Käsmu Meremuuseumi toimetised nr 5 by Tiit Lepik

KASMU MEREMAUSEUM

Toimetised ,, 5

KAsrt .t

M.t.tnrr.ts"urn tiinaL toetuse

eest

E."ti KJto.r'if""Ji E.su R"L'.-.rslJto.r"i F".rJi Eesti KJtuurtapitali

Kesmu M"t..rr,lrrseuin tanat Eesti KultuurLapitali toetuse eest.

qRq

Eâ&#x201A;Źsti Kultuurkapital

SuurKarja 23 EE 0001 Tallinn

Tel. (37 22\ 446

faks (37 22) 446 983

Esikaanel: Romulus Tiituse illustratsioonid Emi Krusteni raamatule "Vana vdrukael". Tallinn, 1966.

the

front corel. the illustrations Tallinn, 1966.

by Romulus Tiitus to "Old Villain ' by Erni Krusten.

-s. -. \N.^ 'o o ito

Sisukord Saateks Kasmus(. Dellinsshauseniresr ia ouriesoordist. A. Juske Kiismu kuulsateit suvitajaresr',4i Jriste Natuke Juhan SUlistesl ja Ka'musr. "/r*e \atuke ka K A. Hindreyst. ,{ Jrsle Siistamatkaia Kasmus. -/zr*e Lilli Promeaist, Kaismust ja algajast reporte:1],st. A. Juske M6ned lehektllied Ralf P'arve rdamatuist "Aastate astmeilt" lilo Yinter. A.?uh,er Theodor Mafr.. A. Pdrgi Peatanav. A. Yandpa Klaver merekaldal. D. Normet Mees piib:uga. D. Nornet Sadulkivi otsas, ilma uuita... D. Nolaet Elav ajalugu. D. Norm.l Kesmu Parnass. D. ly'oftr?r Kiilaskaik kunstnik Siima Skopi - iuurde. ,4. -/lske Malukillud Kasmust. -(a.r/. Kiismu. ,S. tr/sevlot Kasmu - MAealuse. Z 7ar?r7 Knsitluslehti sir',timas. D. Normet Kbsmu kunstisuved. M ,4gaba.r Voldemar Miller Yidevrkud Pihlakalt. H. Videvik Kasmu Loomemaja saamis- ja olemisloost. ,41. ,$r*e/ Kogumiku koostdjad

2 3

6 11

l9 25

4l 43

49 50 55 5',|

1o '71

72 '74 '7'7

Fotode jajooniste allkirjad on eestija inglise keeles. Proceedings Kiismu Maritime Museurn. Estonianlansuase anicles. Legends to f'rgur-e are in Estonian and English.

Contents Preface Kasmu, the lamily Dellinqshausen and sailins spons ,4. Jirsle fhe renowned h6liday-m;kers ofKasml. A:Jiske Some words about Juhan Siitiste and Kasmv A. Juske Some words about K.4. Hindrey. A. Juske A canoer in Kasmu. l/s*e Lilli Promet, Kiismu and a norice reponer.,4. Jrrsle Some pages from The Siairs oflhe Years by RalfParve Ulo YintEr A. Prlver Theodor Matt. A. P.lrgi The fiatn street. A. Vdu.tpa A piano on the beach. D. Nonnet The man with a pipe. D. 1y'orme1 On top ofthe Sadille Stone, without a pocket watch. D. Nornet Living history D. ly'.r?zel The Parnassus ofKiismu. D. Nornet A visit to Siima Skop,the aftist. A. Jltske Fragments ofreminiscencer Kasmu. E, f4.tt Kasmu tr/,tellov KAsmu - Maealuse Z fdmm Browsing the questionnaies D. Norntet Summers of aft jn Kasmu. M. Agabu! Voldemar Miller The farnily Videvik from Pihlaka homestead. H. Videtik The past ind present history ofthe Writers'House

2 3

6 11

t9 25

26 32 35

4'7

49 55

inKLsmr M.'Sir*el The compilers ofthe booklet

'70

'12 '74 '7'7

Kiismu Meremuuseum

TOIMETISED

"".5

Krismu savitajad ltibi aegade, Artiklid, miile st us e d, interuj uud

Toimetaja Aame Vaik

Koostajad Anto Juske

Kzismu,2000

jo Dagmar Normet

SootnLs Mal"st".LilJ malestustillu Luu.,J 1oorn" mosaiitportreeJ ,r"nJ"st.

t"" Ka"-lo lati

aegale suvitanuJ. MeiJ ei LeiJuta .,'6i.n"1itnJ tlk-il.rJ selles mosaiigis. O1.-" o,''u taag" llJlut" iaanuJ, tuiJ see tealrnine pigem ergutal, L; t,,t,u"tut meiJ. T..me aga, et ta t6ig. Lr.'itu,'u-oJ s,tJi".J -el""t,r"uJ ,rratt,,..,.oJ tiiresti un rst,rseliiva. Ver..iLu" -o"uiit-aa1 suvitajatest peaLs Lauem ,'ost,, piJama. Kiismu suvitaial o.' o". K;i"-o.rlr,ust ia meie .roates ta osa Eesu tJtuuripilJist. S.ll.st laLtuJ.s o1".r'"gi LaiL senileitu LotLu p6iminuJ. ToirnetiseJ ilmuval Eesti Raamatu Aasta p"LJ, Lu Kiismus peetatse tiJoton ,.re.rt"i "Ki.janiluJ Kasmus ja Kiismu raamatutes".

Kiismu, 2000. a. Anto J"rLe

KASMUST, DELLINGSHAUSENITEST JA PURJESPORDIST Anto Juske Dellingshausenid olid asunud Eesti aladele juba 15. sajandil ja 19. sajandi ldpul kuulusid neile Aaspere (Kattentack), Vatku (Wattktill), Loobu (Loop) ja mitmed teised m6jsad. Fr A. von Dellingshausen (1769-1839) ostis 1796. aastal Aaspere rnoisa koos Kaismuga ja valdas seda 43 aastat, ilma et oleks jalgagi Kasmu saanud. Kui m6isa peremeheks sai tema poeg Nikolai, kolis viimane 1840. aastal Aasperesse ja hakkas oma valdusi tundma 6ppjma Niiinud Kasmut, kaskis ta otsekohe Loobu puust moisahoone tiiva lammutadaja Kasmu l1eellle otsa suvemajaks vedada Ja nii suvitasid Aaspere saksad iga suvi m6ne n.idala Kiis,nus 1888. aastal asutasid pohiliselt Eestimaa ranniku aarsete m6isate omanikud Eestimaa Jahtklubi (hilisema nimetusega Eestimaa Merejahtklubi). 28 asutaja mehe hulgas olid ka NikoLai Fr. v. Dellingshausen (1 861- I 926) ja tema vend Eduard J.A. v. Dellingshausen ( I 863- I 93 9). Jairgnevalt m6ned katkendid Eduard v. Dellingshauseni malestusraamatust (Eduard von Dellingshausen. Kodumaa teenjstuses. Tallinn, 1994). "1879. aast!:t kewdel pddrdusid nleie rancnad p.irasl l'ltnas veedehtd t(rlve ?qljlt peremqs ten,islikus seis korras lagdsi ning me sAitsine kohe *rve algul Kasnlu. Sellel &Nel tolitisi e juba iiksiLtda, ilnla el ntd i madrus alek^s neiega kocrsa\ alnud, lahest t).ilja puietadd, i segi k1ili l.Jist nst 30 Int kaugusel asut'a.tse l/(linupea kn.tt'orli. tr/atitlupeal wetsid tihti sut,e mibned nleiega tu||a|ad nl6is ikupetekon ad. Eestinidale oli iseloomulik, el elule suitevillades esil.tli .idmlisell tctgdsihaidlikke n61tdh1isi. Kogu ehllaad runnas oli lihlne, n.luditi ilusat loodust.jd ei aettd loga mltga\\tst egq htksltst - see oli elutet'Ne t.tgqsipabrdunine lihlsale ko lnele .juude. Seda riA sdntad olid rtoorte ette\jAtutised netsds, ratl ql, erel qerutddes vAi ptjetades jct dhfuti hn!$ddlis, lihtsds tahuhtuta palkidest haottes, millel olid tapetseerinatd seinddjLl karc vaini ctl.r pdrund ja hts sdi ainllll siis tdntsidd, kui pdranddle rqputati eelnerdlt pz bristahd stedrii,i. Kojltsdid ks kasutdsine rennog,ll) aia loaj.tngreelsel indsl soodsat btiisi, is plthlts sttvcl etnmdsti \1ee jd mda lemperdluari ef iler se tdthr ranndlt merele. Vaheldliilisi roalides .ia lagades j'lrdsine K.ismlr alles honmihl, kui eie perekond kogunes juba merepoolsele |erut1dale kah|i .iooma. Mitlr wnd oli klglik jdhimees, mi a saatsiti tedaneil kaikudel hatva, kun4t eil oli cti ult iiks litltlukoer, siis osl!hrsin nd ehmlldsli kdotaidks paoleks. Ma tegin ona kahjud sel konlbel tas.!, et saatsin ddesid rctsas1itudel." (lk. 3A). Piki kollast latlges gtaniitriitdrahftudega iile kiih,atud liirariba. Need uindruhnttl riid .siia liikut td jtiti.ial Soomest, mitned neist olid mcirkimisvti.irselt slturcd. Nii lebasid 200 neetri ka gu.tel neie rillast, Roosisaafele 1jitu.r rifi alguses k.tks rAimsa' unlbes 5 nleet kdt gust pat*L!, iille.tt ilks oli iilalt Xiiesli lane, nii et sitlna rAis bes20t1l .\lnrustk pi nulL nahtuda 2A-)5 inimest. Kd neres paistis paljtr hve veesl \'ailja, mdned neisl ei tlaht ud pedlispin .rni ni g kxjulasid enda.tt seetitlu s ltrl ohlu p rjespot aslele. Meie rainas|iibimise djokt t.ihistqli ad kiritde, kivide kAndle at*trddhtd lipztkestegq - see oli lAblts tadlepill. Loade poal dsub Mro\alahe sntdnlcs pbti leva luletortrigd Mohni saar. Kirdes sltlges KAsntu lahe naaberndisale Sagadile htdut' Lobineen. Pdhja ing loode stunas oli hotisont vfi.t ja seet1ttu avanes kauni.s yattde voagdcsse 'htuti ktojuvale ptiikesele. See, kes pole lo.ongi el.tmtd mere l6unaranxikul fii pole kunagi kdasa teinld ytbiide hterei eisi, ei surdd iictlgi ette h!jutadq seda ih ja valgusefeklide nitmekesisltst, nrido paktb ,r:tdk:ijdle paiikesetAt ja -loojang tuerehorisondil. See oli koht, hlilleg.t olt seotud mittu kAige kaunintad noorpdlvendlestusedja hts mtoetu eht kq ni, itlinese il st.tklispiiiiete.tt rikkum.llct ihgse loodt6e iipes aNaldqs pideval ndju tloore hinge arenemisele (lk. 23)."

E l""rJ ro" Dnlh

ns"h"u*",;liapil"*"".

EJ"o,J ,o" D"ll;"s"L'ausen as a stulent.

''Kog1t tt'ie niltnli joaknrl tehhtd lohutltt l6dd ei suuda na iiksik.rsj.tlihth kdsitleda: 1905. aasta ntdqp.ie\nle e.\ilLlhtLl aruanne si.teldcls iile lA0 lehehilje ja kirjeldas riiiilelkanfiq esinduse ntitnekiilgset tege\r!st, nlis piiiidis t cthuldada k6iki kuberncrngu wrjddrtsi, kltsj loes peeti pidevah silnldskt iod?iievds t t ilteeljitdtt d sei,t1! sle eest hoo lilsent isl. Ilesli tua rannaldevatduse hui,ides, t11is oli run4s elLn'dte ldlupaegadc pcdmitrc elahrsallikos, pldneeris "Sadanole .ia rdn dlderanduse peavtlilslts" ka l)asdddtiiclle clrvu suurendamise ja olemd.talerdle pco,ema tiljdehitanise. Selle ralitn6e jthatajaks nti.ir.thtd . ntriitsl Aleksclndet Mihhailovits, kei.sri 6eneei), sditis isiklikl!ll kogu ftnniku llibi. Ma tenixLri ted.! Ecslimda piilil .jd :taalsin teda lemd kolmeptievasel sdidul, el niiiLld.t tqllc kohti, klthtt ljabikli ehitclda sddanaid jo ellinguid. Selle sdidtr tulentuseua vb6ut nta kitjtt ponna kahe sadontasillaja ellingrle ehitqnise SlrltBadaliasse ning Loksole. Sutrviirst oli tlii lahkcj.t saalis ulind t istlej.ll "Azia". mis ali sellcks plthltks tema kaililth6se attud, hftii Kdsnnni, kus ntd n.iilasi ldlle nteic nrerekooli. Pain.tlldlln 1'eetis td neie villas miu perekonna keskel. Koht nrceldis talle nii ytiga, ct la olsllsl.t., ctllcs 6hlrl cd.tsi sdild (lk. 76)." EIades rannikul, kiindusid Dellingshausenid ka purjetamisse. 1887. aastal oli Kiisllrusjuba 56 veesdidukit, nendest kolm kuunarit3), t2jaalar), seitse kaljast ning

ilma tekita lala-ja muud purjepaati. Nikolai v Dellingshausen kuulus ka Eestimaa Merejahtklubi Regati komisjoni (1891-1901) ja Tehnilisse komiteesse (1893-1903). Aktiivse tege\'use eest klubis valitiNikolai v Dellingshausen 1919. aastal Eestimaa Merejahtklubi auliikrneks. 1913. aasta andmetel k'uulus Nikolai v. Dellingshausenile nn. kaetud tekigajaht "Margarita . See oli I 8 94 aastal ehitatud kiiluga tammest kutter' . Ja ht olr I 0 m pikk ja kaalu s I I ronni. "Margarita" kuulus klubisse 1898. aastast alates. 1913. aasta andmetel kuulus Nikolai v. Dellingshausenile nn lahtise tekiga kahemastiline kiiljaht "Stunnvogel". Jaht olj 6,6 m pikk ja kuulus klubisse alates 1890. aastast. Jahi kodusadamaks miirgiti

Kasmu. 1911. aasta andmetel kuulus Nikolai v. Dellingshausenile kaetud tekiga luup{r.ltipi"r kiiljaht "vega". Jaht ehitati 1906. aastal Loksal, pikkus l0 m, laius 2,4 m. 1913 aasta andmetel kuulus E v. Dellingshausenile uhemastiiine Iahtise tekiga kiiljaht 'Atlantic" Pikkus 4.8 m. Kuulus klubisse alates 1890 aastast KodLisadam Kasmu. E. v. Dellingshausenile kuulus ka svertpaat "Fandanga I" Pikkus 8,9 m, laius 2,4 m ja ehitatud Tallinnas O. Eggersi tookojas. Kodusadam Tallinn. 191 1. aasta andmetel miirgiti kodusadamana Kasmu ka dr. Ernst Braschi kiiljahile "Deneb" (luup),

dr. Franz Leihbergi kiiljahile "Gudrun" (luup), dr. HoiTiranni kiiljahile "Allegro" (kutter) ja F.Wieckmanni kiiljahile "Tacheia" (ketS)7) On huvitav miirkida, et 1910. aastal O. Eggersitdokojas ehitatud "Gudrun" oli ka 1937. aastal veel klubi nimekirjas. 15. juulil 1895. a. toimus Kasmus N. v. Dellingshauseni korraldamisel purjekate Rahvaregatt, millest esitame tolleaegses ajalehes "Valgus" (29.08 1895. a.) toodud teate.

Kaspel'wiigis oli 16. Jltulil putjupaadi wdidltsa)idu kotltitlisjani liikne N. batott \r 6 i d u s A i I n i n e, millest 21 Dellirtg.shttuseni juhctlusel rqh\|a p rjupaatidegd jdltsse jrigahtd jct pidtuad 5 plrA paLlli osa warsi\'.1d. Paadid oliwad kahesse kalamehe merepenikaonldt airat s1ilnld. EsinesesjdustrAitis esimese hinna, I5 rubla, K1ndast pairit A dres Atlgelsloki pltrjlpa4t; leisc aunhit1tl.t, l0 lubla, sai ,lakob Noari padt Kolgast; kolntonda auuhinna, 5 tbl., sai Whuldst lnit Juhan Seeblonti paal. .Lsime e putjltpad jAudis I holtii 5 nin. 50 sekundigct, teile I lunr1i 9 tuin. 39 .tektndig.t ning kolntas paat I tuntii 12 nit1. 13 sekllndiga eeen.irgile. IeisesjAuswditis esturcse auuhinna, l5 rubla,.lakob Kaskni pdet Haasperest, nTis l hnni 8 mit. I0 sekundiga paigdle.j1ndis; tei:ie &tllhi na, I0 r|hla, sai Jtlhan Ei hohn, kelle pa.rl I twnli I7 ttritl. 28 seknldiga ncitgile j1udis: kolmanda auuhitlna ontandas Haasperest p.ilil Joseph Kristetrbrutn, kes oma purlupaadiga I tuuni 17 min. 50 sehndiga eesm.irgile purjulcts. ll'idusdidttst wartis ranndlcthvas 6ige elcrtralt osa, nis ndilab, el tahtr.thwas ikka rohkent tcihelpdltenist onld sAiduriislade t.jie ddnlise peale hakkab panema.

Mrunoalt

Kommentaaricl

Siinkohal riiagib Eduard oma vennast Nikolai Friedrichist (1861-1926) Tsaar Nikolai II 6e suurvlirstjnna Ksenia abikaasale suurvrirst Aleksander Mihhailovitlile anti 1902. a. kontradmirali auasteja ta maiirati kaubalaevastiku IJtinistriks. 3) Kuunar - kahe- vdi enamamastiline harilikult kahvelpurjedega purjekas. Kahemastilisi kahvelkuunareid nimetati Eestis ka kaljasteks. 4) Jaal - kahemastilisi aluseid nimetati rahvaparaseLt j aalad eks. rlhemastilisi jahtideks. 5) Kutter - iihemastiline purjekas, millel on suurpuri v6i kahvelpuri ning vrihemalt kaks eespurje 6) Luup - tlhe suurpurjeja eespurjegajaht. 7) Keti - kahemastilisel ketiii on ahtriosas asuv mast lilhcm esimesest mastist

KASMU KUULSATEST SUVITAJATEST Anto Juske K?ismu iiks kuulsaimaid suvjtajaid labi aegade on kindlasti Tartu

Ulikooli professor botaanik Edmund August Friedrich Russow (1841-1897). E Russow olika TU botaanikaaii direktor ia Loodusuuriiate Sehsi esimees E. Russowi teaduslik huvi Kasmu vastu sai alguse 1884. aastal. Enne seda oli ta iihe suve uurinud Toila ning Ontika rimbrust. Selle ja kahe jargmise Kaismus veedetud suve uurimistulemusi tutvustas teadlane oma ettekandes Loodusuurijate Seltsis 18 septembrii 1886

Ed-,"d 1" Eamuna tddlaua taqa. Enn" tlussorD Russo:a toolaua tacla. 1893. Jd9o. la Emma

O,isi,""l o,isi,"J Ai"L."J;;u;". Iinp* tLp* Ta,n fa,t" Ol;L*l; R".-"t,I.s," (\UER). """1 E*t; A1"L."J;;t;". """b E,l-',,,1 Enna Rus:aa "' r1,,.;,,1*1,. tBqJ. TL. ar;,,;F"l is lo..or"J ;, rl," Est.,;., Hi:toi."J h t..,lL,t;4n ;n th" T",au unit,lsitl L;brar,t A..hit.". ",,1 t L) 0

Ta avaldas pdhjapanevaid t6id turbasammalde eh;tuseja srtstemaatika kohta. 1872 ilmus E. Russowi tahtsaim tod turbasarnmalde morfoloogiaja histoloogia kohta, mille pete6uri Teaduste Akadeemia

tunnistas Baeri preemia vriiiriliseks Prolessor Russow

oli mitte ainult

vdimekas teadlane ja

suurepaJane pedagoog, vaid ka asjaarmastaja maalikunstnik ning muusikaharrastaja. Ta oli elu i6puni

Tanu Kammen'nuusika Seltsi president ning k6igi poolt armastatud siidamlik ji abivalmis inimine. Elu viimastel aastatel vahetas ta ntaalikunsti fotograafia vastu. Tema p6hlliselt loodusvaateist koosnevat fotokogu tuntija hinnati terves Baltikumis. E. Russowit on nimetatud ka teadusliku fotograafia rajajaks Eestis. Onneks toodi 1966 aastal E. Russowi stereofotode kocu Tartu Ulikooli raamatukogusse. (Tond 66, 1011 rilesv6tet). Tanu E Russowi fotodele on meil hindarnatu itlevaade omaaja Kasmustja selle timbrusest J?i?ib ainult loota. et tanapaeva rikaste KAsmu puhkajate toetusel 6nnestub triikkida E. Russowi fotoalbum E. Russowi vahendusel sai laiem avalikkus teada ka Kiismu Iooduslikest vaatamisvaiirtustest. Nii andis ta naiteks paljudele randrahnudele nirned E. Russowi antud saksakeelsetel nimedel ei olnud aga rahvasuus levinud nimedega midagi iihist.

Ka"-u. P"lsl;uL" citircs. Nainc pacrauarjusa ja Ru.1"o*irn 7o"r Poiss. 14. i';"il 19Q5.;. (TUER) kisnu. at "" Palo;laul" Baq. A lal4 u;rL a R"'*, p.,","1 B,y.- ).s

",J [UL)"" 14.C0. rcqj.

"fi|,, h-;1,

Ka,-, kLJ. Suritajal pu,jclacLa S"l.,' p.,J"l. 16. iuunil 1805... (TUER) Ka"-, Bau. H.l;1",--"L",' '" L"o,l .[ tl""

""ili"s-"hi

"sJ-":

to.o6. 1sq5.

tuL)

Kd"-". hL.L K,i"t""Lruni

lapsel Lemeti L;,; L"l""l ,""""1 L"'r;'L rcLruJ nnlrict,e ,"Ln"l"t"I Lon oso. (|UER)

Ka"-u.

l'l'" ,l"lJ'", J I"L.L x,;"wL*,

*;l'

tl,n near tle Lemeti Sto"L,' toqntl,'."1, 1"n,n,"",1 r1.," ,.' t . 1",. )on u 4'art I.)

hcismu. Lmma

.L<ussoLr k.lhc koctdgd.

Kasnu. Ln.na ll"ssot u;th

(lU E Rt tL.o dols.

OUL)

E. Russow peatus Krismus Assa talus Kristenbtunide juures.

Kokkuvdttes v6ib delda, et K.ismu oli E. Russowile nii suvituskohaks kui ka looduslikuks laboratooliumiks. 7

Kasnu. \'a;nc L;ta*;qn in

-u" "'onJol;;,;. -a""*-"1.

sa xtusitseerimas Lixi[ ; "i"l* (TUERJ

quilar anJ a man Ka"*". A l"Ju " ,ith o -ondolinn ";tl', -"Lini music, sittina on

a stonc dt the eds! ol the Jorcst. (1 UL)

Teine kuulus Kiismu suvitaja oli sajandivahetusel botanofiil, Tallinna raeapteegj omanjk apteeker Rudolph Carl Georg Lehbert (l858-1928), kes alustas taimede herbariseerimist 1876 aastal. Tema herbaarium kujunes Baltikumi taimede esinduslikr.rmaks koguks, sisaldades rohkem kui 11000 herbaarlehte

, l

.1 r 1l | thc famrl! Lcnocrt.

Rah''usvahelise tuntLrse tii talle perekond kastikv (Cal.mdgrastis) sristemaatika alased uurirnised. R. Lehbert kirjeldab nhes oma t66s (wierlandischer Strand Kasperwiek und Umgebung, 1914) K?ismu poolsaare riindrahne. Nimetatud artiklis esitatakse ka Kasmu seitsme suure randrahnu m66tmed. Artiklile on lisatud fotod K2lsmu kividest.

R. Lehbert tegi ka Tallinnajoogivee blanktonist tuhandeid nn. rnikroskoobi-fotosid. Nimetatud t6o eest saj ta 1902. aastalRiia naitusel esimese auhinnaja 1903. aasialMoskva naitusel hiidroloogilise valjapaneku eest hdbemedali. Ta kirjutas ka teaduslikke artikieid ja raamatuid. Ma arvan, et "fotopisiku" sai ta E. Russowilt. Muuseas, E Russowi naine oli G. Lehbeni sugulane Eestis srindinud, Tartu Ulikoolis 6ppinud Peterburi Teaduste Aladeemia liige maailmanimega geoloog professor Gregor Helmersen (1803-1885) vaariks muidugi omaette peatrikki. Kahjuks ja:ib see kirjutanataja piirdume m6ne meenutuskilluga G. Helmerseni saatsid tena Eesti retkedel sageli loodusehuvilised mdisnikud Nii oli ka Pdhia-Eestis G. Helmerseni matkakaaslaseks Palmse m6isaomanik A. v. Pahlen (1820-1895). A. v. Pahleni kaest sai G. Helmersen ka andmeid PdhjaEesti suude randrahnude kohta. On huvitav m:irkida, et A. v. Pahlenil oli lndisas hoolikalt etiketitud kivististe kogu. Mul on pdhjust arvata. et G. Helmersen kiilastas Kesmut, kuid vaevalt ta Kaismus suvitas. Kindlasti kais Kasmus ka Peterburi Teaduste Akadeemia 1iige, baltisaksa paritoluga geoioogja botaanik Friedrich Carl Schmidt r1832-1908). Kesmus suvitasja maalis Kiismu kive maalikunstnik Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz (1821-1902),

graafiku ja maalikunstniku August Matthias Hageni (1794-1878) ttitar Hagen-Schwarz oli viljakamaid 19. sajandi Il poole Eesti kunstnikke. 1858 anti J.w Hagen-Schwarzile Peterburi Kunstide Akadeemiku akadeemiku tiitel (portreemaali alal). Ma arvan, et ka August Matthias Hagen viibis Kasmus

| J ul ;" H ng" n. S, 1", ",? i | "Kasnu ja

82J

-I

A)t

a u

lopo, Ircc (T U E P,r

rand (lS3O,. lcna dl;naal Tl,, *ll p.;t,";t J,li, H de-,.S,l, uan.r 1624-1o02) IUD and h", oil paintins'Kasnu Bcach (188o).

Kirjandus - Album der Landleute derNeobaltia 1879-1904. Jurjew @orpat) 1904. S.67. - Eilart, J. Laulikud, laevameistrid, meremehed... Eesti Loodus, 1972,lk. 6'15-681. - Kukk, T. Eesti taimestik. Tallinn-Tartu, 1999,lk. 18,36'1,412. - Kasper, Hilja. Edmund Russow - teadusliku fotograafia rajajaid Eestis. Eesti Loodus, nr. 11, 1969, tk.6'74-676. - Lehbert, R. Wierliindischer Strand, Kasperwiek und Umgebung. Beitrage zur Baltischen Naturdenkmalpflege. Abteilung I. Erratische Blocke in Estland. Reval, 1914. - Linkrus, E. E. Russovja Kasmu. Eesti Loodus, nr. 11, 1969, lk. 701-705. - Linkrus, E. Huntkivist, Kotkemaestja muust. Eesti Loodus, 1968,lk. 567-571. - Orviku. K. Akadeemik G. Helmersen ja suurte r,indrahnude kaitse. EestiLoodus, 1970,lk. 43-44. - Stammtafeln Deutsch-baltischer Geschlechter. Leipzig, 1927 . S. 27 4-27 5. - fcJfi,McDceE f. fL 9firtr,rK.JroncA. CroBap 1892 T. VIIL c1.. 288-289.

Kasnu Matsil:iui on

malLaiate

.e"l;*L1"Lt.1Ay'p l,sLe t' t. - Al) Th" i*"t;. b.ulder Matsil,iDi is one .{ tl'" {"*",;t" plorn" {o, hiLn,".

fPl".t,,

A";t J""1" . Al)

NATUKE JUHAN sUTISTESTI)

ll rAsmust

Anto Juske Kui minule kui insenerile tehti ettepanek kirjutada Siitistest seoses Kasmuga, vdtsin selle kohe vastu. Mulle meeldib kiesolevas Toimetistes artiklite valitud vorm. Intervjuud, malestuskillud See on igapidi ka 21. sajandi alguse kirjutise vorm. Kui ma oma populaarteaduslike raamatute jaoks kodan materjali krimneid aastaid, siis mzilestuskillu kirjutan valmis mdne paeva v6i niidalaga. Sntistejuurdejdudsin oma raamatut "Vesiveskid" kirjutades. Otsides mainitud raamatu jaoks sobivat luulekatkendit, sattusin Siitiste luuletusele "Viljad ja veed" (1940)'r. Viis biid ia Piie\,.t |isdlt roomds mcad maada lihe loodefihm,

ning Arcl nirctusid loondd, et errcselgi vim a pihl. All \1ola rcskitanmi t.tga sai j,gi |arsti hullu hoo kohviplltlo1iks pdisus selge voog jd hoope kallostele jagas. (Katkend.)

Ja siitpeale jaingi Siitiste austajaks. Ka hiljem on J. Siitiste mind suutnud koitajust varske ja realistJiku detailiga, mis m6nikord omandab suure poeetilise vaaftuse.

l. SriL;"t". Foto taonLrli"l on 'naisclc 2J.

pul""

*.1,i.,;l tos:...

rE*t;

Krjantlusnuuseum - EK) Iul,o, Si;L;'r". O, 1," L",L 'iJ" "[ 1"" 'pl".t tl,*. is a delication t. l";" ,";/"

24.02.

Lqfi.

@stonian Literarg

Muse"^ ' ELM) l1

Aleksander Petersonr)on Juhan Stitiste kohta oma malestistesa) kidutanud: Stitiste oli avqla jq jori.ralse iseloonluga ees, kes piiiidi.t maailnld tu netada selle kiiiksuses. Ta ttndis elo\at h i paljllde ndhluslejd asjdde \dsllt: kui tq veslles, siis |di.\ kogeda te d repliikidest mirersadletsL ardtal mAienislja rikkdlikht lugemusl. Td polnud sugtgi natut(4a, raid l1aga ela\), rddmsameelne ning kdigele rcageeri| iti eie, kes naeris tihli,lcttuitte tehhtd naen, toid aeiis siidanest. Siitiste oli sdnaa.'al, irinene. Lansed tulid ldl kergesli ning voalavah, lenlaga wstelda ali ldlts.1 altding. Ltluletcia s?nad cirotasid ftihelepanu .tlali sunre .tisu ja elaqniga, hlt$tdes dialoogiparnpris esile sigdr.lt r)ashtkaja ing lekitades usi tldlleid.ja ideid. Td ise ali hut,ilahtd kdigesl mis koae,estleja iilles..ja pdris knll.fu iile *ohe l.jhenat selgilltst. Siitiste ei hnthtnud tlende hulka, ke'' ilutserad onq sAnao.gctrlt.regd.ja hrulavad vaid isee ndst. Kui aga ntd i kippxs teda etlek.lnde ajal rdi nruidt! lirtilo\ult lo kcnl.\ siis ali Siiliste ilk.t parinaid selliste inlsidenlide Iih,ideerijaid: veel enne, hri \,.rhelchiiiidjd ali om.t leruNisega l6pttlc jdrtdnrd, lc das rastu Siitisle plttl$lav sd a ning peqltkuulojate miifir^e| nuer hat,ilcrs lorkija ldplikull. M4ei eksi, kui arrqh, el Siitiste ali /olleqegsele tbat le hr!lgos pdri t sdnaga v:tsh!lboja, lcthddes aldli kititki. Miiduali aga Siitiste Mhulik.iutlejd, kes kunogi onn veslll!sk!:tctslasi ei ptiiidutld aagatu, wid oli ikka sAbralik j.t asjalik. Kttigi tdl ali rikkdlikuh scidelevdt h1tun1oril, ei kasutanud td sed.r kaaflesllej(t drreJ.

,,llo.Ro-tciad" 7".,r, 1.1,,;1,'K-L*4e *uJ,n* ,,o"nLult, T,sh". S,;t,,r". 11;;,. 1"1"1".,. Ii,"" 1" 1",;"t P;LL Gari ndhtuna ajahhcs'V.ba M"d . aO.0a.l037. a. TL" ["0"",t u:s;rors o[ Lltc ca[c K. 1".[" ;,7.,r,, [,"- .,, 1..h, l,ql." SaL;"t,. tl;;,, lnLoL. "V"1" M*", 06.0q.1Q3?. *,.'la',,".,1th, k,,s,, eil,l,, J*^;,,s Llt G",i l;.", il",

"",",p"p,,

J.g.i)tiste Roonds "-6istbnas. EK) J. Siitistc

an a contcst in Rone (ELM)

Karl Ader5) on J. Siitistest kirjutanud6): Siitiste rcisih$t ofl teada. ,Ja mdni ta reis on kirjosa)ndski kirjeldamist leidnxd. Teada ka Siitiste kodumaised matkqd ting lihe side badusega. Kaigesl sellesl kinelevad t.t luulelused. Uhtslel j.thttusk.iikudel juhtstas td oma kciihdesl ldhenalt. Tq oli kiimd suvili karduvalt Ktismus ja Si |lahtuel, Ki i dj.irt e I ja Ahja jAe l. P.irdst Siltiste Aa;frika-reisiT) juhlusin koos tenagd rongis Tarlust J1gevale sAitma. Olin perckonnagd - naise ja pojupangetjdgq. Siitislc kdnelen iih/-leisl onld reisist .tsjctlikult. Siis peatl!s tct pilk poisi p6ke|il ndol. Siilisle,riillis. Kttnitas poisile, et ta sAidab peagi taas AaJrikasse, kas poiss ei tcthci kcttsa tl lq. See kohe 6hind n1us. Mis siis Siitiste kdik ei hlbdn1ld hrlevdse rcisikdaslasegd teha! - b&tadniptu atsa pilada, dhripoegadega n.ingida, elevdndi seljcts saidutada, kaelkirjakule kaela pidi pea peale ronida, neegripoistega tAidu jaosla... Seda k6ike pctjcttctli lllliselt, \'ee/nalt, hrhqvalL Poiss ei andtlud mitlt aastat tagantjtircle mlllle ega Siitistele rahu, et millal ikka Aaft i kd-sAidt!ks lahti f.iheb. Jargnevalt J. Sutiste abikaasa Ella*r miilestusi').

trJti hltkkus ptrjekqs "Tormilind""'), kag6 Siiliste selle kohta andneid ja kat'atses kirjutada

ntiidendi ""Tornrilittd", ahoi!". Isegi tegelused alid j b.t alenas. Slt|iti erndslas Siilisle mdal rhgi rti ndla ja kalat,etel kolada. Eriti nleeldis talle Ahja j1gi, Taevaskoja ja [/algenetsd katldis o]i td Mge hilcii e. Neisl kalarctkedesl an hi ddgi |tirsistatlld poeenis "l/iljad ja rced":). 1935. aaslal ,rlt1,ilds Siitisle K.ismus ning siit s.ti la orrct poeeni "Mcri jq mets" kirjutantiseks. Mitnt 6de oli lcidtnrd peataju ktpten Tiedenanntttl Julr!s, scal.jii rlnlti iilc Ja ld k./ts1/5 ka meid sit?lct. Sditsine ro gigct'lhpale, kust pidi mi ena huss Ktismu, l,aid ei lciitlltd, .\esl oli vdidupiiha. "Mida te \'6itsile?" kiisis Siilisle piihapidaidte kiiest. Sditsihte :tiis rotlgiga ed.tsi llah,ete, seait s.tit e pdr'qsf fiiignti.i vdnd logisetu bussi peale. KJisrlus an kirjul.ttlld reisikiri Aal ikasl, k16l Sliliste oli soahtntt rd apr i I Ii kt ur s.

I. St;;,u pa,,,",""l"srsa Laa"c-Aalr;[as ta35. d. (EK) J. Siitiste tosethcr nitl, t1.," ""ti*" 4 v"st Aft ba, 1Q35. (ELM) l3

A",,1.., "M.i"" "*",1",1 Laa"".A,l';1., 1Q35. .. "ls,l. Er) "liaia" in V*t AJ,;* ;n tLc Lcsinnins 4 lq5. ELM) T1." .",, d tl," "t.*,,er

LrctdoF,on,'ud nL L,tarr' .Vaia Data,; saoan.cs tgJt a. (E K) ^:is'nu Tl,. ,t"""*, "Lk;a",. tltat L,le,s,d. h 1"" K.;'*u Sl,ip"*** LtJ., ;u thc lnrbo',, y'

D.ll ' "

1o35. /ELl\t)

Ticdenan,i kollcl liilrcl oli kiilds koolis;'hrot,te. t1,b olt Lltkadclc t'.'lultLl, r'l .riidtulehs vitdtii.I kd Schiit.. MuusikLlhn'ilisad tiiLlruhld at|Lttud, el sddhlh |iillLltjd Hltgo Schiifz, j.t olid pellinid: "Ah teie alete ko Schiilz!" Siili.\tt ,eilc |tt.tlu: "Kds hlind ole sii.s hah,ent? Mna ka kena poiss!" t4

Kogust 'rMeri ja mets" (1937)D) On uhked Kiismu hvisaared

iirgt e r dv a t e s I om i de s, kuid uhkemad veel metsakaared, ,tlis sirgand tuere tonhides. Ei talu selle ranna rajdd mee Arka egd kehed puud .$iin vietil vqrq katkeb juut

jafilets hiljekle wjub. Mis piisti j.t ib, sel iga kiu on ldbi katsand tomtihdmbad, nlitid peddjate sirgeid sdnbaid ei murra siigisluulte liug. Ning kdgel wstu si ieeilit ktiib oka*dlvi kiikuv voog ehk dinalt Liibdrcni seedrid nii 66tsusid kord piibliloos. (Katkend)

Kogust "Sadamad ja saared"

(1936)13)

Sadama meeleolu

Kdlts dhetab tulede punqs, ruum suilseb

kdliseb lett, ki tari kae I m e tsi ka lt smab ning l.tgi se b kastdnj e tt-

Pruun tdntsitdr hddguycr suuga ning klaasidcs scikndav viin. ydib Jtmdl yeel pdremat htua, mis mured kdik meeltelt fiiks!

Mu siidd jdi k vtgele panti, tdi siia mind juhuslik yoog, niliid tanlsi, tantsile4 tantsi,

te^,iseks vdikselt

joon!

Kui dAtsuvdd toolid ning ldxdd ldinetel kiiguks klti saqr, siis joobnxd meremees Ia ab kuld|i i trdst jq kodum q.tst.

Kogust "Sadamad ja saared"") Idamerel Raskeid hntli tdukab ndkku dvdrusest lcitis. Piisti lOiivad vesit.ikud rdhltst valj.td pdas. I/astu lae|akeret kolgab liimisedesjalg. Ainalt hetke piisib p.tftlal htisl($, vahu yalg. Yesi luhiseb ning laksub, salasisin sual. Need on ldamere ratfld -

metsihtd kui lttul. Kdnnab sdjandite kurja nende sdlardim: nteie randa oma turjal ristirti tlid t1id. Ehtis pilkeks sAitja rindo punatisti h66g Liivi rannal raudsest kindast

vilja

kalga,s h166k... Tcina

jdlle l66tsub l.i.inest

itta tuulte

tee.

Me c klen bu rgi

rahtlud on

er e k.idn e s

ueed.

s''lipalj a I tulfund tuera kads. Ailus kahrite k lljlts 66tstb nttgt laast. S i ln ap i i ri I

(Katkend)

Oma reisidelt on J. Siitiste ikka saanud inspiratsiooni j a ainet varske ning sugestiivse luule loomiseks.

Malestuskildude ldpuks v6tame appi F. Tuglase, kes on Juhan Siitiste kohta kirjutanud: Ta latle oli diinaaniline, ,eslik llane, aktiiwle. Ta ktrjast(ts tiiga laia sektorit meie aja sisustj.l ktrtrlub nzeie luule nttninede htlka. Tetuald ei sad selle luule ajalugu kujutleda. Temd t1eline tlahts selg b nrcile agd fisl hill alles nAningase vaheaja p.irctst. F. Tuglas, Isiklikht Jrthan Siitistesl, 1915,

Hummshot &uurotdl&. Plldlrepottaathl W65rlt

Va"u lahcst ptiutalse aLupnaiJ. l,ouq,, anq,,iail, lo*lln, lah""iJ io dsi i;lenail ia alanail L"l"*a". Hoid ouuJu"-]. t,J"ti"a Sil,u, oo" lali Va"Jt nincna ilna 6nqc sissc Leitnara. Ol; La;n"d Kri"k"". Lu" nlo*ol o;iult Lo*cn;e ia L lali Lostitat"ku is"l lai"""ddq;l Laauiari

linna piiiilc . mis ni; on 'Post;-meLc J,L,"iJ;,I" 1,,1,";;,J,1"'Toau tnt,J i"-n"ia,aulisc!, Lrurorl;L' ;" L,' l,a;L 1,"1"".,J;l on ,nolo*ol p,aetul L,iil. pal,;al; soustis. 2'N;ou tonaalo *ul";"i" v6""h laLi Ta"L;-*", L* *-;t"L ti*h, ELti i""tl". Pul,u" tu"Jmita n.iitsiLuoa n6ni sona iuttu. tu;ttis kiies munlris pool tunli paiLeseuanni ia butas oma L,--"1;"" ..l,,"J;o" iall, iiittes V6su li;,"'rl" ia,"*"rcL idli"l. "i;q","1 "las;. nispa,ast & Ko;t**ae learcomot L""l,;t L;iJ"L LJ'".1'V""1". E; Lon," "oo Lunoni m"nlit. p.tt,;" p,i;;"..S"gJ; Liil";tu,iqd e; e,ine mill"gnji plno"l,;l ogL..ldo^o"t massisl see pJ. pciiLesepanni iihes oma uainaliLu ,""d" t"h*"*d "iaanid . hcs aaa ci aimaai. et udtawad"g" i.ilcmuseoo. Scllcparasr pcals saiiuiielaste slupnll**;l J"-i *il*l r,",,*1. KuullauasL; on iall, La";l n,unlii ,,""1".;,,. Ka;tsetuciclasrcle LJ"L" 1,,. Ln 'tt ",""n, fua'," J"""L';l L*L J" t""liJJ. P""L launat"o"tnu aaiL "uoJ-,"10,. uil-at" "o;J ";""fu """Ja""""tJ "eal puqcnud umbscta Loascinrc -anJa aLs;Lut -,1;1."1. T-ii","l;,, "ur"l"nL" o" Loo,lu"rl Ln.po, *"1"J, i, *;huL L,;J,L;. 7",;nL *"i-, i' L.*"!'L noruc. Kc[,a-t-,,","1 -,,J, ".;L,il"l,;|","" n nii snoLli to"L" L6lu,"nuJ ionoua,a: "Tn *"" Lnhn" tn ia sLamouscoo.

t,h"

ffif,f,#l) tt.ot.tsstl

Kommentaarid

l) Juhan Siitiste, kuni 1936. aastani Johannes Schntz (1899_1945) luuletaja, naitekidanik ja teatrikriitik; ha.rastanud ka sporti. Eesti Kirjanike Liidu @Kl) liige, kuulunud ka EKL juhatusse. J.Siitiste luulet on tdlgitud mitmesse keelde. 2) "Mljadja veed". J. Siitiste. Teosed II. Tallinn. 1956. lk. ?2. 3) Aleksander Peterson -jurist. 4) Kruus, O. Miilestusi Juhan Sritistest. Tallinn. 1985. lk. 122-123. 5) Karl Ader - larastaja ja naitleja. 6) Kruus, O. Mrilestusi Juhan Siitistest. Tallinn. 1985. lk. 89 7) Juhan sLitiste sSitis 24. jaanua.il r935. a. kaubaaurikuga "Maia" oma pikirnare vdrisreisire, mis viis

teda Taani, Hoilandisse, Inglismaale, Kanaari saarteleja Laane-Aafrikasse. Ligi kaksja pool kuud kestnud laevareisil j,ieti setataha rile 8200 meremiili. Laevandusarile "Kasmu Laevaomanikud" kuulunud kaubalaev "Maia" oli ehitatud 1917. aastal Clicagos, 1932, 26 br.reg.t.l6,22 m pikkune. "Maia" disponent oli Kasmu mees kapten Oska.

Tiedemann. "Maia" kapteniteks olid siis kapten E. Sandba:rkja G. Faehlmann (ka Fehlmann, Falmann). G. Faehl_ mann tuli N. Vekiini paatkonnas 1928. Amsterdami Olimpiamangudel jahikiassis ,,6R" pronksmedalile. Mlline kapten oli "Maial" J. sritiste reisul, ei ole autoril teada. ,,Maia,,

tiiurimeheks

olijeliegi Kesmu mees A. Suksdorf. 8) Hella siitiste neiup6lve nimi oli Ella Rosalie Kari, siindis Rakvere vallas Maetaguse kriras ning abiellus Juhan Siitistega 24. oktoobril 1931. a. 9) Kruus, O. MalestusiJuhan Siitistest. Tallinn. 1985. lk 173. 10) Aastatel 1920-1922 ehitatud "Kasmu Laevaomanikud" kuuruv Eesti ilusaim nerjamastirine purjekas "Tormilind" sattus 1937. a. karile, kolm meest hukkus, kuus paeses. 1939 a ehitati "Tormilind" uuesti merek6lbulikuks, miiid juba mootorpurjekaks. l) Kapten oskar Ti€demann (r874-1963) ori riks Eesti merenduse rajajaid ja laevandusairi ,,Kzismu _l Laevaomanikud" juht. Tema Kasmu kodutalus on peatunud vdi suviianudpaljud Eesti avalikLrelu tegelased. 12) "Merija mets". J. Sritiste. Teosed IL Tailinn. 1956. lk. 7. 13) Kogu "sadamad ja saared', Iuuletused on kirjLrtatud reisi muljetel, mille J. Siitiste tegi 1935. aastal L*ine-Euroopasseja Aafrikasse Juhan Sritiste. ,Sadamad ja saared,,. Tartu, 1936,lk. 24 ja 13. Ka J. Sritiste reisikiri "Mere kaudu lounalaande,, valmis samal reisil 14) On m?irkimisv?iiirne, et k?iesolev Toimetised ilmub Eesti Raamatu Aastal (2000). Eesti raamatu juubeliaastal 1935 a. jagati viilja aga fuigivanema rahalised kirjanduslikud auhinnad. Esimese auhinna piilvis Marie under ruuretuskogu eest "Kivid siidamelt". Teise auhinna sai Juhan sritiste I,lril:,Tk9gr "Paikese ootel" ja poeemi ,,Noored parrisanid,' eest. (Sntiste, J. paikese ootel. Tarru, 1935. siitistq.J. Noored Parrisanid (poeem). Tanu, r935). Raharise auhinna sai siis ka August Miirk romaani eest "Oitsev mei" Tainapaeva laiemale avalikkusele on J. Slitiste poeem "Noored Panisanid" tundmatu, sest Noukogude

Eesti ajal valjaantud J. Sritiste teostes see puudub Nimetatud poeem on Eesti Vabaduss6jast

NATUKE KA K.A. HINDREYSTI) Anto Juske K A. Hindrey (pseudoniii.im Hoia Ronk) oli tuntud rannumees, kirglik kalamees, produktiivne kirjanik ning ajakirjanik. Kuna ta kirjutas reisiraamatuid, otsisin ponevusega raamatut Kasmust. Leidsin krill raamatud: Hoia Ronk. 1914. Reisipildid. Tallinn. 1924. Hindrey, K.A. Kongos6it. Tartu, 1929. Hoia Ronk. R:innud, rannad, Rivera, S6sarsaaredja Savoy. Tadu, 1937jl. Hjndrey Kasmu raamatut ei leidnud. 1928. a. "Paievalehes" ilmus siiski j oonealusena Hoia Ronk veste "Suvirandlane" (Paevaleht, 26.07 , 29.01.,l2.OB.,22.08.,1928. a.)ning I929. a. "Paievalehes" joonealusena Hoia Ronk veste Rannal redus" (Paevaleht, 25.08., 10.09., 21.09., 1929. a.). "Suvirandlane" ja "Rannal redus" on Kasmu jutud. Ajalehes "Vaba Maa" (28 juuli, 1929) avaldati lehekuljel "Kus suvel puhatakse" FToia Ronk luuletus "Kiisu1u".

1 1 l I l1^.... lo ont )94 llalttpc ^ so du olot 1uz 1.n. ... n"J ,"q, tl-", ,,;i. J,,;"q L;, ",o"L,q trtp to Vtt.a tn t uz /.

K.A. H;"1*! L"l"*t"1... K.A. Hi",l*! rt"],i"s...

Nagu mainitud, oli K.A. Hindrey tuntud kalamees ja tema jutlrstustes leiame tihtijuhtumisi LdunaEesti. eriti aga Pr.ihajaffe kalavetelt. Sinna "vedas" ta ka teisi Eesti kirjanikke. Naheks Juhan Siitiste on meenutanud sageliK.A. Hindreyga koosveedetud paevi. Lhelpaeval saiHindreyil ilmselt Prihajarvest "kdrini" ja ta tuli kolleegide poolt paljukiidetud P6hjaEestit vaatana. Loomulikult sattus ta ka Kiisnu (vaata Gori karikatuuril).

K. e, Hindret LAHKIJB PUHAIARVEST.

,l/

Jt\

,,Siit pale enam nidagl kijuka t,ana hed kilukdrp, tada, millest- sai onla kakssadd ridd,

"SaJ"*n]", 6. i,""i] 1Q37.". Tl," "sP*Li' 6.06.1Q37.

Jergnevalt mdned katkendid.

S.t.rit.trJl.tt" Hoia Ronk

rrv

ordluseo

K:smu ia PUhajarv? Ei m:jleta, missuguses lehes nagu kurvastusega teatati, et paar vana Prihajarve veteraani tanavu suveL seal puuduvat. Nad on muidugi veidi meetitatud, kuid nad on kord vaheLdust soovinud. Nad on kuulnud, et Viru rannas palju odavam suvitarnine on ja paLju mugavam. Kasmul ia V6sul puudub kiill see 6ngitsemise meeleolu, puuduvad need s6udmised ohe piltiroo sopi juurest teise ning need intiimid looduslikud varvirikkad meeleolud, mis tingitud on jarve palistavaist metsadest ja magedest, puudub hommikune udu ja peegelseLge h6betaige oma kohati Luibiiooksvate hiilidega 6htul, selle eest puuduvad aga ka [6una eestlase rauskavad joad, mis nad ohtuti kuni hilja 60ni sellesse vetepeeglisse hdbedal mustalt paistvates paatides t6mbavad. Kasmu lahest labi tulevad rahulikud suured ja vaik. purjeGd, la 'Kungla" naeb eestpoolt valja nagu m6ni ahvardav breadnought, kuni ta kijlie keerab ja suUtu rataslaev on. Iv16ni Viinistu mehe mootorpaat, kel nina k6rget piisti, sest et ta tolLilaevadest kiirem, kaib siin sees ia lahkub jalle, propelleri taga veeaur nagLl vaLge puhmas. Kesmus puudub ka vdlmalus pdrsas olta, taieline p6rsas, kalarasvaga ia soomustega kokku maaritud, paljaste jalgadega, haudunud varbavahedega, ral(us ja villis katega, mu{Lld ja raske leinaga kuUntega. PUhajarvel v6is freint August Alle vihmamantlil istudes oma pukside tagumise osa kummiga mustaks ja Laikivaks impragneerida, siis selte koha s6udes veel 16hki niihkida ja nagu veel rohkem rebeneda ahvardav hadaoht - ta armastas paadi pingit pusti oma tinakala ringi uiutada - all istuvaid kohutada. Siin aga, ia isearanis Vdsul, puuduvad sellaseks trapperi enesestm6istetavaks riietuseks eeldused, mis meil P0haiarves olid. (1928. a. katkend) 2A

Kui ma varem maiade r66msatest varvidest reakisin, siis ei rnaksa see mitte mereaarsete suvilate kohta. Need on tavalist ookerkolLast viirvi, et t6mba nina krimpsu. Kuid on ka teine pdhjus pahuraks minna. seaL nad n00d seisavad, need tiihjad suvilad, aknad ia uksed laudadega hoolika kae poolt kinni l6itdud, tiihiad ja madanevad. Kogu V6su rand kuni Narvani olevat neid tais. Dellingshauseni villa vastas tihest majast, mis ka seLle endise moisnikkude peamehe hoonete komplekti kuulub, t6useb suitsu. Metsa sees, mis auvaart suurtest puudest koosneb, laguneb see suits madalalt laiali, naitab, et ometi Uks hing siin ka elab. la see on ilks vana, vana eidekene, iiks endistest paruni teeniiaist, kes siin ihuuksi elab ja aegalaLt kiila elanikke iumalaga kdib jetmas, sest arvab. et niiiid kord ometi surm tuleb. Kuid see maja on korras. Sel ei ole luugid eest ara kistud, aknaraamid ripakile tiritud, uksed sisse sdtkutud. Ja ijks kaasajalutav daam tegi tahenduse, et valitsus oleks vdinud igasse majja ometi lihe vanaeide elama panna: siis ei laguneks maiad koost, ei p6letaks uiakad poisid aknaraame metsas tehtud tules ia ei tikuks v66rad etteldddud aga lahtikistud laudade vahelt sisse, et tapeteid maha rebida ia treppe kohalt kangutada. Linnades korteripuudus, siin tilhie hooneid sada versta m0iida randa - kas ei peaks valitsusel vanu eidekesi olema?

('s,"i...JL""",

1e28.

.. !.rl."J)

Veneaegsel piirivalvel olid siin lustilikud paevad olnud ses 5uhtes, et mOttetusele mdnikord m6tet oli leitud. Piliitud kinni jahilaevatais Soome tikke. Nad v6etud ara ja pillutud Lihtsalt ULe parda. Lahes ja

rannas uiunud kastid Ia ligunenud. Kui pii.ivalve ohvitserilt kiisitud, miks ikkagi vaartuslikku kaupa havitatake, vastanud tema, et see itmatu kalliks leheks ja k6iksugu sekeldusi enesega kaasa toovat, kui tabatud salakaupa Tallinna viia. Tabamispreemiat ju ka kunagi katte ei saavat. Nii siis lihtsalt merre.

Nii nUUd Eesti riigis kiill ei talitata. Kuid tabamistasu suhtes valitsevat meit, nagu Uks siin suvitav advokaat l'ltustada teadis, Vene eeskuju. iiks piirivalve iilem, kes tdepoolest salakauba peale oli juhtunud, teeninud siin aja ara ia tainudki minema, ilma et temale 6iguparast kuuluvat tasu saanud. Kui vast klisida, miks piirivalvuriteie mitte otsekohe tasu veLja ei maksta, siis vastatakse vist, et "vastav krediit" puudub. Kui klisitakse, miks vastav krediit puudub, siis vastatakse kull, ei ei tea. Vaene piirivatvurl Erutuseta amet, liig vaikesi lootusi andev ametl ,a kui kord 6nne oleks, kui ometi kord midagi saaks tabada selles koondamisaiajargus, kus kiimme meest ohe mehe tdii ara peavad tegema ia teisal kantseteides kumme inimest mitte iihegi oma, siis - peab ta vist ootama, kuni salakaupa hinnatakse, iiiehinnatakse, oksionite maaratakse, oksionil ostjat ei leia, vananeb, pudeneb, ara aurab ja l6pulik tasajarg 6ige nulli lahedal on.

("Su'""Jl"""",

1928.

t"tt*''J)

Siin on rahuarmastav rahvas, siin luuletab vaevalt keegi ja annab teisele lugeda, kuigi konkurentsi ei

kannatata. la koeri on siin palju, iga sorti, teraseid foksterjere kolm, iiks St. Bernhardi ia krantsi suur

segu, uks iisna hebematu magrakoer, iiks hundikoer, krantse mitmes variandis, Hekko, kelle kaeL ussipistest juba terveks on saanud ja kes iihegi t6u peale ei pretendeeri ning Hellati ilus doberman. Need k6ik essitaksin ma peale, kui keegi sarnaseid salme siia nurka tooks. Hellati'r jaht on akki lahte tekkinud. Ma tean ainult, et meie Soome saadik t0kk aega abikaasaga merel kadunud oll. Nad olid stokholmi s6itnud, maru katte ia:inud, kuski saarel varju leidnud, iihe maiaka lahedal, kus niikaua pidanud viibima, et proviant otsa hakanud l6ppema. Kuidas edasi laks, seda pean enesele jutustada laskma, n0ud kus ma jahti nagin ja seeparast tean, et tema juht ise siia on jdudnud. Senised andmed on kolmandast kaest saadud. Noored kajakad kisendavad, tuttputt sduab mu akna alt oma kaheksateistkiimne poiaga mdijda. Nad on iuba Usna suureks kasvanud, need pojad - ijks mootorpaat p0odis eiLe neile iarele i6uda ia vasitada - aga olid vaga kanged uiuiad iuba. ("Su,,irandlane", 192E. .. LattenJ)

Kasrmr. Hoia Ronk. Klts Kcishru on.ja mis mc teene ja kes siin ltuidas:iltvilab, see toimetdjaid hlNitah? Noh, teiselpoal atl Lobineenle ja vrhepeql on Kcismu laht. See nd ikard on iislt.l vaga, kui.J manikord ka ldusq \)aht, ning VAs paistab yete tdga tlii ltnhes kilaneetreid koln. Ktid see on nteile iikstapuha, sest saial on rahrast, scitil on tolm. Meil: miiha mets ja laine uha!

(1929. 3. augusti 1939.

L.tLe,,J)

"Paevaleht" kirjutas:

K.A. Hindrey uus tomaan hakkab meie lehes iLmuma lahemail oiievil. Selle tegevustik m66dub Virumaa rannikul, kontsentreerudes rjhe pansioni Umber, kus liigub vaheldumisi ja koos sakslasi ja eestlasi, kus arenevad oma arrnuintriigid, kerkivad rahvuskiisimused ja vaimukates vestllrstes ja arutlustes, nagu neid oskab seada K.A. Hindrey, Lahendatakse paliutki, veet enam aga seatakse heredasse valgusse olukordi, mis tulevad ette kdikial ia tihti, kLrid ei ole veel tAieL miiaral selgitatud ega seeditud. HLrvitavalt tOmbab K.A. Hindrey paralleele eestlaste, sakslaste ia kadakate hingeeluliste erinevuste vahel, muutumata aga agressiivseks, vaid lastes rahuliselt oma tegelasi mitmekiilgselt valjendada, et ise teatavast kaugusest teha jareldusi. See or psiihholoogiline peentd6, milLega K.A. Hindrey tuleb toime ia mis lugejat kOidab kindlasti. Romaanis on noori tiidrukuid, vadistavaid saksa mammasid, t6dd riihkivaid, kuid ka frlosoFeerivald mehi kokkuvdttes kUtlaltki mjtmekesine seltskond. Peategelasteks, nagu varemgj tahendatud, Vabaduss6ja invaliid - landesvaari vastu jala kaotanud harra Lipp, kes ei oLe ijksk6ikne saksa tijdruku Signe vastu, kes on kihlatud, kuid saab ka hasti labi hfa Lipuga. la on veel teisigj mehi, kes liiguvad umber Signe. Kdnesolevajarjejutu pdhjal ilmus ka raamat "Ja ilma.ja inimesi ma tundsin viimati ka,, (Tartu, 1939). Siit leiame rohlesti Kasmu ainet Teine minategelane on romaanis preili Signe, kelle kirjutamisel v6is Hindrey vabalt v6tta ,'ainet, K.ismu kapten Tiedemanni varaiahkunud ttttrelt Signelt. Seda muidugi raamatu Signe rildise kuju loomisel, mitte raamatu Signe maailmavaate kujundamisel. Teades aga Hindrey suuft ajalootundmist v6is ta rorraanis kasutada ka Kiismu maade endise omaniku Aaspere m6isnik E von Dellingshauseni teemat seoses baltisaksa kiisjmusega romaanis Kirjeldused tormisel merel m6juvad ehtsainaja viitavad Hindrey lsiklikele kogemustele Soome lahel. Romaanist leiab isegi otseseid viiteid Kasmule ja selle iimbrusele. Jargnevalt m6ned katkendid Ei ole sellega veel midagi iiteldud, et multeist 6iget ialga ei olegi. Suplemas kain ma siiski. Kuigi mitte igal aial, igat kohal la iga inimesega.

l\4ul on seal oma kodu laheduses ka tukk mereranda. ja koguni vega kaunistki. Rahnurannaks nimetatakse teda ja seal keib isegi rahvast kaunis kaugelt. Kuigi ka mitte igal aial_ See rand on v66rale rahvale siiski natuke kauge. Ja palju sa palavaga tahad k6ndida? Muide pole ta suplemise suhtes mitte paris meelitav. Kive tais ia rahne, ka ak on k6rge. Ning rattas6itiad, kes muidu jatavad sileda rannaliiva sisse oma jelgi, peavad siin kaima ringi ja seda 6ige tukk maadki, kui tahavad minna edasi. Selleparast aga suplen ma siin.,a muidugi ka selleperast, et mul on siin lahem.

0k. 1s)

Ulaltoodud katkendis on k{eldatud Kiismu ktlast umbes kahe kilomeetri kaugusel asuvat (poolsaare pdhja servas) ilusat liivaranda Romaanis Rahnurand kannab tegelikult nime Kuusikrand Romaanis leidub ka s6na "Kasmu". Ronaani tegelanejurist Toone jutustab...

0n vist paark0mmend aastat sellest m6ddas, oodake, see oli ju aastal 1922, kui suvitasin Kesmus. Niisiis nitte kahtkUmmetki aastat. Seal oli ka pansion, kuigi mitte saksa oma. Kuid seal kais iuhuslikutt ka sakslasi. la kenake stseenike oli seal kord. Asub tOunale terve tfobikond aadlikke, proua, kaks tiitart ja noor molkusest poeg, nii poolteiskasvanud peni eas, suude kappade la kohmakate liigutustega. Naised k6ik kolm pikad, blondid, kui reas k6nniksid, kaelad veidi ettepoole, siis nagu ristsugutus hanede ja luikede vahel. Viiendaks oli kaasas noor ijliopilane, varuikandia, puhastverd eesti poiss - tema leLl oli Tatus niisugure alth6lma kaupleja, kes mitu korda kinni pidi minema, kuid ikka oli liiga kaval. Selle vennapoeg. Valitseia poeg sellest mdisast, kust oljd parit endised omanikud, need luikhaned ikka.

(lh.2B) Mdned read ka Signest. Niisugune on Signe Harm. ja l(una rneie riigis on keeldud aadlipredil<aadid, siis tarvitab ta oma vaid oma valismaises kirjavahetuses, kuid iildiseLt ei pane ta sellele ka mingit r6hku. Ta oI ornuo armunuo siinsesse endisesse kordoniiilemasse Murakusse, kes muide juba ammLt on k6rgel kohal ia nimeka

perekonna tijtre mees; ta on peagu olnud kihlatud eestlasest 0li6pitasega, l(es ka juba tijkk aega on

naisemees ja juba vandeadvokaat. Ning nijild on ta mul kaevangus, tanisiskleb k6ndides ja piimamannerg tiliseb tasa ta vasakul k0ljel. Siin on meri niisugune, et paikesehelki tal v6jb naha vaid siis, kui suvi6dd lehevad vega lilhikeseks. Kui paike t6useb peagu pdhiast ja laheb looja peagu samut, p6hjas, siis paiskab merj vastu ta sara. Muidu aga on tal vaid pohiapoolse taeva natuke ru[.utsevar /d5tuhel\i id ta mbiJo seppii-ast k!ilmafa. Siin ma nagin Sjgne Harmi esmakordselt, k!i ta k6ndis Murakuga, piirjvalve kordoni ijlemaga, seljandikult aLla luidete poole, kui seda hilpamist v6ib nimetada k6ndimisel(s. Kui vana ta siis v6is olLa? vist neLiteist. Jooksis mone sammu ette voi korvale, et leida liiva seest mdnd taimekest ia lille. iooksis kohe i;lle tagasi ia s.ru kbis tal iihtplJgLl. Ta o i ragu varss, kes m6np va kes" t:i-.: i;ireie ii;te surub end ema kulge. llus ta t6epoolest ei olnud, lumal hoidkul Nii kjipsakas, nii ahtake ja kondine, kuigi see kont oli peen. ia ilus ta dieti praegugi ei ole, kuigi ta on kohati sale ja kohati lopsakavoitugi, kuid ijldmuuelt ikkagi seda poolverd tijiipj, mis annab terve veresegu mulie. Aga meie, eestlaste, meelest ikkagi natuke liiga k6rge- ja peenekoivaline, natuke ikkagi v66ras oma pika kitsa naoga, mis iu oleks igav ia puine ning jahe ia imal, kui mitte kogu kehas ning silmades ja ikka muutuvas ilmes poleks alati naerataina panevat elaani ja hoogu. Kasipalli mangides vdib ta erutusest kariuda nagu uulitsapoiss. Ta v6ib sul rinnust kinni haarata ja kaskida: "Ma eitaha, et teil niisugune nagu onl tjtelge kohe, et ma ei ole paha t0druk, aga kohe, jalamaid, palun, iitelge silmapilk." 23

Niisugune v6is ta l'uba olla siis, kui ta kondis kordoniiilema k6rvaL. See vdttis ta kaasa metsa, kust vdidi varitseda salakaubitseiaid; v6ttis ta kaasa kalale ja pardijahile, ia nad kaklesid m6nikord ia teppisid jalle- Kuni rahvas hakkas liiga paLiu raaikima ia mamma laks rahutuks ning tadid kaagutasid ja vaike Signe siis koiu toodi, mis k0ll poLnud ilmatu kaugel, kuid ikkagi kijllalt eemal sellest kuria iuurest, sellest noorest kordoni0lemast, kes muide polnudki paris lihtne piirivaLvur oma aLlohvitseri kraadiga, vaid iili6pilane, kel oma 6igusteadus ikka veel oli pooleli. Kuid ka piirivalvurina saab edasi, pareminigi kui m6ni advokaat. 0t. 8 j. 9)

Ja ldpuks mdned kaunid laused Kasmu loodusest.

Pingil oti ees preili Merivart J'a vaatas ka merele. Piiike oli juba kadunud vinasse meresoppi, pilved h66gusid pehmelt, olid kanditud kultaga ja taevas nende taga oli ijsna heleroheLine, mis aegamiiijda k6rgemal kulLanes parlmutrivarvi viirgudest liibi tumedaks kannikestetooniks. Ma kartsin, et preili Merivart iuhib sellele mu tahelepanu ja Utteb, et iLus 6htu on, aga ta oli keed Loonud iimber p6lve ja hingas vaid rahulikult. Ma istusin ta k6rvale ia vaikisin ka. la kui sa juba vdid teise inimesega segamatult vaikida, siis on see vSsasi

PaliJ

rzgr

Kommentaaritl

Karf August Hermann Hindrey (1875-1947) prosaist, ajakirjanik ja karikaturist. Kirjutas ka

pseudonnnmi Hoia Ronk all. 2) Aleksander, Georg Hellat (1881-1941), Eesti poliitikja diplomaat, saadik Soomes perioodil 1923-

l93l.

SUSTAMATKAJA KASMUS Anto Juske Kohe parast Vabaduss6ja l6ppu 1920. a. s6itis J.V. Maide stistal timber Eesti Teekonnal labis ta pealt lahtise sristaga 1046 km, olles teel 58 piieva (s h. 38 s6idupiieva). J. V. Maide teekond algas 27 juunil 1920. a. Tallinnast Piritalt ja siistamees sattus oma matkal ka Kasmu. Jargnevalt l6ik raamatusti J.V. Maide "Sristal ilmber Eesti", Tallinn, 1934, lk. 35-36.

0n iuba pime, kui lehinen Kasmule. Kusagil rannal kostab Laul ja heledasti p6leb tuU - vist kalurite idulL. Kaheteistkiimnes tund on luba moddunud, kui vean susta Kasmu ranna kruusaLe ja Ldpetan paevase seikluse isalikult lahke, armsa Kasmu merikooli juhataja hra Larensi hubase katuse all. Paevane saavutus 21 km. Tallinnast.lT5 km. 10. iuuli, laupaev. Terve paeva veedan Kesmus ia vaatlen siinset suvitajaskonda, ning lasen suvitajaskonna silmi viibida Vdsul mitmed meie kohvipruuni sportlasriideid mehe nahaL. Praegu suvitavad Kasmus ja Muusikamehed, nagu hra Aug. Topmann, Raimond KulL, pr. P6Lde-Reimann j.t. teaatritegelased 6htul k.6.30 m algan s6itu. Hra Larens, kelle isaliku hoolealusena terve pdeva veetsin, annab mulle

kaasa korkvesti, sest minu siista ta ei usalda. Minu protest ei aita midagi, hra Larens iitleb, et ta tundvat vastutust enesel, kui ia:in kadunuks... Noh, selleks iuhtumiseks ei taha ka mina kauem hra Larensile meeleharma teha ja panen korkvesti tanades hokpiti. (SeaL ta lebaski rahuLikult kuni tagasis6iduni Tallinna!...) Nii siis, hra larensi s0damlikul 6nnesoovil Lijkkan siista uuesti vette ia algan Soome lahel navigatsiooni. Peakohal kahvatuv 6htutaevas, kahel pool rand, ees aga - tumesinine ulgumeri, mis kergelt lainetab. TuLeb jaLle teritada meeli, mis j6gedel s6ites hooletusse iaetud, kuigi seaL [ihakstel palju rohkem pingutust oli. Lobineeme ninal roosatab loojenevas piiikesevalguses obeliskitaoline paekivist r.lleslaotud piiramiid, kaluritele mergiks koiusOiduL. Pikkamisi vaikib neri ia varvub paikese loojenemisel loode pool punaseks jaspiseks, kagu pool aga sinakasroheliseks ahaatiks... Kui heameelega l6ikaks terve ijd tuhandev:irvilist merepinda, kuid tuleb meele Kasmus kuuldud episood kapten O. Treilmanni tulistamisest 12 p-auguga piirivalvurite poolt, kui kapten peale piiikese loojenemist inspektsioonreisilt tagasi s6itisV6ssu.' Seeparast "asutan sadama" Pihlaspii:i kiila juures randa, kus iihe merimehe juures veedan d6. PihLaspea kula on, nagu k6ik teisedki kulad siin, kaLurite ja merimeeste kiila. Pihlaspaa alL, 6igem Mahu reidiL, seisavad praegu 6 kaljast, kuna rannas 6htupaikeses suur laevakere punetab. See on loh. Uutmanni suur, 124 jala pikkune, 3-mastiline ja k6jge uuemate seadeldustega puriek. Nii suult laeva ei olLa siin rannas veel keegi ehitanud. Laeva ehitada saarlased, keLlede l6bus naer ja l66tspilli hael kiilast kaugele kostab. Paevane saavutus 13 km. TaLlinnast - 188 km.

') Tol

al. I 920. a., oli tisJase

Vq baduss1ja

tdttu

vee I

keelalud peq le paii kese loojaminekltt nierele s'i t vdi

LILLI PROMETIST. KASMUST JA ALGAJAST REPORTERIST Anto Juske Kui mulle usaldati intervjuu tegemine Lilli Prometiga, lugesin kiiresti tema kohta oeldut,

ostsin

vaikese magnetofoni, ha4rasin laualt fotoaparaadija olingi varsti 20. sajandi viimase aasta siigiskuul teel Tallinn-N6mmele Loomulikult unustasin maha valmisteritatud pliiatsid.

Ma kartsin Lilli Prometijuurde minekul, et intervjuu l6peb kiiresti. Minu kiisimusele Kasmu ja tema loomingu kohta vastab kirjanik kindlasti ilhe hihikese lausega... lugege minu t6idi onneks kohe nii ei lliinud, aga ega digest intervjuust asja ka ei saanud. Vaatamata 6nnetuJe intervjur.rle. veetsin Lilli Prometi ja Ralf Parwe kodus 6dusa 6htupooliku. Reekisime maast ja ilmast, muidugi kdiki seda "Kasmu telje" rimber. Minule, kui uussuvitajale, oli p6nev k'uulata pdliste Kzismu suvitajate meenutusi, inis kuuluvad tegelikr-rlt juba Eesti kultuurilukku. Magnetofon oli muidugi kinni jiianud"l Nii moodusid tunnid ja kaasas pakk Klismu fotodega, kuulsin uksel veel Lilli Prometi lahkumiss6nu... lugege minu t6id, seal on k6ik deldud!

Lilli T"ll ;

P,"-"t i. R"ll Po,,n "

na s 1 QQQ.

".'

i;s "

nl.

;

Llli Pro",nt R"[ ,1 ,' Parce ' r11 ""1 autumn 1n tatltnn tne olI tqqq.

Jargnevalt L. Prometi meenutusi - Senrperflorens Sentpel - raamatust "Johannes Semper elus ja kirianduses" (Tallinn. 1 967)

Reis jalgsi Semper saabr-rs taiesti ootamatult 6htuse bussiga Kasrnu, suviselt heledas iilikonnas, camme il faut, barett peas, ialle mi.]gi vulgaris nepus, vanderselli rddmsus ia kelmus naos. see oLi uus semper ja huLga noorem ku; neLiteist aastat tagasi.

Gori Larilatuur Johannes Sempet'ist (1Q30). Jol'""".u Senp*. Caricature by G-i (1Q30)

tal

Itre.modern on Semper viiga,

muusaks Piihajiirve sdga.

Ta ei l:ibenud tooligi soojendada, vaid kippus ialamaid k0la peale, merd ia randa vaatama. l\4eri m66nas, vesi oLi madaLaks pagenud ia kivid seisid kuival. See ei jatnud head muljet, semper poLnud rahulia iitles, et pole 6iget ujumiskohta. Laksime siis V6rguneemeLe ia mastimetsa, mida iuhan Siltiste paarkiimmend aastat varem oma poeemis iilistas. See oli ka eda5i ilus mets, kael muutus kangekg, kui latvu jaid vahtima. Nende mastimandide all tuli SLitistest 0sna pallu iuttu. Semper meenutas tema keevat temperamenti ia rahutut rannuvaimu, nende Uhiseid istumisi rahvaluule loenguil iilikoolis, tennisemangu Toome orus ning 0hisreisi Jugoslaaviasse, k6ndimisiAadria mere aares ia huLkumisi Skoplie eksootilistel tanavatel sealt, kus me seisime, paistis Kuradisaar, oleksime v6inud mddda kive kuiva ialaga sinna paaseda, aga 6htu oLi juba ligi hiilinud ia me piiijrdusime kiiLa algusesse tagasi. K6ik K:ismu uudised olid linna uudiste vastu valia vahetatud, meri seisis m6ttes ja kiila vaikuses. Vijike tuhkpuu 6itses iiLeni v66ras aias ja Semperile sai sealt v6etud Uks 6is, iiks helepunane vulgalis n66pauku. Aga mina saln teada, seega neliteist aastat hiljem, et Semper oli juba koolipoisina Viljandis ilmutanud huvi botaanika vastu ja meisterdanud endale herbaariumi.

01.347-348) ...Aga tuleme Kasmu tagasi.

Jargmisel hommikul olin virk t6usma ja laksin varakult kulalist kohvite kutsuma. Ta oli dijd Paul Rummo juures "haerberis", meie aga elasime sama hoovi peal Saunas nimega "Villa Parnassos". see on seadusparane, et mida viLetsam miski asi on, seda uhkem nimi talle antakse. Semperit haerberis polnud ja kuni me seal Rummoga imestasime ja mdistatasime ia kasi laiutasime, j6udis semper oma hommikuselt ialutuskaigult tagasi. Ta oli juba Kasmu kuLa otsast otsani i6udnud labi ialutada, supelnud, Parve kasikirialise "0ndsuse labiirindi" ioonega labi lugenud ja valmis otsekohe selLest reakima. Ta oli sel paeval erk ia nakatavalt 166mus ja igasuguste ettev6tmiste tuhinat tais. lah, voib oLla kijll, et Semperist pole seda algatajat kaaslast, kes kusagil teemajas raebuskit ia sampanjat maitstes aega surnuks l<jijb, v6i omal algatusel boheemitseb alalehepaberi peal heeringat siiiia, kiriandust kiruda ia elu iile kurta- Aga kui talle heeringat sedasi pakkuda, muigab ta ja sobb heeringa ara. on mingi suur ja v6Srastav eksiarvamine, kui mdni leiab, et Semper on puhtintellektuaal, kinnine ja ligipaasmatu inimene. Vastupidi. Semperiga on paev rikkam, niisugust m6tte elegantsi, teadmisi ja 166msust on omistatud tavaliselt renessaf siaia inimestele.

lalle tuLime Kasmust k6rvale! Tollest ilusast hommikust sai paev ia ohtu. Pidasime videvikku meie "Villa Parnassoses" ja raakisime Jaan Okast. Sealt hiippas jutt seosetult spiritismile. K0sisin SemPerilt nalia parast, kas ta on nainud liikuvat taldrikut. "Oo iaa," littes Semper intrigeerivalt. Ma laksin sest p6lema. Kuna aga meie saunahiitt ei vdimaldanud spiritistlikku seanssi korraldada, laksime Rummo haarberisse, seal oli tugev iimmargune sdijgilaud. ohtu kogus pilvet, taevas olitume, nagu me tahtsime, ja meri kohises aknasse. /!le ei siiiidanud kaua tuld, 16puks panime kUUnlaiupi p6Lema. Tuul k6igutas leeki ia tegi varjud Liikuvaks. Paul Rummo t6i kikivarvul kititgist perenaise Selma supitaldriku ia Semper keeras selle laua keskele kummuli. lstusime. K6ik ettevalmistused otid tehtud, ma ei hakka iiksikasjadest tepselt iutustama v6i seda, kuidas neid tehakse. K6ige keBem oLi seLjataga, raskem seisis ees - missugusele kusimusele me soovime vastust? (11.349-350)

Alt.lJ"t

rd rnunsa Lilli Promet, Tallitun, 1997

Tahtsin naha ise ja naidata oma kallile inimesele Roia lantsile Kasmut ja sauna, kus 5uvitasime paliu aastaid iariest. Ma kirjutasin seal kunagi huLga lilhiproosat ia jutustuse "Uhe suve akvareLlid", sellest vandati Kasmu rahva osav6tul samanimeline telefrLm, peaosas ALbina Kausi, Aarne Ukskiila, Katrin Valbe. Selles rannakiilas sundis Ralfl ja Leo Normeti operett "SteLla Polarls", mida mengiti "Estonia" laval iile saja korra. Nuiid kondisime klila otsast l6puni labi, samuti kaLmuaia. Kes iganes K:ismut kiilastavad, kaivad vaatamas Jaan Raudsepa kurbkaunist skulptuuri kapten Tiedemanni neiueas surnud tijtre haual.

Jalutasime piki randa. K6ik kivid olid teretuttavad, koik kajakad samad, k6ik see meri seesama. V6tsime kabeli esisel murul einet, j6ime kohvi, meenutasime Leinud aegu. Meie 6nneks leidsime Dagmar Normeti oma suvemaias, ta andis parajasti lapselapsele inglise keele tundi. Me taiusime kijitva s6prussideme vastupidavusest 166mu. [46iidanikus tegime ju koos metsamatku, keisime jbrve 5eres, laksime jalgsi merest labi KuradisaareLe. Rahvakeel iitleb m66na puhul veel mitut moodi: meri on maha jodksnud, meri on kuiv, pagenud, veepind langenud vdi kukkunud. oLime koos jaanitulel, kui rannas pdletati surnud paate. Me lapsed Ingo ja Ralf hullasid meres, mangisid hoogu sattunuit v6rkpalli, hiippasid kaugust, sdijtsid hobusteLe [eivatiikke peopesalt, karglesid suurte kivide otsas. Siis oli Normetite Haldi aLles pisitudruk ja Lea Tormis hoidis oma sLilelast.

Kord on iuba nii, et kadunud aia ilu teeb nukraks. PaLjud tolLased, unustamatud Kasmu vanaperenaised on

iuba kabeLimiiel, TiLde ia Sohvi, ka Lidia ning

meie sauna "Villa Parnassose" perenaine Selma Kaaman. Ent kui vagevalt sai peetud nende siinnipaevi ja sdddud nende kiipsetatud biskviitkooke, millesse oli heldeLt uhatud mune, suhkrut ia v6id, ning Dagmar luges neile ette oma lustakaid 6nnesoovisalme. Me piiratu saunaahjuga "Vjlla Parnassoses" kais alal6pmata k0lalisi ia kohvikann oli iariest tulel, ehkki Paul Rummo aruas:

'lb veidi Niskqle kiill tillast, hti kdnelete omd Nilktsl... [iks k(1qhi, sina oe]gen sekka: Siin at,ada vdiks kohlik'Mckka'. See oli vihje mu varasemale kohvikuelu kuiutavale iutustusele "Mekka'. P0iian hbisegi !les lugeda kultuuritegelasi, kes tollaL Kasmus suvitasid v6i kiilas kaisid: Leo ja Dagmar 28

Normet, Erni ia Jette Krusten, Paul, Tiio, Mall ia Paul-Erik Rummo, Heino ja Aida Kersna, Romulus Tiitus, Edgar Valter, Ulo Vinter, Arvo Pa{, Helga T6nson, Eino Tamberg, ALeksander Pilar, Paul Reeveer, llmar Linnat, Esko Lepp, Villem Gross, Kaarel ia Rose Toom, laan Eilaft, Viktor Karrus, iuhan ia Debora Smuul, Voldemar Eller, Jaan ia Erika lensen, silvia Truu, Veljo ja Lea Tormis, Semper, Sang, sirge, Kuusberg, Remmelgas, Gustav la StelLa Ernesaks, prol Albrecht Altma, Iugen ja Veronika Kapp. (h"tk""d, lk. 141-144)

Keisime uhkel iuubelipeol, mis oLi viiek0mneste n:igu: L:1bi16dnud, enesekindel ringkond, paraadlikkus, kaunilt pakutud peenroad. Meenub kontrastiks teistsugune, Paul Rummo iuubelitrall Kasmu rannakiiLa

kadakavaljal hobusekoptis. Veljo Tormis ergutas 16ket, s6ime suitsukaLa, j6ime 6Lut, tule iimber kepsles kiriarahvas, kuni Kasmu kukkede kiremine kuulutas uut hommikut. August Sang leidis perast pidu l6kkeaseme k6rvaLt Juhan Smuuli pafteipileti, nagi hutganisti lestaluid ja maasse torgatud nuge' kahvleid. Kesmus sijndis Erni Krusteni imeline "Valge pan". Me suvitasime Selma Kaamanisaunas. uhel pdhiatuule 6htul

tuli Romulus meie "ViLla Parnassosesse' juttu puhuma. 'Viska paLitu maha," iitLes Rali. Tiitus imestas vaheke, v6ttis palitu seljast ja viskaski jalge ette p6randale. RomuLus arutas: "Vanasti oli inimene inimesele lihtsaLt hunt, n6ukogude ajaL aga seltsimees hunt ikkagi suur vahe." See tema iitlemine liikski uldisesse kaibesse. RomuLus kiisinud August ALleLt: "Mida see n6ukogude v6im sulle andis?" la AlLe vastanudr 'Vaata, vanasti laks suurkaupmehe lanese poeg k6rtsi ja oLi harra. [4uud vahet polegi, kul et ntitid lahen mina k6rtsi ja oLen kelneri silmis harra." Romulus kais arsti juures. "Kuidas nimi?" kiisis arstTiitus sai nii paLiu vene keelest aru kiill, et vastata: 'Romulus Tiitus.' _IIIr 'Mis te raagite?' imestas arst. 'Peaaegu nagu Rooma imperaatori nimi PeMyfi.' poia proovis hammast me kallal, iitles: Romulus "Laps saab naljast aru, tast tuleb inimene.

(!.t[".J

lL. 31-32)

V..r.. .'5r'.,L..1 Erni Krusten. Tallinn, 1966 lMau seisis ikka veel laudaukse iuures, ialgides mind 16busa uudishimuga. Ent vaeseL meheL tuli seekord pettuda. Ta ei saanud naha nalia, mida oLi lootnud. Kuidas tema ja ta hared oleksid hdisanud, kui ma oleksin iooksu pistnud vdi vehemalt puu taha karanud! Aga vist olin ma oma tardunud poosis niivbrd aukartusteratav, et riindajad araks l6id. Mida lahemale nad j6udsid, seda rohkem nad sarnanesid madudega. Susisedes, pead maadligi, pikad kaelad vingerdamas, jdudsid nad paraLe, tegid siis pij6rde ia asusid rohtu s66ma, nagu polekski neil muud m6ttes olnud. Hakkasin naerma ja l\4au, kes vahepeal oli lahemale tulnud, imeslas:

"Teie ei kardagi?' "Neid suurustlâ&#x201A;Źjaidl ' Mau vaatas sjnitaevasse. Ta oli akki vaga ja siiiitu, ijeldes: "Olen nainud pimedat, kellel haned lapsena silmad peast valja kiskusid- /\'leesterahvas oLi." 'Ja teie peate nii hirmsaid loomil ' 'lMis teha, kutet on ju tarvis,' vastas I\4au leebelt. 'See on kallis l6bu." "Hagu?"

"Kuidas hagu? Jutt oli iu hanedest?" "ijks professor valetas, et need kisakdrid oLla Rooma linna padstnud - asi see neil siis hagugi teha." "Et nad hagu teevad, seda pole isegl professorid valetanud." "Kiillte saate varsti oma silmaga nuiha,' vastas Mau. "Oodake, kuni tulevad need peris ahkiiad: veel nadalat poolteist, ja siis on me vaike killa tais professoreid ja baleriine, Suured linnad puistavad neid siia nagu kotisuust. NeiL on kaasas papad ia mammad, tadid ia onud, ja bonned ja njanjad ja jumal teab kes veel. [Jhes6naga, tullakse kogu suguseltsiga. la kui nad siis hakkavad hommikust 6htuni voorima ja kaima, ikka kas Maul on seda, kas l\,rlaul on teist; anna neile piima, mune, kartuleid, rooska ja haput koot. oh iumal, siis pannakse k6ik nahka, ka kaheksa-aastased kanad ia koLmepaevased kukepojad. Aga lMaul on varava taga kaks susisevat hane. Need ei lase sisse- la igal mehel, kes tuleb, on kaasas malakas v6i roigas, vaheL ka Laua- v6i pakuots,

(lk. 16-17)

Ol"l ,"""1"h R"[ P"-", Lilli p,o^"t i" Erni Ktusten Ktismus lqAA. a. up, 1,"- 1," l"/t, R4 P",*. Lill; P*-"t and Erni Krusten in Kdsnu in lQO).

Lik. ,..-,. rLoot.lliJ Lilli Promet

Sinine buss kadus kurvi, tolmusaba pooles taevas. Ei kellegi istutatud tumepunased kibuvitsad vohasid kahel pool kraave, lagedal traadi taga kadakad, merele ligemaL aga s6najalgade lopsakad lehvikud. Poiss murdis kdrrekese ia hakkas kula poole sammuma. Veised tulid 6htule, kummis, aga ikka veel taitmatud ia iga rohulemme jarele aplad. Lammaste hulgast eraldLrs ijmara laubaga oinas, kobas mokkadega vddra pihku ja jijntsis edasi. Poiss peatas kariase, noore tudruku, kel pUksiseered kolmveerandiks illes kaaritud ja hele iuus kuklasse sabatatud, nagu n6uab mood. "Kae, kus pommib,' imestas karjus oina teguviisi. 'Poisid on ta poe iuures iira rikkunud.' "Kus see Matilde maja v6iks olla?" kiisis nUUd v66ras. 'Matilde v6i?" "Matilde jah." "Ah l',4atildel" pettus t0druk, m66tjs linlast neelava huviga, puhkes naerma, muutus j;rsku kurjaks ja pistis iihtdkki jooksu. Kruusasel maanteel lippasid ta kebjad jalad ja kuklas vehkis 0Les.alla valge juuksesaba. Veis s6tkus kartulis ja tiidruk riidles temaga, ajas vitsaga vagudest valja, vaatas slis poisile tagasi, lehvitas alpides ia karjus: " Helesinises maias! ' See kijla asus vaikeses lahekiarus, kus meri nais pigem p6lispuudesse peidetud jarvena. Nii rahulik ia tuuletu oli ta ia selgesti paistva vastaskaLdaga ijle vee. Kahel pool maanteed kuused, kased ja pihlakad iing puumaiad- tjhed verandadega merele, teised rnaantee poole- lgas 6ues 6unapuud, kartulivaod, noksid ja jor,enid, igas varavas vaike krants, madal 16ngassaba, tige, afg ja kaval.

Helesinise maja uks seisis lukus, seâ&#x201A;Źparast istus linnamees muldrikule, pani suitsu ette ja hakkas merele vaatama. See oli vastu 6htut haaletu ja varvitu, peaaegu et valge. Koid LendLesid rohus ja k:irbsed soojadeL rannakivideL. Otse marialt liivalt ia adrukrasust ajas kassitapp erd n6geste fajaL piisti, p6imis tara ja seasulgu, suured roosad iorienid aga, nii ebaloomulikud ja nii roosad, et naisld jareletehtuina, m66tsid end maja raAstaga. Ei noh.. Seattuligi vana naine reha ja ka5tekannuga. Kuulmatul sammul, must siidsalL llmber, l(6hn nagu kLrNa suJga. Aga ta sil'navaade o i lah\e ja ro6 rus vdd-a ii a. Po ss lo- as suils-o15" _ adsse ja tdusis teretama. "Teil pidi vaba tuba leiduma,' iitles ta. "Terve maja on vaba," vastas naine. "lMinu nimi on Luigi Toomapoeg," ja noofmees kummardas. '0len uliopilane.' "[4ind huuavad kdik Matildeks,' lausus vana naine. "]a teie hiiiidke ka.' Ta pani reha ja kastekannu trepi k6rvale poosa alla, harutas ninaratiku s6lmest v6tme ja avas ukse. "Kaisin kirikaial," lausus Matilde. "Ma ei kannata maLtsakasvanud haudu.'

KatLcnJ. LoorDhg nr. 11, 1959.

MONED LEHEKULJED RALF PARVE RAAMATUST''AASTATE ASTMEILT'' (Tallinn, 1988, lk. 75-86).

M''h.l..' P"'l Iturnrno 1952. aasta oktoobri keskpaiku sditsime Tiio ja Paul Rummoga Kirianike Liidu autol Kasmu. Kbrges jahedas taevas soojendas piiike veeL ilsna m6nusalt, aga maastik hakkas end juba ehtima sUgisevervidega.

Viitnalt ara keefates ja metsade keskele j6udes segunesid mustadesse kuuselaantesse erkkolLased kased, haavad ia jalakad. KAsmu lahes ujusid suursuguselt luiged ia lainetel ootsusid healetud ka;akad. Hiljem tagasiteel labi llumae, kui tahtsime teekaaslastele naidaia sealset kabelit ia eesti vabatatupoegade vappe, t6usis metsa vaheL otse autorataste eest [endu suur isateder. Esimene tutvusreis meelitaski Rummosid valima Kasmu metsa, j?irve ja kivirikka mereranna endile suvituspaigaks. Kortefi said rad Seljakul. Loovutasime neile elumaia, ise koLisime sama talu

suvitamiseks Umberehitatud sauna, kust perenaine laskis katla valja viia ning senise suure ahju asemele vaiksema teha.

Muidugituli see suurelisusest, et olime naelutanud oma saunaukse kohale siLdi "Villa Parnassos", sest tegelikutt kujunes me seisusevahe jargmisel aastaI t:iiesti selgeks: Rummosid hakati kutsuma haarberirahvaks/-saksteks, meid mdlstagi saunarahvaks. Kohe esimesel pilgul poLastas Paul naerusui

meie uhkenimelist saunvillat ('/Mida viletsam vark, seda uhkem nimil") ja ristis setle 'Villa Parnassuseks'. Meie kannatasime pila ara, sitt ukse kohal lai paika. LilLi kattis soemilUri oma

sekomaaliga ia me uskusime, et Apollon ja muusad on meiega. Kummatigi pidi Paul niitama:

fe veidi viskate kiill villast, kui kdnelete ona villast, ent meeldis (nargin omet, selts Pa e (sen., iun.), Prcneti. MiLlal Rummod 1958. aastal Seljakule asusid, seda ma tapselt enam ei maleta, kuid enne meie saabumist olid nad end iuba Kesmus sisse seadnud ja just jaanilaupaeval joudis Paul tagasi I!4ahtra pidustustelt, kus vahepeal viibis. oli ilus valge ja soe hilisohtu, sirelid, 6unapuud ja pihlakad 6itsesid k6ik iiheaegselt, kui oma peredega jaanikLrl kai5ime. Need olid tookord 16busad ia kaunid suved. Seliakul sai tddd tehtud, pikki jalarennakuid ette vdetud, lamedail rannakividel pleegitud, vorkpalli taotud ja muidugi iaritsi kohvitatud, paljudest t6sistest asjadest faagitud, aga ka tembutatud ja vembutatud. Oma asjalike tdijde ja tegemiste k6rval oli Paul Rummo erakordselt huumorilembene mees. Kogesin seda kohe parast s6da, kui hakkasime tihedamalt suhtlema. Tema poole Parnu maantee korterisse sjsse p6igates sai tulijale osaks ikka rndni lahedalt 166mus repliik, alati oli tal varuks kena s6namanguline t66p ('Sdijmine on ainus tdd, mis toidabl '), s6bralik aasimine v6i varske anekdoot. Ainult remedaid naliu ta eisallinud, need, mis ta i5e jutustas, olid alati diskreetsed, talle omase tiiiine 5armiga. ... Ka KAsmus elasime hLrmoorikalt heanaabrutsedes. Enamik paevast mdddus meil m6istagi isepainis. Rummode suur s6bralik pere oli aarmiselt vaikne ia peenetundeline. Usutavasti vbisid nad meie kohta samutivaita, sest respekteerisime nendegi hommikupoolset t66aega. Kuid parastl6unati sai seda enam

seltsitud. Noored virgatsid, meie pere mUrsik ja hAarberirahva maimik, saalisid edasi-tagasi, viies ja tuues k6ikv6imalikke lakitusi, ptjdrdumisi, apelLe v6i sidekontorist nApatud plankidele tipitud telegramme, kord kutsega kohvijoomale, kord ialutuskaiguLe Kasmu jarve earde, Sijtiste Ulistatud mastimetsa, Kuradisaarele, korrati m66tma Vana-Jdri vai /\,'latsikivi vagevust. Uhel peeval, kui teatasime h:jarberiharrastele, et oleme avanud oma villas KKK flliaali ia palume neid kohvi degusteerima, toodl vastuseks telegramm: 'Kutse kaes pfkt taename teenistuse nimel pnkt iuhime taehelepanu et philiali avamiseks puudub luba = Haefrased." 32

V6i saadeti "Villa Parnassuse" asukaite saarane kutse: Aks

iuft kaib Pronetist ja

Par'/est,

et nende suu ei ole sarvest seepeast nemad ega oh vist ei A e eB lonksust kohvist (sest ildsegi ei naksa heki', et jooL,sid Kennu Kuke jeek).

sel suvel kais meiL palju kutalisi. Tuti Johannes Semper paariks paevaks. Jaan Rummo. Kaisid Ernesaksad ia sellest kiilastusest sailivat Teatri" ja Muusikamuuseumis ka midagi filmilindit. Kord

saabus Ants Lauter oma "oinal". V6sul suvitajaid astus Seiiakule sisse ridamisi, iihel perastl6unal kustnike seltskond - Erika ia laan Jensen, Vive ja Lembit Tolli. Viktor Karrus- Mu naidenditoimetamise asius s6itsid TalLinnast kohale Paul Kuusberg ja Rudolf Sirge. POikasid lUhikeseks aiaks Seliakule ka Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Remmelgad ia Krustenid. Viimastest said iargmisel suvel samuti kasmukad. Paliude novellide korval valmis Erni KrusteniL siin Nurme talus rida peatiikke romaanist "Nagu piisake meres".ohtutundidel kuulasime neid autori enda esituses. Ent "Vana v6rukael" ja "Tark Roosi", mis on otseselt Kesmu-ainelised, siindisid kirianikuL linnas. Kui kord iuba on lainud nimede loetlemiseks, siis vaariks ehk kultuufiloolises kaugvaates meenutamist, kes loovisikuist viiekiimnendate aastate l6pul, kuuekiimnendate algul suviti Kesmut asustasid la sellele oma ilme andsid. Siin puhkasid muusikainimestest Leo Normet, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Part, Helga T6nson, Vladimir Sapoinin, Moskva helilooia Nikolai Rakov. Vahel viibis siin ema juures Ulo Vinter. Kunstnikest suvitasid Kasmus - olgu ptisivamalt v6i aiuti - Romulus Tiitus, ILmar Linnat, Aleksander Pilar, Paul Reeveer, Aida ia Heino Kersna, Edgaf Valter, VaLter Paluvere, Esko Lepp, Voldemar Eller, kiriarahvast peaLe meie, Rurnmo ja Krusteni veel Dagmar Normet, Silvia Truu, Leningradist "Rahutu vanaduse" autor Leonid Rahmanov, lastekirjanik L. Panteleiev, Bloki-uurija Vladimir 0rlov koos naitleiatar JeLena lungeriga. PUsiva peavariu Kasmu ralas endaLe seiklusjuttude autor lgor Vsevoloiska. KAsmus valmisid vOi said viimistluse mitmed kirjandus-,a muusikateosed, siindisid akvareilid ja joonistused. Kui palju Paul Rummo oma esimesel Seliaku-suvel kirjatijijga tegeLes, ei m6ista 6elda. lgatahes oli marliga kaetud akna tagant puhuti kuulda kirjutusmasinaL tippimist. Meeles on 6htupooLik haarberi 16dul, kus PauL kiiktoolis v66gutades meile oma vastvalminud pilaversse Luges, neid sisemonoloogideks nimetades. Olgu siin ijks seesugune katraan esitatud: Mu mdttes ainult nhva huvid nis iilev sihL mis Allas riitus (kui lauale saan pGetud tuvid, peal kastneks preemiad ja kiitus). Kellele too nelik konkreetselt adresseeritud oli, sellele keeLdus Rummo oma muheda, kuid kindlalt t6rjuva hoiakuga vastamast. Ja ega me nii vega taLle peale kainud - varsid katkesid endas m6istagi laiemat ijldistust. Sellele, kes Rummot iiksnes kaaluka kultuurijuhi ja toimetaiana, poeedi v6i kiriandusloolasena teab, maksaks osutada, et ka oma trUkitud loomingus oskas ta olla sageli paras naljapuigas. ... Kuid siit Laulasmaa suvituspaigast piiijrduksin ma suure ringiga taas viiekUmnendate aastate l6pu Kasmu. 1959. aasta iuunis sain Paulilt siinnipaevaks Viljandist telegramrni: "Niliid en:imb noorust ei saa kitta

/ sest ioudsid taitsameeste ritta / oh / viis punkti = Rummo," Ta eiviibinud Vil]andis juhuslikult, vaid kogus materjal; ja emotsioone poeemi 'Allred ja Anna' jaoks, nagu Tallinna naastes kinnitas. Juulis, kuiielle Kasmus naabrutsesime, vdisime ilheL 6htutunnil haarberi r6dultutvuda poeemi katkerditega ning kuulsjme lahemalt Rummo noorp6lvesdprade Alfred ia Anna Jarve tfaagiLisest loost. Poeemile pani ta punkti killl alles jargmise aasta varakevadel Tallinnas, kuid teose siind on ositi siiski ka Kasmuga seotud. 1959. aasta suve keskseks iirituseks Seliakul oli PauL Rummo 5o. slinnipeeva pidu. Kuigi tegime kaasa ka tema kahe iargmise kiimnendi iuubeldamised, oli too poole saiandi tiihistanine kiill vist kdige 16dmsameelsem. Linnast saabus ohtraLt kULalisi, istuti aias ilmatu pika peolaua iimber ia kes sinna ei mahtunud, haukas toidupoolist 6uemurul p66sa varjus kiilitades. Inimesi jatkus aeda, haarberisse,a

'Villa Parnassosesse". Uldises peomiirulis lubati saunarahvalgi sakste lakaredelilt maha tugeda igipikk teNitusluuletus auveart haerbâ&#x201A;Źriisandale. See lakaredel meenub veel mitutpidi. Siit ronis paeva hakul alla August Sang, varase arkamisega mees, kes paariL korral seliakul viibis. Ka Rummo siinnipaevaLe jargnenud hommikut oli ta esimene virguja. K6ik alles magasid, kui ta l:iks k6ndima talu taha karjamaale, kus ddseL oli iuubilari auks 166manud hiigelloke, sdijdud 6lle k6rvale suitsulesta, lauldud ia tantsu lbijdud. 0nn, et Sarg iuhtus olema see, kes kustunud l6kke k6rval mattasse torgatud kahvlite iuurest leidis SmuuLi tahtsa dokumendi. [46ni Dahasoovlik miiiiduia v6inuks leiust mine tea mis numbri teha. SeUaku haarberi lakk oli ka Paul'Eeriku magamispaik, seal valmistus ta seI suveL r]tikooli astuma. Kuidagi hetdides seostub multoo redelh varsiridadega: "Kuu ronib redelist alla, aranaidatud unenagu h61mas. / Paike ronib redelist iiles, seninegemata paiev p6ues.' Muudest tolle suve ettev6tmistest meenub kaunina pikk ialamatk Rumnode ia Krustenite seltsis marsruudil Korluse-llum:je - Liivaku.Palmse. Kaisime sedakorda llum:ie kabeli tornis, uurisime Kotkamae mbistatuslikku monumenti ja lasime pilguL iiLe metsade mereni uidata, m6dtsime pead vangutades suure nalja ajal parisorjade higiga parun Pahleni leivapalukese eest kerkinud tohuiuid kivikangruid. Liivakul ostsime iihest perest mett ja leiba, et Rummo sdnul eriti LilLi m6ru elu veidi magusamaks muuta- olid ju tema "l\4eesteta kula' kesikirja 0mber kaimas ominoossed sekeldamised. Puhkasime p6lluveerel ialgu ja hambapala v6ttes ei osanud me aimatagi, et asjad hiLiem aina hLrLlemaks lahevad. Kuid meile jai see rannak l6ppeva suve pikimaks ja tagasiihatavamaks. Kuna Kasmu muutus suvituspaigana aina populaarsemaks ja rahvarikkamaks, siis hakkas Paul 1960. aastal aegsasti ringi vaatama vaiksema pesitsuspaiga jarele. Ta leidis selle PeeduL Kirjanike Liidu

majas. Teadagi kutsus Seljaku hiilgamine meis esile meelepaha, mida valiendasime kasikirjaLises aialehes 'Kasmu Tagasiptjdrdumise Eest', kus nii juhtkirjades kui muudes lugudes heideti truudusemurdiaite korduvalt ette reeturlikkust, manitseti meelt muutma ja ahvatleti s6numitega rannaelu v6ludest vanasse suvituspaika tagasi pijdrduma.

ULO VINTER Andres Pulver Ulo Vinter (75) sattus esimest korda Kasmu pisikese pojsikesena ja on pikkadeks aastateks

sellele

kaunile paigale truuks jaanud. "Kiismu on minu kodu Esimene voi teine, sedama eitea, kuid kodu igaljuhul, onLlo Vuttertana kindel. Helilooja vanemad otsisid pikemat aega kohta, kus oma suvesid veeta ning kiiisid kogu pdhjaranniku labi. "Mina seda aega ei mitleta, sest olin nii pisike Aga riks esimesiKasnu suvesid, mille veetsinre Pikapdllu talus, tuleb kiill silme ette. Kolmerattalisega kihutasin ringi," riiegib Vinter. Temajutt on vaikneja rahulik ning sdnad voolavad otsekui nluusika iile vana mehe huulte.

H4;t*i" I.ll" Vi"t.l Kasmus tQQ9. ". (Eue Kase bto - EK) T!,."

tll" "o,,po"", V;"t.,

in Kasmu ;" IQQQ

eh.t. b!

Kask -

EK)

K:isrn..l,.n" iile 70 aasta "Ma tunnen Kasmut ole 70 aasta," on Vinter uhke, kr,rid kurdab. el kuna tal on Kasmus vdimatu todd saad4 tuleb talved Tallinnas veeta. Kuid suve saabudes v6tab ta kohe Kasmu-teejalge alla, et kolida mererannal asuvasse oma isa poolt ehitatud suurde suvenajja. "Minusugune vaene pillimees poleks mingil juhul suutnud sell;st maja pristi panna, isa ehitas Kolmelrimne kaheksandal sai maja valmis, aga kahjuks isa ise scllest radnru tllnda ei saanudki, sest ta suri samal aastal," meenutab Vinter nukralt. "Teisest kLlljest oli see talle paasemine, sest venelased oleksid ilmselt nii tema kui ka kogu pere Siberisse viinud Ta nagu aimas ette." Ainukene sunnitud eenalolek Kasmust tLrli Ulo Vinteril ette sdjapaevil. l]lil ta oma sdnade kohaselt v6itles vabaduse eest m6lemas armees. "Niikaua. kuni vabadus ldpuks saabus," tApsustab ta

irooniliselt.

Uhest kiiljest muudab Mnteri pisut murelikuks, et enamik vanu Kasmu kapteneid liiks Soome ning vanast K,ismust on tiinaseks vaga vfie stiilinud. "Koorekiht liiks k6ik minema, siiajai vaid vaht, kuhu L-uulun naiiteks ka mina," v6tab pika elu elanud mees asjad kokku. Teisalt tunneb ta aga headmeelt, et erinevalt mitmest teisest p6hjaranniku suvituskohast ei ole Kiismu valja suremas, vaid sinna on koondunud suur hulk noorija tegusaid inimesi, kes tahavad Kasmu kaek?iisu eest hea seista.

Trrrtl

"i 1.". ,'.."1"

tllo Vinteri

maja hoov lSppeb pisukese rannaribaga, kus seisab paat. millega peremees igal piieval, mil ilm viihegi lubab, teeb aeruretke Kuradisaarele: "Ma olen vana meesja pean oma keha vormis hoidma. Tiinagi mdtlesin mjnna, aga hirmus tuul on. Siin lahesopis ei saa nagu 6ieti arugi, aga kui merele valja lahed, siis raputab kdvasti." Silma jiirgi m66tes tundub Vinteri majast Kuradisaarele paris paras maa sdudmist olevat. Kalal Vinter ei kzii, sest iga ja tervis ei luba enam ja Lildse pidavat Kesmu vetes kala kesiselt olevat. Sajakonna meetri kaugusel rannast paistavad ktiJJ v6rgud vees olevat, kuid muusikamees teatab asjatundlikult, et juuli keskpaik pole Klismu vetes kalapiirigiks 6ige aegja kui iildse ptirida, siisjuba oktoobris, mil vesi jahe ja kala tuleb randa. " Siia jaoks on vesi liiga soe ja tejste jaoks liiga kiilm, "

teatab Vinter asjatundlikult.

AJooLaat -,6i pastor? l]lo Vinteri

vaaemad olid suured teatrihuvilised ning kiiisid sageli muusikaetendusi vaatamas. Pairast teatriskaiku pdiiti kodus kuuldut asjaarmastajalikul tasemel korrata. Sellele vaatamata soovitasid vanemad Ulol igal vdimalikutjuhul kunstiga seotud elukutsetest hoiduda ning "konalik" amet selgeks 6ppida. Nooruki enda sooviks oli dppidajuurat, sest poiss oli heajutuga ja k6ik lahedasedki arvasid, et temast peaks saama pastor v6i advokaat. Noorukiie endale passis advokaadi kutse pareminija plaanis oJi isegi minna Saksamaa k6ige tugevamajuurateaduskonnaga

Heidelbergi nlikooli Kuid elu tegi omad korrektuurid. N6ukogude 6igusteadus Ulo Vinterit enam ei huvitanud.

"Ja ega

mind parast sddajuurasse poleks voetudki," tombab ta sellel teemal otsad kokku. Saksa keel on mehel siiski suus. Vahepeal astub rannale austerlasest tuttav, kes tahab peremehega paadisdidu asjus kokku leppida. Jutt wriseb saksa keeles ning lehemeesteljaab iile vaid lolli niioga asjaajamist pealt vaadata.

Kornpositsioon on

k""t.rlil,. t atL

Parast s6da astus Ulo Vinter muusikakooli. sealr paases ilma eksamiteta konseflatooriumisse. "Ega mul suurt valida olnud - muusikateadus v6i kompositsioon. Ma algul m6tlesin klill, et mis ma sest kompositsioonist vajin, see nii keeruline vark, aga 6nneks m6tlesin iimber Ja nii ta lliks. " meenutab Vinter.

Tavainimese ettekujutuses seostub "P6hjamaa" autorina tuntud UIo Vinteri nimi ennek6ike lastelaulude, Pipi ja "Kevadega". M6ned inimesed teavad sedagi, et Ulo Vinter on ki{utanud muusika filnidele "Mehed ei nuta", "Siin me oleme" ja "Noor pension,ir". HeJilooja arvab ise nii: 'lVdibolla olen ma natuke lapsemeelnejah, aga kunstnik peabki lapsemeelne olema. Ma vaatan maailma natuke teise pilguga, nii nagu nemad praegu," ja osutab kahele vees hullavale poisiklutile. "Dramaatiline ellusuhtumine ja elu ainult dra aatilisena kujutamine muutuks iu ieavaks."

Lindgreu ja Luts Ulo Vinteri ja Ulo Raudmee kirjutatud muusikal "Pipi Pikksukk esietendus "Estonias' juba kolmkiimmend aastat tagasi. Ulimenukas on ka Rakvere teati draamaversioon Pipi seiklustest "Pipi on nii tugev lugu, et iksk6ik mis muusika seal all mtiriseb. ltiheb ta ikka peale. Fenomen on

selles, et Pipi lugudes puudub teielik nannutamine ja k6ik on taielik fantaasiamiing. Lindgren on avastanud lastemaailmale omase muillasjutulisuseja miingulisuse," kiidab Ulo Vinter' Vaga palju on Vinter kidutanud muusikat Oskar Lutsu "Kevade" ainetel - tele{iln "Kevad stidames", lavakantaat, lastemuusikal ja ballett "Kevade". "Kunagi kirjutasin rihe Paunvere stiidi ja lda Urbel tuli minu juurde ja kusis, et kas saaks sellest balletti teha. K6ik arvasid, et Lutsust on v6imatu balletti teha, sest kogu tema looming on rajatud otseselt sSnale. Kuid Urbel ajas vastu, et s6na onjuba olnud ja nii ma selle iira tegingi. " Selgus, et kui tiks lugu juba rahva sridames on, siis sinna tajaiib njng pole mingit vahet, kas tegu on filmi, ooperi v6i balletiga, vaadatakse teda ikka. Pisut teeb Vinterile muret asjaolu, et tema "Kevadet" enam meie balletilavadel naha ei saa, ent samas ei taha ta ise iilestdstetud teemal pikenult peatuda: "Eesti muusika esitanine Eestis - sellega on nii nagu on ja sellel ma peatuda ei tahaks. Teatrid riritavad igaljuhul v6imalikult vlihe eesti muusikalavastusi manguka!,va votta. "

KoJ..loot..J S-,ejk Sellist teost, millega autor ise k6ige rohkem rahulejzi:iks, Vinter valja tuua ei taha: "Eks mitmetest asjadest, mida ma tellimuse peale valmis olen teinud, on m6ned lood rahva hulka lainud - "Vana arm ei roosteta", "N6iaelu", "Kui on meri hrilgehall" Need on olnud antud nomendil vajalikud lood, aga missugune kdige parem on, seda ma ktill oelda ei oska. Las aeg otsr.rstab." Helilooja arvates on kiill pisut imelik, et piirast Bachija Mozartit, kesjustkui k6ik aira tegid, keegi veel iildse muusikat tahab kirjutada. Kuid kui proovitakse, siis on see igatihe oma asi Tulernused peab aga kindlaks tegema aeg. "Tegelikult on mul pikemat aega plaanis olnud ona elu lugu paberile panna, et kas vdi ajalehes joonealusena avaldada, aga pole selleks kuidagi aega leidnud," m6tiskleb Vinter, kelle arvates oleksid tema memuaarid riks paris lustakas lugemisvara. "No nagu eesti Svejk voi unbes nii..."

Kasnu.Paujaasu talu lQqq. a. (EK) Paujaasu honestcad in Kasmu, lqqq. GK) 3'7

THEODOR MATT Aivi Pargi Theodor, Hiiumaalt parit Tallinna mees istub Kasmu meremuuseLrmi dueL viluvarjus ja dmbleb kokl-u kollast viini merekdiest punutud jalamatti K6\'era otsaga ndel melie kaes vailgub ndndasama valedalt kuijookseb muhe juttki.

lr/q\t. d. suut moodus Tl l lv.. ,,,, I

H) 1lcoaat spcnt tnc su nncl oj lQqQ u,ole;ns in Kdsmu.

(N)

Paikesesf pruuniks p6lenud toimekale Theodorilc aastaid rlle 70 ei annaks, aga raiigitakse hoopis suuremast an ust.

NliUal siiDdisite? 1906. koigestl Ma olcn muidu noor nees. aga olen kaua elandl (Naerab.) Ja olete igasuguseid aegu nainud... Ja-jah... on ajad liinud .

Kas sce oli mei emehe pere, kus siindisite? Ei olnud Vanaisa o1i kirikudpetaja kutsafia dpetas rninu isa ka vdlja. Tadi sai aga mehele iihele ehitusinsenerile, kes kutsus isa ehitajaks Nii sai isast puusepp, hakkas maju ehitama N4a olin kolmene, kui isa ira suri.ja hakkasin omapead elama. Koht oll vaike, vennad August ja Peeter olid minust vanemad, nemad hakkasid valjas tool kaima. Olin niikaua kodus peremees, k-ui vend Oskar tuli kaitsevaeteenistusest tagasija hakkas kodu pidama Mina laiksin siis parun Pahlenijuurde Vaimla m6isasse. KoLn aastat 6ppisin aednikutood, siis laksin kaitsevlikke. Tegin selle kahe aastaga hbija sain tLrttavaks uhe laevaomanikuga, Aadu Hanslepaga. Hanslepp oliRiias kdrge merekooli ldpetanudja oli kange kapten. Tal oli mootorpurjekas, millejattis talveks Tallinna puhkama ning tuli Hiiumaale oma tallu.

Olin voorimees, tdin ta Haapsalust Heltermaale ja parast koju. Ta.aaikis, et oli meestele

laevas

konjfit

pakkunud ning mehed jaialnud koledasti pudu. Ma iitlesin siis, et v6ta mind madruseks. See ka.nge kaam ei tee mulle midagi, olen seda v6tnud ennegi. Tegime kaubad mahaja siis laksin laeva.

Kui vana te siis olite? 22. Kaks aastat olin Hanslepa laevas. Vedasime

nisulaadungeid ja kdike, mis juhtus Saksamaale ja Vaasasse..- Edasi sain purjekate peale ja s6itsin veel vijs aastat. Talvitusime Kopenhaagenis, vedasime ainult metsa, P6hja-Soomest Taani. Peaaegu kdik Soome sadarnad on 1?ibi keidud. metsa

Kas koju ei saanudki vahepe^l? Polnud tarvis tulla, vend oli kodus...

Pruuti ei ohrud? Taanis sain pruudi. Tema nimi oli Kati. Esiteks oli paha see, et ei saanud nende keelega hakkama. Tema raagib nii pehmet keelt nagu lapsedja kui "r" tuleb s6nas vastu, siis selle s6najitab pooleli ning hakkab uut s6na ritlema. Hakkasime k2iima meremisjonis. Mulle anti seal eestikeelne piibel. Mina lugesin siis eesti-, tema taanikeelset piiblit. Ma vaatasjn siis, et see sdna peab seda tiihendamaja nii sain alguse katte, edasi dpetas pruut rse.

Kas saite ta endale nriseks? No vot ei saanud. Kahjuks tuli sSda peale... fukas pruut oli, tal oli omblustookoda. 6mb1es naiste suvemantleid. Vahel, kui tahtsime k6rtsi ldbutsema minna, pani tddkoja uksed kinni, utles 6mblejannadele, et tiina on vaba peevl Kasmust parit Gronstrom, kdige kuulsam piiritusekuningas, ostis uue laeva, 650o{onnise. See oli minu kdige viimane laev. Sellegajuhtus mul 6nnetus - murdsin kaekondid, jliid luugi vahele. Oli s6jaaeg. oeldi, et iihe kiiega ujuda ei saa ning arst vdttis mind laevast maha Saadeti koju, laksin Paldiskisse. Paldiskis hakati baase ehitama. Sain tuukripaatide tilemaks, hiljem kraanajuhiks. Olin seal pensioniaja alguseni. Kraana oli vanem kui mina, see lammutati vanarauaks. Mina olin omateada noor mees, ei tahtnud pensionile jaada ja siis laksin Aegna saarele. Olin seal tiksteist suve sadamakapteniks, v6tsin laevu vastu. Seal kais sel1a1 viiga palju rahvast: 1500-2000 inimest paevas, kolm laeva vedasid, 60 inimest korraga peal. Igal tunnil valjus laev. . o1i huvireisijad ja suvita.jad, viilis- ja omamaaiasi... OIi palju tegemist. Ma isegi l6in seal tihte meest, muidu ma lddmamees pole. Tahtis ilmajiirjekorrata laevale minna Seejarel olin Piirnus tdol ja Kuivastu uue sadamajuures... Teie ei osk^gi vist ilma titiita olla? Siin Kiismuski aina mingi tegevus k;isil? Ma olen siin k6igile raaikinud, et nii kiiresti tuleb tddd teha, et vanadusel pole aegagi kallale tulla! (Naerame.)

Kuidas Kiismu sattusite? Meil oli mereveteranide klubi,

eestiaegsed meremehed k6ik... iile 200 meheja naise kaib Tallinna meremuuseumijuures koos. Direktoriks on sealParna-nimeline mees, kellejuurgs kiis Aarne Vaik ja nii me saime tuttavaks. Olen teist suve sii4 asendan Aamet l-uivaja, v6tan kr.ilalisi vastuja tutvustan muuseumi. Olen Aarne abiline. Tegin platsi lagedaks, niitsin kdrge rohu maha, kui rahvas siia l6butsema tuli. Hommikul toodi 40 kilo ahvenaid, kaks naist tulid appija rappisime need ruttu iita...

Olite sealgi abiks? Mina see peategelane olingi, tejsed abistasid mind! Ma olen kalamees ka, mu) praegugi v6rgud Antineemes sees. T6in sealtjuba ennegi versket kala. Sdime siin iihel hornmikul... Mul on siin iiks s6ber, sadamas saime tuttavaks. Temal on paatja vdrgud, mina aitan putldaja siitial (Naerab ) 39

Kas meremehed on l6bus rahvas? Merel tehakse k6vasti tijddja kui mehed maale saavad, siis tahavad topelt v6ttaja l6butseda. Kas merehaigus ka kimbutas? Algul krill. Kajutisse minnes hakkas pddritam4 aga kui tekile viirske 6hu kette liiksin, siis polnud hada midagi. Ni oli esimesed paar aastat, piirast laks iile. Parast tegi hoopis hea soogiisu, raputas toidu alla. Sain osa teiste sddkigi era siiria! Laevas oli 18 madrust, mina pidin pootsmanina k6iki neid kamandama, tdijle panemajajuhatama. Ei olnud vaba aega suurt midagi. Olete palju maailma paiku niiinud? Kui purjelaevast ara tulin, siis sai rohkem naha. Vedasime superfosfaati Rootsija Prantsusmaale, kivistitt Gdanskisse. Ameerikasse olin ka kolm korda minemas, aga saatus ei tahtnud vist, keeras teisipidi. Aafrikas olen k6ige rohkem kiiinudja Vahemere peal, Hispaaniasja Itaalias ka. Eelmisel suvel kutsuti Regina Baltica peale s6itma. Aga mitte niisama, vaid helikopterite maandusmissillale niipujiimedust v6rku kuduma. Et sild liiga sile ei oleks. Mulle anti kaks madrust appija nii me seal seda l0x8 m v6rku siis kudusimegi. Kaks nadalat s6itsin Rootsi vahet. Mul oli oma kajut, olin meeskonnaliige. Kapten kinkis palgale Iisaks hea to6 eest veel pudeli viskitkil

Kas olete napsimees ka? No-noh, kuis muidul Ma algul suitsetasin ka, agajatsin maha. Arvan, et kasulikum on naps viina v6tt4 teeb meele r66msaks, keelgi hakkab libedamait kaima... Kuidas ma pidudel ikka kaine peaga olen. Joodik ma ei ole.

Kas meremehed on jutukad? Neid on mitmesuguseid. Isegi osa hiidlasi on s6nakehvad. Tean uhte niisugust lugu. Mees ja naine laksid hommikul heina niitma. Niitsid vaikides kuni ldunani. Hakkasid siis l6unale minema. Naine titles: "Tana on vaga ilus ilml" Mees ei lausunud s6nagi. S6id l6una ara, laksid uuesti niitma. Kui 6htul koju hakkasid minem4 ritles mees: "Seda poleks tarvis olnud iiteldagi, ma nagin seda isegil" Naerame koosja laginal. Theodor onjalamati valmis saanud. Ta tduseb pristi, paneb mati rohuleja trambib selle uhtlaseks. Riiiigib seejuures, et liiinud suvel olla riks turist lausa kdrval istunud ja oodanud, millal lahtiharutatud merekdiestjalapr.ihkimise matt, mida 92-aastane Theodor suvejooksul oma poolsada tukki kokku p6imib, valmib ning selle oma koju Rootsi kaasa viia saab.

Kuidas kiill s?iilitada eluj6udu ja -166mu nii k6rge eani? Tuleb ettevaadikultja viisakalt elada. Nii nagu Mooses kirjutas oma kolmanda raamatu 27. peattikis: tileliia sddmineja iileliiajoomine - see on patt. Tuleb k6ike m66duparaselt teha.

PEATANAV Andres Vanapa oli ktill, miks ei olnud- oti meri, ule Lahe V6su, paadikuurid, lauter, mannid ia seenemets, kivikulv ning ristitud kivid, miLle nimed ununenud, keenuline asfalteerimata tee, mida mdiida aias Maks meheiupats, kelle vitijl rippus veelgi jupatslikum soome puss - oma karu, kus lestad, mis parasr suitsuahju maksid kuuskummend kopikat kilo. Ent selleL teel vdis kohata teisigi: poodi ja postkontorisse t6ttajajd v6isealt tulilaid, vanureid, Lapsi, asjalisi ja logelejaid. Enamus neist, kui rnitte l'ust paris tuttavad, siis tuttavate negudega kiill, kelle huLka trehvas ka mdni v66ras, kes aga peagi, kul ta m6ni paev paigal piisis, kaotas oma erisuse ia sulas kohalikega Uhte. Ent leidus ka iildtuntud inimesi, et mitte 6eLda kuulsusi, kes v6isid sulle vastu ialutada. Too tuntud inimene v6is olta naiteks Dagmar Normet, kelLel siin suvemaja, ning kes ei saanud oma k0lalistest lahti, sest kui mOni neist lahkus, siis tuLi teine tema asemeLe. V6i helilooia Ulo Vinter, kes m6ne krdbedama lausega v6is n6rganarvilisema panna kOhima. Kirjanik Erni Krusten vbis sulle peatanaval vastu sattuda ja sind

niisuguse pilguga m66ta, et k6he hakkas. Akadeemik Boris Tamm oli seevastu hoopis malbema oLekuga mees ia viisakas veeL pealekauba. Ning Paul Reeveer, kiriakunstnik, kelLel suvisest ii0ritoast kohvikuni poolsada meetrit. Seda vahemaad ta paevast paeva tatsas, kaugemaLe jbudrnata: voodist kohvikusse ia kohvikust voodisse, sest kogudus - kalurid, kui nad polnud merel -lootsid kuuLda Reeveere suust t6de selle maailma asjade kohta. Reeveer ise paistis turskete ja paevitunud kalurite hulgas silma oma bakenbardide, bareti ning luidrate ja lumivalgete kaevarte poolest. Aga kust sa iumer saad, kui teekond ei vii sind peeva k:itte. Ent oli siin teisigi, kaugemalt sisses6itnud suurusi. oll heliloola Rakov, kes kord unustas oma rahakoti "Volga' kabotile, ning imestas, et keegi polnud seda varastarud; m0ajda peatanavat siLkas postkontori poole vilgas eideke - vene Luuletaia Marina Tsvetaieva 6de; perekond Kalmanid oma seniragematu banaanikastiga, sest pereisa oli Moskvas relvasepp, mille eest tuli kompenseerida velisreise - kus sa sellega - igasuguse nasvargiga. Aga niiiid piisab teistest. lvla ialutasin peatanava 16ppu, siis labi metsatuka, korkjamiiiirist mdijda, mere aardeParemale lai Kuradisaar ning kaugel . kui ilm selge.terendus Mohni saar oma majal(aga. sealt alustasin na Ukskord maailmareisi - s6itsin paadiga Soome -, mis l6ppes fiaskoga. Ent kas Kasmu aegadest pole midagi r66mustavat meelde iaanud? On kULl, miks ei ole.0li meri, ijle lahe V6su, paadikuurid, lauter, mannid ja seenemets, kivikiilv ning ristitud kivid, miLle nimed ununenud, kaanuline asfalteerimata tee- Ning k6ige selle iimber okastraat.

K,janiL AnJres VanaPa Ka"-"" lQQQ. a. (EK) Th" *,;x, A"J*" V"""p" in Kasnu , lQQq. EK)

TQEN

TINA ON TINANE

VAYIATASq

ja mlead

on mindide l<roonid. Laine on heitkkult vihane ainuh tual see loovib ja loovib.

aqarav rsrbrA

r"taljSa!ffiffiffi

vltirfvi, ..rrmtrrse 6i ain^** erEM e5i6 obddm 6blfi ..9t 5t6mh9 troiq aim .b.rtad $, .u6t r'tto - ::uq 6i ibooq |hiiirJ 6'E'lo, ziiv ltet lelea

ilo .bunlo Ir Jfil, ilo elllm .bM, tutt*r

ettirn i!)| ,tal9n aumtn3 iu, .i86eq 686 z9l ,z6r66v i butnulbrg E, albiel ,nl .

U6lrt6, r?eho,rtottsaq .ih .bftdrlJt .hEq ta{ l5li5q vrlq in6ttl 6t 6blrd ettlm te J.rnirt l9ll9, .temoH rrnr860 e.fg, ihr, aiia .zlrdtl Srtlsq 6rfltdll$tElSa 6Sugfiq la,,furltn

Baln

tf6v ellel

r:un6Y .biEiilul Jlii, FtebulBn EfiO aE Ost blzi6v .!,| a+3riSn 6110 d6v rnr,rlni raien in6m br, E &tsr teg.#l{l{t&g,6k%ggllgJ'lgt lnifl .6i5nrevu. " endm zel ,\erniv ol0 6-iooli,ed i6V,.?l9ln*5 6 .i6v B!r.!El 6mBb5d6r, bdi. Ei 6rdt6e !te6v l6v6n6t6tq glluz zi!9ai&4149 l{,gffiryd{'aQi'r'/ndt 6medl6n elq@l utz6vr$ llo n.l,sl zho&W9fu{B€4LbWbsl6t tg ,e5oth!u t?r?iir. elf e, Jid?nur6hit,tssil@L@Ewt$stwle&ttffi!4fu lca t?ibobv :5r6,rbudi el6rsqu6t,z62'trlt 6vetujwrw84@d6@.@ 6bluu, btdool - lertr butdoq b6o iu, ,bit 16, - arbulot te,r erhul6t burotillBq 6i ttitclut eitaisq e?i rtevetf, .6tdol\fitlt&t tgflrri 6a t:uJ Etl JzeJooq 5hsv$t eteSlsviml,l 6i erslbiul fi|lf| irt|d svetq ilo .iauruue bon l6rea?ia tl6,fltlu5)l ,iBi?iet niie iio tn:l sbea bunloq i!ee, te.?cr:en 8{in .elirodil 's$ov' ItoJ6d6l 5mo 6rrir5r,t dt tuul *ev - ttrblt eeSliv elfoe hotnorrsoq astlh t.vGl e6vjeot{ ito 6alerDq tete .qitr.lin65n6d !l5m986tin9? 6mo blnffdrX biiiir 6tA Jg€rfvi5n 9.rrstifi.#d#Edte e ?u, - faitrailGv 5bht rfl5qn id6l ?ll: rqqdl .v6r6tcaq -etr5t $tm .ibOonr f

**.

,ttl,

tl6r? .6lrrslrm 6fio 166: lrnzlt eal tr:l .r8oJa6n .uzdV g*cl rlit .h*n ilo . gflilufiblt irr.r5nt ru b5nh

".bq{tdrtt

H.t5|t| uidFuirlu!

mll

iu, . lt!u.,

nbtlde -

aErsrfiv .i :eern 68urdo Eb6:looq i rulivdo,

tar,livr'lot

ri fl$$vdo,

Emo

llY le

ttartts

arfi! a68lxl

bnoi''t iu,

.b6s? blot .vor6t 6ioolile.{ 6bddm :bun6t?6t6v

:eb6 svrFrrvaT lht taes dlht nqlptltl Btul.i 6tt Jerfdlt dtdq

t6brbitl,, lli d.ffitq bmla*l stn tfa6teul6

,bbrflr bsbinr sloq ,arbi:$ Jttn$9a? 6l rni r .r?t rl .Slsufiba.q redmij tllgr tBi 8ni}l .te, 6rr{trhtttd!!

!4gH 'Stt't

Vanppa,

as'.. 1963

laot'rl

.QQl aurordf, .s'-l"A

N ls L*rArrr,t* srfl

I[) .QQt {p

. $rnadf, ni

KLAVER MEREKALDAL Dagmar Normet Avatud uksest kostavad klaverihelid. Valgel trepil kaks elegantset ruuget Soti setterit. Need ndtked s6braliL-ud loomad kuuluvad justkui elavate eksponaatidena Kzismu Meremuuseumi juurde, taites due ja randa oma hullamistega. Pikk valge kivihoone, kus liibi aegade on asunud piirivalvekordon Tsaarivenemaa, Eesti Vaba igi, saksa ja ndukogude okupatsioonivagede oma, on Eesti taasiseseiswmisel iirganud uude ellu. Kasmu mehe, bioloog Aarne Vaigu nagemusest, entusiasmist ja katetdost on sellest purustatud ja lagastatud ehitisest siindinud Kasmu Meremuuseum, mis on kujunenud rannakr.jla vaimseks keskuseks. Hea on siia tulla. Nii ka praegu. Imeliselt kdlab Chopini Skerzo B-moll siin k6rge sinise taeva ja kilgendava mere vahel. Noor klaverikunstnik Ireen Koop-Lind, kes siin Kasmus, vanemate - TRU rektor Arnold Koobi ja oma ema, inglise filoloogi Hilja Koobi suvekodus, on veetnud koik koolivaheajad. Ta tuleb Rootsist Upsalast, oma uuest kodust, suvel ikka siia, Eesti P6hjarannikule. Ja 6htuti kziib l.een Kasmu Meremuuseumis harjutamas.

t lr.., - / f.asmu lrccn r\oop-Ltna rcdaoooo M",i-iu,unis IQQQ. ". (EK) Tl,n t"acLnr Lnn" Ko.p-L;"d ;" tl," Kdsmu Maritime Museun, lqqq. (EK) tiibklaver - Bechstein. Meremuuseum ostis selle Nikolai Rakovi parijatelt, paastes seega selle vaiirtusliku pilli - iihe "kuldklaverist" - trihjaltseisva suvila niiskuse ja temperatuurik6ikumiste hukutavast m6just. Seisatasin varem sageli Kesmus Allika teel vaikese rohelise pr]umaja juures, et kuulata professor Rakovi mangu. Ta tddtas iga paev. Komponeeris. Kuid vahetevahel mangis ta ka teiste heliloojate loomingut, mangis virtuooslikult ja haaravalt Chopini, Proko!evit, Rahmaninovi. See on suureparane

HJ;loo1o, profo"*, 71".

Mlolai Petrotiti RaLo'.

**p."*, p-t'"""*

Mlol"i P"t-,it. R"1",. 43

N6ukogude Liidu rahvakunstnik, Moskva Konservatooriumi professor Nikolai Rakov sundis 1908. aastal Kaluugas. Lapsep6lves 6ppis ta viiuli- ja klaverimangu. 1931. aastal ldpetas Nikolai Rakov Moskva Konservatooriumi heliloomingu alal ning juba jargmisest aastast oli ta Moskva Konservatooriumi 6ppej6ud. Tema dpilasteks olid tulevased kuulsad heliloojad K. Hatiaturjan, B fsaikovski. A Snitke. E Denis"ov. A 2uraitisjr 1946. aastal palvis NikolaiRakovi "Kontsert viiulile orkestriga" (esmaesitaja David Oistrahh) riikliku preemia. Peale srimfoonilise muusika on ta ki{utanud teoseid viiulileja klaverile, soololauleja palasid lastele. Teiste seas ka "Viis eesti laulu metsosopranile, baritonile, hardleja keelpilliorkestrile" (1965). Osa oma soololauludest piihendas N. Rakov Tallinna Konservatooriumi dotsendile, lauljatar Jenny Siimonile. Need tekstid palus helilooja minul eesti keelde tblkida. Kui 1948 aastal algas Noukogxde Liidus "Formalismi hukkamdistmise" kampaania ning professor Rakovit srindistati oma opilaste vziziras suunamises, loobus ta edaspidiste "ideoloogiliste ajuloputamiste" vliltimiseks noorte komponistide heliloomingu juhendamisest ning pllherldus orkestreerimise 6petamisele ja dirigentide kasvatamisele. "Mul on tiks vaga andekas eestj noormees," riiakjs mulle kord Nikolai Rakov Kasnus. "Ta 6pib dirigeerimist. Te kunagi veel kulrlete temastl" ennustas professor Tema ennustus laks taide: see noormees on praegune Eesti Rahrusooperi "Estonia" peadiigent Paul Magi. Peale opilaste ja kontserditegewse sidus Nikolai Rakovit Eestiga tihe kontakt oma kolleegide, heliloojatega. Lydia Auster (ballett "Tiina", avamiing "Eestimaa' . klaveri- ja viiulikontseft jt.) oli see, kes juhtis Nikolai Rakovi tAhelepanu Kasmule. EIades Heliloojate majas Imanta 7, suhtles Lydia Auster oma naabrinna. helilooja UIo Vinteri emaga ning oli ka Vinterite niigusas kahekorruselises suvemajas Kiismu lahe kaldal korduvalt ktilas kiiinud. Nikolai Rakov tuli 1955. aastal koos abikaasaga Kasmir, kiindus sellesse paika ning veetis siin kdik suved kuni elu ldpuni 1990. Algul elas ta Valjal, Salmejuures, 1962. aastal aga ostis viiikese maja Allika teel. Kuijuhuslik mddduja oleks silmanud kulunud t6driietes hallipaist meest selle majajuures v6i ajas tegutsemas - tara ehitamas, puid l6hkumas vdi peenramaad kaevamas, poleks ta ealeski osanud arvata, et tegemist on kuulsa helilooja, professor Nikolai Rakoviga, kes, frakk seljas, v6imukalt juhatab srlmfooniaorkestreid mitmete suurte kontserdisaalide lavadel, ka oma autoridhtul Tallinnas. "Estonias" Rakovjiittis esmapilgul kinnise. isegi tdrjuva mulje. aga tema abikaasa - tilluke, habras endine baleriin Lidia Antonovna paelus oma avala naeratuse ja s6bralikkusega. Neil oli pisike prantsuse mops, liivakarva konnanaoline koerake. kellele tema nirni Frolka (Frosch on saksa keeles konn) suurep:iraselt sobis. See oli tegelikult Gennadi Rozdestvenski Ioomake. kelle kuulus dirigent Inglismaale elaora asudes Rakovitele parardas. Lidia Antonovna oli Froskaga ripris hadas Juustutrikike niipLls pllLidis ta iseneelse, naabritejuurde kolarra liiinud koerakese tagajatetult koju meelitada. Tagaj.idetult sellepiirast, et naabrite vAike tritar Haldi Froikat terra "saledusdieedi" parast haleises ning neljajalgsele killalisele head ja paremat pakkus, nii et perenaisejLrustutlikike enam mingit muljet ei avaldanud. Peale Pdhja-Eesti looduse, mida ta ei vasinud imetlemast. vaimusias Nikolai Rakovit eesti fahva elulaad. Teda himmastas ka pagasivedu Tallinn-Kiismu liini bussides. 'Kliutage eite: te annate Tallinna autobussijaarnas oma kohvri bussijuhile, tema paigutab teie kohvri bussi all olevasse pakiruumi, ldob selle kaane kinnija k6ik Ei kviitungit ega numnerdatud talongi Buss peatub teel l'ull Kuusalus, kiill Vihasool, V6sul ja mujalgi Inimesed IAhevad maha, v6tavad oma pakid, ja kui te Kaismu jduate, on teie kohver ometi allesl Venemaal oleks see mdeldamatu " Kordjuhtus, et Rakov rannas Koidula allikal vett toomas kaies kellegagi jutusoone peale sattus ning orna mannergu allikajuurde maha unustas. Samal paeval aga pidi ta Moskvasse s6itma ning veendu jiiigi ara toomata. Suur oli Nikolai Rakovi rillatus, kui ta nadalapaevad hiljem Kasmu naastes oma mannergu puutumatuna samast kohast eest leidis Parast Lidia Antonovna surma 1981. aastal hakkasid kaks Moskva daami kordam60da Rakovi

Kasmu majapidamise eest hoolt kandma. Uks oli Moskva Konservatooriumi kompositsiooniosakonna 6ppealajuhataja Jelena Vassiljevna Karoieva ja teine professori endise 6pilase abikaasa Ludmilla Aleksejevna BolontSuk. "Kasmu oli Nikolai Petrovitii jaoks k6ikl" riiiikis Jelena KaroSeva. Juba oktoobris, Moskvasse j6udes, hakkas ta valmistuma jargmiseks suveks Kui Ludmilla Aleksejevna aastatest tingitud hajameelsuse tdttu unustas elektrilise keeduspiraali valja lLilitarrata, keelas Rakov tal selle kasutamise: "Kui maja maha p6leb, lo6n ma teid mahaja tapan iseennast kal" Nikolai Rakov elas Kasmus maist kunj oktoobrini. lmetlusvaarse jadekindlusega kais ta iga p?iev, ilmast hoolimat4 Kasmu meres ujumas. Ta oli osanud asja selliselt organiseerida, et ta ka septembris, juba 6ppet6d ajal, mitte lihtegi paeva meres k:iimist vahele ei j?itnud. Temal kui professoril oli lvloskva Konservatooriumis 8 tundi nadalas. Need tunnid olita paigutanud kahele jargnevale paevale - naiteks teisipaevale ja kolmapeevale. Teisipaeva varahommikul suundus Rakov oma triibulises honmil'umantlis mddda Allika teed mere iiiirde, ujus trikk aega ning sditis kl. 9.05 bussiga Tallinna Linna j6udis ta pool Liksteist. Kell iiks startis lennuk Moskvasse. Kell neli oli professor konservatooriumis. (Tollal kehtis Eestis Moskva aeg.) Kella kaheksani andis ta neli tundi. Jargmisel honmihrl oli ta juba kell kaheksa konservatooriumis, andis jiille neli tundi, lendas p?ievase lennukiga Tallinna, s6itis kella viiese bussiga Kiismu, ning juba kell pool kaheksa 6htul v6is Rakovit uuesti meres kohata!

Kord torkas professor m6ned pajuvitsad oma krundi idapoolse tara aarde maanulda. Vitsad juurdusid ning tana sahisevad seal uhked suured h6bepajud. Piirast Nikolai Rakovi sunna 1991. a. suvitavad selles viiikeses rohelises majas tema parijad: Moskva Konservatooriumi 6ppeosakonna juhataja Jelena Karoi'eva koos abikaasa - kinostuudio Mosfilm kunstnikJavastaja Said Menjalit5ikoviga (filmiauhind "Oskar" "Sdjaja rahu" kunstnikutdd eest). Rakovi klarer aga elab edasi Kasmu Meremuuseumis.

Kasmu Mcrcmuuscum IQQQ ".(EK) Kasmu Mairine Museun, lqqQ.

(EK) 45

V;;n; iLL"J; appejaul,. S.ar.ru percnaine Inbi l."l. L,*,* 1,. -lJ.r. ,soonann, ,,,;'i" {., t hc prolrsso' aJ '.1* t\,. r t thc .t nticrs tt aJ .v tcnna. t no,. Soontann ot 5.,," ltoncsrcad, thc o,(jan;:cr ol summer courses in Garntan.

Kasnu Sorru t"|,, app"L^L," lqqq. a. (EK) Kasmu,Sorru Lomestead, trainins centre I QQ9. (E K)

Kasmu.pansionaat "Ranna-

4,ri"nid"

IQOO. a.

l,-.. ,t Daatatngnousc t t- l I\asnlLtt Ine "R"","-ii,";d". lqqq.

1Q1t. a- eh;tatud Kasnu

Rak;anaja lqqQ. a. (EK). Kasmu Ciui" Centre ftuilt in

1q19, tQqq. EK)

MEES PIIBUGA Dagmar Normet Kasmu surnuaia idapoolses servas paelub pilku roosakashallist graniidist malestussarnmas, millel mustast metallist reljeef: baretiga mees, piip suus. Siin puhkab vene kirjanik, paljude mereraamatute autor Igor Vsevolo2ski. Ja tema k6rval abikaasa Nina Vsevolo2skaja 1903. a. Moskvas sLlndinud L VsevoloZski hakkas juba viiekumnendatel aastatel Eesti vastu huvi tundma, viibis sageli Tallinnas, kus tal tekkisid kontaktid kohalike kunstnikega (Valli LemberBogatkina jt.). 1955. aastal pddrdus Vsevolo)ski helilooja Leo Nomreti poole ettepanekuga kirjutada tema neidendi "Kolme isa tritar" pdhjal eestiaineljne operett J6uti kokkuleppele ning niina hakkasin operetile libretot ja laulutekste kirjutarna Ja kuna Normetid suvitasid tol aastal Kasmus. Matilde Kastni majas, Juurikal, siis asus ka Igor Vsevoloiski koos abikaasaga Juurikale. Loominguliste lahkhelide tdttu koostdd katkes ning minaja selle opereti Iavastaja Kulno SLivalep kirjutasimejuba valmis muusikale uue libreto. Nii siirdis Edgar Arro ja Leo Nonneti operett "Tuled kodusadamas", mis esietendus "Estonias" 1958. aastal ning teater tdi selle krilakost;ks ka Kasmu Rahvamaija. Kuid selleks ajaks oli LV. juba sr.lgavalt kiindunud Kasnusse ja selle rahvasse. 'Ma tahan saada aborigeeniks l" huudis ta sageli. Njng palus mind talle sobiva krundi otsimisel abiks olla. Leidsimegi mahajrietud, ilma parijateta Eigi, mis tollase kolhoosi "Oige Tee" uldkoosoleku otsusega Leo Normetileja Igor Vsevoloiskile maha niiiidi. Krunt sai poolitatud - Vsevolo2ski valis endale sauna, Nonnetid aga endise elumaja aseme. Kuigi LV. eesti keelt ei osanud, meeldis talle suhelda kohalike kalurite ja endiste meremeestega, keda ta alati rikkalikult kaetud laua taga vastu vdttis. "Kaptenid tulevadl" hilridis LV. ning kutsus mind endale t6lgiks. "Kapienid" aitasid tal kundi taraga iimbritsedaja sauna elumajaks iimber ehitada. Kui LV. Moskvast Tallinna elama asus, viibis ta alati varakevadest hilissligiseni Kaismus Tema tddkabineti lai aken avanes otse merele. Meri - Musta mere ja Baltimere Laevastiku meremehed olidki tema.aamatute peategelased. Nii nad elasid seal merekaldal - kogukas, agedaloomuline Igor ja tema k6hnapoolne, heade helepruunide silnadega Niina, kes oskas oma mche mr.lristamised m6ne tasase sdnasa vaisistada.

K.irjaniL

-rl 1nc

Igot

Vset'olotsLi.

, t r, |I,ftrcf rqor

Nende v?iike poeg oli lapsep6lves sumud ning oma helluse kinkisid nad suurele saksa lambakoerale nimega Ingrid. "Ingrid, mu tLltreke, tule, anna papale musil ' kostis sageli naabriaiast. Kui Igor Vsevoloiski 1967. aastal suri, jiirgnes Niina Vsevolo2skaja peagi mehele manalateele ja suvila puiris tema 6de - Tatjana Kolomiitseva. Fiirisika-matemaatika teaduste kandidaat Tatjana Kolomiitseva oli koos abikaasa - tehn tead. doktor Juri Kolomiitsevjga alates 1956. aastast sageli viibinud Kiismus. Neid, suuri riindureid - nad olid matkanud Baikali kallastel ja sristaga mooda jdgesid - paelus Kasmu loodus, mere ja metsa kooslus, mahe kliima. Parast abikaasa surma kirjutas Tatjana Kolomiitseva suvila nende kolmanda de poja Mihhail Ganskau

(snnd. 1932) nimele. Mihhail Ganskau, elektroonikainsener, elab koos oma raadioelektroonikust naise Niina Ganskau ning nende taiskasvanud tritre Leena ja tiitrepoeg Serjoo'aga St. Peterburis, kuid suved nad veedavad Kasmus, aias tootadesja poolsaare rretsades matkates Neid vdlub Kesmu niirve rahustav loodus ja krilainimeste heatahtlikkus Kasmust ammutavad nad j6udu pikkadeks, rasketeks kuudeks oma kodulinnas- St Peterburis

hI I 11 rand. k,r'n. Palgoac.a. tOAA. o. ^nsmu, Kasntt. thc stone s,asho,c at Polsd"ren . IAOO. 48

SADULKIVI OTSAS, ILMA UURITA... Dagmar Normct 58.vdi 59 aasta suvel, kui meieEigi olijuba taraga pliratud, et naabrite tohutult suur, kasvatamatu pahandusi tegena ei paiaseks, kui k6ik tikrid, nustad ja saksa lambakoer ninega Ingrid 'neile punased s6strad olid juba istutatud. suvenrajakesest aga polnud veel aimugi, kogunes meie aeda iga pliev ldbus suvitajate seltskond. Seal oliUlo Vinter kunstnik Paluvere abikaasa Juiaja tr:ltar Tiin?iga, nende s6ber Eiver oma perega, V6sult. teatrlinimeste puhkekodust Kasmlr ktlla tulnud Jurlja Astrid Jarvetid, m6nikord ka Allikal suvitav Rornulus l'iitus, ja nruidugi Eigi pererahvas ise - Leo ja Dagmar Norrnet ning nerde lapsed poeg Ingoja tlitar Haldi. Paluvere vaikesest t0trest Tiinast sai aga aastakr:lnuete parast arhitekt. kes kavandas KAsmu Kidanike Loomemaja sisekujunduse. Sageli kais Eigil ka noor Al1o PArt. kelle ema tootas Raku febasckasvatuse lasteaias kasvatajana. Ja siis, Lihel ilusalpiieval. lisandus meie kambale Voldemar Panso oma nooiku Befiaga. Nad ilmusid akki metsast nagu rOdmsad tro11id, prievitunudja suureplirases meeleolus. "Kull on hea. mitu paeva metsi mdoda rannata, piimajuuaja rnitte tllkagi alkoholi " teatasid nad veendunuh. OIi haruldane suvi. Soe, piiikeseline. Paevitasinre, miingisime palli ja hullasime meres Panso Volli oli oma Bertasse nii armunud, et kandis teda sr.iles vette - et merepdhja teravad kivikesed ei riivaks tena nooriku jalakesi. . Meie lemmikkoht oli Klaukse vastas, nluulist paremat katt neres asuv suur "Sadulakivi". Seal kivi otsas sr.indis ka meie toLle suve hllmn, millest maletan. kahjuks ainult KOTOUSt:

"SucluIkit,i tttsu.t, iInta ulo ita, kdib neilKdsilllt elu ttiie tmoigd..."

#er' lr.s

t *;,","1 (,.""1"1, Ei*,, "t,"" V. Paluxere, L. Notnet. Istuxacl Inqo Nor, *.! io p.. Litc. n;n9 ro,:,.J p,. PJ,,.", j"

t;dtntcgctanc v otdcntar rdnso la h"lih'i" L* Nornct Kiisnus tQ5q. d.Pasmdr Normcti hta - Dri)

S"J,lLi"i

Prtit' Eircr. (DN) F,on tLe l"lt, N1,. E;,n,, V.Pnlu,nre, L.Nor. nnt ktand;ns), Inso Norlr'et and M,s.E,..' (sitt;nq) and Mrc. P"lu"^erc and Pt;it E,'-

A proninent pcrson i, 1,""t,i""1 {iJJ, \/ ll (1naLttnc conlPo-:cr L". N",-"t;" K"""," i" tq5Q.@N)

6lh"k"s) 49

t/.,"

s"J,lLi,i

(s.ilL

S.,*).

ELAV AJALUGU Dagmar Normet 1967. aasta suvel ilmus Kdsmu kummaline kuiu. Kleenuke eatu naine oma kaswle rnittesobivates, ilmselt v66rastes lotendavates riietes - riksteise otsa tbmnatud seelikutesja kampsunites, luitunud eelajalooline kiibar peas - kiirustas ta pikkade sammudega mddda kLllavaheteed vziikese kollase postimaja poole, et enne kella r.lhteteist saabuvat postiautot oma kirjadjuba kinnjseotud postikotile lisada. Niipea kui ta sidejaoskonna ainsasse tillukesse ruumi sisenes, jai seal teiste suvitajate jaoks aeg seisma, sest tema ei mallanud kdikidele oma rohkeanulistele korrespondentidele kirja teel vastama, eelistades kaasaegsemat suhtlusvahendit - telegraafi. Telegranxnid aga anti Kasmu kr.llast Rakvere rajoonikeskusesse edasi telefoni teel, ja kuna nii Kasmu sideoperaator Anne Kaukver kui ka tema Rakvere kolleeg oma vene keeles kuigi kindlad ei olnud ning kuuldar,us ripriski halb, edastati telegrammi sisu tallthaaval. See kiiis nii: "dorogaja" Dollar, Olga, Rakvere, Olga, Georg, Ambla, Jaan, Ambla".ja nii samas vainus edasi, vdiduka l6puni. Peagi saime moskvalaste kae$ teada. et see veider v66ras on kuulsa vene poetessi Marina Tsvetajeva 6de - iisja Siberi asumiselt vabanenud Anastassia Tsvetajeva Jah, selles seisnes tema elu 6nnja traagika, et alatija kdikjal oli ta oma kalli 6e 6de, et suure luuletaja oreool varjutas tema, proosakidaniku Ioomingut 1894. aastal sLindinud Anaslassiaja tema kaks aastat vanem 6de Marina kasvasid Moskvas vaimse korgl'ultuuri dhkkonnas. Vanematekodus - isa oli kunstiteaduste professorja ema klaverikunstnik kogrnesid literaadid, kunstnikudja mirusikud Filosofeeriti, loetiiuuletusi. musitseeriti. Isa elutddks oli muuseumi rajamine, l-us tudengid saaksid tutvuda antiigi kunstiledodvritega. Ta reisis Kreekasse ja Itaaliasse ning toi sealt kuulsate skulptuuride koopiad Juhatas isiklikult muuseumi ehitust. Ja nii sandis 1912 aastal avatud Moskva Kaunite Kunstide Muuseum - tanane Pudkini nirr. KunstimuuSeum.

vI^ andsrass a trdnorha l sDcrat.Da. ^trtanlr t nc tt ntct \nasrass'ta ttdnotna t sDctalct4. 50

Ema kopsuhaiguse tdttu elasid 6eksed m6nda aega ltaalias. Pifast ema surma aga dpiti Sveitsi. Prantsuse ja Saksamaa ttitarlaste pansionaatides. Giimnaasiumi l6petasid nad Moskvas Suved veedeti Krimmis - Koktebelis. kunstnik Vololini muusadele avatud villas. Anastassia imetlesja armastas hellalt oma seravat 6de, sageli esinesid neiud kirjandus6htutel, kus nad

kahekesi koos - unisoonis - esitasid Marina luulet. Esimene maailmas6daja sellele jzirgnenud revolutsioon purustasid nende poeesiale rajatud elulaadi. Marina abiellus valgekaartlasest ohvitserigaja p6genes mehega Prantsusmaale Konaks veel dnnestus 6ekestel kohtuda. Seejuhtus 1927. aastal, kui Anastassia kiilastas Itaalias, Capri saarel omajumaldatud kirjanikku Maksim Gorkitja sealt sditis edasi Pariisi, Marinajuurde Kui Marina Tsvetajeva koduigatsusest vaevatuna oma perega 1939. aastal Moskvasse naases, oli tema 6de Anastassiajuba aneteeritudja Siberisse saadetud. Marina abikaasa v6eti kohe saabumisel kinnija lasti maha. Ning vene omaparaseim poetess ise l6petas 1941. aastai elu enesetapuga Anastassia Tsvetajevajalrgmised 20 aastat mdddusid "Stalini paikese all". Algul l0 aastat Kaug-ldas

naisretsidivistide laagris. See oli valitseva v6imu taotlus: paigutada intelligentsi esindajad just m6rtsukateja rddvlitega asustatud laagrisse - nende alandamiseksja isiksuse murdmiseks. A Ts. ei murdunud. Kiilmavereliselt viskus ta kisklevate naisvangide vahele, lahutas neid iiksteisest. Oma julguseja tugeva vaimuga v6itis ta laagri asukate seas vaieldamatu autoriteedi. Jargnes poolteist aastat "vabadust" Siberis asumisel oleva pojajuures, siis uuesti arreteerimine, labi viie vangla 4,5 kuud kestev etapiga s6it Siberisse - igavesele asumisele. Sellest, kuidas ta seal hinge sees hoidis, kuidas ta savistja loomasdnnikust endale onni ehitas, Iume alt krilmunud oksi kr:ituseks koukis ning loomadeja inimestega s6brunes - sellest on Anastassia Tsvetajeva kirjutanud raamatus "Minu Siberimaa". Minu kiisimusele, kas ta kunagi ka oma laagrielust kirjutab, kostis A.Ts., et tal polejdudu nende aastate 6udusi uuesti laibi elada. Esmakordselt Kiismu saabudes oli A.T. 73-aastane ja teha oli veel tohutult palju: naha, tundma 6ppida ja kirjutada. Ta kirjutas kdikjal - oma pisikeses askeetlikus verandaga toas Marie Einholmi juures Lilleberis, v6i tillukese n6iamoorina metsas halli kivi otsas kiltirutades. 1992. aasta juulis, viibides aukiilalisena Rahr'usvahelisel Naiskirjanike Kongressil Amsterdamis, kirjutab peaaegu 9S-aastane (l) A.Ts.: "Tiin4 viimaks, hakkasin paev-pzievajarel oma muljeid kirja panema. Ei tohi lasta elul iira libiseda - ma plitian seda sabast haaratal Ja siis annan valja raamatu kolme jutustusega: "Minu Siberimaa", "Minu Eesti" (kuhu ma s6itsin 25 aastatjarjest igal suvel)ja "Mnu Hollandi"." "Moia Estoria" ilmus eesti venekeelse ajakirja Raduga kahes numbris 1991. aastal. Siin on olukirjeldusi Eesti loodusest ja elulaadist, sridamesoojusega visandatud poftreed Eestis kohatud inimestest: oma Kasmu perenaisest Marie Einholmist, Vdsu puhkekodu raamatukoguhoidjast Augusta Vellâ&#x201A;Źrannast, krjanik Valmar Adamsist, kelle suvilas Pedjal ta on koos s6bratariga viibinud, Olav Maranist, kelle maalides - vaikeludes, tuhmilt helkivates vaskkannudes ja salaparaselt hingestatud igapeevan6udes - ta tajus jumalikku sadet ja harrast rahu Oma esseed Olav Maranist alustas Tsvetajeva jargmiste ridadega:

"Natiiiir klarl", nlis kuntmqstm,at i te peab kandna see, mis igat)ikk1t siit kord kandub, hnishtik kdob, ktid loodu )'eob naid.ja aegt nagt hAOg^, t1iit. ,T^ll lrrl r( r oLRLnucr r1ervl J LLrrssorl/

"I{arypa ueprnad'l I(a(oe crp4[Eoe Ila3Bar[re l{allo roMy, qlo Byler :'t<[Tb, Ilepel<[Ber xyJroxtlaKa, BeKa l' cfpaIILl, I4 B Be.Irrocrl Ttlrer orFeIIItyIo III,trI]. A. U.

Anastassia Tsvetajeva oli srigavalt usklik. Igal suvel tulid tema s6brad, Tallinna Keskhaigla arstid, abielupaar TamaraN6mm ja Aleksander Levin K,ismu, et eakas naine Kuremiiele s6idutada, Piihtitsa kloostri piihakupiievale. Veel 95-aastaselt kiimbles A.Ts. kloostri pijhitsetud allikavees ning kinnitas, etjust see ptihaj?iiiknlm vesi talle kogu aastaks tervist annabki.

Kirjutades oma rohkeanulistele eesti s6pradele, ta ei markinud l.imbrikule kunagi "Estonskaja SSSR", nii nagu n6utud, vaid lihtsalt "Estonia" "See on minu vliike poliitiline protestl" naeratas ta kavalalt. Mitu suvejerjest keisid A.Ts. juures tema lapselapsed - Siberisse elamajaanud poja tiitred Ta hoidis neid rangelt, prirldis vanas vene vaimus kasvatada. Nad pidid dlgknbarat kandmaja ainult inglise vdi prantsuse keelt r?iiikima Kui lapselapsed keeldusid vanaemajuurde s6itmast, tuli talle seltsiks vanuigi leitud parim s6bratar Jevgenia Kunina. 1898. a. Moskvas srindinud Jevgenia Kunina, harrbaarst, oli kutsumuselt tegelikult poeet. Ta on t6lkinud itaalia, saksa, prantsuse ja inglise auto te luulet, oma motteid ja muljeid v,iljendas ta esseedes ja viirssides. Koos Anastassia Tsvetajevaga esines Jevgenia Kunina.iile kaheki:mne aasta igal suvel V6su Puhkekodu raamatukogus autoridhtutel. 1994. aastal ilmui Moskvas J. Kunina luulekogumik "Samoje dorogoje", miile Eestile ptihendatud tstikkel "Ja ut6juss Estonii" ("Ma 6pin Eestit tundma") sisaldab 28 luuletust. Parafraseerides tollal populaarset mdistet "kosmonaut", nimetasid A. Tsvetajevaja J. Kunina iseennast "Kiismunautideks". 6htuti tavatsesid nad tulla mere kaldale - kaks kaunist hallipaist naist. Pikas mustas, tuule kiies voogavas fliris seisid nad Kasmu lahe kaldal nagu malestused ammustest aegadest Aegadest, kus elu viiiirtused olid hoopiski teised ja ka Venemaa oli hoopis teine. Jsl,genia Kumna TarnfiE

DEFnDrra

I{py3r,r{M-xyloxE rKaM B Ta!'rJrrrlle

TarnIlII. JIIIBIIII. I'opoA- cHo!]jj(efi r,eIli rpc,, r ro.rrue6cmo. [py'rbr Apy,el CTyInr. llop1peloB HaBaxAeHbe tpKltx rlIq I-I tpKrx nrocKocreli. Tajrjrulr. rlyx(*eMEr,Ijft Ii xeJraHHlti{ Jhoru - I<ax/(r,rrii, KaK r(lrBoi noprper. 14 - xy,lloxrr-rr, cll.[br HecKa3aHHori: Macrep, Mar, Mr,Icr[afcrt u notr.* * l-.Periruopo

lpaorK nci3axrcr. I4trrr-t97 4

Knj."il h,s""i" Thc

uv;o lcrgcnin

Filippouna Kun;na F;l;ppot

na Kt,n'ac Esmakordselt Tallinnas (Sdpradele-kunstnikele Tallinnas)

Tctllinn. Pctdut'ihn. Littt - hrnunalirc. \,ai u. S ?tpr u sri ry. "^te Aleijee. Pot treed.j.t tlende ihe kig.ts taust ja kirgqsllnntd hing.

Tal I i nn. Ime\,.itir he, r66rarctine. Iga n.igu - heidslus pofireelt. Kunsttlik - jAltga, nis ei ole natine: meisler, n6lleja j!:t rJtadg - paeet.*

Ko h tum i

* Graafik Giinther Reindorf 52

.fI yvycl xslrny

6pin keelt

t yqcb

r3r,rry y qedeqr"nux Acro( Scrorrln rporrri. pe6rr t cnHlrry rlo roHy IIx: B neleKrrrFrre xrlBof , no-scroHcxn oHn roBotrrr

Eesti astelt kes trolina vikat siin jooksevad ingi, keelt ma 6pin kesk vadinat lustlikku rneet 0p n kajakallt kda neilhil(jdeis niituttav on ming ja sistaipan - ka kalakad raAgvad selle maa keer

t 6po)q BAon!

Lahe aares ma uitan ja rannal nii kivise ahta v6u-unes on rahnud - !rgoornad, kes pooeldiveâ&#x201A;Źs Vene hingele kaugei siin rnOista ma hakkasin tahlma Ja 1 an6s_ar Va.esa- -ursbberre!dravaees

.lltrotso.rrocbrx. Bccc.'rl,rx 11 y qaeK )_.rycb. noroMy tlro

Mex

sannBa,

ero no6epcxrcM y3(rM.

orpoMHbrx xaMnerl,

.ruluuir,fleteit cTI'aIry irocnrlaro Hecxo'JrnbrM Mbnrl,remieM pyccRnM,

.'I nocrllnry.

-g

-Apyi,t ]ollnra-r

croro y Auepeii

1973

Kacvycxoe Mopexo1Hoe yrruJrr{ule

Kiismu Merekool

Cy'ryJllr'r'cr, 6erer Ha [pr{topKe. I4 oI{IIaMl,l qepfier B Ilycioty. YII6 roe 3a6r,rroe rrperop6(o.

Sel krlnkal seisab, valendavja ktihmas

Kar

ia mustendavaist aknaist vaatab 66d kui vana hobu, kes siin rikskord nihmas ja silmist pimedaksjai keset tddd.

crapr,rri KoIIr, ocJTenutli Ha nocry.

TpaBa KpyTov. r.r i,rcrrr,r. n rc6seuse 14 Tx\xl,i n,recK raihBa \ry1r, dJrr.h. TyAa, [[ToMrIeB cBoero yrrcrrr,r, BoAIITr, T6r roc6lJraro (opa6jr]t.

Siin valgusvilke paistab kaitte lahelt, siin mannid, rohi palistavad teid, siit, meretarkust tulvil seinte vahelt sa saatsid teele iikskord kapteneid.

Y.reHnK[ Beceroo rypL6oro

Kord tungles ustel.ldbus poistevagi la srsse paaseoa ne or Duuo Krrid mina selles rnatas fuhiust niiqin. kas keegi meL,nutabki lainLit nuLidI

Er,IBa.[o, ocaxJ(aJrx 31y ,ABepb,

xe Bce nycrr,llru rrpcLl ro6oro. I'[ l<fo Rc[oMtlter npexnee renepL? Her ua re6e MeMopuar"'rrrrrof JIarLrIIa IIaM'l'ti [oloMKoR Alt BeI{oB.. Tenepb

Ei, daatumite tahvel sind ei ehi, su 6ppureid ei maini rikski viit,

Yqrzrlll(e- I{otopoe KorAa-To CTpaEe Aaro orBaxrllrx Moprr(oB.

neid, sinu rtipest vdrsund meremehi, merd vallutama kes kord laksid siit.

,r-ll (ri 'lRrIuolrrl,r.. 11ervr Jurrsson/

ler9cnla rlhpporna Kunina ja Anastass;a

I'"".,"" T*"r"i"'" (bassisa) Kiismus, E;sil lq95. (DN)

I_c-Dscnia Fllippouna

Kunina and Anastassija Ixanouna Tsxctajet'a (u,ith .a ca, in Kasmu, Eigi honcstead, 1QES. @N) 53

KASMU PARNASS Dagmar Normet

kiila

alguses asuv metsaaarne Seljaku, mida seal viiehimnendatel suvitanud eesti kirjarahva - LilliPrometi, RalfParve, Paul Rummo, Villem Grossi, Johames Semperi jt - t6ttu "Kasmu Pamassiks" kutsuti, kujunes kuuekiimnendatel, parast seda, kui Promet-Parve oma suvekodu Laulasmaaie olid rajanud, vene vaimse kdrgkultuurija dissidentluse

Selma Kaamannile kuulunud Kiismu

kantsiks.

Kakskiimmend viis suve jadest elasid siin Moskvast parit ema ja ttitar Kaganid Ema - Sofia Isaakovna (s. 1902) - oli geoloogina maapduevarade otsingui kogu Kaukasuse ja Kaug-Ida l2ibi r.innanud, ttitar - Judif Matvejevna G. 1924) - aga uuris kirjandusteadlase ja ladina filoloogina inimkonna vaimuvara.

JudifKaganil o1i tolle aja kohta erakordne t6o kasil ta t6lkis Mafiin Lutheriteoseid ladina keelest vene keelde. Ta tootas hommikust ohtLrni, liikus vahe - ainult sidejaoskondaja poodi. Aga 6htuti kogunesid Seljakule tema mottekaaslased - kitsas ringkond sisemist s6ltumatust siiilitanud inimesi. Tassi tee juures arutati kirjanduselu stindmusi, nii puhtkirjanduslikke kui ka poliitilisi, sest tollal pusis kirjandus ideoloogilise vditluse rindejoonel Millise 6hinaga loeti asjailmunud "Mejster ja Margaritat", eritj neid peattikke, mida tsensuur oli sellest Mihhail Bulgakovi tahtteosest valja praakinudl Sest keegi oli Moskvas need viiljajaetud lehekriljed paljundanud ja nLitid ringlesid need kirjandusliku t6e iimutistena Kesmus suvitavate moskvalaste k:ies. Meenub ka noore abielupaari, ajaloodpetajate Aihenvaldide (nad suvitasid Loksal) kiilaskaikja nende kangelasteo arutlus Neid oli s0iidistatud vaara ideoloogia levitamises dpilaste seas. Nende kohlu-

protsess kestis kaua ning kujunes Moskva vabam6tlejate manifestatsiooniks, sest kohtualused Aihenvaldid kasutasid iga neile kohtus v6imaldatud s6nav6ttu oma tihiskonnakriitiliste ideede kuulutamiseks. Kohtuprotsess oli nende s6prade poolt protokollitud, protokoll paljundatud ning pakkus niirid ainet mitmele arutlusdhtllle Kiismus, Seljakul Minu ktisimusele, mida tahendas Kiismu Teie eius? - vastas Judif Kagan 20. sajandi viimastel paevadeliihe sdnaga: "R66mul" Ja laiendas siis oma mbtet: "Me k6nelesimeja kuulasime tiksteist."

rUr-,.nsxrirK KUNSTNIK sIrMA sKoPI JUURDE Anto Juske Kui ma seisin 1999. aasta i.ihel oktoobrikuu dhtupoolikul Tallinnas Vabaduse valjakul nn. kunstnike maja lukustatud ukse tagaja valisin tabloolt Siima Skopi korterinumbrit, teadsin kindlalt, tlina siinnib minu esimene essee- Vaadates aga Siima kuuenda korruse korteriaknast vihmast marga Vabaduse viiljakr,rtja sellele tisja pnstitatud hiiglaslikku dlletelki, tundsin, kuidas muusad minust pdgenesid. Ma ei oska seletada misjuhtus, kuid ilmselt kunstiinimestest saavadjutustada ikkagi loovinimesed ehk iga kingsepp jaiigu oma liistudejuurde. K2iivitasin siiski magnetofonija veetsin Siimajuures kohvi juues ja j6hvikamarmelaadi siiiies 6dusa 6htupooliku. Kahele Kasmu patrioodile jatkus jutuainet piisavalt. Aeg-ajalt kiiis loodetud muusa asemel iiks kollase-valge kirju pahur kass mind nuusutamas-

Siima sattus Kzismu kusagil 1950. aastate paiku ja suvitas seai ligi 20 aastat. Kui Tartu Ulikooli professor E. Russow fotografeeris 19. sajandi l6pus Kasmu tuntuks, siis Siima on 20. sajandi l6pus Kztsmu tuntuks joonistanud. Siima Skopi joonistustega Dagmar Normeti lasteraamatuid lugedes tunneme pea eksimatult ara Kasmu pajgad. MSlemale mainitud naisele on Kasmu olnud asendanatuks loominguliseks kdogiks. Enne Siima Skopijuurde minekut kiiisin Tallinna Kunstihoones graafikantiitusel, kus mulle jiii meelde Viive Tolli "M6te" (sd6vitus, mezzo, 1999)ja sellejuures tekst: "M6te on nagu laine, tulebja kaob iikshaavalja ununeb". Lahkudes lubasin, et ootan uut m6tte laineharja, mille seljas siis ratsutada kLrnstnik Siima

Skopi sisemaailma.

KunstniL Siima SL"p Loos iihn tn"," imetLjasa Tallinnas 1QQQ. a. ;" TJI;"", lqQq. TLe artist Ei;ma SLop tosetLer .ith on" .fl"*

"J*;,-"

Kunstnilz Siina SLooi illustratsioonil Li,ianiL Daq-", Normeti raamatule "Une'Mati RannaLal"!'(l"ll;"", 1Q8:6). UL" pi| nee""t"L Ka"^i Liil", tuine Kdsmu Otsa 7Lc illustrations Lu Siima S[op b ILe a hok Lr,e-Mati ,o,nnLalns (1Q8or bu Daqmar Nor-"t. Onn of tLn ii,tur"r r"-inl, ol Ka"-t u;llagc, tlrc otl",, ol c ucranla at Ot'" h.-*t""J

MALUKILLUD K./iSMUST Eve Kask Kiismust p?irinevad paljud minu elu esimesed kogenrused: nii nagu esimene suudlus, on eriliselt meelde jiiiinud esimene sookogemus. Lapsena meelitasid suured poisid Kasmu - V6su tee aares seisva suure kivijuurest randa keerama, kus olevat ilus liivane rand. Tegelikkuses oli seal hoopis soo, kus ijhtejargi oma mSlemad kingad kaotasinja neilejairele kiiiinitades p6hjatust kogesin. Meletan "pedoreeritud" maadja nende aukude aartel astudes ja hirmust varisedes kafisin meeletult sunna. Ma ei ole iialgi tihanud sinna tagasi minna, kuigi tahaks. See maastik on malestustes liiga uneniioline, et olla t6si - sood vihkan aga tzinapaevani. Selle sama tee iiiires,

kill

maanteel Kiismu sildija suure kivi vahel kiiisin lapsena "tittesid" korjamas. Need olid riksikud rohutuustid, millel pikadjoured all. Juuri sai meres leotatud, et muld ja liiv lahti tuleksid - nendest said tittedele jr.ruksed. Keha sai niidiga kokku sdlmitud. Pdhiline oli rohust

nukkudele soengute tegemine. M?iletaq et sel perioodil mitme aasta v:iltel mzingisingi pdhiliselt omatehtud nukkudegaja vedasin neid ema meeleheiteks sadade kaupa Tallinnasse. Olin siis umbes 6-10-aastane. Samast ajast pfineb mu esimene kokkupuude surmaga. Olin Toidukaubastu (T6nikse) all rannas, kui nagjn laipa merest valja toodavat. Raagiti, et tegemist oli hea ujujaga, kes isegi V6sule ujunud. See oli naine, kes iimberldinud paadi seltskonnast ainukesena hasti ujuda oskas ja ainukesena uppus.

Lubasin endale, et suureks saades ujun Vdsule. Tegin selle lubaduse ka 35-aastaselt teoks. Ujudes oli meri ideaalneja peegelsile. Igaksjuhuks olijulgestuseks kaasas paat, kus seltskonnaks peale mu abikaasa Jtri Kaarma veel Ivi ja Eero Jrirgenson. V6sult tagasiteel t6usis torm ja kaks meest aerutasid vastulainet niiLrridas suutsidja see v6ttis aega samapalju, kui mul oli lainud u.judes. Vaew maalej6udes algas meeletu ?iike. ktila elekter kadus, viilk l5i meie majja sisseja lzibis sejna otse me lapse pea kohalt. Seejuhtus 7. augustil 1994. a. ja oli k6ige dramaatilisem tiike, mida elus maletan. Koeesin tiiielikku v6imetust loodusi6udude ees.

v,llrr/1 l\unstntkucl -DUc r\dsR (u"""1"1) i" Ju,; Ko",-" tiitre Annaqa kismus IQQQ. a. (trK) .Ihe arttsts Exe r\ask lon thc tcft) and li.iri Kaarma

,itl" tl"";, li"sl't", A""n

in Kasmu, lqQq. @K) 5'7

Lapsena istusin tundide kaupa mere ziares, vahtisin silmapiirija fantaseerisin, mis vdiks o11a selle taga Tahtsin nii vaga sinna - valismaale. Niiiid mere iiares ollesja silmapiiri vaadates tuleb see tunne mulle

alati meelde, k-uid - nurld matean mis seal taga on ja tean, et ma eriti ei kipu sinna. vaid et Kasmu on

parim paik maaillnas

Kuima 1996. aastal viibisin Rootsis, Gotlandil rahr.usvahelises kunstnike tlor,Ltlopb, astus saabudes minu juurde Moskvast p?irit vera Miturit(-Hlebnikova j a kuuldes, et ma Eestist olen, ktisis kas ma ei tea scllist fantastilist kohta nagu Kasmu. Vastasin, et ma peaaegu poole oma ajast elan seal. Selgus, et viimati, kui tema oli Kiismus 1991. aastal. elasime me k6rvuti majades. 10 meetrit teinetcisest, aga kohtuma pidime al1es Rootsis Kasmu on koht. kus ei otsjta uusi suhteid, vaid poetakse peitu tsivilisatsjooni mura eest, kus suheldakse loodusega. Nii v6ib inimestega aastakiimneid Kasmus koos elada neid iialgi kohtamata Kolleegist graafik Kel1y Kagoverega, kes eluaeg Kasmus suvitanud. tutvusin ma taiskasvanuna Kaukaasias rnagimatkal. ERKI-sse astudes selgus, et maalikunstnikust kursusevend Einar Vene suvitab Kasmus Aili Vahtrapuu, Tiia Johannsoni. Raivo Kelomeheia veel mdne enam-v:ihen minu pdlvkonna kunstnikuga. keda ma veel ei tundnud, tutrusin 1995. aastal, kui organiseerisirre Hiiel, praeguses kirjanike majas Kasnlus suvitanud kunstnike naituse Nziitusel osalenud kunstnikke o1i 15, Eestist valjastpoolt oli esindatud nutid Aneerikas elava Tra Nahhova tdo. Tegelikult ' kais K?ismust Iiibi" suur hulk nuridseks maailmas tuntuid Vene avangardiste-kunstnikke. MinLrl on neist ainult visuaalne malupilt - olin tol ajal liiga noor, et nende seltskonda sattuda, David Vseviovist, keda ma kiill vanenate kaudu natuke tundsin, 1l aastat noorem David oli ainuke, kes "siinsetest" nendega pidevalt suhtles Maletan alraktiivset pikajuustelistest, umbes 6-10-st inimesest koosnevat seltskonda, kes dhtuti elavalt vesteldes piki k0lavaheteed jalutas Nende seltskoncl m6jus emotsionaalselt ja ka ihaldllsvaarselt Minu esimesed kontaktid Moskva kunstnikega tulid Llle 20 aasta hiljem See-eest on Kiismuga seotud mu esimene tdsisem kunstikogemus Otsa Liidi juures suvitasid Siina Skopja Ardres Vanapa. Kui olin l5-aastane. viis ema mu Otsalc, tutvustas Siima Skopigaja palus, et ta mind natukejuhendaks Sealtegin oma esimese poftree - pliiatsljoonistuse- Kaismust said alguse 4 aastat kestnud regulaarsed puhapaevased tunnid Siima Skopi juures, mis sugisest kevadeni toimusid Tallinnas. Oppisin pliiatsi-.ja soejoonjstust nin{r akvarelli Siima Skop oLi see, kes siistis mullejadekindlalt p.ihe n6tte. et peaksin graafikat 6ppima minerna. Tean. et ilma temata poleks ma iial seda eriala soandanud valida Olen omal ajal Kasmus teinud hulga dppepraktikaks vajalikke merenaale, aga K?ismuga kui Joomingut inspireeriva kohaga on mul viiga keerulised suhted. Alati tundus nulle m6ltetu jalj endada seda, mis looduses nii taiuslik Kiismu kohana on liiga ilus ja intensiivne - l?iks aastakrimneid enne, kui Kiismu otsesemalt mu loomingut mojutama hakkas, 6ieti kajastlls Kasnu alles mu 1998. a. Linnagalerii naitusel "29 l/2" Hoopis olulisemalt on mind mdjutanud Kasmus kogetud tunded, kujutlused, ldpmatud unistanlised ja ka hinnLrd. Naiteks hirm pimeda metsa ees. Olen 32 aastat suvitanud metsa servalja alles viimased 9 aastat ma tajun metsa mulle s6braliku ja kaitsva naabrina Klisrru tulles on aiiretult oluline teha "kohustuslikud ringid" - killastada tuttavaid kive, puid, seenekohti. E1u kulgeb siin ldpmatut spiraali pidi ja see kordus on minu eluks sarra vajalik, kui so6ninejajoomine N{u tiltar on praegu 6-aastane Tapselt sama vana olin mina vanematega Kasmlr suvitama tulles Vaadates lapsi kivih-kivile hrip ates j argmises se randajOudmise" vdistlust mangides, naien, et on asju. mis ajas korduvad Ja Kismu magnet toimib.

KASMU David Vseviov Minu tutws Kasmus suvitavate moskvalastega algas 60-ndate aastate keskel. Peale seda, kui olime veetnud perega paar suve Toiias, otsustasid minu vanemad otsida m6nda suvitusvdimalust Tallinnale lahemal.

Nii sattusin ma 1965. aastal esimest korda K?ismu. V?iike ma.jakene-saun, mida me iiririsime - Holmi, l-uulus Einasmaade perekonnaleja asus risnagi kula alguses Meie pererahvas elas paarismajas ning teise poole omanilq meie peremehe vennanaine, iliiris tubaja verandat moskvalastele. Nagu Lisna pea selgus - professor Rogovinite perekonnale. V6rreldes meiega, olid Aleksandra ja Mihhail Rogovinid Kasmus vanad olijad. Kusjuures Mihhail Rogovin olijuba saanud kiilarahva poolt ka hu dnine "kohvrike". Seda tanu vaiksele kohvrile, mis oli professoril alati kaes, minnes varajasel hornmikutunnil ujuma. Rogovinite esimene suvi Kiismus oli 1960. aastal. Nad kavatsesid just sdita ktilla oma tuttavatele Tallinnas, ning ostes Moskva raudteejaamas rongipileteid, olevat Mihhail Rogovin kuulnud jarjekonas r2i?igitavat mingist imelisest kohast Eestis - Kasmust. JOudes Tallinnasse, uurisid nad oma tuttavatelt, kus selline koht v6iks asuda, ning sbitsidki Kasmu. Kasmu meeldis neile nii, et nad olsuslasid veeta rilejaiinud puhkuse seal Mihhail Rogovinistja minu isast said sur"rred sdbrad. Peale ulrdiste kuulamist valisjaamadest (kusjuures m6lenad olid Londoni eelistajad) oli neil tavaks arutada maailmas toimuvat Uldse oli mdlele valisjaamale seadistatud raadio Rogovinite suvekodu lahutamatuks atribuudiks. Minule pakkus isa ja Miia Rogovini vestluse jiilgimine alati suurt huvi. Erakordselt laia silmaringiga psrihholoogina m6istis Rogovin suureparaselt ndukogude siisteemi funktsioneerimise mehhanisme. Uldiselt oli ta veendunud, et ei Gorbatiovi ega ka hilisemad muudatused pole selle stisteemi olemust muutnud. V2ihemalt selline oli tenla arusaam ka viimaselK2ismu suvel 1993 aastal.

Tl""

l,;"t",;"", p,o{"""or DaxiJ '

Vseuiou ,ti.th his t)i[c, thc tuacl""r IQQQ.

in K.isnu, at Kuus:Lran"o bi.,h, 59

L"l,ti Hill"t-Vseiou

Maletan, et riigipdordekatse labikukkumist ja Eesti taasiseseisvuse valjakuulutamist tuihistasime me iihiselt suure tordiga. Suvi ei olnud professor Rogovinile mitte ainult puhkuse veetmise ajaks, vaid ka aftikliteja raamatute kirjutamiseks. Selleks oli ette nahtud l6unajargne aeg. Peale hommikusooki tegeles ta aga iga paev oma lapselapse 6petamisega. Peamiselt olid selleks prantsuse keele tunnid Mis aga puudutab minu eakaaslasi, siis vist esimeseks, kellega ma Kasmus ltltwsin' oli praegune Moskva konservatooriumi professor Mihhail Saponov. Ilmselt tinu musikaalsusele oli Miial eriljne keeleanne. Mdne suve mcj6dudes rii?ikis tajuba korralikult eesti keelt Minu rneelest 6ppis ta keele selgeks lihtsalt lausete kaupa Tiinu erilisele sarmile ja ka keeleoskusele sai ta v?iga hasti Iabi paljude kula vanemate elanikega. Naiteks usaldati ralle Kasmu kabeli v6ti ja Misa harjutas seal orelil Mitmed korrad panime ennast s;nna kahekesi luku taha 'tood tegema" Miia miingis Corellit ja mina konspekteerlsin midagi. Puhapzieviti andis Miia kabelis konlserte, kuhu kogunesid suvitajad Vist tanu Miiaie hakkas Kiismus kaima luuletaja Lev Rubinstein Tol ajal olid nad naabriteks Moskva aareiinnas Liubertsds. Kui Miia oli algul Kiisnus koos vanematega, siis Ljova r.lksi Reeglina iir'1ris ta iiht mereaiarset verandat, inillest kujunes meie peamine kokkusaamise koht Ka Ljova paevaplaan nagi ette kindlat t6otamise aega. Maletan tema kirjutatud llluleraamatut, kus iugeja v6is vabalt vahetada lehekrilgi rjdadega, ja seega osaleda terviku loomiseprotsessis. Lev Rubinstein oli vaieldamatult meie Kasmu suvise seltskonna rahutuim hing. Mang, ja eriti sonaline mang, olid tema p?irusmaaks. Kogu oma olemuselt, aga ka v?ilimuselt, meenutas ta vaga Jiiri Udi Ning ka nende tutvumine oli omaette ime. Pidinjuunildpui sditma Tallinnasseja me leppisime Ljovaga kokku, et kohtume m6ne p:ieva parast minu kursusekaaslase Rein Ruutsoo siinnipaeval, kellele ma olin j6udnud vist eelmine suvi LJovat

tutvustada. Kui Rubinstein i6udis Tallinnasse, oli ta Reinu aadressi unustanud Pidades aga vaikest Tallinnat linnaks, kus k6ik tunnevad teineteist, otsustas ta pdorduda mdne inimese poole' kelle nziost vdiks eeldada, et ta tunneb Rein Ruutsood. Kaies nii mo6da kesklinna ringija vaadates vastutulijaid, astus ta iihe mehejuurde, kes istus pargipingil Estonia teatri taga. Esitades talle kr.lsimuse ega te ei tunne iuhuslikult Rein Ruutsood, sai ta vastuseks, et tunnenjah Siis olevat Ljova ktisinud: ega te ei tea. kus ta elab. Vastuseks olevat talle oeldud aadress. Sellepeale teatas Rubinstein, et Reinul pidi olema tana siinnipaev, ning esitanud veel tihe ktisimuse: ega te ei lahe ka sinna Saades sellelegi jaatava vastuse esitles ta ennast mehele, kelleks osutus Rein Ruutsoo s6ber Juhan Viiding Usna pea hakkas suviti Kasmus kaima ka Lev Rubinsteini sdber luuletaja Andrei Monast6rski Mdlemad nad olid to1 ajaljuba tuntud nirned Samizdati v?iljaannetes. Uldse hakkas dissidentlik "mitteametljk" intelligents kaima nendei aastatel K2ismus, saades informatsiooni lksteiselt Komarja Melomid kiitsid kohta oma sdpradele ja need siis edasi. Kusjuures neid kdiki vdlus mitte ainult Kasmu loodus. vaid ka Eesti erilisus. Andrei Monastdrski olijust niInelt see, kelle soovitusel suvitasid 1970-80-ndatel aastatel Kasmus mihned kunstnikud. Niiiteks Vladimir Mironenko, Vera Mituritz-Hlebnikova. Ira Nahhova, Nikolai Panitkov, Juri Albert ja teised. Andrei oii K:ismus mitme kunstiaktsiooni ideeliseks iuhiks. Ta otsis ka kontakte eesti kunstnikega Maletan. et aitasin temal Tallinnas kontakte leida. Keda ta tapselt kiilastas ei maleta. aga Tdnis Vint oli kindlasti nende seas Andreiga leppisime ka kokku korraldada Moskva ja Leningradi mitteametlike kunstnike naitus Tanu olikooli kohvikus. Kasmulased ja nende sobrad saabusid Tartusse rongiga koos piltidegaja naitus oli iiheks 6htuks kohvikus vziljas Arvan, etjusttol 6htul tutwstasrn neid Matti Miiliusega. Mdni paev hlljem tuli sellest anda juba aru dekanaadis. aga illdiselt k6ik laabus.

Koos IraNahhovaga suvitas Kiismus ka tema tolleaegne mees kunstikuraator losifBakstein, kellel on tanase piievani tihedad kontaktid Eestiga

1970-80-ndatel aastatel veetis peaaegu iga suve Kasmus kunstnik Georgi Kiesewalter. Lisaks maalimisele tegeles ta ka fotograafiaga. Samuti nagu Andrei Monastorskil kujunesid ka Georgil tihedad kontaktid Eesti kultuuritegelastega. Suvejooksul hilastas ta alati paar korda Tallinna noori kunstnikke. Ilmselt adusime me kuskil alateadwses, et need Kasmu suved ei saa kesta igavesti ja vdib-olla soovimatusest kunagi tulevikus lahkuda, kordasime me iga6htust vastastikuse saatmise rituaali. Uhest kiila servast teise, ning siisjalle tagasi. Pikendades nii oma iihist koosolemist.

I a art n eeme ,AJt"Lo"n Fni loolus paLub"-" suoitai"tnln "l"ti i)ll"t"";. (AJ) T'\.'n

lonl""orn o{ i"n

"",,o,

str;p of 8""1,t"*- mpe ol/erp Ygu a surprise eaery noo and

then. (AI)

KASMU - MAEALUSE Velve Tamm 1955. aastal tdin ma oma mehe Boris Tamme esmakordselt Kiismu, Keskkiilasse, oma

isa

stinnjkodusse. Jajuhtus nii, et hakkasimegi Kasmus suvitama. A1gu1 sealsamas Keskkrilas onu Juku Salme juures ning siis ehitasime ise suvila kenale kohale meremuuseumi k6rwal. mida nimetatakse Maealuseks See toimus iuba aastatel 1970 kuni 1972 Pere kasvades rekonstrueerisid 1995 a. suvilajuba tritarja vaimees. Nii v6ime tugeda ennast p6listeks suve-kasmulasteks juba ligi poolesaja aasta jooksul. Krlsmu karges 6hus ja jahedas vees on karastunud meie lapsed ja praegu teevad seda lapselapsed Selle pika aja jooksul on Kasmus

ja tiidi AIma juures, hiJjerr Viiljal, tiidi

toimunud padu muutusi. Esimestel aastakumnetel kais ktilaelu igapaevase pulsi juurde mitmekumnepealise lehmakarja kaimine Lahepdhja heinanaadel. Meiegi m6lemad tritred on karjask2iimise staaiiga. Lapselapsed on aga tuttavad iiksnes tadi Ilse head piima andva lehmaga Lehmi on kLilas ainult uhes pe.es. Kakskrimmend kaks aastat oli meie lSunapoolne liihinaaber vene piirivalvekordon, m;st6ttu riks krundi serv oli piiratud k6rge ja inetu plankaiaga okastraadistatud iilaservaga Selle taga asus suur s6jasaladus, siigavad lahinguvalmis kaevikud laskepesadega. Iga paev heisati lippu ja lauldi hiimni. Ntirid, nagu teada, on seal kohalik etnograafia- ja meremuuseum, mille on tahelepanuvziarselt valja arendanud rlks viimase aja suurimaid Kasmu populariseerijaid, meie suurepiirane naaber Aarne Vaik. Kuuekiinnendatel ehitati Leida Kopija Leo Reile eestvedamisel Kaismu tennisevaljak, mida usinasti kasutasid suvitajad, sealhulgas mina koos abikaasaga. Said labi viidud ka Kasmu tennise esivdistlused. Kasmu teeb Kasmuks muidugi samanimeline 1aht. Kuna mejl on dnn elada piiris lahe kaldal, on meil sellest ka palju meenutada. Eelkdige ilu. Kiismu laht on igal hetkel kordumatu. Esimeste paikesekiifte peegeldus siledal veel, salapiirane lummus kevadises lahelt tulevas jziises udus. rannarahnudel purunevate murdlainete vdim, uskunatu varvide mang kesksuvise p6uase p.iikeseloojangu jiirel.

^1 l.l

r 1,1

autkdasa vclDcaa Aasmus (EK).

tqqs.

.r1

ramm uttn nrs Lore velre 19\/\/. (Et\.) ^asmu,

rn 62

Kdige selle vaatamine pole Llksnes rahustav, vaid lausa igati raviv, see annab organismile v6imaluse talitada nii nagu tark loodus on seda m6elnud Ja Kasnu suureparane dhk, mls annab sLigava unel Merega on seotud ka mdned isearalikud malestused. Uhel ilusal pllhapaevasel ennel6unal. kui olime rannaliival pzievitamas ja kogu rand rahvast tiiis, hakkas kaugel vees n6rga lainetuse vahel aeg-ajalt paistma must umar ese See laihenes rannaleja koitisjiirjest enamate puhkajate t.ihelepanu Siis laks ponevaks. mis see on, kuni lopuks tuli veest v2ilja suur metssiga, kes, olles kr']ll nShtavalt vasinud rllelahe ujumisest, jooksis makke t6usvat randa modda tiles, htlppas r.lle kahe aia ja pages Kiismu metsa. On olnud ka huvitavaid loodusniihtusi Sugugi haruldased pole Kasmu lahesuust paistvad vesipiiksid, mis on krill vaikese v6jmsusega, kuid ilusad saledad ja p6nev on vaadata nii nende tekkirnist kui ka katkernist. Ka viilgud on ktillalt sagedased. Mitmed puud meie ilmbruses on lc,rnstiparaselt kooritud v?ilgustja vahemalt kaks korda on viilk tabanud ka meie maja elektrisusteemi. Viimati, paar aastat tagasj, oli vist tegu vaikese keravalguga, kuid pa.is kindlasti eijulge seda 6elda Kasmu on rliiiid iseseislusajal muutunud jar.jest kaunimaks ja loodame, et vdidab jarjest uusi sopru. kes toovad krilasse ka t6dd ja jdukust. lloidkem Kasmu puhtust ja korda, et ta oleks ikka edasi Eestimaa puirl.

;f/1"'//,;l!, ;,/.///.tii,,h

lqqq. .. (EK) Ka"-", Ma,"l,* l'.,ncstc,.J. Iaaa GK' tr{tismu, Man"lu"n

v///:l

ftXul

KUSITLUSLEHTI

SI RVI

N,I

Dagmar Normet Kord 1996.a siigisel arutasime p6liste "suviste kiismulaste" - kunstnik Eve Kaseja ajaloolase prol David vsevioviga Kasmu suvede kultuuripilti ning leidsime, et see vajaks jaadwstamist Koostasime kiisitluslehed ning Aarne Vaik, Kasmu Meremuuseumijuhataja, saatis need laialr Vastused tulid krill Kdlnist, kull Pariisist, ktlll USA-st, ktill Peterburist ja Moskvast. Need olid inimesed, kes hindasid Kasmut mitte ainult jdeaalse puhkuse veetmise paigana, vaid ka vaimset tood ja kunstiloomingut soodustava keskkonnana, millele on omane ainulaadne aura L Motekulaarbioloogi:r doktor Juri Jezeptiuk (s. 1932) ning tema abjkaasa, kirjandusteadlane Solia Bogat6rjova (s. 1932) tulid Kasmu igal suvel lgTg aastast alates Moskvast, ja kaks viimast 1995. 1996 - Ameerika Lftendriikidest, Denverist, kus (mitid juba ameerikapiiraselt) Yuri Ezepchuk tdotab Colorado Ulikoolijuures. Nad on elanud MilviPuusepa, Endlaja Eino Kivibergi ning s6bratar Dagmar Normetijuures. Neid on volunud eesti kultuur, eestlaste vaimulaad SB.: "Me tulime Kiismu, et p6geneda n6ukogude reaalsuse eest' miile vangis me olime l0-11 kuud ja aastas. ... Vaimustusime tollest va?irikusest, millega kdnnivad liibi elu eesti ininesed, talunikud kalurid." IiL lisab: "Mind on alati paelunud eesti kodu ja maastiku disain, ja see on etendanlld mii?iravat rolli minu esteetilise kogemuse kujunemisel. Eritj maletan Kasmu knla kalmistut, kus esivanemaid malestatakse kaunil ja libtsal viisil."

Kirjandustcadlanc Sophia BosatsreDa, Normet Daqmar 'prot'esso, Yuri ia E2epchuR I\asmus

1qq5 (DN) " .71r" *holo, "d literature Sophia

Boga!grcua, D9gmar Nornct and Yuri

E"np"l'"L ;" Ka"-", UQS. (DN)

2. Kunstnik Irina Nalrhova (s. 1955), praegune eiukoht Ameerika Uhendriigid, viibis Klismus seitsmekiimnendatel aastatel. -LN.: "... Kiismu kogunes peamiselt Iooninguline intelligents, omavaheline sdbralik l?ibikaiimine soojendas sildant, l6i vabaja sooja inimlil'u suhtlemise 6hkkonna, mis to1 ajal oli harjumatu.ja paeluv' ning sundis taasja taas tulema sellesse vaikesesse imel;sse paika " b4

KunstniL lrina N"h|,."". 0N) TLe artist lr;na N"hh',". @N) jaMoskvas elav kunstnik \4adimir Mironenko (s. 1959) viibis Kasmus 1979., 1980. ja 1981. aasta suvel oma vana sdbra Andrei Monast6rski soovitusel. ZM.: "Ma veetsin seal aega, suheldes sdprade-kunstnikega, kelle jaoks Kasmu oli teatud mdttes "valismaa" - seni tundmatu reaalsuse kogemine. Tdepoolest, K?ismus on viibinud mitmeid nn. "kontrakultuuri" tegelasi, dissidentlikult haalestatud intellektuaaie, peaniselt Moskvast ja Leningrad;st." 3. Pariisis

4. Moskva kunstnik Vera Mituriz-Hlebnikova (s. 1954) elas Kiismus l4 suve-iiirjest Berenika Miinniku juures. Jzirgnevalt katkendid kirjast Kasmu Meremuuseumi direktorile Aa e Vaigule "Tere Aarnel Tenan Teid kirja eest. Kasmu on ilmselt mu k6ige armsam paik maailnas, ja on neeldiv, et ka tema mind meeies peab. Need, kes Kaismut armastavad, on temaga seotud alatiseksja ornavahel samuti. /.../ Need, kes Kaismust raiakides vdivad oelda - "Oo, Kaismul - kohtuvad Kolnis (Albeft, Stolpovskaja, Grois), New-York'is (Komarja Melamid), Detroit'is (Nahhova), Iisraelis (Smidt). Eve Kasega tut\usjme Gottlandil - Visbysja kohe selgus, et oleme mdlemad Kasmust. Kord hiiriatanud mjlitsionaar Moskva rajooni niilitsajaoskonnas: "Misasja te kdik sima s6idate, ma annan t:inajuba teist luba sisses6iduks sellesse Kasmusse." /.. / Kasnu on see paik, kuhu ma tulen unes sagelitagasi.'"

K6ike head. Vera Hiebnikova."

5. Kolnis elav grarfik Nadeid^ Stolpovsknj:r suvitas 1980. aastal Lilleberis. Marie Einholmi juures. MS/.: "Kasmust sain ma teada oma opetajalt - suureparase kunstniku Jekaterina Arnoldi kaest, kes niitidjuba 20 aastat elab koos oma mehe, kunstnik Aleksander Melamidiga New-York'is.

/.../ Ma tegin Kasmus palju visandeid, teostasin neid hiljem Moskvas ja plihendasin need kdik Kasmule. Minu abikaasa Juri Albert tegiKasmus palju fotosid. kahjuks on need praegu Moskvas. V6imaluse korral saadan need meelsasti Teile."

Kunstiteadlane ning teatrikunstnik Irina Uvarova (s. 1932) Moskvast on suvitanud Kiisrnus 1967 ,1969..1982. ja 1983. aastal, elanud Otsal Liidia Tiidemannija Videvikkude juures. KiismLr oli teda soovitanud sdita teatriteadlane Pavel Ass, kes selles kaptenite kiilas mitu suve veetnud, praegu 6.

aga elab Londonis ja tootab BBC's. Ankeedikllsimusele 'K2ismu Teie elus?" vastab kina Uvarova: "Kasmu on minu elu olulisim tahis Just seal avanesid mulle looduseja rahvuskultuuri tihised r-Litmid.

Mulle nzlib, et Kasmu looduses peitub mingi kosmiline m6istatus, mida ma ei oska s6nastada. ktill aga tunnetan Ja veel miski. Kuuekumnendate ja seitsmektimnendate aastate vene intell;gentsile oli Kasmu peaaegu et tdotatud maa, peaaegu viilismaa, kus n6ukogude vdimu pidev surve ldtvus. Kasmu puhas meredhk assotsieerus mul vabadusega, mitte poliitilise, vaid puht inimliku vabadusega. /..

Irina r/

Uuaro',a

n / ' Ju|t uantcl td Kdsmus Lq$.a. @N)

Ir;na &droDa J,lii D."bl ""1 ;n Kasmu,lQE3.

pN)

1982. aastal viibisirr Kiismus koos oma,rbikaasr Julii Drnieliga. Vahe mu Kiismu suvitamistes johtus mitmest asjaolust. Esiteks: Juliile kui hiljutisele poliitilisele kurjategijale'J ei antud piiritsooni sdiduks luba, ja teiseks: ta vajas soojust. unistades Mustast merest M6lemal korral peatusime ilusas majas krlla keskel Pererahva tutar, Helle Videvik, oli keraamikakunstnik. /.../ Kahtlustan. et teed keskaja mdistmisele avasid (mu pojale) Pavel Uvarovile. kes ajaloolasena uurib keskaegset Sorbonni (Pariisi Ulikooli), just Eestimaa iidsed kivid. Ja veel tuli meelde: I969 aastal elasime Kiismus koos tuntud Moskvr hvastaja Mark Rozovski perega. Praegu on tal "Teatr u Nikitskih \ orot". Tookofd oli aga Moskva Ulikooli Uli6pilastealer. Ohtuti luges ta meile oma Majakovski "Misteria Buff' lavastusplaani Ongi kdik: olen n6us igal klrjul kaasa tootama ning olen Teile piiritult tarulik selle tilla tegewse eest. V6ib-olla mul dnnestub veel kord naha Kzlsmul - nasu deldakse - "Naha Pariisi ia surra" Sr:igava lugupidamisega

Irina Uvarova."

Vdrkneemel. Elsa Kangustijuures elab alates 1975. aastast igal suvel fiiiisikateaduste doktor, Ndukogude Liidu Riikliku preemia hureaat Lev Maj orov (s. 193 3 ) koos abikaasa, matemaatik Tanrara Is^jenko (s 1933), tntar Nlaria Nikonova (s 1968) ja miiid ka tLitrepoeg Nikita Nikonovigx (s. 1996), olies iiks Moskva "diinastiatest , kes suvitavad Kasmus pidevalt, p6lvest poive.

1965. aastal roimus Mosl:vos

hcihuntLt "SitUdrskiJo Datlieli kohnprotsess". h8 siiitdistdtt kirJanikke

ndukagu1le ilhiskonna laimamivs.f a oma tcoste avaldamises vtilismoal.

hallane L"o $ajo,ou

p,J"soos Tanara Isaicnl?o Kasnu, IOQQ.

t hc scientist Leu Maiorov and thc teachcr Jamara lsalenko tn ]\asmu,

ISSA. EK)

Vastates kiisimusele "Kiismu Teie elus?" kirjutab Lev Majorov: "Mitte kunagi enne 1975. aastat pole ma puhanud tsiviliseeritult - suvilates v6i kuuroftides. Minu Iemniklegeruseks oli matkamine taigas, m2igedes vdi m66dajdgesid. Kesmu sattusin selleparast, et naise tahe on muile seaduseks. Tema on ammustest aegadest Eesti patrioot ning aNab, et normaalselt elad4 puhata v6i hingata saab ainult siin. Alates 60-ndate aastate keskpaigast asutas ennast Kasmu veike Moskva fii.isikute koloonia (iilikooli professorid L. Kornitienko, V. PismeDn6i, I. Ivanenko, V. Balasovjt.), kes millegiparast jaagitult jagasid minu naise awamust. Peaaegu veerand sajandit tuleb meie pere igal suvel siia - siin on kasvanud tritar, niifid kasvab tiitrepoeg. Minul tuli leppida pere sooviga, ning ajapikku tulla j areldusele, et tal, vdib-olla, ongi 6igus. Vaevalt leidub Maa peal mujal sellist haruldast kooslust peaaegu puutunata looduse ja urbaniseerimisest vahemdjutatud tsivilisatsiooni vormiga iihes rah\''t]slike traditsioonide hoolsa hoidmiseja vdimalusega tutwda huvitavate ininestega ning nendega s6prust s6lmida. Siin olj meil 6nn tuttavaks saada iihe maailma juhtiva rnatemaatiku V. B. Lidski ja tema naise, suureperase tolkija LB. Bernsteiniga, imetlusvaairse moskvalase M.G. Nersesjlniga, sr.igavalt intelligentseja laialt erudeeritud inimesega, kellele on omane haruldane sarm ning hea srida. Me saime sopradeks selle maa inimestega - kaluritega, heastidamljku ning intelligentse Jrak Kangusti, Liin Nappn, Elma ja Endel Viluga, Valja Tiidemanniga. Igariks nendest on niilid osa ka meie hingest. Taigas on seiliseid inimesi raske leida. K6ik see on mind ajapikku lepitanud puhkusega Kzismus. Nriiid niien ma talvel Moskvas unes merd, mande, muuli, Eru iahteja Kuusikranda, kivisid meres millesa.naseid ma pole varem kohanud. Ning ma ootan jarjekordset suve, aga mu naine, parafraseerides tuntud luuletaja s6nu, lisab: "Ma talvel olema pean kindel, et suvel taas ma kohtan Teid. Tntar Maria iitleb: "Siin on osa mu hingest. Lapsep6lves oli see ldbusja romantiline mangupaik. Siia tulid puhkama vAga meeldivadja huvitavad minuealised tiidrukud ja poisid Moskvastja Piiterist. Aga nurid tuli mu poeg koos minuga. Tena haarab mind eriti Kzismu iimbruse mitmekrtlgne loodus. See on justkui jumalakoda lahtise taeva all: kdrged mannid on selle sambad, aga suurejoonelised piiikeseloojangud on selle vitraazid. See on koht, kus eriti selgeit tunnetad jumalikku hingust. Kasmu onjustkuiloodud poeesia, mdtiskluse, palvetamiseja sisevaatluse j aoks. "

perekond. Barsevskite perekond - Irina Aleksandrovna ja Vladimir Dorissoviti, nende pojad Boris ja Sergei, nende miniad ja neli lapselast - suvitasid Kasmus 3 3 aastat jairjest - t 963 kuni 1996. aastani. 8. BarSevskite

6'7

I. Barievskaja: "Ngul me elasime Awija Valja Tiidemanni juures, ning olles Kasmu ilust "ogaraks" leinud, me muudkLi pildistasimeja filmisime. Kui lapsed suuremaks kasvasid, hakkasime "p6[e\usfilmd' tegema. Peaosa nendes mzingis algaja balletitantsija Petja Karell Tallinnast, kes Kasmus suvitas koos ema ja vanaemaga. /.../ 1967. aastal elasime "vanaema Kipjatkovi" juures. /.../ Seal tegime filmi "Punamritsike", milles Petja miingis Hunti, aga Punamtitsikest kena Tallinna tlidruk Lia. 1994. aastal viis meie vanem poeg meid teel Bostonist New Yorki Hartfordi ja me kohtusime Liaga, kes tootab seal Kultuuri- ja Tervisekeskuse direktorina. Aastatel 1968 kuni 1973 uiirisime tuba Liidia Tiidemanni kuuris, mis asub, suurest 6unapuuaiast vadatuna, tisna mere kaldal. Toas oli kaks tillukest akent, hiiglasuur voodija imekaunis vanaaegne jaapani sirm, mida teiste seas kais imetlemas ka Anastasia Ivanovna Tsvetajeva. Kuna L-uuris polnud mingeid mugarusi, elasime 1974. aastast alates meeldiva abielupaari Eino ja Endla Kivibergijuures. /.../ Hommik algab meil v6imlemisega, siis ujumine, hommikueine ja matk metsa - kasjalgsi vdi rattaga. Parast l6unauinakut veedame 6htu illlatavalt huvitavate inimeste juures. Molli Pumpjanskajaga kuulasime tema "Spidolaga" "Bibisiid". Aga ktila teises otsas elasid Selmajuures ema ja tritar Kaganid, nende verandal toimusid paeluvad kirjanduslikud debatid."

Pelagoog .lrina Barscuslaja (por.enall L;Icbc,i talu percnaisc Mar;c Einh"l-;sa.

7X" t".,l,. lr;na Barse,slaia (on lte ricl10 boc ler uitla Ma,ic E;,1,'1. f,.Lill"bo,; h.."'t"d.

9. "Valrapere" suvitajad. Vanapere igasuvine kiilaline, fiiiisik Jelena Smelj ova (s. 1957), kuulub oma perega, abikaasa ja nelja pojaga nende moskvalastest "drinastiate" juurde, kes on aastakiimnete jooksul Kesmus suvitanud. Ning alati "Vanaperes". Jelena ineljovtr: "Meid kutsusid Kasmu mu vanemate kursusekaaslased Moskva Riiklikust Ulikoolist, kes olid juba varem Kiismus puhanud. Mu vanemad - Komijenko, Leonid Sergejevitija Komijenko, Emma Nikolajevna t6id minu ja mu 6e esimest korda Kasmu 1967. aastal. /.../ Kasmus

oli mitu vene perekonda. Lapsed said peagi tultavaks ning veetsid kogu aja koos metsas vdi mere aaires.. Me ellitasime metsas onne. mere kaldaitegine vilikesi lokkeid ja valmistasime siltia / / Sellest on moodunud 32 aastat. Igal suvel tuleme siia. Siin olenle ules kasvanud. siin on kasvanud meie lapsed ja nad peavad Kasmut oma teiseks koduks. Nende kodu ei olnud ainult maja ja kLlla, vaid ka mets, mererand ja suured kivjrahnud. mille tuulevarju neid magama pandi, kui nad veel viiikescd olid. Kaismus on kasvanud paljud vene lapsed ja hiljcm juba nende lapsed. Ntitrned neist elavad praegu viilismaal - Kanadas, Ameerikas, Iisraelis, Saksamaal, ja k6ik unistavad kofd Kasmus kohtuda.."

It..

thc hcap oJ Lrck Jtor/cs in Kasmu.

.ts

Kasnu Vanal tiri ki,id.

TI," h,s"

(AJ)

-,"t;" L."lJ"rs

in Knsnu.

(A,

xIiSUU KUNSTISUVED N{alle AgabuS, sisearhitekt Oma esimesed elamused mustika- ja pohlarohkest tlrgmetsast sain juba I l-aastaselt, kui krllastasin koos jsa ja emaga tuttavaid Okkametsa majas Kasmus Jalutasin metsas ja korjasime seeni, sdime marju ja imetlesime suurt kivi kesk k6rgeid mande. Saabudes niitid 1994 aastal oma suvemajja Uuenurgal, tundsin lapsepdlve nostalgjat ja kojusaabumise tunnet Mets ja meri on Kasmus nii lahutamatud kooslused, inspireerides igal aastaajalja rahustades, linnakarast eemal

1995 aastal 24. juuli - 31 juuli korraldasin rahvusvahelise toore puu seminari - WOOD 95 Kiismus. Olin enne osalenud Rootsis Nazis'i Kunstikeskuses korraldatud taolisel rahvusvahelisel kunstnike, arhitektide ia disainerite kogunemisel. Eri maade kunstnikud ja skulptorid, arhitektid ja

disainerid, professionaalid ja iilidpilased, saades inspiratsiooni loodusest njng ednevate puude mateiale kasutades, loovad erjilmelisi kunstiteoseid Arhitektuurseid ruumiLisi katsetusi varjualuseid, skulpturaalseid kompositsioone, v?iravald ja moobliesemeid, maalitud fragmentidega toorest puust kompositsioone. Ka meie seminari j uhend as prof. Olle Anderson Rootsist Goteborgi Ulikoolist koos teise rootslase Michael Warnhammariia skulptori prof Tom Bruce Gilhespyga Suurbritanniast. Eksponeerisime tdod looduses Kiismu Meremuuseumi territooriumil, mere aares, metsas. Vaiksemad ldod transporditi Tallinnasse Vaal galerii naitusele Kuismus osales 52 autorit, prolessionaali ja nliopilast Eestist, nende hulgas 2 rootsi tiliopilast Gdtebo.gist ja 1 iili6pilane Milaano Arhitekuuriakadeemiast Seninari krilalisteks olid veel A. Varblane Metsaanletist, G. Aar' ma ra?ikis puu hingest, arh dots. Jtiri Soolep raakis saunakultuurist Eestis, kunstnik Kalju Kivi niiitas videosid sindlikatuse valmistamisest, pianist ja 6ppejdud Mati Reiman musitseeris Palmse m6isas lopuiirjtusel Kiilastas;me Lahemaal rabamaastikkuja Palmse m6isakompleksi. ETteviltmist toetasid Rootsi lnstituut Stockholmist, Rootsi Kuningriigi Suursaatkond Tallinnas, Soome Institr.tut Tallinnas, Sorose Kaasaegse Kunsti keskus, EV Metsaamet, EV Kultuuriministeerium ji Kogu stindmuse filmis videokassetile Soome filmire;isoor Mikko Harjanne kolmetunniseks koos muusikaja lisaefektidega meeleolukaks varia|diks (KASMU WOOD 95), mille esmaettekannet vaadatl 1997 aastal Soome Instituudis korraldatud 6htul. Teostatud tood olid viiljas Kasmus paari aastajooksuija hetkel on neist sailinud paar Kaslnu N4eremuuseumi territooriumil ning Lembit Sarapuu too on annetatud ja eksponeeritud Kasmu Mererruuseumis. Osa istneid-toole on annetatud Eesti TarbekunstimuuseuniLe j a neid on eksponeeritud mitmel niiitusel Tallinnas (Pfototnubid 1998 a Tallinnas Eestl Tarbekunstimuuseumis) j a kaRootsis Coteborgis Rosca Talbekunstimuuseumis 1997 a.

1994 aasta suvel sundis Eve Kase m6ltest Kasmus suvitanud kunstnike toode naitus Hiie nlajas Esindatud olid - Eve Kask ia Jllri Kaarma, R. Kelornees, Siima Skop jt Tobdest maale, akvarelle, graafilisitdid, raamatukr.rjundusi Lisaks laste toid - pastellejajoonistusi Niiituse avamisele kogunes hulk oidulikult riietatud kularahvast ja autorite tuitavaid linnast

VOLDEMAR MILLER Minu kontakt Kasmuga tekkis

t6ttu, et mu naine Ester oli ETKVL'j lasteaias siis, kui Kasmus suvitas, alguses med6de, hiljem oovalve kasvataja. Otse lile tee asuvas majas oli meil oma tuba. See oli aeg, mil Kiismu oli veel keelatud tsoon. Tulevad meelde m6ned seigad. selle

see

siis

Lasteaia kdrval oli piirivalve kordon ja lasteaia kasvatajad heades suhetes piirivalr,uritega. Siis juhtus Uhel paeval, et laste suur kirev ohupall kandus lainetega mereleja kasvatajad palusid piirivahureid see tagasi tuua. Piirivahurid t6idki, aga ldikasid palli rannas l6hki, arvates, et v6jb-olla taheti sellega mingi salateade saata. See siindmus rikkus tiikiks ajaks lasteaiaja piirivalve suhted. Poolsaare liianekallas oli pAris suletud, seal olitileskrintud piiririba. Ukskord hakkasin j arve j uu rest

mdoda laanekalda ,iart krila poole tulema. Niigin: ees on piirivalve vaatluspost Aga varstijooksis piirivalwr mulle jiirâ&#x201A;Źlq hiiridis "Stoil Stoi!" ja tdi kasarmusse, kus mind rile kuulati Patisesin kergelt ainult selle t6ttu, et piirivalvele hasti tuttavad lasteaiatdotajad asjale vahele segasid. Omapead Kuradisaarele minek oli taiesti keelatud. Kui tuli ekskursioonibuss, pidi see ennast kordonis registreerima, ja kui taheti paaseda Kuradisaarele, siis saatis ikka piirivalvur, vahel ka kaks. Hiljem teadsin ma tapselt piirivalve marsruutija liikusin ka keelatud piirkonnas, ka Kuradisaarel. Sellega seoses iiks huvitav seik. Kuradisaarest idapool on meres suur kajakakivi Laksin ukskord seda vaatama, aga sellel olid kajakate pesad ja kaks-kolmkrimmend kajakat tungisid mulle kallale. Uhe kiiega pead kaitstes paasesin siiski tulema. Kuna Kasmu poolsaar oli sel ajal suletud ala, elas seal metslooni, keda ma mujai pole n?iinud. Ukskord ehmatas mind ilves. kes otse minu ees tee kohal puu otsas haalitses. Teinekord laks rninu ees lile raja metssea pere - emis ees, pdrsad jarel, kult taga. Kult podras pead, vaatas mind, nii et tekkis isegi hinnotunne. Minu elus etendas Kasmu olulist osa ka selle t6ttu, et vist seal algas mu lastejuttude kirjutamine. Njmelt oli minu naisel kombeks reakida lastele omaloodud uneiutte. Need olid vahetult seotud Kiismu ja selle loodusega. L[<s tegelane oli neisjuttudes orav, kes sagedasti ka lasteaias ringijooksis ja lastelt ka toitu v6ttis Mina seda ei teadnud. Kuni iikskord markasin, et Iapsed ronivad k6ik minu akna pealeja tahavad sisse vaadata. Siis selgus, et ninagi olin jutu tegelaneja orav oli tulnud mde tuppa ning peitnud ennast klsagile minu riietesse. Sellest tekkis tahttnine ka ise kaasa raakida, ja ma kirjutasin neli v6i viis muinasjuttu. M6ned neist riiakis mu naine ka lastele. Triikis on neist iimbertehtud kujul ilmunud ainult Liks lugu, mjs riiagib porgutulest Kuradisaarel. Kiismuga seob mind ka see, et sinna on maetud AdolfAder, kes oli Kuressaare algkoolis minu klassijuhataja. See Ader on minu elus vaga tahtis ja ma olen tenale alati tanulik selleparast. et olin vaiksena vaga elav, nii et klassis kiputi k6ike minu sliriks panema. Ainult Ader mdistis mind ja kaitses mind ka mu vanemate ees, oeldes, et ta ei ole paha poiss, on ainult vaga elava loomuga. Kasmu on ta maetud seetottu, et tema poeg ja tutar olid Kasmu Merekooli dpetajad ja Ader veetis oma elu viimased aastad nende juures. Kultuu tddtajate soovii koostasin ka ltihikese Kiismu ajaloo. millega Kiismu Rahvamajas esinesin

K,i""iL "i"LJ""" vJJ"-* MilL,. (DN) VJl"-* MIL,. (DN) T1,o writnr ""1l,i"to,i"" '71

VIDEVIKUD PIHLAKALT Helle Videvik Meie pere - Rudolf, Evi, Helle ja llme - soitis 1978. aasta aprillikuus Kiismu randa maja ostmise mdtetega. 6hk l6hnas kevadiselt ja lLrmi oli Pihlaka aias kohati sulanud. Vaatasime, arutasime ja leidsjme rihiselt, et see koht on vaga ilusa huvitava reljeefiga, merevaade vorratu. Sellest paevast algas meie Kasmu elu. Esimesel suvel isa renontis, ehitasja tutl'us krilameestega. Ema alustas aia kujundamisega, pideva lillede ja p66saste istutamise ja rimberistutamisega Ema ja isa kolisid majja 1979. aasta algul. Enne olime mitu aastaklimmet elanud Lasnal, kus isa tddtas Loobu metskonnas metsnikuna, aga nniidjai pens;onile. Mina olen vabakutseline kunstnik - keraamik, Eesti Keraamikute Liidu esimees, ja elan koos poja Karl-Kristjaniga Tallinnas. Minu dde IIme on ajaloolane, tddtab Vabariiklikus Muinsuskaitse lnspektsioonis vaneminspektorina. Ta on abielus arheoloog Ain Maesaluga ja neil on kaks poega Mihkelja Martin. Viimastel aastatel elab ema liksinda, kuna;sa suri 1995. aasta suvel. Viibin Kasmus kdigil aastaaegadel, millega seoses on vaga erinevaid r66meja tundmusi. PaarikLimne aastajooksul on krila muutunud korrastatumaks, eriti kaunis on k6ik kevadel sirelite oitsemise ajal ja suvel. Kahjuks muutub eiu suvisel ajal kohati liiga Iiirmakaks. Meenuvad m6ned talvised pildid. Hommikune vaade aknast valgele lumevaljale merel, selle kohal roosatav t6usev p,iike On mdnusad talveilmad, kui kirdetuul ei puhu. Meie aialipid on mattunud lumehange. Kunagi ammu olid isegi nhe kitse jtiljed meie aias, raekimata janesejiilgedest. Kahjuks viimastel aastatel jelgi ei ole, arvatavasti on naabrite koerad vaga erksad. Aiateede puhastamine lumest ja puudeldhkumine. Tihased kdogiakna taga, paar varest oma lootustega jalginas igat minu liigutust. Tbukekelguga s6idud metsateele. Kevadepoole tekivad metel kivide peal suured jaised seened, mis aeglaselt sulavad ja kaovad. Uhe kevadtormi ajal rippusid j;iised adrutrikid neie aialippide vahel. Maikuus algab fiir.lsiline too aias. On suureparane, kuigi vtisitav, tbotada hommikust dhtuni viirskes 6hus. Saabuvad kuldnokad ja tibel soojal paeval on akki paasukesed kohal. Suvi moddub millegip?irast alatj vaga ruttu, nii et eij6uagi kogu poolsaart ko.ralikult labi kaia. lgal suvel s6idan jalgrattaga mdoda metsateid. korjan mLlstikaid ja seeni. Septembri algul on pohlametsas eriti ilus, kui taevas sirab siniseit, paike soojendab ja metsaalune krabiseb m6nusalt. Igal metsaretkel kuulan pingsalt, kas rongad ikka elavad veel. Elavad Vahel 6nnestub neid r:ipris ljgidalt naha tanu nende endi uudishimule

, I

IQQQ.

rr ll tll

(EK)

It..

,,". rr ll rr. | .1 v1nc arttst I-7cllc V ttTcttE tn I\asnlul lqqq. EK)

.t4

'12

Meri, kividja liiv on mulle andnud palju m6tteidja erinevaid ideid loominguliseks tddks. Perast suurt lainetust on huvitav k6ndida tAiesti j algedevab al liivaribal. Jaanipiieval teeme mere aares tuld ja loeme tulesid ille vee Iahe teisel kaldal. Sugiseti on meiltuulineja mdnikord toob meri kaldale ohtrasti adru, nagu viimasel siigisel. Tundr-rb, et nriiid on ranna puhastamiseks vaja koppa. Meie lootus jliiib tulevaste tormide ootusele, ehk puhastavad ranna taas.

Kahjuks on eelmisest stigisest saadik krila 6htutija oositi tOeliselt pime Ainult meremrihin kostub pimedusest. K6ik on s6itnud linna sooja korterisse ja valgusesse. Kiilas elavad miiid pensioniirid, vaikselt, nooremaid inimesi on vaihev6itu. Aastaring saab tais, talv ootab ees.

K,i"-" A

-n,npdn,al l9QQ.

till"t""

"",;t"1a;l

malrusemunlr;s T"*-"1"

""i"1..,.

the guests on tLe Maritime Co"f"rence Jng in Kasnu in lQgQ: ""rp,;"n t'or (AJ) th" t' -J" J.; /,.- To-"olu J,n""o.l i, ""il-"' ""it".

(AI)

KASMU LOOMEMAJA SAAMIS- JA OLEMISLOOST Piilrcndatud truagiliselt lthku,tu.l Kaa i Kristenhrunile

Mati Sirkel Teatavasti on olemas ranmusad ja lahjad aastad, ikka vaheldumisi Aasta 1996, viihemalt tema esimene poolaasta kuulus veel Eesti riigija ka Kultuurkapitali rammusate aastate hulka. B6rsi- ja muud kriisid alles terendasid. On olemas legend, kuidas jaanipaieva dotunnil Jiiri Kaarma, Ainikija Miirt Vailjataga Kasmusjalutadesja miiugiks olevat nn. Kristenbruni kaptenimajaja tema suurt krunti nahes tulid m6ttele teha sellest kirjanike rlhismaja. Veel kriisivabas Kultuurkapitalis, tepsemalt Kirjanduse Sihtkapitalis v6ttis idee vedu ja kiiresti jduti tegudeni. Kdigepealt 600 Oo0-kroonise ostuni. Arhitektid Tiina ja Tiit Kaljundi tegid projekti (kahjuks tuli ohverdada unikaalne puitkee.dtrepp) ja ehitajafirmade viihempakkumise v6itis Redor, mis taitis Kultuurkapitali pooleteisemiljonilise renoveerimistellimuse Eesti Kir.janike Liidu 75. aastapaevaks: siigis 1997 Esimeseks sisse-elajaks oli Joel Sang, kes asustas "eepose", on veel ' romaan" ja teisel korrusel kaks "novelli". Mdden muidugitube. Ja 1999. aasta siigiseks on Kultuurkapital tasunud ka viimase osarnaksu - jii2iv tanu talle selle kjngituse eestl 1998. aastal tnikitud reklaamvoldikus seisab: KIRJANIKE

JA TdLKIJATE LOOMEMAJA

KASMUS

teritooriunil Kesmu kaluite-ja laevnikekulas mere kalclal. Varckelt remanditud sajandialguse "kaptenimajas" toinib Eesti K4anike Liidu haldamisel 1997. a. septembrist alates kitjanikeja t'lkijate loamemaja. Kahekorruseline maja pakub v6inalust siivenenudtddks tlheaegsett neljale literaadile, ke est igaihe kesutuses on t6d- ja magamistaast ning tualetist-duii,'rurqdsf kaosnev elanine. lgas toas on aruuti. Uhised on iseteenincluslik k66k koos vaialiku tehnikaga, s66gituba, raamatukogu ja saun. Majast m1nesaja meetri kaugusel an kauplus ja postkantoL Kaks karda paevas on b u s sia he ndu s Tal Ii nn ag a. Traditsioonilise suvituspiitkonnana on KAsnu kauneim (kui ka mifte rahuliken) suvel. Kirjatodks vajalikku rchu ja haiiimatut vaikust lisaks looduse ilule ja merc najesteeuusele leiab siit kevadel, sagisel ia talvel. Maja t66tab aastaringselt. Hinnad vega soodsacl. Viibimise aeg eelneval kokkuleppel Eesti,Kijanike Liiduga. - asub 78 km Tallinnast ida poole, Lahemaa rahvuspargi

Seesana tekst ka inglise ning saksa keeles Mari Kaljuste kaunis kujunduses.

naia 1qqq.a. (EK)

TLe Vriters' House

nu '74

Kds-

in IQQQ. (EK)

Tihedas koostdds Kasmu Meremuuseumi omaniku Aarne Vaiguga hakkas maja elama. Heaks perenaiseks sai proua Tiina Koitla, kes paraku 1999 aasta srigisel kolis Kuressaarde. Peremehe kohustusi tiiidab hetkel Aarne Vaik. P6hiliselt annetustena on saadud raamatud, mida Jeidub kdigis tubades ja tulevikus trepimademel asuvas lugemisraamatukogunurgas. Ja nnrid siis krilalistest. Ees6igus on muidugiEKL Iiikmeil, kes - veelkord tanu Kultuurkapitalile saavad olulist hinnaalandust. Ometituleb kahele aastale tagasi vaadates kahjatsusega t6deda, et valja arvatud suvel on maja olnud patuselt palju trihi vdi pooltais M66naperioodidel on maja kasutanud ka teiste loomeliitude liikmed ja seminaripidajad. Kaugematest kiilalistest on Kasmus pikemalt viibinud Arvo Salo abikaasaga, Hannu Oittinen, Jouko Vanhanen, llpo Tjihonen Soomest, Matthias Biskupek abikaasagaja Beate Bielrl Saksamaalt, Vera Ruberja Nora Javorskaja Venemaalt, Guntars Godjns Liitist, Ale\,'tina Sprogis Ukrainast, Roza Jegiazarian Armeeniast jt., osa neist kui eesti kirjanduse teenekad t6lkUad EKL-Kultuurkapitali stipendiaatidena. Oma rahvast on kainud nii palju, et nimede asemel ijtleb rohkem statistika: senise luhiajaloo valtel on Kasmus [ihema]t v6i pikemalt, korduvalt vdi Liks kord viibinud ca 100 krilalist Eestist ja ca 20 kaugemalt. 1997 aasta srigisel loomemajja tehtud valjasdidul valis EKLjuhatus "Loomingule" uue peatoimetaj4 kelleks saiUdo Uibo. 1998. aastat 5ra saates tegime majale pidulist promotsiooni eesti kultuuri-VIP-ide seltskonnas. N6ndaja siiski on vaid loogiline, et pidevama kasutamise huvides pliiiame levitada sdnumit Kasmu rahust, kaunidusestja kiilalislahkusest ka laiemas maailmas, kasutades rahvusvahelisi kokkusaamisi ja iootes, et tasapisi uudis levib. Samalaadse kirjanduskeskusega n.iiteks Visbys ei saa me konklreerida seet6ttu, et Visbys viibimine ja tootamine on seotud k6iki kulusid katva raisstipendiumiga ning Gotlandi munitsipaliteet kannab k6ik maja iilalpidarniskulud Ja taolisi kirjanikele-tdlkijaile mdeldud maju-kesktrsi on Euroopas palju, pea igas riigis vahemalt uks: Leeuwen, Arles, Straelen, Norwich, Stuttgaft, Miinchen, Wiepersdorl Bergen, Ateena Tarazona, Berliin, Dublin, Napoli, Budapest-Balaton, Amsterdam, Rhodos. Bnisseljne. Kirjanik - see kOlab uhkelt! Eestis ent on meil me riksja ainus Kiismu, mida on kujustanud poeedid (a mitte ainulr eesti poeedid, nagu n2iitab ka kaesolev tnikis) juba varasematelgi aegadel. Nii vdib olla kindel, et see traditsioon kirjanikudja Kiismu kuuluvad kokku nagu merija tuul -jatkub ka tulevikus Seda lisaks kindelolekule ka soovime.

K"""t";L K"J,; MalL ia L;rjaniL Mar; sirlJ Ka"^"" tQQQ. (EK) ". Thc artisr Kadri Mailk and rhe urircr Mati S;L"I ;n I{,i"-", lqAS. GK.)

rJrianiL Dotis Karctd Kasnus lqQq.

p,',1 1. [''i.,]J p'o[. lgn ,(;-.-,,, tPratd (FK) , 4,,,J , p'orcsso' ,iriz / .r. r, f /cri . r'ro Rau'l i" Ka"",u, lqqq. GK) R rian

GK)

ll," ",'.,, D,.,. Ka,r(;" h,Isnr,lqqQ.

(E K)

SLulpto, Ail;

EK)

V"l,*"pu" Ka"-,"

lQQQ.

A:aa

Ki,.i"niL K'le. kJLal" LQQQ a. EK). .

Ka"-"" K;,i"";1" !1, ,,i., k k. K".'[[,', :" r/rc [1" tcls' H.usc;n Ka'nu, tqqQ. EK)

nni"'

Thc sculptor A;h Vnl,t,npuu ;" Ka'",,,

tqqa GK)

fft.t f l].,11(l tootd Etla..Jtcn

telt1001a lftdn v ttlrydnd ," nJiL.1"_itt.,; la tn,," "l'iL"n"a Vl.,\",i tanisi l\alnct ptant:1 Biirck. Rainu Dut(8. .Vb'i Vil,",aa, 'Th,, viL-a'td Ma,i Th, "onpo",, -,,1P""'' ht,sba,,J pianist R"i,cr Biircl,

t uL't

tvtcrc-

m,,.cumis lQQQ..q. (E K) ^a!41u Th, --,",,, E,((i-S.,, T;t, ;n rhc K,"n.L \|ar,.,"." t\1b.... n, tooo (E K)

xIiESOT-,NVA KOGUMIKU KOOSTAJAD

DAGMAR NoRMET (t.N.) JA ANTo .lusxn (1..1.) l.l

Dagmar, ainult kolm kiisimust. D.l{ Palun. Esiteks Sinu tihiandmed. D-M Siindisin 13. veebmaril 1921. a. Tallinnas. L6petasin Tartu Ulikooli kehalise kasvatuse 6petajena Praegu olen vabak!tseline kirianik ..4.1 Sina ja Kasmu. D.N. Kesmu avastasin 1955. aasta suvel helilooja Lydia Austeri soovitusel, kui otsisin perele loodusel,ihedast suvituspaika. Elasime algul Juurikal, armsa, alati heatahtliku Matilde Kastnijuures Tollal oli Kesmus palju kala ja palju lehmi. dhtune Tallinna buss pidi ktila alguses peatuma, et lehmakarja ule tee lasta. Ei olnud elektrit ega veeviirki. Vett toodi Koidulajuurest merre voolavast Jordaniks nimetatud allikast. Ja kui mu tiitar Haldi kaheaastasena kopsup6letikku jiii, sristisin teda

l.l

oositi k0iinlavalgel. Kord ehitas mu poeg Ingo endaie vaikese parve nii lxl m, millel seistes ta poole sezireni vette vajus 6htul tuli piirivalve patrull, kes koos koeraga igal 6htul kogu rannajoont labi kammis, meile ja kaskis parv otsekohe ilra lammutada: "Et homseks sellest enam jiilgegi ei oleksl" Patrulli valvsad silmad niigid g-aastases poisikeses ohtlikku piiririkkujat, kes - mine teal - veel Soome pageda iiritab. 1963. aastal asusime orra tillukesse suvemajja Eigil, mis kolmktimmend aastat hiljem, pere kasvades, sai kahekomseliseks suvilaks iimber ehitatud. Kasmus on kasvanud mu lapsed, siin on suvitanud ka nende lapsed Ott ja Mart Normet ning Sten Mendunen, samuti mu lapselapse-laps Janeli Kaismus kirjutasin oma niiidendeid, operetilibretosid ja lasteraamatuid. Kiismu tuli Viitnalt jalgsi buss kais ainult iiks kord paevas - mu kaasautol Sd.ndor Stern, et meie "Vallatute kurvide" stsenaariumi viimistleda. Suureparane oli koostdd Siima Skopiga, kes Kasmus mu lasteraamatuid illustreeris. Ja Shtuti luges tema abikaasa Andres Vanapa meile oma vastvalminud novelli Kasnust saigi alguse mujuba ligi pool sajandit kestnud s6prus Siima ja Vanapaga. Kuna meie lapsed olid enam-viihem iiheealised, kaisime sageli suure lastekarjaga - sinna kuulusid ka Otsal suvitanud vennad Hamija Hagi Seinid - metsas matkamas, vaarikalja seenel. Siima oskas suureparaselt lastega suhelda - humoorikalt ja samas ka 6petlikult. Alati leidis ta aega ja tahtmist, et Otsa veranda suure Limmarguse laua aiirde kogunenud pererahva lastele - Elinile, Alarile ja Anule -, ja ka teistele - nait. noorukesele Eve Kasele - kunsti algopetust jagada. Sellel rimmargusel laual, tugeva keti otsas rippuva "roolirataslambi" all valmisid mitme aastakiimne jooksul Siima kaunid lasteraamatute illustratsioonid ja pildid, mis tanini kaunistavad paljude Kiismu perede elamist: karakteersed kodakondsete portreed, meremaalid kivide ja kajakatega, sirelid ja Sitsvad 6unapuuaiad. Kasmus on hea tddtada - Meremuuseumis, Kuusikrannaija Vana-Jiiri neemel energiat ammutada. D.y'y'. Anto. miiid on Sinu kord. ,4.J Siindisin 16. mail 1929. a. Kdrgharidusega insener. D.-lI Sina ja Kiismu. ,4.,l Minu isa oli Esimeses maailmas6jas kaevikutest kaasa saanud tugeva radikuliidija tihe tolleaegse arsti soovituse kohaselt tuli haigedjalad matta kuuma mereliiva. Niisiis veetsimegi kdik suved mere aares, Narva-Jdesuus ja mujal. Perekonna traditsioonide hulka kuulus matkamine ja V6sul suvitades viisid matkarajad meid tihd Kasmu. Kui 1937. a. 25. juulil tuli Eesti uus allveelaev "Kalev" koos pealveelaevadega Kesmu lahte, kaisime kogu perega allveelaeval. 1937. a. viisime ka varem Kasmu poolsaare tipus Palganeemel asunud 6nnekivide hunnikusse perekonna kivi (kirjad peal). 7'7

Peale Aame Vaiguga kohtumist 1995. aastal, jain Kasmu pidama. Jsikiikus plaanis on Kiismu loodus

mulle andnud rasketel hetkedel lohutust ja tuge elamiseks. Viimasel ajal suvitan Kasmus, uurin Kasmu kivq koostan kogumikke ja konaldan Aarne Vaiguga krilakonverentse. Kasmu on tildse hea paik loominguks. Aarne Vaigu timber "tiirlevad" inimesed sobivad ka minule. D.itr Utle midagi p6nevat enda kohta. Ma miingisin ENSV esimeses mangufilmis "Elu tsitadellis" saksa sSdurit. Kui P. Keres

l.l

V. Smdslov mangisid Kadrioru staadionil partiid elavmalenditega. olin P

Ka"'.|"," L.s,.;1, Loo'rninl D"s-", No,nct

Kerese ettur.

1a Anto lusLc Kasnu Mcrcnuuscun; Lrcpil IOOO. a. Tl"" ,"-p;1"* 4 Ll',-L..Lla D's^., No,-a 1,"1" "nl A,ro thc Kasnu Mar;tine Muscun. on the doo*tcps loaa.

KASMU TALUD

3 Joosti

Einbei

2 Lehte (L4erekalda)

3 Kase 3a 3b Ho mi

3 Valli(pood)

5,5b Soffu

9 vahtra 11 Mannip6llu 10 Kiigela 12 Kalevi

8 Ktllaoisa 9 Toominga 10

.::=-==- -

4 Kirik, kalmistu

15 HLirlsi 17 Luguse 25 Laisa

Ju!rika

11 Lorg'l 12 Kepu 13 Keskkiila

')vr

Lilletiinav:

15 Tambei

3 Lilleberi 18 Sillaotsa

19 Sircli 20 Otsa 5 NIaeal!se

22 Uue\oa 23 Ristu 24 Pikap6llLr

25 Vihui 26 Poidrna

27 Kaljt) 28 N4ee 29 Hlle 30 Eha

3 [,'letsla

Vahe

l\\,

5 Nurme 6 Okkamelsa 7 N6mrne 10 Tagavalja

33 Sinisalu 34 Pailu 34a Rink 35, 35abc

i\ Rri!a

48 Nuudi 50 Santbanki

52,52a Klamasi 54 Otsuustalu 58 Kuviku

60 Paujaasu 62 n'likenbeâ&#x201A;Źi

"-i'" E,

iiE

P6llu Uinav: 3 Kdonbei

i\t"a

4 vatja

66 l.epiku 68 Vaabu 70 Sepa (Lainela)

3 Kalda 5 Ko dula 7 Eigi saun

m t tl

Eigi

11 Allika

- iE.

78 Tlti 17 Viiperi

Loobu mos

3 Klngu

.-'=

1 Ri.inga

80 80a

"-;;lltig

t.f /A .'j

P6hja tiinav: 7 P6hjala

64Tiilla

T2Vatava

*'fl."r

-.i;

42 Erdla

.).

21 lvluru 25 Assa 27 , 27a Lemel\ Salu *inav: 1 Salu

t'-

J-i :=-.-

=--=::=

:'t

2 Uuenurga 3 lvleisii

3 Salu

Kasmu MeremuuseLrm

6T6nikse Seljaku tiinav:

O , 100

4 Serjaku

ou.iN'tlgxt\.

20cm