Detsember 2013

TUTVUSTAME MEEDIASÕDUREID

Nutitelefoniga lahingusse

Kes on need ajateenijad, kes teevad Sõdurilehte?

USA arendab välja pilve­tehnoloogiat kasutavat mobiilsete seadmete võrku.

2

Sõdur versus sõdur on sõdurileht tagasi DETSEMBER 2013

1

Omavahel võtavad mõõtu ­ ­lausa kolm ajateenijat.

3

3

sõdurileht NR 18 (394) 19. DETSEMBER 2013, ISSN 1736-3411

Sõdurileht läbis nooremallohvitseride rännaku ILLUSTRATSIOON: KIM ÕUN

Sõdurilehe toimetus jalutas koos staabi- ja sidepataljoni nooremallohvitseri kursuse (NAK) õppuritega kaasa nende lõpurännaku.

O

lgu, tunnistame üles, et pooled meist ei teinud seda vabataht­ likult, vaid osana eriala NAKi õppest, kuhu meie, meediasõdurid, ka kuulusime. 9. detsembri hommik oli lumine. Meediasõdurite 6 tulevast nooremallohvitseri ja 4 autojuhti jao­ tati sidekompanii võitlejate jagudesse.

Kell 6.00 saime rännakukäsu. Meie põhiülesanne oli saada nooremall­ ohvitseriks.

Järgnevad väljavõtted Sõdurilehe reporterite logidest, videoülesvõtete kirjeldustest või intervjuudest asja­ osalistega.

Kell 7.15

Esimese jao motoriseeritud rännaku stardini on aega 5 minutit. Vastab õppur Ahto Järve (nüüdseks on kõik õppurid nooremseersandid – toim).

Milline enesetunne on?

Jube! Hirmus!

Mis seal siis hirmsat on?

Ma ei tea. Ma kardan varitsusse jääda. Kardan surma saada. Ma kar­ dan, et ma ei jõua, pean pooleli jätma ja siis kõik naeravad pärast. Ja siis jään kapraliks! Olgu. Ma pean minema!

Kell 10.26

Teine jagu on UNIMOGi kastis ja lii­ gub Soodla metsade poole. Rahuli­ kuma närviga õppur naudib veel vii­ mast unenatukest ja siis see juhtub …

Oleme sattunud varitsusse ja vas­ tane avab auto pihta tule.

Staabi- ja sidepataljoni nooremallohvitseri kursuse lõpetanud läbisid ligi 70 kilomeetri pikkuse rännaku Soodla metsades ja Männikul. hakkama.

Ka vastast imiteerinud nooremvee­ bel Imre Nemvaltsi sõnul oli rünnak iseenesest hea: „Jõudsite mu kiirelt maha võtta. Otsiti korralikult läbi ja saadi järgmise punkti koordinaadid kätte.”

Kell 13.41

Jõudsime kolmandasse punkti.

Teine jagu on esimese jao juba rajal Teise jao teises punktis ootab meid kinni püüdnud ja avastasime, et üksus kiirrünnak vastase kullerile, kes tea­ valmistus tegema kattetulega rünna­ daoleva info põh­ kut. Üheskoos jal asetseb praegu Õppur Peeter Rõbakov: otsustati, et rün­ ühes metsa­tukas nak viiakse läbi meie lähedal. „Väga hästi läks, ei näinud kahe jao koossei­ Üksus võtab end kordagi vastast.” sus. ahelikku ja meie Õppur Roland ees on üks äärmi­ Roose ülestunnistus: „Päev 1. Rännak selt tihe kuusenoorendik, nähtavus on olnud raske, šokolaad hakkab juba on peaaegu olematu. Vastane on pea­ otsa lõppema, ma ei tea, mida ma tuseks tõesti ühe suurepäraselt varja­ ülejäänud päevad teen. Kohe lähme tud positsiooni valinud. Sahinad läbi edasi rünnakule, ma ei tea, kas me okste, vaikus, jaoülema märguanded sealt eluga tagasi tuleme. Kui tuleme, üksusele „joon-joon”. siis ma annan teada, kuidas mul šoko­ Vastane avas tule! Vastab rün­ laadiga läheb.” nakul jao vasakusse serva jäänud võit­ leja õppur Peeter Rõbakov.

Kell 13.50 Kuidas rünnak õnnestus?

Avastame, et me ei peagi seda punkti Väga hästi läks, ei näinud kordagi ründama ja punktis on hoopis füü­ vastast. siline harjutus, kus iga jao liige peab Aga siiski läks hästi? panustama ühtse lõpptulemuse nimel.

Väga hästi. Ma usun enda jakku ja Esimene jagu on oma liigse pingu­ nad said oma ülesandega väga hästi tuse pärast pettunud. Algab võistlus,

Kell 11.36

rammumeestele tuntud sangpommi hoidmine ees, sirgetel kätel. Jao kom­ bineeritud aja kokkuvõttes saab parim jagu õhtuseks võistluseks eelise. Mis see eelis on? Seda ei öelda.

Emotsioon: kohati põlvini ula­ tuv kohev lumi ja soised teeolud on meeste jalad muutnud märjaks. Tege­ likult lausa ligumärjaks. Kes ei võt­ nud piisavalt varusokke, on pettunud, kes võttis, on õnneseen.

kohal lõdisemist jõudis kohale kaua­ oodatud vastase kolonn. Üks minut lahingut ja hävitustöö tehtud. Viie vas­ tase võitleja läbiotsimise käigus leid­ sime järgmise punkti koordinaadid.

Jõudsime järgmisse punkti. Meie ülesanne oli püstitada BICONE antenn ja oma kaasaskantava Harrise raadiojaama (11 kg) abil saata teade oma edenemistest staapi. Aega oli ette nähtud 15 minutit. Õppur Roland Roose: „Šokolaad Sellele järg­ Kell 23.10 hakkab juba otsa lõppema.” nes kohe ka Tempo on teadmiste olnud üsna kontroll NAKis õpitust. hea, vaid meeste korduvad kukkumi­ sed jääl tõmbavad seda alla. Õhtu­ hämaruses jõudsime järgmisse punkti.

Meid saadeti varitsuskohaluurele, kus teel tulid pidevalt vastu logistikapatal­ joni rändajad.

Laagris pidime rühma kaitse­ positsioone rajama ja telke püstitama.

Kaevikutesse jäid ajateenijaid kaks, patrulli samuti kaks ja ahjuvalvesse üks. Seetõttu oli telgis justkui pidev läbikäiguhoov ja mehed said magada vast pool tundi.

Kell 4.00

Äratus. Telk kiirelt kokku ja üsna krõ­ beda külmaga varitsust üles seadma.

Kell 8.54

Päikesetõus. Pärast kolme tundi ühel

Kell 14.10

Relvade kokkupanekuvõistlus.

Lumise telkmantli alt ilmusid sassis KSP-58, Galil AR, AK-4, USP ja M45.

Kiireimate jaol kulus selleks 3 minutit 17 sekundit.

Kell 16.10

Teise õhtu pimedus on kätte jõudnud.

Esimesed jõudsid taas kiirust, mälu ja tähelepanu nõudva ülesande juurde.

Telkmantli all oli 20 ajateenistusega seotud objekti. 30 sekundi jooksul pidid jaoliikmed meelde jätma vähe­ malt 75%, vastasel korral oodanuks mehi 24 kg raskused sangpommid.

Oli õnne, sest ükski jagu sangpommi endaga kaasa ei viinud.

Teise päeva finiš! Eelmisest punktist saime ülesande liikuda mööda etteantud marsruuti mööda metsasihte ja varjatuid teid selgita­ maks välja, kas Mercedes-Benz 1017 saab teed läbida.

Umbes kell 2 öösel – meid pandi maha Männiku järve lõunatipu lähedal, siht selge ja lihtne: staabi- ja sidepataljon ning nooremseersandi triibud. Kiirrännaku pikkuseks hinna­ takse orienteerivalt 15 km.

Kell 5.23

Pataljoni pääsla väravad avanevad.

Tulevased nooremseersandid on kohal! Ei ühtki erilist villi, ei ühtki siili, vaid ainult väsinud jalad, aga kedagi see ei huvitanud. NAK on läbi ja eesmärk täidetud!

Elister Kangur VIDEO: KARL HANS ÕUNPUU

Vaata videokokkuvõtet Sõdurilehe YouTube’ist: www.bit.ly/videoNAK

2

sõdurileht DETSEMBER 2013

juhtkiri

Selgroog on murtud Kui su ajateenistus algas juulis, siis juba praegu on reservi saatmiseni vähem kui viis ja pool kuud! Kohati tundub, et see aeg on veninud, samas on selle aja sisse jäänud nii palju sisutihedat väljaõpet ja metsaelu, et poole aasta täitumine kaitseväes tundub hetkena.

Justkui hetkena möödub ilmselt ka sinu puhkus. Olgu ülemate lahkus andnud sulle kuitahes palju lõõgastusaega, 2014. aasta saabub varsti.

Soovitan sul juba praegu tõsiselt mõelda, mida sa oma puhkusega peale hakkad. Et plaanimine lihtsam oleks, mõtlesime välja ka kümme punkti, millega meie arvates iga sõdur hakkama saab.

Isegi meil, kaitseväe teavituskeskuse Sõdurilehe toimetusel, on ununenud end tutvustada. Kolmanda ja sel korral kõige õhema lehe puhul likvideerime oma vea.

Ajateenistuse lõpuks on meie eesmärk viia Sõdurileht uuele tasemele.

Näidata progressi, uuendusmeelsust ja seda entusiasmi, mille pärast me siia kokku tulimegi. Ühtlasi hakkame jaanuarist alates rohkem ringi liikuma – ei või iial teada, millal satud kokku Sõdurilehe reporteriga!

Häid jõule ja kohtumiseni uuel aastal!

ELISTER KANGUR

nooremseersant Sõdurilehe peatoimetaja

Tsitaat „Alati pole see, mida sa tahad, see, mida sa vajad.”

Liis Lemsalu soovitab poistel, kes pühadeks väeossa jäävad, mitte pead norgu lasta, järgmised pühad on selle võrra veelgi ilusamad.

SÕDURILEHE

POSTKAST

Hea lugeja! Tuletan meelde, et Sõdurilehe toimetus ootab teie küsimusi. Vastused neile avaldame järgmises Sõdurilehes. Siin ei kehti printsiip „Küsida võib kõike”, ootame küsimusi ajateenistusest, Eesti kaitseväest, sõjaajaloost, tänapäeva sõjast või isegi sõjatehnikast – seega üritame vastata kõigile teie esitatud küsimustele, mis jäävad meie väljaande piiridesse.

Võta meiega ühendust: e-post sodurileht@mil.ee aadress Filtri tee 12, 15007 Tallinn Sõdurilehe Facebook facebook.com/s6durileht

Teavituskeskuses tegutsevad meediakogemusega ajateenijad FOTO: SIIM TEDER

13. detsembril jagati teavituskeskuse võitlejatele kätte teavitustöö baaskursuse lõputunnistused – heidame valgust sellele, millega me need välja teenisime, kes üldse oleme ja mida teeme.

J

uulikutsest värvatud teavituskes­ kuse ühine töö ja väljaõpe algas 11. novembril. Veidi rohkem kui kuu jooksul oleme saanud uusi tead­ misi hääleharjutustest ja sõjafilmide analüüsist valjuhääldioperatsiooni­ deni, sealhulgas osalenud teabeohvit­ seride baaskursusel kaitseväe ühen­ datud õppeasutustes Tartus. Eelmisel reedel, 13. detsembril lõppes teavitus­ töö baaskursus ning sellega ka teavi­ tuskeskuse esialgne väljaõppeaeg.

Teavituskeskuse ajateenijad jagu­ nevad põhiülesannete järgi ajakirja­ nikeks, fotograafideks, operaatoriteks ja kujundajateks. Kõige rohkem on meie ridades operaatoreid, filmimise ja montaažiga tegeleb viis ajateenijat.

Operaatorid

Nooremseersant Karl Hans Õunpuu: „Võib öelda, et see on mul veres. Kõige varasem mälestus on seitsmendast eluaastast, kui ma olin maailma kõige lahedama kaklus­ filmi režissöör. Gümnaasiumi ürituste helipuldist Balti filmi- ja meediakooli (BFM) filmiprodutsendi õpinguteni – olen õppinud enam-vähem kõike ise tegema, aga meeskonnatööd naudin kõige rohkem. Teistelt on alati midagi uut õppida!”

Reamees Ruwe Saare: „Pärast gümnaasiumi läksin polütehni­ kumi fotograafiat, kui see lõpetatud, siis BFMi audiovisuaalset meediat õppima. Raha teenisin vabakutselise fotograafi ja videomehena. Pigem mees kui orkester kui meeskonna­ mängija, oskan veidi kõike, mis seda eriala puudutab. Filmipisiku sain väga ammu, kui sõbraga mõtlesime, et võiks üksteise rulasõitu filmida.”

I rida vasakult paremale: Teder, Õunpuu, Kivistik, Kangur, Saar, Vaher, Saare II rida vasakult paremale: Jaggo, Koik, Kaar, Õun Nooremseersant Kairo Koik: tagasi. Vahepeal käisin Soomes õppi­ „Õpin IT kolledžis IT arenduse erialal, mas ning sain baasteadmised meedia kus pean veel lõputöö tegema. Koo­ alal. Isiklikult meeldib mulle kõige lis asutasin koolisisese meediaklubi, rohkem jäädvustada just inimesi ning mille käigus omandasin teadmised nende emotsioone, aga samas otsin video ja meedia vallas. Teavituskes­ hea meelega ka loodusest erinevaid kusest lugesin Sõdurilehest, mis enne detaile, mida pildile püüda.” ajateenistust koju tuli.”

Reamees Esper Kaar: „Enne R e a m e e s ajateenistusse Kristjan Saar: tulemist töötasin „Õpin BFMis audio­ Sõdurileht on väljaanne Eesti rahvusring­ visuaalset meediat, ajateenijalt ajateenijale, häälingus. Mee­ lõputöö on veel vaja dia, televisioon ja teha, siis saab koo­ sõdurilt sõdurile. film on mind juba liga otsad kokku väikesest peale tõmmata. Tsiviilelus huvitanud. Foto­ löön kaasa erinevates teleprojektides. graafiaga olen tegelenud vähem, kuid Teavituskeskusest kuulsin enda onult, teavituskeskuses tegutsedes loodan kes oli ise eelmisel aastal siin ja kii­ saada uusi teadmisi ja kogemusi, mida tis seda kui head võimalust erialaga pärast ajateenistust oleks võimalik tegeleda.” igapäevases töös rakendada.”

Nooremseersant Kristjan Kivistik: „Õpin Mainoris ettevõtlust Kujundajad ja logistikat, eelnevalt tegelesin rek­ Nooremseersant Jaanus Jaggo: laamklippide tootmisega. Teavitus­ „Enne ajateenistusse asumist lõpeta­ keskusesse sattusin tänu nooremseer­ sin Tartu Ülikoolis informaatika eriala sant Tederile ja infole, mida jagati ning töötasin süsteemianalüütikuna.

Viljandis haridusmessil. Töö teavitus­ Teavituskeskuses teenimine on minu keskuses tähendab minule praktikat, jaoks hea võimalus ennast disaini alal täiendada.” mis tuleb edasises elus kasuks!”

Reamees Kim Õun: „Sotsiaal­ Fotograafid meediaagentuuris Pingpong olin Nooremseersant Siim Teder: disainer, samal ajal käisin koolis ja „Pildistamisega alustasin põhikooli enne kaitseväge lõpetasin reklaami ja lõpus, nüüdseks juba seitse aastat imagoloogia eriala TLÜs. Teavituskes­

Soojad jõulukingid naiskodukaitsjatelt 13. detsembril rivistati Saaremaalt ja Hiiumaalt pärit vahipataljoni ajateenijad spordisaali, et kätte jagada jõulukingiks kootud villased sokid.

See on iga-aastane traditsioon, mil­ lele pani alguse Saaremaa naiskodu­ kaitsjate varalahkunud esinaine Rita Leol. Saarlased valmistasid sellist jõu­ lukinki juba viiendat korda. Sokkide sisse peideti ka midagi magusat ning peale kirjutati kuduja nimi. „See oli meie kõigi jaoks suur ülla­ tus ja see tuli väga ootamatult. Meil on siiralt hea meel selle üle, et keegi mõt­

leb ka meie peale siin kaugel Tallin­ nas.” ütlesid saarlased reamees Tõnu Ilves ja reamees Kalle Kiik.

Sooja jõulukingi said ka kõikide teiste pataljonide ajateenijad, kes pärit Hiiumaalt või Saaremaalt.

Ruwe Saare FOTO: ESPER KAAR

Hiiumaa naiskodukaitsjate esindaja jõulukinke üle andmas

kuse kohta olin kuulnud ja mõtlesin, et see on erialaliselt kõige kasulikum võimalus aega teenida. SBK ajal osa­ lesin konkursil ja osutusin üheks vali­ tuks – ajee!”

Reamees Madis Vaher: „Olen pärit Saaremaalt, õppinud Kuressaare ametikoolis kunstilist kujundamist.

Pärast semiootikaõpinguid Tartus läksin tagasi Saaremaale vabakutseli­ seks disaineriks ja jagasin mõnikord enda teadmisi ka Kuressaare ameti­ kooli õpilastele. Teavituskeskuses loo­ dan leida rakendust nii disaini kui ka semiootika vallas õpitule.”

Peatoimetaja

Nooremseersant Elister Kangur: „Töötasin reklaamiagentuuris Ecwa­ dor idee- ja tekstikirjutaja ning sot­ siaalmeedia projektijuhina. Ülikooli läbisin reklaami ja imagoloogia eri­ alal, suhtekorralduse kõrvalerialaga.

Sõdurilehe kohta uurisin ise, kirjuta­ sin major Hannes Võrnole ja osutusin valituks. Sõdurilehe peatoimetajana on minu eesmärk viia leht mitme uuenduse abil uuele tasemele. Püsige lainel!”

Madis Vaher

Leia meid Facebookist facebook.com/s6durileht

Järgmises lehes FOTO: KRISTJAN SAAR

16. detsembril esinesid vahipataljonis Tarmo Kruusimäe alias Kojamees ja superstaari saate võiduga tuntuks saanud Liis Lemsalu.

Vahipataljoni traditsioonilisel jõulueelsel kontserdil tutvusid esinejad nii ajateenijate elukoha, varustuse kui ka relvadega. Ajateenijate rõõmuks lõppes õhtu aga Kojamehe haarava loengu ja Liis Lemsalu kontserdiga, mida olid jälgima tulnud rohkem kui sada vahipataljoni ajateenijat.

Mida arvab Liis Lemsalu ajateenistusest ja milline oli kontsert, sellest saate lugeda juba järgmises Sõdurilehes!

Elister Kangur

Liis Lemsalu lemmikuks osutunud pumppüss Benelli M3T-ga.

sõdurileht Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179 Peatoimetaja: nooremseersant Elister Kangur Küljendaja: nooremseersant Jaanus Jaggo Keeletoimetaja: Kairi Vihman Toimetajad: reamees Ruwe Saare, reamees Madis Vaher

Kujundaja: reamees Kim Õun Fotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar Operaatorid: nooremseersant Karl Hans Õunpuu, nooremseersant Kristjan Kivistik, reamees Kristjan Saar

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

3

DETSEMBER 2013

Sõdur versus sõdur versus sõdur Sõdur versus sõdur on tagasi Seekordses „Sõdur versus sõdur” rubriigis võtavad mõõtu kolm staabi- ja sidepataljoni ajateenijat.

DARPA, USA militaar-

Vastasid reamees Mihkel Savendi, reamees Hendrik Hunt ja reamees Gleb Butjajev.

Punktide jagamisel on arvesse võetud vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, atraktiivsust ning innovaatilisust, seadusekuulelikkust ja kaitseväelaslikkust.

tehnoloogiaagentuur arendab välja pilve­ tehnoloogiat kasutavat mobiilsete seadmete võrku sõduritele. reamees Mihkel Savendi

reamees Hendrik Hunt

1

1.

Kui kaua oled ajateenistuses olnud?

2.

Milline oli viimase üldfüü- 300 punkti. silise testi tulemus?

3.

Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

Aune Surva.

Mis on kõige suurem muutus, mis on sinuga ajateenistuse aja toimunud?

Õppisin šlangima.

5.

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

Üks.

6.

Kas ja kui palju suudad lõuatõmbeid teha?

12.

7.

Kas oled oma ajateenijastaatust kasutanud, et mõnele naisele külge lüüa?

Ei.

8.

Mitu korda päevas viksid saapaid?

Kaks.

9.

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Helistaksin naisele.

10.

Mis on ajateenistuse ajal kõige raskem?

Hommikuvõimlemine.

11.

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Taktikalised laskmised ja maastikumängud.

12.

Mis on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretti pöördunud?

Nohu.

4.

5,5 kuud.

1 1 0 1 1 0 0 1 1 1

0

13.

Tahaksin Eesti kaitseväe erioperatMillise ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige sioonide grupis midagi teha. enam olla?

14.

Mitme nööriga suudad bibi Kolme. püsti panna?

1 0

reamees Gleb Butjajev

1

5,5 kuud.

265 punkti.

1

Naisterahvaid siin eriti ei näe, kuid nimetamist väärib naiskadett, kes staabikompanii noorte eest mõnda aega vastutas.

Hakkan vist vaikselt aru saama, mis loom see eestlane on.

Mitte ühtegi.

Natuke aega tagasi tuli 5 ära.

Enamik kordi enne kasarmusse sisenemist ja enne rivistusi. 5–10 vist.

Mõtlen transpordi peale.

See, et sarnased tegevused toimuvad päevast päeva kella pealt.

Kaitseväe loogika.

Pole laatsaretis isikliku põhjusega läinud, kuid kohustuslikus korras kutsuti puugisüsti tegema, nõel hakati sisse pistma ja viimasel hetkel tuli välja, et vajalikud süstid on juba tehtud.

Pataljoni korrapidaja tundub huvitav amet.

Nii paljuga kui vaja.

220 punkti.

1 1

Kadett Nettan.

1

1 0 0 0

Ei, ma ei leia, et see mind atraktiivsemaks muudaks.

~3 kuud.

Õppisin korralikult koristama ja riisuma.

Kaks.

Suudan, 22.

1 1 1

Ei ole.

0

0 1 0 1 1

7 korda.

Magamine.

Õigeks ajaks jõudmine.

Linnaluba, telgis magamine.

1 0 1 1

Nohu ja köha.

1 0 1

0 Snaiper.

Ühe.

1 1

15. Disaini uus relv jalaväelastele.

1 Relvade pilte kommenteerib Sõdurilehe sõltumatu kunsti­komisjon.

Tulemus

Nutitelefonid sõjatandrile

1

2

Reamees Savendi relv on oma konkurentidega võrreldes vaieldamatult suurima kaliibriga. Paraku jääb pildil detaile väheks ning seetõttu pole täpselt aru saada, kas tegu on moodsa granaadiheitja või hoopis Teise maailmasõja aegse kahuriga.

Reamees Hundi relv on inspireeritud automaadist Galil, kuid täiendustena on sellele lisatud optiline sihik ning teine vintraud.

Reamees Butjajev on oma relva disainimisel pööranud rõhku eelkõige praktilisusele. Seetõttu leiame selle küljest saabaste viksimiseks mõeldud harja ning teleskoopilise harja vintraua puhastamiseks.

Reamees Savendi jäi võitjast maha vaid kolme punktiga. Tugeva punktisumma tagas Savendile sportlik aktiivsus, mis väljendub ka viimase üldfüüsilise testi tulemuses.

Reamees Hunt peab seekord leppima tubli kolmanda kohaga, jäädes võitjale alla nelja punktiga. Hundi vastused sisaldavad aga omajagu huumorit, mida Sõdurileht just otsib.

Seekordse võistluse võitis reamees Gleb Butjajev, kes näitas tugevat sooritust enamikel aladel. Võidupunkti andis Butjajevile aga hoolikalt läbimõeldud automaatrelv, mis osutus ka žürii lemmikuks.

10

9

13

P

aljude ajateenijate lemmiktege­ vus on vabal ajal nutitelefoni „näppimine” ja enda maail­ mas toimuva ja sõprade-lähedaste eluga kurssi viimine. Samas on teada, et väeosades ei vaadata taolise aja möödasaatmise meetodile ülemäära soosiva pilguga, ja valel ajal telefoni kasutamisega vahelejäänul on oodata karistust. Kuid nutitelefoni-laadsed seadmed võivad lähitulevikus saada sõdurite standardvarustuse osaks ja põhiliseks sidepidamise vahendiks.

Programm koodnimega CBMEN (Content-Based Mobile Edge Networ­ king) võimaldab sõjaväljal olevatel sõduritel üksteisele mobiilsete sead­ mete abil värskeid luureandmeid jagada ka siis, kui pole ühendust näi­ teks peakorteris asuvate keskserveri­ tega. Süsteem ühendab endas selliste tavatarbijale võrdlemisi tuntud raken­ duste nagu erinevad torrentiprog­ rammid ja pilvejagamisteenuste nagu Dropboxi või Google Drive’i parimaid omadusi, et hõlbustada andmete jaga­ mist sõjatandril. Vastava tarkvaraga seadmetega varustatud üksteisele lähedal asuvad sõdurid moodusta­ vadki WiFi, raadio- või mobiilside abil ad hoc võrgu, milles asuvad üksused vahetavad omavahel luureandmeid ja hoiavad neid automaatselt uuenda­ tuna. Seega on võimalik hoida sõdu­ reid ohtlikes olukordades informee­ rituna isegi siis, kui nende asupaigas puudub muidu igasugune side välis­ maailmaga.

DARPA andmetel näitavad katsed päris üksustega süsteemi töökindlust.

Agentuuri kodulehel rõhutatakse ka, et süsteem võimaldab üksustel kaasas kanda suurt hulka luureandmeid, näi­ teks üheksast sõdurist koosnev üksus võib „pilvena” kaasas kanda rohkem kui pool terabaiti (500 gigabaiti) luure­andmeid.

Taolist võrku ei kavatseta kasutada pelgalt sõjanduses, vaid ka pääste­ operatsioonide käigus, eriti kriisiolu­ kordades, kus muud kommunikat­ sioonivahendid kas puuduvad või on hävinenud. allikas: www.darpa.mil Madis Vaher FOTO: MADIS VAHER

Kasulikke rakendusi nutitelefonidele leiab praegugi.

4

sõdurileht DETSEMBER 2013

Palun andeks, Eestimaa

N

üüd siis, kallis eesti sugu, hakkab jooksma minu lugu, mille tagajärjes suures hukkus minu rühm see luures.

Juhtus kõik see kaugel ajal, hüval helgel Eesti ajal.

Olles suures sissi telgis, hämaruses taevas selgis. Ülesanne oli lihtne – lasta neid, kel keel on pehme.

Tunda hea ju oli ära sõdureid, kes tegid kära.

Niisiis vastu Vene piiri palju vaenlast ringi hiilis.

Meil seal kaitseks kolmnurklaager, söögiks kuivand skumbriavaagen.

Olukord seal nagu ikka, tegevused pandud ritta.

Kes peab ahju valvama, kes peab ringi tallama.

Nägime me tööd ja vaeva, oodates kui valget laeva, mis ei tahtnud üldse tulla, pilv see kuuga taevas hullas.

Tundus, kisub vihmale, pilk mul üsna ähmane, uni litsub hullult ligi, nähtud palju verd ja higi.

Nõndaks kell see näitas õhtut, peagi pugeda saab põhku, kuid on teada ammu juba, vaenlane ei küsi luba.

Kui ta tahab peale tulla, sõdima ja mitte külla, siis et seda ette näha, postigraafik tuli teha.

Siis see õnnetuski juhtus, minu silmis graafik luhtus, sest et aeg, mil minna tuleb, tundus mulle üpris kole.

Nõndaks aeg, mil uni suurim, jaoülem tähtsalt uuris:

„Kas sa lõpuks läheks sinna, kuhu aeg sul ammu minna?”

Meenus – ammu post mind ootab, terve rühm mu teenet loodab.

Niisiis võttes rakmed, kiivri, vaikselt telgist välja hiilis minu näol üks kange mees, kellel öö on pikim ees, minnes mööda tuntud rada, mõte minul alles magas.

Nähes eemalt musta auku, millest sõdur teeb vaid pauku.

Märkasin ka augus nuppu, raske öelda, kas ta tukkus.

Minul aga uni suur, mida edasi käib uur.

Mõte selles soojas telgis, millel säde korstnas helgib.

Nõndaks siis veel hullem juhtus, vihma sadas, sekstor tuhmus.

Hopsti rakmetest siis mantel, katmas mind kui ketas Kantert.

Saadetud sai sõdur telki, kes seal augus tunde kelkind. Ütles: „Pane tähele!

Nii kui ilm see taheneb, tuleb tibla siinpool piiri, kergitab kui laev visiiri, lastes palju mehi maale, tiblasi kui me fekaale.”

Ei ma uskund tema lora, külmast mõjutatud jura, kujutab ju endal ette, tiblasi, kel peas barette.

Küllap loodavad, et looja, homseks tooks neil päevasooja, et saaks paremini ette võtta ründamise retke.

Nõndaks hirmutunne nullis, mõtlesin, et teeks veits pulli, haaraks suitsu, süütaks ka, siis ei jääks ma magama.

Kuid oh väikest imestust, kuulsin eemal klõpsatust.

Veel ei jõudnud miskit mõelda, veelgi vähem teistel öelda.

Tabas mind kui kiire tuul snaipri väljastatud kuul.

Edasi kui vana reha nägin kukkumas ma keha, milles ise äsja olnud, ma kui viimne odratolgus.

Tegin ma ju suure vea, karistuseks kaotand pea.

Nüüd ei enam maapeal nälgi, pilvepiirilt mängu jälgin.

Tiblasi ju tuleb järjest, justkui mesilasi kärjest.

Võtavad nad rivis ette, telke, kus ei ole pätte, kus ei ole ludrisid, vaid on eesti sõdurid.

Viimsed hingetõmbed veel, päästmaks meie emakeelt, teevad mõned vapramad, kuid neil relvad hapramad.

Kulub veel vaid veidi aega, pikali kui mootorsaega, tõmmatud on minu rühm, süüdlaseks jääb suitsutuhk! Õppisin ju koolis seda, suitsul otsas valguskeha, mis sai saatuslikuks siingi, eirates me distsipliini.

Nüüd siin ülal endal luban, alati mul korras tuba, eal ei riku enam reegleid, väldin purunevaid peegleid.

Sest et sellist õnnetust eales ükski suitsutuhk põhjustada ju ei saa, palun andeks, Eestimaa!!!

Mikk Merekivi

koomiks| autor: Kim Õun

Soovitus

10 tegevust puhkuseks Jõulud on juba ukse taga ning üsna varsti jagatakse sõduritele kätte väljalubamistähed kauaoodatud puhkusega. Selleks, et puhkust mitte televiisori taga maha magada, pakume välja 10 tegevust, mida võiks puhkusel ette võtta.

1. Lõõgastu. Kõige loogilisem ja tähtsam osa iga puhkuse juures! Kindel ja ühesugune rutiin viib keha tihti stressiolekusse ja jõulupuhkus on ideaalne vabastus. Ära muretse hommikuse äratuse või lõunasöögiks rivvi jõudmise pärast. Maga lõunani, söö, millal tahad, ja tee kõike seda, mis kaitseväes tegemata jääb.

2. Mine reisile. Et FOTO: KAITSEVÄGI Eestimaa metsasid on juba omajagu nähtud, võiks vahelduseks ka piiri taha kiigata ning võõra kultuuriga tutvuda.

Puhkust plaanides aga vaata, et linnaluba taskus oleks ning kui on kavas kuhugi kaugemale sõita, tuleks see eelnevalt ka rühmaülemaga kooskõlastada.

3. Tee midagi head süüa. Kuivõrd patalPuhkus on oluline, ära maga seda maha. joni söökla toidud on muutunud lahutamatuks osaks päevast, on tarvis ka puhkuse ajal leida viis kõhu täitmiseks.

Miks mitte kutsuda külla sõbrad ja lähedased ning valmistada neile tõeline pidusöök. Kuna käes on jõulu- ja aastavahetuse aeg, siis teemakohastest retseptidest puudust ei tule.

4. Saunaõhtu sõpradega. Mis võiks veel parem olla, kui lõõgastuda sõpradega kuumas saunaruumis, samal ajal kui väljas praksub karm pakane.

Samuti annab see hea võimaluse oma teenistusalaseid muljeid vahetada.

Selleks õhtuks jäta aga kaitseväelised tavad ja reeglid kõrvale.

5. Veeda aega pere ja lähedastega. Pühade ajal tasub meeles pidada ka vanemat generatsiooni, kes on oma sõdurpoissi kaua külla oodanud. Ilmselt on neilgi sulle häid nõuandeid jagada.

6. Mine kinno. Viimasel ajal on kinorepertuaari palju häid filme lisandunud, näiteks esilinastus hiljuti „Kääbiku” teine osa. Kinno minnes tasub kaasa võtta ka linnaluba, sest selle ettenäitamisel pakutakse tihti ajateenijale soodustust.

7. Tee midagi, mida oled juba ammu tahtnud teha. Mount Everesti otsa ei roni ja Kuu peale lennureisi ei tee, aga ka väiksemate unistuste täitmiseks leiab ikka aega. Mõtle, mida sa tahtsid SBK ajal teha, aga ei saanud – nüüd on sinu võimalus!

8. Mine pildistama. Kui sul on kaamera, siis pühi sellelt tolm ja mine välja pildis­tama. Kuna sul on komme vara ärgata, kasuta seda, et jäädvustada talvist loodust hommikuses valguses.

9. Tee lähedastele kingitus. Mis võiks teha südame veel soojemaks kui väike meene kaitseväes teenivalt sõdurilt. Jäta aga metsast korjatud hülsid ja muu militaarne heaga maha, sest seda kaasa võtta ei ole lubatud.

10. Flirdi naistega. Raske töö ja vaevaga teenitud ilus treenitud keha. On aeg SBK vaev maksma panna ja enesekindlalt läheneda sellele neiule, keda sa juba ammu ihaldanud oled.

Elister Kangur

ristsõna

Tähelepanu!

Võida Sõdurilehe termokruus!

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 119 õige lahendussõna oli INVASIOON Õnnelikeks võitjateks olid kolonelleitnant Artur Lillenurm Kaitseliidu peastaabist ja reamees Timmu Truumure Kuperjanovi jalaväepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.

Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.