28. aprill 2014

Soomukid

sõdurileht

Veteranipäeva galerii

Kaitseväe soomus­ tehnika vs. pioneeri­ pataljoni tõkked.

Ülevaade erinevatest Veteranipäeva üritustest.

8

VS.

APRILL 2014

4-5

7 1

sõdurileht NR 7 (401) 28. APRILL 2014, ISSN 1736-3411

23. aprillil tähistati Eestis veteranipäeva, mille keskseks ürituseks oli kontsert Veteranirock.

T

allinas Vabaduse väljakul toi­ munud kontserdil rokkisid Metsatöll ja Tanel Padar & The Sun koos veteranidega ning elamus oli tõesti võimas. Lisaks paljudele vete­ ranidele tuli õhtusele kontserdile ka tuhandeid eestlasi, kes tunnustasid sellega Eesti eest võidelnud sõdu­ reid. Kahetunnisel kontserdil esitasid mõlemad ansamblid oma tuntumaid lugusid ning üritust väisasid muuhul­ gas peaminister Taavi Rõivas, kaitse­

minister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

Tegelikult toimus veteranipäeva raames peale kontserdi veel palju teisi üritusi. Juba 18. aprillil toimusid kiri­ kutes üle Eesti jumalateenistused, kus veteranid ja nende lähedased võeti eestpalvesse ning mälestati langenud kaitseväelasi. Esmaspäeval, 21. aprillil­ avati Eesti sõjamuuseumis veterani­ dele ja kaitseväe rahvusvahelistele operatsioonidele pühendatud Maarit Murka maalinäitus „Operatsioon”.

Näitusel välja pandud kaheksal foto­ realistlikus stiilis maalitud teosel kuju­ tatakse Eesti sõdureid ja neid ümbrit­ sevat keskkonda Afganistanis. Näitus jääb avatuks võidupühani ning pärast seda müüakse maalid heategevuslikul

oksjonil ja saadud tulu annetatakse veteranide ning nende lähedaste toe­ tuseks.

Näitus, õhtusöök, jooks, kontsert ja palju muud

Veteranipäevale eelnenud teisipäeva pärastlõunal toimus Männiku laske­ väljal veteranide laskevõistlus, kus sel­ gitati välja parimad laskjad nii auto­ maadi, püstoli, kui ka kahe laskmise koondsumma arvestuses. Samuti toi­ mus teisipäeva õhtul Carolin Illenzeeri fondi heategevuslik õhtusöök ja kaitse­väe ning Kaitseliidu veteranide Sinilillejooks. Viimase start anti Pirita teel Russalka juures ja rada kulges piki rannapromenaadi Pirita hotel­ lini. Heategevusliku Sinilillejooksu 3,2

kilomeetri pikkusel distantsil osales 243 võistlejat ning kolmikvõit läks kaitseväe laskesuusatajatele. Esikoha sai kapral Indrek Tobreluts, teise koha seersant Kauri Kõiv ja kolmanda kap­ ral Roland Lessing.

Veteranipäeva hommikul avas Vabariigi President Toomas Hend­ rik Ilves välisoperatsioonidel lange­ nud kaitseväelastele pühendatud mälestus­ märgi Paldiskis. Mälestus­ märgi rist ja plaat üheksa langenu nimega toodi Afganistanist Helmandi provintsist, kus vabariigi president selle 2010. aasta oktoobris avas. Pal­ diskis toimunud tseremooniale järg­ nes jüripäeva jumalateenistus Tori Püha Jüri kirikus. Pärast jumala­ teenistust toimus jüritule ehk vetera­

nide mälestustule õnnistamine, later­ nate süütamine ja lähetamine hauda­ dele ning vabadusvõitlusega seotud mälestuspaikadele. Lisaks mäles­ tusmärgi avamisele ja jumalateenis­ tusele leidis veteranipäeval aset ka kaitseministri, kaitseväe juhataja ja Kaitseliidu ülema lõunasöök lange­ nud kaitseväelaste omastega. Vahetult enne Veteranirocki kontserti toimus Nokia kontserdisaalis kaitseväe juha­ taja ja Kaitseliidu ülema ühine vetera­ nide vastuvõtt, kus autasustati ka eel­ mise päeva laskevõistluse parimaid.

Veterani­ päev kulmineerus võimsa kontserdiga Tallinnas Vabaduse välja­ kul. Vaata galeriid lehekülgedel 4 ja 5.

Hendrik Reimand

FOTO: ESPER KAAR

VETERANIPÄEV 2014

2

sõdurileht APRILL 2014

juhtkiri

Head tormi Eesti kaitsevägi teeb sel kevadel tihedat koostööd erinevate liitlastega.

Kui aprilli keskel osalesid 140 suur­ tükiväelast Lätis toimunud rahvusva­ helisel õppusel „Summer Shield”, siis aprilli lõpus käis tervelt 350 põhiliselt Kalevi jalaväepataljoni kaitseväelast Lätis õppusel „Skangal”. Samuti saa­ buvad peatselt Ämarisse palju mee­ diakajastust pälvinud Taani kuningliku õhuväe hävitajad, mis laiendavad Balti õhuturbe missiooni. Ka tänavune Kevadtorm tuleb väga rahvusvaheline ja sellest, kes täpselt õppusel osaleb, saate lugeda Kevadtormi tutvustavast artikklist.

Lisaks Kevadtormile saate selles lehes tutvuda erinevate veteranipäeva sündmustega ning veenduda, et Eesti tunnustab meie riigi eest võidelnuid.

Samuti jätkuvad sõdur versus sõdur rubriigi finaalid ning Kevadtormi lõpuks selgitame välja, milline on kõige kangem pataljon. Paljud teist mõtlevad kindlasti juba peatselt algavale Kevadtormile ning ka mina ootan seda suurt õppust, mis peaks kogu ajateenistuse kokku võtma. Loo­ dan, et viimane suur pingutus paneb proovile seni õpitud oskused ja annab palju uusi kogemusi ning soovin teile kõigile head tormi.

HENDRIK REIMAND reamees

tsitaat „Tänan ja tunnustan kõiki mehi ja naisi, reameestest kindraliteni, kes on Horvaatiast Afganistanini tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust. Samuti kuulub minu erakordne tänu ja lugupidamine nende perekondadele ja lähedastele.”

Kaitseminister Sven Mikser 23.04.2014 - Kõne Paldiskis langenud kaitseväelastele pühendatud mälestusmärgi avamisel

Leia meid Facebookist facebook.com/s6durileht ja YouTube’ist youtube.com/sodurileht

Peagi algab kõigi aegade suurim Kevadtorm

Lahingutes osalevad ka Scoutspataljoni võitlejad, kes koos Kalevi jalaväepataljoni ajateenijatega osutavad teistele ajateenijatele vastutegevust.

FOTO: SVEN-ERIK MÄNDMAA

Tänavune Kevadtorm on läbi aastate suurimx–­­ sellel osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.

T

raditsiooniliselt on Kevad­ torm eelmise aasta suvel ja sügisel teenistust alustanud aja­ teenijate lõpueksam, kus pan­ nakse proovile sõdurite ja allüksuste koostööoskus, samuti kontrollitakse õppusel staapide ja ülemate juhtimis­ oskusi. Ajateenijatele teeb vastu­ tegevust rahvusvaheline üksus, mida juhib elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon. Kevadtorm on aasta-aastalt aina rahvus­vahelisem – sel korral jõuavad Lõuna-Eesti metsadesse lahingut pidama jalaväe­ kompanii Ühendkuningriigist, luure­ rühm Leedust, jalaväekompanii ja pioneeriüksus Lätist, õhutõrjujad Bel­ giast ja kompanii Ameerika Ühend­ riikide sõjaväelasi. Lisaks neile on Ees­ tisse oodata Poola hävitus­lennukeid. Õppust juhib kaitseväe peastaap, mis peab olema valmis Eesti kaitsmist juhtima samaaegselt maa-, õhu- ja mereoperatsioonidega ka sõja korral.

Kevadtorm pole ainult maaväe õppus, vaid selles osalevad kõik väeliigid.

Kevadtormil osaleb ka üle tuhande reservväelase, kelle jaoks on see nädala või kahe pikkune reservõppe­

kogunemine. Algav Kevadtorm on ka ettevalmistus järgmisel aastal korral­ datavale läbi aegade suurimale kaitse­ väe õppusele Siil 2015.

Õppus hõlmab viit maakonda

Õppus Kevadtorm hõlmab tänavu Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondi. Viimati toimusid sarna­ sed manöövrid seal 2005. ja 2011. aastal. Kõikjal eespool nimetatud maa­kondades siiski otsest lahingut ei toimu. Peamine lahingutegevus toi­ mub Valgamaal ning seal paikneb ka enamik õppusest osa võtvaid kaitse­ väelasi, teistes maakondades asuvad pigem tagala- ja toetusüksused.

Valmistumine käib

Erinevates väeosades üle Eesti käib kaitseväe suurõppuseks vilgas val­ mistumine ning toimuvad erinevad

väiksemad õppused. Näiteks aprilli algul toimus Viru jalaväepataljoni õppus Viru kevad 1, millest võttis osa ligi 350 kaitseväelast. Õppuse kõige olulisem etapp saabus 10. aprilli vara­ hommikul, kui Viru jalaväepataljoni

Peamine lahingutegevus toimub Valgamaal ning seal paikneb ka enamik õppusest osa võtvaid kaitseväelasi, ajateenijad pidid tosina tunni jooksul tõrjuma vastase pealetungi Mäetaguse ning Illuka valla territooriumil. Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen leidis, et see õppus annab tegevväelastele hea võimaluse ajateenijaid juhtida. Kui aprilli algul juhtisid ajateenijaid elukutselised kaitseväelased, siis aprilli lõpus toi­

muval õppusel Viru kevad 2 võtavad juhtimise üle aspirandid, kes seni olid töövarju rollis.

13. aprillil algas Pärnumaal Audru ja Tõstamaa vallas Vahipataljoni õppus Pääsuke, mis on selle pataljoni ajateenijatele viimane ette­ valmistav harjutus enne Kevadtormi. Õppuse käigus hinnati jalaväekompanii tege­ vust nii rünnaku kui ka kaitse- ja viivitus­ lahingus. Õppusel kasutati erinevaid imitatsioonivahendeid ning kogu tegevus toimus vahe­ kohtunike ja hindajate valvsa pilgu all. Õppusest võttis osa ligi 300 kait­ seväelast ning 35 ühikut lahingu­ tehnikat. Lisaks Vahipataljonile osalesid õppusel veel kaitse­ liitlased ja Põhja kaitseringkonna, mereväe­ baasi, suurtükiväepataljoni ning Viru jalaväepataljoni kaitseväelased.

Hendrik Reimand

Kevadtorm jaguneb neljaks etapiks I etapp – 5.-6. mai – õppuse struktuuri moodustamine Sellel ajal saabub enamik üksuseid õppuste alale ning seatakse sisse esmased side- ja tagalaalased võimekused II etapp – 7.-15. mai – täiend- ja koostegevusõpe Selle etapi ajal harjutavad üksused koostööd ja teevad ettevalmistusi eelseisvateks lahinguteks. Samuti formeeritakse sel ajal reservväelased ja Kaitseliidu üksused ning planeeritakse operatsioone staabi tasemel.

III etapp – 16.-22. mai – lahinguülesande täitmine See on õppuste tähtsaim faas, kus toimub reaalne lahingutegevus. Sellel ajal hinnatakse üksuste koostööd lahinguteks ettevalmistumises ning võimekust erinevates lahinguliikides IV etapp – 22.-23. mai – lõpetav osa Õppuse viimasel kahel päeval puhastatakse õppuste ala ning toimub Kevadtormi lõpu­rivistus.

sõdurileht

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179 Peatoimetaja: reamees Hendrik Reimand Küljendaja: reamees Madis Vaher Toimetajad: nooremseersant Elister Kangur, nooremseersant Kairo Koik

Fotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan Saar Operaatorid: nooremseersant Karl Hans Õunpuu, nooremseersant Kristjan Kivistik, reamees Ruwe Saare

Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.ee Vaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

sõdurileht

APRILL 2014

3

Kadeti koolipäev on tihedam kui tavaüliõpilase oma Milline näeb välja kadeti argipäev? Mis kell peab koolis olema? Mida loengutes tehakse? Millal süüa saab? Vastuseid neile küsimustele otsis kapral Mathis Bogens, kes läbis Kõrgemas Sõjakoolis ühe päeva kadetina.

K



adetid ärkavad reeglina hom­ mikuti enne seitset. Kooli­ päeva algust mõjutab see, kas elatakse sõjakooli ühikas või mõnel muul üüripinnal Tartu linnas. Vahe on selles, et ühikatuba on tasuta, kuid korterit kesklinnas kaitsevägi kinni ei maksa. Nii ärgataksegi vastavalt elu­ kohale selliselt, et jõutaks kohale kell kaheksaks, kui läbitakse hommikune ülevaatus, ning siis minnakse esi­ messe loengusse, mis algab kell 8:30.

Vapramad ja spordilembelisemad kadetid jõuavad käia hommikul võim­ lemaski ning tuntud on noorkadettide aktsioon karastada end hommikuti Tartus asuvas Anne kanalis, ning seda seni, kuni sinna vastu talve jää peale tuleb.

Enne loengutesse hüppamist rää­ gin pisut ka kadettide päevakavast.

Hommikuti on kadettidel võimalik käia juba eelmainitud võimlemisel, millest osavõtmine on kõigile, peale esimese aasta esimese semestri kadet­ tide, vabatahtlik. Päev jätkub õppe­

Instruktorikursus on üks mitmekesisemaid õppeaineid Kõrgemas Sõjakoolis. Vasakul on nähtav grupitöö meetodi plussid ja miinused, keskel räägib leitnant Juhan Aus ülesandemeetodist ning paremal on kadettseersant Hannes Reinupi käsi lahendamas loengus antud ülesannet. tundidega. Kella 12st kuni pea poole kaheni on koolis lõuna ning sellejärel algab õhtune õppeblokk, mis kestab kuni kella viieni.

Tänane teisipäev algab tavapäras­ test erinevalt, sest kõikidele kursustele toimub hommikune rivistus. Rivistu­ sel räägitakse algavast nädalast, mee­ nutatakse eelmist ja tunnustatakse parimaid. Täna saavad tänumündidning meened need kaitseväelased, kes andsid suure panuse Kõrgema Sõja­ kooli 95. aastapäeva õnnestumiseks.

Rõhk juhtimisalasel haridusel

Esimesena läbin Kõrgemas Sõjakoolis tuntust kogunud instruktori­ kursuse loengu. Et Kõrgemas Sõjakoolis pan­

nakse suurt rõhku juhtimisalasele kõrgharidusele, siis läbivad kõik kade­ tid selle aine kolme õppeaasta jooksul.

Kõik kadetid on tegevväelased. See tähendab ka seda, et nende igapäeva­ riietuseks on kaitseväe vorm ning neile laienevad ka vastavad hüved ja kohustused.

Tuntud on noorkadettide aktsioon karastada end hommikuti Tartus asuvas Anne kanalis.

Instruktorikursuse loengus õpi­ megi kolme õpetamismeetodit: grupi­ töö-, ülesande- ja vestlus­ meetodit.

Seitse põhjust, miks tulla õppima Kõrgemasse Sõjakooli Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on parim valik noorele, kes soovib saada head juhtimisalast kõrg­ haridust. Reastasime seitse head põhjust, miks peaks astuma sõjakooli.

1. Igale õppurile on tagatud palk Kõikidele Kõrgemas Sõjakoolis õppivatele kadettidele on tagatud palk vähemalt 600 eurot kuus. Seega ei pea kadett kooli kõrvalt tööl käima, sest talle tagatud tasu võimaldab keskenduda vaid õppimisele.

2. Oma tuba Tartu kesklinnas Meie kooli kadettidele on võimaldatud tasuta tuba kaasaegses ühiselamus, mis asub samas majas õppeklassidega. Lisaks voodikohale on elamu varustatud spordisaalide, sauna ja mit­ mete vaba aja veetmisvõimalustega. Kadettide õppetöövälise aja eest hoolitseb Kadetikogu, kelle ruumides on võimalik tegeleda erinevate sportmängudega (piljard, lauajalgpall) ja ajugümnastikaga (viktoriinid, ettekanded sõjalistel teemadel).

3. Erialade paljusus Kõrgemas Sõjakoolis saab õppida sõjaväelist juhtimist maa-, õhu- või mereväe suunal, mis omakorda jagunevad rohkem kui kümneks erialaks. Maaväes saab õppida kuuel erialal, nendeks on: jalaväe-, pioneeri-, suurtüki-, õhutõrje-, logis­ tika- ja sideeriala. Õhuväes on võimalus spetsialiseeruda len­ nuvälja-, õhuoperatsioonide- või õhuseireohvitseri erialale.

Mereväes saab õppida mereväetaktika ja mereväetehnika eriala.

4. Parim juhtimisalane kõrgharidus Kõrgema Sõjakooli väljaõpe on mitmekesine. Siin koolis õppi­ des ei piirdu õpingud vaid loengute ja seminaridega, vaid õpitu proovitakse ka praktikas läbi omal nahal. Sõjakoolis õppimine sobib inimesele, kes lisaks teoreetiliste teadmiste omanda­ misele, soovib ennast proovile panna näiteks välitingimus­ tes üksust juhtides või kaaskadettidega maastikul lahinguid ­harjutades.

5. Hea füüsiline vorm Meie koolis õppivatele tulevastele ohvitseridele on tagatud sportimis- ja treenimisvõimalused. Füüsilist vormi saab kadett proovile panna erinevatel sõjakooli ja kaitseväe üksuste vahe­ listel võistlustel nagu jalgpall, orienteerumine või laskevõist­ lused.

6. Sõjakoolis tekib sõpruskond kogu eluks Kõrgemas Sõjakoolis on oluline meeskonnatöö nii õppides kui ka väljaspool seda, mis tähendab, et sinu kursusekaas­ lastest saavad sinu parimad sõbrad ja inimesed, keda sa võid usaldada ning kellega võid läbi minna nii tulest kui ka veest.

7. Igale lõpetajale on tagatud töökoht Kõiki meie kooli lõpetajaid ootab kindel töökoht ohvitserina Eesti kaitseväes, kus on kindlustatud palk vähemalt 1200 eurot. Kohustuslik teenistusaeg pärast sõjakooli lõppu on kolm aastat. Eelmise aasta sügisel kooli vilistlaste seas läbi viidud küsitlus näitas, et 82 protsenti Kõrgema Sõjakooli lõpe­ tajatest on rahul saadud tööga ja väljakutsetega.

Teise ülesande käigus lahendati paaris­tööna kaks väeosas võimalikku tekkivat probleemi, millest üks oli seotud varastamise ning teine joo­ bes teenistusse tulemisega. Õppejõud leitnant Juhan Aus hoiab instrueeri­ mises isalikku joont, võttes kadette pigem lähedaste inimeste kui alluvate ­õpilastena.

Pärast pausi jätkub päev loenguga, kus kadett Erle Porroson viib meile läbi kuulipilduja MG-3 relvaõpet.

Pedagoogika kursuse raames saab iga kadett tundide läbiviimise praktika.

Kogu tund filmitakse ning seda kasu­ tatakse hiljem kadettidele tagasiside andmiseks. Loengut juhendab staabi­ veebel Koit Vunk, kes on üks hinnatu­ maid õppejõude Kõrgemas Sõjakoolis.

Lõuna toob naeratuse suule. Täna pakutakse lõunasöögiks kartulipü­ reed ja kanašnitslit. Lisaks saab valida ka kolme salati vahel. „Kartulipuder sobib täna erakordselt hästi liha ja kastmega kokku – väärt kombo, pean ütlema,“ iseloomustab toitu kadett Olari Raamat.

Samas majas kolm väeliiki

Pärastlõunal kehastusin maaväelasest ümber õhuväelaseks ning algas koos neljanda õhuväe kursusega seminar õhuväe vastastest operatsioonidest.

Loengus osalevad kadetid on jagatud kahte gruppi, kellele on antud sama ülesanne – teha õppematerjal eel­ nimetatud seminariteemal.

Peab tunnistama, et õhuväe õpe on ääretult põnev, proovitakse mõelda raamist välja ja vaieldakse. Varase­ malt õpitud materjalide kohta koostas tunni läbiviija õhuväe põhikursuste ülem major Lipasaar küsimused, mille ta jaotas koos vastustega kahe grupi vahel ära. Nüüd tegelevad mõlemad grupid üksteiselt küsimuste küsimise ning õigete vastuste üle arutlemisega (loe: vaidlemisega). Õhuväe õppe­ suund on mitmekülgne, seda kinnitab ka erialade valik. Praegu klassiruu­ mis vaidlevad kadetid on tulevased lennuvälja-, õhuseire- ning õhu­ operatsioonide ohvitserid.

Viimaseks tunniks täna on vene keel, mis on kadettide jaoks valikaine.

FOTOD: MATHIS BOGENS

Lisaks sõjalistele ainetele saab sõja­ koolis õppida ka humanitaaraineid, mille eesmärk on anda kõrgharidust võimalikult laiapõhjaliselt. Vene kee­ les tegime kontrolltöö sugude kohta ning õppisime ajamääruseid. Erine­ valt tavalistest kooli vene keele tundi­ dest toob õppejõud Vladimir Sazonov palju näiteid just militaarsete termi­ nite kohta.

Peab tunnistama, et õhuväe õpe on ääretult põnev, proovitakse mõelda raamist välja ja vaieldakse.

Kell on viis ja sellega on lõppe­ nud kadeti koolipäev. See tähendab, et nüüd saab kadett lõpuks seada sammud oma ühikatuppa ja alustada ettevalmistustega järgmiseks, tegude­ rohkeks ning uusi teadmisi täis koo­ lipäevaks. Õhtuplaani mahub kaht­ lemata ka külastus jõusaali ja kadeti­ kasiinosse (ja seda just eelnimetatud järjestuses).

Mathis Bogens KVÜÕA

SISSEASTUMINE KÕRGEMASSE SÕJAKOOLI

Sisseastumisdokumente saab esitada ajavahemikus 23. juuni – 6. juuli 2014.

Sisseastumiskatsed toimuvad 23.–25. juulini 2014.

Sinu küsimused on oodatud telefonil 717 6131 või sojakool@mil.ee.

Rohkem infot www.sojakool.ee/tule-oppima

4

sõdurileht APRILL 2014

arvamus

1

FOTO: RUWE SAARE

Perekond Kintsiraud Mis on täna teid siia toonud?

Mõlemad meie pojad on väga tihedalt kaitseväega seotud ning meie noorem poeg on ka veteran.

Mida arvate Eesti sõdurite osalemisest välismissioonidel?

Suhtume sellesse väga positiivselt.

Kui meie enda poeg oli missioonil siis kartsime ikka, kuid oli ka tugev usk, et ta tuleb ikka tagasi.

Mida saaksid eestlased igapäevaselt teha, et näidata oma toetust Eesti sõduritele ja veteranidele?

Mina usun, et eesti rahvas suhtub juba praegu väga positiivselt kõigisse kaitseväelastesse. Meie omad poisid ütlevad, et kui näiteks hääletad vorm seljas, siis ükski auto ei sõida mööda. Nad tunnevad, et on igal pool väga hinnatud ja austatud.

4

FOTO: KARL HANS ÕUNPUU

Reservkapten Rene Toomse Mis on täna teid siia toonud?

Ma olen ise ka veteran. Käisin 1996. aastal Bosnias ning 2006. aastal Afganistanis. Samuti on siin hea võimalus näha väga palju endiseid tuttavaid, keda iga päev ei kohta.

Mida arvate teie praegusest viisist kuidas riik tunnustab veterane?

Eks alati võib kõike rohkem olla, kuid on hea, et oleme siiamaani jõudnud ning loodame, et see läheb veelgi paremaks.

6

FOTO: RUWE SAARE

Peeter, Tallinnast Mis on täna teid siia toonud?

Loodetavasti tore kontsert ja ka poolehoid poistele, kes on ühisvägedes toimetamas ja annavad ühise panuse.

Loodetavasti siis tänu sellele on NATO vihmavari ka meie kohal.

Mida arvate Eesti sõdurite osalemisest välismissioonidel?

Eks ikka paneb mõtlema, et miks meie poisid peavad seal olema, aga kõik, kes tahavad midagi saada, peavad ka midagi vastu andma. Sellepärast suhtun ma välismissioonidesse positiivselt.

8

sõdurileht

APRILL 2014

2

3

5

arvamus

FOTO: RUWE SAARE

5

10

Kristjan Mis on täna teid siia toonud?

Eks nii kontsert kui ka tahe meeles pidada meie kaitseväelasi.

Mida arvate Eesti sõdurite osalemisest välismissioonidel?

Eesti julgeoleku seisukohalt on see väga mõistlik. Ma arvan, et kui meie toetame oma liitlasi, siis nemad toetavad ka meid.

Kas ka teil on mõni tuttav veteran?

Jah, üks mu töökaaslane on veteran.

Me ei olnud sel hekel veel tuttavad, kui ta missioonil käis, aga ta on mulle palju rääkinud oma lugusid Afganistanist.

Mida saaksid eestlased igapäevaselt teha, et näidata oma toetust Eesti sõduritele ja veteranidele?

Võib-olla solidaarsusest nende vastu võiksid kõik ka ise rohkem riigikaitses osaleda ja näidata sellega lugupidamist meie oma riigi vastu.

11 FOTO: KARL HANS ÕUNPUU

Tarmo Mis on täna teid siia toonud?

Ma tulin kontserti vaatama.

Mida arvate veteranipäevast, kas teadsite sellest päevast ka varem?

Eks ma ikka olin kuulnud. Kuna ma olen ise ka aega teeninud mereväes, siis ma toetan igati kaitseväge ja meie omade osalust välismissioonidel.

7

1 22. aprilli päikeseloojangul alanud Sinilillejooksul osales 243 võistlejat.

Kolmikvõidu võtsid kaitseväe laskesuusatajad kapral Indrek Tobreluts, seersant Kauri Kõiv ja kapral Roland Lessing. Foto: Siim Teder

FOTO: KARL HANS ÕUNPUU

2 Jüripäeva jumalateenistusel Tori sõjameeste mälestuskirikus mälestati kõiki neid, kes on Eesti eest oma elu andnud. Foto: Kristjan Saar 3 Ka president Ilves ostis kaitseväe veteranide toetuseks sinilille rinnamärgi.

Foto: Siim Teder

4 Paldiskis taasavati Afganistanis langenud üheksale kaitseväelasele pühendatud mälestusmärk, mis toodi Eestisse Afganistanist, Camp Bastionist.

9

Foto: Esper Kaar

5 6 7 23. aprilli õhtul toimunud Veteranirockil rokkis veteranide toetuseks üle 14 000 inimese. Peo tõmbasid käima Tanel Padar and The Sun ja Metsatöll. Fotod: Esper Kaar, Siim Teder 8 Männiku laskeväljal toimunud veteranide laskevõistlusel võisteldi nii automaatrelvast kui püstolist laskmises. Foto: Kristjan Saar 9 Carolin Illenzeeri fond korraldas heategevusliku õhtusöögi langenud kaitseväelaste perekondade toetamiseks. Õhtusöögil osalesid muuhulgas ka Eesti Vabariigi president, kaitseminister ning kaitseväe juhataja.

Foto: Esper Kaar

10 Sõjamuuseumis avati kunstnik Maarit Murka veteranidele pühendatud maalinäitus “Operatsioon”.

Foto: Kristjan Saar

11 23.aprillil tähistas Afganistanis, Helmandi provintsis Camp Bastioni sõjavebaasis Veteranipäeva ka Eesti kontingent, üheks pidupäevaürituseks oli vennalik sangpommi rebimine. Foto: Hannes Võrno

Merili Mis on täna teid siia toonud?

Veteranirock loomulikult. Veterane mul küll tuttavate hulgas ei ole ja ma pole ka kaitseväega otseselt seotud, kuid tähtis on näidata oma toetust.

Mida arvate Eesti sõdurite osalemisest välismissioonidel?

Nad on väga tublid. Lausa suurepärased poisid, kes meie riigi eest seisavad.

Kas arvate, et veterane tunnustatakse piisavalt?

Iga inimene peaks neid toetama ja tunnustama. Kas me seda just piisavalt teeme, ei oska ma öelda, kuid täna oleme siin, ostame sinilille ja näitame oma austust.

6

sõdurileht APRILL 2014

Kirde Kaitseringkonna korvpalluritel on maakonna pronks käes

uudised

Ämaris testiti püüdureid FOTO: ESPER KAAR

22. aprillil käisid USA õhuväe F-15 tüüpi hävitajad Ämaris, et kontrollida sealseid püüdursüsteeme ning val­ mistada need ette sertifitseerimiseks.

Püüdursüsteem on lennukit maandu­ misel aeglustav seadeldis ja Ämaris kasutatavad süsteemid sarnanevad lennukikandjate püüduritega. Üle lennuvälja maandumisraja on tõm­ matud tross ning püüduri abi vajava lennuki sabast tuleb välja konks, mis haakub maandumisel selle trossi külge. Trossi otsad on omakorda kinni­ tatud ülitugevast materjalist valmista­ tud lintide külge, mis ühendavad trossi mõlemal pool rada asuvate spetsiaal­ sete pidurdusmehhanismidega. Need lindid koos pidurdusmehhanismiga aitavadki maanduvat lennukit aeglus­ tada.

Kuna lennukite maandumisel on tegu suurte kiirustega, tuleb püüdurite korrasolekut perioodiliselt kontrollida.

Maapealsete lennuväljade püüdursüs­ teeme kasutatakse harva, tavaliselt vaid lennuvahendite rikete korral. Ämari lennuväljal paiknevad püüdur­ süsteemid maandumisraja mõlemas otsas ja teadaolevalt on need ainsad sedalaadi seadmed Eestis.

Kontroll näitas, et kõik seadmed on täiesti töökorras ning peale seadmete kontrolliti ka püüdursüsteemi mees­ konna tööd. Lennubaasi ülema kolo­ nelleitnant Rauno Sirki sõnul näitas katsetus, et Ämari lennubaas vastab igati NATO standarditele.

SL

Nato miini­tõrje­ e­skaader Läänemerel NATO otsustas aprilli keskel saata oma miinitõrjeeskaadri Läänemerele, et suurendada alliansi nähtavust piirkon­ nas. Miinitõrjeeskaader viib Lääne­ merel läbi üksusesisest väljaõpet ning osaleb näiteks sel aastal Lätis aset leidval miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit.

Mereväe ülema mereväekapten Sten Sepperi sõnul on NATO mii­ nitõrjeeskaadri regiooni saatmine tugev sõnum ja annab olulise panuse julgeoleku parendamisel. „Peame arvestama, et otsest julgeolekuohtu Balti riikidele ja Poolale hetkel ei ole.

Miinitõrje­eskaadri tegevus annab alliansile parema pildi Läänemerel toimuvast ning võimaldab NATO´l kii­ resti reageerida juhul kui selleks peaks tekkima vajadus,“ sõnas mereväekap­ ten Sepper.

Miinitõrjeeskaadri lipulaev on Norra mereväe alus Valkyrien, lisaks millele kuuluvad üksusesse ka Taani miini­ jahtija Makkum, Belgia miinijahtija Bellis, Norra miinitraaler Otra ja Eesti miinijahtija Admiral Cowan. Viimase ligi neljakümne-liikmelist meeskonda juhib komandör vanemleitnant Gert Soomsalu, kellele allub teiste hulgas ka kümme ajateenijat.

SL

Aprilli esimesel nädalavahetusel lõppenud tänavused Lääne-Viru maakonna meistriliiga mängud korvpallis tõid Kirde Kaitseringkonna Tapa linnakusse kolmanda koha karika.

„K

irde kaitseringkonnal korvpallimeeskonnal on sel aastal vedanud – tee­ nistusse tulid üsna tugevad mängijad, kes oleksid raudselt väärt ka esikohta.

Seekord oli aga sportlikku vedamist pisut rohkem nende konkurentidel,” iseloomustas meeskonda maakonna meistriliiga juht Raido Villers. „Alguses käis asi üle kivide ja kän­ dude,” meenutas erinevatest väeosa­ dest pärit ajateenijate esimesi mänge nooremseersant Andi Oras, kes on korvpalli harrastanud juba 11 aastat.

Kivide ja kändude all peab aja­ teenija silmas kahe kaotusega alanud meistriliiga turniiri, mida põhjustasid ehk puudulik kokkumäng, trennide vähesus ja müstilise meeskonnavaimu vajakajäämine. „Mõnedes võist­ kondades võtab meeskonnavaimu tekkimine paar aastat aega, meie mängisime koos vaevalt kuu aega ning olimegi omavahel nagu vennad,” rää­ kis Oras.

Üsna pea tekkis hasart

Korvpallurite sõnul nähti alguses mängudes võimalust lõbusasti aega veeta ning kasarmust välja saada, kuid

Kuigi poolfinaali kaotus oli valus, jäid mehed kokkuvõtte tulemusega siiski rahule FOTO: MARINA LOŠTŠINA

juba esimesed võidud tekitasid hasarti ning ringkonna võistkond näitas oma vastastele milleks noored mehed tege­ likult võimelised on: „Noored kuked,” iseloomustavad nad ennast. „Me oleme suht hurraa võistkond – kas kaotame kolmekümnega või võidame viiekümnega,” lisab vanemveebel Rome Kuusik.

Meeskonna nimel ollakse paljuks valmis

Veebel Kuusikut võiks nimetada meeskonna mänedžeriks – saada kokku metsalaagris oleva pioneeri, oma üksusega rännakul kõndiva Kalevi ajateenija, perekondlikel asja­ oludel reservi arvatud suurtükiväelase ja laskmisteks valmistuva õhutõrjuja

ning võita nendega järjekordne mäng, on tõeline kunst. „Mehed on väga tublid olnud – mängima on tuldud ka välja­lubade arvelt. Aga eks mees­ konnas olemine nõuabki ühise ees­

„Mehed on väga tublid olnud – mängima on tuldud ka väljalubade arvelt.” märgi saavutamiseks isiklike huvide tahaplaanile surumist,” leidis Kuusik ja lisas, et kokkuvõttes võib mees­ konna tulemusega rahule jääda: „Mis seal salata –poolfinaali valus kaotus jäi veidi hinge kriipima, kuid Eesti tugevamate sekka kuuluva Lääne-Viru

korvpalli meistriliiga pronks on meie võistkonna ajaloos seni parim saavu­ tus.”

Et Tapa linnaku korvpalli­ meeskonnal ka tulevikus hästi läheks, võtsid tänavused meeskonna liikmed südameasjaks järgmiseks hooajaks endale väärilise mantlipärija leidmise, kes korvpalli lipu sama kõrgel hoida aitaks. Tänaseks on veebel Kuusikul juba mõned nimed kirjas, aga seda, kes järgmisel aastal juba 1. jalaväe­ brigaadi Tapa linnakut esindama pää­ seb, selgitavad välja proovimängud, mida korraldatakse nii suve- kui ka sügisekutse ajateenijatele.

Marina Loštšina Kirde kaitseringkond

Sõjaväelogistikud võitsid laskevõistlusel korporatsioon Rotaliat 4. aprillil Männiku lasketiirus toimunud Kaitseväe logistikakeskuse ohvitseride ja korporatsioon Rotalia liikmete vahelised laskevõistlused võitsid sõjaväelogistikud ning logistikakeskuse ülema rändkarikas jäi logistikakeskusesse.

L

askevõistlusel osalesid kum­ mastki organisatsioonist kol­ meliikmelised võistkonnad, kes pidid õhupüstolist tabama võimalikult täpselt kümne meetriselt distantsilt märklehte.

Logistikakeskusele tõi 217 punk­ tiga võidu meeskond, kuhu kuulusid leitnant Erko Sepri, nooremleitnant Silver Mäe ja nooremleitnant Annes Kalle. Korporatsioon Rotalia parimate tulemustega võistkond, kuhu kuulusid Rain-Alari Külm, Arles Taal ja Erik Sepping, kogus 156 punkti. Indivi­

Karika tõid koju leitnant Erko Sepri, nooremleitnant Silver Mäe ja ­nooremleitnant Annes Kalle. duaalses arvestuses tuli parimaks 81 punktiga nooremleitnant Silver Mäe, teisele kohale 76 punktiga noorem­ leitnant Annes Kalle ning kolmandale kohale 75 punktiga Arles Taal korpo­ ratsioon Rotaliast.

Läinud aastal võitis laskevõistlused logistikakeskuse meeskond kuhu kuu­ lusid leitnant Rodion Sorokin, leitnant Erko Sepri ja nooremleitnant Anton Auzin. Korporatsioon Rotalia pari­ mate tulemustega võistkond kuulusid siis Hannes Valk, Andris Sprivul ja

Rain-Alari Külm.

FOTO: ESPER KAAR

Korporatsioon Rotaliast

10. novembril 1913. aastal loodud korporatsioon Rotalia ühendab eesti rahvusest meestudengeid vaatamata nende vanusele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale ning poliitilis­ tele vaadetele. Rotalia kasvatab oma liikmeid nii vaimselt kui ka selts­ kondlikult kindla ja lähedase ühen­ duse ning tugeva distsipliini abil.

Rotalia üheks eesmärgiks on luua elu­

aegsed sõprussidemed erinevate üli­ koolide ja teaduskondade üliõpilaste ja vilistlaste vahel ning aidata kaasa nende eneseharimispüüdlustele, mis võimaldaks neil oma elusihte saavu­ tada nii enda, oma rahva kui ka kodu­ maa hüvanguks.

Enne II maailmasõda kuulusid Rotaliasse rida tuntud sõjaväelasi nagu näiteks logistikakeskuse eel­ käija Varustusvalitsuse ülem kindral­ major Rudolf Reimann. Samuti olid Rotalia ridades kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülemad kindralmajor ­Herbert Brede, kindralmajor Aleksan­ der ­Jaakson, kolonel Jaan Rink, sõja­ kooli ülem Herbert Grabbi, sanitaar­ kindralmajor Arthur Lossmann, õhu­ kaitse ülem kindralmajor Richard Tomberg, kindralstaabi ülem kindral­ major Juhan Tõrvand ning kindral­ staabi ülem ja kaitseminister kindral­ leitnant Nikolai Reek.

Tänasel päeval kuulub Rota­ liasse üle maailma enam kui viissada meestudengit, kellest üle 300 liikme on Tallinna ja Tartu koondistes.

Marek Miil kaitseväe logistikakeskus

sõdurileht

APRILL 2014

PIONEERIPATALJON

7

ÕHUTÕRJEPATALJON

VS. „Sõdur vs. Sõdur” liigub uuele tasemele ja paneb kaks pataljoni vastasseisu!

Punkte

jagades

võtame

arves-

se vastuste leidlikkust ja ambitsioonikust, innovaatilisust ja atraktiivsust,

seadusekuulekust

kaitseväelaslikku

käitumist

ja ning

loomulikult ka ajateenija sõpra – füüsist. n-srs Sander Ševtšenko Sõitsin GD-ga ees, näitasin teistele teed, nagu pioneeridele kombeks.

Ltn Ots. Ümberlõikus.

Ainult naiste pildid, ei ole pedofiil.

Palju vaja.

Pole vaja, niigi tulevad sõnumid: „millal sõdurpoiss õue „mängima” lastakse” Tripper Mootor käima, muusika tööle ja tuld!

Idiootsused.

1 1 0 1 1 2 1 2 0

Reservipidu.

Allergia parmuhammustuste vastu.

Veebel – pataljonitehnik vms.

Kes see seda teab?

1 2 2 0

rms Karsten Kurg 286 punkti

Kadett Nettan.

Biits on suurem.

Telefonis on, kapis pole.

10 ikka jõuab.

Ei.

2 1 1 1 2 0

Vabalt, jätkab; hea töö.

Pidu.

Rännak.

2 1 1

Toimkond.

Kurguvalu. Ülemveebel Kurg.

Ilma nöörideta 30sec.

1 1 3 2

rms Dan-Timo Vaan Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?

300 punkti

Kes on väeosa kõige kenam naisterahvas?

N-vbl Sikk.

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimunud on?

3 1

Füüsiline vorm on kõvasti paranenud

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

0

Kas ja kui palju suudad lõua­ tõmbeid teha?

5

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Ei

0

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Sain, šlang, vahva, fantastiline, hää küll, paneb puid alla.

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Söön ühte portsu häästi kaua (umbes tund aega).

Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Hommikujooksud. Õmblemine on üsna tüütu.

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Pioneeride lõhkamised. Tõenäoli­ selt õhutõrjekahuri laskmine (aga ei tea veel)

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas bivi püsti panna?

1 0 1

Vereproovi andmas.

Parameedik.

2 nööriga. 5 minutit.

2 2 1 2 1 2 1

rms Martin Taal 300 punkti

3 1

N-ltn Ots Olen muutunud enesekindlamaks.

Füüsiline vorm on paranenud.

0. Ainult relvade pildid.

17 iga ilmaga.

Ei. Kaitseväe vorm sulatab niikuinii kõikide kargete põhjamaa neidude südamed.

Ilusti kenasti, sain, väga halb; vabalt, jätkab.

Schlangimine Hommikune ärkamine, korista­ mine laupäeval, kui teised kodus magavad.

Saab katsetada erinevaid relvi, tehnikaid. Võim teiste reameeste üle.

Polegi sinna vabatahtlikult veel jõudnud.

Veebel.

Kahega. Pole aega võtnud, aga kindlasti väga kiiresti.

1 1 2 2 2 0 2 2 1 2 1

Disaini uus relv jalaväelastele.

2

2

The black hole compact

<3

33 – korralik tehnika

41

17

1

Nooremseersant Ševtšenko on ikka üks eriline poiss ja see paistis välja ka tema eriskummalistest vastus­ test. Nii näiteks on küsitav, kuidas ta üldfüüsilise testi läbis, või kas just tripper on seotud tema ümber­ lõikusega(?) Tubli üritamise eest ja selleks, et bivi järgmine kord ikka püsti läheks, anname talle ka tublid 17 punkti.

22

2

Reamees Kurg on vist üks vähestest selles rubriigis osalejatest kes nau­ dib toimkonnas olemist ja peab seda lausa kaitseväe ägedaimaks asjaks.

Küll aga tekitab kahtlust, kas ta teab mis bivi tegelikult on, sest 30 sekun­ dit ja ilma nöörita paigaldus kõlab rohkem vihmakeebina kui varjualu­ sena. Positiivsena toome välja uue relva jalaväelasele, diplomaatiline (hipi-) lahendus on alati parem kui konflikti sattumine. Make love, not war!

3 Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga kätekõverdust, kui suudad.

Van-damaat: „laseb musklise käe vas­ tasele näkku. Saavad kasutada ainult tugeva torsoga võitlejad.”

Štaaler: „jalaväelase parim sõber – sapöörilabidas. Üliterav ja saab lasta valanguid. Asendamatu kaevikus.”

48

48

3

39 : 49

23

VÕITIS

Õhutõrjest saadeti võistlustulle taas kõige vägevamad ja tugevamad võit­ lejad. Ja seda just tänu kaitseväele, kes meestest tugevad sõdurid on vorminud. Nalja pakub aga see, et õhutõrjuja Vaani jaoks on kaitseväe ägedaim asi just „vastasvõistkonna” lõhkamised.

ÕHUTÕRJEPATALJON

3

26

3

Reamees Taal on ehtne sõdur.

Maksimumpunktid testist, 17 lõua­ tõmmet iga ilmaga, kapis relvade pildid ja külge lüüa pole vaja, pelgalt vormi õige kandmine paneb naised jalge ees sulama. Küll aga loodame, et võim reameeste üle talle pähe ei hakka ja lemmiktegevuseks osutu­ nud šlangimine liialt laisaks ei tee.

Edukas päev Õhutõrjele!

8

sõdurileht APRILL 2014

Keskpolügoonil pandi proovile kaitseväe sõidukid Aprilli teisel neljapäeval võis Tapa keskpolügoonil kuulda masinate müra ja näha mulda lendamas. Just seal panid pioneeripataljoni kaitseväelased proovile enda rajatud ning looduses leiduvad tõkked ja kaitse­väe soomus­ tehnika.

sudoku

D

emonstratsioonil näidati ligi kahesajale ajateenijale kuidas­ka lihtsate vahendi­ tega vastase masinate edasiliikumist ja manööverdamist raskendada. Vas­ tase sõidukite aeglustamine ja tõkes­ tamine toetab oma üksuste tegevust lahinguväljal, andes neile stratee­ giliselt parema positsiooni või roh­ kem aega oma ülesande täitmiseks.

Pioneeri­ kooli ülem kapten Toomas Rebo sõnul on pioneeride peamine ülesanne teha vastaste masinate eda­ siliikumine võimatuks või võimalikult raskeks. Nii tuligi demonstratsioonil erinevatel kaitseväe sõidukitel läbida või ületada nii looduslikke tõkkeid kui ka pioneeri­ pataljoni koolitatud kait­ seväelaste poolt ehitatud barrikaadija vaitõket ning tankitõrjekraave ja lõhutud teed. Soomukitel tuli läbida erineva sügavuse ja ehitusega kraave, suurim neist kolme meetri sügavune.

Kõrgeim takistus, millest soomukid üle ronisid, oli kahe meetrine puidust ja mullast valmistatud sein.

Pioneeripataljoni ajateenija aspi­ rant Silvester Türi ütles, et demonst­ ratsioon lisab julgust erinevate plaa­ nide tegemiseks. „Teoorias oleme erinevaid tõkestamisemeetodeid õppi­ nud juba päris kaua, aga täna muutu­ sid need teadmised palju reaalsemaks – oma silmaga saime näha, mis tõk­ ked on väga efektiivsed ning panevad masinad kas oma kiirust vähendama või hoopiski teist teed otsima. Samuti saime teada, mis on teatud masinate

vaata videot

Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

http://bit.ly/tokked FOTOD: KRISTJAN SAAR

puhul läbimatuks takistuseks,“ lisas aspirant Türi. Demonstratsiooni pea­ korraldaja sõnul möödus üritus ilma suuremate probleemideta, kõik masi­ nad täitsid neile seatud ootused ning suutsid tõkked ületada, samuti said ajateenijad kogemust tõkete rajami­ sel. Kokku osales esitlusüritusel viis sõidukit: soomuk Sisu XA-180, soo­ muk BTR-80, maastikusõidukid GTT ja BV 206 ning sillatank MTU-55.

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

Sillatank MT-55 Kairo Koik

Soomustransportöör BTR-80 Pikkus: 7,65m Laius: 2,9m Kõrgus: 2,35m Kaal: 13,6 tonni Kiirus: maastikul 50km/h, maanteel 80km/h Relvastus: 14,5mm kuuli­ pilduja NSVT, 7,62mm kuuli­ pilduja PKT Soomus: 6...14mm Mootori võimsus: 260hj Meeskond: 3+7

Jalaväetransportöör BV 206 A MT Pikkus: 6,90 m Laius: 1,87 m Kõrgus: 2,45 m Tühimass: 4,5 tonni (eesmine vagun 2740 kg + tagumine vagun 1760 kg) Kandevõime: 2240 kg (eesmine vagun 630 kg + tagumine vagun 1610 kg) Kohti: eesmises vagunis 1+5, tagu­ mises vagunis 11 Maksimaalne haagise mass: 2500 kg

Jälgi Sõdurilehte Facebookis facebook.com/s6durileht ja Youtube’is youtube.com/sodurileht

Pikkus: 9,8m Laius: 3,3m Kõrgus: 3,35m Kaal: 36 tonni Kiirus: 50km/h Mootori võimsus: 580hj Meeskond: 2 Sillatank on soomustatud sõiduk, millele on monteeritud kokkupandav sild, mida saab kasutada kraavide, väikeste veetakituste või muude kitsaste maalõhede ületamiseks.

Sillatank MT-55 abil saab ületada 19-20 meetriseid veetakistusi, aga ka laiemaid, ühendades omavahel kuni kolm silda. Jälgida tuleb voolu tugevust, et see silda ära ei viiks.

MT-55 suudab läbida 2-3meetriseid auke ja ronida üle meetrikõrgustest takistustest.

Kaal: 4,8 tonni Pikkus: 5,72m Laius: 2,57m Kõrgus: 2m Kliirens: 0,4m Mootori võimsus: 110.2hj Kiirus: 60km/h Meeskond: 10

Tähelepanu!

Võida Sõdurilehe termos!

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee.

NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 125 õige lahendussõna oli RELVARAHU Söögitarvete komplekti võitis nooremseersant Taimar Jõgeva staabi- ja sidepataljonist. * Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.

Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

Soomustranstportöör Pasi XA – 180EST

Soomustranstportöör GTT

ristsõna

Valmistajamaa: Soome Kaal: 15,5 tonni Pikkus: 7,35m Laius: 2,9m Kõrgus: 2,77m Kliirens: 0,4m Mootori võimsus: 236hj Kiirus: 95km/h (vees 8km/h) Relvastus: 12,7mm Browning ­ M2 HB Meeskond: 2+10