4. veebruar 2013 by Sõdurileht

Karmil Utria dessandil võidutsesid Tartu tu kaitseliitlased

Rühmaparameediku Rü kursuse tipphetkeks ku oli kiirabipraktika Ülem Ülemöödunud nädalal lõppes Kaitseväe Logistikakeskuse meditsiiniväljaõppeLogis keskuses 1. taseme ehk kesk rühmaparameediku erialakursus. rühm

Filmiarvustus: Osama Bin Ladeni püüdmisest rääkiv "00.30"

sõdurileht NR 23 (379) ESMASPÄEV 4. VEEBRUAR 2013 ISSN 1736-3411

FOTOD: INTERNET

uudised Balti Kaitsekolledž pürgib Põhjamaade parimaks sõjaliseks õppeasutuseks Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul on Balti Kaitsekolledž ainus Euroopa mandriosas inglise keeles staabiohvitseri haridust andev õppeasutus, mis on orienteerunud väikeriikide julgeolekuküsimustele. „Balti Kaitsekolledži eesmärgiks on saada Põhjala ja Läänemere piirkonna julgeolekuküsimustes juhtivaks keskuseks,“ ütles kaitseväe juhataja. Tema sõnul ei tohi kolledž teha nõudmistes järeleandmisi ei õppuritele ega õppejõududele. „Peame hoidma kolledži taseme sama kõrgel kui see on Ühendkuningriigi või Ameerika Ühendriikide staabikolledžites.“ SL

Järgmine laevakaitsemeeskond siirdub välismissioonile

Tiitelleht ning Eesti ja Nõukogude Venemaa esindajate allkirjad meenutavad rahvusvahelist lepingut, millega lõppes Vabadussõda.

93 aastat Tartu rahust 93 aastat tagasi, 2. veebruaril 1920, sõlmisid Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa Tartu rahulepingu, mis lõpetas Vabadussõja ja tõi Eestile iseseisvuse.

aid 17 päeva pärast Esimese maailmasõja lõppu, 28. novembril 1918, tungisid 12 000 Nõukogude Venemaa sõdurit Narvas üle Eesti Vabariigi piiri. Venemaa rünnakuga oli Eesti jaoks alanud Vabadussõda, ning jõulises vähemuses olnud Eesti Vabariik pidi kaitsma oma iseseisvust tunduvalt suurema ja tugevama vastase eest. Pisut üle aasta ja ühe kuu kestnud lahingud lõppesid Eesti riigi vägede võiduga Punaarmee üle. 1919. aasta lõpus nõustus edutult Eesti kaitset murda üritanud Nõukogude armee vaherahuga, mis jõustus 1920. aasta 3. jaanuari hommikul kell 10.30. Napilt kuu aega hiljem, 2. veeb-

ruaril, sõlmisid Eesti ja Nõukogude kohustustest Venemaa ees. Vabadussõja lõpus oli Venemaal Venemaa Tartus rahulepingu, mida võib tinglikult nimetada ka Eesti umbes 320 eestlaste asundust ja umbes 190 000 eestlast, kellel oli Vabariigi sünnitunnistuseks. Tartu rahulepingu tähtsaim punkt rahulepingu kohaselt õigus Eestisse on kinnitus, et Nõukogude Venemaa elama asuda. Umbes 38 000 eestlast tunnustab rahvaste enesemääramise seda ka tegi. Nõukogude Venemaa ei täitnud õiguse alusel Eesti riigi iseseisvust ja loobub igaveseks oma ülemvõimust aga omapoolseid lepingutingimusi Eesti rahva ja maa üle. Ühtlasi ütles täielikult. Näiteks takistati eestlaste Nõukogude Venemaa lahti Eestis asu- tagasi tulemist kodumaale ja jäeti vast Vene armee varast ja loovutas tagastamata suur osa sõjategevuse Eestile oma kullafondist ligikaudu ajal evakueeritud varadest, sealhulgas 12 tonni kulda. Lisaks lubas Venemaa Tartu ülikoolile kuulunud esemed. Tartu rahulepingu lisa 1 sätestas tagastada kõik sõja ajal Venemaale ka soodsamad evakueeritud majanduskoosvarad. Ühtlasi ütles Nõukogude töö tingimuTartu rahused. Näiteks lepinguga sai Venemaa lahti Eestis asuvast kuulunud Eesti enda Vene armee varast ja loovutas ei tollimaksu ega valdusesse transiidimakstrateegilised Eestile oma kullafondist ligisuga maksusjulgeolekutamisele kauvööndid Narva kaudu 12 tonni kulda. bad, mida veeti jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti- läbi ühe lepinguosalise territooriumi. Vene segaasustusega Setumaa ühen- Eesti pakkus ka Tallinnas ja teistes dati Eestiga ja Eesti vabanes kõigist Eesti sadamates Venemaale kohti

kauba ümberlaadimiseks, kusjuures maksud sääraste kohtade eest ei tohtinud ületada makse, mida koguti Eesti kodanikelt transiitkaupade eest. Üheks lepingu tulemuseks võib pidada ka suurt tulu Venemaa kulla müügist. Nimelt müüs Nõukogude Venemaa suure osa Venemaa keisririigilt, selle elanikkonnalt ja kirikutelt äravõetud kulla- ning väärismetallide varudest 1920ndate aastate alguses läänele maha. Eesti panga G. Scheel & Co kaudu tehtud tehingutes rikastusid vahendajatena nii Eesti ärimehed kui riik. Tartu rahulepingule kirjutasid Eesti poolt alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman ja Julius Seljamaa ning kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots. Venemaapoolsed allkirjastajad olid tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski. SL

Mereväe laevakaitsemeeskond asub selle nädala lõpus teele Euroopa Liidu piraatlusevastasele operatsioonile Atalanta. Laevakaitsemeeskond hakkab teenima Prantsuse fregatil Le Courbet. Nende teenistus kestab mai teise pooleni. Prantsuse suursaadik Frédéric Billet kinnitas, et Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö tiheneb. Ta rõhutas, et tänase Euroopa julgeolek algab Euroopast kaugemalt ning tänas Eestit valmisoleku eest osaleda Euroopa Liidu Mali väljaõppeoperatsioonil, ilma milleta oleks Mali terroristide kontrolli all. „Meie, prantslased ja eestlased, anname ühise panuse Euroopa julgeolekusse,“ lisas ta. SL

Kaitseliidu võimalusi tuleb paremini ära kasutada Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras inspekteeris Kaitseliidu Harju ja Tallinna malevaid ning arutas kaitseliitlastega Riigikaitse arengukavas seisvaid ülesandeid. „Peame Kaitseliidu võimalusi senisest paremini ära kasutama,“ ütles brigaadikindral Terras. „Näiteks Kaitseliidu vabatahtlikud lahinguüksused, kes käivad regulaarselt õppustel, on pidevalt reageerimiseks valmis ning neid on võimalik väga lühikese etteteatamisega välja kutsuda.“ Riigikaitse arengukava näeb kiirreageerimisvõime kui ühe olulisima valdkonna arendamist. Uus arengukava näeb Kaitseliitu Kaitseväe osana, mil on oma lahinguülesanded. „2015. aastal korraldatavale õppekogunemisele Siil peavad tulema nii Kaitseliidust kui reservist juba täielikult relvastatud ja varustatud üksused,“ ütles brigaadikindral Terras. SL

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013 FOTOD: MARK GRIMITLIHT

kommentaar

Ühiselt edasi Tõenäoliselt pole kellegi mälestustest kustunud ajateenistuse esimesed päevad - väeossa saabumine, uute inimeste ja elukeskkonnaga tutvumine ning kõige võõraga harjumine. Paljude ajateenijate jaoks on sõduri baaskursus nüüdseks juba kauge minevik ning värsked nooremseersandidki tulevad igati oskuslikult toime neile antud jaoülema kohuste täitmisega. Väljaõppe kõrval ei tohiks aga unustada, et keegi meist pole ühesugune ning igaüks võib ootamatult silmitsi seista probleemidega, mille lahendamine paistab esiti keeruline. Muremõtteid ei tasu enda teada jätta, kuna inimese silmad ei ava paraku akent tema mõttemaailma. Kui sa tunned, et sinul on võimalik midagi iseenda ja kaasvõitlejate heaks korda saata, siis pöördu julgelt mõne esindusmehe poole - tema ongi sinu häälekandja väeosas. Muuhulgas saab tavalisest aktiivsemate sõdurite eluga käesolevas Sõdurilehes lähemalt tutvuda. Samuti annab filmiarvustuses käsitletud linateos mõista, et püsivuse, piisava tahtejõu ja koostööga on meil võimalik saavutada ka see, mis esmapilgul näib võimatu. Rahvakalendri kohaselt murti talve selgroog juba taliharjapäevaga. Sõduritelgi on põhjust tähistada, kuna sotsiaalmeedias levinud “reservi-taimeri” kohaselt on väljaõppest läbitud juba 64.51%. Tegelikult tuleks päevade lugemine jätta sinnapaika, ajada pea püsti ning liikuda edasi kevade suunas, kuna õppida on meil veel palju. Soojadest ilmadest unistamine aitab teha aga nii mõnegi külma talvepäeva oluliselt päikeselisemaks.

K KRISTJAN T TERASE kapral

tsitaat "Koos briti sõduritega Helmandi provintsis teenides on eestlased andnud suurepärase panuse, mida on raske ülehinnata," ütles Suurbritannia Ühendväejuhatuse operatsioonide ülem kindralleitnant David Capewell.

Avalda Sõdurilehe lugude kohta arvamust meie Facebooki lehel facebook.com/s6durileht. Kui avalikult oma arvamust avaldada ei taha, siis võid kirjutada otse toimetuse aadressile sodurileht@mil.ee. Teeme seda lehte just sinu jaoks ja meile on oluline teada, kuidas saaksime lehte paremini teha.

Utria dessandiga meenutatakse 1919. aasta 17. jaanuari, mil Eesti Meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti Mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Öösel kuni 31 miinuskraadini langenud pakane ei langetanud tänavuste osalejate võitlusvaimu ning võistluste peakorraldaja Meelis Rätsep loodab, et Utria dessant muutub tulevikus järjest rahvusvahelisemaks ja kestab veel aastaid.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, Tallinn, 15007 Peatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171 Tegevtoimetaja: kapral Kristjan Terase Küljendaja: reamees Mathias Väärsi Reporter: reamees Martin Altraja Fotograaf: reamees Mark Grimitliht

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka: Sõdurilehe FACEBOOKi lehekülge www.facebook.com/s6durileht Peainspektor major Ilmar Kikkas Juhkentali 58, Tallinn 15007 tel 717 1283, peainspektor@mil.ee

Peakaplan kol-ltn Taavi Laanepere Juhkentali 58, Tallinn 15007, tel 717 1015, kaplaniteenistus@mil.ee

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

Karmil Utria dessandil võidutses Kaitseliidu Tartu Maleva võistkond Tänavuse Utria luurevõistluse võitsid Tartu kaitseliitlased, kellele järgnesid Pärnu kaitseliitlased ning Kõrgema Sõjakooli võistkond.

õukatsumisega meenutati 1919. aasta jaanuaris maabunud Utria dessanti, mille tulemusena vabastati Narva punaterrorist. Tänavune mälestusretk oli varasematest karmim, võistlejad pidid lisaks rasketele ülesannetele trotsima ka külma ilma - öösel langes pakane kuni 31 miinuskraadini.

Utria Dessant 2013 1. KL Tartu Malev 2. KL Pärnu Malev II 3. Kõrgem Sõjakool 4. KL Järva Malev 5. Soome 6. PPA Ida Prefektuur 7. KL Tallinna Maleva Kalevi malevkond 8. KL Tallinna Maleva Põhja malevkond 9. KL Pärnu Malev III 10.KL Alutaguse Malev I 11.NKK Tallinna RK 12.KL Tallinna Maleva Ida malevkond

FOTO: INTERNET

Võistlejate moraalne ja füüsiline viiendaks. Tallinna naiskodukaitse kurnamine oli ka retke korraldajate võistkond lõpetas kolmeliikmelisena eesmärk, tunnistas Erna seltsi presi- ning platseerus 11. kohale, edestadent Meelis Rätsep. "Võistlus oli tõe- des kaitseliidu Tallinna maleva Ida malevkonda. poolest raske, Võistluste isegi kohalikele, Võistlejate moraalne ja peakorraldaja rääkimata külaMeelis Rätsepa lisvõistkonda- füüsiline kurnamine oli ka sõnul on järjedest," kinnitas Rätsep. Enne retke korraldajate eesmärk, korras 15. Utria dessandist saavõistluse algust tunnistas Erna seltsi nud ajalugu. kiivalt sala"Kogetud hea duses hoitud president Meelis Rätsep. koostöö kohalike võistluse uus omavalitsustega formaat seisnes selles, et võistlejad selle asemel, et ja riiklike struktuuridega annab lookäia etteantud kellaaegadel ühest tust, et Utria dessant muutub järjest kontrollpunktist teise, said ise valida rahvusvahelisemaks ning kestab aasmarsruudi ning ülesannete soori- taid," hindab Erna Seltsi president tamise järjekorra. Rätsepa sõnul Meelis Rätsep võistluste tulevikku. jätkatakse samasuguse formaadiga ka järgmisel aastal. Oluline sündmus

Vabadussõjas

Karmid tingimused

Kui stardist läks rajale 17 meeskonda, siis lõpetajaid oli 12. Kõik viis võistkonda katkestasid võistluse esimeses pooles. Nende hulgas olid ka esmakordselt meie tõelist talve tunda saanud Hollandi ja Austria võistkonnad. Võistluste teises pooles, kui võistlejatel tuli öösel metsas 30 miinuskraadi juures ellu jääda, näitasid nii mehed kui ka naised, et tegu on tõeliselt karastunud võitlejatega, kes nii kergesti pakasele alla ei anna. Välisvõistkondadest osutusid parimateks soomlased, tulles kokkuvõttes

Utria dessant toimus Eesti Vabadussõja ajal 17.–19. jaanuaril 1919, kus Eesti väeosad, mis valdavalt koosnesid soome vabatahtlikest, maabusid laevadelt Utria rannas Nõukogude tagalas. Dessant oli Eesti vägedele edukas, kuna see lõi eeldused 19. jaanuaril 1919 punavägedelt Narva vallutamisele. Dessanti juhtis kapten Johan Pitka, dessantrühmi juhtisid major Martin Ekström, staabikapten Karl Aleksander Paulus ja kapten Anto Nestori Eskola. Alar Tasa

Kotsenevi lossi ujumissild Utrias on koht, kuhu maabusid esimesed 200 merejalaväelast 17. jaanuaril 1919.

Suurtükiväepataljon tähistas 95. aastapäeva Tapal Kirde katseringkonnas asuv Suurtükiväepataljon tähistas 18.jaanuaril väeosa 95. aastapäeva ligemale viis tundi kestnud seminariga.

astapäeva puhul toimunud seminaril lahkasid pataljoni ajalugu nii ajaloolased kui ka taasiseseisvunud Eesti suurtükiväepataljoni juhtinud kaitseväelased. „Tänavu on juubeliaasta nii meil kui ka Eesti riigil, mistõttu otsustasime

koos meelde tuletada meie ajalugu,“ ütles Suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. „Kuigi relvastus ja teadmised on aastatega palju arenenud, jäävad suurtükiväelasi motiveerima pataljoni esimese ülema, alampolkovnik Andres Larka sõnad: „Valitsegu suurtükiväeperes alati üks meel ja üks keel ning ärgu kunagi kustugu see vaim, mis tiivustas suurtükiväge võitlustes Narva all.“ Seminaril esinesid ettekannetega suurtükiväe eelkäijate - 1. Suurtükiväegrupi ja rannakaitseüksuste - ajaloost Toe Nõmm, Mati Õun ja kapten

Feliks Roodvee. Oma mälestusi jagas II maailmasõja veteran, 20. diviisi suurtükiväe rügemendis võidelnud Endel Haas. Taasloodud suurtükiväepataljoni arengut tutvustasid SoomeViro projekti eestvedaja kolonelleitnant erus Jouko Kivimäki, reservkapten Rein Luhaväli, kolonelleitnant Enno Mõts, major Viktor Kalnitski, reservmajor Vahur Kütt ning praegune pataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. Et arutelu jõuaks võimalikult paljude pataljoni liikme-

teni, kutsuti seminarile osalema ka ajateenijatest allohvitserid. Suurtükiväe ülesanne on toetada lahinguüksuste tegevust kaudtulega. Praegu teenib suurtükiväepataljonis 37 kaadrikaitseväelast ja üle 250 ajateenija. Suurtükiväepataljoni moodustamine algas 1917. aasta detsembris, kui Soomes koondusid 98 Eesti rahvusest suurtükiväelast, et sõita kodumaale. Vabadussõjas võitlesid 1. suurtükiväegrupi välipatareid peamiselt Narva, Tartu ja

Viljandi suundadel. Pataljoni taasasuti 20. märtsil 1998. aastal, kui Põhja üksik-jalaväepataljon oli ümberformeeritud suurtükiväegrupiks LääneViru maakonnas Tapa sõjaväelinnakus. Samal aastal kinkis Soome Vabariik Eestile 105mm haubitsad H61-37, aprillis alustasid Suurtükiväepataljonis teenistust esimesed ajateenijad. 20. märtsil 2001. aastal annetasid Tapa ja Narva linnavalitsused suurtükiväegrupile väeosa lipu. Marina Loštšina

FOTO: ARHIIV

TÖÖPAKKUMISED KAITSEVÄES AMETIKOHT

ASUTUS

1. Dispetšer 2. Mobilisatsioonivarustuse ja materjalilao laohoidja 3. Õhutõrjepataljoni transporditehnik 4. Õhutõrjepataljoni rühmavanem-instruktor 5. Pioneeripataljoni rühmavanem-instruktor 6. Suurtükiväepataljoni transporditehnik 7. Värbamiskeskuse nõunik 8. Vanemkorrapidaja 9. Vanemkorrapidaja 10. Relvur 11. Tagalaülem 12. Staabiülem 13. Staabiülem 14. Instruktor/nooreminstruktor 15. Instruktor

Pataljoni 95. aastapäeval osalesid ka väeosa endised ülemad.

KANDIDEERIMISE KUUPÄEV

Viru Jalaväepataljon Viru Jalaväepataljon Kirde Kaitseringkond Kirde Kaitseringkond Kirde Kaitseringkond Kirde Kaitseringkond Kaitseressursside Amet Kaitseliidu Peastaap Kaitseliit Tallinna Malev Kaitseliit Rapla Malev Kaitseliit Jõgeva Malev Kaitseliit Jõgeva Malev Kaitseliit Sakala Malev Kaitseliit Valgamaa Malev Kaitseliit Sakala Malev

Vaata täpsemalt www.vk.kra.ee või helista 717 0800

8.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 8.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 10.02.2013 10.02.2013

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

küsitlus Mida kasulikku sa oled ajateenistusest saanud?

Esindusmees on puhver ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste vahel

FOTO: MADIS VELTMAN

Ajateenijate esindusmees kogub kokku kõik mured, probleemid ja ettepanekud ning viib need just selle inimeseni, kes oskab tekkinud olukorrale lahenduse leida.

reamees Johan Uibopuu Olen õppinud lugu pidama lihtsatest asjadest.

reamees Kermo Paap Päris kindlasti olen saanud juhtimisoskust juurde.

ii nagu ametinimigi ütleb, on esindusmees ajateenija, kes eelkõige esindab teisi ajateenijaid neile olulistel teemadel. Seesugune roll on vajalik kiireks ja operatiivseks infovahetuseks, kuna kõige madalamal tasandil peab igal kasarmutoal olema valitud oma kindel esindusmees. Staabi- ja sidepataljonis aega teeniva reamees Eerik Säre sõnul on esindusmees tavaline ajateenija, kes on oma kolleegidest lihtsalt pisut aktiivsem. “Kui ajateenijaid on hästi palju, siis on neil tavaliselt ka kõiksuguseid probleeme, muresid ja ettepanekuid. Selleks, et neid liiga palju ei kuhjuks ja et kaadrikaitseväelased ei peaks iga küsimusega eraldi tegelema, ongi olemas esindusmehed, kes toimivad justkui filtrina ajateenija ja elukutselise kaitseväelase vahel,” selgitas reamees Säre. Lisaks iga toa esindusmehele valivad viis kuni kuus ajateenijat oma kompanii esindaja ning kõikide tubade esindajate hulgast määratakse hääletusega terve pataljoni esindusmees, kelle ülesannete hulka kuulub muuhulgas kõrgemate ülematega suhtlemine. Valituks saamise eelduseks on huvi väeosa igapäevatöö vastu ning julgus ja hea suhtlemisvõime, kuna erinevaid kohtumisi toimub palju. Esindusmeeste kogu koosolekud toimuvad üldjuhul korra nädalas.

Esindusmees on ajateenija, kes aitab leida lahenduse teiste ajateenijate muredele. “Me oleme ajateenijad ja meil on õppetööst ja välilaagritest tulenevalt omad ülesanded täita, kuid idee on lihte - kohtume nii tihti, kui vaja ja nii vähe, kui võimalik,” kirjeldas reamees Säre. Pakiliste asjadega kohtutakse kasvõi iga päeva õhtul, kuid regulaarselt kohtutakse pühapäeviti, sest siis võib kindel olla, et kõik asjaosalised on kas linnaloalt või metsalaagrist tagasi tulnud.

Muudatused kodukorras

Probleemide lahendamisega on ajateenijad tegelenud juba juulikuust saati. “Näiteks kunagi oli külaliste vastuvõtmiseks ette nähtud vaid üks tund. Esindusmehed võtsid selle teema tugevasti päevakorda ning nüüd on lähedaste nägemiseks aega

tervelt kolm tundi,” tõi reamees Säre näite esindusmeeste tulemuslikust tööst. Samuti loodab Staabi- ja sidepataljoni sidekompanii esindusmees reamees Säre, et peagi ei pea ajateenijad mobiiltelefonidelt akusid eemaldama. “Iseenesest on see mõistlik ja distsipliini arendamise seisukohast normaalne, kuid sõduri baaskursus on nüüdseks lõppenud ning distsipliin ja kord on inimestele sisse jäänud niikuinii,” leidis reamees Säre. Staabi- ja sidepataljoni esindusmeeste juht ehk pataljoni esindusmees reamees Lauri Võsandi suhtub iseenda ja kaasvõitlejate tegevusse teatava tagasihoidlikkusega. “Ma arvan, et esindusmeeste tegevuse tulemus jõuab ajateenijateni teatava latentsusega, mistõttu suuremaid

muutusi võib näha alles mõnetise aja pärast,” leiab reamees Võsandi. Esindusmeeste tööd tunnustati hiljaaegu ka kõrgeimal tasandil, mil Staabi- ja sidepataljoni külastas brigaadikindral Riho Terras. “See oli väga emotsionaalne ja positiivne, sest rääkisime kaitseväe juhatajalegi, kes me oleme ja mida teinud oleme ning temalt saadud tagasiside oli positiivne ja julgustav,” kirjeldas kohtumist reamees Säre. Pataljoni esindusmees reamees Võsandi meenus kohtumisega oma töö tähtsaim reegel: “kõige olulisem on esindusmehe puhul see, et ülemate juures närvi ei läheks ja saaks kõik oma jutud ära räägitud.” Kristjan Terase

reamees Rihard Rohtla Riigikaitse seisukohalt olen õppinud sõdurile vajaminevaid oskusi ja nüüd tean kuidas sõjas käituda.

Rühmaparameediku kursuse tipphetkeks oli kiirabipraktika

FOTO: MADIS VELTMAN

Ülemöödunud nädalal lõppes Kaitseväe Logistikakeskuse meditsiiniväljaõppekeskuses 1. taseme ehk rühmaparameediku erialakursus.

reamees Rainar Teder Kindlasti juhiload ja mingisugune algteadmine ellujäämisest metsas.

reamees Kristjan Raudsepp Olen saanud C- ja D-kategooria juhiload.

ksteist nädalat kestnud rühmaparameedikute erialakursusel (RPEK) õpetati 50-le tulevasele rühmaparameedikule esmaabivõtteid, meditsiinitehnika, -instrumentide ja medikamentide kasutamist, sõjaväemeditsiini selle erinevates aspektides, välihügieeni ja ka sõjaväepedagoogikat. Ajateenijad ütlesid, et nad said kursuselt kasulikke kogemusi ja teadmisi, mida võib ka argielus vaja minna. 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni nooremseersant Tõnis Tenno sõnul sai kursusel teada rohkem näiteks ravimite mõju kohta. “Oskame nüüd paremini ravimeid kasutada, et tead kui palju aspiriini tegelikult üldse tohib päevas võtta,” ütles Tenno. Kursuse läbinud ajateenijate sõnul RPEK ülemäära raske ei olnud. Nooremseersant Tõnis Tenno sõnul oli kõige raskem järjepidevuse hoidmine teoreetilise materjali omandamisel. “Meil oli ligi 7 nädalat ainult teooriatunnid, väga vähe saime selle aja jooksul praktikat,” ütles Tenno.

Pidulikul rivistusel said rühmaparameedikud kätte nooremseersandi auastme. Nõnda ongi mõistetav, et kursuse läbinud noormehed hindasid kõige kõrgemalt just kahelt kiirabipraktikalt saadud kogemusi. Nooremseersant Keith Baumann Kuperjanovi jalaväepataljonist ütles, et põhilised väljakutsed olid seotud vererõhuprobleemidega eakamatel inimestel, kuid juhtus ka põnevamat. “Teisel kiirabipraktikal Lasnamäel juhtus isegi üks narkomaan meile ette, kelle pidime elule tooma,” kirjeldas nooremseersant Baumann värvikaid kogemusi. Nooremseersant Tõnis Tenno sõnul sai tema samuti oma kiirabipraktikal kasuliku elustamiskogemuse. “Ligi tund aega elustasime infarkti saanud meest, kuid kahjuks tulutult,” sõnas Tenno ning lisas, et sai tunda erinevust inimese ja nuku elustamise vahel. “Ega tegelikult väga suurt vahet ei olegi, kõik mida oled

nuku peal teinud, toimib täpselt sama moodi inimese peal,” ütles Tenno.

Esmaklassiline anatoomiakogemus

Ajateenijate sõnul oli rühmaparameediku erialakursuse teine põnev seik lahkamise vaatamine. Nooremseersant Hendrik Türgi sõnul sai lahkamisel inimese anatoomiat tunduvalt paremini tundma õppida kui lihtsalt mudeleid vaadates. “Kui sul on mingisugune mudel ees, näiteks kopsu mudel, siis täpselt ikkagi ei tea milline see kops on. Aga kui päris kopsu katsuda saab, siis see on ikka midagi muud,” lausus nooremseersant Türk. Parematele rühmaparameediku erialakursuse lõpetajatele järgneb teise taseme parameediku ehk kompanii parameedikute kursus. Kuu aega kestval kursusel õpivad sõjaväemee-

dikud süvendatult esmaabivõtteid, meditsiinitehnika, -instrumentide ja ravimite kasutamist, sõjaväemeditsiini eri aspekte, välihügieeni, sõjaväepedagoogikat ning meditsiinipunkti juhtimist kompanii tasemel. Kompanii parameedikud saavad olulise lisana juba ka teadmisi ambulatoorse esmatasandi kirurgiast ehk suudavad ise näiteks haavu korrastada. Kõige rohkem rõõmustab kompanii parameediku kursusel osalejaid teadmine, et ootamas on veel viis kiirabipraktikat. “Ma arvan et saab huvitav olema,” ütles nooremseersant Baumann. Kompanii parameediku kursusel osaleb 34 õppurit. Selle kursuse parimad lõpetajad jätkavad omakorda õpinguid kolmanda taseme parameediku ehk arsti abi kursusel. Martin Altraja

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

Kollektiivkaitse on osa riiklikust julgeolekust FOTO: ARDI HALLISMAA

Kuigi Malis lahvatanud konflikt jääb meist enam kui viie tuhande kilomeetri kaugusele, ei tohi me tänapäeva muutuvas maailmas kunagi kaotada valvsust oma kodukoha üle.

esti sai Teise maailmasõja järel loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO täisliikmeks võrdlemisi hilja, alles 2004. aastal. Kuid juba 1949. aastal asutatud sõjaline allianss ei ole kaugeltki mitte vanimate killast. Kollektiivkaitse põhimõtetest on kirjutanud muuhulgas 17. sajandi prantsuse riigija kirikutegelane kardinal Richelieu ning tema varajased ideed kajastuvad kolmekümneaastase sõja lõppedes allkirjastatud Vestfaali rahulepingus. See on sündmus, mis leidis aset 1648. aasta 30. oktoobril. Õppuse Saber Strike 2012 raames saabusid Ämari lennubaasi Ameerika Ühendriikide hävitajad A-10. Tänasel päeval panustab Eesti riik NATO-sse peamiselt mobiilsete ja jätkusuutlike relvaüksuste loomise ning võimaluse saada tugevaks partne- põhjustel avalikustamisele. näol. Tunnustust Eestis paiknevale sugusel CMX (Crisis Management rahvusvahelistel rahuoperatsioonidel riks ning teenida ära täieliku usalAlliansi pikas ajaloos on kollek- keskusele annab seegi, et alanud Excercise) õppusel osalemine andis osalemisega. Viimastest olulisim on duse oma liitlaste silmis. Eesti on end tiivkaitse põhimõtet rakendatud vaid aastal on teatanud nii Prantsusmaa selgelt mõista, et Eestit koheldakse Afganistanis läbi viidav operatsioon alliansile tõestanud ning NATO meile ühel korral. See leidis aset 2001. aasta kui ka Suurbritannia oma soovist lii- 28 liikmesriigi hulgas võrdsena. “Kestev vabadus”, kus Eesti osaleb endile nõndasamuti. Lisaks jagatud julgeolekuvõime 12. septembril, mil NATO kõrgeim tuda CCDCOE-ga (Cooperative Cyber ISAF-i julgeolekujõudude koosseitugevdamisele tuleb igaühel iseseisorgan, Põhja Atlandi Nõukogu, tegi Defence Centre of Excellence). sus alates 2003. aastast. Käesoleva Üks kõigi, kõik ühe eest Eesti positsiooni tugeva partne- valt valmis olla oma riigi esmaseks teatavaks, et 11. septembri rünnakuid aasta 13. märts tähistabki päeva, mil Kollektiivkaitse mõiste mõtestatakse käsitletakse terroristliku agressioonina rina on ilmekalt näidanud ka mitmed kaitseks. Sest nagu Juhan Liiv on Eesti kaitseväelased on täitnud sõja- lahti eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Ameerika Ühendriikide, seega kõikide rahvusvahelised kriisiohjeoperatsioo- öelnud: “Kes minevikku ei mäleta, lisi ülesandeid Afganistanis täpselt aluslepingu artiklis 5, mille koha- liikmesriikide vastu. Selle otsuse tule- nid, mille raames NATO liikmesriigid elab tulevikuta”. Kas nüüd õnneks kümne aasta jagu. selt käsitlevad musel algas Ühendriikides esimene mängivad läbi olukorra, kus fiktiivne või õnnetuseks, kuid Eesti rahval igal O m a m o o d i Eestil ei pruugi olla seitset l e p i n g u o s a l i - terrorismivastane operatsioon “Eagle vastane ründab väljamõeldud riiki. juhul on, mida mäletada. “ümmarguse arvu” sed relvastatud Assist”, mille käigus võttis NATO kasu- Näiteks 2011. aastal toimunud see- Kristjan Terase täitumise puhul Boeing E-3 Sentry luurerünnakut neist tusel seitse AWACS radariga varustatuleb hinnata neid, lennukit, kuid meil on era- ühe või mitme tud luurelennukit, mis asusid aktiivselt kelle töö tulemusel osalisriigi vastu USA õhuruumi patrullima. Eesti osalusega NATO õppused saavad kriisipiir- kordselt kõrge infoRahvusvahelise ja riikliku julEuroopas või konna elanikud Põhja-Ameeri- geoleku tagamisel tuleb igal osaleBalti õhuruumi õhuturbeharjutused (2008 – 2009) taas näha märke tehnoloogiline võimekus. kas rünnakuna jal täita oma kindlat funktsiooni. Baltops (2012) üldise elujärje nende kõigi Eestil ei pruugi olla seitset Boeing Saber Strike (2012) paranemisest. Samuti tuleb meeles vastu. Kuidas ja millistel tingimus- E-3 Sentry luurelennukit, kuid meil Baltic Host (2012) pidada neid, kes on langenud oma tel vastupanu osutatakse, on paberil on erakordselt kõrge infotehnolooSteadfast Juncture (2012) riiki teenides. Üle kõige on aga vii- küll kirjas, kuid vastav üksikasjalik giline võimekus Tallinnas paikneva mased kümme aastat andnud meile informatsioon ei kuulu arusaadavatel NATO küberkaitsekoostöökeskuse

Elektriline soomus võimaldab luua kergemaid ja kiiremaid sõjamasinaid Briti teadlased arendavad sõjaväe jaoks tehnoloogiat, mis kaitseks tanke ja muud tehnikat energiakilbiga.

ut tüüpi soomus kasutab mürskude, šrapnellide ja muu lahingmoona tõrjumiseks elektrienergia lööke. Briti teadlased Kaitseteaduse ja tehnoloogia laboratooriumist (Defence Science and Technology Laboratory) väidavad, et sõjamasinate soomusest on võimalik luua superkondensaator, mis muudaks kogu masina justkui hiiglaslikuks patareiks. Kaitsesüsteemi tööpõhimõte on sarnane paljudes ulmefilmides nähtule, kus jõuväli moodustab nähtamatu kaitsekilbi ümber masina või objekti. Superkondensaator kogub endasse laengu ning seda energiat on võimalik rünnaku korral hetkega vabastada. Kui kõnealuse kaitsesüsteemiga varustatud sõiduk tuvastab tema suunas liikuva ohtliku objekti, saab superkondensaatorisse salvestatud energia hetkega vabastada, mis teki-

tab masina kerele tugeva elektromagnetvälja. Projektiga seotud teadlased usuvad, et see tekitaks hetkeks kaitsekilbi, mis lööks sihtmärgile liikuvad mürsud ja killud eemale. Kuigi jõuväli tekitatakse murdosa sekundiks, piisab sellest õige ajastuse korral reaktiivmürskude ja granaatide, mis plahvatavad kokkupuutel, eemale tõrjumiseks. Seejärel laetakse superkondensaator kiiresti, et olla valmis tõrjuma järgmist rünnakut.

Kasutab vähe energiat

Tänapäeval on vähe lahingumasinaid, mis suudaksid endaga kaasas vedada piisavalt soomust, et pidada vastu reaktiivmürskudele ja tankivastastele granaatidele, mis tekitavad soomust läbistava kumulatiivjoa. Praegu kasutusel olevad tankivastased granaadid suudavad läbistada soomust enam kui poole meetri ulatuses, seetõttu peab soomus olema vähemalt sama paks. Tavaline soomus on tegelikult lihtsalt hunnik metalli. Suure koguse metalli soomusena kaasas kandmine teeb tankid väga raskeks ja aeglaseks ning see on mitmes mõttes ebapraktiline, kuna suurem raskus tähendab ka suurt energiakulu. Elektrilise soomuse suurim eelis on

tema kaal, eriti võrreldes tavapärase soomusega. Tänapäeva tankid kaaluvad üle kuuekümne tonni, kuid elektrisoomusega võiks kaal langeda tunduvalt. Võiks arvata, et süsteem vajab töötamiseks hiigelkogustes energiat, kuid briti teadlaste sõnul kasutab kaitsekilp üllatavalt vähe elektrit. On vähetõenäoline, et energiakilpi hakatakse kasutama kaitseks käsitulirelvade eest, sest sõjamasina kere kuulikindlaks tegemine on lihtsam, samuti ei ole kuulikindlad masinad nii rasked kui mürsu- või granaadikindlad tankid. Suhteliselt kerge elektriline soomus võiks aga kaitsta kogu sõiduki välisosa, kasutades riidesarnast painduvat superkondensaatori materjali. Järgmise sammuna on vaja välja töötada süsteem ohu avastamiseks, mis suudaks tuvastada sõjamasina poole liikuvad mürsud ning vabastada elektrilaengu täpselt õigel hetkel.

Edukad katsetused

Briti teadlased on elektrilise soomuse esimesi variante juba katsetanud. See kasutas mitmeid metallikihte, mis on elektriliselt pingestatud. Kui kumulatiivmürsk tabab soomust, tekib (elektrit juhtiv) kumulatiivjuga, mis läbib

FOTO: INTERNET

Lahingumasinal Warrior kasutatud elektriline soomus osutus efektiivseks. välise metallikihi. Sisemist elektriliselt pingestatud metallikihti tabades moodustub aga vooluring, mis tekitab metallikihtide vahel nii tugeva elektrivoolu, et kumulatiivjuga aurustub. Ühel katsetusel 2002. aastal oli briti Warrior-tüüpi lahingumasin varustatud just sellise elektrilise soomusega. Masinat tulistati korduvalt reaktiivmürskudega ning Warrior sai

vaid kergeid kahjustusi. Kogu elektrilise soomustehnoloogia kasutuselevõtu juures on ka konkreetne eesmärk: briti kaitseministeeriumi eesmärgiks on vähendada soomusmasinate kaalu 70% järgneva kümne aasta jooksul, et suurendada nende kiirust ja manööverdusvõimet. Martin Altraja

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013 FOTO: ARHIIV

Sõdur versus sõdur Seekordses Sõdur versus sõdur rubriigis võtavad mõõtu kaks 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni sõdurit. VASTASID reamees Jevgeni Filatov ja reamees Mihhail Divin. Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

Reamees Jevgeni Filatov

Reamees Mihhail Divin

Milline oli viimase üldfüüsilise testi tulemus?

Viimane oli 210 punkti.

Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Ei oska öelda. Naisi on siin vähe, võib-olla ainult meditsiinis, aga seal ma olen ainult paar korda käinud.

Ei tea.

Mis on parim kasarmusisene tegevus?

Filmide vaatamine, sest meil on projektor ja me saame filme vaadata nagu kinos.

Mulle meeldib kõige rohkem autopargis tööd teha, autosid parandada.

Kas ja kui palju suudad ühe käe peal kätekõverdusi teha?

Ma pole proovinud, aga proovime. (Tulemus: 1)

Mitu tüdruku pilti sul kapis on?

Üldse ei ole.

Milliseid sõnu sa kaitseväe kõnepruugist oled sa kasutanud tsiviilis?

Tsiviilis olen kasutanud „Just nii!“ ja „kiiremini!“ Ja näiteks „Kakskümend viis!“, kui keegi midagi valesti teeb.

Täpselt ei mäleta, aga kuskil 200 juures võis olla.

1 0 0

0 1 1 1

No umbes 100. Null. Minu lemmiktüdruku pilt on mul telefonis taustapildiks.

Tsiviilis eriti ei ole. Aga poes vist paar korda olen öelnud „just nii!“.

Kas sa oled oma ajateenija staatust Ei. ära kasutanud, et neiudele külge lüüa?

Kaua läks aega, et saapad saavutaks omale iseloomuliku lõhna?

Mul endal saabastega seda probleemi pole, aga mõnel kaasvõitlejal tuleb saabastest väga halba lõhna.

Millest sa kaitseväes kõige enam puudust tunned?

Riietest natukene, näiteks salli ei ole. Praeguse ilmaga oleks hea kanda. Aga muidu olen siin kõigega rahul.

Ei teagi. Ma olen tegelikult rahul kõigega siin.

Mis on kõige haledam põhjus, millega sa oled laatsaretti pöördunud?

Ma ei ole üldse laatsaretis käinud. Olen kogu aeg terve olnud.

Ühe korra käisin hambaarsti juures, aga rohkem pole laatsaretis käinud.

Millise ametimehe positsioonil võiksid olla kaitseväes?

Ei oska öelda. Võib-olla transpordi kompaniis midagi või näiteks remondikompaniis, sest see huvitab mind.

Mingi autojuht või midagi muud autodega seonduvat.

Metsas elamise kogemus on huvitav ja kindlasti kasulik. Meeskonnatöö kogemus on ka oluline, mida saab hiljem kuskil kollektiivis töötades kasutada.

Meditsiiniõpe on kindlasti kasulik, tsiviilis võib vaja minna. Uusi sõpru olen ka saanud.

Ei ole.

0 Umbes kuu.

10.

11.

1 0

12.

Mis on kõige ägedam asi kaitseväes?

13. Joonista tank!

Tankipilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatu kunstikomisjon.

Tulemus

On näha, et reamees Filatovil kunstiannet on. Kui me oleksime reamees Filatovile pastaka asemel kätte andnud lõuendi ja värvid, oleks ta tõenäoliselt saanud hakkama võimsa tankimaaliga.

Esmapilgul meenutab reamees Divini joonistatud tank meile kreemikooki, kuid kui joonistusse süveneda, tulevad välja detailid nagu kere varjav kamovõrk ning agressiivne roomikumuster raske maastiku läbimiseks.

Madalaskoorilisest duellist väljus võitjana reamees Filatov. Otsustavaks osutus tema joonistatud realistlik ja ilus tank. Palju õnne võitjale!

Vaatamata reamees Divini võimele ühe käe peal kätekõverdusi teha, tuli tal seekord kaasvõitlejale alla vanduda. Siiski tuleks reamees Divinit kiita, sest kaitseväes millestki puudust ta ei tunne ning tööd ei pelga.

Kapten Vladimir Kuznetsovi sõnul saabus kõrge tunnustus ootamatult.

Kaitseväe aktiivseima sportlase tiitli pälvis Kirde Kaitseringkonna kaitseväelane Suurtükiväepataljoni operatiivsektsiooni ohvitseri kapten Vladimir Kuznetsovi sportlik aktiivsus sai eelmise aasta lõpus tunnustust – mees kuulutati kaitseväe aktiivseimaks sportlaseks.

elleks, et konkursil osaleda, pidi kandidaadil olema sooritatud maksimumpunktidele vähemalt üks üldfüüsiline test, samuti tuli kasuks ka kõrgete kohtade saavutamine KV meistrivõistlustel.

et spordist on saanud minu lemmik vaba aja sisustamise viis. Võistluste ajal saab tegeleda oma huvialaga ning ka teistega mõõtu võtta. Suurt rolli selle tiitli saamises mängisid suurtükiväepataljoni sõdurid, kes pälvisid spordivõistluste meeskonna arvestuses teise koha. Sõduritega koos võisteldes tekib paratamatult soov tõestada, et vaatamata sellele, et meil on ligi kümne aastane vanusevahe, suudad sa ka noorematele konkurentsi pakkuda.

Mis eelmise aasta võistlustest meelde jäi?

Laidoneri jooks. Kaheksast etapist koosneval võistlusel pidi meie meeskond otsustama, kes esimeMitmel spordivõistlustel sena rajale läheb. Ajateenijad leidolete osalenud? sid, et võistlustulle astub esimesena Ma ise pole neid lugenud, aga eks kapten. Mul ei jäänud muud üle neid jäi 5 ringi. kui tempot Aasta algu- Suurt rolli selle tiitli saamises n ä i d a t a ses ma sain ning etapp trauma, see- mängisid suurtükiväepataljoni esimesena tõttu ma ei saalõpetada. sõdurid, kes pälvisid spordinud osa võtta Jooks oli sangpommi- ja võistluste meeskondlikus üpris raske, kahevõistluaga sõdurite sest, siis alga- arvestuses teise koha. usaldus ja sid pataljoni, lootus motiKirde kaitseringkonna ja kaitseväe veerisid mind ning meie meeskond õppused, mistõttu jäi ka triatlonil pani selle jooksu kinni. käimata. Aga kõikidel võistlustel, mis aasta teisel poolel toimusid, olin Mida annab sulle spordiga mina kohal. tegelemine? Ühelt poolt on see enesekehtestamine Aktiivseima sportlase tiitel ning -arendamine, kuna sport teeb tuli seega ootamatult? inimest tugevamaks nii füüsiliselt kui See oli üllatus, ma ei oodanud, et ka vaimselt, tekitab sisemist kindlust. pärast pooleaastast pausi ikka saab Teiselt poolt aga on see üks parimaid minust selle tiitli omanik. Teiselt võimalusi negatiivsete emotsioonide poolt on see väga meeldiv, kuna ma välja elamiseks ning uue eesmärgi olen kogu oma teenistuse jooksul saavutamisel on ka positiivsed emotikka üsna aktiivselt kõikvõimalikelt sioonid kerged tulema. võistlustelt osa võtnud. Võib öelda, Marina Loštšina

sõdurileht ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013

Muusikalise taustaga ajateenijad saavad läbida oma teenistuse Kaitseväe orkestris

FOTO: MARK GRIMITLIHT

Vahipataljonis teenivad Kaitseväe orkestri ajateenijad musitseerivad muuhulgas ka vabariigi aastapäeva paraadil.

gal aastal saab 15-20 muusikaliselt andekat noormeest läbida oma teenistuse kaitseväe orkestris. Orkestriteenistusse pääsemine pole aga niisama lihtne, eeltingimuseks on omandatud või omandamisel olev muusikaline haridus. Vähemalt pool aastat enne kaitseväkke tulekut peab potentsiaalne orkestrant kaitseväe orkestriga ühendust võtma ning läbima vestlusvooru orkestriülema kolonelleitnant Peeter Saaniga. Kui kandidaat sobib, teeb orkester vastavasisulise avalduse kutsealuse Vahipataljoni suunamiseks. Orkestri ajateenijad alustavad oma teenistust oktoobris ning pärast sõduri baaskursuse läbimist lähevad ajateenijad orkestriülema käsutusse. Kuigi sõjaline väljaõpe piirdub neil baaskursusega, kuuluvad nad formaalselt ikkagi Vahipataljoni alla ja vajadusel täidavad ka toimkonna kohustusi.

Muusikaline väljaõpe

Alates jaanuarist hakkavad orkestri ajateenijad tegelema nende ülesannetega, mis on vajalikud orkestrile. Puhkpillimängijad omandavad repertuaari, millega erinevatel tseremooniatel esinetakse. Need, kel pole puhkpillidega kogemusi, hakkavad õppima rivitrummi mängimist. „Mõne jaoks on see täiesti uudne, sest nad pole trummidega varem kokku puutunud,” ütles orkestriülem kolonelleitnant Peeter Saan. Repertuaari peavad ajateenijad selgeks õppima kiiresti, sest esinemisi on

Kaitseväe orkestrit võib kuulda ja näha kaitseväe olulisematel tähtpäevadel Estonia kontserdisaalis. palju – aastas kokku umbes 180. Olulisemateks esinemisteks on mõistagi vabariigi aastapäevaga seotud üritused, muud tseremooniad ja orkestri tähtpäevad. Selle aasta 16. märtsil tähistab orkester oma 20. taasloomise aastapäeva ning 24. novembril orkestri 95. asutamise aastapäeva, mida tähistatakse sõjaväemuusika päevana.

Klassikaline puhkpilliorkester

Peale 15 ajateenija on orkestril 40 tegevliiget. Ajateenijal on pärast teenistust orkestrisse edasi jäämine küllaltki keeruline, kuna kaadri voolavus on väga väike. „Inimesed kes on tulnud, need on jäänud ja ametikohti vabaneb

ainult siis kui keegi läheb pensionile,” ütles kolonelleitnant Saan. Kaitseväe orkestri näol on tegemist puhkpilliorkestriga. „Orkester on täiesti klassikaline puhkpilliorkester, mis koosneb alates flöötidest kuni tuubade ja löökriistadeni,” kirjeldas orkestriülem kolonelleitnant Peeter Saan orkestri koosseisu ning lisas, et ajateenijad annavad pilligruppidele võimsust juurde.

Pikk ajalugu

Suurimad teened Eesti sõjaväemuusika loomisel ja arendamisel on kindlasti Peterburi konservatooriumis hariduse saanud muusikul nimega Georg Reder, kellest sai konservatooriumi lõpeta-

mise järel tsaariarmee kapellmeister jäi Eestis tegutsema neli koosseisulist ja kes juba 24. novembril 1918, seega sõjaväeorkestrit, kadusid poolkutsemõni päev enne Vabadussõja algust, lised orkestrid, poolametliku tegevuse lõpetas ka liitus 1. jalaväeratsaorkester. polguga ning määrati polgu Orkestri ajateenijad alustavad Kogu sõjaväekapellmeist- oma teenistust oktoobris ning orkestrite süsteem lammuriks. See annab tati 1940. aastal aluse pidada pärast sõduri baaskursuse seoses Nõuko24. novembrit läbimist lähevad ajateenijad gude okupatEesti kutselise siooniga, mil sõjaväemuu- orkestriülema käsutusse. Eesti kaitsesika sünnipäevägi lakkas olevaks. Georg Reder alustas kohe orkestri moodusta- mast. Kaitseväe orkester taasloodi mist, võttes teenistusse ja tuues teistest 1. veebruaril 1993. Martin Altraja üksustest üle pillimehi. Pärast 1928. aasta sõjaväereformi

Filmiarvustus: Osama bin Ladeni püüdmisest rääkiv „00.30” „00.30” („Zero Dark Thirty”, USA 2012, 157 min) režissöör Kathryn Bigelow, stsenarist Mark Boal, osades: Jessica Chastain, Jason Clarke, Joel Edgerton. Kinodes alates 8. veebruarist.

ilmi lavastaja Kathryn Bigelow on hakkama saanud järjekordse suurfilmiga. Tema eelmine film oli teatavasti sõjafilm „Piinakamber” („The Hurt Locker”), mis nautis maailma kinodes suurt menu ning oli ka kriitikute seas edukas, võites 6 Oscarit, sealhulgas parima filmi ja režissööritöö eest. Sarnaselt Bigelow eelmisele teosele kandideerib „00.30” mitmele Oscarile ning on samuti mingis mõttes sõjafilm, kuigi otsest lahingutegevust filmis on vähe. See loomulikult ei tähenda, et film põnev ei oleks. Film kujutab noore CIA naisagendi Maya ristiretke Osama bin Ladeni tabamiseks alates 2001. aasta 11. septembri sündmustest kuni bin Ladeni tabamiseni 2011. aastal. Nagu selliste operatsioonidega ikka, kulgeb see salaja kulisside taga ning paugutamist on vähe. Fookuses on eelkõige valgekraede töö. Üsna konkreetne narratiiv on fil-

FOTO: JONATHAN OLLEY

mis olemas ja selgesti jälgitav ning vaataja saab aru, kuidas peategelane bin Ladeni tabamisele järk-järgult lähemale jõuab. Kulminatsiooniks on muidugi suurepäraselt lavastatud USA eriüksuslaste operatsioon, kus bin Laden tapetakse. Kuigi märulistseene on filmis vähe, on need vähesed lavastatud tõetruult ja põnevalt. Suurt rõhku on filmis pööratud detailidele. Lausa niipalju, et mitmed Ameerika Ühendriikide kõrged riigiametnikud süüdistasid filmitegijaid CIA salajaste materjalide kasutamises. Filmiga seotud inimesed on süüdistusi eitanud ning ametlikku süüdistust pole neile ka esitatud. Eriti realistlikult on esitatud filmis operatsioon, kus tapeti bin Laden. Väidetavalt kestis see osa filmist ainult mõni minut vähem kui päriselus.

Vastuolulised piinamisstseenid

„00.30” oli vastuoluline film juba enne filmimise algust. Ameerika Ühendriikide konservatiivsemad vabariiklased süüdistasid filmi poliitilises propagandas, kartes et film mõjub positiivselt Barack Obama valimiskampaaniale. Et seda probleemi vältida lükati filmi esilinastust mõned kuud edasi. Palju kõneainet tekitasid ka filmi piinamis- ja ülekuulamisstseenid. Neid oli filmis palju ning tegelikult olid need sisu edasi andmiseks asendama-

Maja, kust lõpuks tabati bin Laden, oli filmimeeskonna poolt realistlikult taasloodud. tud. Filmist võib isegi välja lugeda, et just tänu piinamisele saadigi Osama bin Laden kätte (mis kindlasti ei olegi täiesti vale seisukoht). Vaataja võib näha mitmeid julmi võtteid, mida CIA kuni 2009. aastani terroristide ülekuulamiseks ohtralt kasutas. Kui kõikvõimalikud vastuolud kõrvale jätta, on tegemist ikkagi väga hea filmiga. Sarnaselt tema eelmisele filmile „Piinakamber” on Bigelow ka

„00.30” puhul kasutanud suhteliselt vähetuntud näitlejaid, mis sellise filmi puhul ilmselt toimibki paremini. Peaosatäitja Jessica Chastain teeb filmis igatahes suurepärase esituse ning kandideerib selle eest ka parima naispeaosatäitja Oscarile. Eesti vaatajale ei pruugi film sellise mõjuga olla nagu ameeriklastele. Osama bin Ladeni tabamise kui sündmuse ja seeläbi ka selle filmi mõju

USA ühiskonnale on raske ülehinnata. Arvatakse isegi, et tänu bin Ladeni tabamisele valiti teiseks ametiajaks tagasi president Barack Obama. Meie vaatajale võib aga film tunduda lihtsalt hea meelelahutusena, kuna meil ei ole filmis kajastatud sündmustega nii tugevat emotsionaalset sidet. Süžee on hea ja lavastus korralik. Eesti kinolevisse jõuab film alates 8. veebruarist. Martin Altraja

sõdurileht

ESMASPÄEV, 4. VEEBRUAR 2013 FOTO:ARDI HALLISMAA

katsed 22.02.2013

MEREVÄGI PAKUB

LAEVATUUKRITE JA MIINITUUKRITE VÄLJAÕPET NING EDASIST TEENISTUST

EOD TUUKRIGRUPIS väljaõpe toimub Baltimaade tuukrikoolis Liepajas (Läti) LAEVATUUKRIKURSUS ALGAB 01.04.2013 KURSUSE KESTVUS 6 NÄDALAT. AASTAL 2015 MIINITUUKRIKURSUS KESTVUSEGA 7 KUUD (märts-september)

soovijatel esitada avaldus ja CV alltoodud kontaktile

Ämari lennubaasi kaasaegse söökla siseruumid on avarad ja valgusküllased.

Jätku leivale! Ämari lennubaasi söökla Sel korral külastas Sõdurilehe sõltumatu toidukomisjon kaitseväe üht põnevaimat ning moodsaimat objekti Eesti riigi ja NATO koostööna valminud Ämari lennubaasi.

õnes mõttes on siinne lugu pisut ennatlik, kuna lähimad ajateenijad lennubaasile asuvad hoopiski mõnekümne kilomeetri kaugusel Paldiskis, 1. jalaväebrigaadis. Samas annab kaitseväe uus arengukava mõista, et lähiaastatel saab just nimelt Ämari lennubaasist logistikapataljoni ja selle ajateenijate uus kodu. Niisiis annab seekordne artikkel hea võimaluse kiigata ühe väeosa mitte kõige kaugemasse tulevikku. Kui rääkida lennubaasi hoonestusest üldiselt, siis vanu maju siit naljalt ei leia. Erand pole ka söökla, mis mõjub tagasihoidlikkusega harjunud sõdurile suisa luksuslikult. Sööklahoone sobitub oma madala profiili

ning nägusa arhitektuuriga männimetsade vahele kui valatult. Kaasaegsust loovad maani ulatuvad külgaknad, mis lasevad päikesevalgusel söögisaali avaramaks muuta. Puhtust ja lihtsust võib täheldada siseruumideski. Sissekäigust kummalgi pool asuvad tualettruumid ning pisut maad edasi leiab riidenagid üleriiete riputamiseks. Samuti leiab nii vasakult kui ka paremalt käelt vaheseina taha paigaldatud kraanikausid justkui peegelpildis loodud põrandaplaan jätkub kuni avara söögisaalini.

Suurepärane sisustus

Tõtt-öelda pole niisugust avarust me üheski teises sööklas kohanud. Toidulettide kohal on lagi tõstetud enam kui kahekordseks ning see mõjub efektselt. Lettide paigutus on varem külastatud sööklatest samuti erinev. Eelroa, põhiroa ja magustoidu väljastamine käib küll mööda üht pikka letti, kuid salatite jaoks on loodud täiesti eraldiseisev “salatibaar”. Ilmselt on seesugusel lahendusel oma eelised, kuna sööjad, kes taldrikule midagi rohelist tahavad panna, ei

peata sellega tervet järjekorda. Eeskujulikud on ka lauad, mille ääres süüakse. Pikkade pinkide asemel kasutatakse korralikke seljatugedega toole ning lisaks tavapärastele soola- ja pipratoosidele on laudadele meeleolu loomiseks isegi küünlad asetatud. Kui söök kord söödud saab, tuleb nõud loomulikult ise ära viia, kuid siingi võib täheldada põhjalikkust, kuna kõikvõimalikesse kohtadesse on paigaldatud selgitavad sildid nii inglise kui ka eesti keeles, mis peaksid põhimõtteliselt välistama olukorra, kus keegi asetab oma jooginõu taldrikute pesemiseks mõeldud alusele. Kristjan Terase

Paremusjärjestus: 1. Ämari lennubaas - 16 p 2.-4. Logistikakeskuse logistikapataljon - 14 p 2.-4. Staabi- ja sidepataljon - 14 p 2.-4. Viru jalaväepataljon - 14 p 3.-4. Kuperjanovi jalaväepataljon - 13 p 3.-4. Tapa linnak - 13 p

Söök: Eelroaks hapukapsasupp, praeks aga või ja tilliga täidetud kiievi kotlet, mis viib tõepoolest keele alla. Juua saab piima, morssi ning apelsinimahla, prae kõrvale pakutakse kapsa-porgandi ja hapukurgi-porgandi salatit.

5 punkti.

Teenindus: Toit väljastatakse kiirelt, magustoitu hoitakse jahedamates tingimustes. Efektiivsust tõstab eraldiseisev, kuid

rikkalik salatilett. 5 punkti. Sisustus: Tegemist on tõenäoliselt kõige kaasaegsema sööklaga, mida antud artikliseeria käigus oleme külastanud. Valgusküllane söökla loob väga hea meeleolu. 5 punkti. Lisavõimalused: Pidulike ürituste jaoks on sööklas lükandsein, millega on võimalik luua ajutine privaatruum näiteks kõrgete külaliste vastuvõtuks. 1 punkt. Kokku teenib Ämari lennubaas 16 punkti, asudes seega teenitult sööklate edetabelit juhtima. Meile sai igal juhul selgeks, et kuulujutud lennubaasi suurepärastest kokkadest vastavad igatahes tõele.

koomiks | autor: Helin Tikerpuu

"Kes siin päevnik on?" "No mina olen."

"Hästi oled end sisse seadnud!" "Aga kes sa ise oled?"

"Mina olen pataljoniülem!" "Ega sinulgi kehv amet pole!"

vastuvõtukatsed

nõuded kandidaadile

o 5000 m jooks o 400 m ujumine o 25 m vee all ujumine o kätekõverdused o kõhulihaste harjutus(istesse tõus) o ABC test (lestade jalgapanek ja maski pähepanek 5 m sügavusel vees) o meditsiiniline kontroll o inglise keele test o vestlus

o läbitud ajateenistus ( või ajateenija peale SBK läbimist) o keskharidus o väga hea eesti keele oskus o kohtulikult karistamata o väga hea tervislik seisund ja füüsiline vorm o distsiplineeritud o hea stressitaluvus

pakume

kontakt/info

ltn Sven Pipar sven.pipar@mil.ee 52 24 309

• huvitavat ja vaheldusrikast tööd miinituukritena EOD tuukrigrupis, osalemist rahvusvahelistel NATO õppustel ja siseriiklikel miinitõrje operatsioonidel • vajadusel inglise keele õpet • keskmisest kõrgemat töötasu, mis tuleneb kvaliƤkatsioonist ja sukeldumiskordade arvust • ujula ja jõusaali kasutamist

ristsõna

Sõdur! Lahenda ristsõna ja võida Sõdurilehe müts! Saada ristsõna lahendussõna* SMSiga numbrile 56 350 065 või kirjuta aadressil Sõdurileht, Staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Kiirusta! Sõdurilehe toimetus ootab ristsõna lahendussõnu 13. veebruarini Ristsõna number 108 õige lahendussõna oli ÕHUDIVIIS Õnnelik võitja on reamees Olav Surva Kuperjanovi jalaväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.