Kohanemisprogrammi baasmooduli metoodiline materjal

Page 1

Baasmooduli metoodiline materjal


2

SISSEJUHATUS Käesolev metoodiline materjal toetab kohanemiskoolituse baasmooduli läbiviimist, pakkudes koolitajale ideid ja meetodeid koolituspäeva struktureerimiseks ja teemade tõhusaks käsitlemiseks. Materjal algab üldiste soovitustega koolituse ettevalmistamise, koolitusruumi valiku ja vahendite kohta ning sisaldab koolituspäeva soovituslikku ajakava. Pakutud ajakava ja meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja koostajate kogemusest, kuid metoodika valik, sh lisametoodikate kasutamine, sõltub eelkõige igast koolitusgrupist eraldi. Kõigi õpiväljundite saavutamisele on pühendatud aega. Kohustuslike ja soovituslike teemade käsitlemiseks ning väljundite saavutamiseks kasutatav aeg sõltub koolitusgrupi iseloomust. Head koolitamist!


3

KOHANEMISPROGRAMMI BAASMOODULI ÕPIVÄLJUNDID Baasmooduli läbinud isik: • omab ülevaadet Eesti riigikorra põhialustest, Eesti Vabariigi põhiseadusest ning avaliku võimu institutsioonide rollist, st teab üldjoontes aluspõhimõtteid ja oskab leida lisateavet; • teab, kust leida teavet oma õiguste ja kohustuste kohta vastavalt õiguslikule staatusele; • omab ülevaadet kodanikuühiskonna toimimispõhimõtetest ja teab, kust leida teavet ühiskonnas aktiivselt osalemise võimaluste (nt vabatahtlik tegevus) ja piirkonnas toimivate koostöövõrgustike kohta; • teab, kuidas toimida õnnetusjuhtumi korral ning millised institutsioonid tegelevad Eestis turvalisuse tagamisega; • teab, mis on digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument (isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart) ning millised on selle kasutusvõimalused Eestis, oskab anda digiallkirja; • teab, milliseid tegevusi tuleks teha pangakonto loomiseks; • teab, milline organisatsioon tegeleb Eestis kutse- ja akadeemilise hariduse alase tunnustamisega ning mis on VÕTA; • omab ülevaadet, kuidas toimib tervishoiusüsteem ning kust leida tervishoiuteenuste kohta teavet; • omab ülevaadet, kust leida teavet üldise liikluskorralduse kohta, ja teab, milline organisatsioon tegeleb juhtimisõiguse teemadega, samuti kust leida teavet liikluskindlustuse, parkimise, jalgrattateede ja jalgrattaga liiklemise ning ühistranspordi korralduse kohta; • omab ülevaadet eestlaste käitumise põhijoontest ja eripäradest; • omab ülevaadet, millised on Eesti ühiskonna alusväärtused; • teab, kust leida teavet kultuuri- ja spordiürituste kohta; • omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet. Vt kohanemisprogrammi lisa 1 „Baasmoodul“, https://www.riigiteataja.ee/ aktilisa/1310/5201/7004/Lisa%201_baasmoodul.pdf#


4

ÜLDISI METOODILISI SOOVITUSI • Kohanemise toetamine on oluline seetõttu, et paljud on inimesed satuvad Eestisse elama asudes kodumaaga võrreldes väga erinevatesse elutingimustesse (elu-olu, asjaajamiskorraldus, inimeste suhtlusstiil, keeletaust, kliima). Koolituse toimumise ajaks võivad nad nii oma asjaajamise kui emotsionaalse seisundi poolest olla väga erinevas olukorras, st koolitusel võib osaleda nii inimene, kes on Eestis viibinud kuu aega kui ka isik, kes on riigis viibinud 3-4 aastat. Lisaks info puudumisele on kohanemise puhul sageli probleemiks ka emotsionaalse toe ja reflektsiooni puudus. Õppija jaoks olulise elulistel näidetel põhineva info edastamine kombineerituna interaktiivsete meetodite kasutamisega aitab grupidünaamikas luua õppimise jaoks vajalikku turvatunnet ning kinnistada omandatavaid teadmisi assotsiatsiooniliselt. • Koolituste ettevalmistamisel tuleb kõigepealt läbi töötada õppematerjal. Samuti tutvuda õppematerjalis toodud linkidega, katsetada viidatud portaale ja e-teenuseid, sh tuvastada nende võimalikud kasutamisega seotud takistused ning piirangud (nt inglise- või venekeelse info puudulikkus). Saate muuta koolitust tõhusamaks ja huvitavamaks, kui täiendate materjali oma kogemuste põhjal faktilise info, eluliste näidete või praktiliste nõuannetega ning annate ka õppijatele võimaluse oma kogemusi jagada. • Õppematerjalide uus jaotus lähtub modulaarsuse loogikast, mille kohaselt iga käsiraamat kajastab ühte taolist valdkonda, mis väärib eraldi käsiraamatut. Taoline loogika aitab vältida sisu dubleerimist. See tähendab, et kui üks teema on kaetud mitmes käsiraamatus, siis ühes on viidatud edasi teisele käsiraamatule, kus see teema on põhjalikumalt ära kirjeldatud. Modulaarsuse loogikast tulenevalt ei saa moodulis osaleja endale moodulis mitte ühte käsiraamatut, vaid mitu. Ehk just need, mida ta endale parasjagu soovib. Koolitaja ülesanne on iga käsitletava teemaploki juures juhtida osalejate tähelepanu sellele, missuguses käsiraamatus ja kus täpsemalt on võimalik selle teema kohta põhjalikumalt lugeda ning soovi korral ka märkmeid teha. • Soovitatud meetodid lähtuvad koolituse eesmärkidest ja õpiväljunditest. Koolituse rõhuasetus on kohanemise toetamisel ja teadmiste omandamist toetava grupidünaamika loomisel. Kogu vajaliku info kohanemisprogrammi baasmooduli teemadel peab koolitatav saama koolituspäevalt ning kirjalikest õppematerjalidest.


5 • Meetodite hulgas on ülekaalus suhtluspõhine interaktiivne loeng, mida on mitmekesistatud info omandamist ja teadmiste kinnistamist soodustavate iseseisva töö ja rühmatöö ülesannetega. Koolituse mitmekesistamiseks soovitame valida meetodeid, mis lähtuvad õppijate huvidest ja võimaldavad neil endil arutleda ja probleeme lahendada. Vajadusel võite anda osalejatele ka individuaalse töö ülesandeid. • Uue teema alustuseks on hea äratada õppijate tähelepanu küsimuse, väikese loo, videomaterjali vms abil ning luua seos nende enda kogemusega. Eriti vajalik on selline „äratamine“ loenguosaga algavate teemade puhul. Kui mingi teema kohta on ka eraldi koolitusmoodul, kus sellest teemast räägitakse pikemalt, juhib koolitaja sellele osalejate tähelepanu. • Tähelepanu hoidmiseks, info meeldejätmise hõlbustamiseks, teadmiste seostamiseks ja kinnistamiseks tasub esitada näiteid, isiklikke kogemusi, lugusid, näidata pilte või videoid, kutsuda külalisi. • Lisaks ettevalmistatud õppematerjalile soovitame teil koolitajana kasutada visuaalseid abivahendeid (näiteks pabertahvlit, Powerpointi või mõnda muud tehnoloogilist lahendust kasutades loodud slaide), et toetada õppimist nägemismeele abil. Slaidide kasutamise korral tasub sinna kirja panna tähtsaimad faktid, veebiaadressid, skeemid, pildid jm näitlikud materjalid ning iseseisva- või rühmatöö juhised. Slaide ei tasu tekstiga üle koormata, kasutada pigem seriifideta kirjastiili (nt Arial, Calibri, Trebuchet vms) ja vähemalt 24 pt kirjasuurust. Koolitusslaidide põhja saate teenusepakkujalt. • Koolitus on inforikas. Päeva jooksul võite teha peatusi („peatu ja mõtle“) ja suunata õppijaid käsitletud materjali üle mõtlema (meetod võimaldab alustada kohe info töötlemist, seostada materjali eelneva ja järgneva ning oma kogemusega ning jätta seda paremini meelde). Iga peatuse juurde võib anda küsimusi, millele tuleb vastata, nt Mis oli minu jaoks selle teema puhul kõige olulisem uus teadmine? Mida saadud info valguses teen? Mille kohta tahaksin rohkem teada? • Õppijatele tasub meelde tuletada, et õppematerjal jääb neile ning nad saavad edaspidi vajaminevaid viiteid sealt alati järele vaadata.

Koolitusruum ja -vahendid Soovitame kasutada koolituseks avaramat ruumi, kus oleks võimalik ringi liikuda ja rühmi moodustada. Koolitusruumis peaks olema arvuti, dataprojektor ja ekraan.


6 Oluliste mõistete vm info (nt skeem, joonis) ülesmärkimiseks on hea, kui saate kasutada valget tahvlit või pabertahvlit ja markereid. Koolitusele tuleks kaasa võtta: • koolitatavate koolitusmaterjal • väljaprinditud ajakavad • kleebitavad sildid õppijate nimesiltideks (nimesildid võimaldavad osalejatel omavahel paremini tutvuda ja sotsiaalseid kontakte luua, samuti on koolitajal nii lihtsam osalejaid kõnetada) • kirjutusvahendid vastavalt koolitatavate arvule • valgeid pabereid osalejatele märkmete tegemiseks

Koolituspäeva kava 10.00–11.30

I Teemaplokk: tutvumine ja sissejuhatus, osa „Eesti riik“ kohustuslikud teemad

11.30–11.45

Paus

11.45–13.15

II Teemaplokk: osa „Eesti riik“ soovituslikud teemad, osa „Eluolu“ kohustuslikud teemad

13.15–14.00

Lõuna

14.00–15.30

III Teemaplokk: osa „Eluolu“ soovituslikud teemad; osa „Kultuurikeskkond“ kohustuslikud teemad

15.30–15.45

Paus

15.45–17.15

IV Teemaplokk: osa „Kultuurikeskkond“ soovituslikud teemad, tagasiside küsimustiku täitmine, koolituse kokkuvõte

Enne koolituse algust Paluge õppijal kirjutada ise endale rinnasilt (soovitavalt kleepuvale paberile), märkides sinna oma eesnime ja riigi, kust ta pärit on. Üheks alternatiiviks on lahendada see nii, et osalejale teeb nimesildi keegi teine (nt tema kõrval istuv osaleja) – sellisel juhul saab seda kasutada jäämurdja-harjutusena. Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva alguses, või koolitaja juhiste kohaselt mõnel teisel koolituspäeva hetkel, registreerida end koolitusele osalejate nimekirja täitmisega. Nimekirjas tuleb täita isikul oma isikukood või sünniaeg ning anda allkiri.


7 Koolitusel osalejal tuleb koolituspäeva jooksul täita ESF andmekorjevorm ja tagasisidevorm. Vormis tuleb täita isikul isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmed. Koolitaja selgitab osalejatele, miks nende vormide täitmine on oluline ja milleks neid andmeid kasutatakse.

Koolituse läbiviimine veebikoolitusena Juhul, kui koolitus viiakse läbi veebikoolitusena, on võimalik käsitleda kõiki teemasid sarnaselt kontaktkoolitusega, kuid tulenevalt veebikoolituste keskkonna iseärasustest tasub arvestada selle spetsiifika ja täiendavate võimalustega, mida veebikoolituste keskkond pakub. Koolituse veebis läbiviimiseks sobib väga hästi näiteks Zoom keskkond. Veebikoolituste spetsiifikast tulenevalt on võimalik edukalt kasutada näiteks järgmisi võimalusi. Virtuaalne „jutupall“ Koolituse alguses tutvustusringi läbi viies sobib veebikoolituste puhul praktikas hästi selline lähenemine, et see osaleja, kes on ennast tutvustanud, nimetab järgmise osaleja, kes ennast tutvustab jne. Seda harjutust on võimalik muuta huvitavamaks ja mängulisemaks, paludes osalejatel visata järgmisele enda tutvustajale enda veebikaamerasse näidates ka „jutupalli“. Chat funktsiooni kasutamine Veebikoolitustel pakub tavakoolitusega võrreldes täiendava võimaluse kirjalik vestlus („CHAT“), mis sisuliselt asendab kontaktkoolitustel kasutatavat tahvlit. Koolitajal on võimalik sinna paralleelselt info edastamisega lisada linke ja märksõnu. Koolitaja julgustab osalejaid ka kirjalikus vestluses küsimusi küsima ning teisi osalejaid neile proaktiivselt vastama, kui kellelgi on vastavas valdkonnas kogemusi. See võimaldab osalejatel saada vastuseid enda küsimustele teistelt osalejatelt samaaegselt koolitaja poolt teema käsitlemisega, mis tõstab koolituse efektiivsust. Samas jälgib koolitaja pidevalt ka ise kirjalikus vestluses toimuvat ning koolitajal on vajadusel alati võimalik kirjalikku vestlust ka suuliselt kommenteerida ning vajadusel sinna ise vastuseid kirjutada või neid täpsustada. Virtuaalsed välk-küsimustikud Veebikoolitustel on võimalik kasutada ka tavakoolitusega võrreldes täiendavat küsitluse läbi viimise võimalust („POLL“). Näiteks saab koolitaja viia


8 koolituse alguses läbi küsitluse, kus palub osalejatel valida koha, kus nad koolituse hetkel viibivad (A: Tallinn, B: Tartu, C: Narva, D: Muu koht). Seejärel saab koolitaja kuvada ekraanil küsitluse tulemused – kui palju osalejaid kust kohast on ning huvi korral ka täpsustada näiteks seda, mis kohad veel esindatud on. See soodustab osalejate sotsialiseerimist ja interaktiivsust. Väiksemad töögrupid (Breakout Rooms) Veelgi interaktiivsemaks on veebikoolitused võimalik muuta, kasutades väikeste gruppide funktsiooni („BREAKOUT ROOMS“). See võimaldab osalejatega läbi viia paarisarutelusid või ka arutelusid pisut suuremates jagatud rühmades – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Koolitaja võib anda osalejatele ülesande sellistes väiksemates rühmades mõnda veebiplatvormi kasutades ka mõni ühisdokument / esitlus / joonistus koostada ning seda hiljem suurde gruppi tagasi tulles kõigile esitleda – täpselt nagu tavakoolitustegi puhul. Veebikoolituste puhul on väga oluline teha osalejatele regulaarselt pause ja sirutusharjutusi, sest arvuti taga olles inimesed liiguvad tavakoolitusega võrreldes vähem ning energia hoidmisele tuleb ekstra tähelepanu pöörata.


9

TEEMAPLOKK: TUTVUMINE JA SISSEJUHATUS, OSA „EESTI RIIK“ KOHUSTUSLIKUD TEEMAD Aeg: 1 h 30 min

Tutvumine ja sissejuhatus Koolitaja enesetutvustus (oma kogemus ja ootused) ning koolituspäeva (s.h meetodite) ja ajakava tutvustamine, kokkulepete sõlmimine (nt kas võib küsimusi küsida jooksvalt või iga teema lõpus, kas sinatame või teietame, kellaaegadest kinnipidamine, elektroonika (arvutid, telefonid) kasutamine vmt. Tutvustage kohanemisprogrammi eesmärke, andke ülevaade, mis mooduleid kohanemisprogramm lisaks baasmoodulile veel sisaldab, kuidas saada kohanemisprogrammi kohta rohkem infot, kes rahastab kohanemisprogrammi tegevusi ning miks on vajalik ja kuidas kasutatakse koolituspäeval kogutavaid andmeid. Selleks, et koolitusgrupp kohe koolituspäeva alguses aktiviseerida, viige läbi mõni jäämurdmise-harjutus, mis võimaldab osalejatel ruumis liikuda. Üheks võimaluseks on näiteks kujutleda koolitusruumi maailmakaardina (näidake tinglikult, kus on põhi/lõuna, Euroopa, Ameerika, Aafrika, Austraalia jne), ja paluge õppijatel paikneda oma päritoluriigi (piirkonna) järgi. Koolituskava tutvustades võite pakkuda õppijatele võimalust kirjutada iga teemaploki jooksul tekkivad küsimused või ettepanekud värvilisele kleepsule ning kleepida pausi algul kleeps tahvlile. Pausi ajal küsimused üle vaadata ja järgmise sessiooni algul või kõige lõpus vastata. Nii saavad vastuse ka küsimused/ettepanekud, mida ei jõutud kohe õppeprotsessi käigus küsida või mida õppija ei jõudnud või soovinud valjusti esitada. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, missugustes käsiraamatutes on neil võimalik baasmoodulis käsitletavate teemadega nii koolituspäeva jooksul kui ka edaspidi põhjalikumalt tutvuda.

Osa „Eesti riik“ kohustuslikud teemad Enne iga teema käsitlemise alustamist selgitab koolitaja osalejatele, miks see teema on oluline.


10 Samuti juhib koolitaja osalejate tähelepanu sellele, missuguses käsiraamatus ja kus on neil võimalik selle teemaga põhjalikumalt tutvuda ning soovi korral märkmeid teha. Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata.

Eesti kui iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik Parlamentaarne demokraatia • Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja ning selle riigivõimu teostamine läbi valimiste • Demokraatlikud õigused avalikku poliitikat mõjutada läbi sõnavabaduse, ühinemisvabaduse jne. • Riigikogu roll seadusandliku võimu teostajana • Võimude lahususe põhimõte Eesti Vabariigi põhiseadus Põhiseaduse tähtsus Eesti riigikorralduse alusena • Kõik inimesed, kes viibivad seaduslikult Eestis, on põhiseaduse kaitse all ning ka mittekodanikele laieneb enamik õigusi ja vabadusi võrdselt Eesti kodanikega. • Põhiõigused, vabadused ja kohustused • Inimõigused ja võrdne kohtlemine ning nende teemadega tegelevad institutsioonid Avaliku võimu institutsioonid ja nende rollid, haldusjaotus • Presidendi rolli erinevused parlamentaarse ja presidentaalse demokraatia puhul – meil on parlamentaarne demokraatia ja presidendi roll on pigem sümboolne. President täidab olulist rolli rahvusvahelises suhtlemises. Võite küsida osalejatelt, kas keegi teab, kes on praegu Eesti president ning pärast näidata ka tema pilti. • Riigikogu – võite küsida, kas keegi teab, mis erakonnad praegu Riigikogus esindatud on ning pärast näidata pildilt, kuidas Riigikogus kohad erakondade vahel jagunevad. Võite näidata videoklippi Riigikogu tööst. Võite demonstreerida osalejatele, kuidas otsida kehtivaid seadusi. • Vabariigi Valitsuse roll täitevvõimu teostajana ning peaministri roll. Või-


11 te küsida osalejatelt, kas keegi teab, kes on praegu Eesti peaminister ning pärast näidata ka tema pilti. Samuti võite küsida, kas keegi teab mõnda muud ministrit ning pärast näidata tema pilti. • Kohtud ja kohtunikud on Eestis sõltumatud. Kohtunik ei kuuletu kellegi kõrvalise isiku tahtele (ka mitte näiteks presidendi, peaministri ega riigikogu esimehe tahtele), vaid ainult seadusele, mida kohaldatakse kõigi isikute suhtes ühetaoliselt. See on demokraatiale omane võimude lahususe põhimõtte üks väljendus. Võite küsida osalejatelt, kuidas nende koduriigis kohtud tegutsevad – kas nad on tõeliselt sõltumatud või alluvad nad tegelikkuses vajadusel täitevvõimu korraldustele? • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik õiguste ja kohustuste ning kohtusse pöördumise võimaluste kohta põhjalikult lugeda IX käsiraamatust „My rights and responsibilities“. • Võite näidata pildi pealt Eesti kaardi jagunemist maakondadeks ja väiksemateks üksusteks. Kohalik omavalitsus on inimesele kõige lähem avaliku võimu tasand. Võite tutvustada osalejatele, mis valdkondadega kohalikud omavalitsused tegelevad ning soovitada nendes küsimustes kohaliku omavalitsuse poole pöörduda. Võite küsida, kas nad teavad, kus nende elukoha valla või linnavalitsus asub? Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik • Võite paluda osalejatel käega märku anda, kelle koduriigid on EL-i liikmed. Seejärel võite paluda igaühel, kes käe tõstis, nimetada EL-i riik, kust ta tuleb. Seejärel võite paluda • suurel grupil nimetada veel riike, kes EL-i kuuluvad – nii palju, kui neile meelde tuleb. Pärast seda võite näidata kaarti ja/või täisnimekirja EL-i liikmesriikidest. • Võite küsida, kas keegi teab, mis ajast Eesti EL-i kuulub. • Võite korraldada arutelu, mis on EL-i toimimise aluspõhimõtted ning mida EL-i kuulumine riigile ja selle elanikele annab. Uussisserändajate õiguslik seisund Eestis (Euroopa Liidu ning kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused Eestis ja Euroopas laiemalt) • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik uussisserändajate õiguste ja kohustuste kohta põhjalikult lugeda X käsiraamatust „Residence and citizenship“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Üldreeglina on Eestis viibivatele välismaalastele tagatud Eesti kodanikuga võrdsed õigused ja vabadused. Piirangute osas selgitage, miks need on kehtestatud, võite viidata ka tavapärasele rahvusvahelisele praktikale.


12 Tasub välja tuua, et Eestis välismaalaste õigusi siiski eriti palju ei piirata. • Välismaalaste jagunemine 6 rühma selle järgi, kas tegemist on EL-i kodanikega või mitte ja kui kaua nad Eestis elanud on: Alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikud; Tähtajalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikud; Pikaajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanikud; Tähtajalise elamisloaga kolmandate riikide kodanikud; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmete tähtajalised elamisõigused; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmete alalised elamisõigused. Võite näidata vastavat skeemi. Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui palju igasse rühma kuuluvaid välismaalasi kohapeal on. Sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi silmas pidades välismaalaste seisundis olulisi erinevusi ei esine. Õigused tööturuteenustele, sotsiaalabile jm toetustele on üsnagi võrdselt tagatud kõikidele Eestis elavatele välismaalastele, nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide kodanikele, sõltumata sellest, kas nad viibivad Eestis tähtajaliselt või alaliselt. • Peamine erisus puudutab poliitiliste õiguste andmist. Siin on selgelt tugevam positsioon Euroopa Liidu kodanikel, kellel on õigus nii hääletada kui ka kandideerida kohaliku omavalitsuse üksuse esinduskogu ning Europarlamendi valimistel. Kõige tugevam positsioon on alalisel Euroopa Liidu kodanikul. Piiratumad, st vaid hääletamisõigus kohalikel valimistel, on Eesti pikaajalisel elanikul. Tähtajaliselt riigis viibival kolmanda riigi kodanikul poliitilised õigused Eestis puuduvad. Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu valimistel on aga seni kehtiva korra järgi eksklusiivselt Eesti kodanikul. Kodanikuühiskonna roll, kodanikuühenduste erinevad vormid ja olulisemad katusorganisatsioonid, sh kodanikuühenduste loomine ja näited kodanikuühiskonna toimimisest, panustamine vabatahtlikuna, sh riigiinstitutsioonide tegevuses, sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused piirkonnas ning asjakohased sündmused • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik kodanikuühiskonna ja vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste kohta põhjalikult lugeda VII käsiraamatust „Networking, volunteering and leisure time“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Ühiskonda võib kirjeldada kolme koos toimiva sektorina: avalik sektor, ärisektor ja kolmas sektor – viimase alla võib liigitada ka kodanikuühiskonna. Erinevalt tulu taotlevast ärisektorist ei ole kodanikuühenduste põhiliseks eesmärgiks tulu teenimine, vaid inimeste ühistegevus oma huvide edendamisel. Kodanikuühiskond põhineb suuresti inimeste vabatahtlikkusel.


13 • Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit – vabaühenduste katusorganisatsioon. Võite tutvustada osalejatele olulisemaid veebilehti, mis kodanikuühiskonnaga seonduvad, näiteks www.ngo.ee, www.vabatahtlikud.ee, www.kysk. ee, http://mty.arenduskeskused. ee jne. Juhtige kindlasti tähelepanu sellele, et mõned veebilehed on ainult eesti keeles – seega huvi korral tasub nendega tutvumiseks mõni eestlasest tuttav appi kutsuda. • Võite tuua konkreetseid näiteid vabatahtlike tegevustest: www.teemeara.ee, www.talgud. ee, www.arvamusfestival.ee jne. • Võite küsida osalejatelt, et missugustes vabatahtlikes tegevustes nad sooviksid Eestis aktiivselt kaasa lüüa. Kui ilmneb, et mõne tegevuse vastu on huvi mitmel osalejal, võite julgustada neid omavahel kontakte vahetama, et sel teemal ühendust pidada. Võite ka kutsuda seda teemat kas kohapeale või läbi videokonverentsi esitlema mõnda välismaalast, kes juba tegutseb vabatahtlikuna või mõnda vabatahtlike organisatsiooni esindajat.


14

TEEMAPLOKK: OSA „EESTI RIIK“ SOOVITUSLIKUD TEEMAD, OSA „ELUOLU“ KOHUSTUSLIKUD TEEMAD Aeg: 1 h 30 min

Osa „Eesti riik“ soovituslikud teemad Koolitaja kuvab ekraanil slaidi, kus on toodud osa „Eesti riik“ soovituslikud teemad: 1. Põhifaktid: Eesti lühiajalugu (olulisemad faktid), Eesti geograafiline asukoht, pealinn ja suuremad linnad, riigikeel ja igapäevaelus elanikkonna seas kasutatavad keeled, erinevad religioonid Eestis, naabermaad, elanikkond (rahvaarv ja elanikkonna jaotus rahvusrühmade lõikes), kasutusel olev valuuta, ajavöönd. 2. Välismaalaste erinevad võimalikud õiguslikud seisundid Eestis, sh kolmandate riikide kodanike pikaajalise elaniku elamisluba, kodakondsuse omandamise võimalused. 3. Igapäevasemad ja enim riigiti erinevad avalikku korda või väärtegusid puudutavad küsimused, nt alkoholi ja tubaka tarbimine, ostmine ja vastavad vanusepiirangud. Seejärel viib koolitaja läbi arutelu, mille käigus selguvad koolitusel osalejate eelteadmised, huvid ja vajadused soovituslike teemade osas. Koolitaja käsitleb järgnevalt põhjalikumalt üksnes neid soovituslikke teemasid, mille käsitlemise vajadus antud arutelu käigus esile tuleb. Samuti viitab koolitaja, et kirjalikes õppematerjalides on kajastatud info kõigi soovituslike teemade kohta ning kõigil osalejatel on võimalik selle infoga pärast koolitust iseseisvalt tutvuda. Võite osalejatele näidata videoklippi „Eestlase aasta“ ning huvi korral tutvustada neile huvi pakkuvate tähtpäevadega seonduvat põhjalikumalt ning rääkida ka nende ajaloolisest taustast. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik Eesti olulisemate tähtpäevade kohta põhjalikumalt lugeda I käsiraamatust „Estonia – State, Society and Language“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha.


15

Osa „Eluolu“ kohustuslikud teemad Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata. Hädaabinumber 112, käitumisjuhised õnnetuse korral ja erinevad siseturvalisust tagavad institutsioonid, sh Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, ohvriabiteenus • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik kriisiolukorras käitumise kohta põhjalikult lugeda III käsiraamatust „Public and private services“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite küsida koolitusel osalejatelt, mis numbrikombinatsioon on nende koduriigis hädaabinumber. • Võite viia läbi arutelu teemal, et millal tuleks helistada hädaabinumbrile ja millal ei tohiks seda teha. • Koolitaja selgitab ära põhireeglid, kuidas tuleks hädaabinumbrile helistades käituda ning soovitab osalejatel see number endale kindlasti hästi meelde jätta. • Võite näidata osalejatele videoklippi „Käitumine kriisiolukorras“ ning tuua pärast seda esile olulisemad aspektid selle kohta, kuidas tuleks kriisiolukorras käituda ning kuidas tegutseb Häirekeskus. Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument (isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart) ja selle kasutusvõimalused, sh eesti.ee ja elukoha registreerimine rahvastikuregistris, e-kool, e-maksuamet, politsei e-teenused, evalimised, e-tervishoid, sh e-patsient ja digiretsept • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokumentide kohta ning e-teenuste kohta põhjalikult lugeda III käsiraamatust „Public and private services“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite näidata osalejatele enda ID kaarti ja paluda osalejatel käega märku anda, kui paljudel neist on isikutunnistus /elamisloakaart olemas. • Võite tutvustada osalejatele isikutunnistuse /elamisloakaardi olulisi detaile, rääkida ka nt sellest, mida isikukoodi erinevad numbrid tähistavad.


16 • Võite võtta koolitusele kaasa ID-kaardi lugeja, näidata, kuidas see sülearvutiga ühendada ning seejärel näidata ekraanil, kuidas käib ID-kaardi abil mõnda keskkonda sisse logimine või mõne dokumendi digitaalne allkirjastamine. • Juhtige osalejate tähelepanu veebiaadressile https://installer.id.ee, kust saab ID-tarkvara enda arvutisse laadida ning abi. • Osalejate tähelepanu tuleks juhtida ka sellele, et PIN-koode tuleb hoida salajas ning neid ei tohi kunagi hoida koos kiipkaardiga. Võite küsida osalejatelt, kui paljudel neist on elukoht registreeritud rahvastikuregistris. Seejärel võite näidata, kuidas seda www.eesti.ee portaali kaudu teha saab. • Võite küsida osalejatelt, missugused e-teenused neile veel huvi pakuvad ja seejärel neid tutvustada – nt e-kool, e-maksuamet, politsei, e-valimised, e-tervishoid, e-patsient ja digiretsept jne. • Võite tutvustada osalejatele EESTI.EE keskkonda ning näidata, kuidas seal on võimalik ID-kaardiga sisse logides kasutada mitmesuguseid teenuseid. Näiteks võite näidata osalejatele, kuidas on võimalik registreerida enda elukohta ning muuta enda elukoha aadressi rahvastikuregistris. Pangakonto, sh pangakonto loomine, igapäevane asjaajamine pangas • Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljudel neist juba on Eesti pangakonto tehtud. • Eestis toimub valdav osa rahatehingutest pangaülekannete kaudu (sh palgamaksed ja riigilõivud). Seetõttu on igal siinsel elanikul praktiliselt hädavajalik avada pangakonto. • Pangakonto avamiseks tuleb mõnda pangakontorisse ise kohale minna. • Eestis saab paljudes kohtades maksta pangakaardiga. Pangakaardi PIN-koode tuleb hoida salajas ning mitte kunagi pangakaardiga samas kohas. Kutse- ja akadeemilise hariduse alane tunnustamine (ENIC/NARIC Keskus) ning VÕTA võimalused • Eesti ENIC/NARIC Keskuse peamised ülesanded ning missugust teavet sealt on võimalik saada. Võite viidata Eesti ENIC/NARIC Keskuse kodulehele www2.archimedes.ee/ enic ja öelda osalejatele, et huvi korral on neil sealt võimalik rohkem infot leida. Tervishoiusüsteem, sh perearstid ja eriarstid, Eesti Haigekassa, hambaravi, erakorraline meditsiin, apteegid, erivajadused


17 • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik tervishoiusüsteemi kohta põhjalikult lugeda III käsiraamatust „Public and private services“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Eesti tervishoiusüsteem põhineb Haigekassal. Kõigi ravikindlustust omavate inimeste ravikulud kaetakse Haigekassa vahenditest. Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljudel neist on ravikindlustus olemas. Seejärel võite näidata ekraanil erinevaid ravikindlustuse aluseid. Võite näidata ekraanil, kuidas eesti.ee portaali kaudu on võimalik enda ravikindlustuse olemasolu kontrollida. Tuleks rõhutada, et ravikindlustuse olemasolu on väga oluline. Samuti võite välja tuua, et mõnes kliinikus tegeletakse teatud juhtudel tasuta arstiabi pakkumisega ravikindlustamata isikutele (nt Ida-Tallinna Keskhaigla Ravikindlustamatute osakond). • Erakorralist arstiabi on kõigil inimestel õigus saada sõltumata sellest, kas neil on ravikindlustus või mitte haiglate Erakorralise Meditsiini Osakondades (EMO). Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljud neist teavad, kus asub nende kodule kõige lähem EMO. Tuleks öelda, et seda on oluline teada. Juhul, kui suudate ise liikuda, on, Teil võimalik sinna ise kohale minna; kui Te ei suuda ise liikuda, võib Teid sinna transportida ka mõni pereliige või tuttav või võite helistada hädaabinumbrile 112 ja kutsuda endale kiirabi. • Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljudel neist on perearst. Tuleks esile tuua, et igal Eesti elanikul peab olema oma perearst ning see on väga oluline, sest perearst on esimeseks kontaktpunktiks mis tahes terviseprobleemide puhul. Perearsti leidmise kohta on võimalik saada infot Haigekassa klienditeenindusbüroodest ja infotelefonilt 16363, samuti e-maili teel info@haigekassa.ee. Eesti keeles on Haigekassa kodulehel võimalik ka piirkondade kaupa perearstide kontakte otsida. Tuleks esile tuua, et oluline on välja selgitada, kas soovitud perearsti nimistus on vaba ruumi ja kas soovitud perearst räägib ka inglise või vene keelt. • Võite kutsuda koolitusele esinema kas kohapeale või läbi videokonverentsi mõne praktiseeriva perearsti. • Kui soovite pääseda eriarsti juurde, on samuti vaja minna kõigepealt perearsti juurde, kes suunab eriarsti juurde edasi. • Hambaravi eest tuleb üldjuhul ise maksta – neid kulutusi Haigekassa enamasti ei kata. • Apteekides on kahte tüüpi ravimeid – käsimüügiravimid ja retseptravimid. Retseptravimi digitaalse retsepti väljastab Teile arst – Teil on vaja selle ravimi ostmiseks esitada apteegis apteekrile oma ID-kaart. Tallinnas ja Tartus on mõned valveapteegid avatud 24h.


18 Transport: liikluskorraldus, sh liiklusohutus, juhiload (Maanteeamet), liikluskindlustus, parkimine, jalgrattateed ja jalgrattaga liiklemine, ühistranspordi korraldus • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik liikluskorralduse kohta põhjalikult lugeda III käsiraamatust „Public and private services“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljud neist kasutavad Eestis liiklemiseks mootorsõidukit ning kui paljud jalgratast. Seejärel võite rääkida mõnedest peamistest liiklusreeglitest ning küsida, kas mõni asi on nende koduriigis teisiti. • Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljudel neist on juhiload ning kui paljudel Eesti juhiload. Seejärel võite selgitada, et neil on õigus Eesti juhiluba taotleda pärast 185 päeva Eestis elamist ning need tuleks pärast seda esimesel võimalusel välja vahetada. Võite viidata, et rohkem infot juhilubade kohta võivad nad leida Maanteeameti kodulehel: www. mnt.ee (tähelepanu tuleks juhtida ka sellele, et osa infost võib olla ainult eesti keeles) või võttes ühendust Maanteeameti klienditeenindusega telefoni või e-maili teel või sealt isiklikult läbi astudes. • Liikluskindlustus on Eestis kohustuslik – seda pakkuvate kindlustusseltside kontaktandmed on kättesaadavad Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt http://lkf.ee. Liiklusõnnetuse korral tuleb kohapeal alati fikseerida liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult ning süüdlane peab enda allkirjaga oma süüd tunnistama – vastasel korral tuleb kutsuda politsei. Politsei tuleb kutsuda alati, kui mõni inimene on vigastada saanud – sellisel juhul tuleb helistada Häirekeskusesse numbrile 112 ja tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. • Suuremate linnade keskustes on parkimine enamasti tasuline. Parkimispileteid saab osta parkimisautomaatidest. Parkimise eest on mugav maksta mobiiltelefoniga. Linna parkimispiirkondades võib 15 minutit parkida tasuta, kui parkimise algusaeg ära näidata parkimiskellaga. Võite viidata, et rohkem infot parkimise kohta võib leida aadressilt www.parkimine.ee • Jalgrattaga liiklemiseks on ette nähtud jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee ning sõiduteele märgitud jalgrattarada. Jalgrattaga võib sõita sõiduteel paremas ääres. Samuti võib sõita pärisuunalisel teepeenral. Sõidetakse ühes reas üksteise järel. Tähelepanu tuleks juhtida sellele, et praktikas ei ole igale poole alati võimalik ohutult mööda jalgrattateed sõita ning mõnes kohas (nt Tallinna kesklinnas) võib jalgrattaga liiklemine ohtlik olla. Võite viidata, et rohkem infot jalgrattaga liiklemise kohta võib leida aad-


19 ressilt eesti.ee. Võite küsida osalejatelt, missugused on nende kogemused Eesti ühistranspordiga ning viia läbi arutluse teemal, et kuidas Eesti ühistransport erineb nende koduriigi ühistranspordist. Seejärel võite rääkida, et Eestis kasutatakse linnade vaheliseks liiklemiseks kõige laialdasemalt busse, aga mõnedes suundades on ka mugav rongiühendus olemas. Võite viidata, et sõiduplaane võib leida veebilehelt www.peatus.ee ning veebilehel www. tpilet.ee on võimalik ka bussipileteid osta. Võite tutvustada osalejatele, kuidas on vastavas linnas korraldatud ühistransport. Uussisserändajatele pakutavad teenused, sh keelekoolitused, lõimumiskoolitused, tugiisikuteenus, nõustamiskeskused, juriidiline nõustamine, sh tasuta õigusabi, erasektori pakutavad ümberasumist toetavad teenused, kodanikuühiskonna organisatsioonide pakutavad teenused • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik uussisserändajatele pakutavate teenuste kohta põhjalikult lugeda III käsiraamatust „Public and private services“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite tutvustada, mida kujutab endast ohvriabi ning millistel juhtudel tasub sinna pöörduda. • Võite viidata, et on olemas ka erasektori poolt pakutavad tasulised ümberasumist toetavad teenused, mis võivad aidata end kiiremini ja mugavamalt Eestis sisse seada. • Võite küsida osalejatelt, kas keegi neist on huvitatud tasuta õigusabist? Seejärel võite tutvustada erinevaid võimalusi tasuta õigusabi saamiseks. • Juhtige osalejate tähelepanu, kust neil on võimalik eesti keele ja selle õppimise võimaluste kohta põhjalikult lugeda I käsiraamatust „Estonia – State, Society and Language“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite paluda osalejatel käega märku anda, kui paljud neist osalevad juba kohanemisprogrammi raames pakutaval A1 taseme eesti keele koolitusel. Juhul, kui keegi juba osaleb, võite paluda tal rääkida, mida nad seal teinud on ja kuidas talle seal meeldib. Juhul, kui keegi ei osale, võite ise neid kursusi tutvustada ja soovitada kõigil kindlasti osaleda. Võite rääkida ka kõrgemate eesti keele taseme kursustel osalemise võimalustest. Võite uurida, kas keegi neist on kokku puutunud INSA-ga. Kui jah, võite paluda osalejal enda kogemustest seoses INSA-ga lähemalt rääkida.


20 Eelneval kokkuleppel INSA esindajatega võite teha Skype-kõne INSA-sse, kuvada see ekraanil ja kasutada kõlareid ning selle käigus saab INSA esindaja ise INSA võimalusi tutvustada / INSA esindaja võib tulla koolitusele kohale ja ise INSA-t tutvustada ning vastata osalejate küsimustele.


21

TEEMAPLOKK: OSA „ELUOLU“ SOOVITUSLIKUD TEEMAD, OSA „KULTUURIKESKKOND“ KOHUSTUSLIKUD TEEMAD Aeg: 1 h 30 min

Osa „Eluolu“ soovituslikud teemad Koolitaja kuvab ekraanil slaidi, kus on toodud osa „Eluolu“ soovituslikud teemad: Elukoht • Kohaliku omavalitsuse teenused • Riigipühad • Meedia jt teabeallikad • Igapäevase eluoluga seotud teenused, sh koduabilise ja lapsehoidmisteenused • Kolimine, sh koduloomad, autod, mööbel ja Eesti-sisene kolimine • Mitte-formaalse õppe tunnustamise võimalused • Orienteerumine linnas, sh linnaosade lühiülevaade, vahemaad ja transpordivõimalused keskusest • Söök ja jook, sh Eesti toidukultuur, väljas ja kodus einestamise traditsioonid • Kliima lühitutvustus, sh neli aastaaega, ilmaportaalid • Eesti-sisene turism • Postiteenus • Loomad, sh õigusaktid, loomaarstid Elukallidus Olulised veebilehed, sh Riigi Teataja portaal, Eesti Juristide Liidu veebileht õigusküsimustes nõu andmiseks Seejärel viib koolitaja läbi arutelu, mille käigus selguvad koolitusel osalejate eelteadmised, huvid ja vajadused soovituslike teemade osas. Koolitaja


22 käsitleb järgnevalt põhjalikumalt üksnes neid soovituslikke teemasid, mille käsitlemise vajadus antud arutelu käigus esile tuleb. Samuti viitab koolitaja, et kirjalikes õppematerjalides on kajastatud info kõigi soovituslike teemade kohta ning kõigil osalejatel on võimalik selle infoga pärast koolitust iseseisvalt tutvuda. Võite osalejatele näidata videoklippi „Eluaseme otsing ja elukoha registreerimine“ ning huvi korral tutvustada neile eluaseme otsingu ja elukoha registreerimisega seonduvaid teemasid põhjalikumalt. Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik eluaseme otsingu ja elukoha registreerimise kohta põhjalikumalt lugeda III käsiraamatust „Public and private services“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha.

Osa „Kultuurikeskkond“ kohustuslikud teemad Teemade käsitlemisel arvestab koolitaja osalejate huvidega – sellest tulenevalt võib erinevate teemade käsitlemise põhjalikkus olla eri gruppide puhul erinev. Alljärgnevalt on toodud peamised rõhuasetused – millele tuleks erinevate teemade raames tähelepanu pöörata. Eestlaste käitumise põhijooned ja eripärad, sh kultuurišokk • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik eestlaste käitumise põhijoonte ja eripärade kohta põhjalikumalt lugeda I käsiraamatust „Estonia – State, Society and Language“ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite viia läbi arutelu teemal, missugustena osalejad eestlasi tajuvad ning puudutada ka stereotüüpide teemat. • Võite tutvustada osalejatele Hofstede kultuuridimensioone (võimudistants, individualism, maskuliinsus, ebakindluse vältimine, orientatsioon pikaajalisusele ja elu nautimine) ning rääkida sellest, kuidas need dimensioonid eestlaste käitumises väljenduvad. Võite ka lasta osalejatel võrrelda eesti kultuuri dimensioone nende koduriigile omaste dimensioonidega. • Võite tutvustada eestlaste suhtlemiskultuuri erinevaid aspekte ning lasta osalejatel võrrelda seda nende koduriigile omase suhtlemiskultuuri vastavate aspektidega. • Võite tutvustada osalejatele võõra kultuuriga kohanemise etappe ning milles võib seisneda kultuurišokk. Seejärel võite arutleda teemal, et mis võiks aidata kultuurišokist võimalikult kiiresti ja edukalt üle saada.


23 Eesti ühiskonna alusväärtused a. Inimõigused • Võite arutleda teemal, et mida kujutavad endast inimõigused. Seejärel võite viidata, et kõigi Eestis viibivate inimeste inimõigused on tagatud juba põhiseaduse tasemel ning huvi korral on võimalik inimõiguste kohta rohkem lugeda Eesti Inimõiguste Keskuse veebilehel http://humanrights.ee. b. Soorollid • Võite arutleda teemal, et missuguseid erinevusi soorollides nad on seni Eestis oldud aja jooksul siin märganud, võrreldes nende koduriigiga. • Tuleks rõhutada, et Eestis on mehed ja naised võrdsed ning neile on tagatud võrdsed õigused. Vaba aeg, sh kultuuri- ja spordiürituste infoportaalid, teater, muusika, kino, muuseumid, sportimine, piletite ostmine • Juhtige osalejate tähelepanu sellele, kust neil on võimalik vaba aja veetmise võimaluste kohta põhjalikumalt lugeda VII käsiraamatust „Networking, volunteering and leisure time““ ning võite soovitada neil selle käsiraamatu lõppu selle teema kohta endale märkmeid teha. • Võite paluda osalejatel rääkida, missuguseid neile huvi pakkuvaid vaba aja veetmise võimalusi nad on Eestis oldud aja jooksul juba avastanud. • Võite küsida osalejatelt, missuguste vaba aja veetmise võimalustest nad oleksid veel huvitatud. Võite tutvustada osalejatele vaba aja veetmisega seonduvaid veebilehti – näiteks www.loodusegakoos.ee, www.culture.ee, www.visitestonia.com jne. • Võite viidata, et enamikule üritustele on võimalik pileteid osta läbi interneti veebilehel www.piletilevi.ee.


24

TEEMAPLOKK: OSA „KULTUURIKESKKOND“ SOOVITUSLIKUD TEEMAD, TAGASISIDE KÜSIMUSTIKU TÄITMINE, KOOLITUSE KOKKUVÕTE Aeg: 1 h 30 min

Osa „Eluolu“ soovituslikud teemad Koolitaja kuvab ekraanil slaidi, kus on toodud osa „Kultuurikeskkond“ soovituslikud teemad: • • • • •

Kasulikud väljendid Eesti tähtsamad kultuuritraditsioonid ja kultuurilised eripärad Eestis levinumad religioonid Rahvused ja kultuurivähemused Eestis Sotsialiseerimisüritus kohaliku kogukonnaga

Kultuuri- ja spordiasutused, mis on võimelised pakkuma programmi mitmes keeles Seejärel viib koolitaja läbi arutelu, mille käigus selguvad koolitusel osalejate eelteadmised, huvid ja vajadused soovituslike teemade osas. Koolitaja käsitleb järgnevalt põhjalikumalt üksnes neid soovituslikke teemasid, mille käsitlemise vajadus antud arutelu käigus esile tuleb. Samuti viitab koolitaja, et kirjalikes õppematerjalides on kajastatud info kõigi soovituslike teemade kohta ning kõigil osalejatel on võimalik selle infoga pärast koolitust iseseisvalt tutvuda.

Tagasiside küsimustiku täitmine Õppijad täidavad tagasiside küsimustiku, mis sisaldab ka ESF andmekorjevormi isiku-, kontakt-, haridus- ja hõivestaatuse andmetega.


25

Koolituse kokkuvõte Koolituse lõpus annab koolitaja osalejatele pisut aega üle vaadata kõik koolituspäeva jooksul käsiraamatutesse tehtud märkmed ning neid veel olulisemate tähelepanekutega täiendada. Pika koolituspäeva lõpuks ei jaksa õppijad ilmselt kohapeal põhjalikumat sisulist tagasisidet anda. Koolitaja saab tänada õppijaid ja meenutada neile, et nad leiavad ka edaspidi vastuseid oma küsimustele õppematerjalist ja selles esitatud veebilinkidelt. Samuti tasub õppijaid lõpetuseks julgustada toetama üksteist, aga õppima ka eesti keelt ja leidma eesti tuttavaid. Tuleks korrata üle ka võimalus osaleda teistes kohanemisprogrammi moodulites. Koolituse lõpetuseks võib paluda, et iga õppija ütleks (või kirjutaks kleepsule ja kinnitaks seinale) ühe märksõna, mis tema jaoks jäi koolituspäeval kõlama, iseloomustab koolituspäeva või kaasõppijaid. Võite koolitajana välja mõelda teid huvitava tagasisideküsimuse, mis aitab teil järgmisi koolitusi paremini läbi viia. Koolitaja julgustab osalejaid koolitusel saadud käsiraamatuid aktiivselt kasutama ka pärast koolitust ning juhib osalejate tähelepanu sellele, et kõik käsiraamatud on kättesaadavad ka veebis, kus neid regulaarselt kaasajastatakse.





Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.