Naised ajateenistuses
4-5
Droonid Eestis ja mujal Ülevaade nende ajaloost, tänapäevast ja tulevikust.
sõdurileht
VS.
1
VEEBRUAR 2014
6
sõdurileht
7
NR 3 (397) 14. VEEBRUAR 2014, ISSN 1736-3411
Eesti vabariigi 96. aastapäeva paraad
Liputoimkonnad ja jõustruktuuride üksused: 1. riigilipu toimkond 2. kaitseväe liputoimkond 3. maaväe liputoimkond
4. õhuväe liputoimkond 5. mereväe liputoimkond 6. erioperatsioonide üksuse liputoimkond 7. Läti vabariigi liputoimkond 8. Leedu vabariigi liputoimkond
24. veebruaril Pärnus toimuvale vabariigi aastapäevale pühen datud paraadrivistusel osaleb ligikaudu 1400 jõustruktuuride esindajat.
E
9. Taani kuningriigi liputoimkond 10. Ameerika ühendriikide liputoimkond 11. Balti kaitsekolledži liputoimkond 12. kaitseväe ühendatud õppeasutuste 13. lahingukooli
esti vabariigi esimest aastapäeva tähistati sõjaväeparaadiga 24. veebruaril 1919. aastal Tallinnas Vabaduse väljakul, kus osales ka tollane pea- ja sõjaminister Konstantin Päts. Paraade korraldati Eestis pärast Vabadussõja lõppu ja nagu tänapäeval, oli ka siis tavaks korraldada kaks peamist paraadi aastas: vabariigi aastapäev 24. veebruaril ning leinapa-
14. Suurbritannia ja Põhja-Iiri ühendkuningriigi liputoimkond 15. staabi- ja sidepataljoni 16. Kalevi jalaväepataljoni 17. vahipataljoni
18. Viru jalaväepataljoni 19. Kuperjanovi jalaväepataljoni 20. mereväe kompanii 21. sisekaitseakadeemia 22. Kaitseliidu
23. Kaitseliidu Pärnumaa maleva 24. akadeemilise malevkonna. 25. Scoutspataljon 26. kaitseväe orkester 27. politsei- ja piirivalveameti orkester ILLUSTRATSIOON: KARL HANS ÕUNPUU
raad 3. jaanuaril, millega mälestati Vabadus sõjas langenuid ja tähistati 1920. aastal Vabadussõja vaherahu. Sellel aastal toimub vabariigi aastapäev Pärnus, kus 24. veebruaril marsivad läbi linna 1414 kaitseväelast, kaitseliitlast, sisekaitseakadeemia kadetti, Kaitseliidu malevlased ning politsei- ja piirivalveameti orkester. Tänavusel paraadil võib näha Scoutspataljoni 15 Pasi soomustransportööri.
Kirde kaitseringkond toob kaasa kuus 122millimeetrise kaliibriga haubitsat, kuus 155millimeetrise kaliibriga haubitsat, kuus õhutõrje raketikompleksi Mistral, kuus 23millimeetrise kaliibriga õhutõrjekahurit ZU-23-2 ja kaheksa tankitõrje raketisüsteemi Milan. Paraadide korraldamise üks eesmärk on sõdurite oskuste ja kaitseväe varustuse demonstreerimine tsiviilmaailmale ja sellest tulenev psüh-
holoogiline aspekt. Paraad näitab nii omadele kui ka võõrastele, et riigil on kaitsevägi ja kaitsetahe, mis annab nii sõduritele kui ka pealtvaatajatele uhkuse- ja ühtekuuluvustunde. Paraadi võtab vastu Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kairo Koik
2
sõdurileht VEEBRUAR 2014
juhtkiri
Paraadile! Käes on veebruari keskpaik ja kõik valmistuvad iga-aastaseks tähtpäevaks, Eesti vabariigi aastapäevaks. Väeosades on viimased nädalad möödunud marsilaulude ja -takti saatel, sest nii, nagu muudki olulised oskused kaitseväes, saavutatakse ka ideaalne esinemine paraadil korduvalt ühte ja sama tegevust läbi harjutades. Nii valmistub ka teavituskeskus sündmuseks, sest kõik seal juhtuv tuleb nii kirjas, pildis kui ka videos teieni tuua, samuti tasub meeles pidada, et ajateenijana on võimalik paraadil osaleda ainult üks kord elus. Hea meel on teatada, et saame teieni tuua ka uurivat ajakirjandust. Seda saategi lugeda reamees Reimandi suurepärasest ja põhjalikust drooni-artiklist, räägitakse nii Eestis toodetud kui ka mujal maailmas valminud mehitamata õhusõidukitest. Sealt leiate ka võrdluse nelja drooni vahel, mis on mingil viisil rohkem tähelepanu väärt kui teised. Kindlasti olete mõelnud sellele, kuidas naiste elu ajateenistuses välja näeb ja kas nad tõesti teevad kogu väljaõppe samamoodi kaasa ja kannavad samasugust kaitseväe aluspesu nagu mehed. Nendele ja paljudele muudele küsimustele leiate vastuse artiklist „Naised ajateenistuses”.
KAIRO KOIK
nooremseersant
tsitaat „Nagu üks mees tõstsid kõik käed ja viibutasid asju, mis neil juhtusid käes olema. Kel oli kumminui, kel süütepudel, ühel mu alluvaist oli parasjagu käes suur latt suitsuvorsti, tema viibutas seda.” Kolonelleitnant Meelis Säre (27.11.1960–06.02.2014) üks meenutusi Eesti taasiseseisvumise ajast.
Leia meid Facebookist facebook.com/s6durileht ja YouTube’ist youtube.com/sodurileht
Maaväe kadetid tutvusid erialadega Jaanuari lõpus sõitsid kõrgema sõjakooli maaväe 16. põhikursuse kadetid Tapa linnakusse tutvuma tulevaste erialadega.
16.
põhikursuse ülem kapten Rene Lepik märkis, et erialade tutvustamist võib pidada juba traditsiooniliseks ettevõtmiseks, see toimub kolmandat aastat järjest. Tutvustuse eesmärk on anda kadettidele viimasel kuul enne erialavaliku langetamist ülevaade sellest, millised on nende võimalused edasises teenistuses. Järgmise aasta kevadel lõpetavatele kadettidel on võimalus valida kolme eriala vahel, milleks on side, jalavägi ja logistika. „Me kutsusime Tapale erinevate valdkondade esindajad sidekoolist, logistikakoolist ja maaväe staabist, kes andsid kadettidele ülevaate nende edasistest õpingutest ning sellest, mis neid üldises plaanis järgnevate aastate jooksul ees ootaks,” ütles kapten Lepik. Kadettide valik on oluline, sest sellest sõltub, kuhu nad teenistusse määratakse ja millises linnas jätkub nende edasine tööelu. „Tegelikult ei leia nii sideväelased kui ka logistikud rakendust ainult logistikakeskuses või staabi- ja sidepataljonis, vaid neid vajatakse igas kaitseväe üksuses,” möönis kapten Lepik. Et selle aastakäigu kadettidel pole valikus õhutõrje- või pioneerieriala, võib ekslikult tunduda, et nende teenistus ei saa jätkuda Tapal, kuid nii see siiski ei ole. „Oluline osa neist jätkab oma teenistust Tapal või teistes väeosades. Erialavalik ei lukusta neid kuhugi kindlasse Eestimaa nurka,” lisas kapten Lepik. Jaanuari viimastel päevadel tutvusid kõrgema sõjakooli 16. põhikursuse kadetid võimalike erialadega. Järgmisel kevadel lõpetavad kadetid saavad valida logistika-, side- ja jalaväeeriala vahel.
Tähtsad on isikuomadused
Erialad jaotatakse kadettide vahel selliselt, et 14 saab valida jalaväe, 6 side ja 6 logistika. Eriala valik peab olema tehtud märtsiks ning määravaks saab õppeedukus.
Kadettide valik on oluline, sest sellest sõltub, kuhu nad teenistusse määratakse ja millises linnas jätkub nende edasine tööelu. Tõenäoliselt jalaväeeriala kasuks otsustav kadett Gert Ristla rääkis, et tema tegi valiku varasema kokkupuute põhjal. „Et teenisin aega suurtükiväepataljonis, siis valin jalaväeeriala, sest seal on miinipildujad. Ma arvan, et
leian seal endale kindlasti rakendust,” ütles kadett Ristla. Kaalukausi jalaväe kasuks langetas kadett Ristla soov tegeleda rohkem inimestega ja põnevana tunduv edasine teenistus. „Ma kardan, et logistika eriala jääb võib-olla minu jaoks liiga tagasihoidlikuks ja mis puudutab sidet, siis mul ei ole varasemat kokkupuudet sidetehnikaga ja see ei ole kindlasti ka minu tugevaim külg,” sõnas kadett Ristla.
Eelnev teenistus mõjutab
Kadett Kristjan Saare jaoks andis erialade tutvustus just kindlustunnet, et tehtav valik on talle õige ja sobiv. „Et ma ise teenisin tagalapataljonis, siis nägin, kui huvitav seal oli, ja teengi valiku puhtalt selle põhjal logistikaeriala kasuks,” ütles ta. Sarnaselt teiste kadettidega tugi-
neb valiku tegemisel kogemustele ka kadett Aivar Roosalu, kes teenis aega Kuperjanovi jalaväepataljoni luurekompaniis ja soovib jätkata nüüd jalaväe erialal. „Minu valik on kindlasti jalavägi, sest see on olnud juba algusest peale mu siht. Logistika on küll elus väga kasulik, aga mulle selline arvutamine ja majandamine ei istu ning ma rohkem müttaks metsas,” muheles kadett Roosalu. Kadett Roosalu on ka kindel, et kui valib erialaks jalaväe, siis relvaliigiks tankitõrje, sest tegu on väga mitmekülgse üksusega. „Minu visioon näeb ette, et 2015. aasta suveks on minust saanud tankitõrjekompanii rühmaülem,” rääkis kadett Roosalu. Mathis Bogens KVÜÕA
FOTO: MATHIS BOGENS
SISSEASTUMINE KÕRGEMASSE SÕJAKOOLI
Sisseastumisdokumente saab esitada ajavahemikus 23. juuni – 6. juuli 2014. Sisseastumiskatsed toimuvad 23.–25. juulini 2014. Sinu küsimused on oodatud telefonil 717 6131 või sojakool@mil.ee. Rohkem infot www.sojakool.ee/tule-oppima
sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179 Peatoimetaja: nooremseersant Kairo Koik Küljendaja: reamees Madis Vaher Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Hendrik Reimand,
nooremseersant Siim Teder Fotograafid: veebel Ardi Hallismaa, nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Infograafik: nooremseersant Karl Hans Õunpuu
Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht
sõdurileht
VEEBRUAR 2014
3
Sõjamuuseumi täiendatud ekspositsioon jutustab üliõpilaste rollist Vabadussõjas Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras avasid 7. veebruaril Eesti Sõjamuuseumi püsiekspositsiooni täienduse, mis jutustab üliõpilasorganisatsioonide rollist Vabadussõjas.
FOTO: ESPER KAAR
Maarja Põld, 21 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Leian, et kindlasti on sellest kasu, sest seal saavad ajateenijad palju uusi kogemusi ja parema füüsilise vormi. Lisaks õpivad mehed korda ja distsipliini.
K
aitseminister tänas üliõpilasorganisatsioone kunagise panuse eest Vabadussõjas ja nüüdse panuse eest riigikaitsesse. „Meie kohus on anda tulevastele põlvkondadele edasi korras ja kaitstud Eesti,” ütles Urmas Reinsalu. „Me peame olema valmis rohkem andma, kui saama.” Kaitseministri sõnul on riigikaitsesse panustamine üliõpilasseltsidesse ja korporatsioonidesse organiseerunud üliõpilastele auasi, ükskõik, kas osaletakse ajateenija, reservväelase või kaitseliitlasena. „Selle kohustuse olete endale ise võtnud, liitudes akadeemiliste organisatsioonidega, mille liikmed on in corpore vabatahtlikena võidelnud Vabadussõjas ja kannavad Vabadussõja uljast vaimu,” sõnas Reinsalu. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on Vabadussõda põhiline, sest sõjalise võiduta ei oleks olnud Eesti riiki. „Noored mehed läksid vabatahtlikena Vabadussõtta in corpore, seltside ja korporatsioonide kaupa, sest nad uskusid Eesti riigi võimalikkusesse. Seltside ja korporatsioonide värvi-
Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras külastasid täiendatud ekspositsiooni. FOTO: KRISTJAN SAAR
des mehed tõid murrangu rahva hoiakuisse ning lahinguväljale,” ütles kaitseväe juhataja. „Eesti akadeemilised organisatsioonid on olnud ärkamisaja, Eesti Vabadussõja ja omariikluse vaimu järjepidevad kandjad.” Kaitseväe juhataja sõnul ei ole see nooruslik särts, millega mindi Vabadussõtta ja Eesti taasiseseisvumisel 1991. aastal telemaja ja teletorni kaitsma, kuhugi kadunud, akadeemilised organisatsioonid on rahvusliku meelsuse hoidjad. „Pidage meeles noori, kes tõid Vabadussõja kulgu pöörde, käituge nagu nemad, uskuge nagu nemad, siis on Eesti riigil tulevikku,” ütles kindralmajor Terras. Akadeemilise õhtu käigus kirjeldas Sõjamuuseumi asedirektor Too-
mas Hiio ettekandes tudengiorganisatsioonide rolli Vabadussõjas ning esitles korporatsioonide liikmetele muuseumi täiendatud ekspositsiooni. Kaitseväe juhataja kinkis tänuks Vabadussõjas osalenud üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele Vabadussõja-aegsed vintpüssid ja kaitseminister foto Vabadussõja mälestusehitisest Kaitseväe kalmistul. Vabadussõja mälestusehitise projekteerinud arhitekt Edgar Johan Kuusik oli Vabadusristi kavaler ja korporatsioon Vironia liige. Üritusel osalesid lisaks kõigile Eesti korporatsioonide liidu korporatsioonide esindajatele ka Eesti Üliõpilaste Seltsi, Eesti üliõpilaste selts Põhjala, üliõpilasselts Liivika, naiskorporatsioonide Filiae Patriae ja Lembela
liikmed. Ettepaneku sõjamuuseumi ekspositsiooni täiendamiseks tegi Eesti korporatsioonide liidu eesistuja korporatsioon Vironia möödunud aastal. 1915. aastal asutatud Eesti korporatsioonide liitu kuuluvad korporatsioon Vironia (asut. 1900), Fraternitas Estica (1907), Sakala (1909), Ugala (1913), Rotalia (1913), Fraternitas Liviensis (1918), Leola (1920), Revelia (1920), Tehnola (1921), Fraternitas Tartuensis (1929). Vabadussõjas osalesid liidu liikmetest korporatsioonid Vironia, Fraternitas Estica, Sakala, Ugala, Rotalia ja Fraternitas Liviensis. Artur Jugaste kaitseministeeriumi pressiesindaja
Vene keel Eesti kaitseväes Eesti kaitsevägi on taasloomisest saadik toiminud omamoodi suure integratsiooniprojektina, kus sisuliselt umbkeelsena teenistusse saabuvad noormehed saavad eesti keele selgeks ja soravaks. See ei ole küll lihtne ülesanne, kuid kõik võimalused selleks on olemas.
I
gal aastal kutsutakse üle 3000 noore mehe ja naise oma igapäevasest rutiinist eemale – täitma oma kohust Eesti vabariigi ees ning veetma kas 11 või 8 kuud ajateenistuses. Üpriski suurel osal neist (statistika andmeil lausa 15 protsendil) on eesti keele isegi algtasemel kõnelemisega raskusi, sest nende kodus räägitakse mõnes muus keeles, üldjuhul vene keeles. Kuidas ajateenistuses hakkama saada, kui lisaks muudele teenistuse jooksul ette sattuvatele ras-
kustele peab silmitsi seisma ka keele- näol. Loodetavasti säärast olukorda probleemiga? enam Eesti kaitseväes ei ole ning vene Kaitseväes on suhtlusel väga olu- keelt kõnelevatesse noormeestesse line roll. Ääretult tähtis on, et vajalik suhtutakse täpselt samamoodi nagu info jõuaks ülemustelt kõigi alluvateni teistesse. ning ka vastupidi. Ka pisikese üksuse Keeleoskuseta inimesed kipuvad sisene suhtlus on igati oluline, olgu tihtilugu ühte hoidma. Ehk on nende selleks siis mõne tulekäskluse and- hulgas mõni, kes oskab veidi paremini mine või suitsunurgas saadud nõu- eesti keelt ning abistab ka teisi. Sääraanne, kuidas paremini asjadega toime ses olukorras pole midagi positiivset, tulla. sest kogu aasta, mil Palju on meie Kaitseväes on suhtlusel ollakse ajateenistuümber aga inimesi, väga oluline roll. Ääretult ses, moodustatakse kes sellest suhtikkagi selline ring, lusest osa võtta ei tähtis on, et vajalik kus suheldakse saa, sest nad liht- info jõuaks ülemustelt enda emakeeles. salt ei oska esti Küll aga on ka palju keelt. Võõrkeele kõigi alluvateni ning ka noori inimesi, kes kõnelemine ei ole vastupidi. alustavad oma teeajateenistuses otsenistust nõnda, et selt keelatud, küll aga vaatavad pal- eesti keele oskus on allapoole igasujud kaitseväelased sellele viltu. See on gust arvestust, aga omal soovil või iseenesest mõistetav, et väljaõpe toi- mõnel muul põhjusel ei satu nad n-ö mub eesti keeles ning vene keelt seal võõrkeelt kõnelevasse gruppi ning ei aktsepteerita, küll aga on paljudel pärast Kevadtormi pole eesti keeles arvamus, et ka vabal ajal ei tohiks aja- kõnelemisega enam mingeid raskusi. teenijad omavahel mõnes muus kee- Eks see on kindlasti raske ning keerules rääkida. Liikvel on ka kuulujutud, line ülesanne, kuid olles ise positiivne, et väeosas võõrkeeles rääkimisele on õppimisele avatud ning huvitatud järgnenud lausa karistus kas seletus- inimestega suhtlemisest, siis on see kirja või legendaarsete kätekõverduste kindlasti vaeva väärt. Ka eesti keelt
FOTO: ESPER KAAR
Liisi Kroonmäe, 21 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Kindlasti võiks ja peaks läbima. Ma arvan, et ta õpiks seal rohkem meeskonnas töötama ja saaks kindlasti huvitavaid kogemusi. Ma arvan, et ajateenistus tuleb kindlasti kasuks neile, kellel ei ole veel plaane tehtud, siis on neil aega mõelda.
FOTO: ESPER KAAR
emakeelena kõnelevad ajateenijad on kindlasti nõus abikäe ulatama ning vajadusel tõlkima või seletama täpsemalt mõnda arusaamatuks jäänud tõika. Kuid vene keelt rakendatakse ajateenistuses ka veidi teistmoodi. Nimelt kasutavad päris mitmed noored Eesti mehed, kel emakeel ideaalselt suus, võimalust ning värskendavad vene keelt kõnelevate kaasvõitlejate abil oma teadmisi. Ollakse ju ikkagi meestega päevast päeva koos ning mõnel vabal hetkel loetakse usinasti vene keele õpikuid ning küsitakse vene noormeestelt abi, kui soovitakse mõne teema kohta täpsustusi. Eks vene keele ja ajateenistusega on täpselt samamoodi, nagu muude asjadega elus. Kui tahtmist ei ole ning vaeva ei taheta näha, ega siis ei juhtu ka miskit märkimisväärset. Ajateenistuse üks põhiline eesmärk on anda meestele uusi oskusi, mida ka tsiviilellu kaasa võtta, ning puuduliku keeleoskusega noormeestel on suurepärane võimalus harjutada eesti keeles suhtlemist ning hiljem tööturul ja eraelus paremini hakkama saada. Siim Teder
Ene Raud, 26 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Minu jaoks ei ole ajateenistuse läbimine oluline, samas ma arvan, et see tuleks noortele kasuks. Kindlasti saavad nad seal kasulikke oskusi juurde, näiteks läbis minu vend meditsiini kursuse, millest on terve elu kasu.
FOTO: MADIS VAHER
Nadja Haugas, 26 Kas sinu poiss-sõber peaks ajateenistuse läbima? Miks? Ma arvan, et see arendaks temas distsipliini, ta oleks kindlasti ka paremas füüsilises vormis. Kindlasti arendaks see temas ka sõnakuulekust ja nutikust. Samas, ega ma täpselt ei tea, ma pole ju ise ajateenistust läbinud. Seega ma arvan, et igaüks võiks selle läbida, selleks et teada saada, mida seal tegelikult tehakse.
4
sõdurileht VEEBRUAR 2014
Droonid – kas sõjanduse tulevik? Droonid on muutumas üha olulisemaks elemendiks tänapäevases sõjategevuses ja paljude riikide jaoks on droonide omamine muutunud juba auasjaks.
S
ee, kuidas USA droonid Pakistanis, Jeemenis või Somaalias edukalt ja inimelu ohtu seadmata oma ülesandeid täidavad, on muutunud igapäevaseks ega ületa tihti enam uudisekünnist. Samas tundub, et terve maailm on droonidest vaimustuses: nende tootmisele ennustatakse hüppelist kasvu, Poola investeerib droonidesse miljard dollarit ning ka Eesti kaitsevägi plaanib soetada päris oma droonid. Sõdurilehe toimetus uuris droonide ajalugu ja tulevikku ning tutvus ka Eestis droone tootvate ettevõtetega.
Ajalugu
Droonid või vähemalt idee mehitaTõnu Vaher juhib firmat Eli, mis valmistab Eestis droone juba kümmekond aastat. mata õhusõidukitest on peaaegu sama vana kui lennundus ise. Esimest jäädvustatud materjali iseseisvalt korda kasutati mehitamata õhusõidumaapeal asuvasse serverisse. Hiljem keid 1849. aastal, kui Austria kasutas Mis on droon? on võimalik kvaliteetse videopildi Veneetsia pommitamiseks kuumaDroon ehk mehitamata õhusõiduk on lennuvahend, mis töötab isevahendusel jälgida, mis kindlal ruutõhupalle. Õhupallide külge olid kinniseisvalt ega vaja inimese pidevat meetril teatud kellaajal toimus. See tatud viitsütikuga pommid, mis pidid juhtimist. tähendab, et ainult üks droon suudab vabanema, kui õhupall sihtmärgini iseseisvalt jälgida tohutult suurt maajõudis. Rünnak polnud muutliku tuule ala, mis on sõjalises luures kahtlemata tõttu väga efektiivne. Kuigi kuuma märkimisväärne edasiminek. õhupallid ei vasta täielikult eelmaini- Tänapäev Väljaspool militaarvaldkonda tud drooni kirjeldusele, oli tegu siiski Tänapäeval võib maailma õhuruumis esimese sammuga mehitamata õhu- kohata vägagi erineva võimekuse ja kasutatakse droone näiteks piirivalsuurusega droone. Mehitamata õhu- ves ning maa- ja merealade seires. sõidukite vallas. Esimesed tänapäeva droonidega sõidukeid liigitatakse nii kaalu, ots- Samuti on droonid leidnud kasutust sarnanevad õhusõidukid tõusid tarbe kui ka lennukestuse järgi. Näi- merereostuse avastamisel, põllu- ja taeva avarustesse 1960. aastatel, kui teks suurimad droonid kaaluvad üle metsamajanduses ning alade kaardismikroprotsessorite areng võimaldas kahe tonni ning võivad õhus püsida tamisel. Põhimõtteliselt saab droone digitaalsetel arvutustel ja elektrilistel kauem kui ööpäev. Väga kerged ehk kasutada kõikjal, kus on vaja võimaanduritel põhinevaid autopiloote luua. mikrodroonid kaaluvad aga alla 5 kg likult odavalt territooriume õhust jälSiiski oli droonidel GPSi-eelsel ajal ning nende lennukestus on oluliselt gida ning jäädvustada. suuri probleeme asukoha määrami- lühem. Niivõrd erinevate võimetega sega. Viimast tegid droonid peami- lennumasinate hinnad võivad samuti Tulevik selt kaudselt lennu kiiruse, kestuse erineda tuhandeid kordi. Ülevaate Olgugi, et droonid mängivad juba ja suuna järgi. Seetõttu leidsid selle erinevatest kõige populaarsematest praegu paljude riikide sõjaväes olulist aegsed droonid põhiliselt kasutust kas droonidest saab kõrvalolevast tabelist. rolli, ennustatakse neile veel helgemat Enamasti kasutatakse droone sõja- tulevikku. Näiteks Financial Times lendava sihtmärgina või luureotstarlisel otstarbel – näiteks luureks, len- ennustab, et droonide turg kahekorbel. Suurem läbimurre droonitööstuses davate sihtmärkidena või maapealsete distub järgmise kümne aasta jooksul. objektide hävitami- Juba praegu koolisaabus 1990. aastaseks. Terrorismitel, kui GPS muutus Suurem läbimurre vastases võitluses kõigile kättesaadaüksiksihtmärkide vaks. See parandas droonitööstuses saabus tabamisel on droooluliselt droonide 1990. aastatel, kui tatakse Ameerika ühendriikides nid muutunud võimet oma asueelistatuimaks vali- rohkem droonide piloote kui hävikohta määrata. GPS muutus kõigile kuks. Nende kiirus tajate ja pommitajate piloote kokku. Lisaks panustas kättesaadavaks. ja täpsus ületab Samuti võivad droonid tulevikus leida droonide plahvakordades inimvõi- kasutust vägagi üllatavates valdkontuslikku arengusse ka igasuguse mikroelektroonika mär- meid ning nad suudavad õhus püsida dades. Hiljuti lubas internetipood kimisväärne odavnemine ja digitaalse tavalennukitest tunduvalt kauem. Amazon, et hakkab tavalise postiteepildi- ning videotööstuse võidukäik. Samuti on droonidel oluline koht nuse asemel saadetisi koju toimetama Ühtäkki olid droonide kasutusvõi- luures, sest mehitamata õhusõiduki- hoopis väikeste droonidega, kuid tõemalused peaaegu piiramatud: nad tega saab inimelusid ohtu seadmata näoliselt võtab selle plaani realiseesuutsid iseseisvalt oma asukohta mää- edukalt jälgida ja jäädvustada vastase rumine veel veidi aega. Samal ajal rata, kiirust ja lennukõrgust vastavalt tagalas toimuvat. Ühendriikides välja- arendavad ühendriikide teadlased aga oludele reguleerida ning samaaegselt töötatud ARGUSe-nimelise 1,8 giga- juba droone, mis suudavad ise ruukaameraga suudavad mis orienteeruda ning otsuseid vastu kvaliteetseid video- ja pildimaterjale pikslise video reaalajas edastada. 1994. aastal tegi droonid filmida vägagi suurt maa-ala. võtta. Kindlasti hakkavad droonid esmalennu ka ehk kõige kurikuul- Näiteks võiks selle kaameraga varus- tulevikus nii inimeste igapäevaelus sam ja edukam USA hävitusdroon tatud drooni saata Tallinna-suurust kui ka sõjanduses olulisemat rolli ala filmima ning droon edastaks kogu mängima. Predator.
FOTO: SIIM TEDER
Droonid Eestis
Droonid pole Eesti jaoks sugugi kauge teema, sest ka Eestis on kaks ettevõtet (Eli ja Threod Systems), mis mehitamata õhusõidukeid valmistavad. Samuti plaanib Eesti kaitsevägi soetada 6 miljoni euro eest droone. Sõdurileht käis Elil külas ja tegi firma asutajaga intervjuu, et uurida, milleks Eestis toodetud droonid võimelised on. Eli valmistab kokku kolme tüüpi droone. Suurim nendest on Swan III klassi droon, mis tõuseb õhku katapuldi abiga ning kasutab maandumiseks langevarju. Tegu on sisep õlemis mootoriga
tollel ajal inimestel puudus oli. 1995. aastal hakkasime tootma erinevaid väljaõppevahendeid Eesti kaitseväele ning neid toodame siiamaani. Umbes kümmekond aastat tagasi alustasime koostöös kaitseministeeriumiga droonide väljatöötamist ja praeguseks on sellest saanud kaup. Milliseid lahinguülesandeid suudavad Eli droonid täita?
Eli droonidele on paigaldatud vaatlusseadmed, mis on kahest teljest pööratavad ja seega saavad nad ülevalt vaadata kõiki objekte, mis maapeal paistavad. Üldiselt kasutatakse väikestel droonidel kahte tüüpi sensoreid. Üks on tavaline kaa-
luure drooniga, mis suudab lennata mitmesaja kilomeetri kaugusele. Teine tootegrupp Eli AV.EE FOTO: U
portfellis on multirootorid ELIX-4 ja ELIX-XL, mis on pisikesed elektri mootoritega varustatud kopterid. Olgugi, et kopterid mahuvad keskmise suurusega seljakotti, suudavad nad lennata umbes 5 km kaugusele ning edastada kvaliteetset reaalajas videopilti. Lisaks nendele katsetab Eli ka uut, käest visatavat drooni, mis on oluliselt väiksem kui Swan III. See on niivõrd uus toode, et sellele pole veel nime antud. Lisainfot droonide kohta leiad kõrvalolevast tabelist. Tõnu Vaher, kui vana on teie ettevõte ja millega te alustasite?
Ettevõte on 27 aastat vana ning me alustasime lihtsate asjadega, millest
SWAN III
Antennid, mille abil lennuk maapealse juhtimiskeskusega ühendust peab mera, millel peaks olema võimalikult hea suurendus. Teine on infrapunakaamera, mis ka meie lennukil on olemas. Kui rääkida kaugemast luurest, siis droonile saab paigutada ka fotokaamera. Lennuk võib siis lennata näiteks 300 km kaugusele ja pildistada üles võrdlemisi suure ala ning tagasi tulla. Seda suudab ka meie droon. Eks võimalusi on veel, kuid see
sõdurileht
VEEBRUAR 2014
Nimetus
RQ-4 Global Hawk
RQ-1 Predator
Swan III
ELIX-XL
Tootja
Northrop Grumman
General Atomics
Eli Airborne Solutions
Eli Airborne Solutions
Pikkus x tiibade ulatus x kõrgus
14,5 x 39,9 x 4,7 m
8,22 x 14,8 x 2,1 m
1,96 x 3,08 x 0,36 m
1,09 x 1,08 m
Lennukiirus
575 km/h
130–165 km/h
70–150 km/h
0–36 km/h
Lennukaugus
14 000 km
1100 km
kuni 600 km; otseside raadius 100 km
5 km
Lennukestus
28 tundi
24 tundi
6 tundi
45 min
Kaal
14 600 kg
1020 kg
16 kg
4,3 kg
Hind eurodes*
>100 000 000
4 000 000
100 000
20 000
Lühikirjeldus
Droonide kuningas. Global Hawk on kaugelt kõige suurem, kiirem ja kallim droon maailmas. Õhusõiduk on varustatud parimate jälgimisseadmete, tavalise kaamera, soojuskaamera ja SAR-radariga ning suudab vaadata ka läbi pilvede.
Tõenäoliselt kõige edukam ja kurikuulsam hävitusdroon maailmas. Drooni on kasutatud terrorismivastaseks võitluseks Iraagis, Afganistanis, Pakistanis, Somaalias ja paljudes teistes kohtades. Drooni juhitakse satelliitside abil ning see suudab identifitseerida ning tabada ka väga väikeseid ja liikuvaid sihtmärke.
Swan III on suurim ja kalleim Eli toodetud droon. Et see kasutab õhkutõusuks katapulti ning maandumiseks langevarju, ei vaja droon spetsiaalset infrastruktuuri ning seda saab kasutada väga erinevates tingimustes. Droon on varustatud nii tavalise kui ka infrapunakaameraga.
Tegu on multirootori ehk mehitamata helikopteriga. Pakituna mahub see vaid seljakotti, kuid seda on võimalik kiiresti lennuvalmis seada. Multirootori eelis on selle võime õhus paigal püsida. Lisaks tagavad elektrimootorid väga vaikse lennu ning paarisaja meetri kõrguselt pole drooni kuulda ega näha.
5
*ÄRA ON TOODUD SÜSTEEMI UMBKAUDNE HIND, SEST TÄPNE HIND SÕLTUB KONKREETSE DROONI VARUSTUSEST NING VARIEERUB SUURESTI. FOTOD: UAV.EE, U.S. AIRFORCE
oleneb juba tellijast. Põhimõtteliselt saame drooni külge kinnitada veel 3–5 kg lisaseadmeid. Kas Eli droonidele on võimalik paigutada relvi või on need ainult luureotstarbelised?
Seda küsimust on meile esitatud nii kaua, kui me oleme droone valmistanud. Kindlasti saab sinna asju külge panna ja me oleme ka selle peale mõelnud, kuid kui tore pommi panek ikka on? Selles kategoorias lähevad ohutusreeglid ja standardid hoopis uuele tasemele ja praegu me küll ei tooda selliseid droone, kuhu pomme külge saaks panna. Teoreetiliselt on kõik võimalik ja ka droonist endast saab teha pommi. Droon valib objekti välja ja läheb sinna oma viimsele teekon-
droonid maksavad vähem ja suured rohkem. Näiteks multirootor (ELIX) maksab kuskil 10 000 – 20 000 eurot. Kui sinna külge panna rohkem sensoreid, siis tõuseb hind veel umbes 10 000 võrra. Droonide hind sõltub ka sellest, kui suured nad on ning kui kaua suudavad õhus püsida. Näiteks võib lennuvahendile osta tavalise aku või siis aku, mis annab lennuaega vaid 10 minutit juurde, kuid maksab neli korda rohkem. Teinekord on aga sõjaväel vaja just seda viimast 10 minutit ning siis ta on nõus ka rohkem maksma. Meie Swan-klassi lennuki puhul pole küsimus enam kümnetes tuhandetes, vaid hind võib
Siit avaneb langevari, mille abil lennuk maandub Pitot’ toru – mõõdab lennuki kiirust ja kõrgust
Gimbal ehk vaatlusseade, kus asuvad tava- ja infrapunakaamera nale. Kogu mõte on siiski selles, et asi, mida hävitatakse, peab olema vähemalt kümme korda kallim kui see, millega hävitatakse. Kui palju üks keskmine militaarotstarbeline luuredroon maksta võiks?
Hinnaskaala on väga, väga erinev. Üldiselt võib öelda nii, et väikesed
tõusta juba 100 000 euroni. Hind oleneb ikkagi konkreetsest varustusest, mis droonil kaasas on. Õhusõiduk üksi moodustab hinnast vaid väikese osa. Tegelikult me ei räägi mehitamata õhusõidukist, vaid me räägime süsteemist, mille üks osa on õhusõiduk. Sellele lisandub veel kontorikeskus, katapult ja igasugused tugisüsteemid, hooldusvahendid, akude laadijad jne.
Kas droonide opereerimine nõuab erilist väljaõpet ning kus seda õppida saab?
läheb sellisele pimedale missioonile. Droon on suuteline näiteks 300 km kaugusel käima, oma ülesande täitma ja tagasi tulema. Põhimõtteliselt võib ta ühes Eesti otsas lendu lasta, asjad kokku pakkida ja siis ta teises Eesti otsas vastu võtta.
Drooni, nagu igasuguse tehniliselt keeruka seadme, kasutamine nõuab väljaõpet. Selleks on olemas koolitused. Kui me oleme kellelegi oma mehitamata õhusõiduki müünud, siis tehakse ka vastav koolitus ja selle Kas droonid on radaritele nähtavad? läbimine tähendab, et sa suudad See sõltub drooni suurusest. Me drooni opereerida oleme katsetanud ning mingil määpaljudes eri kohtaral hooldada. Täna Juba praegu koolitatakse des üle maailma ja peame me näiteks saanud erinevaid Tartu lennukol- Ameerika ühendriikides tulemusi. Kõik sõlledžis mehitamata rohkem droonide tub konkreetsest lennust loenguid. radarist. Vanemad Sellist eriala nagu piloote kui hävitajate radarid droone ei mehitamata õhu- ja pommitajate piloote näe, kuid uuemad sõidukite käitanäevad. Droon on mine veel ei ole, kokku. radarile nähtav, kuid see on tõenäosest tema sees on liselt lähiaastate metalli, kuid et teema. seda on hästi vähe, siis peab radar olema hästi tundlik. Sisuliselt ei erine Mis on Swani puhul eriline ja miks droon õhus linnuparvest. see disain nii hästi töötab?
Tegu on plaaneriga. Me kasutame ühte teatud plaaneri tüübile omast tiiba, mis on hästi ökonoomne. Swanil on piisavalt energiat, et õhku tõusta, kuid tiivad ei ole nii paksu profiiliga, et palju kütust kuluks. See disain on praegu meie jaoks optimaalne, kuid ma ei ütle, et me selle juurde ka igavesti jääme. Sellist tiibade lahendust nagu Swanil kasutatakse maailmas hästi palju ja see on ennast tõestanud ning kõike ei tasu ka uuesti leiutada. Kui kaugel saab lennujuht teie droonidest olla?
See sõltub sidevahenditest. Meil on praegu sidevahendid, mis lubavad drooniga 50 km kaugusele lennata, seda opereerida ning ka reaalajas pilti edastada. Maksimaalse kütusekogusega suudab droon lennata oluliselt kaugemale, kuid siis ei saa operaator talle vahepeal midagi öelda. Droon
Kui tihti ja kui lihtsalt droonid alla kukuvad?
Kui meie ajaloost rääkida, siis selle kümne aasta jooksul, mil oleme droone arendanud, on kõike juhtunud. Et kaotusi vähendada, lisasime droonile langevarju ja erinevad elektroonilised ning mehaanilised lahendused selleks, et droon ka õnnetuse korral endale võimalikult vähe viga teeks. Viimase viie aasta jooksul ei meenu aga mingeid õnnetusi. On olnud näiteks õnnetuid starte, kus mootor ei lähe käima, kuid niisama alla kukkunud meie droonid ei ole. Mis saab droonide maailmas 50 või 100 aasta pärast ja mis plaanid on Elil tulevikus?
Kindlasti me laieneme ja just praegu planeerime lisahoone ehitamist. Eks iga ettevõte tahab laieneda. Me oleme juba 10 aastat droone valmistanud ja
nüüdseks teame enam-vähem kõike väikestest droonidest. Me teame, kuidas neid lendama panna, kuidas süsteemid töötavad ja kuidas neid ühendada. 50 või 100 aasta pärast lendavad kindlasti ringi droonid, mis suudavad iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Kindlasti luuakse ka lõpuks mõtlemisvõimelised inimrobotid. Võib-olla sõdur polegi enam rindejoonel, vaid istub oma kontoripunktis ja jagab robotitele ülesandeid.
Luuredroonid Eesti kaitseväes
Eesti kaitsevägi plaanib 2015.–2016. aastal osta päris oma luuredroonid. Täpselt pole veel otsustatud, milliseid mehitamata õhusõidukid hangitakse, kuid praeguste plaanide kohaselt peaks need tagama brigaadi tasemel toetust. See tähendab, et droonide lennukaugus peaks olema paarkümmend kilomeetrit ning need saaks toetada brigaadi väärtusliku luureinfoga. Näiteks saaksid droonid uurida, kus ja kuidas vastase väed paiknevad, kuidas need liiguvad, milline on relvastus, kus asub juhtimispunkt ning mis oleks parim sihtmärk. Selline teave on lahinguolukorras äärmiselt väärtuslik ning võib säästa palju inimelusid. Seni pole veel selge, kui palju droone Eesti kaitsevägi hangib, kuid selleks riigihankeks on planeeritud kuus miljonit eurot. Lisaks sellele osaleb Eesti 13 riigi ühishankes, millega soetatakse viis Global Hawk drooni. Global Hawki näol on tegu maailma suurima, kalleima ning kõige võimekama drooniga (vaata tabelit). Viie drooni ostmine maksab ligikaudu 1,3 miljardit eurot ning Eesti kanda on sellest 0,018%. Global Hawkide baas ehitatakse Itaaliasse, kuid Eesti saab vajadusel droonide kogutud infot kasutada. Hendrik Reimand
6
sõdurileht VEEBRUAR 2014
Tapal alustas jaanuaris ajateenistust kuus südikat neidu Selle aasta 6. jaanuaril alustas Tapal asuvas
kõik väga toredad ja mõistlikud ning tunnevad huvi, kas kõik on hästi.
õhutõrjepataljonis ajateenistust kuus neidu.
Kas soovitaksite ajateenistust ka teistele naistele?
Muidugi. Ma arvan, et see võiks lausa kohustuslik olla.
S
BK ja NAKi vältel teenivad tütarlapsed ühes rühmas, kuid pärast seda saavad nendest drillseersandid suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeripataljonis. Sõdurileht otsustas enne sõbrapäeva uute naisajateenijatega tutvust teha ning uurida, kuidas nende esimene kuu möödunud on. Alustanud kuuest tütarlapsest on pärast esimest kuud alles jäänud viis, sest üks pidi isiklikel põhjustel ajateenistusest loobuma. Et naised astuvad ajateenistusse vabatahtlikult ega ole selleks seadusega kohustatud, võivad nad 90 päeva jooksul pärast ajateenistuse algust sellest loobuda. Siiski tunduvad Tapal ajateenistust alustanud neiud kõrgelt motiveeritud. Just motiveeritus eristab ka neidude SBK rühmaülema nooremleitnant Egon Tangsoo sõnul naisi paljudest mees ajateenijatest. „Naiste puhul on eelis see, et nad on siin vabatahtlikult ning nad pingutavad tunduvalt rohkem kui paljud mehed. Füüsiliselt on nad küll meestest nõrgemad, kuid on näha, et nad annavad endast kõik. Kui mõni mees vingub, et ta ei jõua enam, siis kõik naised ikkagi üritavad.” Samuti usub leitnant Tangsoo, et naised saavad tulevikus drillseersandi ülesannetega hästi hakkama. Siiski leiab ta, et rühmaülema perspektiivist vaadatuna pole suurt vahet, kas rühmas teenivad ka naised või ainult meesajateenijad. Järgnevalt uurisime juba tütarlastelt endilt, miks nad ajateenistusse tulla otsustasid ning kuidas see neile siiani meeldib.
Gertu Soldan Miks otsustasite ajateenistusse tulla?
Ma olin vaid 12 aastat vana, kui otsustasin, et tahan ajateenistusse tulla. Ma tegelikult õpin veterinaarmeditsiini ja praegu ma ei plaani pärast ajateenistust oma õpinguid kuskil kaitseväelises organisatsioonis jätkata. Aga ma otsustasin, et ma tahan tulla, ja siin ma olen. Kas kaitsevägi vastas teie ootustele?
Jah, igati. Tegelikult võiks olla isegi veel intensiivsem, sest meil on siiani olnud üsna lihtne. Seni pole veel midagi kontimurdvat olnud, või midagi, millega hakkama ei saaks. Kuidas suhtuvad meesajateenijad sellesse, et te siin olete?
Üldiselt on tagasiside olnud positiivne, aga neil on vahel keeruline mõningatest asjadest aru saada. Kõige lihtsam näide on rivis marssimine. Et me oleme kõige lühemad ja seega rivi lõpus ning esimesed on võrdlemisi pikad, siis vahel ei jõua lihtsalt sammuga järele. Samas hakkab ka selline üksteisega arvestamine juba paika loksuma. See oli vist pigem esimeste päevade ja nädalate probleem. Kas soovitaksite ka teistel naistel ajateenistusse tulla?
Kuidas saaksid ajateenijad, kelle tüdruksõbrad pole kaitseväes, sõbrapäeva puhul oma kallimaid üllatada?
Seda on ajateenistuses päris raske teha. Võib-olla saaks paki või kingituse saata. Näiteks kui on vaba hetk, siis saaks helistada ning kulleriga saata näiteks lilled. See on üks võimalus. Kui raske on ajateenistus füüsiliselt ja vaimselt?
Ma arvan, et vaimselt on raskem kui füüsiliselt. Igasuguseid asju tuleb kogu aeg uuesti ja uuesti teha ning see on vaimselt tihti päris raske. Füüsiliselt ei ole hullu, sest ma tegin ka enne ajateenistust trenni. Kui kaua ajateenistuseks valmistusite?
Naisajateenijatel on omaette tualett ja duširuum, kuid peale selle jagavad nad kõiki olmetingimusi meesajateenijatega. FOTO: MARINA LOŠTŠINA
Jah, kindlasti. Siin ei ole midagi sellist, millega ei saaks hakkama. Kui endal on piisavalt tahtmist, siis saab kõigest üle. Enne siia tuleku otsustamist peaksid ennast kurssi viima sellega, mis siin toimub. Lihtsalt pea ees vette hüppamine pole hea mõte, kuid kui inimene on enda jaoks asja läbi mõelnud, siis miks mitte. Kuidas teie ajateenistuseks valmistusite?
Mul oli see idee juba 10 aastat peas olnud, selle ajaga ma suutsin end vaimselt valmis panna. Ma arvan, et vaimne valmisolek on olulisem kui füüsiline. Loomulikult tuleb kasuks, kui sa käid enne ajateenistust jooksmas ja teed trenni, aga selle omandad SBK jooksul ka. Kuid kui siia tulla vastumeelselt ja vaimselt selleks mitte valmis olla, siis on ajateenistus kindlasti keerulisem. Kas teie varustuses on ka midagi, mis on teistmoodi kui meesajateenijatel?
Ainus erinevus on see, et meie ei saanud kaitseväe aluspesu. Kõik muud vormi- ja varustuselemendid on täpselt samad ja mingeid erinevusi pole.
lobiini tase ja seetõttu ma ei jaksa väga joosta. Samuti on hommikune ärkamine päris raske. Vahetevahel on tundides väga unine olla ja lihtsalt ei suuda silmi lahti hoida. Kuidas on suhted teiste ajateenijatega?
Enamiku teiste ajateenijatega on positiivsed suhted, kuid on mõni selline isiksus, kellega on väga raske hästi läbi saada. Nad lihtsalt ei taha siin olla ja nende suhtumine ei ole meeldiv. Mis saab pärast ajateenistust?
See oleneb sellest, kuidas ma siin hakkama saan. Kui ei teki mingeid vigastusi, siis tahaks kaitseväkke edasi jääda. Kas teie väljaõppe ajal on olnud seikasid, kus olete midagi meesajateenijatest erinevalt teinud?
N-ltn Tangsoo: „Naiste puhul on eeliseks see, et nad on siin vabatahtlikult ning nad pingutavad tunduvalt rohkem kui paljud mehed.”
Te õpite drillseersantideks. Kas olete valmis, et panna terve rühm poisse ennast kuulama?
Et koju minna pole alati võimalik, siis ma arvan, et piisab juba sellest, kui helistada.
Miks otsustasite ajateenistusse tulla?
Airit Alumets
On küll jah. Midagi kergemat ma ei oodanudki ja siiani ei ole väga raske olnud.
Kõigiga ei saa nagunii hästi läbi, sest lihtsalt pole võimalik kõigile meeldida. Samas, meie rühm on hästi kokkuhoidev ja ka teised ajateenijad väljaspoolt meie rühma on hästi abivalmid. Siiani pole mingeid probleeme olnud.
Kuidas saaksid ajateenijad, kelle tüdruksõbrad pole kaitseväes, sõbrapäeva puhul oma kallimaid üllatada?
Ma arvan, et sellega ma saan hakkama ning kõva häält suudan teha küll.
Kas ajateenistus on siiamaani ootustele vastanud?
Kuidas on suhted teiste ajateenijatega?
Me oleme kõike täpselt samamoodi teinud. Nii nagu poisid teevad ees, peame meie järele tegema.
Andra Udeküll Mulle on alati meeldinud veidi teistsugused asjad kui teistele tüdrukutele. Mulle näiteks meeldib metsas roomata. Ma üritasin ka eelmisel aastal tulla, aga ringkonnal võttis vastamine liiga kaua aega ja seetõttu tulin sellel aastal uue seadusega.
kogu ajateenistuse olemus ja õhkkond. See, et kõik käib kindla korra ja plaani järgi, on äge.
Miks otsustasite ajateenistusse tulla?
Ma tahtsin minna kõrgemasse sõjakooli ning mõtlesin, et hea mõte on siin enne ära käia. Kas ajateenistus on siiani ootustele vastanud?
Nii ja naa. Mingil määral on natuke kerge, kuid üldiselt on ootustele vastanud.
Mis on siiani kõige raskem olnud?
Mis on siiani olnud kõige raskem ja mis on ajateenistuse juures olnud kõige meeldivam?
Minu jaoks on kõige raskem jooksmine, sest mul on madal vere hemog-
Kõige raskem on tervise tõttu olnud jooksmine. Kõige rohkem meeldib
Liis Pannal Miks otsustasite ajateenistusse tulla?
Põhjuseid on palju, kuid kõige olulisem on see, et soovin minna sõjakooli edasi õppima. Kas ajateenistus on siiani ootustele vastanud?
Jah, on küll. Kõik on siiani olnud enam-vähem nii, nagu ma seda ette kujutasin. Mis on siiani kõige raskem olnud ja mis on kõige meeldivam?
Hommikul üles ärgata on kõige raskem. Samuti on tunnis üleval püsimine kohati päris raske. Kõige meeldivam on seltskond. Me saame kõik omavahel hästi läbi ja ülemad on ka
Umbes kuus kuud varem hakkasin jooksmas käima ja trenni tegema. Te õpite drillseersantideks. Kas olete valmis, et panna terve rühm poisse ennast kuulama?
Ma arvan, et olen selleks valmis küll. Kindlasti ma ei karda seda, sest mu iseloom on väga tugev. Ma arvan, et saan sellega hästi hakkama.
Moonika Raudsepp Miks otsustasite ajateenistusse tulla?
Ma tahtsin ennast proovile panna, sest tahan minna edasi õppima kas sisekaitseakadeemiasse või siis sõjakooli. Ma käisin kaks aastat tööl ja töö kõrvalt oli väga raske füüsiliselt heasse vormi saada. Seega mõtlesin, et ajateenistus on hea valik, sest siin saab kindlasti heasse vormi. Kas ajateenistus on siiani ootustele vastanud?
Siiani on küll ootustele vastanud. Ma loodan ja usun, et läheb veel paremaks. Kuidas saaksid ajateenijad, kelle tüdruksõbrad pole kaitseväes, sõbrapäeva puhul oma kallimaid üllatada?
Näiteks võiks saata kaardi või kuidagi oma kallimat meeles pidada. Ega rohkem ei oskagi midagi soovitada, sest ajateenistus paneb sellele ikkagi teatud piirid. Kui raske on ajateenistus füüsiliselt ja vaimselt?
Füüsiliselt on küll raske. Ma pole aasta aega trenni teinud, sest töö kõrvalt ei jõudnud ja füüsiliselt annab tunda küll. Muidu on täitsa okei. Kas soovitaksite ajateenistust teistele naistele?
Muidugi. Miks mitte ennast proovile panna ja ennast ületada, kuid ma arvan, et naistele peaks see olema pigem vabatahtlik. Hendrik Reimand
sõdurileht
VEEBRUAR 2014
VS.
KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON
7
ÕHUTÕRJEPATALJON
„Sõdur vs. Sõdur” liigub uuele tasemele ja paneb kaks pataljoni vastasseisu! Punkte
jagades
võtame
arves-
se vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, innovaatilisust ja atraktiivsust,
seadusekuulekust
kaitseväelaslikku
käitumist
ja ning
loomulikult ka ajateenija sõpra – füüsist. n-srs Kaisa Rebane 280 punkti Puudub. Kõige kenam meesterahvas on n-ltn Hurt.
2 2
n-srs Raul Juur 295 punkti N-vbl Terje Rammo
2 2
5 kg juurde võtnud
Tüdrukuid 0. Üldse pole pilte. Polnud vaja panna, olulise sõbra pilt on sõjakooli plakatil.
0, mul on ainult üks tüdruku pilt ... mälus.
Ei ühtegi, aga tegelen sellega
14
2 0
2 1
Julmalt, ükskord sain isegi klubis sõduri allahindlust.
Just nii, õige, johhaidii
Selge, sain; ärge tehke nahka, mardid rsk
Käin toidupoes ja ostan midagi tervislikku süüa.
Vahetasin riided, sain neiuga kokku muidugi.
Sõltuda pidevalt teistest varustuse valikul ja planeerimisel. Eriti häirib väga kuuma või külma ilma korral.
Kilomeeter põrkamist metsa all
Päris naljakas on enamasti
Linnaluba
Kõik on olnud head põhjused
1 2 1
Pole haledat põhjust olnud
1 2 1 0 1 2
Positsioonist on suva, tahaks, et see võimaldaks olla füüsiliselt aktiivne.
Spordiinstruktor
Kui on kiire, pigem jätaks pigem panemata ja magaks kuuse all.
Ma olen meedik, ma magan medevacis.
2 1
Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?
268 punkti Nooremleitnant Ots
2 0
2 2
Olen muutunud enesekindlamaks
0
Naistele loomulikult mitte. Tegelikult ei usu, et see kummagi soo puhul eriti atraktiivne staatus on.
0 1 2
Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?
Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimunud on?
Päris palju on muutunud. Füüsilise poole pealt olen lahti saanud mitmest kroonilisest spordivigastusest. Psühholoogiliselt olen rahulikum situatsioonides, kus me peale röögitakse.
2
n-srs Margus Karro
n-srs Kaspar-Tanel Tuisk 274 punkti Nooremleitnant Ots Söön kiiremini kui varem
2 Mitu tüdruku pilti on sul kapis?
Kas ja kui palju suudad lõua tõmbeid teha? Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?
0
12, kui vaja, siis rohkem
0 1
Ei ole
0 2 1
Sain, šlang, jäta, ei saa aru
Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?
Sõidan koju
Mis on ajateenistuses kõige raskem?
Väljaloalt või puhkuselt tagasitulek
Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud? Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla? Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas bivi püsti panna?
1 0
0 2
20 Jah
Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?
Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?
2 2
Tasuta söök ja trenn Jalgu sidumas Mitte ühelgi
1 2 1 0
Ühe nööriga, 7 minutit.
2
Ehk siis; jätta Lähen koju
1 1 1
Pühapäeval tagasi tulla
Vana hea lõhkepakett Puugisüst Rühmavanem
Ei ole selle järele veel vajadust tundnud
1 1 2 1 3
Disaini uus relv jalaväelastele.
1
2
KR14
Tulevik
33
48
21
2
Nooremseersant Rebane paistab kindlasti silma oma suure motivatsiooni ja tahtega, lisaks on tervislik toitumine ja füüsiline treening tervisliku eluviisi alustala. Hea on tõdeda, et nõrgema soo esindajad pole sugugi nõrgemad kui teised, kuid nii suure üldfüüsilise testi punktisummaga võitleja peaks suutma teha ka mõne lõuatõmbe.
22
4
Nooremseersant Juur võib oma füüsilise võimekuse üle uhke olla, sest maksimumist jääb tal puudu ainult viis punkti; samuti suutis ta 30 sekundi jooksul kõige rohkem kätekõverdusi teha. Küll aga oleks pidanud ta täpsustama, kas viis lisakilo, mis juurde on tulnud, on lihas- või muu mass.
2 Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga kätekõverdust, kui suudad.
43 : 44 VÕITIS
ÕHUTÕRJEPATALJON
3
MicroBoom69
Mootorsae ja granaatidega oda
47
44
22
4
Nooremseersant Karro enesekindluse kasv on kindlasti seotud nooremallohvitseri kursusega. Oma uuele jalaväerelvale on ta väga huvitava nime andnud. Suuremast punktisummast jäi aga puudu soov mitte olla kaitseväe ametikohal.
22
3
Nooremseersant Tuisk on uue jalaväerelva loomisel kindel võitja. Mootorsae ja granaatidega oda kandmine võib ilmselt ohtlik olla, aga kindel on, et kui vastane teda sellise relvaga näeb, siis keerab ta kindlasti otsa ümber.
8
sõdurileht VEEBRUAR 2014
järgmises lehes
1
I FOTO: KAITSEVÄG
vaata videot
Eesti vabariigi 96. aastapäeva paraad. Toome teile ülevaate paraadil olevatest üksustest ja tehnikast. Samuti küsime publikult, kas nad jäid paraadiga rahule ja mis meeldis.
http://bit.ly/amarisf15c
Kairo Koik
2
sudoku Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!
Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.
Pilt 1 – Hävitaja F15-C maandus esmakordselt Ämari lennuväljal. Pilt 2 – Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras saatis Eesti laskesuusatajad olümpiamängudele.
FOTOD: SIIM TEDER
kuulutus
ristsõna
ÕPI MIINITUUKRIKS!
MEREVÄGI PAKUB TUUKRITE JA MIINITUUKRITE VÄLJAÕPET NING EDASIST TEENISTUST EOD TUUKRIGRUPIS VÄLJAÕPE TOIMUB BALTIMAADE TUUKRIKOOLIS TUUKRIKURSUSED KESTAVAD 6 NÄDALAT 01.04.–09.05.2014 Liepājas SOOVIJATEL ESITADA AVALDUS JA CV ALLTOODUD KONTAKTILE KATSED TOIMUVAD 05.–06.02.2014 MEREVÄES VASTUVÕTUKATSED: • 5000 m jooks • 400 m ujumine • 25 m vee all ujumine • kätekõverdused • kõhulihaste harjutus (istessetõus) • ABC test • meditsiiniline kontroll • inglise keele test • vestlus
ajalimiit 22 min 45 sek ajalimiit 10 min ajalimiiti ei ole ajalimiit 2 min ajalimiit 2 min lestade jalgapanek ja maski pähepanek 5 m sügavusel 65 punkti
NÕUDED KANDIDAATIDELE: • läbitud ajateenistus (või ajateenija pärast SBK läbimist) • keskharidus • väga hea eesti keele oskus • inglise keele oskus suhtlustasandil (STANAG 2222) • kohtulikult karistamata • väga hea tervislik seisund ja füüsiline vorm • distsiplineeritud • hea stressitaluvusega PAKUME: • huvitavat ja vaheldusrikast tööd miinituukritena EOD tuukrigrupis • osalemist rahvusvahelistel NATO õppustel ja riigisisestel miinitõrjeoperatsioonidel • vajadusel inglise keele õpet • ujula ja jõusaali kasutamist Kontakt ja info ltn Priit Kaasikmäe • e-post priit.kaasikmae@mil.ee • tel 717 7135
Tähelepanu!
Võida Sõdurilehe soe müts või veepudel! Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!
Ristsõna number 122 õige lahendussõna oli TURVISTIK Veepudeli võitis reamees Ranno Kena, mütsi reamees Raido Rinaldi Kuperjanovi jalaväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.