Kohanemisprogrammi A2-taseme keeleõppe metoodika 2021

Page 1

Eesti keele A2-taseme koolituse metoodika


2

SAAME TUTTAVAKS! Õpiväljundid: • õppija teab eesti keele kursuse kohta olulist infot • õppija oskab ennast tutvustada, endast ja teistest rääkida • õppija kordab ja aktiveerib A1-teemasid • õppija kordab konstruktsioonide Mina olen, mul on, mulle meeldib ja ma oskan Õpetaja annab eesti keele kursuse ja tunni olulise info: millal ja kus tund toimub, mis materjale kasutatakse jmt. Õppijad tutvuvad üksteisega mängupasside infot kasutades. Sotsiomeetriline ülesanne: Kaardile asetumine. Õppija kirjutab lehele keeled, mida oskab, ja siis püüab leida klassist kellegi, kes oskab samasid keeli. Lauamängu mängitakse väikses grupis. Pärast lauamängu kirjutavad õppijad enda kohta lühikese tutvustuse. Teise lauamängu jaoks segatakse grupid. Paaristöö: Kas sulle meeldib õhtul tänaval seenepitsat süüa? Jah, meeldib küll! / Ei, üldse ei meeldi. Õppija kirjutab enda kohta lühikese teksti, mis talle meeldib ja mida ta oskab. Õpetaja tutvustab keskkonda Quizlet ning selle võimalusi. Õppijad teevad koos läbi Quizleti konto loomise, sisselogimise ja tegelevad 1.1 komplektiga Quizletis.


3

2. KUIDAS, PALUN? Õpiväljundid: • • • •

õppija oskab väljendada, et ei saa öeldust aru õppija oskab küsida sõnade tähendusi õppija oskab paluda öeldut korrata õppija oskab öelda oma posti- ja e-posti aadressi

Õppijad töötavad paaris ja küsivad üksteiselt sõnade naeratus, musi, armastus, süda, kullake, kalli-kalli, kurat tähendusi. Vaste leidmiseks võib kasutada Google Translate, neurotolge.ee, glosbe.com jm keskkondade abi. Töö dialoogiga. Dialoog: Naine: Kuule! Mida tähendab “VIP”? Mees: Kuidas, palun? Naine: Mida tähendab “VIP”? Ma ei saa aru. Mees: See on inglise keeles “very important person”. Naine: Jah. Ja mida see tähendab? Ma ei oska inglise keelt. Mees: See tähendab “väga tähtis persoon”. Naine: Hmm. Mees: Nagu sina. Sina oled väga tähtis persoon. Naine Jaa, muidugi! Õppijad vahetavad paarilist ja küsivad üksteiselt sõnu ja fraase. Paariline A: uksekell prügikast videoprojektor pastakas pikendusjuhe pistikupesa helkur ma otsin ma mõtlen Paariline B: ukselink riidenagi võti kohviautomaat vildikas mobiiltelefoni laadija lüliti ma annan ma naeran Töö dialoogiga. Dialoog: Mees: Mis su e-posti aadress on? Naine: lepatriinu@lill.ee Mees: Mida? Korda, palun!


4 Naine: L-E-P-A-T-R-I-I-N-U ätt L-I-L-L punkt e-e. Mees: Tänan. Naine: Ja mis sinu e-posti aadress on? Mees: Minu e-post on: mesimumm@mesi.ee Naine: Oota! Ütle uuesti! Mees: M-E-S-I-M-U-M-M ätt mesi punkt e-e. Naine: Kas nii? Mees: Just, õige! Õpetaja demonstreerib oma e-posti aadressi kirjutamist dikteerides ja tahvlile kirjutades. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteise meiliaadresse, vastatakse mängupasse kasutades. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad ja kirjutavad üles üksteise päris meiliaadressid. Õpetaja demonstreerib oma aadressi kirjutamist dikteerides ja tahvlile kirjutades. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteise aadresse, vastatakse mängupasse kasutades. Mäng ümbrikutega. Õpetaja jagab klassi pooleks. Pooltele õppijatele ütleb õpetaja numbri (1– 10), pooltele tähe (A–J). Numbri saanud õppijad on postiljonid, kes peavad kirja adressaadini toimetama. Numbri saanud õppijad küsitlevad ülejäänud õppijaid, nt Vabandage, kas Teie olete Jane Kask? Kas Teie aadress on Kuuse tänav 2?. Tähe saanud õppijad vastavad küsimustele, aga ei näita oma visiitkaarti. Kui postiljon on õige inimese leidnud, ütleb ta: Teile on kiri! ja ulatab oma kirja. Pärast vahetatakse rollid ja mänguvahendid ning korratakse mängu.

[Sven, need kujundada töölehena, mida saab paljundada ja lõigata. Esimene tulp kujundada ümbrikutena, millel on postmargid ja mida saab üksteisest lahti lõigata. See võiks mahtuda ühele leheküljele. Teine tulp kujundada visiitkaartidena. See võiks mahtuda teisele leheküljele. Väikselt nurka kujundada numbrid üleval 1, 2 ja tähed A, B.]


5

Jane Kask Kuuse tänav 2 48106 Põltsamaa

Jaana Kask Kuuse tänav 12 48106 Põltsamaa

Jaana Kask Kuuse tänav 8 48106 Põltsamaa

Jane Kask Kuuse tänav 10 48106 Põltsamaa

Jaan Kuusk Kuuse tänav 6 48106 Põltsamaa

1

Jaan Kask Kase tänav 6 48104 Põltsamaa

6

2

Jane Kuusk Kase tänav 2 48104 Põltsamaa

7

3

Jaana Kuusk Kase tänav 10 48104 Põltsamaa

8

4

Jaana Kuusk Kase tänav 8 48104 Põltsamaa

9

5

Jane Kuusk Kase tänav 12 48104 Põltsamaa

10


6


7

A

Jane Kask Kuuse tänav 2 48106 Põltsamaa

F

Jaan Kask Kase tänav 6 48104 Põltsamaa

B

G

Jane Kuusk AADRESS Kase tänav 2 48104 Põltsamaa

Jaana Kask Kuuse tänav 12 48106 Põltsamaa

C

H

Jaana Kuusk AADRESS Kase tänav 10 48104 Põltsamaa

Jaana Kask 48106 Kuuse tänav 8 Põltsamaa

D

I

Jaana Kuusk AADRESS Kase tänav 8 48104 Põltsamaa

Jane Kask Kuuse tänav 10 48106 Põltsamaa

E

Jaan Kuusk Kuuse tänav 6 48106 Põltsamaa

J

Jane Kuusk Kase tänav 12 48104 Põltsamaa

Koos õpetajaga vaadatakse silte ja arutletakse, mida need tähendavad.



9

3. MISSUGUNE ON SINU KODU? MIS KORRUSEL SA ELAD? Õpiväljundid: • õppija oskab öelda, mis korrusel elab • õppija oskab nimetada majas ja korteris olevaid tube jm ruume • õppija kirjeldab korterit ja/või maja

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppija kirjutab pildi juurde õige korruse sõnaga. Koos õpetajaga loetakse valjult teksti ning vastatakse tekstijärgsed küsimused. Õiged vastused: Kes elab esimesel korrusel? Kes elab teisel korrusel? Kes elab kolmandal korrusel? Kes elab neljandal korrusel? Kes elab viiendal korrusel? Kes elab kuuendal korrusel? Kes elab seitsmendal korrusel? Kes elab kaheksandal korrusel? Kes elab üheksandal korrusel? Kes elab kümnendal korrusel?

Uku ja koer Külli Riho Alo Maarja Jüri ja ema Tiina ja kass Anne ja Tõnu Hasso nahkhiir

Õppija kirjutab individuaalse tööna vastused küsimustele. Siis kontrollitakse vastuseid paarilisega. Õiged vastused: Mitmendal korrusel elab Uku? Mitmendal korrusel elab Alo? Mitmendal korrusel elab Riho? Mitmendal korrusel elab Tiina? Mitmendal korrusel elab Külli?

1. 4. 3. 7. 2.


10 Mitmendal korrusel elab Hasso? Mitmendal korrusel elab Uku koer? Mitmendal korrusel elab Jüri? Mitmendal korrusel elab nahkhiir? Mitmendal korrusel elab Anne? Mitmendal korrusel elab Maarja? Mitmendal korrusel elab Tõnu? Mitmendal korrusel elab Jüri ema? Mitmendal korrusel elab Tiina kass?

9. 1. 6. 10. 8. 5. 8. 6. 7.

Töö dialoogiga. Dialoog: Mees: Kuule, kus sa praegu elad? Naine: Tallinnas. Mees: Kas sa elad kesklinnas? Naine: Ei, ma elan praegu Haaberstis. Mees: Kas sa elad majas või korteris? Naine: Korteris. Mees: Mitmendal korrusel? Naine: Üheksandal korrusel. Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi, vastatakse mängupasse kasutades. Kui infot passis pole, kasutatakse fantaasiat.

Töö dialoogiga. Dialoog: Mees: Mitu tuba sul on? Naine: Mul on kolm tuba: elutuba, magamistuba ja minu kassil on oma tuba. Mees: Kas sul on kass? Naine: Jaa, mul on väike valge kass. Vaata! See on minu kass ja see on minu köök. Mees: Sul on nii suur köök! Naine: Jah! Ja mul on rõdu ka! Mees: Lahe!


11 Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt. Õppijad vaatavad pilti ja kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta.

Töö dialoogiga. Õiged vastused: maja korter väike linn maa saun rõdu kelder suur Töö dialoogiga. Dialoog: Naine: Ja kus sina elad? Mees: Meil on väike maja. Naine: Kus? Mees: Kuusalus. Ma elan nüüd maal. Naine: Väga lahe! Kui suur see maja on? Mees: Meie maja on väga väike: ainult 40 ruutmeetrit. Naine: See on tõesti väga väike. Mees: Jah, aga meil on saun ka. Vaata! Triinu: Oo! Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt. Koos õpetajaga loetakse valjult teksti. Seejärel tuletatakse meelde küsisõnu, õpetaja kirjutab need tahvlile. Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt. Õppijad arutlevad paaris, kes võiks selles majas elada ning loovad sellele elanikule identiteedi.


12 Õpetaja näitab konstruktsioone ning muutust sõnajärjes: Mul on suur kodu. = Minu kodu on suur. Õppijad täidavad ülesande individuaalselt, malli järgi. Õppijad joonistavad oma unistuste maja ning seejärel kirjutavad sellest lühikese teksti. Õpetaja julgustab õpilasi lifti kasutades korruse nimetusi mõttes kordama ja ka ütlema.


13

4. KUI SUUR ON ÜÜR?

Õpiväljundid: • õppija oskab öelda, mis on kodu lähedal • õppija mõistab lihtsamate kinnisvara üürimise kuulutuste sisu Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad vaatavad pilti ja kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta (pildid Linnas ja Maal). Õppija kirjutab, mis on tema kodu lähedal. Seejärel liigutakse klassis ringi ning otsitakse kedagi, kelle kodu lähedal on samad asjad. Koos õpetajaga loetakse valjult üürikuulutuse teksti ning vastatakse tekstijärgsed küsimused.


14 Õppijad töötavad paaris, panevad seljad vastamisi ning mängivad, et üks soovib korterit üürida ja teine üürile anda. Üks küsib, teine vastab. Koos õpetajaga loetakse valjult ka teise üürikuulutuse teksti ning vastatakse tekstijärgsed küsimused. Õppijad töötavad paaris, panevad seljad vastamisi ning mängivad, et üks soovib korterit üürida ja teine üürile anda. Üks küsib, teine vastab. Õppijad arutlevad paaris, kumb korter kirjeldatud isikule sobib. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õpetaja näitab konstruktsiooni kasutust: Korteris on viis tuba. Õppijad täidavad ülesande individuaalselt, malli järgi. Õppija kirjutab üürikuulutuse. Seejärel jagab õpetaja klassi pooleks. Pooled soovivad oma korterit välja üürida, teised soovivad sobivat korterit leida. Käiakse ringi, vaadatakse kuulutuse infot ning esitatakse küsimusi-vastuseid. Üürile andja: Üürile anda … . Üürija: Soovin üürida … . Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õpetaja tutvustab kinnisvaraportaali ning tutvustab, kuidas toimib otsingumootor.


15

5. MÖÖBEL JA KODUMASINAD Õpiväljundid: • õppija nimetab mööbliesemeid • õppija nimetab kodumasinaid • õppija oskab väljendada mööbliesemete ja kodumasinate paiknemist Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad vaatavad pilti ja kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta (4 x vannituba, elutuba, magamistuba, köök). Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Mäng kaardile asetumine: Õpetaja kirjutab sedelitele toanimetused ning asetab need põrandale. Ta lisab ka ühe sildi, millel on kirjas “ei ole”. Seejärel näitab õpetaja kodumasina/mööblieseme pilti ning õppija liigub sellesse tuppa, kus tal kodus see ese on. Kui seda eset pole, läheb õppija sildi juurde “ei ole”. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õpetaja tutvustab konstruktsiooe tagasõnadega all peal ees taga kõrval kohal vahel ning koos tehakse ülesanne. Õiged vastused: Punane õhupall on tugitooli all. Valge õhupall on tugitooli peal. Sinine õhupall on tugitooli ees. Kollane õhupall on tugitooli taga. Roheline õhupall on tugitooli kõrval. Must õhupall on tugitooli kohal. Oranž õhupall on tugitooli ja lambi vahel.


16 Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õppijad liiguvad igal ruudul ning ütlevad lause: Liblikas on dušikabiini kõrval ning näitavad vastava koha majaplaanil, kus liblikas on. Kaaslased otsustavad, kas lause ja asukoht on õige. Õpetaja tutvustab ruumi sringi liikudes ja kohti markeerides sõnu ja fraase:

Toa keskel Akna all Ukse juures Laes Nurgas Põrandal Seinal Õppijad loevad teksti ja joonistavad asjad pildil vastavasse kohta. Seejärel kontrollitakse naabri tööd. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õppijad töötavad paaris. Üks paariline joonistab nimetatud asjad elutuppa, teine magamistuppa. Seejärel räägivad nad oma tast pildi põhjal paarilisele ja paariline joonistab kuulmise järgi selle toa. Õppijad markeerivad ruumis oleva mööbli sõnasedelitega. Õpetaja jagab klassi pooleks. Pool klassi loob klassi köögi, pool elutoa. Ruumi tutvustatakse mänguga Just nii, Tom!, kusjuures väitele lisab järgmine omadussõna Siin on külmkapp ja see külmkapp on suur. Õpetaja palub kodutööna teha oma kodust pilt ja saata see õpetajale. Järgmises tunnis kuvab õpetaja pildid ja õppijad arvavad, kelle tuba see on.


17

6. MISSUGUNE SA OLED? ISELOOM Õpiväljundid: • õppija teab omadussõnu, millega iseloomu kirjeldada • õppija oskab kirjeldada enda või endale olulise isiku iseloomu • õppija oskab isikuid võrrelda

Õppija märgib omadussõnad, mis tema hinnangul sobivad tema kirjeldamiseks. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad moodustavad rühmad oma horoskoobi märgi elemendi järgi ning loevad läbi seda elementi puudutavad tekstid. Koos arutatakse teksti põhjal rühmas järgmise malli abil:

Horoskoop ütleb, et mina olen …, aga tegelikult … Tema on … → Mina olen ... Talle meeldib … → Mulle meeldib ... Ta võiks töötada ... → Ma võiks töötada ... Õppija kirjutab enda kohta lühikese teksti, kirjeldades oma iseloomu. Õppijad töötavad paaris. Nad loevad teineteisele oma teksti ette ning siis koostavad Venni diagrammi. Seejärel räägitakse ning kirjutatakse malli järgi:

Mina olen töökas, aga Paul on sportlik. Mina olen uudishimulik, aga Paul on tugev. Me mõlemad oleme sõbralikud ja lahked. Õpetaja selgitab lühidalt ülivõrde moodustamist. Koos kirjutatakse omadussõnade taha ülivõrre. Seejärel täidab iga õppija individuaalselt ülesande. kirjutades iga kriteeriumi taha ühe kursusekaasalse nime. Õpetaja juhatamisel vaadatakse ülesanne üle.


18 Õpetaja suunab õppijaid kodutööna kolleegide ja sõpradega suhtlema, et leida vastus küsimusele: Missugune on eestlane? Järgmisel kohtumisel võib vastused kokku võtta kategooriates: Mida arvavad eestlased? Mida arvavad välismaalased?


19

7. PERE JA SUGULASED Õpiväljundid: • • • •

õppija nimetab pereliikmeid õppija kirjeldab oma perekonda õppija oskab “olema” verbi pöörata olevikus õppija teab isikulisi asesõnu

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Töö dialoogiga. Dialoog: Naine: Kas sa oled abielus? Mees: Jah, olen küll. Naine: Mis su naise nimi on? Mees: Janne. Naine: Päriselt? See on väga ilus nimi! Kas te olete õnnelikud? Mees: Jah! Me oleme väga õnnelikud. Kas sina oled abielus? Naine: Ei, ei ole. Aga mul on poiss-sõber juba pool aastat. Me elame koos. Mees: Mis su poiss-sõbra nimi on? Naine: Tead, tema on ka Janne. Mees: Janne? Aga Janne on ju naise nimi. Naine: Ma tean. Aga tema on mees. Minu Janne on soomlane. Mees: Huvitav! Õppijad otsustavad, kas lause on õige või vale. Õiged vastused: Raivo on abielus. ÕIGE Raivo naise nimi on Jaanika. VALE Raivo on õnnelik. ÕIGE Triinu on abielus. VALE Triinul on elukaaslane. ÕIGE Tema poiss-sõbra nimi on Janek. VALE Tema poiss-sõber on eestlane. VALE


20 Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Lauamängu mängitakse paaris. Täringu silmade arv näitab isikut, kaaslane annab peanoogutuse või raputamisega märku, kas lause on vaja teha eitav või jaatav, lause lõpu võib ise valida:

Mina olen ⇛ õnnelikus abielus Mina ei ole ⇛ abielus lahutatud kihlatud

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse tabeli järgne ülesanne. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad nimetavad oma rolle perekonnas: Mina olen … . Mul on … . Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse tabeli järgne ülesanne. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad teevad individuaalselt kirjutamisülesande ning kontrollivad seda paaris. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse tabeli järgne ülesanne. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad viskavad täringut ning ütlevad vastavalt silmade arvule isiku ja lastearvu. Nt kui on kolm, siis ütleb: tal on kolm last. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad viskavad täringut ning ütlevad vastavalt silmade arvule isiku ja küsimuse. Nt kui on kaks ja kolm, siis ütleb 2. isikus 3. küsimuse: Mis su eesnimi on? Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õppijad küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Liikuda võib ruutudele, mis on üksteisega kontaktis, sh diagonaalselt. Õppija kirjutab enda pere kohta lühikese teksti.


21 Rollimäng Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja jagab klassi viieliikmelistesse rühmadesse ja annab igale õppijale rollikaardi A−E (kui õppijate arv ei jagu viiega, siis saavad mõned õppijad sama rollikaardi). Õppijad ei tohi oma rollikaarte üksteisele näidata. Iga õppija tutvub oma rollikaardiga ja kontrollib, kas ta saab kõigest aru (vajaduse korral õpetaja abistab). Seejärel hakkavad õppijad omavahel suhtlema, kasutades allpool toodud küsimusi, et välja selgitada, millised on nende perekonnasidemed (rollikaartidel kirjeldatud isikud on kõik omavahel sugulased). Küsimustele tohib vastata ainult rollikaardil oleva info põhjal ja kui küsimusele vastust ei ole, siis ütleb õppija lihtsalt: Ma ei mäleta. Tõesti ei mäleta. Vabandust! Mängitakse seni, kuni kõik on aru saanud, mismoodi nad on omavahel sugulased, ja saanud teada ka puuduva info enda kohta. Seejärel tutvustavad õppijad ennast ja üksteist, öeldes näiteks: Mina olen Ene. Ma olen abielus. Tema on minu tütar. Tema nimi on Katrin.


22

Ă•ppijad vaatavad pilti, valivad pildilt Ăźhe tegelase. Ja kirjutavad pildi järgi mina-vormis oma perest. Seejärel liiguvad nad klassis ringi ning tutvustavad end selle tekstiga.


23

Rollikaart A Ma olen 45 aastat vana. Ma elan Tallinnas. Minu aadress on Marja tänav 17. Mul on kaks tütart ja üks poeg. Ma olen abielus. Ma töötan haiglas, olen arst ja minu naine on meditsiiniõde. Minu nimi on Indrek.

Rollikaart B Minu nimi on Ene. Minu aadress on Marja tänav 17. Ma olen abielus ja mul on kolm last: kaks tütart ja üks poeg. Minu poeg on 19 aastat vana, üks tütar on 12 aastat vana ja teine tütar on 8 aastat vana.

Rollikaart C Mina olen Karin. Ma olen 12 aastat vana. Ma käin koolis. Mul on üks õde, tema on 8 aastat vana ja mul on üks vend. Minu vend õpib Tartu Ülikoolis. Ta elab Tartus. Minu ema on meditsiiniõde. Minu isa on arst.

Rollikaart D Mina olen Katrin. Ma elan Tallinnas. Minul on ema, isa, õde ja vend. Minu vend on 19 aastat vana ja ta elab Tartus. Mina olen 8 aastat vana. Minu õde on 12 aastat vana. Minu ema nimi on Ene ja isa nimi on Indrek.

Rollikaart E Mina olen Jaanus. Ma olen 19 aastat vana. Ma elan praegu Tartus, aga ma olen pärit Tallinnast. Tallinnas elavad minu vanemad ja kaks õde. Minu isa on arst ja minu ema on meditsiiniõde. Mina õpin Tartu Ülikoolis füüsikat.


24


25

8. PALJU ÕNNE! TÄHTPÄEVAD Õpiväljundid: • • • •

õppija teab sagedasemaid tegusõnu õppija oskab kasutada tegusõna pöördelõppe olevikus õppija teab peamisi õnnitlusi õppija oskab kirjeldada tegevusi tähtpäeval

Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde. Õppijad kirjutavad tähtpäevad õige aastaaja juurde. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru! Õppijad moodustavad ridu oma sünnipäeva, oma ema sünnipäeva, oma isa sünnipäeva ja oma väga hea sõbra sünnipäeva järgi. Õppijad töötavad paaris ning küsides ja vastates täidavad infolüngaga ülesande. Õppijad liiguvad klassis ringi, küsitlevad kõiki kaaslasi ja kirjutavad kuupäevad tabelisse. Õpetaja juhendamisel võetakse küsitlus kokku. Õppijad loevad kõva häälega teksti. Õppijad loevad teksti uuesti ja tõmbavad tegusõnadele joone alla. Mida sa tavaliselt iseseisvuspäeval teed? Eesti iseseisvuspäeval ma ei tööta ja tavaliselt ma olen kodus. Ma ärkan vara ja lähen hommikul Toompeale. Ma laulan seal Eesti hümni. Käin kohvikus ja söön hernesuppi. Siis ma jalutan linnas ja vaatan paraadi. Siis ma sõidan bussiga koju. Käin toidupoes ja ostan süüa. Kodus teen süüa. Ma ei korista, sest on pidupäev! Pärastlõunal kuulan natuke klassikalist muusikat, istun arvutis ja loen uudiseid. Võib-olla magan natuke. Õhtul vaatan televiisorit ja kuulan presidendi kõnet. Joon šampust ja söön kiluvõileiba. Helistan emale ja soovin “Head vabariigi aastapäeva!”.


26 Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad kirjutavad grammatikavormi ülesandesse. Õppijad töötavad väikese rühmas. Esimene viskab täringut ning täringusilmade arv näitab, is isikus teksti loetakse. Iga õppija ütleb ühe lause, kui tekst on läbi, visatakse uuesti täringut ning korratakse tegevust. Kui on mitmuslik vorm (meie, teie, nemad), siis loeb kogu väike rühm kooris. Kui täringul tuleb kuus silma, siis loetakse kogu tekst mina-vormis eitusena.

1 - sina / sa 2 - tema / ta 3 - meie / me 4 - teie / te 5 - nemad / nad 6 - mina ei Koos õpetajaga loetakse teksti. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad võivad lisada tabelisse sõnu, nt mees, naine. Õppjad koostavad loetud teksti abil grupis kas-küsimusi. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Koduse tööna võivad neile küsimustele ka vastused kirjutada. Õppijad töötavad rühmas, loevad situatsioone ja valivad sobiva tervituse/ õnnitluse. Õppijad kuulavad sünnipäevalaulu ning kirjutavad üles lauluteksti. Edaspidi võib tunnis seda laulu laulda, kui kellelgi on sünnipäev.


27

9. MUL ON MUSTAD LOKKIS JUUKSED. VÄLIMUS Õpiväljundid: • õppija teab nimi- ja omadussõnu, millega välimust kirjeldada • õppija oskab kirjeldada enda või endale olulise isiku välimust • õppija oskab isikuid võrrelda

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.

Õppijad kirjutavad vastandid. Õppijad täidavad mõistekaardi. Õppijad loevad tekste ning valivad õige pildi. Õiged vastused Tal on helepruunid silmad ja pikad helepruunid juuksed. Tal on tukk ja hobusesaba. Tal on tumepruunid silmad ja lühikesed tumedad juuksed. Tal on tumedad vuntsid ja habe. Tal on sinised silmad ja lühikesed hallid juukse. Tal on vuntsid, habe ja prillid. Tal on hallid silmad ja lühikesed lokkis hallid juuksed. Tal on prillid. Tal on pruunid silmad ja lühikesed tumedad juuksed. Tal on ainult vuntsid. Tal on pruunid silmad ja lühikesed tumedad juuksed. Tal on prillid. Tal on pruunid silmad ja tumedad poolpikad väga lokkis juuksed. Tal on sinised silmad ja pikad punased lokkis juuksed. Tal on habe ja vuntsid ja tal on prillid. Ta on kiilakas. Õppija joonistab enda portree ja kirjutab enda välimuse kohta lühikese teks-


28 ti. Õpetaja korjab vihikud kokku ja jagab uuesti laiali ja igaüks loeb ette teksti, mille sai ja teised arvavad, kellest see tekst on Mäng, kus saavad kaaslase nime ja sedeli ja kirjutavad kaaslase kohta. Siis õpetaja võtab ära, parandab ja annab järgemööda igale õppijale ühe sedeli. Õppija loeb sedeli ette ja peab arvama, kes see on. Õppijad valivad galeriist ühe isiku ja kaaslane peab kas-küsimuste abil ära arvama, kes valitu on. Tegevust korratakse mitmeid kordi. Õppija joonistab juuksed jm elemente 4 peale ning seejärel kirjeldab oma päid kaaslasele. Kaaslane joonistab kuuldu järgi selle pea. Pärast võrreldakse ja parandatakse joonistusi paarilisega. Õppijad liiguvad klassis ringi ning teevad üksteisele komplimente a) mängupassi piltide kohta, b) päriselt. Õppijad kirjeldavad kodutööna isikuid pildil või valivad ühe rahvusvaheliselt kuulsa inimese ja teevad tema kirjelduse.


29

10.POOD ON AVATUD KÜMNEST KUUENI Õpiväljundid: • õppija teab poodide üldnimetusi • õppija saab aru ja oskab öelda poodide lahtiolekuaegasid, sh mis kellast mis kellani • õppija saab aru kliendikaardi taotlemisel küsitavatest küsimustest ja lihtsa ankeedi sõnavarast • õppija oskab täita lihtsat ankeeti Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde. Töö dialoogiga. Dialoog Klient: Tere! Teenindaja: Kas teil kliendikaart on? Klient: Ei, ei ole. Teenindaja: Kas te soovite kliendikaarti? Klient: Võib-olla. Kui palju see maksab? Teenindaja: See on tasuta. Klient: Väga hea! Siis muidugi soovin. Teenindaja: Täitke palun see ankeet! Klient: Oi, ma ei näe. Mu prillid on kodus. Teenindaja: Pole midagi! Siia kirjutage eesnimi! Siia kirjutage perekonnanimi! Siia kirjutage e-posti aadress! Siia kirjutage postiaadress! Siia kirjutage telefoninumber! Ja siia kirjutage palun isikukood! Klient: Selge! Teenindaja: Siia kirjutage palun tänane kuupäev! Ja siia kirjutage allkiri! Klient: Hästi! Teenindaja: Tänan. Palun, siin on teie kliendikaart. See kehtib kaks aastat. Klient: Väga hea! Teenindaja: Aitäh! Klient: Aitäh! Nägemist!


30 Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt. Õppija saab mängupassi ning täidab ankeedi mängupassi andmetega. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õpetaja drillib tahvli abil E-R tüüpi konstruktsioone ja instrueerib tabeli täitmist ka, sh seletab koma ja mõttekriipsu tähendust. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad töötavad paaris ning täidavad küsimuste-vastuste abil infolüngaga ülesande.


31

11. VIHMA EI SAJA. ILMATEADE Õpiväljundid: • õppija teab ilmakaari • õppija saab aru lihtsast ilmateatest Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja tutvustab ilmaakaari ja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad töötavad kahes grupis. Iga osaleja saab seljale ilmakaare ning üksteisega rääkimata peavad nad moodustama kompassiringi. Lõpuks ütlevad õpilased kõik kompassil olevad ilmakaared. Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde. Õppijad kirjutavad sünonüümid fraaside juurde. Õiged vastused taevas on pilves

on pilvine

päike paistab

on päikesepaisteline

vihma sajab

on vihmane

taevas on selge

on pilvitu

puhub tugev tuul

on tuuline

sajab lund ja on tugev tuul

on lumetorm

Töö audiotekstiga Audiotekst Homme on taevas selge ja paistab päike. Vihma ei saja. Puhub läänetuul viis kuni kümme meetrit sekundis. Lõuna-Eestis on äike, lööb välku ja müristab. Õhutemperatuur on 22-25 kraadi. Õppijad märgivad, mis sõnu nad dialoogis kuulevad.


32 Õiged vastused: taevas lörts vihm lumi rahe tuul torm äike sula välk udu pilves selge päike

Õppijad otsustavad, kas lause on õige või vale. Õiged vastused: Homme on taevas pilves. VALE Homme on päikesepaisteline ilm. ÕIGE Homme sajab vihma. VALE Homme puhub lõunatuul. VALE Tuul puhub 5-15 m/s. VALE Lääne-Eestis on äike. VALE Õhutemperatuur on +22 … +25 kraadi.ÕIGE Töö audiotekstiga Audiotekst Ülehomme on pilves ilm. Hommikul sajab rahet, pärastlõunal sajab lund, õhtul sajab lörtsi.Puhub põhjatuul 15-18 m/s. Ida-Eestis on tuul tugev, võib olla torm. Õhutemperatuur on miinus 2 kuni pluss 3 kraadi.

Õppijad märgivad, mis sõnu nad dialoogis kuulevad. Õiged vastused: taevas lörts vihm lumi selge rahe udu tuul torm äike sula välk pilves päike

Õppijad otsustavad, kas lause on õige või vale. Õiged vastused: Ülehomme on taevas pilves. ÕIGE Hommikul sajab lörtsi. VALE Pärastlõunal sajab lund. ÕIGE Õhtul sajab rahet. VALE Puhub idatuul. VALE Tuul puhub 15-19 m/s. VALE


33 Ida-Eestis võib olla torm. ÕIGE Õhutemperatuur on -3 ... +2 kraadi. VALE Õpetaja tutvustab õppijatele Eesti ilmakaarti, näiteks portaalist www.ilmataat.ee. Seejärel täidab iga õppija vihikus Eesti kontuurkaardile kas kõige ilusama või kõige hullema ilma andmed: joonistab sademeid, kirjutab temperatuurid, märgib tuule suuna ja kiiruse. Ilm kaardil ei pea olema realistlik, st ühel pildil võib olla lumetorm ja päikesepaiste. Õppija peab oma joonistatud ilma parameetrid meelde jätma. Seejärel kogub õpetaja vihikud kokku ning jagab need uuesti õppijatele laiali, nii et keegi ei saa enda vihikut. Õppija käib uue vihikuga ringi ja kirjeldab kaaslastele kontuurkaardil olevat ilma. Kuulaja peab aru saama ja märku andma, kas see oli tema joonistatud kaart või mitte. Kui õppija leiab ilmakaardi omaniku, antakse vihik talle tagasi. Õppijad vaatavad veebilehte https://ilmajaam.postimees.ee/ ja kirjutvad, missugune on ilm nende sünnilinnas. Seejärel töötavad õppijad paarides ja küsitlevad üksteist ülesandes toodud väljendeid kasutades. Õppijad teevad kodutööna lühikese videoklipi, milles nad ütlevad, kus nad on ja kirjeldavad lühidalt ilm, mis sel hetkel on. Järgmise kohtumise alguses liiguvad õppijad ruumis ringi ja näitavad oma videoklippi paarilisele.


34

12. MINU PÄEV JA MINU NÄDAL Õpiväljundid: • õppija oskab kirjeldada oma päeva kronoloogiliselt, sh mis kell ta mida teeb • õppija oskab kirjeldada oma nädalat • õppija teab liite -ti tähendust ajas (reedeti) Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Töö dialoogiga. Õppijad märgivad ära fraasid, mis dialoogis kõlavad. Õiged vastused: ärkab teeb teed joob teed sööb küpsist käib vannis peseb hambaid kuulab raadiot loeb uudiseid istub Facebookis Dialoog: Mees: Mida sa hommikul teed? Naine: Hm. Hommikul ma magan muidugi. Mees: Mis kell sa ärkad? Naine: Umbes kell üheksa. Mees: Ja mida sa siis teed? Naine: Tõusen üles. Siis teen kohvi ja joon kohvi ja söön kaks küpsist. Mees: Ja mida sa siis teed? Naine: Siis käin duši all ja pesen hambaid. Mees: Ja mida sa pärast seda teed? Naine: Pärast seda ma loen uudiseid internetis ja istun natuke Facebookis.


35 Õppijad loevad dialoogi teksti ja panevad tegevused õigesse järjekorda. Õiged vastused: istun Facebookis joon kohvi käin duši all loen uudiseid internetis magan pesen hambaid söön kaks küpsist teen kohvi tõusen üles ärkan Töö dialoogiga. Õppijad kuulavad dialoogi ja märgivad ära õiged vastused. Õiged vastused: paneb riidesse sõidab autoga tööle läheb bussipeatusesse on tööl joob kohvi sööb lõunat käib trennis käib eesti keele kursusel käib restoranis on kodus vaatab filme Dialoog: Mees: Ja mida sa siis teed? Naine: Panen riidesse. Lähen bussipeatusesse ja sõidan bussiga tööle. Ja nüüd olen tööl, joon natuke kohvi ja hakkan töötama. Mees: Mis kellani sa täna töötad? Naine: Umbes kella viieni. Mees: Ja mida sa õhtul teed? Naine: No, esmaspäeviti käin alati karate trennis, teisipäeviti ja neljapäeviti käin esperanto keele kursusel, kolmapäeviti käin karaokebaaris, reedeti...


36 Mees: Kas sa mõnikord kodus ka oled? Naine: Jaa, reede õhtul olen alati kodus! Vaatan Netflixist märulifilme! Õppijad loevad dialoogi teksti ja panevad tegevused õigesse järjekorda. Lauamängu mängitakse väikses grupis. Kõigepealt kirjutavad õppijad sõnad õigete piltide juurde. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Seejärel töötavad õppijad paarides. Üks õppijatest katab kinni tabeli parempoolse tulba. Teine õppija loeb ette lause tabeli vasakpoolsest tulbast ja õppija, kellel on tulp kinni kaetud, ütleb lause ning paariline kontrollib, kas ta ütleb õigesti. Mõne aja pärast vahetavad õppijad rollid. Õppijad töötavad individuaalselt ja kirjutavad, kus nad sel nädalal käivad ja mis kell nad sinna lähevad. Õppijad kirjutavad pikema teksti, kus nad kasutavad etteantud väljendeid ja kirjeldavad oma homset päeva. Õppijad kuulavad, mida Triinu räägib oma nädalast, ning täitavad ülesande. Õppijad tutvuvad Romeo kalendriga ning märgivad, kas laused on õiged või valed. Õiged vastused: Romeo sööb iga päev lõunat kell 13. ÕIGE Romeo käib kaks korda nädalas trennis. ÕIGE Romeo käib kolm korda nädalas itaalia keele kursusel. VALE Romeo käib esmaspäeviti solaariumis. VALE Romeo käib esmaspäeviti ja kolmapäeviti trennis. ÕIGE Romeo mängib jalgpalli laupäeviti. ÕIGE Romeo sööb pühapäeviti lõunat tädi Maaliga. VALE Romeo käib esmaspäeviti ja reedeti itaalia keele kursusel. ÕIGE Romeo käib teisipäeviti koosolekul. ÕIGE Romeo sööb iga päev lõunat Marleeniga. VALE Õppijad joonistavad iga päeva peale 2-3 tüüpilist tegevust, mida nad sel päeval tavaliselt teevad.Õppijad liiguvad klassis ringi ja jutustavad paarilisele


37 oma nädalast. Kui mõlemad paarilised on rääkinud, vahetavad nad vihikud ning järgmise paarilisega tuleb rääkida juba uue vihiku piltide põhjal. Õppijad kirjutavad kodutööna pikemalt oma tavalisest nädalast. Koduse ülesandena täidavad õppijad ühe nädala jooksul oma kalendrit eesti keeles (kas elektroonilist või paberil).


38

13. TULE MULLE KÜLLA! Õpiväljundid: • • • • • •

õppija oskab külla kutsuda õppija oskab küllakutse põhjust selgitada õppija oskab kutset vastu võtta õppija oskab kutse tagasi lükata õppija oskab moodustada tingiva kõneviisi oleviku vorme õppija oskab kingitust üle anda

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Töö dialoogiga. Dialoog: Mees: Tule mulle nädalavahetusel külla! Naine: Hea meelega! Mis päeval? Mees: No tule näiteks pühapäeval! Naine: Hästi! Mis kell? Mees: Kell üksteist. Naine: Nii vara? Mees: Jah, mu ema teeb pannkooke. Naine: Olgu, tulen! Mees: Tule trammiga number kolm! Naine: Hästi! Mis peatus? Mees: Peatuse nimi on “Moosi”. Minu maja on trammipeatuse vastas. Naine: Selge! Mis ma kaasa võtan? Mees: Midagi pole vaja. Kõik on olemas. Naine: Näeme siis pühapäeval! Mees: Jah! Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt. Õppijad loevad dialoogi teksti ja märgivad, kas lause on õige või vale. Õiged vastused: Triinu kutsub Raivo külla.

VALE


39 Raivo kutsub külla pühapäeval. Raivo kutsub külla kell üksteist õhtul. Triinu teeb pannkooke. Triinu sõidab trammiga number kolm. Peatuse nimi on “Mesi”. Raivo kodu on trammipeatuse vastas. Triinu võtab kaasa veini. Raivol pole midagi vaja, tal on kõik olemas. Triinu ütleb “Kohtumiseni pühapäeval!”

ÕIGE VALE VALE ÕIGE VALE ÕIGE VALE ÕIGE VALE

Töö dialoogiga. Dialoog: Naine: Tule mulle täna õhtul külla! Mees: Miks? Naine: Me mängime kolmapäeviti lauamänge. Eva ja Eduard tulevad ka. Mees: Kahjuks ma ei saa. Aga aitäh kutse eest! Naine: Oi, kui kahju! Mis sa siis õhtul teed? Mees: Ee… Mul on vaja kassi pesta. Naine: Misasja? Kassi? Mees: Nojah. Naine: Aga mõni teine kord? Mees: Võib-olla järgmisel kolmapäeval? Naine: Jaa, see oleks tore! Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õpetaja palub kõikidel õppijatel oma nime sedelile kirjutada ning seejärel jagab sedelid uuesti õppijatele nii et kõik saaksid uue nime. Seejärel ütleb iga õppija saadud nimega järgmise lause: Ma lähen Annale külla. Anna ütleb samuti lause: Bob tuleb mulle külla. Lauseid öeldakse niikaua, kuni kõik õppijad on rääkinud.


40 Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad kirjutavad lünka tingiva kõneviisi vormid verbist külla tulema. Õppijad kirjutavad kõigepealt küsimused ümber tingivas kõneviisis ning liiguvad seejärel klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad loevad uuesti dialoogide tekste ja otsivad sobivaid väljendeid iga alapealkirja alla. Küsimuste alapealkirja alla peaks kirjutama vähemalt need küsimused: Mis päeval? Mis kell? Nii vara? Mis peatus? Mis ma kaasa võtan? Miks? Seejärel loosib õpetaja igale õppijale ühe nime ning sellele isikule tuleb kirjutada küllakutse. Õpetaja annab kutsed edasi ning palun kirjutada ka kutsele vastuse. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad kirjutavad, mis on pildil. Õppijad kirjutavad ka pikemas ülesandes, mis on pildil. Õpetaja selgitab, et iga õppija teeb igale grupiliikmele väikese sümboolse “kingituse”. Võimalusel võib “kingitustena” kasutada klassis olevad esemeid või siis joonistab iga õppija oma kaaslastele “kingituse”. Seejärel annavad õppijad klassis ringi liikudes oma kingitused üle kasutades järgmist malli: Palun! see ilus kohvitops on sulle. Ülesannet võib teha ka koduse tööna ja kingitustena kasutada kodust kaasa võetud asju.


41

14. MUL ON VAJA NÕUSID PESTA. KODUSED TÖÖD Õpiväljundid: • õppija oskab öelda, milliseid koduseid töid ta tavaliselt teeb • õppija oskab öelda, missuguseid koduseid töid talle meeldib/ei meeldi teha • õppija oskab öelda, missuguseid koduseid töid ta oskab/ei oska teha • õppija oskab öelda, missuguseid koduseid töid ta peab või hakkab sel nädalal tegema • õppija tunneb ma- ja da-vormi ja mõnda vormi kasutusjuhtu Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja kasutab üht võimalust järgmistest: • õpetaja kuvab küsimusi ükshaaval seinale • õpetaja paljundab sedelid nii, et igal sedelil on üks küsimus • iga õppija saab sedeli ja kirjutab sellele ühe küsimuse

Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Iga õppija kirjutab tabelisse oma pereliikmed. ja täidab tabeli nende kohta. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.Õppijad ütlevad tegusõnu ja õpetaja kirjutab õiged infinitiivid tahvlile. Õppijad täidavad ülesande individuaalselt, malli järgi. Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õppija ütleb lause kasutades täringuviskega saadud lausealgust. Kaaslased


42 arvavad, kas lause, mille ta ütles, on tõene või vale. Õppijad täidavad töölehe kõigepealt enda kohta. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile ja täidavad tabeli teise tulba. Lõpuks räägitakse kuuldust koguklassitööna ja iga õppija ütleb lauseid malli järgi: Mina pean autot parandama, aga David ei pea. Õppijad kirjutavad kolm väidet enda kohta, nt üks kodune kodune töö, mis meeldib, üks, mis ei meeldi ja üks, mis kindlasti vaja teha sel nädalal. Iga õppija saab kellegi teise teksti, loeb selle ette ja teised arvavad, kes see on. Kasutada võib järgmisi lausealgusi:

Sel nädalal ma pean …. Täna mul on vaja ... Mulle ei meeldi … , aga ma pean ...


43

15. LÄHEN PEOLE SINISTE TENNISTEGA. RIIDED JA JALANÕUD Õpiväljundid: • • • •

õppija nimetab riietusesemeid ja jalanõusid õppija oskab öelda, mis riided sobivad omavahel õppija oskab kirjeldada inimese riietust õppija tunneb mitmuse vorme, v.a mitmuse osastav

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õpetaja aitab meelde tuletada värvide nimetused ning tutvustab seejärel grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi vastavalt mängulaual esitatud riietusesemetele ning vastavad neile. Ülesannet võib teha ka väiksemates gruppides lauamänguna. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust (ja selgitab et mitmuse esimene vorm moodustatakse ainsuse teise vormi kaudu) ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Ülesannet tehakse kahes osas: kõigepealt kirjutavad õppijad pildile riietusemete nimed, mis piltidel näha on: rätik, jakk, kaelakee, traksid jne. Õppijad töötavad kolmestes rühmades, viskavad korraga kaht täringut ja ütlevad lauseid malli järgi. Õppijad täidavad ülesande individuaalselt.


44 Õppijad liiguvad klassis ringi ja teevad üksteisele komplimente. Koduse ülesandena külastavad õppijad neile huvipakkuvad taaskasutuskeskuse veebilehte ning kirjutavad sealt välja 15 uut sõna. Järgmises tunnis õpetavad õppijad üksteisele uusi sõnu, mis nad veebilehelt leidsid.


45

16. KAS MA VÕIN PROOVIDA? RIIDEPOES Õpiväljundid: • õppija oskab kliendina riiete ja jalanõude ostmisel infot küsida

Selle teema käsitlemiseks on rollimängu jaoks vaja reaalseid riideesemeid sh nt eri värvi T-särgid, seelikud, plätud, kingad või riideesemete pilte. Õpetaja kasutab riidekastis olevaid esemeid sõnade see ja need õpetamiseks. Ta näitab riideesemeid ja küsib Mis see on? Mis need on?

Töö dialoogiga. Dialoog: Müüja, naine: Tere päevast! Kas ma saan teid aidata? Ostja, mees: Jah. Kus on soojad kampsunid? Müüja: Tulge, ma näitan! Ostja: Tänan. Kui palju see roosa kampsun maksab? Müüja: See maksab 40 eurot. Ostja: Kas ma võin proovida? Müüja: Aga palun! Ostja: Oh, ilus! Ma võtan selle. Müüja: Väga hea! Lähme kassasse! Töö dialoogiga. Dialoog: Müüja, mees: Tere! Kas ma saan teid aidata? Ostja, naine: Jah. Kui palju see must kleit maksab? Müüja: See on soodushinnaga. Kohe vaatame. See kleit maksab 25 eurot. Ostja: Tore! Kas ma võin proovida? Müüja: Muidugi! Proovikabiinid on seal. Ostja: Tänan. Müüja: Kuidas sobis? Ostja: See on kahjuks liiga väike. Müüja: Vaatame, äkki on siin suurem number. Ongi! Proovige seda! Ostja: Hästi!


46 Müüja: Kuidas see sobis? Ostja: See on paras. Ma võtan selle. Müüja: Tore! Lähme kassasse. Kas soovite kilekotti ka osta?Ostja: Jah, palun. Müüja: 25 eurot ja kakskümmend senti siis, palun. Õppijad loevad veel kord dialoogide tekste ning kirjutavad müüja ja kliendi väljendid. Õpetaja juhendamisel harjutatakse dialoogide sõnavara karaokena. Seejärel harjutatakse dialoogide üksikuid küsimusi järgmistes rollimängudes: õppijad loovad klassi riidepoe koos proovikabiini ja osakondade siltidega ning jagavad kastis olevad riided eri poodide vahel (ja kirjutavad need ka vihikusse) Rollimäng 1 Kus on soojad kampsunid? Kus on proovikabiinid? Müüjad aitavad klientidel soovitud riideesemeid leida. Rollimäng 2 Õppijad teevad riietele hinnasildid. Kus on soojad kampsunid? Kui palju see roosa kampsun maksab? Müüjad aitavad klientidel soovitud riideesemeid leida ning ütlevad, mis on selle hing. Rollimäng 3 Õpetaja tutvustab ja demonstreerib omadussõnu väike, suur, kitsas jne Kliendid proovivad riideid ja annavad müüjale tagasisidet, kas ostetav asi on paras või liiga suur/väike jne. Õppijad kirjutavad, mis riietusesemed on müügil eri poodides.


47

17. MULLE MEELDIB JOONISTAMINE. HOBID Õpiväljundid: • õppija oskab rääkida oma harrastustest • õppija oskab öelda, mis talle meeldib ja mis ei meeldi (Mulle meeldib jooksmine, aga mulle ei meeldi ujumine) • õppija teab liite -mine tähendust • õppija oskab kasutada mõnda mas-vormi

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad loevad tekste ja täidavad tabeli, kus on vaja moodustada -mine-vormid. Seejärel loevad õppijad tekste ja täidavad rääkijate kohta harjutuse. Õppijad käivad klassis ringi ja küsitlevad kaaslasi. Seejärel valivad nad ühe kaaslase, tutvustavad teda ja teised arvavad, kes see on. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Leia keegi, kes .... Koduse ülesandena intervjueerivad õppijad eestikeelset sõpra või kolleegi.


48

18. MIDA SA EILE TEGID? Õpiväljundid: • õppija teab minevikku väljendavaid sõnu: eile, üleeile, eelmise esmaspäeva hommikul jne • õppija teeb vahet verbi oleviku ja lihtmineviku ainsuse esimese ja teise pöörde vormidel • õppija oskab rääkida oma lähiminevikust, nt mida tegi eile, Õpetaja selgitab oleviku ja minevikuaja erinevust sõnade eile/täna/üleeile/ homme abil.

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad kirjutavad sõnad tabelisse, õpetaja kontrollib, et õiged ajavormid kirjutataks õigesse kohta. Õppijad kirjutavad õige keskmisesse tulba õige fraasi lihtminevikus. Õppijad täidavad kõigepealt tabeli keskmise tulba enda kohta. Seejärel liiguvad nad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile ja täidavad tabeli kolmanda tulba. Õppijad loevad tabelit veel kord ja vaatavad mis on mineviku tunnus. Siis töötavad õppijad gruppides ja mängivad aliast - üks näitab tegevust pantomiimiga ja teised küsivad kas-küsimusi lihtminevikus, kuni arvavad tegevuse ära. Õppijad kirjutavad keskmisesse tulpa õige lihtmineviku vormi (need on olemas kolmandas tulbas) Õppijad täidavad kõigepealt töölehe enda kohta ja liiguvad seejärel klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile ja täidavad tabeli kolmanda tulba. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru.


49 Õppijad töötavad paarides, viskavad täringut ja vastavalt silmade arvule moodustavad õige minevikufraasi kõikides tabelis olevates sõnapaaridest, üks paariline ütleb ühe sõna paari ja teine teise lihtminevikus. Õppijad kirjutavad individuaalselt pikema teksti teemal Mida sa eile tegid?. Järgmises tunnis loevad oma tekstid klassis ette ja arvavad, kes kirjutas või siis teevad grupi kroonika. Lihtmineviku harjutamiseks võib lugeda ka peatükis “Minu päev” olevat dialoogi lihtminevikus. Õiged vastused: Raivo: Mida sa hommikul tegid? Triinu: Hm. Hommikul ma magasin muidugi. Raivo: Mis kell sa ärkasid? Triinu: Ärkasin umbes kell üheksa. Raivo: Ja mida sa siis tegid? Naine: Tõusin üles. Siis tegin kohvi ja jõin kohvi ja sõin kaks küpsist. Raivo: Ja mida sa siis tegid? Triinu: Siis käisin duši all ja pesin hambaid. Raivo: Ja mida sa pärast seda tegid? Triinu: Pärast seda ma lugesin uudiseid internetis ja istusin natuke Facebookis. Raivo: Ja mida sa siis tegid? Triinu: Panin riidesse. Läksin bussipeatusesse ja sõitsin bussiga tööle. Olin tööl, jõin natuke kohvi ja hakkasin töötama. Raivo: Mis kellani sa töötasid? Triinu: Töötasin umbes kella viieni. Raivo: Ja mida sa õhtul tegid? Triinu: No, esmaspäeval ma käisin karate trennis, teisipäeval ja neljapäeval käisin esperanto keele kursusel, kolmapäeval käisin karaokebaaris… . Raivo: Ja millal sa kodus olid? Triinu: Reede õhtul olin kodus! Vaatasin Netflixist märulifilme! Lihtmineviku harjutamiseks võib mängida veel järgmisi mänge: Õppijad seisavad ringis. Õpetaja alustab mängu ja ütleb ühe tegevuse, mida ta eile tegi, näiteks Ma sõitsin eile bussiga ja astub ühe sammu ette. Need õppijad, kes ka eile bussiga sõitsid, astuvad ühe sammu ette. Seejärel ütleb lause juba mõni õppija ja jällegi astuvad ringi need, kes sama tegevust eile tegid. Mängitakse seni, kuni kõik õppijad on öelnud vähemalt ühe lause. Kui


50 ruumis ei saa ringis seista, võib mängu mängida ka nii, et õppijad tõusevad oma kohalt püsti. Impromäng Õppijad töötavad paarides. Üks ütleb lause: Ma jõin kohvi. Teine küsib: Ja siis? Paariline vastab: Ma tõusin üles. Eesmärk on võimalikult täpselt kirjeldada oma päeva. Kui üks õppija on rääkinud, vahetatakse rollid.


51

19. SÕIDAN RONGIGA TALLINNAST TARTUSSE Õpiväljundid: • • • • •

õppija teab transpordivahendite nimetusi õppija oskab öelda, millega sõidab tööle, koju jt kohtadesse õppija teab, kuidas bussipiletit osta õppija oskab vastata küsimustele reisi saabumisaja kohta (Mis kellaks?) õppija oskab vastata küsimustele lähte- ja sihtkoha kohta (Kust? Kuhu?)

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni ning kirjutavad kaasaütleva vormi õige pildi juurde. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õpetaja jagab õppijad väiksematesse rühmadesse. Õppijad viskavad täringut ja liiguvad mängulaual. Iga viske korral tuleb öelda lause vastavalt sellele, mis ruudult õppija liikuma hakkab, mis ruudule läheb ja mitu silma ta täringuga viskab. Seega kui õppija viskab kolme ja on ruudul Aafrika ning kolme sammu pärast Lõuna-Ameerikas, ütleb ta: Ma olen praegu Antarktikas, nüüd ma sõidan lennukiga Aafrikast Lõuna-Ameerikasse. Koguklassitööna teevad õppijad läbi pletiostu pilet.ee keskkonnas. Kõigepealt õpetaja demonstreerib, kuidas veebileht töötab. Seejärel annab õpetaja kuupäeva ja suuna, nt Tartu-Haapsalu 15. okt pärastlõunal ja õppijad proovivad pileti broneerida.


52 Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad täidavad ülesande individuaalselt, malli järgi.


53

20. MA EI KORISTANUD EILE TUBA Õpiväljundid: • õppija oskab kasutada lihtmineviku vorme • õppija teab, kuidas minevikusündmusi eitada Soojendusena teevad mängivad õppijad koos õpetajaga “rongimängu” öeldes eilse päeva kohta lauseid lihtminevikus, nt Ma jõin eile veini. Ma käisin eile kinos. Kui vastus on jaa, siis astub õppija paremale ja kui ei, siis vasakule ja väite ütleja läheb kolonni vahelt läbi. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad kirjutavad lihtmineviku eitavad vormid õigesse kohta. Õppijad loevad teksti Triinu päevast (mis on olevikus)ja kirjutavad õiged vastused. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad töötavad paarides ja küsivad ning vastavad malli järgi. Õppijad töötavad paarides ja täidavad töölehe koos paarilisega. Õppijad kirjutavad individuaalselt, mida nad eile ei teinud.


54

21. VAATA, SEAL ON SIIL! Õpiväljundid: • õppija teab mõnda Eestis elavat metslooma, kodulooma, putukat • õppija oskab asju ja olendeid iseloomustada • õppija oskab asju ja olendeid võrrelda kasutades omadussõnade keskvõrret Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad töötavad gruppides ja kirjutavad kõigepealt sõnad õigetesse kohtadesse. Tühjadesse lahtritesse joonistavad õppijad mõne oma kodumaal tavalise looma, mida mängulaual kujutatud ei ole. Õppijad töötavad rühmades, arutavad ja jagavad loomade ja putukate nimed tabelis sobivatesse lahtritesse. Sõnu võib lisaks kategoriseerida eri printsiipidest lähtuvalt: koduloomad, metsloomad, linnud, putukad, loomad. Lauamängu mängitakse paaris. Õppijad liigutavad nuppe mängulaual ja ütlevad iga ruudu kohta lause ning reageerivad öeldule. Õppijad töötavad gruppides ja kirjutavad mõistekaardile sõnu. Õpetaja aitab vajaliku sõnavaraga. Koguklassitööna tuletatakse meelde tuttavaid omadussõnu. Lauamängu mängitakse väikses grupis. Mängulaual on mõned tühjad ruudud ja tühjade mullide sisse võib kirjutada kuulsate inimeste nimesid, rühmakaaslaste nimesid või loomanimetusi. Mängu saab mängida mitmel viisil: • õppijad ütlevad antonüümi, nt kurb → rõõmus • õppijad ütlevad antonüümi ja lisavad ka näitelause, nt odav → kallis Sai on odav, aga tort on kallis. • ruutudel, kus on kuulsuste nimed vm tuleb öelda lause mis seda inimest või looma iseloomustab, nt Madonna on huvitav, julge ja sportlik.


55 Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Lauamängu mängitakse paarides, paari peale on vaja täringut ja kummalegi mängijale kaht mängunuppu. Mõlemad mängijad asetavad ühe mängunupu mängu algusesse ja teise nupu mängu lõppu. Visates täringut, tuleb liikuda mõlema nupuga vastav arv samme ning moodustada lause loomade kohta, kelle kohal nupud peatusid kasutades sõnu, mida silmade arv näitab, näiteks, kui õppija viskab täringuga kolm silma, ütleb ta lause: Sipelgas on nõrgem kui karu, aga sipelgas on targem kui karu. Loomanimede ja omadussõnade kordamiseks võib mängida ka äraarvamismängu, kus õpetaja kinnitab igale osalejale teibiga seljale ühe looma/ linnu/putuka nimetuse või pildi (nii et osaleja ei näe, mis ta saab). Osalejad liiguvad ruumis ringi ja püüavad kas-küsimusi kasutades ära arvata, kes nad on. Küsida tuleb mina-vormis, näiteks: Kas ma olen väike? Kas ma olen lind? Kas ma söön porgandit? Koduse ülesandena vaatavad õppijad mõnda RMK looduskaamera videot ja kirjutavad/joonistavad, keda nad nägid.


56

22. ÜKS PILET, PALUN! KINO, KONTSERT, KOOLITUS Õpiväljundid: • õppija teab mõnda ürituseliiki, nt festival, konverents • õppija tunneb konstruktsiooni Kas sa oled kunagi + nud • õppija oskab osta kinopiletit ja kontserdipiletit

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile.

Töö dialoogiga. Dialoog: Mees: Tere! Üks pilet palun! Naine: Mis kuupäev ja mis kontsert? Mees: 11. mai ja emadepäeva kontsert. Naine: Kas see koht sobib? Mees: Jaa. Naine: Selge! Kas täispilet või sooduspilet? Mees: Sooduspilet. Ma olen üliõpilane. Naine: Teie dokument, palun! Mees: Palun, siin on minu üliõpilaspilet. Naine: Aitäh! Sooduspilet maksab kaheksa eurot. Kas maksate sulas või kaardiga? Mees: Kaardiga. Naine: Pange kaart sisse ja pange PIN-kood, palun! Ja siin on teie pilet. Palun! Mees: Suur tänu! Koos õpetajaga loetakse valjult teksti ning vastatakse tekstijärgsed küsimused. Väiksemates gruppides loetakse kuulutuse teksti ning vastatakse tekstijärgsed küsimused.


57 Õppijad töötavad samades gruppides, valivad ühe kuulutuse teema ning loovad suuremale paberile eelmist teksti mallina kasutades oma kuulutuse. Rollimäng, kus õppijad liiguvad klassis ringi ning ostavad pileti kaaslaste loodud üritusele. Rollimängus kasutatakse peatüki alguses olevat dialoogi. Õppijad töötavad gruppides, loevad piletitel olevat infot ja täidavad ülesande. Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õigesse kohta. Õppijad täidavad kõigepealt töölehe enda kohta, seejärel liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Koduse tööna uurivad õppijad veebilehte ja otsivad endale huvipakkuvaid ülesandeid.


58

23. TÖÖTAN RESTORANIS KOKANA. AMET JA TÖÖKOHT Õpiväljundid: • õppija teab ametinimetusi • õppija oskab öelda, kellena ta töötab, on töötanud ja tahaks töötada

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning täidavad töölehe. Õppijad täidavad individuaalselt mõistekaardi ning räägivad väiksemates gruppides mõistekaardi põhjal, nt minu vend on õpetaja, minu ema on arst. Õppijad kuulavad koos õpetajaga dialoogi ja märgivad õiged vastused. Õiged vastused: õpetaja juuksur arst kloun koristaja politseinik sekretär müüja tehasetööline kondiiter stjuardess näitleja Töö dialoogiga. Dialoog: Mees: Kellena sa praegu töötad? Naine: Juuksurina. Mees: Ja kuidas meeldib?


59 Naine: Väga meeldib! Mees: Ja kellena sa varem oled töötanud? Naine: Ma olen töötanud koristajana ja müüjana ja siis natuke aega tehasetöölisena. Mees: Tõesti? Naine: Jah, aga see töö ei sobinud mulle. Tegelikult tahaksin töötada näitlejana. Ma arvan, et mul on annet! Mees: Kindlasti! Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Pärast tabeli täitmist loevad õppijad eelmise dialoogi ette nii, et kasutavad igas lüngas uusi sõnu tabelist. Ametinimetusi ja lausete moodustamist harjutatakse veel nii, et õppijad kirjutavad individuaalselt kõik ametid, kellena nad on varem töötanud. Õpetaja korjab lehed kokku ja igaüks loeb ühe teksti ette. Grupikaaslased arvavad, kes see on. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad kasutavad tabelis olevaid sõnu, et öelda, kellena nad on töötanud / kellena töötada tahaksid. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile pildi põhjal. Ülesannet võib teha nii, et grupis olevad mehed töötavad kõigepealt pildiga, kus on naised ja vastupidi. Õppijad loevad tekste ja vastavad tekstijärgsetele küsimustele. Õppija kirjutab enda kohta lühikese teksti, kus kirjeldab oma tööd, varasemaid töökohti või unistuste ameteid. Koduse tööna intervjueerivad õppijad mõnd eestikeelset kolleegi või sõpra.


60

24. CURRICULUM VITAE Õpiväljundid: • • • •

õppija oskab öelda, mis aastal ta kooli läks ja kooli lõpetas õppija oskab rääkida oma karjäärist õppija saab aru lihtsast CV-st õppija oskab koostada lihtsat CV-d

Õppijad tuletavad meelde numbrid eesti keeles ja kirjutavad aastaarvud. Seejärel harjutavad õppijad numbreid paarides, kumbki kirjutab lehele viis aastaarvu ja dikteerib need kaaslasele. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad töötavad individuaalselt ning kirjutavad mullide sisse aastaarvud, mis on olnud õppija elus olulised. Seejärel töötavad õppijad gruppides ning kirjutavad individuaalselt märgitud aastaarvud mängulauale kronoloogilises järjekorras. Õppijad ütlevad iga kirjutatud aastaarvu kohta lause, nt aasta 1990 on minu jaoks oluline, sest siis ma sündisin; aasta 2010 on minu jaoks oluline, sest siis ma kolisin Eestisse. Õppijad uurivad koos õpetajaga CV-d ja vastavad tekstijärgsetele küsimustele. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad töötavad individuaalselt ning igaüks koostab oma CV. Õpetaja abistab vajaliku sõnavaraga.

Koduse ülesandena külastavad õppijad veebilehte, valivad neli huvipakkuvat ametit ning täidavad ülesande.


61

25. KLAAS PIIMA JA TÜKK KOOKI Õpiväljundid: • õppija oskab väljendada koguseid nii mõõtühikutes kui ka pakendites, nt kilo, klaas, purk, kott, tükk • õppija oskab moodustada konstruktsiooni purk mett, kilo võid • õppija teab toiduvalmistamise kirjeldamisel vajaminevaid verbe • õppija oskab kasutada käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormi • õppija teab tavalisemaid laua- ja toidunõusid, nt taldrik kauss teelusikas • õppija saab aru lihtsast retseptist • õppija teab, et sõna ära võib eesti keeles näidata lõpetatust ja ka keeldu Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad täidavad ülesande. Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õppijad viskavad täringut ja moodustavad sobivaid fraase. Sõnad, mida on kasutatud, tuleb mängulaual maha tõmmata. Kui täringuga visatud sõnadega fraasi moodustada ei saa, võivad õppijad ise pakkuda sõnu või ootavad mänguvooru, kus täring näitab sõna natuke. Õppijad vaatavad pilti ja kirjutavad sõnad pildil õigesse kohta. Õppijad kuulavad koos õpetajaga dialoogi ja märgivad õiged vastused. Õiged vastused: piim keefir kohv tee sool suhkur jahu


62 kama pott pann tass supilusikas kahvel nuga teelusikas Töö dialoogiga. Dialoog: Naine: Mul on kõht tühi. Mees: Mul on ka kõht tühi. Naine: Vaatame, mis meil külmkapis on! Mees: Siin on liiter keefirit. Naine: Vaatame, mis meil kapis on! Mees: Siin on kohvi ja suhkrut. Ja siin on kamajahu ka. Naine: Suurepärane! Teeme kama! Mees: Kas sa oskad kama teha? Naine: Jaa, iga laps oskab kama teha. Võta tass ja lusikas! Mees: Hästi! Naine: See on supilusikas. Võta teelusikas! Mees: Aa, okei. Naine: Vala keefir siia! Nüüd lisa lusikatäis suhkrut ja lusikatäis kama! Mees: Okei. Naine: Sega nüüd! Maitse! Mees: Päris hea! Maitse! Naine: Kuule, see on väga hea! Õppijad kuulavad dialoogi veel üks kord ja märgivad, kas väited on õiged või valed. Õiged vastused: Triinul on kõht tühi. Paulil on kõht täis. Külmkapis on kaks liitrit keefirit. Kapis on kohvi. Kapis on kama. Paul ja Triinu teevad kama. Paulile maitseb kama. Triinule ei maitse kama.


63 Õppijad loevad dialoogi teksti ning kirjutavad kamaretsepti: kirjutavad vajalike koostisainete kogused ja järjestavad tegevused.

Õppijad kuulavad dialoogi ja märgivad õiged vastused. Õiged vastused: juustuleib tomatiga vorstileib tomatiga juustuleib kurgiga vorstileib kurgiga ketšup pipar sinep sool Töö dialoogiga. Dialoog: Naine: Võileiba tahaks! Mees: Sööks jah võileiba. Juustuleiba tomatiga või vorstileiba kurgiga või… Naine: Vaata uuesti, mis meil külmkapis on! Mees: Meil on leiba ja juustu ja kurki on ka, aga vorst on otsas. Naine: Vorst on alati otsas. Teeme juustuleiba! Lõika palun kurki! Mees: Kas ma koorin kurki või ei koori? Naine: Koori, jah! Ma määrin niikaua võid. Naine: Kuule, kas sa ketšupit sööd? Mees: Ainult lapsed söövad ketšupit. Mina ei ole laps. Naine: Ahsoo? Mulle küll ketšup maitseb. Head isu! Mees: Head isu! Õppijad vastavad tekstijärgsetele küsimustele suuliselt. Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õigesse kohta. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad täidavad ülesande. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle


64 kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Koduse ülesandena vaatavad õppijad veebilehte ning valivad sealt ühe lihtsa retsepti (sõltuvalt aastaajast võib kokku leppida, kas see on mõni küpsetis, salat vm) ja proovivad selle järgi süüa teha.


65

26. MUL ON KÕIK KORRAS! Õpiväljundid: • õppija teab peamiste emotsioonide nimetusi • õppija oskab öelda, kuidas ennast tunneb erinevates olukordades

Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad kirjutavad mõistekaardile positiivseid ja negatiivseid tundeid. Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õppijad liiguvad mängulaual sammhaaval, loevad ette väite ning ütlevad oma reaktsiooni. Lauamängu võib mängida ka nii, et reaktsiooni mäitavad õppijad pantomiimiga ning teised õppijad ütlevad, mis reaktsioon see on. Koduse ülesandena kirjutavad õppijad emotikonide alla emotsiooni.


66

27. MIS SUL VIGA ON? Õpiväljundid: • õppija oskab kirjeldada oma enesetunnet ja tervislikku seisundit üldsõnaliselt • õppija teab kehaosade nimetusi • õppija oskab kasutada käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde vormi • õppija saab aru, kas öeldu on käsk või keeld Õpetaja õpetab TPR-meetodiga selgeks kehaosade nimetused, näitab ette ja õppijad teevad kaasa st näitavad oma kehal, mis neil valutab. Õppijad töötavad paarides või kolmikutes. Õppijad liiguvad mängulaual vastavalt silmade arvule ja joonistavad vastava kehaosa, arvestades, et kokku tuleb keha, mis võib olla inimene/koletis/robot ja tema keha joonistamist tuleb alustada näiteks põlvest või sõrmedest – sõltuvalt sellest, mis ruudul õppija pärast täringu viskamist peatub. Õppija liiguvad mängulaual mitu ringi ja tõenäoliselt satuvad ühe kehaosa ruudule mitu korda, siis võib joonistada seda kehaosa mitu korda (nt nii võib tekkida tegelane, kellel on 3 pead ja viis kätt) või loobuda selle kehaosa teistkordsest joonistamisest. Õppija märgib tabelis kehaosad, mis on juba joonistatud, ning näeb sealt, mis kehaosa veel puudu on. Õppijad töötavad rühmades ja vastavad küsimustele. Õppijad kirjutavad sõnad õigetesse kohtadesse. Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse harjutus lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Lauamängu mängitakse väikses grupis. Õppijad töötavad paarides ja liiguvad mängulaual täringut visates. Kui õppija sattub ringile kodu, apteek, arst, ema, kiirabi, saab ta uuesti visata ja edasi liikuda. Kui õppija satub ruudule, kus on pilt, peab ta pilti tõlgendades ütlema, mis tal viga on. Paariline annab nõu ja saadud nõuande järgi liigub õppija vastavale ruudule (kodu, apteek jne).


67 Koduse ülesandena külastavad õppijad apteeki ning kirjutavad apteegikeskkonnast üles viis tuttavat sõna. Õpetaja võib õppijaid juhendada vaatama riiulitel olevaid suuri pealkirju.


68

28. MILLE ÜLE TE KAEBATE? Õpiväljundid: • õppija oskab arstile oma tervislikku seisundit üldsõnaliselt kirjeldada • õppija oskab kasutada käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde vormi • õppija saab aru, kas öeldu on käsk või keeld Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi pildi järgi ning vastavad neile. Õppijad täidavad ülesande ja kirjutavad õiged vastused. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse verbi paradigma lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad kuulavad dialoogi ja märgivad õiged vastused. Õiged vastused: köha kael nohu palavik allergia suu süda kurk kõrv pea viirus põletik Töö dialoogiga Dialoog: Arst, naine: Tere! Mille üle te kaebate? Patsient, mees: Mul on köha ja nohu. Arst: Ahah. Kas teil on palavik ka? Patsient: Jah. 37 kraadi, täpsemalt 37,1.


69 Arst: Oi-oi! Ja millal te haigeks jäite? Patsient: Vist üleeile. Ei, tegelikult juba kolm päeva tagasi. Vist. Arst: Selge! Tehke suu lahti! Kurk on punane. Kas kurk valutab ka? Patsient: Valutab. Ja kõrv valutab. Ja pea valutab. Arst: Vaatame. Siin on väike põletik. Patsient: Mis nüüd saab? Arst: Teeme analüüsid. Ja ma kirjutan teile ravimi. Patsient: Aitäh! Õppijad kirjutavad laused õigesse kohta. Õppijad töötavad paarides, valivad esimese ülesande piltide hulgast ühe ning dialoogi mudelina kasutades esitavad dialoogi veel paar korda. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Käskivat kõneviisi harjutatakse pantomiimiga, õpetaja loob kolmesed rühmad, üks ütleb käske ja teised näitavad pantomiimiga. Õppijad töötavad kolmestes rühmades ja mängivad eelmise peatüki lauamängu. Lauamäng annab diagnoosi ja tabeli põhjal moodustatakse küsimus. Kaks ülejäänud grupiliiget ütlevad tabeli põhjal keelu ja käsu. Koduse ülesandena kirjutavad õppijad nohu ravimise koduseid võtteid käskivas kõneviisis.


70

29. KUI MA OLEKS … Õpiväljundid: • õppija oskab moodustada tingivat kõneviisi tavalisematest tegusõnadest • õppija saab aru tingimuslikest lausetest (Kui mul oleks…) • õppija oskab rääkida oma unistustest Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Ülesandes joonistavad õppijad väikeseid pilte. Õpetaja ütleb, mida joonistada ja iga ruudu täitmiseks on aega 1 minut. Pildid tuleb joonistada järgmistel teemadel: • • • •

kellena või kus töötaks? kus elaks? sul on 100 eurot, mida ostaks? kuhu reisiks?

Kui pildid on valmis, liiguvad õppijad klassis ringi ja räägivad paarilisega oma piltide abil. Kui mõlemad paarilised on rääkinud, vahetatakse vihikud ja järgmise paarilisega räägitakse juba uute piltide põhjal. Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad täidavad töölehe kõigepealt enda kohta. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad teevad küsitluslehe põhjal kokkuvõtte, nt Mina tahaks praegu jäätist süüa, aga Pablo tahaks praegu pitsat süüa ja Lisa tahaks šokolaadi süüa. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Lauamängu võib mängida ka väikses grupis. Koduse ülesandena küsitlevad õppijad eestikeelset kolleegi või sõpra ning joonistavad väljendist pildi.


71

30. MIDA TEHAKSE TALVEL? MIDA TEHAKSE SUVEL? Õpiväljundid: • õppija saab aru umbisikulise tegumoe oleviku vormidest • õppija kasutab umbisikulise tegumoe oleviku vorme mõne ürituse või koha tegevuste kirjeldamisel Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde. Õppijad loevad teksti ja arutlevad koos õpetajaga järgmiste küsimuste üle suuliselt: • • • • •

Kes räägib? Kas ta on abielus? Kas tal on lapsi? Kui vana ta on? Kus ta elab?

Õppijad loevad tekste veel kord ja täidavad tabeli õigete vastustega. Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde. Õppijad loevad teksti ja arutlevad koos õpetajaga järgmiste küsimuste üle suuliselt: • • • • •

Kes räägib? Kas ta on abielus? Kas tal on lapsi? Kui vana ta on? Kus ta elab?

Õppijad loevad tekste veel kord ja täidavad tabeli õigete vastustega. Õppijad vaatavad pilte ja kirjutavad sõnad õige pildi juurde. Õppijad loevad teksti ja tõmbavad kõikidele tegusõnadele joone alla.


72 Õpetaja tutvustab grammatikat, esmalt vormi moodustust ning siis selle kasutust. Koos täidetakse grammatikatabel lõpuni: esimese tulba sõnad tuleb kirjutada uuesti ümber teise tulpa. Õpetaja kontrollib, et õppijad saaksid aru. Õppijad töötavad individuaalselt ja joonistavad iga pildiraami sisse u 3 väikest pilti vastavalt küsimusele. Õppijad liiguvad klassis ringi ja jutustavad paarilisele oma piltidest. Kui mõlemad paarilised on rääkinud vahetatakse vihikud ja uue paarilisega räägitakse juba uue pildi põhjal. Õppijad täidavad ülesande individuaalselt. Õpetaja korjab vihikud kokku ja jagab uuesti laiali, nii et igaüks saab võõra vihiku. Õppijad loevad tekstid ette ja arvavad, mis riigist on jutt. Koduse ülesandena intervjueerivad õppijad eestikeelset kolleegi või sõpra. Õppijaid võib julgustada ka metsa/sauna minema.


73

KORDAMINE Õpiväljundid: • õppija kordab A2-läbitud teemasid • õppija valmistub kursuse lõpu suuliseks ja kirjalikuks eksamiks

Kordamise plokis töötatakse kõigepealt passidega. Koguklassitööna tehakse ajurünnak, mis küsimusi saab passi kohta küsida. Igal õppijal on pass. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile passi põhjal. Õppijad töötavad passidega ja teevad üksteisele komplimente. Õppijad liiguvad klassis ringi ja küsivad üksteiselt küsimusi ning vastavad neile. Ülesannet võib läbi viia ka lauamänguna. Õppijad kirjutavad pildile kehaosade nimetused. Õppijad töötavad paarides. Õpetaja loosib igale paarile situatsiooni (sõber kutsub külla, müüja ja klient, müüja ja klient riidepoes, arst ja patsient) ning pildi (iga paar saab ainult ühe pildi) Õppijad loovad dialoogi vastavalt etteantud situatsioonile ja piltidile. Õppijad loevad teksti ja vastavad küsimustele (retsept). Õppijad loevad teksti ja vastavad küsimustele (korterikuulutus). Õppijad loevad teksti ja vastavad küsimustele (ilmateade). Õppijad kirjutavad pikema teksti pildil oleva elutoa kohta. Tühja lauamängualust saab kasutada mängude loomiseks, millega harjutatakse õppegrupi unikaalset infot (nt päritoluriigid, ametid, keeled, mida grupiliikmed räägivad vm).


74 Tööraamatu lõpus on järgmised grammatikatabelid: • nimisõna käänete tabel • ainsuse ja mitmuse käänete seoste tabel • tegusõna pööramine olevikus • tegusõna pööramine lihtminevikus (-i-tunnus ja -si-tunnus) • tegusõna pööramine täisminevikus • tegusõna vormid käskivas kõneviisis • umbisikuline tegumood • ma-infinitiiv ja da-infinitiiv koos sõnadega pean, hakkan, meeldib, oskan, mul on vaja, võin • mas ja mine-vorm • omadussõna võrdlusastmed, kõige-ülivõrre

Raamatu lõpus ära toodud järgmised viited • • • • •

sõnaraamatud iseõppimiseks sobivad veebilehed asutuste veebilehed, kes pakuvad keelekursusi eesti keele tasemeeksamite info tagasimaksesüsteemi info




Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.