SODURILEHT ˜ Reede, 17. jaanuar 2020
ISSN 1736-3411
Poola hävitajad asusid Balti õhuruumi kaitsma lk 3
Suur ajateenijate uuring lk 6
Ajateenijate purunenud suhted
lk 7
EESTI KUI KÜBERMAAILMA SUURRIIK Foto: rms Allan Vool
Eesti asub küberturvalisuse indeksi järgi maailmas kolmandal kohal n-srs Madis Perli
Loe lähemalt lk 2
Foto: Allan Vool
I
ga riigi kaitsevõime väga oluliseks osaks on kübervõime, mis tähendab kõige laiemas mõistes juhtimist. Selleks, et juhtimisotsus oleks kvaliteetne, peab kvaliteetne olema ka otsuse aluseks olev informatsioon. Seega on tähtis, et ka kõige kriitilisematel hetkedel läheks kommunikatsioon juhtide vahel probleemideta läbi. Vastase eesmärk on seda igal juhul segada ning eesmärgi kohaselt rikkuda informatsiooni käideldavus, terviklikkus või konfidentsiaalsus. Küberüksus tegeleb ühesõnaga luuretegevusega, sealhulgas selgitab välja milline informatsioon on vastasel olemas, et oleks hetkeolukorras võimalik vastu võtta kõige parem otsus. Samuti tuleb tegeleda informatsiooni muutmisega enda jaoks sobivas suunas. Eesti jaoks on kübervõime väga oluline prioriteet riigikaitses. E-riigi Akadeemia riikliku küberturvalisuse indeksi järgi asub Eesti maailmas kolmandal kohal. See mõõdab riikide valmisolekut küberohtude ennetamiseks ja küberintsidentide juhtimiseks.
2
Reede, 17 . jaanuar 2020
„Eesti küberruumi rünnatakse kogu aeg“ Sõdurileht tegi juttu küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse analüütiku Hillar Põldmaaga, et teha lähemalt tutvust kübermaailmaga Eesti kaitseväes. n-srs Madis Perli
Mida kübersõdalane teha saab? Üldiselt saab kübersõdalane panustada kaitseväe kübervõime väljaarendamisse, osaleda maailma suurimatel küberõppustel ning nende ettevalmistamisel. Kübersõdalane teeb koostööd liitlastega NATO-s ja kaugemal ning saab ehitada endale tipptasemel suhtlusvõrgustiku küberkaitse spetsialistidega üle maailma. Praegu otsitaksegi küberväejuhatusse erinevaid inimesi nii kaitsvale kui ka ründavale poolele. See, mida kandideerija tegema hakkab, sõltub juba tema enda oskustest.
Foto: rms Allan Vool
Kui palju Eesti küberruumi rünnatakse? See toimub kogu aeg. Kõige lihtsamad näited on, et skaneeritakse võrgus olevaid seadmeid, otsitakse nende turvanõrkusi ning püütakse neid üle võtta. Kasutajatele saadetakse ka linke, millele klõpsates pannakse nende masinatesse mingisugune kahjurvara, mis muutub klahvinuhiks, krüpteerijaks vms. Üldiselt on küberkurjategijate eesmärk teenida raha ja seda küsitakse kasutaja käest otse, näiteks krüptolunavara või siis rakendavad selle arvuti ressursse mingisuguse töö tegemise jaoks. Riiklikus ja militaarses kontekstis aga püütakse väärata otsustusprotsessi või sekkuda tehnika juhtimisse.
Milline on riikide sõjaline kübervõime? Kui me räägime sõjalisest kübervõimest riikide kontekstis, siis kõikidel suurriikidel on see olemas rohkemal või vähemal määral. Nii kummaline kui see ka pole, siis
KÜBERVÄEJUHATUSE Küber- ja infooperatsioonide keskus
OTSIB OMA MEESKONDA KÜBERSÕDALAST
Küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskuse analüütik Hillar Põldmaa
küberkontekstis on ka Eesti suurriik. E-riigi Akadeemia riikliku küberturvalisuse indeksi järgi asub Eesti maailmas kolmandal kohal. Poliitikad on riigiti erinevad, näiteks Venemaa ostab kurjategijatelt teenust sisse ja Hiinal on oma suur üksus. Küberväejuhatusi on maailmas neli-viis ja see juba annab suuna kätte, milline on nende riikide võimekus.
Millised on küberoperatsioonid?
Sinu tööülesanded: Võimalus panustada Kaitseväe tarkvara välja arendamisse Opereerida NATO cyber Range õppuste, väljaõppe ja testimise läbiviimisel Olla tehnoloogilise arengu eesrindel, arendades ning võttes kasutusele kõige uuemaid küberlahendusi Ootame sinult: Kõrgharidust infotehnoloogia valdkonnas või erialast kogemust ja kvalifikatsiooni Eeesti keele oskust C1 tasemel Eesti kodakondsust
Eelkõige on küberoperatsioonid kaitsvad ja toetavad operatsioonid ehk siis see, et informatsioon liiguks juhtide vahel ning oleks õige, ajakohane ja kolmandale poolele kättesaamatu. Ühesõnaga, luure ei teaks, mida meie tegelikult teame.
Küberväejuhatuse küber- ja infooperatsioonide keskus
Teine pool on katsume muuta käideldavust ründav ehk mandaks ehk siis vastaspoole juhtkond ei saaks me püüame õigel ajal seda infot, mida neil tegelikult väärata esiteks vaja oleks. konfidentsiaalsust. Kuidas küber toetab teisi üksusi?
Omalt poolt pakume: Põhipuhkust 35 päeva aastas Stabiilset sissetulekut Suurepäraseid sportimisvõimalusi Usaldusväärset ja kindlat töösuhet Tööaeg, koht: täistööaeg, Tallinn Filtri tee 12 Kontakt: Staabiveebel Siim Tambaum Tel: +372 717 2309/ + 372 5147307 Siim.Tambaum@mil.ee
Strateegilise kommunikatsiooni keskus Filtri tee 12, 15007 Tallinn tel 717 2415 Peatoimetaja: kpr Mikk Pärg Küljendaja: n-srs Sander Randoja Keeletoimetaja: Diina Kazakova
Küberväejuhatus Cyber Command
Foto: Sõdurileht
K
es on kübersõdalane? Sõna küberneetiline tähendab juhtimist ehk otsustusprotsessi. Kübersõdalane on see, kes toetab kaitseväelist juhtimisprotsessi või püüab info kulgu väärata, olenevalt sellest, kas ta on kaitsval või ründaval positsioonil. Kübersõjas võitlevad omavahel kübersõdurid ning lahingu võidab see pool, kellel parem teave.
Küberväejuhatus Cyber Command
Foto: Allan Vool
UUDISED
"Kübersõdalane on see, kes toetab kaitseväelist juhtimisprotsessi või püüab info kulgu väärata, olenevalt sellest, kas ta on kaitsval või ründaval positsioonil.“ - analüütik Hillar Põldmaa
Teine pool on ründav ehk me püüame väärata esiteks konfidentsiaalsust või teada saada, mida teine pool teab. Teiseks üritame kõigutada terviklust ehk siis proovime muuta seda informatsiooni meile sobivamas suunas. Kol-
Toimetajad: n-srs Armas Riives n-srs Madis Perli kpr Mikk Pärg
Küberüksus tegeleb luuretegevusega, saab teada, milline informatsioon on olemas. Samuti tuleb tegeleda informatsiooni muutmisega. Oletame, et vastaspoolel liigub informatsioon, et Eesti väeosa suuruses 200 inimest
Fotograafid: n-srs Jaan Vanaaseme n-srs Joakim Klementi rms Allan Vool Kaitsevägi internetis: www.mil.ee
liigub punktist A punkti B ja mis juhtub, kui vastaspoole kindralid saavad info, et liigub 2000 inimest punktist A punkti E. Mis siis tegelikult juhtub? Punktist B tekib sulle selline nõrgema kaitsega koht, mida saad ära kasutada. Iseenesest on kõik väga lihtne ja sa ei oska alati sellest mõelda. See on see koht, mida küberväejuhatus peab nüüd hakkama teistele üksustele selgitama, kuidas omavahel koostööd teha.
www.youtube.com/sodurileht www.facebook.com/s6durileht www.twitter.com/kaitsevagi www.instagram.com/kaitsevagi.edf
3
Reede, 17 .jaanuar 2020
UUDISED Lennu maksumus tunnis: u 8278 USD
„Balti õhuturbe lennukite lendamine on nähtav ja kuuldav märk liitlaste kohalolust Eestis ning koos lahingugrupiga moodustavad nad tõsiseltvõetava kaitse- ja heidutushoiaku.“ - kolonel Rauno Sirk Joonised: rms Markus Orgusaar, n-srs Sander Randoja
Lennulagi: 15 240 m
Lennu maksumus tunnis: u 7800 USD Pikkus: 14,1 m
Kõrgus: 5,09 m
Kõrgus: 4,5 m Meeskond: 1-2
Lennulagi: 15 000 m
Suurim kiirus: 2142 km/h Meeskond: 1
Tühimass: 8273 kg
Tühimass: 6800 kg
F-16
Pikkus: 14,52 m
Suurim kiirus: 2204 km/h
USA päritolu
Saab Jas 39 Gripen Rootsi päritolu
Poola teraslinnud asusid Balti õhuruumi valvama Tšehhi õhuväelased andsid Ämari lennubaasis Baltimaade õhuruumi turvamise üle esimest korda Poola õhuväele. Üksuse ülesandeks on tagada pidev valmisolek õhuruumi turvalisuse tagamiseks. n-srs Armas Riives
Ä
Kui Eesti õhuruumi rikututakse, tuleb üksusele häire „Alpha-Scramble“. Varssavi õhukomponendi õhuoperatsioonide juhtimiskeskuse ülem kindralmajor Dariusz Malinowski tänas eestlasi meeldiva vastuvõtu eest Ämaris. „Meil on suur au siin olla ja anname endast parima, et järgneval neljal kuul koostöös Eestiga Balti riikide õhuruumi turvata," kõneles ta. Samas rõhutas kolonel Sirk, et kui liitlased panustavad oma lennukitega NATO idatiiva kollektiivkaitsesse, siis Eesti kaitseväelased osalevad aktiivselt alliansi lõunatiival toimuvatel välisoperatsioonidel. Pärast radarilt kinnituse saamist, et miski on rikkunud Eesti õhuruumi, saab üksus häire „Alpha-Scramble“.
Foto: n-srs Jaan Vanaaseme
marisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäev läbi, sooritavad vajaduse korral tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Eesti õhuväe ülema kolonel Rauno Sirgi sõnul näitab alliansi liikmesriikide osalemine eri NATO operatsioonidel, nagu on seda ka Balti õhuturve, et nende võetud kohustused alliansi ees ei ole vaid pelgalt sõnad. „Balti õhuturbe lennukite lendamine on nähtav ja kuuldav märk liitlaste kohalolust Eestis ning koos lahingugrupiga moodustavad nad tõsiseltvõetava kaitse- ja heidutushoiaku,“ lisas kolonel Sirk.
aastat vana. F-16 tüüpi hävitajatega aga 1974. aastal ehk 46 aastat tagasi. Sellegipoolest on tegemist uuendatud ja kaasaegsete võimekate hävitajatega, millega turvab oma õhuruumi veel mitu riiki.
Kui tüüpiline reisilennuk sõidab kuni 871 km/h, siis JAS 39 Gripen on võimeline lendama kuni 2204 km/h ja F-16 2142 km/h.
Poola õhuväelased Ämaris
Alfa-Scramble ehk 15 minutit ja õhus Pilootide igapäevatöö on Ämari lennubaasis pingeline. Hävitajad on valmis ööpäev läbi reageerima kutsungile 15 minuti jooksul. Kohemaid valmistavad tehnikud ette lennukid, piloodid seavad end valmis, rajameeskond veendub, et lennurada on puhas, päästemeeskond on valmis ohu korral reageerima. Korraga teeb tööd mitukümmend inimest ning seetõttu suudetakse reageerida õhutsooni rikkumisele kiiremini kui sõduril kulub aega hommikusöögi söömisele. Mõistagi ei ole õhkutõusmise
protsessi jooksul aega, et pilootidele lennu eesmärk edastada. Seega antakse pilootidele missiooni ülesanne pärast lennukiga õhku tõusmist raadio teel. Piloot tõuseb õhku sõltumata ülesandest ning seda ka kõige karmimates ilmastikuoludes. Möödunud nelja kuu vältel tegid Tšehhi hävitajad idapiiril lendavate Vene lennukite juurde 13 tuvastuslendu, mis ei vastanud raadiosidele, transponderid olid sisselülitamata või lennuplaani polnud edastatud kohalikule lennujuhtimisametile. Kui õhupiiri rikutakse kasvõi mõni sekund, annab kaitsevägi sellest avalikult teada. Samuti kutsutakse välja õhuruumi rikkunud riigi suursaadik,
et selgitada välja juhtumi üksikasjad. Kui maa peal on politsei, siis taevalaotuses on selle analoog õhuturve.
Tšehhi Saab Jas 39 Gripen vs . Poola hävitaja F-16 Kui tšehhid kasutavad hävitajaid Saab Jas 39 Gripen, siis poolakad hakkavad õhuturvet tagama hävitajatega F-16. Voolujoonelised teraslinnud ei ole võrreldavad reisilennukitega oma suuruse poolest, ent neis peituv tehnika, inseneritöö ja võimekus on jalustrabav. Esimene lend toimus tšehhide kasutatava JAS-39 tüüpi hävitajaga 1988. aastal, mis tähendab, et tehnika on 32
Hävitajate kõrvale võib tuua võrdluseks lennuki Airbus A220-300, mis on 145 istekohaga tüüpiline reisilennuk, mille pikkus on 38,7 m, tiibade ulatus 35,1 m ning kõrgus 11,5 m. Hävituslennukid on sellisel juhul üle kahe korra väiksemad kui tavalised reisilennukid. Kui tüüpiline reisilennuk sõidab kuni 871 km/h, siis JAS 39 Gripen on võimeline lendama kuni 2204 km/h ja F-16 2142 km/h. Kiirustest rääkides ei ole aga eelnev võrdlus enam adekvaatne Lennukite kere koosneb suures osas süsinikkiust, ent osa detailidest on valmistatud titaanist. Kere keskosa on aga suuresti kütusepaak, mis ulatub kokpiti tagaosast kuni sabas asuva mootorini ja mõningal määral ka tiibade alguseni. Mõlemal teraslinnul on võime õhus olles kütust tankida, seega saab ta peaaegu 3000 km lennuraadiust pikendada ülesande vajaduse kohaselt.
Reede, 17 . jaanuar 2020
Foto: n-srs Jaan Vanaaseme
GALERII
Eesti Vabariigi president proua Kersti Kaljulaid ja 1. jalaväebrigaadi üleb Kolonel Vahur Karus relvarahu 100 aastapäeval Narvas Peetri platsil
Foto: rms Allan Vool
4
Ämari lennubaasi päästegrupp
Reede, 17 .jaanuar 2020
5
Foto: n-srs Joakim Klementi
GALERII
Tšehhi hävitaja Saab JAS 39 Gripen treeninglendu alustamas
Foto: rms Allan vool
Foto: n-srs Joakim Klementi
Pärgade asetamine Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil Vabadussõja relvarahu 100 aastapäeval
Foto: n-srs Jaan Vanaaseme
Foto: n-srs Joakim Klementi
Kaitseväe juhataja Kindralmajor Martin Herem relvarahu 100. aastapäeval
Staabikaitse täpsuslaskur väljaõppel
Staabi- ja sidepataljoni ülem kolonel leitnant Priit Averkin õnnitlemas viimast Raua tänava elus olevat veterani kapral Eduard Kuuskori tema 102. sünnipäeval staabi- ja sidepataljonis.
6
Reede, 17 . jaanuar 2020
UURING
„Uuring annab meile olulise teadmise ajateenijate arvamuste ja hoiakute kohta, et teha paremaid otsuseid teenistuse juhtimiseks edaspidi“ - uuringu tegija Eleri Lillemäe
AJATEENIJATE TÜÜPIDE JAOTUS JA ÜLDFÜÜSILISE TESTI TULEMUSED
Joonised: kpr Mikk Pärg
SUUR AJATEENIJATE UURING Ajateenistusse tulles läbisid kõik ajateenijad küsitluse, mis käsitles võitlejate hoiakuid, motivatsiooni ning tervist. Vaatame järele, miks seda tehakse ja kuhu sellega jõutud on. n-srs Armas Riives
A
Hoiakud ja motivatsioon Kompleksuuringu uurimisrühma juhi Kairi Kasearu sõnul võib öelda, et aasta-aastalt on järjest rohkem neid ajateenijaid, kes planeerivad ise oma ajateenistusse astumist, esitades isikliku avalduse – 47%. „Teadlikkus oma kohustustest on kasvanud ning samas soovitakse ise juhtida ja planeerida oma eluteed. Peamiseks põhjuseks, miks isiklik avaldus esitatakse, on soov läbida teenis-
Kas pööre positiivsema hoiaku poole on püsiv suundumus või juhuslik hüpe, seda on Kasearu sõnul raske öelda. „Mõnevõrra selgust võib tuua kevadine kordusuuring ajateenistuse lõpus, kuid eelkõige selgub see järgnevate aastakäikude võrdluses,“ ütles ta. Kui 2016. aastal ajateenistust alustanutest oli 26% 18-19-aastased, siis aastal 2019 aga 48%. Teisalt on kasvanud ka keskharidusega ajateenijate osakaal ajateenijate hulgas – 54% ajateenijatest on keskhariduse omandanud enne ajateenistusse astumist.
vormi ajateenistuse jooksul (93%) või ootab, et treeningud oleksid hästi korraldatud ja mitmekesised (84%). Pea pooled loodavad seejuures, et treeningud osutuvad jõukohaseks ja neis ei pea väga pingutama, kuigi 26% kardab vastupidist. Sagedasemad on olnud traumad, allergiad ja liigesehaigused. Pikaajaliselt vaevab mingi terviseprobleem iga viiendat. Korraga nimetatud on kuni seitse terviseprobleemi, sealjuures mitte ühtki ei nimeta 66% ja üht nimetab 25%. Uuring kuvas ka ajateenijate suhtumist oma tervisesse ja terviseteadlikkust. Küsitluses oli võimalik valida kolmest järgnevast enese jaoks sobivaim iseloomustus: ma ei pööra oma tervisele tähelepanu – valis 22%, püüan üldiselt elada tervislikult – 67%, mul on olnud tervisega probleeme ja seetõttu jälgin tervist, üritan elada tervislikult – 11%. Vanuse alusel vaadeldes torkab silma 20—21-aastaste rühm, kus tervise jätab tähelepanuta 28%. Haridusrühmades on põhihariduse ja põhihariduse alusel kutsehariduse saanute rühm kõige „uljam“ – pea kolmandik neist ei pööra tähelepanu oma tervisele.
Ajateenijate tervis ja füüsiline vorm
Une kvaliteet kui eluviisi mõõt
Millised on ajateenijate ootused oma füüsilise seisundi säilitamise ja arendamise suhtes ajateenistuses? Väga suur osa nõustub sellega, et ajateenistuses on oluline treenida vastupidavust (87%), soovib parandada oma füüsilist
Ajateenijad kirjeldasid oma und järgmiselt: uni oli piisav ja ärgates tunti end puhanuna – 51%, uni ei olnud piisav ja ärgates tundis end väsinuna – 35%, uinumine võttis enamasti rohkem aega kui 10—20 minutit – 36%,
Foto: Sõdurileht
jateenijate uurimiseks algatatud kompleksuuringu keskmes on kahes etapis – ajateenistuse alguses ja lõpus reserviarvamise eel – toimuvad ajateenijate küsitlused. 2019. aasta juuli- ja oktoobrikutse ajateenijate teenistuse algul korraldatud kompleksuuringu küsitluse tulemused on selgunud. Loe, mida värsked sõdurid ajateenistusest arvasid ning millised olid nende peamised ootused ja eeldused teenistuse läbimiseks. Uuringu projektijuhi Eleri Lillemäe sõnul on ajateenijate kompleksuuringu puhul tegemist mahuka ja erinevaid teemasid katva uuringuga, ning kuna maikuus, enne 2019. aasta kutse reservi arvamist, on ees teine küsitlusvoor, siis lõppjäreldused ajateenistuse kogemusest saame teada alles 2020. aasta lõpus. „Uuring annab meile olulise teadmise ajateenijate arvamuste ja hoiakute kohta, et teha paremaid otsuseid teenistuse juhtimiseks ja korraldamiseks edaspidi,“ rõhutas Lillemäe ja tänas kõiki uuringus osalenud ajateenijaid.
Õnnelikud sõdurid metsalaagris
„Teadlikkus oma kohustustest on kasvanud ning samas soovitakse ise juhtida ja planeerida oma eluteed.“ pr Eleri Lillemäe tus enne muude kohustuste tekkimist: erialaste õpingute jätkamine, tööellu siirdumine, perekonna loomine,“ lisas Kasearu. Üldiselt pool ja sel aastal natuke üle poole on neid, kes meelsasti või kohusetundest olid valmis teenistusse asuma. Võimalusel teenistusse tulemata jätjate hulk on 37%, kuid kahaneva osatähtsusega aja jooksul, samuti nagu vastumeelsust tundev osa, mis moodustab ligikaudu kümnendiku.
öö jooksul ärkas mitu korda üles – 14%, uni läks hommikul varakult, enne ärkamise aega ära – 6%. Mida parem on subjektiivne tervis, seda enam hinnati und piisavaks ning mida parem füüsilise seisundi enesehinnang, seda sagedamini hinnati uni piisavaks. Väga aktiivse sportimisharjumusega ajateenijatest 61% hindas uneaega piisavaks, vähetreenitutest – 42%.
Üldfüüsilise testi tulemused Kuna oktoobrikutse üldfüüsilise testi tulemused on veel analüüsimisel, siis järgnev statistika kajastab vaid juulikutset. Katse üldise punktisumma jaotusest nähtub, et madal, alla 100-punktine üldskoor on 11% siinvaadeldavatest katseid sooritanutest, 100 ja 200 punkti vahele jääb 47% ja 200 või enam punkti kogus 42%. Keskmine punktisumma on 180 punkti. Vanuserühmiti eristuvad 18—19 aastased, kelle keskmine on ülejäänutest enam kui kümne punkti võrra kõrgem. Haridustaseme poolest on parimad keskharidusega sooritajate tulemused. Uuringus osales 1665 juuli eelkutse ja 983 oktoobri põhikutse ajateenijat. Küsitlused toimusid kuues kohas: Võrus (648 ajateenijat), Jõhvis (302), Tapal (1012), Tallinnas (311), Paldiskis (155) ja Ämaris (220). Uuringu tegi Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi SJKK uurimisrühm koostöös Kaitseväe Akadeemia rakendusuuringute osakonnaga.
7
Reede, 17 .jaanuar 2020
SUHTED
„Ajateenistusse minnes tasub kaaslasega läbi rääkida, kuidas omavaheline suhtlus edaspidi olema hakkab, millised on need raskused, mis võivad tekkida.“- kapten Marge Sillaste
Ajateenijate purunenud suhted Kaitseväkke tulek nõuab sõitu oma kallimatest kaugele ning suhtlemise vähenemist, mistõttu võivad suhted puruneda. Sõdurileht tegi juttu ajateenijatega mõistmaks, mis nende suhtes saatuslikuks sai. n-srs Madis Perli
Kristo
„Olime koos olnud umbes poolteist aastat ja juba enne kaitseväkke tulekut oli meil natuke tuuline olnud,“ tõdes Kristo, et hallid pilved olid üleval juba enne ajateenistusse tulekut. Kristo sõnul saigi ühel hetkel neiul mõõt täis ja ta ei tahtnud enam sellist suhet. „See juhtus sõduri baaskursuse kuuendal nädalal, kui ei saanud palju rääkida ja ei olnud koju ka saanud ning ju siis kaitsevägi oligi selline viimane löök,“ ütles Kristo, kes jäeti maha telefoni teel.
Kert
„Minu lugu on tüüpiline Tallinn-Tartu olelusvõitlus, kahjuks neiu oli rohkem Tallinna usku ja mina Lõuna-Eestist. Tegelikult lootsin leida just Tal-
„Tegelikult lootsin leida just Tallinna neiu, et ei peaks kogu aeg kasarmus ööbima.“ linna neiu, et ei peaks kogu aeg kasarmus ööbima. Ent pärast mitmenädalast kohtingutel käimist ütles tüdruk, et ei kutsu mind, enda Tallinna koju ning Tartu on ka väga kaugel – siis oligi sellel mõttel nagu kriips peal,“ sõnas Kert.
Marta
„Kutile rääkides oma plaanist kaitseväkke minna, oli ta sellega päri ning naljatas isegi, et no vähemalt käib üks meist ära. Ta ise ei tahtnud ajateenistust läbida,“ rääkis Marta. „Juulis kaitseväkke asudes suhtlesime vaid internetis ning ootasin väga kuu keskel olevat külastuspäeva, et lõpuks näeme üksteist. Kohale jõudes ta ei teinud mulle isegi kalli,“ kurtis Marta, et noormehe huvi oli vähenenud. „Kuu aja pärast
sain esimest korda linnaloale ning tundsin, et ta oli mu vastu külm ning et see suhe ikka nii edasi minna ei saa. Küsimusele, miks ta ei kirjuta ega helista, vastas noormees küsimusega, et mida ta peaks mulle ütlema – selle peale otsustasingi selle suhte lõpetada ja oma eluga edasi minna.“
Foto: härra Egert Kruberg
S
õdurileht sai ühendust viie ajateenijaga, kes on rohkemal või vähemal määral ajateenistuse tõttu läinud oma kallimast lahku. Kas suhte purunemise põhjuseks on olnud sõit oma kodust kaugele, vähene vaba aeg või usalduse puudumine?
Aleks
„See tuli mulle kui välk selgest taevast. Neiu ütles, et ta ei suuda olla suhtes, kui tema teine pool on temast alati kaugel ning tal kaovad tunded kiiresti ära ja tal on seetõttu raske olla,“ rääkis Aleks ootamatust lahkuminekust. „Ka minul polnud lihtne eemal olla, aga ma ei tahtnud talle haiget teha ja siis otsustasingi tal minna lasta,“ sõnas Aleks.
Sander
„Mul oli tegelikult väga lihtne. Ma teadsin, et lähen kaitseväkke ja neiu suundus välismaale ülikooli õppima. Ja siis mõtlesimegi, et oleks loogiline lahku minna, sest pikamaa suhted väga ei toimi,“ ütles Sander.
Staabi- ja sidepataljoni sõduribaaskursuse lõpurivistus
MIDA TEHA, KUI LÄHISUHE PURUNEB? Kapten Marge Sillaste psühholoog
Foto: n-srs Jaan Vanaaseme
S
uhte purunemine, lahkuminek armsast inimesest on kriisiolukord, mis sarnaneb leinaprotsessiga. Sellel protsessil on oma etapid, mis on vaja läbida, ja hea lõpptulemus võiks olla lahkuminekukogemuse läbitöötamine ja integreerimine oma elu varasemate kogemustega. Triviaalne kõnekäänd ütleb, et aeg parandab kõik haavad. Millega lähisuhte lõppemisel kindlasti arvestama peaks, on see, et kriisist väljatulek ja uue reaalsusega kohanemine võtab aega. Kuna sel perioodil tekib inimesel väga palju erinevaid emotsioone, aitab kriisiprotsessi lihtsamini läbida see, kui usaldusväärsete inimestega (korduvalt) rääkida sellest, mis toimus. Rääkimine soodustab kogemuse läbitöötamist ja mõtestamist. Ajateenistuse ajal, kui pole alati võimalik lähedastega kohtuda ega suhelda, on võimalik rääkida ka kaitseväe psühholoogi, sotsiaaltöötaja, kaplani või mõne hea teenistuskaaslasega. Lahkuminekust tingitud tugevat stressi aitavad leevendada ka igapäevased rutiinsed tegevused või mõtete fookustamine, vähemalt aeg-ajalt,
Murtud südamega ajateenija muudele asjadele, mis ei ole seotud purunenud suhtega. Kriisisolija võiks proovida leida endale rohkem füüsilist tegevust, nt sport, mis aitab samuti kaasa stressitaseme normaliseerimisele. Hästi mõjub ka raamatute
Kindlasti ei muuda olukorda kergemaks, kui süüdistada iseennast juhtunus.
lugemine, filmide vaatamine, samuti aitavad emotsionaalse tasakaalu saavutamisele kaasa hingamis- ja lõdvestusharjutused ning muusika kuulamine (ja ka tegemine). Kindlasti ei muuda olukorda kergemaks, kui süüdistada iseennast juhtunus ning ruineerida end pidevalt küsimustega stiilis, miks ma midagi tegin või tegemata jätsin. Isegi kui inimene kriisiolukorras sooviks aega tagasi keerata ja midagi minevikusündmustes muuta, ei ole see võimalik. Seega
ei ole mõistlik oma selles olukorras niigi piiratud energiaressurssi kulutada süüdistamisele, ülemõtlemisele või heietamisele, küsides endalt, miks see minuga juhtus. Pigem aitab teiste inimestega rääkimine ja kogemuste vahetamine, kuidas teised sarnastes olukordades toime on tulnud. Suhte puhul tuleks arvestada sellega, et alati on vähemalt kaks poolt, mistõttu ei saa kogu vastutus suhte hoidmise või ka purunemise eest lasuda ainult ühel inimesel. Suhte õnnestumisse peavad panustama mõlemad suhtepartnerid. Sageli hakatakse ühe suhte purunedes kiiresti järgmist otsima, et leevendada valu, mis lahkuminekul enamasti tekib. Kellegagi lähedast suhet luues võiks alati läbi mõelda, miks suhet otsitakse, millist oma vajadust soovitakse sellega rahuldada. Kui ühe partneri eesmärgid ei kattu kuigi hästi teise partneri omadega, võib suhe kiiresti „logisema hakata“ ja tekitada hoopis rahulolematust ja valu.
Mida saaks teha, et suhtekriise ära hoida? Ajateenistus hõlmab peaaegu aasta ühe noore inimese elust. See tähendab, et ajateenistuses olijal ei ole ajutiselt võimalik oma lähisuhtesse panustada
nii palju, kui ta seda varem tegi, ent suhted, eriti romantilised, eeldavad kohalolekut ja töötamist suhte arenemise ja püsimise nimel. Kui seda teha ei saa, siis võibki suhe puruneda. Seega oleks hea enne ajateenistusse tulekut oma partneriga läbi arutada, millised muutused elus tekivad, kui ollakse kaugsuhtes, kuidas ja kui sageli suheldakse, millised on raskused, mis võivad lahusoleku tõttu tekkida ja mida me saame keerulises olukorras ette võtta. Ilmselt on kaugsuhe katsumus nii sellele partnerile, kes ajateenistuses viibib kui ka kojujääjale. Igal juhul eeldab sellises suhtes olek mõningate oma harjumuste muutmist ja oma vajaduste kohandamist uue ja harjumatu olukorraga.
JÄLGI MEIE TEGEMISI KA SOTSIAALMEEDIAS.
Sõdurileht ootab ajateenijate kaastöid. Kui sul on idee, siis kirjuta meile
sodurileht@mil.ee
8
Reede, 17 . jaanuar 2020
NAER JÄTTA!
(VILJA)LAADUNG JUST TERA PRAEGU, JÕGI JUST SEL VAIMULIKU- PRANTMOMENDIL KUUB SUSMAAL
LUTEETSIUM ENDINE KIRJANIK SEKUND
H, ..., J ... REIKOP IRAANI TERVITUSLAUL ARM- UUDISTESAMALE AGENTUUR
EITUS
NÄITLEJA
LAADATEATER
KATUSE KANDEPUU
HING SEES
TONN
MUUSIKARIISTA MÄNGIJA
Jäär
Kahtled sulle antud ülesannetes. Võta initsiatiiv enda kätte ja püstita telk looduses ilusa vaatega kohta. Naudi elu!
AVA KÜDOONIA PUNKTIVÕI JOONEVÕRK
Sõnn
LÄBILILL KIVINE KÕRGENDIK MERES
PAGARITOODE
SAMM
Ära pinguta, et leitnandile meeldida. Las olla neid, kellele sa ei meeldi, lepi sellega ja liigu eluga edasi.
DANIEL
Võitja kuulutame välja järgmises Sõdurilehes
Ole kannatlik - head asjad jõuavad nagunii sinuni. Ära tunne hirmu, et võid parimast toidupakist ilma jääda.
Lõvid
LAULJA
Et võita, käitu järgnevalt: 1. Lahenda ristsõna. 2. Saada ristsõna vastus aadressile sodurileht@mil.ee, lisa enda kontaktandmed ja sul on võimalus võita.
Kaksikud
Ära ole pinges, seisa enda eest, aga vali vahendeid. Mõtle enne, kui hakkad jõudu rakendama.
MÜÜRILÕHKUMISPALK
Eelmise numbri ristsõna Vastus: JULGEOLEK
vastus oli „ leegionär “.. Võitjaks osutus rms Georg Mattias Vaino Viru tankitõrjekompaniist
Skorpion
Õpi kohanema, luba end elul üllatada. Mis sul kaotada on? Ega nad sind reservi nagunii ei saada.
Vähk
NÄPPAMINE
Kaalud
Leia endale paik, kus tunned ennast turvaliselt ning õnnelikult. Olgu selleks väliköök, kaevik või välikäimla.
Mine rohkem kompromissile, oled väga õrna hingega ja kõik konfliktid ning lahingud jätavad su hinge jälje. Ole paindlikum. Sinu emotsioonid võivad muutuda üsna kiiresti. Leia endale lahingupaariline, kes võiks tuua sulle rohkem meelerahu ja stabiilsust.
LÕTVUS, PINGUSETUS NOOT
LOOSIME AUHINDU!
SÕDURIHOROSKOOP
Neitsi
Sul ei ole kõrged standardid mitte ainult teistele, vaid eelkõige iseendale. Soorita parim ÜFT-i tulemus ja andesta teistele, kes nii hästi ei suuda.
Ambur
Kaljukits
Kuna sead endale aina uusi eesmärke, siis läheb sul aega-jalt meelest, et oled juba üsna palju ära teinud. Peatu, tõmba hinge, rännak saab varsti läbi.
Veevalajad
Ole iseenda parim sõber. Luba endale rohkem aega kaeviku kaevamiseks, see toob sulle hingerahu ja rõõmu.
Kalad
Leia oma inspiratsiooni ja annete valla päästmiseks metsalaagris uus tee. Võta veidi vabamalt ja usalda elu.