Kohanemisprogrammi õppimise mooduli metoodiline materjal

Page 1

Ă•ppimise mooduli metoodiline materjal


2

SISSEJUHATUS Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemiskoolituse õppimise mooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks. Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava. Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid metoodika valik, sh lisameetodite kasutamine, sõltub eelkõige igast koolitusgrupist eraldi. Koolituse ajakava on metoodilises materjalis esitatud nö maksimumprogrammina, s.o 8 akadeemilise tunni mahus. Kõik koolituse käigus käsitletavad teemad on juhendmaterjalis kaetud ja kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi koosseisust. Head koolitamist!


3

KOHANEMISPROGRAMMI ÕPPIMISE MOODULI ÕPIVÄLJUNDID Õppimise teemamooduli läbinud isik: • teab selle rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; • omab ülevaadet, milliseid tudengi- ning akadeemilisi võrgustikke ja organisatsioone Eestis leidub; • omab üldist ülevaadet Eesti haridussüsteemist; • omab ülevaadet teaduse, kõrghariduse ja rakenduskõrghariduse korraldusest; • omab ülevaadet, milline on Eesti õpikultuur; • teab, kust leida teavet praktikavõimaluste kohta õpingute ajal ja järel; • teab, millised on piirangud ja võimalused töötada õppimise ajal ja pärast õpingute lõpetamist; omab ülevaadet erinevatest töövahendusportaalidest ning Eesti Töötukassa poolt pakutavatest tööturuteenustest; • teab üldjoontes, kuidas toimib raamatukogude süsteem ning kust leida selle kohta lisateavet; • omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse õpirändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet. Vt kohanemisprogrammi lisa 3 „Õppimine“, https://www.riigiteataja.ee/ aktilisa/1220/8201/4005/Lisa%203_oppimine.pdf#


4

ÜLDISI METOODILISI SOOVITUSI • Kohanemise toetamine on oluline seetõttu, et paljud välis(üli)õpilased on Eestisse tulles esimest korda pikemalt kodust ära, paljud on võrreldes kodumaaga väga erinevates tingimustes (elu-olu, asjaajamiskorraldus, inimeste suhtlusstiil, keeletaust, kliima). Koolituse toimumise ajaks võivad nad nii oma asjaajamise kui emotsionaalse seisundi poolest olla väga erinevas olukorras. Lisaks info puudumisele on kohanemise puhul sageli probleemiks ka emotsionaalse toe ja reflektsiooni puudus. Õppija jaoks olulise elulistel näidetel põhineva info edastamine kombineerituna interaktiivsete meetoditega aitab grupidünaamikas luua turvatunnet ning kinnistada omandatavaid teadmisi. • Koolituste ettevalmistamisel tuleb kõigepealt läbi töötada õppematerjal, samuti tutvuda esitatud linkidega, katsetada viidatud portaale ja e-teenuseid, sh tuvastada võimalikud takistused nende kasutamisel. Saate muuta koolitust tõhusamaks ja huvitavamaks, kui täiendate materjali oma kogemuste põhjal faktilise info, eluliste näidete või praktiliste nõuannetega ning annate ka õppijatele võimaluse oma kogemust jagada. • Õppematerjalide uus jaotus lähtub modulaarsuse loogikast, mille kohaselt iga käsiraamat kajastab ühte taolist valdkonda, mis väärib eraldi käsiraamatut. Taoline loogika aitab vältida sisu dubleerimist. See tähendab, et kui üks teema on kaetud mitmes käsiraamatus, siis ühes on viidatud edasi teisele käsiraamatule, kus see teema on põhjalikumalt ära kirjeldatud. • Modulaarsuse loogikast tulenevalt ei saa moodulis osaleja endale moodulis mitte ühte käsiraamatut, vaid mitu. Ehk just need, mida ta endale parasjagu soovib. Koolitaja ülesanne on iga käsitletava teemaploki juures juhtida osalejate tähelepanu sellele, missuguses käsiraamatus ja kus täpsemalt on võimalik selle teema kohta põhjalikumalt lugeda ning soovi korral ka märkmeid teha. • Soovitatud meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja õpiväljunditest. Koolituse rõhuasetus on kohanemise toetamisel ja teadmiste omandamist toetava grupidünaamika loomisel. Põhilise info kohanemisprogrammi õppimise mooduli teemadel peab koolitatav saama koolituspäevalt ning kirjalikest õppematerjalidest. Täiendava info, s.h veebilingid, saab õppija lisaks www.settleinestonia.ee veebilehelt, kõrgkoolide orientatsioonikursustelt ja veebilehtedelt ning Study in Estonia veebilehelt. • Meetodite hulgas on ülekaalus suhtluspõhine loeng, mida on mitmeke-


5 sistatud info omandamist ja teadmiste kinnistamist soodustavate iseseisva töö, paaris- või rühmatöö ülesannetega. Koolituse mitmekesistamiseks soovitame valida meetodeid, mis lähtuvad õppijate huvidest ja võimaldavad neil endil arutleda, infot otsida ja probleeme lahendada. Loengupidamisega kaasneb oht, et koormate õppijad üle infoga, mis ei tundu neile oluline, jääb kinnistamata ja läheb seetõttu kiiresti meelest. • Uurimused on näidanud, et passiivsete kuulajatena suudavad üliõpilased loengut tähelepanelikult jälgida maksimaalselt 15–20 minutit. See tähendab, et tegevust on vaja vahetada iga 10–20 minuti järel. Koolituskava ja metoodika on koostatud seda põhimõtet järgides. • Uue teema alustuseks on hea äratada õppijate tähelepanu küsimuse, väikese loo, videomaterjali vms abil ning luua seos nende enda kogemusega. Eriti vajalik on selline „äratamine“ loenguosaga algavate teemade puhul. • Tähelepanu hoidmiseks, info meeldejätmise hõlbustamiseks, teadmiste seostamiseks ja kinnistamiseks tasub esitada näiteid, isiklikke kogemusi, lugusid, näidata pilte või videoid, kutsuda külalisi. • Lisaks ettevalmistatud õppematerjalile ja töölehtedele soovitame teil koolitajana koostada oma Powerpoint- vm esitluse, et toetada õppimist nägemismeele abil. Slaididele tasub kirja pannat tähtsaimad faktid, veebiaadressid, skeemid jm näitlikud materjalid ning iseseisva-, paaris- või rühmatöö juhised. Slaide ei tasu tekstiga üle koormata (kõige rohkem 5-6 rida slaidil, 5-6 sõna reas), kasutada pigem seriifideta kirjastiili (nt Arial, Calibri, Trebuchet vms) ja vähemalt 24 pt kirjasuurust. • Koolitus on inforikas. Päeva jooksul võite teha peatusi („peatu ja mõtle“) ja suunata õppijaid käsitletud materjali üle mõtlema (meetod võimaldab alustada kohe info töötlemist, seostada materjali eelneva ja järgneva ning oma kogemusega ning jätta seda paremini meelde). Iga peatuse juurde võib anda küsimusi, millele tuleb vastata, nt Mis oli minu jaoks selle teema puhul kõige olulisem uus teadmine? Mida saadud info valguses teen? Mille kohta tahaksin rohkem teada? • Õppijatele tasub meelde tuletada, et õppematerjal jääb neile ning nad saavad edaspidi vajaminevaid veebiviiteid sealt alati järele vaadata. Enamik neile vajalikust infost on veebis kättesaadav, koolitusel harjutatakse eelkõige infootsingu oskusi. • Ideid koolituse läbiviimiseks ja koolitusmeetodite valikuks leiate Mari Karmi käsiraamatust • “Õppemeetodid kõrgkoolis” (http://primus.archimedes.ee/sites/ default/files/Oppemeetodid.pdf)


6

Koolitusruum ja -vahendid Soovitame kasutada koolituseks avaramat ruumi, kus oleks võimalik ringi liikuda ja rühmi moodustada (vt nt esimene tutvumisülesanne). Koolitusel käsitletakse mitmeid olulisi veebiressurssidest ja on hea, kui õppijad saavad neid näha ja ka nende kasutamist harjutada. Seepärast peaks koolitusruumis olema arvuti, dataprojektor ja ekraan ning õppijad võiksid saada kasutada internetiühendusega nutiseadmeid (nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti). Koolitusinfole võiks lisada, et võimaluse korral võtta kaasa oma nutiseade (nutitelefon, tahvelarvuti või sülearvuti). Oluliste mõistete vm info (nt skeem, joonis) ülesmärkimiseks on hea, kui saate kasutada valget tahvlit või pabertahvlit ja markereid. Koolitusele tuleks kaasa võtta: • koolitatavate koolitusmaterjal, sh väljaprinditud töölehed (elamisluba ja -õigus, õpikultuur, lisalugemine) • väljaprinditud ajakavad • elamisloa ja elamisõiguse teemade käsitlemisel kasutatavad taotlusvormid • kleebitavad sildid õppijate nimesiltideks • õppijatele valget paberit märkmete tegemiseks • mõned kirjutusvahendid

Koolituspäeva kava 10.00–11.30

Tutvumine ja sissejuhatus, sh registreerimis- ja andmekorjevormide täitmine, elamisõigus ja elamisluba

11.30–11.45

Paus

11.45–13.15

Eesti haridussüsteem, kõrghariduse ja teaduse korraldus

13.15–14.00

Lõuna

14.00–15.30

Õpikultuur, tudengite tugiteenused, raamatukogud, tudengiorganisatsioonid

15.30–15.45

Paus

15.45–16.45

Praktika- ja töövõimalused, tööturuteenused

16.45–17.15

Koolituse kokkuvõte ja tagasisideküsimustiku täitmine


7

Enne koolituse algust Paluge õppijal kirjutada ise endale rinnasilt (soovitavalt kleepuvale paberile), märkides sinna oma eesnime ja Eesti kõrgkooli, kus nad õpivad või kuhu õppima asuvad. Võib paluda ka leida endale paariline, saada temaga tuttavaks ja kirjutada vastastikku nimesildid. Tutvustage kohanemisprogrammi eesmärke, andke ülevaade, mis mooduleid kohanemisprogramm lisaks õppimise moodulile sisaldab, kuidas saada programmi kohta rohkem infot, kes rahastab programmi tegevusi ning miks on vajalikud koolituspäeval kogutavad andmed ja kuidas neid kasutatakse. Paluge õppijatel täita ESF andmekirjevorm (vormis tuleb täita isikul isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmed).

Koolituse läbiviimine veebikoolitusena Juhul, kui koolitus viiakse läbi veebikoolitusena, on võimalik käsitleda kõiki teemasid sarnaselt kontaktkoolitusega, kuid tulenevalt veebikoolituste keskkonna iseärasustest tasub arvestada selle spetsiifika ja täiendavate võimalustega, mida veebikoolituste keskkond pakub. Koolituse veebis läbiviimiseks sobib väga hästi näiteks Zoom keskkond. Veebikoolituste spetsiifikast tulenevalt on võimalik edukalt kasutada näiteks järgmisi võimalusi. Virtuaalne „jutupall“ Koolituse alguses tutvustusringi läbi viies sobib veebikoolituste puhul praktikas hästi selline lähenemine, et see osaleja, kes on ennast tutvustanud, nimetab järgmise osaleja, kes ennast tutvustab jne. Seda harjutust on võimalik muuta huvitavamaks ja mängulisemaks, paludes osalejatel visata järgmisele enda tutvustajale enda veebikaamerasse näidates ka „jutupalli“. Chat funktsiooni kasutamine Veebikoolitustel pakub tavakoolitusega võrreldes täiendava võimaluse kirjalik vestlus („CHAT“), mis sisuliselt asendab kontaktkoolitustel kasutatavat tahvlit. Koolitajal on võimalik sinna paralleelselt info edastamisega lisada linke ja märksõnu. Koolitaja julgustab osalejaid ka kirjalikus vestluses küsimusi küsima ning teisi osalejaid neile proaktiivselt vastama, kui kellelgi on vastavas valdkonnas kogemusi. See võimaldab osalejatel saada vastuseid enda küsimustele teis-


8 telt osalejatelt samaaegselt koolitaja poolt teema käsitlemisega, mis tõstab koolituse efektiivsust. Samas jälgib koolitaja pidevalt ka ise kirjalikus vestluses toimuvat ning koolitajal on vajadusel alati võimalik kirjalikku vestlust ka suuliselt kommenteerida ning vajadusel sinna ise vastuseid kirjutada või neid täpsustada. Virtuaalsed välk-küsimustikud Veebikoolitustel on võimalik kasutada ka tavakoolitusega võrreldes täiendavat küsitluse läbi viimise võimalust („POLL“). Näiteks saab koolitaja viia koolituse alguses läbi küsitluse, kus palub osalejatel valida koha, kus nad koolituse hetkel viibivad (A: Tallinn, B: Tartu, C: Narva, D: Muu koht). Seejärel saab koolitaja kuvada ekraanil küsitluse tulemused – kui palju osalejaid kust kohast on ning huvi korral ka täpsustada näiteks seda, mis kohad veel esindatud on. See soodustab osalejate sotsialiseerimist ja interaktiivsust. Väiksemad töögrupid (Breakout Rooms) Veelgi interaktiivsemaks on veebikoolitused võimalik muuta, kasutades väikeste gruppide funktsiooni („BREAKOUT ROOMS“). See võimaldab osalejatega läbi viia paarisarutelusid või ka arutelusid pisut suuremates jagatud rühmades – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Koolitaja võib anda osalejatele ülesande sellistes väiksemates rühmades mõnda veebiplatvormi kasutades ka mõni ühisdokument / esitlus / joonistus koostada ning seda hiljem suurde gruppi tagasi tulles kõigile esitleda – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Veebikoolituste puhul on väga oluline teha osalejatele regulaarselt pause ja sirutusharjutusi, sest arvuti taga olles inimesed liiguvad tavakoolitusega võrreldes vähem ning energia hoidmisele tuleb ekstra tähelepanu pöörata.


9

TUTVUMINE JA SISSEJUHATUS Aeg: 15 min • Tutvumisharjutuseks kujutleda koolitusruumi maailmakaardina (näidake tinglikult, kus on põhi/lõuna, Euroopa, Ameerika, Aafrika, Austraalia jne), ja paluge õppijatel paikneda oma päritoluriigi (piirkonna) järgi. Homogeense rühma puhul võib paikneda õppeastmete (gümnaasiumiõpilane, bakalaureus, magister, doktor) või õppevaldkondade (sotsiaalvaldkond, reaalteadused, filoloogid jne) järgi. • 4–5 üksteise lähedal paiknevat õppijat moodustavad rühma. 3–5 minutit omavahel tutvumiseks (nimi – kuidas hääldada, mis riigist on tulnud, mida, mis õppeastmel ja kus õpib, kas on tulnud üksi või koos perega ...). • Üks rühmaliige tutvustab lühidalt oma rühma teistele. • Koolitaja enesetutvustus (oma kogemus ja ootused) ning koolituspäeva (s.h meetodite) ja ajakava tutvustamine, kokkulepete sõlmimine (nt kas võib küsimusi küsida jooksvalt või iga teema lõpus, kas sinatame või teietame (asjakohane venekeelsetes gruppides), kellaaegadest kinnipidamine, elektroonika (arvutid, telefonid) kasutamine vmt. • Eesti ajaloo tutvustus – koolitaja tutvustab osalejatele lühidalt Eesti ajalugu ja kombeid. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, missugustes käsiraamatutes on neil võimalik õppimise moodulis käsitletavate teemadega nii koolituspäeva jooksul kui ka edaspidi põhjalikumalt tutvuda.

Soovitusi koolitajale: • Tutvumisharjutuse abil tutvuvad õppijad üksteisega (loob eelduse rühmatööks, üksteiselt õppimiseks), häälestuvad koolituspäevale ning valmistuvad teadmisi omandama; koolitajana saate olulist infot õppijate kohta (vaiksed/jutukad, motiveeritud/passiivsed). • Õppijate päritoluriikide ja õppeastmete info põhjal saate ka otsustada, kui palju aega koolitusel eri teemade käsitlemisele pühendada (kui nt enamik õppijaid on EL kodanikud, saate käsitleda loenguosas kolmandate riikide kodanike nõudeid põgusamalt, jätta iseseisvaks tööks rohkem aega ja iseseisva töö ajal kolmandatest riikidest pärit õppijaid põhjalikumalt juhendada; kui õppijate hulgas ei ole doktorante või on just palju doktorante, saada vastavalt lühemalt/pikemalt peatuda doktorandi tervisekindlustuse ja teaduse teemadel jne).


10 • Koolituskava tutvustades võite pakkuda õppijatele võimalust kirjutada iga teemaploki jooksul tekkivad küsimused või ettepanekud värvilisele kleepsule ning kleepida pausi algul kleeps tahvlile. Pausi ajal küsimused üle vaadata ja järgmise sessiooni algul või kõige lõpus vastata. Nii saavad vastuse ka küsimused/ettepanekud, mida ei jõutud kohe õppeprotsessi käigus küsida või mida õppija ei jõudnud või soovinud valjusti esitada.


11

ELAMISLUBA JM ÕIGUSTEAVE Selles peatükis: rändeliigiga seotud elamisloanõuded

Metoodika: • Sissejuhatav loeng EL kodanike, kolmandate riikide kodanike elamisloanõuetest ja elamisõiguse nõuetest. Soovitav on näidata Study in Estonia skeeme (vt viiteid allpool) ning rõhutada, miks on vaja vastavalt nõuetele tegutseda (15 min) • Õppijad täidavad iseseisva ülesandena elamisloa pikendamise taotlusvorm (elamisluba õppimiseks) või alalise elamisõiguse registreerimise vormi (EL kodanikud) vastavalt sellele, milline on grupi koosseis (kolmandate riikide kodanikud või EL kodanikud). Võib teha paaristöös, koolitaja juhendab jooksvalt vormide täitmist ning vastab küsimustele. (10–20 min) • Loeng tervisekindlustusest jm õigusteabest (10 min) • Küsimuste-vastuste voor, võimalik kontrollida vormide täitmist (10 min) • Iseseisev ülesanne: koostada isiklik tegevuskava (vt Tööleht nr 1. Tegevuskava) (10–15 min)

Soovitused koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik uussisserändajate Eestis õppimisega seotud õiguste ja kohustuste kohta põhjalikult lugeda X käsiraamatust „Residence and citizenship“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Proovige kindlasti ise enne koolitust taotlusvormide täitmist, valige, täitmiseks grupile kõige asjakohasemad vormid. Võimalikud vormid saavad olla: a) elamisloa pikendamine, b) elamisloa liigi vahetamine, c) elamisõiguse pikendamine. • Tutvuge eelnevalt inglis- ja venekeelsete juhistega PPA kodulehel ja eesti.ee portaalis, vt taotlusvorme ja lisasid: Vajaduse korral küsige nõu Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) või kohalikust omavalitsusest.


12 • Esitluse jaoks saab ideid PPA esitlusest „Students residing and working in Estonia“ http://ttu.ee/studying/new-and-current-student/orientation-days-5/ • Õppijatele on oluline tutvustada seda, millised on tingimused, mida nad peavad täitma olemasoleva elamisloa või elamisõiguse säilitamiseks. • Tulenevalt kõrgkoolide senisest kogemusest välisüliõpilastega suhtlemisel, tuleks selgitada allpooltoodud teemasid: a) kui suured on riigilõivud (nt tähtajalise elamisloa pikendamine 64 eurot) b) mis juhtub, kui elamisluba õigel ajal ei pikenda (vastus: saadetakse riigist välja) c) kuidas PPA annab teada taotluse puudustest (vastus: PPA saadab eestikeelse kirja inglis-keelse kokkuvõttega) d) mida on vaja teada ja teha, kui Eestist lühiajaliselt välismaale õppima minna (nt Erasmuse raames) e) mida on vaja teha, et pereliikmeid või sõpru Eestisse külla kutsuda (täpsem info PPA lehel) f) elamisloaga kaasnevatest õigustest (nt reisida EL piires) ja kohustustest (nt kohustus Eestist eemalviibimine registreerida kui soovitakse Eestist eemal viibida rohkem kui 183 päeva aasta jooksul) g) elamisloakaardi funktsioonid ja võimalused (nt saab digiallkirjastada dokumente, vt lisa https://www.politsei.ee/et/nouanded/elamisloakaart.dot) h) mis juhtub, kui õppija langeb osakoormusse või katkestab õpingud (elamisluba antakse täiskoormusel õppimiseks ning mõlemal juhul tunnistaks elamisluba kehtetuks). • Eriti nooremate õppijate puhul tasub rääkida Eesti asutuste asjaajamiskultuurist: näiteks meili teel asutuse poole pöördudes tuleb oma sõnum läbi mõelda ja esitada korrektses keeles; asjaajamine võtab aega, vastust ei tasu oodata kohe (nt tähtajalise elamisloa andmine või sellest keeldumine otsustatakse 2 kuu jooksul taotluse menetlusse võtmisest, elamisloa andmisel väljastatakse taotlejale 30 päeva jooksul, märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul); kui asutus esitab infopäringu, tuleb sellele vastata esitatud tähtaja jooksul. • Õppijatele tasub teadvustada, et PPA on Siseministeeriumi alluvuses ning vajaduse korral vahetab infot ka Kaitsepolitseiga. Elamisloa perioodil on PPA-l õigus saada infot majutusasutustelt (üliõpilasküla, ühikad) ning


13 neil omakorda on kohustus teavitada PPAd elamisloa nõuete eiramisest. • Et ennetada asjatut frustratsiooni ametiasutustega suhtlemisel, tasub rääkida ka sellest, et Eestisse saabub üha enam välismaalasi (+ e-residentsus). Ka asutustel võtab aega, et muutunud olukorraga kohaneda, koolitada välja rohkem hea keeleoskusega ametnikke, asjaajamist sujuvamalt korraldada jms. • Tasub rõhutada, et sujuvama asjaajamise aluseks on põhjalik ettevalmistus, st enne ametiasutusse pöördumist tuleks veenduda, et vastust küsimusele ei ole juba kuskil veebilehel, näiteks “Korduma Kippuvat Küsimuste (KKK)” rubriigis. Kohale minnes tuleks ennast ette valmistada, s.h võtta kaasa kõik vajalikud dokumendid. Skeemid eri riikidest pärit kraadiõppurite ja vahetusüliõpilaste elamisloanõuete kohta: • kraadiõppurid, Study in Estonia, http://www.studyinestonia.ee/sites/ default/files/Veebitekstide%20juurde%20pildid/ Infograafikud/Archimedes_road_map_Degree.pdf • välisüliõpilased, Study in Estonia, http://www.studyinestonia.ee/sites/ default/files/Veebitekstide%20juurde%20pildid/ Infograafikud/Archimedes_road_map_Exchange.pdf


14

EESTI HARIDUSSÜSTEEM Selles peatükis: üldine ülevaade Eesti haridussüsteemist: üld-, kutse-, huviala- ja täiskasvanuhariduse eripärast ning haridustasemetest

Metoodika: • Haridussüsteemi tekst individuaalselt või paaris läbi lugeda (5 min), leida vastused küsimustele: a) leia 2–3 sarnasust ja erinevust oma riigi ja Eesti haridussüsteemi ülesehituse vahel b) mis mõisted tekstis jäävad arusaamatuks? c) mis Eesti hariduse korralduse juures meeldib, üllatab, tekitab kõhklusi, küsimusi? • 3–4 paari tutvustavad oma vastuseid. (15 min)

Soovitused ja märkused koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik Eesti haridussüsteemi kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Kui õppija ei ole tulnud koos perega või ei kavatse Eestisse pikemaks ajaks jääda, ei tarvitse ta pidada haridussüsteemiga tutvumist oluliseks. Võrdlus oma riigi haridussüsteemiga ning erinevuste-sarnasuste leidmine aitab õppijal ennast huvitavat infot märgata ja meelde jätta. • Võite sekkuda vastuste tutvustamisse ja esitada suunavaid küsimusi, kui mõni grupi koosseisu arvestades huvitav teema jääb täiesti puudutamata (nt kui mõni osaleja on tulnud perega ja tema laps läheb Eestis kooli, võib julgustada teda eraldi lisainfot küsima; kui keegi õppijatest või tema pereliige tegeleb mõne hobiga ja sooviks seda Eestis harrastada, võib ta leida selleks võimaluse täiskasvanuõppe raames). Enamik täiskasvanuhariduse raames pakutavaid kursusi on küll eestikeelsed, aga leidub ka vene- ja ingliskeelseid ning praktilisemates valdkondades saab ka vähese keeleoskusega hakkama. • Kui tekstis leitakse mõisteid, mis tekitavad küsimusi, saate neile vastata, aga lisaks ka julgustada õppijaid küsima nõu, selgitust või lisainfot kogu


15 koolituse vältel ja ka edaspidi õpingute ajal. Vt õpikultuuri peatükki – õppija initsiatiiv ja küsimuste esitamine on Eestis teretulnud.

Olulisimad lingid Eurydice – Euroopa hariduskoostöö võrgustiku andmebaas sisaldab programmis Erasmus+ osalevate riikide haridussüsteemide, sh Eesti haridussüsteemi detailset ülevaadet, https://webgate.ec.europa. eu/fpfis/mwikis/ eurydice/index.php/Estonia:Overview (inglise keeles) Haridussilm – haridusandmete ja -statistika keskkond, kust saab visuaalselt selget ja kergesti mõistetavat infot, nt võrrelda koole või erinevaid piirkondi, vaadata, kuhu noored lähevad edasi õppima vms, http://www.haridussilm.ee/ (eesti ja inglise keeles) Eesti Haridus- ja teadusministeerium – ministeerium vastutab Eesti haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kujundamise eest. Ministeeriumi kodulehelt leiab lühiülevaate kõigi haridustasemete kohta, olulisemad haridusvaldkonna õigusaktid ja viiteid teistele praktilisematele andmebaasidele ja veebilehtedele, http://www.hm.ee/ Kutsehariduse infoportaal – info kutseõppeasutuste, erialade, sisseastumise ja toetuste kohta, http://kutseharidus.ee/ (eesti keeles) Riigiportaal Eesti.ee – lasteaedade ja üldhariduskoolide ülalpidamisega tegelevate kohalike omavalitsuste (linna- ja vallavalitsuste) kontaktid (vt haridusosakond, haridusnõunik või haridusspetsialist), https://www.eesti.ee/ est/kontaktid/kohalikud_omavalitsused. Tallinnas saab lasteaedade ja koolide kohta infot Haridusametist, http://www.tallinn.ee/est/haridus/ Kasutatud allikad: https://hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus http://www.innove.ee/UserFiles/%C3%9Cldharidus/PISA%202012/ PISA_2012_uuringu_tulemuste_kokkuvote.pdf http://www.topuniversities.com/qs-world-university-rankings http://www. noorteportaal.ee/est/eesti-haridussysteem/ https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_kutseharidusprogramm_2015-2018.pdf?_ga=1.225089177.2031685994.1420973348 http://www.entk.ee/huviharidusjahuvitegevus https://www.hm.ee/sites/ default/files/strateegia2020.pdf


16

KÕRGHARIDUSE JA TEADUSE KORRALDUS Selles peatükis: Ülevaade kõrghariduse ja teaduse korraldusest

Metoodika: • Sissejuhatuseks Eesti hariduse promovideo, https://www.youtube. com/watch?v=MpFFkYXKNHY • Lühiloeng kõrghariduse korraldusest, sh slaidid kõrgharidussüsteemi skeemi ja Eesti kõrghariduse kaardiga (ülikoolid on Tallinnas ja Tartus, aga nende kolledžid ja rakenduskõrgkoolid üle Eesti), olulised veebilehed. (20 min) • Õppijad jagavad üksteisega, mis õppekaval nad õpivad ja miks selle valisid (mitmekesise grupi korral annab ülevaate pakutavate erialade spektrist). Kui rühmas on gümnaasiumiõpilasi, paluda neil rääkida, kuhu kavatsevad õppima asuda ja miks (võimaldab sisseastujal vahetada infot juba õppivate tudengitega). Ülesande võib korraldada paaris- või rühmatööna (4-5 in rühmas) või liikumisülesandena (osalejad jagunevad vastavalt Eesti T–A nelikjaotusele ruumi nelja nurka, jagavad omavahel seal infot, koolitaja küsib kokkuvõtteks igalt rühmalt ühe küsimuse (20 min) • Teadust populariseeriv video (2:30 min) https://www.youtube.com/ watch?v=4O3mY8QkvQ4&feature=youtu.be • Lühiloeng teaduse korraldusest (10 min) • Õppijad otsivad oma nutivahendite abil vastavalt õppijate koosseisule infot: a) oma kõrgkooli või õppekava kohta b) stipendiumivõimaluste kohta c) teadusprojekti rahastamisvõimaluse või kindla uurimisprojekti kohta d) edasiõppimise võimaluste kohta Vajalik on nutitelefon, tahvel- või sülearvuti paari või rühma kohta. Õppijad tutvustavad infootsingu tulemusi ja annavad tagasisidet veebilehtede kasutajasõbralikkuse kohta. Koolitaja aitab lahendada tekkinud probleemid. Allikad: www.studyinestonia.ee; www.archimedes.ee; www.eesti.ee; www. etis.ee (15 min)


17

Soovitused ja märkused koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik kõrghariduse ja teaduse korralduse kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Kõrghariduse tasemeid käsitledes tasub rõhutada, et magistri- ja eriti doktoriõppesse astumine on konkurentsipõhine, teatud erialadel suur konkurents ja piiratud kohtade arv ning välisrahastuse võimalused on erinevad • Julgustada õppijaid ennetama väljalangemist (kool peab teavitama PPAd väljalangenust kahe nädala jooksul ning kolmanda riigi esindajat ootab väljalangemise korral riigist väljasaatmine, aga protsess võtab mitu kuud) • Teaduse teema sissejuhatuseks tasub üle küsida, kes õppijatest kavatsevad siduda end teadusega või on seda juba teinud. Välisdoktorandidelt, kes on tulnud Eestisse, et liituda kindla teadusrühmaga, võib paluda lühidalt rääkida, kuidas nad selleni jõudsid ja miks soovisid just Eestisse tulla. Teema tutvustamise eesmärk võiks olla innustada õppijaid kaaluma ka teadlaskarjääri Eestis. • Rõhutada õppijatele, et üliõpilane saab teadustöös osaleda teadusrühma liikmena. Infot teadusrühmade ja nendega liitumise võimaluste kohta saab õppija uurida programmijuhilt, juhendajalt, õppejõududelt. • Teaduse tippkeskuste arv ei ole veel selge ja info täieneb, vt http://adm.archimedes.ee/str/taotlejale/periood-2014-2020/teadusetippkeskused/ • Võõrama kultuuritaustaga või noorematele õppijatele tasub rääkida ka teadlase rollist ühiskonnas ning ametihierarhiast ja tööjaotusest ülikoolis (akadeemilised töötajad on õppejõud ja teadustöötajad; õppejõud on assistendid, lektorid, dotsendid, ka professorid; teadustöötajad on professorid, juhtivteadurid, vanemteadurid; kõigil akadeemilistel töötajatel on teadustöö kohustus jms). • Infootsingu harjutamiseks võib ette valmistada 2–3 ülesannet vastavalt õppijate koosseisule ja eeldatavatele huvidele. Enamasti pakub õppijatele huvi stipendiumide vm õpingute rahastamise võimaluste teema. Eri rühmad võivad otsida infot eri teemadel ja seda seejärel üksteisele tutvustada.


18

Hariduse lingid: dreamapply – sisseastumise infosüsteem välistudengitele, kellel Eesti ID-kaarti või pangakontot ei ole. Dreamapply võimaldab otsida Eestis pakutavaid ingliskeelseid õppekavasid nimetuse või märksõna abil ning esitab sisseastumisinfo vastavalt taotleja kodakondsusele, http://www.estonia. dreamapply. com/ (inglise keeles) Study in Estonia – Eesti kõrgharidusõppe võimalusi ja eluolu tutvustav ülevaatlik ja praktiline veebileht. Sisaldab loetelu ingliskeelsetest õppekavadest, vastuseid välisüliõpilaste korduma kippuvatele küsimustele (stipendiumid, viisa- ja keelenõuded jne), kasulikke linke ja elulisi näiteid, http:// www. studyinestonia.ee (inglise, vene ja soome keeles) Sihtasutus Archimedes – haldab ja vahendab toetuste, stipendiumide ja mobiilsusvõimaluste infot üliõpilastele, noorteadlastele ja õppejõududele, http://adm.archimedes.ee/stipendiumid/en/?leht=146 (eesti ja inglise keeles) Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur – info õppe kvaliteedi kohta; õppeasutuste ja õppekavarühmade kohta, millele on antud õppe läbiviimise õigus, http://ekka.archimedes.ee/en/students/ (eesti ja inglise keeles) Riigiportaal Eesti.ee – kõrgkoolide kontaktid. Iga kõrgkooli veebilehelt saab täpsemat infot selle kooli õppekavade, õppekorralduse jm kohta. Suuremate ülikoolide veebilehtedel on ka palju praktilist infot sisseastumistingimuste, stipendiumide, õppimise ja elu-olu kohta, https://www.eesti.ee/ eng/ contacts/haridusasutused/korgkoolid_1 Eesti Hariduse infosüsteem (EHiS) – riikliku infosüsteemi õppekavade register koondab infot kõigi kõrgharidustaseme õppekavade kohta, http:// www.ehis.ee (eesti keeles) Haridus- ja teadusminsteerium – info kõrghariduse korralduse, õppimise, õppetoetuste, õppelaenu, stipendiumite ja välishindamise kohta, www. hm.ee

Teaduse lingid: Eesti teadusagentuur (EtaG) – tegeleb teaduse rahastamise, rahastamistulemuste analüüsi, teaduse populariseerimise ja teaduse rahvusvahelise koostöö arendamisega, http://www.etag.ee (eesti ja inglise keeles)


19 Eesti teadusinfosüsteem (EtiS) – koondab Eesti teadus- ja arendustegevuse andmed, näiteks info teadlaste kohta, uurimisprojektid, avaldatud artiklid, rahastamisinfo jne, http://www.etis.ee (eesti ja inglise keeles) Research in Estonia – Eesti teadust rahvusvaheliselt tutvustav veebileht välisteadlastele, -doktorantidele ja teadusametnikele. Veebileht annab ülevaate erinevatest teadusvaldkondadest ja institutsioonidest, kes teadusega tegelevad, lehelt leiab infot rahastusvõimaluste, Eesti T–A kontaktbüroo kohta ning viited teistele Eesti teadust tutvustavatele lehtedele, http://www. researchinestonia. eu (inglise keeles) Allikad: https://hm.ee/et/tegevused/korgharidus https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_korghariduse_ programm_2015-2018.pdf http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/Koolilopetajad_ja_nende_karjaarivalikud.pdf https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/piaac http://kasvustrateegia.mkm.ee/ https://www.hm.ee/et/stipendiumid http://vota.archimedes.ee/lisainfo Teaduse rahastamise joonis: http://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/ulikoolist/welcome_guide_2014.pdf https://hm.ee/et/tegevused/teadus https://www.etis.ee/Portaal/etas.aspx http://researchinestonia.eu/ https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est. pdf


20

ÕPIKULTUUR Selles peatükis: Ülevaade Eesti õpikultuurist

Metoodika: • Iseseisev ülesanne: õppijad täidavad töölehe (Tööleht 2. Õpikultuur), hinnates 5 palli skaalal õppejõudude-üliõpilaste (või kooliõpilaste puhul õpetajate-õpilaste) võimudistantsi, kollektiivsust-individuaalsust, ebamäärasuse talumist, lühema-pikema aja orientatsiooni ja elu nautimist oma päritoluriigi õpikultuuris. Paluge võrrelda täidetud töölehte kõrvalistuja omaga ning arutleda erinevuste üle. (10 min) • Eesti õpikultuuri tutvustus. Tutvustuse võib lõpetada üliõpilaste ja õppejõudude vastastikuste ootuste ja enesepildi slaidiga. (10 min) • Rühmaarutelu (3–5 in) järgmistel teemadel: a) milline üliõpilane ma ise olen, millised on minu ootused? b) kas Eesti õpikultuur tundub mulle omane/võõras? c) mis osas pean kohanema, oma suhtlusviisi või käitumist muutma? (10 min)

Soovitused ja märkused koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik Eesti õpikultuuri kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Eestist erineva õpikultuuriga riikidest pärit õppijate puhul tasub rõhutada tudengi vastutust: on palju diskussiooni; tudeng küsib, kui ei saa aru; on ise aktiivne nii teadustöö, kui ka praktika võimaluste leidmisel, jälgib ise oma õpingute edenemist, et vältida väljalangemist jne. • Tutvustuses tasub rõhutada, et uuringutulemustest hoolimata on väga erinevaid õppejõude ning õppijatel tasub sobiva suhtlusstiili valikul olla tähelepanelik ja jälgida väljakujunenud kirjutamata akadeemilisi tavasid. Nt üliõpilase aktiivsus ja küsimuste esitamine on teretulnud, aga vaid piirini, kuni see ei muutu teistele häirivaks. • Mõnel puhul võib suhtlusprobleeme tekitada ka õppejõu keeleoskus. Kui eestlane tundub tõrjuv ja endassetõmbunud, siis ta ei ole meelega


21 ebaviisakas või vaenulik, vaid võib olla hoopis ebakindel oma võõrkeeleoskuses (kehtib kõikides suhtlussituatsioonides). Ka eestlaste inglise keel võib tunduda liiga otsekohene või järsk, sest eesti keeles on väljakujunenud viisakusvormeleid vähem kui nt inglise keeles, ning eestlased „räägivad asjast“ pikema sissejuhatuseta. • Õpikultuur (nt loenguskäimise kohustus) võib erineda ka teaduskondade või instituutide vahel ühes kõrgkoolis või kooliti. Üldiselt eeldatakse kohalkäimist. Eestis peetakse igal pool lugu täpsusest, aga näiteks tasub teada, et ainult Tartu Ülikoolis kehtib akadeemiline veerandtund, s.o loengud ja seminarid algavad kl 8.15, 10.15 jne. • Õpikultuuri teema tutvustuse ja arutelu vahel võib õppijatele anda ka lugemismaterjali välisüliõpilaste arvamuste ja lugudega Eesti õpikultuurist (vt Lisalugemist. Välisüliõpilased Eesti õpikultuurist) ning algatada arutelu, miks selline õpikultuur on otstarbekas – valmistab ette aktiivset eluhoiakut ja suhtlemist nõudvaks tööeluks; Eesti ühiskond on demokraatlik ja vähe hierarhiline, Eestis väärtustatakse töökust ja iseseisvust. • Huumorivõtmes näiteid eestlasi käsitlevatest rahvuslikest stereotüüpidest vt A. Valk, A.Realo, 2004. Estonia and Estonians in a mirror of other nations. Allikad: Realo, A. 2010. Kultuur klassiruumis. Teaching in a multicultural classroom. Toim. P. Ehin ja T. Gross. Tartu Ülikooli Eurokolledž. Vadi, M., Reino, A., Aidla, A. 2014. Õppejõud ja üliõpilane: rollikäsitluse vaade. Uuringu lõpparuanne. Tartu, Primus. http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/Raport.pdf


22

ÜLIÕPILASTE TUGITEENUSED Selles peatükis: Ülevaade välisüliõpilaste tugiteenustest Kust eri probleemide puhul nõu ja abi küsida?

Metoodika: • Ideede kogumine: teema alustuseks küsida grupilt, milliste probleemidega välisüliõpilased võivad kokku puutuda (jälgige, et probleeme saaks vähemalt niipalju, et kõik nõustamisliigid saavad kaetud, vajadusel juhtige arutelu selles suunas). Kirjutage probleemid tahvlile. (5–10 min) • Nõustamisteenuste ja nende sisu tutvustus (mis laadi abi üliõpilane võib eri nõustajatelt saada, miks peaks nõustajate poole pöörduma?). (10 min) • Arutada uuesti punktis 1 kogutud probleemide põhjal, kuhu ja kelle juurde mingi probleemiga pöörduda. (10–15 min) • Võib kutsuda mõne kõrgkooli nõustamiskeskuse töötaja teenuseid tutvustama.

Soovitused koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik üliõpilaste tugiteenuste kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Teema eesmärk on julgustada õppijaid probleemide puhul abi otsima. Võiksite valmistudes tutvuda iseseisvalt pakutavate tugiteenustega (suhelda karjäärinõustajatega, psühholoogidega jne) või võimaluse korral kutsuda nõustaja koolitusele esinema. Nõustajaga kohtumine loob usaldust ja nii on õppijatel edaspidi vajaduse korral lihtsam tema või tema kolleegide poole pöörduda. • Juhuks, kui õppijad ei paku 1. ülesandes piisavalt probleeme, lisada ise näiteid (suhteprobleemid, tähtaegadega toimetulek, eksamiärevus, depressioon, võõras keskkonnas kohanemine, sh sõprade igatsus, lein, kahtlused eriala sobivuses; praktikakoha leidmine, CV ja motivatsioonikirja koostamine, ainete ülekandmine, akadeemilise puhkuse planeerimine, õpioskuste arendamine). • Lihtsate praktiliste probleemide puhul tasub julgustada õppijaid küsima nõu tuutoritelt ja kaastudengitelt (professionaalseid nõustajaid ei tasu üle koormata).


23

Lisainfo: • Nõustamiskeskuste koduleheküljed: Tartu Ülikool, http://www.ut.ee/et/oppimine/karjaari-ja-ettevotluse-noustamine Tallinna Tehnikaülikool, www.ttu.ee/career (eesti ja inglise keeles) Tallinna Ülikool, http://www.tlu.ee/en/career-and-counselling-centre Eesti Maaülikool, http://www.emu.ee/oppijale/noustamine/ • tudengiveeb https://tudengiveeb.ee/et/ • Rajaleidja keskused – maakondlikud karjääri- ja õppenõustamiskeskused, eelkõige üld- ja kutseharidustaseme õppijatele, http://rajaleidja. ee/rajaleidja-keskused/ (veebileht eesti ja vene keeles, nõustamist võib kohati saada ka inglise keeles)


24

RAAMATUKOGUD Selles peatükis: ülevaade raamatukogude süsteemist ja võimalustest

Metoodika: • Ülevaade raamatukogude süsteemist ja võimalustest (10 min) • Infootsingu ülesanne (kui on võimalik kasutada arvuteid, võib teha paaristööna), leida e-kataloogist ESTER ... (10 min)

Soovitused koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik raamatukogude kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. Samuti võite viidata, et raamatukogudest on juttu ka VI käsiraamatus „Networking, volunteering and leisure time“. • Tutvustuse ajal näidata suuremate raamatukogude kodulehekülgi, viidata alamlehtedele, mis juhatavad raamatukogu infopäevadele või infomaterjalidele. • Rõhutada, et paljudes valdkondades on raamatute valik piiratud, aga abiks on rahvusvahelised andmebaasid (näidata raamatukogude kodulehtedelt ligipääsu andmebaasidele), samuti võib linnaraamatukogudest ESTER-i kaudu leida raamatuid, mida kõrgkoolide raamatukogudest ei leia. • Raamatud on väikseim osa raamatukogudest, julgustada kasutama andmebaase, küsima nõu raamatukogutöötajatelt, kasutama materjale raamatukogude kodulehtedel ja osalema koolitustel. • Selles osas saab käsitleda ka soovitavaid teemasid: muuseumid ja arhiivid. Eestis on rikkalik muuseumikultuur, millega tasub tutvuda, ning eestlased on 2014. a andmetel Euroopa kõige suuremad muuseumikülastajad (vt Statistikaamet, 2015, https://www.stat.ee/90584). Tutvustage Eesti Muuseumide Infokeskuse veebilehte: http://www.muuseum.ee/ et/muuseumid/, paluge õppijatel nimetada teemasid, mis neid huvitavad, ning vaadake koos, mis muuseume leiate. Jagage oma kogemust ja kutsuge üles osalema muuseumiööl (maikuus üle Eesti, vt http://www.muuseumioo.ee/).


25

Lisainfo: E-kataloog ESTER – 15 Eesti suuremal raamatukogu on ühine e-kataloog, kus on andmed ka ülikoolide kolledžite ja erialaraamatukogudes leiduvate teavikute kohta. ESTER sisaldab kirjeid raamatute, perioodikaväljaannete, nootide, helisalvestiste, e-ressursside jms kohta, https://www.ester.ee/search~S7 Eesti Rahvusraamatukogu – kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud. Toimib ka parlamendiraamatukoguna, teadusraamatukoguna sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas ning kultuurikeskusena, kus korraldatakse konverentse, näitusi ja teatrietendusi, http://www.nlib.ee Eesti Rahvusarhiiv – rahvusarhiivi kodulehel on viited ka selle allasutustele (Ajalooarhiivile, Filmiarhiivile jne), http://www.ra.ee/


26

TUDENGIORGANISATSIOONID JA -VÕRGUSTIKUD Selles peatükis: Ülevaade Eestis leiduvatest tudengiorganisatsioonidest ja -võrgustikest Kust leida kontakte ja suhtlusvõimalusi teiste üliõpilastega?

Metoodika: • Küsida enne teema algust, millised kogemused on üliõpilastel tudengiorganisatsioonidega oma koduriigis ning millised ootused on neil Eestis? Kes juba kuulub mingisse organisatsiooni või klubisse, millised on kogemused? (5–10 min) • Võite osalejatele näidata videoklippi „Student organisations“ ning huvi korral tutvustada neile tudengiorganisatsioonidega seonduvaid huvi pakkuvaid teemasid põhjalikumalt. • Tutvustada organisatsioone vastavalt õppematerjalile, tuua näiteid. (10–15 min) või Kutsuda tudeng(id) erinevatest organisatsioonidest rääkima (20–30 min) Tutvustatakse neid organisatsioone, milledes on välisüliõpilastel võimalik kaasa lüüa. Sellisteks organisatsioonideks on näiteks AIESEC, JCI Estonia, erialased üliõpilaste organisatsioonid, BEST-Estonia jne.

Soovitused koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik tudengiorganisatsioonide ja -võrgustike kohta põhjalikult lugeda VI käsiraamatust „Higher education and research“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Tudengiorganisatsioonide tutvustamise idee on ennetada olukorda, et välisüliõpilased suhtlevad ainult omavahel. Parim võimalus erinevate tudengiorganisatsioonide vastu huvi tekitada, on kutsuda neist rääkima tudengeid. • Organisatsioonide tutvustamisel võiks keskenduda sellele piirkonnale, kus tudengid õpivad (nt Tallinna kõrgkoolidest pärit tudengitele rääkida Tallinna võimalustest).


27 • Õppijaid tasub julgustada ise organiseeruma ja üksteist toetama, kui nad ei leia olemasolevate hulgast endale sobivat organisatsiooni.

Lisainfo tudengielu kohta: Study in Estonia, http://www.studyinestonia.ee/ tudengiveeb, https://tudengiveeb.ee/en/ interNations, http://www.internations.org/, ja Facebooki rühm Expats in Estonia – info ja kontaktid igapäevastes küsimustes


28

PRAKTIKAVÕIMALUSED ÕPINGUTE AJAL JA PÄRAST ÕPINGUTE LÕPPU Selles peatükis: Milleks praktika ja kust leida infot praktikavõimaluste kohta õpingute ajal ja järel?

Metoodika: • Sissejuhatus praktika olulisusest ja seostest õppekavaga. • Võite osalejatele näidata videoklippi „Traineeship opportunities during studies“ ning huvi korral tutvustada neile praktikavõimalustega seonduvaid teemasid põhjalikumalt. • Õppijad teevad (arvutis, nutitelefonis) päringuid erinevates töövahendusportaalides ja hindavad neid kasutusmugavuse, funktsioonide (sortimisvõimalus, pakkumised meilile) ja tulemuslikkuse seisukohalt – kas praktikapakkumised on eristatud, mis praktikakohti pakutakse? (10 min) • Arutelu, milline võiks olla kõige tulemuslikum strateegia praktikakoha leidmiseks või milline on hea praktikakoht - koolitajamaterjali veidi lisa praktikanõuete kohta õppekavades (10 min)

Soovitused koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik praktikavõimaluste kohta põhjalikult lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Praktika kohta on koostatud videomaterjale: a) praktika planeerimine, http://primus.archimedes.ee/praktika-planeerimine b) praktika sooritamine, http://primus.archimedes.ee/praktika-sooritamine c) praktika lõpetamine, http://primus.archimedes.ee/praktika-lopetamine Olenevalt grupi keeleoskuse tasemest võib videosid kasutada ka koolituse ilmestamiseks. • Eelnevalt võiksite ka ise tutvuda andmebaaside ja nende võimalustega.


29 • Nii praktika- kui töövõimaluste tutvustamisel tuleks jääda realistlikuks: ingliskeelseid praktika- ja töökohti on napilt ning info nende kohta liigub peamiselt mitteametlike kanalite kaudu. Tasub rõhutada, et eesti keele oskus annab eelise (nii praktika kui ka töö leidmisel) ning keeleõppega tasub alustada kohe õpingute algul, mitte viimasel aastal. Ka vabatahtlik töö vabaühendustes toetab nii praktika- kui töökoha leidmist (vt www.ngo.ee, www.emsl.ee).

Töövahendusportaalid: • CV-online, http://www.cv.ee/ – üks suurimaid, portaalil on eraldi praktikapakkumiste rubriik • CV-Keskus, http://www.cvkeskus.ee/ – üks suurimaid, portaalil on eraldi praktikapakkumiste rubriik • Hüppelaud, http://www.ej.ee/ – nädalalehe töökuulutuste portaal • Vakants, http://www.vakants.ee/vakants_tm.html – nädalalehe töökuulutuste portaal • Job.ee, http://www.job.ee/ – personaliotsingufirma, üksikud tööpakkumised, peamiselt juhtidele • Messid ja karjäärilaadad, nt Work in Estonia, https://www.facebook. com/workinestonia; Võti • Tulevikku, http://www.vt.ee/ (eesti ja inglise keeles)

Praktika välismaal: • AIESEC – rahvusvahelise noorteorganisatsiooni kaudu on võimalik leida praktikakoht välismaal, http:// aiesec.org/internships/ • Bundestag – praktikavõimalused Saksa parlamendis, http://www. bundestag.de/htdocs_e/bundestag/international/exchange/ips/ Info praktikavõimaluste kohta rahvusvahelistes organisatsioonides Eesti Välisministeeriumi kodulehelt, http://vm.ee/et/taxonomy/term/199 • Erasmusintern – Erasmuse tudengivõgustiku praktikavahendusportaal, http://erasmusintern.org/ • Erasmus+ – Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020 pakub õpirändevõimalusi ka praktika sooritamiseks, http://adm.archimedes.ee/erasmusplus/programmist/ tegevused/mobility/ • EURES – üle-euroopaline tööportaal, kus on tööpakkumised, tööotsijate CV-d, info töö- ja elamistingimuste kohta jne, https://ec.europa.eu/ eures/public/en/homepage


30 • EURoPaSS – info, kuidas oma oskusi ja kogemusi kõige paremal moel esitleda tööandjale, kuidas tõendada oma kvalifikatsiooni, http://europass.cedefop.europa.eu • Euroopa Noorteportaal – välismaal elavatele, õppivatele ja töötavatele noortele info 8 põhiteemal, 31 riigi kohta ja 25 keeles, http://europa. eu/youth • Entrypark – üle-euroopaline veebipõhine karjääriplatvorm, kust leiab infot potentsiaalsete tööandjate, karjääriürituste ja haridusvõimaluste kohta ning karjäärinõu, http://www.entrypark.com • Fit For Europe – info hariduse, õppimise ja karjäärivõimaluste kohta 31 Euroopa riigis, http://www. fitforeurope.com/ on the Move – info ja nõuanded õppimise ja töötamise kohta välismaal, http://on-the-move.org/ • Philox – info stipendiumide, töö- ja praktikakohtade kohta, nõuanded CV- ja kaaskirja koostamiseks, isiksuse- ja karjääritestid, karjääriplaneerimise nõuanded, http://www.philox.eu • Ploteus – info Euroopas õppimise ja praktikavõimaluste, haridussüsteemide ja vahetusprogrammide kohta, https://ec.europa.eu/ploteus/ • EURaXESS Researchers in Motion – info teadlaste karjäärivõimaluste kohta, http://ec.europa.eu/ euraxess/ Allikad: Vahtramäe, A., Sikk, J., Kaldma, M., Reva, E., Koit, K., Varendi, M., (2011) Praktika kõrgkoolis. Sihtasutus Archimedes, http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/ oppekavavorg/praktika%20 k%C3%B5rgkoolis%20trykki_0.pdf


31

TÖÖTAMINE ÕPPIMISE AJAL JA PÄRAST ÕPINGUTE LÕPPU Selles peatükis: Millised on piirangud ja võimalused töötada õppimise ajal ja pärast õpingute lõpetamist?

Metoodika: • Õppijate aktiveerimiseks ning teemale häälestumiseks võib küsida kas keegi koolitusel osalejatest töötab? Kas on plaanis leida Eestis tööd õpingute ajal? Pärast lõpetamist? Millised on õpingute ajal töötamise suuremad raskused? Ja eelised? • Võite osalejatele näidata videoklippi „Getting a job after studies“ ning huvi korral tutvustada neile töötamisega seonduvaid teemasid põhjalikumalt. • Osalejatele on võimalik läbi viia praktilisi harjutusi, kus nad saavad mõelda enda unistuste töö peale, koostada lühendatud vormis CV või osaleda tööintervjuul. • Seadusest tulenevate nõuete tutvustus: töötamine õppimise ajal, õppepuhkus ning töötamine pärast õpingute lõppu (10 min) • Osalejaid julgustatakse registreeruma töötamise moodulisse, kus on võimalik samal teemal saada põhjalikumat infot. • Õppemoodulis osalejatele pakutakse võimalust peale koolitust liituda interaktiivse tegevusega, mis võimaldab neil edukamalt valmistuda tööjõuturule sisenemiseks Eestis.

Soovitused koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik töötamise kohta põhjalikult lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Tutvuda põhjalikult allpool esitatud linkidega. Töötamisega seoses on oluline rõhutada, et töö ei tohi takistada täiskoormusega õppimist. Praktika- ja töövõimalusi otsima ja eesti keelt õppima tasuks samas hakata juba aegsasti õpingute ajal.


32 • Ka vabatahtlik töö vabaühendustes toetab nii praktika- kui töökoha leidmist (vt www.ngo.ee, www. emsl.ee).

Lisainfo: Töötukassa, https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/luba-valismaalase-toolevotmiseks Politsei- ja Piirivalveamet, https://www.politsei.ee/en/teenused/working-in-estonia/ Allikad: Espenberg, K.,Belimann, M., Sammul, M., Nahkur, O, Lees, K., Vahaste, S., Varblane, U. 2014. Eesti üliõpilaste eluolu 2013. Rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT V Eesti analüüs. http://primus.archimedes.ee/ sites/default/files/EurostudentV_l6pparuanne.pdf


33

TÖÖTURUTEENUSED PÄRAST ÕPINGUTE LÕPPU TÖÖ LEIDMISEKS Selles peatükis: Ülevaade erinevatest töövahendusportaalidest ning Eesti Töötukassa pakutavatest tööturuteenustest

Metoodika: • Ingliskeelsetes õpperühmades sobib sissejuhatuseks video „Destination Estonia, working in Estonia – EURES Network“, https://www.youtube.com/watch?v=wmaE6GoqU6M • Tööotsimisvõimaluste ja tööturuteenuste tutvustus (10 min) • Paaristöö: üks paariline on karjäärinõustaja ning tutvustab teisele Eestis leiduvaid töövahendusportaale, siis rollid vahetatakse ning eelmine paariline tutvustab teisele Töötukassa poolt pakutavaid tööturuteenuseid. (20 min)

Soovitus koolitajale: • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik tööturuteenuste kohta põhjalikult lugeda V käsiraamatust „Working and the labour market“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Töövahendusportaalid on tööpakkumiste arvu ja võimaluste poolest erinevad. Enne koolitust tasub linkidega tutvuda.

Lisainfo: Veel töövahendusportaale töötukassa kodulehel, https://www.tootukassa.ee/eng/content/looking-job/other-job-portals Tartu Ülikooli karjääri- ja ettevõtlusnõustamise keskus, http://www.ut.ee/et/oppimine/karjaari-ja-ettevotluse-noustamine Tallinna Tehnikaülikooli karjäärinõustamiskeskus, http://ttu.ee/support-structure/career-and-counseling-office/ Noorte karjääriplaneerimise teemaportaal Rajaleidja, http://www.rajaleidja.ee/ (eesti ja vene keeles)


34 Messid ja karjäärilaadad, nt Work in Estonia, https://www.facebook.com/workinestonia; Võti tulevikku, http://www.vt.ee/ (eesti ja inglise keeles) Allikas: Laan, M., Kuusk, A., Sunts, H., Urb, J. (2015) Eesti kõrgkoolide 2012. aasta vilistlaste uuring. Lõpparuanne. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/ handle/10062/45385/2012.%20a%20vilistlaste%20uuring.pdf?sequence=1


35

KOOLITUSE KOKKUVÕTE Koolituse lõpus täidavad osalejad tagasisidevormi, mis sisaldab infot selle kohta, milliseid teemasid õppija pidas kõige kasulikumaks, mis talle koolitusel kõige rohkem meeldis ning kuidas ta hindas koolitajat, koolitusmaterjale ja –ruumi. Lisaks annab õppija tagasisidevormis hinnangu oma kohanemisele lähtuvalt koolitusel antud teadmistest.

Metoodika: Koolituse lõpus annab koolitaja osalejatele pisut aega üle vaadata kõik koolituspäeva jooksul käsiraamatutesse tehtud märkmed ning neid veel olulisemate tähelepanekutega täiendada. Pika koolituspäeva lõpuks ei jaksa õppijad ilmselt kohapeal põhjalikumat sisulist tagasisidet anda. Koolitaja saab tänada õppijaid ja meenutada neile, et nad leiavad ka edaspidi vastuseid oma küsimustele õppematerjalist ja selles esitatud veebilinkidelt ning oma kõrgkooli töötajatelt. Samuti tasub õppijaid lõpetuseks julgustada toetama üksteist, aga õppima ka eesti keelt ja leidma eesti tuttavaid. Tuleks korrata üle ka võimalus osaleda teistes kohanemisprogrammi moodulites. Sisulist tagasisidet selle kohta, millised teemad tekitasid õppijates küsimusi, saab koolitaja küsimuste kleepse analüüsides (vt lk 6). Koolituse lõpetuseks võib paluda, et iga õppija ütleks (või kirjutaks kleepsule ja kinnitaks seinale) ühe märksõna, mis tema jaoks jäi koolituspäeval kõlama, iseloomustab koolituspäeva või kaasõppijaid. Võite koolitajana välja mõelda teid huvitava tagasisideküsimuse, mis aitab teil järgmisi koolitusi paremini läbi viia. Koolitaja julgustab osalejaid koolitusel saadud käsiraamatuid aktiivselt kasutama ka pärast koolitust ning juhib osalejate tähelepanu sellele, et kõik käsiraamatud on kättesaadavad ka veebis, kus neid regulaarselt kaasajastatakse.



Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.