TEATAJA
SUVi 2014
Jaga Teatajat s천pradega!
2
EESSÕNA
Kiire on möödas ja uus kiire ootab ees Aegade jooksul on Eesti poliitikas heaks kiidetud erinevaid lastekaitset ja laste hoolekannet puudutavaid strateegilisi dokumente. Kõigis neis on rõhutatud perepõhise asendushoolduse olulisust aga seni ei ole Eestis konkreetset laste asendushoolduse ümberkorraldamise strateegiat välja töötatud - seda kinnitas ka SOS Lasteküla poolt 2014. aasta alguseks valminud uuring. Margus Oro / Tegevdirektor Sellele tuginedes võime tõdeda, et viimasel 10 aastal on toimunud laste asendushoolduses mõningased muudatused, kuid need ei ole olnud Väljaandja: SOS Lasteküla Eesti Ühing Pärnu mnt 130-30, 11317 Tallinn
piisavad selleks, et muuta laste hoolekanne perekeskseks. On teada tõde, et sõnad, strateegiad ega poliitikad üksinda, ei suuda kunagi korvata reaalseid tegusid, küll aga suudavad seda sõnad ja kirjatööd, mida toetatakse tegudega.
Vastutav toimetaja: Hanna Uustal, tel. 6616 501 hanna.uustal@sos-lastekyla.ee
Kujundaja: Raul Ruut raul@ruut.ee
EESSÕNA Sellest lähtudes asusime 2013. aasta sügisel ette valmistama uut Eesti SOS Lastekülade strateegiat. Meie mõtted said suunatud aastani 2020 ja meie kõige suuremaks eesmärgiks sai finantsilise iseseisvuse saavutamine ja laste pakutava teenuste laiendamine ning kvaliteedi parandamine. Selle tulemusena on meie soov jõuda föderatsioonilepinguni Innsbrukis asuva lastekülade keskorganisatsiooniga. Kõnealuse lepingu sõlmimine viiks meid nende riikide sekka, kus heategevuslikud organisatsioonid saavad tegevuseks rahalised vahendid oma riigist ning vaid uute projektide käivitamiseks tuleb appi rahvusvaheline ühendus. Esimeseks sammuks oli see, et tänavu veebruaris kiitis keskorganisatsioon meie strateegia heaks. Nüüd, mil põhimõtted on kirja pandud, saab järgmiseks tegevuseks nende järgimine ja praktiliste sammude astumine. Kokkuvõtlikult on meie eesmärgiks avada veel vähemalt kaks uut lasteküla ja koolitada uusi perevanemaid selliselt, et nad saaksid olla SOS perevanemateks oma enda kodudes ning lapsi toetada läbi ennetustöö. Seda kõike on võimalik teha vaid siis, kui saame rakendada meie koostatud turundusstrateegiat ning aitame kinnistuda eestimaalaste arusaamadel annetus- ja heategevuskultuurist. Oleme siiani sellega hakkama saanud ja ma ei näe põhjust, miks me ei võiks Eesti annetusturule tulla uute algatustega, mis ennast vanemates Euroopa riikides juba ammugi tõestanud on - rahvusvahelise organisatsioonina on lasteküla ülesandeks suunata ühiskonda ka selles valdkonnas. Tänavune kevad on olnud ja on meile erakordne. Märtsi koolivaheajal kogunes 28 riigist pea 200 laste hoolekande- ja haridusspetsialisti Keilasse, et nädala jooksul kaasava hariduse teemadel mõtteid vahetada. Meie jaoks on sellise hulga külaliste
3
võõrustamine nagu väikese tiitlivõistluste korraldamine spordis. Tagasiside järgi otsustades, õnnestus see üritus meil täielikult. Konverentsi pidas väga oluliseks ka maailma SOS lastekülade president Siddhartha Kaul, kes leidis aega, et sõita konverentsile avasõnu ütlema. See oli presidendi esimene visiit Balti riikidesse. Oma lühikese, ent sisuka visiidi käigus nähtu jättis hr Kaulile siiski nii hea mulje, et siit lahkudes kinnitas ta enda osalemise Eesti SOS Lasteküla 20. aasta juubeliüritustel 2015. aasta juunis. Sellega meie tegevus rahvusvahelisel areenil siiski ei piirdunud, sest mais saabus Eestisse oma iga-aastast nõupidamist pidama maailmaorganisatsiooni lastekülade juhtkond. Selle ettevalmistamine nõudis küll parajat pingutust, aga läbi selle avanes meil suurepärane võimalus tutvustada enda tööd ja tegemisi. Nõupidamine osutus väga edukaks ning kindlasti õnnestus meil kirjutada külaliste mälusse ühe väikese maa eripärad. Iga kevad toob endaga kaasa tärkamise ja inimeste rõõmsamaks muutumise. Kes rõõmustab pikema päeva, kes soojema ilma, kes hoopis väiksemate kommunaalkulude üle. Oluline ei ole siin põhjus, vaid tagajärg st rohkem rõõmsamaid ja hoolivamaid inimesi. Lasteküla lastele ja töötajatele oli see kevad samas ka kurb, sest meie hulgast lahkus üks esimesi SOS emadest, Tiia. Meie emade panust laste heaks on raske ülehinnata ning sellepärast on selline kaotus meile kõigile väga valus. Inimene, kes usub, et teda armastatakse, valib hoopis teise elu kui too, kes usub, et teda ei armastata. Kevad ju on armastuse aeg?! Ärgem siis hiilige kõrvale vastutusest oma laste, abikaasa, elukaaslase või sõprade ees neid armastada ning seda välja näidata. Kui on tahet, siis on selle avaldumist võimalik kohe, peale selle loo lugemist, proovida. Uskuge, see on vägagi hea.
4
FAKTID
Külasta meie kodulehte ja loe lugusid, kuidas läheb meie lastel ning oma iseseisvat teed alustanud noortel!
Faktid:
• Eestis on SOS lastekülad tegutsenud juba 19 aastat. • Täna elab Keila, Põltsamaa, Tallinna ja NarvaJõesuu SOS Lastekülades 150 last ja noort. • Meie tiiva alt on ellu astunud enam kui 80 noort, kelle elu oleme saanud üheskoos paremaks muuta. Meil on rõõm kogeda, et väga paljudel neist on juba oma pere ja lapsed. • Tegevust finantseeritakse eraisikute ja ettevõtete annetuste ning riigi toetustega. • SOS Lasteküla on alternatiivne võimalus kasuperede kõrval, tagamaks lastele püsiv perekond ja kodu. • SOS-il oluline roll lapse õiguste kaitses seadusandlikul tasemel ja rakendamisel Eesti laste kaitsel.
Peretugevdusprogramm
• Ida-Virumaal saab läbi peretugevdusprogrammi aastas abi ligi 250 last ehk teisisõnu aitame enam kui 80 peret, kes võivad oma lastest oskamatuse või hoolimatuse tõttu ilma jääda.
Haridusprogramm
• SOS Lasteküla haridusprogrammi raames on loodud tugikeskused Keila ja Põltsamaa koolidesse, kus õpetajad saavad täiendusõpet õpiraskustes lastega tööks ning üle 300 õpilase saavad abi õppimisel ja koolirõõmu leidmisel.
Lastekülas asuvad Keilas, Põltsamaal ja Narva-Jõesuus
• Keilas on 12, Põltsamaal 3 ja Narva-Jõesuus 6 pere, igas peres kuni 6 last. Nar-
va-Jõesuus on üks maja koduks sügava vaimse ja füüsilise puudega lastele. • SOS emale ja isale, kes on lapse juures nii päeval kui öösel, on toeks lasteküla personal: SOS tädi, sotsiaaltöötaja, psühholoog, kasvatajad ja külajuhataja. • Igal lapsel on individuaalne arengukava. • Külade sünnipäevad: 1.juuni Põltsamaa SOS Lasteküla 16.juuni Keila SOS Lasteküla 16.oktoober Narva-Jõesuu SOS Lasteküla
Noortekodud on Tallinnas ja Keilas
• Pärast 16.eluaastat ehk põhikooli lõppu saab noor edasi minna noortekodusse ja rohkem harjutada iseseisvat elu. • Eesmärk – noore ettevalmistamine iseseisvaks eluks ning võimetele vastava hariduse omandamine. • Noortekodude sünnipäevad: 22. oktoober Keila SOS Noortekodu 30. oktoober Tallinna SOS Noortekodu
Toetatud pooliseseisev elamine
• Aitame noorel saavutada täieliku iseseisvuse. Noor peab suutma leida endale elukoha, töökoha ja end ise majandama. Vajadusel toetame teda elukoha leidmisel.
Järelhooldus
• Side meilt ellu astunud noorega jääb pikaks ajaks. Suheldakse tähtpäevadel ja muudel põhjustel. • Eesmärk – jätkata noore täiskasvanu arengu jälgimist.
HARIDUSPROJEKT
5
SOS lastekülade ülemaailmne konverents Keilas Karol Sepik / Sihtasutus Archimedes
Keila koolis toimus käesoleva aasta märtsi teisel poolel ülemaailmne SOS lastekülade konverents „Kvaliteetharidus sotsiaalses riskis olevatele lastele”. Konverents korraldati koostöös SOS Lasteküla Eesti Ühingu, SOS Kinderdorf International Koordinatsioonikeskuse, Keila Kooli, Keila Linnavalitsuse ja Tallinna Ülikooliga. Viie päeva jooksul vahetati kogemusi ning leiti ühiseid murekohti. Muuhulgas kaaluti ühise haridusteemalise koostöö arendamist. Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus'i, Välisministeeriumi arenguabi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toel teoks
saanud konverentsil, oli 190 osalejat 28 riigist. Kohal olid erinevate sektorite esindajad - koolid, lasteaiad, erinevad mittetulundusühingud, kohalike omavalitsuste ja haridusministeeriumite esindajad, sekka ka paar fondi ja äriühingut. Koos tõdeti hariduse olulisust vanemliku hooleta jäänud laste tuleviku kujundamisel ja et see ei ole üksnes vaeste riikide probleem. Konverentsi toetasid Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Nordplus Horisontal Programm ja Eesti Välisministeeriumi Arenguabi Programm.
6
LASTEKÜLAD
Uus HP arvuti on kompaktne ja ei "lääga" Kadi Sumberg / Fundriser Just nii ütles õnnelik Hardo (10a), kelle SOS pere sai sel aastal uue HP lauaarvuti. ”Uus arvuti on väga kompaktne ja hoiab väga palju ruumi kokku. See on ka kiire ja ei lag'a enam (hääldus: lääga) ehk ei haki enam ega mõtle pikalt“, kommenteerib Hardo. HP ja SOS Lasteküla koostöö on kestnud juba 4 aastat ning selle ajaga on üheskoos teinud õnnelikumaks kümnete laste igapäevaelu. Kui eelmine aasta said kõik Narva-Jõesuu SOS-pered uued arvutid, siis selle aasta HP jõulukingitus läks osadesse Keila SOS peredesse. Viimase külajuhataja Indrek Jussi sõnul oli see kauaoodatud kingitus. „Osades majades olid arvutid juba 9 aastat vanad. Nii mõnigi kord oli meie kontoriukse taga õnnetu koolijüts, päevik näpus – nimelt oli vaja e-koolist välja printida materjale, kuid koduarvuti oli kas liiga aeglane või olid teised lapsed juba ees.“ Jussi sõnul on uued arvutid väga head – kiiremad ja ei võta nii palju ruumi. SOS ema Sirje sõnul meeldib lastele lisaks kodutöödele ja ekoolis olemisele uutes arvutites ka mängida. Mõned lapsed kasutavad arvutit ka muusika kuulamiseks ja videote vaatamiseks. „Nüüd saavad lapsed ka kahekesi arvutis olla, kuna ekraan on piisavalt suur,“ lisab Sirje.
HP aitab SOS lasteküladel järk järgult uuendada peremajade arvuteid
PRESIDENDI KÜLASTUS
7
Eestit külastas SOS lastekülade president Siddhartha Kaul
Eestit külastas SOS lastekülade maailmapresident Siddhartha Kaul, kes käis avamas rahvusvahelist hariduskonverentsi. Lisaks külastas ta ka Keila SOS Lasteküla emasid ja ühte peremaja, Tallinna SOS Noortekodu ning Sotsiaalministeeriumit. Kenu 14a Meile tuli külla SOS lastekülade president Siddhartha Kaul. Ootusärevus oli suur. President Siddhartha Kaul õpetas meile nende tervitusviisi. Kõigepealt tutvustasime oma kodu, seejärel istusime lauda, mina viisin toidud ette. Tema
President Kauli kohtumine SOS emadega Keilas
Siddhartha Kaul kohtumas noortega Tallinna SOS Noortekodus
sõnum minule oli, et ära iial unusta muusikat, sest muusika aitab sind elus edasi. Loodame, et ta külastab meid ka lasteküla 20ndal sünnipäeval.
8
TÖÖVARJUPÄEV
Töövarjupäev aitas tutvuda võimaliku tulevase erialaga Liina Vesiloik / Keila SOS Lasteküla sotsiaaltöötaja
Erialavalik on noortele üks raskemaid, kuid väga oluline valik elus. Otsuse tegemise teeb veel keerulisemaks valikute paljusus, milles noortel on tihti raske orienteeruda. Et tutvuda erinevate õppimisvõimalustega, on Keila SOS Lasteküla noored käinud igal aastal haridusmessil "Teeviit". Ning kuigi "Teeviit" pakub head võimalust tutvuda koolidega ja seal pakutavate erialadega, kipub sellest noortele (ka meie omadele) väheks jääma. Meie lastel ja noortel on vähe eeskujusid, kelle kogemusega nad saaksid oma erialavalikul arvestada. Sageli juhtub ka, et eriala, mida noor on õppima läinud, ei olegi päris see, mida noor ette kujutas. Selleks, et suurendada noorte teadmisi elukutsest, mille nad võib-olla tulevikus endale valida tahaksid, korraldasime Keila SOS Lasteküla noortele töövarjupäevad. Töövarjupäevad toimusid kevadisel koolivaheajal ning selles osalesid noored, kes õpivad hetkel 7., 8. ja 9. klassis. Tavaliselt korraldatakse töövarjupäevi põhikoolilõpetajatele, meie aga alustame sellise ettevõtmisega varem, et noorel oleks võimalus tutvuda võimalikult paljude erialadega, mille vahel edaspidi karjääriplaneerimisel oma valik teha. Lisaks sellele, et töövarjupäeva käigus saab tutvuda ametiga, loob see noorele võimaluse mõista ka töö olulisust oma elus toimetulekul ning muuta reaalsemaks kujutlust, milline on iseseisev elu. Enne töövarjupäevale minekut selgitasime välja noorte ametialased huvid, kasutades selleks pildipõhist abivahendit Jobpics. Lähtuvalt noorte huvidest leidsime neile sobivad ettevõtted, kes pakkusid võimalust noortele töövarjuks tulla. Kusjuures, noorte huvid olid väga erinevad
– juuksur, sõjaväelane, hambaarst ja mitmed muud põnevad ametid. Töövarjupäev kestis neli tundi, mille käigus sai noor tutvuda talle huvipakkuva valdkonnaga lähemalt. Nii käis üks noormees koos oma mentoriga metsas, tutvumas seal kasutavate masinatega ning metsa hindamisega. Neiu oli aga neli tundi hotelli vastuvõtus. Samuti käis üks meie noortest tutvumas koerajuhi tööga, mis viis ta nii sadamasse kui lennujaama saabuvaid reise kontrollima. Oli noori, kes tulid töövarjupäevadelt tagasi kindla teadmisega, millistele õppeainetele koolis rohkem tähelepanu pöörata või kuidas nad oma haridusteed peale põhikooli lõppu jätkavad aga eks see päeva üks eesmärkidest oligi. „Väga äge!“ oli peamine lause, mida kuulsin, kui noortelt nende kogemuse kohta pärisin. Kõik olid arvamusel, et selliseid ettevõtmisi võiks toimuda veelgi. Usun, et töövarjupäev innustas noori veel rohkem edasi püüdlema ning pani mõtlema valikute peale nii oma karjääriplaneerimisel kui ka elus üldse. Lisaks võimsale emotsioonile, andis töövarjupäev noortele suurel hulgal kogemusi ja teadmisi. Usun, et neile toetudes oskavad nad teha läbimõeldumaid otsuseid oma tuleviku suhtes. Kuna töövarjupäev täitis oma eesmärki, siis plaanime ettevõtmisega jätkata ka järgmisel aastal ning võimalusel ka eesoleval suvisel koolivaheajal. Keila SOS Lasteküla noorte nimel suured tänud Pille Lausmäe Sisearhitektuuribüroo, Radisson Blu Sky Hoteli, Scoutspataljoni, Maksu- ja Tolliameti, Puit&Disaini, Scheeli Restorani, Nordic Hambakliiniku, Salonplusi, Stora Enso Eesti ja Moller Grupi mentoritele, kes tutvustasid oma ameteid.
HARIDUS
9
Samsungi digitaalne klass Põltsamaal
SOS Lasteküla ja Samsungi koostöös avati jaanuaris Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, Eestis ainulaadne, 30-kohaline Samsungi digitaalne klass, kus kaasaegne infotehnoloogia aitab muuta õppeprotsessi noorele õppurile atraktiivsemaks. SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro ütles kingitust üle andes, et neil on suur rõõm näha, kuidas tänu heale koostööle Samsungiga saavad lapsed kogeda kaasaegseid õppimisvõimalusi. Kadi Sumberg / Fundriser Samsung Electronics Baltics Eesti esinduse juht Ursel Velve sõnul on iga algus raske ja seda innustavam on näha, kuidas ka keerukamaid matemaatikaülesandeid lahendades laste silmad nüüd säravad. Esimesed muljed näidistunnis osalenud õpilastelt: Kaur: “Siin on väga põnev, näiteks kasvõi muusikat võiks siin õppida. Saame muusikat alla laadida ja siis selle kohta kohe ka rohkem lugeda.“ Martin: „Hästi kaasaegne tunne ja mugav olemine on siin klassis. Tahaksin siin kohe õppida ajalugu, siis saaks juttudele ka pilte juurde otsida. Ma väga loodan, et õpetajad ei karda seda klassi kasutada, oleme valmis neid aitama.” Annika: „ Eesti keelt võiks siin klassis õppida. Siis ei pea pakse ÕSe lappama, vaid saab kohe internetist vaadata. Karjääriõpetuse tundi võiks ka teha, siis saaks internetis kohe ka vaadata, mis töökohad reaalselt üldse saadaval on ja mis nõudeid esitatakse.“ Õppealajuhataja Riina Valdmets ütles aga järgnevat: „Infotehnoloogiast me ei pääse. Varem või hiljem tuleb kasutusele võtta uued tehnilised vahendid. Koolis on küll olemas tavaline arvutiklass, kuid seal me ei saa õpilasi nii hästi suunata kui uues digitaalses klassis. Siin on mugav teha tunnikontrolle, saab kohe teada ka statistika ja seda suurel ekraanil õpilastega koos arutleda. Õpetajal on näha, mida iga laps teeb ja õpetaja saab igat last eraldi aidata ja
õigesse kohta suunata.” Kõnealuse digitaalse klassi lahendus loob interaktiivse õppekeskkonna ning innustab õppetöös rohkem osalema ja seeläbi ka meeskonnatöösse rohkem panustama. Digitaalsed lahendused julgustavad ja toetavad suhtlust õpilaste ja õpetaja vahel läbi kaasavate tegevuste ning võimaldavad lihtsat ligipääsu õppematerjalidele. Uus lahendus võimaldab õpetajal ja õpilastel paremini suhelda, kasutades selleks näiteks digitaalsete õppematerjalide jagamise funktsioone, ekraanide jälgimist, interaktiivset testimist, küsimustike koostamist jms. Õpilastel on võimalus esitada küsimusi, millele saab õpetaja koheselt vastata ja jälgida iga õpilase ekraane, et neid vajadusel edasi juhendada. Tehnilise poole pealt sisaldab Samsungi digitaalne klass järgmisi asju: • klaviatuuriga varustatud 31 Samsung Galaxi Note 10.1'te • üks puutetundliku ekraaniga 75-tolline interaktiivne tahvel • Samsung School tarkvara, mis võimaldab tunde interaktiivselt läbi viia • ML Novator'i laadimisjaam-transpordikäru, mis võimaldab laadida korraga kõiki seadmeid • 2 wifi ruuterit, et tagada klassis kvaliteetne internetiühendus Projekti maksumuseks kujunes ligi 27 000 eurot.
10
LAPSE ÕIGUSED
Asendushooldusest Eestis. Põhjalikult. SOS Lasteküla Eesti Ühingu läbiviidud uuring “ÜRO Laste asendushoolduse juhiste rakendamine Eestis” näitas, et vanemliku hoolitsuseta lastele pakutava sotsiaalteenuste kvaliteet on Eestis ebaühtlane ning rohkem tuleks arvesse võtta laste vajadusi ja vastavalt sellele teha muudatusi seadusandluses. Julia Kovalenko / Lapse õiguste nõunik Kõnealused juhised kinnitati 2009. aastal ning nende eesmärgiks on aidata kaasa ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja teiste rahvusvaheliste instrumentide asjakohaste sätete
rakendamisele, et tagada nende laste heaolu, kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest või kelle puhul selline risk eksisteerib. Juhised ise, on jagatud mitmeks osaks: ennetustegevus, asendushoolduse erinevate vormide kättesaadavus, teenuse kvaliteet, lapse õiguste tagamine, järelevalve ning iseseisvumine. Samu
LAPSE ÕIGUSED teemasid kajastati ka uuringu raames. Uuringut viisid läbi Piia Tammpuu ja Kersti Puhm, kes analüüsisid selleks nii Eestis kehtivat seadusandlust, kui ka muid poliitilisi dokumente. Samuti analüüsiti viimase kümnekonna aasta taguseid statistilisi andmeid ning küsitleti valdkonnaga kursisolevaid spetsialiste: asenduskodude töötajaid, kasuperede liikmeid, lastekaitsetöötajaid, asenduhoolduse kogemusega noori. Muuhulgas tuli välja, et 2012. aasta lõpu seisuga oli Eestis 2618 asendushooldust vajavat last. Võrreldes 2005. aastaga, mil' asendushooldust vajas kokku 3864 last, on rõõm tõdeda, et aastatega on see arv vähenenud. Paraku on eelnimetatud tendentsi üheks peamiseks põhjuseks laste koguarvu vähenemine rahvastikus (lapsi sünnib vähem) aga ka vähemate laste perekonnast eraldamine ja asendushooldusele määramine. Mainimata ei saa (ega tohigi) jätta ka hästi tehtud ennetustööd. Uuring näitas ka, et ennetustegevuste tase on Eestis endiselt väga ebaühtlane ja paljustki sõltub nii tegevus ise, kui ka selle tulemus sellest, kas kohalikul omavalitsusel on piisvalt ressursi selleks, et tagada kvaliteetseid ja vajalikke teenuseid riskigrupis olevatele peredele või mitte. Näiteks lastekaitsetöötajad, kui ühed ennetustegevuse läbiviijad, on korduvalt rõhutanud seda, et neil ei ole piisavalt aega, et tehtav ennetustöö oleks kvaliteetne. Oluline on ka see, et probleemi varajane märkamine Eestis veel nii hästi ei toimi, kuigi tendents liigub paremuse poole. Nimelt nähakse lastekaitsetöötajas tihti ametnikku, kelle ainuke eesmärk on vanemaid karistada ja laps perest eraldada ning seepärast pöördutakse tema poole väga hilja. Tihti alles siis, kui perel on tõsised probleemid juba tekkida jõudnud. Uuring näitas ka, et olulisemateks põhjusteks miks laps perest eraldatakse, on seotud eeskätt vanemate alkoholisõltuvuse aga ka laste põhivajaduste mitterahuldamisega: mittepiisav söök, koolikohustuse mittetäitmine, halvad elutingimused jne. Lisaks on jätkuvalt suur murekoht lapse üksinda jätmine ajaks, mil' vanemad töötavad kas
11
välismaal või mujal Eestis, kuid on kodust ja lapsest eemal. Ka laste väärkohtlemine on asi, millega tuleks rohkem tegeleda. Peale lapse perest eraldamist, töö perega üldjuhul lakkab või jätkub vähesel määral ja ainult siis, kui pere ise on asjast huvitatud. Selle tulemuseks on see, et kui laps on korra juba asendushooldusele suunatud, jääb ta sinna kuni iseseisvumiseni. Statistika näitab, et kõigest alla 5% lastest naaseb oma pere juurde. Uuringus eksperdina osalenud Sotsiaalministeeriumi spetsialisti Piia Tammpuu sõnul on oluline, et vanemliku hoolitsuseta jäänud ja seetõttu asendushooldusele paigutatud lastel oleks võimalus kasvada peres või võimalikult peresarnastes tingimustes. Selleks on ühelt poolt vajalik arendada hooldusperede süsteemi, teisalt muuta asenduskoduteenust peresarnasemaks nii teenuse osutamise füüsilise keskkonna kui ka teenuse sisu ja korralduslikus mõttes. Lisaks peremajade ehitusele on vaja suurendada just perevanemaga asenduskoduteenuse kättesaadavust, kus vahetustega kasvatajate asemel hoolitseks laste eest üks perevanem, kes elaks nendega ka püsivalt ja päevast päeva koos.
Maikuus toimus SOS Lasteküla emadepäeva kampaania „Rõõmusta ema“, mille raames kirjutasid paljud inimesed meile imearmsaid mõtteid oma emadest. Tule ja loe neid lähemalt meie Facebooki lehel!
12
LASTEKÜLAD
„Kõik mu lapsed on andekad ja armastatavad teineteist!“ Aleksandra Degterjova
Narva-Jõesuu SOS Lasteküla on meie küladest kõige noorem, see avati alles 2 aastat tagasi. Küla on koduks 38 lapsele. Viimase aastaga on laste elu muutunud palju stabiilsemaks, lastel on nüüd kas SOS perevanemad või SOS ema, ja lapsed on muutunud palju avatumaks. SOS-ema Galina räägib oma lastest särasilmselt: “Kõik minu lapsed on pärit erinevatest peredest ja seetõttu väga erinevad. Aga kõik on andekad ja armastatavad teineteist. Ühele pojale meeldib laulmine, septembrist hakkas ta akordioni mängima. Üks poistest tantsib hästi. Kuna ta on veel pisike, siis on see rohkem väikese lapse tants, mis teeb iga ema rõõmsaks. Kuna talle meeldib ka klaverimäng, siis koos arutades jõudsime otsusele, et tema hakkab käima klavertunnis. Täna käivad mõlemad lapsed muusikakoolis ning kogu aeg on väiksed kontserdid. Ka kodus on meil
klaver, tõin selle oma päriskodust kaasa, sest igapäevane harjutamine on väga tähtis. Ma alati mõtlesin, et kinniste silmadega pilli mängimine on pigem selline teatraalne žest. Nüüd aga näen, et minu laps on muusikasse nii keskendunud, et kõik muu kaob ta ümbert. Minu lapsed on ka väga sportlikud. Vanem poeg mängib jalgpalli, aga kõige rohkem meeldib talle ujumine. Ujumas käimine on lastele kui perekondlik pidu. Meie pere lapsed on kogu aeg tegevuses. Kui ei ole muusikat või sporti, siis nad meisterdavad. Ei tea, kas jõuan kõik laste kingitud ehted ära kanda. Kõige rohkem aga rõõmustan selle üle, et lapsed on õppinud oma muresid jagama. Nendes on tekkinud kindlustunne, et kodus ootan neid mina ja olen neile alati toeks. Vaatan uhkusega neid ja näen, et nad on õnnelikud.”
Lapsed on Narva-Jõesuu lastekülas hästi kohanenud
PERETUGEVDAMISE PROGRAMM
Avatud Eesti Fondi abiga toetati Narva riskiperesid
13
Elmet Puhm / Teenuste arendusjuht Tänaseks on SOS Lasteküla Eesti Ühing oma peretugevdusprogrammidega olnud Ida-Virumaal juba rohkem kui 10 aastat. Ennetustegevusele on rohkem rõhku pandud alates 2008. aastast, mil Narva linnas alustati kompleksse peretugevdusprogrammiga. 2012 aasta suvel tuli Narva peredele appi Avatud Eesti Fond, kelle abiga said kahe aasta jooksul abi ligikaudu 120 peret. Pere tugitöötaja abiga lahendati koos probleeme, mis takistavad igapäevast toimetulekut ning võivad viia olukorrani, kus lapsed tuleb perest eraldada. Lisaks sellele vajasid pered ja lapsed regulaarset psühholoogilist nõustamist, tugiõpet ja logopeedi abi. Toetati ravikulude katmist ning kompenseeriti transpordikulusid, mis olid vajalikud arsti juurde sõiduks. Heade toetajate abiga rõõmustasime lapsi ka jõulude ajal ning suveperioodil töötasid lastega noorsootöötajad, kes aitasid laste suve mitmekesisemaks muuta. Ühe programmis osalenud ema sõnul on projekt vajalik just eelkõige selleks, et lisaks erinevatele teenustele on alati
võimalus pöörduda inimese poole, kes ei asu koheselt pere probleeme hukka mõistma, vaid aitab probleemidele koostöös lahenduse leida. See inimene - pere tugitöötaja - leiab alati aega vestlemiseks, kui sõltuvushäirega üksikemal tekib jälle kange kiusatus pudeli järele haarata või kui ema suhted oma teismelise lapsega on karile jooksmas. Ja kuigi emotsionaalselt on pere tugitöötaja töö raske, annavad lisaks supervisioonidele jõudu liigutavad edulood oma hoolealuste käekäigust. Nii näiteks kirjeldas meie perede tugitöötaja isa ja tütre emotsionaalset taaskohtumist, mille teostumisele aitas kaasa tüdruku osalemine programmis. Lähiajal valmib peretugevdusprogrammi mõju uuring, mille tulemusi tutvustame kõikidele oma senistele koostööpartneritele. Avatud Eesti Fondi abi sai küll selleks korraks läbi, kuid see ei tähenda, et pered edaspidi hätta jäävad koostöös Narva linnaga püütakse peredega tööd edasi teha ning suure osa perede toetamise jätkamisse on andnud ka eraisikutest annetajad, toetades programmi Swedbanki annetuskeskkonna kaudu.
Ma armastan aidata Juba kolmandat aastat on SOS Lasteküla Ma armastan aidata keskkonnas Narva peretugevdusprogrammiga. Läbi Swedbanki Annetuskeskkonna saavad kõik Swedbanki kliendid annetada nii preemiapunkte kui ka raha hätta sattunud laste ja perede heaks. Sinu annetusega saame Ida-Virumaa riskiperedele võimaldada sotsiaalabi, psühholoogilist abi, logopeede ja terapeute ning vajadusel ka materiaalset tuge, kas laste ravimite või lasteaiakohtade tasumisel. Preemiapunkte saab annetada iga kuu.
14
HARIDUSPROJEKT
Haridusprojekt “Koostöö kvaliteetse hariduse tagamiseks riskilastele“ Ingrid Sindi / Põltsamaa SOS Lasteküla programmijuht
Põltsamaa SOS Lasteküla osaleb projektis, mille sisuks on luua võrdsed võimalused ebasoodsamas olukorras lastele ja noortele, et aidata neil kogukonnaellu paremini integreeruda ja panustada nende edukasse osavõttu ühiskonnaelust. Kõnealune projekt kannab nime “Koostöö kvaliteetse hariduse tagamiseks riskilastele.“, inglise keeles „Cooperation for quality education for children at social risk“- EDU no borders. Projekti kestvus 29.mai 2013 – 31. detsember 2014 Alates eelmise aasta oktoobrist on lapsed, noored ja ka perevanemad saanud osa mitmetest tegemistest. On toimunud välimatkad vaheldumisi koolituste ja tugiõppe ringidega lastele. On seistud silmitsi oma hirmude ja eelarvamustega.
Mängude kaudu on noored õppinud meeskonnaloomist ja koostööpõhimõtteid. Samuti käsitlema teemasid nagu "Minu parim sõber" ja "Sõbra sünnipäev". Nii valmisid kaks lühifilmi. Toimus ka koolitus „Elusse armunud“. Koos mõtestasime aega, kui väärtust ning unistasime. Mis on see, millest vaimustun? Mis on minu kirg? Millele kulutan oma aega? Kes on minu sõbrad- kas mina valin neid või nemad mind? Mida tähendab aeg ning kui palju maksab aeg – üks aasta, üks kuu, üks tund? Rollimängu ajal on käidud unistuste reisil ning jagatud oma kaaslastega seda, mida teeks igaüks meist oma elu parimal aastal ning milline on tuleviku kodu.
Lapsed osalemas koolitusel „Elusse armunud“.
LASTEKÜLAD
Üks kevadine pühapäev
15
Kuidas kaunistada kodu oma kätega ning teha praktiliselt mitte millestki midagi? Pereema Katre lapsed käisid kevade hakul mere ääres ning metsas loodusmaterjali korjamas. Katre Sosi / SOS ema
Koos lastega valmistatud munadepüha kaunistused
Plaan oli fotod raamidesse panna ning selle jaoks korjasime kõik koos männimetsast oksi ja muud materjali. Mererand andis vahvat lisa meie materjali kotti. Pajuvitsad läksid munadepühaks pesa punumiseks. Männiokstest said liimipüstoli abiga originaalsed pildiraamid pere lastele. Tuli välja, et materjal sai väga kiirest otsa, kuna meisterdamine on ülimalt kaasahaarav tegevus. Pesapunumine võttis pisut enam aega, aga eks see olegi loogiline, kuna pesast saab munade kodu ja ükski kodu ei kerki sekunditega. Pesas leidsid endale kodu väikeste poiste endi kätega voolimissavist voolitud pesamunad. Meie kodupesa sai oma kätega kaunimaks ja munadepühad võisid tulla!
Volbripäev lastekülas Volbripäeva õhtul pidasime lastekülas Volbripidu. Kõik lapsed ja emad olid ennast ilusti nõiakostüümidesse riietanud. Erik Mäekivi – Keila SOS Lasteküla kasvataja-noortejuhendaja Tegime lõket ja grillisime vorstikesi. Mängisime ka erinevaid mänge. Köievedu toimus poiste ja tüdrukute vahel ja võitjateks osutusid seekord tüdrukud (neid oli rohkem kui poisse). Veel tegime vägikaika vedu, kus lapsed said jõudu proovida kasvatajatega. Toimus veel saapa viskamine ja luua loopimine, parimatele olid ka auhinnad. Väga tore üritus oli ja nalja sai palju. Lastel oli vahva näha SOS emasid nõiakostüümides kaasa lustimas.
SOS emad maskeerusid vahvateks nõidadeks
16
LASTEKÜLA
Tavaline, aga samas Ingrid Sindi / Põltsamaa SOS Lasteküla programmijuht
Kui alustasin tööd Põltsamaa SOS Lastekülas, siis ega ma eriti palju sellele ei mõelnud, et mida ma sotsiaaltöötajana täpselt tegema pean. Tegin seda tööd, nagu seda ikka tehakse: käisin peredes, rääkisin perevanematega, tädidega, ka laste ja noorte endiga. Vahel istusin tund, vahel kauemgi. Sotsiaaltöötajana alustades, oli minu üheks töövaldkonnaks perede heaolu tagamine. See on minu jaoks kombinatsioon eri tahkudest: aitamine, nn "kohalolek", usaldus, suhtlemine, ka teatud põhimõtete eest seismine. Nagu näiteks see, et last (noort) peab tõsiselt võtma. Kõlab ehk leierdatult, aga nii on. Kuidas ma täpselt aitan? Ja mida tähendab "kohalolek"? Need on küsimused, mis on tekkinud minu jaoks peale pooleteiseaastast tööd Põltsamaa SOS lastekülas. Ühest küljest mõtlen aitamise töö eripärale. Ning teisalt tekitab küsimusi SOS pere, kui nähtus, meie SOS Lastekülas ja ühiskonnas – see on tavaline, aga samas ka natuke teistmoodi. Kui vaadata pere igapäevaelu, siis suures osas on elu nagu igas teiseski peres – argitoimetused, alates söögi tegemisest kuni majaümbruse korrashoiuni. Samas on SOS pere omapärane. See on minu arvates see, et pereks ei sünnita niiöelda iseenesest, vaid pereks tuleb kasvada. See on töö ja eraelu kombinatsioon, mis ehk ongi üks suurimaid väljakutseid selle SOS vanemaks olemise ja SOS pereks kujunemise juures. Üsna palju räägitakse SOS emade, SOS perevanemate või ka peretädide tööst. Ja see on ka õige. Nemad on just need inimesed, kes
loovad meie lastele ja noortele kodu ja pere – selle keskkonna, kus on kodune õhkkond ja peretegemised või nagu sätestab meie tegemisei SOS Lastekülade visioon: iga laps kuulub perekonda ning kasvab üles armastuse, austuse ja turvatunde õhkkonnas. Aga vähem on olnud juttu SOS peretöö ja lastega töö tegemistest perede aitajate vaatenurgast. Püüan seda tühimikku pisut täita. Nähtavasti tekitan küsimusi juurde, kui vastuseid leian, kuid oluline on siinkohal arutelu, mitte põhjapanevad vastused. Minu meelest on SOS peretöö kahetasandiline: on pere ja on tugisüsteem perele. See on see, mis on Eestis puudu näiteks kasuperede jaoks. Koolitused, vestlusringid, arenguvestlused, väljasõidud, ümarlauad, puhkused. Seda nimekirja saaks veelgi täiendada. Ja meil on see olemas. Justkui suurepärane. Samas on ka küsitavusi: milline on pere ja tugisüsteemi suhe, kes mille eest vastutab? Näiteks, kui tekib probleem, siis kust maalt lõppeb pere roll ja algab aktiivne tugisüsteemi tegevus? Vahel seisavad meie SOS pered silmitsi muredega, mis on tõsised ja kurnavad. Ja kuidas siis aidata? Kui ma kaksteist aastat tagasi ühte Eestimaa lastekodusse tööle läksin, siis esimese tööpäeva varahommikul, lastekodu peaukse poole kõndides, nägin enda poole kõndimas üht naist ja väikest poissi. Lähenesime teineteisele, teretasime ja vestlesime. Mõistsin, et naine oli kasvataja ning laps, umbes 6-7 aastat vana, oli uus poiss lastekodus. Nad olid teel lasteaeda. Siis poiss vaatas minu poole alt üles ja küsis ootamatult: „Kas teie tulite siis meie pärast?” Olin küsimusest üllatunud ja segaduses ühel ajal. Ma ei mäleta, mida täpselt vastasin. Õieti, ei osanudki ma midagi vastata. Mul ei olnud aimu, kes on need lapsed lastekodus või milline on üldse elu lastekodus. Ma ei teadnud täpselt, et
LASTEKÜLA
17
ka natuke teistmoodi mille või kelle pärast ma sinna tööle läksin. Sellest ajast on mul kaks väärtuslikku kogemust: üks seotud lastega ning teine abistamise fenomeniga. Esiteks lastest. Kui nad aktsepteerisid täiskasvanut, siis nad olid ausad ja siirad. Selle saavutamise eelduseks oli aga see, et täiskasvanu ise, pidi aktsepteerima last. Teame ju, et lapse ja täiskasvanu suhtes on vastutav pool alati täiskasvanu. Seega, mida külvad, seda lõikad. Ja teiseks. Kui töötad aitajana, siis pead teadma, keda ja kuidas aidata? Vahel võib juhtuda ka nii, et aitaja aitab eeskätt iseennast. Kuigi mured alati lahendust ei saa, siis aitaja tunne on ikka see, et „aga mina teen niigi kõik ja annan endast kõik”. Selline iseendast kõikandmise nähtus on vale ja isegi ohtlik. Abistada saab vaid siis, kui oled ise „vormis”. Tuleb teadvustada ka oma tegevuse sisu. Siis on võimalik aidata nii, et säilib see vajalik rahulik hoiak. See on see kaaslast (ka last) arvestav ja rõõmsameelne hoiak, et „Nohnii, tulgu mis tuleb. Vaatame koos.” Aitajate töö kohta öeldakse, et teise probleemi ei tohi endale võtta. Kuid siin on üks "aga": mis
hetkest on mure (probleem) pere ja mis hetkest tugisüsteemi oma? Muidugi, mõnes mõttes oleme üheskoos kaastegutsejad ja kaasvastutajad, nagu ütleb see tore Aafrika vanasõna: on vaja küla, et üles kasvatada laps. Aga samas peaks kuidagi ka piiritlema, sest on ka teine tabav ütlus: kui kõik vastutavad, siis ei vastuta keegi. Mul puudub vastutuse jagamise piiridest selge nägemus. Ka ei ole selle teema kõiki tahke võimalik avada lühikese artikli ridade kaudu. Ehk mõtleksime sellele koos? Mulle nimelt tundub, et siin on ülesanne meile mõlemile – nii SOS vanematele, kui ka tugisüsteemis tegutsevatele aitajatele (ka juhtidele), kuid lähtekoht peaks olema see: kui SOS vanemate fookus aitajatena on suunatud eeskätt pere lastele, siis tugisüsteemis tegutsejate aitamisfookus on vanematel. Ehk et tegemist on selgete rollidega ning kahetasandilise osalemise, kuulamise ja huvitundmisega. Et nii lapsed kui ka täiskasvanud tunneksid mõlemad, et neid võetakse tõsiselt. Nii saab teostuda ja edasi areneda idee perest, SOS perest, mis on ühest küljest tavaline aga samas natuke teistmoodi ka. SOS pereks peab kasvama!
Rahvusvaheline Naisteklubi president Eva Koep-Schlaga allkirjastamas lepingut, millega anti SOS Lastekülale üle eelmise aasta lõpus toimunud Jõulubazaari raames kogutud toetussumma 15 500 eurot.
18
PÜSIANNETUS Veronika Vikkisk / Fundriser
Kutsu ka sõpru SOS Sõprade Klubisse www.sos-lastekyla.ee/heategu
Tänu püsiannetajatele saame aidata rohkem Eestimaa lapsi
Meil on väga hea meel, et SOS Lasteküla "Sõprade Klubi" on suurenenud jõudsalt. Seda kõike tänu teile, head annetajad. Aitäh teile! "Sõprade Klubis" on toredad inimesed, kes soovivad kaasa aidata SOS lastekülade laste heaolule ning tänu kõikidele püsiannetajatele saame aidata ka rohkemaid Eestimaa lapsi. "Sõprade Klubisse" kuuluvad püsiannetajad on need, kes aitavad meil lastele vajalikke lisateenuseid pakkuda, mida riiklikud asenduskodud ei paku. SOS Lastekülas on esimesel kohal pere ja see, et meile jõudnud laps saaks oma raskest minevikust palju parema tuleviku. Anname endast parima, et aidata lapsi nii psühholoogilise nõustamisega, muusikateraapiaga, huviringidega aga ka palju muuga, mis meie laste meeled positiivsed hoiavad. Lisaks sellele on SOS Lastekülade südameks meie SOS pereemad. Emad, kes on laste jaoks olemas 24/7 ning naised, kes on lastele elu lõpuni ema eest - SOS emad on meie liikumise kõige suurem väärtus. Tänu meie teavitustööle Tallinnas ja Tartus, oleme saanud juurde palju püsiannetajaid - nüüdseks on meil "Sõprade Klubis" üle 1200 püsiannetaja. See number on suur, kuid meie eesmärk on seda veelgi suurendada. Meile ei olegi esmane annetuse suurus, vaid see, et annetus oleks regulaarne. Seepärast kutsumegi teid kõiki rääkima püsiannetusest ka oma perele, sõpradele ja tuttavatele sest nii saame kõik aidata! Suur tänu kõikidele "Sõprade Klubi" liikmetele ning koos teiega saame seda veelgi suurendada.
TÄNUSÕNAD
19
Tänamised Täname meie perede RISTIVANEMAID East Capital on meie kõige kauaaegsem partner ja hoolitseb ema Erika pere eest, kus kasvab 5 last vanuses 9-16aastat. Trigon Capital on enda õlule võtnud ema Maie pere aitamise, kus kasvab 5 last, vanuses 3-17aastat. Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi korraldab igal aastal jõulubasaari ja seal
kogutud raha eest aitavad nad ema Urve peret, kus kasvab 6 last, vanuses 9-16aastat. Terje Aru hoolitseb ema Mare pere eest, kus kasvavad Keila küla kõige pisemad lapsed, kokku 6 last, vanuses 2-15aastat. Keila SOS Lasteküla sponsor Oriflame; Narva-Jõesuu SOS Lasteküla sponsor Sillamäe Sadam
SOS Lasteküla tänab: SOS Sõprade Klubisse kuuluvad ettevõtted: Baltinstall Grupp OÜ, Kattex Grupp OÜ, Lindersen OÜ, Merit Tarkvara AS, Myhome OÜ, OÜ AC Hector, OÜ Dorida, OÜ Huppa, OÜ Projektum, OÜ Viraito, Puidu Taavet OÜ, SMPK OÜ
FB emadepäevakampaania „Rõõmusta ema“ tänusõnad lähevad Nele-Liis Vaiksoole ja tema pojale Ronile. Kampaania valmis koostöös Dreamgrow’ga. Kingitused osalejatele panid välja Oriflame, Piletilevi, Selver, Radisson Blu Sky ja Sparkling Group.
Sünnipäeva annetused: HP – oma kliendiüritusel palusid teha annetuse Keila SOS lastekülade laste heaks ja toetavad meie peresid uute arvutitega Morek IT – oma sünnipäeval palusid kingituste asemele teha annetus Keila SOS lastekülade laste heaks
Täname kõik ettevõtteid, kes on juba toetanud SOS lastekülade remondifondi, et aastaga kokku koguda 75 725 eurot. Erilised tänud MTÜ Southwestern, Capfield OÜ, OÜ Estmare Logistika, Lindersen OÜ, OÜ Fund Ehitus, Pelton Capital OÜ´le.
Täname ettevõtteid, kelle kliendid saavad toetada SOS lastekülade lapsi: Allegro Baltics OÜ (osta.ee), Danske Bank AS Eesti Filiaal, Narva-Jõesuu SPA, Norstat Eesti AS, Ocean Air OÜ, OÜ Ungru Restauraator, Piletilevi AS, Swedbank AS, Turu-Uuringute AS
Narva-Jõesuu SOS Lasteküla soovib tänada Facebooki kogukonda Südamete Soojus Suured tänud meie vabatahtlikule keeletoimetajale George Zhordaniale
Aitäh ka kõigile teistele toetajatele. Te toote sära laste silmadesse!
HEA TOETAJA,
ÜKSKI ANNETUS
Oleme tänulikud iga toetussumma eest.
KEILA SOS LASTEKÜLA REMONDIFOND
Ükski annetus ei ole liiga väike. Kõigile toetajatele anname tagasisidet ning paneme Teie nimed tänutäheks kodulehele.
majade värvimised, põrandate, 58352 € elektrisüsteemide hooldused, eraldi veeja elktrimõõdikute paigaldamine majadele ja palju muud
üheskoos paremaks muuta. Meil on rõõm SOS Lastekülana oleme võtnud endale suure SOS Lastekülana oleme võtnud endale suure vastutuse – kasvatada suureks EI OLE LIIGA VÄIKE kogeda, et väga paljudel neist on juba oma vastutuse kasvatada vanemliku vanemliku– hooleta lapsed,suureks kes on ilma jäänud kodust ja emaarmastusest. Meie juures on neil lastel kes annavad tulevikuks Eesti Ühing ja lapsed.SOS SeeLasteküla annab meile kindlustunde, hooleta lapsed, kes onSOS-perevanemad, ilma jäänud kodust ja lastelepere kaasa õiged väärtushinnangud. Ainult tänu lahketele toetajatele nagu Teie, EE062200221001178590 et teeme oma tööd õigesti. emaarmastusest. Meie juures on neil lastel saame seda tööd teha ning jõuda igal aastal aina rohkemate abi vajavate lastoetaja e-mail ja aadress teni Eestis. Me ei ole veel Selgitusse: jõudnudküla niinimi, kaugele, et ainuüksi SOS-perevanemad, kes annavad lastele tule(kui soovite anonüümsust, siis andke teada) riigitiiva toest vikuks kaasa väärtushinnangud. Ainult Tänaseks elab õiged SOS peredes 146 last, kellest noorim on 1-kuune. Meie alt ja rahastamisest piisaks vanemliku on ellu astunud enam kui 80 noort, kelle elu oleme saanud üheskoos paremaks hooleta laste kasvatamiseks. Nendel lastel ei tänu lahketele toetajatele nagu Teie, saame muuta. Meil on rõõm kogeda, et väga paljudel neist on juba oma pere ja lapseda tehameile ning jõuda igalet aastal aina sed.tööd See annab kindlustunde, teeme oma tööd õigesti. ole vanemaid, kes nende eest seisaksid. Nad on justkui meie kõigi omad. Seepärast palumerohkemate abi vajavate lasteni Eestis. Me ei ole veel jõudnud nii kaugele, et ainuüksi riigi toest ja rahastamisest piisaks vanemliku hooleta laste kasvatamiseks. lastel ei olegivanemaid, Teie abi, et teha kõigis majades hädavajalik Tänaseks elab SOS peredes 146 last,Nendel kellest kes nende eest seisaksid. Nad on justkui meie kõigi omad. Seepärast palumegi remont. Oleme tänulikud iga toetussumma noorim on 1-kuune. Meie tiiva alt on ellu astuTeie abi, et teha kõigis majades hädavajalik remont. Lisasime kirjale ülevaate EELARVE vajadustest. Palun valige, küla remondifondi toetada. eest majade remondifondi. nudkülade enam kui 80 noort, kellemillise elu oleme saanud soovite
Ükski annetus ei ole liiga väike! KEILA SOS NOORTEKODU REMONDIFOND
värvimistööd, aia parandus ja palju muud
8210 €
vannitubade ja noorte tubade remont
4000 €
TALLINNA SOS NOORTEKODU REMONDIFOND EE062200221001178590 SOS Lasteküla Eesti Ühing, www.sos-lastekyla.ee/anneta
Margus Oro Tegevdirektor SOS Lasteküla Eesti Ühing
900 66 90 5 €
SOS Lasteküla Eesti Ühing Pärnu mnt 130-30, Tallinn 11317 • Tel: 65 66 958 office@sos-lastekyla.ee • ww.sos-lastekyla.ee Facebookis SOSlastekyla IBAN: EE062200221001178590
PÕLTSAMAA SOS LASTEKÜLA REMONDIFOND
900 66 80 10 € 900 66 70 25 € värvimistööd ja pisiremont
4163 €
NARVA-JÕESUU SOS LASTEKÜLA REMONDIFOND
Aitäh!
pisiremont
KOKKU REMONDIFOND
1000 €
75725 €