimiste järgselt moodustati seniste Hummuli, Helme, Põdrala ja Tõrva peale uus ühine vald Tõrva vald. Sellest tulenevalt peab olema kõigi piirkondade noortel võimalik ühiselt valla ellu panustamine. Noortevolikogu tegevustes kaasalöömine on suurepärane võimalus nii noortele endile enda kodukandi eest seista kui ka valla otsustajatele, saamaks terve valla noori esindavalt organilt sisendit enda tegemistesse.
Tõrva valla noortevolikogu loomise ideed hakati mõlgutama juba üsna ammu Ühe Tõrva noortevolikogu asutaja ning praeguse Tõrva valla noortevolikogu valimiskomisjoni esimehe Karl Kirdi eestvedamisel kutsuti esimesed mõttetalgud kokku 2017. aasta septembris. «Just seal, meie piirkonna aktiivsete noorte ning noorsootööga kokku puutuvate inimeste ühistest aruteludest, sündis ülevaade sellest, milline peaks olema Tõrva valla noortevolikogu struktuur ja tegutsemise põhimõte,» selgitas Kirt. Tänaseks on Tõrva valla volikogu
kinnitanud uue noortevolikogu põhikirja ning luba ülevallalise noortevolikogu kokku kutsumiseks on sellega antud. Tõrva valla noortevolikogu on Tõrva noortevolikogu õigusjärglane, mistõttu loetakse uut koosseisu V Tõrva noortevolikogu koosseisuks.
Tulekul uued noortevolikogu valimised Üsna pea, alates 19. märtsist algavad ühise valla noortevolikogu valimised, kus valiku saab teha suisa 20 noore kandidaadi hulgast. Rõõm on tõdeda, et idee ühisest noortevolikogust,
osa võtta ka Tõrva valla sissekirjutusega 12-26aastased noored mis ei ole ainult Tõrva-keskne, on saamas teoks, kuna kandidaatide hulgas on ka aktiivseid noori, kelle kodukoht on endises Hummuli, Helme või Põdrala vallas. Sel korral oli uudse lahendusena võimalik kandideerida noortel ka üheskoos: noortele anti Eestis esmakordselt võimalus moodustada rühm - valimispunt - kes üheskoos valimis-
tele vastu lähevad. Lisaks sellele jäi võimalus julgematel proovida ka kandideerimist üksikkandidaadina. Kokku registreeriti kolm valimispunti: Terve vald, Elukunstnikud ning Kõvadmehed. Üksikkandidaadina registreeris end Brit Marii Veri. «Alati võiks ju olla rohkem kandidaate, aga usun, et valimispuntides kandideerimine on noortele lihtsam ning see tekitab konkurentsi, sest valimispunt, mis kogub suurima toetuse, saab ka rohkem kohti noortevolikogus.»
Valimiste korralduses on muudatusi veelgi Sel kevadel saavad valimisprotsessist osa võtta Tõrva valla sissekirjutusega 12-26aastased noored, kellest 12-13aastasele on antud esmakordne valimisõigus. Selline otsus sai Tõrva Noortevolikogu poolt vastu võetud just sel põhjusel, et kohaliku omavalitsuste valimiste valimisiga on langetatud ning üha enam tuleb hakata noori harima nende võimalustest, kuidas enda kodukoha otsustusprotsessidest osa võtta. Hääletamine on tehtud mugavaks, mis tähendab, et hääletus toimub nii sedelil kui e-keskkonnas. Hääletusprotsess lõpeb 6. aprillil, misjärel kutsutakse kokku juba esimene istung. Tõrva noortevolikogu V koosseisu volitused algavad 1. mail 2018. «Uuel noortevolikogul tuleb senisest laiemalt mõtlema hakata. Tuleb ju nüüd lisaks Tõrva linnale tegutseda kogu vallas. Usun, et noored saavad hakkama ja oleme tõesti teinud head tööd, et uuel põhimõttel töötav noortevolikogu tööle saada,» sõnas Kirt.
Mõned inimesed arvavad, et une ohverdamine on hea nipp, kuidas olla päeva jookul produktiivsem ning ka öötundidel mõned ülesanded ära teha. See ei ole aga õige. Enamik inimesi vajab 7-8 tundi und, et nende keha ja vaim funktsionaalselt toimiksid, seega jäta õhtul mõni video vaatamata ning mine hoopis magama!
Keskendu ühele asjale korraga Kui teed näiteks mõnda kodutööd, siis pane lihtsalt kõik muu kinni! Pane telefon hääletule ning endast kohe heaga kaugemale! Leia endale vaikne ruum, kus oleksid sul olemas ainult need asjad, mida parasjagu selle ülesande täitmiseks vajad. Kui kodus ei leia endale vaikset kohakest, siis mine raamatukokku. Tähtis on, et keskenduksid vaid sellele ühele ülesandele.
Ole teadlik sellest, kui palju kulutad aega telekat vaadates, internetis või muid meelelahutuslikke tegevusi tehes Aeg, mida kulutatakse sotsiaalmeedias scrollides, arvutimänge mängides ning filme või sarju vaadates, on üks suurimaid produktiivsuse kahjustajaid. Kui ollakse teadlik, kui palju nendele tegevustele tegelikult aega kulub, siis saab alateadlikult käitumismaneeri muuta ja sarnastele tegevustele vähem aega raisata.
Määra ülesannete täitmiseks ajalimiit Selle asemel, et alustada tööd mõtteviisiga «ma istun siin nii kaua kuni asi tehtud saab», tuleks mõelda «ma töötan selle kallal 3 tundi». Selline ajapiirang paneb inimese tõhusamalt tööd tegema ja pingutama, et ülesanne planeeritud ajaga tehtud saaks.
Jäta ülesannete vahele puhkeaeg Kui kiirustada ühelt ülesandelt teisele, siis muutub keskendumine ja motiveerituks jäämine raskeks. Samuti unustad enese kiitmise ning premeerimise juba tehtud töö eest.
Ära mõtle tervele nimekirjale asjadest, mis tuleks ära teha. Üks kiiremaid viise, kuidas endale veelgi rohkem stressi tekitada, on lõputule tegemata tööde nimekirjale mõtlemine. Selle asemel, et masendusse ning stressi langeda, peab aru saama, et tuleb lihtsalt otsast alustada ning teha üks asi korraga.
Tee midagi, kui ootad Tihti tekib päeva jooksul hetki, kui peame ootama. Kas bussiga sõites, loengute vahel, kasvõi kohvikus sõbra saabumist oodates. Selle aja jooksul oleks hea midagi vajalikku ära teha. Näiteks lugeda kohustuslikku kirjandust või kirjutada valmis tähtis e-mail. Ja kuidas kõik see ilusti oma päevakavasse paigutada? Kasuta märkmikku! See tundub väga loogiline lahendus, kuid see päriselt aitab ka! Märkmikusse kirjuta üles kõik, mis sind päeva jooksul ees ootab, ka see, kui plaanid sõprade või perega aega veeta! Ainult niimoodi näed oma päeva üldpilti ning sul on lihtsam kõike planeerida!
23.03 või 24.03 kirjalik vastuvõtutest SISSEASTUMINE
VALGA GÜMNAASIUMI 10. KLASSIDESSE
26.03-20.04 sisseastumisvestlused Tutvu sisseastumise tingimustega Valga Gümnaasiumi kodulehel! Lisainfo: www.valgagym.ee ja kool@valgagym.ee
2. Edukuse poole
Noored Teel
Rohkem loovust ja ideid oleks konkursil toimus loovuskoolitus kahepäevasena. Esimesel päeval inspireeris osalejaid Alar Ojastu. Loovuskoolitusel osales 98 noort nii Otepäält, Pukast, Hummulist, Tõrvast, Alalt, Keenist, Valgast, Lüllemäelt ja Harglast. Oli «veterane», kes osalesid juba kolmandat hooaega ja noori, kes osalesid esimest korda.
2017. aasta sügisel startis Valgamaa noorte ettevõtluskonkurss «Nupp nokib» kolmandat hooaega. Konkursi eesmärgiks on tekitada noorte seas huvi Valgamaa majanduse arenguperspektiivide vastu. Autor: ANNELI KATTAI Foto: TIMO ARBITER, ÜLLA TAMM JA ERAKOGU
1.
3.
Teisel päeval genereerisid ja esitlesid osalejad äriideid. Päeva jooksul pandi korduvalt iseennast proovile esinedes laval sajale inimesele. Kokku mõeldi kahel päeval 33 äriideed ja saadi palju uusi tuttavaid.
Konkursil osalevad 6-12 klassi ühe- kuni viieliikmelised võistkonnad. Hooaega alustati konkursi tutvustusega koolides, kuhu sel aastal kaasati esimese aasta konkursist «välja kasvanud» õpilasfirma Vispel tegijad Kermo Küla ja Rainer Tamm. Tänaseks on neil registreeritud OÜ Flash, mis toodab ja turundab tammepuidust veinipokaale.
Marek MEkki ko m m e n ta a r Minul isiklikult on au olla üks nendest, kes on olnud «Nupp Nokib» konkursi juures. Olen projektiga seotud algusest peale ja isegi veidi rohkem. Nimelt võin ennast pidada veidi ka ristiisaks ja seda siis ristiema Anneli Kattai kõrval. Veidi raske on siinkohal erapooletult hinnata, et kuidas konkursil läinud on, sest olen olnud kõik need kolm aastat ka minifirmade juhendaja rollis. Kuid selles võib kindel olla, et kolme aastaga oleme me just Eesti minifirmade maastikul üks suurimaid ja tegusamaid maakondi vabariigis. Kindel tunnustus viimasele on ka see, et SA Junior Achievement Eesti korraldab «Eesti parim minifirma» võistlust, mis saab toimuma 16. aprillil 2018 aastal Valgas. Vabariiklik võistlus toimub juba teist korda järjest Valgamaal - ehk nn «lõvikoopas», sest korraldajate arvates ei ole mõttekas meie maakonna minifirmasi sõidutada kuhugi teise kodumaa otsa - pooled osalejad nagunii ju meilt. Viimane võib küll tunduda veidi üleoleva või uhkustavana, kuid paraku on see viimastel aastatel tõsi.
Valgamaal on tublid mini- ja õpilasfirmad Tõsi on kindlasti see, et meie maakonna minifirmad on saanud nendelt võistlustelt igal aastal esikolmiku kohti. Näiteks Valga Põhikooli minifirma Illuminati võitis esimesel, «Nupp Nokib 2016» konkursi aastal ka Eesti võistluse. Teine koht kuulus Hargla Kooli minifirmale Slimer. Samuti on meie head taset näitamas ka see, et igal suuremal õpilasfirmade laadal oleme mõne auhinna Valgamaale toonud. Olgu selgituseks ikka-
gi mainitud, et meie maakonnas tegutseb lisaks minifirmadele (põhikooli III astme õppeprogrammis osalejad) ka õpilasfirmasi (gümnaasiumi astmes tegutsevad noored), kuid viimaseid kahjuks on vaid üksikuid.
Suurepärane ja toimiv süsteem Minu arvates on loodud kolme aastaga (täitsa nullist alates) üks suurepärane süsteem ja edulugu. Antud konkurss, programm võimaldab noortele ettevõtlikkust õpetada ja seda eriti praktilisel moel. Mis peamine, mulle tundub, et ka noored naudivad seda. Samuti olen selle kolme aasta jooksul märganud, et toetav süsteem koolituste, koordineerimise ja laatadel osalemise näol kannab vilja. Konkursi «Nupp Nokib» kaudu saab väga kiiresti populariseerida noorte hulgas minifirmade programmi, parandada ning tõsta toodete/ teenuste taset. Võime olla väga uhked oma minifirmade üle, sest meie põhikooli III astme (enamus) firmad teevad silmad ette ka paljudele Eesti gümnasistide õpilasfirmadele. Suureks tunnustuseks on kindlasti see, et meie juures käiakse programmi asjus nn luures ehk õppimas ja meid kutsutakse ka väljapoole oma tegudest rääkima. Üks milles ma kindel olen on see, et minu arvates on tegu väga hea asjaga ja seda tasub hoida ja arendada, sest vaid nii saame oma noored ettevõtlikumaks ja ilmselt hiljem tulevikus ka oma ettevõtlust looma.
4.
Ideest saaksid tooted korraldatakse «Nupp nokib» konkursil osalejatele erinevaid seminare. Tootearendusseminariks olid võistkondadel juba esimesed tooted valmis, seminar andis teadmisi, kuidas oma tooteid veelgi paremaks teha ja täpsustada kliendiprofiili. Nagu ikka toimus toodete esitlus teistele ja tagasiside kogumine.
7.
Novembris toimunud turundusseminaril keskenduti sotsiaalmeedia turundusele- kuidas müüa interneti vahendusel ning laadamüügi seminaril räägiti, mida arvestada laatadel müümisel. Jõulukuu on kõigi kaupmeeste rõõmukuu, võistkonnad osalesid kolmel laadal: 08.12 Valga Põhikooli kingilaadal oli 18 võistkonda, 09.12 Pärnu jõululaadal ja 16.12 Tartu mini- ja õpilasfirmade laadal.
5. Esimest korda oli «Nupp nokib» konkursil osalevatel võistkondadel võimalus turundada Valgamaad Eesti suurimal turismimessil Tourest, kus osalesid käsitööšokolaadi tootev MF Rye Mice, looduskosmeetikat valmistav MF Ilu purgis, mänguasju tootev MF Candis, meevõid valmistav MF Võime, võistkond «Meie otsime», kes andis välja võistkonnaliikme Renate Ermeli luuletuste ja joonistustega raamatu. Päevajuhiks oli Priimetsa Põhikooli õpilane Ilya Parmenenkov.
6.
fiLõppvoor
Eesti mini- ja õpilasfirmade laadal oli 270 osaleja seas ka 14 Valgamaa mini- ja õpilasfirmat. « Nupp nokib « konkursil osalevate noorte üksmeelne arvamus on, et nad on saanud juurde palju esinemisjulgust ja uusi tuttavaid.
8.
Kuu aega peale äriideede genereerimist olid esimestel võistkondadel tooted valmis laatadel turundamiseks. Looduskosmeetika tooteid valmistav Tõrva minifirma «Ilu purgis» osales Tõrva laadal, käsitööshokolaadi valmistav Keeni Põhikooli minifirma «Rye Mice» testis tarbijate maitseelistusi Hargla laadal ja pikki pimedaid talveõhtuid otsustasid Valga Põhikooli noormehed valgustada puidust tulepakkudega.
«Nupp nokib» konkursi võitja ja Eesti parim minifirma selgub 16 aprillil Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses. Laat on kõigile külastajatele avatud kell 14.30 ja esitlused algavad kell 16.00. Tule ja ela omadele kaasa!
Suur tänu noorte juhendajatele Kaija Tamm, Marek Mekk, Maarja Mägi, Chaty Uibopuu, Rasmus Onkel, Maria Sikk, Elina Naaris, Birgit Tuulemets, Egle Kõvask, Karin Kaja Liigand ja Liidia Saarman, Maila Liisa Liiv, Dea Margus, Tiina Kupits, ilma teieta konkurss ei toimuks. Fotomaterjali eest aitäh Timo Arbeiter ja Ülla Tamm Valgamaa noorte ettevõtluskonkurssi korraldab SA Valgamaa Arenguagentuur ja rahastab Valgamaa Omavalitsuste Liit ja Euroopa Regionaalarengu Fond meetmest «Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks».
le minna ja hakata juba varases eas raha teenima. Kuigi terve elu on aega tööd teha ja raha teenida. Õpingute kõrvalt on keeruline tööl käia. Töötamise kõrvalt õppida ja hoida ka häid õpitulemusi on suur väljakutse. Kuid need, kes seda teevad, on üllatavalt vaprad inimesed, sest see pole lihtne.
Ko d u l o o b
Piiranguid?
Minu valikud Minu vanemad panid mu valiku ette, kas jätkan õpinguid Valga Gümnaasiumis või Tartu Kutsehariduskeskuses. Mina tegin sisseastumiskatsed mõlemasse kooli. Tehtud katsete tulemsutega sain ka mõlemasse kooli sisse. Tegin seejärel valiku ja läksin õppima kutsekooli, kuna soov oli avastada maailma, kuniks olen noor ja saan avastada. Ma ei kahetse seda otsust, ku-
Sa oled noor, täis uudishimu ja avastamist, aga miski piirab sind ja sinu tegutsemistahet, - võimalust. Võib öelda, et mingil määral võib selleks piirajaks olla kodu. Autor: LAURA-MARIA KIISER Foto: ANNA MAKAROVA Kodus öeldakse, kas sa võid või ei või teha, saad sa raha või ei saa, lähed või ei lähe. Nii võib võimalusi või keelamisi lõpmatuseni loetlema jäädagi. Tean, et ehk sulle ei meeldi, et keegi teeb otsuseid sinu eest. Sa soovid ise käia, olla ja teha neid asju, mis sulle meeldivad. Vahel mõtled, et mis oleks elu ilma vanemateta?! Sa võid ise teha, mida tahad, keegi ei käse ega keela. Isegi koju ei pea kindlaks ajaks tulema. Elu oleks nagu lill.
Vastutuse kasv Noore vastutus kasvab kindlasti siis, kui ta hakkab kooli lõpetama, sest siis on tal vaja otsustada, mida edasi teha. Valikuid on ju palju. Näiteks on võimalik minna gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli. Selle juures tuleb arvestada, et suure tõenäosusega pead kodust eemale minema ning õppima ja elama mujal. Kui kutsekool või ülikool pole sinu jaoks, siis on võimalik ka töö-
TE uArNoKLo AGA pat Ava s Kas sa ei tea, mida teha pärast gümnaasiumi lõpetamist? Oled mõelnud, et võtaks vaba aasta? Soovid teha vabatahtlikku tööd? Kui jaa, siis see pakkumine on just sulle. Autor: ÜLLA TAMM Alates 2017. aastast on Valgamaa Noorsootöökeskusel Tankla olemas akrediteering välisvabatahtlike vastuvõtmiseks, Eesti noorte välismaale saatmiseks ja projektide koordineerimiseks. Lihtsamalt öeldes Tankla kaudu on võimalik minna kuni aastaks välismaale vabatahtlikku tööd tegema. Vabatahtlik teenistus on noore võimalus kogeda vabatahtlikuna töötamist mõnes Euroopa riigis, just temale huvipakkuvas valdkonnas ning tutvuda selle riigi keele, ini-
meste ja kultuuriga. Teenistusperioodi vältel on tagatud noorele igakuiselt fikseeritud toidu-, tasku- ja üüriraha ning samuti makstakse kinni lennupiletid edasi-tagasi. Tehtud töö eest niinimetatud päris palka ei saa, kuna see pole EVT tegevuste eesmärgiks. Samuti pole vabatahtlik organisatsiooni päris tööline, vaid toetav abiline. EVT ehk Euroopa Vabatahtlikus Teenistuses (EVS – European Voluntary Service) saavad osaleda noored vanuses 18-30 aastat. Vabatahtlikuks saab minna kõigisse Euroopa riikidesse kuni 12 kuuks. Projekti jooksul toimuvad mitmed koolitused - näiteks on-arrival ja mid-term, kus saavad kokku paariks päevaks mitukümmend samas riigis viibivat välisvabatahtliku, kes juhendajate abil analüüsivad eesolevat või kogetud protsessi. Vabatahtliku töönädal kestab 30-38 tundi nädalas ning igal nädalal peab tal olema vähemalt kaks järejestikust vaba päeva. Samuti saavad noored igakuiselt kaks lisa vaba
TOIMETUS MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Aadress: Jaama pst 12, Valga, 68205 tel 5908 1717 | toimetus@tankla.net Vastutav väljaandja: Tuuli Mekk. Peatoimetaja: Mareli Nielson. Toimetus: Tuuli Mekk, Mirjam Mõistus, Pamela Paul, Kertu Reva.
Peatoimetaja veerg
olen noor ja saan avastada na mulle meeldib siin, kõik on nii mugav. Näiteks kui tunnid algavad mul 8.30, siis mina pean ärkama alles 8.20, sest ühiselamust tundi on ainult 2 minuti teekond. Innustan noori kõiki võimalikke asju järgi proovima ning tegema seda, mis teeb neid õnnelikuks.
ta m a päeva ehk puhkusepäeva, mis annab hea võimaluse mõni nädalavahetus pikemaks teha ja kuhugi reisida.
Telgitagused lehe toimetusest MARELI NIELSON / peatoimetaja Oma viimaseks peatoimetaja lehe veerus otsustasin tutvustada Tankla noortelehe tegemisest. Käesolev leht valmib väga kaua ja soovime, et seda võetakse hästi vastu. Uudised ei tule kahjuks meie juurde ise - peame otsima, uurima, küsima, mõtlema. Egle Kõvask viis läbi küsitluse 2. veebruarini ning siis asusime lehekava kokku panema. Kava koostamine võttis umbes neli tundi ning siis ka ei saanud seda lõplikuks nimetada. Tegin parandusi, lisasin või vahetasin teemasid. Proovisin lugudele kirjutajaid leida, kuid nagu alati edeneb see vaevaliselt. Noorte huvi meedia vastu on taandunud ning inimesi, kes oleksid nõus oma aega ohverdada on väga vähe. Suur tänu kaastegjatele. Peaaegu kõikidele lugudele kirjutajad leidsime alles selle nädala jooksul ning kui ei leidnud, siis egas peatoimetaja peab ise selle tegema. Osad lood jõudsid meieni pühapäeval, 4. märtsil ning hetkel proovime lehefaili kella 20ks trükikotta saata.
e t is m e g e t a l k n a T i kui on huv st u d n e h ü t l e g l u j a t õ v s vastu,sii 3. märts
Fotograafid: Timo Arbeiter, Paul Poderat, Ülla Tamm Küljendaja: Paul Poderat. Tõlkijad: Mareli Nielson, Mihkel Ott. Kaasautorid: Kaari Kaasik, Anneli Kattai, Laura-Maria Kiiser, Meriliis Kukk, Dea Margus, Maarja Mägi, Elina Naaris, Pamela Paul, Sirli Pippar, Paul Poderat, Ülla Tamm, Catlin Saar, Martin Väljur.
9.00 alustasime Valgas jaamahoones. Tulin kohale, arvuti ei läinud tööle, hea algus. 10.00 Paulil pool lehekülge valmis, paanika, aga ehk saame hakkama. Arvuti läks tööle. Siin on mega külm. 11.00 Paulil paanika, et nii vähe tehtud, mina veel rahulik. Ülla Tamm korraks külastas, mainis, et meil külm. Aitüma. 12.00 Käisin kodus soojapuhuri ning tekkide järel. Hakkab soojem, ehk jätkame kiiremas tempos. 13.00 Toimetan lugusid, Pamela Paul aitab kodust. Otsin pilte ja püüan kirjutajaid kätte saada. Lõpetan enda artikli. Paul laulab lauludele kaasa. 14.00 Lehest valmis 10%, võib olla. Rong jõudis jaama. Paul laseb taaskord Põhja-Tallinna laule, abi. Tuuli Mekk parandab Sahvris lugusid. 15.00 Lehest valmis 20%. Panin raadio tööle. Rong sõitis nii suure müraga, et lausa arvasin, et keegi jookseb siin koridoris. Suurem osa lugudest on olemas. Kogemata äratasin Catlin Saare üles. Paul tunnistas, et ta on ego. 16.00 Edeneme vaikselt. Päev venib kindlasti pikaks. Joon kohvi Kättemaksu kontori tassist. Õnneks salvestasime senise töö, nii igaks juhuks. 17.00 Käisin toidu järel, edeneb vaevaliselt. 18.00 Kuulame Raadio 2 vahendusel Eesti Laulu saadet, kuid teeme palju tööd. 19.00 Kaks lehekülge täiesti valmis, poolikuid kuus, peaaegu neli täiesti puhast lehte. Eesti Laul algab, kuid töövaim ei lange. Tantsisin laulude järgi, eluvaim sees. 20.00 Paul küljendab, mina meelelahutan ennast. Leidsin mingid pikad statiivid, klaviatuur jupsib. 21.00 Kuulame Eesti Laulu, paanikat veel pole. 22.00 Sõbrad Mirjam Mõistus ja Mihkel Ott tulid appi, panin nad ka tööle. 23.00 Kuus lehte valmis, poolikuid kolm. Paul lahkus, kolmekesi teeme tööd edasi.
Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 1500. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit.
Neljandal märtsi hommikul alustasime taas...
Vabatahtlikud Eelmise aasta septembrist ja oktoobrist on Valgamaal Tankla kaudu kaks välisvabatahtlikku. Austria tüdruk abistab Taheva valla (nüüd Valga vald) ja Hispaania neiu Helme valla (nüüd Tõrva vald) noortekeskust. Nende peamisteks tegevusteks on koos noortega põnevate sündmuste ja tegevuste korraldamine ning silmaringi, võõrkeelte oskuste ja erinevate kultuuride avardamine, tutvustamine ja laiendamine. Kui mõtlesid kasvõi korra, et äkki oleksid huvitatud sellest, et pakid oma kohvri kokku ja lähed aastaks välismaale uusi kogemusi, tutvusi ja teadmisi omandama, siis võta Tanklaga ühendust. Kontaktisikuteks on Ülla Tamm ja Rasmus Onkel. Rohkem infot leiad ka Tankla portaalist (vasakul ääres EVS – Välismaale vabatahtlikuks).
Tania tuli esmakordselt Eestisse 3. oktoobril 2017. Varem ta arvas, et eestlased on külmad inimesed, kellele ei meeldi kallistused ning nad ei lase inimesi enda personaalsesse ruumi.
optimistl i k tania Nadja tuli Eestisse esimest korda septembris, mil otsustas tulla vabatahtlikuks. Eestist enne teadis ta, et see on ilus maa, suure ajaloo ja loodusega. Samuti teadis, et eestlased on esmapilgul vaiksed ja tagasihoidlikud. Neiu otseselt ei tööta Eestis, lisaks vabatahtlikule tööle kohtub ta teiste tüdrukutega ning siis nad püüavad võimalikult palju riiki avastada. Neiud on koos käinud kinos, Valga ja Valka linna peal ning tähistanud Nina sünnipäeva. Eesti 100. aastapäeva ajal külastas ta Tõrvas pidustusi koos oma sõpradega. Küsimusele, mida ta arvab praegusest ilmast, vastas Nadja: «Päike nüüd õnneks särab, mis teeb mind väga õnnelikuks. Ma ausalt ei tea, kaua ma suudan vastu panna nii suure külmaga. Ootan kannatamatult kevade saabumist.» Kõige maagilisemaks hetkeks siin peab ta saunaskäiku, mil hüppas jääauku ning peale seda vaatas langevaid tähti. Nadja kiidab siinseid IT lahendusi ja arvab, et Saksamaal on Eestilt nii palju õppida. «Siin on kõik asjad lihtsasti tehtavad, aga kui internetti pole, siis on probleem.» Oma praegune elu võrreldes kodumaaga on erinev, kuid ta on juba harjunud ning nimetab Eestit oma teiseks koduks. Enne Saksamaale tagasi minekut soovib ta kindlasti nautida suve. Siia tagasi tuleb ta tingimata: «Muidugi.»
Miks sa tulid Eestisse? See lihtsalt juhtus, mul tekkis suur uudishimu Eesti riigi vastu ning olin huvitatud siin elamisest. Varem ma ei teadnud midagi Eesti kohta.
Nüüdseks ta teab, et eestlastele meeldivad kallistused, nende personaalsesse ruumi võib tungida teatud piirini ning nad on endiselt veidikene külmad. Eestis tegeleb ta noortekeskuses noortega ning on avastanud Euroopat. Külastanud mitmeid riike, kohanud palju toredaid inimesi ning õppinud ennast veel enam tundma tänu noortele. Praegune ilm Taniale meeldib, ta nimelt armastab seda. Kõik on nii maagiline, lumi igal pool ning Hispaanias pole sellist ilma, kuid ta arvab, et kui ta on siin kauem, siis hakkab seda ilma vihkama. Maagiliseimat hetke Tania ei suuda välja tuua, neid on tema jaoks väga palju olnud. Esimene kord, kui saabus uude kohta, nägi puidust torni tipust linnatulesid, Tallinna vanalinna ja esimest lund. Oma siinset elu kirjeldab ta kui üllatusi täis: iga kuu juhtub temaga midagi, mis üllatab teda. Eesti 100. aastapäeval tantsis Tania Tõrva keskväljaku avamisel eesti rahvatantse -27 kraadiga, sõi kooki – oli lummatud tervest üritusest. Enne Eestist lahkumist on ta plaaninud mitmeid tegevusi teha. Näiteks püüab leida Baltimaade kõrgeima puidust torni, kus näeks tervet kolme riiki. Tagasitulekut Eestisse Tania ei oska ennustada, kuid kui leiab midagi, mille pärast tulla, siis mine tea.
Lemmikvärv: tumeroheline
Mis oli su esimene lause, mille eesti keeles selgeks õppisid?
Lemmikfilm: 10 things I Hate About You
«Ma ei räägi eesti keelt.»
Õnnenumber: viis
Nad ei naerata üksteisele tänaval või ühistranspordis. Minu jaoks on see väga erinev minu kodumaast.
Kas sulle meeldib eesti toit? Kui olla täiesti aus, siis ainult leib.
Kas kuulad Eesti muusikat? Kui jah, siis mida? Mõndasid bände, mida kohalikus pubis lastakse.
Kas sulle meeldib Eesti trikoloori värvid sinimustvalge? Kui aus olla, siis ei.
Sünnipäev: 14.06.1991 Lemmiksöök: mehhiko ja itaalia toit Lemmikvärv: sinine Lemmikmuusika, artist: Ma lihtsalt armastan laule. Mu üks lemmikumaid muusikastiile on klassikaline rock.
Minu arvamistega läheb vastuollu see, et te ei naerata/tervita/räägi oma kaasmaalastega lihtsalt.
Kuidas te saate olla ühtne rahvas, kui ei suhtle üksteisega? Õnneks eestlased kannavad endas suurt patriootlikust.
Lemmikfilm: Dirty Dancing
Kas sulle meeldib eesti toit?
Lemmikkuu: juuni
Ma pole just suurim ekspert selles. Mulle üldiselt ei meeldi, see on liiga erinev mu kodumaast. Hispaanias on meil kõik juurviljad värsked. Kuid mulle meeldivad siinsed kommid.
Õnnenumber: kaks Hobid: lugemine, filmide vaatamine, sport, saada pildistatud Nadja poolt. Keeled, mida oskad rääkida: hispaania, galeegi, itaalia, prantsuse, inglise, portugali
Kas kuulad Eesti muusikat?
Autor: MARELI NIELSON Fotod: ERAKOGU
Kohati. Mulle meeldib väga Nöep, ma ei suuda tema muusikat lakata kuulamast. Ta suudab mind hommikuti üles äratada
Miks sa tulid Eestisse?
Kas sulle meeldib Eesti trikoloori värvid sinimustvalge?
See oli saatuse tahe, mis osutus heaks. Ma polnud varem siin olnud ning olin väga uudishimulik.
Mulle meeldib see rohkem kui Hispaania lipp, kuna selles on sinine värv sees.
Kus sa vabatahtlikuna tegutsed?
Mis on suurim müüt, mida terve maailm Eesti kohta teab?
Veedan suurema osa oma ajast vabatahtlikuna Ritsu noortetoas, aga ka Ala põhikoolis
Eesti on seotud Läti ja Leeduga.
Kas eestlsed on ilusad?
«Ma ei räägi eesti keelt» ja «Musi-musi».
Tahaksin öelda, et nad peaksid parandama enne enda teisi külgi, siis hakkaks rääkima alles ilust. Aga nad on blondid ja see minu silmis väga oluline («must be»).
Milline eesti sõna tundus sulle väga naljakas?
Kuidas sa kirjeldaksid tüüpilist eestlast?
Mis oli su esimene lause, mille eesti keeles selgeks õppisid?
«Öö» ja «sadas».
Vaoshoitud ja ei räägi palju.
Linn/küla: Stuttgart
Ma olen täiskohaga Euroopa vabatahtlik hooldekodus Tõrva Kodu, kus tegelen füüsilise ja vaimse puuetega inimestega.
Mis on kõige imelikum asi, mida eestlased teevad?
Linn/küla: Dodro
Päritolu: Saksamaa Sünnipäev: 02.10.1998
Mussi-mussi
Päritolu: Hispaania
Mis on kõige imelikum asi, mida eestlased teevad?
NADJA RUthardt
Kus sa vabatahtlikuna tegutsed?
Milline eesti sõna tundus sulle väga naljakas?
Tania Barreiro Garrido
Lemmiksöök: pasta Lemmikmuusika, artist: indie ja akustiline muusika; Tom Rosenthal, Daughter, Casper
Lemmikkuu: oktoober Hobid: fotograafia, kirjutamine, lugemine, zumba, jooksmine Keeled, mida oskad rääkida: saksa, inglise, prantsuse ja eesti keel.
Mis on suurim müüt, mida terve maailm Eesti kohta teab? Eesti keelt õppida ja rääkida on tegelikult võimalik.
Kuidas sa kirjeldaksid tüüpilist eestlast? Vaoshoitud ja tõsised alguses, aga mõne aja pärast nad avavad ennast ja nendega saab vestlusi pidada.
Sõbralik Nadja
Nina tuli Eestisse, sest projekt sobis talle ning varem ei teadnud ta siinsest elust palju, kuna austerlased eriti ei reisi siia.
Jutukas nina
Tamara jõudis Eestisse 4. septembril ning armus meie koduriiki kiiresti. «Vaikne riik, ökoloogiliselt puhas, siin on palju võimalusi noortele, inimesed on väga toredad.
Ilusad järved ja metsad, enda kodumaal ma ei näe nii ilusat loodust kui siin.» Ainult ilm on tema jaoks veidikene külm. Algselt pakkus Armeenias vabatahtlike koordinaator Tamarale Eestisse tulekut, aga ta ei soovinud tulla siinse kliima pärast. Lõpuks täitis avalduse ja osutus valituks. Tamara mõistab, et ta saatus oli siia tulla, kuna Eesti on teda kummitanud juba kaua. «Näiteks nelja aasta eest nägin Facebookis Tartu linnas asuvat skulptuuri Suudlevad Tudengid ning unistasin seda päris elus näha, kaks aastat tagasi sain alles teada, et see asub Eestis.» Ta parima sõbra tädi kolis siia, kui Tamara oli alles kaheksane ning rääkis talle tihti Eestist. Seda riiki teab ta ka tänu oma kahele armeenlasest sõbrale, kes käivad Tartu Ülikoolis. Enne Eestist lahkumist soovib Tamara maitsta võimalikult palju toite. Üheks unistuseks oleks õppida Tartu Ülikoolis.
Miks sa tulid Eestisse? Mu koordinaator Armeenias soovitas tulla Eestisse.
Kus sa vabatahtlikuna tegutsed? Valga lasteaias Kaseke.
Mis oli su esimene lause, mille eesti keeles selgeks õppisid? «Tere hommikust!»
Milline eesti sõna tundus sulle väga naljakas? «Ei lollita»(mu sõbranna koera nimi on Lolita); samuti kõlavad väga huvitavalt «nädalavahetus» ja «vabandust».
Siinne ilm on väga külm «Loodan kevadeni vastu pidada ja siis näha ka suve - mulle meeldib lumi väga, aga siin võiks soojem olla. Nädalavahetuseti peamiselt reisin ja külastan teisi vabatahtlikke.» räägib Nina. Eesti 100. aastapäeva puhul viibis ta Harglas peol, kus esines rahvale oma viiulimänguga. 24ndal veebruaril sõitis Tallinnasse, kus nägi, et paljud inimesed käisid seal küünaldega ringi. Nina arvates on üks soojemaid mälestusi see, kuidas lapsed teda järk-järgult aktsepteerima on hakanud. «Nad hakkasid mind õpetajaks kutsuma ning siis ma olin sunnitud eesti keelt rääkima. Ma olen õnnelik, et lapsed on mind vastu võtnud, olen siin väga õnnelik. Imeline on see, et WIFI on olemas peaaegu igas hoones, isegi bussis - kui imeline saab veel olla!» Enne Eestist lahkumist soovib ta saartel käia ning kindlasti siia tagasi tulla.
Millal oli sinu esimene kord Eestis? 31. augustil (päev kui alustasin EVS-i).
Mida sa Eestist arvasid ja kui palju sellest osutuks tõeks? Kui aus olla, siis ma ei osanud endale arvamusi seada enne siia tulekut. Ma mõtlesin, et siin on väga külm (mis osutuks tõeks) ja siin on palju vaba WiFi-t (mis ei ole alati tõsi).
Nina LEimlehner Päritolu: Austria
Mis oli su esimene lause, mille eesti keeles selgeks õppisid?
Linn/küla: Ernsthofen
«Tere, kuidas läheb?»
Sünnipäev: 16.02.1999 Lemmiksöök: Eriti meeldisid küpsetatud «Zwetschgenknödel» ja šnitsel Lemmikvärv: tumeroheline ja Burgundia punane Lemmikmuusika, artist: ma kuulan palju erinevat muusikat (välja arvatud räppmuusika) - üks mu lemmikutest hetkel on bänd Magic! Lemmikfilm: Harry Potter» filmiseeria ja «Now you see me»
Milline eesti sõna tundus sulle väga naljakas? Raske küsimus, kuna kõik tundub väga erinev saksa keelest. Minu arvates eesti keel on väga armas. Naljakas on ehk see, et kuidas nad mu nime «Nina» hääldavad, ühtlasi tähendab see ka kehaosa.
Mis on kõige imelikum asi, mida eestlased teevad?
Õnnenumber: seitse
Nad ei naerata. Ma olen harjunud, et mulle tänavatel naeratatakse. Pigem kõnnivad segaduses oleva näoga ringi ehk seetõttu, et väljas on külm ning ei taheta liigselt energiat raisata.
Hobid: fotograafia, muusika tegemine, kokkamine ja reisimine
Kas kuulad Eesti muusikat? Kui jah, siis mida?
Keeled, mida oskad rääkida: austria-saksa, saksa-saksa, inglise ja natuke (seega mitte väga) itaalia keel
Jah, näiteks Elephants from Neptune ja Nöep.
Millega sa Eestis tegeled?
Meeldib, sama palju kui enne.
Enamjaolt olen vabatahtlik - Hargla noortekeskuses, kus mängin lastega lauamänge jne, organiseerin üritusi, juhin käsitöö ja saksa keele rühma. Näiteks, kui ma jõudsin Eestisse, tegin Austria teemalise ürituse Olen aidanud organiseerida noortekeskuses mälumängu. Harglas toimunud EV100 kontserdil osalesin fotograafina ja mängisin viiulit. Selle kõrvalt olen rännanud mööda Eestit ringi, kohtunud teiste vabatahtlikega ja kogunud uusi kogemusi - olen juba käinud Tallinnas, Tartus, Valgas jne
Mis on suurim müüt, mida terve maailm Eesti kohta teab?
Lemmikkuu: mulle meeldib kevad, Austrias eriti maikuu
Kas sulle meeldib Eesti trikoloori värvid sinimustvalge?
Eesti kohta ma isegi ei oska öelda, aga Austria kohta võin öelda, et see on palju enamat kui lehmad ja mäed.
Kuidas sa kirjeldaksid tüüpilist eestlast? Välimuselt jope, kinnaste ja salliga. Väikeste silmadega, ei naerata palju, pisut pikemad, kui mina ja kannavad tumedaid riideid. Aga seesmiselt viisakad, kauged, abivalmid ning rahulikud.
Mis on kõige imelikum asi, mida eestlased teevad? Nad ei naerata, vaid kõnnivad segaduses näoga ringi - ehk on see ilma pärast, kuna nad püüavad energiat säästa
Kas sulle meeldib eesti toit? Mulle ei meeldi siinne puuviljade maitse, aga igapäevased tooted on väga head.
TAMARA STEPANYAN Päritolu: Armeenia Linn/küla: Yerevan Sünnipäev: 12.04.1994 Lemmiksöök: armeenia rahvustoit Tolma
Kas kuulad Eesti muusikat? Kui jah, siis mida?
Lemmikvärv: tumesinine, tumeroosa, punane, oranž ja must
Mulle väga meeldib siinne muusika. Peamised lemmikud on Tanel Padar ja Ott Lepland (alati võib mulle veel häid lugusid soovitada).
Lemmikmuusika, artist: pop, muusikutest James Bluntan, Enrique Iglesias
Kas sulle meeldib Eesti trikoloori värvid sinimustvalge?
Lemmikfilm: raske valik, aga ehk «Unbroken» ja «Miracles from heaven»
Väga ilus, koosneb mu lemmikvärvidest.
Lemmikkuu: aprill
Mis on suurim müüt, mida terve maailm Eesti kohta teab?
Hobid: muusika kuulamine, filmide vaatamine, jalutamine
Et nad on aeglased, aga kui nad tahavad teha midagi kauem, siis nad seda ka teevad.
Kuidas sa kirjeldaksid tüüpilist eestlast? Ma olen positiivne inimene ning minu arvates eestlased on väga sõbralikud, pole nad midagi nii külmad.
Õnnenumber: kolm
Keeled, mida oskad rääkida: inglise, vene. gruusia ja eesti (põhilauseid)
Rõõmsameelne tamara
Noorte kingitused
KOdumaale
Meie, Eesti Vabariigil oli 24. veebruaril suur juubel, mil täitus vabariigi 100. aastapäev. Valgamaa noored soovisid selle suure sündmuse puhul kinkida sünnipäevaks mõned kingitused. Autor: MERILIIS KUKK Foto: TIMO ARBEITER Otepää gümnaasiumi meediarühm tegi Eesti sajandaks juubelinädalaks üheskoos vaatamiseks terve kooliperega tavapärasest pikema ja asjalikuma OGTV (Otepää gümnaasiumi televisioon). Lisaks sellele tuli eetrisse ka vastavasisuline kooliraadio saade. Kooli tüdrukute ühistööna valmis seinavaip, mis ehib koolimaja ning kannab endas ühist ja rahvalikku meelt ning igaühe isikliku seost Eesti Vabariigiga. Terve koolipere õnnitleb oma rii-
ki fotoga, mille nad jäädvustasid imekaunil Pühajärvel. Valga gümnaasium koos Valga põhikooli 8. klassi õpilastega kinkis Eesti 100. sünnipäevaks videokonkursil osalemise «Eesti taimevaramu». Õppeaasta jooksul on plaanis veel koostada koostöös Tartu ülikooliga herbaarium (õppeotstarbeline
Õru lasteaed-algkooli lapsed EV100 pajaga.
Otepää Gümnaasiumi koolipere.
EEstile mündikavand
valgamaalt
Grete-Lisette Gulbis (15) on Tõrva neiu, kes pääses laulupeo 150. aastapäevale pühendatud 2-eurose mündi kavandiga lõppvooru. Neiu nimetab ennast pigem kodus nikerdaja ja paberi servade kritseldajana ehk harrastusjoonistajaks. Eriti meeldib talle luua abstraktseid töid. Autor: MARELI NIELSON Foto: ÜLLA TAMM Mündikavandi tegemise idee tuli Tõrva gümnaasiumi kunstitunnis, mil oli ülesandeks joonistada kavand. Mündile joonistatu valmis kiiresti, inspiratsiooni sai ta laulupeo rongkäigust – uhked rõõmuhõisked, erinevad rahvariided ja inimesed looklesid nagu merelaine. Neiu püüdis ühendada muusika, rahvariided ja erinevad paigad üheks. Lõppvooru pääsemisest tuli teade Eesti Pangast, autasustamine toimub kahe nädala pärast.
kollektsioon) piirkonna taimedest. Puka raamatukogu kogub riigi sünnipäevaks neljarealisi salme, et nendest kokku saada saja salmiga sünnipäeva õnnitlus. Kui salmid koos, tehakse neist raamatukogus näitus. Audentese spordigümnaasium Otepääl, õpilaste eesmärk on Eesti Vabariigile kinkida sada pedestaali kohta erinevatel võistlustel. Kuna Eesti on väike riik, siis on tähtis iga medal, iga karikas, iga diplom, mis on saadud ausas konkurentsis. Selleks ongi seatud eesmärk kinkida riigile sada esikolmikukohta. Medaleid kogutakse nii välismaalt kui ka Eestist, nii spordi kui teadmiste näitamises. Saja medali täitumisel avaldatakse galerii tulemustest. Õru lasteaed-algkool kinkis lapipadja, mis koosnes sajast tükist. Tsirguliina keskkooli algklasside õpilased valmistasid sada sinimustvalget paberist lilleõit. Lisaks meisterdasid kooliõpilased lindudele, Eesti juubeliks, uued pesakastid. Kokku sai neid pesakaste sada, mis on valmis tehtud ja üles pandud. Valgamaa ja Rõngu noorte looduspäeval tegid osalejad EV100 logo, sest just nemad ongi Eesti Vabariik. Unikülas, kus asub Friedrich Kuhlbarsi mälestuskivi, kes oli armastatud laululooja Valgamaal, korrastatakse mälestuskivi ümbrust.
ARMASTUSE K arussell Kevad ei ole enam kaugel ning sellisel ajal tahaks ennast kosutada mõne hea ja värske kokteiliga. Õnneks on meil vedanud, kuna Markku Lõhmus, kes on osalenud kokteilivõistlustel üle maailma, oli nõus näitama meile ühte imelihtsalt ja värskendavat kokteili, mida on kõigil võimalik kodus järgi teha. Autor ja fotod: CATLIN SAAR
Vaja LÄHEB: • • • •
8cl jõhvikajooki 8cl ananassi mahla 2cl sidrunimahla 2cl Monin Passion Fruit siirupit (võib ka mõnda muud eksootilise puuvilja siirupit kasutada) • Jääd • Midagi, millega sheikida
Nüüd vala kõik sheikerisse või lihtsalt klaasi ning loksuta/sega. Serveeri jää ja piparmündilehega.
Taas ootame kõiki huvilisi juba kuuendale haridusmessile - Vali nutikalt! Sellel korral kohtume sinuga Valga Kultuuri - ja Huvialakeskuses. Mess alustab oma tööd 8. märtsil kell 11 ja kestab kella 14.00-ni. Messipäev pakub lisaks tavapärasele eksponentide tööle ka erinevaid töötubasid – nii noortele kui ka õpetajatele. Messil tutvustavad oma koole, organisatsioone ja tegevust erinevad gümnaasiumid, kõrgkoolid, ametikoolid ja noortele suuantud organisatsioonid jt. Päev on kõigile huvilistele TASUTA. Messi peaesineja on AROP. Maakonna koolidest on organiseeritud noortele tasuta transport. Transpordi organiseerimisel toimub koostöö koolide ja Rajaleidja keskuse vahel (õpilane annab oma osalussoovist teada õpetajale, kes informeerib keskuse kontaktisikut tuuli.mekk@rajaleidja.ee). Messi aitavad korraldada MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Valgamaa Omavalitsuste Liit Europe Directi teabekeskus Valgamaa, Valgamaa Rajaleidja keskus, Valga Avatud Noortekeskus, Valga Vallavalitsus, Kaitseliidu Valgamaa malev ja Valgamaa Kutseõppekeskus.
AROP
PE A ES I N E JA
vad erinevad leheküljed, kus saab vaadata meeme – paljud noored veedavad oma aega lihtsalt surfates, näitena võib välja tuua 9gag-i, mis koosnebki erinevatest meemidest ning mida vaatavad väga paljud inimesed üle maailma. Lisaks üle maailma tuntud internetileheküljel Facebook on nn «kreemised meemid», kus visatakse nalja Eesti elu ja olu üle. Üle-eestilistele lehekülgedele on tehtud Facebookis nii koolidele kui ka küladele lehed, kuhu kohalikud lisavad meeme omal nägemusel.
Meemide peamine eesmärk
M e e m i d l õ b u s tav a d noori internetis Meemid on naljaka sisuga pildid või videod, millele on lisatud sarkastilise või ülimalt ühiskonnakriitilise alatooniga teksti tükid. Autor: MARTIN VÄLJUR Meeme tehakse selleks, et lõbustada inimesi ning visata nalja mingite ühiskonnakriitilistele teemade üle. Tihti satuvad meemide peategelasteks poliitikud või teised tuntud inimesed, kellega on seotud mingi väljaütlemine või laiema kõlapinnaga probleem.
Näitena võib tuua minister Jevgeni Ossinovski, kellega seostatakse praeguse aktsiisipoliitika ümber toimuvat.
Meemi mõiste Meemi õiget mõistet on väga raske defineeida. Enamasti leiavad meemid kasutust nooremate inimeste hulgas, kes tunnevad ennast erinevate äppide ja arvuti kasutamises kodusemalt. Interneti avarustes on leita-
VIRMALISED
PÕHJA-NORRAS
Meemi ülesanne on teadmisjanu rahuldamine; mõnede blogide puhul külastajate arvu suurendamine; mõnedel raha teenimine (kui blogi on raha teenima pandud reklaamide või muu sellise abil). Meemi nii-öelda peibutispalgaks on uudishimu rahuldamine. On olemas selliseid meeme, mis teevad kahju ja meeme, mis teevad lihtsalt palju nalja.
riskantsed meemid • Solvavad - solvavad inimesi, loomi, loodust, riike, rasse jms. • Ähvardavad - on olemas ähvardavaid meeme, näiteks ähvaratakse inimesi, kohti, uske. • Piiripealsed meemid – näiteks eelmine aasta saadeti helilõik Eesti kurtide liitu ja kirjutati «Ou kuulake seda». • Netikiusamine– postitatakse teistest inimestest pilte.
Meeme on raske luua ja see on omaette kunst, sest pead mõtlema paljudele asjadele. Meemide loomiseks on olemas palju erinevaid äppe mida, saab tõmmata Play poest: Meme Generator, Meem looja, Meme Creator jne. Neid on kerge kasutada, näiteks Meme Generatoriga tõmbad äppi alla, lisad pildi ning seejärel kirjutad teksti peale ja ongi valmis. Meem looja ja Meme Creator põhinevad samuti samasugusel tegumoel.
meemid peaksid sisaldama • Sõnumit, mis on kergelt arusaadav ja mõistetav. • Efekti, mis peab jõudma võimalikult kaugele internetis ja inimeste seas.
Eesti ja meemid
kes juba 2009. aastal võttis ühe klipi Hitlerit portreteerivast filmist «Untergang» ja andis sellele eestikeelsete subtiitritega uue tähenduse. Mina kasutan meeme tavaliselt ainult enda lõbustamiseks või saadan sõnumitega sõpradele edasi, mitte ei postita neid üles avalikult oma seinale. Ma ei tee ise ega otseselt ei otsi ka neid, meeme leian gruppides kuhu mind on lisatud või Facebooki lehedelt, mida jälgin. Kui on mingid head meemid, siis ma «tagin» ehk märgin oma sõbrad postituse alla kommentaaridesse. Ühesõnaga on meemid pildid või videod, mida tehakse, et lõbustada inimesi ning saada nad naerma. Meeme tehakse alati ümber ja iga nädal, võibolla isegi iga päev, tuleb uusi meeme, mis levivad kiirelt väga kaugele.
Eestis ei tehta tavaliselt ise meeme, vaid kopeeritakse välismaa omi ja tehakse noorte poolt ümber, seejärel saadetakse edasi sõpradele või postitatakse need kuhugi üles. Eestis algas meemide tegemine umbes 2012. aastal ACTA-vastase protestide ja juhtumitega, kui Mart Laari sõnul sai tema Facebooki lehel «ruum otsa». Daniel Vaarik,
Kuidas pildistada virmalisi?
Selle imelise loodusnähtuse pildistamine ei ole tegelikult sugugi kerge. Esimeseks probleemiks on asukoht. Kuna virmalised tekivad polaarjoonte lähedal, siis Eestis näeb neid ainult hea ilma ja tugevate virmaliste korral ning enamasti põhja pool horisondi kohal. Enne virmalisi pildistama minekut soovitan otsida koha, kus pildistada, sest juhul, kui virmalisi ei tule, tuleb vähemalt ilus ööfoto. Kindlasti peab kasutama statiivi, et kaamera ei väriseks pildi tegemise ajal. Virmaliste pildistamise on soovitatav kasutada ISO 800 ning säriaeg 10-15 sek. Ava on tavaliselt nii suur kui võimalik, näiteks 1.4 või 2.8, see sõltub iga objektiivi valgusjõulisusest. Virmaliste aktiivsust saab jälgida ja täpsemad juhised nende pildistamiseks saada leheküljelt www.virmalised.ee.
Virmalisi pildistada on üks fotograafide suurimaid soove ning see soov oli ka minul, mistõttu sai koos fotoklubiga Sinine Pildiamasin mindud Põhja-Norrasse virmalisi jahtima. Autor ja fotod: PAUL PODERAT Fotohulluna ootasin kõige rohkem virmalisi, seega käisime igal õhtul neid otsimas. Esimesel õhtul Norra jõudes tulid virmalised taevasse, kuid kohati varjasid neid pilved ning samuti rikkus valgusreostus. Sellegipoolest tekitas see kohe suurt rõõmu, kuna tühjade kätega koju enam minema ei pidanud. Viimasel kahel ööl oli virmaliste mäng kõige aktiivsem
Tekkis lausa kaos, kui virmalised end ilmutasid.
ning see pani meid kärmelt tegutsema, võiks öelda, et tekkis lausa kaos, kui virmalised end ilmutasid. Valget aega oli seal vähe, umbes 3-4 tundi. Seega sai seda maksimaalselt ära kasutatud ning käidud Lofootide saarestiku tipus Reines, mis on ilus kaluriküla Põhja-Jäämere ääres, Skibotnis kelgukoertega kelgutamas ja Narvikus suusatamas. Mind pani imestama kelgukoerte suur tahe kelku vedada ilma igasuguse käsuta.
Vasakult: Kristiina
SIIN VÕIKS OLLA SINU ETTEVÕTTE REKLAAM!
NOORTELEHT TANKLA PAKUB SOODSALT REKLAAMI NOORTEGA SEOTUD ETTEVÕTMISTELE!
Võta ühendust: reklaam@tankla.net
Otepää gümnaasium on 110aastane
üldhariduskool, mis on tuntud siit sirgunud suurte spordisõprade ning laulukooride, tantsurühmade ja traditsioonide poolest. Meie põhikoolilõpetajad saavad edukalt hakkama nii väärikaimates suurlinnagümnaasiumides kui ka oma gümnaasiumis edasi õppides. Otepääl gümnaasiumihariduse omandanu võib kindel olla, et on ladunud tugeva vundamendi elukestvaks õppeks. Gümnaasiumiõpingud Otepääl on mitmekesised, kuid eeldavad teadlikku ja ennast väärtustavat õppijat, kes on õpingute sisu ja eesmärgi eelnevalt läbi mõelnud. Heaks abiliseks on koolipoolne õppenõustamine enne dokumentide esitamise perioodi. Õppenõustamisel tutvustab kool õpilasele õpivõimalusi, avab õppekava erisusi ning aitab teha teadlikke otsuseid valik- ja vabaainete valikuks (registreerimise kohta loe täiendavalt kooli kodulehelt). Dokumente saab gümnaasiumisse astuja esitada pärast põhikooli lõpetamist kuni 29. juunini ning 1.-10. augustini.
Kaugemalt tulijate jaoks on koolil õpilaskodu. Kool on leidnud võimalused viia õpet võimalikult palju klassiruumist välja, suurendanud loovuse ja ettevõtliku hoiaku rolli õppe sisus ja korralduses, laiendanud aastate jooksul koostööpartnerite hulka ning kohendanud õppekava selle järgi, kuidas ühiskonna ootused õppijale ja koolile on muutunud. Huvilistel on head võimalused kaunite kunstidega tegelemiseks ja sportimiseks. Kooliga tutvumiseks on võimalik tulla kooli lahtiste uste päevale, 14. mail algusega kell 9. Lahtiste uste päevale oodatud 9. klasside õpilastele: • toimuvd mini-koolitunnid • võimaldatakse tutvuda õppevalikutega ja koolikeskkonnaga • pakutakse koolilõunat. Sinu tulekuga arvestamiseks anna osalemisest hiljemalt 8. mai õhtuks teada meie kooli huvijuhile Terje Aasarohule e-posti aadressil terje@nuustaku.edu.ee. Kohtumiseni Otepää Gümnaasiumis!
Millist l au a m ä n g u m ä n g i da ? Dominion
Autor: DEA MARGUS JA MAARJA MÄGI
Lauamängud on äärmiselt pika ajalooga. Esimesed märked lauamängudest pärinevad VanastEgiptusest ligikaudu 3500 eKr. Tollal olid lauamängud lihtsakoelised ning tihti oli neid võimalik mängida ainult kahel inimesel. Enamasti võisteldi omavahel, tuntuimaks näiteks võib tuua male. Tänaseks päevaks on lauamängud kõvasti arenenud. Valikus on lauamänge, mida saab mängida kahekesi ja on ka
neid mänge, mida on võimalik mängida kümnekesi. Võimalik on liigitada lauamänge strateegia-, pere-, klassikalisteks-, seltskonna- ning lastemängudeks. Strateegiamängud jagunevad erinevate teemade alusel, näiteks on sõjamängud (üks tuntumaid sõjamänge maailmas on RISK), majandusmängud (üheks kuulsamaks maailmas on Monopoly) ja nii edasi. Mängude juures võib ära märkida, et paljusid mänge ei tõlgita kõikidesse keeltesse. Eestis tuntuimaks, mida ei ole tõlgitud, on Dominion.
On kahte tüüpi inimesi, kes mängivad mänge. Online mängijad ja need, kes mängivad mänge reaalses maailmas ehk lauamängude mängijad. Lauamängude mängimine ei ole lihtsalt see, et sa istud ja mängid mängu ära. Nende mängimine annab sulle võimaluse suhelda vahetult kaasmängijatega näost näkku, arutleda, analüüsida, vajadusel ka vaielda. Lauamäng sunnib mängija mõtlema strateegiliselt ja loogiliselt. Lisaväärtuseks on suhtlemine niinimetatud hobikaaslastega.
Mees, kes teadis ussisõnu
I Know
Ticket to Ride
Lauamäng, kus mängijad saavad testida oma teadmisi, vastates mängus olevatele küsimuskaartidele. Vastamisel on mängijal abiks ka kolm vihjet. Samal ajal saavad kõik mängijad valida endi seast inimesed, kellele nad panustavad – kas vastab õigesti või valesti ning mitme vihjega suudab vastata.
Lauamäng, kus mängijad saavad testida oma teadmisi, vastates mängus olevatele küsimuskaartidele. Vastamisel on mängijal abiks ka kolm vihjet. Samal ajal saavad kõik mängijad valida endi seast inimesed, kellele nad panustavad – kas vastab õigesti või valesti ning mitme vihjega suudab vastata.
Mängu nimi juba ütleb «sõidupilet». Mängija tõmbab mängu alguses endale marsruudikaardi, mille alusel peab ta ehitama rongirada. Lõpuni ehitatud marsruudid annavad mängijale võidupunkte. Mängu võidab suurima punktiarvuga mängija.
Katan
Eesmärk on ehitada enda käes olev kaardipakk võimalikult suureks, ostes oma käes oleva ressursiga uusi tegevuskaarte enam ressurssi. Iga mängukorraga mängitakse oma kaardipaki uuesti läbi. Ostuprotsessi käigus ei kaota mängija oma ressurssi, vaid saab seda järgmise tiiruga seda uuesti kasutada. Ehitades oma kaardipakki pead mõtlema, kuidas see panna kokku nii, et saaksid teha võimalikult palju tegevusi ühel käigul.
Põllumajanduslik mäng, kus sinu käekäik on mõjutatud sinu keskuse paigutusest ning täringu silmade arvust. Seega on Katan pooleldi juhuslik. Mängu käigus kogub mängija vastavalt täringu silmade arvule maavarasid (ressursse). Kogutud maavarade eest saab mängija soetada esemeid, mis annavad mängijale punkte.
HEa esmamulje a l u s ta l a d Esmamulje on kohati väga petlik. Kuna kumbki osapool pole näinud teist inimest, siis võib see olla üllatav ja võibolla ei olda isegi MINA ise. Kuidas see esmamulje tekib? Esmamulje tekib keskkonna standardite või koduse kasvatuse järgi, kuna kodu on see koht, mis loob meile standardid nägemaks, kuidas elu õigesti välja näeb. Teised mõistavad, mida me neile öelda tahame, ainult 7% sõnadest, 38% häälest ja 55% kehakeelest!
Mõistlik meeles pidada
Autor: LAURA-MARIA KIISER
7% sõnades, 38% häälest ja 55% kehakeelest
• Ära seisa teisele inimesele väga lähedale, kuna see võib tekitada ebameeldivustunnet ning sa tungid tema privaatsesse tsooni. • Ei ole soovitav kanda silmapaistvaid riideid, kui ei soovi silma paista ja mõnele isegi endast halba esmamuljet jätta. • Kui vestled inimesega, siis vaata alati talle otsa ja ole kehaga tema poole, muidu võib tekkida tunne, nagu teil on soov minema joosta. • Ürita võimalikult vähe tõlgendada! (See on väga halb, kuna inimene ei pruugi oma käitumisega hästi väljendada, kas tal on vajadus sellise tegevuse järgi või tal on nii mugavam).
• Käteldakse - naine mehele, vanem nooremale, seesolija väljast tulijale, ülem alluvale; aga teretades on vastupidi. • Silmside võiks kesta tavaliselt 5-7 sekundit. • Inimene tunneb ennast enesekindlamalt, kui ta ajab end sirgu, rinna ette, toetab mõlemad jalad täistallale maha, paneb käed puusa, tõstab lõuga ülespoole ja hingab sügavalt.
K U u fa a s i d e mõjutused
Noorkuu Noorkuu ajal tuleb leppida faktiga, et kõik aeglustub. Sellel perioodil kipub entusiasm kaduma, tegelema peaks ainult hädavajalikuga. Sellel ajal tuleks hoiduda suuremate plaanide elluviimisest, sest need ei kujune niikuinii eriti edukaks. Samas on see periood eriti hea just uue informatsiooni kogumiseks ja kokkuvõtete tegemiseks.
Ilmselt me kõik oleme kogenud seda, et mõni kuufaas paneb inimesi ettearvamatult käituma, ei lase magada, oleme ärritunud, uimased, mõnikord on energiat liiga Poolkuu (esimene veerand) palju. Teeme nüüd lähemalt kuufaasidega tutvust. Poolkuu esimest veerandid loetakse Autor: KAARI KAASIK
Kahanev kuu Kahaneva kuu ajal on parim aega teha elus muudatusi. Seda kuufaasi iseloomustavad märksõnad: uuendus, areng ja muutused. Samuti on parim aega muuta oma toitumist ja loobuda erinevatest pahedest. Selle kuufaasi ajal otsivad inimesed rohkem teistelt abi ja rohkem võimalusi oma teadmiste täiendamiseks. Julgemalt pöördutakse teiste inimeste poole ja jagatakse oma muresid, jutuks tulevad teemad, mis tavaliselt ei tule. Inimesed on julgemad just kahaneva kuu ajal oma oskusi ja teadmisi ka teistega jagama.
Poolkuu (viimane veerand) Poolkuu viimast veerandit loetakse saagikoristus ajaks. Sellel ajal tuleks lõpetada kõik pooleliolevad asjad. Inimestele, kellel on palju pooleliolevaid asju, võib see periood kujuneda stressirohkeks. Vastutustunne on eriti oluline. Tuleks vältida olukordi, kus liiga kergekäeliselt tühistatakse oma plaane.
Vanakuu Vanakuu on parim aeg puhkamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. See ei ole hea aeg otsuste tegemiseks. Vanakuu on aeg, mil tuleb meeldivalt aega veeta, puhata, unistada ning veeta aega sõprade ja peredega. Suurepärane aeg on spordiga tegelemiseks ja looduses viibimiseks, kuna ka sinu keha vajab aktiivsust.
Kuu loomine Sellel ajal on hea alustada uute plaanide, tegevuste ja ettevõtmistega. Kuna see periood ei kesta pikalt, siis tuleks juba varakult planeerima hakata kuu loomise aega. Tähtis on see, et me ei jääks kuu loomise ajal niisama isutuma. Tuleb tegeleda kõige sellega, mis on sinu jaoks oluline. Inimesed on sellel perioodil väga entusiastlikud ja suhtlemine on edukas. Mõistlik ei ole pöörata tähelepanu tühistele asjadele, kuna selline käitumine võib viia headest võimalustest ilmajäämiseni. Kui ühe kalendrikuu jooksul leiab aset kaks kuu loomist, siis on oodata mingit ebaharilikku sündmust - vanarahva tähelepanek.
arenguperioodiks. Sellel ajal tuleks täielikult keskenduda oma varem alustatud plaanide elluviimisele. Inimestele on oluline turvalisus. Poolkuu esimesel veerandil töötab inimeste intuitsioon tavapärasest paremini.
Kasvav kuu Kasvav kuu võib endaga kaasa tuua segadusttekitavaid tundeid ja stressi. Kasuks tuleb sellel perioodil rakendada oma analüüsivõimet, et asjad jälle korralikult toimima saada . Kasvav kuu on suurepärane erinevate asjade korraldamiseks. Ka inimesed kasvavad kasvava kuu perioodil paremini kui tavaliselt, seega on kohanemisvõimel oluline roll.
Täiskuu Täiskuu ajal on hea mõtiskleda ja endasse süüvida. Kui oled saanud head nõu, siis nüüd on õige aeg tegutseda. Täiskuu ajal on pingeid rohkem ja inimesed on emotsionaalsemad. Vali sellel perioodil hoolega sõnu, mida teistele ütled. Katsu enda emotsioonidest üle olla ja tegele oma asjadega. Kui aga täiskuu toob kaasa pettumusi ja tagasilööke, siis tuleks järgmisel kuul oma plaanidega uuesti alustada.
Erinevate kuufaaside toimumisaegu saab jälgida Luna Solaria äpi abil. Artikli algne allikas www.hingepeegel.ee/vaimne/kuufaasid-ning-nende-mojud-inimestele/