P체henduse ja t채nuga kallile Mortenile nende 천htute eest, kus me seiklesime koos v채ikese autoga unemaale.
TRIINU AMBUR
VÄIKESE AUTO LOOD Pildid joonistanud Elina Sildre
Väike auto ja pori Kogu hommikupooliku oli sadanud vihma. Alles lõuna ajal vilksatas päike pilvede vahelt. Kõikjale olid tekkinud suured veelombid. Väike auto sõitis ettevaatlikult garaažist välja. Tema esituled olid suured ja uudistavad. Ta oli kogu vihmase hommikupooliku garaažis veetnud ja nüüd üsna elevil, et pääses lõpuks värske õhu kätte. “Kullake, ära siis ennast poriseks tee!” hõikas väikese auto ema pojale. “Päike pole veel jõudnud teid kuivatada.” Aga väike auto oli nii põnevil. Ta vuras väravast välja esimeste lompide poole ega kuulnudki, mida ema talle hüüdis. Väike auto peatus ühe suure ja ilusa lombi juures. Ta tundis, kuidas sees tekib põnevustunne, nagu oleks sinna mõni kass peitu pugenud ja kõditaks teda tasakesi sabaga. Väike auto sõitis ettevaatlikult läbi veeloigu. Vesi oli jahe, kuid see väikest autot ei hirmutanud. Talle meeldiski jahe vesi. 6
7
Väike auto piilus seljataha ja märkas kahte toredat märga joont, mis tema rattad olid teele joonistanud. “See on vahva, tõesti vahva,” mõtles väike auto. Nüüd võttis ta hoogu ja sõitis kiiresti läbi vee. Vesi pritsis tore dasti kahele poole teed. Väike auto muutus aina julgemaks. Ta sõitis ikka edasi ja tagasi, edasi ja tagasi. Peagi oli kogu tänav triibuline ja vett jäi lombis aina vähemaks. Väike auto ei pannud tähelegi, et nüüd sõitis ta juba pori sees. Keset seda lusti ja lõbu kuulis ta korraga tuttavat häält. “Väike auto, mida sa teed?” hüüdis väikese auto isa. „Sa oled ju üleni porine!” Nüüd märkas ka väike auto ise kogu seda pori, mis tema külge oli jäänud. Ta mõtles sõita kiiresti mõnest veelombist läbi, et saada puhtamaks. Kuid päike oli kõik lombid juba ära kuivatanud. Ainult mõne lombi põhjas oli veel pisut pori. “Nii sa küll puhtaks ei saa,” ütles isa ja vangutas pead. “Nüüd tuleb sul minna autopesulasse. Lähme koos!” Teel pesulasse tundis väike auto, kuidas teised autod teda vaatavad. 8
9
Tal oli pisut häbi nii porine olla ja ta hoidis isa varju. Pesulasse sisse pidi väike auto sõitma üksi, sest isa polnud ju porine. Väike auto sõitis ettevaatlikult pesulasse ja peatus. Kõigepealt nägi ta suuri karvaseid harju, mis tundusid üsna hirmuäratavad. Äkki hakkas mingi mootor tööle ja väike auto tundis, et ta lii gub tasakesi mööda põrandalinti edasi. Pikad peened veejoad pritsisid igalt poolt väikese auto poole. Siis hakkasid tööle suured pöörlevad harjad. Aga see ei olnud sugugi hirmus. Harjad tegid hoopis kõdi ja väike auto kihistas naerda ning vingerdas natuke. Seejärel kuivatati ta mõnusalt sooja tuuleõhuga ära. Tuul pai tas meeldivalt ja väike auto tundis ennast uniseks muutuvat. Nüüd oli väike auto puhas ja kuiv. Ta võis pesulast välja sõita. Koduteel tundis väike auto jälle, kuidas teised autod teda vaa tavad. Ta sai aru, et nüüd vaatavad nad tema ilusat helesinist värvi, mis päikese käes helkis.
10
Väike auto oli küll põnevast päevast natuke väsinud, kuid väga õnnelik. Ja puhas oli nii hea olla.
11
Tekst © Triinu Ambur Pildid © Elina Sildre © Tammerraamat, 2018 ISBN 978-9949-616-56-5 Tallinna Raamatutrükikoda www.tammerraamat.ee