15. jaanuar 2014 by Sõdurileht

Rõõmuga teenis tusele vastu ehk masina alla ja marssima Üle 300 ajateenija alustas . jaanuaris oma teenistust.

Liis Lemsalu: sõdurileht „Oh ei! JAANUAR 2014 Mina küll relva ei julge näppida.”

sõdurileht

NR 1 (395) 15. Jaanuar 2014, issn 1736-3411

TAPA VALLUTATUD VASTASEL 100 HUKKUNUT. SÕJASAAGINA 78 VANGI, 3 KUULIPILDUJAT, 50 KASTI MOONA KOOS LINTIDEGA

sõdurileht JAANUAR 2014

juhtkiri

Külm on Mitte, et tühine –10 kraadi peaks sõdurile korda minema, aga viimase paari kuuga on jopega juba päris ära harjutud ja talve „ootamatu” saabu mine tekitab väikeseid ülemineku raskusi. Võiks öelda, et oleme lausa mugavaks muutunud. Joogipudel jope sisetaskusse ja metsa harjutusi tegema, aeg jälle karastuda! Ei näe, et ilmastikuolusid eriti kartma peaks, ega ka midagi muud kaitseväes, kuid sellegi poolest sattu sin ühel päeval vestlema rühmavane maga, kes ei tahtnud, et tema nime Sõdurilehes avalikustatakse. Talle tundus, et need „15 minutit kuulsust” tulevad tema karjäärile pigem kah juks kui kasuks ja mul ei tasuks teda torkida. Olin sellest avaldusest aga äärmiselt üllatunud ja tunnen, et on paslik üle korrata mõned meie tööd tutvustavad põhimõtted. Sõdurilehe toimetus on osa kaitse väe teavituskeskuse meeskonnast. Sõdurilehe toimetusse kuulud samas ka sina. Oma erialase töö ja panusega mistahes väeosas annad sa meile sisendi ja lugejatele väärt teema diskussiooni alustamiseks. Koostöö sinu ja meie vahel on oluline suhtluseks ja ühiskeele leidmiseks kõigi lugejate vahel. Meie eesmärk on rääkida sellest, mis toimub kaitseväes nii sõnas, pildis kui ka videos. Me teeme seda nii laiahaardeliselt kui võimalik ja kajastame kõike, sest me tunneme, et kui meie seda ei tee, jääbki lugu rääkimata. Seega tuletan meelde, et teavituskeskuse ja Sõdurilehe repor tereid ei ole vaja karta, me töötame kõik ühise eesmärgi nimel! Seekordses lehes mahtusid meie haardesse nii Tapa lahingud, „uus veri”, pataljonidevaheline mõõduvõtt kui ka jutud Kanadast. Need kaheksa lehekülge on esialgu piisavad, et täita sinu kümne-kahekümneminutiline lõunapaus ja tuua kohale need lood, mis muidu sinuni ei jõuaks. Head lugemist!

ELISTER KANGUR

nooremseersant Sõdurilehe peatoimetaja

Tsitaat „Meie partnerlus katab kõiki eriväelaste koostöö tahke,” ütles Eestit külastanud Ameerika ühendriikide Euroopa erivägede ülem kindralmajor Marshall Webb, avaldades lootust, et Eesti ja USA eriväelaste koostöö Afganistanis rahvusvaheliste jõudude koosseisus jätkub.

„Suurtükimehel ei pidanud aga närvid vastu ning see lasi oma mürsu Tapa poole teele …” Kuigi Tapa servalt Männikumäelt oli kuul da kümneid plahvatusi ja tugevat tulevahetust, ei maksa siiski arvata, et vaenlane taas Eestit ründab, tegu oli näidis lahinguga!

. jaanuaril möödus 95 aastat Tapa linna Punaarmee käest vabastamise lahingust. Selleks puhuks etendasid õhutõrjepataljoni kahuripatarei ajateenijad ja Puna armeelasi mängivad Kaitseliidu Viru maleva võitlejad näidislahingu. Eestlastele edukaks osutunud Vabadussõja lahingu tähistamist tulid vaatama ka paarsada Tapa koolilast ja linnaelanikku. „Vastase ülesanne oli mäge enda käes hoida, eestlastel see mägi vallutada,” kirjeldab lahingus eestlaste ründegrupi ülemat etendanud nooremleitnant Tõnis Tael. „Püüti paika panna see arvatav sündmuste käik, see, mismoodi inimesed võisid välja näha, mida nad tegid, kuidas ründamine ja kaitsmine käis; kõik see tuua tänapäeva ja näidata noortele, et see ei olnud niisama jalutuskäik. Sõda on ikkagi üks väga karm ja halb asi, mis maailma veel siiani hirmu all hoiab,” ütles Viru maleva teabepealik Hannes Reinomägi. Kogu lahingutegevus oli inspireeritud Maximillian Maksolly õlimaalist „Tapa vallutamine 9. jaanuaril 1919”. Et kõik võimalikult reaalne oleks, kasutati lõhkepakette ja paukpadruneid. „Soomusrongidelt tuleva suurtükitule” varjus liikusid õhutõrje ajateenijad Tapa poole. Männikumäe lähistel rünnati vastase salku pettemanöövriga, kus soomusrongi imiteerinud AS EVR Cargo Tapa depoode vedur alustas koos platvormile pai-

Näidislahingu aineseks olnud maalist „Tapa vallutamine 9. jaanuaril 1919” on teinud koopia Eino Karjalainen. gutatud suurtükiga ja ligi 30 mehega petterünnakut. Vastaste esimene kaitseliin taganes Männikumäe jalamile, misjärel alustas rünnaku põhiüksus nooremleitnant Tõnis Taela juhtimisel pealetungiga. Loetud minutitega jõuti vastase viimase kaitseliinini ja vastased vangistati. „Mis seal ikka, pauku oli palju ja väga tore oli,” vastas Tapa linna elanik Aadu küsimusele, kuidas etendus meeldis; ainult vastaseid „Eesti vägedele olevat liiga vähe olnud. alistuda.” Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts märkis, et kuigi näidislahing pole päris ajalooliselt truu, mängitakse siiski läbi Vabadussõja üheks pöördepunktiks osutunud lahing, millega üritatakse äratada laste ja noorte huvi kodumaa ajaloo vastu. Eriti tähelepanuväärne on Tapa vallutamise puhul just see, et lahingus ei hukkunud ühtki eesti võitlejat. Punaväelasi etendanud Kaitseliidu Viru maleva Tapa rühma ülema veebel Eino Porvali sõnul õnnestus lahingu läbimäng väga hästi ja kuigi talle vastast mängida ei meeldinud, on Eesti vägedele hea alistuda. Kohapeal pakuti külalistele ka sõdurisuppi ja sai näha ka näidislahinguks inspiratsiooni pakkunud maali. Lisaks toimus veel mälestusteenistus, näidati ajaloolist filmi „Nimed marmortahvlil” ja avatud olid näitused.

Ajalugu

Soomusrongid nr 1, 2 ja 3 koos 61 ohvitseri, 387 sõduri, 48 kuulipilduja ja 5 suurtükiga sõitsid 9. jaanuari hommikul kell 5 Lehtsest välja, saates ette luurajaid ja minööre. Teel parandati mitmel korral lõhutud raudteed ja kui seda tehti 3 km enne Tapat, kõlas vastaste poolt suurtükipauk. Kell 7.00 hakkasid soomusrongide dessandid üle väljade ahelikus Tapa on hea poole liikuma. Oli veel küllaltki pime, hakkas alles koitma. Põhja poolt avasid punased rongide pihta püssi- ja kuulipildujatule, kuid rongide tulega sunniti vastane 20 minuti jooksul vaikima. Tapal asunud punaste pataljoni staap ja mõned osad põgenesid Seene küla poole. Viljandi kommunistlik pataljon jäi aga soomusrongide seljataha. Kella 9 ajal langes Tapa soomusrongide dessantide kätte. Tulemustest kannab Tallinna telegrafeerides ette rinde staabiülem 9. jaanuaril kell 19.25: „Täna tegid meie soomusrongid Tapa ümbruses puhta töö. Vaenlane on Seenekülast, Niidu karjamõisast, Moe mõisast ja külast, Imastu (Mennikorbi) mõisast ja Torma külast välja peksetud. Tapa sild on ära lõhutud, aga võrdlemisi kergesti, saab varsti ära parandatud. Sõjasaagina langes soomusrongidele: 78 vangi, 3 kuulipildujat 50 kasti lintidega, 6 telefoniaparaati, palju kaablit

ja püssisid, 3 suurtükikuulide vankrit ja veel palju teist kraami. Tapa ümbrus on püsse täis. Vaenlane põgeneb paanilise kiirusega.”

Mäletame võidukat lahingut

Maximillian Maksolly õlimaal „Tapa vallutamine 9.jaanuaril 1919” kujutab soomusrongilt nr 3 välja saadetud dessanti. Kunstniku jaoks seati kohalikud väeosad võitluskorda ja demonstreeriti lahingut. 2006. aastal maaliti sellest koopia, mille tellis Kaitseliidu Viru maleva Tapa üksikkompanii pealik Jaan Viktor. Tapa vabastamise mälestuseks kinnitati Tapa raudteejaama seinale pronksist mälestustahvel, mis kujutas endast soomusrongirügemendi embleemi („lendav surm raudteel”) ja pealkirja „9. jaanuaril 1919. a murdsid soomusrongid punaste ikke Tapal”. Ka lahingute taaselustamine on austusavaldus Vabadussõjas võidelnud meestele. „See on meie ehe ajalugu ja selle üle saab ainult uhkust tunda,” lisas teabepealik Reinomägi. Elister Kangur Allikad: kolonel Karl Partsi artiklid ajakirjas Sõdur. 1928–1931 Allandi, H (2007). Tapal paiknenud soomusrongirügement sõnas ja pildis 1923–1940. Tapa: Trükk Pakett AS Õun, M; Noormets, T; Pihlak, J (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel

Kaitseväes teenib pommikoer Bruno Kaitsevägi võttis tee nistusse esimese pom mikoera, kelle töö sõja väepolitseis on täita erinevaid julgestusüles andeid. Ainsana Ees tis suudab koer Bruno otsida ka relvi.

aksa lambakoer Bruno Saules Vilkas asus teenistusse aasta alguses ja on sõjaväepolitseinikele oluline kolleeg. „Eelkõige tuleb tal kõrgete külaliste visiitide ajal teha erinevatel objektidel pommikontrolli. Sellisteks kontrollideks on olemas erinevaid vahendeid, kuid eriväljaõppe saanud koer on nendest kõigist vaieldamatult kõige kiirem ja tõhusam,” ütles sõjaväepolitsei ülema asetäitja major Meelis Sarapuu. „Meil on erinevate julgestusülesannete maht viimastel

aastatel kasvanud ja pommikoeri on kogu riigis väga vähe.” Seni laenas kaitsevägi koeri päästeametilt, kus seni olid ainsana Eestis sellise väljaõppega koerad. Lisaks lõhkeainetele suudab Bruno leida ka relvi. Samuti on ta edukalt sooritanud jäljekoera eksami ehk ta on võimeline üles võtma kadunud või põgenenud isiku jälje. Kaheaastase Bruno ettevalmistamine kestis poolteist aastat. Oluline roll koera koolitamisel oli päästeametil ning politsei- ja piirivalveametil. Ettevalmistus algas koera baastreeningust ning hõlmas ka koerajuhi koolitust. Alguses õpetati koerale kuuletumist, hiljem aga juba keerukamate ülesannete täitmist nagu näiteks jäljeajamist ja lõhke ainete otsimist erinevatest paikadest. Eelmise aasta lõpus sooritas Bruno edukalt eksamid ja sai vastava tunnistuse. Koera omaniku, sõjaväepolitseinik nooremveebel Martin Sihi sõnul jätkub nii koera kui ka tema enda väljaõpe edaspidigi. Samuti peab

Bruno igal aastal tegema ka vas-

tavad eksamid, mis lähevad koera jaoks aastaaastalt rangemaks. „Kogu aeg peab õppima, et pädevus säiliks ja areneks. Teeme kaks kuni kolm korda nädalas trenni ja tahame ka võistlustel osaleda, näiteks jäljeajamise võistlusel. Eelmisel aastal osalesime kuulekusvõistlusel ja saime neljanda koha,” ütles nooremveebel Siht. „Talle meeldib tööd teha ja vabal ajal on ta lemmiktegevus palli mängimine. Lisaks on ta vahel nagu väike

laps, nimelt meeldib talle süles istuda, hoolimata oma suurusest.” Major Sarapuu sõnul on teenistuskoerad mitmes NATO riigi sõjaväepolitsei üksuses, lähinaabritest on väga võimekas teenistuskoerte üksus Läti sõjaväepolitseil. Ta lisas, et praegu Eesti kaitseväel kindlat plaani rohkem koeri teenistusse võtta pole, kuid mõtteid selles suunas on.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179 Peatoimetaja: nooremseersant Elister Kangur Küljendaja: reamees Kim Õun Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: nooremseersant Kairo Koik,

foto: siim teder

reamees Hendrik Reimand Kujundaja: reamees Madis Vaher Fotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Operaator: nooremseersant Kristjan Kivistik

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

JAANUAR 2014

Pilt 1 (autor: Kristjan Saar)

Lõngad maha! 2014. aasta esimesel nädalal alustas ajateenistust üle 300 kutsealuse. Uute ajateenijate esimesed päevad kulusid sõjaväelise päevakava, distsipliini ja hügieeni nõuetega harjumisele.

Pilt 2 (autor: Siim Teder)

Kirde kaitseringkonna kaitseväelased vabastasid Tapa enamlaste käest. Taaselustatud lahingus osales ligi sada õhtutõrjepataljoni ajateenijat ja kohale oli tulnud üle viiesaja pealtvaataja.

Pilt 3 (autor: major Hannes Võrno)

23. detsembril tähistasid Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased jõule Eesti toidu ning kodumaalt saadetud kingitustega.

Pilt 4 (autor: Siim Teder)

3. jaanuaril kell 10.30 tähistati 94 aasta möödumist Vabadussõja relvarahu sõlmimisest Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad asetasid Eesti erinevais paigus pärjad Vabadussõja mälestussammaste juurde.

Pilt 5 (autor: Siim Teder)

Vahipataljon tähistas pidulike üritustega oma 86. aastapäeva. Muuhulgas asetas presidendi kaardiväkke kuuluv väeosa ka pärja president Lennart Meri hauale Metsa kalmistul.

sõdurileht JAANUAR 2014

Kaitseväe ühen datud õppeasu tused liitusid Erasmus+ programmiga

Vahipataljoni 86. aastapäev Jaanuari 10. kuupäeval tähistas vahipataljon traditsiooniliselt väeosa 86. aastapäeva.

P foto: KAITSEVÄGI

Kaitseväe ühendatud õppeasutused liitusid sellest aastast Erasmus+ programmiga, mis annab kõrgkoolile suuremad võimalused leida rahvus vahelisi partnereid ning õppejõududel ja õppuritel võimaluse ennast Euroopa riikide kõrgkoolides täiendada. „Liitunud koolidelt oodatakse teatud kvaliteeti, mis annab meie jaoks ka kindluse partnerite leidmisel. Lisaks saab programmiga taotleda raha, mis hõlbustab õppimist ja õpetamist rahvusvahelises keskkonnas,” ütles KVÜÕA õppekavade arendamise nõu nik Nele Rand. Ranna sõnul on Erasmus+ prog ramm esialgu mõeldud õppejõudude mobiilsuse toetamiseks. „Esimesed üliõpilased võiksid välismaale õppima minna 2015. aasta kevadsemestril. Programmist on kasu ka KVÜÕA tea dustegevuse arendamisele ja spetsiifili semate erialade kadettidele, kelleks on kõrgemas sõjakoolis näiteks õhu- ning mereväe põhikursused,” ütles ta. Erasmus+ programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada kõrgharidust ning suurendada kõrg haridusega seotud vaba liikumist Euroopas. Peamiselt tegeleb Eras mus+ üliõpilaste ja õppejõudude õpirändega, mille eesmärk on viia läbi õppetööd või võimaldada õppimist Euroopa riigi kõrgkoolides.

ataljoni aastapäeva tähistamine algas hommikuse rivistusega, kus pataljoniülem major Kaido Sirman tervitas kõnega nii praeguseid ajateenijaid kui ka isikkoosseisu. Pärast hommikust rivistust oli ajateenijatele plaanitud spordimängudega sisustatud päev, kus võistkonnad omavahel jõudu said proovida. Kõnes soovis väeosa ülem kogu vahipataljoni isikkoosseisule leidAastapäevarivistusel pidas kõne pataljoniülem major Kaido Sirman. likkust ja soovitas pidada meeles foto: siim teder kaitseväe põhiväärtusi: „Kogu vahi- sõudeergomeetril, veoki lükkamisel, Presidendi kaardiväeks kutsutud pataljoni isikkoosseisule soovin ma korvpallis ja lauatennises. Lisaks oli vahipataljonil on traditsiooniks patalleidlikkust väljaõppe ja igapäeva- võimalus õppeklassis korraldatud joni aastapäeval meenutada riigikaitse teenistuse kujundamisel nii, et see sudoku lahendamise võistlusest osa kõrgemat juhti, kelle teenistuses väetoetuks kaitseväe põhiväärtustele – võtta. Vahipatal- osa auvahtkond on olnud. Seoses aususele, ustavujoni ajateenija sellega asetavad vahipataljoni kaitsesele, distsipliinile Mart Meri: „Vahipataljon oli reamees Rene väelased oma pataljoni aastapäeval ja õppimisele. Siis Kopso sõnul on Lennart Meri hauale pärja. Endise jääb vahipataljon president Mere kõige lähem üritused hea presidendi poeg Mart Meri kommenkestma ka järgteeris pataljoni traditsiooni: „See on vaheldus igapäenevatel aastatel ja kaitseväe üksus.” pataljon oli vaelule: „Ajatee- väärt komme, sest vahi me saame edaspinijate jaoks on president Mere kõige lähem kaitseväe digi tähistada võite, saavutada tule- see hea vaheldus rutiinile ja välja üksus, kellega ta suhtles iga päev. Ta musi ja hoida kaardiväe väge!” õppele, nad saavad võtta osa sport- hindas vahipataljoni ja ma loodan, et Ajateenijatel oli võimalus päeva likest üritustest ja veeta teistmoodi vahipataljon hindas president Merd. jooksul mõõtu võtta täpsuslaskmises, aega kui tavaliselt.” Vahipataljoni aastapäeval tema kalmul käimine kinnitab seda, et suhted olid head.” Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. a Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsioon. Alates 20. maist 1939 loetakse vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuarit 1928. Vahipataljon taasloodi vabariigi valitsuse määrusega 1. veebruaril 1993. aastal.

Ameerika ühend riikide hävita jad asusid Balti riikide õhuruumi turvama

ajateenistusse kutsumi sega oma riigikaitselist

Kursuse ülem kapten Anri Šaduro sõnul peab selle kursuse lõpetaja teadma, kuidas käi tub rühm kompanii koosseisus ja oskab ühendada jalaväemanöövreid lahinguteenindus toetuse üksuste tegevusega. „Ajateenijatest aspirandid on hästi motiveeritud, sest paljudel neist on soov siduda oma ajateenistusjärgne elu kaitseväega ning minna edasi õppi ma kõrgemasse sõjakooli või lahingu kooli,” lisas kapten Šaduro. Seitsme nädala pikkusel kursu sel omandavad aspirandid jalaväe rühmaülema baasteadmisi – õpivad juhtimise üldaluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat ja taktikat. Lisaks käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel, relvastust, tulejuhtimist, pioneeri eriala, lahinguteenindustoe tust, sõjatopograafiat ning mobilisat siooniga seotud teemasid. Kursus lõpeb 21. veebruaril, kui kursuse edukalt lõpetanud saavad lõputunnistused ja reservohvitseride kursuse rinnamärgid. Reservrühmaüle mate baaskursuse läbiviimist ajateeni jatele alustati 1997. aastal. SL

VAATA AASTAPÄEVA VIDEOT:

www.bit.ly/ vahipatAP

Vahipataljonis alustas ajateenistust enim kutsealuseid pataljonis aasta esimese

foto: ARHIIV

Jaanuaris algas kaitse väe ühendatud õppeasu tuste lahingukoolis reservrühmaülemate baaskursus, kus osaleb 103 aspiranti.

foto: siim teder

Jaanuaris asus vahi

Eelmisest nädalast asusid Balti riikide õhuruumi turvama neli Ameerika ühendriikide hävitajat F-15C, mis asen davad seni õhuturbemissiooni täitnud Belgia hävitajad F-16AM. Praeguseks on Balti riikide õhutur bes osalenud 14 riigi lennukid. Oma valmisolekust missioonil osaleda on teatanud Ungari ja Itaalia. Baltimaad pole ainus õhuruum, mida turvavad teised NATO liikmesriigid. Nii näiteks kaitseb Belgia õhuvägi Luksemburgi õhuruumi ning Itaalia vastutab Slovee nia ja Albaania õhuruumi eest. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekus tesse ühiselt. Balti riikide õhuturbes osalevad riigid roteeruvad iga nelja kuu tagant. Kaks hävitajat on pidevas valmisolekus.

Kairo Koik

Viieliikmeline võistkond lükkab saja meetri pikkusel rajal aja peale DAFi veokit. Ülesande tegi veel raskemaks raja sujuv tõus.

Lahingukoolis al gas ajateenijate reservrühmaüle mate baaskursus

kohustust täitma 122 noormeest, osadest saa vad suveks juulikuus aja teenistusse kutsutavatele ajateenijatele jaoülemate abid ning teised autojuh tideks. „Värsketele vahipataljoni liikmetele soovin tahet ja kiiret kohanemist kaitseväe elukorraldusega, sest järgnevad kolm kuud on neil üsna pingelised ja tegevusrohked ning täis õppimist ja treenimist,” ütles vahipataljoni ülem major Kaido Sirman. Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul tuleb uutel ajateenijatel omandada nii riigikaitse põhitõed kui ka üksikvõitleja oskused. Lisaks peavad nad selgeks saama rivisammu ning kindlasti tuleb neil

Tallinnast, Tartust, Raplast, liidus või elukutselise kaitseväelaViljandist, Jõgevalt ja Saare- sena. Ajateenistuskohustust täitma kutmaalt saabunud kutsealused asusid ajateenistuskohustust sutakse vahipataljonis kolm korda täitma vahipataljoni sõjaväe- aastas: jaanuaris ja juulis eelkutsega politsei kompaniis ning nende ning oktoobris põhikutsega. Vastavalt kaitseministri määrusele toimub ajateenistus kestab 11 kuud. Vahipataljon on spet- järgmine ja tänavune suurim ajateenistusse kutsumine suvel 27. nädalal, sialiseerunud mil oodaeelkõige lintakse ligi nalahinguja Kaitseressursside ameti sõjaväepolitsei info kohaselt asus jaanuaris 1700 kutsealust. üksuste väljaLisaks õ p e t a m i s e l e . teenistusse üle 300 vahipatalSamuti täidab kutsealuse. jonile asuvahipataljon sid kutsekaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab alused ajateenistusse mereväebaasis, presidendi kantselei auvaht- tagalapataljonis ja Kirde kaitseringkonna ja paneb välja aukom- konna väeosades, kutsealuste hulgas panii riiklikeks ja kaitseväelis- on ka kuus neidu, nemad asuvad teenistusse pioneeripataljonis, suur teks tseremooniateks. Väljaõpe ajateenistuses on tükiväepataljonis ja õhutõrjepataljoUued ajateenijad ootavad lao ukse ees, reservarmee ja Eesti esmase nis. et kätte saada sõdurivarustus. kaitsevõime alus, andes põhiKairo Koik foto: siim teder teadmised riigikaitsest ning õpetades tegutsema ühtse nooremleitnant Eero Salmann õppida kaaslastega koos elama ja olema ning meeskonnana tegutsema. meeskonnana. Pärast ajateenisSõduri baaskursuse lõpetavad ajatee- tust täidetakse riigikaitsekoLeia meid Facebookist nijad rännakuga, kus kontrollitakse hustust reservväelasena oma facebook.com/s6durileht üksuse koosseisus, Kaitseomandatud teadmisi ja oskusi.

sõdurileht

JAANUAR 2014

„Sõdur vs. Sõdur” liigub uuele tasemele ja paneb kaks pataljoni vastasseisu! Punkte jagades võtame arvesse vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, innovaatilisust ja atraktiivsust, seadusekuulekust ja kaitseväelaslikku käitumist ning loomulikult ka ajateenija sõpra – füüsist. n-srs Mihkel Raadik 248 punkti Väikese laatsa uus meedik Kaalulangus

0 10 Veel mitte „Ära säbele” Parem mitte siin mainida Jooksmine Jõusaal Polegi käinud

Kindral 3

1 1 1 0 1 0 1 0 1 1 2 1 1

rms Henri Liiv 242 punkti

1 1

Veebel Pals Oskan hinnata rohkem seda, mis tundus iseenesestmõistetav (lähedased) 1 Ei suuda väga teha kahjuks, ajateenistuse lõpuks teen ühe Ei ole, omal tüdruk olemas Šlang, lebo-ots, pädev Lähen tüdruku juurde Kodust eemal olemine, üldse kõigest loobumine See, et kõik armastavad oma riiki!

1 1 0 1 1 1 0 2

Ma ei näe hästi rohelist värvi koos punasega Vaatan, et ajakirjanikutöö tun dub üsna huvitav 20 min, 3 nööri

1 2 0

rms Risto Paiste Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus? Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas? Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimunud on?

270 punkti

1 1

Naagel Voldin riideid kokku, teen voodit

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

Kas ja kui palju suudad lõua tõmbeid teha?

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Jah

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

„Just nii”, „selge, sain”

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Sõidan Saaremaale tüdruku juurde

Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Kellaaegadest kinnipidamine

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Laskelaagrid

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Ei ole käinud

Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Pooljaoülem

Mitme nööriga ja kui kiiresti suu dad pimedas bivi püsti panna?

n-srs Risto Jamul

2 nööri ja 4 minutiga

1 0 2 1 2 1 1 2 2 0 1

286 punkti

2 1

Pr Koppel Olen saanud julgemaks

2 10 Ei ole Hämming Naise juurde minek Tüdrukust eemalolek Multifunktsionaalne Rootsi taskulamp

1 0 1 0 1 1 0 1

Magus oli kapist otsa saanud ning käisin kommide asenduseks Neo-Angini küsimas Team šlangi ülem Mul on selleks mehed, kes teevad seda minu eest

0 0 2

Disaini uus relv jalaväelastele.

1 Valgusmõõkpüstol

Bumerang – ei kao kunagi ära, tuleb alati tagasi.

Nooremseersant Raadik üllatas eelkõige oma tugeva füüsise poolest, samas püüdsime ta kinni just jõu saalis, nii et üllatunud me tegelikult pole. Küll aga jääb selgusetuks, miks ta ei taha oma väljaloa tegevustest rääkida ning kes on laatsa uus ja ilus meedik. Sellegi poolest on tegu tugeva võistlejaga, kes jääb indivi duaalselt esikohta jagada.

Sel korral kõige nõrgema punkti summa teeninud reamees Liiva puhul jäi küsimärgiks just bumerangi-idee, sest vastasele pihta saades see ju enam tagasi ei lenda. Terve igaviku võttev bivi püstitamine ja liialt suur koduigatsus jätsid ta küll viimaseks, aga sedagi napilt.

Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga kätekõverdust, kui suudad.

30 : 31

VÕITIS

LOGISTIKA PATALJON

Optilise sihikuga, granaate heitev, 100 padruni mahutavusega AK-4

AK-69 (snäkihoidja, termovaatlusseade, ultra kerge raam ja varitsusvastane seade)

Loobus

43 (killuvesti ja kiivriga)

Vahipataljoni väljakutse logistikutele kukkus seega läbi. Üllataval kombel tõi boonusvoorust loobumine reamees Paistele siiski parima üksikvõistleja auhinna. Ajateenistusega neidude püüdmine, kellaaegadest kinnipida mine ja voodi korrektne tegemine teevad rms Paistest ühe tunnustust vääriva võitleja.

Ei saa mainimata jätta ka kahe nööri taktikat bivi püstitamisel. Võib-olla kõige raskema ülesande ette võt nud ja selle ka suurepäraselt läbi nud nooremseersant Jamul hiilgas boonusvoorus, kuid liigne magusa maiustamine ja vähesed ambitsioonid ametiredelil ei jätnud logistikuid siiski võiduta. Ausast duellist väljudes saab iga logistik hõigata – sel korral olime me paremad!

sõdurileht JAANUAR 2014

Vahipataljoni 150 meest võtsid Liis Lemsalul põlved nõrgaks Astud vahipataljoni võimlasse ja seinu kat vad moondamisvõrgud tekitavad koduse tunde, just nagu MB 1017 kas tis. Vähemalt kummine lõhn on sama. Taamal seavad bändimehed helitehnikat üles, ukse peal on reamehed: „Kas võib sisse tulla? Mis siin üldse toimub?”

jateenijaid ootasid tuntud laulja ja poliitik Tarmo Kruusimäe alias Kojamees ja superstaarisaate võitnud Liis Lemsalu koos bändiga. Enne, kui keegi lavale astus, asusid aga reamehed võimla põrandat maadlusmattidega katma ja esinejatele tutvustati sõdurielu.

Sõduri eluolu

„Oh ei, mina küll ei julge relva näppida,” ehmatas Liis esimeses ruumis, kuhu värsked nooremseersandid olid välja pannud suurema osa pataljonis kasutusel olevast relvastusest. Kuigi tutvumiseks toodi välja nii püstol USP, automaatrelvad Galil AR ja AK4 kui ka kuulipilduja MG-3 ja presidendi auvahtkonnas kasutusel olev vintpüss M-14, oli nii bändimeeste kui ka Liisi lemmik sõjaväepolitsei pumppüss Benelli M3T. Sõduri seljakott koos varustusega oli meeste jaoks raske ja nad arvasid, et ilmselt võtaks juba pataljoni väravani jõudmine naha märjaks. Ka Liisi vastus oli konkreetne: „Ma arvan, et mu vastus on ei, ma kindlasti ei kõnniks seda maad ära. Pole lihtsalt oma lihaste tugevdamisse liialt palju panustanud.” Kasarmutoa seinal ootas külalisi aga värvilistest knopkadest tehtud sõdurite sõnum –

„Liis” ja punane süda! „Ma vaatan, et siin on kapid rohkem korras kui mul kodus – mul on veel millestki õppida,” imestas Liis ja suundus tagasi võimlasse, kus Kojamees pidas loengut peamiselt Eesti rahvuse, kultuuri, keele, väärtuste ja traditsioonide hoidmise teemadel jõulude näitel. Läbiv joon oli isamaaarmastus, oma kodumaa ja vabaduse kaitsmine ning esivanemate väärtuste säilitamine ning Eesti kaitseväe ja ajateenistuse tähtsus ning vajalikkus. Teema läks sõduritele ka palju korda ja vastukaja oli intensiivne. Ajal, mil superstaar lavale pidi astuma, oli ta näost punane ja pisut närvis, väidetavalt polnud ta kunagi nii paljude meeste ees esinenud. Ligi 150 digimustrilise ees esinedes tekkis tihti ka dilemmasid sõduri eluolust. „Te siin väga vist ei tantsi, eks ole, ma ei mõtle, et praegu, ma mõtlen, et üldse ajateenistuses. Mingit diskoteeki teil siin ei ole. Isegi kui oleks, siis te peaksite üksteisega tantsima, see ju ka ei sobiks,” naljatles Liis. Kontsert oli nauditav ja lisaloo ajaks oli publik esinejaga juba ühise keele leidnud. Oli nalja ja naeru ning kontserdi lõpus ka pikk pildiseeria, kus nii mõnigi ajateenija soovis endast ja Liisist sõbrapilti. Esitasime pärast kontserti staarile ka mõne küsimuse.

laulu. Kas kunagi tuleb ka Liis Lemsalu ajateenijalaul? Miks mitte, sa praegu andsid mulle idee, istutasid seemne. Väga võimalik! Kas siis on Liis Lemsalu esinemisi ka mujal Eesti väeosades oodata? Kui selline lugu oleks juba valmis, siis ma ei näe mingit põhjust, miks mitte kõigile ajateenijatele esineda.

Ajateenijate nimel võib vaeva ka näha

Vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul oli kogu ürituse puhul tegu kaadri kingitusega ajateenijatele: „Et jõuluajal saavad paljud ajateenijad koju, siis korraldasime jõulukontserdi jõulupühadele eelneval nädalal. See oli pataljoni tegevväelaste kingitus meie ajateenijatele, kes said üritusest teada viimasel hetkel, et edastada jõulusoovid üllatusena.”

„Eesti otsib superstaari” neljanda hooaja võitnud Liis Lemsalu esimene kokkupuude muusikaga oli Norras, kus ta oli ühe projekti raames loodud koori liige. Tutvusid ka ajateenijate relvastusega. Kuidas suhtud relvadesse ja milline oli lemmik? Ma ei tea, kas see on ainult naiste üldine arvamus või ainult minu, kuid minule pole lapsest peale relvad eriti meeldinud … Tegelikult olen ma õnnelik, et mulle neid tutvustati. Panin kõrva taha üldised asjad, kus on see ohutusnupp (tule ümberseadur – toim) ja kuidas püssi üldse käes hoida.

Mis tunne on anda kontserti, kui sinuga samas ruumis on ligi 150 ajateenijat? Eks ta ole teistmoodi sellepärast, et mulle tehti varem ekskursioon ja ma sain väga selge pildi sellest, kuidas ajateenijad elavad. Enne olen Liis Lemsalu: „Pulss oli Kuidas ajateenisma lihtsalt piltide tusse suhtud? järgi oma järeldusi kõrgemal kui muidu.” Ma arvan, et ajateinud. Väga mõnus teenistus on osade oli, kuigi 150 mehe ees oli natukene hirmutav ikka ka, meeste jaoks väga tähtis. See on distpulss oli kõrgemal kui muidu. Mulle siplineeriv aeg, kus on kord ja täpsus väga-väga meeldis ja uued kogemu- ja ma arvan, et sellega varem mitte harjunud poistel on tulevikus palju sed on alati teretulnud.

lihtsam.

foto: Kristjan saar

Igal aastal tuleb aina rohkem naisi vabatahtlikult ajateenistusse. Kuidas sellesse suhtud ja kas tuleksid ka ise? Ma ei tea, mida see endaga kaasa toob. See vist ei ole meestega täpselt sama? Kogu väljaõpe ja varustus on sama. Erilisi erandeid ei tehta. Selge. Jaa, loomulikult, kui see on vabatahtlik ja neil on huvi ja soov, loomulikult läbigu ajateenistus. Ma ei tahaks seda öelda, aga minu jaoks see pigem pole eesmärk, kuid samas olen nii muutliku iseloomuga, et kunagi ei tea. Nii mõnigi bänd on teinud ajateenistusest ja kaitseväest

„Kontserdid ja muud üritused on vaheldus ajateenistuse rutiinile ja jätavad teenistusest positiivse mälestuse. Meile (tegevväelased – toim) valmistab see heameelt, kontserdid ja üritused on hea vaheldus sõduri igapäevasele väljaõppele,” lisas major. Küll aga mainiti, et artistid tasuta esinema ei tule ja suur osa oli pataljoni veebli korraldada. „Enamasti üritame ikka jõuludeks ja enne kevadet, Kevadtormi, sõduritele midagi teha. Ka kevadeks on juba esineja teada, aga seda me teile veel ei ütle,” lisas üritust läbi viinud nooremveebel Reimo Remmelgas. Lisaks on viimase poole aasta jooksul olnud ajateenijatel võimalus käia vaatamas korvpalli. Muidugi toimub see plaanitud vabal ajal. Ajateenijatel oli võimalus külastada ka kino ning vaadata eestikeelset filmi „Veregrupp”. Coca-Cola Plaza korraldas vahipataljonile eriseansi, nii et filmielamuse said ühel õhtul pea kõik väeosa ajateenijad. Elister Kangur

Teenistuses langenud ja vigastatud kaitseväelaste laste toetuseks esietendus näidend vaata videot www.bit.ly/oravilves

Esmaspäeval, 6. jaanuaril toimus rahvusooper Es tonia teatrisaalis Andrus Kivirähki uue näidendi „Orav ja Ilves” eksklu siivne esietendus. Ürituse eestvedaja oli Carolin Illenzeeri fond ja etendu selt teenitud tuluga toe tati teenistuses langenud või raskelt vigastatud kaitseväelaste lapsi.

arolin Illenzeeri fond sai alguse juba 2005. aastal, kui ohvitseride sõpruskond asutas 2004. aastal Iraagis langenud vanemveebel Arre Illenzeeri tütre Carolin Illenzeeri toetuseks temanimelise fondi. Väikese sõpruskonna poolt ühe lapse toetuseks mõeldud fondist kasvas 2011.

aastal välja samanimeline sihtasutus. Selle eesmärk on toetada Eestit teenides langenud või raskelt vigastada saanud kaitseväelaste laste haridust ja huvitegevusi.

Esmakordselt anti välja stipendium

Sõdurilehe toimetus jäädvustas ürituse videos ning intervjueeris etenduse autorit Andrus Kivirähki.

Mis moel on Carolin Illenzeeri fond ja teie Tänuõhtu Estonia teatris on fondi kirjutatud näidend jaoks juba mitmes toetuste kogumi- omavahel seotud? Ega need väga otseselt seks mõeldud üritus. Tänuõhtu külaliste seas oli nii kaitseväelasi, polii- seotud ei olegi, kuid fondi tuluõhtul on tikuid, ettevaja ju etenvõtjaid kui Esmakordselt andis fond dada mingit ka teisi, kes näitemängu. on fondi välja stipendiumi, mille sai Andrus Kivirähki näidendis kehastavad Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg Ivan Oravat ja preläbi aegade Anu Reet Samuudin, kes õpib Sai valitud sident Toomas Hendrik Ilvest. Lustakas loos aitab Ivan Orav presidenti isiklikes probleemisee näidend, des ning annab nõu, kuidas paremini mõista oma naist. Tegu on järjega Andrus Kivirähki toetanud. mis on kir- etendusele „Meri ja Orav”. Teiste hul- Võru kutsehariduskeskuses jutatud küll gas tänati foto: Siim teder õhtu jooksul ka Eesti kaitseväe juhata- natuke aega tagasi, kuid polnud veel kasid Andrus ja Kaspar proove tegema võib-olla ma veel täna õhtul teen seda. Vaatame, siin on ju kõik võimalused jat kindralmajor Riho Terrast ja jala- Andruse ja Kaspari ajapuuduse tõttu ning nüüd on tulemus käes. selleks praegu olemas. väekompanii Estcoy-16 kaitseväelasi. lavale jõudnud. Seega ootasime väiEsmakordselt andis fond välja stipen- kest põlvemüksu tagumikku, et tehke Kas ka teie plaanite fondi toeHendrik Reimand diumi, mille sai Anu Reet Samuudin, see nüüd valmis, ja fond just sellise tada? Eks see õilis tegu muidugi oleks ja põlvemüksu meile andis. Seejärel hakkes õpib Võru kutsehariduskeskuses.

sõdurileht

JAANUAR 2014

Kõrgema sõjakooli rakendus aitab tõlkida sõjan dusalast sõnavara Alates 9. jaanuarist saa vad Android-nutiseadmete kasutajad alla laadida eestiinglise-eesti militaarsõnas tiku, mis võimaldab kerge vaevaga tõlkida sõjandus alast sõnavara.

foto: KAITSEVÄGI

„Rakendus „Sõjakooli sõnastik” sisaldab kaitseväes olulisi termineid, üldkeelesõnu ja -väljendeid täienda-

des sel moel sõjandusterminoloogia andmebaasi Militerm,” ütles rakenduse projektijuht Epp Leete. Leete sõnul seisneb sõnastiku peamine erinevus Militermist selles, et siia on koondatud lisaks terminitele ka üldkeelesõnu ja -väljendeid, mis on kaitseväelastele olulised. „Üldjuhul ei hakata sõnastikku lisama termineid, mis Militermis juba esinevad,” sõnas Leete. Nutirakendust saab Google Play keskkonnast tasuta alla laadida ja see kasutab Google’i otsingut, mis tähendab, et see otsib kõiki kirjeid, kus sõna või täheühend esineb. Lisaks vastetele

eesti ja inglise keeles on rakenduses ka terminitega seotud muud infot, lühendeid, selgitavaid märkusi ja definitsioone. Rakendus uueneb automaatselt kaks korda kuus ja kõigil kasutajail on võimalik teha sõnastiku täiendamise ettepanekuid. Sõnastik põhineb peamiselt tõlgitud tekstidel ja sisaldab keelendeid, mille kogumisega on kaitseväe keelekeskus mitu aastat tegelenud.

veebel Kaarel Tasa otsus tas astuda kõrgemasse sõjakooli, et saada hea juhtimisalane haridus. Milline peab üks õige kadettveebel olema? Kadettveebel peab olema kindlasti aktiivne. Tal peab olema hea organiseerimisvõime selleks, et juhtida kadetikogu tegevust. Lisaks võiks ta olla julge, et avaldada oma arvamust. Kadettveebel peab oskama oma aega väga hästi plaanida, sest selle ametiga kaasneb palju täiendavaid kohustusi. Kasuks tuleb hea suhtlemisoskus, sest kadettveeblil on ka esindav roll. Kes on kadettveebel ja mis on tema ülesanded? Nagu ma enne ütlesin, on kadettveebli ülesanne juhtida kadetikogu. Tegu on kõrgema sõjakooli all üksusega, mis organiseerib kadettide igapäevaelu ja vaba aega. Kadettveebli aktiivsus väljendubki selles, et ta peab pidevalt kontrollima, et asjad toimiksid ehk organiseerima, suhtlema ja hoolitsema selle eest, et kadettide igapäevaelu mitmekülgsemaks muuta. Pean silmas näiteks sporditurniire, mälumänge ja ettekandeõhtuid. Kõige tähtsam kadetikogu sündmus on kevadel toimuv kadetiball, mille peakorraldaja on kadettveebel. Sellest

võtavad osa kõik sõjakooli kadetid, tegevväelased, väliskülalised – kohal on mitusada inimest. Enne sõjakooli olid sa pikalt instruktoriametis staabi- ja sidepataljonis. Mis pani sind otsustama kõrgema sõjakooli kasuks? Tegelikult tuli see otsus ajateenistuses. Minu rühmaülem leitnant Lepikmäe oli motiveeriv juht ning jättis endast väga hea mulje. Ta tegi oma töö huvitavaks ning ihaldusväärseks. Tegevteenistuses olles veendusin oma valikus, sest leidsin, et see on asi, mida mulle meeldib teha. Kas pärast aastat koolis õppimist on see ajateenija mõte ennast õigustanud? See mõte, mis reamees Tasal ajateenistuses tekkis, õigustas ennast täielikult. Isikuomadustelt olen juba selline, et mulle meeldib teha aktiivset tööd, sporti, organiseerida, juhtida – seda kõike pakub sõjakool. Tulevane töö on selline, mis sisaldab palju proovi kive ja põnevust. Ma arvan, et siit saab kindlasti väga hea kõrg hariduse. Miks peaks üldse ajateenija mõtlema sõjakoolis õppimisele? Ma arvan, et see idee võiks tekkida väliharjutusel, kus organiseeritakse midagi põnevat ja sellist, mis jääb pikemalt meelde. Kui kellegi eeskuju ka veel mõjutab või mõni sõber soovitab minna, siis tuleb otsus kergemalt. Tegu on ainukese haridusasutusega

Maaväe veebel: bareti kand miseks on vaja kogemust

Leia meid Youtube’ist youtube.com/sodurileht

Alates 2013. aasta no vembri lõpust on kaitse väes kasutusel uus vormi element – barett.

arett asendab maaväe ja mereväe tavavormi suviseid peakatteid pilotkat ja vormimütsi ning seda võib kanda ka välivormiga. Scoutspataljoni endise ülema ja kaitseväe juhataja sõjalise nõuniku kolonelleitnant Vahur Karuse sõnul tuli bareti kandmise algatus Scoutspataljonist: „Baretiga on välioludes tunduvalt mugavam, seda saab kanda aasta ringi, seda on lihtne kokku rullida ja kaasas kandes ei võta palju ruumi,” ütles Karus, lisades, et barett on palju funktsionaalsem kui praegused peakatted. Kaitseväe ajaloos on baretti ka varem kantud – 1990ndate lõpul kasutas baretti Balti pataljon, kaitse-

väe algusaastatel olid lühiajaliselt kasutuses laigulised baretid. Praegune barett võetakse kasutusele järk-järgult – kaks aastat on kaitseväelastel lubatud kanda mõlemat peakatet, lõplikult asendab barett tavavormi mütsi ja suvemütsi ehk pilotka aastaks 2016. Baretti kantakse nii väli- kui ka tavavormiga, kuid seda ei kanta väliharjutustel, seetõttu pole see ka ajateenijate vormivarustuse nimekirjas. Barette on nelja värvi. Maavägi võtab kasutusele rohelise, merevägi musta, sõjaväepolitsei punase ja kaitseväe orkester valge bareti. Õhuväelaste peakatted ei muutu, st õhuvägi baretti ei kanna. Mereväelastel säilib ka senise tavavormi nokaga mütsi kandmise õigus. Maaväe veebli staabiveebel Siim Saliste sõnul tuleb bareti – nagu paljude teistegi vormielementide – kandmist harjutada. „Barett on peakate, mis vormitakse kandja pea järgi ja

Eestis, kus saab sõjaalase kõrghariduse – see mõjutas minu otsust kõige rohkem. Kuidas sa valmistusid sõjakoolis õppimiseks? Lahendasin näiteks akadeemilisi teste. Sellest oli väga palju kasu. Hoidsin ka head füüsilist vormi, sest üldfüüsiline test on sisse saamisel üks määrav faktor. Kadettveebli ülesanne on juhtida kadetikogu, orgaTegevväelasena niseerida kadettide igapäevaelu ja vaba aega. üritasin jälgida foto: MATHIS BOGENS rühma- ja kompamaastikul olla ja tahaks seda nii kaua niiülemate tegevust, et õppida ja ise samas olukorras sama kui võimalik ka teha. häid lahendusi leida. Mida ütled praegustele ajateeniKuidas suhtusid sinu valikusse jatele? Soovitan neil nautida seda 8- või sinu lähedased? Nendele minu valik väga meeldis, 11kuulist ekstreempuhkust. Tegelikult kiideti ainult takka. Kindlasti oli see on ajateenistus väga mõnus aeg elus, otsus, mis mulle sobib ja kõik läheda- kus ise väga palju vastutama ei pea, sed olid ka seda meelt. Pere ja sõbrad kõik on kindlaks määratud. Tuleks toetavad mind ja kõige rohkem oli tähele panna, et selle aja jooksul saab teha väga palju huvitavaid asju. Ma otsusega rahul minu elukaaslane. soovitan nautida seda aega ja võtta Mis saab sinust pärast sõjakooli sellest maksimumi. Pärast, kui teenislõppu ja kus sa näed ennast tus läbi on, siis saab vastu rinda lüüa ja enda üle uhke olla. kümne aasta pärast? Kümne aasta pärast näen end kindlasti kaitseväes. Otsest eelistust mul Mathis Bogens veel pole, kuid mulle meeldib rohkem KVÜÕA selle kandmiseks peab olema kogemust,” ütles staabiveebel Saliste, kelle sõnul on mõttekas bareti kandmisel küsida nõu kolleegidelt, kes on teeninud näiteks Balti pataljonis ja sellega varem kokku puutunud. „Bareti kandmine eeldab teatud uhkust ja tahtmist baretti kanda,” lisas ta. Saliste sõnul kannavad baretti enamik NATO riikide vägesid. Bareti värvid on kogu maailmas üsna traditsioonilised – näiteks sõjaväepolitsei kannab enamikus riikides punast peakatet, roheline on maaväe, osades riikides ka merejalaväe värv, paljudes maades on soomusüksuste barett must. Kaitseväelaste seas on kõige enam küsimusi tekitanud bareti märgi asukoht. „Kui te kinnitate baretimärgi ettenähtud kohale baretil ning pähe pannes veendute, et pingutusnööride sõlmekoht on vertikaalselt täpselt keskel, siis ongi baretimärk õigel kohal. Mõne jaoks on see silma kohal, mõne jaoks veidi rohkem vasakul.” Kaitseväe barett on ühevärviline voodrile töödeldud vanutatud silmuskudum, mis on ääristatud naturaal-

Vastavad logistikapataljoni transpordikompanii sõdurid

Kadettveebel Tasa: ohvitseri amet muutus ajateenistuses ihaldusväärseks 16. põhikursuse kadett

küsitlus

foto: KAITSEVÄGI

Rms Martin Vaino

Kui palju trenni teed ja kas oled ajateenistuse jooksul vormi parandanud? Nagu kõigil, oli ka mul SBK lõpus hea füüsilise testi tulemus. Samas, kui oled selline mees, kes on terve elu spordiga tegelenud, siis tõenäoliselt läheb vorm ikka kehvemaks. Nendel, kes tulevad arvuti tagant, läheb vorm jällegi paremaks. Minu puhul on vorm enam-vähem samaks jäänud. Millise relvaga sooviksid ajateenistuse jooksul veel lasta? Kindlasti tahaks püstoliga lasta, selle USP-ga, mis kaadrikaitseväelastel on. Ma olen korra sellega lasknud ja see on päris hea. Ega sellel AK-4l ka midagi viga ei ole, kuid see on lihtsalt kobakas „aer”. Samuti tahaks lasta uuemate automaatrelvadega, näiteks AG-3ga.

foto: KAITSEVÄGI

Rms Karl J. Jürman

Kui palju trenni teed ja kas oled ajateenistuse jooksul vormi parandanud? Füüsiline vorm on kindlasti paranenud. Näiteks SBK jooksul võtsin 7 kilogrammi alla. Millise relvaga sooviksid veel ajateenistuse jooksul lasta? Praegu oleme ainult AK-4ga lasknud, kuid kindlasti tahaks proovida veel KSP-58 kuulipildujaga laskmist.

foto: KAITSEVÄGI

Rms Janno Kalvet Staabiveebli Siim Saliste baretti ehib jalaväe relvaliigi mütsimärk. Mütsimärkidega saab lähemalt tutvuda ajakirja Sõdur 2013. aasta kolmandas numbris. foto: KAITSEVÄGI

sest nahast musta värvi kandiga, mille sees on pingutusnöör. Baretil kantakse mütsimärki, mis on üksustel ja relvaliikidel erinevad. kaptenmajor Ingrid Mühling KVPS strateegilise kommunikatsiooni osakonna pressijaoskonna ülem

Kui palju trenni teed ja kas oled ajateenistuse jooksul vormi parandanud? Enne kaitseväge tegin päris palju trenni, kuid praegu ei viitsi väga. Samas olen tugevamaks saanud küll. Ma mäletan, et alguses, kui sain täisvarustuse kätte, siis jõudsin vaevu kasarmusse kõndida, nüüd on tunduvalt kergem. Millise relvaga sooviksid veel ajateenistuse jooksul lasta? Kuna praegu olen kuulipilduri abi, siis tahaks lasta kuulipildujaga. Samuti ei ütleks ära tankitõrjerelvaga laskmisest.

sõdurileht JAANUAR 2014

Rohelise bareti poeg Eesti kaitseväes Miks otsustas 24aasta ne Kanada noormees Veiko Parming Eestisse aega teenima tulla, kui paljud kohalikud noor mehed hoiavad sellest paaniliselt eemale?

ündisin ja kasvasin üles Torontos. 2013. a kevadel sain inseneri magistrikraadi ning alates juulist teenin Kuperjanovi jalaväepataljoni miinipildujapatareis. Kuigi ma ei ole varem Eestis elanud, olen kogu elu ennast eestlasena tundnud. Minu isa, Tõnu Parming, oli Ameerika ühendriikide kaitsejõududes roheline barett (nii kutsutakse Ameerika ühendriikide armee erijõudude liikmeid) ning on Vietnami sõja veteran. Hiljem võitles ta poliitilisel lahinguväljal Eesti vabaduse taastamise nimel. Miks ajateenistus Eestis, mitte Kanadas? Seda on minu käest palju küsitud. Kanadas ei ole ajateenistus kohustuslik ja suhtumine sellesse on ka teistsugune. Eesti on väike riik, mille vabadust ei saa pidada iseenesestmõistetavaks. Seega on loogiline ja korrektne, et eestlane peab olema valmis kaitsma oma kodumaad. Ma ei saa öelda, et ma oleksin suur militaarhuviline. Pigem otsustasin ajateenistusse tulla aatelistel põhjustel.

Jõulud veetis rms Parming Eestis. foto: jaanika ojakõiv

Mida sa teadsid ajateenistusest ja Eesti kaitseväest enne siia tulekut? Väliseestlastest on vähesed Eestis ajateenistuses käinud. Seega pidin aktiivselt otsima informatsiooni kaitseväe ja selles teenimise kohta. Õnneks on mul Eestis palju sõpru, kelle käest oli mul võimalus informatsiooni saada. Tuleb nentida, et ajateenistuse kohta kuulsin nii positiivset kui ka negatiivset, see aitas mul otsust langetada. Lisaks leidsin internetist International Centre for Defense Studiesi välja antud ajateenistuse kohta tehtud uuringuaruandeid, mille alusel otsustasin, et tahaksin Kuperjanovi jalaväepataljoni aega teenima tulla. Kaitseressursside ameti kodulehel oli samuti palju informatsiooni ning ametnikud olid väga abivalmid.

Mis kuuldust vastas tõele ja mis Samuti õpib ajateenistuses tsiviilelu mugavusi väärtustama. mitte? Tõele vastas see, et peab palju seisma ning käima – jalgade hool- Ütle mõni julgustav sõna noordamine on väga tähtis! Väär on aga tele, kellel on ajateenistus alles see, et ülemad on ülbed ja ebaõigla- ees. Tsiviilisikule võib elu ajateenissed. Mõni on küll rangem, kuid ilma erandita peavad nad kinni kaitseväe tuses tunduda nagu teine maailm. Mõni võib-olla distsipliinist ja reegei suudagi ette listikust. Respekt on „Ajateenistus on auasi.” kujutada, et selvastastikune – need, lest võiks saada kes suhtuvad ülemasse lugupidavalt, teenivad ka tema tema igapäevaelu. Aga ära noruta! Väga vähesed tunnevad end kohe ajaaustuse. teenistuse alguses mugavalt. Kindlasti Kuidas oled seni teenistusega aitavad usk ja enesekindlus. rahule jäänud? Üldiselt olen rahul. Kõige rohkem sudoku Puzzle 1 (Hard, difficulty rating 0.65) meeldivad inimesed ja toit, põnevad on ka laskeväljaõpe ja lahinguharjutused. Julgen öelda, et rahulolek 2 ajateenistusega sõltub paljuski oma lähenemisest. Viriseja leiab iga päev 2 9 rohkem kui sada asja, millega mitte rahul olla: „Miks on vaja hommikul 6 1 kell kuus üles tõusta?”, „Miks peab kapp korras olema ja välimus ühe 6 5 7 1 sugune?”, „Miks ei tohi vabal ajal voodis lamada või enne magamaminekut 1 internetis olla?”. Need pisiasjad tagavad ajateenistuses distsipliini, korra ja võitlusvõime. Ise pean ennast indi7 4 vidualistiks ning valetaksin, kui ütleksin, et teenistuse elukorraldus on mu lemmik. Kes aga aktsepteerib, et kaitseväes ei saa kõiki asju kontrollida, 3 2 saab aru, et ajateenistuses on ka palju kasulikku: näiteks meeskonnatöö, tei5 9 3 neteise toetamine, oma piiride ületamine, meheks või naiseks kasvamine.

Miks peaksid teised väliseestlased Eestisse aega teenima tulema? Väliseestlase jaoks võib ajateenistus Eestis olla hariv kogemus. Lisaks sõjaväelisele väljaõppele on võimalik keelt, eestlasi ja Eestit paremini tundma õppida. Ajateenistuse puhul ongi atraktiivne see, et siin peab eesti keeles rääkima. Seejuures tuleb kannatlik olla, sest keeleoskus areneb tasapisi. Ajateenistus ei ole spordilaager ja kaitseväekohustus ei lõppe ajateenistusega. Ajateenistus on auasi. Ruwe Saare

6 6

1 3

2 4 9

5 7

8 1

Generated by http://www.opensky.ca/~jdhildeb/software/sudokugen/ on Wed Jan 8 11:54:55 2014 GMT. Enjoy!

kuulutus

ristsõna

ÕPI MIINITUUKRIKS!

MEREVÄGI PAKUB TUUKRITE JA MIINITUUKRITE VÄLJAÕPET NING EDASIST TEENISTUST EOD TUUKRIGRUPIS

VÄLJAÕPE TOIMUB BALTIMAADE TUUKRIKOOLIS TUUKRIKURSUSED KESTAVAD 6 NÄDALAT 01.04.–09.05.2014 Liepājas SOOVIJATEL ESITADA AVALDUS JA CV ALLTOODUD KONTAKTILE KATSED TOIMUVAD 05.–06.02.2014 MEREVÄES VASTUVÕTUKATSED: • 5000 m jooks • 400 m ujumine • 25 m vee all ujumine • kätekõverdused • kõhulihaste harjutus (istessetõus) • ABC test • meditsiiniline kontroll • inglise keele test • vestlus

ajalimiit 22 min 45 sek ajalimiit 10 min ajalimiiti ei ole ajalimiit 2 min ajalimiit 2 min lestade jalgapanek ja maski pähepanek 5 m sügavusel 65 punkti

NÕUDED KANDIDAATIDELE: • läbitud ajateenistus (või ajateenija pärast SBK läbimist) • keskharidus • väga hea eesti keele oskus • inglise keele oskus suhtlustasandil (STANAG 2222) • kohtulikult karistamata • väga hea tervislik seisund ja füüsiline vorm • distsiplineeritud • hea stressitaluvusega PAKUME: • huvitavat ja vaheldusrikast tööd miinituukritena EOD tuukrigrupis • osalemist rahvusvahelistel NATO õppustel ja riigisisestel miinitõrjeoperatsioonidel • vajadusel inglise keele õpet • keskmisest suuremat töötasu, mis tuleneb väljaõppest, kvalifikatsioonist • ujula ja jõusaali kasutamist Kontakt ja info ltn Priit Kaasikmäe • e-post priit.kaasikmae@mil.ee • tel 717 7135

Tähelepanu!

Võida Sõdurilehe soe müts või veepudel! Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)! Ristsõna number 120 õige lahendussõna oli KUULIRAHE Õnnelik termokruusi võitja oli

madrus Kristo Kalnin, miinilaevadivisjoni Sakala ajateenija. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale. Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.