Sauruste saladusi avastamas

Page 1

SALADUSI AVASTAMAS

KAS DINOSAURUSED ELASID ÜLE ASTEROIDI KOKKUPÕRKE MAAGA?

SAURUSTE EVOLUTSIOON PÕHIFAKTID JA VALIKTEADMISED SAURUSED LÄHIVAATES HIND: 11.90 €

SISUKORD

AJALUGU

8 Ajalugu

Millised olendid liikusid ringi maal, õhus ja vees eelajaloolisel ajal?

16 7 üllatavat

EVOLUTSIOON

20 Mesosoikum

Roomajad, saurused ja koletised, kes valitsesid maailma mesosoikumi ajal

22 Triias

Triiase periood järgnes permi ajastu suurele väljasuremisele

28 Juura

Mis juhtus hiidmanner Pangaea lagunemisel?

Kriit

fakti
98 34 52 44 28 6

SAURUSED

44 Tyrannosaurus rex

See lihasööjast sauruste kuningas valitses ülem-kriidi ajastikul

52 Stegosaurus

Need relvastatud taimetoitlased rändasid ringi karjadena, et olla kiskjate eest kaitstud

60 Tritseeratops

Need elevandimõõtu elukad kõndisid

Põhja-Ameerikas ringi 68–65 miljonit aastat tagasi

68 Pterodaktülos, pteranodon ja teised lendavad „saurused”

Pterosaurused lendasid taevas triiasest kuni kriidiajastuni

74 Diplodookus

Need haruldased loomad olid kõige leebemad

sauruste seas

82 Velotsiraptor

Pilguheit väikeste linnutaoliste sauruste elule ja jahimeetoditele

VALIK TEADMISI

90 Kuidas said saurused nii suureks kasvada?

Suurimad loomad, kes iial maismaal elanud, olid saurused

94 Väiksematest saurustest arenesid tänapäeval ringi lendavad linnud

Mil moel said teropoodidest loomad, keda me tänapäeval teame?

98 Kuidas kasvatasid saurused endale maailma pikimad kaelad

Kuidas kasvasid sauruste kaelad vähemalt viis korda pikemaks kui teistel maismaal elanud loomadel?

104 Kas saurused saaksid evolutsiooni käigus naasta?

Kas evolutsioon võib muuta filmis “Jurassic Park” nähtu reaalsuseks?

108 Kas saurused võisid asteroidikokkupõrke üle elada?

Millised olid võimalused massilise väljasuremise vältimiseks?

Milliseks oleksid saurused arenenud, ikka veel Maa peal ringi kõnniksid? 60 94

112 Kas saurust on võimalik kloonida?

Uuri, milline on võimalus eelajalooliste loomade kloonimiseks

118 Kas inimesed ja saurused võiksid koos elada?

Milline oleks maailm, kui saurused veel meie seas kõnniksid?

122 Kas saurused oskasid ujuda?

Saurused veetsid enamiku aega maapinnal. Mis põhjusel läksid

126 Mis siis kui … hiigelasteroid ei olekski pühkinud sauruseid maa pealt minema?

112
8 118
Images: Getty Images, Wiki/FunkMonk CC BY 2.0 (Dinosauroid) 7 SISUKORD

Mesosoikum – aeg, mil

Maal kõndisid ringi hiiglaslikud roomajad, saurused ja teised hiigelkiskjad.

TYRANNOSAURUS REX MONOLOPHOSAURUS

TRIIAS 252–201 MILJONIT AASTAT TAGASI
20
JUURA 201–145 MILJONIT AASTAT TAGASI
20

MESOSOIKUM –SAURUSTE AEG

Mesosoikumi

ajal mitmekesistus elu

Maal kiiresti

Mesosoikum ehk keskaegkond on aeg, mil elu Maal kiiresti mitmekesisemaks muutus ning kõikjal liikusid ringi roomajad, saurused ja teised hiigelkiskjad. Seda aega, mis kestis 252–66 miljonit aastat tagasi, tuntakse ka reptiilide aja või sauruste ajana. Esimese globaalse geoloogilise ajaskaala avaldas 1841. aastal inglise geoloog

John Phillips ning tema võttis ka kasutusele termini

“mesosoikum”. New Yorgis asuva Columbia Ülikooli Lamont-Doherty observatooriumi geoteadlase Paul Olseni sõnutsi avastas Phillips viisi, kuidas järjestada perioodiliselt setteid, mis olid avastatud maailma eri nurkadest.

Rahvusvahelise stratigraafia komisjoni otsusega on permi-triiase piir, ja seega mesosoikumi algus, defineeritud Hiinas Meishanis asuva sette järgi, millest esmakordselt leiti angerjataoline loom ehk konodont.

Teadmine mesosoikumi lõppu tähistava kriidi-paleogeeni leiu kohta pärineb Tuneesiast El Kefist, kust on leitud 50 sentimeetri paksune lame kivi, mille sees hästi säilinud kivistised. Lisaks leiti sealt iriidiumi

ja teiste asteroidikokkupõrke tulemusena maha jäänud elementide jälgi. Mesosoikum on jagatud kolmeks ajastuks: triias, juura ja kriit.

KRIIT 145–66 MILJONIT AASTAT TAGASI
Images: Getty Images, Peter Scott/Art Agency (timeline)
Tekst: Tia Ghose
21 EVOLUTSIOON
Kivistised ei näita meile vaid seda, millised saurused välja nägid, vaid annavad aimu ka sellest, mida nad sõid ja kuidas liikusid.

STEGOSAURUS

Need soomusrüüga kaitstud taimtoidulised elasid ülem-juura ajastul, umbes 155–150 miljoni aasta eest

Tekst: Joseph Castro Lisad: Kim Ann Zimmermann

KAITSVAD OGAD

Kiskjate eest kaitsesid teda saba küljel paiknevad väljapoole suunatud ogad, mille pikkuseks oli 1,2 meetrit.

LUUPLAADID

Plaadid olid luutaolisest (kuid mitte kuigi tugevast) materjalist, moodustades võrestiku, mille vahel veresooned.

FAKTE JA MÕÕTE STEGOSAURUSE KOHTA

Pikkus 7–9 meetrit

Kõrgus 2,75 meetrit

Kaal 3100 kilogrammi

Toit Peamiselt madalakasvulised põõsad, põõsastaimed ja muu roheline, sealhulgas sõnajalad, samblikud, palmlehikud, puuviljad ja okaspuud.

52

Stegosaurus oli suur taimtoiduline saurus, kes elas praeguse PõhjaAmeerika lääneosas hilisel juura perioodil 150,8–155,7 miljoni aasta eest. Ta oli umbes bussisuurune ning kandis seljas kaht rida luuplaate, mis jätsid temast veelgi suurema mulje.

Stegosaurus on meedia lemmik, sest materjale, mille abil teadlased on saanud tema võimalikust väljanägemisest rekonstruktsioone luua, on sedavõrd palju. Teda on kujutatud telesaadetes ja

näitleja Faye Wray tagaajamine filmis “King Kong” ning osatäitmised “Jurassic Parki” teises ja kolmandas osas. Ajalehes avaldatud koomiksis leiti isegi nimi ühele tema kehaosale.

Stegosaurusel on väikese ajuga looma maine ning madalaim aju ja kehamassi suhe sauruste seas. “Pikka aega arvati, et stegosauruse aju on pähklisuurune,” rääkis Ida-Utah’ Riikliku Ülikooli eelajaloo muuseumi direktor Kenneth Carpenter. “Tegelikult oli tema aju aga hot-dog’i vorstikese mõõdu ja kujuga.”

Stegosaurus

Stegosaurus oli suurim ja kõige paremini tuntud saurus stegosauriidide, relvastatud sauruste sugukonnas. Leitud luustike põhjal oletatakse, et nad rändasid karjadena.

OLULISEMAD LEIUKOHAD

Põhja-Ameerika lääneosa

Lääne-Euroopa, India lõunaosa, Hiina, Aafrika lõunaosa

Umbes 80 isendi luustikud avastati Morrisoni kihistusest, mis asub Wyomingis ja Colorados.

SUURUSTE VÕRDLUS

Triias Juura Kriit Imetajate aeg 200 145 65 Tänapäev
Pildid: Getty Images 53
Stegosauruse aju meenutas kujult ja vormilt vorstikest, mitte pähklit, nagu varem arvati.
SAURUSED

Teadlased on arutlenud selle üle, et tal võis olla “teine aju”. Tegelikult mitte päris aju, vaid tagajalgade lähistel asuv kimp närve, mis aitas tema erakordselt väikesel pärisajul liikumist kontrollida. Idee sai alguse sellest, et stegosauruse selgroo juures puusapiirkonnas avastati laienenud kanal, selgitas Carpenter. Siiani on see teooria tagasi lükatud ning on ebaselge, mis funktsiooni võis see kanal täita. Selles võidi hoida ka keha jaoks vajalikke glükogeenivarusid, nii nagu on leitud neid varuvat linnud, kirjutati 1990. aasta ajakirjas Paleobiology.

STEGOSAURUSE SUURUS

Stegosaurus oli suurim ja kõige paremini tuntud saurus stegosauriidide, relvastatud sauruste sugukonnast. Kõige suurem neist oli Stegosaurus armatus, metsaline, kes kasvas 9-meetriseks. Teda peetakse liigi tüüpiliseks esindajaks, stegosauruste perekonna parimaks näiteks. Kenneth Carpenter ja paleontoloog Peter Galton on 2010. aastal ajakirja Swiss Journal of Geosciences artiklis väitnud, et tüüpesindaja tiitlit vääriks pigem Stegosaurus stenops, kes on tänu

rohkusele enim tuntud ja uuritud stegosaurus.

Carpenteri sõnutsi käib siiani debatt teemal, kui palju on stegosauruse liike. Ühelt poolt arvatakse leitud luustike põhjal, et neid on kolm või neli. Kuid teisalt võib arvata, et stegosauruseid on ainult üks liik, kuna ühes liigis võib esineda palju variatsioone. Näiteks toob Carpenter selle, kuidas kõik koeratõud kuuluvad liiki Canis lupus familiaris

Stegosauruse nimi tähendab “kaetud sisalikku”, mis tuleneb 19. sajandi teadlaste arusaamast, et seljaplaadid katsid tema selga nagu katusekivid katust. Viimased tõendid toetavad siiski ideed, et plaadid paiknesid seljal kahes reas ning nende teravad tipud olid üles suunatud. Kokku on luutaolisest materjalist osteodermist plaate 17, need ei olnud mitte luustunud, vaid pehmed ning nende sees olid veresooned.

54

Siiani pole teada, milleks need plaadid mõeldud olid. Plaatide sees olevad veresooned vihjavad sellele, et üks funktsioonidest võis olla termoregulatsioon. See teooria on aga kahtluse all, sest 2005. aasta ajakirjas Paleobilology avaldatud analüüsi kohaselt viitab plaatide mikrostruktuur sellele, et neid ei kasutatud jahutamiseks. Hiljutises, 2010. aastal ajakirjas Swiss Journal of Geosciences avaldatud uuringus väideti, et plaatidel võis olla suurte mõõtmete ja hiiglaslike vereoonte tõttu kehatemperatuuri hoidmisel passiivne roll (sarnaselt sellele, kuidas tuukani suur nokk aitab loomulikul moel keha temperatuuri reguleerida) ning see polnud nende esmane ülesanne.

Stegosaurus kasutas plaate hoopis endale tähelepanu tõmbamiseks. “Esinemiseks, teistele liigikaaslastele märguandeks, vastassugupoole ligimeelitamiseks, seda sorti asjadeks,” selgitas Carpenter.

Plaatidel võis olla kehatemperatuuri hoidmisel passiivne roll.

Stegosauruseid jahtisid suured teropoodid, nagu näiteks allosaurused. Selle üle, milleks stegosaurus seljaplaate vajas, on vaieldud aastaid.
55
Pildid: Getty Images, Alamy (skelett)
DINOSAURS

Stegosaurus oli suurim ja on kõige paremini tuntud saurus stegosauriidide sugukonnast.

56
Leitud luustike põhjal arvatakse, et saurused võisid liikuda karjades.

Stegosauruse liikuva saba otsas olid väljapoole suunatud ogad.

Mitteametlikult hakkasid teadlased neid ogasid nimetama “thagomizer ”. Ajakiri New Scientist avaldas ka selgituse, et sõna pärineb popkultuuri valdkonnast – 1982. aastal avaldati “Far Side’i” sarja koomiks, kus koopainimeste rühmale näidatakse loengus ogadega sabaotsa pilti ning juures on tekst “pärast seda, kui Thag Simmons surma sai”.

Ekspertide arvates on ogad olnud kiskjate rünnaku korral enesekaitsevahendiks. Esiteks arvavad nad nii seepärast, et umbes kümnel protsendil ogadest on otstes kahjustused. Teiseks on leidnud teadlased allosauruste (kes olid stegosauruste põhilised ründajad) luustikke, millel ogade jäljed.

Stegosauruse pikk kolju oli kitsas ja ahenev. Tema pea oli ebatavalise asetusega, allapoole suunatud, sest tema esijalad olid väga lühikesed.

Vaatamata oma suurusele oli stegosaurus tegelikult üsna väike ja hoidis end maadligi.
Pildid: Getty Images, Alamy (ülal) 57 SAURUSED
Stegosauruse saba otsas olid teravad ogad, millega sai end kiskjate rünnaku korral kaitsta.

Tegemist polnud kuigi kiirete liikujatega, kuid vähemalt oskasid nad ennast kaitsta.

Esi- ja tagajalgade erinev pikkus viitab sellele, et stegosaurus ei suutnud kuigi kiiresti liikuda, sest tagumised jalad võinuks kiirustades esimestest ette jõuda.

MIDA STEGOSAURUS SÕI?

Stegosaurus oli taimtoiduline, tema hambutu nokk ja väikesed hambad ei olnud mõeldud liha söömiseks, samuti polnud tema lõuad kuigi suure liikuvusega. Erinevalt teistest rohusööjatest ei olnud stegosaurustel ega ka teistel nokkadega saurustel (nagu näiteks tritseeratopsidel ja pardinokalistel hadrosaurustel) kuigi jõuliseid lõugu ega mälumiseks sobilikke hambaid. Vastupidi – tema lõuad liikusid hoopis üles ja alla ning hambad olid nagu ümarad pulgakesed. Tal olid põsed, kuhu mahtus rohkem närimiseks sobilikku toitu kui teistel saurustel.

Tal oli väike pea ja lühike kael, mistõttu ta sõi põhiliselt madalakasvulisi põõsaid ja muud rohelist, näiteks sõnajalgu, samblikke, palmlehikuid, puuvilju, okaspuid, osjalisi ja ka maha kukkunud puuvilju. On teadlasi, kes usuvad, et

stegosaurus võis

tõusta kõrgemate taimedeni küündimiseks tagajalgadele, kuid selle võimaluse üle alles vaieldakse.

Ajakirjas Swiss Journal of Geosciences avaldati 2010. aastal uuring, milles teadlased modelleerisid stegosauruse lõuad ja hambad, et paremini mõista, mida see saurus võis olla võimeline sööma.

Uuringu tulemusel selgus, et stegosauruse lõugadel polnud kuigi palju jõudu ja tema hammustus oli õrnem kui inimesel – ta oli võimeline murdma vaid oksakesi, millel läbimõõtu kõige rohkem poolteist sentimeetrit.

Stegosaurus oli taimtoiduline ja toitus

ja puuviljadest.

58
madalal rippuvatest taimedest

LEITUD KIVISTISED

Leitud kivististele tuginedes arvatakse, et stegosaurused liikusid ringi eri vanuses loomadest koosneva karjana. Esimese stegosauruse kivistise leidis

M. P. Felch

Coloradost 1876. aastal, saurusele andis nime Othniel C. Marsh 1877. aastal. Umbes 80 isendi luustikud avastati Morrisoni kihistust, mis asub Wyomingis ja Colorados. Kuna selles piirkonnas on avastatud nii palju kivistisi, on stegosaurus nimetatud isegi Colorado osariigi ametlikuks kivistiseks. Kihistu ulatub ka Montana, Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota, Nebraska, Kansase,

Oklahoma, Texase, New Mexico, Arizona, Utah’ ja Idaho osariikidesse.

Siiani kõige täielikuma stegosauruse (kellest on säilinud üle 90 protsendi) avastas 2003. aastal Wyomingist sauruste väljakaevamiste ja säilitamisega tegeleva korporatsiooni Virginia Dinosaur Company and Dinosaur Safaris president Bob Simon.

2007. aastal leiti stegosauruse kivistis Portugalist. Leid, millest kirjutati Saksa teadusajakirjas Naturwissenschaften, tõestas, et saurused elasid nii PõhjaAmeerikas kui ka Euroopas ja lisaks kinnitab leid ka ideed, et omal ajal olid need kaks kontinenti ühendatud ajutiste maismaaribadega, mis paljastusid veetaseme langedes.

Images: Getty Images, Alamy (ülal vasakul) 59 SAURUSED
Seljal olevad plaadid olid luust ja tõenäoliselt kaetud naha või paksema kihi sarvainega.

SALADUSI AVASTAMAS

AJALOO KÕIGE ERILISEMATE LOOMADE SALADUSED!

AJALUGU

Avasta, millised olendid liikusid ringi maal, õhus ja vees eelajaloolisel ajal

EVOLUTSIOON

Uuri, missugune nägi välja maailm mesosoikumis, perioodil, kui seda valitsesid saurused, roomajad ja koletised

SAURUSED LÄHIVAATES

Vaata, millised nägid välja kõige imetabasemad dinosaurused

VALIK TEADMISI

Omanda põnevaid teadmisi ja infot dinosauruste ja nende maailma kohta

KAS SAURUST ON VÕIMALIK KLOONIDA?
SAURUSTE EVOLUTSIOON PÕHIFAKTID JA VALIKTEADMISED SAURUSED LÄHIVAATES
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.