SODURILEHT ˜ Kolmapäev, 20. märts 2019
ISSN 1736-3411
Scoutspataljoni abiga lahingumasinate mehaanikuks
Sõnakuulekad sõjaväepolitsei koerad
Mis imeloom on veebel?
Suhtlemisesest (anti)sotsiaalmeedias
LK 3
LK 5
LK 7
Foto: rms Karl Jakob Toplaan
LK 3
HARJUMAALT LÄKSIME PÄRNUMARANDA Kus, kus, kes, kes, kes? Logistikapataljon Pärnumaal väliõppusel. n-srs Egert-Gerret Kreek
J
õuame Kikepera harjutusalale, kus valmistatakse ette näidislõhkamist. Kuuldavasti lastakse tankitõrjemiiniga õhku sõiduauto, et näidata ajateenijatele, mida üks
miin plahvatades sõidukiga teeb. Teen tiiru ümber vana ja mõlkis Ford Escorti ja märkan vasaku esiratta alla asetatud tankitõrjemiini. Uurin lõhkamise korraldajalt, kui palju lõhkeainet miin sisaldab. Kaheksa kilogrammi! Järgmisena märkan kännu ümber
keritud detoneernööri ja betoonbloki külge kinnitatud plastilist lõhkeainet. Ajateenijatele demonstreeritakse nimelt seda, kuidas erinevad lõhkeainekogused erinevaid materjale purustavad. Peagi jõuavad alale ajateenijad, kes tutvuvad paigutatud laengutega.
Sõdurite omavahelisest vestlusest selgub, et päevinäinud Ford kuulub ühele ajateenijale. Seejärel antakse käsk ohutusse kaugusesse liikuda. Kilomeetri kaugusel lõhkamisest, kui õhkimiseni on jäänud kümme sekundit, katan kõrvad. Asjata!
Asume sedavõrd kaugel, et plahvatust on vaid vaikselt kuulda. Jõudes lõhkamisalale, on auto endisel asukohal vaid üks meetri sügavune auk. Auto ise on teinud õhulennu, kaotanud ühe ratta ja suure tüki esiosast ning maandunud mitu meetrit eemal katuse peale.
LOE LÄHEMALT LK 2
2
Kolmapäev, 20. märts 2019
JUHTKIRI
8 kg
LIIGNE STRESSAMINE POLE TERVISLIK!
Logistikapataljoni väliharjutused Mis jääb järele sõiduautost Ford Escort, kui sõita sellega otsa tankitõrjemiinile? Kui kõva pauku teevad kaitselaengud? Logistikapataljoni staabikompanii ajateenijad teavad.
n-srs Rein Olesk
ui vaatame tänasele otsa salvava pilguga ja näeme fortuunat vaid reedes, siis parem ei hakka. Olukord on kordades hullem siis, kui selgub, et nädalavahetusel välja ei saagi. See on aga reaalsus, millega tuleb kaitseväes rinda pista. Põhjuseid, et olla rõõmus, tuleb otsida tänasest. Need on olemas, kuid kipuvad kahe silma vahele jääma. Reservi minnes peaks meil kõigil nägu naerul olema. Seda nii ees laiuva vabaduse, kui ka Soodla veehoidla täie kogemuste, torukoti täie tarkuste ja kõikide uute saadud sõprade tõttu. Et kõigil selleks jaksu oleks, pühendame siinses lehes oma osa vaimsele tervisele. Seda aitas mõista kaitseväe peapsühholoog proua Kaidi Kiis, kes polnud kitsi jagama näpunäiteid, kuidas pea muremõtteist puhtana hoida. Samuti selgitame, mis imeloom on veebel ja miks ta kogu aeg nii kuri näib. Siinkohal jagasid ideid teiste seas staabiveeblid Andreas Rebane ja Indrek Ojasoo. Rääkides imeloomadest, tuleb juttu ka sõjaväepolitsei koertest. Täpi lisab „i“-le artikkel sotsiaalmeedias suhtlemisest, mida aitas mõtestada Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel. Paljudel meist ei ole reserv enam mägede taga. Soovin teile allesjäänud teenistuseks rõõmu. Naerge tobedalt välja kukkunud olukordade üle ning õppige neist sel viisil. Võtke sest ajast viimast ja tehke see mälestusväärseks positiivses võtmes. Liigne stressamine pole tervislik!
n-srs Egert-Gerret Kreek
Mootor oli teinud ilusa lennu mitukümmend meetrit eemale.
Peagi on tulemas järjekordsed erioperatsioonide grupi katsed ja neil saavad osaleda ka ajateenijad. Katsed toimuvad 28.03 – 09.04.2019 ja 27.06 – 09.07.2019.
Galil AR
1025 mm
4,4 kg
sihikuline : 500 m efektiivne : 400 m
20 padrunit
7,62 x 51 mm
Heckler & Koch G36K
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: n-srs Rein Olesk Küljendaja: kpr Kristjan Kalde Keeletoimetaja: Liisi Pütsepp
relva. Kuid julgen kindlameelselt väita, et mitte ühelgi ajateenijal ei ole võimalust kasutada erioperatsioonide grupi peamist käsitulirelva Heckler & Koch G36K. Just teile võib taoline võimalus avaneda.
KG
833 mm
KG
Toimetajad: n-srs Andri Küüts n-srs Egert-Gerret Kreek n-srs Karl-Kristjan Johanson n-srs Harald Sumberg
Kuidas siis erinevad ajateenija üksuste põhirelvade andmed erioperatsioonide grupi relvastusest?
n-srs Harald Sumberg
979 mm
3,9 kg
sihikuline : 500 m efektiivne : 300 m
35 padrunit
5,56 x 45 mm
3,4 kg
sihikuline : 500 m efektiivne : 300 m
30 padrunit
5,56 x 45 mm
Fotograafid: rms Karl Jakob Toplaan rms Kermo Pastarus rms Karl Heinrich Arras
AJATEENIJAD
AK4
Enamik ajateenijatest puutub oma teenistuse jooksul kokku vaid ühte tüüpi automaatrelvaga, milleks on mõne Galil ARi modifi katsioon või siis AK-4. On ka neid õnnelikke, kes saavad kasutada mõlemat automaat-
EOG
H
uvilistel võtta ühendust enda rühmaülemaga, kes saab teid katsetele registreerida. Kui oled katsed edukalt läbinud, saad juba pärast ajateenistust suunduda erioperatsioonide gruppi.
Joonis: kpr Kristjan Kalde
sodurileht@mil.ee
Logistikapataljoni ajateenija vana auto lõhkamine väliharjutusel.
erialarelvast Carl Gustav M2. Lisaks said ajateenijad lasta käsitulirelvadest, täpsuspüssidest ning kuulipildujatest. Staabikompanii ajateenijad said läbi mängida ka olukorra, kus vastane oli varjunud hoonesse ning avas teel liikuva üksuse pihta tule. „Eesmärgiks oli see maja ära puhastada ja kontrollida luureinfo tõesust. Jõudes majani, saime vastaselt kontakti ja reageerisime sellele ning surusime vastase maha,“ selgitas staabikaitse 1. jao ülem nooremseersant Marek Judanov. Nooremseersant Judanovi sõnul on ajateenijate jaoks väga oluline, et kõike, mida õpitakse teoorias, oleks võimalik ka praktiliselt proovida ja kogeda. Näiteks tunda laengute plahvatuslikku jõudu ning näha lõhkamise tulemust.
AJATEENISTUSEST ERIOPERATSIOONIDE GRUPPI
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS.
Kui sul on idee, siis kirjuta meile
detoneernööriga puitu. Ajateenijatele demonstreeriti ka kaitselaengute plahvatusjõudu. „See oli üllatuslikult suurem pauk kui arvata võis,“ nentis tankitõrjerelvale spetsialiseerunud Pikkaro, kes sai hiljem lasta enda
T
oetuse väejuhatuse logistikapataljoni staabikompanii ajateenijad läbisid Pärnumaal esimese väliharjutuse kompanii koosseisus. „Esimest korda paigutatakse pataljoni juhtimispunkt maastikule ja tagatakse selle töö välitingimustes,“ selgitas staabikompanii ülem kapten Rain Lepikmäe. Osa üksusest harjutas rutiini ning tagas julgeolekut laagrialal. Paralleelselt viidi läbi ka laskeväljaõpet ning korraldati näidislõhkamisi.
KG
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid.
Näidislõhkamiste eesmärk oli näidata ajateenijatele, millist hävitavat mõju omab ka väike kogus lõhkeainet. Seeläbi selgitati ka seda, kui vähe või palju on tarvis lõhkeainet, et erinevaid materjale purustada. Lisaks ühele ajateenijale kuulunud Ford Escortile õhati ka plastilise lõhkeainega betooni ning
Foto: rms Madis Kask
K
UUDISED
lõhkeainet õhiti sõiduauto Ford Escorti esiratta all.
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
Kolmapäev, 20. märts 2019
UUDISED
300
3
erinevat käsklust on Saksa lambakoerad võimelised elu jooksul omandama.
Scoutspataljoni abiga lahingumasinate mehaanikuks Järva kutsehariduskeskus õpetab välja koostöös Scoutspataljoni soomuskooliga lahingumasina CV90 tehnik-mehaanikuid. n-srs Egert-Gerret Kreek
ScP soomuskool õpetab iga päev välja soomukimeeskondasid jalaväe lahingumasinale CV9035EE, toetusmasinatele CV90 Mk1 ning tanki Leopard 1 baasil ehitatud toetusmasinatele (pioneeritank, puksiirtank, sild). „Scoutspataljoni soomuskool annab õppuritele väga spetsiifi lised teadmised ja oskused, mida Eestis mujal omandada ei saa,“ selgitab ScP operatiivsektsiooni
J
ärva kutsehariduskeskuses saab omandada soomustehnika tehnikmehaaniku eriala. Uue õppekava järgi koolitatakse välja mehaanikuid, kes oskavad kontrollida ja parandada Scoutspataljonis kasutatavaid lahingumasinaid ning muud soomustehnikat. Eriala alus- ja valikaineid õpetatakse Järva kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas. Ligikaudu 2/3 õppekavast läbitakse aga Scoutspata ljoni (ScP) soomuskoolis.
Foto: rms Karl Heinrich Arras
ülem major Mattias Puusepp ning lisab, et õppe-
tööd korraldavad oma ala spetsialistid, kellel on kutseõpetajale vastav kvalifi katsioon. Õppetöö käigus õpitakse nii teoorias kui ka praktikas tundma lahingumasina kõiki olulisi sõlmi ning tegema iseseisvalt hooldus- ja remonttöid. Major Puusepa sõnul on peamiselt fookuses kaitseväe lahingumasin CV9035EE, kuid käsitletakse teisigi kasutuses olevaid roomikmasinaid. Kuna roomikmasinate ehitus on üldiselt väga sarnane, siis annab see kursus head eeldused tegutseda ka teist tüüpi roomikmasinate mehaanikuna pärast konkreetsemat tüübiõpet. „Kutsestandardi omandamise järel on võimalik asuda tööle Scoutspataljoni, kui varem on läbitud ajateenistus ning eeldused tegevteenistusse asumiseks on olemas. Vastasel juhul tuleb enne läbida ajateenistus, aga ka seda on võimalik teha Scoutspataljonis,“ kinnitab major Puusepp. Samuti saab asuda tööle Eesti kaitseväe remondibaasi, kaitsetööstuse ettevõtetesse ja teistele ametikohtadele nendes valdkondades, kus on kasutusel roomik- ja rasketehnika.
Faktid eriala kohta: • Kutseõppe kestus 1 aasta • Teooriaõpe Särevere õppekoht • Praktika Scoutspataljoni soomuskool • Omandatav kutsestandard Mootorsõidukitehnik, tase 4 • Järva kutsehariduskeskuse lahtiste uste päev 11. aprill • Tasuta autokooli kursused B- ja C1- kategooria
Nõuded õppima asumiseks: • keskharidus • inglise keele lugemisoskus rahuldaval tasemel • arvuti kasutamise oskus • kaitseväe taustakontrolli läbimine
Lahingumasin CV9035EE.
SÕNAKUULEKAD SÕJAVÄEPOLITSEI KOERAD 2014. aastal võttis sõjaväepolitsei teenistusse esimese pommikoera ja nüüdseks on tal juba kaks teenistuskaaslast, kellest üks on narkokoer ja teine on samuti pommikoer.
S
õjaväepolitseis teenistuses olevad koerad on seal olnud juba väiksest kutsikast saati ja neid on juba väiksena kokku viidud kõigi teenistust puudutavate elementidega. Algul õpetatakse neile selgeks elementaarsed kuuletumiskäsklused ning seejärel haritakse ka erialaste oskustega nagu ainete välja nuuskimine ja relvade paugutamisega toime tulemine. Väljaõpe kestab nii koertel kui ka nende peremeestel terve elu ja igal võimalusel lihvitakse nende oskuseid. Sõjaväepolitsei koerte oskused pannakse proovile koostöös päästeameti, maksu- ja tolliameti ning justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga, kuid ka väliskülaliste riigivisiitidel. Sellest võib tuletada, kui suur nõudlus koerte oskuste järele on suuremate ja tähtsamate sündmuste korral. Saksa lambakoerad on võimelised tuvastama tuhandeid erinevaid
lõhnasid. Sõjaväepolitsei esimese pommikoera peremees veebel Martin Siht meenutas korda, kui toonase USA presidendi Barack Obama visiidi ajal pidi tema koer koos veel ühe teise pommikoeraga läbi nuuskima kogu Swissoteli hoone. Tööpäev algas kella kahest päeval ja lõppes öösel kell kaks. Pommitehnilise kontrolli käigus tuli välja ka paar revolvrit, mida hoiti erakontorite seifides.
Saksa lambakoerad on võimelised tuvastama tuhenadeid erinevaid lõhnasid. Lisaks inimeste, kohvrite, masinate ja hoonete nuuskimisele käivad koerad oma väljaõpet praktiseerimas laevade peal ning isegi lennukitega lendamas. Koerad vajavad vaheldust
ja väsivad ära, kui nad peavad kogu aeg samas keskkonnas enda tegevust harjutama, seepärast proovitaksegi koertele pakkuda võimalikult eripalgelist teenistust. Kuna koerad elavad ka vabal ajal enda instruktorite kodudes, vajab töö palju pühendumist. Koertega peab tegelema iga päev ja ka instruktorid peavad oma eraelu kohandama koerte vajadusi arvestades. Kodustes tingimustes on ka koerte käsklustele mõned eripärad. Käsklused, mida annab koera peremees, peavad erinema nendest, mida annavad teised pereliikmed. Põhjus on selles, et koer peab teadma, milliseid käskluseid ta kindlasti ei tohi eirata. Lisakäsklused ei esine koertele probleemina, sest saksa lambakoerad on võimelised elu jooksul omandama umbes 300 erinevat käsklust. Praktikas on nii, et koerale ei õpetata ebavajalikke käske, mis pole nende tööülesandega seotud.
Foto: rms Kermo Pastarus
n-srs Harald Sumberg
7-aastane Bruno on sõjaväepolitsei vanim pommikoer.
4
Kolmapäev, 20. märts 2019
Foto: rms Karl Jakob Toplaan
GALERII
Foto: rms Kermo Pastarus
Foto: rms Karl Jakob Toplaan
Kalevi jalaväepataljoni kuulipildur lahingulaskmistel.
Kalevi jalaväepataljoni soomuk lahingulaskmistel.
Sõjaväepolitsei pommikoer Bruno.
5
Kolmapäev, 20. märts 2019
REPORTAAZ
„Veeblil peab olema see seletamatu miski, mis tagab selle, et sõdurid tulevad temaga kaasa“ - kapten Lauri Teppo
Mis imeloom on veebel? Ajateenistust alustades näib tsiviilmaailmast tulnule veebli auastmega ülem tihti kõige kurjem. Mis peitub veeblitele omase juhtimispsühholoogia taga? „Allohvitser on esimene lüli, kes puutub lahinguolukorras kokku vastasega. Veebli peamine eesmärk on enda sõdurid võidule juhtida. Tema otsused peavad olema alluvatele kiiresti selgitatavad,“ seletas kapten Lauri Teppo. Ta lisas, et veebel on ka see, kes sõduritega vahetult tegeleb. Seetõttu näib ajateenijatega lähedalt lävivasse ametikohta sisse kodeeritud teatud arrogantsus ja otsekohesus. Ajateenijad on aga vilkad sildistama veeblite juhtimisstiili agressiivseks.
seda lihtne teha,“ sõnas ta. Kapten tunnistas, et tagantjärele mõeldes omistaks ta taolise suhtumise ka nooremleitnandist enesele. Staabiveebel Ojasoo kinnitas, et järsem juhtimisstiil ei ole miski, mida juurutatakse lahingukoolis. Ta selgitas, et taolised seisukohad tulenevad tõenäoliselt ülesannetest, mida veebel täitma peab. Nimelt vastutab veebel üksuse distsipliini, kasvatustöö ning lahinguvõime tagamise ja taastamise eest. Neis valdkondades on aga täpsus, asjatundlikkus, korrektsus ja initsiatiiv kriitilise tähtsusega. Vastasel juhul võib halvatud olla kogu üksuse lahinguvõime.
Agressiivsem juhtimisstiil võib Kuidas iseloomustada esineda eelkõige veeblit? vähese kogemusega Staabiveebel Ojasoo selgitas, et allohvitseridel. lahingukoolis on välja töötatud all-
Rääkides agressiivsemast juhtimisstiilist Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukooli veebli staabiveebel Indrek Ojasoo sõnutsi võib agressiivsem juhtimisstiil esineda eelkõige vähese kogemusega allohvitseridel, kes ei ole omandanud juhtimisalaseid vilumusi ja püüavad sellega puudujääke täita. Ta nendib, et siinkohal peaks staažikamad allohvitserid nooremaid juhendama ning neile selgitama, kuidas situatsioone teistmoodi lahendada. Staabiveebel Ojasoo mõtet jagab ka kapten Teppo, kes ei omistaks agressiivset juhtimist eelkõige auastme järgi. Ta arvab, et pigem on tegemist noorele tegevväelasele omase kaitsemehhanismiga. „See on eneseteostamise püüd ning kurjustades on
ohvitseri profiil. Selle kaheksa põhilist omadust on: kaitseväe põhiväärtuste järgimine, füüsiline võimekus, intelligentsus, enesekindlus, algatusvõime, tasakaalukus, empaatiavõime ja distsiplineeritus. Kapten Lauri Teppo lisas, et veeblil peab olema see seletamatu miski, mis tagab selle, et sõdurid tulevad temaga kaasa. Vahest olulisim on professionaalsus erialastes teadmistes ja oskustes. Tal peab olema „need on minu, mitte kellegi teise sõdurid“ suhtumine. Veebel peab olema karm
aga õiglane ning nõudlik nii enda kui ka alluvate vastu. Vähem tähtsaks ei pea kapten Teppo head huumorimeelt. 1. jalaväebrigaadi veebel staabiveebel Andreas Rebase sõnul peaks allohvitser lähtuma printsiibist, et kõik tema otsused peavad olema kooskõlas kaitseväe põhiväärtustega. See aitab igapäevases teenistuses
paremini orienteeruda ning parandab organisatsiooni ühtekuuluvust. Just kaitseväe põhiväärtustele tuginevat tegutsemist peab oluliseks ka lahingukooli taktikainstruktor veebel Keit Purga.
vaid on enda kogemuste ja taktikaliste teadmistega juhendaja ka noorematele ohvitseridele. „Kas tundub, et nõutakse päris palju? Täpselt nii see on, kuid kui veebel suudab seda kõike olla, siis teda ka austatakse. Mitte tema auastme tõttu, vaid sellepärast, kes ta on,“ ütles staabiveebel Ojasoo.
Me peaksime käituma sõduritega nii, nagu tahame, et käitutakse meiega. Võtmesõna on
„inimesekesksus“
Leidmaks sobilikud kandidaadid lahingukooli vanemallohvitseri kursustele, rakendati 1. jalaväebrigaadis selleks eraldi süsteem. Staabiveebel Rebane selgitas, et esmalt kontrollitakse huvilise kandideerimise ja sõjaväelise väljaõppe nõuetele vastavust, teenistuskäiku ja ülemate soovitusi. Vähem oluline pole sellele järgnev kandidaadi ja pataljoniveebli vestlus, mille käigus pööratakse tähelepanu kandidaadi välimusele, eneseväljendusoskusele, isikuomadustele ja suhtumisele.
Väljakutserikas amet Allohvitser tegeleb sõduritega ning puutub nendega kokku rohkem kui ohvitseri karjääri valinu. Tema
teenistuskäigu kiirus on ohvitseriga võrreldes aeglasem. Kapten Teppo julgustab, et see ei ole halb, kuna tagab kinnistatuma kogemuse ja stabiilsuse. Allohvitseri karjääris näeb kapten plussina ka seda, et neile jagatakse missioonikohti rohkem. Staabiveebel Ojasoo märkis, et veebli töö on raske, kuid väljakutserikas. Allohvitser ei saa töötada vaid kaheksast viieni tööaja rütmis. Ta peab olema hea eeskuju ega saa mugavdada väärtusi endale meelepärasel moel. Veebel ei õpeta ainuüksi sõdureid,
„Allohvitseri esmane eesmärk on viia alluvad sõjas võidule. Seda saab saavutada vaid väga hea taktikaga,“ sõnas kapten Lauri Teppo. Ta leiab aga, et lahingukooli väljaõppes võib arenguruumi olla selles, kuidas integreerida teisi teemasid taktikaainete sisse. Näiteks leiab ta, et rohkem tähelepanu saaks pöörata inimesekeskse juhtimise aluste õpetamisele. Just
inimesekesksus ja ülesandele orienteeritud juhtimine on need, mida staabiveebel Ojasoo sõnul lahingukool eelkõige tulevastele veeblitele omistada tahab.
Kõik vead, mida täna tegevväelased tahtmatult või tahtlikult teevad, võivad võimenduda hiljem reservteenistuse käigus. Sarnaseid mõtteid jagab 1. jalaväebrigaadi staabiveebel Andreas Rebane. Tema sõnul keskendutakse viimastel aastatel üha enam vanemallohvitseride hoiakute muutmisele. See on tähtis, kuna puudutab vahetult kaitseväe kõige olulisemat varandust – motiveeritud reservväge. „Vundament edukaks reservteenistuseks laotakse just ajateenistuse jooksul. Kõik vead, mida täna tegevväelased tahtmatult või tahtlikult teevad, võivad võimenduda hiljem reservteenistuse käigus,“ sõnas staabiveebel Rebane. Ta lisas, et kõik praegused tegevväelased on kohustatud tagama sõduritele iga päev head töö- ja teenistustingimused ning kaitsma neid mistahes ebaõiglase kohtlemise eest. „Me peaksime käituma sõduritega nii, nagu tahame, et käitutakse meiega,“ lõpetas staabiveebel Rebane jutu.
Illustratsioon: kpr Kristjan Kalde
n-srs Rein Olesk
6
Kolmapäev, 20. märts 2019
TERVIS
„Kui ajateenija võtab teenistust kui peale sunnitud kohustust, siis tekib trots. See on täiesti tavaline psüühiline reaktsioon.“ - kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis
Vaimne survestatus algab ajateenistusest iseendast Ülemate ootuste täitmine on ajateenijale tihtipeale stressi tekitav. Sel on oma mõju vaimsele tervisele. Kaitseväe peapsühholoog proua Kaidi Kiis tõi intervjuus esile võimalusi, kuidas neile murepilvedele lahendusi leida. n-srs Karl-Kristjan Johanson
mõtlema, kuidas neile järgmisel korral teisiti läheneda,“ täpsustas proua Kiis. Jagatud mure on pool muret. Enim aitab sind teistega rääkimine. Selleks ei pea olema ilmtingimata psühholoog, teinekord aitab muremõtteist vabaneda ka toakaaslasega rääkimine. Ideede ja murede põrgatamine kahe ajateenija vahel on igal juhul tulemuslikum kui seda üksi enda peas tehes.
Tegutseda tuleb kohe Paratamatult tabab ajateenijaid esimestel teenistusnädalatel stressiseisund. See on loomulik, sest nad satuvad uude keskkonda. Pärast paari nädalat peaks aga keha ja mõistus uue elukorraldusega harjuma. Siiski on ajateenijaid, kes muutustega nii kiiresti ei kohane. Selleks, et lahendada vaimse tervisega seotud probleeme, on peapsühholoogi sõnul vaja esmalt fikseerida murekohad. Oluline on mõista, kui keerulised on sümptomid ning kas silmitsi seistakse ärevushäire või foobiaga. Tavapärane praktika on see, et ajateenijad teadvustavad endale, et miski segab neid, kuid see „miski“ surutakse alla. Pikas perspektiivis on taoline lähenemine aga vale, sest probleemi alla surumisega lahenevad väga vähesed mured. Enamik jäävad pigem püsima ning ärevus/häiritus ajapikku ainult kasvab.
Proua Kiis tõi näiteid sellest, kuidas ajateenijad püüavad metsalaagritest või isegi rännakutest pääseda foobiatega, väites, et neil on kartus metsa ees. Taolist võtet kasutatakse siis, kui kadumas on nii jaks kui tahtmine. Need on tunded, mis vajavad ajateenistuse jooksul lahendamist. Küll aga kiputakse nendega tegelemist vastupidi vältima või otsitakse mittetöötavaid lahendusi. Murede eiramine või valede esitamine toob kokkuvõttes probleeme juurde. Esiteks kaevatakse sellega endale auku ajateenistuses. Psühholoogi valedega ninapidi ei vea, kuna need on tema jaoks hõlpsasti läbinähtavad. Teiseks on valetamisel negatiivne mõju ka pikas isiklikus perspektiivis.
Magamatus on peamine probleemide algataja Teenistuse alguses kurdetakse psühholoogidele enim unehäirete üle. Uus keskkond, kus ühte ruumi on mahutatud palju kaasvõitlejaid, pärsib und.
Stress tekib peamiselt asjade tegemata jätmisest ja tähtaegade lähenemisest. Peapsühholoogi sõnul aitab seda maandada ennekõike nädalavahetuseks prioriteetide seadmine. Väljaloal on aeg piiratud ning ka tegevused on ajakriitilised, seega pead sa valima, millele enda väärtusliku aja kulutad. Planeeri tegevusi nii, et miski oluline ei jääks tegemata. Lisaks tuleks otstarbekalt kasutada vaba aega. „Niisama telefonis istumine pärsib uinumist,“ lisas proua Kiis. Tuleme siinkohal aga tagasi algusesse ja kordame üle, et täisväärtuslik uni on stressi ja ärevuse leevendamiseks kõige olulisem!
Foto: vbl Ardi Hallismaa
Murede eiramine või valede esitamine toob kokkuvõttes aga probleeme juurde.
Stress tekib peamiselt asjade tegemata jätmisest ja tähtaegade lähenemisest.
Kurnatud ajateenija samblal. Sellega harjumine ei ole üldiselt suur katsumus, kuid on võitlejaid, kes vajavad uude rutiini sisseelamiseks konsultatsioone. Peapsühholoogi arvates on siis tähtis, et sellega tegeldaks, kuna vähene uni tekitab mitme päeva möödudes üleväsimust. See omakorda pikendab uinumisprotsessi järgnevatel õhtutel. Magamatus taastoodab magamatust ning puudulik uni on alus teiste probleemide tekkimiseks. Uinumisraskustega ajateenijad on saanud abi psühholoogilt. Siinkohal on abiks erinevad lihaslõdvestused ja hingamistehnikad. Need aitavad alandada stressitaset pingelistes olukordades. Samas ei tohi unustada ka enda käitumise muutmist. Hoiduda tuleks hilisõhtul voodis sinise ekraani vaatamisest.
Vähene uni tekitab mitme päeva möödudes üleväsimust.
Mõttelaadi muutmine „Kui ajateenija võtab teenistust kui peale sunnitud kohustust, siis tekib trots. See on täiesti tavaline psüühiline reaktsioon,“ selgitab peapsühholoog Kaidi Kiis, „Nagu kõik teised tunded (ärevus, depressioon või foobia), tuleneb ka trots meie mõttelaadist.“
teadvustaks endale, et peamine ärevuse tekitaja on just tema enda mõttelaad. Seega – ärevuse lahendamiseks on vaja teadvustada enda negatiivseid mõtteid ning asendada need positiivsetega. Proua Kiisi sõnul tuleks leida ajateenistuses olemisest midagi, mis tuleb kasuks edasises elus.
Oluline on, et aja- Kuidas iseennast säästa? teenija teadvustaks Stressiolukorda iseloomustavad mitmed endale, et peamine tegurid. Kiirem pulss, hingamisraskused või pearinglus on vaid mõned ärevuse tekitaja näited neist. „Neid muutusi tuvastades on just tema enda tuleb võtta samm tagasi. Mis oli see, mis sind sedasi tundma? Oluline on mõttelaad. pani fikseerida see konkreetne probleem või Tihti on ajateenijatele omane mõtteviis, et kaitseväes teenimine on vaid pöördumatu kohustus. See hakkab aga pikapeale inimest negatiivselt mõjutama. Oluline on, et ajateenija
situatsioon. Tegemist võib olla ka paari nädala taguse sündmuse järel kogunenud reaktsiooniga, mis väljendub alles hiljem. Siinkohal tuleb vaadata tagasi ja mõista, millised probleemid tekitavad erinevaid tundeid ja peab
Kaitseväe peapsühholoogi nõuanded vaimse tervise hoidmiseks: • Teadvusta endale, mis on sinu murepunktid. See oskus tuleb sulle ka tulevikus kasuks. • Uinumiseks tee hingamisharjutusi ja lihaslõdvestamist. Unerohi olgu viimane õlekõrs. • Ära ole muredega üksi. Ka toakaaslasega rääkimine aitab. • Sea endale prioriteedid vabal ajal ja väljaloal. Tegemata jäämised ei röövi sel juhul uneaega.
7
Kolmapäev, 20. märts 2019
ARVAMUS
Väärtuslikus suhtes on vastastikune mõistmine. See ei teki iseenesest, vaid tuleb aja jooksul, kui toimunud konfliktidest õpitakse.
Suhtlemisest ajateenistuses Ü
htlasi on aeg, mida eemal olles suhetesse panustada, hoopis piiratum kui väljaspool ajateenistust. Nii ei saa intensiivsel väljaõppe perioodil suhelda lähedastega alati siis, kui oleks vaja või tahaks. Vahetades pelgalt tekstsõnumeid sotsiaalmeedias, on kommunikatsioonierror’id kerged juhtuma.
väljendamisele. Ilmselt tead omastki kogemusest, et vahel on lihtsam saata naerunäoga kaunistatud neutraalne sõnum, kui väljendada negatiivseid tundeid. Näiteks sõnumist „Kõik on hästi :)“ ei saa täie kindlusega välja lugeda, millise tundega sõnum kirjutati. See pelk näide ilmestab, kuidas suhtlus sotsiaalmeedias ei sisalda näost näkku vestluse vahetuid boonuseid. Seetõttu tasub võimalusel kasutada telefoni põlist funktsiooni ja helistada. Veel parem viis lähedastega suhtlemiseks on veebikõne, mille võimekus on igal nutitelefonil olemas. Eeltoodud suhtluselemendid, mida veebikaamera vastupidi tekstile vahendab, panustavad oluliselt teie suhtluse kvaliteeti.
Kommunikatsioon on võti (Anti)sotsiaalmeedia Paradoksaalselt süüdistan laiemas inimsuhete kvaliteedi languses sotsiaa l meed iaajastut. Meile tundub, et Facebookis sõnumite vahetamine on lihtsam ja nii ka parim viis, kuidas end lähedaste eluga kursis hoida. Nii võibki kasarmus näha pilti, kus vabal ajal istub enamik ajateenijaid oma tubades vaiki, kuulda on vaid nutiekraanide sõrmitsemist.
Sotsiaalmeedia chat’is sõnumite vahetamine pole täisväärtuslik suhtlus.
Heade suhete alus on kommunikatsioon. Ajateenistuse ajal ei ole keerulises olukorras ainult sina. Peale selle, et sinu
Katsumused õpetavad Vastupidi levinud arusaamale, et ajateenistus võib mõjuda suhetele laastavalt, leian, et seda aega võib vaadata võimalusena muuta suhteid kvaliteetsemaks. Keerulised olud panevad inimestes proovile omadused, millega ei pruugi muidu kokku puutuda. Pingetaluvus ning konfliktidega tegelemine on vahest olulisemad kaks, millel siinkohal peatuda. Kommunikatsioonihuvilise seisukohast on konfliktid tegelikult parimad asjad, mille najal midagi paremaks muuta. Konflikt kaardistab kitsaskoha, millesse tuleb panustada. Nii on konflikti käigus ilmsiks tulnud puuduse eest vastutaval poolel oluline tunnistada eksimust ja paluda selle eest vabandust. Alles siis saab edasi liikuda. Oletame, et Kati on ajateenistuses ning tema kaaslane on Mati, kes pole Katist kolm päeva midagi kuulnud. Kati on metsalaagris, ent Mati seda ei tea. Nii kirjutab Mati igal õhtul Katile Facebookis ja jätab talle vastamata kõnesid.
at s i o o nid: k p r K ri s tj a n K ald e
igapäev näeb välja hoopis teisiti kui tsiviilelus, on uues olukorras ka sinu lähedased. Nemad on pidanud harjuma igapäevaga, milles sina enam sageli ei osale. Nii on sinu ja nende argimured väga erinevad. Lähedased ei mõista iseenesest, mida tähendab kasarmurutiin. Nad ei pruugi tulla enamiku oluliste tegurite peale, mis sind teenistuses mõjutavad. Lähedased on pidevalt teadmatuses. Pealiskaudsed mitmeti mõistetavad sõnumid, mida lähedane Facebookist loeb, võivad teinekord sinu jaoks arusaamatult pingeid tekitada. Juba asjaolu, et mõni sõnum on tavalisest pinnapealsem, võib tekitada lugejal küsimusi. Seda juhul, kui sina pole selgitanud, et tihti on aeg vastamiseks sedavõrd napp, et nädala sees ei pruugi väljaõppe järel olla seda piisavalt, et pikemalt kirja teel suhelda. Lähedane ei pruugi sõnumit saates
olla kursis sinu väsitava metsapäevaga, mille järel ei olegi sul suhtlemiseks energiat. Lisa juurde igatsus, mis teeb inimesega teinekord imelikke asju ja tulemus võibki olla puudulikust suhtlusest rivist välja viidud lä hedane. Või sina ise.
I ll u s t r
Tihti me ei taipa, et sotsiaalmeedia chat’is sõnumite vahetamine ei ole täisväärtuslik suhtlus. Kirjutamisel puudub vestlusest näost näkku suhtlusele omane miimika, kõne tämber, intonatsioon, rõhuasetused ja nn kehakeel, mis teavitavad meid vestluskaaslase reaktsioonidest, emotsioonidest ja tunnetest. Nende oluliste suhtluse mitteverbaalsete elementide asemele on loodud emoji’d, mis võiksid kirjutaja emotsioone ja tundeid tekstis edasi anda. Leian, et emotsiooni-näokesed ei ole piisav alternatiiv ehedate tunnete
d re s
F ot o: A n
n-srs Andri Küüts
Tennus
Aeg ajateenistuses võib panna proovile suhted lähedastega. On vähe olukordi, kus tuleb kaheksast või üheteistkümnest kuust lõviosa oma suhtlusvõrgustikust eemal veeta.
Jõudes väsitavast metsalaagrist tagasi kasarmusse, lõpetab Kati laagrijärgsed hooldusprotseduurid
ning võtab vabal ajal rampväsinuna kätte telefoni. Lugedes viimast Mati saadetud sõnumit, milles too heidab Katile ette temaga mitte arvestamist, ärritub Kati ja kirjutab Matile omakorda pahase sõnumi, mis sünnitab n e n d e vahele veelgi suurema tüli. Kas tüli põhjus oli Mati ignorantsus ja suutmatus mõelda end Kati kingadesse? Või ennetanuks tüli see, kui Kati rääkinuks Matile juba varem, et on uuel nädalal laagris ja kolm päeva levist väljas(?). Õige vastuse üle otsustagu igaüks ise. Konkreetse näite puhul saab andestust paluv pool anda märku, et tegi inimliku eksimuse ning hiljem polnud tema emotsioonidest tulvil pahased sõnad seotud teise osalisega, vaid juhtunud infosulu ning muude nüanssidega, mis suurendasid konflikti.
Konfliktid on tegelikult parimad asjad, mille najal midagi paremaks muuta. Andeks palumine on teist väärtustav käitumine. Paludes vabandust annab üks pool teisele märku, et mõistab, mis võis tema käitumises lasta konfliktil tekkida. Nii võib osaline andeks paludes öelda, et ei tahtnud teist haavata ning ennist kõnelesid temas hoopis muud asjaolud, mis k riitilisel hetkel kokku langedes väljendusid pahameelena. Üldjuhul ei tek ita me konf likte ta ht l i k u lt. Oleme emotsionaa lsed olev used, keda mõjutavad ajateenistuses teistmoodi keskkond ning aja ja energia puudus. Me ei oska igal hetkel arvestada, kuidas keegi teine end tunda võib. Eksimusi juhtub. Oluline on neid teadvustada, paluda andeks ja neist õppida.
Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel: Kirjaliku kommunikatsiooni puhul võib tõesti palju asju valesti minna. Me oleme küll üksteise jaoks sotsiaalmeedias kogu aeg olemas, tehnoloogia on teinud võimalikuks nn "mikropaitused". See tähendab, et saame üksteisele pidevalt – isegi katkematult – oma suhtlusega märku anda, et teine on minu maailmas ikka tähtsal kohal. Et "ma mõtlen su peale ja olen olemas"! Teisalt aga on sotsiaalmeediasuhtlus sageli paralleel- või kõrvaltegevus. Isegi kui vestlus on aktiivne ja sõnumeid vahetatakse kiiresti, on tavaliselt selle kirjutamise kõrval käimas veel teisi tegevusi – olgu selleks lemmiksarja vaatamine, vestlused teiste inimestega või online-artiklite lugemine. Kui meie aju paralleeltegutseb ehk multitask’ib, ei ole me lõpuni "kohal", võime suhtuda jutuajamisse pealiskaudsemalt ning päriselt teise inimese öeldusse ei süvene. Mõnikord väljendame end sellise mitmiktegevuse juures näiteks hooletult ning tulemuseks võib olla konflikt. Huvitaval kombel ei pruugi isegi videokõnede puhul olla tähelepanu alati oma vestluspartneril, vaid hoopis fikseeritud iseendale. Tõelise silmside loomine on videokõnedes ju võimatu, sest selleks peaks vaatama kaamerasse, mis vaataja jaoks on lihtsalt üks suvaline punkt, kust teise silmi vastu vaatamas ei ole. Seetõttu võib märkimisväärse osa vestlusest veeta hoopis iseennast rääkimas vaadates ja sellisel juhul ei ole taas jäägitu tähelepanu teisel. Suhtluskanaleid tasub võimalusel aeg-ajalt vahetada. Isegi kui ei ole harjunud helistama, see võib tunduda tüütu, ebamugav ja teise/enda tegemistesse sisse sõitev, võiks vähemalt lähedastega suhelda mitmel eri viisil. Suhtluse viis ja kanal võivad määrata ka räägitava sisu ja sügavuse.
8
Kolmapäev, 20. märts 2019
NAER JÄTTA! Mina arvutamas, kui kiiresti ma jooksma pean, et ÜFT ära teha.
Kui näed, et üksus marsib taktsammu, aga ühel mehel on reha käes.
Rühmavanem: *tõmbab lapiga üle relvaluku ja lapp ei lähe tahmaseks*
149
INITIAL KAVAL-ANTS LICENSE OFFERING JA ... OSITI
LIUGPAAT TITAAN
FILMISAARMAS LAVASTAJA KINNAS ... HEIDMETS ISE NAKSATUS RINNALUU (MURDES)
ELUASE, MIS SU ...? MAJANIPITIRI! PIDAMINE PILDIH, ..., J ÜMBRIS
DETSIAAR PER ... AD ASTRA
Reamees: Ou, valva mu relva. *10 minutit hiljem*
PILOTAAŽ ...TÖÖVÕTJA LILL MUST (PRANTS. K.) BARACK ... MEHENIMI MUSKETÄR
VALGUSAVA
LOOSIME AUHINDU!
...SARVIK ...-MAIL GARANTII ANDJA
Et võita Sõdurilehe termos, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita. Facebooki lehel 05.04.2019. Võitja kuulutatakse välja Sõdurilehe
KÕRV (INGLISE K.) HIIU NAISE PEAKATE MUSTUSEST PUHASTAMA
Eelmise numbri ristsõna vastus oli „raskerelv”. Võitjaks osutus nooremseersant Andi Poolak. Palju õnne!
VEIDI MÄRG
Vastus: PÜSSIKIRP