Regionaalministri valitsemisala aastraamat, 2011 by Siseministeerium

Regionaalministri valitsemisala Aastaraamat 2011

Esikaane foto: Elmo Riig (Sakala) Fotod: Zach Kowalczyk, Vallo Kruuser, Kaupo Kulo, Marten Lauri, Ants Liigus, Helin Loik ,Urmas Luik, Siim Lõvi, Siim Männik, Kristo Nurmis, Madis Palm, Erik Prozes, Artur Sadovski, Rein Sikk, Rene Suurkaev, Tanel Voormansik.

Sisukord Regionaalministri pöördumine Regionaalministri valitsemisala 2011

5 6

Kodanikuühiskond kogub jõudu Õhinapõhine aasta

8 12

Kavandades avalikku ruumi Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” Ruumiline planeerimine – mis see on? Merealad ootavad planeerimist

16 17 20 21

Arenevad piirkonnad Koostöö üle riigipiiride Toetades kohalikku arengut Regionaaltoetuste viljad

22 26 38

Korraldades kohalikku elu Haldusreformid Põhjamaades Ühtne ja inimlik IT

38 42 44

Arvestades rahvast

Usuühendused ja represseeritud Tähelepanu represseeritutele

50 53

Maavalitsused

Siim Kiisler Regionaalminister Üsna sageli, kui räägitakse regioonidest või näiteks regionaalpoliitikast, peetakse silmas seda, mis toimub kuskil hõredalt asustatud Eestimaa nurgas. Kaugel teedest, linnakärast või üldse inimtegevusest. Tõmmatakse lihtsustatud paralleel, et regionaalne, see on ääremaaline ja maaeluline. Linnad on justkui eraldi ja regioonid on need, mis jäävad neist väljapoole. On eraldi maaelu ja linnaelu, maainimesed ja linnainimesed oma murede ja rõõmudega. Tegelikult selline maaelu ja linnaelu vastandamine 21. sajandil sisulises mõttes enam ei päde. Inimesed on muutunud palju liikuvamaks ning tööl ja poes käiakse elukohast mitmekümne kilomeetri kaugusel. See on inimese toimepiirkond, mis uuringute järgi kattub tänases Eestis laias laastus maakonnapiiridega. Tuleviku Eesti ongi maakonna-Eesti. Maakonnalinnadest sõltub regionaalne tasakaal, maakonnakeskustest sõltub kogu piirkonna elukvaliteet. Kui meie maakonnakeskused on tugevad ja seal on piisavalt töökohti, siis on elu võimalik igas Eestimaa paigas.

Siis on inimestel vabadus teha soovitud tööd ja elada soovitud kohas. Selle vabaduse nimel töötab ka kogu regionaalministri valitsemisala. Regionaalministri valitsemisalasse kuulub viis Siseministeeriumi osakonda ja 15 maavalitsust. Peale kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimuste kuuluvad valitsemisalasse ka erinevate regionaalpoliitiliste toetusprogrammide väljatöötamine ja ellurakendamine, ruumilise planeerimise, usuasjade ja rahvastikutoimingute valdkonnad. Erilist heameelt valmistab mulle kodanikuühiskonna kiire areng viimastel aastatel – selle toetamiseks on valitsemisalas loodud ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Selles aastaraamatus ongi kokku võetud olulisemad valdkonnad ja konkreetsemad teemad, millega regionaalministri valitsemisalas tegeletakse. 60 leheküljele on detailset ülevaadet keeruline mahutada, kuid see pole ka aastaraamatu eesmärk. Loodan, et lisaks asjalikule ülevaatele annab see aastaraamat Teile ka värskeid mõtteid ja uusi ideid, kuidas üheskoos riiki paremaks teha.

Regionaalministri valitsemisala 2011

Regionaalminister

Regionaalministri valitsemisala viies osakonnas töötab Siseministeeriumi koosseisus kokku 50 inimest. Valdkonna 2011. aasta eelarve oli 158 446 194 eurot.

Alates 2008. aastast on regionaalministriks Siim Valmar Kiisler.

Rahvastiku ja regionaalhalduse asekantsler

Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond

Vastutusvaldkond: haldusala igapäevase töö juhtimine. Asekantsler: Kaia Sarnet

Vastutusvaldkond: kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskond, maavalitsused, kohalike omavalitsuste IT-lahendused. Osakonna juhataja: Väino Tõemets

Regionaalarengu osakond

Rahvastikutoimingute osakond

Vastutusvaldkond: regionaalareng, regionaalpoliitika, piiriülene koostöö, Euroopa Liidu struktuuriabi. Osakonna juhataja: Priidu Ristkok

Vastutusvaldkond: rahvastikuregister, perekonnasündmused, perekonnaarhiiv, isikunimed. Osakonna juhataja: Enel Pungas

Planeeringute osakond

Usuasjade osakond

Vastutusvaldkond: üleriigiline planeering, maakonnaplaneeringud, planeeringualase tegevuse edendamine omavalitsustes. Osakonna juhataja: Katri-Liis Ennok

Vastutusvaldkond: usulised ühendused, kirikuvarad, poliitiliselt represseeritud isikud. Osakonna juhataja: Ilmo Au

Kodaniku체hiskond kogub j천udu

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Kodanikuühiskond kogub jõudu

2011. aasta oli aasta, mil nii avalikkus, meedia kui ka poliitikud hakkasid märkama rohkem kodanikuühiskonna olemasolu ja tegutsemist Eestis. Muutunud on suhtumine ühendustesse ja nende tehtavasse.

tatel keskendunud vabaühenduste ärilise mõtlemise ja tegutsemise võimekuse edendamisele. Toimunud on kaks sotsiaalse ettevõtluse taotlusvooru, Šveitsi vabaühenduste fondi taotlusvoorude kaudu suunatakse vabaühendusi koostöös omavalitsustega osutama rohkem avalikke teenuseid. „Tahame aidata ühendustel muutuda majanduslikult iseseisvamaks. Eesmärk on, et vabaühendused suudaksid luua uusi töökohti ja mitte üksnes näidata näpuga, vaid ka lahendada probleeme,” ütleb Laius.

Eestis määratletakse kodanikuühiskonda kui kõigi inimeste aktiivset osalust ühiskonnaelus, vastavalt huvidele ja võimetele. Osalus hõlmab omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Regionaalministri valitsemisalas tegeleb kodanikuühiskonna alase riikliku poliitika analüüsimisega, kavandamisega ja koordineerimisega ning kodanikuühiskonna arendamise korraldamisega kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond.

Kodanikuühendused osutavad avalikke teenuseid Avalike teenuste delegeerimine kodanikuühendustele on üks võimalus riigil ja omavalitsustel

Kodanikuühiskonna Sihtkapital 2008 – 2011 - 19 taotlusvooru ja Heade Ideede konkurssi. - 273 toetatud projekti. - Kokku makstud toetusi 3 939 242 euro ulatuses. - Paljude teiste hulgas on toetust saanud sellised tuntud kodanikualgatused nagu Uue Maailma Selts, Kodukant ja Teeme Ära talgupäevad.

Kodanikuühiskonna Sihtkapital aitab ühendustel iseseisvamaks saada 2008. aastal asutas regionaalminister Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK), et aidata ühendustel tugevamaks saada ja hõlbustada kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujunemist. Juhataja Agu Laiuse sõnul on KÜSK viimastel aas-

2008. aastal toimunud esimene Teeme Ära koristusaktsioon tõi kodanikualgatuse jõu suurelt avalikkuse tähelepanu alla.

oma tegevust paremini fokuseerida, tagades samas kodanikele kvaliteetsed teenused. Ühenduste jaoks tähendab see võimalust teenida stabiilset tulu ja vähendada sõltuvust projektirahastusest. Et vabaühendused saaksid neile üle antavaid teenuseid välja arendada, võimaldab KÜSK toetust taotleda 2011. aastal avatud Šveitsi vabaühenduste fondist. Fookuses on sotsiaalteenused ning sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavad teenused (sport, noorsootöö, huvi- ja vabaharidus, kogukonnateenused).

Vabaühenduste rahastamine kindlamale alusele Novembris tööd alustanud kodanikuühenduste riikliku rahastamise töörühma ülesandeks on viia ühenduste rahastamine ühtsetele alustele. Ministeeriumites ja kohalikes omavalitsustes on vabaühenduste rahastamise tavad nüüdseks aastate jooksul välja kujunenud, kuid need ei ole alati läbipaistvad ning ei põhine samadel alustel. See võib viia dubleerimiseni ja selliste tegevuste rahastamiseni, mis riiklike prioriteetidega kokku ei lähe.

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Kodanikuühiskond kogub jõudu

2013. aasta märtsini kestva rahastamise korrastamise projektiga on eesmärk muuta riigi ja vabakonna asjaajamine selgemaks mõlemale poolele ning vähendada ülereguleerimist.

Kodanikuühiskonna arengukava 2011-2014 Vabariigi Valitsus kiitis 11. veebruaril 2011 heaks kodanikuühiskonna arengukava ning selle rakendusplaani. Vastavalt sellele on Eestis aastatel 2011-2014 eesmärkideks: KOOSTÖÖ - tõhustada avaliku sektori koostööd kodanikuühiskonna arendamisel ning tagada valitsussektori ühtne lähenemine kodanikualgatuse ja kodanikuühiskonna toetamisele; OSALUS - aidata kaasa osalusdemokraatia edendamisele ja kodanikuühiskonna väärtuste ning rolli kinnistumisele; VÕIMEKUS - tugevdada kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ning toetada kodanikuühenduste sotsiaalmajanduslikku rolli kasvu; PARTNERLUS - tugevdada kodanikuühenduste ja avaliku sektori partnerlust; VABATAHTLIKKUS - väärtustada ja edendada vabatahtlikku tegevust ning heategevust.

Loomisel on kodanikuhariduse võrgustik Kuidas luua, säilitada ja kaitsta demokraatlikku osaluskultuuri? Võtmesõnaks on kodanikuhariduse edendamine. Kodanikuharidus - see on oskused, teadmised ja väärtushinnangud, mis toetavad kodaniku aktiivset ja vastutustundlikku osalemist ühiskonnaelus, aidates kaasa selleks vajalike võimaluste, tahte ja pädevuse tekkimisele. Millised on 21. sajandiks vajalikud kodanikupädevused, selgub 2011. aasta lõpul alanud projekti käigus. Ministeeriumi strateegiliseks partneriks on siin Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (EMSL), kelle ülesandeks on kaardistada, mida ühendused kodanikuhariduse vallas juba teevad, kirjeldada koos ekspertidega vajalikud kodanikupädevused ning panna alus kodanikuhariduse võrgustiku tekkele.

Õhinapõhine aasta 2011. aasta oli pühendatud vabatahtlikule tegevusele. Aastal 2011. tähistati kõigis 27-s Euroopa Liidu riigis vabatahtliku tegevuse aastat, Eestis kureeris selle tegevusi regionaalminister. Vabatahtlike aastaks seatud eesmärgid olid tõsta inimeste üldist teadlikkust vabatahtlikust tegevusest ning seda senisest enam väärtustada, samu-

Vabatahtlik tegevus - Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. - Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. - Neljandik Eesti inimesi pühendab aega vabatahtlikule tegevusele. - Levinuimad vabatahtliku tegevuse valdkonnad Eestis on külaliikumine ja kohaliku elu edendamine (38%), keskkonnakaitse ja loodushoid (34%), sotsiaaltöö (33%) ning laste ja noorte huvide kaitse (22%).

ti tugevdada ja innustada vabatahtlikke kaasavaid organisatsioone. Viimane on näiteks Eestis oluline just selle pärast, et vabatahtlikust tööst huvitatud inimesi on kordades rohkem, kui neid, kel võimalusi organiseeritult vabatahtlikuna oma panust anda. See tähendab, et potentsiaal on suur, kuid selle kasutuselevõtuks tuleb teadlikult pingutada. Aasta raames toimus mitu suurt ettevõtmist: esinduslik avafoorum, vabatahtliku tegevuse koolituspäevad ja 1700 osavõtjaga vabatahtlike mess. Lisaks algatati vabatahtliku tegevuse pilootprogramm kolme sektori koostöö edendamiseks ning anti välja raamat vabatahtlikest. Vabatahtliku tegevuse aastal oli Eestis kaks hea tahte saadikut: näitleja ja saatejuht Madis Milling ning Minu Eesti üks eestvedajatest Eva Truuverk. Hea tahte saadikute roll oli kanda aasta väärtusi ja erinevatel üritustel esinedes vabatahtlikule tegevusele rohkem tähelepanu pöörata.

Professionaalid vabatahtlikeks 2011. aasta sügisel algas vabatahtliku tegevuse pilootprogramm, loomaks äri- ja avaliku sektorite töötajatele võimaluse panustada oma professionaalseid oskusi ühenduste juures vabatahtlikena. Teadaolevalt maailmas ainulaadse programmi raames jagasid oma igapäeva töökogemusi näiteks juura-, raamatupidamise, IT-, personalijuhtimise ja kommunikatsioonispetsialistid.

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Kodanikuühiskond kogub jõudu

28. mail toimunud arengukoostööd tutvustaval Maailmapäeval sai messitelgis tutvuda vabatahtliku tegevuse võimalustega.

Suuresti ettevõtjate initsiatiivist alguse saanud programmis osales 10 koostööpaari viie ministeeriumi, viie ettevõtte ja kümne vabaühenduse vahel. Ettevõtetest tulid kaasa Swedbank, Eesti Energia, Tallinna Vesi, Coca-Cola Hellenic ja Elion. Ministeeriumitest osalesid projektis Põllumajandus-, Kultuuri-, Keskkonna- ning Majanduse ja kommunikatsiooniministeerium. Pilootprojekt oli plaanitud kestma 2,5 kuud ning kaasama 29 vabatahtlikku. Nüüd jätkub see eda-

siarendatuna ministeeriumi toel ja vabaühenduste liidu EMSL juhtimisel.

Ühenduste arenguprogramm Pilootprojekt oli plaanitud kestma 2,5 kuud ning kaasama 29 vabatahtlikku. Nüüd jätkub see edasiarendatuna. Kahe aasta jooksul analüüsitakse nende vajadusi, koostatakse tegevuskavad ja leitakse vabatahtlikud partnerid,

Juba viis aastat septembri esimesel nädalavahetusel peetava Uue Maailma tänavafestivali korraldamisel lööb kaasa kümneid vabatahtlikke.

„Ilma vabatahtliketa ei saaks ühiskond töötada. Igas ühiskonnas on probleeme ja vajadusi. Riik üksi ei saa kõike teha, korraldada, maksta või organiseerida,” Toidupanga eestvedaja Piet Boerefijn et luua tingimused organisatsiooni arenguks, võimekuse kasvuks ning paremate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks. Programmi saavad kandideerida ühendused, kes on seotud vähemalt ühega Kodanikuühiskonna arengu-

kava 2011-2014 valdkondadest. Nendeks on kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine, huvikaitse ja poliitikakujundamises osalemine, heategevus ja filantroopia ning ühenduste tegutsemisvõimekuse kasv.

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Kodanikuühiskond kogub jõudu

Sotsiaalse ettevõtluse võrgustik

lane Madis Milling, Eesti Toidupanga eestvedaja Piet Boerefijn jpt. Raamatu noorim jutustaja on Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel ning EMSLi 8. klassis õppiv Mae Laur, vanim 85-aastane Evi ja Heateo Sihtasutuse eestvedamisel sai 2011. aasta Karilaid. Raamatut saab lugeda internetist: septembris alguse projekt „Sotsiaalse ettevõt- www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud. luse eestkostevõrgustiku loomine”, eesmärgiga täpsustada sotsiaalse ettevõtluse definitsiooni ja Tunnustus kõige tegusamatele seadusandlikku regulatsiooni. Aprilliks 2012 oli pilootprojektist välja kasvanud iseseisev, 19 orga- 4. detsembril avaldas president Toomas Hendnisatsiooni koondav, MTÜ Sotsiaalsete Ettevõte- rik Ilves tänu neile, kes aasta jooksul vabatahtlite Võrgustik. ku tegevuse vallas kõige rohkem silma paistnud. Aasta vabatahtliku tiitli said Rauno Avel, Jarmo „Olen vabatahtlik, muudan Idavain, Maite-Margit Kotta, Kuldar Käsper, Leili Nael, Erna-Elise Neimann, Ülle Olli, Margus maailma!” Press, Aino Suviste ja Ina Tepp. 21. - 27. novembrini kestnud kodanikunädala raames ilmunud raamatus „Olen vabatahtlik, Lisaks tunnustati vabatahtlike juhendajaid Piret muudan maailma!” räägivad oma loo 20 vaba- Ehavaldi ja Svetlana Varjunit. Töötajate vabatahttahtlikku. Nad jagavad nippe ja näpunäiteid ning likkust enim toetanud organisatsiooniks osutus vastavad küsimustele, miks tasub vabatahtlik olla Eesti Advokatuur, mis pakub pro bono õigusabi ning kuidas seda hästi teha. Heateo Sihtasutuse poolt toetavatele ühendustele. Raamatus räägivad oma loo vabatahtliku tegevuse aasta hea tahte saadik ja aktiivne kaitseliit-

„Pikaajaliste vabatahtlike tegevust võetakse kui asja iseenesest, mõtlemata sellele, et nad teevad seda oma vabast ajast.” Vabatahtlike aasta hea tahte saadik Madis Milling 17

Kavandades avalikku ruumi

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Kavandades avalikku ruumi

Planeeringute valdkonna olulisim teema aastal 2011 oli uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamine.

planeerimist puudutavaks algmaterjaliks valdkondlikele ja regionaalsetele arengukavadele.

Elu igas Eesti paigas Eesti rahvastik kahaneb ja vananeb, asustus linnastub üha enam. Asulate väiksust ja rahvastiku hõredust saame väikeriigina kompenseerida läbi sise- ja välisühenduste parandamise. Peame teadlikult arendama looduslähedast ja mitmekesist elukeskkonda, mida toetab tihe teedevõrk. Üleriigilises planeeringus sõnastatud Eesti visioon lähtub põhimõttest, et järgnevate aastate peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas ja kogu riigi territooriumil.

Eelmine ja ühtlasi esimene üleriigiline planeering (ÜRP) „Eesti 2010” valmis aastal 2000 ja on tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud. „Eesti 2030+” koostamise protsess algas 2009. aasta sügisel ja koosnes nii analüütilisest tööst ekspertrühmades ja konsultatsioonidest paljude huvigruppidega kui ka üle Eesti toimunud avalikest aruteludest. 2011. aasta lõpul saatis ministeerium „Eesti 2030+” eelnõu ministeeriumidele, maavalitsustele ning maakondlikele omavalitsusliitudele tutvumiseks.

Eesti visioon aastaks 2030 Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise

Plaan kogu riigile

elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades võrdselt neid erinevaid elamisviise. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik.

ÜRP määratleb kogu riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeering käsitleb regionaalarengu, asustuse, transpordi ja üleriigiliste taristute suunamise vajadusi ja võimalusi, pidades silmas keskkonna eripärasid. Üleriigiline planeering ei ole eraldiseisev dokument, vaid selle eesmärk on olla ruumilist

Piirkonnad, mis toimivad Elukoht, töö, haridus, teenused, vaba aeg - need inimese põhivajadused määravad suuresti asustuse kujunemise. Oluline elukoha valikut mõjutav tegur on liikumisvõimalus oma-, või ühistranspordiga. Kolmik elukoht-töökoht-põhiteenused kujundab inimeste igapäevase liikumismustri.

Sellised mustrid moodustavad toimepiirkonna, mille sees toimub valdav tööealise elanikkonna igapäevane liikumine ehk pendelränne. Taoline pendeldamine on pidevalt kasvanud. Kui 2000. aastal pendeldas igapäevaselt ca 120 000 inimest, siis aastal 2010 juba 160 000. Tartu Ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli poolt 2010 mobiilpositsio-

Elukoha ja tööaja ankurpunktide põhjal leitud keskused, linnaregioonid ja keskuste tagamaad (Tartu Ülikool). Mobiilpositsioneerimise alusel joonistub Eestis välja 19 suuremat toimepiirkonda.

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Kavandades avalikku ruumi

neerimise meetodil läbi viidud uuring näitab, et peamisteks pendelrände sõlmpunktideks Eestis on maakonnakeskused. Just sinna on koondunud enamik töökohti, haridusasutusi ja teenuseid.

ne transpordivõrk üles ehitatud vaid keskusest lähtuvate kiirtena.

Rail Baltic ja Ülemiste sõlm

Üleriigilise planeeringu transpordiosa seab esiArengumootoriteks on keskused kohale toimepiirkondade sisemise ja omavahelise sidustamise kestlike transpordiliikide abil. Teine Toimepiirkondade veduriteks on kompaktsed siht, mille poole püüelda, on eri transpordiliikija kvaliteetse linnaruumiga keskused, mis pa- de tasakaalustatud ja kombineeritud kasutamine, kuvad häid töökohti, konkurentsivõimelist ha- arvestades piirkondlikke eripärasid. ridust ja heatasemelisi teenuseid. Just linnad Kolmandaks on riigi konkurentsivõime kohalt oma lähitagamaaga on piirkondlikeks arengu- võtmetähtsusega heade välisühenduste olemasmootoriteks, siin on loodud võimalused ini- olu. Muuhulgas nähakse üleriigilise planeeringumeste igapäevaseks kohtumiseks, suhtlemiseks ga ette, et tulevane Rail Baltic kiirrongiliin hakja koostööks. kab kulgema Pärnu suunalisel otsetrassil. Keskustena ei tuleks aga käsitleda pelgalt linOluline põhimõte, mida transpordi edasnu, vaid linnapiirkondi, mis kätkevad nii keskust pidisel kavandamisel jälgida, on eri transporkui ka temaga tihedalt seotud satelliitasulaid ja diliikide ladus sidumine. Üks võimalik näide lähialasid, kus potentsiaalselt liigub igapäevaselt on mitmeliigilise transpordisõlme loomine 50% töötajatest. Ülemistele, mis annaks võimaluse ühendada rahvusvaheline ja regionaalne lennuliiklus, Samuti tuleb toimepiirkondade puhul tähele- rahvusvaheline ja siseriiklik raudteeliiklus, linpanu pöörata kogu territooriumile, sest need nadevaheline ja regionaalne bussiliiklus ja lineeldavad funktsioneerimiseks ka häid ühen- nasisene ühistransport. dusi tagamaaga. Muuhulgas on oluline keskenduda asulatevaheliste sidemete tugevdamisele, Lisaks asustusele ning transpordile käsitleb üleriiarvestades inimeste liikumisvajadusi. Praegu giline planeering veel energeetika ning rohealade töötab umbes pool aktiivsest rahvastikust väl- temaatikat. Planeeringu kohta saab rohkem lugejaspool koduomavalitsuse piire. Samas on täna- da internetist aadressil www.eesti2030.ee

Ruumiline planeerimine mis see on? Planeerimise põhiülesanne on maaala arengu põhimõtetes ja tingimustes kokkuleppimine. Planeerimisseadus sätestab selle nii: „Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.” ÜLDISELT ÜKSIKULE Eesti planeerimissüsteem koosneb nelja liiki planeeringutest ning lähtub põhimõttest, et üldisema tasandi planeering annab sisendi detailsema tasandi planeeringule. Üleriigiline planeering ja maakonnaplaneering väljendavad riigi ruumilise arengu vajadusi. Kohalik omavalitsus, kellel on seadusest tulenev ulatuslik planeerimisautonoomia, koostab aga oma territooriumi või selle osa kohta üld- ja detailplaneeringuid.

AVALIK JA KAASAV Eesti planeerimissüsteemi olulisemaid põhimõtteid on avatus. Kavandatavate planeeringute õigeaegne avalikustamine on kohustuslik, et anda huvitatud isikutele võimalus kaasa rääkida ja kaitsta oma huvisid. ÜLERIIGILINE PLANEERING Pikaajaline vaade - millised on kogu riigi territooriumi pikaajalise arengu eesmärgid ja kuidas neid ellu viia. MAAKONNAPLANEERING Üldistav strateegia - millised on olulisemad taristu elemendid ja maakonna ala kasutamise üldised tingimused. ÜLDPLANEERING Suuremate alade põhikasutus - kus on elamud, metsad, pargid, tööstus, tehnovõrgud ja muud suuremad objektid. DETAILPLANEERING Objektide täpne paiknemine - krundile kavandatavad hooned, haljastus, liikluskorraldus tänavatel.

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Kavandades avalikku ruumi

Merealade planeerimisega tuleb tegeleda, et meri väga erinevate huvirühmade jaoks kitsaks ei jääks.

Ühtse terviku nimel

Merealad ootavad planeerimist

Paljud merel toimuvad tegevused sõltuvad ka maismaal toimuvast ja mõjutavad omakorda rannikuala elanikke ning loodust. Just sellepärast on oluline käsitleda merealade planeerimist ühtse tervikuna. Et jõuda lahendusele, kuidas tulevikus võiks nendest osadest moodustuda loogiline ja toimiv tervik, on kavas regionaalministri ja maavalitsuste koostöös esimesel võimalusel algatada vastavad planeeringute pilootprojektid kriitilisematel merealadel – nt Pärnu lahes ja Hiiumaa ümbruses.

Merealade ruumiline planeerimine on uue teemana aktuaalne nii Eestis kui Euroopas. Energeetika, riigikaitse, laevandus, loodusressursid, aga ka veesport ja vaba aja veetmine - kõik need valdkonnad mõjutavad üksteist ja ka keskkonda. Seetõttu tuleb esmalt kokku leppida merealade kasutustingimustes ning selles, kuidas osapoolte huvisid edaspidi kaitsma hakatakse.

Arenevad piirkonnad

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Arenevad piirkonnad

Regionaalarengu võtmekohaks on keskuste areng ja piirkondlike erisuste parem ärakasutamine.

kondade atraktiivsuse tõstmiseks nii ettevõtjate kui turistide silmis, samuti kohalike avalike teenuste parandamiseks.

Rahvastik koondub linnadesse

Eesti regionaalpoliitika keskmes on suured piirkondlikud erinevused, rahvaarvu vähenemise taustal toimuv elanikkonna ja majandustegevuse koondumine suurematesse linnadesse, teise tasandi keskuste nõrgenemine ning maapiirkondade arengut pärssivad suured aegruumilised vahemaad. Vastavalt regionaalarengu strateegiale töötab riik selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades nende eripäradest tulenevat potentsiaali.

Eestis on siseränne olulisim regioonide olukorda ja tulevikuväljavaateid mõjutav protsess. Suurematesse linnapiirkondadesse koondub nii elanikkond kui aktiivsem majandustegevus. Töökohtade, eriti tasuvate töökohtade ja eneseteostusvõimaluste liikumine Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse on siserände peamine põhjus.

Eesti regionaalpoliitika strateegia 2005-2015

Suured arenguerinevused

ÜLDEESMÄRK Kõigi piirkondade jätkusuutliku arengu tagamine, tuginedes piirkondade sisestele arengueeldustele ja eripäradele ning pealinnaregiooni ja teiste linnapiirkondade konkurentsivõime kvalitatiivsele arendamisele.

Olenemata Eesti väiksusest on erinevused eri piirkondade vahel võrreldes enamike Euroopa Liidu maadega väga suured, olles sarnasel tasemel Bulgaaria, Ungari ja Lätiga. Üheks seda mõjutavaks teguriks on meie omavalitsuste pikaajaline vähene investeerimissuutlikkus. Arengutasemete ühtlustamine eeldab seega märkimisväärset riigipoolset panust nii majandus kui elukeskkonda. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu struktuurifondidest suunatud oluliselt vahendeid just pealinnaregioonist kaugemate piir-

ALAMEESMÄRGID - Inimeste põhivajaduste parem tagatus igas Eesti paigas. - Eri piirkondade püsiv konkurentsivõime. - Eesti piirkondade tugevam sidumine ülepiiri regioonide ja muu Euroopaga.

Linnastumine on ülemaailmne peatamatu tendents ja suurte keskuste arenguks on ajupotentsiaali koondumine hädavajalik. Regionaalpoliitika eesmärk on silmas pidada, et ka teised piirkonnad saaksid sellest arengust kasu. Selleks on vaja tagada parem linna- ja maapiirkondade koostoime, sealhulgas korralikud transpordiühendused, ühiselt mõtestatud ruumiline planeerimine, ettevõtluskeskkond jne.

Eesti arenguerisuste vähendamisel. Riiklik regionaalpoliitika pakub selles vallas investeeringuid näiteks otseselt töökohti loovatesse tööstusaladesse ja atraktiivsete turismiobjektide rajamisse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu. Viie suurema Eesti linnapiirkonna arendamiseks on mõeldud linnaliste piirkondade arendamise programm, mis on suunatud nii linnaruumi arendamisele kui ka keskuste ja tagamaade paremale sidustamisele.

Kasvav mobiilsus regionaalsetele Piirkondlik potentsiaal keskustele abiks kasutusse Igapäevane töö ja vaba aja veetmisega seonduv liikumine linnade ja nende tagamaa vahel on Eestis üha kasvanud ja vahemaad muutunud pikemaks. See on toonud kaasa linna- ja maapiirkondade tihedama põimumise inimeste igapäevaelus ja teadvuses. Suurenenud mobiilsus saab olla abiks regionaalsetele keskustele, et panna vastu Tallinna ja Tartu tõmbele. Seda juhul, kui on tagatud piisavalt head liikumisvõimalused tagamaa sees ning keskusega. Tugevad, töökohti ja teenuseid pakkuvad keskused omakorda loovad paremad võimalused ka piirkonna äärealadele. Uuringud näitavad paraku, et ajapikku on enamik maakonnakeskusi väljapool Harju- ja Tartumaad jäänud liiga nõrgaks, et tagamaa arengut vedada. Nende keskuste konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtlus- ja elukeskkonna parandamise on võtmeks

Hoolimata Eesti väiksusest on igal piirkonnal oma asendist, looduslikest ja kultuurilistest eripäradest tulenevad eeldused teatud valdkonnas tugevamaks spetsialiseerumiseks. Regionaalse potentsiaali paremaks esiletõstmiseks toetatakse kuues Eesti paigas omaette regionaalarengu programmi toel piirkondlike kompetentsikeskuste väljaarendamist. Nendes saavad kokku ülikoolide akadeemilised teadmised ja ettevõtete praktilised kogemused, et luua eeldused uute töökohtade tekkeks piirkonnas. Näiteks ühendab Kuressaare väikepaadiehituse kompetentsikeskus linna, Tallinna Tehnikaülikooli kolledži, Kuressaare ametikooli, Eesti Mereakadeemia, omavalitsusliidu, maakondliku arenduskeskuse ning Eesti Väikelaevaehituse Lii-

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Arenevad piirkonnad

2011. aasta kevadel oli Sander ainuke, kes Lääne-Virumaal Vihula algkooli lõpetas, kuid sügisest läks kooli juba kolm poissi.

du, et luua võimalus tootearenduseks ning oma väikelaevaehituse disainerite, inseneride ja tippspetsialistide põlvkonna üleskasvatamiseks.

ja täiendamist, eesmärgiga muuta ettevõtetele tegevuse alustamine või jätkamine lihtsamaks ning soodustada sellega uute töökohtade teket.

Näide piirkonnast, kus on olemas tugev valdkondlik potentsiaal, kuid see on hetkel alakasutatud, on Ida-Virumaa. Ehkki pikaajaline tööstustraditsioon soosib sinna piirkonda suurte investeeringute tegemist, on ettevõtluse areng Ida-Virumaal eeldustele alla jäänud ja tööpuudus suur. Samuti on suures osas endiselt kasutamata piirkonna suur turismi- ja puhkemajanduse potentsiaal. Olukorra leevendamiseks seal ja ka teistes piirkondades toetatakse näiteks tööstusalade loomist

Kohandumine ääremaadel Rahvastiku vähenemine, töökohtade struktuuri muutus ja linnastumine sunnib ka ääremaid kohanduma uue olukorraga. Töökohtade ja teenuste liikumine keskustesse paneb ääremaade tuleviku suuresti sõltuvusse ühendustest. Kõvakattega teed, inimeste reaalseid vajadusi arvestav ühistransport ja kiired internetiühendused aitavad rahvastikutrende kompenseerida.

Koostöö üle riigipiiride Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk on piiriäärsete alade ja regioonidevahelise koostöö elavdamine, samuti linnade, äärealade ja maapiirkondade koostöö arendamine. Eesti põhilised huvid selles koostöös on seotud transpordi infrastruktuuriprojektide, piiriületamisega seotud probleemide lahendamise ning Läänemere ja selle ümbruse keskkonnaseisundi parandamisega. Perioodil 2007-2013 on Eestile Euroopa territoriaalse koostöö programmidest planeeritud toetuste maht ca 53 mln eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid 2007-2013 - Eesti - Läti piiriülese koostöö programm, 38,25 mln eurot - Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm, 47,8 mln eurot - Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programm ja alaprogrammid, 103 mln eurot - Läänemere piirkonna programm, 237 mln eurot

Head suhted Venemaaga 18. veebruaril 2011 allkirjastasid regionaalminister Siim Kiisler ja Eestis ametlikul visiidil viibinud Vene Föderatsiooni regionaalarengu minister Viktor Basargin Eesti Siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Regionaalarengu Ministeeriumi regioonidevahelise ja piiriülese koostöö vastastikuse mõistmise memorandumi. Käimas on ka läbirääkimised riikidevahelise piiriülese koostöö lepingu sõlmimiseks. Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames käivad ettevalmistused nelja piirialade arengule suunatud projekti elluviimiseks. Nendeks on Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti ja jalakäijate silla rekonstrueerimine; liiklemis- ja piiriületusvõimaluste parandamine Värska-Petseri kloostri teel; Narva-Ivangorodi kindlustuste arendamine turismiobjektina; Peipsi järve piirkonna keskkonnaolukorra parandamine ja majandusarengu edendamine.

Kõrgtehnoloogia arendus koostöös Soomega Heaks näiteks piiriülesest koostööst on Eesti-Soome ühisprojekt, mille käigus ostetakse Tallinna Teaduspargi Tehnopoli mehhatroonika laborisse paindtootmissüsteem, mis on võimeline ilma inimese vahetu osavõtuta valmistama keerulise

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Arenevad piirkonnad

TTÜ Mehhatroonikakeskuse kõrgtehnoloogiline sisseseade maksab 2 miljonit eurot.

Võrgustik Eesti ja Läti taludest

konfiguratsiooniga tooteid erinevatest materjalidest kuni 1 µm täpsusega. See annab kõrgtehnoloogia ettevõtetele seni Eestis puudunud võimaluse valmistada prototüüpe ja toota väikesepartiilisi elektroonikaseadmeid. 2010. aastal alanud ja 2013. aastani kestva Kesk-Läänemere Interreg IVA programmi Lõuna-Soome ja Eesti alaprogrammi projekti INNOREG kogueelarve on 3 miljonit eurot, sellest 2,5 miljonit moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus. Projekti juhtpartner on Tehnopol, partnerid Tallinna Ettevõtlusamet, Mehhatroonika Assotsiatsioon, Tallinna Tehnikaülikool, Koneteknologiakeskus Turku, Mittatekniikan Keskus ja Eesti Masinatööstuse Liit.

Piire ületav koostöö võib puudutada infrastruktuuri või tehnoloogiainvesteeringuid, aga ka turismi ja põllumajandust. Näiteks on 20 keskkonnahoidlikku Eesti ja Läti talu moodustanud koostöövõrgustiku, läbi mille täiendada end turunduse, looduskaitse ja külaliste võõrustamise alal ning õppida üksteise kogemustest. Eesti-Läti programmi abil teostatud projekti partnerid olid Läti Maaelu Konsultatsiooni- ja Koolituskeskus, Eestimaa Looduse Fond ning Lätimaa Looduse Fond.

Toetades kohalikku arengut

Aktiivsemad kogukonnad Mittetulundusühendustele suunatud kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on toetada kohalikke kogukondi nii maal kui linnas.

Euroopa Liidu struktuurifondide kõrval on regionaalministri valitsemisalas konkreetsete piir- Investeeringud inimestesse kondade ja sihtrühmade toetamiseks loodud mitmeid siseriiklikke toetusprogramme. Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenAastatel 2008-2011 oli avatud ka Norra ja Euroo- ditest toetatakse investeeringuid hoolekande, pa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismidest õppimise, sportimise ja vaba aja veetmise rahastatav regionaalarengu toetusskeem. tingimuste parandamiseks lastele, noortele, peredele, vanuritele ja puuetega inimestele.

Põhiteenused maapiirkondades kättesaadavaks

Soodsam Vene piiri ületamine

Toetust saavad teenuskeskused, mis pakuvad vähemalt toidu- ja esmatarbekaupu ning internetti, vajadusel ka näiteks postkontori-, juuksuri-, keemilise puhastuse, kingsepa-, printimise-paljunduse või muid lähikonnas seni kättesaamatuid teenuseid.

Venemaa piiriäärsetel aladel oma lähedasi või nende matmispaiku külastavad inimesed saavad taotleda kompensatsiooni Venemaa Föderatsiooni viisataotluse menetlemise tasu eest.

Turvalisem kergliiklus

Elujõuline Setomaa

Omavalitsustele suunatud kergliikluse toetusskeem on suunatud liiklusohutuse suurendamisele igapäevastel liikumissuundadel kodu, kooli, töökoha ja kohaliku keskuse vahel.

Setomaa arengu programm on suunatud Setomaa elujõulisuse säilimisele läbi ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise ning piirkonna kultuuri ja looduse tutvustamise.

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Arenevad piirkonnad

Peipsimaa Külastuskeskuse eesmärk on hoida alles Peipsimaa traditsioonilisi käsitööoskusi ja arendada unikaalset vanausuliste piirkonda turismipaigana.

Puhas joogivesi taludesse

Esmatähtsate teenuste säilimine väikesaartel

Hajaasustuse veeprogramm on suunatud puhta vee kättesaadavuse parandamiseks hajaasustu- Väikesaarte programm aitab sealsetel kogukonsega piirkondades. dadel osutada esmatähtsaid teenuseid.

Unikaalne Peipsiveere

Odavamalt elektrivõrku

Peipsiveere programm aitab kaasa vanausuliste kogukonna ja piirkonna kultuuritraditsiooni säilimisele läbi ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise ning piirkonna kultuuri ja looduse tutvustamise.

Elektrivõrguga liitumise toetus aitas hajaasustusega piirkondades elavaid, peamiselt lastega, leibkondi, kelle majapidamises puudus stabiilne elektriühendus.

Lõhavere ravi- ja hoolduskeskus

Lõhavere ravi- ja hoolduskeskuse renoveerimine ja juurdeehitus Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuv Lõhavere ravi- ja hooldekeskus osutab hooldusravi patsientidele, kes ei saa iseseisvalt hakkama krooniliste haiguste või puuete tõttu, samuti tasulisi hoolekandeteenuseid eakatele ning puuetega inimestele. Projekti tulemusel paranesid tunduvalt elanike ja töötajate tingimused, patsientide arv tõusis 50lt 82ni, uuendusena hakati pakkuma päevahooldustenust.

- Euroopa Regionaalarengu Fondi toetussumma 1,7 miljonit eurot, projekti kogumaksumus 2,5 miljonit eurot. - Meetmest „Kohalike avalike teenuste arendamine” on 2007. aastast 2011. aasta lõpuni välja makstud toetusi 97,8 miljoni euro eest. - Meede on mõeldud kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks kohalikes keskustes. Samuti parandatakse sellega avalikku infrastruktuuri maapiirkondades.

AHHAA teaduskeskus

7. mail 2011 avati Tartus AHHAA teaduskeskuse uus maja.

- Toetussumma 5,1 mln eurot, projekti kogumaksumus 20 mln eurot. - Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” on toetust saanud ka Lennusadam, Tallinna Teletorn, Tehvandi staadion, Kuressaare kindlus ja Kohtla kaevanduspark-muuseum. - Alates Euroopa Liidu eelarveperioodi algusest oli 2011. lõpuks meetmest välja makstud toetusi 17,7 miljoni euro eest.

1997. aastal Tartu Ülikooli projektina tegevust alustanud AHHAA tutvustab avalikkusele teadust läbi mängulise „käed-külge” meetodi. Keskuse kogupind on 10 000 ruutmeetrit, millest põhiosa jaguneb kuppelkatusega tehnoloogiasaali, elu saali ja vahetuvate näituste saali vahel. Kolmel tuhandel ruutmeetril ootab külastajaid poolsada interaktiivset kogupereeksponaati.

Pärnu vallikääru taastamine

Vallikääru taastamine atraktiivseks puhkekeskkonnaks 17. juunil 2011 avati Pärnus uuenenud vallikäär. Renoveerimise käigus anti kogu alale uus ilme, kindlustati kaldad, korrastati pargiala, paigaldati uus valgustus ja istepingid, korrastati trepid ja rajati jalgteed. Samuti renoveeriti Tallinna värav ja avati jalutajaile muldvalli sees olev ristkäik. Vallikääru rekonstrueerimine valiti Pärnu aasta teoks ning vallikäär Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu poolt aasta parimaks kommunaalrajatiseks.

- Toetussumma 4,1 miljonit eurot, projekti kogumaksumus 4,8 miljonit eurot. - Euroopa Regionaalarengu Fondi meede „Linnaliste piirkondade arendamine” on mõeldud avaliku linnaruumi arendamiseks, linnaspetsiifiliste probleemide lahendamises ning keskuste ja tagamaa paremaks sidustamiseks. - 2011. aasta lõpuks oli linnaliste piirkondade arendamise meetmest välja makstud toetusi 20,3 miljoni euro eest.

Kergliiklusteede võrgustik

Harjumaa kergliiklusteede võrgustik - Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi linnaliste piirkondade arendamise meetmest. - I etapi toetus 4,9 miljonit eurot. - II etapi toetus 4,5 miljonit eurot, 16 projekti pikkuses 25,6 kilomeetrit. - Kavandatava võrgustiku teede kogupikkus 63,69 km. - Kavandatav valmimisaeg on 2014.

Harjumaa kergliiklusteed Tallinna lähiümbrusse rajatava kergliiklusteede võrgustiku eesmärk on linna ja ümbritsevate valdade kõnni- ja rattateede sidumine loogiliseks ja liigeldavaks tervikuks. Ministeerium rakendas 2011. aastal ka riigieelarvelist kergliiklusteede toetusskeemi, mille kaudu said toetust taotleda kõik kohalikud omavalitsused, välja arvatud Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ning Pärnu. Kergliiklusteede kava põhinimekirja nimetati 16 ja reservnimekirja 27 projekti.

Ajakeskus Wittenstein

Ajakeskuse Wittenstein rajamine Paide vallimäele Seest ja väljast uuenenud Paide vallitornis saavad külalised nüüd ülevaate Eestimaa ajaloost muinasajast tänapäevani. Ajaloolist keskkonda aitavad luua heli- ja valgusefektid, materjali muudavad köitvaks paljud interaktiivsed atraktsioonid. 2009. aasta jaanuaris alanud projekti käigus renoveeriti lisaks tornile vallimägi koos kõlakojaga ning rajati lastele temaatiline mänguväljak.

- Toetussumma 2 miljonit eurot, projekti kogumaksumus 2,5 miljonit eurot. - Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” eesmärk on muuta piirkonnad atraktiivsemaks investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks. - 2011. aasta lõpuks oli piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest välja makstud toetusi 51 miljoni euro eest.

Kompetentsikeskused

Kuus kompetentsikeskust on toeks ettevõtjatele

Euroopa Regionaalarengu Fondi meede „Kompetentsikeskuste arendamine” - Väikelaevaehitus, Kuressaare; 3,16 mln - Terviseedendus ja rehabilitatsioon, Haapsalu; 3,19 mln - Tark Maja, Rakvere; 3,19 mln - Põlevkivi, Kohtla-Järve; 3 mln - Puidutöötlemine ja mööblitootmine, Väimela; 3,19 mln - Teadmistepõhised tervise- ja loodustooted, Polli; 3,14 mln

Kompetentsikeskuste ülesanne on aidata kaasa ettevõtluskeskkonna arengule väljaspool Harjuja Tartumaad. Ettevõtlus-, haridus- ja avaliku sektori koostöös täiendatakse kohalikku oskusteavet. Piirkondade väljakujunenud tugevusi edasi arendavate keskuste peamiseks eesmärgiks on pakkuda ettevõtjatele tuge nii kvalifitseeritud spetsialistide, erinevate uuringute ja koolituste kui ka füüsilise keskkonna näol.

Paikuse ettevõtlusala

Paikuse valla ettevõtlusala juurdepääsuteede renoveerimine 2008. aastal toetust saanud Paikuse ettevõtlusala juurdepääsuteede renoveerimisprojekti tulemusel lisandus valda 12 töökohta, tänaseks on see arv kasvanud 30ni. Euroopa Regionaalarengu Fondist toetusena eraldatud 337 288 eurole lisaks on erasektor investeerinud 428 000 eurot. Seitsmest ettevõttest suurim on SW Energia, kes pärast renoveerimist tõi tööstusalale oma ehitusosakonna ja töökoja ning laiendas kontorit, tõstes töökohtade arvu seniselt kolmelt 20le.

- Regionaalsete tööstusalade edendamine on osa piirkondade konkurentsivõime meetmest. - Ettevõtluse elavdamisele suunatud projektidele eraldati 2010. aastal 100 mln krooni, luues eeldused 2000 töökoha tekkeks. - Toetatakse trasside, maaparandussüsteemide, välisvalgustuse, elektri- ja sidevõrkude ning juurdepääsuteede rajamist ja renoveerimist, militaar-, tööstus- ja agraarobjektide maa taaskasutuselevõttu, ehitiste likvideerimist ning pinnase puhastamist.

Kiire internetiühendus

Internetiühenduste kättesaadavuse parandamine uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtuga piirkondades - Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusmeetmega luuakse võimalus kiire interneti püsiühenduse pakkumiseks 40 000 maapiirkondade elanikule. - Toetuste kogusumma 11 miljonit eurot.

Internet maapiirkondadesse Osana EstWin projektist toetatakse regionaalministri valitsemisalas internetiühenduse baasvõrgu rajamist. Selle tulemusena jõuab lairibainternet enamuse kasutajate jaoks vähemalt 1,5 kilomeetri kaugusele. Meetme tulemusena paraneb paljude maapiirkondade internetikasutajate jaoks püsiühenduse kvaliteet. Samuti tekib sideettevõtjatel võimalus hakata pakkuma kodudele ja ettevõtetele interneti püsiühenduse teenust seal, kus see seni võimalik pole olnud.

Korraldades kohalikku elu

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Korraldades kohalikku elu

Eestis on 226 kohalikku omavalitsust, mis on vastavalt põhiseadusele iseseisvad ning otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi.

le probleemidele ning teisalt aluseks erinevuste tasandamiseks suunatud tegevustele. Nõrgemate omavalitsuste võimekuse tõstmine on hädavajalik, kuna igal pool Eestis peab inimestel olema ligipääs samal tasemel haridusele, sotsiaalhooldusele ja muudele avalikele teenustele.

Eesti 33 linna ja 193 valda osutavad 70% osa meid igapäevaselt puudutavatest teenustest. Omavalitsuse ülesannete hulka kuuluvad näiteks põhi- ja gümnaasiumiharidus, noorsootöö, vanurite hoolekanne, sotsiaalabi ja -teenused, ühistransport ja kohalike teede ja tänavate korrashoid, avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomine ja hooldamine, veevarustus ja kanalisatsioon, elamu- ja kommunaalmajandus, ruumiline planeerimine ja ehitustegevuse suunamine, jäätmehooldus ning heakord.

Eesti suurima linna, Tallinna ning väikseima valla Piirissaare elanike arvu vahe on 4000 korda. Pooltes omavalitsustes aga on elanikke vähem kui 1800. Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia poolt Siseministeeriumi tellimusel teostatud analüüsid näitavad, et omavalitsuse võimekus oma ülesandeid täita väheneb oluliselt, kui omavalitsuse elanike arv langeb alla 5000 piiri. Samas on väikeste omavalitsuste hulk visa vähenema. Alates 1996. aastast on toimunud 51 omavalitsuse ühinemine, mille tulemusena on tekkinud 22 uut omavalitsust.

Regionaalministri valitsemisalas vastutab selle valdkonna eest kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond, kelle ülesanneteks on kohaliku omavalitsuse, regionaalhalduse ja kodanikuühiskonna poliitika analüüsimine, kavandamine ja koordineerimine.

Regionaaltoetuste tasandav mõju Kolmandat aastat koostatav 29 indikaatorit arvestav kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks näitab, et viimase aastaga on tasemed siiski pisut ühtlustunud. Selles, et ääremaaliste ja ääremaastumise riskiga omavalitsused on pingereas kohti parandanud, võib näha riigi regionaalpoliitika mõju väiksemate omavalitsuste arengule.

Suuruste vahe tekitab pingeid Eesti omavalitsuste pilt on kirju, mis on ühest küljest põhjuseks paljudele nendega seonduvate-

Indeks mõõdab potentsiaali

Ühe võimalusena objektiivse ja läbi aastate võrreldava pildi saamiseks olukorrast omavalitsustes kasutab regionaalministri valitsemisalas kohalike omavalitsuste võimekuse indeksit.

mekus ehk ressursid, süsteemi mitmekesisus, suhteline võimekus). Seega on see märk sellest, kui suur potentsiaal on omavalitsusel ühes või teises valdkonnas midagi korda saata. Kõrgem koht indeksis näitab, et omavalitsusel on rohkem võimalusi oma elanikke teenindada.

Indeks ei ole teenuste kvaliteedi mõõdupuu, vaid näitab ära vastava valla või linna erinevate võimekuste summa (nt kvantitatiivne või-

Pole üllatav, et Eesti võimekamad omavalitsused asuvad seal, kus on suurim tasuvate töökohtade ja seega ka maksutulude kontsent-

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Korraldades kohalikku elu

Riigimaja – ühine teeninduskeskkond ja büroo riigiasutustele

ratsioon – nendeks on Viimsi vald, Rae vald, Tallinna linn, Saku vald ja Saue linn. Võimekuse tabeli alumise otsa moodustavad Õru vald (Valgamaa), Peipsiääre vald (Tartumaa), Alajõe vald (Ida-Virumaa), Põdrala vald (Valgamaa) ning Meeksi vald (Tartumaa). Valdav osa madalama võimekusindeksi väärtusega omavalitsusüksustest paiknebki Eesti kagu ja idaosas.

Lääne maavalitsuse algatatud 2011. aasta 31. detsembrini kestnud pilootprojekti käigus analüüsiti Läänemaa näitel võimalusi koondada riigipoolsete teenuste osutamine, nii et inimene saaks oma asjad ära ajada ühes kohas. Parema teeninduse kõrval seati eesmärgiks panna ametkonnad omavahel rohkem suhtlema ning hoida kokku administratiivkulusid.

Mõttekoda vaeb omavalitsuste võtmeprobleeme Novembris 2011 asutatud kohalike omavalitsuste arengu mõttekojas arutatakse valdkonna ekspertide osalusel omavalitsuste ülesannete korralduse ja finantseerimisküsimuste üle. Mõttekoja eesmärk on luua valdkonna arvamusliidrite võrgustik ja kõiki olulisi osapooli kaasates läbi arutada kohalike omavalitsuste võtmeküsimused.

Läänemaa analüüs näitas, et Haapsalus oleks võimalik ühte koondada 19 riigiasutust, lisaks võiksid sama katuse all paikneda mitmed avalike teenuste pakkumisega seotud MTÜd. Majanduslikult tooks see kaasa 6% kokkuhoiu personalikuludelt ning 30% majanduskuludelt, investeeringu tasuvusaeg oleks viis aastat. Läänemaal läbiviidud pilootprojekti realiseerumisel on võimalik parandada riigiteenuste kättesaadavust maakonnas. Väljatöötatud mudelit on võimalik rakendada ka mitmetes teistes maakondades.

Ääremaade ja kiirelt arenevate linnapiirkondade probleemid on kardinaalselt erinevad. Head teenused peavad aga tagatud olema igal pool. Regionaalminister on seadnud mõttekojale üheks ülesandeks otsida võimalusi, kuidas saaksid omavalitsused kaasa aidata töökohtade tekkele, sest just see on arengu peamiseks veduriks.

Projekti „Kohalike riigiasutuste ühise büroo- ja teeninduskeskkonna mudeli loomine Läänemaa näitel” rahastas Riigikantselei Tarkade Otsuste Fond.

Haldusreformid Põhjamaades Taani ja Soome õppetunnid Kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse osakonna eestvedamisel leidis 2011. aasta sügisel aset rahvusvaheline koostööprojekt tutvumaks haldusterritoriaalsete ümberkorraldustega Põhjamaades. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud projekt päädis Eestis toimunud seminariga „Haldusreform – mida õppida Soomest ja Taanist.” Taanis viidi jõuline haldusreform läbi 2007. aastal, Soomes pisut pehmemal kujul kaks aastat hiljem. Praegu valmistatakse Soomes ette juba uusi muudatusi.

Taani omavalitsuses keskmiselt 54 000 elanikku Taani parlament langetas haldusreformi otsuse 2005. aastal, see rakendus kaks aastat hiljem. Reformi eesmärkideks seati lihtsa ja tõhusa avaliku sektori arendamine, paremate teenuste osutamine, vastutuse selgemaks muutmine ning kodanike suurem kaasamine. Enne reformi oli Taanis 271

omavalitsust ja 14 regiooni, omavalitsuse keskmine suurus oli 19 900 elanikku. Reformi tulemusel moodustati 98 uut omavalitsust ja 5 regiooni ning keskmine elanike arv tõusis 54 000 inimeseni. Reformi läbiviimisel määras riik uute omavalitsuste miinimumsuuruseks 20 000 elanikku ning omavalitsustel oli endil võimalus 6 kuu jooksul valida, kellega ühinedes see suurus saavutada.

Võim ja vastutus koos elanike ja kompetentsidega Soomes seati haldusreformi läbiviimise eesmärgiks kodaniku- ja kliendipõhiselt ning tulemuslikult tegutsev regionaalhaldus. Tänaseks on jõutud arusaamale, et majanduslikult tugeva omavalitsuse tunnuseks on piisavalt suur toimepiirkond. Reformi Eestis tutvustanud Soome rahandusministeeriumi nõunik Inga Nyholm selgitas, et enne 2009. aastal rakendunud reformi oli Soomes 432 omavalitsust, milles keskmiselt 12 000 elanikku. Reformi tulemusel on omavalitsuste arv tänaseks vähenenud 336ni ning on moodustatud ka ligi 260 koostööpiirkonda. Reformi lähtekohaks võeti Soomes samuti 20 000 elanikku, millest väiksematel omavalitsustel

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Korraldades kohalikku elu

2005. aastal ühinesid Tapa linn, Lehtse vald ja Saksi vald 9115 elanikuga Tapa vallaks.

„Soomes vaadati otsa tänasele olukorrale ja pandi kõrvale 20 aasta prognoos, mis juhtub rahvastikuga. Ma loodan, et ka Eestis suudame nii palju ette mõelda ja teha vajalikud otsused.” Regionaalminister Siim Kiisler tuli valida, kas liituda või moodustada vähemalt nii suur koostööpiirkond naabritega. Hetkel valmistatakse Soomes ette järgmist haldusreformi, mille sisuks on omavalitsuste liitumine koostöö-

piirkondade moodustamise asemel. Eesmärk on saavutada olukord, kus võim ja vastutus teenuste korraldamise ja rahastamise osas ei oleks hajunud, vaid antud ühele üksikule omavalitsusele.

Ă&#x153;htne ja inimlik IT

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Ühtne ja inimlik IT

Pea sama erinev, kui omavalitsuste võimekus, oli veel aasta tagasi ka Eesti omavalitsuste veebilehtede tase.

veebilehtede aadressid koondatud veebilehele www.maavalitsus.ee.

Ühtne dokumendihaldus Kui veebiportaal töötati välja omavalitsustele ning võeti siis kasutusele ka maavalitsustes, siis dokumendihaldussüsteem Delta sai esmalt maavalitsuste ühtse raamatupidamiskeskuse tööriistaks. 2011. aasta lõpust on sama lahendust kuumakse alusel võimalik kasutada ka omavalitsustel. Nagu ka teenusportaali puhul, on ühise lahenduse eeliseks säästlikkus. Nimelt saavad dokumendihaldussüsteemi kasutavad omavalitsused tasuta üle võtta Siseministeeriumi poolt tellitavad edasiarendused.

Ministeeriumi tellimusel valminud uus laiade võimalustega ja kasutajasõbralik teenusportaal on nüüd soodsalt kättesaadav kõigile omavalitsustele. Kohalike omavalitsuste teenusportaal (KOVTP) on üles ehitatud nii, et standardsele põhiloogikale saab iga omavalitsus anda oma näo. See tagab ühest küljest universaalse kasutusmugavuse, aga teisest küljest toob välja kohaliku identiteedi.

KOV infoühiskonna eesmärgid 2012-2015

KOVTP abil rajatud veebilehe külastajale ongi portaal terviklikuks väravaks omavalitsuse juurde. Lisaks läbimõeldult struktureeritud infole saab portaali vahendusel kasutada paljusid pakutavaid teenuseid. Praeguseks on kuumakse alusel kasutatava portaaliga liitunud 64 omavalitsust, 2012. aasta lõpuks peaks neid olema 100. Lisainfot portaali kohta saab aadressil www.kovtp.ee.

- parem koordineerimine, tõhusam arendus; - digitaalne asjaajamine kõigis omavalitsustes; - e-teenused kõigis omavalitsutes; - e-kaasamine kõigis omavalitsustes - andmeturve on kasutusel kõigis omavalitsustes; - kõik omavalitsus ametnikud on teadlikud IKT rakendamise võimalustest;

Algselt kohalike omavalitsuste tarvis välja arendatud universaalne lahendus on nüüd kasutusele võetud ka kõigis 15 maavalitsuses. Ühtlasi on maavalitsuste kontaktandmed ning

Arvestades rahvast

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Arvestades rahvast

Mida täpsemad on andmed rahvastikuregistris, seda paremaid teenuseid saab riik pakkuda oma elanikele.

tegemiseks kui ka konkreetsete teenuste osutamisel. Alates 2010. aastast on elukoha registreerimine kohustuslik. See kehtib nii Eestis kui ka välismaal elavate Eesti kodanike ja elanike kohta. Registri andmed peavad olema korras, sest täpset infot omamata ei saa riik täita meie ees oma kohustusi. Näiteks on omavalitsustel kohustus tagada igale lapsele lasteaiakoht. Kui aga laste arv pole teada või erinevad registri andmed tegelikkusest oluliselt, võib juhtuda, et kohtade puudus selgub alles siis, kui on hilja midagi ette võtta. Segadus võib tekkida ka näiteks valimisnimekirjade koostamisel. Puuduv info võib takistada ka toetuste maksmist.

Ministeeriumi rahvastiku toimingute osakond vastutab Eestis toimunud perekonnasündmuste dokumenteerimise, rahvastikuregistri toimimise ja perekonnaarhiivi hoidmise eest. Samuti on osakonna korraldada isikunimedega seonduv, et ees- ja perekonnanimede kasutamine oleks korrastatud ja samas oleks tagatud eesti nimetraditsiooni ja rahvusliku nimepärandi kaitse. 2011. aastal oli ja on jätkuvalt osakonna prioriteediks andmete kvaliteedi tõstmine ja seeläbi Samuti tagab täpsete andmete olemasolu elaniinimestele asjaajamise mugavamaks muutmine. kele ladusama asjaajamise ametiasutustega su-

Inimesed ja elukohad registris

Populaarsemad laste nimed 2011. aastal

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab kodanike ja elamisloaga inimeste isikuandmeid. Neid andmeid kasutatakse sünni, surma, abielu, lahutuse ja elukoha registreerimisel, valimiste ja rahvahääletuste korraldamisel, omavalitsuste, maavalitsuste, politsei, haigekassa, notaribüroode, kohtute ja paljude teiste asutuste igapäevaste tööülesannete täitmisel. Info sellest, kus kodanikud elavad, on vajalik nii üldise statistika põhjal strateegiliste otsuste

TÜDRUKUD Maria, Sofia, Laura, Anna, Sandra, Milana, Marta, Eliise, Darja, Arina POISID Rasmus, Robin, Oliver, Artjom, Kaspar, Martin, Markus, Marten, Maksim, Nikita

heldes. Tänu õiguslikku jõudu omavale järjest korrektsemale rahvastikuregistrile ja Eesti infosüsteemide tihedale seotusele oleme jõudnud olukorda, kus vajadus selliste paberdokumentide nagu elukohatõend pärast mööda asutusi käia hakkab unustusse vajuma.

Õigus vaadata

Seda, et registriandmed ei jõuaks kõrvaliste isikute silmade ette, kontrollivad nii ministeerium kui ka Andmekaitse Inspektsioon. Rahvastikuregistrit igapäevaselt töövahendina kasutavad inimesed aga tohivad vaadata ainult isikute neid andmeid, mida tööülesannete täitmiseks vaja on.

Ajalugu arhiivis

Igal inimesel on õigus enda kohta registris olevaid andmeid vaadata. Kõige lihtsam on seda teha Rahvastikuregister ei koonda mitte ainult portaali www.eesti.ee kaudu, aga see on võimalik toimunud sündmuste infot. Just võimalus ka maa-, või omavalitsuses. tuvastada pabereid liigutamata inimestevahelisi seoseid annab elektroonilisele registrile suure väärtuse. Praktiline vajadus omada Fakte rahvastikuregistrist andmebaasis vanemate, laste või abikaasade vahelisi sidemeid tekib näiteks notari juures - 10 levinumat perekonnanime Eestis dokumente vormistades, eriti oluline on see on Ivanov(a), Tamm, Saar, Mägi, Sepp, e-teenuste kasutamiseks. Registrisse kantud Smirnov(a), Kask, Petrov(a), Kukk ja Rebane. perekonnasündmusi ei pea enam paberkoo- Kõige rohkem elab Eestis 1988. aastal piatega tõendama, muutes asjaajamise oluliselt sündinud inimesi, neid on 22 961. lihtsamaks. - Eestis elab 125 eri riigi kodanikke, Eesti kodanikud elavad 124 eri riigis. - 2001. aastal tehti registrisse 1,7 miljonit päringut, 2011. aastal 43 miljonit. - 2006. aastal oli elukohana välisriigi registreerinud alla 25 000 Eesti kodaniku, 2011. aastal üle 65 000.

Juba praegu toimib süsteem, mille kohaselt veel sisestamata perekonnasündmuste dokumentide kohta saab andmeid vajav ametnik (nt notar) esitada päringu, mille peale vastavas maavalitsuses see rahvastikuregistrisse kantakse. Nii jääb inimesel ära sõit kohalikku arhiivi paberdokumendi järele.

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Arvestades rahvast

Nende kõrval, kes näiteks Soomes ajutiselt väsitavat ehitajatööd käivad tegemas, on tervelt 65 000 inimest registreerinud välisriigi oma püsiva elukohana.

Kaks süsteemi koos

Alates 2005. aastast on Siseministeeriumi juhtimisel tehtud tööd vanade dokumentide arhiivsete aktide - andmebaasi kandmiseks. Eesti riik võttis perekonnasündmuste dokumenteerimise kirikutelt üle 1926. aastal. Sellest ajast alates on vormistatud ca 4 miljonit perekonnasündmusega seotud akti, umbes pooled neist on tänaseks rahvastikuregistrisse kantud. Näiteks sündide sisestamisega ollakse tänasest päevast jõutud juba 1945. aastasse.

2011. aastal täienes andmevahetus rahvastikuregistri ja kodakondsus- ja migratsiooniandmebaaside vahel. Kodanikele tähendab see, et näiteks välismaal sündinud lapsele kodakondsus- ja migratsiooniosakonnast passi taotledes kaob vajadus dokumente järgmisse asutusse rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada - dokumendid lapse sünni kohta liiguvad automaatselt rahvastikuregistrisse ametnikule sisestamiseks.

Usu端hendused ja represseeritud

Us u端 h e n du s e d j a r e pr e s s e e r i t u d

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Usuühendused ja represseeritud

Usuasjade osakond tegeleb lisaks usulistele ühendustele poliitiliselt represseeritud isikute küsimuste lahendamisega.

matmiseks ette nähtud ning vajalike ehitistega maaala” ning hauaplatsi kasutaja on „isik, kellel on kalmistu haldaja kirjalik või taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek hauaplatsi kasutamiseks”. Pärast seaduse jõustumist jäävad kõik hauaplatsid seniste kasutajate kasutusse vähemalt 20 aastaks. Seejärel on neil eelisõigus hauaplatsi edaspidiseks kasutamiseks - eeldusel, et kasutaja on seda siiani ka hooldanud.

Alates 1993. aastast kureerib Eestis usuasjadega seonduvat Siseministeerium. Usuasjade osakonna vastutada on riigi, omavalitsuste ning usuliste ühenduste vaheliste suhete arendamine, kirikuvaradega seotud küsimused ning usuelu analüüsimine.

Pühakojad ja pühapaigad Üks olulisi usuasjadega seonduvaid teemasid on valdkonna kultuuripärandi säilitamine, mis toimub põhiliselt kahe programmi raames. Pühakodade programmist võivad kirikuhoonete kui ajaloo ja kultuuritraditsiooni kandjate säilitamiseks ja korrastamiseks toetusi taotleda Eestis asuvate kõikide konfessioonide kõik pühakojad. Muinsuskaitseameti koordineeritud programmi juhtnõukogu töös osaleb ka Siseministeeriumi usuasjade osakond.

Aastast 2009. aastast on regionaalministri valitsemisalas ka represseeritute ja represseeritutega võrdsustatud isikutega seotud ülesannete täitmine. Sinna alla kuulub vastava asjatundjate komisjoni juhtimine, represseeritute mälestuse jäädvustamise ning okupantriikide repressiivpoliitika uurimise korraldamise toetamine riigieelarveliste eraldiste kaudu.

Kalmistuseadus annab selgust ja tagab heakorra

Eesti kultuuri oluliseks osaks on ka ajaloolised pühapaigad - hiied, pühad puud, allikad, ohvrikivid, ohvriaiad ning ristipuud. Selle pärandi talletamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks loodud looduslike pühapaikade arengukava täitmiseks on toetust eraldanud ka regionaalminister.

1. jaanuaril 2012 hakkas kehtima 2011. aasta 23. veebruaril vastu võetud kalmistuseadus, mis inimestele annab eelkõige kindluse, et erinevatel kalmistutel kehtivad sarnased nõuded ja kord. Kalmistuseadus defineerib üheselt ka olulised põhimõisted. Kalmistu on „surnute ja tuha

Toetades usuühendusi Siseministeerium toetab riigieelarveliste eraldistega usuühenduste tegevust läbi kümmet kristlikku kirikut koondava Kirikute Nõukogu. 2011. aastal oli Kirikute Nõukogu toetuseelarve 517 684 eurot, 2012. aastal on see toetus 549 300 eurot. Väiksemaid toetusi konkreetsetele projektidele on saanud ka näiteks Mustvee linna vanausuliste kogudus, Raadio 7, ajaleht Eesti Kirik, Tartu Katoliku Hariduskeskus ja paljud teised üksikud kogudused ning muud usuorganisatsioonid; toetussumma oli aastal 2011 kokku 194 931 eurot ja on 2012. aastal 144 270 eurot.

Vaimulikel abielu sõlmimise õigus Alates 2001. aastast on Eestis tegutsevate usuliste ühenduste vaimulikel võimalus taotleda endale abielu sõlmimise õigus. Selleks tuleb esmalt läbida paaripäevane koolitus, kus tutvustatakse abielu sõlmimisega seonduvaid õigusakte, ning seejärel sooritada vastav eksam. Erinevalt maavalitsuse ametnikest on abielu sõlmimise õigust omavatel vaimulikel õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluda soovijad ei vasta vastavas usulises ühenduses kehtivatele usutunnistusekohastele tingimustele. Aastal 2012. on abielu sõlmimise õigus 125 vaimulikul erinevatest konfessioonidest ning keskmiselt sõlmivad vaimulikud aastas 400 – 500 abielu.

Tähelepanu represseeritutele 2003. aastal moodustas valitsus komisjoni poliitilistel põhjustel represseeritud inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimuse läbitöötamiseks. Alates 2009. aastast on kvartaalselt koguneva asjatundjate komisjoni esimees regionaalminister. Represseeritute komisjoni kokkukutsumise ja teemakohase kirjavahetuse korraldab siseministeeriumis usuasjade osakond. Igapäevase töö kureerimisega tegeleb aga Eesti Represseeritute Abistamise Fond, mis korraldab vastava riigieelarvelise eraldise kasutamist. Sotsiaalsete tagatiste kindlustamise kõrval tegeleb fond ka mälestuste kogumise ja talletamisega. Näiteks esitleti 2011. aasta juunis Eesti Memento Liidu algatatud ja kooliõpilaste ning -õpetajate abiga valminud raamatut „Siberi karm kool” 72 inimese meenutustega.

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Usuühendused ja represseeritud

Kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursil ära märgitud töö „Punane vagun”, autorid Helen Rebane, Egon Metusala ja Elo Liina Kaivo.

Eesti Represseeritute Abistamise Fond 2011

Eesti Represseeritute Abistamise Fond 2012

- Toetussumma kokku 319 558 eurot. - 150 000 eurot põhikirjajärgselt. soodustatud isikute tegutsemistoetusteks. - 79 646 eurot repressioonide ja vabadusvõitluse ajaloo uurimiseks ning mälestuse jäädvustamiseks. - 63 912 eurot sihtotstarbeline toetus kommunismiohvrite memoriaali rajamiseks.

- Toetussumma kokku 255 646 eurot. - 160 000 eurot põhikirjajärgselt soodustatud isikute tegutsemistoetusteks. - 73 646 eurot repressioonide ja vabadusvõitluse ajaloo uurimiseks ning mälestuse jäädvustamiseks. - 66 000 eurot: uurimistööd, trükised, mälestusmärgid, mälestustahvlid, konverentsid.

Maavalitsused

Regionaalministri valitsemisala aastaraamat 2011

Maavalitsused

Järva Maavalitsus Maavanem Tiina Oraste Tegevuskulude eelarve 470 434 € Maavalitsuses töötajaid 30

Saare Maavalitsus Maavanem Kaido Kaasik Tegevuskulude eelarve 538 280 € Maavalitsuses töötajaid 31

Maavanemal on üle 60 funktsiooni.

Lääne Maavalitsus Maavanem Innar Mäesalu Tegevuskulude eelarve 462 141 € Maavalitsuses töötajaid 28

Tartu Maavalitsus Maavanem Reno Laidre Tegevuskulude eelarve 819 693 € Maavalitsuses töötajaid 48

Harju Maavalitsus Maavanem Ülle Rajasalu Tegevuskulude eelarve 1 429 881 € Maavalitsuses töötajaid 80

Lääne-Viru Maavalitsus Maavanem Einar Vallbaum Tegevuskulude eelarve 636 203 € Maavalitsuses töötajaid 39

Valga Maavalitsus Maavanem Margus Lepik Tegevuskulude eelarve 531 282 € Maavalitsuses töötajaid 29

Hiiu Maavalitsus Maavanema kt Piret Sedrik Tegevuskulude eelarve 384 483 € Maavalitsuses töötajaid 21

Põlva Maavalitsus Maavanem Ulla Preeden Ttegevuskulude eelarve 471 824 € Maavalitsuses töötajaid 31

Ida-Viru Maavalitsus Maavanem Riho Breivel Tegevuskulude eelarve 842 375 € Maavalitsuses töötajaid 55

Pärnu Maavalitsus Maavanem Andres Metsoja Tegevuskulude eelarve 740 788 € Maavalitsuses töötajaid 43

Viljandi Maavalitsus (koos raamatupidamise ja personaliarvestuse keskusega) Maavanem Lembit Kruuse Tegevuskulude eelarve 985 609 € Maavalitsuses töötajaid 60

Jõgeva Maavalitsus Maavanem Viktor Svjatõšev Tegevuskulude eelarve 504 514 € Maavalitsuses töötajaid 35

Rapla Maavalitsus Maavanem Tiit Leier Tegevuskulude eelarve 486 062 € Maavalitsuses töötajaid 30

Maavalitsus on Siseministeeriumi haldusalas asuv regionaalne riigiasutus, millel on üle 900 tööülesande. Maavalitsuse tööd juhib maavanem, kes esindab riigi huve, hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest ning teostab järelevalvet omavalitsuste tegevuse üle.

Võru Maavalitsus Maavanem Andres Kõiv Tegevuskulude eelarve 509 051 € Maavalitsuses töötajaid 33 www.maavalitsus.ee