Club One 2/2014 by Tallink Eesti

Club one 2/2014

www.tallink.ee

CLUB ONE PÜSIKLIENDI AJAKIRI

Kapten Lembit Uustulnd kirjanduslainetel

Soome laht: hea elu meres ja mere ääres

Teenindusmajast

moodsaks hotelliks

Perega

üle mere!

haarav meelelahutus laeval suurtele ja väikestele mida teha Stockholmis lastega? suveuudised buffet-restoranis

SISUKORD 4 Igale maitsele midagi! 6 Brasiilia hõngu suvesse

8 Kirjanduslainetel meremees 13 Hea elu meres ja mere ääres 16 Kuulus nina 18 Perega Pipi ja Karlssoni maale

21 Vabalangemine ja õudustemaja 22 merele hobustega 24 10 aastat tempokat teenindust 29 Kuumadel lainetel 31 Pallimerest pereshow´ni 33 Lõbusad üllatused 34 Leia õiged vastused 36 Igale maitsele midagi! 38 Kihisev kuninglik jook

41 Klubijoogid juunis

42 Start sportlikule eluviisile 44 UUDISED 46 Suvel on jumet 47 Suvetunne südames! 48 Tallink – üks suuremaid ja edukamaid Läänemerel 50 Kohtumised säravate inimestega

Igale maitsele midagi!

Club one Ajakiri nr 2/2014 Vastutav toimetaja: Kaidi Krimm Toimetaja: Sirje Maasikamäe Kujundaja: Silver Vaher Reklaam: Helina Õunapuu helina@menuk.ee Teostaja: Menu Kirjastus Väljaandja: AS Tallink Grupp Sadama 5/7, 10111 Tallinn Trükikoda: AS Vaba Maa Club One info +372 640 9808 clubone@tallink.ee www.clubone.ee

auaoodatud koolivaheaeg ja puhkuseaeg on algamas! Kiiremad on juba varakult ostnud pere- ja merereisi Soome või Rootsi uhkete Tallinki ja Silja Line’i laevadega. On, mida oodata! Merel saab tõeliselt hästi puhata. Merel ei ründa ka puugid ega sääsed, maalilist merevaadet on võimalik nautida kajutiaknast, õhtusöögilauas viibides või mõnusaid jahutavaid jooke juues laeva välistekil. Rootsi on mõnus minna nii suuremate kui väiksemate lastega. Rootsit võib pidada üheks maailma kõige lastesõbralikumaks riigiks – laps on oodatud külaline ja tema vajadustega arvestatakse. Stockholmis on palju muuseume ja meelelahutuskohti, kus pered on oodatud. Tallinki kruiisilaevade buffet-restoranides on taas uudiseid – rikkalikum valik on moodsat street foodi, lisatud on aasiapäraseid hõrgutisi ja palju muud. Igale maitsele midagi! Suvel on lastele eraldi väike buffet-laud, kust nad leiavad endale meelepärast. Buffet on alla 6aastastele lastele tasuta, kui lapsevanem on ostnud toitlustuse Rootsi lauas. Club One’i liige on kasulik olla, sest tavahinnast soodsamalt saab pääsmeid mitmele hinnatud kultuurisündmusele, näiteks Sõru Jazzile ja Tuletorni kontsertidele. Spordist ja reisimisest räägib Tallinki koostööpartner Mati Lilliallik, kes korraldab mitmeid spordisuursündmusi ja on ka ise sportliku elustiili eeskuju. “Stardihetk on emotsionaalselt liigutav nii osavõtjale kui korraldajale,” ütleb SEB Tallinna maratoni peakorraldaja Mati Lilliallik. Club One’i kliendid saavad 14. septembril 2014 toimuvale SEB Tallinna maratonile registreeruda 20% soodsamalt. Igas ajakirjas tutvustame lugejatele ka Tallinki töötajaid. Seekord käisime Saaremaal külas kapten Lembit Uustulndil, kes on ka tuntud kirjamees. Vaatamata üheksale ilmunud raamatule ei pea kapten Uustulnd end kirjanikuks. “Pigem olen ikka meremees, kellel lihtsalt on… kirjanduslikke kalduvusi,” iseloomustab ta ennast. Tutvustame ka head kolleegi Liis Sinisaart, kes töötab Victoria I konverentsikeskuses. Tal on huvitav ja mitmekülgne töö, tema kontoriaknast paistab meri, millel on iga päev eriline nägu. Vahuveini valmistamine sai alguse Kirde-Prantsusmaal Champagne’i maakonnas ning suuri teeneid selle kunsti täiuseni lihvimises oli ühel benediktiini mungal, kelle nime kannab tänapäevalgi kuulus šampanjamaja − Dom Pérignon. Selle peene joogi ajaloost, traditsioonidest ja laeval müüdavatest šampanjadest jm vahuveinidest räägime ka ajakirjas. Kel reisiplaanid alles tegemata, saab häid ideid ajakirjast. Täpsemat infot väljumiste, meelelahutuse, sihtkohtade ja palju muu kohta leiab Tallinki kodulehelt (www. tallink.ee). Muidugi võib ka meile helistada või astuda läbi Tallinki müügiesindustest, kus antakse lahkesti nõu ja soovi korral broneeritakse ka merereis. Ja kui Sinu sõbrad ei ole veel liitunud püsikliendiprogrammiga, siis Tallinki kodulehel või müügiesindustes saab ka seda teha – sest Club One’i liikmele on reisimine soodsam. Kaidi Krimm Club One & Kliendisuhete juht

Club One püsikliendiajakiri on kõigile Gold ja Silver taseme klientidele postiga saadetav väljaanne. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Järgmine ajakiri ilmub augustis 2014.

avaveerg

club one

Tänavusele suvele annab veelgi kirkama värvi jalgpalli-MM Brasiilias. Laevapoodidest leiad suursündmusest inspireeritud tooteid ja palju muud soodsa hinnaga.

Brasiilia hõngu suvesse 1. OPI miniküünelakkide komplekt Brazil Liquid Sand 4 x 3,75 ml 18.07 € 2. Lancôme'i päevakreem Visionnaire 50 ml 68.07 € 3. Clarinsi tselluliidikreem Body Lift Cellulite Control 200 ml 40.80 € 4. Estée Lauder Revitalizing Supreme'i CC-kreem SPF 10 30 ml 51.70 € 5. Boss Bottled Unlimited EdT 50 ml 42.61 € 6. Prada Candy Florale 50 ml 55.57 € 7. Ralph Lauren Midnight Romance EdP 50 ml 59.66 € 8. Paco Rabanne One Million EdT* 100 ml 45.34 € 9. Stokes Bloody Mary ketšup* 300 g 4.89 € 10. Magu juustuvahvlid* 150 g 3.52 € 11. Diddeni kokteilikurgid* 300 ml 2.16 € 12. Milka šokolaad Champiolada Olé 300 g 3.50 € 13. Fazeri šokolaadikommid Geisha Selection 775 g 8.90 € 14. Feodora minišokolaadid Choco l'Art* 113 g 6.30 € 15. Feodora minišokolaadid Sweetcase* 225 g 8.40 € 16. Puuviljaliköör Passoa Special Edition 17% 100 cl 18.50 € 17. Viski Grant's Nordic Oak Finish 40% 100 cl 19.89 € 18. Rumm Bacardi Superior Gold 40% 100 cl 18.98 € 19. Õlu Mariestads Export 5,30% 24 x 33 cl 10.50 € 20. Õlu A. Le Coq Premium Export 5,20% 24 x 3 3 cl 10.50 € 21. Vein Nederburg Foundation Rosé 12,9% 75 cl 5 .90 € 22. Vahuvein Henkell Rosé 75 cl 12% 5.10 € 23. Šampanja Taittinger Brut Reservé FIFA 12% 75 cl 39.70 € 24. Pirnisiider Somersby* 4,50% 24 x 33 cl 17.90 € 25. Õunasiider Somersby* 4,50% 24 x 33 cl 17.90 € 26. Õlu Carlsberg Green Label* 5% 24 x 33 cl 11.90 € Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liinil kuni 30. juunini või kuni kaupa jätkub. * Toodetele kehtib Club One hind püsikliendikaardi esitamisel.

šoping laevas

club one

7 8

20 18

21 22

23 TĂ¤helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vĂľib kahjustada teie tervist!

ĹĄoping laevas

club one

Kirjanduslainetel meremees TEKST TÕNU TRAMM

FOTOD PEETER KUKK, TALLINK

Vaatamata üheksale ilmunud raamatule ei pea kapten Lembit Uustulnd end kirjanikuks. “Pigem olen ikka meremees, kellel lihtsalt on… kirjanduslikke kalduvusi,” iseloomustab ta ennast.

embit Uustulnd teab suurepäraselt, et tund kohvikus pole küllaldane intervjuuks. Peab olema sobiv keskkond ja piisavalt aega: seda annab mees mõista juba esimeses telefonikõnes. Kui oleksin soovinud kirjutada vaid kapten Lembit Uustulndist, oleksin pidanud ette võtma reisi liinil Stockholm–Riia, kus tema juhtimisel kurseerib Isabelle. Meil tuleb aga juttu kirjanduslike kalduvustega mehest, tänu millele teen üle Suure väina sõidu Lembit ja Eerika Uustulndi hubasesse koju Saaremaal. Kuressaare vaiksel tupiktänaval asuva eramu teise korruse töötoas on suur tammepuust laud,

Meie peres oli kaks iseenesestmõistetavat asja: kirjandus ja meri. hiigelsuur raamaturiiul ilmunud teoste ja pooleli oleva töö materjalidega. Aukohal Lembitu isa Albert Uustulndi raamatud, mille seast torkab eriti esinduslikult silma “Tuulte tallermaa” kõigi oma viie osaga. Päästan jutuajamise otsad valla naiivsevõitu küsimusega: “Kui palju neid raamatuid siis kokku ka tuleb?” Teame hästi Ülo Kollost ja Toivo Ninnasest kirjutatud raamatuid, aga mis veel? “No vaatame järele,” ütleb Lembit Saaremaa aktsendiga ning laotab uhkustundega lauale oma raamatud. Üks paksem kui teine, kokku üheksa.

persoon

Algus Antverpeni kiikhobusest Esimene raamat ilmus Lembit Uustulndi sulest aastal 1999. Ja nii üllatav kui see ka ei tundu, polnud see ei merest ega meremeestest. See oli hoopis pseudodokumentaal-ajalooline romaan “Kiikhobune Antverpenist”, mida autor iseloomustab nii: “Nõukogude sõjaväeluure ja Ameerika luure keskagentuuri madistamine välja mõeldud Aafrika riigi Lemaania pinnal. Kokku satuvad kaks Eesti meest: saatuse tahtel on üks juhtunud ühele, teine teisele poole.” Pole vähimatki kahtlust, et raamat on Lembitule kõige südamelähedasem. “Eks kirjutamise kihk oli mul ammu veres ja küllap oleksin varem pihta hakanud, kui isa poleks kirjutanud. Miks nii? Isa kirjutas, ja hästi kirjutas, ning oli ja on mulle suur autoriteet. Mul tuli selgusele jõuda, kas minu kirjutamissoov tuli tahtmisest teda matkida või on mul endal ka midagi öelda,” tunnistab Lembit. “Nii see esikromaan sündiski kahtluste ja kõhklustega pooleks.” Lembitu ja tema isa stiilid on väga erinevad. “Isa kirjutas lihtsalt ja muhedalt rannarahva elustolust, minu romaanis oli aga luure, palju loogilisi seoseid, tugevalt mõttetööd, kus ka lugeja peab ise intensiivselt kaasa arutlema,” räägib Lembit, kellel kulus esikromaani valmimiseks tervelt viis aastat. Internet oli toona haruldus ja taustinfo tuli kokku otsida vanadest ajalehtedest, Välispanoraami väljaannetest jm. Liiati kirjutas Lembit täitesulepea ja tindiga, nagu ka oma kolm järgmist raamatut. “Minule tundus, et tekst peab tulema peast läbi käe paberile. Ülo Tuulik, kes mu täiskirjutatud

club one

“Mul tuli selgusele jõuda, kas minu kirjutamissoov tuli tahtmisest isa matkida või on mul endal ka midagi öelda,” tunnistab kaptenist kirjanik Lembit Uustulnd.

persoon

club one

gist See pöle sitem mida a om kut teiste aanist kaks

oma esikrom Kui Lembit Uustulnd oli saanud, luges ta need is valm ki esimest peatük astatud kirjanik Albert kirjanikust isale ette. Arm “Täädsa poiss, ma ütle ga: poe as ust Uustulnd julg moole mo esimese s soole nagu Aadu Hint ütle t see pöle sitem midagis ul: puh b” pöle romaani “Meri s: lisa g nin igas mu Siis si!” kut teiste oma, lase eda l nii keeruline olama?” “Aga peab see korrat soo

Kirusin seda lubadust veel mitmeid kordi.” Järjelugu “Ruutuemanda sündroom” sai lõpuks kaante vahele ja selle tegevus algab aastal 1993, kui Eesti on juba vaba. Põgusalt on seal puudutatud ka 1994. aasta Estonia hukku.

Lembit Uustulnd ei taha lubada, millal ilmub tema uus raamat. “Ma pole kiire kirjamees, meresõidu kõrvalt on seda tööd üsna keeruline teha, aga küll jõuab.”

paberilehti ja sulepead nägi, ähvardas mind kirjandusmuuseumisse teistele näitamiseks välja panna. Nüüdseks olen arvutiga leppinud.” 1998. aastal saatis Lembit oma esikteose romaani võistlusele. “Arutlesime abikaasaga, et tuleks vähemalt mingit tagasisidetki – teaks, kas tasub edasi proovida või tuleb sulg kohe põõsasse visata. Minu suureks jahmatuseks tuli hoopis teine koht. Öeldi veel igasugu huvitavaid asju, nagu uue stiili rajaja Eesti kirjanduses, Lembit Uustulnd tõestas, et ka Eesti mehed oskavad kirjutada selliseid žanreid nagu fiction ja põnevik.” Ruutuemand jätkas alustatut Esikromaani sihtgrupina nägi Lembit Uustulnd meesterahvaid, aga üllataval kombel tuli tagasisidet hoopis naistelt. “Küllap oli põhjuseks üks peategelasi, kaunis daam, kellega ennast samastati. Ja hakkaski tulema küsimusi – kas järge ka tuleb? Ettevaatamatusest ja edevusest sai lubatudki.

persoon

Meremehevaimu vaka all ei hoia Kahe põnevusromaani vahele mahutus aga veel kaks raamatut. Järjekorras teine oli “Süvameri”, mis sai alguse paljuski elust enesest. “Läksin 1992. aastal Rootsi laevafirmasse tööle. Meeskond koosnes eestlastest, vedasime saetud puitu Rootsist Inglismaale. Siis tekkiski mõte kirjutada raamat, kuidas toona suhtuti eestlastesse kui odavasse tööjõudu idast, keda võib nöörida,” meenutab Lembit. “See on tegelikult välja mõeldud lugu. Ja nagu mu prouagi ütleb, et ega sina ikka ilma kriminullita hakkama ei saa, on ka siin juttu fabritseeritud laevahukust ja muust säärasest.” Seejärel viis saatus Lembitu tööle IndoneesiaSingapuri-Austraalia-Hiina-Korea piirkonda. “Juba toona oli sealkandis piraadindus aktuaalne teema. Kui koju naasin, siis ega mind usutud – kõik läks merejuttude valdkonda. Just nende muljete ajel ilmus “Reis võlgu”. Siin on juttu kaubalaeva meeskonnast, kes puutub kokku terrorismi ja narkokaubandusega.” Pärast “Ruutuemanda sündroomi” ilmumist sai kaante vahele “Merejutud”, humoorikad Saare murdes jutustused elust enesest. Teise poole raamatust täidavad väljamõeldud Pihla Volli kirjad Angolast naabrimees Ruudile. Kirjamehe anne ei jäänud varju “Järgmisena tuli ettepanek Tallinkilt, et kui ma juba siukest tööd ka teen, siis kirjutagu ma raamat legendist, kes iga jumala päev meie hulgas kahe jala peal patseerib. Jutt oli Tallinki pea kaptenist Üllo Kollost, tagasihoidlikust ja muhedast Saaremaa mehest. Raamat kapten Ülo Kollost ilmus 2010. aastal ja lugejad jäid rahule. “Aastal 2012 kutsuti mind taas letti. Öeldi, et kui Ülo raamatuga maha said, miks ei võiks sa traditsiooni jätkata ja kirjutada kapten Ninnasest.” Raamat Tallinki nõukogu esimehest sai ristitud nimega “Kapten Toivo Ninnase üheksa lainet”. “Toivo Ninnas on kohusetundlik inimene – kui midagi teha, siis juba põhjalikult – ja varustas mind

club one

sellise hulga materjaliga, et kirjutamiskonku oli maast laeni ajaleheartikleid, väljalõikeid, žurnaale ja muud abikirjandust täis.” Enne Ninnase raamatu valmimist tegi Lembit Uustulnd ühe “kõrvalepõike”, kirjutades lasteraamatu “Ta ujub siiski”. Tagantõhutajaks oli lastekirjanik Olivia Saar. “Olivia helistas ja võttis mind kohe hurjutada – ise reisilaeva kapten, aga kuidagi laisaks oled jäänud. Selgus, et viimase kolmekümne aasta jooksul ei ole Eestis keegi lastele merest kirjutanud. Tuli ennast kokku võtta ja kirjutada.” Ainest andsid tütrepojad Mats ja Tõnn, kes käisid koos vanaisaga Riia–Stockholmi liinil sõitnud Silja Festivalil, mille kapten Lembit Uustulnd oli. “Sellest ka see raamat ehk mida poisid laevas ja Rootsis nägid, kuidas imetlesid kuulsat sõjalaeva Vasa, osalesid laevahäires “Mees üle parda”,” räägib Lembit ning tunnistab, et eks seegi raamat ole ilukirjanduslike “liialdustega”.

Olla meremehe naine pole lihtne

ja igaüks seda ei suudagi. igaüks seda ei suudagi.” Seda teemat on Lembit oma raamatutes vähe puudutanud. “Praegu on mul käsil raamat, mille pealkirjaks on esialgu “Avameri”. Romaanis tuleb juttu kolhoosiaegsest elust-olust, kaluritest Angolas ja paljust muust, millest seni kirjutatud pole. Tahan peatuda pikemalt ka meremeeste naiste teemal.” Lembit ei taha lubada, millal sellest kõigest lugeda saab. “Ma pole kiire kirjamees, meresõidu kõrvalt on seda tööd üsna keeruline teha, aga küll jõuab. Nagu Saaremaal öeldakse – hädalisel asjal pole hända taga,” muigab kirjandushuviline meremees.

Töö nagu linnapeal Kas laeval olles saab ka kirjatööd teha? “Ega ikka ei saa küll!” jääb mees hetkeks mõttesse ja jätkab muiates: “Üks mu lastelastest ütles: “Papa on nagu linnapea.” Tõepoolest, laev on nagu väike linn, kus on elektrijaam, restoranid, kauplused, polikliinik, spaa, saunad jm. Isegi politsei on turvameeste näol olemas. Juhtida sellist “linna” tähendab pidevat vastutust, suhtlemist nii linnaelanike kui töötajatega, ööpäevaringset tegelemist väga mitmesuguste probleemidega. Kui tekibki tunnike-paar vaba aega, ega siis kirjatöösse süveneda saa, sest vastutus istub sügavalt ajudes kinni,” tunnistab kapten Uustulnd. Meremehe naine – omaette amet Lembit Uustulnd on sõitnud merd 44 aastat, neist viimased veerandsada aastat kaptenina. Oma endise klassiõe Eerikaga on ta olnud abielus sama kaua − 44 aastat. “Mu pere on kogu aeg elanud Saaremaal. Eesti Merelaevanduses töötasin kolm aastat, siis sai alatisest lahusolekust villand ning asusin tööle kalurikolhoosi Saare Kalur,” räägib Lembit. Ka siin tuli pikalt kodunt ära olla, kuid reiside vahel sai üsna kaua ka kodus olla. Kaheksa aastat käis ta kala püüdmas Angolas. Eesti iseseisvumise järel kolhoosid kadusid ja 1992 läks Lembit Uustulnd tööle välismaa kaubalaevadele, kus sõitis järjepanu 15 aastat: Lääne-Euroopas, Austraalias, Indoneesias, Hiinas, Koreas ja mujal. “See oli väga huvitav aeg: näiteks laev kuulus taanlastele, sõitis Mani saare lipu all, kaupa otsisid inglased, veo korraldasid hindud ja meeskond koosnes eestlastest,” meenutab Lembit. “Lõpuks hakkas abikaasa vihjama, et targemad inimesed on võimelised ka kodule lähemal tööd leidma. Läksingi Tallinki asja uurima. Mõne aja pärast sain ametisse Tallinna–Helsingi vahel seilavale Meloodiale,” räägib Lembit. “Sain kaks nädalat üle Soome lahe triikida, kui tuli korraldus: Meloodia läheb Vahemerre! Kallis abikaasa Eerika ainult ohkas irooniliselt: “No saidki lähemale ametisse...” “Jah,” lausub mees mõtlikult aknast välja vaadates, “olla meremehe naine pole lihtne ja

Saunalavalt meremeheks Lembit Uustulnd pole end kunagi kirjanikuks pidanud, ehkki kuulub juba aastaid Eesti Kirjanike Liitu. “Olen arvanud end ikka meremeheks, kellel lihtsalt on... kirjanduslikke kalduvusi. Meie peres oli kaks iseenesestmõistetavat asja: kirjandus ja meri. Mäletan meid kasvatanud vanatädi pidevat manitsust: “Poisid, tõmmake kisa vähemaks, vana kirjutab!” Meie naabruses elas esimese vabariigi aegne meremees, kes iga laupäeva õhtul minu vanaga saunalava jagas. Räägiti iidseid meremehejutte: kaugetest maadest, mereromantikast, mustadest naistest, palmipuudest, ahvidest ja muust säärasest. Seda oli noorel mehel ääretult põnev kuulata. Kui vanade meeste leili vastu pidasid, ei saatnud keegi sind leiliruumist välja. Kui aga kõrvad kärssama kippusid ja olid sunnitud pesuruumi külmaveepange äärde plagama, olid ise süüdi, et huvitav osa jutust kuulamata jäi,” meenutab Lembit. Kindlasti tuli merehuvi nii isa kirjutistest kui ka tema tegemistest, mis olid alatasa merega seotud. “Ega Saaremaal teisiti ilmselt saakski,” arvab Lembit, kes veetis lapsepõlve küll Kuressaares, kuid Vahase saare suvilas käimised lõid merega väga otsese sideme. Abruka kõrvalsaarel asuv suvekodu on alles praegugi. “Noorusest ei mäletagi, et oleksin midagi muud teha tahtnud, ja nii juhtuski, et 1970. aastal astusin Leningradi Makarovi-nimelisse kõrgemasse merekooli, mille 1976. aastal lõpetasin.” Pärast kooli läks Lembit tööle Eesti Merelaevandusse ja kohe kõige karmima kamandamise alla: kaubalaeva kolmandaks tüürimeheks legendaarse kapten Roland Leiti alluvusse. Leit oli hiljem Eesti mereväe juhataja. “Mulle on öeldud, et kui oled kolm aastat koos Leitiga merd sõitnud, peaksid kuus aastat varem pensionile saama,” naerab Lembit. “Väga hea elukool minu jaoks.”

persoon

club one

lahe Tallink on Soome aasta partner riteete kaitse on üks Tallinki prio

Keskkonna anu sellele, et ja ta pöörab suurt tähelep d Lääne jusi mõ nna vähendada keskko keskkonnajuhtiine olul on l inki Tall . merele 01:2006. mise sertifikaat ISO 140 s jäätmekäitlust isek olul a väg b pea ink Tall : hea koostöö reid tne par ja valib hoolikalt ja selle tütarettea am Sad a inn Tall AS on a. võte AS Green Marineg

läänemeri

club one

Hea elu meres ja mere ääres TEKST HELI LEHTSAAR

FOTOD ANDRES TARTO, sven zacˇ ek

Paaritunnise laevasõidu ajal Tallinnast Helsingisse näitab Soome laht vaid oma pealispinda. Mis peitub selle eriilmelise pealispinna all?

esti, Soome ja Venemaa jaoks on 2014. aasta rahvusvaheline Soome lahe aasta, mille eesmärk on muuta paremaks koostöö lahe keskkonnaseisundi parandamisel. “Kolme riigi teadlased selgitavad välja olukorra Soome lahel ja annavad soovitusi selle säästlikuks kasutamiseks, et mereelanikel oleks vees hea elu ning ka inimene saaks merel ja mere ääres toimetada: reisida, kaupa saata, kalastada ja puhata,” selgitab Soome lahe aasta eesmärke keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Arvo Veskimets. “Meil on pikk rannajoon, seda tasub hoida ja väärtustada. Lahevesi on inimtegevuse suhtes väga tundlik, seetõttu tuleks meil oma tegevused merel ja maismaal hoolikalt läbi mõelda,” paneb ta kõigile südamele. Säästlikud ja keskkonnasõbralikud valikud Praegu on Soome lahe suurim keskkonnamure toit ainete küllastumisest tekkiv vetikate vohamine. See soodustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat

läänemeri

club one

“Meil on pikk rannajoon, seda tasub hoida ja väärtustada,” rõhutab keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Arvo Veskimets.

lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapniku puuduse merevees ja vee kvaliteedi halvenemise. See aga mõjub halvasti kaladele ja teistele veeloomadele. Miks vetikad hakkavad vohama? Vetikate kasvul on ka loomulikud põhjused, kuid suurema hoo annab sellele toitainete suur sissevool, näiteks fosfori ja lämmastiku sattumine merevette, mis on tingitud inimtegevusest. Seetõttu ei ohusta Soome lahte mitte ainult võimalik reostus merel, vaid ka maismaalt pärit reostus, mis jõuab lahte vooluveekogude kaudu. Kas ka tavalisel inimesel võiks olla oma roll Soome lahe tervise parandamises? Või tasub jääda mõtteviisi juurde, et mis nüüd mina – minust ei sõltu nagunii midagi? Arvo Veskimets sellise mõtteviisiga ei nõustu, sest tema arvates saab iga inimene lihtsate vahenditega kaasa aidata, et meie meri ja kogu elukeskkond oleks puhas. “Toon mõned konkreetsed näited. Eestis toimuvad iga-aastased koristustalgud, mis hõlmavad ka mererandu. Olgugi et meie rannad on mõne muu riigiga võrreldes üsna puhtad, leidub siiski rämpsu, mis ei peaks seal olema. Prügi tekitatakse nii rannas olles kui ka merel paadiga sõites. Kui prügi mitte maha jätta,

Kas teadsid, et: • Soome lahel ristleb tiheda liiklusega päeval 300–400 laeva. Aastas seilab siin üle 35 000 laeva. • Läbi Soome lahe veetakse praegu ligi 200 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi aastas. • Rannikult ja laevadelt pärit mereprügi ohtlikuima osa moodustavad vees olevad väikesed plastitükid, mis on mereelanikele ohtlikud. • Soome lahe aastal uuritakse lahe võtmeliike ehk liike, kelle seisund näitab kogu ökosüsteemi olekut. Üks sellistest võtmeliikidest on hüljes ja Eesti aasta loomaks 2014 ongi kuulutatud viigerhüljes.

poleks vaja ka talguid pidada,” rõhutab Veskimets. Tema teinegi soovitus kõlab lihtsalt ja loogiliselt: olla iga päev oma valikutes säästlik ja keskkonnasõbralik. “Näiteks kodus kasutatavad puhastusvahendid, mis võivad olla ülitõhusad, jõuavad ikkagi mingil määral reovee kaudu merevette ja saastavad merd. Sünteetilisi olmekeemia preparaate saab enamikul juhtudel asendada lihtsate ja kergesti kättesaadavate vahenditega, mis on samas tunduvalt soodsamad kui sünteetilised puhastusvahendid. Tihti polegi vaja tõhusamat kemikaali, vaid paremat pesulappi või -käsna. Samuti tasub vaadata, milliseid aineid kraanikausist alla valatakse – kindlasti ei maksa kanalisatsiooni kallata vanu lahusteid, värve, väetisi jms.” Paljugi saab ära teha koos kogukonnaga. Arvo Veskimetsa sõnul on hoogustumas mereline tegevus, nagu väikesadamate rajamine ja laiendamine, mistõttu oleks hea, kui kohalikud inimesed osaleksid aktiivselt planeeringute ettevalmistamisel ja keskkonnamõjude hindamisel. “Ainult koostöös saab luua rajatisi, mis ei kahjusta keskkonda, on kõigile kasutatavad ega häiri kohalikke elanikke,” paneb Veskimets südamele. Elujõuline kalavaru Mereäärsete rahvaste toidulaual on ajast aega olnud kala. Ka Soome lahe aastal on fookuses kalavarude hea seisund ja säästlik kasutamine – et kalu oleks piisavalt ning inimene nende heaolu ohtu ei seaks. Teadlased teevad ühiseid uuringuid ja nende ettepanekuid arvestatakse edaspidi kalapüügireeglite ja püügimahtude kehtestamisel. Arvo Veskimetsa sõnul on meie kalavarude säilimiseks oluline, et peetaks kinni kalapüüdmise reeglitest ehk kaoks röövpüük. “Mida rohkem elanikud teadvustavad röövpüüki probleemina ja rikkumistest teada annavad, seda elujõulisem on me kalavaru,” kinnitab ta.

Mida on Soome lahe heaks seni tehtud? • Eelmisel Soome lahe aastal – 1996 – oli olulisel kohal olme- ja tööstusreovee puhastamine, põlevkivi- ja keemiatööstuse saaste vähendamine ning põllumajandusreostuse kahandamine. Praeguseks on suletud Sillamäe jäätmehoidla ning Kirde-Eesti tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate nõrgvesi puhastatakse regionaalsetes puhastusseadmetes. Rekonstrueeritud on Peterburi reoveepuhastussüsteem ning alustatud on ohtlike jäätmete käitlust Sosnovõi Boris. • Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud Soome lahe vee seisundi parandamisse üle 600 miljoni euro. • Reovee mõju vähendamiseks merevees on Eestis investeeritud aastatel 2007–2013 ligi miljard eurot. See raha on tulnud Euroopa Liidu fondidest ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse meetmeprogrammidest. • Tänavu 1. juulil möödub kümme aastat Soome lahe rahvusvahelistes vetes laevaettekannete süsteemi GOFREP (Gulf of Finland Reporting System) jõustumisest. Selle eesmärk on tagada ohutu laevasõit, merekeskkonna kaitse ning teabe vahetamine laeva ja vastava kaldakeskuse vahel. Eesti, Soome ja Venemaa kaldakeskuste (Eestis veeteede amet) koostöö tulemusel on lahendatud mitu ohtlikku olukorda, mis oleks võinud põhjustada ulatusliku merereostuse. Allikas: keskkonnaministeerium

läänemeri

club one

Soome lahe aast a sünd

musi Suvel on hulgaliselt kultuurisündmusi, mis kuuluvad Soome lahe aasta programm i: saab ammutada tea dmisi Soome lahe ja Läänemere kohta ning ka meelt lahuta da. Mida rohkem on teadmisi merest, sed a enam oskame seda hoida. • Tallinna loodusmu useumis on 31. august ini avatud näitus “Soome lahe (l)aine l”. Näitus annab üle vaate Soome lahe keskkonnaseisun dist minevikus ja tän apäeval, selle kultuuriloost ja elukes kkonnast. Mereelustiku ga on võimalik tutvuda nii mängude kaudu kui ka kalamula aže ja topiseid uurides. Mikroskoopid e abil on võimalik süüvida mere mikromaailma. Kuulata saab loodus- ja sadam ahääli. • Omnilaev viib huv ilised suvel põnevates se paikadesse, täpsem info www.lood useomnibuss.ee. • Nargenfestival Nai ssaarel 27.–28. juunin i. • Kunda mere- ja per epäev 12. juulil. • Tallinna merepäev ad 18.–20. juulini. • 15.–17. augustini Purtse jõefes tival Purtse jõe kal lastel. • 30. augustil kõikja l rannikul muinastule de öö.

Lahevesi on inimtegevuse suhtes väga tundlik, seetõttu

tuleks meil oma käitumine merel ja maismaal hoolikalt läbi mõelda.

läänemeri

club one

nina

Kuulus Möödunud aastal tutvustas Club One labradorikutsikas Siljat, kes valmistus narkokoera ametiks. Nüüd on kõik olulisim õpitud ja Silja on alustanud edukat karjääri Soome tollis. TEKST Sirje Maasikamäe FOTOD HANNU NIEMINEN / TALLINK SILJA

Kui Silja on tööl, siis ei tohi tema tähelepanu kõrvale juhtida ega tema kontsentreerumist häirida.

turvalisus

club one

Tihe valikusõel

Sadamas ja laevadel on Silja tõeline kuulsus.

Silja on sündinud Lääne-Soomes Kemiös 12. augustil 2012. Narkokoeri valitakse väga hoolikalt: püütakse leida sotsiaalseid, energilisi, julgeid, koostöötahtelisi ja terveid isendeid. Koerad ostetakse enamasti eraisikutelt, nagu ka Silja. Ka tollitöötajast koerajuht läbib tiheda valikusõela.

Silja on tollitöötaja hea töökaaslane, kes tuleb hästi toime igasuguste olukordade ja inimestega.

oome toll kasutab narkokoertena ainult silmapaistvaid isendeid. Silja, kes tähistab tänavu augustis 2. sünnipäeva, on üks nendest. Koer kuulub Soome tollile, aga tema koolitust on rahastanud Tallink Silja. Tallinki töötajad ja reisijad on jälginud labradoritüdruku arengut kutsikapõlvest saati – isegi nimevalikul sai kaasa lüüa. Laevandusfirma töötajad pakkusid välja 31 varianti. Kolm populaarsemat − Silja, Meri ja Tuuli – pandi hääletusele Tallink Silja Facebooki-lehel, kus ülekaalukalt võitiski Silja. Silja kasvamist ja arengut on kajastanud eri kallaste Club One’i ajakirjad ja Facebooki-lehed. Pole siis ime, et ta ei ole vaid üks koer paljude hulgast. “Ma olen märganud, et Silja on sadamas ja laevadel tõeline kuulsus,” ütleb tollitöötaja, kes on Silja partner. Ta paneb südamele, et kui narkokoer on tööl, ei tohi keegi teda segada. Tema tähelepanu ei tohi juhtida kõrvale, keegi ei tohi häirida tema kontsentreerumist. Miks koerad? Soome tollis töötab üle 40 koera, keda valmistatakse ette spetsiaalses koolis. Koerad on tollitöötajatele eriti asendamatud töökaaslased rahvarohketes paikades. Koer reageerib talle õpetatud lõhnadele

Pildike kutsikapõlvest: Silja tutvub terminaliga.

igal pool ja igal ajal, isegi ilma eraldi käsuta, ja leiab narkootikumi üles üsna kiiresti. Tal ei ole mingeid eelarvamusi, kus või kellel võib olla narkootilist ainet. Koera ei eksita inimese välimus, vanus ega nahavärv, ta on koolitatud taluma eri tingimusi. “Koerad tajuvad lõhnu 800 000 – 1 000 000 korda paremini kui inimene,” kinnitab Soome tolli koerte kooli rektor. Piltlikult öeldes – kui inimene tajub lõhnu umbes ruutmeetri suurusel, siis koer jalgpalliväljaku suurusel alal.

Narkokoer peab suutma töötada keset rahvahulka, müra ja tugevaid

lõhnu, samuti kitsastes kohtades. Silja tuleb hästi toime igasuguste inimeste ja olukordadega. Vabal ajal armastab ta metsas joosta. Aga hommikuti on Silja paras unimüts, kellel on vahel raske üles tõusta. Kuid see on ka hea omadus: ta oskab end korralikult välja puhata, et kohtuda taas tuhandete inimestega, olla müra ja lõhnade keskel. Teha nõudlikku ja vastutusrikast tööd.

Väärtuslikud tollikoerad Soome toll on narkokoeri koolitanud ja kasutanud alates 1969. aastast. Praegu töötab tollis üle 40 koera, enamik neist narkokoertena, kuid tööl on ka salasigarettide või suurte sularahakoguste avastamiseks mõeldud koerad. Soome toll väärtustab oma koeri. Asutuse koduleheküljel (tulli.fi) on üleval kõigi koerte pildid. Jussi, Urho,

Väinö, Anja, Eetu ja teiste vahvate kutsude hulgast leiab ka Silja portree. Näha saab kutsikaid, aga ka pensionärkoeri. Tollikoertel on koguni oma Facebooki-leht (Tullikoirat), kus saab laikida pilte ja jutte nende koolitusest, mängudest ja vaheldusrikkast tööst.

turvalisus

club one

ootsi muuseumides on mõeldud lastele: ei mingeid klaasvitriine, millele ei tohi näpujälgi teha! Muuseumid on osalemiseks, katsumiseks, kogemiseks. Rootsis on ka põnevad lõbustuspargid ja loomaaiad! Sestap on ilusad suvekuud parim aeg ette võtta retk üle vee ja külastada perega Rootsi Kuningriiki. Olen käinud lastega Stockholmis nii talvel kui suvel ja iga kord oleme naasnud, tulvil headest muljetest. Enne reisi tasub teha natuke eeltööd: valikud olenevad ka sellest, kas minna kruiisiga või on aega olla kohapeal kauem. Kui veedate Stockholmis vaid päeva, on aeg üsna napp. Lastega sobib minna näiteks Djurgårdeni saarele, kus on lähestikku mitu toredat muuseumi ja lõbustuskohta: veemuuseum Aquaria, Astrid Lindgreni muuseum Junibacken, Skanseni vabaõhumuuseum-loomaaed, Vasa muuseum ja Gröna Lundi lõbustuspark. Kui aga plaanite sõita kaugemale, on head valikud näiteks Kolmårdeni loomapark, Furuviksparken, mis on nii loomaaed kui ka lõbustuspark, ning Skara Sommarland – lõbustuspark kogu perele.

Päev Stockholmis Väiksemate lastega perel on mõistlik valida üks või kaks kohta, mida külastada − siis saate oma retke rahulikult nautida ega pea kiirustama. Ilusa ilma korral tasub minna Skanseni vabaõhumuuseumi-loomaaeda, kus võib vabalt ka terve päeva veeta. Vihmase ilma korral minge näiteks Junibackenisse või Aquariasse. Suuremate lastega võiksite käia ilusa ilmaga kõigepealt Vasa muuseumis vaatamas maailma ainukest säilinud 17. sajandist pärit laeva – ja see on tõesti põnev! – ning seejärel külastada Gröna Lundi lõbustusparki. Vihmase ilmaga aga põigake lõbustuspargi asemel Aquariasse.

Perega

Pipi ja Karlssoni TEKST MARILIIS OJAVEER Fotod visitsweden.com, junibacken.se, einike soosaar

maale

Rootsit võib pidada maailma kõige lastesõbralikumaks riigiks – laps on oodatud külaline ja tema vajadustega arvestatakse. Allpool väike spikker, kuhu minna ja mida teha Stockholmis ja kaugemalgi. sihtkoht

• Kui ostate Tallinki laevainfopunktist Stockholmi kaardi (kehtib 24 tundi), ei pea ühistranspordi eest maksma, lisaks pääsete tasuta sisse ligi 80 Stockholmi muuseumi ja saate sõita ekskursioonilaevaga. • Ilusa ilmaga võite sadamast Djurgårdenile jalutada, selleks kulub 30–40 minutit. Väikelastele võtke reisile kindlasti kaasa lapsekäru, siis ei väsi pisikesed ära. • Alla 7aastastele on bussisõit tasuta, suuremad maksavad bussipileti eest 20 Rootsi krooni. Nädala vahetustel sõidavad kuni 11aastased lapsed tasuta. • Laevasõit saare ümber saab alguse hotelli Grand juurest kuningalossi vastaskaldalt. Aquaria – jalutuskäik vihmametsas Aquaria veemaailmas õnnestub heita pilk kõik-

club one

reisi Palun tutvu enne e, ad ed aa om lo Rootsi us st bu lõ ja te mi eu muus e nd parkide infoga ne kodulehtedel.

võimalikele ujuvatele olenditele alates tillukestest troopilistest kalakestest kuni teravahambuliste haideni, kes pea kohal asuvas akvaariumis teist üle ujuvad. Muuseum pole eriti suur, aga Aquaria eriline võlu on ehe vihmametsa atmosfäär – saate kõndida mööda laudrada eksootiliste taimede vahel, aeg-ajalt müristab, lööb välku ja sajab sooja vihma. Niiskus, temperatuur ja valgus on timmitud selliseks, nagu see on vihmametsas. Aquariasse minnes valmistuge piletisabas seismiseks, sest muuseum on külastajate hulgas populaarne. Muuseumipoest saab mälestuseks kaasa osta mõne nutika vidina. Hinnad Club One’i püsikliendikaardi esitamisel päevapilet: – külastajale alates 16. eluaastast 90 Rootsi krooni (tavahind 100.-) – 6–15aastastele 50 Rootsi krooni (tavahind 55.-) – 3–5aastastele 27 Rootsi krooni (tavahind 30.-)

tised on leidude põhjal arvuti abil taastatud ja neid saab näha arvutiekraanil, samuti näidatakse Vasa filmi. Olnud merepõhjas 333 aastat, tõsteti Vasa ettevaatlikult üles, restaureeriti ja pandi huvilistele vaatamiseks välja. Kasutage võimalust pöörduda ligi neljasaja aasta tagusesse aega! Hinnad Club One’i püsikliendikaardi esitamisel sissepääsupiletid 35 Rootsi krooni soodsamad, kuni 18aastastele sissepääs tasuta. www.vasamuseet.se

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2014. www.aquaria.se Junibacken − rongisõit läbi muinasjutumaailma Astrid Lindgreni austajatele on Junibacken kahtlemata armas koht, kus tasub ka mitu korda käia. Lapsed saavad ronida Pipi valge hobuse selga, näha lasteetendust, turnida ringi maja põnevates soppides ja nurgatagustes, vaadata Lindgreni raamatute illustratsioone ja sõita rongiga läbi muinasjuttude. Rongisõit jätab unustamatu elamuse – muinasjuturong tõuseb kord õhku ja lendab, siis sõidab jälle mööda maad, külastades kõiki armastatud kirjaniku loodud maailmu: vendade Lõvisüdamete seikluste kaljust ja ohtlikku maastikku (seal on ka draakon!), Karlssoni kohutavalt segamini katusekambrit, Bullerby laste idüllilist maaelu jm. Miniatuursed nukud, tegelaste kodud ja loodus nende ümber tekitavad rõõmsat äratundmist ja julgen arvata, et panevad lapsi rohkem raamatuid lugema, vähemalt meie peres on see küll olnud suureks innustuseks. Junibackenis valitseb mõnus tohuvabohu ja Rootsi emadele on see tore kohtumispaik ka siis, kui laps alles mähkmetes. Muinasjuturong on nüüd ka eesti keeles! Hinnad Club One’i püsikliendikaardi esitamisel sissepääsupiletid 10 Rootsi krooni soodsamad (kuni 5 piletit kaardi kohta). www.junibacken.se Vasa – laev, mis ei jõudnud SADAMAST KAUGEMALE Sealsamas Aquaria kõrval on Vasa muuseum. Vasa laev oli pühendatud Rootsi kuningale Gustav Vasale ja sõitis piduliku tseremoonia saatel sadamast välja 10. augustil 1628. Kahuritest lasti aupauku, kuid õnnetuseks paiskas tugev tuuleiil avatud kahuriluukidest vett sisse, laev kaldus külili ja uppus kiiresti. Koos laevaga leidis märja haua ligi 50 pardalolijat – mõnede inimeste kuju-

Gröna Lund viib võlumaailma ja paneb kiljuma Gröna Lund on tõeline lõbustuspark, kus on tsirkusekarussell väiksematele, kõverpeeglituba, armastuse tunnel oma võlumaailmaga ja tondirong, muidugi ka Ameerika mäed ja kõikvõimalikud muud kiljumapanevad atraktsioonid neile, kes tahavad pöörasemat meelelahutust. Hoiatus: võib juhtuda, et satute tagasi lapsepõlve ja teie lapsed tüdivad varem kui te ise. Meil juhtus nii pereemaga! Kui jääte pikemaks, tasub internetist järele uurida lõbustuspargi kava: nädalavahetuste õhtuses meelelahutusprogrammis võib näha-kuulda Rootsi popmuusikuid. Hinnad Club One’i püsikliendikaardi esitamisel: – sissepääsupilet 7–64aastastele 99 Rootsi krooni (tavahind 110.-), kehtib ka eriüritustel

•Junibacken •Vasa muuseum •Skansen •Aquaria •Gröna Lundi lõbustuspark

Djurgårdeni saarel on lähestikku mitu toredat muuseumi ja lõbustuskohta: veemuuseum Aquaria, Astrid Lindgreni muuseum Junibacken, Skanseni vabaõhumuuseum-loomaaed, Vasa muuseum ja Gröna Lundi lõbustuspark.

sihtkoht

club one

Hinnad Club One’i püsikliendikaardi esitamisel sissepääsupilet 10 Rootsi krooni soodsam. Lisaks ostud Skansenbutikenis, Lill-Skansenbutikenis ja Bollnästorgetil 10% soodsamad. www.skansen.se

Stockholmist kaugemale

– käepael atraktsioonidele 279 Rootsi krooni (tavahind 310.-) – tasuta sissepääs kuni 6aastastele ja tasuta sõidud atraktsioonidel kuni 3aastastele lastele Pakkumine kehtib kuni 26.09.2014. www.gronalund.com Skansen – vabaõhumuuseumloomaaed Skansen on maailma vanimaid vabaõhumuuseume, mis asub samuti Djurgårdeni saarel. Muuseumi asutas Rootsi filoloog ja folklooriuurija Artur Hazelius 1891. aastal. Hazelius nägi, kuidas industrialiseerimise käigus hakkas vana Rootsi talupojakultuur hääbuma, ja innustus ideest luua n-ö miniatuurne Rootsi, mis aitaks elus hoida terviklikku ja põnevat pilti sellest, kuidas on elanud inimesed Rootsi eri piirkondades. Skansenis on enam kui 150 ajaloolist ehitist, millest vanimad pärinevad 14. sajandist. Hazelius soovis, et Skansen oleks elav muuseum, nii saavad külastajad näha traditsioonilist juustu- ja võitegu, küpsetamist, kudumist, klaasipuhumist jne. Väiksemaid kütkestab Skansenis kindlasti loomaaed, kus on elanikke üle 70 liigi, sealhulgas näiteks ka karud, ja miniloomaaed, kus saab jänesele ja tallele pai teha. Troopikamajas võib ootamatult tõtt vaadata aga väikese ahviga. Kui kõht tühjaks läheb, saab end sisse seada mõnda kohvikusse või piknikukohta. Rootslastel on tavaks kaasa võtta oma piknikukorv ja mis oleks toredam, kui ilusal suvepäeval istuda rohelusse uppunud saarel ja perega piknikku pidada. Skansen on suvisel ajal tõesti väga kaunis, nagu ka kogu saar ja selle ümbrus, mis on rootslastele omaselt hästi hoolitsetud.

sihtkoht

Kolmårdeni loomaparki elamustejahile Kolmårdeni loomapark asub Stockholmist umbes 150 km piki rannajoont alla lõuna poole. Põhjamaade suurim loomapark, kus on ligi 750 liigi esindajad, paikneb suurel maa-alal, kus on loomadele püütud luua võimalikult kodune elukeskkond. Kõige põnevam on muidugi safaripark – võid rippteel sõita üle ohtlike kiskjate elupaiga ja silma vaadata tiigrile ja hundile, näha kaelkirjakut puuoksi näsimas ja sebrasid ringi traavimas. Meremaailmas ootab külastajaid lustlik delfiini show – meie sattusime pahaaimamatult istuma esimesse ritta ja ulakad veeloomad pritsisid meid läbimärjaks, aga lõbu oli laialt, eriti lastel. Eraldi tasu eest saab külastada Tropicariumi, kus näete madusid, skorpione ja sisalikke, võite imetleda koralle ja värvilisi ookeanikalu, uudistada papagoisid ja pärdikuid. Ärge imestage, kui lapsed ei raatsi ära minna ja nuiavad teilt lubaduse tagasi tulla. Et lähiümbruses on nii kämpinguid kui hotelle, võite plaanida kohale jäämist paariks päevaks või kauemakski. Kolmårdenisse saab Stockholmist nii rongi kui bussiga, autoga kulub sõiduks ligi poolteist tundi. Hinnad Club One’i püsikliendikaardi esitamisel päevapilet: – külastajatele alates 13. eluaastast 359 Rootsi krooni (tavahind 399.-) – 3–12aastastele 269 Rootsi krooni (tavahind 299.-) – alla 3aastastele tasuta Soodustus on mõeldud kuni viiele piletile ega kehti koos teiste eripakkumistega. Avatud 25.04.–28.08.2014. www.kolmarden.com. Furuviksparken – loomaaed ja lõbustuspark üheskoos Ka Furuviksparken asub Läänemere rannikul, ent Stockholmist Uppsala suunas põhja poole ja on poolteisetunnise autosõidu kaugusel. Loomaaias vaatamist jagub, siin on üle kuuekümne loomaliigi. Furuviksparken on tuntud oma šimpansite poolest – meie pere noorimad oleks jäänud neid vaatamagi –, ja peab oma missiooniks levitada teadmisi, arusaamist ja austust loomariigi asukate vastu. Loomaaed osaleb ka rahvusvahelistes projektides, mis kaitsevad haruldasi liike väljasuremise eest. Kui lapsed on väiksemad ja tüdivad loomade vaatamisest kiiresti, võite vahelduseks külastada lõbustusparki: siin on suur hulk atraktsioone igas vanuses lõbujanulistele. Palava päeva puhul on

club one

teretulnud võimalus kasta end avarasse basseini, kus on ka liumäed. Furuviksparkeni üks tõmbenumber on Euroopa suurimaid tsirkuseareene, kus saab igal suvel etendusi vaadata – nii on see olnud juba 70 aastat. Park pakub suveajal mõnusat lõõgastust ja ka ohtralt silmailu – siia istutatakse igal kevadel 14 000 taime, mis suvi läbi õitsevad. Hinnad Club One’i püsikliendikaardi esitamisel päevapilet: – külastajatele alates 13. eluaastast 179 Rootsi krooni (tavahind 199.-) – 3–12aastastele 152 Rootsi krooni (tavahind 169.-) Soodustus on mõeldud kuni viiele piletile ega kehti koos teiste eripakkumistega. Avatud 24.05.–24.08.2014. www.furuvik.se

Kui melust ja möllust väsite, võite leida rohkesti piknikukohti, kus maha istuda ja einet võtta, on ka grilliplats, rääkimata jäätise- ja maiustustekioskitest ja söögikohtadest. Pargi kõrval on kämping, nii et ka ööbida on mugav. Skara Sommarlandi saab Stockholmist sõita Skara Sommarland – lusti kogu ka rongiga – lähim rongipeatus on Skövde C, kust perele Et jõuda Skandinaavia suurimasse kogupere- sõidavad liinibussid otse veepargi juurde (vt ka lõbustusparki, tuleb ette võtta pikem sõit – Skara www.vasttrafik.se). Sommarland asub Stockholmist 350 km kaugusel Hinnad Kesk-Rootsis. Siin on tõepoolest tegemist kõigile, Club One’i püsikliendikaardi esitamisel: nagu lubatakse – Skandinaavia suurimas veepargis – päevapilet 296 Rootsi krooni (tavahind 329.-) on tivoli paljude atraktsioonidega, sealhulgas rong, – lapsele pikkusega kuni 1 m sissepääs tasuta millega saab sõita tiiru ümber lõbustuspargi, ja Tasuda tuleb sissepääsu eest, kõik atraktsioonid Ameerika raudtee leebem variant, mis sobib ka sisalduvad hinnas! väiksematele. On auto-, mootorratta- ja kardirajad, Soodustus on mõeldud kuni viiele piletile ega kehti mis pakuvad lusti nii poistele kui tüdrukutele, ja koos teiste eripakkumistega. muidugi liumäed ja basseinid, milles vesi on vähe- Avatud 06.06.–17.08.2014. malt 20 kraadi. www.sommarland.se

Vabalangemine ja õudustemaja TEKST Tiiu Ilu

Koos perega Gröna Lundi teetassi karussellil. Vaikselt keerlema hakanud teetassid kogusid üha hoogsamaid tuure, kuni lõpuks kiskus asi päris pööraseks.

äisime perega Gröna Lundis tänavu mais. Tänav sissepääsude ees oli meie kohale jõudes juba täitunud lõbujanuliste summaga. Õnneks märkas peagi üks lahke lõbustuspargi töötaja, et seisame järjekorras lapsevankriga, ja juhatas meid otsejoones sisse. See oli küll väga tore, sest kibelesime juba hirmsasti kõike järele proovima.

sihtkoht

Foto Kristiina Jürman

Kõik, mida kogesime, oligi ülivahva. Äge oli sõita mere kohale kõrgustesse lennutanud kett karusselliga. Meeldisid väga katapult-vabalangemine ja Ameerika mägede tüüpi adrenaliinirikkad atraktsioonid, mida on seal mitut sorti. Laste lemmik oli naljamaja, kuhu pääses turnides mööda liikuvat treppi, mille astmed kulgesid kummagi jala all eri suunas. Majas endas olid illusioonitoad ja pöörlevad-kõikuvad põrandad. Naljamajast välja sai sõita aga lendava vaibaga. Õudusehuvilistele on Gröna Lundis koguni kaks valikut: tondirong ja õudustemaja. Viimane on nendele, kes vajavad tõhusamat hirmutust. Õudustemajja pääsemiseks peab eraldi pileti ostma, aga selle raha eest jagub õudu küllaga ja kiljatused on tagatud. Üks minu lemmikuid oli teetassikarussell. Kaunite valsihelide saatel vaikselt keerlema hakanud teetassid kogusid üha hoogsamaid tuure, kuni lõpuks kiskus asi päris pööraseks nagu Alice`il Imedemaal. Tahame kindlasti Gröna Lundi veel kord tagasi minna! Asi on seda väärt!

club one

merele

hobustega

TEKST MERIKE LEES fotod Gerlin Kess

Eesti esiratsutajaid Katrin Pill reisib töö tõttu sageli hobustega ja peab laevareisi väga mugavaks viisiks transportida loomi.

“K

ui sõidan üksi mööda Euroopat, siis eelistan laeva, sest laevas saan ma puhata,” ütleb nelja hobuse ja veokiga mööda Euroopat ühest laagrist teise ja võistluselt võistlusele sõitev ratsasportlane Katrin Pill. “Halbadel maanteedel sõitmine võib hobustele mõjuda palju kurnavamalt kui laevareis.” Ehkki merereis on mõnevõrra kallim kui autoga reisimine, eelistab Pill Euroopasse sõita siiski laevaga: Eestist Rootsi, Rootsist Taani ja Taanist Saksamaale. Laevaga ülesõidul saab autojuht puhata ning maanteed on nimetatud riikides nii head, et edasi saab juba kiiresti sõita. “Poolas on aga teed nii kehvad, et seal kulgemine mõjub hobustele

sihtkoht

hoopis kurnavamalt kui laevasõit.” Katrin Pillil ja tema hobustest koosneval tiimil tuleb aasta peale kokku kümmekond laevareisi. Tal on kogunenud hulk väärtuslikke kogemusi hobustega reisimisel. Tunne oma hobust “Mida noorem hobune, seda vähem üritan laevaga sõita,” selgitab ta. “Väga pikka laevareisi ma noorte hobustega väldin, sest kui midagi juhtub, on laeval väga keeruline midagi ette võtta. Vanemate hobuste puhul on teada, kuidas nad käituvad.” Praegu reisib Katrin Pilliga üks viieaastane hobune, kes peab vaat et kõige paremini vastu ja keda üldse ei häiri reisimine. “Trennis ja lühematel

club one

Katrin Pillil ja tema hobustest koosneval tiimil tuleb aasta peale kokku kümmekond laevareisi.

Pikematel laevareisidel peab olema kindel, et

hobune talub transporti hästi. reisidel näed kohe ära, kuidas hobune käitub. Kui loom on närviline, tuleb reisile minekuga oodata.” Pikematel laevareisidel peab olema kindel, et hobune talub transporti hästi. Taani ja Norra vaheline sõit võtab vaid neli tundi, kuid Katrin Pill on sõitnud laevaga ka Tallinnast Rostocki ja see reis kestis üle 20 tunni. Viimasel korral, kui ta oli teel Hollandisse ja sõitis laevaga Rootsi, oli merel torm, mis kõigutas korralikult, ja loomad olid stressis. Hobuste reisihirmu ja stressi maandamiseks erivahendeid ei ole. Maismaal on kõige olulisem jälgida, et sõidukijuhi juhtimisstiil oleks sujuv ja rahulik – siis on ka hobused rahulikud. “Mida rohkem loomad sõidavad ja mida rohkem on neil positiivseid kogemusi, seda rahulikumad nad on,” teab Pill. “Võistlushobused on harjunud reisima ja lähevad auto peale väga hea meelega. Nad usaldavad inimest päris palju.” Hobuseid vedavad haagised on nii ehitatud, et hobune on kindlalt oma koha peal, igal loomal on

pehmete seintega latter ja temaga ei saa midagi juhtuda. “Hobused magavad ka püstijalu, see ei ole neile probleem,” kinnitab Pill. Kui hobune seisab risti laeva sõidusuunas, mõjutab kõikumine teda vähem, kui peaga laeva sõidusuunas olles. Rahustid igaks juhuks kaasas Erakordsete olukordade tarbeks on Pillil alati kaasas rahustid. “Kui hobune läheb hulluks, siis saab ta maha rahustada, et vältida vigastusi nii hobusele endale kui ka teistele.” Samas ei ole ta seni kunagi pidanud rahusteid käiku laskma. “Kui tunned oma hobuseid hästi, oskad sa hinnata, kas nad on reisiks valmis ja kuidas nad võivad käituda.” Hobustega reisile minekuks tuleb varuda heina ja vett. Laevas on hea, sest seal on vesi olemas, mistõttu ei ole seda vaja nii palju kaasa vedada. Allapanu peab olema piisavalt, et ei tekiks probleeme ei hobustel ega teistel.

sihtkoht

club one

TEKST LIIA MERINO

FOTOD TALLInk, Scanpix

Kas mäletate veel, et Tallink City Hoteli asemel oli kunagi kuulus Tallinna teenindusmaja? Sel aastal tähistab Tallink City Hotel 10. sünni päeva, hoone valmimisest möödub aga 40 aastat.

10aastat

Teenindusmaja 2001. aastal.

tempokat teenindust

as teil on Tallinna teenindusmaja fuajeest meeles lennuk, kaater ja hobune, millega sai viie kopika eest sõita ja mille ümber käis kõva tunglemine? Või meenub hoopis, kuidas tutvuse kaudu saadud juuksurikülastusele järgnes käik sama maja fotosalongi, et uus sassoon igavesti ajalukku jäädvustada? See oli teenindusmaja kuldaeg, 1970–1980ndad, ehkki elu käis samas majas edasi 1990ndate alguseski – seal asus esimene erahambakliinik, Olympicu kasiino ja kõige popima kraamiga Lembitu kaubamaja. Pidi mööduma veel 10 aastat, et kunagise menuasutuse asemele kerkiks Tallink City Hotel. Toonane hotelli tegevjuht Üllar Tali meenutab,

hotellid

et tema esimene töine kokkupuude selle hoonega oli juba 1992. aastal, kui ta Xeroxi salongis müügi mehena leiba teenis. Tibukollane telefoniputka 2003. aastal olid aga juba teised lood. “Kohe, kui projekt käima läks ja ehitajatele võtmed üle anti, hakati pihta puhastustöödega, võeti maha vaheseinad ja samal ajal projekteeriti uut hotelli. Kui keldrist kaevas kruusa välja väike kollane Bobcat, käisid ülemistel korrustel juba ehitustööd,” räägib Üllar Tali. Keldrist tuli välja igasugu huvitavaid leide, näiteks oli keegi tallele pannud tuliuue kollase telefoniputka, klaasid ees ja puha. Kuhu eksklusiivne leid nüüdseks on jõudnud, pole

club one

teenindusmaja

Hiiglaslikus teenindusmajas töötas tuhatkond inimest, ameti-

kohad olid hinnas ja tööle said parimad. teada. Reipa ehitustegevuse tulemusena sai uus hotell valmis aasta ja ühe kuuga. Hea tempo tagas seegi, et arhitekt ja sisekujundaja oli üks ja sama inimene − Meelis Press. Nii sai kord nädalas toimuval koosolekul kõik jooksvad küsimused korda ajada, majaomanikule värvinäidised ja muud ideed esitada, töid koordineerida ja tellija soovid tervikuks ühendada. Teinekord olevat Meelis Pressi

hotellid

Tallink City Hoteli maja, endise Tallinna teenindusmaja ajalugu ulatub 1974. aastasse, kui südalinnas avati arhitekt Maimu Kaarnaväli projekteeritud hoone. Teenindusmaja kuulus kogu Eesti teenindusvõrku juhtiva ENSV teenindusministeeriumi haldusalasse. Teenindusmajas asusid mitme teenindusettevõtte töökojad, sealhulgas individuaalõmblusvabrik Lembitu, mis ühtlasi täitis teiste liiduvabariikide seeriatellimusi, iluteenuseid pakkuv tootmiskoondis Junor, puhastusteenuseid osutav Kiir ja linna suurim kübarasalong. Laenutusteenus töötas ka, sealt sai laenata majatarbeid, lauanõusid ja valmisriideid. Majatöötajatele olid kohapeal hambaravi ja arstikabinet, söökla ja puhkeruumid. Hiiglaslikus teenindusmajas töötas tuhatkond inimest, ametikohad olid hinnas ja tööle said parimad.

club one

ideed läinud väga lennukaks, näiteks Aafrika värk ööklubis, sisalikud ja trummipõrin... Omanik laitis aga idee maha, soovitades arvestada kliendi maitsega ehk teisisõnu üle 45aastaste põhjanaabritega, kes laevaski ööklubis käivad. Nii valmis ööklubi Cellar, millele tõi hilisematel aegadel kuulsust residentansambel Laine. Kiirtöö ja -müük Kuu enne plaanitud avamist otsustati, et tuleks hakata hotelli väliskülalistele müüma. Kohale kutsuti välismaa edasimüüjad, et osataks müüa ka Rootsis ja Soomes. “No restoranis hakkasid juba seinad enam-vähem kuju võtma, sisetööd olid pooleli, puitpaneele veel polnud,” muigab Üllar. Rootsist tuligi ligi 30 müügiinimest, kes tolmuseid betoonpõrandaid ja laes rippuvaid juhtmeid nähes üksmeelselt pead vangutasid: “Tahate kuu aja pärast avada?! Meie seda küll veel müüma ei saa hakata.” Ometi nii läks. “Eks lõpp oli päris intensiivne ja kiirustamine maksis ka veidi kätte,” möönab Üllar. Kui hoone avati, olid ülemised korrused alles lõpetamisel.

Retromenüü restoranis City

kut 40 aasta Restoran City pakub vali tamiseks vaa ja st nüü me st use tag tosid. ofo retr ilisi lõbusaid nostalg Pealinna salat City 6 € Karbonaad 12 € € Sünnipäeva sefiiritort 4

Raudne seltskond Paljud Tallink City Hoteli töötajad on olnud hotellis ametis

algusest peale. Alustanud 4–5 kuud enne avamist, mäletavad nad erksalt kõiki algusaja võlusid ja valusid. Vanem majaperenaine Liivi Velleste mäletab, kuidas tüdrukud tassisid mööblit. Ikka oma käte jõuga, kuna lifti sai vaid teatud ajal kasutada. Tartu maantee kontorist kolitigi hotelli vaid mõni päev enne avapidu. “Võib-olla päev enne avamist mõtlesime, et no nüüd on enam-vähem. Läksin õue, seisin postimaja nurga peal ja vaatasin, et on ikka uhke küll, kui tuled põlesid ja postid peegeldasid valgust tagasi,” räägib Üllar. Uhke avamispidu on meelde jäänud teistelegi asjaosalistele. Mis siis, et poolteist tundi enne avamist tuli esimesel korrusel pool vannitäit vett alla. Ehitaja otsustas kontrollida survet! Tollal Best Westerni kaubamärgi nime kandnud projekt lükati kergelt käima ja hakkama saadi ülihästi. Esimese viie kuuga teeniti üheksa miljonit krooni. Toonane müügisekretär Marii Kivinurm ütleb, et sel ajal ei küsitud tubade eest allahindlustki, 2400 krooni ühe toa eest polnud mingi küsimus, kuna nõudlus oli niivõrd suur. Ehkki 2006. aastal loobuti Best Westerni frantsiisist, leiti, et sellest oli ka omamoodi kasu: olid kontroll ja standardid, millest juhinduda, seda enam, et paljud töötajad ei olnud varem hotellimajandusega kokku puutunud. Mariile meenub algusaegadest, kuidas ta unustas ära ühe 100 külalisega konverentsi, kus tuli hommikusööki pakkuda. “Eelmise päeva õhtul kell kaheksa tuli meelde, et homme on ju võileibu vaja, ja kõik kohad, kust neid saada, olid kinni.” Kui pea

Tallink City Hotel aastal 2014: luksuslik vanalinnavaatega Royali sviit.

hotellid

club one

Tallink City Hoteli juubeli puhul meenutasid hotelli algusaegu töötajad, kes asusid ametisse hotelli avamisaasta jooksul ja kes töötavad praegugi City hotellis või mõnes teises Tallinki hotellis. Naised (vasakult) Kairi Jürisson, Külliki Tagaväli, Marii Kivinurm, Helle Tass, Liivi Velleste, Liina Kiviselg, Anniki Tõnson, Kaili Armipaik, Sirje Saaremäe. Mehed (vasakult) Üllar Tali, Kalvi Männisalu, Andres Stein, Jüri Jasska, Oliver Lauga, Rudolf Mannov.

Tants ja tagaajamine Ehkki vastuvõtu administraator Rudolf Mannov ütleb pidulikult, et klient on nende külaline, on juhtunud ka anekdootlikke lugusid. Näiteks meenub talle aastavahetus, kui itaallased lasid 10. korrusel raketi lahti, käis hull kärgatus. Inimesed jooksid segaduses välja, sireenid hakkasid möllama. Teiste hulka ilmusid ka itaallased nagu mehed muiste, et mis toimub ja nemad ei tea midagi. Kuumaverelised naljahambad ei tulnud aga selle pealegi, et hotellis on turvakaamera, ja nii oli korralik trahv soolas. Rudolfile meenub veel aastatetagune seik, kui Briti poissmeeste kamp hakkas end pühapäeval välja registreerima. “Neid oli umbes 15 ja neil oli ligi 20 000kroonine arve üleval. Ma küsisin, kas neil on minibaarist ka midagi võetud. Toateenijalt oli juba info saadud, et on, aga mehed ütlesid, et üks tuba on veel välja registreerimata, nemad maksavad. Ühel hetkel nägin, kuidas kõik 15 lendavad takso peale. Kuna nad olid enne välja printinud oma lennupiletid, teadsin täpselt, mis kell lend väljub. Vastuvõtu töötaja Ando oli autoga, printisin arved välja ja sõitsime lennujaama. Lennujaamas läksime, arved näpus, lennujaama politsei juurde. Valve eskortis meid väravateni, kus olidki Briti poissmehed. Nad ütlesid, et nemad küll ei maksa... Väike politseinik, 60ndates naine, pani juba käe kumminuia peale ja ainus, mis ta öelda oskas, oli: “Teie ei lenda kuhugi. Ei lenda.” Mingi osa andsid nad sulas, ja siis selgus, et rohkem raha neil ei ole.

"Seisin postimaja nurga peal ja vaatasin, et on ikka uhke küll,

kui tuled põlesid ja postid peegeldasid valgust tagasi," Üllar Tali Tegime krediitkaardiga otseühenduse hotelliga ja kaardilt võeti vajalik summa maha.” Isegi, kui säärane action pole hotellis päris igapäevane, tulevad siin töötades kasuks karastunud närvikava, oskus probleeme lahendada ja huumorimeel, olgu teemaks jahutussüsteemi purunemisest tingitud ülikuum toatemperatuur, kadunud kohvrid või väidetavalt ulmeliselt varane check-out. Äpardus majaveiniga Administraator Kaili Armipaik toob nähtavale 2001. aastakäigu punase veini Jacobs Creek, vintage'i, mille Tallinki hotelli direktor Üllar Tali oli andnud töötajaile kingituseks. Veiniga seoses meenutatakse, kuidas 2005. aastal otsustati välja valida majavein. Mõeldi, et kuna kliendid on ju samasugused toredad ja tublid inimesed nagu nad isegi, siis ei hakata veinieksperti kutsuma, vaid tehakse pimetest oma töötajate seas. Ja mis selgus? Rahva lemmikuks sai vein, millel, nagu hiljem selgus, oli juhtumisi korgiviga ja mille professionaalid tunnistasid siiski kõlbmatuks!

hotellid

club one

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

ei jaga, siis peab jagama Prisma. Öö läbi võileibu meisterdanud Marii läks küll värisevi käsi tööle, kuid konverentsikülalised pettuma ei pidanud.

meelelahutus

club one

Kuumadel

lainetel TEKST Sirje Maasikamäe

FOTOD TALLInk

Ei saa me läbi Brasiiliata! Kevad möödus Tallinki laevadel Brasiilia kuumade rütmidega, aga lõbusat melu jätkub ka suveks.

änavuse suve eredamaid sündmusi on jalgpalli-MM Brasiilias. “Brasiilia jalgpalli-MM oli põhjus, miks juba kevadel oli Tallinki laevade meelelahutus Brasiilia võtmes,” selgitab Tallinki meelelahutuse programmijuht Annika Madisson. “Parimad kevadised Brasiilia show’d jätkuvad ka suvel, kuid liiguvad teistele laevadele.” Suvel esinevad Tallinki laevadel Brasiilia showtrupid Streets United ja Up Leon, Hispaania showtrupp Quickstep ja Dance Factory Eestist. Brasiilia show’sid iseloomustavad kuumad rütmid ja tantsud, värvikad kostüümid, rõõm ja lennukus! Brasiillaste etteasted võtsid kevadel põhjamaa publiku lausa hingetuks ja reisijate tänukirjades hüüumärkidega ei koonerdatud. Annika Madisson soovitab kindlasti tulla vaatama Up Leoni, kelle kohta saabus ka väga vahva tagasiside ühelt reisijalt. “Tohutuks elamuseks olid kõik 4 show’d!!!!!!!! Super. Ausalt öelda on see ikka ülikõva sõna, et tegelikult sisuliselt näeb sellist showd ainult maailmas kahes kohas: Rio de Janeiro karnevalil ja Tallinki laevas. Ülilahe ja müts maha 100 x.” (Kirjapilt muutmata – toim.) Mis võiks veel olla parem soovitus! Bossanoova ja päike Showbaaris tantsitavad õhtuti rahvast parimad Brasiilia ja Euroopa bändid. Mahedama muusika sõbrad peaksid kindlasti läbi astuma pianobaarist, kus Brasiilia jazzkvartetid mängivad bossanoovamuusikat: Baltic Queenil esineb Jazz Flame ning Victoria I-l Luiz Quartet.

meelelahutus

club one

Aga kenal suveõhtul tahaks ka värsket õhku, päikest ja päikeseloojangut nautida. Ka sellega pole muret, kinnitab Annika Madisson. “Aega saab veeta päikesetekil, eriti mõnus on päikselise ilmaga. Aga kui Läänemere jahe tuul kipub rasima, saab laenutada sooje pleede. Päikesetekil mängib trubaduur rokk- ja popmuusikahitte. Kindlasti on sel aastal ka uusi esinejaid, kes varem pole üles astunud. Õhtul hiljem saab trubaduuri kuulata pubis.” Aga mida soovitada reisijale, kes pole huvitatud melust ja tahab aega veeta rahulikumalt? “Rahulikumaks ajaveetmiseks paneksin kokku sellise “reisipaketi”: 1. Ööbimine sviidis, kus saab veeta luksuslikult ja romantiliselt aega. 2. Gurmeeõhtusöök laeva à la carte restoranis. 3. Paar mõnusat kokteili laeva pianobaaris live- bossamuusika saatel. 4. Ja kui aega jääb, võib valida lõõgastuse Hera ilusalongis või kohas, kus on alati kuum ja rahulik – saunas,” soovitab Annika. Köitvad show’d kogu suveks Kes on suve algul kruiisil käinud, on oodatud alati tagasi. “Isegi kui tulla suve teises pooles sama laevaga kruiisile, näeb reisija hoopis teistsuguseid show’sid kui suve esimeses pooles,” ütleb Annika Madisson. Showprogrammid vahetuvad laevadel Baltic Queen, Victoria I, Romantika ja Isabelle juuli keskel. Seega on igal laeval suve jooksul lausa kaks erisugust showprogrammi ning iga programm sisaldab omakorda nelja erinevat show’d kruiisi vältel. On piisavalt põhjust, et suve jooksul lausa mitu korda laevareisile tulla! “Juuli keskel algavad Stockholmi kauplustes allahindlused, nii et võib-olla saab kleidi, mis juuni alul silma jäi, siiski soodsamalt ära osta,” annab Annika Madisson väikse vihje naistele. “Ja kingad muidugi ka.” Vaata Tallinki laevade meelelahutusprogrammi www. tallink.ee.

meelelahutus

club one

Kidz Cl ubi suv ekesku ja TEEN s Z-RUUM on ava Baltic tud Queeni l ja Victor ia I-l 2 0.06–30 .08.

Pallimerest pereshow`ni Lõpuks on käes koolivaheaeg! Nüüd on aeg minna lastega merereisile: väiksemaid ootab Kidz Clubi suvekeskus, suuremaid TEENZ-ruum.

onimissein, tasakaalulint, tantsumatid, keksumatid, puutetundliku ekraaniga mängud, suured ratsutamis hobused – kõik see ja palju muudki ootab väiksemaid merereisijaid Kidz Clubi suvekeskustes, mis tegutsevad juunist augustini. Korraldatakse diskosid ja mängujuht viib läbi mänge. “See on täiesti oma maailm lastele,” kutsub lapsi lustima Tallinki meelelahutuse programmijuht Annika Madisson. Ka neil, kes on eelmistel aastatel lastekeskuses käinud, on uudistamist küllaga. “Võrreldes eelmise aastaga on lisandunud atraktsioone ja Baltic Queeni suvekeskus on täiesti uue lahendusega,” selgitab Annika Madisson. Nüüd tegutseb Kidz Clubi suvekeskus laeva vööriosasse jäävas Tango baaris, kus on avarad merevaated, mõnus lava ja tantsuplats. Avatud on suur baar ning Tango baari ette jääb ka kohvik, kus müügil soojad toidud ja joogid. Pliiatsid ja joonistuspaber on lastenurgas alati olnud, aga sel aastal on ka joonistamine eriline. Joonistada saab Mikkeli muuseumis avatud näituse “Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist” teemal ning agaramatele on kingituseks näitusega kaasnev värvi- ja juturaamat “Kalavõrk ja piimamannerg”. Muidugi on ikka avatud lelude ja pallimerega Kidz Clubi mängutoad, kus saab ka multifilme vaadata. Mängujuht teeb lastele näo- ja käemaalinguid ning võtab koos nendega ette muudki põnevat. Lastega koos käib hullamas ja mängimas ka üks nende suuremaid lemmikuid Lotte.

TEKST Sirje Maasikamäe FOTOD EGERT KAMENIK, TALLINK

TEENZ NOORTEALA Suuremaid lapsi, kes pallimere-east välja kasvanud, ootab TEENZ, mis esimest korda oli avatud

lapsed

club one

astega Arvesta reisikaasl tib

jalgi keh Laevas nagu igal pool mu laevasõitjad gel: ree e tus aus e ikus vastast . Kõigi ijaid reis i teis peavad austama ka vanemad ksid pea ides huv use turvalis on showbaari arvestama, et hilisõhtul tsimiseks tan d eldu mõ and põr tantsu e jookslast pole täiskasvanutele, see ise koht. skm liula ega ise ram mü mise,

Lõunanaabrite leiutatud mänguga Kenoss saab täpsust proovile panna.

Lastepärased menüüd Suvel on lastekesksem ka söögikohtade toidu- ja joogivalik. Baaridest saavad väiksed reisijad spetsiaalselt nendele mõeldud mahlakokteile, mis on eriti lahedates kõrgetes kõrrega pudelites. Mõnusad lastetoidud on buffet-restoranis ja à la carte restoranides. Väikesed à la carte restorani külalised saavad kingituseks Lotte värvimiskohvrid.

möödunud aastal. “Noortele on olulised arvutimängud ja iseseisvus – nad soovivad olla pigem omaette ja omavahel,” selgitab Annika Madisson, miks on teismelistele oluline oma ala. Seal on ka noortejuht, kes viib läbi võistlusi Kinect Xboxiga, korraldab viktoriine ja isegi tantsumaratoni. Uudne on lauamäng Kenoss: see on lõunanaabrite leiutis, millega huvilised saavad oma käelist täpsust proovida. TEENZ-ruumis kõlab noortemuusika ja saab lehitseda ajakirju. Õhtused etendused peredele Need lapsed, kel jagub veel energiat ja jaksu, on oodatud õhtul showbaari, kus kell 22 algavad Dance Factory või Quickstepi trupi etendused, mis on mõeldud kogu perele. Kaasa saab elada lõbusale sportlikule pereshow’le koos üliägedate maskottidega või lugudele “Alice Imedemaal” ja “Tuhkatriinu”. Ei ole vaja karta, et lapsed ei saa etendusest aru. Annika Madisson: “Alice Imedemaal” ja “Tuhkatriinu” on üles ehitatud tantsule ja laulule ning sobivad igale vanuserühmale.”

lapsed

club one

Lõbusad üllatused

Laevapoodidest leiad vahvaid magusaid ja lõbusaid üllatusi nii poistele kui tüdrukutele. 1. Angry Birdsi lõhnakomplekt EdP 4 x 5 ml 28.98 € 2. Top Model My Dream EdT 50 ml 21.48 € 3. Haribo The Smurfs 450 g 3.95 € 4. Bassett's Bertie 215 g 4.95 € (Club One'i hind 4.20 €) 5. Kinder Surprise Aviator 140 g 16.90 € 6. Chupa Chups Animals 60 g 7.95 € (Club One'i hind 6.75 €) 7. Chupa Chups The Smurfs House 72 g 7.70 € (Club One'i hind 6.50 €)

Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liinil.

lapsed

club one

Leia õiged

vastused

Mis aastal taasavati pärast Teist maailmasõda reisilaevaliiklus Tallinna ja Helsingi vahel ning mis oli esimese reisilaeva nimi?

a. umbes 5 miljonit b. umbes 500 000 c. umbes 10 miljonit

a. 1965 Vanemuine b. 1989 M/L Tallink c. 1994 Vana Tallinn

Üks viimaste aastate populaarsemaid ja enim tõlgitud rootsikeelseid raamatuid on “Män som hatar kvinnor”, mis on tõlgitud ka eesti keelde. Mis on raamatu eestikeelne pealkiri?

Taani ja norra keel on Rootsi keele sugulased. Rootsi keeles kirjutatud teksti on lihtne taani- ja norrakeelsest eristada. Milliste tähtede abil?

a. rootsi keeles puudub täht ö b. rootsi keeles puudub täht ä c. rootsi keeles puuduvad tähed æ ja ø

a. Lase sisse see õige b. Lohetätoveeringuga tüdruk c. Punane hunt

Mitu inimest maailmas räägib soome keelt emakeelena?

Kuni Teise maailmasõjani elas Eestis Rootsi rahvusvähemus, kellest enamik põgenes Rootsi. Aga ka tänapäeval elab Eestis rootslasi. Milline on eestirootslaste rahvapärane nimetus?

Mida tähendab soomekeelne lause “Viineri on tuore ja makea”?

a. saarerootslased b. rannarahvas c. rannarootslased

a. Viini sai on värske ja magus b. Viiner on toores ja mage c. Viiner on värske ja mage

Eelmises ajakirjas ilmunud ülesannete õiged vastused. 1. 2. 3. 4. 5.

b. d. c. b. a. valge. b. seisev. c. must. d. kuldne. e. kolm. 6. a. Rootsi, Soome ja Eesti. b. Taani, Rootsi ja Soome. c. Eesti, Leedu, Venemaa ja Saksamaa. d. Taani, Rootsi, Soome, Läti ja

Poola. e. Eesti, Leedu, Venemaa ja Saksamaa. 7. kamm der Kamm saksa 8. kapsas kapusta vene 9. kauss kauss läti 10. kukkel kukulis läti 11. riik rike rootsi 12. kleit das Kleid saksa 13. sangar sankari soome

lapsed

club one

Club One 1/2014 ilmunud küsimustele õigesti vastanute seast naeratas loosiõnn Rasmus R.-le Viljandimaalt. Saada vastused meiliaadressil clubone@tallink.ee või aadressil Club One, Sadama 5/7, 10111 Tallinn. Kõikide õigesti vastanute vahel loositakse välja Rootsi kruiisi kinkekaart neljale. Ootame vastuseid kuni 11. augustini.

FREE M&M’s WATCH

with 2 Maxi pouches of M&M’s ® M&M’s and the M&M’s Characters are registered trademarks. © Mars 2014.

Igale maitsele midagi!

TEKST SIIRI ROOSTIK

Tallinki kruiisilaevade buffet-restoranides on taas uudiseid – rikkalikum valik on moodsat street foodi, aasiapäraseid hõrgutisi ja palju muud. Igale maitsele midagi!

uured ümberkorraldused kruiisilaevade buffet-restoranide menüüs ja väljapanekutes tehti juba paar aastat tagasi. “Paar aastat tagasi muutsime kogu buffet-kontseptsiooni,” selgitab Tallinki peakokk Anti Lepik. “Vanasti oli meil nn võileiva-buffet, kus toidud olid järjestuses: külmlaud, kuumlaud ja magustoidulaud. Praegu võib öelda, et buffet on nagu toiduturg erinevate laudadega: on köögiviljamarket, salatimarket, antipastimarket, street food, kuumlaud, jäätiselaud, juustulaud, magustoidulaud jm.” Kuid ajaga muutuvad ka reisijate ootused. Selle suve üks suuremaid uudiseid buffet-restoranides on street foodi market. “Street food on aina populaarsem, sellest räägitakse üha rohkem ja rohkem,” tutvustab Anti Lepik trende ja loetleb mõned kuulsad ja populaarsed tänavasöögid, mis on nüüdsest buffet-menüüs. Need on tikka kana (India), pulled pork (USA), Aasia nuudlid (Tai), tortiljad ja nachod.

toit

FOTOD HEIKI LAAN

“Uuendusi on ka sushilauas, kuhu nüüd on lisandunud teisigi aasiapäraseid hõrgutisi, näiteks kevadrullid ja wakamesalat. Ka teiste marketite toiduvalikus on muudatusi, aga seda võiks juba tulla ise kohapeale kaema ja nautima!” kutsub Anti Lepik. Kergelt ja tervislikult Suvel tahaks ikka rohkem midagi värsket ja kerget. Ka värske kraami valik on buffet´s hooajale omaselt rikkalikum: köögivilja- ja salatimarketist leiab igaüks endale sobiva värske rohelise pala ning saab kokku panna toidu, mis parajasti isutab. Praegu on hinnas tervislikkus ja öko, üha enam eelistatakse mahetoitu ja naturaalsust. Kas suurte laevade restoranis on üldse võimalik neid põhimõtteid järgida? “Tervislikkusele mõtleme kogu aeg ja vastavalt sellele, kuidas muutuvad klientide soovid, ka tegutseme,” kinnitab Anti Lepik. “Ka uuendatud

club one

Osta buffet-õ htusöök eelmüügist!

Rikkaliku buffet-õ htusöögi hinnad eelmüügist ostes: • täiskasvanud 29 €, • 12-17aastased 15.50 €, • 6-11aastased 10.50 €. Alla 6aastastele las tele on buffet tasuta, kui lapsev anem on ostnud toitlustuse Rootsi lauas.

Hinnad kehtivad Tal linna-Stockholmi liinil. Club One'i klie nt teenib ostudelt boonuspun kte.

buffet´s oleme võtnud sihiks, et oleks rohkem värskust ja vähem säilitusaineid. Hästi palju asju teeme ise või tehakse spetsiaalselt Tallinkile, arvestades uudseid maitseid ja naturaalsust. Näiteks mitmeid leiva- ja saiatooteid küpsetatakse spetsiaalselt meie buffet-restorani tarbeks.” Valikut suurtele ja väikestele Lastele on mõeldud eraldi väike buffet-laud, kust nad leiavad endale meelepärased toidud. “Nagu me teame, on lastel kindlad toidueelistused. Oleme sellega arvestanud, et neile meele järele olla,” räägib Anti Lepik. Lastelaual on friikartulid, milleta kahjuks ei saa läbi ükski laps, kuid on ka värsked köögiviljad (tomat, kurk) ja lihapallid. Kananagitsate asemel on nüüd tervislikum kanafilee, magustoiduks on pannkoogid ja jäätis.

Buffet-restorani laiast valikust leiab toitusid, mis on tuntud nii eestlaste, rootslaste kui ka muu maailma toidulaualt. “Oleme buffet-menüü koostamisel arvestanud nii aastaaja, eri rahvuste kui vanuserühmadega. Seega, valik on rikkalik: jaluta laudade vahel ning vali endale sobivad palad, mida taldrikule panna ja lauas nautida!” Suvel reisitakse palju ning laevad mahutavad üle 2000 inimese – ja kõik tahavad ju hästi süüa ja meeldivalt aega veeta. Anti Lepik: “Restorane on laevadel 4–5 ja igale maitsele. Sõltuvalt laevast on köögis ühes vahetuses tööl 15–25 kokka. Suvel võetakse ka lisatööjõudu, et kõik meie kliendid saaksid reisist maksimaalselt meeldiva elamuse. Meie personal on professionaalne ja aastatega välja kujunenud ning oskab arvestada ka suurema hulga reisijatega.”

Mis peab buffet´s kindlasti olema? Suvel kindlasti kergemad toidud ja talvel jälle vastupidi, rammusamad, et suudaks külmale kargele talvele vastu panna. Arvestame kindlasti oma klientide maitsete eripäradega. Näiteks jõulude ajal peavad buffet´s kindlasti olema eri rahvusest klientide traditsiooni-

toit

lised jõulutoidud, samas miksime sinna sisse ka uudsust. Kõige traditsioonilisemad toidud, mis on menüüs kogu aeg olnud, on ehk graavilõhe ja terved krevetid. Kuumas lauas lihapallid või mingi versioon nendest.

club one

“Vaid piiratud kujutlusvõimega inimene ei suuda šampanja joomiseks põhjust leida,” olevat öelnud kirjanik Oscar Wilde.

Kihisev

kuninglik jook TEKST HELENA SAAR Fotod Shutterstock, Tallink

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

õepoolest, seda kihisevat kuninglikku jooki on nauditud juba üle 350 aasta ning põhjus, miks avada šampanjapudelit, ei pea olema sugugi üksnes vana-aastaõhtu või perepea juubel. Jaanika Jõgiste, Tallinki veinikategooria tootejuht, kinnitab, et viimase kolme aasta jooksul on vahuveinide ja šampanjade populaarsus tunduvalt kasvanud. “Kui varem osteti vahuveine pigem tähtpäevaks ja tervitusjoogiks, siis nüüd on inimesed avastanud, et need sobivad paljude roogadega ning passivad ka kogu õhtu jooksul joomiseks,” kirjeldab Jaanika Jõgiste uuemaid trende. Kunagi oli Champagne’i maakonnas Kirde-Prantsusmaal valminud šampanja vaid kõrgklassi jook ning veel kümmekond aastat tagasi käis šampanjaga kaasas elitaarse joogi kuvand. Kuid aeg läheb edasi ja tundub, et 21. sajand on teinud oma korrektiivid.

jää mahendab jooki ning seda on seetõttu võimalik kogu õhtu jooksul nautida. Teiseks mahendab jää ka joogi gaasilisust. Kuna maailmas võtab aina enam hoogu keskkonnasäästlik tootmine ja tarbimine, on öko jõudnud ka veinimaailma. “Orgaaniline vein on tõusev trend kogu maailmas. Orgaaniliselt toodetud veinide ja vahuveinide puhul ei ole viinapuude kasvupinnast 3–5 aastat keemiliste väetistega rammutatud ning ka marju ei pritsita keemiliste tõrjevahenditega,” tutvustab Jaanika Jõgiste ökomaailma. Ka Tallinki laevadel saab proovida kolme orgaanilist vahuveini ja ühte orgaanilist šampanjat. Maikuus vahetus Tallinki laevadel kogu šampanjade, muude vahuveinide ja veinide valik ning uues sortimendis jagub põnevaid leide küllaga. “Taittingeri šampanjamaja on FIFA ametlik koostööpartner ning nad on välja tulnud tänavu suvel Brasiilias toimuva jalgpalli-MMi ametliku šampanjaga. Taittingeri kinkepakendis FIFA šampanja on limiteeritud koguses meie laevadel saadaval ning tasub teada, et mujal Soomes, Rootsis ja Eestis Taittingeri MMi šampanjat ei müüdagi – ainult Tallinki laevadel,” tunneb Jaanika Jõgiste uhkust.

“Joon šampanjat, kui võidan – et tähistada. Ja joon šampanjat, kui kaotan – et end lohutada.”

Napoleon Bonaparte

Marjad ja jää leiavad tee vahuveinini Vahuveinide maailmas on korrektiivid igatahes põnevad, sest viimastel aastatel oleme tunnistajateks olnud üsna paljudele uuendustele. Näiteks on hakatud tootma vahuveine, millele on lisatud marju. Üks esimesi oli Fresita Tšiilist, millele lisatakse nii maitseks kui värvinüansiks värskeid maasikaid. Ka Tallinki laevade kauplustest ja restoranidest-baaridest leiab nii mitmeidki marjalisandiga vahuveine, näiteks nimetatud Fresita või Extra Fruit Pamplemousse. Marjaseid kihisevaid vahuveine soovitab Jaanika Jõgiste näiteks suvisele terrassipeole. Kuid marjad pole sugugi kõik, millega kihisevate jookide austajaid üllatatakse. J.P. Chenet tuli välja Ice Editoniga, mida serveeritakse rohke jääga. Esiteks

Eestlasele magusam, soomlasele kuivem Jaanika Jõgiste on üks kahest inimesest, kellest sõltub Tallink Silja laevade pardal pakutavate veinide, vahuveinide ja šampanjade valik. Valiku tegemisel tuleb klientide eelistusi põhjalikult tunda ning mis seal salata, inimeste eelistused olenevad nii rahvusest kui ka vanusest. Näiteks eelistavad vanemaealised pigem magusamaid veine ja vahuveine, nagu ka päris noored, kes alles avastavad veinimaailma. Eestlaste konkurentsitu lemmik on magusapoolne Martini Asti, menukad on ka proseccod. Soomlaste ja rootslaste eelistus kuulub aga kuivematele jookidele ja meie põhjanaabrite ühe suure lemmikuna toob Jaanika Jõgiste välja cava.

“Šampanja on üks asi, mis annab mulle särtsakust, kui tunnen end väsinult.” Brigitte Bardot Louis XV, Napoleon ja Churchill

Peale üldteada fakti, et kõik kolm olid omal ajal tähtsad riigivalitsejad, ühendab neid suurmehi ka armastus šampanja vastu. Legend räägib koguni, et Päikesekuningas Louis XIV ei joonudki muud kui šampanjat. Vahuveini valmistamine sai alguse Kirde-Prantsusmaal Champagne’i maakonnas ning suuri teeneid selle kunsti täiuseni lihvimises oli ühel benediktiini mungal, kelle nime kannab tänapäevalgi kuulus šampanjamaja – Dom Pérignon. Tema arendas 17. sajandi lõpul välja šampanjavalmistamise tehnoloogia ning suutis välja mõelda ka selle, kuidas pudeleid kääritamise ajaks õhukindlalt sulgeda. Siiski oldi tollal hädas šampanja pudelisse püsima saamisega, sest tugevast klaasist pudeleid veel teha ei osatud ning kääritamisel tekkinud süsihappegaas kippus jooki pudelist välja suruma, nii et killud taga. Varsti suudeti siiski ka paksust klaasist pudeleid tootma hakata ning see pani aluse šampanjade laiemale levikule, kuna nüüd oli neid võimalik ohutumalt transportida.

Iga vahuvein pole šampanja Vahuveini valmistamiseks on laias laastus kaks meetodit. Esimene neist on traditsiooniline ehk šampanjameetod, mille puhul kolme viinamarjasordi (Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier) segamisel saadud baasvein pannakse pudelisse koos suhkru ja pärmiga käärima ning mull ehk süsihappegaas tekib pudelisse loomulikul teel. Kuigi šampanjameetodil valmistatakse vahuveine ka näiteks Hispaanias, kus neid tuntakse cava nime all, ning Prantsusmaal väljaspool Champagne’i maakonda villitakse crémant’i vahuveini, ei tohi neid šampanjaks kutsuda. Šampanja nime võivad kanda ainult Prantsusmaal Champagne’i maakonnas valminud vahuveinid. Teine vahuveini valmistamise meetod kannab nimetust charmat. Erinevalt šampanjameetodist võib joogi valmistamiseks kasutada ükskõik millist viinamarjasorti ja kääritamine toimub survetankis. Seejärel villitakse jook pudelisse. Nii valmistatud vahuveinid kannavad näiteks Itaalias nimetust prosecco ja Saksamaal sekt.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

joogid

club one

Šampanjad

Vahuveinid

Taittinger Brut Reserve FIFA kinkekarp 39.70 €

Tenuta Ca’ Bolani Prosecco Brut 8.50 €

Tänavuse Brasiilias toimuva jalgpalli- M Mi ametlik šampanja. Soomes, Rootsis ja Eestis seda ei müüda, võimalik osta vaid Tallinki laevadelt.

Väärt Itaalia vahuvein, mis valiti nn laeva vahuveiniks ja jääb valikusse kaheks aastaks. Iseloom: puuviljane, aromaatne, õuna ja magusmandli maitsega, hästi tasakaalustatud.

Iseloom: elav, värske, elegantne ja röstine.

Bollinger Special Cuvée Brut 43.70 €

Bottega White Gold 16.95 €

Väidetavalt James Bondi lemmik šampanja.

100% Pinot Noir. Jääb silma uuendusliku sleave-bottle’i poolest: pudel on kaetud kilega.

Iseloom: röstine, tunda kerget kollast ploomi, biskviiti, nugatit ja tsitrust

Iseloom: rikkalik ja elegantne, kergelt röstitud kohv, mandlid.

Dom Pérignon Cuvée Blanc Vintage 2004 109.70 €

Antica Fratta Franciacorta Brut 21.50 €

Väga hea aastakäigu šampanja.

Vahuveinide absoluutne tipp Itaaliast, mida itaallased ise kutsuvad uhkelt oma šampanjaks.

Iseloom: rikkalik ja elegantne, tunda kergelt röstitud kohvi ja mandleid.

Iseloom: elegantne, karge ja värske, meeldivalt tasakaalus.

Canard-Duchêne Cuvée Léonie 28.80 €

J.P. Chenet Medium Dry SparklingWine Ice Edition 6.20 €

Tegemist on nn laevašampanjaga, mis jääb valikusse kaheks aastaks.

Vahuvein, mida serveeritakse jääga. Pudel on uuenduslik, kilega kaetud ehk nn sleave-bottle.

Iseloom: puuviljane, rösti-, vürtsi- ja vanillivarjunditega.

Iseloom: kreemjas ja pehme, lilleline, puuviljane, grillitud mandli aktsendiga.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

joogid

club one

Klubijoogid juunis

Sapphire East Buck

Gin & Tonic Re-Imagined

4 cl Bombay Easti džinni 16 cl Ginger Ale’i toonikut laimiviil

4 cl Bombay džinni 16 cl toonikut laimiviil

Bombay Sapphire Bramble 4 cl Bombay Sapphire’i džinni 1 cl Chambordi likööri 1 cl sidrunimahla 1 cl suhkrusiirupit 2 sidruniviilu

Kokteilide hind Club One’i kliendile 5.90 € Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liinil.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

joogid

club one

Dino

(alkoholivaba) 8 cl õunamahla 8 cl Sprite’i 2 cl Monini maasikasiirupit Kaunistuseks apelsiniviil, kirss ja valgustikk. Hind Club One’i kliendile 3.50 €

kliendid Club One'i .09.2014 saavad 14 na SEB Tallin toimuvale eruda e r t e regis il n o t a r a m samalt. 20% sood

Start sportlikule eluviisile

TEKST Sirje Maasikamäe

FOTOD scanpix

“Stardihetk on emotsionaalselt liigutav nii osavõtjale kui korraldajale,” ütleb SEB Tallinna maratoni peakorraldaja Mati Lilliallik. Kas inimesel, kes pole enne trenni teinud, on suve algul hilja otsustada, et ta tahab septembris Tallinna maratonil 10 km joosta või kõndida? Liigutamisega alustada pole kunagi liiga hilja! Kõik sõltub valitud eesmärgist ja mõõdukast ettevalmistusest. Igaühele on jõukohane kõndida SEB Tallinna maratonil 10 km. Peamine on võtta jõu kohane ja reaalne eesmärk ning liikumisest eelkõige rõõmu tunda. Eestlaste liikumisharrastuse kohta tuleb vastukäivaid sõnumeid: rahvaspordisündmused püstitavad osavõtjatearvuga rekordeid, aga statistika järgi liigume liiga vähe. Kuidas teie kui suurte rahvaspordisündmuste korraldaja olukorda hindate? Minu hinnangul on Eesti inimeste liikumis aktiivsus viimastel aastatel oluliselt kasvanud, võiks isegi öelda, et liikumine on muutunud trendiks. Usun, et Eesti inimene liigutab ennast suhteliselt palju, kas või füüsilist tööd tehes, aga see ei pruugi alati kajastuda liikumisharrastuse statistikas. Muretsema peaksime eelkõige selle üle, et noored liiguvad vähem. Viimasel kümnendil on kooliprogrammis kehalise kasvatuse ja sporditundide arv pidevalt vähenenud ja see jätab oma jälje.

toetaja

SEB Tallinna maraton on hirmus suureks paisunud, viimati oli juba üle 20 000 osavõtja. Kas nüüd on piir ees või annab veel kuskile areneda? Sellise tulemuseni oleme suutnud jõuda tänu tublidele partneritele ja aastatepikkusele tööle. Arvan, et praegused võimalused lubavad SEB Tallinna maratonil veel kasvada küll: eeskätt pikematel distantsidel ja ka programmi laiendamise kaudu. Samas pole ürituse pidev kasv eesmärk omaette. Korraldajatena püüame eelkõige pakkuda osalejatele meeldejääva ja emotsionaalse sündmuse, tagades turvalise keskkonna ja hea teeninduse. Kui oluline on leida spordisündmustele toetajaid? Kas toetajateta jääks midagi tegemata? Toetajate panus rahvaspordisündmustesse on väga oluline. Ettevõtete toetus moodustab ürituse eelarvest 40–50 protsenti. Ilma selleta poleks mõeldav läbi viia heal tasemel spordiüritusi. Osavõtjad vaatavad ikka, mis on auhinnaks. Kas Tallinki sooduspakkumine meelitab inimesi spordiüritusele? Tänu Tallinki eksklusiivsele pakkumisele on nii mõnigi inimene leidnud tee liikumisharrastuse juurde. See on harrastussportlastele suurepärane lisamotivaator.

club one

SEB Tallinna maraton 2014 •

•

10.–13. septembrini kella 10–19 on avatud infopunkt Kaarli parklas Vabaduse väljaku kõrval 13. september 14.00 Mesikäpa lastejooksud Vabaduse väljakul 17.00 Nike noortejooks 18.00 SEB Tallinna maratoni ava tseremoonia Vabaduse väljakul

•

14. september 7.00 avatakse võistluskeskus Kaarli parklas 9.00 SEB Tallinna maratoni start 11.30 21,1 km start 13.10 MyFitnessi soojendusvõimlemine 13.30 10 km jooksjate ja käijate/ kepikõndijate start 14.30 Autasustamine 16.00 Finiši sulgemine

Kui tihti ise laevaga sõidate? Kas Soome ja Rootsi viivad tööasjad või hoopis sõbrad, kontserdid, sport? Laevasõite tuleb ikka ette nii Soome kui Rootsi suunal ja kõik nimetatud põhjused peavad paika küll. Meie korraldustiim on käinud Tallinkiga Stockholmi ja Helsingi maratonidel kogemusi omandamas ja rootslasi-soomlasi Eestisse meelitamas. Samuti oleme kasutanud Tallinki laevade häid võimalusi koolitusteks ja tänuüritusteks. Üks asi on spordisündmustel osalejate arv, aga oluline on ka sisuline areng. Mis on viimasel ajal paremaks või mugavamaks muutunud? Eestis korraldatavate spordiürituste tase on hea ja põhjust häbeneda pole. Kindlasti tuleb ajaga pidevalt kaasas käia ja areneda kõigis valdkondades. Aastaid tagasi võeti jooksudel aega stopperiga ja veel hiljuti jooksujalatsi külge kinnitatud aja võtukiibiga. Praegu on ajavõtutehnoloogia lubanud kiibi kinnitada võistleja stardinumbri tagaküljele, mis teeb selle mugavaks osalejale, aga vähendab ka korraldajate koormust. Kui näete suurüritustel tuhandeid sportlikke inimesi, kas tunnete rõõmsat erutust

NB! Programmi võib tulla kellaajalisi muudatusi! Distantsid: maraton 42 195 m poolmaraton 21,1 km 10 km jooks ajavõtuga 10 km käimine/kepikõnd ajavõtuta lastejooksud

või mõtlete korraldajana pigem – peaasi, et mingit jama ei juhtuks? Eks korraldaja mõte peab liikuma alati paar sammu tegelikkusest ees. Aga stardihetked on kindlasti emotsionaalselt liigutavad ühtviisi nii osalejale kui korraldajale.

“Minu hinnangul on Eesti inimeste liikumisaktiivsus viimastel aastatel oluliselt kasvanud, võiks isegi öelda, et liikumine on muutunud trendiks.” Suurürituste korraldamisega kaasneb kindlasti omajagu närvikulu. Kuidas stressi maandate? Teen samuti mõõdukalt trenni – näiteks jooksen metsas või mere ääres. Mulle meeldib käia hea seltskonnaga reisimas nii mööda Eestimaad kui kaugemal. Vahetu stressimaandaja pärast üritusi on mõnus puuküttega saun. Oma lõbuks olen sporti teinud ja ennast liigutanud koolipõlvest alates. Sportlik eluviis on minu elustiil ja parim akude laadimiskanal. Hea füüsiline vorm hoiab ka vaimu terava.

toetaja

club one

UUDISED Foto Külli Tedre

Suurejooneline ratsaspordifestival 3.–5. oktoobrini toimub Saku Suurhallis taas suurejooneline ratsaspordifestival Tallinn International Horse Show. Festivali kolmel päeval on kõrgetasemelised rahvusvahelised ratsavõistlused ja hobushow’d, mis tipnevad Tallinna Maailmakarika etapi peaala, Alexela Grand Prix’ga. Sündmuselt leiab midagi põnevat igas vanuses hobusehuviline. Euroopa parimad hobused ja ratsanikud võtavad mõõtu takistus- ja koolisõidus, kuid igasse võistluspäeva on pikitud ka tipptasemel meelelahutust ning kõige pisemaid ootab lõbus lasteala.

Club One’i liige on kasulik olla, sest tavahinnast soodsamalt saab pääsmeid mitmele kultuurisündmusele. Club One’i klientidele on Piletilevist Sõru Jazzi kolme päeva pilet 36 eurot (tavahind 39.-). Soodustusega saab osta kuni neli piletit. Piletilevi sooduskood on Clubone36. Club One’i liikmele on soodsam ka Tuletorni kontserdi pääse: kahe päeva pilet maksab 22 eurot (tavahind 25.-). Soodustusega saab osta kuni neli piletit. Piletilevi sooduskood on Clubone22. Tuletorni kontserdi piletid on müügil alates 1. juunist. NB! Club One’i sooduspileteid kontsertidele on võimalik osta vaid Piletilevist, kohapeal neid ei müüda.

Meri ja maa 120 meetri kõrguselt Juunis avatakse Tallinna Sadama A-terminali ja kruiisilaevade kaide vahelisel alal põnev atraktsioon Balloon Tallinn, kus saab merd ja maad imetleda 120 m kõrguselt. Balloon Tallinn on hiiglaslik maa külge ankurdatud heeliumpall, mille külge kinnitatud gondel mahutab kuni 30 reisijat. Selge ilma korral on nähtavus üle 40 kilomeetri. Täpsem info www.balloontallinn.ee.

Erikruiis lastele ja vanematele Tule lastele ja nende vanematele mõeldud Stockholmi erikruiisile juba 16.–18. juunini! Kruiisilaeval Victoria I on mitmekülgne, lõbus ja arendav programm väikelastele ja emadele-isadele. Kohal on lasteklubi Väike Päike lapsehoidjad. Minnes ja tulles saab vaadata Tallinna Lasteteatri Lepatriinu etendusi “Ajamasin” ja “Valge vares”. Beebidele ja väikelastele on võimlemistunnid. Lastega mängib piraat, saab meisterdada Naturelle Beadsi pärlitega ja diskol koos Lottega tantsida. Kõigile lastele jagavad kingitusi Hipp ja Tallink. Vanemate olemise teevad mõnusaks Hera Salongide tasuta õlamassaaž ja parafiini-kätehooldus. Broneeri reis www.tallink.ee.

Ahhaamaailm laevas

Foto tallink

Soodsamalt kontsertidele

uudised

club one

Sel suvel pakub suurtele ja väikestele teadmishimulistele avastamis- ja õppimisrõõmu teaduskeskus Ahhaa. Laeva Victoria I konverentsikeskuse väikses Ahhaa-maailmas on lastel võimalik juttu puhuda robot Oskariga. Tutvust saab teha laine-eksponaadiga, luukerekaamera ja reoskoopilise vedelikuga. Ennast võib jälgida kõverpeeglites, teha värvilisi varjusid, hiilida mööda lõputut tunnelit ja katsuda plasmapalle. Uurida saab ka kaleidoskoopi. Ahhaa-maailm on Viktoria I-l avatud juuni lõpust augusti lõpuni ja on kõigile tasuta.

a new fragrance

salongides Ilusaks Tallinki ilu Hera Salongidesse!

vatesse Tule Tallinki hotellides asu d 15% saavad Club One'i kliendi ni eva apä nelj ast äev Esmasp a alates seg mu ksu ide iluteenustelt ma soodustust Hera Salong d on 5% ote gito Müü . dele etti kehti pak 30 eurot. Soodustus ei ference Hotelis kehtib Tallink Spa & Con soodsamad. Pakkumine 4. 201 12. 31. kuni ja Tallink City hotellides ntidele 5% g pakub Club One'i klie Tallink Hotel Riga ilusalon elt. det too ja telt teenus soodustust tavahinnaga

Milliseid iluprotseduure ei tohiks suvelgi unarusse jätta? Nõu annab meigi- ja grimmikunstnik Maarja Järvsoo.

Suvel on

jumet

ohe-kohe on kätte jõudmas imeline suvi. Paljud naised arvavad, et suvel oleme kaunilt pruunid ja võime täielikult unustada kosmeetikatooted. Päris nii see ei ole. Annan mõned lihtsad soovitused, kuidas end ka suvisel ajal eriti kauniks muuta. NÄONAHA PUHTUS. On naisi, kes arvavad, et kui näole ei ole kantud meigitooteid, siis pole ka vaja näopuhastuspiima ega -toonikut. See on väga ekslik arvamus. Öö jooksul eritab näonahk higi, rasu ja igasugu jääkaineid. On väga oluline puhastada hommikul nägu korralikult ja siis kanda näole päevakreem. Õhtuks kleepub näole ka mustust meid ümbritsevast keskkonnast. Kõigest sellest tuleks nahk hoolikalt puhastada, et meid ei hakkaks kimbutama nahaprobleemid. NB! Kord nädalas tuleks nägu koorida näokoorimiskreemiga, et eemaldada surnud naharakud. Nii saame endale ilusa, ebatasasusteta näonaha. KREEMITAMINE. Suvel on päike väga intensiivne. Kindlasti peab kaitsma oma lapsi ja loomulikult ka ennast päikesekaitsekreemiga. Päikesekaitsekreem tuleb appi ka neile, kes on hädas pigmendilaikudega. Unustada ei tohiks ka niisutavaid kreeme, muidu vananeb päikese tõttu kuivemaks muutunud nahk veelgi kiiremini. NB! Suve alguses on väga hea võimalus

ilu

anda oma nahale kiirendatud jumekus tooniva päevakreemiga. NÄONAHA JUMESTAMINE. Ka suvisel ajal peaks varjama tumedaid silmaaluseid ja punetust näol. Alternatiivina jumestuskreemile võib suvisel ajal kasutada näiteks BB-kreemi, mis on ühel ajal nii niisutav, jumestus- kui ka peitekreem. Enamik BB-kreeme sisaldab ka päikesekaitsefaktorit. Et nägu liialt ei läigiks, selleks võiks iga naise kosmeetikakotis olla ka üks hea puuder. NB! Kauni särava tulemuse annab päikesepuudri ja põsepuna kasutamine suviselt jumekal näonahal. SILMAD. Imeline meigitoode suviseks ajaks on veekindel ripsmetušš. Saad käia ujumas, muretsemata inetute pandakarusilmade pärast. Paljudel kosmeetikasarjadel on sortimendis ka veekindlad lainerid, mis on hea võimalus oma silmameiki randa minekuks veelgi toredamaks muuta. NB! Kanna suvel päikeseprille, siis ei riku sa oma silmi ja silmanurkadesse ei teki liigsest silmade kissitamisest inetuid kanavarbaid. HUULED. Üks kauni tooniga huulepulk või huuleläige võiks ikka käepärast olla, et end lihtsa vaevaga säravamaks muuta. NB! Suvisel ajal kasuta niisutavat huulepulka, mis peale kauni tooni andmise hooldab ka huulte nahka.

club one

Suvetunne südames! Mine suurele suvele vastu värske ja energilisena: laevapoest leiad uue põsepuna, päikesepuudri, silmakreemi, ripsmetuši ja palju muud. Punkti i-le paneb just selleks suveks valitud lõhn.

1. Lancôme'i ripsmetušš Hypnôse Extra Black 27.16 € 2. Sensai päikesepuuder 5 g 31.25 € 3. Clarinsi põsepuna 4 g 21.48 € 4. Lancôme'i silmakreem Génifique Yeux 15 ml 49.43 € 5. Clarinsi tooniv niisutav kreem HydraQuench (SPF 15) 50 ml 28.98 € 6. Estée Lauderi huulepulk Pure Color Envy Sculpting 28.30 € 7. Clarinsi päikesekaitsekreem näole Sun Wrinkle Control (UVB/UVA 30) 75 ml 23.75 € 8. Calvin Klein Eternity Summer EdP naistele 100 ml 53.98 € 9. Calvin Klein Eternity Summer EdT meestele 100 ml 42.61 € 10. Giorgio Armani Armani Code Summer EdT naistele 75 ml 54.43 € 11. Giorgio Armani Armani Code Summer EdT meestele 75 ml 49.89 € 12. Dolce & Gabbana Light Blue Escape To Panarea EdT naistele 50 ml 62.39 € Hinnad kehtivad Tallinna–Stockholmi liinil.

4 5

7 9

10 11

ilu

club one

Tallink – üks suuremaid ja

edukamaid Läänemerel

Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub Läänemerel minikruiisi- ja reisijateveo teenuseid ning samuti kaubavedu. Tallink on Läänemere üks suuremaid ja edukamaid reisilaevafirmasid, mis teenindab aastas üle 9 miljoni reisija. Ettevõttes töötab peaaegu 7000 inimest. Kaubamärkide Tallink ja Silja Line all sõitvad laevad pakuvad reisijate- ja kaubavedu kuuel

HUVITAV TEADA:

ROOTSI Mariehamn

Oslo

NORRA

• Tallink pakub ainsana igapäevast reisijatevedu Eesti ja Rootsi vahel. • Tallink pakub ainsana igapäevast reisijate- ja kaubavedu Riia ja Stockholmi vahel. • 60% Tallinki Tallinna ja Riia hotellide külalistest saabuvad Tallinki laevadega. • Juulis 2009 teenindati esmakordselt miljon reisijat ühes kalendrikuus. • Tallinki laevades on kokku 69 baari ja pubi, 30 poodi, 57 restorani ning 133 erinevat konverentsiruumi. • Tallink on maailma 10 juhtiva reisijatele suunatud jaemüügiga tegeleva ettevõtte hulgas. • Tallinkil on vastutustundliku ettevõtte tiitel. • Tallinkil on kõige edukama ettevõtte tiitel Kesk- ning Ida-Euroopa ettevõtete hulgas.

liinil: Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm, PaldiskiKapellskär, Helsingi-Stockholm, Turu-Stockholm/ Kapellskär ja Riia-Stockholm. Tallinki laevastikus on 18 alust: kruiisilaevad, kiired ro-pax-laevad ja ro-ro-kaubalaevad. Tallink Grupp hotelliäris: neli hotelli asub Tallinnas ja üks Riia südalinnas. 2005. aastal noteeriti Tallink Grupi aktsiad Tallinna Börsil.

Kapellskär Stockholm

9.3 m

SOOME Turu

5.2 m

Helsingi Tallinn

1.4 m

Paldiski

EESTI

Riia TAANI Kopenhaagen

LEEDU

3.3 m

SAKSAMAA

Rostock

2.4 m LÄTI

Vilnius

P POOLA D

Tallinki kliendid

9,2 miljonit klienti. 1,7 miljonit püsiklienti.

Tallinki hotellid: neli Tallinnas, üks Riias Tallinnas Tallink City Hotel Tube: 332 Konverentsiruumid, restoran ja baarid, ööklubi, ilusalong Tallink Spa & Conference Hotel Tube: 275 Konverentsikeskus, veekeskus Aqua Spa, ilusalong, restoran ja baarid. Pirita SPA Hotell Tube: 267 Seminariruumid, tervisekeskus, ilusalong, restoran ja baarid. Tallink Express Hotel Tube: 163 Konverentsiruum, kohvik.

Tallink

Riias Tallink Hotel Riga Tube: 256 Konverentsikeskus, ilusalong, jõusaal, restoran, kohvik ja baar.

club one

Peterburi VENEMAA

Tallinki reisilaevad: suurim laev mahutab üle 3000 reisija Tallinki uusimad kruiisilaevad Romantika, Victoria I, Galaxy, Baltic Princess ja Baltic Queen ning kiirlaevad Star ja Superstar on ehitatud tehnika viimase sõna järgi. Tallinki investeeringud kaasaegsesse laevastikku, kus laevad on ehitatud aastal 2000 või hiljem, ületavad 1,3 miljardit eurot.

Isabelle

Star

Ehitatud: 1989 Pikkus: 171 m Reisijaid: 2480 Liinimeetreid: 850 Liinil Riia-Stockholm

Ehitatud: 2007 Pikkus: 186 m Reisijaid: 1860 Liinimeetreid: 2000 Liinil Tallinn-Helsingi

Silja Europa

Superstar

Ehitatud: 1993 Pikkus: 202 m Reisijaid: 3123 Liinimeetreid: 932 Liinil Tallinn-Helsingi

Ehitatud: 2008 Pikkus: 177 m Reisijaid: 2080 Liinimeetreid: 1930 Liinil Tallinn-Helsingi

Galaxy

Baltic Princess

Ehitatud: 2006 Pikkus: 212 m Reisijaid: 2800 Liinimeetreid: 1130 Liinil Turu-Stockholm

Ehitatud: 2008 Pikkus: 212 m Reisijaid: 2800 Liinimeetreid: 1130 Liinil Turu-Stockholm

Silja Symphony

Baltic Queen

Ehitatud: 1991 Pikkus: 203 m Reisijaid: 2852 Liinimeetreid: 950 Liinil Helsingi-Stockholm

Ehitatud: 2009 Pikkus: 212 m Reisijaid: 2800 Liinimeetreid: 1130 Liinil Tallinn-Stockholm

Silja Serenade

Victoria I

Ehitatud: 1990 Pikkus: 203 m Reisijaid: 2852 Liinimeetreid: 950 Liinil Helsingi-Stockholm

Ehitatud: 2004 Pikkus: 193 m Reisijaid: 2500 Liinimeetreid: 1030 Liinil Tallinn-Stockholm

Romantika Ehitatud: 2002 Pikkus: 193 m Reisijaid: 2500 Liinimeetreid: 1030 Liinil Riia-Stockholm

Tallink

club one

TEKST Sirje Maasikamäe

FOTO HEIKI LAAN

Kohtumised

säravate inimestega

“Kõik sai alguse unistusest ja armastusest mere vastu,” kirjeldab oma teed Tallinki laevadele Victoria I konverentsikeskuse administraator Liis Sinisaar.

“M

ul oli sisetunne, et töö laeval oleks midagi minule,” räägib müügisekretäriks õppinud Liis Sinisaar. “See tundus kuidagi teistmoodi ja põnev. Mainisin oma täditütrele, kes töötas laeval, et tahaksin ka proovida.” Ühel päeval helistaski täditütar Liisile: tule homme proovipäevale. Liis läks ja juunis saab sellest 12 aastat. Ta alustas Romantikal kajutiperenaisena, jätkas restoranis teenindajana. Ta on töötanud Regina Baltical ja Victoria I-l vanemstjuardessina, infos purseriabina ja nüüd on ametis konverentsikeskuses administraatorina. Mida tähendab töö konverentsikeskuses? Töötan siin üksi ja teen peaaegu kõike ise. Töötan grupiosakonnas tehtud konverentsigruppide ja koolituste broneeringutega, nende soovide ja tellimuste vastuvõtmise ja edastamisega restorani-, köögi- ja laotöötajatele, tehnikutele jt. Kui grupp saabub konverentsikeskusesse, on kõik juba ette valmistatud. Näitan, kuidas töötab tehnika, valgustus, internet. Hoolitsen, et kõik sujuks nii nagu vaja. Konverentsikeskus on avatud kõigile, siin asub internetipunkt kahe arvutiga. Paljud reisijad eelistavad siin rahulikult oma arvutiga tööasju teha, internetti kasutada või seltskonnaga mõne dringi teha. Tegelen ka kajutiüllatustega. Tallinkil on selline tore teenus, et saad oma sõbrale või lähedasele kajutisse tellida näiteks lillekimbu, vahuveini, kommikarbi või puuviljakorvi. Suurepärane algus eriliselt meelde jäävale merereisile! Suvel saab konverentsikeskusest suur lasteala Kidz Club ja baarilett on kommi- ja mänguasjapood. Siis teen suhkruvatti ja jäätisekokteili, müün jäätist ja kommi. Mis teile teie ametis meeldib? Töö on mitmekesine ja loominguline, kohtun ja teen koostööd paljude huvitavate ja säravate inimestega. Mind rõõmustab kliendi siiras tänu, naeratus ja soov ikka ja jälle tagasi tulla, see on väike päike igas päevas! Väga olulised on sõbralikud ja toetavad kolleegid ja üldine õhkkond. Meeldib ka töögraafik: kaks nädalat tööl ja kaks vaba.

meeskond

Kas tunnete oma ametis ennast ka nagu meremees? Jah, tunnen küll, aga rohkem nagu merenaine. Nii nagu kõik laevapere liikmed, pean ka mina läbima kõik õppused ja koolitused, see käib merel töötamise juurde ja on vajalik enda ja reisijate ohutuse tagamiseks. Kas laeval tuleb koolitusel-konverentsil ikka õige töömeeleolu peale? Konverentsikeskus on küllaltki eraldatud, mis annab hea võimaluse rahulikult tööasjad ära rääkida ja siis edasi baari või restorani õhtut nautima minna. Laeval on keskkond tavapärasest erinev, inimesed püsivad kogu ürituse vältel rohkem koos, kõik on käe-jala juures. Laev pakub palju meeldivaid emotsioone, saab teha tõsist tööd, head toitu nautida, elavat muusikat kuulata või lihtsalt lõõgastuda. Kuidas puhkate? Kas vabal ajal tahate omaette olla? Kui olen väsinud, teen võimalusel joogat, shindo venitusharjutused aitavad väga hästi harmooniat ja tasakaalu tagasi saada. Viibin võimalikult palju värskes õhus ja looduses, see laeb mind uue energiaga, käin jooksmas, rulluisutan, sõidan jalgrattaga. Jalutan, loen, käin massaažis, kuulan muusikat, õmblen. Eelmise suve lõpus sai teoks ammune unistus: proovisin ära purjelauasõidu. Väga meeldis, sellega tahaks küll jätkata. Veedan aega koos sõprade ja lähedastega, aga omaette olemine on samuti oluline, et puhata ja taastuda. Viimased neli suve olen olnud Käsmus, mis sobib puhkamiseks ja omaette olemiseks väga hästi.

club one

www.kaunismuusika.ee

Club One kliendile soodsam pilet Piletilevist Vaata lisa clubone.ee

SÕRU JAZZ VII HIIUMAAL & SAAREMAAL Kalana / Sõru / Kuressaare 20 - 22 JUUNI

TULETORNI KONTSERT IDA-VIRUMAA Rannapungerja 25 - 26 JUULI

Weekend Guitar Trio

25 JUULI

Oleg Pissarenko Band

Kõrsikud

Paul Shigihara

Sillamäe Sessioon

Abraham’s Café Sofia Rubina Band feat. Evgeny Lebedev Raul Ukareda ja Tanel Padar Blues Band

Toivo Unt / Ryo Kawasaki / Vladimir Võssotski Lembit Saarsalu

Ansambel Juhan

Riho Sibul / Jaak Sooäär / Henno Kelp Karl-Juhan Laanesaar

Liisi Koikson Band

Ansambel Kaseke Paul Daniel Band

26 JUULI

Airi Allvee ja Underwater Blues Band

Päikeselised Peipsi Luited

Susanna Aleksandra Community RMK matkad Mart Soo ja Kulgejad Etendus “Helene, Marion ja Feliks”

RMK varahommikune retk

Ivan Orav / Andrus Vaarik ja Avinurme Puhkpilliorkester

Jan Uuspõld / Luxury Filters Ansambel Kaseke

Peeter Malkov / Andrus Vaht / Priit Kuulberg Mart Metsala / Tõnu Naissoo / Riho Sibul / Ain Varts

Mihkel Raud / Ines

www.sõrujazz.ee

www.tuletornikontsert.ee

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades ja kohapeal Pileti hind 12 € - 39 €. Kuni 12 aastased lapsed k.a. on kontserdil tasuta

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades ja kohapeal Pileti hind 13 € - 25 €. Kuni 12 aastased lapsed k.a. on kontserdil tasuta