November 2013

Õpetus,

Sõduri FM purustas mitu ajateenistuse müüti!

kuidas elu pausi peale panna!

10 PÕHJUST SAAMAKS KAITSELIITLASEKS

Arstlikus komisjonis käidud ja asi on kindel:

7

6

8

sa lähed aja­teenistusse. Mis edasi?

sõdurileht NR 16 (392) NOVEMBER 2013, issn 1736-3411

Seersant Taukar, lubage pöörduda ...

Karl-Erik Taukari ajateenistust Kuperjanovi jalaväepataljonis meenutav sümboolika. foto: SIIM TEDER

Ajateenistusse tuleb väga erineva taustaga noori mehi. Sama tuba jagavad ehitajad, tippspetsialistid, sportlased, mehaanikud ning aegajalt satub nende keskele ka mõni Superstaarisaatest tuntud laulja.

M

eil avanes võimalus intervjueerida Karl-Erik Taukarit, kes Superstaari-saate viiendal hooajal lausa finaali pääses.

Paljude jaoks ehk üllatusena lõpetas ta alles hiljuti teenistuse Kuperjanovi jalaväepataljonis. Uurime lähemalt, kuidas tal seal läks ning mida uut ja huvitavat ta endaga kaasa võttis.

Räägi mõne sõnaga endast.

Aga tüdruksõber?

Ma olin miinipildujapatarei sidejao ülem.

Tol ajal mul tüdruksõpra ei olnud, see muutis kindlasti kodunt eemaloleku kergemaks. Aeg-ajalt mõtlesin, et mis siis, kui oleks olnud ... Nägin, kuidas mehed õhtuti toanurgas kahetunniseid kõnesid tegid.

Samas on väga armas, kui linnaloale minnes keegi kodus avasüli ees ootab.

Kuidas su lähedased ajateenistusse suhtusid?

Kas asusid vabatahtlikult teenistusse?

Nimi on Karl-Erik Taukar. Teenistust alustasin 2010. a Kuperjanovi jalaväepataljonis miinipildujapatareis. Selleks ajaks olin lõpetanud Tartus ajakirjanduse ja suhte­ korralduse eriala. Hiljem jätkasin ülikoolis. Ajateenistusega jäin väga rahule.

Mis ametikohal sa olid?

Kui lähedastele teatasin, et 7. juunil lähen arstlikku komisjoni, oli kõige rohkem üllatunud mu isa. Et enamik meie tutvusringkonnas olevaid minuvanuseid noormehi oli mingil viisil ennast ajateenistusest välja vingerdanud, siis eeldas ka mu isa, et käitun samamoodi – aga võta näpust, ei käitunud.

on, kellega ma ühe bussi peale olen sattunud ja kellega pean järgmised 11 kuud koos veetma. Proovisin oma pinginaabriga ühist keelt leida, kuid Kuperjanovi jalaväepataljoni jõudes selgus, et tema viiakse poole tunni pärast hoopis Paldiskisse.

Paipoiss ma ei olnud, kuid pätt samuti mitte.

Ei, ma läksin arstliku komisjoni kutse alusel. Samas ei tirinud ma kaheldava väärtusega tõendeid kaasa.

Mis mõtted sul bussiga Võru poole sõites peast läbi käisid?

Kõhe tunne oli. Vaatasin kaasreisijaid ja mõtlesin, kes need poisid

Millised olid suhted laulmisega teenistuse ajal?

Suhted laulmisega olid väga head.

Iga vaba hetke veetsin miinipildujapatarei pööningul, kus asus pataljoni prooviruum. Moodustasime poistega isegi oma bändi – Hulio Papa. Meil on Youtube’is üleval ka mõni video, mida lausa üle 10 000 korra vaadatud.

Milliseid eelarvamusi või linnalegende olid ajateenistuse kohta kuulnud?

Linnalegende oli palju. Teenistuse jooksul neid aina kogunes. Mul oli sõber, kes minuga ühel ajal teenistusse astus. Juba enne minekut oli tal kindel veendumus, et kaitseväes on keegi, hiljem arvas, et mõni veebel, kes kõigil ajateenijatel žiletiga pealae kiilaks ajab.

Kas sul oli ajateenistuses probleeme?

Paipoiss ma ei olnud, kuid pätt samuti mitte. Linnaluba oli piisavalt armas, et sellega mitte riskida. Kui vähegi võimalik, üritasin määrustiku järgi käituda.

Kondid said esimese korraga peale?

Jah.

2

sõdurileht NOVEMBER 2013

Räägi mõni mäletamist väärt hetk.

Neid hetki oli palju. Mõni vägevam, mõni igavam. Näiteks nooremall­ ohvitseri kursusel patrull-laagris äratati meid keset ööd ülesse. Kogu rühm aeti teele. Nagu välk selgest taevast tuli teave rännakust, mille pikkus oli umbes 20 kilomeetrit. See hetk on mingil põhjusel väga hästi meeles.

Esiteks oli patrull-laager katsumus omaette ning lisaks südaöösel veel 20 kilomeetrit rännakut sinna otsa.

Paistis täiskuu, mis selle veel maagilisemaks muutis.

Tegelikult oli see seiklus ääretult ebamugav, aga tagantjärele on need sellised hetked, mida enam elus ette ei tule.

Mida ajateenistus sulle tsiviileluks andis?

Nägin väga erinevaid inimtüüpe ja õppisin nendega koostööd tegema. Ma arvan, et see oli suurim võit.

Kas olid pigem juht või juhitav?

Nii ja naa. Ühest küljest olin ma jaoülem, kes juhtis üheksat meest.

Teisalt aga, kui sa ei ole just kaitseväe juhataja, siis pead ikkagi mingil hetkel alluma.

Kas ei tekkinud mõtteid ka tulevikus ennast kaitseväega siduda?

Ma arvan, et varem või hiljem käib kõigil kas või üks kord 11 kuu jooksul selline mõte peast läbi. Ajateenis-

tus saab nii loomulikuks osaks elust.

Samuti käis see mõte ka minul peast läbi. Seda enam, et kaitseväes tutvustati pidevalt neid ameteid, kuhu tööle võiks asuda. Mind kutsuti isegi Eesti struktuuridesse ja ka missioonile. Mõte käis peast läbi, aga tol ajal oli piisavalt tegemisi pooleli.

Kuidas läksid NATO testid?

Sõduri baaskursuse alguses sain umbes 200 punkti ja lõpus 250 või 260 punkti. Päris 300 kätte ei saanud, kuid areng oli siiski märgatav.

Hiljuti külastasid uuesti Kuperjanovi jalaväepataljoni seoses „Lauluga maale” kontserdiga. Mis tunded tekkisid?

Emotsioonid olid positiivsed. Õhkkond oli märkimisväärselt leebem kui ajateenistuse perioodil. Märkasin, kui looduskaunis koht see on.

Nüüd, kui ajateenistus selja taga, kas suhtled ka rühmakaaslastega?

ma teda kinni ei hoiaks. Aga ma arvan, et tüdruk, kes tahab minna ajateenistusse, on nii suur haruldus, et ma puhtalt statistiliselt ei satu temaga kokku.

Lõpetuseks öelge noortele midagi julgustavat.

Ma arvan, et kui ajateenistus on mõeldud tervetele meestele, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks nad peaks sellest kõrvale hiilima. Kogemused, mida ajateenistusest saab, on ainulaadsed. Lisaks arvan, et ma ei ole ennast füüsiliselt mitte kunagi nii hästi tundnud kui pärast sõduri baaskursust.

Ruwe Saare, Siim Teder Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht.

Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime lehte paremini teha.

Jah, ma sain ajateenistusest kaks väga head sõpra, kellega suhtlen väga tihedalt. Meil on ka väike Facebooki grupp, kus meie patarei koosseis infot vahetab.

Kas sa enda tüdruku saadaksid ajateenistusse?

Kui mul on parajasti selline tüdruk, kes tahab minna, siis loomulikult. Ega

foto: ERAKOGU

Krister Sooväli: tänapäeva ohvitser peab olema pedagoog, diplomaat ja psühholoog Mai 2013. Õppuse Kevad­torm raames seilab merel kõrgema sõjakooli kadettseersant Krister Sooväli. Noorest saati mere vastu huvi tundnud mees astus kolm aastat tagasi kõrgkooli, mis pakub talle seda, mis on olnud eluaeg südamelähedane.

Ü

foto: Mathias Bogens

ks sõjakooli pääsemise tingimusi on, et peab olema läbitud ajateenistus. Nii tegigi kadett­ seersant Sooväli valiku tulla õppima sõjakooli just ajateenistuse jooksul. „Kõigepealt huvitas mind meri, siis purjetamine ja siis suured laevad.

Huvist lähtuvalt astusin mereakadeemiasse ja mind suunati ajateenistusse mereväkke. Kirg kaitseväe vastu tekkis alles seal,” rääkis kadettseersant Sooväli. „Nooremallohvitseride kursusel sain ma aru, et mu plaaniv ning kalkuleeriv mõtteviis ning julge pealehak-

kamine sobivad militaarse juhtimisstiiliga,” ütles kadettseersant Sooväli, kes jättis pärast ajateenistust mereakadeemia pooleli ja jätkas õpinguid kõrgemas sõjakoolis mereväe suunal.

Hariduses hindab noormees kõige rohkem seda, et see on praktiline ja koolist saab sõpruskonna kogu eluks. „Sõjakooli eesmärk ei ole leida üksainus geenius, kes hakkaks teadust tegema, vaid luua ühtlane hulk kolleege, kes kõik mõistavad üksteist ning saavad aru, mida nad tegema peavad,” tutvustas kooli tagamaad kadettseersant Sooväli.

Militaarkoolis õppimise muudab tulevase ohvitseri jaoks meeldivaks ka fakt, et suur osa õppetööst toimub väljaspool klassiruume. Kadettseersant Sooväli kirjeldab sõjakoolis õppimist läbi kahe väljundi, millest üks on see, mis toimub klassis, ja teine, mida tehakse maastikul.

Alguses sõdur, siis juht

Pärast õppetööd saab tulevasest ohvitserist spordimees. Ta on tegelenud jalgpalli, jooksmise ja loomulikult ka purjetamisega. Viimast peab ta isegi enda jaoks arusaadavatel põhjustel

kõige südamelähedasemaks. Lisaks igapäevasele spordile on ta läbinud ka 200kilomeetrise ekstreemrännaku Leedus, Scoutsrännaku, Võhandu paadi­ maratoni ja osalenud Viljandi ümberjärvejooksul.

Samuti on üks õige kadett aktiivne kadetikogus. Tegu on kõiki sõjakoolis õppivaid kadette koondava ühendusega, mis korraldab koosviibimisi ja spordivõistlusi. „Kõige suuremad üritused on ühine jõuluõhtusöök ning sõjakooli sünnipäeva auks peetav pidulik ball koos paljude külalistega väljastpoolt kooli,” sõnas kadettseersant Sooväli.

Pärast kõrgema sõjakooli lõpetamist asuvad noored ohvitserid kohe oma uute ajateenijatest koosnevate üksuste juurde, kellele nad peavad järgnevate kuude jooksul õpitud tarkusi edasi andma. „Tänapäeva ohvitser ei ole enam vaid sõjaväelane. Ta peab olema lisaks juhile pedagoog, diplomaat, teadur ja psühholoog,” möönis noormees. „Sõjakooli soovitan tulla nendel, kes tunnevad, et tahavad ja julgevad oma elus ületada raskusi, kes hoolivad oma perest ja kodust ning neil, kes tahavad oma tegevusega teisi positiivselt mõjutada. Samuti peab olema piisavalt iseseisev võtmaks vastu enda ja teiste jaoks vajalikke otsuseid,” lisas

kadettseersant.

Sõjakooli juures hindab Sooväli ka seda, kuidas kõik on korraldatud ja kuidas igas õppeaines on arusaadav, miks seda õpitakse ja milleks see vajalik on. „Lisaks traditsioonilistele sõjalistele ainetele on lisatud piisav annus reaalaineid nagu matemaatika ja füüsika ning lisaks ka psühholoogia ja ajalugu. Kõik selleks, et ohvitser oskaks juhtida, arvestada ja kalkuleerida oma tehnika võimekusi, aidata sõdureid ning harida nii oma alluvaid kui ka kolleege,” kirjeldas noormees.

Mathis Bogens Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kaitseväe ühendatud õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Kõrgema sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal.

Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Rohkem infot www.sojakool.ee/tule-oppima.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn Peatoimetaja: õppur Elister Kangur Küljendaja: reamees Kim Õun Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: õppur Karl Hans Õunpuu õppur Kairo Koik, õppur Jaanus Jaggo

õppur Kristjan Kivistik reamees Ruwe Saare reamees Kristjan Saar reamees Madis Vaher reamees Esper Kaar Fotograaf: õppur Siim Teder

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

3

NOVEMBER 2013

Laevakokk hoolitseb meeskonna töövõime eest Nooremleitnant Aivo Vahemets tutvustab laevakoka vastutus­ rikast ametit.

Väga oluliseks peab ta kokkade puhul hügieenieeskirjade järgimist, sest vastasel korral võib terve meeskond rivist välja langeda. Üle aasta Eesti mereväe laeval Tasuja kokana töötanud kapral Anton Suvi ütleb, et kõige tähtsam esti mereväe laevadel teeni- on oma tööd armastada, siis saab üle vad kokad näevad välisreisi- kõigist raskustest ning pikkadest töö­ del maailma, kuid töötavad ka päevadest. pikki päevi ning teevad vastutusrikast „Mulle on alati meeldinud süüa tööd. Nende õlul on kaudselt kogu teha, seepärast õppisin kokaks ja leidmeeskonna töövõime – kui kõhud on sin töökoha Eesti mereväes,” rääkis täis, laabub töö sujuvalt, kui kokk ei kapral Suvi. „Kõige rõõmustavam on ole aga ülesannete kõrgusel, kannatab näha, kui valmistatud toit meeskonkõigi meeleolu. Rääkimata sellest, et nale meeldib. See on kõige parem mõne tõsisema apsuga võib kokk terve kiitus kokale või justkui auhind, kui laeva töövõimetuks muuta. mõned tahavad teist portsu.”

Kokk on kõige tähtsam mees laeval, Köögimeeskonna suurus sõltub kinnitavad kui ühest suust Eesti mere- konkreetse laeva ja meeskonna hulväe miinitõrjuja Sakala komandör gast. Üldjuhul on kambüüsis askelvanemleitnant Toomas Auväärt ning damas kokk koos ühe või kahe abi­ toetus- ja tuukrilaeva Tasuja koman- kokaga. Nende arvust sõltub tööpäeva dör vanemleitnant pikkus, mille jookGert Soomsalu. tuleb valmistada „Kui tööd ei armasta ja sul „Kokk on laeva hommiku-, lõunavisiitkaart. Kui küla- see ei meeldi, siis on ja õhtusöök. Vahis listele süüa pakolevatele merekuda, võivad nad raske. Kui aga meeldib, väelastele tuleb ka taldrikul oleva põhkesköö paiku süüa siis ei tundu midagi jal kogu mereväe pakkuda. üle otsustada,” rää- raske, sest ka raskused „Kui olin merel kis vanemleitnant üksi ja süüa tuli Auväärt. Tema sõnul on huvitavad.” teha üle kolmekümon kokk otseselt seonele inimesele kolm tud meeskonna töövõimega, sest tühja korda päevas, siis kestsid tööpäevad kõhuga mereväelase tuju läheb hal- kuuest hommikul kuni üheni öösel. vaks ja lõpuks kukub ta kokku.

Toit peab olema maitsev ja õigesti tehtud ning kõigile peab jaguma. See Vastutus võtab aega ja jõudu,” rääkis kapral „Mõnes mõttes on see tänamatu Suvi, kelle sõnul kannatab nelja-viietöö, sest alati leidub keegi, kes söö- päevase reisi puhul sellise režiimi giga rahul ei ole. Raske on kõigile välja ja viietunnine uneaeg on piimeele järele olla, ehkki kiitust tuleb sav. Pikemate reiside korral peaks aga ka,” rääkis vanemleitnant Soomsalu. kindlasti abiväge olema.

E

Abikokana aega teeniv madrus Taavi Spiegel peab oma teenistuse kõige huvitavamaks osaks välisriikide ja -sadamate külastamist. Kuna ta söögitegemist väga ei armasta, siis pärast ajateenistust ta ennast laeva­ kokana jätkamas ei näe.

Sekeldusi tuleb ikka ette

„Selle töö juures peab rutiin meeldima ja söögitegemine loomulikult ka. Vastasel korral läheb raskeks, sest enne õhtusöögi lõppu sul puhkehetki ei ole,” rääkis madrus Spiegel. Samas ei ole kokal merel olles üldjuhul muid kohustusi ning meeskond tuleb alati appi, kui vaja näiteks söögikraam kailt lattu toimetada.

„Kui tööd ei armasta ja see ei meeldi, siis on raske. Kui aga meeldib, siis ei tundu miski keeruline, sest ka raskused on huvitavad,” lisab kapral Suvi.

Ta toob näiteks juhuse, kus tellitud toit ei jõudnud õigeks ajaks laevale. Kui see viimaks kätte saadi, oleks reedeks menüüs olnud toidu­ kraam juba teisipäeval säilivusaja ületanud. Leidlikud kokad lahendasid probleemi loominguliselt ja serveerisid reedese menüü hoopis esmaspäeval.

Elutingimuste üle laeval kapral Suvi sõnul nuriseda ei saa – kokad elavad tavaliselt ühes kajutis, mis on näiteks Tasujal kolmekohaline.

Mõne sammu kaugusel on WC ja

Ajateenija madrus Taavi Spiegel kambüüsis meeskonnale lõunat valmistamas. foto: Aivo Vahemets

Raskerelvastus Eesti keskel Kirde kaitseringkonna eesmärk on ajateenijatele head väljaõpet anda ning nii lahingutoetus­ üksusi ette valmistada.

Kirde kaitseringkonna käsutuses on moodne õppekompleks.

Õhutõrje 3D-elu

Õhutõrje ootab oma ridadesse motiveerituid tehnika- ning elektroonikahuvilisi noormehi (ja miks mitte ka naisi), kes on valmis proovikive ületama. Omalt poolt pakub pataljon võimalust õppida tundma kaitseväe kõige moodsamat (ja kallimat) relvasüsteemi Mistral. „Meie teeme teiste relvaliikidega kõige rohkem koostööd – õhupildi saamiseks õhuväega, suurtükiväelased vajavad meid kolonnide liikumise julgestamiseks, ka logistiliselt tähtsate objektide kohal peavad õhutõrjujad taevast puhtana hoidma,” rääkis õhutõrjekooli ülem kapten Taavi Talunik.

Tänu tavalisest suuremale koostööle saab õhutõrjuja rohkem sõpru ning ka laiema (ja kindlasti ka kõrgema) silmaringi. „Õhutõrjujad ei vaata vaid otse ette ning alla, meie saame kolmedimensioonilise pildi,” lausus Talunik.

Karm suurtükivägi

„Suurtükiväepataljonis saab omandada nii palju ameteid – alustades

duširuumid kõige vajalikuga.

Eesti mereväes laevas koka-parameediku ametikohal teenimiseks peab olema ajateenistus läbitud ning olema erialaoskused. Muud vajalikud teadmised saadakse mereväes läbiviidavatel kursustel. Koka ülesanne on tagada meeskonna toitlustamine nii merel kui ka sadamas.

Eesti mereväe koosseisu kuulub kolm miinitõrjujat (Admiral Cowan, Ugandi, Sakala) ning toetus- ja tuukri­ laev Tasuja. Miinitõrjujad osalevad regulaarselt NATO miinitõrjegrupi töös, milleks antakse üks miini­tõrjuja grupi koosseisu.

SL

meteoroloogist ning lõpetades mürsu- kui ka ehitada, nii rajada uut kui ka kandjaga, et meile sobivad kõik kutse- hävitada vana ja seda kõike 11 või 8 alused,” ütles suurtükiväekooli ülem kuu jooksul õpitaksegi.

Kaevikute kaevamine nii endale kapten Aleksandr Lupanov.

Just suurtükiväelased on need, kes kui ka teiste üksuste võitlejatele, et juhivad Eesti kaitseväe kõige raske- vastase kuulid neist mööda lendakmaid relvi – 155 mm haubitsaid, mis sid, suurte relvade laskepositsiooon suutelised hävitama ligi 24 km kau- nide tugevdamine, miiniväljade ning gusel olevaid objekte. Et pärast lasu teedele tõkestuste rajamine nii, et ka sooritamist peab haubitsaid loetud kõige nutikam vastane lõksu jääks, aitavad sõjaajal minutite jookkodumaad edukalt sul teise kohta Viru jalaväepataljoni kaitsta. liigutama, on jalaväelased ja tanki­ Kuid pioneeri­ suurtükiväelastel pataljonis omandakasutada palju tõrjujad paistavad juba tavad oskused tulerohkem tehnikat kui ükskõik mis aastaid silma eeskujulike vad kasuks ka rahumuudel üksustel. tulemustega ajateenijate ajal – just siin saab tööd teha rasketeh„Meie sõdurid jala praktiliselt ei lõpueksamil Kevadtorm. nikaga (traktorite, buldooserite, kopkäi, kuid kui seda peaks tegema, oleme meie üks kiire- padega jne), remontida teid, õppida maid, kuna suurt rõhku paneme aja- lõhkeainete käsitsemist. Ning miks teenijate füüsilisele ettevalmistusele,” mitte jääda pärast kaitseväe demineerimiskeskusesse, saada demineelisas kapten Lupanov. rijaks, et välismissioonidel erinevate lõhkekehade kahjutuks tegemisega Pioneeripataljon – lõhkamisest ehitamiseni ja kohalike elanike ning liitlasvägede sõdurite elusid kaitsta. vastupidi Pioneerideks sobivad kõige paremini töökad maamehed, kes ei karda füü- Kaitseväe idapoolseim silist koormust ja paistavad silma väeosa paneb proovile kiire mõtlemisega. „Meie sõdurid ei Viru jalaväepataljoni jalaväelased ja karda pikki tööpäevi ja rasket füüsilist tankitõrjujad paistavad juba aastaid tööd. Samuti tuleb kasuks iseseisvus silma eeskujulike tulemustega ajaülesannete täitmisel,” iseloomustas teenijate lõpueksamil Kevadtorm. oma ajateenijaid pioneeripataljoni Seda eelkõige tänu sõdurite vastupiülem major Marek Värk. Teenistus davusele, nutikusele ning kiirusele. aga tasub neile mitme­ kesisusega – „Viru ajateenija ei karda raskusi, pioneerid peavad oskama nii lõhata paneb ennast rõõmuga proovile ning

Leia meid Facebookist facebook.com/s6durileht

Õhutõrje laskmistel Rutjal said eelmise aasta ajateenijad lasta õhutõrje­ kahuriga Sergei.

FOtO: KAITSeVÄGI

täidab alati talle püstitatud ülesandeid võimalikult hästi,” rääkis enda alluvatest Viru pataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen.

Lisaks jalaväelastele, keda teenistuse lõpus iseloomustavad kiired jalad, vastupidav füüsis ja vaim ning leidlikkus, koolitatakse Viru pataljonis ka tankitõrjujaid. „Need mehed on eriti külma närviga ja kainelt mõtlevad inimesed – selleks, et jälgida sihikust sinu poole sõitvat soomukit

ning lastes raketi välja, oodata tabamist, on vaja suurt julgust ja eneseületamist,” tõdes Kinnunen.

Küll aga ei pruugi siin kirjeldatud omadused noorsõduril kohe esimesel teenistuspäeval olla – tänu järk-järgult suurenevale koormusele ning sealsetele elukutselistest kaitseväelastest instruktoritele saab igast ajateenijast pädev ja tubli Eesti riigi kaitsja.

Marina Loštšina

4

sõdurileht NOVEMBER 2013

Vahipataljoni mitu nägu – jalavägi, sõjaväepolitsei, autojuhid, muusikud ja presidendi kaardivägi Vahipataljoni eristab paljudest teistest väeosadest professionaalne sõjaväepolitsei välja­ õpe ning kaitseväe esindamine riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel.

A

jateenistus vahipataljonis kestab nagu Eesti kaitseväe teisteski väeosades vastavalt 8 või 11 kuud. Ajateenijad, kelle teenistus kestab 8 kuud, alustavad oktoobris ning 11 kuud kestab ajateenistus jaanuaris ja juulis tulnutel. Kaheksakuulise ehk põhikutse läbivad ajateenijad saavad korraliku jalaväesõduri väljaõppe ning jaanuaris või juulis eelkutsega teenistusse tulnud ajateenijad saavad kas jaoülemateks, autojuhtideks, sõjaväepolitseinikeks või jätkavad teenistust kaitseväe orkestris.

Huvitav ja mitmekülgne väljaõpe

Vahipataljonis on võimalik lisaks jalaväelasena teenida ka prestiižses sõjaväepolitseikompaniis. Sõjaväepolitsei ülesannete hulka kuulub sõjavangide valvamine, massirahutuste mahasurumine, tähtsate isikute ja kolonnide eskortimine, marsruudiluure ja liikluse reguleerimine ning järelevalve.

Kõike seda saavad sõjaväepolitsei-

presidenti Kadrioru lossi ees. Kui Eestit külastab mõni tähtis väliskülaline, paneb vahipataljon välja oma väeosa kaitseväelastest koosneva aukompanii, kes osaleb väliskülalist vastuvõtvatel ja saatvatel tseremooniatel ning ühtlasi esindab ka Eesti kaitseväge.

Seetõttu kannavad vahipataljoni ajateenijad aukompaniis tseremoniaalkohustusi täites maa-, õhu- ja mereväe vorme.

Vahipataljoni tseremoniaalrelv on Ameerika Ühendriikide päritolu karabiin M14, mida võib näha tseremooniatel, kus vahipataljoni kaitseväelased osalevad. M14 on lisaks tseremoniaalrelvana tuntud ka täpsuse poolest, seda kasutavad muuhulgas ka erinevate riikide täpsuslaskurid. Vahipataljoni ajateeIsikliku relvana on sõja­ nijatel on võimalus M14-st lasta väepolitseinikel lisaks väeosa aastapäeautomaatrelvale kasuta­ val jaanuaris, kui toimub pataljoni da ka püstol Heckler & väeosasisene laskevõistlus.

kompaniis teenivad ajateenijad oma väljaõppes ka praktikas harjutada.

Sõjaväepolitsei väljaõppe jooksul on ajateenijatel palju kokkupuuteid eriliste relvade ja varustusega, mida teistes väeosades ei kohta. Isikliku relvana on sõjaväepolitseinikel lisaks automaatrelvale kasutada ka püstol Heckler & Koch USP, millest on ajateenijatel võimalus oma teenistuse käigus mitu korda laskmist harjutada.

Lisaks on sõjaväepolitsei relvastuses pumppüss ja massirahutuse varustus (RIOT), mille hulka kuuluvad kilbid, kiivrid, turvised, kumminuiad ja käerauad. Sõiduvahenditeks kasutab sõjaväepolitseikompanii MercedesBenz G-klassi maastureid.

Presidendi aukompanii

Vahipataljoni teine väga oluline erinevus muudest väeosadest on see, et väeosa täidab kaitseväe esindusfunktsiooni, millega Koch USP. seoses läbivad kõik vahipataljoni ajateenijad lisaks sõduri baaskursusele ja Musikaalsed ajateenijad erialaväljaõppele ka aukompanii eri- Igal aastal saavad kümmekond eelalakursuse. Aukompanii kursuse käi- nevalt muusikalise hariduse saanud gus omandatud teadmised ja oskused ajateenijat pärast sõduri baaskursuse võimaldavad ajateenijatel täita erine- läbimist teenistust kaitseväe orkestvaid ülesandeid kaitseväelistel ja riik- ris jätkata. Orkestrisse võetakse ajalikel tseremooniatel ning presidendi teenijad nende noormeeste hulgast, ameti­ ruumide vahtkonnas ehk teisi- kes alustavad teenistust põhikutsega sõnu vahipataljoni ajateenijad valva- oktoobrikuus. Ajateenijatest pannakse vad ööpäevaringselt Eesti vabariigi orkestris kokku trummide meeskond

Lisaks presidendilossi valvamisele ja aukompaniis teenimisele on vahipataljoni võitlejad silmatorkavalt esinduslikud ka vabariigi aastapäeva paraadil.

FOTO: KAITSEVÄGI

ning ajateenijate ansambel, mis on saanud igal aastal nii kaitseväelaste kui ka avalikkuse seas palju tähelepanu ning populaarsust kogunud.

Sport ja vaba aeg

Vahipataljoni juhtkond püüab teha võimalikult palju selleks, et tuua oma väeosa ajateenijate igapäevasele väljaõppele vaheldust ning teenistus huvitavamaks teha. Seepärast on ajateenijatel võimalus väljaspool õppeaega kasutada pataljoni raamatukogu, arvutiklassi, kohvikut ning jõu- ja spordisaali. Traditsiooniks on kujunenud üldharivad loengud, kuhu

kutsutakse esinema mõni tuntud inimene, ning aeg-ajalt võimaldatakse ajateenijatel külastada tasuta teatrit, kino, muuseume ja spordivõistlusi.

Vahipataljoni suurem roll seoses tseremoniaalüritustega väljendub ka väeosa traditsioonides. Selle näiteks saadab vahipataljon oma ajateenijad teenistuse lõpus reservi pidulikult mööda tseremoniaalteenistuse punast vaipa ning kaasvõitlejatest koosneva spaleeri saatel, mis näitab väeosa ja kaasvõitlejate austust ja lugupidamist oma ajateenijate vastu ning annab ajateenistusele väärika lõpu.

Eero Salmann

Enne ajateenistusse asumist Kui noormees on saanud 17aastaseks, võetakse ta kutsealusena arvele kaitseväekohuslaste registris.

18

aastaseks saades saadab kaitseressursside amet talle tähitud kirja, milles on kõige tõenäolisemalt kutse tulla arstlikku komisjoni.

Miks seda vaja on?

Ajateenistuse eel peab riik veenduma, et teenistusse asuv noormees on terve ja tuleb toime sõjaväelise väljaõppe, füüsilise koormuse ja tavapärasest oluliselt erineva elukorraldusega.

Arstlikku komisjoni ilmumise aja ja koha määrab kaitseressursside amet ja see teatatakse noormehele kirjalikult. Meditsiiniline ülevaatus toimub kutsealuse elukohta arvestades, kuid see võib toimuda ka mujal, kui kutsealune seda õigel ajal taotleb. Arstlikud komisjonid töötavad kõigis maakondades peale Põlva. Seal elavad kutsealused kutsutakse komisjoni Tartusse.

Koos komisjonikutsega saab kutsealune ka tervisetõendi vormi, mille täidab tema perearst ja mille noormees esitab arstlikule komisjonile.

Kas unustasid arstliku komisjoni toimumise aja või magasid sisse?

Kaitseressursside amet pakub läbi riigiportaali eesti.ee ka meeldetuletust arstlikku komisjoni ilmumise ja

ajateenistusse või asendusteenistusse side ja uuringute tulemused – see ilmumise aja kohta. Lähemalt saab kõik ongi noormehe tervise hindamise lugeda kaitseressursside ameti kodu- alus.

Arstlik komisjon teeb ühe kolmest lehelt www.kra.ee. Küsida saab ka kaitseressursside ameti tasuta info­ otsusest: kutsealune vastab, ajutiselt ei vasta või ei vasta tervisenõuetele. telefonilt 800 2525.

Mitteilmumisel, dokumentide Kui noormehe tervis vastab ajateeesitamata jätmisel ja vajalikest toi- nistuse nõutele, siis hinnatakse kutmingutest keeldumisel on kaitseres- sesobivust ja kaitse­ressursside ameti peaspetsialist vestleb sursside ametil õigus kutsealusega, selgitateha kutse­alusele ette- Hea toimetuleku kirjutus. Kui ka seda ajateenistuses tagab maks asjaolusid, mis võiksid olla takistuei täideta, siis võib seks ajateenistusse rakendada sunniraha, tervisespordi har­ määramisel. Vajadusel mille ülemmäär on rastamine 3-4 korda täpsustatakse ka kon640 eurot ning mida taktandmeid. Ajateenõutakse sisse kohtu- nädalas. nistusse kutsumise aja täiturite kaudu. ja väeosa määrab kaitseressursside amet lähtudes kaitsemiKas arstlikku komisjoni nistri selle­kohasest määrusest. tulles peab kuidagi ette

valmistuma?

Kaasa tuleb võtta ID-kaart või pass, perearsti tervisetõend, soovi korral muud tervise seisundit kirjeldavad dokumendid. Tervisetõendi esitamine on kohustuslik.

Mis toimub arstlikus komisjonis?

Arstliku komisjoni kolm arsti – perearst, üldkirurg või ortopeed ja psühhiaater teevad esmase arstliku läbivaatuse. Komisjonis tehakse ka esmased vajalikud uuringud – elektrokardiograafia, rindkere röntgen, audiomeetria ja laborianalüüsid.

Perearsti tervisetõend, kutsealuse enda hinnang oma tervisele, arstliku komisjoni läbivaatus ja tehtud uuringud ning arstliku komisjoni täiendavatele uuringutele suunatud analüü-

Kas ajateenistuseks saab kuidagi valmistuda?

Kutsealused saavad ennast paremini eelseisva ajateenistuse tingimuste ja korraga kurssi viia, külastades väeosade avatud uste päevi. Piisavalt infot ajateenistuse kohta on ka kaitseressursside ameti ja kaitseväe kodulehel.

Arstlike komisjonide toimumise kohtades on kohapeal kaitseressursside ameti infovoldikuid jm teabematerjale, mida tasub kindlasti lugeda.

Teenistus

Ajateenistus algab sõduri baaskursusega (SBK), mille jooksul omandab ajateenija lahinguülesannete täitmiseks vajalikud põhiteadmised ja -oskused.

Sõduri baaskursuse jooksul on

olulisel kohal üldfüüsiline ette- kursustele ja erialad varieeruvad valmistus – treeningud hõlmavad pataljoniti. Osad lähevad noorekogu õppeajast umbes kümnendiku. mallohvitseri kursustele, et pärast Üldfüüsilised treeningud on mitme- selle läbimist nooremseersandina külgsed, hõlmates vastupidavus- ja oma üksust juhtida, teised aga erijõutreeninguid, sportmänge, takis- alakursustele. tusriba läbimist ja rännakuid. Üldfüüsilisele ettevalmistusele pühen- Kes on käinud, kiidavad datakse nädalas keskmiselt neli Ajateenistuse läbinud noormehed on õppetundi. uuringus „Arvamused Eesti kaitseLisaks õpivad sõdurid rivilist käi- väest enne ja pärast ajateenistust” tumist ning osalevad väliõppustel ise kinnitanud, et nad tunnevad end ja rännakutel. Ajateenistuses tuleb senisest enesekindlama ja füüsiliselt valmis olla nii paaritunnisteks kiir- tugevamana, nad õppisid rasketes rännakuteks kui ka pikemateks tava- oludes toimetulekut, oskavad parerännakuteks. Viimased võivad koos mini aega plaanida ja on distsiplilaagrielu ja erinevate harjutustega neeritumad. Selleks, et parandada kesta mitu päeva. Sõduri baaskur- oma füüsilist ettevalmistust, võiksid suse lõpurännaku pikkus on sõltu- noormehed hakata end vähehaaval valt aastaajast ja väeosast 30–50 km. treenima, kas või kohe, kui on saaSee vahemaa läbitakse üldjuhul 1–3 nud arstliku komisjoni kutse. päeva jooksul.

Hea toimetuleku ajateenistuses Lõpurännakul on ajateenijad tagab tervisespordi harrastamine 3-4 täisvarustuses, mis kaalub kokku korda nädalas, eriti tulevad kasuks 31,6 kg: sõduril selkestvusalad nagu jas olev varustus Rännakud on sõdurile jooksmine ja jalgkoos kiivri ja põlverattasõit. kaitsmetega kaalub proovikivid, kus pea­ Igal juhul tasub 6,8 kg, selja­kotis on ajateenistusse le füüsilise tugevuse 17,5 kg varustust asuda kohe pärast ja rakmetes 7,3 kg testitakse ka mees­ gümnaasiumi lõpelahinguvarustust. tamist. Siis on Lisaks tuleb kaasa konnatööd ja teoreeti­ kohustus riigi ees võtta relv, laske- lisi teadmisi. täidetud ja saab elu moon 72 tunniks ja ning karjääri plaavajadusel ka muud nida. tarvilikku. Rännakud on sõdurile Anne Osvet, Kairo Koik proovikivid, kus peale füüsilise tugevuse testitakse ka meeskonnatööd ja Leia meid Youtube’ist teoreetilisi teadmisi. youtube.com/s6durileht Pärast sõduri baaskursust jaotatakse ajateenijad erinevatele

sõdurileht

5

NOVEMBER 2013

Vahipataljon (Tallinn)

Vahipataljonis õpetatakse jalaväe ja sõjaväepolitsei erialasid. Lisaks esindab vahipataljon kaitseväge kõrgete külaliste saabumise auks korraldatavatel tseremooniatel ja teenib Kadrioru lossi vahtkonnas.

Staabi- ja sidepataljon (Tallinn)

Staabi- ja sidepataljoni ülesanne on rahutingimustes tagada kaitseväe peastaabi, väeosade ning Kaitseliidu vaheline side. Sõja ajal ei asu sidepataljon eesliinil, vaid tagab sidet eemalt.

Logistikapataljon (Tallinn)

Logistikapataljon loeb ennast Eesti vabariigi algusaegse auto-tanki rügemendi järeltulijaks.

Nüüdisajal tegeleb logistikapataljon lisaks ajateenijate väljaõppele Eestis ka välisoperatsioonidele suunduvate logistikaüksuste väljaõppega.

Mereväebaas (Tallinn)

Mereväes on võimalik läbida madruse baaskursus ning jätkata teenistust kas laeval või kaldatoetuse suunal. Viimastel aastatel on mõningatel mereväebaasi ajateenijatel avanenud võimalus ajateenistuse ajal laevameeskonna liikmena ka välismaal käia.

1. jalaväebrigaadi tagalapataljon (Paldiski) Tagalapataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv väeosa Paldiskis. Tegu on lahinguteenindustoetusüksusega, mille ülesanne on tagada brigaadi lahinguteenistustoetus, sealhulgas meditsiiniline toetus, isikkoosseisu toitlustamine ja hügieeniline järelevalve. Väeosa ajateenijad saavad nautida 1. jalaväe­brigaadi häid olmetingimusi.

Viru jalaväepataljon (Jõhvi)

Viru jalaväepataljonil on kaks peamist väljaõppesuunda: jalaväe õppesuund, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (näiteks laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed) ja tankitõrje õppesuund, kus antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele.

Tallinn Jõhvi

Paldiski Tapa

Suurtükiväepataljon (Tapa)

Suurtükiväepataljoni ülesanne on toetada lahinguüksuste tegevust kaudtulega. Võimsaimad, peaaegu 10tonnised 155millimeetrise kaliibriga haubitsad lasevad kuni 30 kilomeetri kaugusele.

Tartu

Õhutõrjepataljon (Tapa)

Õhutõrje tegeleb vastase lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite tõrjumise ning hävitamisega. Õhutõrje­pataljon täidab oma ülesannet maa peal asuvate relvasüsteemide abil, nagu raketid ning kahurid. Õhuruumis toimuvast annab ülevaate radarisüsteem. Õhutõrjepataljonis teenivad ajateenijad õpivad kasutama nii õhutõrjekahurit ZU-23-2 kui ka kõrgtehnoloogilist õhutõrje raketikompleksi Mistral.

Pioneeripataljon (Tapa)

Pioneeri erial õpivad ajateenijad miinide käsitsemist, lõhkamist B-kategooria minööri tasemel ja lahingdemineerimist. Samuti õpitakse pioneeritehnika kasutamist, välikindlustamist, tõkete ja puitsildade rajamist ning jooksusildade paigaldamist. Lisaks pioneeri erialale saavad õppurid ka jalaväelase ettevalmistuse. Pioneeri eriala ajateenijad saavad nii mõndagi huvitavat teha ja näha.

Võru Kuperjanovi jalaväe­p ataljon (Võru)

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanne on vormida ajateenijatest surnupealuud kujutavat embleemi väärivad sõdurid. Kuperjanovi jalaväepataljonis on võimalik läbida ajateenistus jalaväe eliidis – luurekompaniis. Lisaks on väeosas jalaväekompaniid ja miinipildujapatarei. lakompanii.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingu­kool (Võru, Meegomäe)

Lahingukoolis koolitatakse vanemall­ ohvitsere ja reservohvitsere. Vanemallohvitserid saavad Meegomäel baas­ hariduse ning võimaluse end ka edaspidi täiendada. Lahingukoolis saavad baaskoolituse ka ajateenijatest reservrühmaülemad ehk aspirandid. Vaata lähemalt www.lahingukool.ee

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool (Tartu) Kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kõrgemas sõjakoolis õpivad tulevased ohvitserid. Õppida saab maa-, mere- või õhuväeohvitseriks. Maa- ja mereväe suunal on õppeaeg kolm aastat ning õhuväe õppesuunal kolm ja pool aastat. Lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal. Samuti on KVÜÕA kõrgemas sõjakoolis võimalik õppida aastasel täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas. Õppetöö läbiviimisse on kaastatud Eesti lennuakadeemia, Eesti mereakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli jt Eesti ülikoolide õppejõude. Kooli lõpetajad teenivad erinevatel ametikohtadel kaitseväes ja Kaitseliidus. Vaata lähemalt www.sojakool.ee/tule-oppima

Scoutspataljon (Paldiski)

Erinevalt teistest väeosadest ei ole Scoutspataljonis ajateenijaid, kogu isikkoosseis koosneb kaadrikaitseväelastest. Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Kui soovid osaleda välismissioonidel, pead kandideerima tööle just sellesse väeossa. Teenistus Scoutspataljonis kätkeb endas intensiivset väljaõpet, treeninguid ja pidevat erialast arenemist.

6

sõdurileht NOVEMBER 2013

Täna õhtul Sõduri FMis: „Üldfüüsilise testi (NATO test) sooritamine nõuab tippsportlase vormi!”

Ajateenistuse esimesel nädalal on kõigil võimalus enda vorm proovile panna. Testi läbimiseks on vaja koguda igalt harjutuselt vähemalt 60 või kolme harjutuse summana kokku 190 punkti. Selle saavutamiseks on vaja teha näiteks vähemalt 38 kätekõverdust, 48 istessetõusu (kõhu­ lihaste harjutus) ja joosta 3,2 km ajaga 16.36. Esmakordne test aga ei eelda, et värske ajateenija peaks kohe nõutava punktisumma kokku saama. Vastupidi, noorsõduril on aega 10 nädalat sõduri baaskursuse jooksul end sellisesse vormi viia, et kursuse lõppedes test positiivsele tulemusele sooritada. Üldjuhul on see jõukohane igale ajateenistusse astunud sõdurile.

„Sa ei saa kunagi koju!”

Iga ajateenija moto on „Nädalavahetuseks koju!”. Kurb reaalsus on aga see, et linnaluba on tublide privileeg,

mitte laiskade õigus. Igal ajateenijal on võrdne võimalus nädalavahetuseks koju puhkama minna, kuid selle privileegi saavad vaid need, kes pingutavad ja ennast lahinguväljal vaprana näitavad ning kasarmuseinte vahel eeskujulike õpitulemustega silma paistavad.

Iga mees on oma saatuse sepp. Muretsemiseks pole aga põhjust, distsipliini järgides ei ole linnaloa teenimine probleem.

Riigikaitse eeldab meeskonnatööd ning seetõttu ei ole kaadrikaitseväelastel mingit huvi, et tema meeskonna­ liikmed sõjatandrile oma mured

„Ülem vihkab sind!”

Alguses on noorsõduritel kartus kõrgemas auastmes kaitseväelase ees ega teata, kuidas eeskujulikult käituda.

Seetõttu arvatakse, et kõrgemal kaitseväelasel ei ole mingit huvi tegeleda reameestest ajateenijatega. Tegelikult on olukord hoopis vastupidine.

Alates ajateenistuse esimestest päevadest räägitakse, et kui kellelgi on mure tekkinud, on võimalik alati oma vahetu ülema, st rühmaülema poole pöörduda. Üldjuhul leitakse vestluse käigus ajateenijat rahuldav lahendus.

„Toit on kehv ja kõht jääb tühjaks!”

Inimestel on erinevad maitsed ning sama mitmekesine on ka kaitseväe menüü. Alati leidub toite, mis viivad keele alla ja samas on ka vähem meeldivaid. Ajateenistuse menüü on koostatud mitmekülgselt, et ajateenija saaks kõik igapäevaseks tegevuseks vajalikud toitained. Toidu vähene maitsvus on samuti vaieldav.

Kui värske ajateenija eelnev kiire elutempo nõudis pidevalt ainult kiirtoiduga leppimist, siis võib maksakaste tõesti esmapilgul eemaletõukav näida, kuigi see ei ole kuidagi põhjendatud.

„Ajateenistus õpetab šlangima!”

kaasa võtaksid. Üksus on ju ikkagi nii tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli.

Šlangima – laisklema ehk teisisõnu ajateenistuses oma vaba aega tegevusetusega sisustama. Vaba aeg on üks kõige olulisem osa ajateenija päevas, see on aeg, kus on võimalik tegeleda õppimise, enda füüsilise ja vaimse vormi arendamisega ning suhelda

koduste või kaasvõitlejatega. Istuda tooli peal ja kurta, et midagi pole teha – see on iga šlangi tavaline tegevus. Kas ei oleks mõnusam lugeda raamatut või spordidress selga tõmmata ja teha kerge treening, mis aitaks rutiinist välja tulla?!

„Nühid ja nühid, nii et käed on villis!”

Kõigile tulevastele ajateenijatele – relv ei ole ajateenistuse jooksul kunagi puhas, see on hooldatud. Relv tuleb tahmast ja tolmust puhtaks teha ning õlitada, et su ustav kaaslane sind alt ei veaks. Usu, kui laskmisel on su kõrval kaasvõitleja, kelle relv pärast igat lasku tõrgub, siis tänad ennast, et kõrvatikud, hambahari, karukeel ja relvaõli olid õigel hetkel sinu head sõbrad. Üldjuhul ei võta hooldamine üle 1–1,5 tunni aega, seda teed ka ainult pärast laskmist või metsast tagasi tulekul ja sul jääb aega ka teisteks tegevusteks.

Kristjan Saar, Ruwe Saare, Esper Kaar

Mida kasulikku ajateenistuses õppida?

Lisaks hindamatutele kogemustele ja uutele tutvustele võib ajateenistusest leida ka üht-teist kasulikku, mis hiljem tsiviilelus marjaks ära kulub.

K

omandada B-, C-, D- ja E-kategooria juhiluba lisatasusid maksmata. Auto­ juhid õpivad lähemalt tundma kaitseväes kasutusel olevaid masinaid, tegema välioludes autoremonti ning läbima rasket maastikku. Sõidetakse läbi mudast, veest ja liivast; õpitakse, kuidas parandada sõidukite maastikuläbivust, ning seda, mida teha siis, kui masin kinni peaks jääma. Ülemäärast kihutamist ei sallita, kuid tõusud ja langused on maastikusõidul küllaltki järsud – autojuhtidel adrenaliinilaks saamata ei jää.

aitseväeteenistuses tegeletakse paljude erinevate erialadega ning kindlasti ei taheta eelneva kogemusega ajateenijate oskusi raisku Praktika kiirabis lasta. Seetõttu tuleb värskele kutse- Meditsiin ja sõjandus kuuluvad parataalusele kasuks veidi uurida, milliseid matult kokku, kuid võid olla kindel, et erialaseid võimalusi kaitseväeteenistus ka rahuajal ei hakka parameedikutel ja pakub, et tulevikus valikute tegemine sanitaridel kaitseväes igav. Meditsiiniladusamalt läheks. õpingute tuntum tuleproov kaitseväeSõduri baaskursuse käigus tekib teenistuses on praktika kiirabis. Ajateerühmaülematel-rühmavanematel nistuse vahipataljonis parameedikuna ettekujutus sellest, kas tulevane sõdur lõpetanud nooremseersant Sander sobib enam näiteks tulejuhiks, luu- Raudsepal jagub põnevaid lugusid erirajaks või täpsuslasalaõpingutest külkuriks. Riigikaitse „Lahkamine oli kind­ laga. „Lahkamine oli seisukohalt on olukindlasti üks huvitalised ka mitu argi- lasti üks huvitavamaid vamaid ja ebareaalsemat ametit, mille ja ebareaalsemaid semaid kogemusi,” õppimine ei jookse sõnab Raudsepp. mööda külgi maha kogemusi.”

Hoida käes varalahka pärast ajateeniskunud narkomaani tust. Järgnevalt heidame pilgu mõnele aju olevat olnud küllaltki ebamaine võimalusele, mida kaitseväeteenistus tunne. Kuigi praegu keraamika alal praktilise meelega ajateenijale pakub. magistrikraadi omandav reservväelane meditsiiniga igapäevaselt ei tegele, Sündinud juhile väärtustab ta saadud teadmisi ja kogeKui sinus on juhtimissoovi ning pead must siiski väga. plaani luua pärast ajateenistust oma firma, siis on nooremallohvitseride Lehetöö pole lihtne kursus (NAK) sinu jaoks. NAKis õpeta- Ka kujundajad, ajakirjanikud, fototakse, kuidas olla alluvatele juhtfiguur, graafid ja kaameramehed ei pea kaitse­ kuidas neid motiveerida ning oma väes oma oskusi unarusse jätma, pariautoriteeti hoida. NAKi lõpetajatest matel neist on võimalus ajateenistust saavad jaoülemad, kes saavad enda läbida kaitseväe teavituskeskuse koosalluvusse kaheksa kaasvõitlejat, kellel seisus. Teavituskeskuse meediasõduõpitut praktiseerida. Tublimad võivad rid saavad teadmisi ja oskusi tänaminna edasi reservohvitseride kursu- päevases infosõjas toime tulemiseks. sele, kus õpitakse juhtima tervet rühma Sõdurilehe värske fotograafi reamees (30 meest).

Esper Kaare sõnul on meediaalane töö küllaltki pingeline. „Sõdurilehe Näpud õliseks, rehvid tegemine on oodatust keerulisem, ka mudaseks väljaõppe osa on küllaltki mahukas.”

Tehnikast ja autodest huvitanutel Sõdurilehte teevad teavituskeskuse on autojuhi erialakursusel võimalik võitlejad esimest korda teavitusalase

Ajateenistuses olevate autojuhtide põhirelv Unimog oma täies hiilguses.

väljaõppe kõrvalt. „Samas on nii lehetöö kui ka teavitustegevus väga põnevad,” sõnab Kaar.

Iga sõdur on ise oma õnne sepp,

ning sellest, kuidas ja millega noorte­ ajal silma paistad, sõltub paljuski see, millega ajateenistuse jooksul tegeled.

Isegi kui sind määratakse tegelema

FOtO: KAITSeVÄGI

sellise erialaga, mis polnud sinu esimene valik, ei tasu kohe kurvastada, sest üht-teist kasulikku õpid igalt alalt.

Jaanus Jaggo, Madis Vaher

Meedikute töö on pingeline, kuid tänuväärne.

FOtO: KAITSeVÄGI

sõdurileht NOVEMBER 2013

7

Kuidas elu pausile panna Arstlikus komisjonis käidud ja asi on kindel: sa lähed ajateenistusse.

Mis edasi?

val peatub laenu tagasimaksmine kohe.

Eluaseme-, tarbimis-, kiirlaenu ja teiste laenude puhul saab maksepuhkust taotleda, kuid pankadel pole kohustust seda rahuldada. Üldjuhul

sialgu võib tunduda, et nüüd on elu otsas, sajad hirmud käivad peast läbi: „Mul jääb kool pooleli! Töölt lastakse ka lahti, sest ma ei oska pärast ajateenistust midagi!

Naist ei näe enam, korterist jään ilma, ja milleks? Ajateenistus on niikuinii täielik aja raiskamine ja mitte midagi ma seal ju ei õpi!”

Reaalsus on siiski ilusam – pigem see tuleb ilusaks teha õige ettevalmistusega. Esmalt tuleb harjuda mõttega, et sinu senine elu LÄHEB pausile ja sinna pole midagi muud teha kui paus ette valmistada. Ettevalmistused ei piirdu aga ainult jooksmas käimise ja pumpade (kätekõverduste – toim.) tegemisega, vaid ka oma töö-, kooli- ja finantselu ajateenistuse ajaks paika seadmisega.

Muretsemiseks pole aga põhjust, sest prae­ guseks on pangad ja koolid vägagi vastutule­ likud lahendused välja mõelnud.

E

Saad vajadusel aega juurde

Kooliga probleemi pole: igal kutsealusel on juba enne arstlikku komisjoni õigus kuni kolmeaastasele pikendusele, kui keskkooli lõpetamise aastal ülikooli õppima asuda. Taotlused kõrghariduse omandamiseks saab esitada igal aastal 1. juulist 15. septembrini läbi kaitseressursside ameti.

Juhul, kui ajateenistusse asutakse koolis käimise ajal, säilib õppekoht, kui taotleda ajateenistuse ajaks akadeemilist puhkust. Tõendi ajateenistusse asumise kohta annab kaitseressursside amet.

Töö jääb ka alles!

Ajateenistuses viibimise ajaks on kõik tööandjad kohustatud töökoha säilitama ning selleks antakse arstlikust

on pangad vastutulelikud ning enne ajateenistusse asumist võib leida sobivad lahendused. Üürikorteritega on tehtud ka nii, et ajateenistuse ajaks on leitud uus üüriline.

Mõtle tulevikule Teeviidalt ülikooli sisseastumiskatsele ja sealt kindlustundega ajateenistusse. Muretsemiseks pole üldse põhjust!

FOtO: KAITSeVÄGI

komisjonist tööandjale esitamiseks pedagoogilisi tunde, millest hiljem tsika vastav paber. Lisaks pole põhjust viilellu palju kaasa võtta. karta, et teenistuses veedetud ajaga oskused kaovad. Aeg läheb kiiresti ja Kodu võõraks ei jää võib-olla leiad ajateenistuse ajal endas Tõsi, oma naist või meest näeb vähem, hoopis uued anded või õpid oma töö aga muretsemiseks pole põhjust. jaoks uusi vajalikke oskusi.

Erinevates väeosades küll eeskirjad On vägagi sage, et teenistusse asu- varieeruvad, aga üldjoontes on võinud tagasihoidlikest ja esinemisras- malik nädalavahetustel juba sõduri kustega noortest on baaskursuse ajal saanud sotsiaalse- Ajateenistuses viibimise külalisi vastu võtta. mad ja enesekindSamuti antakse ka lamad mehed. See ajaks on kõik tööandjad linnaluba, mida küll lihtsalt on nii, sest nii tihti ei saa, vähelisaks heale füü- kohustatud töökoha malt alguses, aga silisele vormile, säilitama. nagu öeldud: see mis ajateenistusest aeg läheb kiiresti, randa kaasa võesest väljaõpe on nii takse, on lisaks muule kasulikule 11 mitmekesine ja tegevust on kogu aeg. kuud kestvas ajateenistuses noore- Kellel on laps, ei tohiks ka muretmallohvitseride kursuse õppekavas seda. Riik maksab igakuist ajateenija

lapsetoetust viiekordses lapsetoetuse määras, mis teeb ühtekokku 47,95 eurot. Selleks tuleb esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile või läbi eesti.ee riigiportaali.

Laenud pausile

Laenudele tuleb enne ajateenistusse asumist aga erilist rõhku panna.

Muretsemiseks pole aga põhjust, sest praeguseks on pangad ja koolid vägagi vastutulelikud lahendused välja mõelnud. Õppelaenu põhiosa tagasimaksmine peatatakse ajateenistuse ajaks ning intressi tasub riik.

Selleks tuleb esitada pangale taotlus koos kaitseväe tõendiga. Seda paraku enne ajateenistuse algust teha ei saa, kuid sellel teemal võib pangaga juba enne rääkida. Suhtlus tagab, et vajalike dokumentide esitamise kuupäe-

Üldiselt tasub enesele teadvustada, et ajateenistus kaitseväes on kohustus, kuid ka privileeg. Ajateenistuses õpib küll peamiselt sõjapidamiseks vajalikku – kusjuures see on väga põnev väljaõpe –, kuid ka väga palju oskusi hilisemaks eluks. Enamik on õnnelikud endas leitud enesekindluse ja juhtimisoskuse üle, osa saab autojuhiloa, mõni aga lisaks esmaabi baasteadmistele – jah, see on lahedam ja laiahaardelisem kui autokoolis – ka põhjalikuma meediku­väljaõppe.

Kõik on rahul trimmis keha, suure stressitaluvuse ja distsiplineeritusega ning uute sõpradega, kellest võivad tulevikus ka kolleegid saada, kes teab. Seega harju mõttega, et su elu läheb pausile, tegele oma finantsasjadega ja ole valmis üheks lahedaks kogemusterikkaks aastaks!

Karl Hans Õunpuu

Reamees Pulst – tippsportlasena ajateenistuses Richard Pulst on 21aastane Tallinna noormees, kes alustas ajateenistust staabi- ja sidepataljonis selle aasta oktoobris sportlaste rühmas.

meetri, kahekordne 100 meetri ja ühekordne 200 meetri meister. Lisaks on kogutud medaleid ka kaugushüppes.

Isiklik 100 meetri rekord on 10,43, mis tõstab ta Erki Noolega Eesti üldarvestuses neljandat kohta jagama.

Pulst ajateenistusse vabatahtlikuna ei tulnud, kuid polnud ka kõrvale hiilimise plaane. Mees teadis, et on terve ja füüsiliselt heas vormis ning riigi teenimine on tema kohustus.

Enne arstlikku komisjoni pöördus sa poolt ulatuvad ta juured Kariibi sportlane Eesti kergejõustiku liitu. mere pisikese Barbadose saareni. Kui avaldused esitatud ning allkirjasSündinud on Pulst Eestis ning ta tatud, saadeti dokumendid olümpiaemakeel on eesti keel. Kes veel ei tea, komiteesse. Sealt tulnud vastustega siis tegu on kergejõustikumaailma läks Pulst kaitseressursside ametisse tulevikulootusega, kes korda saatnud ning viimase asjana tuli täita veel suuri tegusid. mõni dokument, et spordirühma pääTrenniga alustas Pulst üksteist aas- seda. tat tagasi. Spordigeene ei ole vaja kauPaar kuud enne ajateenistust, kui gelt otsida. Nii ema kui ka isa tegelesid tähtsamad võistlused juba läbi, haksamuti kergejõustikuga. kas Pulst end erialase trenni asemel Pulsti eredaim selleks ette valmissaavutus on 2012. tama, keskendudes Mees teadis, et on terve rohkem üldfüüsiliaastal 100 meetri jooksus Euroopa ja füüsiliselt heas vor­ sele – joostes pikemeistrivõistlustel maid distantse ja täiskasvanute klas- mis ning riigi teenimine tehes kätekõverdusi sis poolfinaali jõudja kõhulihaste harjutema kohustus. mine ja Euroopa tusi, mida ajateenismeistrivõistlustel tuses nõutakse. noorte klassis teatejooksu teine koht.

Aktiivne sporditaust pidavat ajateeKodumaal on Pulst neljakordne 60 nistust oluliselt kergemaks muutma.

I

FOtO: SIIM TEDER

Täisvarustusega rändamine pole üldse nii raske ning kätekõverdusi võib ta teha sadu.

Enesestmõistetavalt ei saa ajateenistuses trenni teha sama palju kui tippsportlasele kohane. „Põhiline füüsiline vorm ei kao ära, lihtsalt erialast trenni saab vähem teha,” ütles Pulst.

Nädalavahetustel on enamasti sportlased linnaloal trennis ning lisaks on ka nädala sees õhtuid, kui on võimalik oma füüsilise vormi eest hoolitseda.

Tipptasemel sportlaste jaoks kestab ajateenistus vaid kolm kuud. Seega ei ole sportlastel põhjust karta, et vorm kaoks, eriti arvestades, et sõduri baaskursuse ajal on füüsiline koormus üsnagi arvestatav. Lisaks lühemale ajateenistusele ja võimalusele trenni teha sportlastel rohkem eeliseid ei ole.

Neid koheldakse täpselt nagu tavalisi ajateenijaid ning väljaõpe on sama.

Pulsti iidol spordis on Usain Bolt.

Tulevikuplaanide kohalt jääb mees väga tagasihoidlikuks, rääkides lihtsalt oma vormi parandamisest ning soovist jälle võistelda.

Küsimusele, kas noorsportlane oleks tulevikus nõus oma elu kaitseväega siduma, vastas Pulst, et sellised mõtted on peast läbi käinud, kuid praegu on tema peamine armastus siiski kergejõustik.

Siim Teder, Ruwe Saare

8

sõdurileht NOVEMBER 2013

10 põhjust saamaks kaitseliitlaseks!

Hommikul täristad kuulipildujast, lõunal meisterdad pioneeritõkkeid ja õhtul lõõgastud sõprade seltsis. Miks ka mitte, vabal päeval ei pea ju igavlema!

T

ihti leiavad noored ja vanad end olukorrast, kus ajateenistus on läbitud, kuid leitnandiks või veebliks saada ei taha. Samas, läbielatu oli põnev, juurde tuli palju ühiste huvide ja kogemustega sõpru ning kaitsetahe on suur. Ühiselt leitakse, et Kaitseliit on just õige koht, kus olla ja mille tegevustest osa võtta. Toome siinkohal välja 10 põhjust, miks just sina Kaitseliitu astuma peaksid.

1Kaitseliit ootab kõiki

Üle-eestiline vennaskond, ühtne jõud, mis liidab hakkajaid ja aktiivseid inimesi igast ühiskonnakihist ja Eestimaa nurgast. Kaitseliitu on oodatud nii noored poisid, tüdrukud kui ka noormehed, neiud, mehed, naised.

Pisemate tervislike põhjustega ajateenistusest eemale jäänud on Kaitse­ liidus samuti oodatud. Seega ära muretse, Kaitseliit sobib ka sulle!

2

Õpid tõelisi sõdurioskusi

Täpselt nagu ajateenistus, aga ühe väga suure erinevusega: sõdurioskuste

Kevadtorm. Samuti toimub aasta jooksul mitu malevatevahelist ühisõppust (Orkaan, Mulgi Mäss jt) ja maleva suurõppusi, kus avaneb võimalus õpitut reaalsetes oludes rakendada.

lahendamine 7Kriisiolukorra

Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Liikmeid on liidus ligi 23 000.

FOtO: KAITSeVÄGI

baaskursuse läbid sa nädalavahetustel ja saad nädala sees elada oma igapäevast elu nii, nagu sulle meeldib. Kui oled ajateenistuses käinud, siis läbid vaid Kaitseliitu puudutava teoreetilise osa ja saad hõlpsasti Kaitseliidu täisväärtuslikuks liikmeks.

3

Relvad sulle tundmatuks ei jää

Pärast baasõpet saab kaitseliitlane süvendatud väljaõppe oma eriala relvatüübile. Sellised relvad nagu kuulipildujad KSP-58 ja MG-3, tanki­ tõrjegranaadiheitur Carl Gustav ja 90 mm tankitõrjekahur võivad saada sinu uuteks kaaslasteks huvitavatel metsapäevadel. Lisaks võib sinust saada ka jaosnaiper, täpsuslaskur, miinipildur jne. Õpe toimub loomulikult nii teoorias kui ka praktikas.

4

Omandad sõjalise eriala

Kaitseliit on abiks tsiviiljõustruktuuridele, aidates näiteks likvideerida mitmesuguste õnnetuste tagajärgi.

Viru malev osales Padaoru lumetormi hädaliste abistamisel ja Väike-Maarja tormikahjude likvideerimisel. Pärnumaa malev aitas jaanuaritormi hädalisi.

8Lõbus ajaviide

Kaitseliidu liikmeid koolitatakse peamiselt jalaväeüksuste ametikohtadele. Sinust võib saada sidemees, pioneer, miini kahjutustaja, autojuht, laskur-sanitar jne.

Vaba aega saab põnevalt sisustada.

Kaitseliidus toimub aktiivne seltsielu – korraldatakse kokkutulekuid ja matku, tehakse langevarjuhüppeid ja köielaskumist, ühiselt tehakse mitmesugust sporti ning osaletakse motivatsiooniüritustel.

karjäärivõimalusi 5Pakume

9Enesearendus

Sul on võimalus teha sõjalist karjääri – saad läbida noorem- ja vanemallohvitseri ning rühma ja kompaniipealiku (reservohvitseri) kursused. Kaitseliidu väljaõpe pakub rohkesti ka praktilist juhtimiskogemust mitmesugustel harjutustel ja õppustel.

6

Reaalsed taktikalised kogemused

Kaitseliidu üksused osalevad koos kaitseväega aasta suurimal õppusel

Kas ootad juba ajateenistust?

Karl Erik (18) Leian, et see on minu kodanikukohustus, seega kindlasti! Ei tea aga veel, kas tahan minna enne või pärast ülikooli.

Lisaks otseselt sõjalistele erialadele pakub Kaitseliit koolitusi mitmesugustel juhtimis-, instruktori- ja treenerikursustel. Õppida ja praktiseerida saab ka esmaabi, ellujäämisnippe, toitlustamist, avalikke suhteid ja palju muud igapäevaelus kasulikku.

10Tasuta!

Kaitseliitlastele on ülesannete täitmiseks vajalik igakülgne väljaõpe loomulikult tasuta.

Elister Kangur

Kas Sinu poisssõber peaks ajateenistuse läbima? Kas ise tahad ka minna?

Carmel (18) Arvan, et mees ikka peaks. See on ta kohustus. Ise ei näeks probleemi, kui ajateenistus naistele kohustuslik oleks.

Ilmar Raag: sõjakooli tudengid pole mingil moel kehvemad teiste kõrgkoolide tudengitest Sõdurilehe toimetus kogus teadmisi sõjafilmidest ja sai sel puhul kokku tuntud eesti filmirežissööri Ilmar Raagiga.

L

foto: siim teder

isaks filmidele tegime juttu ka Kaitseliidust, mille liige ta juba pikemat aega on. Toompea malevkonna liige ja sõjaaegselt ameti­ kohalt tuletoetusohvitser leitnant Raag leidis aega vastamaks paarile küsimusele just Teeviida erilehe tarbeks.

Kaua te olete Kaitseliidu liige olnud?

Kui ma nüüd täpselt mäletaks, aga umbes 2004.-2005. aastast.

Mis teid siis sinna viis?

Esimese asjana soov koos paari filmi­valdkonnas töötava sõbraga tões-

tada, et meie, humanitaarid, suudame samuti Erna võistlusele (Erna retk, maailma üks pikimaid ja raskemaid militaarvõistlusi – toim) minna, aga selleks, et seda läbida, pidi olema vähemalt kaitseliitlane, kui mitte tegevväelane.

Kas olete ajateenistuse läbinud?

Ma käisin nõukogude armees, aga lisaks reservohvitseride kursustel ja seeläbi olen 2003. aastast reserv­ ohvitser.

Mida nüüd, 10 aastat hiljem, Kaitseliit teile pakub? Üks, mis on arusaadavam, on see, et organisatsioon pakub maailmast paremat arusaamist. Ma arvan, et kaitsevägi ja militaarteema tervikuna on kõige halvemini mõistetud valdkondi ühiskonnas. Nii nagu sõjaväelasi käsitletakse pigem agressiivsete sõjarditena vastandina sellele, mida nad ise tegelikult sooviksid teha (see on pigem kaitse- või siis stabiliseerimissoov).

Teise asjana ütlen, et see pakub ka erineval viisil põnevuselamusi, mida ma ei saa eitada. Viimase kümne aasta jooksul olen ma enamikke päiksetõuse näinud tänu Kaitseliidule või kaitseväele.

Kuidas teie saate Kaitseliidu arengule kaasa aidata?

Mis puutub Kaitseliitu, siis nii, nagu enamike organisatsioonidega, saad sa sellest seda, mida sealt võtad. Kui ootad, et mingi organisatsioon toob sulle kõik kätte, siis see ei ole täiuslik organisatsioon. Igal pool on oma vead.

Kaitseliit pakub võimalust end erineval viisil arendada, olgu siis tegu spordi või millegi muuga, aga mina toon näiteks, et Kaitseliidu raames olen ma saanud meditsiinialast välja­õpet, mil-

list mul enne polnud, tuletõrjuja väljaõpet, metsas hakkamasaamise väljaõpet lisaks kõigele sellele, mis on niikuinii sõduri baaskursuse juures olemas. Mida mina vastu annan, on võib-olla arusaam, et igasugune jõu kasutamine on väga ohtlik privileeg, mille riik on andnud kaitseväele või teatud jõuorganisatsioonidele. Muuhulgas tunnen end kodanikuna kohustatud vaatama, et see jõukasutamine toimuks tõepoolest vaid kõige hädavajalikumal tingimusel. Sellega ei tohiks lugupidamatult ringi käia.

Kuidas teile kui filmikriitikule ja -režissöörile tundub: kuidas suunavad Eesti sõjafilmid meie noorte kaitsetahet?

Kõigepealt ütlen, et ma ei poolda ühekülgset propagandat selle pärast, et igasugune vägivalla kasutamine on ohtlik asi, seal peab alati näitama ka kõiki eri aspekte, mis võivad olukorrani viia. Aga ma leian, et sõjafilmide peamine mõte on lihtsalt hoida ühiskonnas üleval seda arusaamist, et lähedaste eest võitlemine on tõepoolest asjakohane ja teiseks, et tõestada Vana-Rooma maksiimi, et isamaa eest surra on ilus ja magus.

Mida soovitate praegustele tulevikule mõtlevatele noortele?

Mina olen aru saanud, et ligi 80% noortest inimestest ei tea pärast gümnaasiumi lõpetamist veel, mida elus peale hakata ja see natukene otsimist, mille osaks võiks olla ka kaitseväes ajateenistus, ei tule üldsegi kahjuks. Olen olnud kolmes kõrgkoolis õppejõud ja kokkupuutel sõjakooli tudengitega on selge, et intellektuaalselt ei ole nad mingilgi moel kehvemad teiste kõrgkoolide tudengitest.

Lõpetuseks andke palun fil-

misoovitus Teeviida külastajale. Üks on väga kummaline dokumentaalfilm, mis on praegu PÖFFil, „The Act of Killing” („Tapatöö” – toim), mis räägib omamoodi konfliktist. Filmis on endised Indoneesia valitsusvägede sõjamehed, kes korraldasid karistusaktsioone omaaegsete mässajate vastu, ja neil palutakse justkui uuesti etendada seda, kuidas nad mässajaid hukkasid.

Aga ka Ridley Scotti uus film „Advokaat” peaks olema päris huvitav vaatamine.

Elister Kangur

Anna-Mariita (26) See tuleks kindlasti kasuks, sest annab kindla eesmärgi ja harjutab distsipliinist kinni pidama. Samuti õpetab ajateenistus teistega arvestama ja raskemates oludes hakkama saama ning saavad selgeks mõisted nagu vastutus ja tagajärjed. Ise läheks hea meelega aega teenima, kui sellest oleks lühendatud variant, aga muude kohustuste tõttu enam kahjuks aega pole.

Pildimäng Tähelepanu! Leia vastus pildiküsimusele ja võida Sõdurilehe taskulamp!

Pildil on ühe Eesti maaväe väeosa embleem.

Millise pataljoni embleemiga on tegu?

Vihjeid vastusele leiad Sõdurilehe Facebooki-lehelt ja kaitseväe kodulehelt. Vastus postita Sõdurilehe Facebooki, pildi kommentaarina. Sõdurilehe toimetus ootab õigeid vastuseid 10. detsembrini.