18. veebruar 2013 by Sõdurileht

Ground Master aster 403 radar näeb b sadade kilomeetrite te kaugusele

F3 Lightning II - tulevikust F35 evikust on saamas tä ev tänapäev

Eestlased osalesid kahel Camp Bastionis toimunud heategevusüritusel h

sõdurileht NR 24 (380) ESMASPÄEV 18. VEEBRUAR 2013 ISSN 1736-3411

FOTO: MEELIS PILLER (TAUSTAFOTO: TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET/3D.TALLINN.EE)

uudised Estcoy-15 ülem: oleme vastase ettevaatlikkusele sundinud Afganistanis teeniv Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 on kolme teenistuskuu jooksul avastanud patrullide ja operatsioonide käigus 30 illegaalset relvapeidikut, mis sisaldasid lisaks granaadiheitjatele, täpsuspüssidele ja automaatidele laskemoona, isevalmistatud lõhkekehade komponente ning 90 kilogrammi oopiumi. „Oleme oma vastutusalal aktiivselt tegutsenud ja leidnud mitu vastase peidikut, see on sundinud Afganistani valitsuse vastased mässulised meie piirkonnas ettevaatlikumaks,“ ütles Estcoy-15 ülem major Tõnis Metjer. „Oleme saavutanud liikumisvabaduse kogu oma operatsiooniala piires, siin ei ole praegu ühtegi kohta, kuhu me ei saaks minna.“ Estcoy-15 liikuvust ja kiiret reageerimisvõimet on tunnustanud ka Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Bob Bruce. SL

Kaitsevägi annetas sõjamuuseumile sidetehnikat

Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval paraadil on üksused rivistatud traditsiooniliselt kaare kujuliselt.

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva paraadil näeb kaitseväe uusimat varustust 24. veebruaril Tallinnas Vabaduse väljakul toimuval Vabariigi aastapäevale pühendatud paraadrivistusel osaleb tänavu ligemale 1100 jõustruktuuride esindajat.

esti Vabariigi aastapäeva tähistamine kaitsejõudude paraadiga on aja jooksul muutunud niivõrd loomulikuks, et suisa raske oleks riigipüha tähistamist ilma selle sündmuseta ette kujutada. Möödunud aastal Tartus toimunud paraad naaseb tänavu Vabaduse väljakule -paika, kus 1919. aasta 24.veebruaril toimunud vabariigi esimesele aastapäevale pühendatud paraadil osales ka kunagine pea- ja sõjaminister Konstantin Päts. Kui tänapäeval tuntakse paraadina eelkõige tseremooniat, mis korraldatakse mõne sündmuse või tähtpäeva tähistamiseks, siis esialgu oli selle sõna tähendus teistsugune. Paraadi algu-

pärane sünonüüm oli võitlusrivi ehk vastand organiseerimatule võitlusele. Kuna rivis võitlemise eelduseks on treening ja distsipliin, siis võib järeldada, et ka paraadil osalemine on lahutamatult nende väärtustega seotud. Esimeseks Eesti vägede paraadiks saab pidada 1917. aastal Rakveres toimunud 1. Eesti polgu ülevaatusparaadi, mille võttis vastu polgu ülem polkovnik Aleksander Tõnisson. Iseseisvunud Eesti esimeseks paraadiks võib pidada 1918. aasta 24. veebruaril Pärnus toimunud rongkäiku, mis toimus pärast Pärnu Endla teatri rõdult Eesti iseseisvusmanifesti ette lugemist. Paraade ja teisigi tseremooniaid korraldati Eestis ka pärast Vabadussõja lõppu ning nagu tänapäeval, oli toona tavaks kaks peamist paraadi aastas: vabariigi aastapäev 24. veebruaril ning leinaparaad 3. jaanuaril, millega mälestati Vabadussõjas langenuid ja tähistati vaherahu kehtivuse algust 1920. aastal. Eesti iseseisvumise taastamise järel toimus meesterohkeim vabariigi aastapäeva paraad 1992. aastal, mil

osalejaid oli ligikaudu 1540. Toona valmistas probleeme muuhulgas tseremoonia protokoll, kuna paraad pidi toimuma 1920-aastate Eesti kommete järgi.

Suur rõhk tehnikal

Lähiajaloos on vabariigi aastapäev ära jäänud vaid ühel korral, kui 2007. aasta veebruaris oli ilm lihtsalt liialt külm. Nimelt ei korraldata garnisonimäärustiku järgi paraade harilikult siis, kui õhutemperatuur on madalam, kui 12 külmakraadi. Karm pakane seadis küsimärgi alla ka 2011. aasta paraadi, kuid siis otsustati tseremoonia lühendatud kujul läbi viia. Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kaitseväe paraad toimub Tallinnas, kus 24. veebruaril marsivad Vabaduse väljakul 1081 kaitseväelast, kaitseliitlast, Sisekaitseakadeemia kadetti ning Politsei- ja Piirivalveameti ning kaitseväe orkester. Paraadi juhatab kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ning rivistab kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe.

Tänavune paraad toob pealinna hulganisti kaitseväe mitmesugust eri ja lahingtehnikat. Näiteks jõuab esmakordselt avalikkuse ette Ground Master 403 mobiilne radarikompleks, mille näol on tegemist võimsa ja uhiuue radariga, mis on suuteline avastama lennukeid kuni 470 kilomeetri kauguselt. Vaatemängu linnarahvale pakub kindlasti PASI soomukitel liikuv Scoutspataljon ning õhutõrjepataljon kuue MISTRAL raketikompleksi ja Suurtükiväepataljon oma 122 ja 155 millimeetriste haubitsatega. Kaitseliidu Tallinna malev toob rahva ette neli 90mm tankitõrjekahuri rühma. Ajaloos on paraadide eesmärk olnud sõdurite oskuste ja kaitseväe varustuse demonstreerimine ning sellega kaasnev psühholoogiline aspekt. Paraad annab nii omadele kui ka võõrastele mõista, et riigil on olemas kaitsevägi ja kaitsetahe ning see annab sõduritele ning pealtvaatajatele uhkuse- ja ühtekuuluvustunde. SL

Veebruari algul andis Kaitseväe Logistikakeskus sõjamuuseumile hulga kaitseväes kasutuses olnud sidetehnikat. „Sõjamuuseumis saab väga hea ülevaate, kuivõrd on meie taasloodud kaitsevägi aastatega arenenud. Sõjaväelogistikud on teinud selle ajaloo jäädvustamiseks väga suure töö. Kutsun ülesse ka kõiki teisi kaitseväe üksusi talletama sõjamuuseumis just eelkõige oma väeosa ajalugu,“ ütles Eesti sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts. Logistikakeskuse annetatava sidevarustuse hulgas on erinevaid raadiosaatjaid, antenne, raadioskännereid, süsteemitelefone, kommutaatoreid, GPS-seadmeid ja integreeritud sidesüsteemi elemente. SL

Eestit külastas Saksamaa liitvabariigi kaitseväe juhataja 5. veebruaril saabus Eestisse Saksamaa Liitvabariigi kaitseväe juhataja kindral Volker Wieker, kes kohtus Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega. Kaitsevägede juhid arutasid Eesti ja Saksamaa koostööd õppustel, käimasolevatel NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidel ning NATO reageerimisjõudude tulevikku ja ülesandeid. „Oleme kindral Wiekeriga sama meelt, et NATO reageerimisjõud peavad olema valmis tegutsema ka reaalsetes konfliktides, kus NATO neid vajab,“ ütles brigaadikindral Terras. Eesti panustab 2015. aastal NATO reageerimisjõududesse pataljoni suuruse üksusega. Möödunud sügisel korraldas NATO Eestis reageerimisjõudude staabi hindamisõppuse Steadfast Juncture. SL

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013 FOTO: MATHIS BOGENS

kommentaar

Paraad ootab Loodetavasti leidsid kõik väeosad möödunud nädalal aega ka vastlapäeva tähistamiseks. Pärimuse järgi oli vastlapäevaks jõulude ajal tapetud siga söödud, ainult jalad olid järel. Vanarahvas tähistas vastlapäeva kui viimast pidupäeva enne paastu, mis eelnes ülestõusmispühadele. Seetõttu süüaksegi vastlapäeval rammusaid toite nagu hernesupp, seajalad ning vastlakukkel. Seda traditsiooni kaitseväe kalendrisse teisendades võiks vastlapäeva pidada viimaseks pidupäevaks enne vabariigi aastapäeva. Paastuaega võiks võrrelda vabariigi aastapäeva paraadiks valmistumisega ning ülestõusmispühasid vabariigi aastapäeva paraadiga. Nagu muudki olulised oskused kaitseväes, saavutatakse ka ideaalne esinemine paraadil korduvalt ühte ja sama tegevust läbi harjutades. Jäänud on veel viimane ponnistus, vabariigi aastapäeva paraad juba paistab. Sõdurileht soovib paraadil osalevatele ajateenijatele kindlat sammu ning tuletab meelde, et ajateenijana on paraadil võimalik osaleda vaid kord elus. Pärast vabariigi aastapäeva läheb elu kaitseväes tavapärases rütmis edasi. Kaitseväe päevaplaanis on olulisel kohal füüsiline tegevus, seda siis kas või hommikuvõimlemise näol. Seekordses Sõdurilehe numbris on erakordselt palju kajastatud sporti. Sellega loodame motiveerida ka meie vähem sportlikumaid lugejaid, et spordipisik ka nendeni jõuaks. Kui enne ajateenistust spordiga vähe kokku puutunud mees teeb iseseisvalt ja vabatahtlikult sporti ka pärast ajateenistust, on kaitsevägi Eesti ühiskonna jaoks ühe olulise eesmärgi juba täitnud.

1. veebruaril korraldasid Kõrgema Sõjakooli kadetid lahtiste uste päeva, millest võttis osa ligi 300 koolinoort ja rühma jagu ajateenijaid Pioneeripataljonist. Lahtiste uste päeval rääkisid sõjakooli põhikursuse kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustasid õppe- ja eluruume, õppeasutuste sõjamuuseumi ja relvastust. Sellel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 20. märtsil, 19. aprillil ja 31. mail. FOTO: KRISTJAN TERASE

FOTO: HARDI KALDER

M MARTIN A ALTRAJA reamees re

Vahipataljoni ajateenijad, kes olid tsiviilelus mõne bändi liikmed või omavad muusika-alast haridust, saavad jätkata teenistust kaitseväe orkestri koosseisus. Möödunud nädalal harjutasid rivitrummi mängijad marsisammu selleks, et esindada kaitseväge Eesti Vabariigi 95. aastapäeva paraadil.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, Tallinn, 15007 Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171 Tegevtoimetaja: kapral Kristjan Terase Küljendaja: reamees Mathias Väärsi Reporter: reamees Martin Altraja Fotograaf: reamees Mark Grimitliht

Võrumaal avati Balti riikide moodsaim Tsiatsungõlmaa lasketiir. Esmakordselt on lasketiirus kasutusel elektrooniline sihtmärgisüsteem, tänu millele saavad laskjad lasketulemusi kontrollida senisest ajasäästlikumalt. Samuti vähendab tiiru uudne poolkinnine konstruktsioon tunduvalt müra ümbruskonna elanike jaoks ning tagab senisest suurema ohutuse.

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe FACEBOOKi lehekülge www.facebook.com/s6durileht Peainspektor major Ilmar Kikkas Juhkentali 58, Tallinn 15007 tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere Juhkentali 58, Tallinn 15007, tel 717 1015, kaplaniteenistus@mil.ee

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

Mereväe ülem saatis teele juba viienda laevakaitsemeeskonna

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Esimesel veebruaril läkitas mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper järgmise laevakaitsemeeskonna Euroopa Liidu piraatluse vastasele operatsioonile Atalanta.

ereväe ülem laevameeskonna kiitmisega kitsi ei olnud. „Iga meeskond on täpselt nii tugev kui tema nõrgim lüli. Siin meeskonnas nõrkasid lülisid ei ole,” ütles kaptenleitnant Sepper ja lisas: „Laevakaitsemeeskond on arvult väike, kuid tema panust on võimatu üle hinnata, oma teenistusega kindlustavad laevakaitsjad, et hädasolijatele mõeldud saadetised jõuaksid turvaliselt sadamatesse.“ Mereväe ülem kutsus meeskonnaliikmeid olema tähelepanelikud ja valvsad ning mitte laskma merel tekkival rutiinil võimust võtta. „Soovin meeskonnale sõduriõnne kaugetel meredel ja seitse jalga vett kiilu alla,“ ütles mereväe ülem. Laevakaitsemeeskond hakkab teenima Prantsuse fregatil Le Courbet. Nende teenistus kestab mai teise pooleni. Kõik meeskonnaliikmed on varasema lavakaitsemeeskonna kogemusega. Laevakaitsemeeskond hakkab kaitsma humanitaarabi laevu, mis India ookeanil seilavad. Laevakaitsemeeskonna vanem vanemveebel

Kõigil laevakaitsemeeskonna kaitseväelastel on varasem operatsioonikogemus olemas. Risto Kanketeri sõnul on viimasel ajal oluord regioonis üsna rahulik. „2012. aastal oli kaaperdamisi väga vähe ja olukord on seal suhteliselt rahulik. Ma arvan, et selle põhjuseks on liitlaste edukas koostöö,” ütles vanemveebel Kanketer. „Põhiline on see, et me oleme laevakaitsemeeskond, ehk siis see tähendab seda, et meid saadetakse eskordi-

Kaitseväe juhataja kutsus kõrgharidusega noori astuma aastasele ohvitseride kursusele Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kutsus riigikaitsest huvitatud kõrgharidusega noori astuma sõjakooli aastasele nooremohvitseride kursusele.

rigaadikindral Terrase sõnul tugevdavad ja rikastavad tsiviilkõrgharidusega noored kaitseväe ohvitserikorpust, nende oskused ja kompetents tagavad, et järjest keerukamaks muutuvas kaitseväes on piisavalt eri valdkondades ettevalmistuse saanud kaitseväelasi. Brigaadikindral Terras rõhutas, et Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest peab saama Eesti sõjalise mõtte kompetentsikeskus. “Lisaks õppetöö läbiviimisele tuleb teil panustada ka teadus- ja arendustegevusele, toetusmehhanismid kaitseväelaste kandideerimiseks doktoriõppesse on loodud, kasutage neid,” ütles kaitseväe juhataja. KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus tutvustas kaitseväe juhatajale õppeasutuste käimasolevat akrediteerimist, mille käigus hinnatakse kõrgkooli õppe- ja teadustegevuse ning uurimiskeskkonda. Läbitud välishindamised 2006. ja 2009. aastal on näidanud, et KVÜÕA õppekavad ja õppetöö ohvitseride ettevalmistamiseks on heal tasemel.

Seda kinnitab ka väeosade ülemate ja liitlaste positiivne tagasiside meie lõpetajatele. “Olen veendunud, et suudame end teiste kõrgkoolide kõrval välishindamise käigus tõestada,” ütles kolonel Ermus. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti vabariigis. Maaväe nooremohvitsere ettevalmistavatele täiendusõppekursustele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Samuti on võimalik õppida õhuväeohvitseriks eelneva lennundusega seotud kõrghariduse baasil. Aastane kursus läbitakse koos tulevaste maaväeohvitseridega. Kursuse lõpetanutele omistab president nooremleitnandi auastme. Kolme teenistusaasta jooksul tuleb lõpetajatel läbida ka viiekuuline erialaõpe. Lõpetanute edasine karjäär kaitseväes on võrdne Kõrgema Sõjakooli kolmeaastase põhikursuse läbinutega. Pärast mõneaastast teenistust on võimalik õpinguid jätkata Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes. Kursuste sisseastumiskatseteks on üldfüüsiline test ja kutsesobivusvestlus. SL

tavale laevale, mis kuulub mõnele näiteks World Food Programme’i egiidi all sõitvale laevale ja me teeme neile lähikaitset ohtlikes vetes India ookeanis,” kirjeldas vanemveebel Kanketer laevakaitsemeeskonna ülesandeid. Eesti laevakaitsemeeskonnad on teeninud Euroopa Liidu operatsioonil Atalanta alates 2010. aastast prantsuse ja saksa sõjalaevadel. Atalanta tegutseb

Punasel merel ja India ookeani lääneosas alates 2008. aastast. Operatsioonil osaleb korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrullja luurelennukitega. Nende ülesandeks on humanitaarabilaevade kaitse ja eskort. Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala,

mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud. Euroopa Liidu operatsioonidest on Eesti varem osalenud operatsioonil Althea Bosnia- Hertsegoviinas. SL

FOTO: ARHIIV

Brigaadikindral Riho Terras tutvustas KVÜÕA juhtkonnale ja õppuritele riigikaitse kümne aasta arengukava.

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

Ground Master 403 radar näeb sadade kilomeetrite kaugusele FOTO: ARHIIV

Õhuseiredivisjoni uusim radarisüsteem on Prantsusmaal toodetud Ground Master, mida võib nimetada esimeseks selle klassi digitaalradariks maailmas.

maris paiknev Õhuseiredivisjon on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille ülesanne on Eesti Vabariigi õhuruumi ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine. Oma töös kasutab õhuseiredivisjon kõiki üksuse kasutuses olevaid seire- ja sidevahendeid, olles seeläbi osaks NATO integreeritud õhukaitsesüsteemist NATINEAMDS. Õhuseiredivisjoni tööd kaitseväes ei saa alahinnata, mistõttu on olemasolevate radarisüsteemide haldamine ja uute rajamine riigikaitse seisukohalt äärmiselt oluline. Täna on kaitseväel kasutusel mitmete erinevate tootjate süsteemid, kuid laias laastus jagunevad radarid tüübi järgi passiivseteks ja aktiivseteks. Eestiski on kasutusel passiivradarid, mille tööpõhimõte seisneb näiteks lennukite raadiosidest tulenevate signaalide mõõtmises. Kuna passiivradarid ise midagi välja ei kiirga, on vastasel neid keeruline avastada ning on seeläbi sobilikud varjatud sõjategevuses. Passiivsüsteemide kasuks räägib ka kiirus, kuna “pilt” uueneb lausa korra sekundis, kuid seda kõike eeldusel, et vaadeldaval territooriumil asub objekt, mis saadab välja raadiosignaale. Esimene kaugmaaradar püstitati

Ground Master 403 silmapaistvaimaks omaduseks on mobiilsus. Tegemist on Balti riikide kaasaegseima õhuseireradariga. Eestis aga juba 2003. aastal. Tegemist oli Lockheed Martini TPS-77 tüüpi kolmemõõtmelise kaugmaaradariga, mis erineb sama ettevõtte FPS-117 mudelist selle poolest, et kogu radarikompleks on kergesti transporditav. TPS-77 seati üles Kellaverre, kust see on võimeline tuvastama liikuvaid objekte kuni 450 kilomeetri kauguselt ja 30 kilomeetri kõrguselt. Ühtlasi tõusis Kellavere radari kasutuselevõtuga õhuseire kvaliteet kõikides Balti riikides, kuna see kuulub BALTNET süsteemi koosseisu, mille abil koondatakse kolme riigi seireandmed ühtseks tervikuks. Suurest tegevusraadiusest hooli-

Ground Master 403 radar Valmistaja: Thales Raytheon Systems Valmistajamaa: Prantsusmaa Tootmisaasta: 2011 Tüüp: Mobiilne 3D õhuseire radar Mass: 10 t Pikkus: 6,06 m Laius: 2,44 m Kõrgus 2,44 m Pöörlemiskiirus: 10 p/min

Primaarradar: GM 403 Ulatus: 470 km Asimuut: 360° Kõrgus: 0-30km Sekundaarradar: TSA 3500 Ulatus: 400 km Asimuut: 360° Kõrgus: 0-30 km

mata on alati kasulik omada tagavaraplaani juhuks kui olemasolev radarijaam peaks tehnilise rikke või mõne loodusjõu tõttu rivist välja minema. Seda mõtet kajastab ka kaitseväe arengukava ning nõnda hankis Eesti riik 2010. aastal endale kaks täiendavat radarisüsteemi. Hange toimus seejuures ühes Soomega, kes soetas endale 12 samasugust Ground Master 403 radarit.

Balti riikide moodsaim

Ground Master 403 on Prantsusmaal Thales Raytheon Systems’i poolt toodetud mobiilne 3D õhuseireradar, mis võimaldab õhuobjektide avastamist kuni 470 kilomeetri kauguselt ja 30 kilomeetri kõrguselt. Uue radari tõhusust suurendab oluliselt seegi, et Ground Master 403 võib töötada nii statsionaarselt radoomi all, maapinnal või veoautole tõstetult. Lisaks iseseisva kaitsevõime suurendamisele on Ground Masteritel suur roll NATO integreeritud õhukaitsesüsteemi eelhoiatusvõimekuse tõstmises. Hetkel Balti riikide mood-

saim ja seejuures ainuke mobiilne ühtsesse NATO integreeritud õhukeskmaa õhuseireradar vastab NATO kaitsesüsteemi ja sellega täidetakse standarditele ning ühildub seeläbi nii NATO kui ka rahvuslikud radarkõikide alliansis kasutusel olevate katte nõuded Lääne-Eesti piirkonnas ja rahvusvaheliste vete kohal. õhukaitsesüsteemidega. Ajateenija, kellele pakuvad erinevad Suurim erinevus siiani kasutusel olnud radaritega on mobiilsus, mis radarisüsteemid huvi, võib jätkata oma teeb võimalikuks Ground Masteri teenistust õhuseiredivisjonis kas sideja sensorsüsteehõlpsa liigutamide hooldussmise. Samuti on Ground Master 403 on petsialisti, õhutegemist põlvmobiilne 3D õhuseireradar, seirespetsialisti konna võrra või relvasüsteeuuema süstee- mis võimaldab õhuobjektide mide spetsiamiga, mis omab mitmeid tehni- avastamist kuni 470 kilomeetri listina. Oluline on see, et olelisi uuendusi. kauguselt ja kuni mas oleks elav Näiteks kuulub huvi valdkonna Ground Masteri 30 kilomeetri kõrguselt. vastu ning tehkoosseisu lisaks primaarradarile ka sekundaarradar, niline ettevalmistus side-, IT- või mida saab kasutada ka tsiviillennun- navigatsiooni erialal. Kuna radariduses. Samas on tsiviillennundusele postide koosseisu kuuluvad tegevoluline näha ka primaarradari pilti väelastest allohvitseride ametikohad, juhuks kui lennuki transponder ei on oluliseks eeliseks kindlasti ka ajateenistuse jooksul läbitud noorempeaks mingil põhjusel töötama. Vabariigi aastapäeva paraadil allohvitseride kursus. esmakordselt avalikkusele ette toodav Kristjan Terase Ground Master 403 hakkab kuuluma

Kõrgema Sõjakooli teatevõistlusel võidutsesid kaadrikaitseväelased Reedel, 8. veebruaril aset leidnud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakooli traditsioonilisel suusarännakul ja teatevõistlusel olid edukad kaadrikaitseväelased.

eatevõistlusel võidutses Kõrgema Sõjakooli kaader koosseisus kolonelleitnant Mati Tikerpuu, kapten Meelis Jõemaa, kapten Andrus Reinsten ja Indrek Kaseorg. Teise koha saavutas 15. põhikursuse esindus, kuhu kuulusid kadetid Raul Reiljan, Pauliine Nettan, Alar Hutrov ja Oliver Kelder. Kolmanda koha sai keskastmekursuse meeskond, kuhu

kuulusid major Tarmo Luhaäär, kapten Mattias Puusepp, leitnant Hannes Liim ja leitnant Kristjan Leimann. Suusapäeva eesmärgiks oli selgitada välja kandidaadid, kes esindavad Kõrgemat Sõjakooli kaitseväe meistrivõistlustel. „Lisaks läbitud kümnekilomeetrisele rännakule ja sellele järgnenud teatevõistlusele, oli oluline ka õppurite igapäevase rutiini murdmine ja õppetöösse vahelduse toomine,“ ütles Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu. „Päev oli positiivne ja täis sportliku vaimu. Eriti hästi jäi silma 15. põhikursus, kes elas aktiivselt kaasa suusavõistlusele ning võitis ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste vastlapäeval pikima liu auhinna,“ kiitis kolonelleitnant Tikerpuu õppureid. Kõrgema Sõjakooli 15. põhikursuse kadett Raul Reiljani sõnul moti-

veerivad sellised üritused spordile pühenduma. Teatevõistlusel tuli neljaliikmelistel võistkondadel läbida kaks korda 1,5 kilomeetrine ring – kokku 12 kilomeetrit. Parim meeskond läbis selle ajaga 41 minutit ja 20 sekundit. Võistlusele eelnes suusarännak, kus ligi 150 õppurit läbisid koos sõjakooli juhtkonnaga ligi kümnekilomeetrise rännaku marsruudil Paunküla – Vooremäe. Suusarännak ja teatevõistlus moodustasid osa Kõrgema Sõjakooli spordivõistluste sarjast, kus aasta jooksul selgitatakse välja parim kooli allüksus. Suusarännak oli alates esimestest põhikursustest kuni 2007. aastani üks sõjakooli iga-aastaseid traditsioonilisi üritusi. Mathis Bogens Lauri Rikas KVÜÕA

FOTO: LAURI RIKAS

Ligi 150 osalejaga teatevõistlusel saavutas sõjakooli 16. põhikursuse kadettide meeskond kaadri järel teise koha.

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

F35 Lightning II - tulevikust on saamas tänapäev

küsitlus Mida arvad sõduritest, kes osalevad paraadil?

FOTOD: INTERNET

Lockheed Martin F-35 on maailma kaasaegseim hävituslennuk, mille loomisse on panustanud nii mitmed NATO liikmesmaad kui ka Ameerika Ühendriigid.

öödunud aastal oma sajandat juubelit tähistanud Lockheedi varamusse kuulub muuhulgas legendaarne ülehelikiirusel lendav SR-71 Blackbird kui ka külma sõja ajal Nõukogude Liidu kohal “ilma” teinud luurelennuk U-2. F-35 Lightning II nime kandva viienda põlvkonna hävituslennuki loomine on paljude asjatundjate hinnangul aga pika ajalooga ettevõtte ambitsioonikaim projekt. Kaasaegseima teraslinnu projekt sai alguse juba üheksakümnendate aastate lõpus, mil Lockheed Martin allkirjastas lepingu Joint Strike Fighter (JSF) programmiga. JSF on ühendus, mis hõlmab Ameerika Ühendriike, Suurbritanniat, Kanadat, Austraaliat, Hollandit ja teisi liitlasÜlehelikiirusel lendava F-35B üheks eripäraks on STOVL ehk võime tõusta õhku kõigest 150 meetri riike ning selle eesmärk on luua neis riikides ühiselt kasutatav järgmise pikkuse hoovõtu järel ning maanduda seejärel vertikaalselt. põlvkonna ründe- ja hävituslennuk. Pärast aastatepikkust analüüsi ja lega Suurbritannia kuningliku õhuväe osade suure hulgaga kaasnes para- tehniline lahendus, mis põhineb vene proovilende allkirjastati 2001. aasta kunagist lipulaeva, Harrieri ründe- tamatu lisaraskus. Kuid juba 2004. lennukitootja Yakovlevi prototüübi 26. oktoobril leping, millega JSF-i lennukit. aasta septembriks oli Lockheed Mar- Yak-141 omal ning mille kasutamiseks liikmed valisid oma partneriks just tin vähendanud lennuki kaalu tervelt tuli Lockheed Martinil vastav litsents nimelt Lockheed Martini. Konku- Erinevad modifikatsioonid 1200 kilogrammi võrra, täites sellega soetada. reeriva Boeingu jaoks oli see suur Esimese F-35 nime kandva proto- varem püstitatud eesmärgi. Suurimad muudatused võrreldes tagasilöök, kuna JSFi 250 miljardi tüübi ehitamisega alustati 2003. aasta Erinevaid F-35 modifikatsioone olemasolevate hävituslennukitega dollariline leping oli lennukitootjate novembris. Arendustöö käigus piken- on kokku kolm. F-35A on neist kõige tulenevad uute materjalide ning elektjaoks toona tähtsaim rahvusvaheline dati lennuki kere 130 millimeetri tavapärasem, kuna vajab õhkutõusuks roonikakomponentide kasutamisest. militaarhange. võrra, samuti ja maandumiseks tavapikkusega len- Lisaks lennuki enese sensoritele hanF-35, esialgse Ligemale 1900-kilomeetrine liigutati vähesel nurada. Varem mainitud F-35B eripä- gitakse mitmesugust informatsiooni nimega X-35, määral stabili- raks on STOVL ning kolmest viimane, ka maapealsetelt radaritelt ning teiskasuks rääkis tunnikiirus teeb F-35st saatoreid. Mada- F-35C, arvestab eelkõige mereväe vaja- telt õhusõidukitelt. Mahukate andväiksem ris- ühtlasi esimese STOVL lamate tootmis- dustega, kuna sellega on võimalik õhku mete edastamiseks kasutab Lockheed kifaktor ning kulude saavuta- tõusta ja maanduda muuhulgas lennu- Martin lennukis ulatuslikult optilisi suurem kas- hävituslennuki, mis ületab miseks suuren- kikandjatel. Pärast mitmeid muudatusi kaableid ning üllatuslikul kombel pervupotentsiaal. dati vertikaalselt valmis Lockheed Martinil 2008. aasta sonaalarvutitest tuttavat IEE 1394b Mõne aja möö- helikiiruse barjääri. maanduva F-35B 19. detsembriks esimene tootmisküps standardit. F-35 peaarvuti peab dudes toibus versiooni relvaning esimestest prototüüpidest arvestust ka hulgaliste kuluosade üle ka Boeing esialgsest tagasilöögist ist ning sektsioon teiste modifikatsioonidega oluliselt kergem F-35A hävitaja. ning lihtsustab ja vähendab seeläbi kasutas võidujooksus saadud koge- võrdväärseks. mehaanikute tööd. Äramärkimist musi ja teadmisi olemasoleva a F/AAga just nimelt F-35 STOVLViies põlvkond väärib ka power-by-wire juht18E/F Super Horneti täiustamiseks iseks ja mudeli konstruktsioon osutus lenteem, mis tähendab, et Arvestataval määral on ühe- s ü s turustamiseks. kõik piloodi liigutused kohalise F-35 disaini mõjutanukifirmale probleemseks, kuna Suurt rolli Lockheed Martini ni edu- ainulaadse lahenduse kasutamiseks edastatakse juhtpindadeni nud sama ettevõtte varasem loo juures mängis ka X-35 STOVL tuli servomootorite vahendusel. olemasoleva k a h e - mootoriline (short take off and verical landing andingg) Joint Strike Fighter proghävitusvõimekus. Katselendudel tõusiss Lockrammi peamine klient, Ameerika lenheed Martini lennuk õhku kõigest Ühendriigid, on teatanud plaa150 meetri pikkuse hoovõtu u järel, nist soetada 2443 saavutas seejärel ülehelikiirusee ning hävitaja F-35 hävitajat. maandus vertikaalselt, matkides des sel- kaalu kergiTeiste partnermaade tada tervelt ühe tonni võrra. tuli Nimelt Lockheed Martin F-35A vertikaallenu Pikkus: 15.7 m saavutamiKõrgus: 4.38 m vastavad arvud jäävad saja ühiku ringi, nuk seks suunata Tiibade laius: 10.7 m F-22 Rap- kuid Lockheed Martini hinnangul tooF-35 mootori tor, kuigi vii- detakse lennukit kokku neli ja pool põlemisgaaTiibade pindala: 42.7 m2 mane ei ole teh- tuhat ühikut. 107 kuni 236 miljoni sid allapoole. Tühimass: 13290 kg Tõstejõu suunoloogilisest aspek- dollarini ulatuvast letihinnast hooliKütusepaagi mahutavus: 8278 kg tist samavõrd arenenud. mata saab F-35st asjatundjate sõnul rendamiseks Relvastus: 25mm GAU-22/A kahur Ligemale 1900-kilomeetrine tun- ajaloo madalaimate ülalpidamiskulukonstrueeKaks AIM-120C õhk-õhk raketti nikiirus teeb F-35st ühtlasi esimese dega hävitaja. Enamgi veel, mööduriti lenKaks GBU-31 JDM juhitavat pommi keskossa n u k i aga STOVL hävituslennuki, mis ületab nud aastal teatas Lockheed Martin, et ventilaator, mida käitab helikiiruse barjääri. Vajamineva jõu on mitmete lennutestidega plaanitud Mootor: F135-PW-100 mootori kardaan ning tagab seejuures Pratt & Whitney F135 graafikust ees ning esimesed välispartpeaTippkiirus: Mach 1.6 (1960 km/h) mis puhub ülevalt poolt tulevat reaktiivmootor, mille tõukejõud on neritele mõeldud F-35 hävitajad tarniti Lahinguraadius: 1093 km külma õhku õhusõiduki alla. Tehni- kuni 191 kN ning maksimaalne võim- juba 2012. aasta keskpaigas. Lennuulatus: 2200 km liselt keeruline lahendus suurendas sus ligemale 26000 kilovatti. Oma- Kristjan Terase küll F-35B töökindlust, kuid liikuvate moodi huvitav on F-35 vertikaallennu

Brigitta Ma olen uhke nende üle. Ma arvan, et see on tore traditsioon, kuigi ma ei oska veel öelda, kas sel aastal lähen paraadi vaatama.

Carmen Nad on tublid mehed, väga tragid! Ise vaatan ülekannet televiisorist, aga ma usun, et paraad on küll selline traditsioon, mida tuleb kindlasti austada.

Janeli Nad on väga toredad ju! Käisin eelmisel aastal paraadi vaatamas, aga eks näha ole, kas ka sel aastal jõuan Vabaduse väljakule kohale minna.

Merili Nad on väga heaks eeskujuks ja tekitavad minus isamaalise tunde. Paraadi vaatamas käisin kunagi väga ammu, kui olin noorem.

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013 FOTO: MARK GRIMITLIHT

Kadett versus kadett Sõdurilehe „Sõdur versus sõdur“ rubriigis võtavad sel korral mõõtu kaks KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli kadetti. VASTASID kadett Andre Markus Hansaar ja kadett Kaspar Jürisson. Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

Kadett Andre Markus Hansaar

Kadett Kaspar Jürisson 250 punkti.

Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

Viimase testi tulemus oli 287 punkti.

Kes on Kõrgema Sõjakooli kõige kenam naisterahvas?

Kadett Nettan.

Nimeta parim ühiselamusisene tegevus!

Jõusaalis käimine või mõnel „võrgupeol“ osalemine.

Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Olen proovinud, rekordiks jäi 13 kätekõverdust.

Mitu tüdruku pilti sul kapis on?

Üks pilt.

Kas oled oma tüdrukut või mõnda teist lähedast linnaloal olles motiveerinud, öeldes midagi stiilis „kiirelt, kiirelt“ või „mis hämming on?“

Ajateenistus lõppes mul küll pea kaks aastat tagasi, ent kui õigesti mäletan, siis olen nii sõpradega kui ka kodus olles teisi motiveerinud küll.

Jah, päris mitmel korral olen nii öelnud.

Kas oled oma kadeti staatust kasutanud, et neidudele külga lüüa või tähelepanu saada?

Jah.

Otseselt ei ole sellist plaani omanud, aga kui jutuks läheb ja küsitakse, siis ikka ütlen, et olen kadett, mispeale tekib kohe suurem huvi.

Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Arvestades mu jalgu, siis kaks päeva.

Kas oled öösel metsalaagris mõne tegevuse juures magama jäänud?

Ajateenistuse aegadel ootasime, et saaks laskma minna ja siis terve jaoga magasime kuskil laagrist pisut eemal.

10.

Millest sa õpingute ajal enim puudust tunned?

Võib-olla Tallinnast. Õpingud toimuvad Tahaksin rohkem kodus käia. Tartus ja see pole mulle veel nii koduseks saanud.

11.

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsareti pöördunud?

Ma ei käinud ajateenistuse jooksul mitte kunagi laatsaretis.

12.

Mis on kõige ägedam asi kaitseväes?

Kolleegid ja kaaderkoosseis.

1 1 1 1 1

Kõige kenam naisterahvas on Kadett Nettan. Tõenäoliselt lauatennise mängimine. Seda ma küll ei oska öelda. Kapis pilte küll pole, aga telefonis on küll päris palju.

1 1 1

1 1 0 1 1 1

Kuna ma läksin ajateenistusse sügisel, siis läks vähem aega, aga paari nädalaga tuli korralik aroom.

Ikka, meil oli ringkaitse ja häire lõpus toetusin suure puunoti peale. Alles siis, kui teised olid telki tagasi jõudnud, avastati, et mina olin metsa magama jäänud.

1 1

Ma ei ole kunagi läinud sinna niisama nalja tegema.

1 1

Eks metsalaagrid ole vägevad, seal on tegevust alati ja igav ei hakka kunagi.

13. Joonista tank!

0,5

Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatu kunstikomisjon.

Kadett Hansaare joonistusel on kujutatud Ameerika Ühendriikide tank M1 Abrams. Kuigi perspektiivi tabamine pole olnud just kõige õnnestunum, näitab ruumilise tanki joonistamine autori julgust ja algatusvõimet. Samuti kiidame kadetti patriotismi eest – nimelt võib lahingmasina tornilt leida viite Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele.

1 Olgugi et kadett Jürissoni tank võib esmasel vaatlusel paista ehk pisut multifilmilik, näitab tugev kontuur, et tegemist on otsekohese inimesega. Visuaalne puhtus loob meeldiva atmosfääri ning Eesti Vabariigi lipuga kaunistatud tank on tõenäoliselt iga sõduri unistus. Küsitavust tekitab aga sõiduki ruumikus – kas terve meeskond ikka mahub sellesse masinasse ära?

Kaitseväe sangpommispordi meistrivõistlusel osales sadakond võistlejat.

Ida-Virumaal selgusid kaitseväe parimad sangpommisportlased Jaanuarikuu viimasel päeval kogunesid kaitseväe tugevamad mehed Ida-Virumaale, maalilisse Illuka mõisa, et välja selgitada endi seast parim sangpommispordis.

okku osales võistlusel 98 kaitseväelast ja kaitseliitlast. Võisteldi erinevates kaalukategooriates ja võistkondlikus arvestuses. Võistkondlikus arvestuses oli parim Viru jalaväepataljon, teiseks tuli Suurtükiväepataljon ja kolmandaks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli võistkond. Kehakaalus -60 kg võidutses reamees Ilja Nikitin Viru jalaväepataljonist. Kehakaalus -70 kg oli parim Aivo Selberg Kaitseliidu Pärnu malevast. Kehakaalus -80 kg tegi parima tulemuse Indrek Roos Kaitseliidu Tartu malevast. Kehakaalus -90 kg võitis nooremleitnant Priit Meier 1. Jalaväebrigaadi Scoutspataljonist. Raskekaalus ehk 90+ kg osutus parimaks kapten Tanel Kurisoo Vahipataljonist. Võistlus koosnes kahes osast. Kõige pealt pidid võistlejad tõukama rinnalt kahte 24-kilogrammist sangpommi ning seejärel rebima ühte 24-kilogrammist sangpommi vasaku ja parema käega. Kätt vahetati üks kord. Harjutuse sooritamise aeg ei olnud piiratud, kuid puhkepausid olid keelatud. Kahe harjutuse sooritamise vahel oli võistlejal õigus nõuda pool tundi puhkust.

Sangpommispordi kasvav populaarsus Kõigest poole punkti suurune edumaa näitab Kõrgema Sõjakooli kadettide taset. Tegemist on „Sõdur vs. sõdur“ rubriigi kõrgliigaga. Loodame, et võrgupeod liialt sagedaks ei muutu, sest Kaitseväe juhatajaks saamine nõuab suurt pühendumust ja pidevat õppimist.

Tulemus

12,5

Paraku saab võitjaid olla vaid üks ning sel korral pidi kadett Jürisson tunnistama noorkadett Hansaare paremust. Samas ei maksa pead norgu lasta, sest tõsine meel ja kindel tahe viivad pea alati sihile. Küllap ka vastavale ametikohale Õhuväes.

Peale selle, et võistlusel selgitati välja parimad sangpommisportlased, oli võistluse üheks eesmärgiks sangpommispordi populariseerimine kaitsejõududes. Kaitseväe tugiteenistuste jaoskonna sporditeenistuse ülem major Heino Märksi sõnul on sangpommispordi populaarsus praegu tõusuteel kõikjal maailmas. „Sangpommisporti maailmas väga palju ei harrastata, aga see on praegu väga populaarseks

muutunud, sest vahendid on lihtsad, odavad ja treenida saab ükskõik kus,” kirjeldas major Märks ala võlusid. Kaitseväe spordimängudel on esindatud kümme spordiala, mis on valitud nii, et olulisemad valdkonnad oleks nendega kaetud. Nõnda on näiteks pallimängude esindajana kavas jalgpall, kahevõitlusalasid esindab maadlus ning jõualade esindajaks ongi sangpommisport. Kaitseväes võisteldakse sangpommispordis just seetõttu, et tegemist on odava ja lihtsa jõualaga. „Sangpommisport on kõige odavam ja kõige lihtsam jõuala, palju lihtsam võrreldes klassikalise tõstmisega,” ütles major Märks. Major Märksi sõnul on Eestis kindlad piirkonnad, kus sangpommi tõukamist ja rebimist harrastatakse spordi tasemel, kuid see on väga populaarne erinevate spordialade juures täiendava harjutusena. Sangpomm on oluline treeningvahend näiteks maadlejatel, poksijatel, kuulitõukajatel ja kettaheitjatel. Staabi- ja Sidepataljoni ajateenija reamees Eerik Säre oli enne ajateenistusse tulekut sangpommiga vaid põgusalt kokku puutunud. „Väeosas populariseeriti meile seda sporti, öeldi, et selline võistlus on tulemas – tugevad poisid, pange end proovile. Panin end siis proovile ja tulin pataljonis esimesele kohale,” kirjeldas Säre oma algust sangpommispordiga. Kaitseväe meistrivõistlustel reamees Särel nii hästi ei läinud, ta jäi raskekaalus viiendaks, ent oli oma kaaluklassi kergeim sportlane. Sangpommi tõstmises on olulised nii jõud kui ka vastupidavus, samuti saavad koormust kõik suuremad lihasgrupid, eelkõige jalad, alaselg ja käed. Sangpomm kui treeningvahend leiutati Venemaal 18. sajandil. Esimesed Eesti soost vägilased Georg Lurich ja Georg Hackenschmidt rebisid ja tõukasid oma treeningutel ka palju sangpommi. 20. sajandil muutus sangpomm oluliseks treeningvahendiks ka Nõukogude armees, kust sangpommispordi traditsioon on edasi kandunud ka meie kaitseväkke. Martin Altraja

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013

Eestlased osalesid kahel Camp Bastionis toimunud heategevusüritusel

FOTO: AIVO VAHEMETS

Neli kaitseväelast võtsid osa möödunud kuul läbiviidud krossijooksust Muddy Sapper ja üle tosina eestlase käisid 13. jaanuaril toimunud traditsioonilisel Dancon Marsh’il.

isaks heale sportlikule tulemusele annetavad kaitseväelased mõlema ürituse osalemistasudest laekunud vahendid heategevuseks. „Võtsime eesmärgiks mitte lõpetada viimase võistkonnana ja see eesmärk sai edukalt täidetud,“ rääkis üks Muddy Supperil osalenud kaitseväelastest veebel Tauno Kullamägi. Kokku ligi 170 osalejaga üritusel võistles meeskondlikus arvestuses neli võistkonda ja eestlaste neljaliikmeline meeskond tuli 47-minutilise ajaga teiseks. Individuaalarvestuse võitja läbis raja 27 minutiga. „Võistlus oli raske, aga päästis see, et vihma ei sadanud ja rada polnud nii mudane. Lisaks polnud ka liiga kuum, sest ilm oli pilvine,“ kirjeldas rahvusliku logistilise toetuselemendi NSE-14 juures ITspetsialistina teeniv veebel Kullamägi. Tema sõnul olid krossijooksu kõige raskemaks osaks korduvad tõusud ja langused ning mudast raskeks muutunud jalanõud. „Kui korra saapaga veest läbi jooksid, siis kogus saabas muda alla ja jooksmine muutus raskeks,“ ütles veebel Kullamägi. Muddy Sapper oli esmakordselt briti kaitseväelaste poolt Camp Bastionis korraldatud krossijooks. Ligikaudu 6-kilomeetri pikkune rada laius Camp Bastioni sõidukite õppesõidualal, kuhu oli rajatud erinevaid takistusi – võrgud, autokummid, truubitorud ja mudalõigud. Ei puudunud ka veetakistused, millest ühe läbimiseks tuli end mitmel korral üleni vee alla kasta, et truu-

Muddy Sapperi kuue kilomeetri pikkusel trassil tuli osalejatel läbida erinevaid takistusi. bitorude alt läbi pääseda. 13. jaanua- aastatel on eestlased Dancon Marsh’i ka ril Camp Bastionis toimunud Dancon ära võitnud, siis tänavu pidi parim eestlane leppima üldarMarshi pikkuseks vestuses 14. kohaga. oli 25 kilomeetrit Ligikaudu 6-kilomeetri „Väga mõnus, ja osavõtjad pidid värskendav ja hea kandma vähemalt pikkune rada laius Camp vaheldus. Sai oma kümnekilost lisa- Bastioni sõidukite õppetavapärasest keskraskust, milleks võis olla näiteks sõidualal, kuhu oli rajatud konnast korraks välja,“ ütles eestkuulivest või seljalaste parim lõpekott. Osaleda said erinevaid takistusi – võrnii kaitseväelased gud, autokummid, truubi- taja Estcoy-15 rühmaülem leitnant kui tsiviilisikud. Ivo Peets finišis Eestlasi osa- torud ja mudalõigud. läbides raja ajaga les marsil kokku 15, nende hulgas näiteks Eesti asjur alla kolme tunni. „Scoutsrännak on Afganistanis Vahur Soosaar ja koos raskem, sest seal on maastik keeruliMetsatölluga Afganistanis viibinud aja- sem, aga siin on puhas jooksmine tasakirjanik Kertu Jukkum. Kui varasematel sel pinnal,“ lisas ta võrdluse Scoutspa-

taljoni poolt Paldiskis korraldatava traditsioonilise rännakuga. „Muidu ei olnud viga midagi, rada polnud raske, aga saapad nõudsid oma. Pole harjunud nendega jooksma. Ja kuulivest loksus seljas, see kõik muutis jooksmise keeruliseks,“ rääkis eestlastest kolmandana finišeerinud Eesti asjur Afganistanis Vahur Soosaar. Ühele Eesti kaitseväelasele oli aga tegemist juba viienda Dancon Marshiga. Estcoy-15-s soomukijuhina teeniv seersant Hardi Heinsar on varem osalenud kahel korral Bosnias ja ühel Kosovos toimunud marsil. Afganistanis marsil osales ta teist korda. „Eelmine kord oli palavam, seekord oli ilm hea, aga alustasin vale kiirusega ja jalad väsisid,“ ütles kokku juba

oma üheksandal välismissioonil viibiv Heinsar, keda on teenistus lisaks Afganistanile, Bosniale ja Kosovole viinud ka Liibanoni ja Iraaki. „See on hea treenimisvõimalus. Bosnias ja Kosovos on kliima teine, Eestile sarnasem, aga samas toimub marss mägedes ja on sellevõrra raskem,“ rääkis Heinsar, kes kodumaal Eestis osaleb tihti suusa- ja rattamaratonidel. Taani kontingendi traditsioonilist Dancon Marshi korraldatakse juba alates 1972. aastast piirkondades, kus Taani kaitseväelaste kontingent välisoperatsioonil viibib. Traditsioon sai alguse Küprosel ja marsi pikkuseks on kas 25 või 100 kilomeetrit. Aivo Vahemets

Vahipataljoni korvpallimeeskond jõudis Tallinna Kossuliigas play-offi Ajateenijatest koosnev Vahipataljoni korvpallimeeskond esineb edukalt Eesti suurimas amatöörkorvpalliliigas.

uba kolmandat hooaega esindab Tallinna Kossuliigas Eesti kaitseväge Vahipataljoni meeskond. Tallinna Kossuliiga on Eesti suurim amatöörkorvpalliliiga, mis alustas möödund sügisel oma seitsmendat tegevusaastat. Liiga on meeskondade tugevuse järgi jagatud kolme divisjoni ning Vahipataljoni tiim mängib tugevuselt teises B-divisjonis, mille tase on võrreldav Eesti korvpalli meistrivõistluste II liigaga. Vahipataljon sai aktiivselt tegutseva korvpallimeeskonna tänu korvpallifanaatikust kaitseväelasele, veebel Andry Ringole. Ta sõnas, et oli Tallinna Kossuliigat mänginud juba varem ja kuna ta teistes meeskondades palju mänguaega ei saanud, otsustaski ta ohjad enda kätte haarata ning oma meeskonna teha, kus saaks mängida tema ise ja korvpallihuvilised ajateenijad. Lisaks Vahipataljoni ajateenijatele, kes igal aastal vahetuvad, on meeskonnas ka kaadrikaitseväelased: peale veebel Andry Ringo kuuluvad mees-

FOTO: MARK GRIMITLIHT

konda nooremseersant Timo Aavik ja nooremleitnant Marek Vainumäe. Kuigi meeskonda kuulub ka korvpalli Eesti meistriliiga kogemusega mängumehi, pole väga säravaid tulemusi saavutatud. Eelmisel hooajal saavutati Tallinna Kossuliiga B-divisjonis 8. koht ning see tulemus saadi veebel Ringo sõnul nõrgemate meestega kui sel aastal.

Vähene kokkumäng

Vahipataljoni meeskonna eduka esinemise peamine takistus on vähene kokkumäng. “Hooaja algus on alati raske olnud, sest meil on igal aastal meeskonnas uued ajateenijad ja alagrupis ei ole tavaliselt hästi läinud, oleme saanud ainult mõned üksikud võidud,” ütles veebel Ringo. Hooaja edenedes on aga kokkumäng paranenud ning praeguseks on meeskond võitnud kõik kohtumised oma vahegrupis. Sellega on juba kindlustatud koht play-offis. Väljaõppe tõttu peavad mehed piirduma kahe-kolme trenniga nädalas. Kossuliiga mängud on kord nädalas. Ühe hooaja meistriliiga tasemel korvpalli mänginud reamees Ott Krusell ütles, et kokkumängu harjutamise pärast võiks trenne rohkem olla, kuid see hakkaks väljaõpet segama. “Teenistus on ikkagi tähtsam,” ütles Krus-

Oma vahegrupis tunnistas Vahipataljoni korvpallimeeskond ainult võite. ell ning lisas, et vajadusel on pataljoni juhtkond lubanud korvpalluritel Kossuliiga mängu nimel korraks isegi metsalaagrist ära käia. Vaatamata vähesele kokkumängule loodavad Vahipataljoni korvpallurid sel hooajal vähemalt korrata eelmise aasta tulemust. Meeskonna tagamängija nooremseersant Elvar Liivi sõnul on vaatamata vähesele harjutamisele

võimalik jõuda vähemalt veerandfinaali. “Muidugi tahaks jõuda veel kaugemale, aga kuna kokkumäng on kehvake võrreldes teiste võistkondadega, siis ma arvan et see on realistlik eesmärk,” ütles Liiv.

Palju pealtvaatajaid

Kodumänge mängib Vahipataljoni korvpallimeeskond Lasnamäe sport-

mängude majas ning olulisematele mängudele on ka fännid Vahipataljoni ajateenijate näol kohale toodud. Olulisemateks mängudeks on näiteks kõik play off kohtumised. “Lasnamäel on suhteliselt suur saal, tribüüne küll ei ole, aga 60-70 inimest ära mahutada ei ole probleem," ütles veebel Ringo. Martin Altraja

sõdurileht ESMASPÄEV, 18. VEEBRUAR 2013 FOTO:MADIS VELTMAN

Vahipataljoni sööklas on neljakohalised lauad, mis tekitavad hubase kohviku tunde.

Jätku leivale! Vahipataljoni söökla Seekord uurib Sõdurileht, mida head ja paremat pakutakse neile meestele, kelle ülesandeks on meie presidendi residentsi valvamine.

ataljoni territooriumile sisenedes tervitab näljast Sõdurilehe reporterit kolossaalne kasarmuhoone. Maja on lausa nii suur, et söökla on mahutatud sinnasamasse, aga sissepääs asub ehitise tagaküljel. Ühtepidi hea, et söömiseks ei pea kaugele minema, ent näiteks rühmalaulu saab seetõttu vähem harjutada. Kohe sööklasse sisenedes ehmatab Vahipataljoni söökla oma suurusega, õigemini väiksusega. Enne söögisaali jõudmist saab jätta üleriided pisikeses eesruumis asuvasse nagisse, vasakut kätt leiab tualettruumi. Kraanikausse käte pesemiseks tundus olevat piisavalt, aga kätekuivateid oli vaid kaks ja neilgi olid juhtmed seinast välja tõmmatud. Olles omast kogemusest näinud, kui vähesed sõdurid pärast kätepesu käsi kuivatavad, ei saa seda siiski probleemiks pidada.

Söögisaali kujundus on tagasihoidlik. Värvilahenduses on kasutatud heledaid toone ning seinu kuidagi kaunistatud ei ole. Avarad aknad toovad ruumi palju valgust. Söögisaali poolitavad sammaste read, mis jagavad ruumi kaheks, kuid tekitavad mulje, et söökla on väike. Kui esmapilgul tundus söökla lihtsalt väike, siis söögisaali jõudes tundus see pigem hubaselt väike. Vähemalt hetkel, kui Sõdurilehe reporter söömas käis, oli parasjagu söögil ka umbes rühmajagu ajateenijaid ja endale koha leidmisega kohe kindlasti probleeme ei tekkinud. Ruumi oli lahedalt.

Seninägematu salativalik

Sööki jagatakse Vahipataljoni sööklas ühest letist, kuid mingit järjekorras ootamist me tundma ei pidanud. Mööda toiduletti kandikuga järjest edasi liikudes ja erinevaid sööke endale ette tõstes jõuab sööja salativalikuni. Selles poleks midagi märkimisväärset, kuid valikus oli tavapärase kahe salati asemel suisa seitse salatit. Tervisefriikidele peaks Vahipataljoni söögivalik sobima nagu rusikas silmaauku.

Joogiks pakuti nii morssi, keefirit kui ka piima, ning selline rikas valik tõstab kahtlemata ka toidukorra väärtust. Kusjuures oli keefiri kõrval kamajahu ning igaüks saab endale toidu kõrvale kasuliku kamajoogi teha. Toidu kõrvale hammustamiseks pakuti saia, teraleiba ja musta leiba. Lauad Vahipataljoni sööklas on neljakohalised ning istutakse puidust pinkidel. Tundus, et neljakohalistes laudades on ruumi piisavalt ja ka laiaõlgsemad mehed ei pea küünarnukitunnet taluma. Omaette pisike, aga mugav asjaolu on ka see, et söögikorra lõppedes ei pea pinki laua alla tõstma. Martin Altraja

Paremusjärjestus: 1. Ämari lennubaas - 16 p 2.-5. Vahipataljon - 14 p 2.-5. Logistikakeskuse logistikapataljon - 14 p 2.-5. Staabi- ja sidepataljon - 14 p 2.-5. Viru jalaväepataljon - 14 p 6.-7. Kuperjanovi jalaväepataljon - 13 p 6.-7. Tapa linnak - 13 p

Söök: Pearoaks oli sibulaklops kartuliga, supp oli hapukapsaborš ja magustoit õuna plaadikook. Sibulaklopsi liha oli hõrk ja

portsjon suur. Kogu komplekt jättis reporteri kõhu veel nii kauaks täis, et õhtusöögi oleks võinud julgelt paar tundi edasi lükata. Salativalik oli suurim, mida siiani kaitseväes nähtud. 4 punkti. Teenindus: Teeninduse üle nuriseda ei saa, kokad tegid oma tööd kiirelt ja efektiivselt. Kuna lette oli ainult üks, tekib küsimus, kui kiiresti liigub järjekord tipptunnil. 4 punkti. Sisustus: Vahipataljoni söökla sisustus on askeetlik – kõik vajalik oli seal olemas ja midagi liigset polnud. 3 punkti. Lisavõimalused: Vahipataljoni sõdurid saavad igal söögikorral toidu kõrvale teha kamajooki, igale toidule saab peale valada ketšupit või majoneesi. 3 punkt. Kokku teenib Vahipataljoni söökla 14 punkti ja jääb sellega pingelises edetabelis jagama 2. – 5. kohta. Jätku leivale!

koomiks | autor: Helin Tikerpuu

ristsõna

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe termos! Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 56 350 065 või kirjuta aadressil Sõdurileht, Staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 27. veebruarini Ristsõna number 109 õige lahendussõna oli RIIGIPIIR Õnnelik võitja on reamees Andres Raag Pioneeripataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.