Kohanemisprogrammi teaduse mooduli metoodiline materjal by Siseministeerium

Teaduse mooduli metoodiline materjal

SISSEJUHATUS Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemisprogrammi teaduse mooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks. Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava. Lisaks on esitatud põhimõtted, millest koolitus lähtub ning millest koolitajad saavad lähtuda. Materjali ülesehitus järgib õppijale mõeldud õppematerjali ülesehitust. Õppematerjali teemade kohta on esitatud meetodid teema käsitlemiseks. Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid metoodika valik, sh lisametoodikate kasutamine, sõltub eelkõige igast koolitusgrupist ning koolitaja valikutest. Koolituse ajakava on metoodilises materjalis esitatud nö maksimumprogrammina, s.o 8 akadeemilise tunni mahus. Kõik koolituse käigus käsitletavad teemad (sh soovituslikud teemad) on juhendmaterjalis kaetud ja kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi iseloomust. Head koolitamist!

KOHANEMISPROGRAMMI TEADUSE MOODULI ÕPIVÄLJUNDID Teaduse mooduli läbinud isik: • teab selle rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; • omab ülevaadet, milliseid akadeemilisi võrgustikke ja organisatsioone Eestis leidub; • omab ülevaadet teaduse ja kõrghariduse korraldusest; • teab üldjoontes, kuidas teadustegevust rahastatakse ning kust leida selle kohta lisateavet; • omab ülevaadet, kust leida lisainfot intellektuaalse omandi õigusega seotud küsimustes; • omab ülevaadet, millised on üldised õpetamise praktikad Eestis, kuidas tuleks valmistada ette kursuseid ja luua hindamissüsteeme; • teab üldjoontes, kuidas toimib raamatukogude süsteem ning kust leida selle kohta lisateavet; • omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse teadusrändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet. Vt kohanemisprogrammi lisa 4 „Teadus“, https://www.riigiteataja.ee/ aktilisa/1310/5201/7004/Lisa%204_teadus.pdf#

TEADUSMOODULI SISU Programmi eesmärk: Kohanemisprogrammi eesmärk on luua lihtsamad tingimused Eestile vajaliku tööjõu ning välisüliõpilaste ja nende perekonnaliikmete saabumise soodustamiseks, toetada nende kohanemist uues ühiskonnas, andes neile vajalikku infot ja tuge ning asjaolude muutumisel võimaluse paindlikumalt liikuda ühest rändeliigist teise.

Koolitusteemade järjestus ja maht Koolituse maht: 8 tundi Koolitusgrupi suurus: 5-25 osalejat TEEMA NIMETUS

OODATAV ÕPIVÄLJUND

MAHT tundides

Rändeliigiga seotud õigusalane teave, sh elamisloa ja -õiguse andmise või omandamise vajaduse korral lisateavet.

Teab oma rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida ja selle pikendamise tingimused

0,5

Eesti-sisesed akadeemilised võrgustikud ja organisatsioonid, sh tippkeskused, doktorikoolid, jm.

Omab ülevaadet, milliseid akadeemilisi võrgustikke ja organisatsioone Eestis leidub.

Teaduse ja kõrghariduse korraldus, sh Eesti akadeemiline maastik, institutsioonid ja toimimine, ETIS ja selle klassifikaatorid, akadeemiliste ametikohtade liigid ning ametinõuded.

Koolituse läbinud isik omab ülevaadet teaduse ja kõrghariduse korraldusest.

5 Teadustegevuse rahastus

Teab üldjoontes, kuidas teadustegevust rahastatakse ning kust leida selle kohta lisateavet

Intellektuaalse omandi õigus

Omab ülevaadet, kust leida lisainfot intellektuaalse omandi õigusega seotud küsimustes.

Koolitusel otseselt ei käsitleta, vt koolitusmaterjal

Õpetamise praktikad, kursuste ülesehitus ja hindamine, sh õpetamise mudelid ja filosoofia, ÕIS, e-õpe, juhendamise head tavad.

Omab ülevaadet, millised on üldised õpetamise praktikad Eestis, kuidas tuleks valmistada ette kursuseid ja luua hindamissüsteeme.

Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse teadusrändega tulijatele

Omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse teadusrändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet .

0,5

Raamatukogud

Teab üldjoontes, kuidas toimib raamatukogude süsteem ning kust leida selle kohta lisateavet.

Koolitusel otseselt ei käsitleta, vt koolitusmaterjal

KOOLITUSE PÕHIMÕTTED Koolitus lähtub järgmistest põhimõtetest: • Õppimises on oluline dialoog, tähenduste loomine ning õppija eelnevad kogemused. • Täiskasvanud õppija omab eelnevaid teadmisi ja kogemusi, mille avaldumist on oluline koolitusel toetada. • Täiskasvanud õppija on ennastjuhtiv õppija ning koolitaja ülesanne on enesejuhitavust toetada. • Koolituse õhkkond on positiivne ja õppijat toetav. • Koolitusel kasutatakse interaktiivseid ja kaasavaid meetodeid. Oluline on meeles pidada järgmist: Täiskasvanud õppijale on omane: vastutus; refleksioon; enesejuhitavus; rikkalik kogemuste pagas; ratsionaalsus ja orienteeritus tulemustele; probleemi kesksus; sotsiaalsete rollide paljusus; väljakujunenud mina-pilt; eesmärkide selgus. Täiskasvanud õpivad koolitusel tõhusamalt kui: • Ennast tuntakse turvaliselt ning võimalus on oma mõtteid ja seisukohti avaldada; • On arvestatud õppijate vajadustega; • Õppijad on aktiivselt seotud koolitusprotsessiga; • Õppijate huvi on haaratud optimaalselt keerukate ja asjakohaste teemade ning ülesannete kaudu; • Käsitletav haakub õppijate kogemustega; • Õppijad saavad tagasisidet oma tulemuste kohta. Täiskasvanud õppijat toetab: • olulise kordamine; • võimalus ise seoseid luua; • näited, mis aitavad seoseid luua; • seotus oma kogemusega; • info osadeks jaotamine; • tähelepanu suunamine nt teksti rõhutamine slaidil värvide, visuaalidega vms; · emotsioon nt lood, näited, vastuolulised situatsioonid.

Õpiprotsessi mudel Koolituse ülesehtitus lähtub õpiprotsessi mudelist, mida on kirjeldatud järgnevalt.

HÄÄLESTUS / ÄRATAMINE / EELLAADIMINE Häälestuse etapiga algab iga koolituspäev ning ühtlasi uue teema käsitlemine. Häälestuse etapis päeva alguses koolitaja tutvustab ennast koolitatavatele ning tutvutakse koolitusel osalejatega. Tutvustatakse koolituse sisu ja ülesehitust ning sõlmitakse koolituse kokkulepped. Kokkulepped võivad sisaldada järgmist: • osalejad on valmis aktiivselt panustama • austatakse üksteise mõtteid ning kuulatakse teineteist • peetakse kinni ajakavast • telefonid/vms elektroonilised seadmed on hääletu režiimi peal või neid ei kasutata üldse Häälestusetapi peamine eesmärk on häälestada õppimisele ning äratada huvi teema vastu, ühtlasi tuua esile osalejate senised teadmised ja kogemused.

ÕPPIMINE/TÄHENDUSE MÕISTMINE Koolitusteemade esitamisel moodustab keskse osa õppimise etapp, mille jooksul antakse edasi uus informatsioon, materjal ning seda tavapäraselt loengu/esitluse vormis. Oluline on siinkohal arvestada, et õppija uue infoga ei küllastuks. Tavapäraselt suudab täiskasvanud õppija uuele infole keskenduda 20 minutit, mille järel tähelepanu langeb. Seetõttu on oluline antud etapis pakkuda vaheldust uue info/teadmise edastamisel. Oluline on uue info ühendamine tuttavaga.

TÄHENDUSE REFLEKSIOON Antud etapp on läbipõimunud eelnevaga, mis aitab osalejal mõista uue info/ teadmise sisu ning vajalikkust tema enda jaoks. Oluline on koolitaja poolne info/materjali kordamine ning olulise rõhutamine. Õppija isiklik tähendus õpitule saab tekkida läbi arutelude ja mõtiskluste, kus õppijal on aega seoste loomiseks. Refleksiooni toetavad erinevad ülesanded, mille käigus on võimalik oma arvamust kujundada ning luua seoseid olemasolevate teadmistega. Refleksiooni etapp on läbipõimunud õppimise etapiga ning muudab koolituse õppija jaoks tähenduslikuks.

TAGASISIDE Tagasiside on igat koolitusteemat lõpetav etapp, mille käigus koolitaja ja/või õppijad sõnastavad käsitletud teema olulisemad pidepunktid ning rõhutamist leiab käsitletavast oluline. Koolituspäeva ja/või koolituse lõpus tehakse kokkuvõte koolitusel käsitletust, mille käigus aidatakse õppijal mõtestada, mida ta pidas koolitusel enese jaoks kasulikuks, oluliseks. Koolitus tervikuna lõppeb osalejate poolt tagasiside täitmisega, mis on oluliseks sisendiks edasistele koolitustele.

KOOLITUSEL KASUTATAVAD MEETODID Meetodite valikul on oluline lähtuda järgmistest küsimustest: • Mis on eesmärk? Mida soovitakse saavutada antud teema raames? • Millised meetodid/ülesanded sobivad antud teemaga? • Millised on osalejate eelnevad teadmised, kogemused, millega ollakse harjunud? • Kuivõrd palju on aega teema käsitlemiseks ning millised on vajaminevad vahendid? • Milliseid oskusi meetodi kasutamine eeldab koolitajalt? Koolitusel rakendatakse meetodeid, mis on suhtlemiskesksed ja osalejat ning tema kogemust aktiviseerivad. Soovituslikud meetodid ja lähenemised on kirjeldatud iga alateema juures.

KOOLITUSMATERJALID Koolitusel kasutatakse õppematerjali, mis on õppijatele loodud ning lisaks võib iga koolitaja luua PowerPoint (Prezi vms) esitluse, mis toetab koolitusel info edastamist ja õppimist. Õppematerjalide uus jaotus lähtub modulaarsuse loogikast, mille kohaselt iga käsiraamat kajastab ühte taolist valdkonda, mis väärib eraldi käsiraamatut. Taoline loogika aitab vältida sisu dubleerimist. See tähendab, et kui üks teema on kaetud mitmes käsiraamatus, siis ühes on viidatud edasi teisele käsiraamatule, kus see teema on põhjalikumalt ära kirjeldatud. Modulaarsuse loogikast tulenevalt ei saa moodulis osaleja endale moodulis mitte ühte käsiraamatut, vaid mitu. Ehk just need, mida ta endale parasjagu soovib. Koolitaja ülesanne on iga käsitletava teemaploki juures juhtida osalejate tähelepanu sellele, missuguses käsiraamatus ja kus täpsemalt on võimalik selle teema kohta põhjalikumalt lugeda ning soovi korral ka märkmeid teha. Koolitusmaterjal sisaldab koolituse käigus läbitud teemade ülevaateid, lisamaterjali ning viiteid iseseisvaks tegevuseks. Samuti lisaülesandeid, mida osaleja saab vastavalt enda huvile sooritada. Materjalis on esitatud viited kasutatud ja/või lisamaterjalile. Koolitusmaterjalis esitatud tekstid on lühikesed, selgelt liigendatud, sisaldades lisaviiteid/linke. Kasutatud on toetavaid visuaale (joonised, graafikud, fotod, pildid). Koolitusmaterjal sisaldab arutelu küsimusi ja ülesandeid, mida koolitusel osaleja saab iseseisvalt/grupiülesande käigus täita. Koolitusmaterjali on võimalik osalejal lisada enda märkmeid ning seeläbi muuta materjal endale tähenduslikuks. Koolitusel kasutatavad slaidid on toetav materjal, millel esitatakse koolitusmaterjalis olevat infot kokkuvõtlikult. Rõhutades ning visualiseerides olulisemat. Slaidide loomisel lähtutakse põhimõttest 6x6 ehk ühel slaidil esitatakse teksti kuni kuuel real ning reas on kuni kuus sõna. Slaidide koostamisel lähtutakse teemade järjestusel samast järjestusest nagu see on toodud õppijatele antavas koolitusmaterjalis, mis võimaldab õppijal hoida järge, teha märkmeid, mõelda arutelu küsimuste üle.

KOOLITUSRUUM JA –VAHENDID Koolitusruumi valikul on soovitatav kasutada avarat ruumi, kus on tagatud piisav valgustus ning õhutus. Ruumi paigutus on soovitavalt Ukujuline, kus kõik osalejad näevad üksteist ning ühtlasi koolitajat ning tahvlit/ekraani. U-kujuline paigutus võimaldab lihtsalt korraldada paarisja rühmaarutelusid ning ühtlasi hoida koolitajal grupiga kontakti. Koolitusruumis on vajalik pabertahvli/valgetahvli olemasolu ning dataprojektor ja ekraan. Koolitusele on vajalik kaasa võtta: • • • •

Koolitusmaterjalid Ajakava Nimesildid Markerid ja kirjutusvahendid · Märkmepaberid (post-it).

KOOLITUSPÄEVA KAVA Koolituse kestus on 1 päev, mis võimaldab jagada koolituse teemasid proportsionaalselt ning jätab osalejale võimaluse süveneda õppematerjalidesse. Koolitus väldib info ülekülluse tekkimist osaleja jaoks ning toetab võrgustumist osalejate vahel, mis on oluline eelkõige teadustöötajatele ja õppejõududele. 10.00–11.30

Koolituse sissejuhatus, tutvumine osalejatega Teemad: Rändeliigiga seotud õigusalane teave, Teaduse ja kõrghariduse korraldus

11.30–11.45

Paus

11.45–13.15

Teema: Eesti-sisesed akadeemilised võrgustikud ja organisatsioonid Teema: Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse teadusrändega tulijatele

13.15–14.00

Lõuna

14.00–15.30

Teema: Õpetamise praktikad

15.30–15.45

Paus

15.45–17.15

Teema: Teadustegevuse rahastus Koolituse lõpetamine, tagasisidestamine

Koolituse läbiviimine veebikoolitusena Juhul, kui koolitus viiakse läbi veebikoolitusena, on võimalik käsitleda kõiki teemasid sarnaselt kontaktkoolitusega, kuid tulenevalt veebikoolituste keskkonna iseärasustest tasub arvestada selle spetsiifika ja täiendavate võimalustega, mida veebikoolituste keskkond pakub. Koolituse veebis läbiviimiseks sobib väga hästi näiteks Zoom keskkond. Veebikoolituste spetsiifikast tulenevalt on võimalik edukalt kasutada näiteks järgmisi võimalusi. Virtuaalne „jutupall“ Koolituse alguses tutvustusringi läbi viies sobib veebikoolituste puhul prak-

13 tikas hästi selline lähenemine, et see osaleja, kes on ennast tutvustanud, nimetab järgmise osaleja, kes ennast tutvustab jne. Seda harjutust on võimalik muuta huvitavamaks ja mängulisemaks, paludes osalejatel visata järgmisele enda tutvustajale enda veebikaamerasse näidates ka „jutupalli“. Chat funktsiooni kasutamine Veebikoolitustel pakub tavakoolitusega võrreldes täiendava võimaluse kirjalik vestlus („CHAT“), mis sisuliselt asendab kontaktkoolitustel kasutatavat tahvlit. Koolitajal on võimalik sinna paralleelselt info edastamisega lisada linke ja märksõnu. Koolitaja julgustab osalejaid ka kirjalikus vestluses küsimusi küsima ning teisi osalejaid neile proaktiivselt vastama, kui kellelgi on vastavas valdkonnas kogemusi. See võimaldab osalejatel saada vastuseid enda küsimustele teistelt osalejatelt samaaegselt koolitaja poolt teema käsitlemisega, mis tõstab koolituse efektiivsust. Samas jälgib koolitaja pidevalt ka ise kirjalikus vestluses toimuvat ning koolitajal on vajadusel alati võimalik kirjalikku vestlust ka suuliselt kommenteerida ning vajadusel sinna ise vastuseid kirjutada või neid täpsustada. Virtuaalsed välk-küsimustikud Veebikoolitustel on võimalik kasutada ka tavakoolitusega võrreldes täiendavat küsitluse läbi viimise võimalust („POLL“). Näiteks saab koolitaja viia koolituse alguses läbi küsitluse, kus palub osalejatel valida koha, kus nad koolituse hetkel viibivad (A: Tallinn, B: Tartu, C: Narva, D: Muu koht). Seejärel saab koolitaja kuvada ekraanil küsitluse tulemused – kui palju osalejaid kust kohast on ning huvi korral ka täpsustada näiteks seda, mis kohad veel esindatud on. See soodustab osalejate sotsialiseerimist ja interaktiivsust. Väiksemad töögrupid (Breakout Rooms) Veelgi interaktiivsemaks on veebikoolitused võimalik muuta, kasutades väikeste gruppide funktsiooni („BREAKOUT ROOMS“). See võimaldab osalejatega läbi viia paarisarutelusid või ka arutelusid pisut suuremates jagatud rühmades – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Koolitaja võib anda osalejatele ülesande sellistes väiksemates rühmades mõnda veebiplatvormi kasutades ka mõni ühisdokument / esitlus / joonistus koostada ning seda hiljem suurde gruppi tagasi tulles kõigile esitleda – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Veebikoolituste puhul on väga oluline teha osalejatele regulaarselt pause ja sirutusharjutusi, sest arvuti taga olles inimesed liiguvad tavakoolitusega võrreldes vähem ning energia hoidmisele tuleb ekstra tähelepanu pöörata.

KOOLITUSE METOODIKA TEEMADE LÕIKES Koolituse alustamine • Koolituse alguses tutvustab koolitaja/koolituse korraldaja koolituse ülesehitust ja eesmärke/oodatavat tulemust. Selgitab koolitusmaterjali olemust ning tutvustab ajakava (kuni 10 min). • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, missugustes käsiraamatutes on neil võimalik teaduse moodulis käsitletavate teemadega nii koolituspäeva jooksul kui ka edaspidi põhjalikumalt tutvuda. • Osalejatega tutvumiseks täidab iga osaleja informatiivse nimesildi, millel on lisaks osaleja nimele info tema tausta, tänase töökoha, akadeemilise positsiooni, teadusteema/huvi jms kohta. Nimesildi pöördel on koolituseajakava.

15 Osalejad tutvustavad ennast lähtuvalt nimesildil olevast informatsioonist. Suurema grupi puhul (12+ osalejat) osalejad liiguvad ruumis ringi ning loovad üksteisega kontakte 4-5 minuti jooksul. Iga koolitaja koostab enda kohta samasuguse informatiivse nimesildi, mille abil tutvustab ennast koolitatavatele. • Koolitatavate ootuste teada saamiseks on koolituse vältel kasutusel küsimuste parkla. Suurele pabertahvlipaberile on joonistatud parkimismärk ning märgitud “parkimisalad” – kõrghariduse korraldus; kõrghariduse rahastus; õpetamine; muu. Osalejatele on jagatud märkmepaberid ning neil palutakse mõelda, millised on need küsimused, millele nad soovivad saada vastust koolituse käigus. Osalejad kleebivad oma küsimused parklasse. Küsimuste kirjapanekuks on vajalik 3-5 min. Koolitajatel on võimalik küsimustest saada sisendit koolitusel käsitletavate teemade jaoks.

Rändeliigiga seotud õigusalane teave Oodatav õpiväljund: teab selle rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet. • Koolitaja esitab ülevaate teemadest, mida käsitleb, et anda osalejatele selge fookus (2-3 min). • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik Eestis viibimisega seotud õiguste ja kohustuste kohta põhjalikult lugeda X käsiraamatust „Residence and citizenship“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Olenevalt osalejate taustast on võimalik osalejaid grupeerida järgnevalt: Euroopa Liidu liikmesriigid; Kolmandad/muud riigid. Vastavalt osalejate taustale on neil võimalik 5-7 minuti jooksul grupis arutleda ja tuua välja peamised kitsaskohad ja küsimused, millega nad seisavad silmitsi seoses õigusalase teabega. • Vastavalt tekkinud küsimustele ja eelkõige osalejate taustale saab koolitaja tutvustada peamisi rändeliigiga seonduvaid teemasid (kuni 20 min).

Teaduse ja kõrghariduse korraldus Oodatav õpiväljund: omab ülevaadet teaduse ja kõrghariduse korraldusest. • Koolitaja esitab ülevaate teemadest, mida käsitleb, et anda osalejatele selge fookus (2-3 min). • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik Eesti teaduse ja kõrghariduse korralduse kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Sissejuhatav ülevaade lühiloenguna hariduse korraldusest ja ülesehitusest Eestis. • Koolitaja esitab arutelu küsimused grupile: Milline on haridussüsteem sinu koduriigis? Kas on sarnasusi Eestiga? Arutelu eesmärk on ärgitada osalejaid kaasamõtlema ning märkama seoseid või erisusi oma eelneva koduriigiga. Aruteluks on aega kuni 5 min. Suurema grupi puhul (12+ osalejat) saavad osalejad väikestes gruppides arutleda 5 min. • Lühiloeng kõrgharidussüsteemi ülesehitusest ja institutsioonidest. • Teema lõpetuseks esitab koolitaja aruteluküsimuse: Kui mitu riiklikku/ eraülikooli on nende koduriigis? Arutelu võimaldab välja tuua erisusi ja sarnasusi Eesti kõrgharidussüsteemiga ning suhestuda siinse kõrghariduskorraldusega.

17 • Osalejatele tutvustatakse akadeemilisi ametikohti ning esitatakse küsimus, millised ametikohad on neil senini olnud või milliseid soovivad saavutada (suunatud eelkõige doktorantidele ja magistrantidele). • Võite osalejatele näidata videoklippi „Models for scientific careers in Estonian universities“ ning huvi korral tutvustada neile teadlase karjääriga seonduvaid teemasid põhjalikumalt. • Lühiloengu käigus tutvustatakse kõrghariduse viimaste aastate trende, mis võetakse kokku aruteluna grupis: Millised on kõrghariduse väljakutsed/trendid sinu koduriigis? (paaris-arutelu kestusega kuni 10 min). Võrdlus võimaldab suhestuda Eesti kõrghariduse korralduse ja hetke situatsiooniga. • Lisaülesanne juhul, kui on lisaaega: Osalejatele antakse nimekiri kõrghariduse mõistetega (nt ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, professor, Bologna protsess) ning palutakse grupis (4-5 osalejat) moodustada mõistekaart, mis iseloomustab kõrghariduse süsteemi. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Estonian Science Information System (ETIS)“ ning huvi korral tutvustada neile Eesti Teaduse Infosüsteemiga seonduvaid teemasid põhjalikumalt. • Ülevaade ETISest ning selle peamistest funktsioonidest lühiloenguna (kuni 20 min), kus on toodud konkreetsed näited ETISest. ETIS on suunatud eelkõige teadlastele, õppejõududele, doktorantidele, kuid ka osalevad magistrandid saavad teadlikuks võimalustest, mis on loodud teadlastele. Personaalsete seoste loomiseks esitab koolitaja küsimuse: Kuidas sa klassifitseeriksid oma viimase publikatsiooni? (Osalejad, kellel puuduvad publikatsioonid, saavad toetada kaasõppijat klassifikatsiooni määratlemisel). Osalejaid suunatakse peale koolitust iseseisvalt ETISega tutvuma. • Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures.

Eesti-sisesed akadeemilised võrgustikud ja organisatsioonid Oodatav õpiväljund: omab ülevaadet, milliseid akadeemilisi võrgustikke ja organisatsioone Eestis leidub. • Koolitaja esitab ülevaate teemadest, mida käsitleb, et anda osalejatele selge fookus (2-3 min). • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik Eesti-siseste akadeemiliste võrgustike ja organisatsioonide kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil

18 selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Osalejate aktiviseerimiseks ja eelteadmiste esile toomiseks esitab koolitaja osalejatele valikvastustega küsimuse: Milline on sinu arusaam Eesti akadeemilistest võrgustikest? Vastuste variandid: 1. Teadmine puudub; 2. Vähene teadmine; 3. Hea teadmine; 4. Väga hea teadmine ja kogemus võrgustikes. • Osalejad saavad valida neile sobiliku vastuse, mis annab koolitajale infot, kuivõrd süvitsi on vajalik teema käsitlemine (kuni 5 min). • Ülevaade Eesti akadeemilistest võrgustikest ja organisatsioonidest lühiloenguna (kuni 20 min). • Lisaülesanne: Osalejatele jagatakse erinevaid võrgustikke ja organisatsioone tutvustavad kaardid. Iga osaleja tutvub temale antud kaardiga ning seejärel tutvustab grupi liikmetele (4-5 liiget) enda kaardi sisu. Grupis saadakse esmane ülevaade erinevatest organisatsioonidest ja võrgustikest. • Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures.

Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse teadusrändega tulijatele Oodatav õpiväljund: omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse teadusrändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet. • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik teadusrändega tulijate tugiteenuste kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Koolitaja uurib osalejatelt, milliste probleemidega võivad teadusrändega tulijad kokku puutuda ning koolitaja kirjutab need tahvlile. Seejärel küsib koolitaja osalejatelt: „Kust teie olete nende probleemide puhul abi saanud?“ • Järgneb ühine arutelu 5-7 min. Arutelu võimaldab näha erinevaid aspekte, mis on Eestisse asumisel olnud toetavaks, kuid esile võivad tulla ka kitsaskohad, mis osalejate kogemuses olid märkimisväärsed. • Lisaks osalejate poolt öeldule toob koolitaja lühiloengu (kuni 20 min) käigus esile ülevaate erinevatest tugiteenustest, mis teadusrändes osalejatele on olemas. • Teema lõpetuseks küsib koolitaja uute omandatud teadmiste kinnistamiseks, viidates selle osa alguses tahvlile kirja pandud probleemidele,

19 kust võiks nende probleemide puhul abi saada. • Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures. Virtuaalne kohtumine teadlase/õppejõuga Üle videokonverentsi tuuakse osalejateni mõni pikemalt Eestis elanud teadlane või ülikooli välisteenistuse töötaja, kes räägiks peamistest probleemidest, millega välisõppejõud Eestis kokku puutuvad. Osalejad saavad omakorda küsida küsimusi.

Õpetamise praktikad Oodatav õpiväljund: omab ülevaadet, millised on üldised õpetamise praktikad Eestis, kuidas tuleks valmistada ette kursuseid ja luua hindamissüsteeme. • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik õpetamise praktikate kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Teema sissejuhatuseks esitab koolitaja osalejatele küsimuse: Millised on sarnasused või erinevused õpetamise praktikates, mida ollakse märganud? Osalejad saavad küsimuse üle arutleda 3-5 liikmelistes gruppides (5-7 min) ning vastavalt oma taustale (teadlane, õppejõud, üliõpilane) tuua välja, mida on märgatud. Osalejate erinev taust aitab näha õpetamispraktikaid erinevatest vaatenurkadest. Grupis/paaris pannakse kirja, milliseid sarnasusi ja erisusi õpetamispraktikate osas on märgatud Eestis ja nende eelnevas riigis. Arutelu tulemused on sisendiks teema käsitlemisele, kus saab võimalusel selgitada, rõhutada teatud erisusi, mida osalejad on märganud. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Teaching in Estonian Universities – best practices“ ning huvi korral tutvustada neile ülikoolis õpetamisega seonduvaid teemasid põhjalikumalt. • Koolitaja annab lühiloengu (kuni 20 min) käigus ülevaate õpetamispraktikatest Eestis, viidates erinevatele uuringutulemustele. Keskendutakse õpetamispraktikate eripäradele Eestis ning tutvutakse õppejõudude profiili ehk taustaga. • Saamaks ülevaadet õppejõududest ja üliõpilastest toob koolitaja välja mõningad iseloomistavad faktid ning vaatluse alla võetakse, millised on õppejõududele seatud ootused ning mida osalejad on märganud üliõpilaste osas. Teemaga seotud aruteluküsimuste osas on võimalik osalejal

20 teha märkmeid koolitusmaterjali (kuni 20 min). • Õpetamise praktiliste teemade osas tutvutakse peamiste mõistetega ning seatakse fookusesse kursuse programmi koostamine. Sealjuures käsitletakse ka hindamisega seonduvat. Osalejatel on võimalik arutleda enda kogemusest lähtuvalt, milliseid hindamisvorme nad eelistavad ja mis tundub keerukas hindamise puhul (kuni 20 min). • Juhul kui enamik osalejaid ei ole seotud õpetamisega Eesti ülikoolides käsitletakse teemat põgusalt ning selgitatakse peamised mõisted. Kui enamik osalejaid on seotud/plaanivad õppetöö läbiviimist Eesti kõrgkoolides, on võimalik teemal peatuda pikemalt ning pöörata enam tähelepanu osalejate senistele kogemustele ning küsimustele. • Lisaks suunatakse osalejaid, kelle tegevused on seotud õpetamisega, iseseisvalt teemaga jätkama. • Osalejatele tutvustatakse õppeinfosüsteemi peamisi funktsioone (kuni 10 min) ning viidatakse, kust leiab infot erinevates ülikoolides. ÕISi vaadatakse nii tudengi vaates kui õppejõu vaates, et mõista funktsioonide erisusi. • Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures.

Teadustegevuse rahastus Oodatav õpiväljund: teab üldjoontes, kuidas teadustegevust rahastatakse ning kust leida selle kohta lisateavet. • Koolitaja esitab ülevaate teemadest, mida käsitleb, et anda osalejatele selge fookus (2-3 min). • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik teadustegevuse rahastuse kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Teema sissejuhatuseks palub koolitaja osalejatel tuua näiteid, milliseid rahastuse võimalusi on nad seni oma karjääri jooksul kasutanud. Vastavalt grupi suurusele on võimalik osalejatel jagada oma kogemusi kogu koolitusgrupiga (5-7 min) või väiksemates gruppides (kuni 10 min). Sissejuhatav küsimus võimaldab saada olulist sisendit edasise teema käsitlemise osas ning pöörata rõhku osalejate senisele kogemusele ning võimalikele huvifaktoritele. • Koolitaja tutvustab teadustegevuse rahastuse erinevaid aspekte loenguna (kuni 30 min).

21 • Loengule järgnevalt esitab koolitaja osalejatele küsimuse: Milliseid rahastuse võimalusi võiksid/sooviksid sina kasutada? Küsimus võimaldab osalejatel mõtestada kuuldud infot ning määratleda enda jaoks oma huvid. Samuti saab koolitaja vastavalt osalejate huvile pakkuda viiteid lisainformatsioonile (kuni 15 min) • Teema lõpetuseks toob koolitaja välja 3-5 peamist aspekti, mida ta soovib rõhutada antud teema juures.

Intellektuaalse omandi õigus Oodatav õpiväljund: omab ülevaadet, kust leida lisainfot intellektuaalse omandi õigusega seotud küsimustes. · Teema on käsitletud ülevaatlikult koolitusmaterjalis ning koolitusel eraldi teemana ei käsitleta. Koolitajatele on soovitus viidata antud teemale koolitusmaterjalis ning suunata õppijaid iseseisvalt teemaga tutvuma. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik intellektuaalse omandi õiguse kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha.

Raamatukogud Oodatav õpiväljund: teab üldjoontes, kuidas toimib raamatukogude süsteem ning kust leida selle kohta lisateavet. • Teema on käsitletud ülevaatlikult koolitusmaterjalis ning koolitusel eraldi teemana ei käsitleta. Koolitajatele on soovitus viidata antud teemale koolitusmaterjalis ning suunata õppijaid iseseisvalt teemaga tutvuma. • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik raamatukogude kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et raamatukogudest on juttu ka VI käsiraamatus „Networking, volunteering and leisure time“.

Koolituspäeva lõpetamine • Koolituse lõpus annab koolitaja osalejatele pisut aega üle vaadata kõik koolituspäeva jooksul käsiraamatutesse tehtud märkmed ning neid veel olulisemate tähelepanekutega täiendada.

22 • Koolituspäeva lõpetamiseks sobib vastavalt lühemale ajaressursile (7-10 min) järgmine ülesanne: Osalejatele esitatakse küsimus, millele oodatakse lühivastuseid: Mis oli üks teema/infokild vms, mis tänases koolituspäevas oli sinu jaoks oluline? Vastused koondatakse pabertahvlile. Võimalus on, et osalejad panevad vastused kirja märkmepaberitele ja kleebivad need pabertahvlile. Pikema ajaressursi (kuni 15 min) olemasolul kasutatakse järgmist ülesannet: Koolituspäeva lõppedes saavad koolitatavad mõelda koolitusel õpitu üle ning panna märksõnadena kirja enda jaoks olulise. Tulemusi saab jagada grupis, kus igaüks toob välja tema jaoks tähendusliku. Koolituse korraldajale annab ülesanne olulist informatsiooni koolituspäeva õnnestumiste ja ebaõnnestumiste osas. • Koolitusel meeldinud, huvi pakkunud teemad • Teemad, mis ei olnud osaleja jaoks olulised/vajalikud • Teemad, mille kohta soovib veel ise uurida

• Koolituse lõppedes tutvustab koolitaja/koolituse korraldaja enesehindamise küsimustikku, mille eesmärk on toetada osaleja iseseisvust teemade edasi uurimisel ja mõistmisel. • Koolitaja/koolituse korraldaja tuletab osalejatele meelde võimaluse osaleda kohanemisprogrammi koolituste teistes moodulites sh keeleõppes. • Osalejatel palutakse täita tagasiside küsimustik (kuni 15 min) koolituse kohta, mis annab informatsiooni koolituse korralduslike ja sisuliste küsimuste osas. • Koolitaja julgustab osalejaid koolitusel saadud käsiraamatuid aktiivselt kasutama ka pärast koolitust ning juhib osalejate tähelepanu sellele, et kõik käsiraamatud on kättesaadavad ka veebis, kus neid regulaarselt kaasajastatakse.

ENESEHINDAMISE KÜSIMUSTIK Enesehindamise küsimustik suunab koolitusel osalejat õpitut mõtestama ja seostama. Küsimustele leiab vastused koolitusmaterjalist ning eesmärk on osalejat toetada erinevate teemade mõistmisel ja neist ülevaate saamisel. Enesehindamine ei kontrolli meeldejäänud infot ega fakte, vaid võimaldab osalejal mõtiskleda õpitu üle. 1. What is a hosting agreement and what is it meant for? 2. What do recent trends in higher education in Estonia suggest regarding the number of students enrolled in higher education institutions? 3. Is higher education free in Estonia? 4. How many public universities there are in Estonia? 5. What are the main academic positions in the Estonian higher education system? 6. What is the rationale behind the creation of the Estonian Academy of Science? 7. What are the main requirements for a research center to be considered a center of excellence? 8. Why is it important to foster competitiveness through research policies? 9. Do you know what is the difference between ETIS and ÕIS? What are the functions of each platform? 10. What are the ways to get a first level publication according to ETIS? 11. What kind of student assignment would you grade with the highest grade A? 12. What are academics responsibilities in Estonian higher education? 13. What makes me a good academic in Estonian higher education? What is necessary to be good at teaching? 14. What is the name of the pan-European network that provides free of charge support service to mobile researchers? Who represents this network at my university?