Detsember 2013 by Sõdurileht

Vahipataljoni ajateenijad käisid Leedus õppusel Strong Uhlan 2013

Missioonid välisriikides

Afganistani üksuste viimase rotatsiooni valguses heidab Sõdurileht pilgu 18 aasta jooksul osaletud välismissioonidele.

Väliõppusel sõdurileht kaduma DETSEMBER läinud 2013 ajateenija pani toime tõsise süüteo

sõdurileht

NR 17 (393) 5. DETSEMBER 2013, ISSN 1736-3411

Eesti kaitsevägi 95 – tekkest tänapäevani FOTO: ARDI HALLISMAA

Eesti sõdur on hinnatud kõikjal, võidelnud kogu maailmas ja õppinud just siin – Eestis!

„K

aitseväe aastapäev on päev, mil saame tunnustada neid, kes oma teenistuses on andnud parimast parima. Neid, kes on ära märgitud tänu oma panusele kaitseväe arengusse. Ma olen kindel, et kõik siin saalis olijad, kaitseväelased väeosades üle kogu Eesti, eriti aga missioonipiirkondades kodust kaugel, väärivad tunnustust. Õnnitlen teid kaitseväe 95. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja mõistust Eesti riigi kaitsel.” Nii lõpetas oma aastapäevakõne kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Praegu Eesti kaitseväena tuntud organisatsioon sai alguse 1918. aasta ajutise valitsuse otsusega, kes kuulutas 16. novembril välja vabatahtlike värbamise rahvaväkke. Ajastus osutus kriitiliseks, sest juba 28. novembril tungisid Punaarmee väeosad üle Narva jõe ning algas Eesti Vabadussõda. Viie tuhande eestlasest sõjaväelase hukkumisega päädinud sõja lõpus oli Eesti sõjaväes 85 000 meest, keda toetas 32 000 sõjaliselt koolitatud kaitseliitlast. 1920. a põhiseadus sätestas sõjaväeteenistuskohustuse. Võrreldes tänapäevase 8-11 kuu pikkuse ajateenistusega kutsuti siis kahekümneaastased mehed 18-24 kuu pikkusesse teenistusse, mille läbimisel arvati nad tagavaraväkke. Eesti vabariigi alguse rahuajal oli püsivalt tegusaid kaitseväelasi enamasti 15 000 – 16 000.

Teine maailmasõda

Vabadussõja-järgne aeg kujunes tõsiseks, nüüd juba päris oma, Eesti sõjaväe ülesehituseks ja 1939. aastaks oli meil hästi organiseerunud ja tehniliselt küllaltki kõrgel tasemel sõjavägi ning Kaitseliit. Paraku muutus see kõik olematuks, kui avati piir ja punavägi valgus üle Eestimaa. Esialgu varjatult, kuid iga päevaga aina jõhkramalt ja jultunumalt algas kohaliku sõjaväe, valitsusaparaadi ja organisatsioonide lõhkumine, nende juhtide represseerimine. 1940. aasta 17. augustil väljastas Nõukogude Liit direktiivi, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida Punaarmee koosseisu. Sealt edasi sõdisid eestlased nii Saksa, Vene kui ka Soome mundris ja astusid metsavendlusega okupatsiooni vastu. 1950. aastateks oli massiküüditamise ja

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnavõtt Eesti kaitseväe 95. aastapäeva pidulikul tähistamisel Estonia kontserdisaalis 14. novembril 2013. sõjaliste operatsioonide toel ka metsavennad murtud ja Eesti kaitseväe ajaloos algas pikk paus.

Omariikluse ja kaitsejõudude taastamine

1980. aastate lõpul tekkis 1918. aastaga üsna sarnane olukord. Vaatamata

50 aastat kestnud okupatsioonile asus kogu Eesti nagu üks mees (või naine) oma riigi vabaduse taastamist kaitsma. Eesti taasiseseisvumise järel hakati relvajõude taastama nagu ka esimese vabariigi ajal, Kaitseliidu taasloomisest. Septembris 1991 taastati üldine kaitseväeteenistuse kohus-

tus ja 31. oktoobril algas kaitseväe loomine peastaabi formeerimisega toonase koloneli Ants Laaneotsa juhtimisel. Sel aastal tähistame kaitseväe kestmise 95. aastapäeva. Meie tegevust on tunnustanud ja usaldanud liitlased. Eesti sõdur on maailma kriisikolle-

tes hinnatud ja austatud, meie teadmised ja oskused aitavad ära hoida rünnakuid mitte ainult meie riigile. Kuidas me selleni jõudsime? Eks ikka inimeste, nende usu ja kindla kaitsetahte toel – kaitsevägi on meie jätkusuutlikkuse ja vabaduse garant! Elister Kangur, Reet Kaljula

sõdurileht DETSEMBER 2013

juhtkiri

Rännak

Aastapäevagalerii

Jõukatsumine iseendaga, teadmiste ja oskuste proov, füüsiliste piiride kompamine, palju kuumust, suur külm – kõik see kuulub tavalise kaitseväelise rännaku juurde. Praegu valmistuvad sajad ajateenijad sõduri baaskursuse rännakuks, tulevased nooremseersandid aga NAKi rännakuks. Olgu see siis põhiliste sõdurioskuste test viiekümnel kilomeetril või tulevaste veeblite katsumusterohked üheksakümmend kilomeetrit, kõiki ühendab ühtekuuluvustunne ja sama eesmärk. Eesti kaitseväe 95. aastapäev on samuti justkui ühe verstapostini jõudmine. Ei, ma ei taha öelda, et kaitseväe jaoks on rännak läbi või isegi poole peal. See on pigem jätkusuutlik kiirrännak mööda Eesti metsi, merd ja taevalaotust, kus me lõppu ei näe ja kaardilugejal on tee punktidesse A, B, C ja D selge. Sel korral keskendume Sõdurilehes just kaitseväe ajaloole, tähistame pataljonide aastapäevi ja heidame pilgu viimaste kümnendite missioonidele, sest me kõik teame, et iga rännak õpetab meile midagi ja teeb meid paremaks. Sõdur mäletab!

FOTOD: ARDI HALLISMAA

Merevägi tähistas oma 95. aastapäeva rivistusega Miinisadamas ning mereväe ülema vastuvõtuga Lennusadamas.

ELISTER KANGUR õppur

Sõdurilehe peatoimetaja

VAATA VIDEOT bit.ly/merevägi95 Pidulikul vastuvõtul Tallinna Lennusadamas andis mereväe ülem, mereväekapten Sten Sepper üle autasu mereväe aasta ametnikule Klarika Hansonile, mereväe aasta allohvitserile veebel Rasmus Pruulile ja mereväe aasta ohvitserile leitnant Tõnis Kargule.

28. novembril pidas kaitseminister Urmas Reinsalu kõne Vabadussõja võidusamba juures. Tseremoonial osalesid kaitseväe, Kaitseliidu juhtkonna liikmed ja välisriikide kaitseatašeed, samuti olid kohal ka akadeemiliste organisatsioonide esindajad. „Meie riik on sündinud raua ja verega. Me vanaisad ja vanavanaisad täitsid meie rahva ammuse unistuse iseolemisest ja oma riigist Vabadussõjas. Nemad tõid Vabadussõja tulest välja vabaduse,” ütles kaitseminister.

Kaitseväe juhataja asetas koos peastaabi, väeliikide ja Kaitseliidu ülema ning üliõpilasorganisatsioonide esindajatega pärja kaitseväe kalmistul Vabadussõja mälestusehitisele Eesti eest langenute mälestuseks. Kohal oli vahipataljoni aukompanii, sidepataljoni kaitseväelased ning üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Mälestuspalve pidas kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere.

SÕDURILEHE

POSTKAST

Hea lugeja! Alates sellest numbrist saate Sõdurilehe toimetusele küsimusi esitada. Vastused neile avaldame järgmises Sõdurilehes. Siin ei kehti printsiip „Küsida võib kõike”, ootame küsimusi ajateenistusest, Eesti kaitseväest, sõjaajaloost, tänapäeva sõjast või isegi sõjatehnikast – seega üritame vastata kõigile teie esitatud küsimustele, mis jäävad meie väljaande piiridesse. Võta meiega ühendust: e-post sodurileht@mil.ee aadress Filtri tee 12, Tallinn Sõdurilehe Facebook facebook.com/s6durileht

14. novembril tähistati Estonia kontserdisaalis pidulikult Eesti kaitseväe 95. aastapäeva.

Pidulikuks aastapäevaks andis kaitsevägi välja ka raamatu „Kaitsevägi 95”. Eesti- ja ingliskeelne raamat keskendub Vabadussõjas loodud Eesti kaitseväe ajaloole 1940. aastani ning pärast iseseisvuse taastamist, kuid annab põgusa ülevaate ka eesti sõjameestest läbi sajandite, samuti eestlastest teiste riikide sõjavägedes okupatsiooni ajal.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn Peatoimetaja: õppur Elister Kangur Küljendaja: reamees Madis Vaher Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: õppur Karl Hans Õunpuu

õppur Kairo Koik, õppur Kristjan Kivistik Kujundaja: õppur Jaanus Jaggo Fotograafid: õppur Siim Teder reamees Esper Kaar veebel Ardi Hallismaa

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

DETSEMBER 2013

Staabi- ja sidepataljoni 95. aastapäev möödus pidumeeleolus FOTOD: ESPER KAAR

Sidekoertest ja telegraa-

kõige paremini teeb: sporti. Pataljoni esindusmeeste kogu reamees Mattias Määritsa eestvedamisel toimus pataljoni viievõistlus. Tehti kuni kümnemehelised meeskonnad ja võeti mõõtu korvpallis, jalgpallis, lõuatõmbes, 40 liitri vee vedamises ja ajateenija lemmikutes „pumpades”.

ﬁst ainsa säilinud originaallipu ja üha kiiremini kasvava ja kõrgelt hinnatud pataljonini – staabi- ja sidepataljon

Kõrvale ei jäänud ka traditsioonid ja ajalugu

sai 95aastaseks!

taabi- ja sidepataljon tähistas sellel aastal 18.–22. novembril oma 95. sünnipäeva, mille puhul toimusid viktoriinid, loengud, näidendid ja spordivõistlused. Ühe tähtsaima sündmusena korraldati jalutuskäik Tallinna 21. kooli, kus asetati pärg kooli kõrval asetsevale monumendile, millega mälestati 1940. aasta 21. juunil aset leidnud Raua tänava lahingus langenud Eesti sõdureid.

Pidulikel üritustel astus üles ka staabi- ja sidepataljoni meeskoor. Muusika on pataljonis au sees olnud kogu aeg, huvijuht Reet Kaljula juhendamisel esinevad laulupoisid igal aastal kõikjal Eestis.

Pidustused kestsid terve nädala

Staabi- ja sidepataljon tähistab igal aastal oma sünnipäeva terve nädal kestvate üritustega, mis toob pidevalt väljaõppes olevad erinevate rühmade ajateenijad kokku eesmärgiga tunda ühtekuuluvust ja arendada koostööd ning õpetada pataljoni traditsioone ja väärtusi. Sünnipäevanädala puhul toimus pidulik õhtusöök ning pidasid loenguid hr Lauri Vahtre ning pataljoni veebel vanemveebel Siim Tambaum, kes pidas põneva loengu teemal „Eesti sõdur missioonipiirkonnas”. Toimus ka jooksulaulude võistlus inspireerituna tuntud USA armee lauluviisist „The Duckworth Chant”, mille algus on kõigile tuttav: „I don’t know, but I’ve been told!” Võistlus andis võimaluse ajateenijatel oma loomingulist poolt näidata ja veidi lõbutseda. Sama sai teha ka ajateenijate peoõhtul ja lühikavade konkursil, kus esitati muusikale, balletitükke ja

Reamees Mikk Raudvere sõnul olid sünnipäevapidustused meeleolukad ja pakkusid tavalisele sõdurielule mõnusat vaheldust. farssi sõduri igapäevaelust ning etendust ühest müstilisest tegelaskujust nimega Superveebel. Konkursi võitis staabikompanii sõduri baaskursuse 2. rühm oma balletiga ajateenijast läbi kaadrikaitseväelase silmade ja vastu-

pidi. Auhinnaks oli kallis kingitus kõikidele võitnud näidendis osalenutele. Õhtu lõpetas juba traditsiooniliseks saanud Kairit Tuhkaneni ehk Niki kontsert. Meelelahutuse kõrval tehti ka muidugi seda, mida sõdur

jon endale võtnud on. Proua Lydia Mägi oli sidepataljoni ohvitseri leitnant Leonhard Hindoala kihlatu, kes 1940. aasta sügisel lipu viimaselt hoiule võttis ning seda esialgu oma kodus Türil keldris metallkastis peitis, hiljem aga padja sisse õmmelduna läbi 57 okupatsiooniaasta seda hoidis. Proua Mägi annetas lipu 30. juunil 1998. aastal Eesti Sõjamuuseumile – kindral Laidoneri muuseumile, kui oli kindel, et miski enam Eesti iseseisvust ei ohusta. Staabi- ja sidepataljon on ainus Eesti kaitseväe väeüksus, millel on originaallipp säilinud. Karl Hans Õunpuu

Pataljoni sünnipäevanädalal toimus pidulik jalutuskäik Tallinna 21. kooli, kus asetati pärg kooli kõrval asetsevale kivile, millega mälestati 1940. aasta 21. juunil aset leidnud Raua tänava lahingus langenud Eesti sõdureid. Raua tänava lahing oli konfStaabi- ja sidepataljoni emblikt, mis toimus leem, mille vapilinnu jalge ees punaarmeelaste paiknevad nooled sümboliseeja oma kasarmurivad elektrit, tähed pea kohal ruumidest 21. eri side liike: telefoni, telegraafi, kooli paiknema raadiot, signaalivahendeid, aetud sidepataljoni postituvisid ja sidekoeri. Tammevõitlejate vahel, pärg sümboliseerib püha tammepuud ja sangarlikkust. mille käigus hukKotkas sümboliseerib jõudu ja kus kümmekond vabadust. kommunisti ja mässajat, kuid ka Staabi- ja sidepataljoni kaks sidepataljoni 95. aastapäevaks võitlejat allohvitHei sõdurpoisid, ohvitserid, kindralid ja admiralid! ser Aleksei MänTeid tervitan ja õnne soovima teil tulin täna! nikus ja reamees Te minu koolimaja oma kaitse alla valind – Johannes Mandre. au annan seekord mina, teen kummarduse, tänan! Nemad olid nende väheste seas, kes Aitäh, et terve vabariigi eluaja andsid oma elu truult tema kõrval valvanud ja seisnud olete! Teises maailmaAitäh, et meie koolimaja vana sõjas Eesti vormis te austate ja koolilapsi jäävalt kaitsete! ja Eesti lipu all. Et olete üks rahutagajatest riigis Staabi- ja sidema tean – te hoida kõik, mis mulle tähtis on! pataljoni ajaMa olen väike, hääl õrn on, hüüan siiski teenijad ning ma terve koolipere nimel: sul õnne soovin, sidepataljon! kaaderkoosseis külastas ka proua Tallinna 21. kooli õpilaste nimel Lydia Mägi hauda, Nora Lorelei Kivisaar mille hooldamise 3.b klass kohustuse patal-

Vahipataljoni ajateenijad käisid õppusel Strong Uhlan FOTO: KAITSEVÄGI

Vahipataljoni jalaväerühm osales oktoobri lõpus Leedu kaitseväe õppusel Strong Uhlan 2013, et harjutada sõjalist koostööd Leedu maaväe üksustega.

eedu maaväe õppuse Strong Uhlan 2013 eesmärk oli saavutada maaväe ühe pataljoni lahinguvõime ning harjutada Leedu ja Eesti maaväe üksuste sõjalist koostööd. 19.–31. oktoobrini kestnud õppuse esimestel päevadel harjutasid üksused erinevaid koostöö elemente ja viimasel päeval treenisid sõjaolukorras koostegutsemist. Õppuse jooksul harjutati läbi kolm lahinguliiki – viivituslahing, kaitsele asumine ja rünnak. Vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul oli tegu koostööõppusega. „Ajateenijatest komplekteeritud vahipataljoni rühma osalemine rahvusvahelisel õppusel on ühtlasi tun-

Leedu maaväe õppusel Strong Uhlan 2013 osalenud rühm sai kõigi ülesannetega professionaalselt hakkama. nustus meie väljaõppetasemele. See on ainus tulevastest reservväelastest komplekteeritud allüksus, kes elukut-

selistega mõõtu võtavad. Allüksust juhtivad eesti kaadrikaitseväelased on osalenud varemgi rahvusvahelis-

tel õppustel ja välismissioonidel, kuid väga head väljaõppe taset ning täitsid nendelt ootan eelkõige uute koge- kõiki neile pandud ülesandeid promuste ja värskete ideede kojutoomist fessionaalselt ja pühendunult,” ütles ning panust väljaõppe arendamisel,” kolonelleitnant Mantas Paškevičius. ütles vahipataljoni ülem major Kaido Leedu kaitseväelased on varem Sirman. osalenud Eesti õppusel Kevadtorm. Lisaks Eesti ajateenijatele harjuta- Sel kevadel tegid koos Scoutspataljosid Leedu brigaadi niga Eesti ajateenikoosseisus koosjate jalaväepataljo„Mul on hea meel, et tööd staabi- ja allnile vastutegevust ohvitserid. Kokku mul oli võimalus juhtida Leedu luurerühm osales õppusel ligi ja Ühendkuning700 kaitseväelast ja treenida pataljoni riigi kompanii. erinevatest Leedu üksuseid mitte ainult Vahipataljon on maaväe üksustest spetsialiseerunud ja 37 kaitseväelast Leedu relvajõududest, jalaväe ja sõjaväevahipataljonist. Leedu motori- vaid ka Eesti kaitseväest.” politsei üksuste väljaõpetamisele. seeritud jalaväeSamuti täidab pataljoni ülem kolonelleitnant Mantas Paškevičius vahipataljon kaitseväe esindusfunktandis pärast õppust Strong Uhlan sioone, tagab vabariigi presidendi 2013 Eesti kaitseväest osalenud vahi- auvahtkonna ja paneb välja aukompataljoni rühmale kõrge hinnangu. panii riiklikeks ja kaitseväelisteks tse„Mul on hea meel, et mul oli võimalus remooniateks. Vahipataljonis teenib juhtida ja treenida pataljoni üksuseid 390 ajateenijat ja pea poolsada tegevmitte ainult Leedu relvajõududest, väelast. vaid ka Eesti kaitseväest. Eesti ajatee- nooremleitnant Eero Salmann nijate rühm ja ohvitserid ning alloh- Põhja kaitseringkonna teabevitserid näitasid kogu õppuse kestel ohvitser

sõdurileht DETSEMBER 2013

Kaitseväe logistikakeskuse eelkäija varustusvalitsuse loomise 95. aastapäev 20. novembril tähistas

FOTO: KAITSEVÄGI

kaitseväe logistikakeskus oma eelkäija, varustusvalitsuse loomise 95. aastapäeva mälestustseremooniaga kindralmajor Rudolf Reimanni haual Tallinnas Hiiu-Rahu kalmistul.

„K

indralmajor Reimann on esimese varustusvalitsuse ülemana Eesti sõjaväelogistika looja ja ülesehitaja. Tema lähenemine sõjaväelogistikale oli igati

Kindralmajor Rudolf Reimann

kaasaegne, mida kinnitab kas või see, et praeguse sõjaväelogistika reformimisel ja logistikakeskuse loomisel 2002. aastal võeti paljuski eeskujuks just omaaegne varustusvalitsus,” ütles logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe. Koidumäe lisas, et kaitseväe kümne aasta arengukava raames viiakse sõjaväelogistika reform lõpuni ning seetõttu on ka igati põhjendatud logistikakeskuse ümbernimetamine varustusvalitsuse nimele vääriliselt toetusväejuhatuseks. Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897–1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899– 1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis 1917. aastal alampolkovnikust diviisi inten-

dandiks. 28. detsembril 1917 tuli Reimann 1. eesti jalaväediviisi intendandiks. 11. novembril 1918 määrati ta varustusvalitsuse ülemaks. Polkovnik Reimann lahkus tegevteenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal. 1924–1929 jätkas Reimann teenistust sõjaministeeriumi korraldusvalitsuse ülemana. 1932. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas. 22. mail 2002. aastal taasasutatud kaitseväe logistikakeskus on 21. novembril 1918 loodud varustusvalitsuse järeltulija. kapten Marek Miil

Allan Pärlisti kõne logistikakeskuse 95. aastapäevaks

ustatud kohalviibijad! Mul on hea meel tervitada teid korporatsioon Rotalia poolt varustusvalitsuse õiglusjärglase kaitseväe logistikakeskuse 95. aastapäeva puhul. Lisaks pikale ajaloole ühendab nii Rotaliat kui ka kaitseväe logistikakeskust ja selle eellast varustusvalitsust paljud sarnased väärtused, põhimõtted ja inimesed. Tänapäeva kiires ja muutuvas ühiskonnas ei jõua inimesed tihtipeale mõelda isamaale rohkem kui paar korda aastas riigipühadel. Mõelda sellele, kui habras ning erakordne on Eesti vabariigi iseseisvusaeg. Paljud sisult suured ja olulised sündmused, mis väljast paistavad väikesed, on meid juhtinud vabadusse. Nendele sündmustele kaasa aitamisele on andnud panuse erinevad organisatsioonid, aga eelkõige inimesed, kes nendesse kuuluvad. Kasutan siinkohal korporatsioon Rotalia kodukorra õigust ja ka kohustust oma kaasvenda sinatada. Korporatsioon koosneb inimestest,

kaasvendadest, kes võivad korda saata erakordseid asju. Erakordseks nimetaksin ma ka Rudolf Johannest. Tema panust tegutseda sõjakeerises oleva vabariigi varustusüksuse alusepanemisel on raske ülehinnata. 1919. aasta olukorra keerulisust aitab kõige paremini selgitada tema käsk nr 1, millega kohustas polkovnik Reimann väeosade ja asutuste ülemaid andma varustusvalitsusele regulaarselt täielikku ülevaadet selle kohta, kui palju riidevarustust ja „muud kraami” on üksuste käsutuses. Käsk, milles on esmaselt välja toodud meeste põhivajadused, iseloomustab ilmekalt toonase olukorra keerulisust, kui mitte öelda lootusetust. Kuid käsule nr 1 järgnenud logistiline plaanimine päädis juba aasta hiljem üle Euroopa kokku toodud varustuses võitlevate eesti meeste võiduga Vabadussõjas. Kolonel Reimanni tegevuse erakordsusest varustusvalitsuse ülema ja sõjaväelogistikuna annavad aimu saadud autasud ja tunnustused nii Eesti kui ka Läti ja Poola vabariigi poolt.

Korporatsioon Rotalia liikmena tunnen uhkust, et kuulun sellise mehega ühte organisatsiooni. Kaitseväe logistikakeskust ja korporatsioon Rotaliat iseloomustab igapäevane tegevus oma liikmete kasvatamisega ausateks, iseteadlikeks ja enesekindlateks vabadeks eesti meesteks. Seejuures väärtustame oma liikmetes isamaa-armastust ning lugupidamist esiisade vastu. Ellu astuvate noorte meeste eneseharimise ning väärtushinnangute loomise ja toetamise aitamine on suurepärane näide kodanikuühiskonna ja riigiinstitutsiooni ühistööst parema Eesti poole. Loen ette korporatsioon Rotalia eesmärgiks seatu: „Korporatsioon Rotalia ülesanne on kindla ja läheda ühenduse ning tugeva distsipliini abil kasvatada oma liikmeid nii vaimselt kui ka seltskondlikult, arendades nendes autunnet, kohusetunnet, aidates neid oma edasiharimises, kasvatades neid tublide, ausate Eesti poegadena, et nemad pärast oma stuudiumi lõppu üksteisega vennalikku ühendusse jää-

des oma kodumaale, oma rahvale ja riigile heade kodanikkudena kasulikud võiksid olla.” Kõrvutades korporatsioon Rotalia ülesannet kaitseväe logistikakeskuse väärtustega on mul hea meel teada, et meie põhimõtted on väga lähedased. Meie sarnased väärtused on kindlasti olnud ka selle alus, et Rotalia liikmeskonda on kuulunud ja kuulub tublisid ning oma tegudega silma paistnud ohvitsere. Igal aastal liitub pärast kohustusliku ajateenistuse läbimist meie liikmeid ka Kaitseliiduga. Mul on veel kord hea meel korporatsioon Rotalia poolt õnnitleda kaitseväe logistikakeskust aastapäeva puhul. Loodame siiralt, et meie läbikäimine ja ühisüritused jätkuvad ka edaspidi. Organisatsioonide ühised väärtused ja põhimõtted on ju sellele aluse loonud. Elagu Eesti! Allan Pärlist korporatsioon Rotalia esimees Tallinnas

Lennart Kiti sõnavõtt Vabadussõja 95. aastapäeval Korporatsioon Vironia vilistlaskogu esimehe Lennart Kiti sõnavõtt Vabadussõja alguse 95. aastapäeva mälestustseremoonial Tallinnas Vabaduse platsil 28. novembril 2013

ustatud härra minister, kaitseväelased, kaitseliitlased, peapiiskop, kõik kohalviibijad. Kindral Johan Laidoner sõnas 16. detsembril 1928. a, 10 aastat pärast Tallinna õpilaspataljoni moodustamist, järgnevat: „Muistne Eesti kaotas vabadusvõitluses sellepärast, et kogu rahvas ei olnud ühel meelel. Täiesti üksmeelset suhtumist ühes rahvas ei saa aga olla ühegi sündmuse juures. Kuid kooliõpilaste hulgas puudusid lahkhelid täiesti. Kooliõpilased tõid meile usu, et me võidame, ja see on suurim and, mis õpilased meie riigile andnud ta sünniajal. See oli meie tugev reserv.”

Taoline nooruse uljus, enesekindlus ja põhimõtteline üksmeel valitses ka tollaste tudengite seas. Kuigi omavaheline läbisaamine ei olnud organisatsioonidel alati kõige parem, oldi üksmeelel selles osas, et vabaduse eest tuleb seista ja teha seda ühiselt. Nii juhtuski, et kuigi nt Vironia, mis tollal tegutses veel Riias, otsustas in corpore sõtta astuda juba 30. novembril, olime me ühed hilisemad. Tollased tudengid, hilisemad ministrid, näitlejad, insenerid, arhitektid, sõjamehed, pankurid olid veendunud oma idees. Nad ei laskunud ennast segada matemaatilistest kalkulatsioonidest jõudude vahekorrast ja olid sellegi poolest valmis maksma oma ideede eest kõige kallimat hinda. Ja maksidki! Näiteks Vironia kaotas 4% oma liikmetest. Kaotusi kandsid ka teised. Tühjaks jäid paljud koolipingid. Kuid see kaotus oli hind, mille tulemusena on meil praegu see maa ja me saame rääkida oma esiisade keelt ja olla võrdne kaasarääkija Euroopa riikide peres. Teisalt on nende sõjas hukkunud meeste eeskuju üks tugisammas, miks tollal sõjas osalenud tudengiorganisatsioonid on järjepide-

FOTO: ARDI HALLISMAA

Lennart Kitt valt tegutsenud siiani ning on suuremad kui kunagi varem. 95 aastat tagasi üles näidatud kindlameelsus oli kindlasti eeskujuks ka Otto Tiefi valitsusele 1944. aastal ja seetõttu tähistame septembris vastupanuvõitluse päeva. Niisamuti olid hulljulged need mehed ja naised, kes pikki aastaid hoidsid kõigist keeldudest ja ohtudest hoolimata alal isamaalisi tudengiorganisatsioone kodumaal. Järjekindlad olid ka need

mehed, kes kodumaa vaimu, kuid ka riikluse tungalt hoidsid elavana välisriikides. Veel tänavu suvel jõudis kodumaa mulda viimane tähistatud hauaga Eesti riigipea, Vironia vilistlane Tõnis Kint, kelle kindel idee oli edasi kanda eesti riiklust sõltumata siinmail valitsenud võõrvõimust. Tänu temasarnastele meestele ja naistele saamegi nüüd öelda, et tegutseme 95aastases vabariigis. Tänutäheks ja austuseks Vabadussõjas langenud kangelastele ja innustamaks ka tänapäeva noori võitlema oma ideede ja ideaalide eest, ongi enamike korporatsioonide vapisaalides ja paljude koolide aulates aukohal marmorist või pronksist mälestustahvlid ning endiselt laulame laulu võitlusvalmidusele: Ei vaen, ei sõjakärin, ei välk, ei kõuemürin me noore ea rammu raugesta kui võitlema meid kutsub isamaa! Vivat, crescat, floreat patria in aeternum! Lennart Kitt korporatsioon Vironia vilistlaskogu esimees

Kaitseväe logistikakeskuse ülema kõne Austatud sõjaväelogistikud! Lugupeetud korporatsioon Rotalia esindajad! Tänavu möödub 95 aastat Eesti kaitseväe loomisest. Niisamuti tähistavad sõjaväelogistikud varustusvalitsuse ja kogu Eesti sõjaväelogistika loomise aastapäeva. Eesti kaitsevägi läheb oma 100. sünnipäevale vastu reformidega. Vastavalt kaitseväe kümne aasta arengukavale nimetatakse praegune logistikakeskus ümber toetusväejuhatuseks. Toetusväejuhatusega liidetakse formeerimiskeskused, kaitseväe orkester, psühholoogia- ja kaplaniteenistused. Tõsi, tegelikult reformiti Eesti sõjaväelogistika juba 11 aastat varem. Nimelt siis, kui 2002. aastal loodi varustusvalitsuse õigusjärglasena kaitseväe logistikakeskus ning tsentraliseeriti hulk logistikafunktsioone. Seetõttu võib praegu kaitseväe kümne aasta arengukava raames toimuvaid muudatusi pidada pigem 2002. aastal alustatud sõjaväelogistika reformi lõpuleviimiseks. Üksteist aastat logistikakeskuse ülesehitamist on meile kõigile veel korra tõestanud, kui raske, keeruline ja aeganõudev on luua midagi toimivat ja jätkusuutlikku. Ning vastupidi: kui kerge on ühe sulepeatõmbega midagi lammutada. Meil on olnud tohutult õnne, sest oleme saanud Eesti sõjaväelogistikat üles ehitada rahuaja tingimustes. Erinevalt kindralmajor Reimannist ja tema meeskonnast ei ole meie pidanud igal õhtul magama minnes mõtlema sellele, kas rindejoon on ka järgmise päeva lõpuks sealsamas, kus see õhtuks pidama jäi. Me ei ole pidanud hetkegi muretsema, mis juhtub nii meie endi kui ka meie lähedastega, kui see rindejoon peaks katkema. Kuid rahuaeg ei vabasta meid vastutusest. Seda enam peame pingutama, et olla valmis ka kõige hullemateks ja keerulisemateks olukordadeks. Äsja lõppenud suurõppus Baltic Host näitas väga selgelt, kui valmis on tegelikult Eesti vabariik sõjaks või suurkatastroofiks. Õppuse sõnum oli lihtne: nii sõjaväelogistikutel kui ka kõigil riigiasutustel on lähiajal ees väga-väga suured ülesanded. Kiiresti tuleb lahendada hulk küsimusi, millele ei ole aastakümnete jooksul tähelepanu pööratud. Siinkohal tahan ma ikka ja jälle meenutada austatud kindralmajor Rudolf Reimanni manitsust. Nimelt on ta hoiatanud järeltulevaid põlvesid, et Vabadussõja võit oli omamoodi õnnemäng, sest tollane Punaarmee oli kehvalt varustatud ja relvastatud. Kuid Reimann ütles, et tulevikus ei maksa sellisele õnnele enam loota. Pidagem seda manitsust meeles ja andkem endast parim, et Eesti vabariik oleks kaitstud. Head sõjaväelogistikud! Austatud korporatsioon Rotalia esindajad! Mäletagem ikka esiisade tegusid ja vaprust! Seadkem nende kangelasteod endale eeskujuks ning püüdkem ise korda saata veelgi enam, kui suutsid seda meie esiisad! Õnnitlen teid Eesti sõjaväelogistika 95. aastapäeva puhul! Kalev Koidumäe kolonelleitnant kaitseväe logistikakeskuse ülem

sõdurileht

DETSEMBER 2013

Kaitseväe missioonid välisriikides GRAAFIKA: MADIS VAHER

Novembri alguses asus Ämari lennubaasist teele Afganistani viimane Eesti jalaväekompanii Estcoy-17 koos logistilise toetusüksusega NSE16.

aitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles kontingenti teele saates, et kuigi tegu on viimase Afganistani suunduva üksusega, ei tohi ka sel rotatsioonil tähelepanu ja valvsust kaotada. „Lahkumine Afganistanist on oluline kogu ISAFi operatsiooni jaoks, see nõuab täit tähelepanu ja kindlat fookust varasemast veelgi enam,” ütles Terras, rõhutades, et hoolimata viimase missiooni meeleolust tuleb tähelepanelikkus säilitada operatsiooni lõpuni. „Usaldage oma ülemaid ja andke oma kaasvõitlejatele kindlustunne, kogemus Afganistanis on õpetanud meid hindama vendlust, kaasvõitlejate usaldamist ja ausust,” ütles Terras. Afganistani üksuste viimase rotatsiooni valguses heidab Sõdurileht pilgu eelnenud 18 aasta jooksul osaletud välismissioonidele.

1995 Horvaatia iseseisvussõda

Esimene välismissioon oli ÜRO rahutagamisoperatsioon Horvaatias. Eesmärk oli välistada relvade, vägede ja laskemoona toimetamist üle piiri kahe vaenupoole vahel ja jälgida kahel pool piiri toimuvaid vägede liikumisi.

Bosnia ja Hertsegoviina Horvaatia

Kosovo Makedoonia

Vahemeri

Liibanon

Afganistan

Iisrael, Süüria Iraak

Mali Aafrika sarv

1996–1997 Liibanoni rahuvalvemissioon

Eestlaste ülesanne oli tagada julgeolek nn sinisel joonel (Iisraeli–Liibanoni piir). Eesti rahuvalvekompanii koosseisus osales 135 kaitseväelast.

1996–2011 Bosnia ja Hertsegoviina

Eesti kaitseväe missioonidel Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas on osalenud ligi 2000 kodumaa võitlejat. Vabastusarmee relvitustada ja tsiviilinstitutsioonide taastamist abistada. Alates 2008. aasta juunist lisandus ülesannetele ka Kosovo eriolukordade likvideerimise korpuse (Kosovo kaitsekorpus KPC) ja Kosovo turvajõudude (KSF) formeerimine ning väljaõpetamine. Kosovo eraldus veebruaris 2008 ühepoolselt Serbiast, tehes seda ÜRO resolutsiooni kiuste. Praegu on Kosovos kaks Eesti kaitseväe staabiohvitseri.

Aastatel 1995–2004 tegutsesid Bosnias NATO juhitud rahutagamis- ja stabiliseerimisjõud, Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas osalenud juba alates 1996. aastast, mil seal alustas tegevust Estpla-3 NATO rahutagamisjõudude IFOR koosseisus. 2. detsembril 2004 võttis Euroopa Liit NATO-lt missiooni üle. Operatsiooni eesmärk oli tagada 1997–… Iisrael, Süüria Bosnia kodusõja lõpetanud Daytoni/ Praegu teenib ÜRO sõjalisel vaatPariisi rahulepingu tingimuste täit- lusmissioonil Lähis-Idas kaks Eesti kaitseväe ohvitseri, mine ning luua kellel on riigikogu Bosnias ja HertEesti kaitseväelased luba tegutseda segoviinas ohutu vajadusel ka koduja turvaline kesk- viisid operatsioone läbi sõjast räsitud Süükond. Lisaülesanne ria pinnal. ÜRO oli toetada endise koostöös Ameerika sõjalise vaatlusJugoslaavia asjade Ühendriikide maaväe ja missiooni UNTSO rahvusvahelist kri(United Nations minaalkohut ja Iraagi julgeolekujõudude Truce Supervision muid asjaomaseid Organization) tegeinstitutsioone ning üksustega. vuspiirkond on tagada turvaline keskkond, kus politsei saaks edukalt Lähis-Ida riigid Iisrael, Egiptus, Liibategutseda organiseeritud kuritegevuse non ja Süüria. vastu. Kuigi operatsioon võeti NATOlt Bosnias üle, oli Sarajevos ka NATO 2003 Makedoonia NATO rahuvalveoperatsioonil rahusoma staabiga. tati pingelist vastasseisu enamuses makedoonlaste ja vähemuses olevate 1999–… Kosovo Missiooni ülesanne oli pärast NATO albaanlaste vahel. Märtsist detsembsõjalise operatsiooni lõppu Koso- rini kestnud ELi sõjalise missiooni vos tagada riigi julgeolek, takistada Concordia raames osales Eesti ühe Serbia relvastatud tegevusi, Kosovo staabiohvitseriga.

2003–2008 Iraak

Tegu on esimese Euroopa Liidu mere2003. aasta juunist osales Eesti Iraagi väelise operatsiooniga. Aastast 2010 operatsioonil staabiohvitseridega ja osalesid selles ka Eesti kaitseväelased. jalaväerühmaga Estpla, viimasel oli operatsioonil 11 rotatsiooni. Estpla-17 2013… Mali saabus missioonilt 2008. aasta det- Olukord Malis väljus kontrolli alt sembris. Rühm 2012. aasta märtpaiknes Al Tajis sis, kui tamašekid NATO raames on Eesti (Bagdadist u 20 km hakkasid nõudma loodes) ning Eesti üksused Afganistanis iseseisvust, oma kaitseväelased viiriiki Azawadi, mis sid operatsioone tegutsenud alates peaks hõlmama läbi koostöös 13. märtsist 2003, ligi 2/3 Mali terriAmeerika Ühendtooriumist. Sellele riikide maaväe ja kui teenistusse järgnes Mali armee Iraagi julgeolekuriigipööre senise asus kuueliikmeline jõudude üksustega, presidendi vastu, et tagada kord, demineerimismeeskond. kes polnud piileida ebaseadussavalt resoluutne likke relvi ja pidada tamašekkide mahasurumisel. Eestit kinni tagaotsitavaid isikuid. esindavad Malis kuueliikmelise inst2003–… Afganistan ruktorite meeskonna liikmed, kelle NATO raames on Eesti üksused Afga- ülesanne on üht jalaväerühma koonistanis tegutsenud alates 13. märtsist litada. 2003, kui teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond, kelle Mai–juuni 2013 Vahemeri ülesanne oli puhastada rahvusvahelise Eesti kaitseväelaste ülesanne oli tsibrigaadi koosseisus Kabuli linna ümbviillaevu ja nende lasti kontrollida, rus lõhkekehadest. Alates 2006. aaset tuvastada piraatlusega tegelevaid tast tegutsevad Eesti jõud Helmandi aluseid. provintsis Lõuna-Afganistanis.

2010–2013 Aafrika Sarv

2008. aastal algatas Euroopa Liit Somaalia piraatlusega võitlemiseks rahvusvahelise operatsiooni Atalanta, mis oli esialgu mõeldud üheks aastaks, kuid seda on järjest pikendatud.

Missioonidel on siiani viibinud kokku ligi 2000 Eesti kaitseväelast. 2010. aastal viibis erinevatel operatsioonidel pidevalt keskmiselt 200 Eesti kaitseväelast. Elister Kangur

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki-lehel. Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime seda paremini teha.

Leia meid Facebookist facebook.com/ s6durileht ja YouTube’ist www.youtube.com/ sodurileht

sõdurileht DETSEMBER 2013

Sõjakooli füüsikadotsent:

ohvitser peab oskama oma seisukohti argumenteeritult kaitsta Intervjuu kaitseväe ühendatud õppeasutuste füüsikadotsendi Svetlana Ganinaga, kelle kursuse eesmärk on kadettidele näidata, kui praktiline ja vajalik on füüsika nende tulevases teenistuses.

Milliste vahenditega te kadettidele füüsikat lähedasemaks teete?

Ma üritan otsida kaitseväega seotud näiteid. Tegu on probleemipõhise õppega, kus püstitatakse mingi eluline situatsioon ja see antakse kadettidele lahendada. Kusjuures neil on võimalik otsida täiendavat informatsiooni raamatutest, internetist ja küsida ekspertarvamust. Näiteks viimati arutaMiks peaks kadett üldse sime kadettidega selle üle, milliseid füüsikat õppima? materjale võiks tulevikus kuulivestis Ma olen veendunud, et tulevasel kasutada. Eelmisel semestril uuriohvitseril võib teenistuses tulla ette sime, kas ja kuidas oleks võimalik olukordi, kus füüsikaalased teadmikoostada mõne konkreetse üksuse või sed on hädavajalikud. Näiteks tersuisa väeosa elektritarbimise progmodünaamika teema juures räägime noos ja kuidas elektKurkse retkest. Me ritarbimist optimeeanalüüsime seda, rida. Tihti rakendame miks tekkis alajah- „Olen veendunud, et rollimängu meetodit, tumine 14kraadikus üks kadettidest ses vees, kuid miks tulevasel ohvitseril on juht, teine alluv ja see ei teki viibides võib teenistuses tulla siis nad koos peavad sama temperatuuprobleemile lahenriga õhus. Sealt me ette olukordi, kus duse leidma. jõuame teatud seaduspärasusteni, füüsikaalased teadmised Keskkoolist on milline on soojus- on hädavajalikud.” kõigile teada, ülekanne ja kuidas et püstolist sellistes olukordalaskmine on des käituda. Kurkse retk on küll ränk füüsika. Kas te loengus näide, kuid minu eesmärk on näidata, kaitseid ka teete? mida teha tulevikus teisiti, et selliseid tragöödiaid vältida.

FOTOD: MATHIS BOGENS

oma emotsioonide ja kogemuse ning tulevase teenistusega. Kui kadetid näevad, et asjal on rakendus, siis tekib neil selle vastu ka huvi.

Laboriruumi meil pole, kuid kasutame kord aastas Tartu Ülikooli füüsika-

Kadetid panevad grupitööna kirja õppejõu välja pakutud uue kuulivesti materjali plusse ja miinuseid.

Millised katsed kuuluvad sellise õppeaine koosseisu? Kas kursuse lõpuks oskab kadett näiteks ise püssirohtu teha?

Igasuguste ainete kokku segamine ja paugu tegemine on pigem keemia rida. Meie ülesanne on analüüsida

füüsikalist maailmapilti, sest tulevane ohvitser peaks oskama oma seisukohti argumenteeritult kaitsta.

Kas loengutes on juhtunud midagi sellist, mida te poleks oodanud? Kas mõni kadett on eriti leidlik olnud või meenub teil mõni teine põnev seik?

Meenub ikka, näiteks, olen lasknud kadettidel esitada füüsikateemalisi küsimusi, mis neid on alati huvitanud, aga millele nad pole ise vastust leidnud. Kord üks kadett küsis, miks voolupinge on 220 volti. See oli fantastiline küsimus! Hakkasin mõtlema, et ma pole tegelikult ise mitte kunagi selle peale mõelnud – tundub ju nii elementaarne. Otsides leidsin palju huvitavat infot ja materjale, mis tulid mulle endale kasuks. Palusin kõikidel kadettidel otsida sellele küsimusele vastuse ja järgmiseks korraks olid peaaegu kõik seda teinud. See tekitas hea tunde! Lisaks meenuvad kohe küsimused, mis puudutavad märulifilmide temaatikat, sest nendes ju autod lendavad üle suurte kraavide ja enamjaolt jäävad nad tervekski.

Kadetid on dotsent Svetlana Ganina juba kaks korda parimaks õppejõuks valinud.

Füüsika on keskkoolis võrdlemisi keeruline õppeaine, mis kõigile ei sobi. Kuidas te selle kadettidele huvitavaks teete?

Just selle huvitavaks tegemiseks on mul kui õppejõul vaja väga palju pingutada, sest see, mis on ühe inimese jaoks huvitav, ei pruugi teise jaoks enam olla. Tundub, et kõigile sobib näiteks erinevate seoste loomine, eriti

instituudi ruume, kus kadetid saavad ülevaate näiteks tuumafüüsikast ja laseritest. Rakenduskõrgkoolina on meie eesmärk siiski lahendada igapäevaseid probleeme, mitte teaduslikke küsimusi. Samuti palun oma kursusel osalejatel külastada Ahhaa keskust ja teadlaste öö üritusi. Nende külastuste eesmärk on avardada kadettide silmaringi ja näidata, et füüsika on tegelikult kõikjal.

seda, kuidas lähtuvalt püssirohu iseärasustest näiteks relva käes hoida. Tuleb ju laskmisel arvestada püstoli tagasilöögiga ja tegelikult saab arvutustega selgeks teha, kui suur tagasilöök mingil relval on. Teine hea näide on näiteks aupaukude tegemine. Oleme lahendanud ülesannet, kus arvutame välja selle, millal aupaugust õhku lennanud kuul alla kukub ja kas see võib olla inimesele ohtlik. Minu eesmärk on laiendada kadettide

Füüsika jaguneb mitmeks haruks nagu mehaanikaks, termodünaamikaks ja optikaks. Millele oma loengutes enim keskendute?

Ma lähtun nende huvist ja vajadusest. Igal aastal tuleb selgeks teha nende eelteadmised, sest kõik kursused on hästi erinevad. Ma vaatan kadettide tasemelt, kuidas neil õppetöö edeneb ja üritan anda ülesandeid, kus on erinevad füüsikaharud kombineeritud. Kui tundub, et mõni teema on nende jaoks põnev ja vajalik, siis peatume sellel rohkem. Teine pool on see, et me keskendume peamiselt praktikale. Looduses ei olegi puhast teooriat iga asja kohta, vaid kõik on segamini, samuti pole nii, et reaalses elus esineb puhtalt soojusõpetusega seotud probleem või puhtalt mehaaniline.

Miks on füüsika ägedam kui näiteks matemaatika?

Ma ei tahaks alavääristada teiste ainete rolli, sest matemaatika on väga oluline. Aga jah, füüsika on just ägedam ja põnevam! Oleme kasutanud näidet, Milline on kadettide et kasarmus on aken, milles on pragu. tagasiside? Kuidas teada saada, kui palju õhku Ainele antav tagasiside on positiivne see pragu läbi laseb? Matemaatiliselt ja paraneb igal aastal. See on minu jaoks eriti südantsoojendav, sest nad saan näiteks kümme ruutsentimeetpole füüsika eriala üliõpilased, vaid rit, mis tähendab, et ma tõestaksingi seda nii, et sellest aine on sõjaväelise august tuleb nii juhtimise õppeka- „Olen väga uhke selle vas toetava rolliga. palju õhku läbi, Olen väga uhke üle, et kadetid on valinud kui kümneruutselle üle, et kade- mind kaks korda parimaks sentimeetrisest tid on valinud torust. Füüsikamind kaks korda õppejõuks.” liselt see nii aga parimaks õppepole, sest torust jõuks ja seda just tuleb õhku teistmoodi kui peenikesest n-ö ebapopulaarse aine õppejõuna. praost. Füüsikal on fantastiline seos See näitab, et olen õpetamisel õigel päris eluga ja minu arvates on see teel. Minu eesmärk on aidata teadmisi kõige põnevam teadus maailmas. koguda, et nad saaksid seda teenistuMathis Bogens ses kasutada.

sõdurileht

DETSEMBER 2013

Omavoliline teenistusest lahkumine on tõsine süütegu

uudised Õhuvägi sai juurde üheksa ohvitseri

FOTO: KAITSEVÄGI

FOTO: MATHIS BOGENS

Õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien andis 20. novembril kaitseväe ühendatud õppeasutustes nooremleitnandi auastmetunnused üheksale värskele õhuväeohvitserile. Kolmanda lennu lõpetanud asuvad teenima Ämari lennubaasi ja õhuseiredivisjoni. Kolme ja poole aasta jooksul said värsked lõpetajad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises õhuväe erialal radari- ja sideohvitseride ettevalmistuse. Radari- ja sideohvitseride töö on seotud Ämari lennubaasi igapäevase lennutegevusega. Erialaseid õppeaineid õpetavad kadettidele lennuakadeemia õppejõud, väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid, õpingute ajal läbivad kadetid praktika õhuväe üksustes. SL

Kõrgema sõjakooli kadetid korraldasid kodanikupäeval lahtiste uste päeva

Novembri keskpaigas pälvis avalikkuse tähelepanu teade väliõppusel kaduma läinud ajateenijast.

otsingud teatud mõttes vilja kandnud. Nimelt leidsid otsijad metsast ajateenijale kuulunud vormiriideid, mis viitas riiete vahetamisele ja seeläbi ka omavolilisele lahkumisele. Õhtul leidis politsei noormehe tema vanematekodust. Tema teenistusrelv, mis lahkudes oli kaitseväelasel kaasas, leiti hiljem maastikult.

simese jalaväebrigaadi Kalevi Relv kui raskendav jalaväepataljon, mille koosasjaolu seisus reamees Jaan Pikhof Kuigi noor ajateenija jõudis väeosast oli poolteist kuud teeninud, käivitas eemal olla „vaid” poolteist päeva, esisuuremahulise operatsiooni, kaasates nes üks äärmiselt ohtlik ja tegevuse Tapa vana raketibaasi alal otsingutesse iseloomu raskendav asjaolu – reamees üle 500 inimese. Kadunud noormeest Pikhof lahkus metsast kadunud komotsiti nii maalt kui ka õhust – lisaks passi otsingutelt koos talle usaldatud 1. jalaväebrigaadi kaitseväelastele ja automaatrelvaga Galil. Sõjaväepolitsei piirkonnas tegutsevatele kaitseliitlas- uurija leitnant Karmo Nuudi sõnul tele tiirutas metsa muutiski see fakt kohal soojuskaa- Kui on vähimatki alust rikkumise tõsidumeraga varustatud seastet. „Teenisõhuväe helikopter. arvata, et inimesega tusrelvaga väeosast 13. novembril on midagi juhtunud, või muust teenisorienteerumishartuskohast lahkujutusel kadunuks rakendatakse tema mine tähendab jäänud 23aastase automaatselt teo leidmiseks ja aitamiseks ajateenija osas kvalifitseerimist oli Kalevi jalaväe- kogu tehnika ja karistusseadustik pataljoni ülema § 437 järgi, mille k o l o n e l l e i t n a n t inimressurss. põhjal võib isikut Hannes Alesmaa karistada ühesõnul õhus kaks võimalikku stsenaa- kuni viieaastase vangistusega,” sõnas riumi – metsas eksimine ja omavoli- leitnant Nuut. Muul juhul karistatakse line lahkumine. „Kuna meil puudusid väeosast vähem kui 72 tundi omatõendid, mis oleksid kinnitanud rea- voliliselt eemalviibivaid kaitseväelasi mees Pikhofi omavolilist lahkumist, distsiplinaarkorras. Alates kolmepäealustasime tema leidmiseks harjutus- vasest „hüppes olemisest” kvalifitseeala üksikasjalikku revideerimist,” põh- ritakse isiku tegevus karistusseadusjendab kolonelleitnant Alesmaa otsi- tiku § 436 lõige 1 alusel, mis toob misoperatsiooni käivitamist. Kalevi kaasa kriminaalkorras karistamise jalaväepataljoni sõnul on inimelu kuni üheaastase vangistusega. kaitseväe jaoks kallis ning kui on vähiMenetlust sõjaväepolitseinik leitmatki alust arvata, et inimesega on nant Nuut ei kommenteeri. „Tegu on midagi juhtunud, rakendatakse tema tavalise kriminaalmenetlusega, mida leidmiseks ning aitamiseks kogu teh- juhib prokuratuur,” selgitab leitnant Nuut. Kuigi ajakirjanduses on levinud nika ja inimressurss. Päev hiljem – 14. novembril – olid oletusi menetluse pikkuse kohta, pole

ka siin võimalik ammendavaid kommentaare anda. „Praegu on reamees Pikhofile esitatud kahtlustus karistusseadustiku § 437 järgi, mis käsitleb omavolilist lahkumist teenistusrelvaga,” kommenteerib leitnant Nuut menetluse senist käiku.

nad pärastlõunasel ajal kohe otsinguid: „Sõitsime GD-ga (kaitseväe maastur) kaks tundi alal ringi, kuid tulemusteta. Kuna noormehe suunataju polnud orienteerumisharjutuse ajal just kõige parem, kartsime tema eksimist.” Nii nooremseersant Klement kui ka teised otsisid teenistuskaaslast hiliste Sõjaväepolitsei kohtleb öötundideni. „Kella kahe-kolme paiku kõiki rikkujaid võrdselt Kalevi jalaväepataljoni ajateenija vaatasime vana raketibaasi punkomavolilise lahkumise menetlemine rid üle, pärast seda sain paar tundi on üks mitmest kriminaalasjast, mida magada,” võtab nooremseersant sõjaväepolitseinikel käesoleval aastal Klement pika päeva ja öö lühidalt menetleda on tulnud. Probleeme on kokku. Kuigi järgmise päeva õhtul leiti olnud nii ajateenijatel kui ka tegevväelastel – kes kella ja kalendrit ei kadunud reamees oma kodust, peab nooremseersant tunne, neil kaitseKlement suure väes pikalt teenida „Meie jaoks pole otsimisoperatei õnnestu. siooni korralKüsimusele, kas vahet, mis auastme või damist õigeks. ehk ajateenijatesse „Vaadates meie t e g e v v ä e l a s t e s t positsiooniga isik on.” omade (Kalevi karmimalt suhtutakse, vastab leitnant Nuut eitavalt. JVP), Scoutspataljoni võitlejate, kait„Meie jaoks pole vahet, mis auastme seliitlaste, õhuväelaste ja politseinike või positsiooniga isik on. Kui kait- tegutsemist, tekkis tunne, et kui ka seväelase tegevus vastab karistussea- mees on metsas eksinud, suudame ta dustikus sätestatud süüteokoossei- leida. Andsime endast nii palju, kui sule, alustame ka menetlust,” ütleb meil anda oli. Loomulikult on kahju kasutult kulutatud vahenditest, kuid sõjaväepolitseinik. teisiti me lihtsalt ei saanud,” arvab nooremseersant. Kaasajateenija: Miks reamees Pikhof, relv käes, probleemide tekkimisel harjutusalalt minema jalutas, pole tuleb pöörduda ülemate siiani teada. Tõenäoliselt ei andnud või psühholoogi poole Nooremseersant Krister Klement oli noor ajateenija endale aru oma teo üks esimesi, kes ajateenija kadumi- tõsidusest. Samuti ajateenistuses sest teada sai. „Tema lahingupaariline olev nooremseersant Klement leiab, tuli ja teatas, et kuigi ta leidis met- et miski ei õigusta väejooksu. „Probsast orienteerumisharjutuse käigus leemide tekkimisel on meil olemas kaduma läinud kompassi, kaotas ta psühholoog, pöörduda saab alati oma kompassi omaniku ehk reamees Pik- ülemate poole. Kui tervis teeb muret, hofi silmist ega suutnud teda enam on meil olemas meditsiinipersonal. leida,” meenutab nooremseersant Vajadust ära joosta lihtsalt ei ole ega Klement hetke, mil esimesena jõu- saagi olla,” võtab nooremseersant Kledis tema teadvusse info kadunud rea- ment jutu kokku. nooremleitnant Simmo Saar mehest. Nooremseersandi sõnul alustasid 1. jalaväebrigaadi teabeohvitser

FOTO: KAITSEVÄGI

26. novembril korraldasid kõrgema sõjakooli kadetid kuuendat korda kodanikupäeva puhul lahtiste uste päeva, mida külastas üle 400 koolinoore Kohtla-Järvelt, Sillamäelt, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja mujalt. Lahtiste uste päeva peakorraldaja kadett Jüri Bakhoffi sõnul on see hea võimalus tutvustada koolinoortele kadettide elu ja õpinguid ning tekitada huvi riigikaitse vastu. „Paljude jaoks on üllatav see, et tegelikult meil ei ole siin väga range sõjaväeline kasvatus, vaid me oleme samamoodi üliõpilased, kes käivad loengutes ja elavad normaalset koolielu,” ütles kadett Bakhoff. SL

1. jalaväebrigaad tänas ajateenijatest instruktoreid ja tunnustas nende vanemaid 1. jalaväebrigaadi juhtkond tänas 27. novembril 17 ajateenijast instruktorit, kelle ülesanne oli juuli- ja septembrikutsega Kalevi jalaväepataljoni ajateenistusse saabunud kaitseväelasi koolitada. Brigaadiülem kolonelleitnant Aron Kalmus tunnustas ka kohale kutsutud kaitseväelaste vanemaid ja andis neile üle tänukirjad. „Mul on hea meel tänada ajateenijate vanemaid ja lähedasi, kelle panus eeskujulike kodanike õpetamise ja kasvatamisega on iseseisva riigikaitse arendamisel olnud eeskujuks,” ütles kolonelleitnant Kalmus, kelle sõnul on pärast nooremallohvitseride kursuse läbimist instruktoritena teeninud ajateenijad oma õlul kandnud keskmisest suuremat koormust ning seega panustanud kaitseväe väljaõppesse rohkem kui tavaliselt. SL

sõdurileht

DETSEMBER 2013

Isadepäevaüritus kõigile Eesti jõustruktuurid korraldasid Pärnus 10. novembril isadepäeva kogupereürituse „Kõikide laste isadepäev”.

ohal olid kaitseväelased, kaitseliitlased, piirivalvurid, politseinikud ja päästjad, kes olid kaasa toonud palju huvitavat, mida vaadata ja katsuda. Ürituse peaesinejad olid ansambel Põhja-Tallinn ja Grete Paia, lisaks esines kaitseväe orkester koos Marvi Vallaste ja Tanja Mihhailovaga. Tantsuetendustega sisustas päeva Black and Brownie tantsukool. Tutvustati ka Eesti eriüksuseid, näiteks demonstreeris märulipolitsei, milliseid abinõusid võetakse kasutusele massirahutuste mahasurumiseks. Erilist elevust

FOTOD: ARDI HALLISMAA

tekitas publiku hulgas aga politseikoer, kes ründajat ka pärast harjutuse lõppu vabastada ei tahtnud. Õnneks oli ründaja korralikult polsterdatud ja kähmluses viga ei saanud.

välja auhindu, kuid päris ilma preemiata ei jäänud keegi, sest kõik lapsed said suud jäätisega magusaks. Üritusel oli ka ajateenija varustus, mida said soovijad selga proovida ning lasta ennast sõdurivarustuses Huvitavat kõigile pildistada. Hea oli näha, et üritusel Kuigi Pärnu spordihallis oli ruumi olid kohal mitme põlvkonna isad, kes palju, ei mahtunud kõik eksponaadid jagasid teistega oma teenistusaegseid siseruumi ning kasutusele võeti ka mälestusi ja kogemusi ning tõid välja väljas asuv parkla. muutusi sõduri Seal sai näha soo- „Kõikide laste isadepäeva” varustuses ja väljamukeid Sisu Pasi õppes. XA-188 ja Mamba. eesmärk on väärtustada JõustruktuuSamuti olid väljas isa kui kaitsjat, aga ka kui ride korraldatud suuremad relvad „Kõikide laste isahaubitsatest kuni kasvatajat ja õpetajat. depäeva” eesmärk tankitõrjeraketion väärtustada isa süsteemideni. Kõikui kaitsjat, aga ka kui kasvatajat ja gil soovijatel lubati masinaid ka seestõpetajat. Eelmisel aastal toimus üritus poolt uudistada. Tallinnas Lennusadamas, sel korral Lastele korraldati punktide läbimise võistlus, mille käigus tutvusid aga Pärnu spordihallis. Tänavu korralnad erinevate väljapanekutega, soori- dati isadepäeva pereüritust kaheteisttasid ülesandeid ja kogusid templeid. kümnendat korda. Võistlusest osavõtnute vahel loositi Kairo Koik, Jaanus Jaggo

Oma relvastust tutvustas ka erioperatsioonide üksus.

Tähelepanu!

Võida Sõdurilehe müts või joogipudel! Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Juudo-poisid ja -tüdrukud üllatasid oma võimetega pealtvaatajaid.

Märulipolitsei varustus.

ristsõna

Merevägi otsib spetsialiste Merevägi otsib oma töökasse kollektiivi erinevate erialade spetsialiste. Tööd saavad laevakokad, elektrikud ja motoristid. Kui sulle meeldib meri ja reisimine, oled oma ala spetsialist ja soovid astuda mereväe koosseisu, saada oma CV personaliosakonna meilile N1@mil.ee või võta ühendust N1 ülemaga, vanemleitnant Janek Nauriga. Kui merd ei kannata, aga sporti meeldib teha, siis saab kandideerida ka spordiinstruktori (tööline) ametikohale.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.