Oktoober 2013 by Sõdurileht

Fookus: Ajateenistusest kaadrikaitseväelaseks ehk Elu on see, mis juhtub, kui sa oled muude asjadega hõivatud

Kõrgema sõjakooli kadetid ületasid oma esimese proovikivi

Mereväes on miinituukreid rohkem kui kunagi varem

sõdurileht NR 15 (391) OKTOOBER 2013, ISSN 1736-3411

Sõduri toidulaud

Estcoy-17 lahinglaskmistel Lätis Foto: Ardi Hallismaa

Kaitseväe logistikakeskuses augustis tööd alustanud peakokk Kaie Karu räägib sellest, kuidas ja mis alustel valmib sõduri menüü ja toit.

jateenijate menüü koostamine on väga vastutusrikas ülesanne, kus peab arvestama väga paljude asjadega. Igas pataljonis on ametis toitlustusspetsialist, kes koostab menüü. Tsentraalse menüü koostamine kogu kaitseväele on hea mõte, aga majanduslikult kasumlikum on, kui iga struktuuriüksus teeb seda ise, sest iga üksus peab hoidma mobilisatsioonivarusid ja aeg-ajalt on vaja neid ka roteerida. Laoarvestuse löövad segamini eriolukorrad, kui peab kiiresti reageerima, sest keegi ei saa jääda söögita ja kaugjuhtimise teel on raske seda kõike hallata. Menüüde koostamisel peab arvestama kindlasti toitainete sisaldust toidus – valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained jne. Kõike peab toidus olema ja veel õiges vahekorras. Kui söögist ei saada toitaineid, mineraale ja vitamiine, siis on enesetunne kehv ja organism on haigustele vastuvõtlikum. Kalorsus. Tavaliselt ei mõtle inimene kodus süües, mitu kalorit ta toidust saab. Kaitseväes on see aga oluline – kui energiat pole, siis ei jõua ka füüsilisele koormusele vastu pidada. Kes on kokku puutunud kaalujälgimisega, see teab, kui keeruline kaloriarvestus on. Kalorsus ei tohi tekkida ainult rasvade ja süsivesikute arvelt. Mitmekesisus on samuti oluline võtmesõna. Ühte ja sama toitu süües jääb kindlasti puudu vajalikest toitainetest, samuti ei soovi keegi igal hommikul vaid putru süüa. Vahelduseks on ju mõnus süüa hommikuti salatit, munarooga või pannkooke. Hooajalisus on meie kliimas väga oluline. Värsked puu- ja köögiviljad on heal juhul veerand aastast kohalikud. Sel ajal on neis kõige rohkem toitaineid ja nende valik kõige mitmekesisem. Oluline on süüa toitu, mis on valmistatud meie vöötmes kasvavast toorainest. Kevadel pole miski parem kui esimestest rabarberivõrsetest valmistatud erinevad road – kissell, kook, vürtsikas moos, maitsevesi jne. Kindlasti on maasikad paljude lemmikud. Võimatu on võrrelda Eesti päikese käes valminud maasikaid välismaalt toodud marjadega, mida ei ole lastud

Scoutpataljon, mille koosseisus on ka järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv Estcoy-17, teeb Lätis Adaži polügoonil 8.–20. oktoobrini õppuse Teraskilp raames lahinglaskmisi. Õppuse käigus lasevad kaitseväelased automaadist Galil, raskekuulipildujast Browning, kuulipildujast MG-3, 81 mm ja 120 mm miinipildujatest ning tankitõrjesüsteemist Milan. Õppuse eesmärk on lahingulisi oskusi lihvida.

Kaitseväe kokad õpivad vürtside kasutamist

Kaitseväe peakokk Kaie Karu hoolitseb staabi- ja sidepataljoni köögis ajateenija maitsva ja tervisliku eine eest.

transportimise tõttu lõpuni valmida. Toit peab olema valmistatud kvaliteetselt, et säiliks võimalikult palju vitamiine. Selleks peab toitu õigesti valmistama. Enamasti ei mõtle tarbija söögikohas toidu väljastamise kiiruse peale ehk sellele, mitu liigutust peab tegema kokk toidu serveerimisel või mitu kokka peab seda rooga väljastama, et oleks tagatud kiirus. Innovatsioon näitab, et töötajad on motiveeritud ja naudivad oma tööd. Selleks saate teie tarbijatena kaasa aidata, andes konstruktiivset tagasisidet – nii positiivne kui ka negatiivne on edasiviiv jõud. Puhtalt valmistatud toit väljub puhtast köögist, kus toidukäitleja ehk kokk peab lugu isiklikust hügieenist. Sama oluline on ka tarbijal enne sööma asumist käsi pesta – toiduohutus eelkõige. Enamasti on sööjate kaebused tingitud pesemata kätest, mitte valesti käideldud toidust. Rahaliselt peab ajateenija ühe päeva toit/jook mahtuma 5,55 euro

sisse, summa sisaldab käibemaksu. Sellest peab valmistama hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ning lisaks kaks vahepala. Summa ei ole suur, aga hea majandamise korral saab pakkuda piisavalt mitmekesist ja maitsvat toitu. Kaitseväes on väga hea arvutiprogramm, mis toetab menüüde koostajat. Toiduained on toiteväärtusega lisatud programmi, mis arvutab ise välja väärtused. Sarnaselt toimib programm hinnaga. Tundub lihtne, kuid lisaks tuleb veel kõige eelnimetatuga arvestada. Väike näide koguste põhjal – kurgikonserv on 4,1 kg ja vaja läheb neid 2,5 tk, aga ei ole mõistlik jätta poolikut konservi alles, seega peab spetsialist otsustama, kummale poole on mõistlikum ümardada. Analoogseid otsuseid tuleb vastu võtta iga päev mitu korda. Kahjuks ei õnnestu alati kõik toidud nii hästi, nagu kavatseti. Mõnikord veab tarnija alt ja toob suure kapsapea asemel väikesed. Kui menüüs oli kirjas kapsarull, siis selle ülesande täitmine

nõuab vilunud oskusi ja loomingulist mõtlemist, kui ülesanne just ei osutu lausa võimatuks. Sel juhul tuleb roog ümber nimetada näiteks kapsahautiseks. Teinekord jälle saab mõru kaalikat väga hea maitsestamise korral parendada, kuid mõrkjas maitse ei kao täielikult. Kokad püüdlevad kogu aeg selle poole, et toidud õnnestuks. Köögitöötajatel on raske füüsiline töö, mille juures palk ei ole just suur motivaator. Südantsoojendav on kuulda neilt tublidelt inimestelt, kes teevad oma tööd juba aastaid, vastuseks küsimusele „Mis teid motiveerib seda tööd tegema?”, et nende suurim motivaator on poiste tänu. Eriti võimas ja pisarateni liigutav on see, kui ajateenistus lõppeb ja terve pataljon rivistub söökla ette ning hüütakse kooris: „Täname! Täname! Täname!” Sõdurid – teie olete riigi teenistuses ja meie, kokad, oleme teie teenistuses, et pakkuda maitsvat ja isuäratavat toitu ning tuua kodusoojus lähemale.

Kaitseväe logistikakeskus õpetab koostöös aktsiaseltsiga Santa Maria kaitseväe kokkadele ürtide kasutamist hommikusöögi valmistamisel. „Kaitseväelastele pakutav söök peab olema toitev, tervislik ning samas ka maitsev. Meil ei ole põhjust kurta toidu kvaliteedi üle, kuid tahame, et kokad oleksid kursis uute maitseainetega ja võimalustega, kuidas nendega toitu maitsvamaks muuta,” ütles Triin Tõitoja logistikakeskuse haldusteenistusest. Tõitoja lisas, et logistikakeskusel on plaanis hakata korraldama sarnaseid koolitusi senisest veelgi süstemaatilisemalt. Ühepäevasel koolitusel Sauel, aktsiaseltsi Santa Maria ruumides, osalevad kolmkümmend kokka kõikidest kaitseväe toitlustuskompleksidest. Koolitusel õpivad kokad kasutama värskeid ürte nagu basiilik, rosmariin, tüümian, paprika jmt ning maitseainesegusid. Lisaks teoreetilistele teadmistele saavad kokad ka ise kohapeal valmistada hommikusööki ning katsetada, kuidas erinevad ürdid toidu maitset muudavad.

Eesti eriüksuslased said operatsioonimedalid

Eesti erioperatsioonide üksuse teise meeskonna operaatorid said 3. oktoobril Afganistanis kätte rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes teeninu medali. Lisaks missioonimedalitele said mitu eriüksuslast Ameerika Ühendriikide maaväe jalaväe lahingumärgi. Kolonelleitnant Ühtegi andis teisele meeskonnale üle meeskonnalipu tunnuseks, et üksus on valmis. Eesti erioperatsioonide üksuse teine meeskond teenib Afganistanis alates maist ja on selle aja jooksul teinud mitu operatsiooni koos Afganistani julgeolekujõudude eriüksusega ja relvavendadega USA eriüksusest.

sõdurileht OKTOOBER 2013

juhtkiri

Väärtused, mida hoida

ustatud ajateenijad! Eesti ühiskonda on püütud tinglikult jagada kaheks – esimeseks ja teiseks Eestiks. Nagu igasuguste väärtushinnangute tinglik jagamine, on ka see tulvil vastuolusid ega sisenda usku. Hinnangute andmine on alati subjektiivne ning leida parim metoodika rahuldamaks kõiki on praktiliselt võimatu. On asju, mida ei ole võimalik panna mõõdetavasse skaalasse või millele anda arvväärtusi. Paljud väärtused jäävad meie elus siiski tinglikuks ja ainult sügavama tunnetuse kaudu mõistetavaks. On praktiliselt võimatu hinnata vanemate armastust. Kas seda saab hinnata teie peale kulutatud aastate või teie peale kulunud rahaga – vastus on ebapiisav. Aatelisus on väärtus, mida ei saa mõõta. Isamaalisus ja kaitsetahe on koos käivad mõisted. Nimetatud väärtused on need, mis iseloomustavad noort mees. Kasutan juhust ja liigitan ka teid, küll tinglikult ja tunnetuslikult, Eesti eliiti kuuluvaiks. Noor mees, kes täidab oma kohust ja väärtustab riiki ning näitab üles kaitsetahet on see, kes kuulub absoluutsesse ja mõõtmatusse Eesti paremikku. Edu ja jaksu teenistuses!

TANEL MEIEL kapten

TeK ülema abi

Leia meid Facebookist facebook.com/ s6durileht ja YouTube’ist www.youtube.com/ sodurileht Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook. com/s6durileht. Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime lehte paremini teha.

Ajateenistuse valu ja võlu Ühe tavalise laisavõitu tudengi kasvamine motiveeritud ajateenijaks ning tema saamine kaadrikaitseväelaseks.

nne ajateenistust olin tavaline tudeng. Käisin kooli kõrvalt tööl ning veetsin aega piisavalt aktiivselt. Sellel hetkel ei kuulunud minu mõttemaailma mõisted sõjavägi ja teenistus. Need olid tühjad sõnad. Paljud tuttavad on hiljem, kui minust sai kutseline kaitseväelane, öelnud, et see oli viimane asi, mida nad minust uskusid või ootasid. Tõsi ta on, et sellel ajal olin ma patsifistlikult meelestatud ega saanud aru tuttavate ärplemisest ja ilustatud lugudest ajateenistusest. Ma pole kunagi uskunud kõlavaid loosungeid à la „sõjavägi teeb mehe”, sest tuttavate hirmutavad lood teenistusest nõukogude ajal olid värskelt meeles. Olid ainult jutud ning puudus isiklik kogemus. Kuid ilusal ajal tuleb lõpp ning rõõmud asenduvad kohustustega. Nii olin varsti pärast eksmatrikuleerimist koos bussitäie noorsandidega Kuperjanovi pataljoni väravas. Esmane emotsioon oli kainestav ja karm. Loomulikult oli eelnev päev möödunud sõprade seltsis koos toostide ja teiste jagatava vajaliku algteadmiste mahuga, mida on vaja teha ja osata. Ühesõnaga esmased emotsioonid olid karmid ja ainus mõte, mis meeles mõlkus, oli, et oleks võinud rääkida välja pikendus lõpetamaks stuudium või leida mõni üldlevinud tõbi. Tõbe külge hankida ei tahtnud, poleks saavutanud rahu oma hinges ning eks sunnitud elurõõmsa tudengiperioodi katkestus oli ka eneseleidmisel teatud pääsetee. Tagantjärele meenutades on noorteaeg kõige värvikam ja sündmusterohkem periood minu teenistuses. See

on aeg, kui leiad ennast tegemas või mises nii tähtsat on, võib ju „musta ütlemas asju, mida sa ei oleks tavaolu- märgiga” ka teenistust pidada, kuid märkamatult sai „kondid õlale” noorkorras ette kujutanud. Esimesed nädalad olid väga rasked. teaja tähtsaimaks eesmärgiks. Kui Kui keha pole paar aastat sunnitud, kogu sind ümbritsev keskkond ja meesiis on seda raske veerema lükata. lelaad on kujundatud monoliitseks, Tudengipõli oli minu sportliku vormi siis eriarvamuse esiletõusmiseks ei ole täiesti rikkunud. Mulle meeldib kasu- lihtsalt ruumi ja aega. Rutiin mitte ainult ei kasvata sind tada väljendit Strukatskite raamatust „Hukkunud Alpinisti hotell” – „Arst ühtseks, vaid muudab ka mentaalmääras mulle meeleliste naudin- selt. Seda ei märka kohe, pigem on gute kuuri”, kuid kahjuks olin kas ise see miski, mida tunnetad hiljem ja unustanud või polnud meedik kirjel- seda suheldes lähedaste või sõpradanud mulle protseduuride pikkust. dega. Mu ema mainib siiani, et linNoorteaja alguses olin ikka see, kes naloale saabudes kasutasin kahte paari kilomeetri järel liikus kolonni sõduri stamplauset: „Kopp on ees” esimesest otsast viimaseks ning keda ning „Sitt keeb”. Retoorika muutub ikka ja jälle järele oodati, tehes seni ning tahes-tahtmata võtad osa sellest ülejäänud ellu kaasa, teisi toonust tõstvaid pärast paariminutiharjutusi. Labane, Noorsõduri ajal list vestlus võõraga kuid töötav motivaton varsti selge, kas sioon – kui kaua sa leiad ennast tegemas oled teeninud või ikka oled see, keda või ütlemas asju, mitte – jäävad külge mainitakse kui viletmida sat, paksu ja lodevat. mida sa ei oleks tava- väljendid, omandatakse ainult Kaaslaste heakskiit olukorras ettegi sõjaväes. Samuti on väga mõjuv erguti, kantakse edasi ning noorteaja lõpus olin kujutanud. ilustatakse legende – taastanud sportliku vormi ja kahjuks kaotanud aastatega need on sõdurimüüdid, mis on äärmirasvkoes ladestunud mälestused suu- selt elujõulised, kuna neil on meelsust ning need tõstavad soorituste kangerusjärgus paarkümmend kilo. Füüsiline suutlikkus on arendatav, laslikkust. Nagu kalameestel muutub kuid kõige raskem oli ikkagi saavu- püütud kala suurus, on aastatega sinu tada kooskõla iseendaga ning sun- sõdurirännaku pikkus mitmekordisdida ennast alluma korrale ja järgima tunud. Parimad vahejuhtumid vahtrutiini: varajane ärkamine, pikad konnas või õppusel vürtsitatakse ning koolitunnid ja pidev päevaplaani lisatakse uut infot ning enamasti on punktuaalne täitmine. Pidasin ennast algne seiklus seal hoopiski kadunud, sellel perioodil üsna tugevaks isiksu- alles jääb ajateenijatel põlvest põlve seks ning peas vasardas mõte – eks edasi kanduv ideoloogia. Veel paar proovige mind murda või mõjutada, aastat tagasi rääkisid Kuperjanovi ei te suuda. Kuid oh häda, suudab küll, ajateenijad legendi, kus vahtkonnas kui kogu keskkond sinu ümber on olnud võitleja sai seitse päeva aresti, kohandatud ainult üheks eesmärgiks – kuna sooritas vahiteenistuses soojätvormida noortest meestest allüksus, kamise akti naissoost tuttavaga ning mille aluseks on ühine väljaõpe ja talle määrati ka seitse päeva puhkust, kinnistunud teadmised. Alguses oli kuna protseduuri sooritati relv selsuhtumine, et mis selles Kuperjanovi jas. Loomulikult käib legendi juurde embleemi kandmisõiguse väljateeni- märkus – tean seda meest, ta oli tee-

nistuses eelmisel aastal. Sama lugu rääkisime aastal 1997. Olen andnud edasi selle, mis oli valu ja selle kõrval ilmnevad nähtused, kuid mis on siis ajateenistuse võlu? Arvan, et see on eneseleidmine, mitte „kuidas karastus teras” ja „meheks saamise aeg”, vaid suurenev usk oma võimetesse ning veendumus kogu eluks. Kamraadidega koos saavutatu tulem on võimas, sisemine side, mis piiskhaaval täidab karikat, on murdmatu. Sünergia¹ termin pole pärast ajateenistust pelgalt reaalteadustele omane, vaid praktikas kogetud veendumus. Olulised on uued oskused (relvakäsitlemine, üleelamine, liikumine taktikalises olukorras jne), enamasti omandatakse need kiirelt ning see on tõeline rõõm – midagi katki teha, puruks lasta või hoopis lõhata on ikka olnud need tegevused, mis meestel silma särama paneb. Loomulikult tuleb hinnata juhtimiskogemust, inimsuhted teenistuses ja selle kõikvõimalike avaldumisvormide isiklik läbielamine annavad edasiseks eluks määramatu kogemuse. Minu ajateenistuse ajal ei olnud Kuperjanovi pataljonil aeda, väeosa ei piiranud tara. Minu jaoks oli see alati tähtis sümbol: siin ei hoita kedagi kinni, siin on kord ja au, mis mehi liidab. Loodan, et ka teil pole peale noorteaega enam piirdeid ja hoiakuid, mis segavad nautimast ainukordset kogemust. Sitkust ja jõudu kpt Tanel Meiel StSiPat TeKo ülema abi ajateenija Kuperjanovi ÜJP 1997–1998 A-kompanii I rühm Sünergia ehk sünergism (kr �� (synergos) ’koostöötamine’) on summaarse (või lõpp-) efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Sünergia kui samasuunalise koostoime tõttu on lõppefekt (sünergiline mõju) suurem kui üksikmõjutuste summa (liitmõju).

Kaitseliitlane – võrdne võrdsete seas Kaitseliit on koos allorganisatsioonidega (Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad) üks omanäolisemaid vabatahtlikeorganisatsioone maailmas.

is sunnib inimesi vabatahtlikult metsas õppustel käima ja oma ajast väljaõppel käima? Kaitseliitlane tuleb õppustele eelkõige teadmisi ja oskusi parandama, kuid väga tähtis osa on ka kaasvõitlejatel, kellega koos ollakse. Varahommik. Udu voolab mäeküljelt alla, linnud hakkavad laulma. Kostub kärgatus; järgmine ja järgmine. Lindude laulule liitub lindi kõlin ning MG-3e möiratused. Paukpadrunite plõksud ja käsud kõlavad üle lagendiku, kaitseliin seotakse kontakti, kuni tiibajad jõuavad positsioonidele. Suitsupommid, lõhkepaketid, kõik see, mis kuulub rünnaku (ja kaitse) juurde.

sõdurileht

Nii kirjeldas tüüpilise õppuse algust Tallinna maleva Toompea malevkonna nooremseersant Mati Sild, kes kuulub Kaitseliitu aastast 2009. Tema jõudis Kaitseliitu tänu gümnaasiumi riigikaitsetunnis räägitule. „Ajateenistus oli gümnaasiumile ainuke loogiline jätk. Riiki teenides oli eelnevatest teadmistest ja kogemustest piisavalt kasu, et jagada nõuandeid kaasvõitlejatele ning aidata ülematel tunde läbi viia,” sõnas Mati. „Mis mind aeg-ajalt metsa viib, ei ole ainult maagiline kaitsetahe. See ei ole ainult adrenaliinilaks, mis tekib positsioonidele joostes. See on kõik eelnev kokku, alates hetkest, kui hüppad autokasti, et sihtkohta liikuda, kuni rahuni, mis tuleb sinusse öösel ahjuvalves olles ja hiljem relva puhastades,” ütles Mati. Mati kahetseb ainult seda, et tal pole piisavalt aega õppustel käia. „Aga ma ei kahetse, et ma olen liige. Need tunnid metsas ei ole raisku läinud, sest hiljem on sisemine rahu tagatud nädalateks.” Kaitseliidu sõbralikku perekonda kuulub praegu umbes 21 000 inimest.

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171

„Muidugi võiks meid olla rohkem, aga teadmine, et niigi palju on valmis ohule vastu hakkama või aitama vajadusel riiki ja rahvast, annab julgema tunde, lubab selja sirgu lüüa, öeldes: „Olen kaitseliitlane”,” ütleb Mati uhkusega.

„Oleksin nagu alati seal olnud” Naiskodukaitse Tartu ringkonna liige Eha Jakobson astus küll liikmeks alles 2009. aastal, kuid Kaitseliiduga oli ta varasemalt seotud: „Läksin KL Tartu maleva majja seoses segakoori prooviga ja kohtasin seal hulga inimesi, kellega koos oli mõnus olla: nad ei virisenud kunagi, olid konstruktiivsed ja kohusetundlikud,” sõnas ta. Pärast XXV üldlaulupidu otsustas ta nendega liituda. „Astusin Naiskodukaitsesse, sest mulle meeldis väga, kuidas nad ka praktilisi probleeme lahendavad: ilma suurema kärata, oskuslikult ja leidlikult.” Eha võttis värske liikmena kohe osa nii baasväljaõppest kui ka erinevatest üritustest. „Varsti olid mulle vähemalt tere-

tuttavad hulk inimesi, kes imestasid, kui kuulsid mu väga värskest liikmestaatusest. „Sa oled ju meil juba ammu olnud,” öeldi, „sind polnud vahepeal lihtsalt näha.”

Lisaks metsas madistamisele Õppused ei toimu ainult metsas. Vabatahtlikel on võimalik läbida erinevaid kursusi, millega on võimalik saada reservauastmeid. Vabatahtliku kõrgeim ametikoht, mida on võimalik saada, on kompaniiülem. Kaitseliidu pakutav õppetöö toimub Kaitseliidu koolis, mis asub Alu mõisas. Seal saab õppida pea kõike: on reservohvitserikursused, võib õppida sõjalise otsustamise eetikaid, avalikku esinemist, aga ka läbida instruktorikursust. Kaitseliidu õppetöö toimub üldjuhul nädalavahetustel ja koolitöö ei sega tsiviilelu. Samas on võimalik end erinevate oskustega täiendada, mida saab edukalt kasutada nii oma igapäevaelus kui ka vabatahtlikuna õppustel. Tiit Tamberg

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht OKTOOBER 2013

Kadett versus kadett versus kadett kadett Jonas Justas Butkevičius Leedu kindral Jonas Zemaitise nimeline sõjaväeakadeemia 3. kursus

kadett Kaspars Kukša

kadett Marek Sierpień

Läti kaitseakadeemia 3. kursus

Wrocławi kindral Tadeusz Kosciuszko nimeline maaväe kaitseakadeemia 5. kursus

1. Mida oled sa varem kuulnud Eesti kaitseväest?

Olen kohanud Eesti sõdureid varemgi. Näiteks 2011. aastal rahvusvahelisel õppusel oli mul võimalus isegi kahte ülesannet teiega koos harjutada. Tegu oli kaitseliitlastega ja mind üllatas nende hea väljaõppetase, sest tegu ei olnud professionaalsete sõjaväelastega.

Olen kuulnud, et Eestil on väga heal tasemel Scoutspataljoni-nimeline väeosa. Tean ka, et meil on kohustuslik ajateenistus ja et me oleme Läti liitlased sõjalisel operatsioonil Afganistanis. Seniste kogemuste põhjal on mul Eesti kaitseväest väga hea arvamus.

Kui aus olla, siis väga mitte. Tean, et meil on ühine sõjaline operatsioon Afganistanis, kuid ma ei oska nimetada midagi enamat.

2. Nimeta kolm põhjust, miks on hea olla kadett?

Esimeseks võiks nimetada häid õppevõimalusi, mida kool pakub. Teisena tooksin välja kadeti ühiskondliku staatuse ja kolmandaks selle, et minu kool tagab tulevikus kindla töö ja teenistuse.

Esiteks meeldib mulle olla heas füüsilises vormis. Sõjakoolis õppides on kohustuslik sporti teha. Teiseks antakse Läti kaitseakadeemias head haridust ning kolmandaks meeldib mulle kooli maskuliinne pool nagu tulistamine ja enesekaitsetreeningud.

Meil on hea võimalus saada endale tugev sõpruskond nii koolis kui ka väljastpoolt, näiteks kohates kadette teistest riikidest. Teiseks tooksin välja selle, et kogu väljaõpe on tasuta ja kolmandaks heaks asjaks nimetaksin seda, et see Poola linn, kus me õpime – Wrocław – on ilus ja väga paljude vaba aja veetmise võimalustega.

3. Mis põhjusel otsustasid astuda sõjakooli?

Ma mäletan, et mu vanemad ütlesid alati, et kui ma ei õpi, siis pean terve elu väikese palga eest rasket tööd tegema. Pärast gümnaasiumi töötasin aasta ühes tehases, kus mul meenusid vanemate öeldud sõnad. Otsustasin teha elus kannapöörde, liituda kaitseväega ja astuda sõjakooli.

See juhtus kuus aastat tagasi. Kõigepealt soovisin õppima minna Ameerika Ühendriikidesse, et saada piloodiks, aga põrusin keerulises meditsiinitestis. Selle järel pakuti mulle võimalust ühineda kaitseväega ja pärast mõneaastast teenistust astusin Läti kaitseakadeemiasse ning siin ma olen, juba kolmas aasta.

Keskkoolijärgselt asusin õppima juurat, kuid pärast pooltteist aastat leidsin, et tegu pole minu jaoks piisavalt palju väljundit pakkuva erialaga ja katkestasin õpingud. Õige pea kuulsin sõjaväeakadeemiast ning leidsin, et sinna astumine oleks mul hea võimalus õppida midagi kasulikku ja olla sealjuures ka heas füüsilises vormis. Nii see otsus tehtud saigi.

4. Oled sa kunagi kasutanud ära oma kadeti staatust, et võita tüdrukute tähelepanu?

Jah, muidugi. Leedus on ainult üks sõjakool ja see asub pealinnas Vilniuses. See tähendab, et kui keegi näeb tänaval lühikeste juustega meest, siis on juba 50protsendiline tõenäosus, et tegu on kadetiga. Näiteks õnnestus mul oma tüdruk ära võluda sellega, et olen sõjakooli kadett.

Kadetina väga mitte, aga enne sõjakooli elukutselise tegevväelasena küll. Näiteks kord olles Riias vahtkonnas Vabaduse monumendi juures tulid tüdrukud meie juurde, tegid minuga pilti ja lõpuks andis üks mulle ka oma telefoninumbri.

Meie vormis ja olekus on midagi, mis tüdrukutele meeldib. Meil on juhtunud isegi vastupidi, sest meie koolis õpivad ka tüdrukud ning tänavale minnes võtavad nad meilt kogu tähelepanu ära. Aga tundub, et inimestel on meiega suhtlusbarjäär väiksem ja tullakse tihti küsima, mida ma õpin, kuidas läheb ja muud sellist.

5. Milline oli su viimane üldfüüsilise testi tulemus?

Viimane tulemus oli 286.

Täpselt ei mäleta, vist oli üle 280.

Meil seda üldfüüsilist testi teiega sarnasel kujul ei ole.

Ühtlustamiskursus oli uutele kadettidele esimene proovikivi

htlustamiskursuse läbiviija major Andrus Reinsteini sõnul on uued kadetid taustalt väga erinevad. „Esimese õppeaasta kadettide seas on inimesi, kes on ajateenistuse läbinud erinevatel erialadel ja aegadel. Seetõttu on sellist kursust vaja nende teadmiste taseme ühtlustamiseks,” ütles major Reinstein. Viis nädalat kestnud kursuse jooksul läbiti kolm õppekava. Õppus algas välioskuste õppega, kus kadetid tuletasid meelde asju, mis olid ajateenistuses juba omandatud. Selle aja jooksul läbiti näiteks meditsiinikursus, tuletati meelde tulekaartide joonistamine, sihtmärkide osutamine ja erinevat tüüpi kaevikute kaevamine. Noorkadett Aimur Lillaku sõnul on sellist kordamist vaja, sest kadettide varasem väljaõpe erineb ajaliselt ja olemuselt. „Võtame läbi kõik kaitseväes kasutatavad relvad, imitatsioonivahendid, topograafia ja üksikmehe oskused. Oleme siia tulnud kõik erinevatest väeosadest ning selle õppuse eesmärk ongi teha kõigile baasteadmised üheselt selgeks,” ütles noorkadett Lillak. Sõjakoolis hindab noorkadett Mihkel Jürgenson kõige rohkem kiirelt tekkinud kambavaimu. „Meie rühmas on kõik hingega asja juures. Puudub probleem, et kellelgi pole tahtmist või viitsimist mõnda asja kaasa teha. Siin on kõik vabatahtlikult ja tahtmist täis,” rääkis noorkadett Jürgenson.

„Kui inimesed on teadlikud sellest, mida nad teevad, siis läbitakse ka väljaõpe tunduvalt kiiremini.” Teisena läbisid kadetid relva ja laskeoskuste väljaõpe, kus tehti lähemalt tutvust oma teenistusrelvaga, mis on AK-4 ja samuti korrati üle laskmiste põhitõed. Eelnevalt mitu aastat kaitseväes teenistuses olnud noorkadett Aleksei Biller õppis ühtlustamiskursusel tundma relvi, mille väljaõpet ta varem pole saanud. „Kaitsevägi on suur ja relvi on palju. Näiteks toimus meil eksam AK-4ga, millega ma varem kokku puutunud polnud,” sõnas noorkadett Biller. Kahel viimasel nädalal viibisid kursusel osalevad kadetid patrull-laagris, kus nad said lahingväljaõppe jao tasemel. Õppus lõppes traditsioonilise rännakuga maastikult tagasi sõjakooli. Oma kursuse kadette hindab leitnant Robert Rajaste kõrgelt. „Isiklikult arvan, et tegu on väga püüdlike inimestega. Seda on kinnitanud ka tagasiside, mida on tundide läbiviijad seni andnud. Et mul endal on ka võrdlusmoment ajateenijatega, siis nendega võrreldes täidavad kadetid oma ülesandeid veidi entusiastlikumalt ja piisab tavaliselt ainult ütlemisest ning töö saab tehtud,” möönis leitnant Rajaste. Tartu maakonnas Unikülas korraldatud ühtlustamiskursusest võttis osa rohkem kui 50 õppurit. Pärast ühtlustamiskursust algas akadeemiline õpe.

Fotod: Mathis Bogens

19. augustist kuni 20. septembrini kõrgemas sõjakoolis toimunud ühtlustamiskursuse puhul on tegu kaitseväe pikima metsalaagriga, mille eesmärk on viia kõikide kadettide teadmised samale tasemele.

Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kaitseväe ühendatud õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Kõrgema sõjakooli põhikursusel

Et liikuvaid ja maskeerunud võitlejaid paremini märgata, oli õppusesse kaasatud ka õhuväe helikopter Robinson R44, mille ülesanne oli õhust liikuvaid sõdureid jälgida. Kadetid said ülesandega edukalt hakkama, nii et kopter neid kordagi harjutuse ajal ei märganud. Ühtlustamiskursusel osalenud kadetid said lisaks muule baasväljaõppe nii meditsiinis kui ka tulekaartide joonistamises.

omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus olemas ja ajateenistus läbitud.

Kõrgema sõjakooli lahtiste uste päevad toimuvad sellel sügisel 18. oktoobril, 26. novembril ja 13. detsembril. Lahtiste uste päevadel tutvustavad kadetid külalistele kadetielu ja oma õppe- ning olmetingimusi. kpr Mathis Bogens

sõdurileht OKTOOBER 2013

Ajateenijast kaitseväelaseks

Meenutus kursusepäevilt – niinimetatud paadiralli eesmärk on kursuslaste meeskonnavaimu tugevdada.

Merevägi sai juurde kolm miinituukrit 27. septembri hommikul said kutsetunnistuse kolm mereväe miinituukrit. Nende arv Eesti mereväes tõusis sellega kuueteistkümneni, mis on ajaloo suurim. Lätis Liep�jas Balti riikide merevägede ühises tuukrite koolituskeskuses toimunud lõputseremoonia tähistas miinituukritele ligikaudu kolmeaastase pingutuse lõppu. „See tähendab meile olulist võimekuse kasvu. Suudame nüüd rohkem ülesandeid täita, sest siiani oli tihtipeale ülesandeid rohkem kui võimekust,” ütles Eesti mereväe miinilaevade divisjoni tuukrigrupi ülem leitnant Sven Pipar. Tema sõnul suudab tuukrigrupp pärast uute meeste lisandumist välja panna täiendava miinituukrite laevameeskonna. „Kõige raskem oli esimene nädal Liep�jas. Seda nimetatakse siin motivatsiooninädalaks. Elasime telkides, käisime rännakutel, süüa ja magada korralikult ei saanud. Nii vaadatakse, kes siin tegelikult olla

tahavad,” meenutas kursust miinituuker maat Artur Kummer. Miinituukri kuuekuulised kursused jagunevad kaheks – kõigepealt õpivad kursandid �da�is tundma ja käsitlema maapealseid lõhkekehasid, seejärel siirdutakse Liep�ja koolituskeskusesse, kus keskendutakse veealuste lõhkekehade käitlemise õppimisele. Kursuse viimane osa toob tulevased miinituukrid kuuks ajaks Tallinnasse mereväebaasi tuukrijaama, kus läbitakse süvaveesukeldumise osa, mille käigus sukeldutakse kuni 55 meetri sügavusele. Pärast kursuse lõpetamist saavad miinituukrid tunnistuse ja õiguse käidelda nii maapealseid kui ka veealuseid lõhkekehi. Kolm uut Eesti mereväe miinituukrit on maat Artur Zuzjonok, maat Tanel Lettermo ja maat Artur Kummer, kes jätkavad teenistust mereväe tuukrigrupis. Eestlastega koos õppis ja lõpetas sama kursuse kaks lätlast. „Lätlastega hoidsime kokku ja saime väga hästi läbi. Kui on nii väike grupp, siis muudmoodi ei saagi,” ütles

maat Kummer. Miinituukrite hulk Eesti mereväes on tõusnud ajaloo suurima arvuni – kuueteistkümneni, kuid riigikaitse arengukava näeb ette 23 miinituukri ettevalmistamist. „Miinituukriks saamine on kolmeaastane protsess, mis algab laevatuukri kursusest ja poolteise aasta pikkusest praktikast, misjärel suundutakse Liep�jasse miinituukri kursusele,” rääkis leitnant Pipar. Sellele järgneb veel kaheaastane tööpraktika kogenud miinituukrite järelevalve all. Kokku kulub ühe kogenud miinituukri ettevalmistamiseks viis aastat. „Uute tuukrikandidaatide leidmine on vaatamata teenistuse eripärast tulenevale kõrgemale palgale väga raske,” rääkis leitnant Pipar, kelle sõnul tehakse uute kandidaatide leidmise nimel pidevat tööd. Järgmised miinituukrite kursused algavad Balti riikide merevägede ühises tuukrite koolituskeskuses kahe aasta pärast. nooremleitnant Aivo Vahemets

Eesti miinituukrid koos oma lätlastest kursusekaaslastega pärast lõpetamistseremooniat Liepājas. Vasakult esimesed Artur Zuzjonok ja Artur Kummer ning paremalt teine Tanel Lettermo.

jateenistusse asusin 2008. a ja esimene teenistuskoht oli Kirde kaitseringkonna pioneeripataljon. Paremat noorteaega ei oskaks tahtagi. Hoolimata sellest, et söök oli superhea, kaotasin trenni tulemusena kehakaalust tagasihoidlikud 28 kg. Esimesest füüsilisest testis oli 3,2 km jooksu aeg 23 minutit, kolme kuu möödudes 15,4. Võib öelda: tubli füüsiline ettevalmistus. Olles endise 112 kg asemel 84 kg kaaluv sõdur, süvenes soov jätkata teenistust kaadriväelasena ja käia ka missioonil Afganistanis. Edasine asjade käik toetas seda. Noorteaja lõpus tuli auditooriumi ette Scoutspataljoni võitleja ja pakkus võimalust soovijatel jätkata teenistust Scoutspataljonis. Ma ei kahelnud hetkekski ja nii viidi mind erialakursuse alguseks üle Paldiskisse, olin kõigega väga rahul. Teenistus oli suurepärane ja kõik lektorid oma ala spetsialistid ning päriselt sõda näinud mehed. Ajateenistus sai läbi ja füüsiline vorm oli kõikide aegade parim. Pärast väikest puhkust sisenesin pataljoni territooriumile aga juba elukutselise sõdurina. Olles saanud tunnikese sisseelamiseks ja asjad kasarmu kappi pannud, astus tuppa minu ajateenistuseaegne rühmavanem uudisega, et mind vajatakse kohe väljaõppesse minevasse üksusesse MPR autojuhi ametikohale, et poole aasta pärast juba Afganistani sõita. Nagu arvata võite, olin jahmunud ega osanud midagi muud kosta kui et küsisin, kui kaua otsustamiseks aega on. „Üks tund.” Edasi oli peas sada mõtet ning naise ja oma vanematega konsulteerimise järel otsustasin visata kulli ja kirja. Münt otsustaski minu eest ja ma ütlesin jah. Väljaõpe oli taas asjalik ja intensiivne ning iga päev oli midagi uut. Meeskond töötas kokku ja pool aastat möödus väga kiirelt. Nõnda oligi käes aeg minna Afganistani. Esialgu oli üllatav see, et sealne kuumus on teistsugune kui meil – polegi nii hull. Õnneks oli minu teenistus talvel ja kuumarekordeid sel ajal pole. Temperatuur jäi vahemikku 20–48 kraadi.

ristsõna

Mõnel ööl aga oli miinust ka. Olukord oli keeruline, olime esimesed eestlased patrullbaasis Wahid. Kontaktiks vastastega ei olnud rohkem vaja kui paarsada meetrit baasist välja minna ja sõda algas. Minu amet oli miinipildujarühma autojuht. See kujutas endast valdavalt baasi kaitsvate müüride vahel tuleülesannete täitmist ja pidevat valmisolekut ohuolukordadele reageerimiseks. Võrdlemisi ohutu missiooni jooksul tuli aga ette ka kurbi ning ülimalt ärevaid hetki. Ei sooviks seda kellelegi, kui rühmale pühapäeva hommikul pannkooke tehes raadiosidest valangute saatel hägune teade tuli, et mu ajateenistusekaaslane, ülimalt positiivne ja hea sõber Kristjan Jalakas on saanud vaenlase IED-rünnakus surma. Ta oli sama vana kui mina ja alles eelmisel päeval me rääkisime ning tegime nalja. Nüüd aga teda lihtsalt ei ole enam ja sel hetkel küsid endalt, miks ma siin olen ja seda teen. Sõda ilma ohvriteta aga ei ole ja tuli edasi minna. Oli ka palju positiivseid hetki, kui Eestist saadeti pakikesi hea ja paremaga ning tundsid, et kodused on sinu jaoks olemas ja toetavad sind igal sammul. Tagasi koju jõudmine oli muidugi enneolematu tunnetepuhang. Kui saad lennujaamas üle pika aja oma naist ja vanemaid näha ning kallistada, on tunne ausalt ülim. Kuna minu jaoks on oluline korjata kogemusi ja pidevalt edasi liikuda, siis lõpetasin oma teenistuse pärast missioonilt naasmist. Kui oleksin poissmees, siis ilmselt jääksingi missioonidel käima ega oleks ühtegi talve Eestis, vaid ikka soojal maal. Tsiviilellu naastes asusin tööle Järvakandi avatud noortekeskuse juhataja ametikohale ning jätkasin õhtujuhi ja pulmaisa ametit. Samadel radadel olen tänini. Austan Eesti kaitseväge ja soovitan kõigil noormeestel kohustuslik ajateenistus ära käia – karta ei ole mitte midagi. Soovin kõigile praegustele teenistujatele palju jaksu ja kainet mõistust. Eesti tänab teid! Mikk Merekivi