Pirita kaitsealased objektid ja puhkealad

PIRITA

Kaitsealused objektid ja puhkealad 1

Tallinn tahab 2018. aastaks saada Euroopa rohelise pealinna tiitli. Selle sihi saavutamine nõuab meilt vastutusrikast tööd, et linn vastaks paljudele keskkonnanõuetele: rohealad peavad olema kõigile kättesaadavad ja üldkasutatavad, välisõhu kvaliteet ning mürareostus, jäätmekäitlus, veetarbimine ja reoveepuhastus vastama nõuetele. Rohelise ja keskkonnasäästliku linna kuvandit aitavad igati luua keskkonnahoidlikud ja turvalised, väga hea veekvaliteediga supelrannad ning lähialade hästi toimiv loodusväärtuste taristu, mis võimaldavad linlastel meeldivalt puhkust veeta. Linnakeskkonna rohealasid tuleb hoida ja heaperemehelikult kasutada. See on meie kõigi ühine hool ja kohustus rohelise pealinna tiitli nimel.

Arvo Sarapuu Tallinna abilinnapea

Rand, meri ja kaunis loodus on need märksõnad, mis on meelitanud Piritale ikka ja alati tuhandeid inimesi. Korras ja puhas linnaosa on meie elanike uhkus ja külaliste rõõm.

Selleks, et Pirital oleks alati mõnus olla ja lahkudes tekiks soov siia tagasi tulla, tuleb meil koos Pirita keskkonda hoida ja kaitsta. Soovin meeldivat ja keskkonnasõbralikku ajaveetmist Pirital!

Tõnis Mölder Pirita linnaosa vanem 2

T

allinlaste armastatud puhkepiirkond Pirita paikneb Tallinna kirdeosas. Pirita on populaarne nii suvel kui ka talvel, sest siin saab nii rannas supelda kui ka metsas jalutada või suusatada. Lillepi park on rulluisutajate meelispaik, kus on rajatud spetsiaalne rulluisutee. Ühtlasi leiavad Pirital tegevust purjetajad, ujujad, jalgratturid, suusatajad, kergejõustiklased ja tervisesportlased.

Pirita keskus kujunes kloostri lähedusse, see asutati 15. sajandil Tallinna kodanike algatusel. Kolmelööviline kirik valmis 1436. aastal Pirita jõe kaldale maale, mille oli kloostrile kinkinud Liivimaa ordu. Kloostri põhikiri koostati Rootsis Vadstena emakloostris Birgitta Gudmarssoni ehk Pirita klooster Püha Birgitta juhatusel.

Püha Birgittale pühendatud kloostri nimest tuleneb ka Pirita nimi. Pirita klooster purustati Liivi sõjas. Säilinud on kiriku monumentaalne lääneviil, seinad ning alusmüürid. Kloostri varemetes korraldatakse suvel kontserte. Varemete kõrval tegutseb brigitiinide ordu uus klooster.

3

Rannas käija 1. Austa ja arvesta rannas käitumise reegleid.

2. Hoia loodust!

3. Rannas käitu ja tegutse nii, et tahad siia ise tagasi tulla.

4. Pallimäng segab teisi suvitajaid, see on lubatud vaid seal, kus teisi pole lähedal.

5. Prügi pane prügikasti. Oleme tänulikud, kui tood prügikasti ka teiste maha jäetud prügi.

SINIL

IPU S

UPLU

Rannah

oone

SALA

Rannaa

PIRITA SEIKLUSPARK

Pirita Linnaosa Valitsus

UJUMINE OHUTU

OLE ETTEVAATLIK

ESMAABI / VETELPÄÄSTE

KAUBANDUSKESKUS

POLITSEI

KIOSK

TOITLUSTUS

PARKLA

JOOGIVESI

BUSSIPEATUS

WC

TAKSOPEATUS

INVA WC

SURFIKLUBI

INVATERASS

PANK

DUŠŠ

MINIGOLF

ASUTE SIIN

INFOSTEND

la

meelespea 6. Lõket teha ja grillida võib ainult tähistatud lõkkeplatsidel.

7. Ära võta randa kaasa klaaspudeleid ega teisi ohtlikke esemeid.

8. Lemmikloomad jäta koju.

9. Jalgrattaga võib sõita üksnes jalgrattateel, mitte rannas.

10. Rannas ei ole lubatud telkida ega hobustega sõita.

11. Auto pargi parklasse.

VALVATAV SUPLUSALA

SUPLUSALA

Rannaala

UJUMINE OHTLIK

JÄLGI OHULIPPE

LIPUMAST

VEEVÕTU ANALÜÜSI KOHT

LASTE MÄNGUALA

KOERTEGA JALUTAMISE KEELD

TRENAŽÖÖRIDE ALA

VALVATAV SUPLUSALA

SURFI VETTEMINEKU ALA

KERGLIIKLUSTEE

VÕRKPALLI ALA JALGPALLI ALA PRÜGI UJUMISRAND JALGRATTA PARKLA

a tee

Ai a

tee

su

Tõu

te

e

Merivälja kai

Kesktee

Ida

2.

Pirita Spordikeskus, kalmistu ja kabel

3.

Tallinna Olümpia Purjespordi Keskus

4.

Kalevi Jahtklubi

5.

Pirita kloostri varemed

6.

Pirita muul

7.

Pirita rand

8.

Merivälja kai

JA TEE

luse

3

E

Ma ITA

Pirita kalmistu ja kabel

st

PI R

2

ga ti p

m

Re

ut ee

1

TEE

jõ gi

Kosemetsa

Lillepi park

MAARJAMÄE

Kuslapuu

Lehise

ljas Ha

Tarja

Pähkli

Sarapuu

Papli

Urva

Punga

Tõru

Künnapuu

Haljas tee

Hiie

e

Kose te

tee

Kose te e

Paju Tamme

SA

Kose põik

sti

TE

P ir it a

Pirita Spordikeskus

Ru m

Kose tee

MET

5

4

e

Saare

jus tik

PIRI KLOOSTRI

Purde

Pu rj

Lepa p

tee Pa tee

tee Metsavahi Pirita Linnaosa Valitsus Kalmuse tee

Maar jam

Lau ri

Pirita maastik

pst

Pirita jahisadam

Kase

Kloo

Mõrr a tee

tee e

Sup

Ussilaka

me tee Kuusenõm

Puki tee

a sal plu u su ilip Sin

Pirita seikluspark Jahimeh

te Nõo

TEE

VERE R AND Kalam ehe te e

6

Padrik ee ut

Mähe tee

MERIVÄL

7

Ta l l i n n a laht

le

e Jah tee Varju e Vilu te

11. Tallinna Teletorn

Uba

tee ut ee

tee

Sitsk a

Toomik u Andre kse tee

he-Kaasiku tee Mä

Metsakalmistu

Lepa

tee

Lehiku

10. Tallinna Botaanikaaed

tee

9.

MERIVÄLJA

ee Võsa t

Lillepi park

Lauri

Ranniku tee

1.

Leedri

Vahtr amäe tee Sin

e

Jugapuu tee

i te

EE

Lõhmuse

ms

tee

Sal u

tee Vii

uu tee

tee

AT

e

Kõivu

8

NN

Ne

Lodjap

Heki tee

kte

tee

RA

Kes

Võ ra

ule Tu

Haaviku tee

Lää ne

Merivälja park

tee

te Vaa

tee

VIIMSI

Lääne te e Hõbe kuus e tee

tee

uu t ee tee

tee

Viirp

e Lah

ld

Ka

Nelgi

e Tare te

ee at

Daalia tee

Astri te e

tee

sadam

Jaaniku

Kase

K

Varsaallik

METSAKASTI

Daalia tee

Nelg i te

e

EE ET

se te a t RA e ee ND VE R

Mä ep ea l

tee

tee r ne

iini

pa

tee

s le

Jum i k a te e

Kõlvik

te e

u

Ä

tee

Lepiku

ka te

e

u Vaksik

Sompa tee

e e te Jah tee Varju e Vilu te

Mat

Äi

Leed ik

Piksepeni

u

ra

se

Ööla

gru

P tee Nõo

ak o e äev

ee Võsa t

mäe tee

tee

jani Pald er

tee

Lille h e

tee

ra Kup

ks

ee äe t um e igr e te Liivamä

ia

Liil

a te

Vahtr amäe tee Sinila dva te e Kaste varre tee Soov õha tee

tee

tee

tee

a erv Ang

llukese tee

u nuk

na

ee se t ndu Aia e

uka

tee

tee Rukkilille

m Tol

ik Arn

m Jas

tee

AMÄE TEE

E

ar Vab

ND

E ET

Nurme

PÄRN

Jugapuu tee

Mur eli te e

ni Pir

tee Kõdra e rna te Vaba tee

la tee

i tee

RA

MÄHE

tee

gi Pojen

Kress

Mug

R VE

va Tar

Kirsi

e ula te

Sui

lehe

tee se

Maike

e iini te Jasm e eli te Kumm a tee Oblik

tee etsa

tee

Uba

tee

e

te Astla

u Priim

tee

m Lodu

Leedri

se

a Arnik

e

u Aiand

apuu te

LEPIKU

tee

Lumiku

Sirp

tee

a tiiv

Lepiku

Täpiku

Pirita jõeoru maastikukaitseala

Metsakalmistu

elja

11

9

lja

e Udus

s Udu

Sompa tee

Kloostrimets

Kiviaia tee

Tallinna Botaanikaaed

10

PIRITA

Tallinna e teletorn i te anep P õdrak

Pirita discgolfi ala

TEE

LA

KLOOSTRIMETSA

Kih

nu

Jääraku tee MNT

Vo rm

0

ee re t KURISTIKU

1:25 000

si

eme

Lään

ooli tee Vabaõhuk

Jaanilille t

Helmiku tee

300

600 m

© REGIO 2012 KL-12-032

tee

N

A A RV

Kelluka tee

ee

a all rgav E.Sä

Lõosilma tee

Me

Mesika p

Veeriku tee

Hiie

tee

tee

tee

Purde

sika

Kaunis

Varsaallika

du

iku

Jaaniku

eko

Puhkekodu tee

Me

k Puh

rm Nu

õ

a Vab

KOSE

t

e

li te

oo huk

oli

tsa k

o ol

i

o vak Rah

Lüka ti te e

Kiviaia tee

Prii sl

e te

e

Pirita jõe linnapoolsel kaldal, Pirita kalmistu taga asub Kochide perekonna kalmistu koos muinsuskaitsealuse kabeliga. See on kahekorruseline kollakatest tellistest ehitis kõrge maakivist sokliga.

Tallinna linna osa on Pirita olnud alates 1940. aastast.

Enne seda paiknesid siin suvituspiirkonnad, millest on aja jooksul kujunenud peamiselt ühepereelamutega elurajoonid.

Pirita randa hakati korrastama 1925. aastal, kui Kloostrimetsa sanatoorium rentis 60 aastaks mereäärse metsatuka Pirita jõest kuni Meriväljani.

Pirita rannamännik on istutatud luidete kinnistamise otstarbel. Esimesed männid istutati 1860. aastatel Viimsi mõisa eestvõttel. Üldse on siin puid istutatud kolmes jaos. Pirita jõe poolne noorem metsaosa on istutatud 20. sajandi algul. Rannikupoolsed puud on ühesuunaliste tuulte mõjul kasvanud kaldu ja neil on ühekülgsed võrad.

Ala muudavad mitmekesiseks ojad – Teesuuoja ja Mähe oja, mille ümber on kujunenud lehtpuuosalusega puistu, kus kõrvuti mändidega kasvavad sanglepad ja hallid lepad.

Euroopa Liidu suplusvee direktiivi järgi määratakse kindlaks suplusvee kvaliteet: kas väga hea, hea, piisav või halb. Terviseamet on hinnanud Pirita ranna vee direktiivi nõuete järgi väga heaks, vt http://www. terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/ avalikud-supluskohad.html.

8

Pirita on rikas kaitsealuste objektide poolest.

Rändrahnudest on kaitse all Aia peatuse rändrahn, Aianduse kivi, Astla kivi, Kuradisadul, Lükati rahn, Merivälja hiidrahn, Merivälja Suurkivi, Väina tee kivi ja Suurekivi rahn.

Kaitstakse Maarjamäe paekallast ja selle jalamil Lükati rahn olevaid Varsaallikaid, Pärnamäe maasäärt ja Lükati paljandit.

Kaitse all on samuti Lillepi park ning aiad Hõbekuuse tee 31 / Tuule tn 3b ja Väina tee 4. Üksikpuudest on kaitse alla võetud arukase ja euroopa lehise leinavormid Pirita kloostri kalmistul, suur harilik pärn (Kose tee 57) ja kaks põlist harilikku tamme (Põõsa tee 1).

Maarjamäe klindil on haruldaste mägikadakkaera, püstkiviriku, aasnelgi ja musta tuhkpuu püsikasvukoht.

Kait­s ealustest taimedest kasvavad Pirital veel roomav öövilge, laia­ lehine neiuvaip, roosa merikann, kummeli-võtmehein, küür-lemmel, harilik Aas-karukell 9

Gmelini kilbirohi

ungrukold, alpi nurmikas, kare jürilill, balti sõrmkäpp, metskevadik, väikeseõiene hiirehernes, aaskarukell, pruun raunjalg ning sisse tooduna harilik käokuld ja Gmelini kilbirohi.

Leitud on viit liiki nahkhiiri: põhja-nahkhiir, suur­ videvlane, veelendlane, tiigilendlane ja pargi-nahkhiir.

Pirita jõgi on koduks teistelegi kaitset vajavatele liiki­ dele, nagu lõhe, võldas, hink ja paksukojaline jõekarp.

Pirita ranna lõunapoolse osa lähedal algab Pirita jõeoru maastikukaitseala. Kaitseala loodi 1957. aastal ja praegu on selle pindala 703,2 ha. Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada jõeoru terrasse, paljandeid ja taimekooslusi ning metsi, samuti mitmekesiseid kasvukohti ja elupaiku. Kaitsealal kasvab umbes 650 looduslikku taimeliiki; alal on loendatud üle 120 linnuliigi, millest ligi 100 on pesitsejad; Pirita jõe alamjooksul elab umbes 25 liiki kalu.

Pirita jõeoru maastikukaitsealal asub Tallinna Botaanikaaed, kus on enam kui 50 aasta vältel rajatud taimeriigi mitmekesisust kajastavad kollektsioonid, kus leidub ligikaudu 8500 nimetust taimi. Botaanikaaias on kaks looduse õpperada: üks tutvustab maastikukaitseala erilaadseid kooslusi ja teine Kloostrimetsa sood.

Pirita jõeoru maastikukaitseala 10

Tallinna Botaanikaaed

Tallinna Botaanikaaias tegutseb looduskool, kes korraldab õpilastele õppekavakohaseid üritusi botaanikaaia territooriumil ja kasvuhoonetes.

Tallinna Botaanikaaed on lahti iga päev.

Suvel saab avamaakollektsioone imetleda kell 10–20, kasvuhooneid kell 11–18. Talvel on avamaakollektsioonid lahti kell 11–17, kasvuhooned kell 11–16. Botaanikaaeda viivad kesklinnast bussid nr. 34A ja 38 (Kloostrimetsa peatus), Lasnamäe poolt buss nr. 49. Peale selle peatuvad Kloostrimetsa peatuses Tallinn City Touri bussid.

Tallinna Botaanikaaia vahetus läheduses asub 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn, mille 170 meetri kõrgusel asuvalt vaateplatvormilt näeb Pirita ja Muuga metsi, Tallinna vanalinna ja Läänemerd. *** Pirita ranna valdaja on Pirita Linnaosa Valitsus, tel 645 7600, pirita@tallinnlv.ee Järelevalvet teeb Terviseameti Põhja talitus, tel 694 3727, pohja@terviseamet.ee Väljaandja: Tallinna Keskkonnaamet Koostajad: Sirje Aher ja Olev Abner Fotod: Raul Kask, Meelis Tomson, Georg Aher, Olev Abner, Märt Holtsmann Kujundus: MTÜ Loodusajakiri, R. Kask

11

Ökomärgist „Sinilipp“ haldab Taani organisatsioon Foundation for Environmental Education (FEE). www.blueflag.org

Tallinna Keskkonnaamet 2014

12