Club One 1/2013 by Tallink Eesti

club one 1/2013

Club one püsikliendi ajakiri

Läänemeri tervenemise teel

Toivo Ninnas

vaatega merele

Kuum kevad merel!

■ Hot Vibrations: kuumad rütmid,

tulised maitsed, eksootilised show’d ■ Kuuba, Hispaania ja Aafrika artistid ■ Tex-mex-toidud ja tšillised maitsed ■ Mahlakad Mojitod

www.tallink.ee

Eesti Vabariik

95:

pidu parimate ansamblite ja DJ-dega

Hendrik Sal-Salleri

elu merelainetel

maitsete rännak koos veinidega

8 sisukord 4 Kuum kevad Läänemerel! 6 Tervitame kevadet! 8 Toivo Ninnas, vaatega merele

12 Tundlik ja unikaalne Läänemeri 16 Romantika meile kahele 18 Väike väljahüpe argipäevast 22 Heureka! 23 Kuum! Kuum! Kuum! 24 Armastus tšilli vastu 27 Tex-mexi teravad elamused 28 Mahlakas Mojito

30 Mojito kui kunst 32 Veinid Barossa parunilt 34 Maitsete rännak koos veinidega 37 Elu merelainetel 39 Naudi Eesti nädalat! 40 Mõttetalgud merel 42 Parimatest parimad

44 Uued ilusaadikud 47 Laevareisile mobiili abil 48 Laevale teatrisse ja mängima 49 põnnidega Stockholmi!

50 Positiivse tahtega

17 sisukord

club one

Club One ajakiri nr 1/2013 Vastutav toimetaja: Kaidi Krimm Toimetaja: Sirje Maasikamäe Kujundaja: Külli Kuusik Reklaam: Siim Kala siim@menuk.ee Teostaja: Menu Kirjastus Väljaandja: AS Tallink Grupp Sadama 5/7, 10111 Tallinn Trükikoda: AS Vaba Maa Club One info +372 640 9808 clubone@tallink.ee www.clubone.ee Club One püsikliendiajakiri on kõigile Gold ja Silver taseme klientidele postiga saadetav väljaanne. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Järgmine ajakiri ilmub mais 2013.

arkides siristavad linnud lootusrikkalt, aga talv ei näita veel taan dumismärke. Võta pere, sõbrad ja sõbrannad kaasa ning sõida Stockholmi – ostlema, muuseume külastama või lihtsalt linna tänavatele jalutama ja elu nautima. Kvaliteetaeg algab juba laevas. Kevadpäikesega koos saabub laevadele Hot Vibrations! Igakevadine oodatud kuum pidu Tallinki laevadel on sel aastal veelgi kuumem. Laevadele tulevad esinema artistid Kuubast, Hispaaniast ja üllatus, üllatus – ka Aafrikast! Leia endas kuumad rütmid laevashow’sid nautides ja otsi kindlasti buffet-restoranides üles tex-mex-toidud. Tšilli lisab elule vürtsi ja erksust! Kuid elu pole ainult pidu. Mind ja minu kolleege ning Tallinki püsikliente on väga puudutanud Elva lastekodu lapsed. Juhuslikust tutvusest sai alguse sõprus ja arenes tore koostöö. Aasta algul käisime koos lastega Helsingis Heureka teaduskeskuses. “Millal me jõuame? Kaua me veel sõidame? Kas sa kapteni juures oled käinud?” Küsimusi esitasid vahvad väiksed inimesed rohkem, kui vastata jõudsime. Lastekodu juhataja Kai Räisa on öelnud, et nüüd, kui need lapsed on lastekodus, tuleb nende pärast rõõmu tunda, sest nüüd on nad hoitud ja armastatud. Tänan südamest kõiki, kes annetasid boonuspunkte laste reisi korraldamiseks. Reisist saad lugeda ka seekordsest ajakirjast. Oled ehk Tallinna silueti taustal märganud suurt ilusat valget laeva. Tallink tõi Tallinna–Helsingi liinile oma klassis maailma suurima reisilaeva Silja Europa. Laev on nagu uus suur saar keset Läänemerd – sellel on kuue eri klassi kajutid, konverentsikeskus, viis restorani, baarid ja ööklubid, ilusalong ja saun ning arvukalt poode. Tule selle ainulaadse laevaga reisima! Tutvustame ajakirjas ka signatuurmenüüd, mille on koostanud Silja Serenade’i peakokk Heikki Härma ja Tallink Grupi peakokk Anti Lepik. Nimetus kõlab peenelt, kuid lihtsalt seletades annab see menüü väga hea ülevaate restorani toiduvalikust, mille kõrvale on hoolikalt valitud ka sobivad veinid. Anti Lepiku sõnul on chef kui janunev inimene kõrbes, kes ahmib kõikjalt ideid ja mõtteid, et oma klientidele veelgi paremaid maitseelamusi pakkuda. Tule naudi Tallinki kokkade loomingut! Ainult Club One ajakirjast saad lugeda intervjuud Toivo Ninnasega, kelleta ei saaks rääkida Eesti merenduse ajaloost. Kuidas ta vaatab tagasi oma pikale karjäärile ja mille üle on ta uhke Tallinki puhul – sellest kõneleb ta intervjuus. Nagu alati, leiad ka seekordsest ajakirjast häid vihjeid ja soovitusi Tallinki laevadega reisimiseks ja vaba aja veetmiseks! Kohtumiseni merel! Kaidi Krimm Club One manager

avaveerg

club one

Proof of satisfaction since 1848.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Kuum kevad Läänemerel!

kevadet! Tervitame

1 5

13 14

12 15

On aeg avada vahuvein, kevad pole kaugel! Vajad ehk moekamaid päikeseprille, värskendavat uut parfüümi või hoopis energiat andvat šokolaadi? Vaata laevapoodidesse, kust leiad palju häid pakkumisi. šoping laeval

club one

1. Vahuvein Blue Nun Sparkling Gold 11,5%. 75 cl 6.85 € 2. Šampanja Pommery Pop Pink 12,5%. 20 cl 10.76 € 3. Haga Eyewear päikeseprillide uus valik. 12–52 € 4. Kommikarp Jelly Bean Pop a Bean. 125 g 5.98 € 5. Clinique Even Better Eyes Dark Circle Corrector. 10 ml 30.98 € 6. Calvin Klein CK One Summer EdT. 100 ml 35.76 € 7. Hugo Red EdT. 75 ml 41.20 € 8. Liköör Bottega Raspberry Cream With White Chocolate 15%. 50 cl 14.67 € 9. Kommid Toblerone Crunchy Almonds. 400 g 5.87 € 10. Pehme jänes. 13.90 € 11. Kommid M&M Rockstar. 45 g 5.87 € 12. Clarins HydraQuench Cream. 50 ml 42.93 € 13. Haga Eyewear päikeseprillide uus valik. 12–52 € 14. TOP Model maniküürikomplekt. 12.90 € 15. Lacoste’i kellad. Hind alates 72 €

šoping laeval

club one

Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liinil.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Toivo Ninnas, vaatega merele ASi Tallink Grupp nõukogu esimehe Toivo Ninnase tee merele ei ole lugu sellest, kuidas rannapoisist sai kapten. Ei vaadanud ta poisikesena igatsusega merele ega ole tal meresõitjatest lähisugulasi. Kuidas sai maapoisist meremees?

TEKST SIRJE MAASIKAMÄE I FOTOD TALLINK

persoon

club one

oivo Ninnas elas lapsena Läänemaal Kui inimene ei esine kogu aeg ajakirjanmerest viie kilomeetri kaugusel, aga duses, siis mõne jaoks poleks teda nagu mere äärde sattus harva ja iidoliks oli olemaski... hoopis Tarzan. Ometi astus poiss, kel Kui ma 2004. aastal lahkusin Tallinna abilinnapea rohkem tuttavad mets ja põllud, mere kohalt, siis otsustasin, et ma enesereklaami ja muude kooli. “Kõik olid imestunud,” meenutab Toivo Ninnas. selliste asjadega ei tegele. Ajan asju tasa ja targu ning “Ja ma ise ka,” lisab ta naerdes. Tallinna Merekooli mul pole mingit vajadust seletada, kes ma selline olen. lõpetas ta punase diplomi ehk kiitusega. Mind pani imestama, kuidas ametipoliitikud trügisid Sama üllatav oli nii mõnelegi tema noorpõlvekaas hirmsasti pressi, polnud tähtis, kas kirjutati hästi või lasele, et poisist, keda iseloomustati pigem sõna halvasti. Mulle oli see vastik. dega tagasihoidlik, isegi häbelik, kasvas juht, Olen eluaeg olnud tagasihoidlik kelle ametikäigus korduvad nimetused kapten, inimene, toona olin juba üle 60 ja ülem, president, esimees. Kuid kindlasti ei mõtlesin, et aitab mulle enese Fakte T oivo Ni nnases olnud selline karjäär juhus, ootamatu õnn või reklaamimisest ja enam ma poliiti t 1958–19 61 Tallinn meeletu trügimine. “Kõik on kulgenud kuidagi kaga ei tegele. a Mereko laevajuhti ol, mise eria loogiliselt,” tõdeb Toivo Ninnas. Nüüd on Mul on ka väga palju ühiskond la 1961–19 70 Sahha lini Merel tema elukäik kirjas üle 300leheküljelises likke ameteid, olen olnud Laeva 1966 lõp aevandus etas Kaug -Ida Adm Nevelsko raamatus “Kapten Toivo Ninnase üheksa omanike Liidu president üle ir a l i nimelise Kõrgema Insenerid lainet”, mille kirjutas tema hea kolleeg kapten 10 aasta, olen Euroopa Liidu Laeva e Mereko oli veetra juhtimise nspordi Lembit Uustulnd. See ei ole pelgalt Toivo omanike Assotsiatsiooni direktor – erialal 1966 sai kaugsõidu Ninnase lugu, vaid ka meie merenduse lugu. igast mereriigist on üks direktor. kapteni d 1968–19 iplomi 72 kapte “Eesti merenduse lugu rääkides ei saa me Kaheksa aastat olen olnud Tööandjate n 1972–20 07 Eesti Merelaev temast üle ega ümber,” tõdeb raamatu Keskliidu volikogu liige, kus tegelen 1972–19 andus 73 kapte n 1973–19 saatesõnas Enn Pant. meremeeste huvide ja merenduse kait 74 laevan duse eksp siooni teen Vaadates Toivo Ninnase sünniaastat sega. Mul on ka oma isiklikud ärid, taas lu a ta tistuse gru pidispetše 1974–19 1940 ja olles lugenud ka raamatut, võiks tusravikeskus Viiking. Ma ei saa kurta, r 78 ökono omika ja osakonna plaani ülem, Ees vabalt öelda, et ta on kui elav ajalugu. Aga et mul igav oleks. ti Merelaev anduse n see kõlaks kuidagi kivinenult nii tegusa õukogu lii 1978–19 ge 80 Eesti Merelaev mehe kohta. Tema nutitelefon heliseb Kuidas teie kui maapoiss mereülema ase anduse täitja öko noomika 1980–19 sageli ja sõnumid piiksuvad nõudlikult kooli sattusite? alal 86 Soom e, OY Saim NSVLi-po nagu temast pool sajandit noorematel. Toona oli maaelu päris vilets ja mul a a Lines olne pead irektor 1987–20 “Ta ei ole tähtsaks läinud,” kiidavad ei tekkinud kordagi mõtet, et läheks 07 Eesti M erelaevan ülem, pre duse sident, ju Toivo Ninnase sõbrad. Tallinki näiteks agronoomiks või loomaarstiks hatuse es vastavalt imees – ri igikorra m peahoones liftist väljudes olen hetke õppima. Pidasin end matemaatikuks ja uutusele muutus ka ametinim tardunud, kui näen lifti juures Toivo tahtsin minna Tartu Ülikooli, isa tahtis, et etus. 2001–20 04 Tallinn a abilinna Ninnast, mitte sekretäri, kes juhataks läheksin TPIsse ehituse erialale. Aga sain 1997 kun pea i käesoleva ajani ASi Grupp nõ Suure Ülemuse jutule. aru, et meie pere majanduslik seis on kehva, Tallink ukogu es imees. Ülemuse hoiakut pole ka tema lapsi on palju, mina kõige suurem. Merekooli juttudes, vaid sageli viskab ta enese üle idee tuli kuidagi ootamatult. Merel ja mere nalja: “Mu kaptenivorm on viimastel väes on olnud alati palju inimesi talupoe aastatel kuidagi kokku tõmmanud” või “Minu naine gade hulgast. Neil on tugev tervis, kuid teine pole minu kasvatamist lõpetanud”. Ja ma ei ole kindel, põhjus on see, et nad on olnud tunduvalt vaesemad kas ta paneb jutuhoos tähele, kuidas mõni vahva kui linnainimesed. Merekoolis õppimine on olnud “kurat” jutu sekka lipsab. ikka riigi ülalpidamisel. Pealegi vabastas merekool sõjaväest. Mõned inimesed küsisid minult enne Ma pole seda sammu kahetsenud. Aga mulle ei teiega kohtumist: “Aga mida Toivo Ninnas antud välisviisat – ma olin nii loll, et ei tulnud selle praegu teeb?” Te pole ammu intervjuusid peale, et mu tädi elab Kanadas. See mu saatuse andnud. määraski – mind suunati Kaug-Itta. Olen juba 16. aastat Tallinki nõukogu esimees. Oleksin võinud ka Eestisse jääda, sõita Saaremaa Tallink on kontsern, millel on palju tütarfirmasid, ja praamidega. Aga hea, et läksin Kaug-Itta. Siin ma olen ka nelja tütarfirma nõukogu esimees. poleks ilmselt praamikaptenist kaugemale jõudnud. Nõukogu on teatavasti aktsionäride koosolekute Samas – kuhu peaks inimene jõudma, et ta õnnelik vaheajal kõige kõrgem organ, mis otsustab väga põhi oleks? Ega need suured ametid ei pruugi õnne tuua. mõttelisi küsimusi, nagu eelarve, suured ostud, müügid, Palju peavalu. Ja milline on pereelu, kui oled kogu aeg ühinemised ja lahkuminekud. Tegelen rahulikult tööga hõivatud... selliste asjadega ja olen hoidunud intervjuudest. Kuna meil on börsiettevõte, siis peab ka väga tõsiselt Olete ausalt tunnistanud, et teie kodune mõtlema, mida ajakirjanikele rääkida, et ei saaks mingit elu on olnud peaaegu täielikult naise õlul. trahvi kaela. Seadus on selline, et kõigepealt peab Meremeeste naistel pole kerge. Leida õige abikaasa teatama börsile. on omaette teema. Ma pean tänama oma naist. Abielus Aga elus ma olen. Ja milleks ma peaksin pressis olen olnud üle 40 aasta. Olen olnud kogu elu tugevalt olema, mida see mulle annaks? tööga hõivatud, olen kodustes asjades saamatu: ei oska

persoon

club one

Minu karjäär on kulgenud kuidagi loogilist teed pidi, ma pole kellegi ees pidanud pugema, ühtegi päeva pole olnud kommunistliku partei leival. Kunagi aitas kaasa ka see, et olin Sahhalini kooliga. NSV Liidu mereministeeriumi kõrgemad ametnikud alates ministrist olid Sahhalini taustaga, seda kutsuti Sahhalini maffiaks. Ma polnud otseselt selle liige, aga mind peeti ikka omaks.

Tallinki nõukogu koos ettevõtte toetatavate tenniseässade Kaia Kanepi ja Jürgen Zoppiga. Vasakul istub Kaia Kanepi, tagareas seisavad Kalev Järvelill, Ain Hanschmidt ja Lauri Kustaa Äimä, ees istuvad Toivo Ninnas ja Ashwin Roy, keskel Eve Pant, paremal Jürgen Zopp.

süüa teha, triikida enam-vähem oskan. Aga kui töö köidab sind, siis oled selle sees ja mõtled ainult tööle. Ja kui pereelu on korras, siis sellega ei tegelegi. Mul on naisega vedanud, ta kasvatab mind siiamaani (naerab). Et vale lips on ees ja... Ma olen öelnud küll, et see on mõttetu tegevus. Kuidas sündis raamat “Kapten Toivo Ninnase üheksa lainet”? Raamat sündis minu enese initsiatiivil, mis ei lähe nüüd kokku minu esialgse jutuga, et olen tagasihoidlik inimene. Lugesin Ülo Kollost kirjutatud raamatut, mis anti välja tema 70. aasta juubeliks. Kui minult Tallinkis ääri-veeri küsiti, mis kingitust ma tahaksin 70. sünnipäevaks, siis ütlesin, et kinkige raamat ja et autor oleks sama – Lembit Uustulnd. Elu on olnud küllaltki kirev ja võib-olla peaks seda jäädvustama. Jumal teab, palju neid elupäevi on, ja las jääb midagi järele. Lapselapsed las loevad ja teised ka – raamatus on palju merealaseid küsimusi. Sünnipäevaks sain raamatu kaaned, sees olid valged lehed ja kirjanik hakkas neid lehti täitma. Leppisime kokku, et ta küsitleb paljusid inimesi ja nii nagu keegi räägib, nii jääb, mina ühtegi sõna ei muuda. Seal on sees isegi minu keskkooliaegne sõimunimi.

“Selleks, et laevu ehitada-ostafinantseerida, on vaja suurt julgust.”

Raamatus on tunda kahe meremehe dialoogi kõige sügavamas mõttes. Meil tekkis side, oleme siiski sama “põllu” pealt pärit. Võib ju tulla kirjanik, kes kirjutab hästi – aga ta ei tunne asja. Lembit Uustulnd on lõpetanud Peterburi kõrgema merekooli, mina Tallinna merekooli ja pärast Kaug-Ida kõrgema merekooli. Kui mina midagi rääkisin, siis tal tekkisid oma mõtted. Nii et lõppkok kuvõttes soovitasin tal kirjutada kolmas elulooraamat, mille kaanele võiks panna “Kapten Uustulndi elu ja mõtisklused”.

persoon

Paljud teie kogemused, kas või noore pere elu 1960.–1970. aastatel Sahhalinil tundub tänapäeval päris ekstreemne! Elu on läinud ikka väga tugevalt edasi. Mäletan, et kui valisin Sahhalinil korteri vaatega merele, oli see kõige suurem möödalaskmine. Maja puhus läbi, kurat, ehituskvaliteet oli nii vilets! Kuratlikult külm oli! Meie poja elu päästis korealasest lastearst, kes elas meie majas. Ma ei ole kunagi tõmmanud särki lõhki – näed, mind saadeti Sahhalinile – vaata, kui õnnetu ma olen. Olime noored, milles probleem! Meenutan Kaug-Ida inimesi alati väga hea tundega. Kui olud on rasked, ei pane inimesed väikseid asju tähele. Siin on inimesed palju väiklasemad. Ma olin väga imestunud, kui siia tagasi tulin. Teie lapsepõlve võiks pidada raskeks – vilets sõjajärgne aeg, kaotasite kaheksaaastaselt ema. Ei, ma ei mäleta mingeid kannatusi. Mul olid väga hea vanaema ja vanaisa. Nad olid tookord umbes nii vanad kui mina praegu. Isaga ma väga palju koos ei elanud, tal oli uus pere. Olin söönud, riided olid seljas – kuigi sellega oli tol ajal raskusi. Midagi ei olnud ju saada ja ega ei olnud raha ka. Õppimine oli täielikult minu enda mure. Ei ole nii nagu praegu, et kogu pere õpib lapsega ning vanaemavanaisa ka teavad tunniplaani ja muretsevad, kas ta ikka igale poole jõuab. Minu ajal oli see minu enda asi ja mingit probleemi ei olnud. Kuidas sai tagasihoidlikust maapoisist suurte ettevõtete ja organisatsioonide juht? Mis puutub laevatöösse – kui tüürimees või kapte niabi on korralik, on tal võimalus karjääri teha küllaltki suur. Näiteks Kaug-Idas vahetusid inimesed kiiresti, mõned sõitsid ära ja kohad vabanesid. Praegu on Tallinkis tunduvalt raskem – kui kapten on paigas, on ta paigas 20 aastat.

club one

kohe pähegi. See on jumala õige asi! Mul oli üks õpetaja Maslov, kes ütles ka, et kui saad vastu kaela, ära hakka virisema, vaid vaata, mis suunas edasi minna, mida see sulle annab. Nii et igast olukorrast on võimalik edasi minna? Jah, peaasi, kurat, et sa ei jääks nurka ennast halet sema ja mõtlema, et kõik peavad sulle kaasa tundma. Milleks seda vaja on?

Kas meremeestele on järelkasvu tulemas? Üldiselt on nii, et mida arenenum on ühiskond ja mida paremini hakatakse elama, seda vähem on soovi minna merele. Lääne-Euroopas on puudu laeva ohvitseridest, ei taheta olla pikalt kodust ära – mitte just rasketes, aga ikkagi omapärastes tingimustes. Sellepärast ongi paljudel laevadel filipiinlasi ja hiinlasi. Ka Eestis – kui elu läheb paremaks, ega tung merele minna ei suurene. Tallinki meremehed elavad minu meelest ideaal setes tingimustes. Muidugi, ma ei alahinda nende tööd suurtel laevadel. Kaks nädalat tööl, kaks nädalat kodus, teades kindlat graafikut – see on väga suur asi. See annab võimaluse elada ka väljaspool Tallinna. Enamik meremehi maailmas teeb lepingu umbes kuueks kuuks või kauemakski, mille jooksul üldse koju ei saa. Teie ümber on inimesi, kellega olete kaua koos töötanud – see on praegu haruldane. Minu abi on näiteks töötanud 17 aastat minuga. Me saame temaga hästi läbi. Ja ma ei mängi kunagi mingit suurt härrat, lähen näiteks alati ise inimesele vastu, ma ei ütle abile, et too see inimene minu juurde. Merelaevanduse ajal oli mul autojuht 10 aastat, ma ei ütle, et me just sõbrad olime, aga mina pidasin temast lugu ja tema vist minust ka. Kas teil on mõni hea soovitus suhete hoidmiseks? Kõige tähtsam on elus see, et kui solvud, ära löö uksi kinni – loe vähemalt kümneni. Sest pärast on raske neid lahti teha.

Olete saanud teha tööd, mis on teid huvitanud. Mille üle olete uhke Tallinkiga seoses? Uhke olen kõigepealt selle üle, et ma Tallinki omal ajal asutasin. Et mul on olnud võimalus Tallinki arengus oma sõna kaasa öelda. Ka Tallinki ajaloost võiks keegi kirjutada. Uhke olen ka selle üle, et Eesti Merelaevandus tuli ühest riigikorrast teise ja jäi ellu. Näiteks tohutu suur Balti merelaevandus kadus vahepeal ära. Kadus ära ka suur Musta mere laevandus. Kuhu need laevad said, kuhu maha parseldati? Mida tooksite esile hilisematest aastatest? (Toivo Ninnas viipab käega mere poole.) Hilisemate aastate arengud on kõigile näha, sõidavad siin iga päev. Selleks, et laevu ehitada-osta-finant seerida, on vaja suurt julgust. Kõik finantsee ringud ei lõpe nii hästi kui Tallinkil, mõnel on lõppenud väga kurvalt. Meil on olnud julgust õigel ajal õiges kohas otsustada.

”Kui olud on rasked, ei pane

inimesed väikseid asju tähele.”

Käisite hiljuti veebilehtede kujundamise kursustel. Miks? Mis seal ikka, peab ju õppima, kui vähegi võimalust on. Elu areneb edasi ja ma ei tea paljusid asju kas või arvutimaailmast. Käin väga tihti seminaridel ja kursustel, hiljuti näiteks maksupoliitika seminaril. Kui sa jääd vana pagasi peale, oled varsti elust maas. Pojatütar ikka tahab mulle midagi arvutiga või nutitelefoniga õpetada.

Mida ootate 2013. aastalt? Aasta tuleb Tallinkile huvitav. Loodan, et aktsio näride üldkoosolek otsustab dividende maksta. Tallinki võlakoormus väheneb väga hästi. Varsti tuleb hakata mõtlema, kuidas edasi areneda. Kui laeva omanik tahab olla tasemel, peab ta laevu uuendama, vahetama. Millal ja kuidas muudatused tulevad, sellest teatame börsile, kui on õige aeg. Aga mis puutub mu isiklikku ärisse, siis Viikingis on praegu suured ümber tegemised, konkurents spaade vahel on väga suur. Mul on kaks lapselast. Stella käib kolmandas klassis, soovin, et ta õpiks hästi ja saaksime hästi läbi. Poiss on kahe ja poole aastane. Soovin, et kõik pere liikmed oleksid terved ja tugevad, ka ma ise. Ega suuri plaane isiklikus elus ei ole, et tahaks tehast ehitada või midagi sellist. Peab aru andma, et igaks asjaks on oma aeg. Mida vanemaks saad, seda rohkem mõistad, et pole vaja nii palju joosta.

On olnud aegu, mil teid on ajakirjanduses väga ägedalt süüdistatud, rünnatud. Kuidas olete vastu pidanud? Ma olen lapsepõlves söönud tugevat maatoitu (muigab), saanud isalt-emalt tugevad geenid ja võibolla ka talupojatarkust. Võib-olla ei ole ma nii peenelt tundeline.... Kunagi, kui oli eriti raske aeg, siis imestati, kuidas ma veel elus olen, sõbrad küsisid – kuidas sa infarkti pole saanud. Ma ei teagi... Muidugi olen üle elanud kõiksugu asju, öösel vähe maganud. Aga praegu magan unerohuta. Raamatus toote võrdluse surfajaga, kes peab laine purustavat, negatiivset energiat kasutama edasiliikumiseks. See on tegelikult autori mõte, mul ei tulnud see

persoon

club one

Ehkki mitmed märgid näitavad, et Läänemere tervis on hakanud paranema, jätkub tööd ka tulevastele põlvkondadele. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteadur Georg Martin selgitab, miks Läänemeri on nii haavatav.

Tundlik ja unikaalne

Läänemeri

ˇ TEKST ANARI KOPPEL I fotod sven Zacek

eorg Martin on tegelenud Läänemereuuringutega juba aastakümneid, keskendudes peamiselt merepõhja koosluste uurimisele. Ta kirjeldab, et Läänemeri on maailmas unikaalne veekogu, mille looduslikud tingimused on siinsele elustikule üsnagi karmid. “Väikese soolsuse tõttu ei saa enamik merelisi liike siin elada ja samuti ei sobi tingimused paljudele mageveeliikidele. Seega liigid, mis siin elada suudavad, on juba üsna tugeva loodus liku stressi all. Inimtegevus lisab koormust veelgi, mis muudabki Läänemere ökosüsteemi väga haavatavaks." Soome laht on madala, riimveelise ja keeruka rannajoonega merealana äärmiselt tundlik näiteks naftareostuse suhtes. Läänemerd ühendavad ookea nidega üksnes kitsad ja madalad Sundi ja Beldi väinad. See piirab veevahetust Põhjamerega, mistõttu veeosa kestel võtab Läänemere läbimine Neeva jõesuudmest Taani väinadeni aega ligi kolmkümmend aastat.

est emer 2 km . Lään e kt 15 266 4 Fa n o rda la

da li ko ere pin ligi ne Läänem e valgala on r neme ri ise. ■ Lää kui me b ligi suurem e valgalal ela r neme , ■ Lää imest. n Eesti jonit in riigid o 85 mil äärsed e i, r e Roots nem ■ Lää Poola, , Läti, Taani ja , e Leedu m o aa, So m a s k a S lisaks aa. asuvad l la a Venem lg e va ene ja nemer Valgev ■ Lää Tšehhi, , a in a Ukr s on kia. sügavu Slovak kmine s e k e . nemer ■ Lää meetrit n du 50 koht o im a v ligikau a g ü s – e r l ere neme ■ Lää ik avam rti süv Landso eetrit. 459 m

Tihe mereliiklus Mereliiklus on Läänemerel üks tihedamaid maailmas: väiksel Atlandi ookeani sisemerel liikleb iga päev üle 200 laeva, millest paljud tegelevad naftaveoga. 2006. aasta jaanuaris jõudis Loode-Eesti ranni kule naftareostus, mis võttis elu tuhandetelt lindu delt ja muutis paljud neist liikumisvõimetuks. Paljud vabatahtlikud üle riigi puhastasid õliseid linde. Õlilaike, õliga määrdunud olmejäätmeid ja õliseid linde nähti isegi Vilsandil ja Sõrve säärel. Reostuse põhjustanud laev aga jäigi tabamata. Arvestades naftatankerite suurt arvu Läänemerel, ei ole võimatu, et selliseid õnnetusi võib juhtuda veel. Seega on

■

läänemeri

club one

läänemeri

club one

Lääne meri ja tei maail ne masõ da Ae

glaselt vahetu mere p robleem va veega Lä äne pole ain vane r ult täna eos päeteise m tus, vaid ka aailma suur h sõja a ulk uputatu egseid d keem merre ia relvi. “Õnne ks on kohad need Eestist uputam üsnagi isGeorg kaugel, Martin. ” tõdeb “Lähim Gotlan piirkon di süv d asub iku läh saare edal G ja Läti otland m aismaa proble i em on vahel. Lää See teadla stele ja nemere piirk onna ametn teada ja ikele a riikidel mmu on erald rammid i seirep , mille rogabil olu Seni p korda jä ole mä lgida. rke ke sisaldu emiare vate m lvades ürkain ratsioo ete ko ni suure ntsentnemise keskko st Lään nnas v emere õi elus datud. tikus Kui m tähelingeid avasta muutu tud, o si on n nee lokaals d olnu ed ja s d väg u urema ei kuju a t ohtu ta." endast

Kao siit! Merikotkas ja ronk lahendavad erimeelsusi.

kõigile Läänemere-äärsetele riikidele tähtis, et neil oleks korralik naftatõrjevõimekus. Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakon ventsiooni MARPOL 73/78 järgi peavad laevad paigal

Tallink Volunteer Club Läänemere kaitsel Mitmed Tallinki hotellide, Eesti ja Soome lipu all sõitvate laevade ning Eesti ja Soome kontorite töötajad on läbinud naftareostustõrje koolituse. Nad on astunud Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja WWF Finlandi kokku pandud vabatahtlike rühma, mille ülesanne on aidata kohalikke päästeameteid Eesti ja Soome rannikualade naftareostuse korral. Tallinki vabatahtlike grupp kannab nime Tallink Volunteer Club. Vabatahtlike ülesanne on abistada päästeametit naftareostuse korral, kuna selle likvideerimine on väga ajamahukas ning vaja läheb palju tööjõudu. Vabatahtlikud aitavad rannikut naftast puhastada ja abistavad vajadusel ka keskkonnaametit lindude-loomade päästmisel.

läänemeri

dama oma pardale ka reovee puhastamise seadmed, et säästa merekeskkonda. Läänemere kaitseks on eraldi loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Komisjoni eesmärke on kuulu tada Läänemeri eripiirkonnaks, kuhu ei tohiks lasta ka puhastusseadmetest läbi käinud reovett. Kahjuks jõuab Läänemerre reostust endiselt ka jõgedest. Hea saagi nimel kasutatakse põldudel väetisi ja putukamürke, mis satuvad jõgede kaudu merre. Nii voolab Läänemerre fosfori- ja lämmastiku ühendeid, mis soodustavad mere eutrofeerumist ehk liigset toitainetega rikastumist. Samuti jõuab merre reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni-heitvesi. Läänemeri ja merebioloogia “Kõik, mida me iga päev tarbime, jõuab varem või hiljem merre. Igaüks saab anda oma panuse, näiteks eelistades poes fosfaadivaba pesupulbrit ja

club one

mõeldes hoolega läbi oma tarbimisharjumused,” ärgitab Georg Martin mõtlema keskkonnasääst likkusele. Kogemustega merebioloogi paneb muretsema inimtegevuse laienemine üha enamatele mereala dele ja fakt, et kasutusele võetakse tehnoloogiaid, mille keskkonnamõju pole päris selge. Heameelt tunneb ta aga selle üle, et Läänemere riikide raken datud kaitsemeetmed on hakanud mõjuma ja paljud märgid näitavad mere seisundi paranemist. Georg Martin peab merebioloogi eriala äärmiselt põnevaks ja tema arvates jätkub selles vallas tegevust ka järelkasvule. Sel alal on rahvusvaheline suhtlus väga tähtis, igapäevane töökeel ongi inglise keel. “Merebioloogiks tasub kindlasti õppida – tööd on selles valdkonnas Eestis ja mujal Läänemere piir konnas väga palju. Samuti soodustab alaga tegele mist Eesti mereuuringute kõrge tase. Merebioloogiks saamisel on ehk kõige tähtsam huvi looduse ja

teaduse vastu. Merel käimine eeldab ka teisi omadusi. Samas on merebioloogia valdkond nii lai, et leidub väga erinevate omaduste ja oskuste rakenda mise võimalusi," julgustab Georg Martin noori valima merebioloogi eriala. Eesti osaleb rahvus vahelises koostöös, raken damaks meetmeid ja täitmaks kokkuleppeid Läänemere tervise kaitseks ja parandamiseks. Eesti järgib kõiki rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis puudutavad Läänemere kaitset. Paraku on meie kodumeri endiselt üks maailma saastatumaid meresid. Kas see jääb ka tulevikus nii, oleneb sellest, mida me nii koda nike kui valitsustena praegu teeme või tegemata jätame.

läänemeri

club one

Romantika meile

s ustu ood s e On Club usega idele ut kett j a m apa s k i t an usek 2013. rom ajut ni m i r b a i keht . veebru 8 1.–2

kahele

Unusta kas või üheks päevaks argised kohustused ja naudi erilisi hetki koos kallimaga! Veebruaris on Tallinki hotellid romantikalainel.

Romantikapakett Tallink Spa & Conference Hotelis Hind 235

€ (Club One hind –10%).

Paketis sisaldub:

k Spa allin T v e s ne pä oteli Erili nce H e r e eest f v ipäe a & Con st , et arg

€ (Club One hind –10%).

Paketis sisaldub:

Hind 235 € (Club One hind –10%). Paketis sisaldub:

■ majutus kahekohalises toas, ■ rikkalik hommikusöök hotelli

■ kolmekäiguline maitseelamus

■ veekeskuse Aqua Spa

■ saabumisel toas üllatus, ■ hiline check out (kell 14),

■ samaaegsed hoolitsused teile

■ samaaegne kehamassaaž

piiramatu kasutus kahele (lahtiolekuaegadel), saabumisel toas üllatus, ■ hiline check out (kell 14), kui võimalik, ■ samaaegne kehamassaaž teile mõlemale Hera ilusalongis (55 min).

119 ahele sutust, hind k atut ka m ahele Paketi a r ii p a ahu” k p r aS “Meele i ■ Aqu ž a a s almas ■ dua st resto ele, elamu e s it a inimes list m ekäigu ■ kolm . o r e N ranis

Hind 235

Romantikapakett Tallink Hotel Rigas

■ majutus kahekohalises toas, ■ rikkalik hommikusöök hotelli

restoranis Nero,

tika oman r a Spa & v e Pä llink lis a T pakett nce Hote : ere isaldab Conf .50 € s

Romantikapakett Tallink City Hotelis

■ majutus kahekohalises toas, ■ rikkalik hommikusöök hotelli

restoranis,

e napiks a mõn a jääb iisab k p llia , k a Kui aeg d ja ge muuta alt pa riliseks pikem e v e ä et p eeta! tunnist, ekesi aega v kah a g a m

õbrapäeval ehk valentinipäeval on kombeks meeles pidada lähedasi inimesi, kuid algselt oli päev pühendatud armastusele ja armas tatule. Lääne-Euroopas ja Ameerikas on see päev ka praegu populaarne kui armastus avalduste, kihlumis- või pulmapäev. Võtke sõbrakuul aega, et nautida koos väärtus likke hetki kallimaga! Kas soovite olla vaid mõni tund kahekesi, nautides romantilist õhtusööki, või leiate aega, et pühenduda teineteisele pika nädala vahetuse – Tallinki hotellides on kõik teie jaoks korraldatud!

Vastavalt teie soovidele ja keha vajadustele: ■ klassikaline kehamassaaž, ■ aroommassaaž, ■ ainevahetust kiirendav ja vettväljutav lümfimassaaž.

restoranis,

restoranis City,

kui võimalik,

mõlemale Hera ilusalongis.

Valikus on neli komplekti: 1) klassikaline kehamassaaž + näohooldus (naisele või mehele), 2) aroommassaaž + spaapediküür, 3) ainevahetust kiirendav ja vettväljutav lümfimassaaž + näohooldus (naisele või mehele), 4) näohooldused (naisele ja mehele).

restoranis,

restoranis Elements,

kui võimalik,

mõlemale Hera ilusalongis (55 min).

Vastavalt teie soovidele ja keha vajadustele: ■ klassikaline kehamassaaž, ■ aroommassaaž, ■ ainevahetust kiirendav ja vettväljutav lümfimassaaž.

Info ja broneerimine. Info vabade tubade kohta ja pakettide broneerimine Tallink Hotelsi tellimiskeskusest tööpäevadel kella 8.30–18.00, tel +372 630 0808, e-post hotelbooking@tallink.ee

hotellid

club one

hotellid

club one

“Kas me laevareisile ka ikka läheme?” küsis mu 11aastane poeg juba möödunud sügisel lootusrikkalt. Talvine kruiis Stockholmi – ja veel koos sõbraga! – on oodatud sündmus. TEKST TIIA KÕNNUSAAR I fotod visitstockholm.com

ea mitu aastat tagasi kutsuti mind pereajakirja toimetajana külla Stockholmi Junibackenisse, et tutvustada Astrid Lindgreni raama tutest tuttavat imepärast maailma käegakatsutaval kujul. Veel käisime sealsamas Djurgårdeni saarel asuvas veemuuseumis Aquaria, kus lõi välku, müristas ja ladistas sadada, basseinides ujusid suured elukad ja väiksemates akvaariumides

tibatillukesed värvilised kalad ning kus sai kõndida mööda laudrada keset troopilist metsa. Lähedal paik nevas Põhjamaade muuseumis Nordiska Museet võisime aga näha, milline on olnud eri ühiskonna klasside eluolu läbi aegade: omaaegsed rõivad, nõud ja kodukujundus andsid edasi oma ajastu hõngu ja viisid mõtted rändama. Nähtu oli muljetavaldav ja kahetsesin mitu korda, et mu nooremat poega kaasas polnud: kujutlesin,

kuivõrd vahva oleks kõik see paistnud lapse silmade läbi. Kindlasti peab siia tagasi tulema, mõtlesin. Traditsiooniline laevareis Suvi läks aga mööda ja sügiski, üks asjatoimetus ajas teist taga ning Rootsi reisini polnud me ikka jõudnud. Ühel heal päeval – oli juba pime ja külm talv – helistas mu sõbranna ja kolleeg ning küsis, kas me ei tahaks kampa tulla. Tallinki kliendiklubi Club One liikmena oli ta saanud kinkekaardi, millega oli võimalik sõita neljases kajutis tasuta Stockholmi. Oleks ju vahva käia koos lastega mõnes muuseumis? Ausalt öeldes kujutasin toona ette, et kevadisel või suvisel ajal oleks merereisi ette võtta ikka mõnusam. Ent ees ootasid pikad ja sündmuste vaesed talvekuud, mistõttu väike väljahüpe argi päevast tundus ootamatult ahvatleva võimalusena. Muidugi ütlesin sõbrannale jah! Nüüd oleme neljakesi – mina, sõbranna ja

mõlema pojad – käinud talvisel Rootsi reisil, usku matu küll, juba kuuel aastal! Laevareisist on saanud vaata et kahe pere traditsioon: emad saavad mõnu salt juttu puhuda ning poisid traavivad mööda laeva korruseid ja soppe ringi, rõõmustades vaba duse üle. Emad on pääsenud toidutegemisest ja nõudepesemisest, lastel lubatakse kaua üleval olla ning isegi kajutis on olnud lõbus ja saanud nalja. Päev Stockholmis on kulunud kiiresti, sest vaadata on palju, ja tagasisõit tuleb täpselt parajal ajal. Nende kuue ühise reisi jooksul oleme õhtuti koos lastega vaadanud varieteekavu, mis enamasti on olnud üllatavalt stiilsed ja meeleolukad. Viimati isegi tantsisime bändi saatel – vahva oli näha, kuidas väikesed tüdrukud ja poisid koos emade ja isadega tantsupõrandale karglema tulid. Kõigil neil reisidel on laevas olnud palju eesti lapsi koos pere dega, on olnud ka päris suuri peresid hulga lastega. Võimalus sõita kinkekaardiga tasuta Rootsi on suur

Väike

väljahüpe argipäevast

sihtkoht

club one

sihtkoht

club one

Päev Stockholmis kulub kiiresti, sest vaadata on palju, ja tagasisõit tuleb täpselt parajal ajal. ub tused Cl Soodus ntidele One klie

ide ja muuseum sisse e st ärsu vaatamisvä b One lu C on d ti pääsupile i Tallinki ikaardi võ püsikliend i ardakaard laevade p odsamad: so el is asi ja kujundab omal moel ka suhteid esitam ist 10–35 muuseum olenevalt stega u kahe riigi vahel. st u d oo ni. S Rootsi kroo tvuda tu t al m saad täpse llink.ee/ Rootslaste võluv dulehel ta . Tallinki ko Stockholm i/ ts oo muuseumikultuur /R sihtkohad muuseum esgårdeni ill Esimesel korral, kui poisid olid väik M ! ■ UUS lptuurid) ööbel, sku semad – viie- ja seitsmeaastased – , id (kunst, m g m (joo pritmuseu piirdusime Junibackeni ja veemuu ■ UUS! S alkohol) seumiga. Junibackeni kõige kuumem ber lik relvakam ■ Kuning kolmik e atraktsioon on kahtlemata rong, mis id m u se uu ■ Lossim sõidab läbi Lindgreni muinasjuttude, t et pak uuseum tõustes vahel õhku ja laskudes siis m ee rm A ■ seum u u om jälle maa peale. Teekonnal võib lo ■ Aja kyview S a n re näha Vahtramäe Emilit koduõuel A ■ uuseum ■ Vasa m askeldamas, piiluda Karlssoni katu ken ■ Junibac useum u m sekorterisse, mis on mõnusalt sega u h aõ ni vab ■ Skanse Tom Tits mini ja kilakola täis, kaeda vendi se ku es ■ Teadusk t pilet 15% Lõvisüdameid veidi tontlikul en im er Exp maastikul ratsutamas ja imetleda soodsam. quaria useumi A Bullerby laste idüllilist elu – ■ Veemu os ko ab osta : ad pileteid sa n miniatuursed nukud ja nende in areisiga. H Tallinki laev , ümbrus on elutruud, värvi € u 9.80 täiskasvan €, 0 .4 rõõmsad ja tulevad raamatutest 5 e an 6–15aast i .70 €, kun 2 väga tuttavad ette. Taustaks saab e an st 3–5aa tasuta. ed kuulata Astrid Lindgreni enda as st aa 2

rongiga. Kui otsite kohta, kus lapsed saaksid lõputult katsetada, kuidas asjad töötavad ja füüsika toimib, siis on Tom Tits just õige koht: eksperimenteerimiseks on siin ligi 600 eksponaati, kusjuures juhendeid pole, katsetada ja hakkama saada tuleb omal käel. Tehnikamuuseumis Tekniska Museet vaata sime peale väljapaneku hämmastavat 4D-filmi ehitamise ajaloost alates ürgsetest koobastest kuni tulevikulinnadeni. Et tookord oli Stockholmis NASA näitus “NASA – A Human Adventure”, oli meil võimalik näha ka tegelikult kasutuses olnud kosmosekapsleid, skafandreid ja muud kosmose kraami. Iga eksponaadi juures võis kuulata sellega kaasnevat lugu nii rootsi kui ka inglise keeles. Poiste inglise keel oli juba piisavalt hea, et räägitust üldjoontes aru saada, kuid jah, tuleb tõdeda, et pikalt süveneda nad siiski ei jaksanud. Läinudaastasel kuningalossi külastusel andis sõbralik ajaloolises kostüümis giid poistele üles ande leida tohututest kunstiteoseid täis saalidest üles kindlad teosed ja neil asuvad loomad. Poisid asusid õhinaga otsima, mis tegi lossiskäigu neile kindlasti põnevamaks. Kuna oli parasjagu rootsi laste koolivaheaeg, oli peresid, kes jahil osalesid, palju. Kaesime üle ka kuninglikud kroonijuveelid ja arutasime, millist elu küll lossides elavad kuning likud pered elasid. Tänavu jaanuaris tegime oma kuuenda reisi Stockholmi. Poisid on juba küllalt suured, eks me näe, kas nad tahavad ka tuleval aastal sõita. Sel aastal otsustasime lihtsalt linnas jalutada, käisime lasterõivaste- ja spordipoodides, sest oli allahindlus, istusime linna keskel oleva Kulturhuseti raamatu kogus ja puhkasime jalgu, sõime poiste suureks rõõmuks Burger Kingis ja vaatasime pühadetuledes säravat linna. Meie eesmärk oli päeva lõpuks ära õppida vähemalt 10 rootsikeelset sõna ja seda me ka tegime. Tack så mycket!

e ■ Mitmet

häält lindilt. Kui lapsed ei ole seni raamatutest suurt pidanud, võiks neil pärast sellist rongireisi küll lugemishuvi tekkida. Nii Junibackeni kui ka teiste Stockholmi ja selle ümbruse muuseumide juures on mulle sümpaatne lastele antav vabadus. Nad tohivad katsuda, ronida,

sihtkoht

turnida, proovida, kusagil pole keelavaid muuseumi tädikesi, ja ometi on õhustik tore, keegi ei lõhu midagi, kuigi lapsed on nagu lapsed ikka. Junibackenis valitseb mõnus tohuvabohu, mis võib mõnele lapsevanemale muidugi ka närvidele käia, kuid lapsed on seal sõiduvees. Rootsi lastemuuseumid ei näe välja ülearu eurore monditud, nii et peaksid justkui kikivarvul käima – pigem on interjöör lihtne ja naturaalne, kasutatakse palju puitu ja materjale, mis ei karda katsumist ega külastajate horde. Harilikult on muuseumis ka kohvik, kus võib süüa kaasa võetud võileiba või osta kohapealt midagi meelepärast. Tihti on kohvikus näha emasid beebidega – muuseum on ka suht lemis- ja sotsialiseerumiskoht. Veemuuseumis võib kas või tundideks mõne akvaariumi ette seisma jääda ning hüpnotiseeritult seal ujuvaid ja ronivaid olendeid jälgida. Kõige põnevam oli kõndida läbi troopilise metsa – niiskus, temperatuur, valgus- ja helitaust olid nagu päris. Muidugi ei anna väikest Aquaria muuseumi võrrelda mõne suurema loomaaia või veemaail maga, ent külastajaid on olnud palju ja meil tuli seista isegi sabas, et pilet osta. Kaks muuseumi ühel päeval on väikestele lastele ehk veidi palju, ent üks muuseum korraga on kooli eelikule just paras, et ta muljetega hakkama saaks. Minevik ja tulevik Ühel järgmistest kordadest külastasime Vasa muuseumi – teadupärast on Vasa maailma ainuke

club one

17. sajandist pärit laev, mis on säilinud. Lühidalt Vasa kurioossest loost: suur äsjavalminud kuninga nimeline sõjalaev sõitis sadamast välja 10. augustil 1628, pardal hulk tähtsaid isikuid, kuid läks juba vähem kui kahe kilomeetri pärast põhja, sest tugeva tuuleiili tõttu tungis vesi avatud kahuriluukidesse – kahuritest oli just saluuti lastud. Hukkus arvatavalt 30–50 meeskonnaliiget ja reisijat. Laev oli merepõhjas oodanud 333 aastat, enne kui üles tõsteti, restaureeriti ja ülimalt hinnalise ekspo naadina huvilistele imetlemiseks välja pandi. Laev on tõesti tohutu suur – kui olime paar tundi muuseumis ringi vaadanud, tundsin, kuidas jalad lõid tuld, ent poiste entusiasm polnud õnneks kuhugi kadunud. Muuseumis sai vaadata ka Vasa filmi. Mälestusväärne on olnud ka Tom Titsi tehnikamuuseumi külastamine Södertäljes, kuhu sõitsime

sihtkoht

club one

Kuumad ammid showprogr adel ev kruiisila

Baltic Queen selle show, mis on Mother Africa s ja via aa lus Skandin show' esmaesit use rk tsi se eli em etas Baltikumis. Kõrg Aafrika d põhinevad trupi etteaste tistid Ar . al sik muu teemadel ja nsaaniast, Ta t, es bw ba m saabuvad Zi ult. vandiluurannik Etioopiast ja Ele näha ka ab sa `d ow (Seda sh 07.04.) Galaxyl 28.02Silja Festival ka d samuti Aafri Laeva vallutava esinejate rit pä st ia artistid. Keen show ja energiline humoorikas si kui lap nii a as ka i st haarab kindla täiskasvanuid.

Heureka! Aasta algul sai teoks Elva lastekodu laste reis Helsingisse Heureka teaduskeskusse. TEKSt SIRJE MAASIKAMÄE I FOTOD SIRJE MAASIKAMÄE, heureka

O sai asse urek ub One e H Reis tänu Cl ud s etat teok de ann . l e i t d i e klien spunkt le i ig nu boo u kõ r tän Suu ajatele! et ann

n tavaline “Eesti vilets suusailm”, kui Elva laste ja nende toredate kasvatajatega Helsingi poole teele asume. Päev on hall ja päikseta. Aga ei mingit tukkumise meeleolu! Juba sadamas on kõik rõõmsalt elevil. Oleme nende mõneteistkümne lapsega nagu pisut suurem pere, kus lapsi igas vanuses: nooremad on 7–8aastased, vanemad juba 15–16. Nagu ikka – väik semad panevad heameelega täiskasvanutele käe pihku, noormehed-neiud hoiavad pigem omaette.

sponsor

“Kas sa kapteni juures ka oled käinud?”uurib üks poistest juba enne, kui oleme laevale jõudnud. “Millal me kohale jõuame? Kas on veel palju sõita? Lapsed esitavad nii palju küsimusi, et kasvatajad ja Club One manager Kaidi Krimm jõuavad vaevu vastata. Lapsed on väga hakkajad – ka kõige väik semad ei jää laevale minnes hätta pardakaardi “piik sutamisega”, keegi ei kao ära ega pane täiskasvanute kannatust proovile. Heureka haarab poisse-tüdrukuid nii, et nad ümbritseva pea täielikult unustavad. Heurekas saab ju end vabalt tunda, nuppe vajutada, asju tirida, tõmmata ja kangutada, meisterdada ja hüpata, aga ka mõistatusi lahendada ja ajusid ragistada. Paljude atraktsioonide juures on eestikeelsed juhendid. Mis on Richteri skaala ja mis tunne on maavärina ajal? Palun – Heurekas on lifti meenutav atraktsioon, kus saab värinat omal nahal tunda. Mis toimub toiduga inimese soolestikus ja mis hääli teevad keha organid – seegi on piltlikult selgeks tehtud. Palju naeru on mannekeeni juures, kelle pepust saab sikutada köit, mis on jämesoole pikkune. Arva ära, kas tegemist on ahvi, sea, kana või inimese lootega? Õige vastuse leiad nupule vajutades. Lapsed olid mõne atraktsiooniga ametis niisuguse innu ja süvenemisega, et kasvatajad naljatasid: “Sellised võiks meil Elvas ka olla.”

club one

Koos kevadpäikesega saabuvad Tallinki kruiisilaevadele kuumad rütmid, eksootiline atmosfäär ja teravad maitsed – Hot Vibrations!

15.

märtsist mai lõpuni lahutavad reisijate meelt professionaalsed artistid Aafrikast ja Kuubast: lauljad, tantsijad, akrobaadid ning suuremad ja väiksemad ansamblid. Esimest korda esinevad Tallinki laevadel artistid kuumast Aafrikast! Igal õhtul saab showbaarides kaasa elada kõrgel tasemel showetendustele. Sind ootavad Läänemerel parimad muusikud ja tantsijad! Sa ei pea jääma ainult pealtvaatajaks – võid ka ise trumme taguda, käevõrusid punuda, tantsusamme õppida. See on hea annus energiat kevadväsimuse vastu! Kuumad rütmid ja maitsed leiad ka kruiisilaevade buffet-restoranidest, kuhu on lisan dunud tex-mex-menüü ja kus saab näha tšillipiparde näitust. Koostöös Santa Mariaga õpetatakse valmistama tortiljat. Nii et sammud buffet’sse tex-mexi miksima!

meelelahutus

club one

Kuum! Kuum! Kuum!

Victoria I Romantika ja a ogramm Kuub pr Afro-Kuuba . na ica op Tr radero showtrupilt Va a saare ub Ku d itu im Show'sse on põ traditfrikapärased ladina- ja aa sioonid.

“Tšilli annab väga hea ja mõnusa maitse,” soovitab teravamaid toite proovida Sirli Savolainen, kes on mitu aastat Mehhikos elanud ja töötanud. Tema armastus vürtsikate roogade vastu on läbinud mitu etappi – alates täielikust eitamisest kuni liialdamiseni – ning jõudnud nüüd mõõdukuse ja tasakaaluni.

Armastus tšilli vastu

ine ja itsea a m – i Tšill 0 m le 900 i v a juba ü r

os tõi Mehhik mbus asutati ph Kolu tustati to is r Tšillit k h r C ä eda vä tagasi. rvita, kus s aasta šillit ta opasse T o . r a u g E a d e , sest tšilli b a õ h ravimin ärselt i ä u v k d e r õ ndorv seain st ja e ii mait vahetu e palju in takse n a a k b isaldab odusta s o s li il e š e T s rohkem ist. t isegi eritum viimas fiinide i, ailmas n ii on ma -vitam li C il š ja T . kasuA ed , mille ruselis setaim it ratud kui tsit a ii p m vinud rias on a a n li u enim le k alused on tusvõim asiaga. t suus ta n t tunne a d v tu ta a d vaid fa le n illi põ a hape Nipp: tš endad v e le htsam kruga! Maria kõige li või suh : Santa odete to a ik ll m A as pii

TEKST SIRJE MAASIKAMÄE I fotod istockphoto, corbis/scanpix

Kas kõik Mehhiko toidud on väga vürtsikad? Enamik on vürtsikad, aga mitte kõik. On toite, mis pole vürtsikad, näiteks oapuder, aga mehhiklased kombineerivad seda ikka vürtsirohkete lisanditega. Nad panevad peale teravaid salsasid või hammustavad kõrvale midagi vürtsirikast. Missugused on kõige tüüpilisemad Mehhiko maitseained? Tšillit ja koriandrit pannakse Mehhikos peaaegu iga toidu sisse, ka magustoitudesse ja jookidesse. Eestis ei kujutaks paljusid kooslusi keegi ette, tundub, et nii pole võimalik. Mehhiklased ei söö ka puuvilju niisama, vaid panevad punast tšillipipart peale. Tšillit pannakse õlle sisse, pulgakommidesse, tehakse tšilli-mahlajäätist. Paljud tüüpilised Mehhiko maiustused on tšilliga. Kas tõesti söövad ka lapsed tšillit? Olen näinud, et ka sülelastele, kes veel ei oska kõndida, antakse pihku tšilliga pulgakomm. Üks tüüpi lisi maiustusi, mis kõikidele maitseb, koosneb tšillist, suhkrust ja sidrunhappest. Igal juhul võin öelda, et 3–4aastased söövad rohkem tšillit kui mina. Mul on seda imelik vaadata – meie väikestele lastele antakse ikka putru, jogurtit ja teisi mahedaid toite. Kas Mehhikos söövad kõik teravaid toite? Tean vaid mõnda üksikut, kes ei söö. Ühel mu tuttaval on tšilliallergia – tema tõesti ei söö tšillit. Tean

toit

mehhiklannat, kellel arstid käskisid teravatest toitudest loobuda, aga ta ei suutnud seda teha, sest tšillita tundus talle kõik maitsetu. Teine tuttav, kes läks kuuks ajaks Kanadasse, võttis kaasa tšillikastme pudeli, kuna ta oli kuulnud, et sealsel toidul pole maitset. Olen ka Eestis kohanud mehhiklast, kellel oli oma salsapudel alati taskus. Kui palju sa ise teravaid toite sööd? Esimest korda olin Mehhikos vahetusõpilasena 2005.–2006. aastal, siis ma ei suutnud teravaid toite peaaegu üldse süüa. Mulle tehti eraldi süüa või käisin Burger Kingis. Väljas süües palusin, et teravaid koostisosi ei pandaks. Kui paar aastat tagasi uuesti Mehhikosse läksin, otsustasin hakata ka vürtsiseid toite sööma. Algul oli see mulle piin, aga pärast maitsesid toidud väga ja mulle hakkas nagu mehhiklastele tunduma, et ilma tšillipiprata on midagi puudu. Kui oled teravate toitudega harjunud, hakkavad need väga meeldima. Sõin teravaid toite palju, sest tahtsin harjuda. Mina, kes olen kasvanud ju mahedaid toite süües, ei saa end võrrelda kohalikega, kes juba kaheaastaselt tšillit lutsutavad. Praegu olen hakanud taas pisut vähem vürtse tarvitama, sest keha ei võta võõrapärast toitu siiski päris omaks. Kui mõõdukalt süüa, annab tšilli toidule väga hea ja mõnusa maitse ning on kasulik ka. Mõõdukas kogus vürtse tapab bakterid ja kiirendab ainevahetust. Tšillit kasutatakse ju kaalust allavõtmisel. Tšilli on tõesti hea!

club one

toit

club one

Tex-m ex-to ite kruii silae vade buffe tresto ranid nachod es: ,

Mehhiklased on küll vürtsiste toitudega maast madalast harjunud, aga liialdamine ei mõju ka neile hästi, seetõttu müüakse paljudel avalikel üritustel (kontserdid, golfiturniirid, laadad, näitused jm) maoärritust vähendavaid tablette või jagatakse neid tasuta. Näiteks Mexico City ööklubide WCdes on korvikesed nende tablettidega. Mis ei puudu Mehhiko toidulaualt kunagi? Tortiljad on väga tavalised – see on nagu meile must leib, mida süüakse igal puhul ja mis ei puudu ühestki toidukorrast. Neid müüakse poes, aga resto ranides tehakse kohapeal, kuna tortiljad on eriti maitsvad värskena. Mehhiko toidulaualt ei puudu kunagi salsa. Salsasse pannakse tšillit ja teisi pipraid. Salsad on erinevad: mõned on mahedamad, aga üldiselt on nii, et kui salsa pole terav, ei näe mehhiklased sellel üldse mõtet. Ka tomati-sibulasalat on väga tavaline. Kas teravad toidud “kuumutavad” ka tundeid? Ma arvan küll. See, mida näeme seebikates, tundub meile ülepingutatud, aga nii nad suhtlevadki. Kõik emotsioonid on kuidagi teravamad. Meil on kõik mahedam – kui inimene on vihane, jääb ta ikka suhte liselt rahulikuks ega karju, taldrikuid kohe lennutama ei hakka. Eestis me ikka mõtleme, kuidas on õige käituda, kas mul sobib vihastada... Aga kui Mehhikos on keegi vihane, on see plah vatuslik, emotsioonid on maksimaalsed. Ja sama on rõõmuga – seda väljendatakse ülevoolavalt, palju sõnaliselt, ülivõrdes. Oma armastusest kuulutatakse kõikidele! Ei ole haruldane, kui mees tellib armastatu koduakna alla mariachid laulma või kutsub nad spet siaalselt pruudi auks restorani esinema. Ja mees on siis nii uhke, et kõik näevad! Olen ka endas märganud muutusi ja näen, kuidas ka minu leedulannast sõbranna teeb igast asjast draama, kakleb taksojuhtidega ega pea vajalikuks enam emotsioone tagasi hoida nii nagu varem. Kas teravate toitude söömisel on nalja ka saanud? Kelnerid alati ei hoiata, et toit on väga terav.

tacod, tortilja d, tomati -sibula salat, jalapen o, salsa, guacam ole, juustuk aste, mais, tacoma itseline hakklih oahauti a, s, kuivata tud sib ul.

Tex-mexi teravad

USA piirialadel: sellele panid aluse Texase osariigis elavad Mehhiko immigrandid, kes kohandasid oma söögivalmistamistavasid vastavalt kohalikule maitsele. Tex-mex-köök on aastate jooksul muutunud ja teisenenud, liitnud ja kohandanud paljude rahvaste traditsioone. Seal on Hispaania ja teiste Euroopa maade, Aasia ja Ameerika põlisrahvaste mõjusid, texmex-köögi esivanemateks võib pidada ka maiasid ja asteeke.

elamused

”Tortiljad on väga tavalised – see on

nagu meile must leib, mida süüakse igal puhul ja mis ei puudu ühestki toidukorrast.” Tihtipeale on neil naljakas vaadata, mis juhtuma hakkab: neil on must ja pisut kiuslik huumor. Kui mu isa käis Mehhikos ja hakkas taldrikule igasugu teravaid salsasid panema, siis jooksis küll kelner ehmunult kohale ja karjus “No! No! No!”Aga minu isa on ka juba teravaga harjunud ja tellib minult alati, et tooksin Mehhikost jalapenokonserve, mida siin ei müüda. Minu endaga juhtus hiljuti naljakas lugu, kui kallasin ühe toorsalati üle tumeda kastmega, sest pidasin seda palsamiäädikakastmeks, aga tegelikult oli see üks kõige tugevamaid kastmeid üldse – habaneroõlikaste. Habanero on isegi paljudele mehhiklastele liig. See võttis mul küll hinge kinni, pisarad hakkasid voolama, meik läks laiali, nägu punaseks. Kelnerid itsitasid ega hoiatanud mind, kuigi nägid, et tõstsin seda salatile lusikate kaupa. Pärast seda ei tundnud ma kogu õhtu jooksul enam ühtegi muud maitset.

Tallinki kruiisilaevade buffet-restoranides ootab sind põnev tex-mex-menüü: tortiljad ja guacamole, tacod ja jalapeno ning palju muud! TEKST SIRJE MAASIKAMÄE I fotod tallink

“T

šillit, tšillit ja veel rohkem tšillit!” algab üks hispaa niakeelne tex-mex-roogi tutvustav kokaraamat. Ehkki kuulsat tex-mexkööki peetakse tõesti üheks maailma teravai maks, ei maksa seda karta – toidud on väga mitmekülgsed, igasse rooga pole kuhjaga tšillit a! m i uhatud ja paljude toitude teravust saab ise ks i mi ad x kastmetega reguleerida. a e s -m s Tex ra n i tada Tex-mex-kööki võib pidada tõeliseks o s i t s lm re . s va iljat fetkultuuride segunemise ja vahetuse sümbo B u f , kuida at tort a si ja ev tead ja väg ad vürt liks: seal on ühendatud Mehhiko ja USA t av õige tele lis lõunapoolseima osariigi Texase söögival e s t i ! Ma šillid mistamise traditsioonid ja kombed. Põnev su t särt köök kujunes pika aja jooksul Mehhiko ja

Mis on tex-mex? Väljendit tex-mex hakati kasutama 19. sajandi lõpus Texase ja Mehhiko vahelise raudtee kohta. Ajalehtedes trükitud sõiduplaanides oli Texase–Mexico liini kohta kasutusel lühend Tex. Mex. Tex-mexideks kutsuti ka mehhiklasi, kes olid sündinud Texases. Toidu vallas võeti nimetus tex-mex tarvitusele 1960.–1970. aastatel. 1972. aastal kirjutati esimest korda Mehhiko köögi ja nn ameerikastatud Mehhiko köögi erinevustest.

Mida teha, kui suu hõõgub? Mulle on soovitatud: “Pane nüüd kähku soola keele peale.” Olen nii teinud ja see aitab. Vett ei tohi juua, see pigem pikendab teravust.

toit

club one

Tex-mex ja Mehhiko köök Mehhiklased on oma köögi üle väga uhked ja peavad seda üheks maailma parimaks. 2010. aastal kanti Mehhiko gastronoomia UNESCO kultuuri pärandi nimekirja. Tex-mexis on palju mehhikopärast, kuid see pole siiski sama mis Mehhiko köök. Näiteks kasutatakse tex-mex-köögis palju rohkem liha. Kuid nii nagu Mehhiko toite, iseloomustavad ka tex-mexi teravad maitsed ning seal kasutatakse palju tšillit ja koriandrit. Nii Mehhiko kui tex-mex-köögi üks põhi aluseid on tortiljad. Aastate jooksul tuli USAsse miljoneid Mehhiko immigrante ning tex-mex-söögid levisid üle riigi kuni idarannikuni. Aga seegi polnud piir – huvitavad, värviküllased ja lihtsalt valmistatavad toidud on kuulsad üle maailma ja neid pakutakse nii kiirsöögi kohtades kui ka peentes restoranides. Maailmas on mitmeid tex-mex-kiirsöögi- ja restoranikette. Iga maa on tex-mexi teisendanud oma toorainete ja stiiliga, aga põhialus – teravad maitsed – on jäänud samaks. Mehhikos arvatakse olevat 150 liiki tšillit. Mõne neist leiad ka Tallinki kruiisilaevade buffet-resto ranide menüüst. See on hea võimalus proovida, kuidas maitseb näiteks jalapeno, mille teravust tavatsevad mehhiklased iseloomustada sõnadega “keskmine” või “mõõdukas”. Terav elamus on kindlustatud!

toit

club one

Kuulsas kokteilis Mojito sulavad sutsaka rummiga meeldivalt ühte tsitruse- ja mündimaitse ning kerge magusus. Pole ime, et sellest on saanud üks populaarsemaid lõõgastavaid kokteile.

Mahlakas

Mojito

ummil põhinevatest kokteilidest on Mojito üks kuulsamaid: värskendav ja jahutav ning selle alkoholisisaldus pole väga suur. Mojitost on mitmeid variante, kuid enamasti on koostis aineid viis: valge rumm, suhkur (traditsiooniliselt suhkruroomahl), laimimahl, gaseeritud vesi ja münt. Suhkrule (või siirupile) ja mündilehtedele lisa takse laimimahl ning segatakse, mündilehti ei hakita, vaid muljutakse õrnalt, et vabaneksid eeter likud õlid. Seejärel lisatakse rumm, segatakse, kuni suhkur on lahustunud, ja tõstetakse mündilehed õrnalt üles. Lõpuks lisatakse jääkuubikud ja gasee ritud (sooda)vesi. Klaasi kaunistavad piparmündi lehed ja laimilõigud. Maitsesegu Kuubalt Mojito pärineb Kuubalt, olgugi et lõplikku tõde selle kohta, kust täpselt see klassikaline kokteil pärit on, seni pole. Üks võimalus on see, et Mojito eelkäija on Inglise meresõitja Francis Drake'i järgi nime saanud jook El Draque. Francis Drake rüüstas oma laevastikuga Hispaania linnu uues maailmas. Mojito sünniajaks peetaksegi 1586. aastat, mil kapten Drake ja tema meremehed kavandasid Havanna rüüstamist. Linnaelanikud said aga plaanist teada ja jõudsid rünnakuks valmistuda. Kõigi üllatuseks seilas Francis Drake rikkast sadamast minema ja jättis Havanna puutumata. Samal ajal avastas aga kapteni alluv Richard Drake kokteili nimega Draque (Drak, Drac). Teisi Hispaania sada maid hõivates tutvustas Richard Drake segu retsepti paljudele kohalikele elanikele.

ise iteks segam list, nä Mojito maitse ja il v a u m nda u a- või vahel p ik o s a ik a h -, m i, Meh mango rumm el t s m li e e s s a it i riinima rumm rines on palju e n o Mojito s a m hval il a a r a l M a nte, ig tekiila. ia r a v ojito vaid M nab to kan oma. a Moji b . a v ji li No to Alkoho to või oji to in Moji g M ir V oli nime gway tavalt Väide Hemin t s e n r E ik kirjan jooke. lemmik

ja minuga on kõik hästi.” Kuigi jooki ei nimetatud tol ajal Mojitoks, oli selles olemas Mojito maitse kombinatsioon. 19. sajandi keskel, kui Katalooniast pärit ärimees Don Facundo Bacardi Massó asutas Kuubal oma ettevõtte Bacardi, teisenes ka Draque’i retsept: aguardiente asendati rummiga. 1940. aastal kuulutas Kuuba näitekirjanik ja poeet Federico Villoch: “...kui aguardiente asendati rummiga, nimetati Draque Mojitoks.” Osa ajaloolasi leiab, et Mojito maitsekombinatsiooni loojad olid 19. sajandil Kuuba suhkruroopõldudel töötanud Aafrika orjad, kes jõid suhkru roojooki guarapot, mida Mojitodes sageli kasutatakse. Kust on tulnud aga Mojito nimi? Üks võimalus on mojo, laimist valmistatud Kuuba kaste toitude maitsestamiseks. Arvatakse ka, et Mojito tuleneb hispaaniakeelsest sõnast mojadito (veidi märg) või mojado (märg). Allikad: Bacardi ja Vikipeedia

Mojito arvatakse pärinevat Kuubalt, olgugi

et lõplikku tõde tema päritolu kohta pole.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

TEKST MAARJA HEIN I fotod virge viertek

ost Mojit t a v e Põne tataks l kasu

Rumm, Bacardi ja nahkhiir Rumm on kange, kuni 96%-lise alkoholisisaldusega jook, mida saadakse suhkruroomelassist või suhkruroomahlast ja -siirupist. Suhkruroost viina põletamise kunsti tunti Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ammu enne Kolumbust, kohalikud ravitsejad kasutasid seda oma ravijookide valmistamisel. Bacardi firma asutas 1862. aastal Don Facundo Bacardi Massó Kuuba saarel Santiago de Cuba linnas. Tal õnnestus uudse tehnikaga mahendada rummi maitset, mistõttu seda võis juua nii puhtalt kui kasutada segujookides. Firma omanikud on olnud seitse põlvkonda tema järeltulijaid. Bacardi logol on firma asutamise algusest saadik olnud nahkhiir, mis Kuuba ja Hispaania pärimuse järgi sümboliseerib õnne, harmooniat, tugevat tervist ja peret. Nahkhiire soovitas logole valida firma asutaja naine Amalie. Nahkhiire rumm ehk Bacardi on maailma enim müüdud rumm ja seda müüakse 175 maal. Bacardi on ka maailmas enim auhindu saanud rumm ja enim auhindu saanud alkohol.

Draque ja Mojito Draque’i, mida algselt valmistati rummi eelkäi jast aguardientest, suhkrust, laimist ja mündist, võeti tavaliselt puulusikaga raviotstarbel. Nii näiteks kirjutas kuubalane Ramón de Paula ühe Havanna koolerapuhangu ajal: “Iga päev kella üheteistkümne ajal võtan veidi aguardientest valmistatud Draque’i

jook

club one

jook

club one

Mojito kui kunst

Mojito on ilus ja atraktiivne kokteil ning seda pole justkui keeruline teha. Kuid et see tuleks hea ja maitsev, on vaja õigeid koostisosi ja tunnetust ning vilunud tegijat. Jook ei tohi liiga vesine jääda, piparmündimaitse peab hästi välja tulema, ning on teisigi nüansse. Kas selle kokteili tegemine on kunst? “Väga suur kunst,” nõustub Baltic Queeni vanembaaridaam Rita Raba, kes on õppinud Mojito tegemist Kuuba õpetajatelt. Mojito on Rita sõnul eestlaste seas populaarne kokteil, eriti suvel. Kui ta demonstreerib Mojito valmistamist, teeb ta korraga kaks kokteili. Küsimuse peale, kas ka klientidele tuleb teinekord kaks tükki korraga teha, hakkab Rita naerma. “Ma olen kümne kaupa ka teinud. Teinekord tuleb lauatäis Mojitosid teha!”

1. Pane klaasi laimitükid, lisa suhkur (vastavalt soovile valget või pruuni suhkrut või suhkrusiirupit). 2. Lisa mündilehed. 3. Tambi nuiaga. 4. Pane klaasi purustatud jääd. 5. Vala klaasi 4 cl Bacardi rummi. Lisa mullivett. Kaunista kokteil mündilehtedega.

Nordic Sun (alkoholivaba)

Bacardi Razz & Sprite

jõhvikamahl apelsinimahl Monini grenadiinisiirup

Bacardi Razzi rumm Sprite või 7 Up laim

Club One hind 3.- €

Club One hind 4.90 €

Bacardi Cola Bacardi Mojito

Bacardi Superiori rumm koola laim

Bacardi Superiori rumm mullivesi mündilehed, laim, suhkur

Club One hind 4.90 €

Club One hind 5.50 €

jook

club one

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Club One klubijoogid märtsis ja aprillis.

Barossa parunilt

Kui märkad soliidseid veinipudeleid, mille sildil on tempel “My word is my bond” (minu sõna on minu lubadus), siis võid kindel olla, et pudelis on Austraalia veinide tippklass. Muidugi Peter Lehmannilt, ühelt Austraalia tunnustatuimalt veinimeistrilt.

TEKST HELENA SAAR I FOTOD TOOTJA

1979.

aastal seisid rohelise mandri viinamarjakasvatajad tõsise probleemi ees: viinamarja saak oli nii rikkalik, et marjade realiseerimisega tekkis raskusi ning kasvatajaid ähvardas suur kahju. Selles nutuses olukorras nägi võimalust Peter Lehmann, mees, kes on sündinud 1930. aastal Lõuna-Austraalia tuntuimas veinipiirkonnas Barossas ja veinivalmistamisega käe valgeks saanud juba 17aastaselt. Lehmann leidis mõned investorid, surus hätta jäänud viinamarjakasvatajatel kätt ning andis sõna, et ostab nende marju nüüd ja edaspidi.

jook

Nii hakkaski ta veinitootmist üles ehitama. Esimene partii veine valmis 1980. aastal ning kaks aastat hiljem sai veinimaja ametlikuks nimeks Peter Lehmann Wines. Nüüd, üle 30 aasta hiljem, on Peter Lehmann saavutanud tuntuse nii oma suurepäraste veinidega kui ka Austraalia kui veinimaa eestkõnelejana. Oma roll on kindlasti olnud ka tema soojal ja jõulisel isikul – erialaajakirjades on Peter Lehmanni kirjel datud kui tüüpilist austraallast: ta on suurt kasvu, häälekas, otsekohene, hea huumorisoonega ning loomulikult väga hea suhtleja. Pole siis ime, et teda

club one

kutsutakse nimega The Baron of Barossa ehk Barossa parun. Parun ja tema meeskond “Paruni” meeskonna liikmed on oma ala profes sionaalid, kellele vein on kirg, millele nad pühen duvad täielikult. Meeskonda kuuluvad ka 185 koha likku viinamarjakasvatajat, kelle käest on pärit lõviosa Lehmanni veinide toorainest. Viinamarjakasvandused on muidugi ka Lehmannil endal, kuid sealt tuleb vaid umbes 2% vajaminevast marjast. Peter Lehmann Winesi võtmefiguure on kaht lemata peaveinimeister Andrew Wigan, kes on Lehmanni juures ametis olnud ettevõtte algusest peale. Wigani eriline kirg kuulub valgetele veini dele. Peter Lehmann ei piirdu üksnes veinivalmista mise ja müügiga. Tema veinimaja on võõrustanud kontserdisarja “Day on the Green”, mis tuuritab Austraalias igal aastal. Artistide nimekiri, kes Lehmanni valdustes on kuulajaid rõõmustanud, on aukartustäratav: Simply Red, Chris Isaak, Elvis Costello ja paljud teised.

ine i ve ann llinki m h e a T r L Pete nautida anides or d t s a e a alik r s võim ad e laev eid on lustest. n p ning evakau la a t os

Clancy’s Red 26.10 € Clancy’s Red on ehe Barossa vein: veinivalmistajate ja viinamarjakasvatajate koostööst sündinud kvaliteetne jook. Cabernet’, Merlot’ ja Shirazi viinamarjadest valminud vein on pehme ning mahlaka maitse ja aroomiga. Veiniajakiri Wine Spectator valis selle möödunud aastal 100 hinnatuima veini hulka, andes veinile 100 võimalikust punktist 90. Eden Valley Riesling 22.50 € Peter Lehmann nimetab Rieslingut väärikaimaks valgete veinide seas. Portrait Eden Valley Dry Riesling on mõnusalt värske ja karge vein, mis pärineb Lõuna-Austraalia tuntud veinipiirkonnast, jahedama kliimaga Eden Valleyst. Art Rosé 19.80 € Elava karakteriga roosa vein, mida valmistatakse Grenache’i viinamarjasordist. Art Rosé maitses ja aroomis on tunda hästi tasakaalustatud puuviljalisust ja happelisust.

Allikas: www.peterlehmannwines.com

jook

club one

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

Veinid

Veini muuta ei saa, aga toidu puhul on miljoneid võimalusi! Seekord on iga roa juures hoolikalt valitud veinid tuntud Prantsuse veinitootjalt Lurton. Mis inspireeris looma seekordset menüüd? Veine degusteerides tekivad alati mõtted, mis võiks sinna juurde sobida, sealt tekib tooraine nimekiri. Peame silmas ka hooaega ja piirkonda, kus elame, ehk põhjamaad ja Skandinaaviat. Lasedki siis mõtted rändama. Chef ehk peakokk on kui janunev inimene kõrbes, kes ahmib kõikjalt ideid ja mõtteid ning hoiab maitse- ja nägemis meeled valla. Erinevaid mõtteid seedides tekivad ideed, kuidas midagi paremini teha ja oma klien tidele rohkem maitseelamusi pakkuda. Menüü koostamine on pikk protsess, ideed ei tule üleöö, teinekord vaevad oma pead kuid, enne kui tuleb sind ennast rahuldav lahendus. Kuidas sujus kahe koka koostöö? Ka seekordse menüü mõtted tekkisid veini degusteerides, arvestades ka hooaega. Mina ja Heikki Härma degusteerisime veine eraldi, tegime märkmeid ning pärast saime kokku. Mõlemal olid oma mõtted paberil. Heikkil olid head ideed ja

Maitsete

rännak koos veinidega TEKST SIRJE MAASIKAMÄE I fotod istockphoto, virge viertek

Kruiisilaevade gourmet-restoranides saab nautida uut signatuurmenüüd. Iga roa juures on hoolikalt valitud veinid tuntud Prantsuse veinitootjalt Lurtonilt.

ignatuurmenüü valmis Silja Serenade’i peakoka Heikki Härma ja Tallink Grupi peakoka Anti Lepiku ühisloominguna. Anti Lepik avab uue menüü loomise köögipoole ja inspiratsiooniallikad lähe

malt.

Kuidas seletaksite võhikule, mis on signatuurmenüü? Kõige lihtsam seletus on ehk see, et tegemist on

söök

peakoka valmistatud läbilõikega menüüst, mis on omavahel hästi kokku sobitatud. Selliseid menüüsid tasub alati proovida, sest need annavad väga hea ülevaate kogu restorani toiduvalikust. Tavaliselt on signatuurmenüü juures ka suurepärased veinisoovi tused. Meie signatuurmenüü on alati koostatud koos töös kindla veinikeldriga, iga kord on selleks erinev veinikelder. Oleme maitsnud teatud veinikeldri veine ja sinna juurde valmistanud spetsiaalsed toidud.

club one

visioon menüüst, mis ühtis minu omaga. Ülejäänu oli juba ü urmenü läbiarutamise ja vormistamise Signatu ga e d i n i e v küsimus. Finaal saabus, kui Lurtoni tegime need toidud läbi ja b & Apple King Cra ijalg, serveerisime. kuningkrab Keedetud eeritud it fr , Viimased korrad olen teinud n õu tud marineeri signatuurmenüüd Silja Line’i lillkapsas 8 cl s Blanches erinevate peakokkadega, nüüd oli Les Fumée Heikki kord. Heikki on nii staa l nd Musse ižikas peakokk, et temaga on suur Cockle a rannakarb o, ot is ir b nkol fe Südakar e au koostööd teha. Temast saab in el drunimaits o 8 cl leem ja si n la iu Fr rääkida ülistavalt, tema elu on on Corte Gran Lurt kokkamine. Ta on osalenud näiteks kahel korral kokkade olümpial eer 3 x Reind ee, japõdrafil õh p d Bocuse d’Or abilisena. Lisaks pikk tu ti Rös da, sü ra õd põhjap , karjäär laeval. Nimekiri, mida ta on hautatud harknääre ra õd p ja õh praetud p teinud ja saavutanud, on pikk. t, ee unap Kas mõnele roale juhiksite erilist tähelepanu? Raske on mingit kindlat toitu soovitada, soovitan tulla kogema kogu signatuurmenüüd ühes veinidega. See on suurepärane maitsete rännak koos suurepäraste veinidega!

Veini ja toitude kooskõla Anti Lepik, Tallink Grupi peakokk Tõelise naudingu saab restoranis siis, kui toit ja vein sobivad suurepäraselt kokku ning täiendavad teineteist. Tihti on inimesed joonud mingis restoranis head veini ja soovivad seda maitseelamust uuesti ja uuesti kogeda, saamata aru, et iga toidu juurde sobib kindlat tüüpi vein. Valides toidu juurde vale veini, võib vein muutuda joodamatuks või rikkuda maitseelamused toidust. Kui sa ei ole oma valikus kindel, pöördu meie kelnerite poole! Nad oskavad kindlasti soovitada sobivat veini. Kui sa aga alkoholi ei tarbi, ei tähenda see, et menüü oleks vähem maitsev. Kindlasti mitte!

dp glasuuritu s ri ae cl n ee m Syrah 12 Araucano Hacienda

Gras uck Foie Duck & D ardimaks, p , d in ir d ar Praetud p köögiviljaianikaste, tume tüüm raguu cl la Mule 12 Le Pas de Cheese Cheese & ini juust ja ar Brillat-Sav -brioche ürdijuustu e y & Whit Cranberr Chocolate ousse, Jõhvika-m aadijäätis ol valgešok cl l Maury 8 Mas Janei

€ etele 89.One liikm Hind Club

Tallink koostöös Gustav Adolfi Koolituskeskuse ja Fresh Event Productionsiga pakub

RIIGIEKSAMITEKS ETTEVALMISTUMINE LÄÄNEMEREL RIIGIEKSAMITE ETTEVALMISTUSKRUIISID TOIMUVAD: 17.–19.03.2013 M/S Victoria I Riigieksamiks valmistumise intensiivkursus sisaldab:

• majutust laevakajutis vastavalt valitud paketile; • kahte hommikusööki ja kahte õhtusööki; • 14 akadeemilist tundi loengut/praktikumi ja õppematerjale; • koolinoorte meelelahutusprogrammi Noortelt noortele.

20.–22.03.2013 M/S Baltic Queen Riigieksamite kursuste juhendajad on Gustav Adolfi Gümnaasiumi meisterõpetajad: eesti keel – Anu Kell, inglise keel – Henrik Salum, matemaatika – Agu Ojasoo, keemia – Martin Saar, geograafia – Katri Mirski, bioloogia – Helina Reino.

Riigieksamite kruiisile registreerimine kodulehel www.gakk.ee, telefonil 6274065 või e-maili kaudu info@gakk.ee

18.–24. veebruarini Tallinki laevadel Baltic Queen ja Victoria I toimuva Eesti nädala üheks magnetiks on Hendrik Sal-Saller ja Smilers. Smilers pole varem merel esinenud, kuid Sal-Salleri elu on olnud laevasõiduga tihedalt seotud.

Elu merelainetel

TEKST MARGUS MÜIL I FOTOD TALLINK, scanpix

inus kord, kui Hendrik Sal-Saller on ka purjetamisega. Vahepeal mõtlesin, et võiks CVsse varem laeval esinenud, jääb sügavale kirjutada lausa “meremees”.” kaheksakümnendatesse. Tema bänd oli tollal Vanemõde ja laev – legen Laevasõidu kvaliteedist Viimasel ajal seisab purjetamine ooterežiimil, sest daarne Georg Ots – seisis sadamas. “See oli tootmiskoondise Smilersi pöörased esinemisgraafikud ei jäta selleks Kooperaator nääripidu Otsa pardal,” meenutab suviti aega. Omal ajal aga mõtles Sal-Saller lausa Sal-Saller. “Vahepeal seisime, ninad vastu valuutapoe ümbermaailmapurjetamisest. “Oli tunne, et kohe, kui klaasust ja vesistasime suud, et mis vägevaid välja saan natuke raha kokku, hakkan minema. Aga mulle maajooke seal kõik pakutakse, mida meiesugused sobiks selline variant, et ma ei pea hambad ristis nõukogude mehed ei saa… Igasugu huvitavad õlled loodusega võitlema, et kindlaks ajaks mingisse kohta või siis tagasi koju jõuda. Et kui ja värgid paistsid läbi klaasi, aga ega poed ju lahti olnud, kui mulle kuskil Watu-Tutu-NanaKooperaatori rahvas pidutses.” Nunu saarel väga meeldiks, siis ma oleks seal kuu või kas või aasta. Laevad ja meri ei seostunud Sal-Sallerile siiski mitte jookidega Nii oleks ümbermaailmareis minu valuutapoes, vaid ennekõike jaoks okay.” Sal-Saller pole seda tüüpi mõtetega vabadusest ja vabast maailmast. Kunagi valge laevaga mees, kes reisile minnes kohe Hendrik Sal-Saller musta leiba ja kiluampsu igatsema üle mere sõita oli tema unistus, hakkab. “Ma ei ole kunagi olnud mis 1988. aastal lõpuks ka täitus. “Kui laev jõudis avamerele, oli vabadusetunne niivõrd selline, et oi kui tore on koju tagasi jõuda. Sellega on lihtne kõikehõlmav ja ülepaisuv, et see on mul siiamaani – kui on vaja koju minna, eks ma siis lähen tagasi sees ja meeles.” koju. Äraminek on mõnes mõttes isegi lahedam kui Soome jäi Sal-Saller elama 16 aastaks, sõites aeg- tagasitulek.” ajalt ka Eesti vahet. Viimasel 5–6 aastal oma SoomeSal-Saller tõdeb, et laevasõidu mugavus ja kvali elust, kui Smilers oli Eestis läbi löönud, tegi ta seda teet on aastatega palju muutunud. “Kunagi mõtlesin, juba iga nädal. “Ütleme nii, et neid meremiile on mul et Georg Ots on suur ja vägev laev, aga praeguste seljataga ikka üksjagu,” muigab Sal-Saller. “Peale laevade suuruse ja kiirusega ei anna seda enam iganädalase edasi-tagasi sõitmise tegelesin mõni aasta võrreldagi,” kiidab ta.

”Neid meremiile on mul seljataga

ikka üksjagu.”

meelelahutus

club one

meelelahutus

club one

Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul on Tallinna–Stockholmi liini laevadel Victoria I ja Baltic Queen 18.–24. veebruarini eriprogramm. Esinevad Eesti parimad ansamblid ja mitmed legendaarsed DJd!

Nüüdsete laevade suurus meeldib Sal-Sallerile kahel põhjusel. Esiteks ei anna lainetus end tunda ja teiseks on laevas piisavalt ruumi, et oleks privaatne. Mida merel nautida Suures laevas sõites armastab Sal-Saller restoranis einestada. “Söömine on laevas väga lahe asi,” kiidab ta. “Valikut on piisavalt – tahad, lähed à la carte’i, tahad, võtad buffet-eine. Nii läheb pealegi tee kiiremini. Iga minut, mis sa kauem sööd, muudab teekonna minuti jagu lühemaks.” Emotsioonid teevad rõõmu, näiteks jõudes laevaga Stockholmi. “Mõnus, päike on tõusnud, sööd restoranis hommikusööki ja vaatad aknast välja, naudid imeilusat saarestikku…” Stockholmi ja Kapellskäri kaudu on Sal-Saller käinud autoga Euroopat avastamas. Kurikuulsatest Poola teedest ei tea ta midagi, sest talle meeldib sõita Rootsi kaudu ning isegi Rootsit Taanist

Naudi Eesti nädalat!

Rock Hotel.

Mõnus, päike on tõusnud, sööd restoranis hommikusööki

Traffic.

ja vaatad aknast välja, naudid imeilusat saarestikku…. eraldavat väina eelistab ta ületada praamiga, mitte silda pidi. Restoranieinele lisaks soovitab Sal-Saller sõiduaja lühendamiseks proovida laevas saunamõnusid. “Omal ajal oli Silja Finnjeti laevas väga lahe saun ja bassein. Läksin Tallinnas laevale minnes otse sauna. Natukese aja pärast hakkas sauna rekkamehi tiksuma. Kuulasin lugusid nende seiklustest, käisin ujumas ega jõudnud korralikult saunatama hakatagi, kui juba olingi Helsingis. See oli väga mõnus. Kindlasti on praegu ka laevades saunad. Soovitan kõigile!” Ja muidugi muusika! Sal-Sallerile meeldib, kui reisi laevas on parajasti käimas mingid teemapäevad, näiteks on esinejad Kuubalt. “Siis on vägev! Igasuguseid mehi on laevale toodud, keegi keerab kuskil sigareid, bändid mängivad muusikat. Elava muusikaga eriprogrammid on lahedad!”

del laeva l a d ä n ja Eesti Queen c i lt Ba ria I Victo elsin /

Smilers.

Tulekul vanad ja uued hitid Eriprogramm on ettevalmistamisel ka Smilersil. Tänavu täitub bändil 20. tegevusaasta, mille puhul ilmub mitmest plaadist koosnev juubelikogumik, mis võtab kokku Smilersi loometee ja sisaldab ka mõningaid uusi lugusid. Eesti nädala kahel kontserdil esitab Smilers hittide paremikku ja valitud palu viimaselt plaadilt. Kui Smilers 22. ja 23. veebruaril Baltic Queeni pardal rahva ette astub, lubab Sal-Saller kindlasti arvestada ka hetkeolusid – kui näib, et publik januneb hoogsamate lugude järele, siis neid ka pakutakse. Kuidas aga 24. veebruari hommikul mereretkelt koju jõudev Sal-Saller vabariigi aastapäeva tähistab? “Vaat seda ma ei tea veel. Hea küsimus! Paraad on selleks ajaks ilmselt läbi… Ma arvan, et tõmban kodus lipu vardasse ja siis vaatan, mis saama hakkab.”

meelelahutus

esti nädala avab 18. veebruaril Baltic Queeni Tallinnaväljumisel Eesti suurima pärimusmuusikaorkestri Estonian Folk Orchestra (EFO) minikontsert. EFO paneb 24. veeb ruaril Eesti nädalale ka punkti Victoria I Stockholmiväljumisel.

Uue ja vana ühendatud lummus EFOs ühinevad dünaamilises, eri pillide ja isiksuste vahelises koos töös uus ja vana. Orkestri muusikutel on sügav huvi Eesti vanema pillimängu, laulmise ja tantsu vastu, kuid nad ei pelga seda esitada nii, et vanades meloodiates on tajutav ka tänapäev. Torupill ja saksofon, akordion ja Eesti lõõtspill, viola da gamba ja kandled – need kohtumised, mis aastasadade eest ei olnud võimalikud, on saanud tegelikuks. EFO muusikutest on kokku pandud ka mitu ansamblit, kelle moodsas võtmes esitatud pärimusmuusikat saab kuulda laevadel mitmes kohas. Esinevad viiulitrio Midrid, Kolm Lõõtsameest, näppe pillide kvartett Gjangsta, trio VEM ning Kadri Lepassoni ja Leanne Barbo kandleduo.

Ap ueen – Baltic Q 18.02 Allas otel / DJ Priit Rock H ria I – to ic V äe 19.02 Rannam Kukerpillid / DJ Märt n– e e u Q altic Rokiklassikud ja diskorite raskekahurvägi 20.02 B o Kukk ic / DJ Arn – Traff Eesti nädal pakub pärimusmuusika kõrval muudki meelepärast I ) a s ri lu Victo (Sky P 21.02 Hirmo / igale maitsele. Publikut hullutavad legendaarsed ja nooruslikud s n r a e tj il s m DJ Kri en – S Hit Kukerpillid ja Apelsin, nüüdisaegsemat poprokki serveeriv r ltic Que e a w B o 2 P re ( 22.0 k Talive Traffic, Eesti tantsumuusikakorüfeed 2 Quick Start, igihaljas ja DJ Mare tart / uick S muhe Justament ja Rock Hotel ning alati kaasakiskuv Smilers. Radio) I–2Q a io ri d to a a ic R V ( n n Igal õhtul, kui elav muusika lõpeb, astub laevadel diskoripulti a 23.02 Kruusm DJ Ahto / Eesti DJde raskekahurvägi: üks Eesti pikaajalisema kogemusega t n stame Uuno) en – Ju e u plaadikeerutajaid ja raadiodiskoreid Kristjan Hirmo, peale Q ic Balt äe 24.02 annam R Eesti ka Venemaal, Soomes, Saksamaal ja Hispaanias masse rt ä DJ M

tantsitanud elav legend Märt Rannamäe, üle 20 aasta pidusid vedanud Ahto Kruusmann. Ka populaarsed DJd Priit Allas, Arno Kukk ja Marek Talivere on mehed, kes pikemat tutvustamist ei vaja.

VEM on rõõmsameelne ja särtsakas trio, kelle arsenali kuuluvad traditsioonilised Eesti reinlendrid, valsid, polkad, labajala- ja eritantsud.

club one

Kristjan Hirmo.

Eesti-teemaline minimess 21. ja 22. veebruaril Tallinnast väljuvatel kruiisidel on reisijad oodatud Eesti-teemalisele minimessile. Esindatud on Eesti eri piirkondi tutvustavad turismiinfokeskused ja müüakse käsitööd. Buffet-restoranis serveeritakse Eesti päritolu suupisteid ja toite ning baarides pakutakse kuulsaid Eesti napse. Poodides ootab lai valik Eesti kaupu. Laevade interjöör on Eesti nädala puhul kaunistatud sini-mustvalgetes toonides. Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega on valminud ka temaatiline näitus.

meelelahutus

club one

Mõttetalgud merel

TEKST TÕNU TRAMM I fotod tallink, istockphoto

Nüüdsest on eestlastel võimalik pidada ühepäevaseid seminare ja konverentse legendaarsel kruiisilaeval Silja Europa, mis pakub ka ohtralt meelelahutust ja lõõgastust.

änavu oma 20. aasta juubelit pidav reisilaev Silja Europa on legendaarne mitmeski mõttes. Kogumahutavuselt on see suurim kruiisilaev Läänemerel ja kajutite arvult koguni suurim maailmas. Kokku 1152 kajutit suudavad pakkuda voodikohta üle 3000 reisijale. Laev on läinud ajalukku ka tõigaga, et just selle pardal avas uksed maailma esimene ujuv McDonald’s. Tõsi, hiljem asendati see Silja enda kiirtoiduketiga, kuid fakt kui selline on jäädvustatud ajalooannaa lidesse. Saksamaal ehitatud, oma klassis maailma suurim kruiisilaev teenindas reisijaid siiani Turu ja Stockholmi liinil, kuid nüüd saavad temaga lähemalt tutvust teha ka eestlased, kes Eesti– Soome vahet reisivad. Silja Europa asus alates 23. jaanuarist 2013 sõitma Eesti lipu all liinil Tallinn–Helsingi–Tallinn. Vaikus ja rahu kõrgematel tekkidel Laeva kuus söögikohta ja neli suurt kauplust pakuvad Tallinna ja Helsingi vahel reisijatele läbi aegade suurimaid valikuvõimalusi, kuid mitte ainult. Ka konverentside korraldamise võimalused on tunduvalt avaramad. Tallinna ja Helsingi vahel seilates saab korraldada ühepäevaseid seminare laeva eelviimasel, 12. tekil, kuhu ei kosta ei mootorimüra ega talvise Läänemere jääragin. Lisaks avaneb 12. teki akendest kaunis merevaade, mis mõjub mõttetege vusele inspireerivalt. Kokku on laeval 18 konverentsiruumi, millest suurima auditoorium mahutab 110 inimest. Lisaks on veel üks suurem, 75 inimesele mõeldud konve rentsisaal, ülejäänud seminariruumid mahutavad 12–24 inimest. Mõned ruumid on omavahel ühen datavad, tänu millele saab üritusel osalejate arvu kasvatada vajadusel ligi poolesajani. Kõikides ruumides on kas projektor, ekraan või võimalus näidata pilti arvutist teleriekraanile. Kohvipausideks on eraldi suur avar ruum. Korrus kõrgemal ehk 13. tekil asub aga Vip Lounge. Kauni merevaate ja interjööriga Vip Lounge sobib nii töisteks koosviibimisteks kui ka pidulike sündmuste tähistamiseks. Ruumil on siserõdu, kupli

konverents

club one

kujuline lagi ja maast laeni aknad. Siserõdu sobib eriti hästi tervitusjookide nautimiseks. Et Vip Lounge'is kardinad puuduvad, on siin projektori kasutamine raskendatud, sest ruumi ei ole võimalik pimedaks teha. Küll aga on seal statsionaarne ovaalne laud 24 inimesele ja kogu muu varustus konve rentsi pidamiseks: wifi, teler + video, ekraan, kirjutustahvel, pabertahvel, märkmepaber ja kirjutusvahendid. Lõõgastus saunakeskuses ja baarides Väiksemad seltskonnad saavad arute lusid pidada ka märksa mitteametlikumas vormis ehk laeva saunakeskuses. Kuna saunakeskus on üks suuremaid Tallinki laevadel, siis ühtekokku 111 inimest mahu tavat tervet keskust koos 60kohalise sauna baari ja basseinidega pole võimalik rentida, küll aga saab kasutada väiksemaid privaat saunu, mis on mõeldud 4, 9 ja 18 inimesele. Samuti on saunakeskuse lähedal ilu- ja massaažisalong, mis aitab pärast töist päeva paremini lõõgastuda. Ürituste tarbeks on laeval teisigi privaatseid kohti, kus on võimalik ka einestada. Kokku leiab laevas koha ürituste pidamiseks kuni 450 inimest. Laeva 8. tekil on lisaks pubi, baar ja suur Ocean Club, mis mahutab ühtekokku 700 inimest. Kes tahab lõõgastuda disko muusika saatel, leiab 7. tekilt diskoteegi Moonlight Disco, mis on avatud varajaste hommikutundideni. Näidispakkumine seminariks Päevane üritus Tallinna–Helsingi kruiisilaeval Ühepäevast konverentsi on mugav korraldada Tallinna–Helsingi liinil sõitval kruiisilaeval Silja Europa, kus päeva saab alustada juba hommikul kell 9. Laev väljub Tallinnast kell 13 ja jõuab Helsingist tagasi kell 22. Hind alates 58.75 € inimese kohta sisaldab laevapiletit, konverentsiruumi kasutust kaheksa tundi, kohvibuffet’d ja õhtusööki Rootsi lauas. Päevakava näidis 11.00 laevale minek 12.00–13.00 üritus 13.00 kohvipaus 13.30–14.45 üritus jätkub 14.45–16.15 lõunasöök Rootsi lauas 16.15–19.00 meelelahutuslikud mängud õhtujuhi eestvedamisel 20.00 õhtusöök Rootsi lauas või à la carte restoranis 22.00 laev saabub Tallinna Laeva meelelahutus, vaba aeg

konverents

club one

Silja Europa avarates poodides märkan peagi, et saalin risti-rästi riiulite vahel ega suuda otsustada, mida vaadata-valida. Valik on nii suur ja ahvatlev!

parimad

Parimatest

TEKST SIIRI ROOSTIK I FOTOD VIRGE VIERTEK

akse Silja Mida müü poes? ashioni Europa F

dest. kaubamärki it, Valik tuntud Mexx, Espr : ad ute rõiv d), sa ek (t Täiskasvan AC M o, Jackpot, rk Lane, Marc O’Pol meestele, Pa d en Bl e, Active, Blend Sh el ilfiger, Cam Tommy H luspesu), (a n ei Kl , Calvin Cottonfield (aluspesu). rg of Bo n ör Bj Lyndmyr : Esprit, d a iv r. ea Lasterõ W ayoral, Lego se. Sweden, M prit, Conver ss, Marc, Es ue G my m To s, Jalatsid: os o B uess, Hug Ed Hardy, Kellad: G ein, Police, Kl ne An , Hilfiger . ta et nda, Lambr , Tommy Lorus, Seko rim lg Pi , en Ö of Swed e, House lic Ehted: SN Po , nto Milano , Hilfiger, TiSe kley London Edblad, Buc of Elliott, d, Guess. , Clogau Gol vo Barocco uess, Il Nuo G : d . Käekoti tid ko Monte nahk Ulrika, The se ta populaar sest saab os i rv vä l Märtsi algu ua ig Des kaubamärgi tulevad le gi Hispaania üü M e. aid ja kott akirevaid rõiv Taani vabaaj vähe tuntud el ve is st . ed ot ka Ee to s em ReMind It riiete brändi

Tallinki tootejuht Aire Kedder tutvustab Silja Europa Fashioni poe lasterõivaste valikut.

äekottide väljapaneku juures Fashioni poes võitlen kiusatusega kohe uus ridikül soetada, siis leian end hoopis nunnusid lasteriideid imetlemas ja juba tõmbavad magnetina uued kevadised värvikad naisterõivad. Vahepeal kiikan meestepesu, siis jalanõusid, päikese prille ja kellasid, kuni olen jälle käekotte üle õla passitamas. Muidugi ei saa mööda minna toodetest, millel on kutsuv allahindluse silt. Mahun riiulite vahele mõnusasti liikuma: jagub ruumi, et pluuseseelikuid-pükse ja muud uurida. Asjad on kenasti näha ja on, mille vahel valida. Tore on kohtuda paljude tuttavate kaubamärki dega, nagu Mexx, Guess, Tommy Hilfiger, aga huvi tekitavad ka võõramad, nagu Lyndmyr of Sweden ja

šoping laevas

Silja Europal müüakse tuntud brändide jalatseid ja rõivaid nii naistele,

meestele kui ka lastele.

kappi, et käed oleksid vabad. Silja Europa väljub Tallinnast kell 13 ja on tagasi kell 22. Laeva võib jääda ka kauemaks, et osa saada kesköisest showprogrammist ja mõnu salt aega veeta restoranides ja baarides. Muidugi on laevas ka lastetuba. Mis on Silja Europal teistmoodi, võrreldes teiste laevade poodidega? Silja Europa poed on avaramad ja suurem pind

Mayoral lasterõivaste osakonnas. Ei ole küsimus endale kas või kõik uued peoriided ja aksessuaarid soetada, et õhtul pilkupüüdvana laevashow’l särada. Nagu laevapoes ikka: uurin silte, võrdlen hindu ja tunnen heameelt, et olen šopates rahalises võidus, võrreldes maapealsete poodidega. Tallinki tootejuhil Aire Kedderil pole kahtlustki, mis on laevapoodide eelised peale soodsamate hindade. “Laevareisil on mahti poodides vaadata ja süveneda, jätkub aega nii šoppamiseks kui ka mõnusaks ajaviitmiseks. Pealegi – kuna laevas on siiski piiratud pind, oleme valinud sortimenti parimatest parimad tooted. Jälgime kogu aeg maailmas valitsevaid trende ja uuendame kaubavalikut ja brände.” Suuremad esemed saab kruiisi ajal jätta hoiu

club one

võimaldab mitmekesisemat kaubavalikut. Võib ilmselt öelda, et Läänemere suurim kaubavalik on Silja Europal. Fashioni poe pind on 300 m², Seashopi ehk kingituste ja mänguasjade poe oma 200 m². Silja Europal müüakse ka tuntud brändide jalat seid ja rõivaid nii naistele, meestele kui ka lastele. Mida ütleksite inimesele, kes mõtiskleb: miks ma peaks laeval ostlema? Maa peal on kauplusi küll! Laevareisil saab lõõgastuda, on aega rahulikult uusi kaupu valida ja soetada need soodsate hinda dega. Igapäevatoimetuste kõrvalt ei jää tihtipeale suurtes kaubanduskeskustes käimiseks aegagi. Kõikide tuntud brändide puhul kehtib laevas reisikaubanduse hind, mis on võrreldes maapealse kaubandusega kuni 25% soodsam. Meie kaubavalik täieneb iga kuu, kogu aeg on saadaval kõige uuemad kollektsioonid. Laevas on ka palju Travel Retail Exclusive’i tooteid, mis tähendab, et neid pole maapealsetest kauplustest üldse võimalik leida. Kas laevapoodides on ka allahindluskampaaniaid? Hooaja allahindlused on ka laevapoodides. Peale selle on kogu aeg eripakkumised kampaaniatoodetele. Iga kuu on klientidel võimalik valida üle 200 kampaa niapakkumise vahel. Kampaaniad vahetuvad iga kahe kuu tagant. Lisaks on eraldi pakkumised püsiklienti dele, mis on tavaliselt kuni 20% soodsamad kui normaalhinnad.

šoping laevas

club one

Michael Kors Donna Karan

ks, mis kindel – loomulik ja värske puhas ilu ei lähe kunagi moest. Valentino sellekevadised modellid olid just nii kumav-õhetavate põskedega, et kutsuvad iseenesest roosa taga varasid välja otsima ja juurde soetama. Roosaga võib aga ka hoopis jõulisemat palet näidata. Nii võtsid roosad ripsmed ja magenta-silma joon Donna Karani show’l ohjad oma kätte. Ulmelise pilgu aluseks on lillakasroosa tugev huulepliiatsiraam silma ümber ja erkroosa kreemjas lauvärv ripsmetel. Et roosa tõeliselt esile tuleks, peaks ülejäänud näo suhteliselt värvivabana hoidma, varjates vead peite kreemiga, pleegitades kulmud pea olematuks ja hoides meigipõhja matina. Taevalik pilk Kes nii ekstreemselt ja roosalt välja näha ei taha, võib proovida hooaja teist suurt lemmikut, sinist. Olgu selleks siis metallikuvarjundiga indigo, öö- või hoopis selge hele sinitaevas. Kas katta sinisega mandlikujuli selt kogu laug või tõmmata kriips ainult ülemisele laule, nagu tegi seda Dick Page Michael Korsi show’l, on juba maitseküsimus. Võib ka valida türkiisi ja tõmmata joon üksnes alumisele limanahale. Sinise taustal võiks muu meik olla neutraalne – hele läige alalaul, kiht tušši ripsmetel ja kogu lugu!

Talv võib tundeid küll tuhmistada, kuid uue hooaja kirkad toonid annavad endast juba märku ja süstivad uut energiat. TEKST LIIA MERINO I FOTOD TOOTJAD, bulls

Chaneli põsepuna Joues Contraste. 30.98 €

Lancôme'i ripsmetušš Hypnôse Drama. 26.63 €

ilu

club one

Christian Dior

Dolce & Gabbana

Uued ilusaadikud

Lancôme'i meigikomplekt Magic in Love: Lips & Eyes Pocket Palette. 35.76 €

3D-ga fuksiast purpurini Kui aga huuled fookusesse asetada – ja seda need sel hooajal kahtlemata jälle on – jääb üle otsustada, kas valida sedapuhku tugev purpur-, veini- või veripunane. Või kui Diorist eeskuju võtta ja huultele kolmedimen sioonilisust anda, tuleks pärlidki peale paigutada.

ilu

club one

valentino

põsesarnu, kulmualust ala, huulte kesk paika ja lõuga. Krunni võidukäik Soengumaailmas on näha suundi alates wet lookist kuni peenelt vormitud šinjoonideni välja. Nende vahele jäävad õrnad ja tugevad lained, kõikvõimalikud ülespandud soengud – olgu nad mahukad nagu maadam Pompadouril või just vastu pidi, pealtnäha täiesti suvalised ja sassis. Kui Valentino süütu meigi juurde oli sobi tatud klassikaline perfektne šinjoon, siis Marni või Bottega Veneta mõnusad-lohakad undone-krunnid kuklas mõjusid väga ahvatlevalt ja coolilt. Võimsa XXL-krunni võib ka palmikust pealaele “kasvatada”.

Lancôme'i jumestuskreem Teint Visionnaire. 30 ml 48.37 €

Clinique'i niisutav huulepulk Chubby Stick Intense. 17.93 €

Valentino sellekevadised modellid olid just nii kumavõhetavate põskedega, et kutsuvad iseenesest roosa tagavarasid välja otsima ja juurde soetama.

Ülimaks täienduseks erksa huule kõrval on port selanikarva nahk. Sestap tasub meenutada, et just talveperioodil lõikab nahk professionaalsest koori misest kosmeetiku juures suurt kasu. Loomulikult saab ka kodus enda heaks üht-teist ette võtta – kaks-kolm korda nädalas tehtud turba- või mõni muu detoksmask hoiab naha klaarina ja toimib süvahoolduse eest. SPF, olenemata sellest, kas õues paistab päike või mitte, on igal juhul soovitatav. Vandlitooni rõhuta miseks kanna niisutavale kreemile pints Lumene liga vedelat jumestuskreemi, nii jääb küünelakk Gloss tulemus õhulisem. Läikepuudriga rõhuta & Care. 5 ml 4.24 €

ilu

Matid või läikega? Kaunis küüs on ehteks igale uuele lookile ja on igaühe vaba valik, millist efekti ta saavutada tahab. Igal juhul käib mäng eelkõige tekstuuridega ja ka nail-art on tõeliselt kanda kinnitanud. Toonidest paistab silma metallik. Üheks lemmi kuks on lilla varjundiga hall, kuid nagu silmamei giski, on omal kohal ookeanisinine, pronks ja hõbe. Prantsuse maniküür pole kuhugi kadunud, nagu näitas Chanel, kuid harjumuspärase beeži-valge kombinatsiooni asemel võib ka hoopis münti ja apel sini omavahel miksida või teha nii-öelda äraspidist Prantsuse maniküüri ja kasutada valge triibu asemel musta, hoides küüneplaadi neutraalses toonis. Üheks märksõnaks on matt pealislakk. Eriti käib see talvise ja trendika valge küünetooni ning grun gemaailma tumeda oliivinüansi kohta. Kui aga pimeduseriik ära tüütab ja küüned väga jõuliselt valgust anuvad, võiks alustada uut hooaega hoopis pastelsete või virsikutoonidega ning juba esimesi päikesekiiri peegeldada.

Laevareisile

mobiili abil

Nüüd on saadaval uus mobiilne äpp Tallink & Silja Line, mis on mõeldud Android- ja iOS-operatsioonisüsteemiga mobiiltelefonidele.

Rakendus võimaldab: ■ vaadata sõidugraafikuid, ■ broneerida ühesuuna- ning edasi-tagasi reise, ■ vaadata äpis tehtud broneeringuid, ■ maksta broneeringu eest krediitkaardiga, ■ kasutada Club One soodustust. Rakenduse allalaadimiseks tuleb Google Playsse või Apple App Store’i sisestada märksõnad Tallink või Silja Line. Mobiilirakendust täiendatakse pidevalt. Järgmised uuendused hõlmavad dünaamilisi pakette, kruiise, toidupakette, lokaliseerimist, paremat kasutajaliidest ja pardalepääsu mobiilse check-in’iga.

Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liini laevadel.

club one

Laadi alla App Store’ist

club one

Laadi alla Google Playst

põnnidega Stockholmi! Head väikelaste emad-isad, tulge koos põnnidega 8. aprillil erikruiisile Stockholmi!

Lastep rogram m ke Q u ee stab B ni ja altic Victor 22.02 ia I -24.0 p ar d a 3 ja 1 l . 0 4-17. NUKU 04. teatr Baltic i ete Quee ndus ni pa ed ■ “Nu rdal: kumä n g on im 26.–2 elihtn 8.02 k e!“ ■ “Ka ruiisil rjapo is s o 16.–1 n kun 8.03 k ingas !“ ruiisil

oos lasteklubiga Väike Päike pakume rikkalikku programmi nii minnes kui tulles. Tegevust jagub Victoria I pardal ja Stockholmis emadele-isadele, pisi põnnidele ja ka suurematele lastele. Meeleolukal merereisil saab kuulata loenguid, osaleda loovus ringides ja tagatud on lastehoid. Esimesel õhtul rõõmustab lapsi kohvriteatri meis ternäitleja Heino Seljamaa etendusega “Okasroosike“. Lapsi tuleb tervitama ka koeratüdruk Lotte. Kõigile pisipõnnidele teeb vahva kingituse Hipp. Laevas on väikelaste voodid, ööpotid, käruhoid. Kuni viieaastastele lastele on buffet-restoranis eines tamine tasuta. Minnes ja tulles saavad vanemad kuulata toitumisnõustaja Külli Holstingi loengut laste toitumisest. Koos põnnidega aga võtab Külli Holsting ette vahva toidu-workshopi. Täpsema programmi leiad lähiajal meie kodu leheküljelt www.tallink.ee.

Laevale teatrisse ja mängima Väikesed ja suuremad reisijad on oodatud laevale teatrisse ja mängima – Baltic Queeni ja Victoria I pardal on 22.veebruarist kuni 24.märtsini ja 1.aprillist kuni 17.aprillini lasteprogramm.

allinki kruiisilaeval Baltic Queen annab NUKU teater 26.–28. veebruarini Tallinna– Stockholmi kruiisi mõlemal suunal eten duse “Nukumäng on imelihtne!“. See on lõbus koguperelavastus, kus lihtsad esemed justkui võluväel ellu ärkavad ning tantsima ja laulma hakkavad. Lavastuses saab näha, et nukuteater ei ole ainult sirm ja käpiknukk, vaid tohutult võimalusi pakkuv kunstiala. Nukke on võimalik meisterdada kõikvõimalikest materjalidest, kas või poroloonitü kist või miks mitte ka lihapirukast!

lapsed

Täname kõiki lapsi ja peresid, kes saatsid eelmises ajakirjas ilmunud ristsõnale vastused.

Esitatakse nukumängutehnikaid, mida vaatajad saavad kodus ise järele proovida ja veenduda, et nukumäng on tõesti imelihtne! Lavastaja on Jevgeni Moissejenko. Etendus kestab 25 minutit. 16.–18. märtsini saab Tallinna–Stockholmi kruiisi mõlemal suunal vaadata etendust “Karjapoiss on kuningas“. Lavastaja Rein Agur, kunstnik Riina Vanhanen. Etendus kestab 30 minutit.

Rootsi kruiisi kinkekaardi neljale võitis perekond Saira Tallinnast. Võitjaga võetakse ühendust. Saada vastus meiliaadressil clubone@tallink.ee või aadressil Club One, Sadama 5/7, 10111 Tallinn.

Vaheaeg ja Kidz Club Kevadvaheajal ootab lapsi tore Kidz Clubi prog ramm. Kohal on Lotte, lastega tegelevad mängu juhid ja toimub palju lõbusat. Mängutoas tehakse näo- ja käemaalinguid, saab vaadata multikaid ja joonistada. Koolivaheajal on buffet-restoranis lastele kaetud oma laud, kus pakutakse friikartuleid, viinereid, kanapalu, värsket kurgi- ja tomatisalatit ning muud kõige väiksematele meelepärast. Loomulikult on ka jäätist ja pannkooke ning kõike saab süüa nii palju, kui hing ihaldab! Kuni viieaastastele lastele on buffet-restoranis einestamine tasuta!

club one

Kõikide õigesti vastanute vahel loositakse välja Rootsi kruiisi kinkekaart neljale. Ootame ristsõna vastuseid 8. aprillini.

lapsed

club one

oma töö tunnustamist, kuid jääb tagasihoidlikuks ja leiab, et tunnustus kuulub kogu tema meeskonnale. Võimalusi leides Siim Merisaar on alati ise võimalusi otsinud ja neid hästi ära kasutanud. Ta on töötanud näiteks mitme Eesti liitlase saatkonna turvateenistuses. Praegu on tema ülesanne lahendada Baltic Queeni turvalisust puudu tavaid probleeme ja juhtida turvateenistuse osakonda. Igal teisel tööpäeval viib laeva meeskond läbi õppusi: seda tehakse siis, kui reisijad on pardalt lahkunud ja uued pole veel peale tulnud. Hommikuti ärkab Siim vara ja joob tassi öömusta espressot, keerulisematel tööpäevadel koguni kaks. “Pisikesed asjad on elus tähtsad ja minu arvates on hea kohv väga tähtis,” naerab Siim. Baltic Queenil viibib mees korraga kaks nädalat, et siis sama palju aega puhates koos perega veeta. Ta hoiab end vormis ujumise, jõusaali ja jooksmisega. Viimasel ajal ka õues lapsekäru lükates nagu üks tubli isa kunagi. Siim on end oma erialal pidevalt täiendanud. Tal on teadmised näiteks kriisipsühholoogiast ehk sellest, kuidas kriisiolukorras inimestega suhelda. “Ühiskond muutub kogu aeg ja tasub end pidevalt harida, et muutustega kaasas käia,” arvab Siim. Ta leiab, et ühis konna ja sotsiaalse olukorra muutused peegelduvad ka laeval. “2010. aastal oli laeval palju õigusrikkumisi, 2011. aastast kujunes rikkumiste kõrgaeg ja 2012. aastal nende hulk veidi vähenes. Kogu ühiskond muutus majanduskriisi tõttu jõhkramaks,” leiab Siim.

Positiivse tahtega Baltic Queeni reisijate ja meeskonna turvalisuse eest hoolitseb Siim Merisaar (36), kes leiab, et tööd tuleb teha positiivse tahtega. TEKST ANARI KOPPEL I FOTO VIRGE VIERTEK

iim Merisaar on pikka kasvu mees sina kashallide silmade ja tugevate näojoon tega. Ta näeb välja nagu Hollywoodi näit leja Bradley Cooper või mõni kuulus kirjanik, ajaloolane, advokaat, presidendi ihukaitsja või restoranikokk. Siimuga vesteldes jääb kiirelt mulje, et kui ta väga tahaks, siis võikski ta olla ükskõik kes nendest, sest näib, et talle meeldib kõrgeid sihte seada. Oma igapäevatöös vastutab Siim Merisaar aga turvaülemana reisijate ja meeskonnaliikmete ohutuse eest tuhandeid inimesi mahutaval laeval Baltic Queen. Ta valiti hiljuti Tallinki aasta parimaks töötajaks kate goorias “The Best in Security Department”. Siim hindab

meeskond

Ohte saab ennetada “Üritan tööd ratsionaliseerida. Ja solvanguid ei tohi isiklikult võtta, kuid samas tuleb neile reageerida. Tööd tuleb teha positiivse tahtega!” on Siim veendunud. Tema ametis tuleb ette ohtlikke olukordi, kuid koos turvameeskonna abiga üritab mees ohuolukordi aktiiv selt ennetada, valmistudes enne väljasõitu sadamast põhjalikult igaks reisiks. Siim soovitab reisijatel tutvuda laeva sisekorraees kirjaga, kuulata tähelepanelikult meeskonna juhiseid turvalisuse kohta, mitte liialdada alkoholiga ja pidada meeles, et meri pole seadusetu ala, vaid laeval kehtivad selle riigi seadused, mille lipu all ta sõidab. Siimule on naljatades öeldud, et kui ta raamatu kirjutaks, oleks see üks põnev lugemine. Ta oskab end kirjutades hästi väljendada ja sellest on ka tööl, näiteks aruannete kirjutamisel, kasu olnud, nagu ka ladusast suhtlemisoskusest. Raamatut välja anda mees praegu siiski ei kavatse ja naudib privaatsust pigem iseendale kirjutades või mustvalge fotograafiaga tegeledes. Ta oskab lugu pidada heast köögist ja armastab ka kodus süüa valmis tada. Pärast perega Itaalias reisimist teeb Siim eriti hea meelega Vahemere toite. Kui pere ja töö kõrvalt aega jääb, loeb Siim nii eesti, inglise kui ka vene keeles erialast ja ajalookirjandust. Viimati ostis ta raamatu Winston Churchilli sõjaaegsete kõnedega. Hiljuti võis teda aga koos elukaaslasega kohata Estonia teatris “Luikede järve” balletti nautimas. “Mõttetegevus peab olema erk ja vaim ei tohi nüriks muutuda,” usub Siim.

club one

KOGU SÄÄSTA ja

SÄÄSTA

51%

SÄÄSTA

53%

Hackman Matador klaaskaanega haudepott 4L

Hackman Matador klaaskaanega praepann Ø 24cm / 2,9L

30 kleebist + soovitatav jaemüügihind 82,00 €

30 kleebist + soovitatav jaemüügihind 85,20 €

39,90€

SÄÄSTA

39,90€

SÄÄSTA

33%

49%

Sagaform ürdipott + ürdikäärid

19,90€

20 kleebist + soovitatav jaemüügihind 38,90 €

SÄÄSTA

38%

Sagaform retseptiga koogivorm/ vanaema koogivorm Ø 24cm

Lotte/ Angry Birds saunalina 75x150cm

20 kleebist + soovitatav jaemüügihind 29,90 €

10 kleebist soovitatav jaemüügihind 15,90 €

19,90€

SÄÄSTA

+ 9,90€

Kogudes ostudelt kleebiseid, säästad kuni 53% valitud toodete müügihinnast

M&M´s äratuskell

9,90€

10 kleebist + soovitatav jaemüügihind 16,00 €