I n g l i s e k e e l e s t t Ăľ l k i n u d H elje Heinoja, Toivo Lodjak ja Veiko Lodjak
Sisukord LONDON, NEW YORK, MELBOURNE, MÜNCHEN ja DELHI
SISSEJUHATUS
4
Originaali tiitel: Space: A Children’s Encyclopedia
UNIVERSUMI VAATLEMINE
6
Esmatrükk Suurbritannias 2010. aastal Dorling Kindersley Limited, 80 Strand, London, WC2R 0RL A Penguin Random House Company (UK) Copyright © 2010, 2018 Dorling Kindersley Limited Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata. ISBN 978-1-40535-375-5 (ingl k) ISBN 978-9985-3-4424-8 (eesti k) © Tõlge eesti keelde. Helje Heinoja, Toivo Lodjak ja Veiko Lodjak, 2018 Tõlke toimetanud ja korrektuuri lugenud Eha Kõrge Kirjastus Varrak Tallinn, 2018 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak www.dk.com
Mis on kosmos? Meie koht kosmoses Täheringid Varased ideed Teleskoobid Hiigelteleskoobid Valguse nägemine Infrapunaastronoomia Sõnumid tähtedelt Nähtamatud kiired Hubble’i kosmoseteleskoop Nõiad ja hiiglased Kosmoseobservatooriumid Ebatavalised observatooriumid
8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34
RAEVUTSEV UNIVERSUM
36
Mis on Universum? Universumi sünd 100 miljardit galaktikat Galaktika moodustumine Sombreero kosmoses Linnutee Magalhãesi pilved Kohalik galaktikarühm Linnutee süda Kui galaktikad põrkuvad... Aktiivsed galaktikad Tumeaine
38 40 44 46 48 50 52 54 56 58 60 62
ÕHKUTÕUS
64
Kuidas raketid töötavad 3, 2, 1... Kosmosesüstik Stardikeskused Ariane 5 start Tehiskaaslased Satelliidid orbiidil Satelliidipilt Kosmosesondid Kosmoseprügi
66 68 70 72 74 76 78 80 82 84
Kosmoseriigid Superkosmoselaev
86 88
INIMESED KOSMOSES
90
Kosmosepioneerid Astronaudiks saamine Kosmosekõnd Elamine kosmoses Loomad kosmoses Elupaiga laiendamine Esimesed kosmosejaamad Rahvusvaheline Kosmosejaam Teadus kosmoses Kosmoseturism Tuleviku lennumasinad Tähtede poole
92 94 96 98 100 102 104 106 108 110 112 114
PÄIKESESÜSTEEM
116
Päikesesüsteemi sünd Päikese perekond Merkuur Veenus Pildid Veenusest Marss Marsi-missioonid Liivakunst Marsil Asteroidid Jupiter Jupiteri kuud Voyager 1 & 2 Saturn Saturni kuud Saturn päikesevalguses Uraan Neptuun Pluuto ja selle tagune Komeedid Komeedimissioonid Meteoorid Meteoriidid Elu teistes maailmades
118 120 122 124 126 128 130 132 134 136 138 140 142 144 146 148 150 152 154 156 158 160 162
MAA
164
Unikaalne Maa Täiuslik planeet Maa aastaajad Maa pinnal Üleval õhus Elu Maal
166 168 170 172 174 176
KUU
178
Maa kaaslane Varjutused Kuu pealispind Lõppsiht Kuu Inimene Kuul Vettesulpsatus Naasmine Kuule
180 182 184 186 188 190 192
PÄIKE
194
Päike Päikese sees Päikese atmosfäär Päikesetormid Lummavad virmalised Päikese tsükkel Päikese vaatlemine
196 198 200 202 204 206 208
TÄHED JA TÄHEVAATLUS
210
Mis on tähed? Tähtede sünd Hiilguse välgatus Tähe surm Tähtedevaheline ruum Mitmiktähed Kerasparved Teised päikesesüsteemid Äärmuslikud tähed Mustad augud Ole tähevaatleja Öine taevas Põhjataevas Lõunataevas
212 214 216 218 220 222 224 226 228 230 232 234 236 238
Kosmos läbi aegade Sõnaseletused Register Tänusõnad
240 244 248 254
FAKTIVEERG USA-s saab igaüks, kes lendab raketis või kosmoselaevas kõrgemal kui 100 km, erilise rinnamärgi „Astronaudi tiivad“. ■ Kõige tavalisem nimetus inimeste kohta, kes kosmosesse lendavad, on „astronaudid“. Venelased nimetavad neid „kosmonautideks“, mõeldes selle all Universumis rändamist, ja hiinlased kasutavad omakeelset sõna „taikonaudid“ (hiinakeelsest sõnast „kosmos“). ■ Inimene, kes astub kaitseülikonnata kosmosesse, sureb kiiresti. Ta ei saa hingata ja tal on vaid umbes 10 sekundit aega, et ohutusse kohta jõuda, enne kui ta teadvuse kaotab.
UNIVERSUMI VAATLEMINE
■
Mis on kosmos? Me elame väikesel helesinisel planeedil, mida nimetatakse Maaks. Selle pinda katavad kaljud ja vesi ning seda ümbritseb õhust tekk, mida kutsutakse atmosfääriks ehk õhkkonnaks. Kosmos algab atmosfääri ülakihilt. See on kujuteldamatult avar, vaikne ja suurelt osalt tühi ruum, millel on aga palju hämmastavaid h omadusi. MAAILMARUUM Isegi tähtedest ja planeetidest kaugele jäävates kohtades leidub kosmoses laiali paisatud tolmuosakesi või üksikuid vesinikuaatomeid.
100 km
Mustem kui must Kosmosest tehtud fotodel ümbritseb Maad pimedus. See näitab, kui tühi maailmaruum tegelikult on. Planeedid nagu Maa helendavad seetõttu, et peegeldavad päikesevalgust. Tähed h l d d seepärast, et toodavad helendavad d d kütust k põletades hiiglaslikus koguses energiat. Suurim osa kosmosest paistab mustana, sest pole midagi, mis toodaks või peegeldaks valgust.
10 000 km
MAAILMARUUM…
,
8
KOSMOSE SERVAL Maa atmosfääril ei ole järsku lõppu – see muutub Maa pinnalt kõrgemale tõustes aina hõredamaks ja hõredamaks. Suurem osa eksperte on arvamusel, et maailmaruum algab 100 km kõrguselt. Isegi sellisest kõrgusest edasi on olemas väga õhuke atmosfäärikiht, mida nimetatakse eksosfääriks. Vesiniku ja teiste kergete gaaside osakesed põgenevad vähehaaval sellest Maa atmosfääri kõige välimisest kihist kosmosesse. EKSOSFÄÄR See atmosfääri kõige ülemine kiht ulatub Maa pinnast 10 000 km k kõ kõrgusele. l ,
ATM TMOS OSSFÄÄR FÄÄR R kai aits tseb ebb Maa aa pin indda da kahj ka hjjulik ulikuu ki kiir irgguse ir guse ja Pä Päik ikes ik esel elt el lt lä läht h uv uvaa sooj so ojus usee tääie iejõ jõõul uli lis ise mõõju ise j eeesst. t Öösit össit itii ei ei lasee seee soo lase ooju juse ju sell ko se k smos oses esse se põg õgen ened edda. a ,
VAAKUMIS
UNIVERSUMI VAATLEMINE
Kohta, kus pole üldse õhku ega muid gaase, nimetatakse vaakumiks (õhutühjaks ruumiks). Maa peal kannab õhk soojust ühest kohast teise. e. Kosmoses pole õhku, mis soojust jagaks, seepärast muutub kosmoselaeva Päikesest valgustatud pool väga kuumaks, vastaspo pool aga jääb pimedusse ja muutub väga külma maks. Kosmoselaeva tuleb enne üleslennut nutamist kkatsetada soojuslik slikus vaakumkamb mbris, et ollaa kindel: laev suuda dab kosm mose Päik Pä ike äärmusl uslikkee temperatuure väljaa kann k natada.
UURI LÄHEMALT Iga asi,i mis kosmoses muutumatu kiirusega liigub, on kaalutus olekus. Just sellepärast ujuvad kõik kosmoselaevas olevad lahtised asja d ringi ning astronaudid suudavad kätega tõst a hiiglaslikke satelliite. Kaalutus kaob, kui kosmos elaeva liikumine kas kiireneb või aeglust ub.
um Ku GRIL ILLIVARRAS Kui kosmoselaeva mingi osa muutub min kas liiga külmaks või liiga kuumaks, kasutatakse selle protsessi peatamiseks aeglast pöörlevat liikumist. .
m
l Kü
RA ASKU USJJÕU ÕUST ST T JAG GUSAAM AMINE E Kosm mosesüs ü tik kaasuutaab ärra ko kogu gu kaahe hes ki kiir iren endu en dusr du srak sr aket ak ettis i olevaa kü kütu t see, et üllet etaada ada ra rask skus usjõ jõud uduu ud ja jõõuda da maa aail ilma ma-ma ruum ru um mi. u
Maa pinnalt õhku tõusmine Kosmosesse on raske tõusta, sest Maa raskusjõud (gravitatsioon) hoiab kõike oma pinnal kinni. Raskusjõu ületamiseks ja orbiidile jõudmiseks peab rakett saavutama kiiruse 28 000 km/h, mis on nn esimene kosmiline kiirus (paokiirus). See nõuab vajaliku energia tootmiseks palju kütust. Kuu ja teiste taevakehade juurde lendamiseks peab kiirus veelgi suurem olema – kuni 40 000 km/h. 9
UNIVERSUMI VAATLEMINE
Meie koht kosmoses Planeet Maa on meie kodu ja meile näib see väga suure kohana. Et maakera ühest otsast teise lennata, kulub terve päev ja ümber maakera purjetamine võtab mitu nädalat. Kuid Universumis on maakera vaid tibatilluke täpike. Tegelikult on nii, et kui mõni tulnukas lendab läbi meie Galaktika, siis tõenäoliselt ta isegi ei märka meie väikest planeeti.
MAA JA KUU
Maa lähim naaber on Kuu, meie planeedi ainuke looduslik kaaslane. Kuu on palju väiksem kui Maa. Selle läbimõõt on kõigest umbes neljandik Maa läbimõõdust ja maakera sisse mahuks 50 Kuud. Kuigi Kuu paistab Maale väga lähedal olevat, on ta kaugus tegelikult ligi 384 000 km. Mehitatud kosmoselaeval kulub Maalt Kuule lendamiseks kolm päeva. 10
PÄIKESESÜSTEEM
Maa on vaid üks paljudest meie „kodutähe” Päikese ümber tiirlevatest objektidest. Päikese „perekond” koosneb kaheksast planeedist, viiest kääbusplaneedist, sadadest kuudest, miljonitest komeetidest ja asteroididest ning suurest kogusest gaasist ja tolmust. Kõiki neid asju koos nimetatakse Päikesesüsteemiks. Neli väikest, Päikesele kõige lähemal paiknevat planeeti koosnevad kivist, neli väljapoole jäävat ja palju suuremat planeeti aga enamjaolt gaasidest. Päikesesüsteem on suur – kosmoseaparaadil Voyager kulus kõige välimise planeedi Neptuunini jõudmiseks 12 aastat.
MEIE UNIVERSUM
KOHALIK GALAKTIKARÜHM
Linnutee on üks suuremaid galaktikaid umbes 45 galaktikast koosnevas rühmas, mida nimetatakse Kohalikuks galaktikarühmaks. Suuremal osal neist galaktikatest pole mingit iseäralikku kuju ja nad on Linnuteest palju väiksemad. Kahte meile kõige lähemat galaktikat nimetatakse Väikeseks ja Suureks Magalhãesi Pilveks. Need paiknevad umbes 200 000 valgusaasta kaugusel ja maakera lõunapoolkeral on neid kerge näha palja silmaga. Kohaliku galaktikarühma suurim galaktika on Andromeeda galaktika – suur spiraalgalaktika, mis on väga sarnane Linnuteega. Selle Andromeeda tähtkujus asuva galaktika kaugus meist on umbes 3 miljonit valgusaastat.
UNIVERSUMI VAATLEMINE
Universumi moodustab kogu olemasolev maailm – kõik tähed, planeedid, galaktikad ja nendevaheline ruum. Universumis on miljoneid galaktikaparvi: teleskoobiga vaadates näeme, et tegelikult on taevas täis galaktikaid. Teadlaste hinnangul peaks Universumis olema umbes miljard triljonit tähte – rohkem kui liivateri kõigis maakera liivarandades kokku.
KIIRFAKTE Moodsal reaktiivlennukil kuluks lähima täheni lendamiseks rohkem kui miljon aastat. ■ Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul, see on ligikaudu 9,5 triljonit km. ■ Kui suur on Universum? Keegi ei tea, sest me ei suuda näha selle serva – kui see üldse olemas on. Me teame vaid, et nähtava Universumi läbimõõt on vähemalt 93 miljardit valgusaastat. ■ Universumil ei ole keskpunkti. ■
LINNUTEE
Meie Päikesesüsteem paikneb suures spiraalikujulises Linnutee galaktikas. Meie Päike on vaid üks sajast miljardist tähest selles galaktikas ja tema kaugus galaktika keskmest on umbes 30 000 valgusaastat. Linnutee on hiiglasuur – selle läbimõõt on ligi 100 000 valgusaastat. Kosmoselaeval, mis liigub valguse kiirusega (300 000 km/s), kulub ühest Galaktika otsast teise lendamiseks 100 000 aastat.
11
RAEVUTSEV UNIVERSUM
Mis on Universum? Universum on kõiksus, kõik olemasolev – planeedid, tähed, galaktikad ja nendevaheline ruum. Isegi aeg on Universumi osa. Mitte keegi ei tea, kui suur Universum on või kust ta algab ja kus lõpeb. Kõik on meie oma pisikesest planeedist nii kaugel, et tähtede ja galaktikate valgusel võib meieni jõudmiseks kuluda miljardeid aastaid, seega näeme Universumit sellisena, nagu see oli miljardite aastate eest. Kuid me saame kasutada informatsiooni, mida see valgus toob, et avastada, kuidas Universum alguse sai ja kuidas see võib lõpule jõuda. VALGUSAASTAD ME VÕIME avastada, missugune oli varase Universumi lugu, kui kasutame eri tüüpi teleskoope. ,
Teleskoobid on nagu omamoodi ajamasinad. Nad püüavad kinni valguse, mis on meieni rännanud kaugetelt tähtedelt ja galaktikatest. See tähendab, et me näeme neid objekte sellistena, nagu nad olid hetkel, kui valgus alustas teekonda – tuhandeid või isegi miljardeid aastaid tagasi. Astronoomid mõõdavad Universumi suurust valgusaastates. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga – umbes 9,5 triljonit km. Nähtavate kõige kaugemate galaktikate valgusel on kulunud meieni jõudmiseks 13 miljardit aastat. Meie näeme neid täna sellistena, nagu need olid kaua enne Päikese ja Maa tekkimist. 38
Nüüd sa näed seda... Valgus liigub tühjas ruumis kiirusega 300 000 kilomeetrit sekundis. Sellel kiirusel suudavad valguslained sekundi jooksul seitse korda Maale tiiru peale teha.
UNIVERSUMI TULEVIK Palju aastaid arvasid teadlased, et tähtede ja galaktikate gravitatsiooniline tõmme aeglustab vähehaaval Universumi paisumist. Kuid viimase aja vaatlused on näidanud, et paisumine hoopis kiireneb. Kui see tõsi on, siis liiguvad galaktikad üksteisest aina kaugemale ja kaugemale. Enam ei teki uusi tähti, mustad augud kaovad ja Universum lõpetab oma eksistentsi külma, tumeda, elutu ning tühja paigana.
MIS ON UNIVERSUM?
VEEL HUVITAVAT...
Täht
Maa
ET OBJEKTID liiguvad meist kaugemale, muutub nende valgusspekter. Seda muutust mõõtes saame arvutada, kui kiiresti nad liiguvad. u
Universumi kuju Et me elame Universumi sees, on meil raske kujutleda, et ruumil võiks olla kuju. Teadlased on aga arvamusel, et sellel ruumil peab olema kuju ning et see kuju oleneb seal leiduva aine tihedusest. Kui aine hulk ületab kriitilise piiri, väidetakse, et Universum on kinnine. Kui aine tihedus on kriitilisest piirist väiksem, kirjeldatakse seda kui avatud (sadulakujulist) Universumit. Kuid kosmoselaevadelt tehtud vaatlused on näidanud, et Universum on väga lähedal kriitilisele tihedusele ja seepärast kirjeldavad teadlased seda kui lamedat. Täielikult lamedal Universumil ei ole serva ja see jääb igavesti paisuma. Kinnine
KÕIK tähed, tolm ja gaas, mida me taevas näeme, moodustab Universumist vaid väikese osa. Suurem osa sellest koosneb mõistatuslikust nähtamatust tumeainest ja tumeenergiast ( lk 62–63). ,
Lame Lahtine
PALJU UNIVERSUMEID Kas meie Universum on ainuke omataoline või on olemas ka teisi universumeid, mida me ei näe? Seda ei tea keegi, aga mõned teadlased usuvad, et olemas võib olla palju teisi universumeid. Kogu struktuur võib sarnaneda tohutu suure seebimullide kogumiga, milles meie Universum pole veel paisumist lõpetanud. Mõnes neist kehtivad meiega võrreldes erinevad füüsikaseadused ja erinevad dimensioonid (mõõtmed). Teoreetiliselt on meie Universumil isegi võimalik kontakteeruda mõne teise universumiga läbi pöörleva musta augu. Kuid ükski teine universum ei saa midagi muuta meie Universumis, seepärast on võimatu tõestada, et niisugused universumid on olemas.
39
RAEVUTSEV UNIVERSUM
Me suudame näha ja mõõta kolme ruumimõõdet – pikkust, laiust ja sügavust. Aeg on neljas mõõde. Teadlased usuvad, et Universumil võib olla veel vähemalt kuus muud, peidetud mõõdet. Kõik need mõõtmed on üksteisele keerdunud ja on lõpmata tillukesed.
Vahemaade mõõtmine Universumis on vahemaid mõõta keeruline. Paljud galaktikad on meist nii kaugel, et me suudame näha vaid nende valgust. Et Universum paisub ja venitab ruumi, muutuvad ka mingilt objektilt saabuvad lainepikkused venitatuks. Kõik tumedad jooned spektris nihkuvad spektri punase otsa poole, seda nähtust nimetavad astronoomid punanihkeks. Mõõtes punanihke suurust, saavad astronoomid välja arvutada galaktikate kaugusi ning seda, kui kiiresti need meist eemalduvad. Kõige vanemate ja kiiremate galaktikate punanihked on kõige suuremad.
RAEVUTSEV UNIVERSUM
Aktiivsed galaktikad Võimas magnetväli surub suure kiirusega jugasid mustast august välja.
Universumis on palju aktiivseid galaktikaid. Sel ajal kui meie oma Galaktika on hetkel rahulik, on teised tegevad pööraselt suurte energiahulkade loomisega. Iga sellise galaktika keskosas on tugeva gravitatsioonilise tõmbega ülimassiivne must auk. See on galaktika jõujaam.
Kuuma gaasi ketas kiirgab näiteks röntgenikiiri.
PÖÖRLEV RATAS Aktiivne galaktika on nagu ratas. Südamikus (keskmes) on must auk. Selle gravitatsioon tõmbab ligi tolmu, tähti ja gaasi, muutes pöörleva ketta välise tolmu ja gaasi omamoodi „välisrehviks”. Musta auku ümbritsev tugev magnetväli paiskab välja osakestejugasid, mis jätavad mulje, nagu oleks tegu ratta teljega. Tolmune raadio Maale kõige lähem raadiogalaktika on Centaurus A (NGC 5128). Selle elliptilise galaktika keskosa on peidus ebatavaliselt tumeda ja tiheda tolmukardina taga ja see oli üks esimesi väljaspool Linnuteed leitud raadiolainete, röntgenikiirguse ja gammakiirte allikaid. Kahe hiiglasuure raadiosignaalide allika (helesinised) pikkus on 200 miljonit valgusaastat. Need tekitas kokkupõrge spiraalgalaktikaga. 60
Aktiivsed tüübid On neli aktiivse galaktika põhitüüpi: raadiogalaktikad, Seyferti galaktikad, blasarid ja kvasarid (kvaasistellaarsete objektide lühinimetus). Raadiogalaktikad (nagu ülal näidatud Cygnus A) on tugeva raadiokiirguse allikad kosmoses. Raadiogalaktikaid paistab leiduvat kõikjal Universumis, kuid blasareid ja kvasareid on leitud vaid miljardite valgusaastate kaugusel.
MALT
UURI LÄHE
87 adiogalaktika M See elliptilise ra ’i lähetanud Hubble kujutis, mille on e toreda op, toob nähtaval kosmosetelesko nide joa. ülikiirete elektro tuumast lähtuva ass on must auk, mille m Joa on tekitanud ikese massi. kolm miljardit Pä
AKTIIVSED GALAKTIKAD
LUUBI ALL: BLASARID
RAEVUTSEV UNIVERSUM
Blasarid tekivad peremeesgalaktika ülimassiivse musta augu ümber, kuid selle kiiratav energia muutub aja jooksul. Meie blasari väljanägemine erineb teiste aktiivsete galaktikate omast. Maa pealt vaatame alla jugadele ja kettale just nii, nagu vaataksime sõõrikus olevat auku. Aasta 1992
Seyferti galaktikad Seyferti galaktikale annab energiat keskne must auk, mille mass on sadu miljoneid kordi suurem meie Päikese massist. Lõksu jäänud aine keerleb spiraali mööda musta auku ja tekivad joad, kus osa ainet paisatakse suure kiirusega välja. Kõige eredama Seyferti galaktika NGC 4151 külgvaade näitab ruumi paisatud jugasid. Spiraali keerduv Seyfert M106 näeb välja nagu tüüpiline spiraalgalaktika kahe ereda spiraalharuga ja tumeda tolmurajaga keskme ehk tuuma lähedal. Kuid raadiolainete ja röntgenikiirguse alas on näha kahe põhiharu vahel veel kaks gaasilist spiraalharu. Ka M106 tuum kiirgab eredalt nii raadiolainete kui ka röntgenikiirguse alas ning kaks juga on näha kogu galaktika pikkuses. M106 on üks lähemaid näiteid Seyferti galaktikast, mis ammutab energiat kesksesse massiivsesse musta auku langevatest hiiglaslikest gaasihulkadest.
u VÄRVUSKOODID
Sellel M106 kujutisel on kuldne värvus näha nähtavas valguses. Punane on pilt infrapunakiirguses, sinine röntgenikiirguses ja lillakas raadiolainete alas.
1994
1996
1998 20
40 60 80 Kaugus (valgusaastates)
u Esitatud kujutiste komplekt näitab blasarist 3C 279 väljapaisatava aine liikumist. See paistab liikuvat kiiremini kui valgus, aga see on vaid illusioon.
Kvasarid Kvasarid on kaugete galaktikate eredad tuumad. Nad sarnanevad Seyferti galaktikatega, kuid on palju eredamad – nii eredad, et nende valgus varjab lähedase kahvatuma galaktika valguse. Kvasarite energia pärineb ülimassiivsetest mustadest aukudest, mille süütab sisseimetud tähtedevaheline gaas. Nad suudavad genereerida piisavalt energiat, et kiirata triljoneid kordi tugevamini kui meie Päike. 61
RAEVUTSEV UNIVERSUM
Tumeaine Tumeaine on Universumi suurim mõistatus. Astronoomid võivad rääkida, et tähtedevahelises ruumis on midagi nähtamatut, sest see tekitab piisavalt suure gravitatsioonilise tõmbe, et painutada Maa poole suunduva tähevalguse teed. Kuid mitte keegi ei tea, kuidas tumeaine välja näeb või millest see koosneb.
PUUDUVAD TÜKID Praegu ei tea me tumeainest midagi, kuid teadlased otsivad subatomaarseid osakesi, mis võiksid aidata meil luua tervikpilti Universumist. u
SEE ON MÕISTATUSLIK
TUMEAINE KAARDISTAMINE Arvutisimulatsioon näitab tumeaine levikut kogu Universumis. Kollased piirkonnad iseloomustavad tumeaine suurimat kontsentratsiooni. Neis piirkondades on gravitatsioon piisavalt tugev, et nähtavat ainet kokku tõmmata ja tekitada galaktikaid. 62
Viis protsenti tähtede ja planeetide nähtavast Universumist on tavaline aine. Kuid selle aine gravitatsiooniline tõmme pole piisavalt AATOM suur, et galaktikaid koos hoida, nii et astronoomid teavad: maailmaruumis peab olema veel mingit liiki ainet, isegi kui see on nähtamatu. Tumeaine ei koosne aatomitest, see ei peegelda valgust ega muud liiki kiirgust, kuid paistab moodustavat kuni veerandi Universumi ainest.
TUMEAINE
RAEVUTSEV UNIVERSUM
Tumeenergia Nii nagu astronoomid mõtlevad tumeainest, mõtlevad nad ka Universumit täitvast tumeenergiast. Tegelikult on sellega täidetud ligi 70 protsenti maailmaruumist, ehkki keegi pole seda kunagi näinud. Teadlased kahtlustavad selle olemasolu seetõttu, et miski sunnib Universumit üha kiirenevas tempos paisuma. Kuid keegi pole kindel, mis energia see on või kust see pärineb. Püssikuuli galaktikaparv See galaktikaparv (ametlikult 1E 0657-558) moodustus siis, kui kaks galaktikaparve põrkusid, kusjuures üks neist tungis nagu kuul läbi teise. Parve tavaline aine (pildil roosa) aeglustus kokkupõrkes pidurdusjõu mõjul. Kuid tumeaine on aeglustumata edasi liikunud, luues valgust painutava aura (pildil sinine).
Mis ainega on tegu? Sellel kauge galaktikaparve kujutisel näeme keskme ümber tumeainest rõngast. Tavaliselt ei oleks rõngas nähtav, aga me saame selle päritolu kindlaks teha viisi järgi, kuidas tumeaine gravitatsioon kõverdab kaugete galaktikate valgust. Astronoomid usuvad, et see tumeaine rõngas on võinud tekkida kahe galaktikaparve kokkupõrkel. ,
63
ÕHKUTÕUS
Kosmosesüstik oli esimene korduvkasutusegga kosmoselaev maailmas. See stardib samamoodi nagu rakett, kuid maandub tagasi Maale nagu purilennuk. Esime mene süstik startis ülesannet täitma 1981. aastal ning on seni lennanud kosmosesse rohkem kui 130 korral. See kannab meeskonda ja kasulikku koormat ning on täitnud erinevaid ülesandeid, sealhulgas viinud üles satelliite ja ehitanud kosmosejaamu. M I S S E E O N? Süstikul on kol olm põhiosa: orbiidil tiirlev tiibadega osa (orbitaallennuk), mis kannab meeskonda ja koormat, kaks valget kiirendusraketti ja hiiglaslik oranž kütusemahuti. Kütusemahuti ja kiiire rendusraketid heidetakse tõusu kestel kõrvale – tegelikult läheb kosmosesse ainult orbitaallennuk. Kütusemahuti on ainus süstiku osa, mida ei saa uuesti kasutada.
Kaauggjjuuhi K hita hit tava v t ro robo bottkkätt botk (-ma (man niipu pula l at atoor orit orit it) it) kkaasuuta tata takks kse koosm mosseess asja as jade de ümbberrpaiiggut utam amis iisseks. ekks. s
Kaubasektsiooni uksed
Orbitaallennuk veab kasulikku koormat selles suures tühjas keskosas, koorma kaal võib olla kuni 25 000 kg. Uksed avanevad sektsiooni ülaosast allapoole, võimaldades kohale toimetada ka suuri esemeid, nagu Hubble’i kosmoseteleskoop.
Needd laappat Ne atsid ssiid tiib ti ibade adde se serv rvaall on rv ellev evoo oooni nidd.. Neeed aitava ai tava ta vadd kont kontrro ko rollllidda sõidduk sõ uki õõhhkuutõuusssmi tõ m sstt ja mi maan ma aan anduumi m st st.
70 70
MOOTORID D Kolm orbitaallen lennuki tagaosas asuva vat peamootorit it liiguvad pööreldes üüles ja alla ning külj üljelt küljele, võimal aldades süstikut juhtid tida. ,
KOSMOSESÜSTIK
Meeskond Süstiku tüüpiliseks missiooniks oli kanda viit kuni seitset meeskonnaliiget: komandöri, pilooti, mitut teadlast ja mõnikord ka lennundusinseneri. Kõik nad reisisid orbitaallennuki ninaosas olevas meeskonnaruumis, kus paiknesid ka lennutekk ja meeskonna eluruumid.
ÕNNETUSED Kosmosesüstikutega on juhtunud kaks suurt õnnetust.
ÕHKUTÕUS CHALLENGER R purunes tükkideks 73 sekundit pärast starti 1986. aastal, hukkus kogu meeskond. Plahvatuse põhjuseks oli kiirendusraketist lekkinud kuum gaas. u
Teekonna algus Süstikkud startisid Kennedy Kosmoosekesku usest Floridas USA-s. Starrdihoogu andsid kaks kiirend dusrakeetti ja orbitaallennuki kolm m peam mootorit, mis töötasid kütusepaaggist tulleval vedelal vesinikul ja vedelal haapnikul. Umbes kaks minuttit pärast starti paisati kiireendusraaketid eemale ja need kukkusid taagasi maapinnale. Kui süstik jõudis orbiiidile, lõõpetasid peamootorid töö, tü ühi küttusepaak eraldus ning põles atmosfääris ära. p
COLUMBIA A murdus 2003. aastal tükkideks uuesti Maa atmosfääri sisenemisel ühe tiiva kuumuskilpi tekkinud augu tõttu. Kõik seitse meeskonnaliiget hukkusid. u
JÄLLE KODUS Näha on Atlantise pidurduslangevari maandumisel 2009. aastal. d
KIIR RFAK KTE Orbitaallennuk on 37 m pikk, tiibade vahekaugus on 24 m. ■ Kokku on ehitatud üldse viis kosmosesse lennutatud süstikut: Columbia, Challenger, Discovery, Atlantis ja Endeavour. ■ Tüüpiline missioon kestis 12–16 päeva. ■ Süstiku peamine kütusepaak mahutas umbes 2 miljonit liitrit kütust. ■ Tagasi Maale pöörduva orbitaallennuki välispinna temperatuur tõusis üle 1500 °C. ■ Süstik suutis kiirendada 0-st kuni 27 500 km/h vähem kui 8 minuti jooksul. ■
VETTESULPSAT TUS Kaks kiirendusraketti kukkusid Atlandi ookeani Floridda ranniku lähedal. Laevvad korjasid need üles ja neid n sai uuesti kasutada. u
Maandumine Orbiidilt lahkumiseks käivitati orbitaallennuki lisamootorid ja vähendati kiirust alla ülehelikiiruse. Orbitaallennuk sisenes Maa atmosfääri, alumine pool ees, tekitades õhuhõõrdumise tõttu hiigelhulgal soojust. Süstik maandus pikal maandumisrajal, tavaliselt Kennedy Kosmosekeskuses, kasutades pidurdamise hõlbustamiseks pidurduslangevarju. 71
ÕHKUTÕUS
Stardikeskused Kõige esimesed rakettide stardikeskused paiknesid nii USA-s kui ka Nõukogude Liidus sõjaväebaasides ja need on seniajani jäänud peamisteks stardipaikadeks. Praegu on stardipaiku ehitatud paljudes riikides, sealhulgas Hiinas, Prantsuse Guajaanas, Indias ja Lõuna-Koreas.
d SEE RAKETT, esimene Saturn V sarjast, on Kennedy Kosmosekeskuse koostehoones stardivalmis.
u ESIMENE stardiplats ehitati Baikonuris (NSVL) ja seda kasutati Sputnik 1 orbiidile viimiseks koos Juri Gagariniga.
IDEAALNE ASUKOHT Raketid ei tohi startida tihedalt asustatud piirkonnast, seepärast on stardiplatsid alati rajatud kaugematesse piirkondadesse. Mereäärsed stardiplatsid, nagu Canaverali neem Florida rannikul, on eriti head. Raketid tulistatakse välja ida suunas üle Atlandi ookeani ning eemalepaisatavad osad langevad vette.
Canaverali neem (USA) See stardikeskus alustas tegutsemist vanal lennubaasialal kui raketikeskus. Esimene rakett startis sealt 1950. Alates aastast 1958 on see olnud USA peamiseks stardikeskuseks ja ainus mehitatud lendude keskus. Stardikompleks 39 paikneb Canaverali neemest põhja poole jääval saarel ja 1960. aastatel alustati sealt ka Saturn V üleslennutamist. Ala tuntakse Kennedy Kosmosekeskuse nime all. Ühtekokku on neemelt startinud üle 500 raketi.
STARDIKESKUSED
Baikonur (Venemaa) Kõik Nõukogude Liidu ja Venemaa mehitatud kosmoselennud ja planeedimissioonid on välja saadetud Baikonurilt, tasaselt kõrbeliselt alalt Kasahstanis, mis on Venemaale rendile antud. Baikonuri kosmodroom hõlmab tosinkond stardiplatsi, üheksat jälgimisjaama ja 1500-kilomeetrist rakettide testala. Rakettide testimine algas seal 1955. aastal. u PLESSETSKI stardiplats on metsa- ja järverikas ala. Umbes 40 000 teenindava personali liiget koos perekondadega elavad läheduses olevas Mirnõi linnas.
ARIANE Kouroust on startinud viis raketti. Need kandsid Euroopa Kosmoseagentuuri lasti.
.
Kourou (Euroopa Kosmoseagentuur) Selle kosmosekeskuse asukoht Prantsuse Guajaanas on maailma üks paremaid. Ekvaatori läheduses annab Maa pöörlemine maksimaalse energiasööstu rakettidele, mis stardivad ekvatoriaalorbiitidele, lisaks on aasta ringi soodsad ilmastikutingimused. Paikkond on kasutusel 1966 juulist Euroopa peamise kosmoseväravana. Hiljuti ehitati uus stardiplats Venemaa Sojuzide tarvis. Jiuquan (Hiina) See stardikeskus paikneb Gobi kõrbes, 1600 km Pekingist läänes. Esimest korda kasutati seda 1960. Pikk March-1 rakett viis 1970 orbiidile satelliidi Mao-1 ja sellega sai Hiinast viies riik, kes oma tehiskaaslase orbiidile viis. Praegu on Jiuquan Hiina mehitatud Shenzhou rakettide stardipaik, kuid Venemaast ja Mongooliast ülelendamise vältimiseks on neil võimalus startida vaid lõuna ja ida suunas.
Odyssey (Sea Launch company) Kõige ebaharilikum stardiplats on Odyssey platvorm, millelt raketid stardivad Vaikse ookeani keskelt. Satelliit ehitatakse Californias (USA), kinnitatakse Zenith-raketi külge ja veetakse seejärel Odyssey stardiplatvormile. See omakorda liigub kindlale alale ekvaatori lähedal, milleks kulub 11‒12 päeva, ja sealt rakett stardibki.
ÕHKUTÕUS
Plessetsk (Venemaa) Plessetskist on välja lennutatud rohkem mürske ja rakette kui ühestki teisest keskusest maailmas – ligi 1500. Keskus paikneb põhjapolaarjoone lähedal umbes 800 km Moskvast kirdes. Plessetsk on olnud juhtiv mürskude ja kosmoserakettide testimiskeskus alates aastast 1957. Palju aastaid oli see ülisalastatud ala ja Nõukogude Liit tunnistas selle olemasolu alles 1983.
PÄIKESESÜSTEEM
Kogu meie Päikesesüsteem – Päike, planeedid, kuud ja väiksemad objektid – sündis tohutust pöörlevast pilvest. Lugu sai alguse umbes viis miljardit aastat tagasi hiiglaslikust pilvest, mis koosnes tolmust ja gaasilisest vesinikust. See pilv hakkas kahanema ja kokku tõmbuma. Pilve keskel, kus gaas oli tihedam ja kuumem, moodustus lõpuks meie Päike. Päike Ülejäänud pilv moodustas pöörleva lapiku massi, mida nimetatakse protop planetaaarseks kettaks. LÖÖKL KLAI A NE TAG AI AGA AG AJÄRG G Keegi ei tea, miiks see pilv hakkas kokku tõmbuma, aga selle võis essile kutsuda ag löök lö ökla l in ine, miiss tek ekki kiss su ki supe p r-pe noov no ova, a, oma areeng nguu lõ lõpp ppfa faas fa asi jõud jõ udnu ud n d tähe plahvat attus u est. ,
KOKKUPÕRKED JA ÜHINEMISED
PROTOPLANETAARNE KETAS Protoplanetaarse ketta aladel põrkusid d ja ühinesiid tolmu ja jää osakesed. Selle protsessi käigus kasvasid väikesed osakesed suurematekks kehadeks, mis olid mõnekilomeetrise läbimõõdu uga. Prootoplanetaarse kettaa kuumemas sisealas koosnesid d need ehituskivid (planeetesimaalid) põhiliselt kivimitest ja metallidest. Keskkmest kaugemal, kus ketas oli palju külm mem, koosnesid need peamiselt jääst. 118 11
Planetesimaalide kasvades tõmbas gravitatsioon rohkem ainet nende poole, mis põhjustas rohkem kokkupõrkeid. Lõpuks domineerisid protoplanetaarse ketta aladel suuremad taevakehad. Päikesesüsteemi äärealadel tõmbasid need taevakehad enda külge suure hulga gaasi. Selle tulemusel tekkisid planeedid, mida tuntakse hiidplaneetidena – Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.
PÄIKESESÜSTEEMI SÜND
LUUBI ALL: KUU TEKKIMINE Enamik teadlasi arvab, et Kuu tekkis Marsi-suuruse taevakeha ja noore Maa kokkupõrkel. Kuu tekkeks võis pärast kokkupõrget kuluda vaid mõnisada aastat. Alguses oli Kuu Maale palju
lähemal kui praegu, tehes tiiru ümber Maa kõigest paari päevaga. Praegu kulub Kuul täistiiru tegemiseks veidi üle 27 päeva.
PÄIKESESÜSTEEM
KOKKUPÕRKE KULG Suur taevakeha, mis oli planeet Marsi suurune, põrkus Maaga. u
LAGUNEMINE Kokkupõrge aurustas ja sulatas osa Maast ja sellega kokku põrganud taevakeha, paisates kosmosesse prahti. u
TEISED PLANEEDISÜSTEEMID D Tänapäeval arvatakse, et planeedisüsteem mid on väga levinud. Enamik noori tähti meeie galaktikas on ümbritsetud tolmu ja vesinikgaasi kettaga – just nagu noor Päike. Uurides neid tähekettaid, saavad teadlased palju teada Päikesesüsteemi varajasest ajaloost. Tublisti üle 400 planeedi on leitud tiirlemas orbiidil ümber kaugeete tähtede. Praeguseks on enamik neid leid de suu ured, Jupiteri-laadsed planeedid. Ent kui instrrumen ndid võimsamaks muutuvad, võidakse leida miljon neid lk 226–22 27). Maa suuruseid planeete. (
KÕIK KORDA Kokkupõrkest tekkinud praht moodustas Maa ümber ketta. u
See kunstniku kujutis näitlikustab võimaali likk kkuu kk kuud tiirlem emas mas ümb mber ber pllan anee eedi di, miis on di, n väällljja jasp spoo poo o l meiee Päike me äike keseesüüst stee eemi mi. mi
UUS KUU Materjal, millest ketas koosnes, ühines lõpuks, moodustades meie Kuu. u
KIIIRFFAKTE Maa ja teised planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. ■ Osa materjalist, mis nende moodustumisest üle jäi, on alles kiviste asteroidide ja jäiste komeetidena. ■ Kokkupõrked tekitasid nii palju kuumust, et sisemised kivised planeedid (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) moodustusid sulanud (vedelas) olekus ja muutusid hiljem jahtudes tahketeks. ■
Sel planeeedil on umbes saama ma mass kuii Juupiterill jaa see ee tiiirleb üm mbe ber Tau1 Gru ruisi nimelise tähe. e.
u KÕVA POMMITAMINE Pärast planeetide moodustumist jäi ikka veel palju materjali alles. Enamiku peenest materjalist puhus eemale tugev päikesetuul. Suuremad kivid jätkasid põrkumist Maa ja teiste planeetidega kuni umbes miljardi aasta taguse ajani.
119 119 11
Päike valitseb tohutut ala maailmaruumis. Tema gravitatsioon, kiirgus ja magnetiline mõju ulatub väljapoole miljardite kilomeetrite kaugusele. Päikesesüsteemi piirides on 8 planeeti, 5 kääbusplaneeti, umbes 180 kuud, miljoneid asteroide ja miljardeid komeete. PLUUTO Pluuto avastas Clyde Tombaugh 1930. aastal. Varem teati teda üheksanda planeedina Päikesest, aga nüüdseks on ta klassifitseeritud kääbusplaneedina.
MARSS Neljandal planeedil Päikesest on palju kraatreid, aga ka vulkaane, riftiorge ja looklevaid kanjone. Tal on kaks kuud. Marsi aasta kestab 687 Maa päeva.
n Ur aa
rn Sa tu
Asteroidivöö
ite r
JUPITER Viies planeet Päikesest on ka kõige suurem. Tal on õhukesed rõngad, 69 kuud ja pilve iseärasus mida nimetatakse Suureks Punaseks laiguks. Tema aasta kestab 12 Maa aastat.
Ju p
M ars s
M aa
Ve en u
s
r
URAAN Uraani avastas William Herschel 1781. aastal. Seitsmendal planeedil Päikesest on tume rõngaste süsteem ja 27 kuud. Tema aasta kestab 84 Maa päeva.
M erk uu
MERKUUR Lähim planeet Päikesele on miljardite aastate vältel vähe muutunud. See on väike, paljude kraatritega maailm, millel ei ole atmosfääri ega ühtegi kuud. Tema aasta kestab 88 Maa päeva.
Päike
PÄIKESESÜSTEEM
Päikese perekond
0
Kaugus Päikesest, miljonites kilomeetrites
250
Sisemised planeedid Neli sisemist planeeti (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss), asteroidid ja paljud kuud koosnevad kivimitest. Kivised planeedid on palju väiksemad kui gaasist koosnevad välisplaneedid. Neil on vähem kuusid (mõnel pole ühtegi) ja rõngad puuduvad. 120
1000
1500
2000
2500
ORBITAALTEEKONNAD Enamik planeete, kuusid ja asteroide kulgeb peaaegu ringjoonelistel orbiitidel samas suunas (läänest itta) ümber Päikese. Enamik orbiite langeb kokku ka Maa orbiidi tasapinnaga, mida nimetatakse ekliptikaks. Kui sa vaataksid Päikesesüsteemi külje pealt, näeksid, et enamik orbiite on umbes samal tasandil. Merkuuri ja Pluuto orbiidid ei ole – nemad tiirlevad nurga all.
PÄIKESE PEREKOND
ASTEROIDIVÖÖ Paiknedes Marsi ja Jupiteri vahel, on see vöö umbes 180 miljonit kilomeetrit lai ja sisaldab tuhandeid asteroide.
PÄIKESESÜSTEEM
Orbiidid ja pöörlemine Tiirlemisperiood on aeg, mis kulub ühel objektil täistiiru tegemiseks ümber teise objekti. Planeedi tiirlemisperiood ümber Päikese on ka tema aasta pikkus. Planeedi pöörlemisperiood on aeg, mis tal kulub ühe täispöörde tegemiseks ümber oma telje. See aeg on tema päev. NEPTUUN Planeedi avastas Johann Galle 1846. aastal. Kaheksanda planeedina Päikesest on tal õhuke rõngaste süsteem ja 14 kuud. Tema aasta kestab peaaegu 165 Maa aastat.
VEENUS Teise planeedina Päikesest on ta suuruselt sarnane Maaga, aga tema õhurõhk on 90 korda suurem kui Maal. Tal ei ole ühtegi kuud. Veenuse aasta kestab 224 Maa päeva.
SATURN Kuues planeet Päikesest on Jupiteri järel suuruselt teine, aga piisavalt kerge, et võiks vee peal hõljuda. Tal on 62 kuud ja tema aasta kestab 29,5 Maa päeva. MAA Kolmas planeet Päikesest on suurim neljast kiviplaneedist ja ainuke planeet, kus leidub vedelas olekus vett. Tema aasta kestab 365 päeva.
Ne p
tu
un
HALLEY KOMEET
3000
3500
4000
4500
Välised planeedid Nelja välist planeeti (Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) teatakse kui gaashiidusid. Nii kutsutakse neid seepärast, et nad koosnevad gaasidest ja neil on kivist ja jääst tuum. Kaugeimad taevakehad Päikesest, nagu Pluuto ja komeedid, koosnevad enamasti jääst.
Planeetide järjekord Kui sul on keeruline meelde jätta Päikesesüsteemi kaheksa planeedi järjekorda, proovi selleks kasutada järgmist lauset: Mu Väga Musikaalne Mees Jutustab Sõpradele Uusi Nalju . (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun).
KÄÄBUSPLANEEDID Kääbusplaneedid sarnanevad planeetidega selle poolest, et tiirlevad ümber Päikese ja peegeldavad Päikese valgust. Ent erinevalt planeetidest korjavad kääbusplaneedid oma teekonnal kokku teisi objekte, mida nende orbiidil on palju. Teatakse viit kääbusplaneeti – Pluuto, Eris (suurim), Ceres (samuti suurim asteroid), Haumea ja Makemake. Nad on jäised jäänused, mis on üle jäänud planeetide moodustumisest 4,5 miljardit aastat tagasi. , PLUUTO Tuntuim kääbusplaneet Pluuto on tume jäine maailm, millel on viis kuud ja puudub atmosfäär. Ta on väiksem kui Merkuur ja tema aasta kestab 248 Maa aastat.
121
PÄIKESESÜSTEEM
Merkuur Merkuur on Päikesesüsteemi väikseim planeet. Ta on ka Päikesele lähim planeet, nii et me näeme teda alati taevas Päikese lähedal. Sellegipoolest on teda raske vaadelda, välja arvatud päikesetõusul ja -loojangul, sest Päikese pimestavas säras pole ta eristatav. Merkuuril ei ole kuusid ja ta on liiga väike, et hoida endal u MISSUGUNE GAAS Merkuuril ei ole atmosfääri, atmosfääri. aga on leitud, et väike kogus Kivine vahevöö Silikaatsest kivimist koor
gaasilist naatriumi ja heeliumi hõljub tema pinna kohal.
Rauast tuum
VEEL HUVITAVAT... Astronaudid saaksid Merkuuri pinnal väga hästi ringi liikuda, kuna tema pinna gravitatsioon on küllaltki väike. 50-kilogrammine astronaut kaaluks seal 19 kilogrammi.
VÄIKE MAAILM Merkuur on väga väike – umbes 18 Merkuuri mahuks Maa sisemusse. Ta on tiheduse poolest Maa järel teisel kohal. Suur tihedus võib olla tingitud sellest, et tal on väga suur rauast ja niklist tuum, mida katab kivine vahevöö ja koor. Merkuuri rauast tuum tekitab magnetvälja, mis on 100 korda nõrgem kui Maal. See võib olla nii seetõttu, et Merkuur pöörleb aeglasemalt ümber oma telje. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti
Merkuuri täispööre ümber oma telje võtab aega 59 Maa päeva.
Päike
Merkuuri täistiir ümber Päikese võtab aega 88 Maa päeva.
122
PÕHIFAKTID MERKUURI KOHTA
■ Keskmine kaugus Päikesest 58 miljonit kilomeetrit ■ Pinnatemperatuur −180 °C kuni 430 °C ■ Läbimõõt 4875 kilomeetrit ■ Päeva pikkus 59 Maa päeva ■ Aasta pikkus 88 Maa päeva
Kuude arv 0 Gravitatsioon pinnal (Maa = 1) 0,38 ■ Suuruse võrdlus ■ ■
MERKUUR Meteoorid tabavad pidevalt Palavuse nõgu, moodustades tohutuid kraatreid. Lööklained liiguvad läbi tuuma... ... ja levivad üle pinna.
, SEGIPAISATUD MAASTIK Palavuse nõo vastasküljel on näha lööklainete mõju, mis on põhjustanud murrangujooni, väikseid kerkeid ja alanguid.
Lööklained kohtuvad ja tekitavad purustusi Merkuuri pinnal kokkupõrke vastaspoolel.
LUUBI ALL: LIIKUMINE ÜLE PÄIKESE Merkuur on lähim planeet Päikesele. Kuna ta orbiit on pigem ovaalne (elliptiline) kui ringikujuline, siis tema kaugus Päikesest varieerub 46 miljonist kilomeetrist (vähem kui üks kolmandik Maa kaugusest) kuni 70 miljoni kilomeetrini (peaaegu pool Maa kaugusest). Mõnikord liigub Merkuur täpselt Maa ja Päikese vahel. Siis on seda planeeti näha väikese täpina, mis liigub üle suure Päikese esikülje. Seda teatakse kui Merkuuri üleminekut ja see saab juhtuda ainult mais või novembris. Järgmine Merkuuri üleminek toimub 11. novembril 2019.
Suundantenn
Mariner 10
MERKUURI TEEKOND 8. novembri õhtul 2006 liikus Merkuur üle Päikese. Ta lõpetas oma teekonna veidi üle kesköö. Kolm väikest musta täppi näitavad, kui väike on Merkuur võrreldes Päikesega. .
Päikesele lähem ekvatoriaalpiirkond on kõige kuumem ala.
Magnetomeeter
Laetud osakeste teleskoop TV kaamerad Päikesepaneel
Kosmoseaparaadist külalised Kuni viimase ajani oli Merkuuri külastanud ainult üks kosmoseaparaat. Aastatel 1974 ja 1975 lendas planeedist kolm korda mööda Mariner 10 ja saatis Maale tagasi 12 000 pilti – kuid iga möödalennuga nägi vaid ühte Merkuuri külge. Praeguseks on Ameerika Ühendriikide kosmoseaparaat Messenger pildistanud kogu Merkuuri pinna.
Päevases kuumuses oleks astronaut seal kui praepannil.
Viimane kontakt oli kell 00.10 Esimene kontakt oli kell 19.12
Kuumad ja külmad kohad Merkuuri päikesepoolne külg muutub väga kuumaks, eriti ekvaatori lähedal, kus Päike paistab otse peale ja kus valgus on kõige intensiivsem. Palavuse nõgu (ladina keeles Caloris Planitia) asetseb ühes nendest kuumadest paikadest. Temperatuur võib seal tõusta kuni 430 °C – see on piisavalt kuum, et sulatada pliid. Vaatamata tugevale kuumusele leidub tõendeid, et planeedi pooluste lähedal sügavate kraatrite põhjas leidub jäätunud vett. Puudub õhk, mis soojust laiali kannaks, nii et Merkuuri öö on väga külm.
123
PÄIKESESÜSTEEM
Hiiglaslikud kokkupõrkekraatrid Nii nagu Kuu, on ka Merkuur kaetud kraatritega. Need näitavad, et ta on alates oma moodustumisest saanud miljoneid lööke asteroididelt ja meteooridelt. Mõned nendest kokkupõrgetest tekitasid pinnasesse hiiglaslikke õõnsusi. Kõige kuulsam neist on Palavuse nõgu, mis on umbes 1300 km läbimõõduga. Selle põhjas on näha kõrgendikke ja murranguid ning seda ümbritsevad mäed. Näib, et Palavuse nõo tekitanud võimas kokkupõrge saatis lööklaineid läbi planeedi. Need moodustasid Merkuuri vastasküljel suure ala läbipaisatud mägedega.