Regionaalministri valitsemisala infoleht suvi 2013
Seitse uut valda tulekul Saarevaht kui elustiil Audrus tuliuus krossirada
Pendelr채nne: 400 000 inimest k채ib p채eviti koduvallast v채ljas
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Kes võidab tugevatest keskustest?
S
eoses ettevalmistatava omavalitsusreformiga on viimasel ajal palju räägitud tõmbekeskustest – just tõmbekeskused on reformi võtmesõna ning ümber praeguste tõmbekeskuste peaksid tekkima tugevad omavalit-
sused. Mõnes maakonnas on selliseid keskusi üks, mõnes kaks, paaris kohas rohkemgi. Seda, mis on konkreetse piirkonna tõmbekeskused, teavad kõige paremini kohalikud, mitte ametnikud pealinnas või idamaa targad. Just seetõttu soovimegi, et kohapeal lepitaks kokku, mis need tõmbekeskused täpselt on. Värske Turu-Uuringute ASi küsitlus näitab, et meie valitud teed omavalitsusreformi elluviimiseks toetab juba üle poole elanikkonnast. Nii maal kui linnas, nii põhjas kui lõunas, nii saartel kui setus. Minu jaoks ei ole see tulemus väga suur üllatus. Peamiselt sellepärast, et meie algatatud reform viib lihtsalt ajale jalgu jäänud haldusjaotuse kooskõlla sellega, kuidas inimesed oma igapäevase elu on korraldanud. Seepärast ongi reformil toetajaid kaks korda enam kui vastaseid. Inimeste arv, kelle igapäevane elu käib üle praeguste omavalitsuste piiride, on muljetavaldav. 3 Uudised Pendeldamisest on selles REGIs 4 Pendelrände uuring aitab pikemalt juttu – inimgeograafide planeerida teenuseid pendelrände uuring näitas, kuidas 6 Rahvaloenduste usuküsimustest käib igapäevane pendelränne. 7 Hajaasustuse programm laieneb Need on tegelikud andmed, mitte 8 Tekib seitse tugevat valda kellegi hinnang või arvamus. 10 Omavalitsusreformile suur toetus Miks inimesed niimoodi sõida11 Hooldusõiguse muutmine vad, et uuringu tulemusi kajastakallineb val kaardil sirutub igast vähegi 12 Uus strateegia tulekul tugevamast keskust välja terve ri14 Elustiil – saarevaht da kiirekesi igas suunas? Ühest 16 Audru ringrada võtab küljest on see tingitud vajadusest tuurid üles – päris kõike koduõues ei saa. Teisalt ei maksa alahinnata teadlaste argumente uue normaalsuse kujunemisest. Inimeste elustiil ongi muutunud liikuvamaks ja inimesed tahavad liikuda, see on muuKoostatud regionaalministri tunud harjumuseks. valitsemisalas, Kas see on hea või halb? Vastakontakt: Kaili Uusmaa, 612 5031, miseks tuleb mõelda, mis oleks alkaili.uusmaa@siseministeerium.ee ternatiiv. Vastust ei tule kaugelt toimetaja: Liis Kängsepp otsida, seda näitavad väga selgelt kujundus: Profimeedia viimase rahvaloenduse tulemused Täname kõiki, – igapäevase pendelrände alterkes aitasid natiiviks on kolimine suuremasse kaasa REGI keskusesse. Nii et kindlasti ei tasu valmimisele! pendelrändes näha saatanat, mil-
Sisukord
2 I suvi 2013
Siim Kiisler, regionaalminister le vastu tuleb iga hinna eest võidelda. Pigem tuleb mõelda, kuidas pendeldamine ei veniks liiga pikaks, oleks mugav ja turvaline. Kuidas neis keskustes, kuhu pendeldatakse, oleks piisavalt töökohti, mis sobivad piirkonna inimeste oskuste ja nõudmistega. Meie regionaalpoliitika suurim väljakutse on selliste keskuste tugevdamine. Ka väga suur osa järgmise perioodi eurorahast läheb just nende piirkondlike keskuste tugevdamiseks. Et need jaksaks ja oskaks tegeleda ettevõtlusega, et saaks paremini korraldada kogu piirkonna transporti jne. Väga suure hulga maapiirkonna inimeste jaoks
Tugevatest keskustest võidavad kõige enam seal ümberringi elavad inimesed. Sest kõik, mida keskus pakub, on neile hästi kättesaadav. ei asu see keskus, mis on nende elu sõlmpunkt, nende enda omavalitsuses. Seega ei saa nad kuidagi mõjutada seda, kuidas see keskus areneb, milliseid valikuid seal tehakse. Lahendus on omavalitsused, mis kattuvad suure osa inimeste igapäevase toimepiirkonnaga, mille südameks on tugev keskus, kus saab aetud suure osa igapäevastest toimingutest ja kuhu jõuab maksimaalselt 45 minutiga. Tugevatest keskustest võidavad kõige enam seal ümberringi elavad inimesed. Kuidas nii? Sest kõik, mida keskus pakub, on neile hästi kättesaadav. Lisaks aga maal elamise eelised, mida inimesed järjest enam hindavad. Nii et paradoksaalsel kombel ongi elu maal täisväärtuslik siis, kui läheduses on mõni tugev linn.
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Kodukant: ministeeriumi uus partner MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant võitis möödunud aasta lõpus toimunud konkursi, millega regionaalministri valitsemisala otsis uut partnerit, et veelgi paremini vabatahtlikku tegevust edendada.
K
odukandi ülesanne on anda ministeeriumile täiendavaid teadmisi vabatahtliku tegevuse valdkonnast ning esindada vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste häält erinevates küsimustes. Kodukandi koostöö regionaalministri valitsemisalaga kestab vähemalt järgmise aasta lõpuni. „Kodukant on võimekas ühendus ning nende nägemus enda rollist regionaalministri valitsemisala partnerina oli läbimõeldud ja põhjalik,“ kommenteeris uue partneri valimist regionaalministri valtsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Marten Lauri. Tema sõnul annab koostöö Kodukandiga vabatahtlikule tegevusele võimaluse levida senisest ulatuslikumalt. Kodukant kavatseb sel aastal kahe põhisuunana keskenduda teavitustöö paremale korraldamisele ning piirkondlike vabatahtlike keskuste võrgustikutööle. Teavitustöö arendamiseks hakkab Kodukant koostöös MTÜga Vaba Tahe uuen-
dama Vabatahtlike Väravat aadressil www.vabatahtlikud.ee. Keskkonnast püütakse tulevikus kujundada vabatahtliku tegevuse keskne infoportaal. Vabatahtlikkuse teema paremaks esiletoomiseks soovib Kodukant teha koostööd novembris maakondades toimuva kodanikuühiskonna nädala ürituste korraldajatega. Kodanikuühiskonna nädala raames on kavas läbi viia vähemalt viis vabatahtliku tegevuse kontaktpäeva. Eestis tegutsevad vabatahtlikud teevad aastas umbes 29–82 miljoni euro väärtuses tööd.
Kodukant Harjumaa juhatuse liige Anneli Kana koolitamas vabatahtlikke Pärnumaal.
E-valijakaart aitab säästa Valijad saavad soovi korral tellida paberil valijakaardi asemel selle elektroonilise versiooni, mis aitab säästa nii raha kui ka loodust – ära jäävad nii posti- ja trükikulud.
H
iljemalt kolm nädalat enne valimisi saadetakse igale valijale valijakaart, kuhu lisaks tema isikuandmetele kantakse tema elukohajärgse valimisjaoskonna andmed, hääletamise aeg ja koht ning informatsioon eelhääletamise kohta. Soovijad saavad paberil valijakaardi asemel tellida riigiportaalist www.eesti.ee endale e-valijakaardi. Virtuaalset kaarti saab
tellida kuni 31 päeva enne valimisi. Informatsioon paberil ja e-valijakaardil on täpselt sama. Elektroonilise valijakaardi tellimus jääb kehtima ka tulevasteks valimisteks ning see saadetakse valija ametlikule e-posti aadressile (nimi. perenimi@eesti.ee või isikukood@eesti.ee) hiljemalt 20. päeval enne valimispäeva, juhul kui isiku elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse ja ta omab vastavatel valimistel hääleõigust. Ametlik e-posti aadress peab olema eelnevalt riigiportaalis suunatud isiku igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile. E-valijakaardi tellimine ei tähenda, et valimistel peab hääletama elektrooniliselt, ja selle tellimusest saab alati loobuda.
suvi 2013 I 3
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Pendelrände uuring
aitab plaanida teenuseid
Umbes 400 000 Eesti elanikku ajab oma igapäevaseid asjatoimetusi väljaspool koduomavalitsust, märkimisväärne osa kolib aga suvel enam kui kuuks ajaks suvilasse, selgus värskest pendelrände uuringust. KOVid peaksid tulemusi arvesse võtma tuleviku teenuseid planeerides ja teistega ühinedes. Tekst:
Joosep Laik
4 I suvi 2013
„E
eldame, et pendelrände maht on mõõdukalt suurenenud, sest lapsed käivad järjest kaugemale kooli ja töökohad on järjest kaugemal,“ ütles Teaduste Akadeemia uurija-professor Tartu Ülikoolis Rein Ahas, üks uuringu koostajatest. Mõistmaks, kuidas inimesed päeva jooksul erinevate punktide vahel pendeldavad, vaadati, kuidas EMT võrgus töötavate mobiiltelefonide asukoht ajas muutus. Ahase sõnul analüüsiti igapäevast liikumist, mille alla kuulub nii regulaarne teenuste kasutamine kui ka haridus- ja tööränne. Selgus, et peaaegu kolmandik elanikest käib päeva jooksul oma koduvallast väljaspool ja umbes 5% elanikkonnast – ehk üle 60 000 inimese – vahetab suvel enamaks kui kuuks ajaks elukohta. See tähendab, et suvel suureneb pendelränne kodu- ja töökoha vahel veelgi. „See ei ole ainult Tallinna tiheasustuse ja suurlinna fenomen,“ sõnas Ahas. „Väiksemateski keskustes on inimestel suvekodud, kuhu kolitakse ümber ka alevikest või väikelinnadest. See on elu-
stiili osa ja seotud ka vanavanemate taludega, mitte hädavajadusega suurlinnast kuumaga ära minna.“ Ahas tõi välja, et Eestis on piirkondi, mille rahvaarv on suvel mitu korda suurem kui talvel. Sellised kohad on näiteks Peipsi põhjarannik, Eesti läänerannik, Lahemaa ja mitmed suvilapiirkonnad linnade lähistel. Seda silmas pidades pakkusid uuringu tegijad, et rohkem võiks hakata mõtlema n-ö teise kodu poliitikale – millised on inimeste õigused ja kohustused seoses kohaga, kus nad veedavad vaid osa aastast. „Kas neil inimestel on näiteks talvel õigus oodata, et tee aetaks lahti ka nende majani, või kas neil on õigus elektrit saada? Kas nad on kogukonna liikmed?“ selgitas Ahas. „Meie uuringu ettepanek on, et kui tulevikus planeeritakse politsei-, tuletõrje- või meditsiiniteenuse pakkumist, tuleks arvestada, et meil on piirkondi, kus talvel elab võib-olla ainult paarkümmend peret, aga suvel on seal sadu inimesi. Üks selliseid on näiteks Alajõe vald.“
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Millega tegu?
Uuringu põhijäreldused
● Pendelrände uuringu eesmärk oli näidata, kuidas inimesed Eestis liiguvad, millised on olulisemad pendelrände trassid. ● Uuringus kasutati passiivse mobiilipositsioneerimise andmeid, need kogus Positium LBS koostöös EMTga. Passiivse mobiilipositsioneerimise andmebaas koosneb EMT võrgus tehtud mobiiltelefonide kõnetoimingute asukohtadest (väljuvad kõned, SMSid, andmeside ja asukohapõhised teenused) mobiilsidemasti teeninduspiirkonna täpsusega. Mobiilipositsioneerimisel põhineva uurimismetoodika on Tartu Ülikooli geograafia osakond koostöös EMT ja spinoff-firma Positium LBSiga välja arendanud viimase kümne aasta jooksul. ● Andmeid koguti aasta jooksul, eraldi vaadeldi tööperioodi (septembrist maini) ja suveperioodi (juunist augustini). Uuring on kättesaadav regionaalministri valitsemisala kodulehel siseministeerium.ee/uuringud-ja-analuusid.
● Asustusstruktuur on üldjoontes sama nagu siis, kui geograafiaprofessor Edgar Kant seda 1930ndatel esimest korda uurima hakkas – tähtsamad keskused on olemas ja joonistuvad välja, kuigi nad on ajas natuke muutunud. ● Pendelränne on suurenenud – igapäevane liikumine on muutunud tavapärasemaks, käiakse kodust kaugemal tööl ja teenuseid tarbimas. ● Omavalitsuste territoriaalsetel piiridel puudub reaalne seos seal elavate inimeste igapäevase eluga ja suur osa inimesi käib tööl, koolis, poes mõnes teises omavalitsuses.
Suurim tõmbekeskus on Tallinn Keskuseks (piirkondade arv) 3–4 Ostatähtsus elanikest 5–9 0%–15% 10–14 16%–30% 15–...
31%–...
Allikas: regionaalministri valitsemisala
Uuring aitab omavalitsusreformi korraldada
kommentaar
Ave Viks Regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik
Uuringust tuleb selgelt välja, et peale maakonnakeskuste on Eestis olemas ka väikesed tõmbekeskused ja need on väga olulised, nendega tuleb arvestada. Viimase poole aasta jooksul oleme liikunud tõmbekeskuste reformi suunas. Oleme rääkinud, et maakondades on enamasti lisaks maakonnakeskustele veel mõni tõmbekeskus, ja on hea tõdeda, et uuring toetab seda kava, kuna sellest tuleb välja, et tegelikult ei pendelda inimesed ainult maakonnakeskustesse, vaid maakonnas joonistuvad välja ka mingid teised punktid, mis on inimestele olulisteks sihtkohtadeks. See uuring on üks sisend, kust on visuaalselt näha,
kuidas inimesed liiguvad, ja seda tuleb tõsise argumendina arvesse võtta ka selles otsustusprotsessis, kus omavalitsusliidud koostöös maavalitsustega peaksid määratlema, milliseid asulaid pidada tõmbekeskusteks. Kui tundub, et omavalitsuse suuruse või üldise võimekuse foonil ei eristu keskusi, saab uuringu tulemuste põhjal ehk senisest paremini hinnata, millised liikumised keskusesse on olulised või ka vastupidi. Võib ju näiteks arvata, et suur ja ilus vallamaja on ka tõmbekeskus, aga pendelrände andmeid vaadates võib selguda, et päeval läheb vallast rohkem inimesi ära, kui sisse tuleb.
suvi 2013 I 5
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Rahvaloenduse usuküsimustest Vaid alla 30% Eesti elanikest vastasid hiljutisel rahvaloendusel jaatavalt küsimusele, kas nad peavad omaks mõnd usku või religiooni. Eestis traditsioonilisest luterlusest suurema järgijate arvuga religiooniks on kasvanud õigeusk.
“L
oendus fikseeris pöördepunkti suuremate uskude osatähtsuses Eestis. Luteri usk on jäänud põhiliseks usuks eestlastest usutunnistajatele, ent riigi usklikest on suurim osa õigeusklikke,” sõnas Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi tutvustades. Seda võibki pidada 2011. aasta rahvaloenduse usku puudutava küsimuse kõige intrigeerivamaks tulemuseks. Peaaegu pooled luterlust omaks pidavatest vastanutest on üle 65aastased ning nende arv vähenes kümne aastaga enam kui 43 000 inimese võrra. Õigeusku omaks pidavate vastanute arv on samas kasvanud, neid on juurde tulnud 33 000. Luterlus on Eestis olnud kõige suuremaarvulise liikmeskonnaga usk alates 16. sajandist. Seda tunnistab omaks 14% eestlastest, kes on vanemad kui 15aastased. Venelaste seas on kõige levinumaks usuks õigeusk, mida tunnistab omaks 47% üle 15aastastest. Õigeusku omaks pidajatest on etnilisi venelasi 76%, eestlased moodustavad õigeusklikest 11,6%.
Tekst:
Dr. Ringo Ringvee Regionaalministri valitsemisala usuasjade osakonna nõunik
Kindlat usku omaks pidavate inimeste seas on jätkuvalt kõige suuremaks religiooniks kristlus, mille esindajad moodustasid 2011. aastal 97,8% usku puudutavale küsimusele jaatanult vastanutest. Kokku pidasid Eesti elanikud omaks 90 erinevat usku, ent enam kui 100 000 järgijat on üksnes õigeusul ja luterlusel. Kasvanud on taara- ja maausu eelistajate hulk. Kui 2000. aastal märkis end taara- või maausku tunnistavaks 1028 inimest, siis 2011. aastal oli neid kokku üle 3000. Samuti on pisut tõusnud islamiusku omaks pidavate inimeste arv: 2011. aastal oli see 1502 ja nende seas on jätkuvalt kõige enam tatarlasi. Enamikus maakondades on kindlat usku omaks pidavad inimesi alla poole elanikkonnast. Erandiks on Harjumaa ja Ida-Virumaa, kus mitte-eestlaste osakaal on suurem. Mitte eesti rahvusest elanike seas on kindlat usku omaks tunnistavaid inimesi 50%, eestlastest peab omaks teatud kindlat religiooni 19,5%. Lääne-Virumaa, Järvamaa ning Viljandimaa on maakonnad, kus üle 70% elanikest ei pea omaks ühtegi religiooni. Luterlust omaks pidavate vastanute protsent elanikkonnast oli kõige suurem Võrumaal, Põlvamaal, Läänemaal ja Saaremaal. Õigeusku omaks pidavaid oli kõige enam seevastu Harjumaal ja Ida-Virumaal. 2011. a Eesti Vabariigis on rahvaloendusel küsitud iniKüsitletud vähemalt meste religioosset enesemääratlust 15-aastaseid kokku: Ei soovi neljal korral. Kahel viimasel rahvavastata 1 094 564 157 216 loendusel on religiooni puudutavale küsimusele vastamine Suhe religiooni olnud vabatahtlik ning mõteadmata lemal korral esitati reli23 888 14% giooni puudutav küsimus üle 15aastas29% 2% tele elanikele. Peab omaks mõnd usku Kummagi viimase 320872 loenduse usuküsimuste eesmärk ei olEi pea omaks nud välja selgitada ühtegi usku usulise ühenduse liik592 588 meskonda kuulumist, 54% vaid vastaja usulist eelistust.
Kindlat usku tunnistajate arv vähenenud
2000. a
Küsitletud vähemalt 15-aastaseid kokku: 1 121 582 Suhe religiooni teadmata 90 297
8% Ei oska vastata 163 304
Ateist 68 547
6 I suvi 2013
15% 6%
Ei soovi vastata 89 691
8% 29%
Peab omaks mõnd usku 327 832
Usu suhtes ükskõikne 381 911
34%
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Hajaasustuse programm laieneb 2013.-2014. aastal saavad lastega pered, kes elavad hajaasustusega piirkondades, taotleda kuni 6500 eurot toetust, et rajada oma majapidamisele vee- ja kanalisatsioonisüsteem, juurdepääsutee või arendada välja autonoomne elektrisüsteem. Tekst:
Ketlin Rauk
„K
ui siiani oli hajaasustuse piirkondade majapidamistel olemas võimalus taotleda toetust veesüsteemide väljaehitamiseks või saada tuge elektrivõrguga liitumiseks, siis uus hajaasustuse programm aitab lahendada laiemat probleemide ringi,“ selgitas regionaalministri valitsemisala regionaalpoliitika büroo juhataja Liis Palumets. „Toetust saab taotleda lisaks veesüsteemide väljaehitamisele ka kanalisatsiooni rajamiseks või koduõuelt suurema teeni viiva teejupi ehitamiseks. Elektrivõrguga liitumist enam ei toetata, selle asemel saab küsida abi autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks.“
Programmi rahastatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös – summale, mille eraldab riik, peab vähemalt sama suure osa lisama kohalik omavalitsus. Vähemalt kolmandiku projekti maksumusest peab panustama taotleja ise. Palumets lisas, et toetust saab taotleda kohalikust omavalitsusest, kus jagatakse ka infot ja nõu taotlemise kohta. „Pärast seda, kui programmi tingimused on kehtestatud ning programmi rakendamiseks vajalikud lepingud sõlmitud, kuulutab maavalitsus taotlusvooru maakonnas avatuks ning sellest antakse teada maavalitsuse veebilehel, maakonnalehes ja kohalike omavalitsuste veebilehtedel,“ sõnas Palumets.
Millega tegu? ● Uue hajaasustuse programmi eesmärk on tagada head elutingimused neile lastega peredele, kes elavad hajaasustusega maapiirkondades, ning aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. ● Programm on mõeldud füüsilistele isikutele, kelle alaline elukoht on hajaasustusega piirkonnas ja kelle leibkonda kuulub vähemalt üks kuni 18aastane laps. Toetust saab taotleda elukohale, kus taotleja on katkematult elanud
taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist. ● Taotleja peab omalt poolt panustama vähemalt kolmandiku projekti maksumusest ning oluline on, et tulemus ei oleks poolik, vaid projekt peab jõudma probleemi tervikliku lahendamiseni. Näiteks peab projekti tulemusena joogivesi olema kättesaadav, kanalisatsioonisüsteem vastama nõuetele, tee peab olema kasutatav aasta läbi või olemas peab olema leibkonna vajadustele vastav elektrisüsteem.
● Kokku saab ühele majapidamisele taotleda kuni 6500 eurot toetust. Toetust andes võetakse arvesse ka varem hajaasustuse elektriprogrammist, Võrumaa hajaasustuse programmist ja hajaasustuse veeprogrammist saadud summasid. ● Ühele valdkonnale (vesi, kanalisatsioon, juurdepääsutee, elektrisüsteem) saab toetust taotleda üks kord. ● Projekti elluviimiseks on aega maksimaalselt 15 kuud. Allikas: regionaalministri valitsemisala
suvi 2013 I 7
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Tekib seitse
tugevat valda *
KÄRDLA
Põhja-Hiiu
Vi
TALLINN Harku
PALDISKI
SAUE
Keila
Risti, Taebla ja Oru vald Läänemaal. Tekib 4300 elanikuga LääneNigula vald.
Vasalemma
Padise
Kohila
Nissi
Nõva
Kiil
Saku Saue
Kernu
KO
Noarootsi Risti
Rapla Vormsi
Oru
HAAPSALU
Pühalepa
Kõrgessaare
Saue
KEILA
Lääne-Nigula
RAPLA
Taebla
Märjamaa
Ridala
MÄRJAMAA
Kärdla linn ja Kõrgessaare vald Hiiumaal. Tekib 5000 elanikuga Hiiu vald.
Raikküla
Kullamaa
Martna
Käina Emmaste
Vigala
JÄRVAKANDI
LIHULA
Hanila
Orissaare
Lihula
Vändra PÄRNU- Halinga JAAGUPI TOOTSI
Muhu
Koonga
Leisi Pöide
Mustjala Kihelkonna
Valjala
Laimjala
Kaarma Pihtla Kärla
Lümanda
Are
LAVASSAARE
KURESSAARE
Varbla
Lavassaare
Audru
Lavassaare ja Audru vald Pärnumaal. Tekib 6000 elanikuga Audru vald.
Sauga
Audru
Tõstamaa
PÄRNU
SIND
PAIKUSE
Tahkuranna
Salme
Kihnu
Torgu
Tekst:
Liis Kängsepp
8 I suvi 2013
Eesti saab tänavu seitse uut valda, kus väikseimas elab 3400 inimest, suurimas aga üle 10 000. Viimati liitus nii palju omavalitsusi aastal 2005, kui tekkis kaheksa uut omavalitsusüksust.
V
iljandimaal panevad tänavu leivad ühte kappi Pärsti, Pais- Ruhnu tu, Saarepeedi ja Viiratsi vald ning ümber Viljandi linna tekib peaaegu 10 000 elanikuga rõngasvald, Viljandi vald. Ühinemiskomisjoni esimees ja Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase on veendunud, et liitumine on väikesele omavalitsusele ainuvõimalik tee, et oma kodukohas elu paremaks muuta. „Peame ise kujundama oma piirkonna tugevaks ja elujõuliseks – nii saame sobivaima ja elujõulisema koos toimiva üksuse. Võidame ka ajas, sest meie piirkond saab hakata varem ühinemisega kaasnevaid eeliseid kasutama,“ põhjendas Kase,
Häädemeeste
miks liitumine on kasulik. „Omavalitsustel, kes soovivad piirkonna elujärge ja kvaliteeti tõsta, on edasi liikumiseks üks tee, paigal tammumiseks tuhandeid. Alustage liitumisläbirääkimisi!“ Nii Kase kui ka regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks usuvad, et liitumine muudab omavalitsused tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks – kaob teenuste dubleerimine ning koos suudetakse pakkuda paremaid avalikke teenuseid kui igaüks eraldi. „Meie ühinemislepingus on kirjas, et igal aastal korrastatakse vähemalt 20 km teid, samas kui eel-
Regionaalministri valitsemisala infoleht
LOKSA
iimsi
li
ViruNigula
MAARDU
KIILI
Kadrina
KEHRA
RAKVERE
Anija
Rae
AEGVIIDU
Tamsalu
Kose ja Kõue vald Albu Ambla Harjumaal. Tekib 7300 TAMSALU elanikuga Kose vald.
Kose Kõue
Juuru
JÄRVAJAANI
Kaiu
Väätsa
PAIDE
Käru
Sonda
Mäetaguse
Püssi linn, Maidla ja Lüganuse vald Ida-ViruIisaku maal. Tekib 3400 elanikuga Alajõe Lüganuse vald.
Tudulinna
VäikeMaarja
Laekvere Avinurme
Rakke
Lohusuu
MUSTVEE
Koigi
Jõgeva
Kasepää
Pajusi
Imavere
Saare
JÕGEVA
Pala
KALLASTE
Palamuse
PÕLTSAMAA
VÄNDRA
VÕHMA
Tabivere
Alatskivi
Põltsamaa
Kõo
Vara
Suure-Jaani
Kolga-Jaani
Laeva
Tartu
Saarepeedi Viiratsi
Kõpu
Rannu
VILJANDI
Pärsti
Surju Halliste
MÕISAKÜLA
Abja
ABJAPALUOJA
Mäksa Võnnu
Ülenurme
Konguta
Meeksi
Haaslava
Nõo
Paistu
KILINGINÕMME
Piirissaare
Luunja
TARTU
Tähtvere
Puhja
Viljandi
Saarde
Peipsiääre
Puurmani
SUUREJAANI
Paikuse
Vaivara
Illuka
Koeru
TÜRI
Tori
Toila
JÕHVI
Lüganuse
Türi
a
Jõhvi
KOHTLANÕMME
NARVA
Torma
Paide Kehtna
PÜSSI
Vinni
Järva-Jaani RoosnaAlliku Kareda
Paide
*
*Maidla
Tapa Kose
Rägavere
Rakvere
TAPA
Raasiku
KIVIÕLI
Sõmeru
SILLAMÄE
Kohtla
*Lüganuse
Aseri
Kuusalu
NARVAJÕESUU
KOHTLAJÄRVE
KUNDA
Haljala
Jõelähtme
OHILA
DI
Vihula
Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi Tarvastu Rõngu vald Viljandimaal. Tekib 10 000 elanikuKARKSI- ga Viljandi vald. Põdrala
NUIA
Räpina
RÄPINA
Kõlleste Palupera
Puka
Otepää
TÕRVA
Ahja
Kambja
Karksi
Helme
Mooste
VastseKuuste
ELVA
Valgjärve
Põlva
OTEPÄÄ
PÕLVA Põlva
Mikitamäe
Sangaste
Kanepi
Õru
Veriora
Laheda
Põlva linn ja Põlva Orava vald Põlvamaal. Lasva Värska Tekib 10 100 elanikuga Põlva vald.
Urvaste Hummuli
misel aastal korrastati kõigi nelja liituva valla peale kokku vaid umVALGA bes 5 km teid,“ lausus Kase, lisades, et liitumine on oluline, kuna omavalitsus peab leidma uusi lahendusi koostööks. „Esimene, mida kohalikud elanikud võidavad, on teadmine, et nende koduvalda juhivad edumeelsed juhid, kes ei karda minevikuharjumustest lahti lasta, et tegeleda tänapäevaste uute väljakutsetega, tagades elanikele paremad teenused ja parema elukeskkonna,“ lausus Viks. „Ma arvan, et kohalike elanike usk juhtide riigimehelikkusesse ning kindlasse roolitunnetusse on oluline.“
Sõmerpalu
Tõlliste
ANTSLA Karula
Antsla
VÕRU
Meremäe
Võru
Rõuge Vastseliina Haanja Varstu
Taheva
Misso Mõniste
Aluskaart © Regio 2013, www.regio.ee/kaardid; KL-13-035
suvi 2013 I 9
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Omavalitsusreformile
suur toetus
Kaks kolmandikku elanikest toetab uut regionaalministri valitsemisala välja pakutud kohalike omavalitsuste reformi, selgus Turu-uuringute ASi tehtud uuringust.
„T
ulemusi vaadates võib küll öelda, et teema on inimeste jaoks oluline. Ka ise maal elava inimesena tunnen selgelt, et teenuste kvaliteeti ja osutamise kiirust silmas pidades on kõikidele eestlastele tugevate ja elujõuliste omavalitsuste alla kokku koondumine vast kõige parem lahendus juba aastaid vinduva reformi elluviimiseks,“ lausus Turu-uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg uuringut tutvustades. 69% ehk rohkem kui kaks kolmandikku neist, kel oli reformi kohta arvamus, toetasid regionaalministri valitsemisala ideed tõmbekeskuste Eestist. Neid, kes ideega nõus ei olnud, oli 31%. Enne arvamuse küsimist selgitati vastajatele, et tulevikus peaks igas maakonnas olema üks või mitu tõmbekeskust ehk asulat, kus suur osa piirkonna inimesi käib iga päev tööl, koolis või teenuseid tarbimas, ning väikesed ümberkaudsed omavalitsused peaksid liituma tõmbekeskuse omavalitsusega. Teiseks selgitati vastajatele, et omavalitsused peaksid esmalt ise valima oma maakonna tõmbekeskused, lähtudes põhimõtetest, mis on üle Eesti samad, ning seadusega kehtestataks, mis ajaks tuleb otsustada, millise tõmbekeskusega soovitakse ühineda. Seejärel küsiti, kuidas vastaja suhtub reformi läbiviimise protseduuri. 66% neist, kel oli protseduuri kohta arvamus, pooldasid seda. Stambergi sõnul oli uuringu tulemusi vaadates rõõmustav see, et maapiirkondades ja väikestes asulates on neid inimesi, kes selle temaatika kohta oma kindlat arvamust omavad, rohkem kui 85%. „See näitab, et seda temaatikat ja eelseisvaid muutusi on uuritud ja nende mõjusid ja vajalikkust teadvustatud,“ ütles Stamberg. „Nende inimeste seas, kes praegu valitud tee puhul oma arvamust ei avaldanud või suhtusid sellesse teemasse ükskõikselt, olid põhiliselt just suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased.“ Kõige rohkem pooldasid väljapakutud reformi elluviimise protseduuri väikelinnade ja maakonnakeskuste elanikud. Maapiirkondade ja väikeste asulate inimeste seas olid pooldajad samuti ülekaalus ning ka kindlasti toetajaid oli keskmisest enam, ent kahtlejaid leidus veidi rohkem kui muudes asustustüüpides.
10 I suvi 2013
Kuidas suhtute kavandatavsse haldusreformi? toetab või pigem toetab
25%
ei toeta või pigem ei toeta
52%
ei oska öelda
23%
28% 47%
25%
Kuidas suhtute reformi läbiviimise protseduuri? toetab või pigem toetab ei toeta või pigem ei toeta ei oska öelda
Millega tegu? Regionaalministri valitsemisala tellimusel selgitas Turu-uuringute AS mais tuhandele inimesele plaanitava omavalitsusreformi korraldamise põhimõtteid ja protseduure. Inimestele selgitati, milline on tõmbekeskuste tekkimisele suunatud kohalike omavalitsuste reformi kava ja kuidas liitumisprotseduur välja näeks. Seejärel küsiti, kas vastajad toetavad plaani või mitte. Küsitlus korraldati silmast-silma esindusliku elanikkonnaküsitlusena. Vastajatest ei omanud kummagi küsimuse suhtes arvamust peamiselt mitte-eestlased ja pealinna elanikud. Allikas: regionaalministri valitsemisala
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Hooldusõiguse muutmine kallineb
Veel juuni lõpuni saavad vanemad lapse hooldusõiguse kuuluvust muuta perekonnaseisuametnike juures lihtsustatud korras ja tasuta. Pärast 1. juulit saab hooldusõigust muuta üksnes kohtu kaudu, mis võtab kauem aega ja on kallim.
K
ui varem võis last esindada ükskõik kumb vanem – eeldati, et teise vanema nõusolek teha lapse nimel toiminguid on olemas –, siis 2010. aastal vastu võetud perekonnaseaduse järgi esindavad ühist hooldusõigust omavad vanemad oma last koos. „Praktikas tähendab see, et last esindades peab olema mõlema vanema nõusolek,“ sõnas regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kristi Joamets. Ta selgitas, et võib ette tulla olukordi, kus teist vanemat ei pruugi kiiresti kätte saada ja see võib takistada lapse esindamist. Seetõttu võiksid vanemad, kelle lapsi kasvatab sisuliselt vaid üks vanem, hooldusõigusega seonduvad küsimused enne 1. juulit korda ajada. Hiljem muutub hooldusõiguse muutmine keerulisemaks ja kallimaks. „Lapse hooldusõigus on selline asi, mille peale enamasti ei mõelda, kuni kõik on hästi,“ lausus Joamets. Probleemid tekivadki enamasti siis, kui mängu tulevad keerulised ja ülepiirilised peresuhted. Näiteks kui last kasvatab üks vanem ja teine vanem ei võta lapse kasvatamisest osa, kuid peab uue perekonnaseaduse järgi ikkagi osalema lapse esindamises. „Õiguslikus mõttes on ka sellisel isikul hooldusõigus ning last tegelikult kasvataval vanemal kohustus tagada teise vanema nõusolek lapse esindamisel,“ ütles Joamets. „Koolide, laagrite, huviringide puhul võib-olla ei ole praegu veel
Kuidas näeb välja lihtsustatud korras hooldusõiguse muutmine? Lihtsustatud korras võivad hooldusõigust muuta vanemad, kelle lapsed on sündinud enne 1. juulit 2010. Lihtsustatud korras saab anda hooldusõiguse üle tervikuna ühelt vanemalt teisele või kui see on ühel vanemal, siis vanematele ühiselt. Hooldusõiguse tekkimisega said kõik vanemad, kellel olid oma laste suhtes vanemlikud õigused, automaatselt ühise hooldusõiguse (erandiks on vanemad, kelle puhul kohus oli määranud lapse elukoha ühe vanema juurde). Kuna tegelikkuses võis ka nende vanemate puhul last tegelikult kasvatada ainult üks vanem, siis anti neile võimalus muuta lihtsustatud korras hooldusõiguse andmeid kuni 1. juulini 2013. Vanemad peavad selleks esitama ühise avalduse perekonnaseisuasutusse. Erandina võib välisriigis elav vanem esitada avalduse ka Eesti välisesinduses. Avalduse esitamine on tasuta. Allikas: regionaalministri valitsemisala
Tekst:
Liis Kängsepp
mõlema vanema nõusolekut küsitud, kuid tulevikus hakatakse ka siin kindlasti hooldusõiguse andmeid hoolikamalt jälgima.“ Joamets rõhutas, et hooldusõiguse andmine ühele vanemale ei tähenda seda, et teine vanem ei pea last ülal pidama ega elatist maksma. „Kohustus last ülal pidada on ka vanemal, kellele ei kuulu lapse hooldusõigus,“ kinnitas Joamets.
suvi 2013 I 11
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Uus strateegia näeb ette, et Läänemaa piirkondlik konkurentsieelis võiks olla keskendumine terviseedendusele ja taastusravile. Tänavu aprillis avati Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse ümber- ja juurdeehitus ning terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse taastusravi labor.
Uus strateegia peagi tulekul Peagi jõuab valitsusse uus regionaalarengu strateegia eelnõu, mis muu hulgas seab sihiks piirkondlike spetsiifiliste konkurentsieeliste arendamise ja toetab seda, et omavalitsused hakkaksid lisaks oma huvidele rohkem mõtlema ka piirkonna vajadustele ning teeksid rohkem koostööd teiste kohalike omavalitsustega (KOV). Tekst:
Ketlin Rauk
12 I suvi 2013
„S
oov on leida üles need piirkondlikud konkurentsieelised, mille ümber piirkondlikku teadmusmahukamat majandusarengut rohkem põimida,“ selgitas regionaalministri valitsemisala regionaalpoliitika büroo nõunik Eedi Sepp. „Nii aidatakse suurendada piirkondade osa riigi kui terviku majanduskasvus, sest luuakse töökohti, mis on teadmistemahukamad ja mille lisandväärtus on suurem.“ Näiteks Ida-Virumaa võiks rohkem panustada põlevkivienergeetikale ja keemiatööstusele, samas kui Saaremaa tugevused võiksid olla öko- ja spaaturism, merendus, väikelaevaehitus ning rohe- ja biomajandus. Harjumaa pärusmaaks võiksid aga jääda finants-, logistika- ja infoteenused. „Eesmärk on soodustada eri piirkondade omanäolisuse selgemat väljakujunemist,“ lausus
Sepp. Tema sõnul aitaks selline spetsialiseerumine muuta piirkonnad turistidele atraktiivsemaks. „See edendaks ka väikeettevõtlust, mis põhineb piirkonna traditsioonilisel pärandil ning inimeste – nii kohalike kui ka väljaspool piirkonda elavate – teadvuses kinnistuksid piirkondlikud eripärad,“ lisas Sepp. KOVidele annab strateegia selge signaali, et arendustegevuses tuleb hakata tegema rohkem koostööd erasektori ja vabakondadega, eriti aga teiste omavalitsustega ja eeskätt just oma toimepiirkonna sees. Samuti tuleb rohkem hakata mõtlema sellele, mis on kasulik kogu piirkonnale, mitte ainult oma koduvallale. Sepa kinnitusel peaksid omavalitsused strateegiaga kindlasti tutvuma, kuna sellega kavandatakse mitmesuguseid regionaalse arengu toetusmeetmeid, millest otsesteks kasusaajateks on
Regionaalministri valitsemisala infoleht
KOVid. Samuti peaksid KOVid strateegiat arvesse võtma arendustegevuses, sest strateegia eesmärk on muuta valitsemine ja regionaalarengu planeerimine mitmetasandilisemaks. „Strateegia üks põhimõte on, et nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil arvestatakse riikliku regionaalpoliitika põhimõtete ja eesmärkidega,“ sõnas Sepp, „ning regionaalpoliitika kujundamisel püütakse samal ajal läbivalt arvestada enam ka regionaalsete arenguprioriteetide ja -vajadustega.“
Oluline arendada toimepiirkondi
Keskuste tähtsus toimepiirkondade arengus aina kasvab, just maakonnakeskustes on eeldused mitmekesiste ja uute, suuremat lisandväärtust pakkuvate töökohtade ja teenuste tekkimiseks. Nii on strateegia eesmärk aidata kaasa, et toimepiirkondades loodaks paremad ühendusvõimalused ning et töökohad ja teenused oleksid tagamaal elavatele inimestele lihtsamini kättesaadavad.
Suuremate linnapiirkondade arengut püütakse suunata viisil, mis oleks kasulik ka teistele piirkondadele . „Vastukaaluks suuremate linnade tõmbejõule peavad kujunema tugevamad toimepiirkonnad kõikjal Eestis,“ selgitas Sepp. „Elu- ja ettevõtluskeskkond peab paranema; elanike töö- ja teenuste kasutamise võimalused peavad muutuma mitmekesisemaks. See suurendaks piirkondade majanduslikku konkurentsivõimet ning vähendaks väljarännet piirkondadest.“
Millega tegu? Uus regionaalarengu strateegia eelnõu seab riigi regionaalarengu suunamise raamistiku, selle põhialused, eesmärgid ja tegevusplaani aastani 2020. Muu hulgas annab see lähtekohad, kuidas investeerida riigi regionaalse arengu toetamiseks suunatavat Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide raha, mis on Eestile ette nähtud aastateks 2014–2020. Strateegia püüab ühtlustada Eesti piirkondlikku arengut, kus iga piirkond panustaks oma eripärale. Ka valdkonnapoliitikad peavad strateegia toel hakkama rohkem lähtuma piirkondlikest erinevustest. Strateegia püüab saavutada olukorda, kus piirkondliku arengu suunamisel lähtutaks senisest enam toimepiirkondadest ehk alast, mille piires inimesed tegelikult liiguvad ja igapäevelu elavad. Regionaalpoliitika fookus liigub avalike teenuste parendamiselt rohkem ettevõtluse, töökohtade ja tööjõu oskuste arendamisele. Igas toimepiirkonnas peavad tekkima paremini kättesaadavad, atraktiivsed ja suuremat lisaväärtust pakkuvad töökohad ning piirkondlik tööturg peab suutma paremini rahuldada ettevõtete arengu vajadusi. Selleks kujundab valitsus välja spetsiifilised regionaalarengu toetused piirkondade arengu kiirendamiseks. Arendustegevuste planeerimisel peaksid strateegiat arvesse võtma kõik ametiasutused – nii ministeeriumid, maavalitsused kui ka kohalikud omavalitsused. Valdkonnapoliitikate osalus regionaalpoliitika elluviimisel peab kasvama. Eelnõu peaks valitsuse heakskiidu saama lähikuudel. Allikas: Eesti regionaalarengu strateegia 2020
Ta lisas, et strateegia üks olulisemaid eesmärke on väljaspool Tallinna ja Tartu piirkondi paiknevate toimepiirkondade terviklik arendamine, samuti aga ka suuremate linnade rahvusvahelise tähtsuse kasvatamine ning sealsete linnaarengu kitsaskohtade lahendamine. „Suuremate linnapiirkondade arengut püütakse suunata viisil, mis oleks kasulik ka teistele piirkondadele,“ sõnas Sepp.
Strateegia põhieesmärgid jagunevad nelja suuremase gruppi
Visioon 2030+ ● piirkondade
eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ● inimeste heaks
elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades
Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond.
Suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv elukeskkond.
Piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikum ärakasutamine.
Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus.
suvi 2013 I 13
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Elustiil –
saarevaht
Saarevaht Rein Lember on üks krutskeid täis jutuga mees, kes hoiab korda Saaremaa külje all asuval Abrukal, kus talvel elab vaid 16 inimest, suvel aga mitu korda rohkem.
Tekst:
Anneli Tarkmeel
S
aarevaht Lember on mees nagu orkester – vajadusel on ta giid, kes näitab turistidele saart ja jutustab selle juurde lustakaid lugusid. Vajadusel on ta ajakirjanik, kes vahendab saareelu sündmusi. Ta peab silma peal hoidma muinsuskaitseobjektidel ja Natura aladel, jälgima jäätmekäitlust ja tuleohutust, andma esmaabi... Ja kuigi ametlikult on saarevahile
Rein Lember – kes ta on? ● Sündinud 17. juulil 1955 Kuressaares ● Õppinud Laadjala algkoolis, Vaivere 8-kl koolis, Saaremaa ühisgümnaasiumis ja Tihemetsa sovhoostehnikumis ● 1985 läbis pulmavanemate kooli ● Paljude töökohtade seas on pidanud administraatori, majandusjuhataja, taluniku ja sadama järelevaataja ametit ● Teeb kaastööd raadiole Kadi ja ajalehele Saarte Hääl ● MTÜ Abruka Muuseumiseltsi asutajaliige ● Päästeameti Abruka abikomando liige ● Kaitseliidu taasasutaja ja tegevliige ● Alates 1980 Saaremaa Rahvateatri näitleja ● Abielus maakonna rahvakultuurispetsialisti Krista Lemberiga, neli last
14 I suvi 2013
Lember on abrukalane juba neljandat põlve. Tema vanavanavanemad kohtusid küll Peterburis, kuid kodu rajasid Abrukale.
ette nähtud ka puhkus, on selle töö iseloom selline, et ükskõik milline probleem ükskõik millisel ajal kuulub Lemberi ülesannete hulka. „Kui sinu võimuses on süvendada põliselanike veendumust, et Abruka on parim paik, kus maamunal elada kõrge ja väärika eani, kui sa saad ja suudad Abruka külaliste viibimise saarel kordumatuks ja meeldejäävaks muuta ja kui sa ise seejuures leiad, et elu saarel on pärl, mida meri, päike ja ümbritsev loodus üksnes kaunistavad,
Regionaalministri valitsemisala infoleht
siis ilmselt oledki saarevahiks loodud,“ põhjendab Lember, miks amet talle kõigest hoolimata armas on. „Saarevaht pole amet, see on elustiil hoidmaks oma kodusaart.“ Nii võibki öelda, et saarevaht oli Lember ammu enne seda, kui riik ta saarevahina palgale võttis, sest inimeste muresid on ta püüdnud lahendada kogu aeg. „Mul on au olla saarevaht ja aidata inimesi, aga ma tegin seda ennegi nii ehk naa. No kuidas ma ütlen naabrimammile, et ma talle linnast süüa ei too. Ikka toon!“ naerab Lember, lisades, et peab saarevahi ameti loomist poliitiliseks otsuseks, mille eesmärk oli taaselustada elu väikesaartel. „Eks eelnevalt olid ju kõik riiklikud ametid likvideeritud – sidejaoskonnad, metsavahid, sadamavahid, majakavahid... Kui mõelda nii, et kõik omavalitsustöötajad on mingil määral riigi käepikendused, siis Abrukal oli saarevahi koha loomine väga teretulnud.“ Turistidele mõjub Abruka kahtlemata romantiliselt. Saarel pole poodi, kuid on raamatukogu.
Saarevaht pole amet, see on elustiil hoidmaks oma kodusaart. Lemberi õuemaja katuse all kuivab peremehe enda püütud lest, särg ja tuulehaug. Inimesed on saarel aga justkui suure pere liikmed – kui mööda sõidab vana numbrimärgita mosse, lehvitavad Lemberile rõõmsalt autojuht Ants Epro ja tema kõrval istuv abikaasa Helmi, kel süli tomatitaimi täis. „Meie saarevaht Rein on siin nii palju asju organiseerinud, mägiveised ja puisniit,“ kiidab Helmi hiljem. „Ta ju selle kandi mees, tunneb olusid ja ei jäta hätta. Ei, saarevaht on meil tore mees!“ Just saarevaht on see mees, kes seisab hea, et inimesed näeksid ära saare olulisemad vaatamisväärsused – jaanalinnu, vanad poe- ja baarihoo-
Kes on saarevaht? Maavalitsuste heaks töötab Eestis praegu kaheksa saarevahti, neist neli alluvad saare maavalitsusele. Saarevahid on ametis Abrukal, Vilsandil, Kessulaiul, Kõinastul, Vormsil, Osmussaarel, Kihnus ja Manijal. Saarevahi amet loodi püsiasustusega väikesaare seaduse muudatusega, mis hakkas kehtima 2008. aastal. Saarevahi võib väikesaarel ametisse nimetada selleks, et saarel oleks tagatud looduskaitse-, muinsuskaitse-, jäätme- ja teiste seaduste järgimine. Samuti peab saarevaht seaduste rikkumisest omavalitsusele teada andma. Saarevahi nimetab ametisse maavanem, ettepaneku selleks teeb väikesaart või saarerühma haldav kohalik omavalitsus. Allikas: regionaalministri valitsemisala
ned, sadamad, surnuaia, prügi sorteerimispunktid, looduskaitsealuse liigirohke laialehise salumetsa ja Lemberi enda šoti mägiveised, keda peremees kohtleb erakordse hellusega. „Tule siia, võta natuke porgandit,“ ulatab Lember veisele toidupalukese, hääles samasugune õrnus, millega räägivad emad oma sülelastega. „Anna andeks, leiva unustasin täna maha...“ Muide, Lember on abrukalane juba neljandat põlve – tema vanavanavanemad said esimest korda kokku Peterburis, kohtusid siis aga juhuslikult Abrukal, armusid, ehitasid saarele maja ja järeltulevad põlvedki jäid Abrukale ankrusse. „Elu ei olnud toona teistsugune – reisiti, armuti, mängiti kaarte, joodi viina... Ainult internetti ei olnud,“ naerab Lember.
Lemberi õuemaja katuse all kuivab peremehe enda püütud lest, särg ja tuulehaug.
Abruka saar Saaremaa külje all asuv Abruka saar on umbes 9 km2 suurune ja talvel elab seal kõigest 16 inimest. Suvel elanike arv kasvab. Abruka asustati püsivalt keskajal, kui Saare-Lääne piiskopid rajasid saarele karjamõisa hobuste kasvatamiseks. 1928. aastast alates on järjepidevalt tegutsenud raamatukogu, kuid poodi saarel ei ole. Saarele pääseb paadiga Roomassaare sadamast.Ümber Abruka paikneb 16 suuremat või väiksemat saart ja laidu, neilegi peab ulatuma Abruka saarevahi silm. Talvel seisab enamik maju tühjana. Allikas: Rein Lember
suvi 2013 I 15
Regionaalministri valitsemisala infoleht
Audru ringrada võtab tuurid üles
Need, kes suhtusid algul ettevaatlikult ideesse rekonstrueerida Audru ringrada, peavad tunnistama, et skeptilisuseks polnud põhjust – aprilli lõpus avati Audrus Eesti ainus autode ja mootorrataste ringrajasõiduks mõeldud suletud ringrada auto24ring.
T
egemist on ainulaadse ja moodsaima auto-motospordi ringrajakompleksiga Baltikumis ja Põhja-Euroopas. „Lähiriikides on küll ringradu, aga uut ja sellise varustusega ei ole,“ sõnas auto24ring juht ja idee autor Andres Hall. Põhjuseid, miks lähiümbruses sarnaseid ringradu rohkem ei ole, on peamiselt kaks: hooaeg on meie kliimas lühike ja ringradade ülesvuntsimiseks napib raha. Auto24ring valmis samuti peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fondi toel, kust saadi üle 3 miljoni euro toetust piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Lisaks investeerisid sponsorid ehitusse veel umbes 1,2 miljonit eurot. Mais toimus Audru ringrajal Bridgestone Eesti Motoringraja meistrivõistluse I etapp.
Halli sõnul on Audru ringrajal teiste radadega võrreldes mitmeid plusse – uued sõidurajad, korralik hoonestus, Pärnu linna lähedus. „Raja külastajale on Pärnu lähedus selles mõttes hea, et siin toimub ka pärast võistlust midagi, saab minna restorani või ööklubisse,“ rääkis Hall, „samas kui Soomes asuvad mitmed rajad asustusest kaugel ja seal pole võimalik korralikku söökigi osta.“ Audrut eristab teistest rajakompleksidest lähiriikides see, et uues keskuses pakutakse tooteid ja teenuseid väga erinevatele sihtrühmadele – olemas on treenimisvõimalused nii profisõitjatele kui ka harrastajatele, sõidukoolitused huvilistele, programmid õpilastele, saab korraldada firmaüritusi. Arendusobjekt on mõeldud töötama aasta läbi, sest lisaks tavapärasele suvehooajale on rada võimalik kasutada ka talvel näiteks libedasõidu koolituseks ja jäärajasõiduks. Fotod: Motodepoo Team Green
16 I suvi 2013