Jõulukiri
2011
UUED JA VANAD JÕULU SALMID
JÕULU VANADE ARGIPÄEV
AHVATLEVAD PIDUROAD
PARIMAD JÕULUFILMID LÄBI AEGADE
MOENÕU SUURTELE JA VÄIKESTELE
: i k s e V e nautida! AElunntuleb ILU:
TALVINE NAHAHOOLDUS
S I S U KO R D
SELVERI JÕULUKIRI 2011
5
Selveri direktori Andres Heinveri pöördumine.
6
Anne Veski: “Elu tuleb nautida!” Armastatud lauljanna räägib Egle Haidakule oma pühade-eelsetest ja -aegsetest toimetustest.
12 Kolme jõulumehe lood. Ajakirjanik Margus Müil kohtus kolme jõuluvanaga, et nendega veidi jõulujuttu puhuda.
12
18 Jõulukaartide aeg. Lenno Vaitovski kirjutab, millised nägid jõulukaardid välja aastaid tagasi, ja uurib, kust üldse pärineb kaardisaatmise komme.
28
22 Ise tehtud, hästi tehtud. Teeme ise jõulukaardid!
34
24 Uusi ja vanu jõulufilme. Milliseid pühadehõngulisi filme vaadata?
74
28 Kirglik hobikokk. Selveri müügidirektor Kristi Lomp räägib oma suurimast kirest – söögivalmistamisest. 32 Jõulud üle Eesti. Millised kontserdid ja vahvad ettevõtmised toimuvad pühade ajal Eestimaa eri paigus? 34 Valged jõululauad.
Esikaanel: Anne Veski Foto: Maiken Staak Selveri Jõulukiri VÄLJAANDJA: Selver AS Pärnu mnt 238 Tallinn 11624 Tel 667 3800, faks 6673801 selver@selver.eu TOOTJA: AS Profimeedia Toimetaja Kristi Pärn-Valdoja Kujundaja Marek Piliste TALLINNA SELVERID Järve Selver, Pärnu mnt 238 Kadaka Selver, Kadaka tee 56A Tondi Selver, Tammsaare tee 62 Torupilli Selver, Vesivärava 37 Merimetsa Selver, Paldiski mnt 56 Pirita Selver, Rummu tee 4 Punane Selver, Punane 46 Mustakivi Selver, Mustakivi 3a Pelgulinna Selver, Sõle 51 Marienthali Selver, Mustamäe tee 16 Kakumäe Selver, Rannamõisa tee 6B
MUJAL ASUVAD SELVERID Mai Selver, Papiniidu 42, Pärnu Suurejõe Selver, Suur-Jõe 57, Pärnu Krooni Selver, F.G.Adoffi 11, Rakvere Männimäe Selver, Riia mnt 35, Viljandi Saare Selver, Tallinna 67, Kuressaare Vilja Selver, Vilja 6, Võru Anne Selver, Kalda tee 43, Tartu Ringtee Selver, Aardla 114, Tartu Valga Selver, Raja 5, Valga Sõbra Selver, Sõbra 56, Tartu Jaamamõisa Selver, Jaama 74, Tartu Veeriku Selver, Vitamiini 1, Tartu Jõhvi Selver, Narva mnt 8, Jõhvi Jõgeva Selver, Kesk 3a/4, Jõgeva Põltsamaa Selver, Tartu mnt. Bussijaamaplats, Põltsamaa Kerese Selver, Kerese 3, Narva Kohtla-Järve Selver, Järveküla tee 68, Kohtla-Järve Hiiumaa Selver, Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa Põlva Selver, Jaama 12, Põlva Ülejõe Selver, Tallinna mnt 93a/ Roheline 80, Pärnu Paide Selver, Aiavilja tn 4, Paide Keila Selver, Piiri tn.12, Keila Rannarootsi Selver, Rannarootsi tee 1, Uuemõisa, Läänemaa
38 Särab kuusk ja särab tuba... Kärt Kross kirjutab jõulukuuse ning selle kaunistamise traditsioonide minevikust ja olevikust. 41 Maitsvad pühad. Hõrke pühaderetsepte jagab tuntud toiduportaali nami-nami.ee eestvedaja Pille Petersoo. 48 Kingiideed. 58 Salmid jõuluvanale. On ju teada-tuntud tõde, et luuletuse või lauluta jõuluvanalt kingitust ei saa. Ent kust see komme pärineb? 60 Moodsaid jõulusalme. 62 Talvelapsed. Selveri popimad laste- ja noorterõivad valis välja Britt Samoson. 66 Talvised ilunipid. 68 Õues, toas, peol! Pühadeaegsed moesoovitused. 72 Lastelehed. 74 Selveri köögist jõululauale. 80 Ristsõna. 82 Jõulujutt.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
3
juhtk i r i
HEA SELVERI SÕBER!
A
asta lõpus saab aeg teise tähenduse. Jõulud on võimalus aeg maha võtta ning leida mahti perega koos olla, taaselustada vanu traditsioone ning külastada sõpru ja sugulasi. Pühadeajal veedame rohkem aega kodus ning oskame hinnata mugavust ja turvatunnet. Eesti kodu süda on köök, kus pikkadel talveõhtutel valmistatakse koos perega maitsvaid roogasid. Kui veel kolmkümmend aastat tagasi kulutas perenaine igapäevaselt köögis kaks ja pool tundi, siis praegu vaid 12 minutit. Tänased rikkaliku valikuga poed on teinud toiduvalmistamise lihtsamaks, kuid aeg-ajalt tabab meid ikka soov katsetada uute põnevate maitsetega või otsida välja vanavanemate retseptid, mille järgi valmistatud toit meil lapsepõlves keele alla viis. Toidu valmistamine on ju looming ning pea igast toorainest võib leida inspiratsiooni. Millal siis veel kui mitte jõuluajal? Hõrkude toitude retsepte leiab ka tänavusest Jõulukirjast. Lisaks toiduideedele jagame oma mõtteid pühadeajal kodu sisustamiseks ning jõuluvana kingikoti täitmiseks. Oma pere pühadest räägib Anne Veski, kes palju reisinud inimesena oskab hinnata meie oma Eesti jõulutraditsioone. Lõppev aasta ühtaegu rõõmustas ja hirmutas meid euro tulekuga. Harjumine võttis natuke aega, kuid läks siiski ladusamalt kui oodata oskasime. Aasta on meid üllatanud ka tubli majanduse kasvunumbriga, mis tähendab, et meie tootjatel on läinud hästi. Selveril kui Eesti jaeketil on alati kohalike tootjate üle hea meel, sest tahame pakkuda igal aastal üha rohkem head ja kvaliteetset Eesti maitset. Täna on Sul võimalik meie kauplustes valida tuhandete kohalike toodete vahel, mis pole praeguses Euroopas sugugi tavapärane.
ДОРОГОЙ ДРУГ
SELVER!
B
конце года время получает иное значение. Рождественские праздники дают возможность сбросить темп и побыть с семьей, восстановить старые традиции и сходить в гости к родным и друзьям. В праздничные дни мы проводим больше времени дома и начинаем ценить уют и чувство защищенности. Сердце нашего дома – это кухня, где долгими зимними вечерами всей семьей так здорово готовить вкусные блюда. Если еще тридцать лет назад хозяйка проводила на кухне два с половиной часа ежедневно, то теперь на это уходит всего 12 минут. Нынешние магазины с их богатым ассортиментом упростили процесс приготовления еды, но время от времени нас все же охватывает желание поэкспериментировать с новыми вкусами или поискать рецепты бабушкиных шедевров, от которых в детстве текли слюнки. Ведь приготовление еды – это искусство, и практически каждый ингредиент может стать источником вдохновения. Когда же еще, если не в рождественские праздники? В этом номере вы найдете рецепты восхитительных блюд. Кроме гастрономических идей мы поделимся вариантами рождественского украшения интерьера и тайнами содержимого мешка Деда Мороза. О своих семейных праздниках расскажет Анне Вески, которая за свою жизнь много путешествовала, и от этого еще больше ценит наши эстонские рождественские традиции. Уходящий год одновременно и порадовал, и напугал нас введением евро. Понадобилось время, чтобы привыкнуть, но все прошло более гладко, чем можно было ожидать. Удивил нас год и хорошим ростом экономики, что по сути означает успех эстонских производителей. Selver, как эстонская розничная сеть, всегда рад за местных производителей, потому что с каждым годом мы хотим предлагать все больше и больше качественных эстонских продуктов. Сегодня в наших магазинах вы можете выбирать среди тысяч местных товаров, что не слишком типично для современной Европы.
Järgmisel aastal plaanime tulla Sulle veelgi lähemale ning avame mitmeid uusi kauplusi. Meile on väga oluline, et Selveri kaubavalik ja hea teenindus aitaks tuua Sinu argipäeva rõõmsaid hetki ja rahulolu. Soovin Sulle Selveri nimel mõnusat jõuluaega ning õnnelikku uut aastat! Oled meil alati oodatud külaline!
В будущем году мы планируем стать еще ближе к вам и откроем множество новых магазинов. Для нас очень важно, чтобы ассортимент товаров и хорошее обслуживание в Selver каждый день дарили вам радость и удовлетворение. От имени Selver желаю вам радостного Рождества и счастливого Нового года! Вы всегда желанный гость в наших магазинах!
Andres Heinver
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Андрес Хейнвер
5
PE R S OO N
6
s e lv e r i jõ u l u k i r i
ANNE VESKI:
Elu tuleb nautida! Enamik inimesi ootab detsembrit kannatamatult pidude pillerkaari ja jõulupuhkuse pärast. Neil, kes meie argipäeva peoks muudavad, algab aga jõulukuuga aasta kõige kibedam tööaeg. T EK S T: E G L E H A IDAK (AJAK IR I MO OD ) F O TOD: M A I K E N S TA AK J A S C A N PI X
S
ee ei tähenda muidugi, et parimatest parimatel muul ajal vähe tööd oleks! Ühel esmaspäeval lõuna paiku, kui helistan Anne Veskile, et intervjuuks aeg kokku leppida, on ta juba kontserti andmas. Lauljanna koduleht omakorda räägib sellest, et lisaks Eesti kontsertidele ja telesalvestustele esineb armastatud artist vähemalt kord-kaks kuus Venemaal ja aastavahetuse õhtuks on kaks kontserti juba veerandtunnise täpsusega kirjas. Kuidas tal ometi kõigeks aega jääb ja häält jagub? Anne ainult naerab: “Ega kodulehel kõike kirjas polegi. Kui täna keegi helistaks, saaks küll veel selleks aastaks mõne aja kokku leppida, ja muide – isegi aastavahetusse mahuks üks tund lisaks. Eks ma jõudumööda teen, homme sõidan Peterburi, siis Moskvasse. Aastalõpp aga on mul ikka plaaniliselt Tallinnas, sest tavaliselt me istume 1. jaanuaril laeva peale, et sõita nädalaga läbi Tallinn, Helsingi, Stockholm ja Riia, see on selline traditsiooniline uue
aasta ja vene jõulude tuur mul. Ja hääle hoidmiseks on põhireegel: Mida rohkem laulad, seda parem on!’’
Roosiaia kuninganna
Kui mul sel suvel õnnestus näha Anne Veski esinemist Odessas, oli see mitmes mõttes väga eriline elamus. Esiteks astus ta üles 3000 inimest mahutavas ööklubis Itaka, kus pole kunagi varem kontserte antud. Teiseks ei meenu naljalt pidu, kus rahvas esimese loo esimese takti peale tantsima tormab. Ja veel üks asi oli peomöllus eriline – terve esinemise jooksul ei lakanud peaaegu hetkekski inimeste voor, kes lavale hiigelsuuri roosisülemeid kandsid. Kahtlustan nähtu põhjal, et minu vastas istub inimene, kes kannab tiitlit Roosiaia kuninganna juba ainuüksi sellepärast, et nii palju roose, kui Anne ühe õhtuga, ei saa enamik naisi terve elu jooksul kokku. “Ma ei ütleks, et ainult roose tuuakse, aga seda kardan küll, et mul on kõige rohkem vaase. Ja ikka veel jääb puudu! Ning kuigi
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
7
saan iga tähtpäevaga neid juurde, siis kõige parem kink ongi mulle endiselt alati vaas. Armastan väga lilli ja kui on vähegi lootust, et nad lennusõidule vastu peavad, pakin lilled ka endale koju kaasa,’’ kinnitab Anne. “Odessas oli tõeliselt lahe pidu, hea lava, valgus ja tehnika, ainult laula ja sära! Odessa ja suvetuur ongi kaks kõige toredamat asja, mis on sel aastal täiega õnnestunud. Mulle meeldib see, mida ma teen, ja kui näen, et rahvale ka meeldib, siis seda rohkem hoogu ma lähen! Seda pole, et vaatan kõrgelt ülevalt – publik on ju see, kes su välja valib ja aitab saada selleks, kes sa oled. Kui suudad nendega ühel lainel olla, on see alati kahepoolne koostöö.’’
Ema ja vanaema Anne
Ehkki Anne kontserttegevus pole enam kui kolmekümne aastaga sugugi tuure maha võtnud, uurin, millised rollid peale Kuulsa Laulja oma veel tema ellu mahuvad. Anne alustab tähtsaimast: “Minu tütar Kerli on pärast pikemat välislähetust juba kolm aastat tagasi Eestis, põhjuseks mu tütrepoeg Frederik, kes saab kohe kahe ja pooleseks. Emaks olemine on vanaemaks olemisest ikka väga erinev. Mina olin 21-aastane, kui Kerli sündis, ise ju veel laps, elu elamata, tahtsin karjääri teha, mu ema aitas mind väga palju. Usun, et isegi kui bioloogiliselt pole õige pealt 30-aastaselt sünnitada, siis emarollile pühendumise ja selle nautimise mõttes on küll. Frederik on igatahes väga õigel ajal sündinud laps oma emale, kes pühendab talle absoluutselt kogu oma aja. Eks muidugi tahan nendega aega veeta, aga mingi supervanaema ma ei ole. Suvel sai lapselast rohkem hoitud, üritasin tütrele anda nädalas ühe vaba päeva, nüüd käib poiss lasteaias ja pigem peab vanaema vaatama, millal poisil on tema jaoks aega. Frederik on meil suur jutumees. Kerli teeb temaga tõsist kasvatustööd, nii et poiss teab juba numbreid ühest kümneni ja tunneb isegi tähti.’’
Koolipsühholoog ja Meryl Streep
Anne Veski räägib rõõmsalt, palju ja kiiresti. Lausa nii kiiresti, et samal ajal kui ma alles suu avan, et uut küsimust esitada, annab tema juba vahepeal telefoni teel välkintervjuu ühele teisele ajakirjale. Juttu tuleb sa-
8
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
lapärasest filmirollist ja tahtmatu pealtkuulajana haagin ennast selle küsimuse sappa. Anne selgitab: “Jah, tegin siin vahepeal ühes Eesti filmis kaasa, mängisin koolipsühholoogi, kes pidi olema olemuselt ja välimuselt kõike muud kui mina – väga malbe, pehme ja leebe, ainult pruun ja hall riietus, lokid tehti pähe, isegi küüned ei tohtinud punased olla, nii et ilmselt ei tunne ma ise ka ennast ära. Aga tore kuulaja roll oli, ise palju rääkima ei pidanud, ja kuuldavasti teeb filmis kaasa veel mitmeid tegelasi, kes muidu näitlejaametit ei pea.’’ Ühest ärajäänud rollist räägib Anne ka. Nimelt tehti Venemaal mõni aeg tagasi “Mamma Mia’’ muusikali. Kui castingud käisid, saadeti Annele spetsiaalselt kutse, et lauljanna võtaks etenduses kanda sama rolli, mille Meryl Streep üleilmselt tuntuks mängis. Asja kaaludes hindas Anne oma vabadust siiski kõrgemaks, sest see töö oleks eeldanud sisuliselt pool aastat Venemaal teatris elamist. “Kindlasti oleks saanud väga hea kogemuse, kogu see lavaline liikumine ja meeletu töö häälega. Aga mul olid ka omad ootused, milline võiks sellisel tasemel muusikali kampaania Moskvas välja näha. Tagantjärele saan öelda, et ma ei kahetse, et kaasa ei teinud, ja üldse on mu elus asjad läinud igas mõttes õiget rada,’’ nendib lauljatar rõõmsalt.
Elurõõmu etalon
Lauljatar on varemgi öelnud, et tema arvates on parim spordivahend koer, ja et miski muu ei taga suurepärast väljanägemist sedavõrd kui head geenid. Anne täiendab: “Geenid küll, aga pärast 40. eluaastat hakkasin kosmeetiku juures käima. Üritan järjekindlalt üle kahe nädala käia ja ütlen, et see aitab väga palju kaasa. Koertega on lood nii, et meil oli neid 15 aasta jooksul järjest kaks – ja koer on tõesti kõige parem spordivahend, sest ta ajab su iga ilmaga välja. Teisest küljest on tulnud kaks koera matta ja abikaasa ütleb, et tema kolmandat üle ei ela. Mulle meeldivad suured koerad – dobermannid, aga mis siin salata, ega ma tänapäeval ei jõuaks ilmselt ise neid enam kinni hoidagi. Sellepärast on asi praegu soiku jäänud, aga räägime ikka mehega, et kui ükskord vanaks jääme ja ainult kodus istume, võtame näiteks
“Seda pole, et vaatan kõrgelt ülevalt – publik on ju see, kes su välja valib ja aitab saada selleks, kes sa oled. See on alati kahepoolne koostöö.’’ mini-dobermanni või kääbuspinšeri. Ma olen juba kõrva taha pannud, et on olemas täitsa meile sobivad tõud – sellised nagu dobermann, aga täpselt poole väiksemad koerad.’’
Kodulemb
Aga mida Anne Veski veel teeb, kui ta parasjagu ei reisi, laulmisega ei tegele või kodus lilli vaasi ei säti? “Oi, kodus ma pean koristama-koristama! Mees oskab mul superhästi süüa teha, mida on minu pealt ka näha, mina pean siis maja korras hoidma. Aga kuna talle ei meeldi tolmuimeja põristamine, siis pean peale passima, millal ta läheb näiteks midagi aeda tegma, see on kõige keerulisem. Abikaasa on meil majapidamises kõva käsi. Pärast tööreise meeldib mulle küll
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
9
“Eelkõige tuleks elus tegeleda sellega, mis meeldib, ei tohi lasta endale pähe istuda. Tuleb iseennast armastada, siis armastavad sind teised ka.’’ puhtaks, lased duši alt läbi – jälle nagu uus ja mingeid okkaid ei vedele. Mina olen nii kokkuhoidlik, et mul on jõuluehtedki juba 20 aastat samad, vahepeal ostan mõne erilise uue muna juurde. Advendiküünlad paneme küll varakult aknale, see mulle väga meeldib ja neid on meil iga akna jaoks! Kui sõidad pimedas linnas, siis on nii ilus vaadata, neid võiks kõik inimesed kodudes akendele sättida!’’ Selle aasta jõuludele mõeldes arvab Anne, et kuigi artistil on jõulukuul alati kiire, tuleb nüüd, kui Frederik on juba teadlikum tüüp, jõuludesse ja kingitustesse nende perel kindlasti tõsisemalt suhtuma hakata.
Maailmarändur
võtta selline päev, kui ma mitte midagi ei tee, ja abikaasa on ka aru saanud, et siis ma kohe ei tahagi midagi teha, lihtsalt niisama olla ja puhata ja telekat vaadata.’’ Väga suureks lugejaks Anne ennast kodus ei pea ja reisidel loeb aja täiteks pigem krimkasid. “Aga tütre soovitatud Oksaneni “Puhastuse’’ lugesin küll hiljuti ühe jutiga läbi. See oli nii tüüpiline eestlaste lugu, just see, mida ema-isa on sõjaeelse Eesti kohta rääkinud. Igaühel oma saladus – see oli väga liigutav lugemine,’’ annab Anne viimasele lugemiselamusele maksimumpunktid.
Öko-jõulu-peoline
Jõule on Anne peres alati eesti moodi tähistatud. Mis sel ajal, kui Anne väike oli, tähendas seda, et jõuluõhtul sai õpetajate eest salaja kirikusse hiilitud ja pärast pereringis vaikselt tähistatud. Ega nõukogude aeg nii karm ka polnud, et jõulud pidamata oleks jäänud, aga sellist pikka advenditamist, päkapikkude käimist ja kingitusi tol ajal muidugi polnud. Anne sõnul on seda nüüd koomiline meenutadagi, aga lapsena oli tõeline suursündmus see, kui kooli nääripakis oli lisaks Kalevi kommidele kaks mandariini. Nüüd tähendab eesti moodi jõulude pidamine eelkõige seda, et jõulutoit on kindlasti eesti toit. Anne kirjeldab: “Meie jõuluklassika on ikka liha, pruunid kapsad ja ahjukartulid, mida mu mees teeb superhästi. Ja siis tuleb veel poest kõige paremad verivorstid leida, neid on küll nii palju sorte, et läbiproovimine on paras töö. Aga üldiselt peame jõule lihtsalt ja oma väga öko-mõtteviisiga lapse rõõmuks läksime juba viis aastat tagasi üle tehiskuuse peale, muidu on kahju kuuskedest, mis maha raiutakse. Aga selle saputad
10
Kuigi lauljatar ütleb, et naudib ka sellist sügisaega, kui vihma sajab ja ei pea kodust välja minema, vaid saab kamina ees mõnuleda, siis tõeline puhkus tähendab talle ikka suve ja päikest. Ehk Eesti suve tuleb nautida nii pikalt kui võimalik, aga kõige mõnusam on, kui kevadise ja sügisese puhkuse abil saab suve pikakspikaks venitada. Ühtmoodi häid mälestusi on tal nii Türgist kui ka Egiptusest, viimases on Anne varemgi “töistel puhkusereisidel’’ käinud. Järgmised puhkuseplaanid on tal juba mõttes: “Meil on soov sõita Capo Verdele, aga nüüd, kui ma selle välja ütlen, siis kindlasti ei tule sellest midagi välja. Toredaid paiku on maailmas nii palju, mulle õudselt meeldis, kui me käisime Las Vegases. Macau ja Hongkong jätsid võimsa mulje. Kui paarkümmend aastat tagasi esimest korda Tais sai käidud, oli see küll väga vapustav – ise ka ei saanud aru, kuhu me jõudnud oleme, tõeline imede maa. Hiljem olen veel käinud, aga siis pole sellist tunnet enam kogenud. Aga mis siin rääkida, ka Soome oli omal ajal lahe minna, nõukogude artist sai sinna üks kord aastas.’’
Väike budist
Anne lõputult hea tuju on nakkav ja nii küsin lõpetuseks, mis on see, mis teeb lauljatari just praegu kõige õnnelikumaks. Anne ei mõtle hetkegi: “Oi, kindlasti see, kui kõik on terved, kogu mu pere. Aastatega saan sellest järjest rohkem aru. Ja tuleb positiivne olla, ma ei kannata vingujaid, elu pole kellelgi meelakkumine, seda enam ei tohiks oma virisemisega asja hullemaks teha. Mina usun sellesse, et naerata ja maailm naeratab vastu. Kõike ei maksa südamesse võtta, tänane mure võib hiljem ennastki muigama panna. Tuleb olla hinges väike budist ja mõelda, et kõik läheb mööda. Ja eelkõige tuleks elus tegeleda sellega, mis meeldib, ei tohi lasta endale pähe istuda. Tuleb iseennast armastada, siis armastavad sind teised ka.’’
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
11
ame t
Jõulu vana KOLME
LOOD
T EK S T: M A R G U S MÜIL F O TOD: SHU T T E R S TO CK J A E R AKO GU
Hea jõuluvana on see, keda aasta pärast ootab tagasi kogu pere, sest on ju igal pereliikmel talle oma ootused. Nii usuvad kolm kõrgelt hinnatud ja staažikat jõulumeest – Üllar Luup, Aare Rebban ja Jaan Vahar. 12
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Digijõuluvana
Üllar Luup
K
anal 2 Reporteri toimetaja Üllar Luup sai näärivanaks juba hallil nõukaajal, kui ta töötas riikliku autoinspektsiooni Viljandi osakonnas propaganda- ja agitatsiooniinspektorina ehk tänapäeva mõistes pressiesindajana. Kord pidi üks kolleeg minema tuttava lapse lasteaeda näärivana tegema, kuid plaanid muutusid ja semu palus Üllaril “ots” ära teha. Vanas lambanahkses kasukas ja takutuustidest parukast improviseeritud habemega Üllar kandis rolli auga välja... ja nii see algas. Aastate möödudes sai näärivanast jõulutaat. Üllar Luup on oma kingikotist välja koukinud suuski, kelke ja kõike muud, aga kõige südamlikumaks kingiks peab ta tänaseni aabitsat peres, kus üks väike tüdruk pikisilmi kooliminekut ootas. Lapsed on siiramad ja südamlikumad salmilugejad kui täiskasvanud. Luup on täheldanud, et “suured” kipuvad luuletust ette kandes sageli paberilt või mobiiltelefonist spikerdama. Et viilijad kingi väljateenimiseks midagigi teeks, on Luup lasknud neil pead murda näiteks mõistatuste kallal. Luubile meeldibki käia jõuluvanaks pigem laste kui täiskasvanute pidudel. Nii koolides kui ka lasteaedades astuvad lapsed maja peal taadile ligi, et rääkida, milline jõulupuu neil kodus on või kuidas nad emaga piparkooke küpsetasid. See tekitab mõnusa ja sooja tunde. Et väiksemad lapsed ei kardaks, peab jõuluvana olema nutikas psühholoog. “Hirmunud lapsega ei tohi otsida otsekontakti ega teda taga ajama hakata,” õpetab Luup. “Kui laps näeb, et teised saavad jõuluvanaga hästi läbi ja lähevad kartmatult tema juurde, kaob üldjuhul ka lapsel hirm.” Palju on räägitud sellest, et laste suhtumine jõuluvanasse on aastatega muutunud ja jõuluaeg hingepühast kommertsiorgiaks kujunenud. Luup nii ei arva, tema meelest on suhtumine sõltuvalt perest alati erinev olnud. Ühes kohas oodatakse jõulutaati pikisilmi, teisal on too aga justkui kombetäiteks või vaid kingitoojaks. “On nii seda kui ka teist, aga kommertslikkusest hoolimata otsitakse selles pühas ikkagi võimalust ja tahtmist perega koos olla ja ühiselt rõõmu tunda,” tõdeb Luup.
Hirmunud lapsega ei tohi otsida otsekontakti ega teda taga ajama hakata.
Jõuluvanabisnis on kindel leib ja kõvemad tegijad alati au sees. Nii ei hakanud Luubi sõnul jõulumeeste habemesse isegi mitte masu. Kodudes, koolides ja lasteaedades pidi ju jõulumees ikka kohal käima. Vahel on püütud Luubil habet eest kiskuda, et näha, kes end selle taga varjab. Ent Luubi habe käib nipiga ega allu rebimisele. Muidu aga tunneb teletähest jõulumees end peomelus nagu kala vees, tegeldes õhtujuhtimisega firmapidudel, suguvõsade kokkutulekutel, laatadel ja mujal. On pilli- ja pullimees ning klassikalise jõuluvana kõrval veel ka… digijõuluvana! “Digijõuluvana ei tule ise perekonda, vaid saadab neile tervitusvideo, kus pöördub isiklikult iga pereliikme poole,” selgitab Luup ja lisab, et tänavu pakub ta videoläkituste kõrval uudisteenusena ka kohtumist jõuluvanaga skaibi vahendusel.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
13
Olümpiavõitja
Aare Rebban K
ui kadunud Urmas Ott oleks jõulumees Aare Rebbanit intervjueerinud, oleks ta ilmselt öelnud ka oma kuulsa lause: “Te olete teinud fantastilise karjääri!” Tõsi – Rebban on rahvusvahelise haardega jõuluvana, kes jaganud jõulurõõmu ka Rootsis, Soomes, Norras, Taanis, Belgias ja Venemaal. Kuid seegi pole veel kõik. Aare Rebbanil on seni ainsa eestlasena ette näidata kuldmedal jõuluvanade olümpiamängudelt, mis toimuvad iga aasta novembri lõpus Rootsis, teispool polaarjoont Gällivare linnas. Meie mees triumfeeris aastal 2005. Rammu tuli katsuda põhjapõdrarallis, tõukekelgu-võidusõidus, kingituste panemises läbi korstna ja pudrusöömises. Kokku on igalt alalt võimalik saada 20 punkti: 10 kiiruse või täpsuse ja 10 lõbususe ehk fun`i eest.
Eestimaa Jõuluvanade Ühendus Kas teadsite, et alates 2000. aastast on (enamasti Pärnus) regulaarselt koos käinud Eestimaa jõuluvanade ühendus? Osalejate arv on eri aastatel kõikunud 18 ja 67 vahel.
14
Rebban võttis väga head fun’i punktid põhjapõdrarallil, millest pool maad läbis sarvipidi piirdeaeda takerdunud põhjapõdra katkestamise tõttu jalgsi. Žürii oli sellisest visadusest vapustatud! Tõukekelguvõistlusel kombineeris Rebban “pullitegemise” edukalt kiirusega ning seljatas vastased veenvalt. Edu saatis teda ka korstnavoorus. Pudrusöömisvõistluses tuli kerge tagasilöök, ent meie jõulumehe edu konkurentide ees oli selleks hetkeks juba piisav. Ning kohalikust karjäärist pärit vasest “kuldmedal” võiski Eestimaale rännata. Muhedaid lugusid on Aarel jõuluvanatööst meenutada küll ja küll, näiteks meenub poisike, kes pistis talle jahutuseks pihku õuest toodud lumepalli. Sest tuba oli palav-palav. “Kas pole armas!?” küsib Aare.
J
õuluvanade ühenduse konverents toimub alati jõulukuu algul, ning selle raames peetakse asjalikke ümarlauanõupidamisi. Tippkohtumine päädib esimese advenditule süütamisega. Alati on tegeldud ka heategevusega – külastatud kingitustega lastekodusid, haiglate lasteosakondi, vanadekodusid jne. Tänavusel XI kogunemisel Pärnus ja Pärnumaal on konverentsi peateemaks tervis ja tervislikud eluviisid. Ühenduse üheks eestvedajaks on pea 30-aastase nääri- ja jõuluvanastaažiga jõuluvana
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Ärni alias Mart Tõnismäe. Elu näinud jõulumees, kes saanud väljakutse muuhulgas üksiku vanainimese juurde, kel polnud kellegagi juttu ajada ja pitsikest viina võtta. Ärni on olnud tunnistajaks ka talle luuletust lugenud vanamemme seeliku süttimisele jõuluküünlast ning elanud üle kingikotivarguse, mistõttu oli tal pererahvale vaid šokolaadi pakkuda. Ent raskused ei murra õiget jõulumeest. Jõulutaatide kümne käsuga aukoodeks keelab napsivõtmise töö ajal, olgu üleelamised nii jubedad kui tahes.
Lapsed teavad jõuluvana olemusest rohkem kui nende eakaaslased aastaid tagasi.
Teinekord aga sikutas üks lasteaialaps pool jõuluvana vuntsi lahti nii, et taat pidi kogu ülejäänud aja pead viltu hoidma, et vunts paistaks ikka omal kohal olevat. Eestimaa lapsed pole Aare sõnul mitte ainult armtea sad, vaid ka aastatega targemaks muutunud. “Nad teaeakaas vad jõuluvana olemusest rohkem kui nende eakaaslased aastaid tagasi. Aga pean tunnistama, et mängu mängitakse hästi kaasa ja rõõmu sellest on kõigil.” Aare ütleb, et temal on ühtviisi lõbus jõulutseda nii laste kui ka täiskasvanute seltsis. Kuid ette on tulnud ka piinlikke seiku. “Ühes peres olin ametis kingituste jagamisega, kui äkki kõlas koputus,” pajatab Aare. “Ukse taga oli teine jõuluvana, üsna kehva välimuse ja väga sobimatu sõnavaraga. Keegi pererahva sõber oli otsustanud jommis peaga jõulumeest mängida. Üritasin asja oma parima arusaama järgi klaarida, aga tema hakkas ajama, et mida mina seal üldse teen ja miks ma tema kingid ära võtsin ja neid jagama hakkasin... Mul oli tõesti piinlik. Piinlik sellepärast, et pereisa hakkas sõbraga kokku mängima. Ja piinlik laste ees, kes olid ikka täiesti segadusse aetud...” Mõni päev hiljem pereisa helistas ja vabandas, Aare kahtlustab, et selleks sundis teda naine. Pidudega on seotud ka mehe aastaringne põhitöö. Tema firma Aare Rebban Peoteenindus on tuntud üle Eesti.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
15
ame t
Hobinäitleja
Jaan Vahar J
aani hääl on kuulsam kui nägu, on ta ju pikki aastaid teeninud leivakõrvast seebiseriaalidele eestikeelset teksti peale lugedes. “Tahmanägu,” “Südametukse” ja “Punased roosid” on vaid mõned näited. Jõulumees sai Jaanist aastal 1993, kui lasteteatris Trumm oli olemas kena kostüüm ja lahke lavastaja Dajan Ahmet lubas seda kolleegidel vabal ajal oma materiaalse olukorra parandamiseks kasutada. Kingituste kohta räägib Jaan, et selle sajandi alguses hakati isegi väikestes peredes hiiglaslikke kingikuhje kokku ajama. Majandusbuumi ajal aga olla see nähtus imekombel taandunud. “Sageli on huvitav kogeda, et vähemate kinkide puhul hindavad lapsed neid hoopis rohkem,” räägib Jaan, kes on lastele viinud küll suuri nukumaju, küll lumelaudu ja kitarre. Aga näiteks naistele olevat eriti meeltmööda hoopis “sellised hästi väikesed karbikesed”.
Vähemate kinkide puhul hindavad lapsed neid hoopis rohkem Ent on esinenud ka ekstreemseid olukordi. Jaan meenutab sürrealistlikku jõuluõhtut tormisel Läänemerel hulpival reisilaeval, kus jõuluvana ümber seisjad hoidsid laudadest ja metallpostidest kahe käega kinni ja oksendasid. Kuuse otsast sadas robinal kuuseehteid, baaripõrandal klirisesid kildudeks lauanõud. Ning Jaan eelistas žeste lausetele, et mitte jääda lastele meelde kui jõuluvana, kes kuuse all “kalu toidab”.
16
Kiri jõuluvanalt
Vahel saab ka mõnusamat nalja. Klassikaks nimetab Jaan juhtuJõuluvana po meid, kus hajameelne jõulumees stkontor asub Jõuluvana külas La täis kingikotiga nägemist soovib pimaal ja just sinna saadavad laps ja pererahvas ta alles uksel kinni ed üle terve m aailma soove ja kirju püüab. . Ja jõuluvana vastab neile ka! Jõuluv Pererahvas, muide, võib olla ana nn amet likku jõulutervitust üsnagi erinev. Inimeste väiksaab tellida aa dressil t http://www lust koges Jaan ühes kodus, kus .santagreetin g.net/ Jõ ul uv mees asus peresuhteid klaariana kiri maksa b 7,75 eurot, sellele lisandu ma ja püüdis jõuluvana veenvad postikulud . da, et naine peab oma kalli ehte kätte saama kõige viimasena. Jõuluvälisel ajal harrastab Vahar ka õhtujuhtimist, kuid põhiline teenistus tuleb tal oma firmaga internetisideteenust pakkudes.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
he a sOOV
aeg
JÕULUKAARTIDE
18
Traditsioon jõuludeks kuuskede, päkapikkude või inglilapsukestega kaarte saata polegi nii vana, kui selle elektroonikaajastul arhailisena näiva kombe kohta arvata võiks. T E K S T: R I I NA KÕR S F O TOD: E R AKO GU J A COR B I S
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
K
ui esimesed postkaardilaadsed saadetised jõudsid adressaadini juba 19. sajandi teisel veerandil ning olid esmalt mõeldud kirjasaatmisele odavama alternatiivina lühemate teadete edastamiseks, siis jõuludeks tervituste saatmise peale tuldi mõnda aega hiljem. Kaartide saatmine läks tollal aga käima sellise hooga, et esimese jõulukaardi sünnist liigub ringi lausa mitu legendi. Levinuim neist räägib Sir Henry Cole’ist, kes 1848. aastal lasi kunstnik Horsleyl joonistada kaardi, mida oma sõpradele jõulutervituseks saata. Tiraaž oli tuhat kaarti, need trükiti mustvalgena ja kunstnik koloreeris kaardid käsitsi üle. Märkimisväärne on, et maailma esimesel jõulukaardil pole mitte ühtegi tänapäeval tuntud jõulusümbolit, vaid hoopis lõbutsev veiniseltskond, kes ennast ilmselgelt hästi tunneb. Esimesed postkaardid olid tänapäevastest pisut erinevad: sõnum kirjutati pildiga samale poolele, teine pool oli vaid aadressi jaoks. Selline nõue kestis kuni aastani 1905, kui tulid kasutusele postkaardid harjumuspärasel kujul: pilt ühel, tervitus ja aadress teisel pool. Nagu öeldud, levis postkaartide saatmine kulutulena, eriti palju oli neid liikvel sõdade ajal rindeteadete edastamiseks ja muuks sidepidamiseks. Kaarte saadeti rohkelt ka Ameerikas, kuid enamasti trükiti need siiski Euroopas, kus trükikunst oli kõrgel tasemel. Eestis hakati kaarte saatma kohe, kui tsaar asjakohase loa andis, täpsemalt aastal 1872. Esimesed kaardid olid lakoonilised ja valgest paberist, neid tohtis välja anda ainult postiamet. 1890ndate keskel võeti
Armastatud sümboleid jõulukaartidel Puu või puuoks – enamasti märgib see pikaealisust, püsivust ja vastupidavust, samuti aastaaegade vaheldumist, sobides aastavahetusega suurepäraselt. Käbid, mis tihti okstel rippusid, sümboliseerivad viljakust. Jõulupuu küünlad matkivad tähistaevast, täht ladvas on tavaliselt Jeesuslapse sünni kuulutajaks. Õunad – populaarne sümbol eestiaegsetel jõulukaartidel, mis märkis levinud jõulumaiust ja -ehet. Saksamaal teatakse, et jõuluööl võib õunapuu lausa vilja kanda. Ristikhein – kolmelehelisena sümboliseerib vanadel postkaartidel püha kolmainsust, neljalehelisena on aga paganlik õnnesümbol. Jõulutäht – kuigi seda taime tundsid rohenäpud juba varem, ilmus ta koos muu kapitalistliku jõuluatribuutikaga kaartidele meil eriti massiliselt üheksakümnendatel, kui jõulude tähistamine hoogu läks. Taim on punarohelisena justkui jõulud ise.
Loodusmotiivid ja maastikuvaated on kaardikujunduses alati hinnas olnud.
Kuu ja tähed – jõulukaartidel kujutatakse tavaliselt noort kuud, mis sümboliseerib Neitsi Maarjat, viljakust, sündi ja kasvamist. Ka hõbe, mida seostatakse kuuga, on armastatud jõulukaardi värv. Täht märgib Jeesuse sündi: piiblis kirjutatakse, kuidas neljaharuline täht juhtis kolm tarka vastsündinud Kristuse juurde Petlemma. Lumehelbed – hapra ja kaduvana tähistavad nad tarkust, puhtust ja tõtt, aga ka harukordsust – täpselt ühesuguseid lumehelbeid ju pole. Lumivalge värv aga tähistab süütust, rahu ja pühalikkust. Kuld – kullatud detailid ja kuldsed kirjad märgivad pidulikkust ja täiuslikkust, aga ka valgustumist ja auhiilgust.
Jõulumehed ja lapsed on alati asjakohased. All vasakul 1907. aasta jõulukaart Rootsist. Paremal maailma vanim jõulukaart.
SE S E LV E R I JÕ U L U K I R I
19
H E A S OOV
Lambatall, eesel ja teised koduloomad – pärinevad Kristuse sünniloo laudastseenist ning on seotud vanarahva kombega jõuluõhtul loomadele tükk leiba viia. Põhjapõder – esineb tavaliselt koos teiste ametivendade ja oma bossi, jõuluvanaga, vedades kinkidega koormatud saani. Muide, põtrade nimedest ei maksa ennast eksitada lasta, jõulutaadi saani veavad ainult emased põhjapõdrad – isastel talvel sarvi pole!
Vasakult paremale: 1908. aasta jõulukaart Pariisist, 1976. aasta jõulutervitus ansamblilt Kiss, jõulukaart Ameerikast, jõulukaart aastast 1885.
Talumaja – tavaliselt aknast paistva valguse ja korstnast puhiseva suitsuviiruga astub kontrasti ümbritseva karge talvemaastikuga, markeerides kodutunnet, hubasust, hingevalgust ja turvalisust. Ingel – esineb jõulukaartidel eelkõige heade sõnumite toojana, tavaliselt kujutatud lapseliku, punnsuise ja rõõsapõsksena. Küünal – tuhandel eri puhul kasutusel olevana ning jõulukaartide ühe populaarsema asukana tähistab küünal jõulude ajal lihtsalt valguse võitu pimeduse üle. Uuemal ajal on mitme küünlaga küünlajalad ka advendi- ehk ootamisaja sümboliks. Kelluke – on kaartidel mitmekülgse tähendusega ja meenutab kas aisakellasid-saanikuljuseid või kirikukelli. Vahel on kelluke ka ingli käsutuses, andes märku Kristuse sünnist. Päkapikud – tegelevad Jõuluvana käsilastena kingituste ja laste järel luuramisega. Päritolu kohta on mitmeid versioone, kuid kujutatakse päkapikke ikka ühtviisi nagu väikseid jõuluvanasid, öistele eluviisidele viitab aga tihti esinev latern nende käes.
20
kasutusele piltpostkaardid, mida lubati välja anda ka eraettevõtetel. Siiski olid siinmail saadetud kaardid esialgu trükitud tavaliselt Saksamaal ja kandsid kas saksa- või venekeelset sõnumit. Peagi tekkis nõudlus ka maakeelsete kaartide järele, ning kohalikud trükkalid ja fotograafid asusid neid usinalt tootma. Sõjaeelse vabariigi aegseid jõulukaarte vaadates on põnev jälgida, et neil oli üllatavalt sageli kujutatud inimesi ja lembestseene noorpaaridega, ent hoopis vähem jõululikke motiive. Ajapikku ilmusid kaartidele kohustuslikud männi- ja kuuseoksad, käbid, kellukesed ja maastikuvaated. Kuigi arvutite levikuga ja elektrooniliste jõulutervituste saatmise sagenemisega sai postkaartide saat-
Eesti Posti andmetel kasvab kirjade ja postkaartide saatmine jõulukuul hüppeliselt.
Päkapikud, küünlad, armsad loomakesed jõulukaardil kohustuslikud. Paremal olev jõulutervitus pärineb aastast 1910.
mine väikese põntsu, on see kunst jätkuvalt au sees. Eesti Posti andmeil kasvab kirjade ja postkaartide saatmine jõulukuul hüppeliselt: kui aastas saadetakse umbkaudu 50 miljonit kirja-kaarti, siis jõulukuusse mahtus 2009. aastal neist lausa 6 miljonit. Samuti võime uhked olla kodumaiste kunstnike kujundatud postkaartide üle: näiteks võib sel aastal leida Epp-Maria Kokamägi inglitega kaarte, eriti armsa kaardiprojekti autoriteks on ka Leelo Tungal ja Kirke Kangro. Samuti on kiiduväärt koostöö UNICEF-iga, mille kaarte ostes saadad ühtlasi korda väikese heateo, aidates päästa laste elusid üle kogu maailma.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!
* Võrratult ootamatu
21 Freixenet´i ametlik esindaja Eestis on Liviko AS
, d u t h Ise te tee i se
HÄSTI TEHTUD
Isetehtud asjal on hing sees – ja nii pakub ka oma kätega valmistatud jõulukaart saajale alati rohkelt rõõmu. T EK S T: K ÄT L I N K A R I K F O TOD : B U L L S JA R I I NA VA R OL
S
elleks, et ise jõulukaart valmistada, polegi vaja muud kui üht toredat ideed, värvilist paberit, viltpliiatseid ning piiramatut fantaasiat. Nagu juuresolevatelt piltidelt näha, võib kaardi valmistamisel kasutada koguni õmbluskarbist leitud nööpe! Neist saab edukalt joonistatud või värvilisest paberist välja lõigatud kuusepuule ehted teha. Ja otse loomulikult ei puudu ühelt vahvalt ja enda valmistatud või joonistatud jõulukaardilt head ja südamest tulevad soovid.
22
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
FILM
Tõeline
m l fi u l jõu KUI ON JUBA PIISAVALT KÜÜNLAVALGEL ISTUTUD, JÕULUTOITE PUGITUD JA TEINETEISELE PIKKADE TALVEÕHTUTE KAUPA SILMAPÕHJA VAADATUD, TULEB PEAGI HAKATA LEIDMA UUSI VIISE TUBASEKS MEELELAHUTUSEKS. ÜKS KÄTTESAADAVAM, LIHTSAM JA POPULAARSEM VIIS ON JUBA AASTAKÜMNEID TÕMMATA KÄIMA MÕNI VAHVA JÕULUFILM. T EK S T: L E N N O VA I TOVSK I F O TOD: COR BI S J A A R HI I V
24
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
J
õulufilmi eraldi žanrina defineerida on keeruline, selle pealkirja alla passivad igasugused teosed animatsioonist õudusfilmideni. Lisaks on meil kõigil kahtlemata “need-õiged-jõulufilmidmis-nunnumeetri-kokku-jooksutavadja-jõulutunde-toovad”. Vahel aga on hea mugavustsoonist välja ronida ja vaadata ära mõni selline film, mida ei olegi veel kakskümmend korda telekast näidatud. Siin neist mõningad.
SEE IMEILUS ELU (It’s a Wonderful Life, 1946)
Sentimentaalne ja omal ajal vääritimõistetud film on tänaseks leidnud kindla koha kinoklassikas, kuid siinmail võrdlemisi tundmatu. Pisut kummalise jõululoo tegevus hargneb ühes Ameerika väljamõeldud väikelinnas, kus meeleheitel ja enesetapumõtetega mehele näitab tema kaitseingel, milline oleks maailm ilma temata – ja avab niiviisi jõulude sügavama tähenduse.
JÕULUEELNE ÕUDUSLUGU (The Nightmare Before Christmas, 1993)
Nagu pealkirigi vihjab, pole tegemist tüüpilise jõulufilmiga. Tim Burtoni animeeritud maailmas algab jõululugu hoopis halloweeniga jubedas linnas nimega Halloween Town, kus Jack Skellintonil saab ühel aastal kõrvitsatsirkusest kõrini. Oma eneseotsingutel leiab ta jõulud Christmas Townist.
JÕULULUGU (A Christmas Story, 1983)
Vürtsikas komöödia eelkõige neile, kes ameerikalikke jõulutraditsioone eriti tõsiselt ei võta. Väikekodanliku äärelinnaelu ja punarohevalge jõuluträni üle julgelt irvitav film aitab üsna kenasti mõista, mis jõulud on ja mis nad ei ole.
POLAAREKSPRESS (Polar Express, 2004)
TERE TULEMAST PEREKONDA (The Family Stone, 2005)
Armas animatsioon poisist, kes ei usu imedesse. Maagiline rong viib ta jõuluõhtul seiklusrikkale reisile, mille jooksul saame muu hulgas teada, kuidas pääseda Põhjanabale, millised näevad välja päkapikud ja kas jõuluvana on olemas. Paljudele filmi tegelastele on oma hääle andnud armastatud näitleja Tom Hanks.
Sarah Jessica Parker mängib kuivikust ärinaist, kes kohtub jõulude ajal esimest korda oma poiss-sõbra vanemate ja äärmiselt värvika perekonnaga. Teravat huumorit, parajalt draamat ja säravaid karaktereid pakkuvas filmis peab naine välja pugema oma jäisest kestast ja laskma lahti nii mõnestki kivinenud veendumusest.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
25
FILM
JÕULULAUL (A Christmas Carol, 1938-2009)
Charles Dickensi klassikalisest jõululoost on valminud ohtralt eri versioone. Ühes neist teeb unustamatu lauludebüüdi Kate Winslet, teises meeldejääva rolli Jim Carrey. Oma lemmikut saab valida mitu aastat järjest!
VALGED JÕULUD (White Christmas, 1954)
34. TÄNAVA IME (Miracle on the 34th street, 1947)
Muusikaline mängufilm, mis on andnud lisaks samanimelisele armastatud jõululaulule maailma kultuuripärandisse teisigi tuntud jõulumeloodiaid Irving Berlinilt. Samasse rivvi sobib hästi sama helilooja eestvedamisel valminud tantsulisem film Holiday Inn 1944. aastast, mille peaosas säravad Bing Crosby ja Fred Astaire.
Kuigi filmist on vändatud ka hilisemaid versioone, loetakse originaali üksmeelselt parimaks. Jõulude imelisust ülistav film räägib New Yorgi Macy’se kaubamaja jõuluvanast ning ühest väikesest tüdrukutirtsust, kelle usk jõuludesse on nii suur, et sünnib üks tõeline jõuluime.
Jõulude leierkast ehk televisioonis enim näidatud filmid läbi aegade Need on filmid, mis järjekindlalt ennast telekanalite pühadeprogrammi murravad ja mille vaatamise asemel oleks mõistlikum kas või õues üks lumememm teha. Üksinda kodus 1&2 (Home alone 1990 ja Home alone: Lost in New York 1992) peaks näitamiste koguarvu poolest ilmselt juba jõulu-kultusfilmide hulgas olema. Ega neil ju iseenesest viga pole, kuid võib-olla on selle pooleteise tunniga midagi targemat peale hakata, kui vaadata filmi, mis on nagunii juba ka tagurpidi pähe kulunud? Visa hing 1 ja 2 (Die Hard, 1988 ja 1990) peaosas on Bruce Willise kehastatud politseinik John McClane, kes esimeses osas päästab päeva ühes New Yorgi kõrghoones, teises osas püüab aga jõulurahu taastada terroristidest halvatud lennujaamas.
26
Helisev muusika (The Sound of Music, 1965) on film, mida kõik teavad une pealt. Vähem tuntud on aga fakt, et ingliskeelsetes maades peetakse 1999. aastast populaarseid üritustesarju “Laulge kaasa koos “Heliseva muusikaga””, kus kinno tulevad kokku temaatilistes kostüümides inimesed, kes... laulavad üheskoos filmist pärit laule. Tiliseb-tiliseb (Jingle All The Way, 1996) peaosas näeme püstihädas pereisa Arnold Schwarzeneggeri kehastuses, kes ütlemata hilisel tunnil koondab kogu oma jõu ja taibu, et pojale kingituseks ihaldatud mänguasi leida. Mõistagi ei ole see ülesanne lihtsate killast, tee lahenduse ja rõõmsate jõuludeni on palistatud jaburate sekelduste ja lihtsalt mõistetava huumoriga.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Jõuluvana (The Santa Clause, 1994), milles Tim Allen mängib pereisa, kes kogemata tapab jõuluvana ja peab ise tema kohale asuma. Filmile on kahjuks tehtud ka kaks järge. Päkapikk (The Elf, 2003) Will Farrelliga peaosas jutustab paljude arvates ülinaljaka loo mehest, kelle kasvatasid üles päkapikud ja kes suureks saades asub oma perekonda otsima. Grinch (2000) on filmiversioon kuuekümnendate populaarsest multifilmist ning räägib rohelisest tigedast kollist, kes varastab jõulud. Ja üsna ootuspäraselt ühel hetkel ikkagi pehmeneb ja annab jõulud maailmale tagasi.
VASTIK VANA (Bad Santa, 2004)
GREMLINID (Gremlins, 1984)
Spielbergi film, mille žanrit on võimatu määrata. Sõltuvalt vaataja vanusest võib tegemist olla painajaliku õudusfilmi või maailma parima komöödiaga. Lugu räägib poisist, kes rikub kogemata oma uue põneva lemmiklooma kohta käivat kolme reeglit ning põhjustab niiviisi uutmoodi pahatahtlike olendite ülemvõimu terves linnas. Filmi peategelasest, Gremlini heast ja nunnust versioonist sai kümnendi üks populaarsemaid mänguasju.
LEPATRIINUDE JÕULUD 2004
Eesti armastatud joonisfilm, milles lepatriinupoiss Tim ja lepatriinutüdruk Mia satuvad koos kuusega inimeste tubasesse keskkonda, kus elavad ka hoopis isevärki putukad. Otsides teed tagasi metsa (mille olemasolust ükski toaputukas ei tea), elavad Tim ja Mia läbi mitmeid naljakaid seiklusi ja kohtuvad viimaks ka jõuluvanaga, kelle võimuses võib olla täita nende kõige suurem südamesoov.
Jõulufilm, mis ei sobi vaatamiseks neile, kellele jõuluvana on heatahtlik, klanitud ja väärika keelekasutusega. Kahemõttelise musta huumori ja kaheldava sõnavaraga kriminaalsete kalduvustega jõulutaat on saanud populaarseks ilmselt just tänu silmatorkavale erinemisele oma ametivendadest. Vaatamata originaalsele loole on filmil klassikaline ilus jõululõpp.
ARMASTUS ON SEE (Love, Actually, 2003)
Peaaegu et liiga palju näidatud ja nähtud, ent kindlasti veel aastaid jõululemmikute hulka kuuluv film. Kuigi jõulud ei ole selles loos peateema, vaid pigem raam, mille sees tegevustik toimub, on südamlik, huumoriga vürtsitatud, kurbnaljakas, armas ja hingepugev inimsuhteid kirjeldav linateos leidnud kindla koha just pühadefilmide hulgas.
KAHEKSA PÖÖRAST ÖÖD (Eight Crazy Nights, 2008)
Animakomöödia, milles kandev roll alati naerusuisel Adam Sandleril. Lugu räägib 33-aastasest elumehest, kes satub tänu vähesele vedamisele seadusega pahuksisse. Kohtunik annab talle pühade puhul võimaluse teha türmikukkumise asemel ÜKT-tunde korvpallikohtunikuna, kuid esialgu lihtsana näiv ülesanne saab peagi vägeva vindi. Jant, millest ei puudu endised tüdruksõbrad, korvpall, jõuluvaimud ja kaubanduskeskus, võib alata.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
27
hO B I
Kirglik HOBIKOKK Selveri müügidirektori Kristi Lombi peres on söögitegemine alati au sees olnud. Lapsepõlvest meenub talle kõigepealt rabarberikoogi ja koores hautatud veiseliha meelierutav lõhn vanaema väikeses köögis. T EK S T: K R I S T I N A E F E R T, T II T EF E R T F O TOD : JA R EK J ÕEPE R A
28
L
apsena oli Kristi ülesandeks peolauale kartulisalati valmistamine. Ema kiitis alati, et tütar oskab koostisained maailma kõige ilusamateks väikesteks kuubikuteks hakkida. Lisaks kodusele kartulisalatile ei puudunud laste sünnipäevalaualt kunagi maasikatarretise korvikesed ja Napoleoni kook. Jõululaual aga oli ja on alati ema valmistatud kõrvitsasalat, vanaema hapendatud kapsad ja õuntega täidetud hani, ning kuna isa on kirglik jahimees, siis ka ulukiliha.
Nauditav ajaviide
Kokkamine pole Kristile pelgalt maitsva kõhutäie valmistamine – see on protsess ja ajaviide, mida võib nautida. Ja ka söömine on nauding. Toidu valmistamisel ei saa alati lähtuda selle tervislikkusest, kuid õnneks toetavad Kristi loomulikud valikud ja harjumused tervislikkust. Ta leiab, et kui midagi eelistada, siis ikka meie oma kodumaist toorainet ja tooteid, eriti väiketalunike toodangut, sest selle taga on raske töö. Kõik sisseostud teeb Kristi Selverist. Tema kodupood on Kakumäe Selver, kuid enamasti eelistab naine käia Kadaka Selveris, sest seal on mugav SelveEkspressi süsteem. Suvel ja sügisel saab pere köögivilja vanaema aiamaalt.
Suur katsetaja
Põhimõte, mida Kristi alati järgida püüab, kõlab nii: kui oled kutsunud külalised koju, siis on auasi kostitada neid omatehtud roogadega. Seetõttu ei saa kohe
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
kindlasti nimetada kokkamiseks pooltoodete kokkusobitamist, pigem on see tooraine järkjärguline lauale jõudmise protsess. Kuna Kristi pole hea juhendite lugeja, ei meeldi talle ka retseptides näpuga järge ajada. Selle asemel eelistab ta katsetada, tänu sellele vahelduvad maitsed ja iga roog tuleb eelmisest erinev. Kristi meenutab, kuidas ta alles hiljuti valmistas perele õhtusöögiks pardifileed. Seekord otsustas ta retseptiraamatu appi võtta, kuid piinlikult täpsele juhiste järgimisele vaatamata ei läinud kõik plaanipäraselt. Isa, kes parasjagu külla tuli, leidis eest sinist suitsu täis maja ja suitsuanduriga võitleva tütre. Muide, pardifilee õnnestus suurepäraselt... Üks Kristi firmaroogi on igale peolauale sobiv juustukook, ja kohe kindlasti peab ta end maailma parimaks kotletivalmistajaks.
Pere kokkab puhkepäeviti
Kristile meeldib teha toitu keskendunult, mitte tormates. Argipäevadel keedab ta meeleldi kiirelt valmivaid suppe, perekondlikeks tähtpäevadeks valmistub aga põhjalikult koos oma kahe õega, igaühel kindel roll täita. Viimane suur perepidu oli vanaema 80. sünnipäev. Kristi köögis on alati käepärast sibul ja küüslauk, need käivad peaaegu iga roa sisse või juurde. Samuti ei kujuta ta ette söögitegemist ilma oliiviõlita, ning sügavkülmas leidub tal alati paar ciabattat. Ürte kasutab Kristi kokates samuti meelsasti, nende kasvatamine ei
Mõnusalt kodused maitsed. Armastatud Fazeri Kodusaial on nüüd pere! Sündinud on uued Fazeri koduleivad – 100% rukkijahust, maitsev ja pehme rukkileib ning mõnusalt vormikas peenleib. Säilitusaineteta ja parimate traditsioonide kohaselt küpsetatud koduleivad on tõelised kodutunde loojad. Seepärast ongi nad alati ja kõikjal oodatud.
29
HOBI
kuku tal paraku alati hästi välja, aga õnneks saab sel puhul panustada Selveri köögiviljaosakonnale. Kristi köögisahtlis on aastaid aukohal helerohelise peaga nuga. See kuulus juba tema vanaemale ja on kindlasti üle 40 aasta vana. Kristi, kes ei kujuta kartulikoorimist selleta ettegi, loodab, et nuga peab veel kaua vastu. Üleüldse eelistab naine traditsioonilisi köögitarvikuid, uued moodsad töövahendid teda pikalt ei paelu, vaid jäävad reeglina sahtlinurka seisma.
Kõigesööja
Söökidest armastab Kristi üle kõige hapukapsasuppi, mida on lihtne valmistada ja mis samas maitseb vapustavalt. Kindlasti peavad seal olema terved kartulid ja õige lihapuljong. Sümpaatia lihtsate söökide suhtes on naisel pärit lapsepõlvekodust – kuna toit jõudis lauale raske tööga, pidi seda ka austama. Ainus, mis Kristile tõesti meeltmööda pole, on pekk. Kiirtoitu suhtub ta aga positiivselt, leides, et sellelgi on oma aeg ja koht – kuigi muidugi pole õige süüa kiirtoitu iga päev. Neli aastat hamburgerirestorani juhtinud Kristi teab, et seal pakutav on valmistatud hästi valitud ja kvaliteetsest toorainest. Kristi meenutab, et tal oli ülikooliprogrammis kaks semestrit toiduvalmistamise tunde. “Ühes tunnis oli kavas valmistada toite
30
rupskitest,” mainib ta. “Üritasime teha verevormi, ajusufleed, maksapannkooke ja midagi kopsust. See oli üks õõvastavamaid ja emotsionaalsemaid hetki, isegi pisarad tulid mängu, rääkimata klimbist kurgus. Muidugi ei julgenud keegi seda toitu maitsta.”
Vene köök
Kristi südames on erilise koha leidnud vene köök. Armastus selle vastu tekkis juba lapsepõlves, kui tädi Jevgenia valmistas külaliste auks rikkalikke pidusööke. “Armastus vene köögi vastu lõi veelgi enam lõkkele siis, kui paar aastat tagasi töö tõttu Venemaal elasin, sealne kooslus külalislahkusest, soojusest ja võrratutest toitudest haarab su oma lummusesse,” räägib asjaosaline. Ja kuigi eelnevalt sai öeldud, et naisele meeldib valmistada toitu paberi peal näpuga järge ajamata, toob ta reisidelt kaasa kokaraamatuid ja lõikab ajakirjadest retsepte välja. Restoranides sööb Kristi peamiselt reisidel, Eestis eelistab ta ikka kodus kokata. Senised parimad restoranielamused pärinevad Peterburist, kus omavahel põimusid suurepärased maitsed ja hea teenindus.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Teised Kristist Meie perel on vedanud, sest alati on laual maitsev roog. Kristi tehtud toidud ei tüüta ära ja neisse võib ikka ja jälle armuda, nagu ka naisesse. Kristi katsetab eri köökidega, samas on tal välja kujunenud teatud road, mida kõik temalt ka ootavad. Kindlasti on nende hulgas kõrvitsaingverisupp ja kotletid. Heldur, abikaasa Mulle meeldivad emme tehtud toidud seepärast, et need on head. Eriti hea on kõrvitsasupp, sest kõrvits meeldib mulle väga. Meeldib ka tema tehtud kohupiim, mida ta teeb alati, kui seda palun. Kertu, tütar (8-aastane) Kuigi Kristi elutempo juures oleks tal lihtsam poest süüa osta, eelistab ta seda ise teha. Kui ta kellegi külla kutsub, siis valmistab alati rikkaliku laua. Tema tehtud söökidest meedivad mulle meie vanaema retsepti järgi valminud kodused kotletid. Kristi teeb neid kindlasti paremini kui mina. Väga huvitavad on ka tema tehtud salatid, sest ta hindab tervislikku toitumist. Alati, kui ta tutvub reisidel uute köökidega, on seda ka tema toitudes tunda. Keili, õde
Kõrvitsaingverisupp 1 kg kõrvitsat 0,5 l kanapuljongit 400 ml vahukoort tükike ingverit peterselli
Lõika kõrvits väikesteks tükkideks ja pane potti, lisa puljong ja riivitud ingver. Kuumuta vaiksel tulel kaane all 30-40 minutit, kuni kõrvits on pehme. Püreesta supp ja lisa 300 ml vahukoort. Vahusta ülejäänud vahukoor ja lisa peeneks hakitud petersell. Vala kooresegu serveerimisel supi peale.
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.
8
uudi s
d u l u õ J ÜLE EESTI
Nii jõulude ajal kui ka enne ja pärast pühi toimub Eestimaal palju põnevat, millest koos perega osa saada! Tänavused jõuluüritused pakuvad nii head muusikat kui ka toredat meelelahutust ja isetegemise rõõmu. TEKST: K ÄTLIN K ARIK FOTOD: SC ANPIX, MADLI-LIIS PARTS JA ARHIIV
32
Jõulud Olustvere mõisas
Vudila Jõulumaa
1.-22. detsembrini saab nautida jõule mõisas! Olustvere mõisas saavad külalised osa hobu- või vankrisõidust, näitustest, lossiekskursioonist ja jõuluetendusest, keraamikakojas on võimalik valmistada jõuluinglit.
Kaiavere külas Tabivere vallas asuv kogu pere mängumaa Vudila muutub talve saabudes vahvaks Jõulumaaks, kus jagub tegevust nii suurtele kui ka väikestele lastele. Muu hulgas saab Vudilas meisterdada, jõuluõnne valada, loomaperega tutvuda ja saaniga sõita, lisaks veel päkapikkudega tantsu lüüa ning loomulikult jõulumehega kohtuda. Vaadata saab ka toredat ja omanäolist, üllatusi täis lugu jõuluajast, mis on kirjutatud spetsiaalselt Vudila Jõulumaa jaoks. Kui lund jagub, lubavad korraldajad ka lumelinna ja lumememmesid.
Kaunimate Aastate Vennaskonna jõulukontsert Kaunimad jõulud toob ka sel aastal meieni Kaunimate Aastate Vennakond oma jõulukontserdiga “Lumi langeb tasa lapsepõlve peale”. Kontsertidel lauldakse laule nii ansambli liikmete endi kui ka emade-isade lapsepõlvest, möödunud sajandist. Talve-, jõulu-, nääri- ja Indrek Kalda laulud kõlavad Kaunimate Aastate Vennaskonna tõlgenduses. Läbi lapsepõlve ja üle maailma (Eesti, Böömi, Ukraina, Soome, Saksa, Vene, Ameerika) kokku sulavad laulud, lood ja luuletused elustavad mälestusi ja rõõmustavad südant. Kõlama hakkavad veel Arvo Pärdi, Riho Pätsi, Eino Tambergi, Johannes Aaviku ja paljude teiste talve- ja jõululaulud. Indrek Kalda osalemised ansamblites Kukerpillid, Justament, Lindpriid toovad kontserdile ka nende ansamblite repertuaari. Kontserdid toimuvad 8. detsembril ja 27. detsembril Tartus Athena keskuses.
Jõulumaa-jõulutee Kanepi vallas Varbusel tegutsev maanteemuuseum pakub 13.-16. detsembrini jõuluprogrammi “Jõulumaa-jõulutee”. Kahetunnise kava sisse mahuvad giidiga ringkäik muuseumis, taliteede filmi vaatamine õppeklassis, vana aja liikumisvõimaluste tutvustamine, lõhnakuuse või jõulukellukese valmistamine, samuti sõit ree või pikkvankriga. Kehakinnituseks pakutakse külalistele kuuma teed ja piparkooke.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Jõulujazz teeb hingele sooja!
Klaasimaailma kontsert
Jõulujazz pakub 24. novembrist 10. detsembrini 20 vaimustavat kontserti kuue Eesti linna kirikutes, klubides, kontserdi- ja teatrisaalides. Festivalil esinevad USA, Hispaania, Prantsusmaa, Šveitsi, Saksamaa ja paljude teiste maade muusikud, peaesinejateks Hispaania flamencoartist Ana Salazar, Prantsuse stiilne vokaalIngrid Lukas grupp Voice Messengers ning armastatud vokaalansambli M-Pact liider Britt Quentin, kes annab kontserte koos meie enda vokaalkuuikuga Estonian Voices. Võluva Hispaania laulja-näitleja-tantsija Ana Salazari kontserdil “Canta a Edith Piaf” kõlavad šansoonilegendi laulud hispaania keeles ja flamenco rütmides. Meisterklassi vokaalansambleid on festivalil seekord kaks – esmakordselt esineb Eestis Prantsuse tippkollektiiv Voice Messengers, kes stiilselt maailma vokaaljazzi parimaid traditsioone järgides pakub hõrke harmooniaid. Eesti noortest lauljatest koosnev vokaalgrupp Estonian Voices astub kuulajate ette uue kavaga. Aasta algusest peale on neid mitu korda juhendamas käinud USA laulja ja arranžeerija, korduvalt siinmail esinenud M-Pacti liider ja praegu Londonis West Endi etenduses Michael Jacksonit kehastav Britt Quentin. Jõulujazzi vokalistidest on tõusva staari staatuses Šveitsis elav eesti lauljatar Ingrid Lukas, kelle teine album “Silver Secrets” ilmus oktoobris koostöös maineka Islandi produtsendi Valgeir Sigurdssoniga Universali firmamärgi all.
Tänavu jõulude ajal avaneb Tallinnas Von Krahli teatris haruldane ja habras klaasimaailm – esmakordselt maailmas jõuavad 21. detsembril kontserdilavale klaasinstrumendid, mis on sündinud meie klaasikunstnike ja kunstiakadeemia klaasitudengite käe all. Idee valmistada klaasist muusikainstrumendid pärineb Norra tunnustatud impromuusikutelt Arve Henriksenilt ja Terje Isungsetilt. Tõsi, klaasobjekte on muusikas kasutatud Arve Henriksen varemgi, ent pigem efektide ja aktsentide rollis, mitte omaette tervikliku orkestrikoosluse moodustamiseks. Et klaas on õrn ja nõudlik materjal ning muusikutele ja kunstnikele oli sellest instrumentide valmistada esmakordne kogemus, kulus pillide tegemiseks poolteist aastat. Klaasinstrumentide autorid on kunstiakadeemia õppejõud ja klaasikunstnikud Tiina Sarapu, Kristiina Uslar, Eve Koha, Eeva Käsper, Eero Vaikre ning sama kõrgkooli üliõpilased Andra Jõgis, Mikk Jäger, Külli Nidermann, Caspar Sild ja Maarja Treufelt. “Klaasimaailm” on ka üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 aastat lõpetavatest ettevõtmistest.
Annely Peebo, Mart Sander ja Bel-Etage jõuluturneel Ühise jõulukontserdi annavad tänavu ka Annely Peebo, Mart Sander ja Bel-Etage swingorkester. “Meil on suur rõõm esineda meie tuntuima ja hinnatuima metsosopraniga, kellega koostööd ootame pikisilmi juba mitmeid aastaid. Usume, et suudame tuua publikuni tavapärasest pisut hoogsamat muusikalist valikut,” ütleb Mart Sander kontsertide kohta. Kontserdid toimuvad Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Tallinnas 15.-19. detsembrini.
hea! e s u t s i õ Üle m
www.slt.ee
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
33
J ÕU LU L AU D
Valge ja punane on jõuluvärvide klassikaline värvipaar. Kui see tundub liiga tuttav ja turvaline valik, piisab vaid ühe erksa kontrasti, näiteks musta, lisamisest ning vanad klassikud näitavad end hoopis uuest küljest.
34
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
d e g l a V
JÕULULAUAD
Jõulude eel ootame pikisilmi lund ja pakast, et nii maa kui ka linn saaksid aastalõpu suurimaks peoks valgeks, puhtaks ja säravaks. Vahel võtab ilmataat me soove täita, vahel mitte. Ometi saab igaüks endale ise valged jõulud korraldada – kodusel jõululaual. Abiks valged nõud, säravad klaasid ja meeleolukad lisandid. T EK S T JA S T I L I S T I K A : S I I R E VA NA SE LJ A F O TOD: JA A N HE I NM A A
Jõulud on muinasjuttude aeg. Iittala nõud toovad muinasjutumetsade mustrid koju kätte ja toekad kruusid esitavad meie muistseid rahvusornamente. Pisemaid rõõmustavad muumid oma lugudega…
Must ja valge on samuti tõeline klassika, pealegi nii tugev tandem, et sellele võib julgelt kõige erinevamaid värve vürtsiks juurde lisada.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
35
Soe ja kodune kreemikasvalge on see kindel vundament, millele saab helde käega lisada nii värve kui ka vorme. Suurejooneline lilla, mahlakas roheline, eri tekstuurid ja mustrid – vahva valge võtab nad kõik omaks ja seob tervikuks.
Jäälilledes aknaid meenutavad morsiklaaside mustrid tulevad eriti kaunilt esile küünlatule paistel.
Ühtne värvigamma ja romantilised kaunistused liidavad ka kõige erinevamaid esemeid.
36
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Tumedal taustal särav helevalge, lisaks hõbe ja klaaside kristalne kirkus – nii pidulik ja ülev!
Hõbekandikul oleks hõrgutised justkui veelgi hõrgumad…
Südamlikkus ja kodusoojus on jõuluajal nii või teisiti kõikjal me ümber, ka alustes, kandikutes ning leivavormides
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
37
Särab KUUSK JA SÄRAB TUBA...
Martin Luther seostas jõulupuud elupuuga Eedeni aias, vanimad dokumenteeritud andmed jõulupühadeks kuuse tuppa toomise ja ehtimise kohta juhatavad meid aga oma kodusesse Eestisse. T E K S T: K Ä R T K R O S S A JA K I R I MO OD F O TO D: S H I S H I JA A R H IIV
J
ust Tallinna – mis tollal kandis küll Revali nime – vennaskonna hoonesse ehk praegusesse Mustpeade majja tõid 1441. aastal Mustpeade vennaskonna liikmed jõulukuuse. Pühade viimasel õhtul viidi puu aga Raekoja platsile, kus selle ümber lauldi ja tantsiti. Ka Bremeni gildi kroonika, mis pärineb 1570. aastast, kirjeldab pähklite, õunte, datlite ja lilledega ehitud kuuske, mis jõulude ajal gildimajja üles seati, ning isegi pastor ja kroonikakirjutaja Balthazar Russow kirjutas 1584. aastal eestlaste “veidrast kombest” tuua jõuluks turuplatsile ehitud kuusk. Seega on armastatud jõulukuusetraditsioon Eestis juba enam kui 500 aastat vana.
Jõulupuu võidukäik
Kui esialgu kasutati kuuseehetena peamiselt kuivatatud lilli ja puuvilju, siis 18. sajandi lõpus lisandusid neile ka vahaküünlad. Ülem-Reini linnadest jõudis jõulukuuse tava Alam-Reini piirkonda, kust liikus 1781. aastal koos Brunswicki sõduritega edasi
38
S I S U S TU S
Florist Taivo Piller
Kanadasse. 19. sajandi alguses muutus ehitud kuusk menukaks kõrgklassi hulgas, ulatudes üle maailma eri õukondadesse Vene tsaarikojani välja. Ehetena tõusid hinda puhutud ja värvitud klaaskuulid ja ornamendid. Inglismaal hakati jõulukuusest lugu pidama George III õukonnas, kus ehetena kasutati lisaks küünaldele sillerdavaid suhkruornamente. Viinis seadis esimesena 1816. aastal pühade ajal kuuse üles Nassau-Wielburgi printsess Henrietta ning Prantsusmaal tegi 1840. aastal otsa lahti Orléans’i hertsoginna. Loomulikult oli kuuseehtimise komme paikkonniti erinev, näiteks Venemaal keelati pärast oktoobrirevolutsiooni jõulupuu tuppa toomine sootuks ära. 1935. aastal nimetati seal puu ümber näärikuuseks ning sellega hakati jõulude asemel hoopis uue aasta tulekut tähistama. Vastavalt nõukogude ideoloogiale ehiti nääripuu siis lennuki-, raketi- ja mootorrattakujuliste ehetega ning viisnurk kuuse ladvas ei tähistanud mitte Petlemma, vaid nõukogude punatähte. Uus-Meremaal peetakse rahvuslikuks jõulupuuks aga hoopis põhutukawapuud, kuna see puhkeb jõulude ajal õide. Põhutukawapuud ei ehita üldse, kuid erkpunased õied tumeroheliste lehtede taustal tekitavad niigi jõulumeeleolu.
Lauscha meistrite klaasehted
Klaasist puhutud kuuseehted on kogu maailmas vast kõige enam levinud ja armastatud. Nende tootmisega tegi 19. sajandi alguses otsa lahti Hans Greiner, kellel oli Saksamaal Lauschas väike klaasitöökoda. Greineri meistrid valmistasid kõigepealt savist vormid, siis kuumutati klaasist toru leegi kohal ning pandi vormi. Vormis puhuti pehmet klaasi niikaua, kuni see võttis vormile vastava kuju. Esimesed vormid olid lihtsalt ümarate kuulide, aga ka puuviljade, pähklite ja maisitõlvikute kujulised. Kui klaas oli vormis jahtunud, värviti ehted seestpoolt hõbenitraadi seguga – selle tehnika töötas välja Justus von Liebig – ning pärast seda maaliti neile käsitsi peale pildikesi või ornamente. Greineri klaasehted kujunesid väga menukateks ning peagi alustasid tei-
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Kui muutlik on kuuse ehtimise mood? Igal aastal on võimalik selgeid muutusi tajuda, olenevalt ajast kas suuremaid või väiksemaid. Mõjutajateks on nii interjöörikui ka riidemoes toimuv, loomulikult ka üldine majanduslik olukord. Kui majanduskasvu ajal nauditi rohkem kullasära, siis nüüd vaadatakse pigem tagasi ajalukku ja otsitakse püsivamaid väärtusi. Millised on 2011. aasta jõulukuuse moodsa ehtimise/kaunistamise märksõnad? 2011. aasta kuuseehtimise kaheks tugevaks suunaks on looduslähedus ja vanaaegsus. Looduslähedases stiilis domineerib lindude ja loomade temaatika. Lisaks käbid, jää/lume kuulid, jääpurikad, viljad, marjad, kommid, piparkoogid jne. Üldmulje on pigem tagasihoidlik ja kodune. Olgem ausad – veel mõne aasta eest oleksin sellist lahendust pigem maakoju soovitanud, kuid nüüd enam mitte. Vanaaegse stiili saavutamiseks soovitan julgelt vanaemade aegsed ehetekarbid üles otsida. Pean silmas pigem sõjaeelse Eesti ehteid. Mida rohkem erinevaid ehteid, seda parema tulemuse saab. Kuulid, ripatsid, nukud, vapid, pasunad, kroonid, kristallid – kõik sobivad. Värvidest võiks lisaks antiiksele kullale, pronksile ja hõbedale eelistada pastelset lillat, helesinist ja oranži. Kui ehete valik on väga rikkalik ja kirju, siis värvi osas soovitaks pigem harmoonilisema lahenduse poole liikuda, muidu saab tulemus liialt rahutu ja närviline. Eelistada tuleks traditsioonilisi materjale nagu klaasi, portselani, kangast ja metalli, vältida aga plastikut. Kõige olulisem kuuse ehtimise juures on ikkagi see, et kuusk oma suuruse, ehete valiku ja värvuse poolest sobiks olemasolevasse interjööri.
39
S I S U S TU S mis on omakorda kaetud 188 punase rubiiniga. Inglise rahvuslik kullasseppade ühendus hindas Hussey jõulukuuli väärtuseks 82 000 naela, kuid ostjat pole sellele veel leidunud. Seni hoitakse kuuli kuue millimeetri paksusest klaasist valmistatud James Bondi stiilis kaitsekapslis, mille puutumise korral käivitub alarmsüsteem ja kogu ruum täitub paksu suitsuga. Väga populaarseks on muutunud ka kunstjõulupuud. Esimene seesugune oli valmistatud harjastest ja selle tõi 1930. aastal turule Ameerika firma Addis Bush Company. Kunstkuuski on aja jooksul tehtud ka vineerist ja alumiiniumist; neid on fiiberoptilisi ja üks Dallase ettevõte pakub koguni holograafilisi jõulupuid. Suurem osa tänapäeva kunstpuudest on siiski valmistatud taaskasutatud plastikust ja mõned neist on mõeldud lakke riputamiseks, et väiksemas ruumis põrandapinda säästa. Seni suurimaks ekstravagantsuseks jõuluäris peetakse möödunud jõulupühadel Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis hotelli Emirates Palace fuajeed ehtinud kulla, teemantide ja teiste vääriskividega kaunistatud jõulupuud, mille kogumaksumuseks oli 11 miljonit dollarit. See trumpab üle isegi Guinnessi rekordi omaniku, 2002. aasta Tokyo kuuse, mis maksis pidurüüs “kõigest” 10,8 miljonit dollarit.
Maailma kalleim jõulukuul on valmistatud Inglismaal ja maksab 82 000 naela.
2011. aasta kuuseehtimise trendide märksõnadeks on looduslähedus ja vanaaegsus.
sedki Lauscha klaasikojad nende tootmist. 1832. aasta jõulude eel kirjutas noor kuninganna Victoria Greinerile soovist tellida talt terve komplekt jõuluehteid, ja kui üks Londoni ajaleht avaldas pildi kuninganna moodsast klaasehetega kaunistatud jõulupuust, hakati Lauscha tooteid eksportima üle terve Euroopa. 1880. aastal vaimustus firma ehetest ka Saksamaal läbisõidul olnud ameeriklane F. W. Woolworth, kes asus neid kohe USA-sse importima ning teenis sellega korraliku varanduse. 19. sajandi lõpus toodeti klaasehteid juba kõikjal üle Ameerika.
Jõulu-ekstravagantsused
Tänaseks on kõiksugu jõuluehetest ja ornamentidest saanud suur jõulutööstus, äri, kuhu on kaasatud nimekaid kunstnikke ja disainereid kogu maailmast. Ehete materjalid ja hinnad ulatuvad loomulikult seinast seina. Seni kõige kallim jõuluehe on valmistatud Inglismaal Hampshire`s ühes väikeses perekonnajuveeliäris. Mark Hussey töötas selle kallal terve aasta ning lõpetas töö 2008. aasta jõuludeks. Ehe on valmistatud 18-karaadisest valgest kullast ja kaunistatud 500 teemandiga. Jõulukuuli ümbritseb kaks kullast ringi,
40
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
TOIT
pühad MAITSVAD
Jõulud on ühed eriti maitsvad pühad, mil au sees jõuluvürtsidega maitsestatud traditsioonilised road.
T E K S T: PI L L E PE T E R S O O ( W W W.NA MI -NA MI .E E) F O TOD: A NDR E S T E I S S
S
iinkohal tahan soovitada jõuluaega – ja jõululauale – sobivaid talviseid roogi, mis on hinnalt taskukohased ja lihtsasti valmistatavad. Mõlemad salatid saab lauale veerand tunniga, magustoidud koosnevad vaid mõnest komponendist ning suppi jätkub kauemakski. Maitsvaid pühi!
Pille Petersoo jõuluretsepte leiate ka äsja ilmunud raamatust “Jõulud kodus” (kirjastus Varrak, autorid Irina Tammis ja Pille Petersoo).
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
41
TOIT
Soojendav pastinaagisupp Kuuele kuni kaheksale 1 sl õli 1 hakitud sibul 1 hakitud küüslauguküünt 600-700 g pastinaaki 2 tl jahvatatud koriandriseemneid 1 tl kollajuurt ehk kurkumit 1 tl ingveripulbrit 1 liiter kuuma köögiviljapuljongit soola ja musta pipart Serveerimiseks: värsket koriandrit
42
Pastinaak ehk aed-moorputk, mis oli meie vanaemade laual sage külaline, on taas leidnud tee eestlaste toidulauale. Ahjus küpsetatud pastinaagid on nii mõnegi Euroopa rahva jõululaual lausa kohustuslikud. Siin on pandud pastinaagid sametiselt pehme püreesupi sisse. Suur potitäis jõuluvürtsidega maitsestatud suppi sobib nii argiõhtuks kui ka peenest supitaldrikust serveerituna pühadelaua esimeseks käiguks. Koori ja tükelda pastinaagid. Kuumuta potis õli, lisa sibul ja prae mõned minutid. Lisa hakitud küüslauk ja prae veel minut aega. Nüüd lisa vürtsid ja pastinaagid, sega läbi. Lisa kuum puljong, maitsesta soola-pipraga. Kuumuta keemiseni, siis keeda tasasel tulel 20-30 minutit, kuni pastinaak on pehme. Tõsta pott tulelt, lase supil veidi jahtuda, siis püreesta. Kuumuta uuesti läbi, vajadusel maitsesta. Kaunista värske koriandrilehega ja serveeri.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Heeringas sinepise katte all Heeringas on ikka meie pühadelaual olnud, enamasti lihtsalt hapukoorega kaetult. Siin veidi maitseküllasem viis klassikalisest heeringaroast. Tee roog kindlasti eelmisel päeval valmis, siis jõuavad maitsed seguneda!
Kuuele kuni kaheksale 2 rammusat soolaheeringat või 4 soolatud heeringafileed Kate: 150 g hapukoort 5 sl majoneesi (nt Felixi Klassikaline majonees) 2 sl magusat sinepit (nt Meira mieto sinappi) väike kimp murulauku roseepiprateri
Talvine ahjulõhe köögiviljadega Tavalise seaprae asemel võib mõnikord pakkuda hoopis talviste köögiviljadega küpsetatud punast kala – pidulik, lihtne ja maitsev. Mädarõika ja ürtidega maitsestatud toorjuust, mis on kala sisse peidetud ja peale pandud, teeb roa veelgi toitvamaks.
Kui kasutad terveid heeringaid, leota neid esmalt öö läbi külmas vees. Puhasta kala kõikidest luudest. Lõika heeringafileed umbes 1 cm laiusteks tükkideks ja laota kenasti vaagnale. Katte jaoks haki murulauk ning sega hapukoore, majoneesi ja sinepiga. Kalla kalatükkidele ja lase vähemalt järgmise päevani maitsestuda. Enne serveerimist puista roale roseepipart ja hakitud murulauku.
Neljale vormi määrimiseks võid või õli 500 g kartuleid 500 g erinevaid juurvilju (nt porgand, pastinaak, kaalikas, naeris) 3-4 dl köögiviljapuljongit 600 g forelli- või lõhefileed 150 g toorjuustu 2 sl riivitud mädarõigast hakitud tilli ja tüümiani sorts sidrunimahla soola ja pipart
Kuumuta ahi 200 kraadini. Koori köögiviljad, lõika peenikesteks kangideks. Määri suurem ahjuvorm õli või võiga. Pane köögiviljad vormi, maitsesta soola-pipraga, vala peale kuum puljong. Küpseta 20-25 minutit. Lõika kalafilee neljaks ühesuuruseks tükiks ja tee igale fileetükile sisselõige. Sega täidise jaoks toorjuust, mädarõigas ja ürdid, maitsesta sidrunimahla, soola ja pipraga. Jaota täidis kalafileede sisselõigetesse. Võta ahjuvorm välja, aseta täidetud kalafileed köögiviljadele. Küpseta veel umbes 15 minutit, sõltuvalt kalafileede paksusest. Serveerimisel puista peale veel maitserohelist.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
43
TOIT
Neljale 500 g röstitud, aurutatud või keedetud peete 2 suurt apelsini peotäis jämedalt hakitud kreeka pähkleid soola ja musta pipart värsket münti Kaste: 2 dl maitsestamata jogurtit 1 tl jahvatatud või riivitud ingverit maitse järgi soola
44
Salat punapeedi ja apelsiniga Eriti maitsev jääb see talviselt värvikirev salat, kui kasutada röstitud peete, ent sobivad ka aurutatud või keedetud peedid. Peetide magusus sobib hästi apelsinide hapususega, ingveri-jogurtikaste rõhutab aga jõulusust. Koori vajadusel peedid, lõika väikesteks sektoriteks. Koori apelsinid ja puhasta viljaliha. Sega peedisektorid, apelsin ning pähklid, maitsesta soola-pipraga, lisa mündilehed. Sega kastmeained omavahel, serveeri salati kõrvale.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Neljale 2 apteegitilli mugulat 150-200 g feta(laadset) juustu 1 granaatõun Kaste: 2 sl rapsi- või oliiviõli 1 sl valge veini äädikat või sidrunimahla soola ja musta pipart
Salat apteegitilli ja granaatõunaseemnetega Minimalistlik ja silmailu pakkuv salat sobib hästi nii iseseisva eelroana kui ka näiteks kala kõrvale. Lõika apteegitill pooleks, eemalda puine keskmine osa ja viska see minema. Lõika apteegitill hästi õhukesteks viiludeks. Viiluta fetajuust, eralda granaatõunaseemned. Sega salatikausi põhjas kastmeained, siis sega juurde apteegitilli viilud. Puista peale juust ja granaatõunaseemned ning serveeri.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
45
TOIT
Šokolaadivaht jõhvikakisselliga Rikkalikku ja magusat šokolaadivahtu tasakaalustab ja mahendab lihtne jõhvikakissell. Šokolaadivahu võiksid valmis teha eelmisel päeval, siis jõuab see korralikult taheneda. Sulata šokolaad vesivannis ehk tasakesi keeva vee kohale asetatud kuumakindlas kausis. Sega aeg-ajalt. Lisa alkohol ja sega juurde munakollane. Vahusta munavalge tugevaks vahuks, sega šokolaadikreemi hulka. Vahusta rõõsk koor tugevaks vahuks. Sega pool vahukoorest šokolaadikreemi sisse, siis sega õrnalt juurde ülejäänud vahukoor. Kata kauss kinni ja pane vähemalt paariks tunniks jahedasse tahenema. Jõhvikakisselli jaoks kuumuta mahlajook potis keemiseni, soovi korral magusta suhkruga. Tõsta pott tulelt, lisa peene nirena juurde vähese külma veega segatud tärklis. Sega hoolega, siis tõsta pott uuesti tulele ning kuumuta peaaegu keemiseni. Lase jahtuda. Serveerimiseks tõsta iga magustoidupokaali sisse suur lusikatäis šokolaadivahtu – kõige lihtsam on seda teha kuuma vette kastetud lusikaga. Kalla jõhvikakissell ümber šokolaadivahu ning kaunista jõhvikatega.
46
Kuuele kuni kaheksale Šokolaadivaht: 200 g tumedat šokolaadi 1 suur muna 1-2 sl konjakit, brändit või likööri (soovi korral) 2 dl 35% rõõska koort Jõhvikakissell: 1 liiter jõhvikajooki maitse järgi suhkrut 3 sl kartulitärklist + veidike vett Serveerimiseks jõhvikaid
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Aprikoosikompott Lihtsuses peitub võlu! Vaid käputäiest komponentidest koosnev kerge magustoit, mis lõhnab ja maitseb jõulude järele ning on jõukohane kõikidele.
Kuuele kuni kaheksale 1 liiter heledat alkoholivaba glögi 250 g kuivatatud aprikoose serveerimiseks vahu- või hapukoort
Pane pestud aprikoosid koos glögiga potti. Kuumuta keemiseni, siis alanda kuumust ning keeda tasasel tulel umbes 30 minutit, kuni aprikoosid on pehmed. Lase veidi jahtuda, siis püreesta. Jaota magustoidupokaalidesse. Kaunista vahukooretupsu või hapukooresilmaga. Võid seda lihtsat magustoitu valmistada ka näiteks õunamahlaga, ent siis lisa potti kaneelikoor või marlikotikesse pakitud glögimaitseainesegu.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
47
e l a em KI N GI I D E E D
KINGIIDEED T EK S T: R I I N A KÕR S F O TOD : E R AKO G U JA COR BI S
1 Bergner
haudepott 3,9 l klaaskaanega 37.90
6 Leivavorm 14.50
Leivavorm 14.90
6 Lotte keraamiline kuju,
17 Tescoma
glasuurija Delicia kuue otsikuga 7.35
17 Tescoma
küpsistevorm 13.50
48
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
väike 10.90 Lotte keraamiline kuju, keskmine 15.90 Lotte keraamiline kuju, suur 18.50
1 Palmer’s
kakaovõi losjoon 325 g 5.65
1 Kinkeraamat
“Väike raamat vanaemale” 6.50
1 Eveline Cosmetics
Looduse Eliksiir SPA: näomask 125 ml + näokreem 125 ml + näokoorimiskreem 125 ml 12.05
1 Kinkeraamat “Väike raamat emale”
6.50
1 Playboy kinke-
komplekt Play it Lovely naistele (tualettvesi 30 ml + T-särk) 14.25
1 Baylis&Harding
Fragrance Moonlight French Lavender 500 ml Body Wash, 200 ml Body Lotion 10.55
17 Bodum kuivainepurk
Presso 1 l, eri värvid 14.50
15 Acousma rinnahoidja
11.90
15 Acousma stringid
5.50
15 Balaloum rinna-
hoidjad erinevad 20.90
15 Balaloum stringid
erinevad 9.90
1 Termosokid
2 pr/pk 3.40
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
49
e l si a KI N GI I D E E D
KINGIIDEED
1 Kinkeraamat “Väike raamat isale”
6.50
20 Kitchen Craft vaakumpump
veinipudelile 13.90
18 Maxim´s kinkekomplekt
Scintillement 21.99 18 Maxim´s kinkekomplekt Black is Black 39.99 19 Maxim´s šokolaadiga kaetud karamellilaastud toosis 150 g 8.99
50
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
7 Taskupudeli komplekt (tas-
kupudel + 2 pitsi + lehter) 11.90
7 Taskupudeli komplekt (taskupudel
+ nimekaardi hoidja + taskunuga) 16.90
1 Antonio Banderas
tualettvesi Secret Golden meestele 50 ml 22.65
1 Gillette komplekt Fusion
ProGlide (raseerija + 3 varutera + habemeajamisgeel 75 ml + deodorant 35 ml) 19.25
1 Termosokid 2 pr/pk
3.40
1 Gillette komplekt Fusion ProGlide
Power (raseerija + habemeajamisgeel 75 ml + raseerimisjärgne palsam 50 ml) 17.45
1 Wilkinson
Sword kinkekarp Quattro Titanium (raseerija + 2 tera + Protect Sensitive raseerimisgeel 200 ml) 15.75
8 Playboy
kinkekomplekt London meestele (tualettvesi 50 ml + dušigeel 200 ml) 12.95
8 Nivea kin-
1 Adidas kinkekomplekt Victory
kekomplekt Essential Body Care meestele (rulldeodorant Dry meestele 50 ml + dušigeel Energy 250ml + palsam Mild pärast habemeajamist 100 ml) 10.95
1 Nivea
kinkekomplekt Cool Kick 2011 (dušigeel 250 ml + šampoon 250 ml + deodorant 150 ml) 7.15
League meestele (rulldeodorant 50 ml + dušigeel 250 ml) 5.75
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
51
e l e t s la KI N GI I D E E D
KINGIIDEED
17 Lego politseijaam 129.90 17 Lego Duplo Cars suur Bentley 49.90 17 Lego Ninjago maadraakoni kaitse 39.90 17 Carrera Disney
autorada “Autod 2” 99.90
17 Cars McMissle 49.90 17 Cars3 Tokyorada 44.90
23 Hot Wheels suur
seinarada 44.90
17 Hot Wheels väike
seinarada 24.90
14 Beyblade spinner starterita, erinevad 8.50 14 Beyblade spinner, erinevad 11.90 24 Beyblade võitlusareen spinneritele 16.50
52
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
25 Moxie
27 Polly Pocket lennuk
juuksurikomplekt 39.90
41.90
17 Polly Pocket
nukukomplekt 20.90
25 Bratzi mikrofoniga nukk
59.90
17 Monster High nukud
5 erinevat 23.90
17 Monster High nukud
4 erinevat 15.90
25 Littlest Pet Shop mängukomplekt Puu 59.90 14 Littlest Pet Shop liikuvad loomad, erinevad 10.50 17 Barbie nukk Moodne pidu
6 erinevat 22.90
17 Barbie nukk
Helkiv merineid 21.90
13 Fisher Price Sing-a-ma-jig 19.90 17 Disney mänguloomad
Puhh ja sõbrad 36.90
25 Transformers 3 mängurobot
Cyber Tech Voyager 34.90
17 Fisher Price eesti-
keelne käokell lastele 30.90
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
53
KI N GI I D E E D
6 Taldrik Lotte 12.50
Kruus Lotte 12.50 Kauss Lotte 12.50 Kruus Jänes 18.50
1 Kinkeraamat
“Väike raamat tütrele” 6.50
26 Play Doh
tordivalmistaja 20.90
14 Trefl lauamäng
“Autod 2” Supersõitja 12.90
1 Termosokid
12 Eestikeelne
tüdrukule ja poisile 2.10
lauamäng Scrabble 31.25
1 Väga Vahva padjapüür
unesooviga 50x60 cm 6.90
1 Väga Vahva padjapüür
kinkekarbis tekstiilimarkeriga 11.50
25 Lexibook
eestikeelne lastearvuti 57.46 1 Väga Vahva laudlina-
lauamäng 14.90
54
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
e l i g i kõ
KINGIIDEED 1 Jõulu-
kaunistus 4.90
20 Kitchen Craft
pastamasin Deluxe 44.90
6 Massaaži-
vahend, erinevad värvid 16.90
17 Bodum
presskohvikann Brazil 1 l, erinevad värvid 38.90
22 Soehnle soojenduskott
Sunflower 40x30 cm 24.90
17 Brita kann
Marella XL 3,5 l 22.3 1
1 Kinkekott
riidest 2.50
11 Soehnle
personaalkaal digitaalne Riva 150 kg 25.50
20 Kitchen Craft
küpsetusplaat plastikkaanega 36,5x25 cm 26.90
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
55
KI N GI I D E E D
1 Gurmans tee
Häid Pühi 100 g 2.99
1 Whittard jõulu-
tee sõelaga 125 g 12.99
10 Olde Hansa
magusad mandlid 120 g 2.39
1 Whittard
kolme kuuma šokolaadi valik toosis 300 g 6.29
1 Noorkuu CD “Jõul”
11.45
21 Kylmänen
kinkekarp põhjapõdraliha konserv 400 g 10.90
9 Maiasmokk Kirss tumedas
šokolaadis 120 g 1.49
21 Kylmänen
kinkekarp põdraliha konserv 400 g 10.90
1 Kinkeraamat
“Väike raamat sõbrale” 6.50
1 Kinkeraamat
“Minu mehele” 6.50
1 Kinkeraamat
“Minu õde” 6.50
1 Kinkekott
0.45
1 Laima piimašokolaadi1 Laima mõru
1 Kinkeraamat
“Väike raamat armastusest” 6.50
56
šokolaad ebaküdooniaga ja pähklitega 100 g 0.95
kompvekkide assortii Fantazija 245 g 4.09
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
i p a k i r a a Btäienduseks 1 Itaalia kaits-
tud päritolunimetusega kvaliteetvahuvein Martini Asti 7,5% 75 cl 6.99
SAADAVAL 1 Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita,
2
3
4
2 Prantsusmaa
kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuvein Mumm Champagne 12% 75 cl 29.99
1 Prantsusmaa konjak Hennessy
VSOP 40% 2 klaasiga kinkekarp 70 cl 36.99
5
6 7 8 9
10 1 Suurbri-
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!
16 Kuuba rumm
Havana Club Anejo 3YO 40% kinkekarp 70 cl 11.99
tannia viski J.Walker Red Label 40% 2 klaasiga kinkekarp 70 cl 14.29
1 Iirimaa liköör Baileys
Irish Cream 17% 2 klaasiga kinkekarp 70 cl 13.99
1 Eesti liköör Vana
12
13 1 Prantsusmaa
1 Suurbritannia viin
Tallinn Heritage 40% 50 cl 12.08
11
konjak Remy Martin VSOP 40% klaasidega 70 cl 35.99
Smirnoff Red 40% kinkekarbis 70 cl 12.99
14
15 16 17 18 1 Puerto
Rico Bacardi Oakheart Smooth and Spiced 35% 70 cl 16.99
19 20 21 1 Iirimaa viski
Jameson 40% 2 klaasiga kinkekarp 70 cl 14.99
22 23 24 25 26 27
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe, Vilja Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe, Vilja Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, KohtlaJärve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Männimäe, Vilja Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, KohtlaJärve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, KohtlaJärve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Suurejõe, Põltsamaa, Hiiumaa, Keila, Kakumäe, Rannarootsi Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Männimäe, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Pelgulinna, Jõhvi, Põltsamaa, Hiiumaa, Rannarootsi Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Suurejõe, Mustakivi, Põltsamaa, Marienthali, Ülejõe, Kakumäe Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe, Vilja Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Anne, Ringtee, Suurejõe, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Kerese, Marienthali, Ülejõe, Keila, Kakumäe Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Põltsamaa, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai, Männimäe Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Punane, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Jõgeva, Põltsamaa, Kerese, KohtlaJärve, Hiiumaa, Marienthali, Põlva, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Vilja, Männimäe, Mai Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Sõbra, Veeriku, Jõhvi, Jaamamõisa, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Mai, Männimäe, Vilja Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Krooni, Saare, Anne, Ringtee, Suurejõe, Valga, Pelgulinna, Mustakivi, Veeriku, Jõhvi, Põltsamaa, Kerese, Kohtla-Järve, Hiiumaa, Marienthali, Ülejõe, Paide, Keila, Kakumäe, Rannarootsi, Mai Kadaka, Järve, Torupilli, Pirita Kadaka, Järve, Pirita, Kakumäe Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Anne Kadaka, Tondi, Merimetsa, Pirita, Marienthali, Kakumäe Kadaka, Järve, Kakumäe Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Anne Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Veeriku, Ülejõe, Keila, Kakumäe Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita Kadaka, Järve, Torupilli, Pirita, Anne Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Anne, Põltsamaa Järve, Pirita Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Pirita, Anne, Põltsamaa, Hiiumaa Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli, Merimetsa, Pirita, Anne, Põltsamaa, Hiiumaa
57
jÕulusalm
Salmid
JÕULUVANALE T EK S T: K ÄTL I N K A R I K IL LU S T R AT S IO ONID: BR I T T S A MO S ON
58
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Aramis V –
pehmem ja säravam maitse.
Selge see, et ilma luuletuse või lauluta jõuluvanalt kingitust ei saa. Ent kust see komme pärineb?
Meeli paitav ja rikkalik maitseelamus. Mahedam maitse 5 aastat tammevaadis laagerdunud brändist. Meisterlik blend kvaliteetsetest brändidest. Kuldne hetk, mille nautimist oled oodanud.
Meeleolu. www.aramis.ee
J
õululuuletused on olnud jõulutraditsioonide osa juba sajandeid, ning neid on läbi aegade kirjutanud ka kuulsad poeedid. Ühe kõige vanema jõululuuletuse “Nativity” kirjutas 1572. aastal sündinud John Donne. Spetsiaalselt jõulude tarbeks luuletuste loomine algas 1822. aastal, kui Clement S. Moore avaldas oma kuulsa jõululuuletuse “A Visit From Saint Nicholas”. Tõsi, luuletus avaldati toona teise nime all, mis on ka tänapäeval rohkem tuntud – “Night Before Christmas”. Clement S. Moore kirjutas selle luuletuse kingituseks oma lastele ning luges selle neile ette jõulude ajal. Luuletus rääkis jõuluvanast, kes sõidab ringi saaniga, mille ette on rakendatud seitse põtra, ning ronib sisse majade korstnatest, et lastele kingitusi tuua. Sellest luuletusest on ajapikku saanud jõulude lahutamatu osa. Jõululuuletusi on kirjutanud ka Thomas Hardy, Henry Vaughan, Richard Wilber ja Henry Wordsworth Longfellow. Osa luuletusi on pühendatud jõulutraditsioonidele, osa Kristusele ja tema õpetusele. Populaarsed jõululaulud ehk christmas carols on tuletatud prantsuskeelsest sõnast caroller, mis tähendab ringtantsu. Ainult tantsuga need muidugi ei piirdunud, hakates peagi hõlmama ka sõnu ja viisi. Esimesi “caroleid” tantsiti tuhandeid aastaid tagasi, kuid need ei olnud jõulu-, vaid paganate tantsud, mida esitati aasta kõige lühemal päeval 22. detsembri paiku lõkke ümber. Varased kristlased hõivasid paganate aasta kõige lühema päeva tähistamise ning pakkusid inimestele kristlikke laule, mida sel ajal laulda. Meie aja 129. aastal nõudis üks Rooma piiskop, et jõuluteenistusel tuleb laulda laulu “Angel’s Hymn”. Teine kuulus jõuluhümn kirjutati 760. aastal kreeka õigeusu kirikule ning varsti pärast seda hakkasid heliloojad üle terve Euroopa jõululaule looma.
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.
59
J ÕU LU SAL M
MOODSAID JÕULUSALME Kui olete igal aastal lunastanud paki vana hea “Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi” värsiga, siis tänavu oleks ehk tore üllatada jõulutaati millegi täiesti uuega. Siin on 2011. aasta jõululuuletused, mis esimest korda trükivalgust näevad.
Mahememm Lapsed, kas ei oleks lahe, kui lumememmgi oleks mahe, tehtud puhtast sulelumest, silmad sütest, kulmud punest? Pähe passiks laastukorv. Ei läheks turri Muri karv, sest Murigi meil, oi sa arm on mahekutsu haruharv. Veel enne, kui ta õue kimab, meil aitab pooled porgandninad nii magusasti põske pista no mis sa ikka oskad kosta! Milvi Panga
*** Metsas kasvas jõulupuu, käes on talv ja jõulukuu, palus kuu, kelm naerusuu, ehteks tulla jõulupuul. Kui sai läbi jõulukuu, taevas jälle säras kuu, tähtedele rääkis suu, taevast kirkam oli puu. Tuli tuisk ja põhjatuul, jõuluvalgus kustus kuul, metsas vanad kuusepuud valivad uut jõulupuud. Jaak Kõdar
60
Hea lapse luuletus
Pahareti luuletus
Olen pooletoobine ma vist, või ei oska käia pinda, on lühike mu soovilist ja ei nõua kõrget hinda.
Aitab naljast, aeg on rääkida meil tõsist juttu, jõuluvana, tule juba rutem, väga ruttu! Enam tagasi ei suuda mina hoida nuttu, tahan kohe kinke, muidu tõmba uttu!
Kallis jõuluvana, pai, saada päkapikud teele, et me jõululaud saaks lai ega võtaks silmi veele! Las nad toovad jõulukringli ja veel uhke näärihane, kuuse tippu väikse ingli, ukse ette lumehange. Siis kui ise jõuad külla, rõõmust särab terve pere, ja kui lased uksekella, hõiskame sul kooris tere! Sööme vorsti, joome mahla, räägime, mis tehtud head, terve jõuluaeg on vahva, unustame kõigi vead. :)
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Olen terve aasta olnud nagu musternäide, see, mis ema räägib, see on valeväide, ah, ja kalkunil, sel olgu ploomitäide, kui tuled, sõida tasa, teel võib olla jäide! Kingitusi tahan kuhjaga ma, neid võiks olla sada! Veel parem, kui on triljon või mustmiljon, võib ka nagu raba! Siis veel seda et: kaup kohe kätte, ära aja pada mingist luuletusest, seda ma ei jaga! Fagira D. Morti, 2011
*** Pimedus ja lumi hävitavad geograafia, asemele astub pimestavvalge geomeetria, helendav tasapindsus. Toas hõrgud hõngud, õues kuldkollases kuubis elab edasi suvi, tuhande tiiva sees lõksus.
*** esimese küünla saab vaevalt esmane advent ukse taga koputab juba kaubandusagent kaunis jõulude idee on ära lörtsitud nüüd metsa peitu pageme et jõulud saaks kommertsitud hing on hell hing on hell päästetud saab jõul ainult meie ühisel vankumatul jõul siledaks sai aetud lõug maha saetud mütsitipp
Sinna ta kadus. Suvi käib kokku kuusnurksetest rakkudest. Ses seesmises mesitarus kolm nimetut mesilast tantsivad ootamist. Kätlin Kaldmaa
et oleks puhas tõug mitte mingi päkapikk kuused lõkkesse ma tõin las lepad lehvida kuid kuuse kogemata võin ju ära ehtida oleme kõik alasti juustes pole linti ka et ei saaks me midagi üksteisel kinkida piparkooke ma ei söö puhast lumevett vaid joon puude vahel laulab püha ööd mingi tundmatu metsloom Contra
d e s p a l e v l a T L AS TE M OO D
See lõbus seltskond jõnglasi on saabuva talve eel hästi varustatud ning nad teavad, kuidas lumine aeg koos üle elada. Külmale aitavad vastu astuda mitte ainult kombinesoonid ja mütsid või kindad, vaid ka lahedad mustrid, erksad värvid ja koosolemise rõõm. Peaaegu kõike seda saab Selveri hästivarustatud rõivaosakonnast.
T E K S T: BR I T T S A MO S ON (AJ AK I R I MO OD ) F O TOD: ZU ZU I ZM A I L OVA
SAARA Kleit 36.90 € Poolkasukas 44.90 € Kaelus 10.90 € Müts 25.90 €
ANETT ope 79.90 € Jope
62
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
ANETT Kombinesoon ombinesoon 79.90 € Jalanõud alanõud 29.90 € Müts 14.90 € Kindad indad 6.71 € MARKUS Jope 44.90 € Teksapüksid 27.90 € Jalanõud 39.90 €
63
MARKUS Kombinesoon 59.90 € Jalanõud 49.90 € Müts 5.50 €
JUSS Kombinesoon ombinesoon 69.90 € Müts 14.50 € Kindad 8.50 €
SAARA SAARA Mantel 69.90 € Sall all 22.94 € Retuusid Retuusid 18.90 € Jalanõud Jalanõud 34.90 €
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
63
L AS TE M OO D
JUSS Pluus 16.90 € Püksid 14.90 € ussid 10.90 € Sussid Mänguloom 15.27 €
SAARA ope 54.90 € Jope Müts 14.50 € Kindad 4 € etuusid 18.90 € Retuusid aapad 22.90 € Saapad
MARKUS Sviiter 29.90 € Teksapüksid 27.90 € Jalanõud 39.90 €
64
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
ANETT Kombinesoon 79.90 € Jalanõud 29.90 € Müts 14.90 € Kindad 6.71 €
MARKUS Müts 5.50 € T-Särk 6.90 € Teksapüksid 27.90 € Jalanõud 39.90 €
SAARA Kleit 36.90 € Retuusid 18.90 € Jalanõud 34.90 €
Rakvere uued talvetooted on tulvil erilisi jõulumaitseid. Uued jõuluvorstid ei sisalda ühtegi E-ainet ning verivorstide valmistamisel on kasutatud ehtsat toiduverd. Rukkiverivorstides on odrakruup asendatud rohkelt kiud- ja mineraalaineid ning vitamiine sisaldava rukkikruubiga. Minisuuruses Lasteverivorstidesse on lisatud jõhvikaid, mis annavad ohtralt vitamiine ja veidi magusa maitse. Uus mõnusalt ürdine Saksa praevorst sisaldab 70% liha. tehislike E-aineteta Põnevaid ja maitsvaid retsepte leiad www.rlk.ee.
SE S E LV E R I JÕ U L U K I R I
65
ilu
i lu
TALVISED NIPID
Talv ei pea tähendama tuhmi jumet, lõhenevaid küüsi, katkisi juukseotsi ja ketendavaid sääri. Talvine iluhooldus ei ole mingi tuumafüüsika – piisab sellest, kui järgid mõnd lihtsat reeglit! T EK S T: T R I I N JÕ GI F O TOD : B UL L S JA TO O TJA D
Nägu
Talvel vajab nahk tooteid, mis kaitsevad külma ja tuule eest, suvisest kergest nahaniisutajast enam ei piisa. Vali kreemid, mis sisaldavat aaloed, glütseriini ja E-vitamiini. Glütseriin ja E-vitamiin lukustavad niiskuse nahasse, aaloe rahustab ja pehmendab nahka. Igapäevast kreemitamist võiks täiendada seerum, mida kantakse kreemi alla, sest nahk vajab kaitsekihte samamoodi nagu ihu, millele talvel riideid kuhjatakse. Seerum viib niiskuse sügavamatesse naharakkudesse ja tänu sellele saabki nahk tervema ja pringima välimuse. Tähtis on ka naha seespidine niisutamine – lõhe, makrell, tuunikala, pähklid ja seemned aitavad hoida niiskustaset tasakaalus. Antioksüdante täis roheline tee aitab nahka kaitsta ka UV-stressi eest. Proovi: Olay Regenerist sari sisaldab uusimaid vananemisvastaseid koostisaineid aminopeptiide, mis stimuleerivad naha loomulikku taastumist, samuti on seda rikastatud vitamiinide (B3, E ja provitamiin B5 ) ja antioksüdantidega, mis taastavad naha energia ja elastsuse. Lumene Time Freeze näohooldussarja tooted sisaldavad kanarbiku ja taimede proteiine, mis hoiavad naha loomuliku kaitsemehhanismi kontrolli all ning kaitsevad naha struktuuri. Sarja pinguldav kiirseerum Instant Lift Serum sobib eriti hästi pühade hooajaks, sest annab suurepäraseid tulemusi kiireks “iluraviks” nii enne kui ka pärast pidutsemist. Nahk on seerumi kasutamise järel silmapilkselt kirkam, säravam ja tervem. Seerum sisaldab pinguldavaid kom-
66
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
ponente, mis aitavad säilitada naha nooruslikkust ja vältida kortsukeste teket.
Keha
Hoidu pikast vannis ligunemisest. Vesi võib ju olla niiskuseallikas, kuid talvel röövib see epidermisest viimsegi niiskuse. Mida rohkem vett sulle peale langeb, seda õhemaks kulub lipiididekiht sinu naharakkudel. Liiga pikk vannis või duši all viibimine muudab kuiva naha veelgi kuivemaks. Niisiis pese end nii kiiresti kui võimalik ja kanna nahale niisutavat kreemi kohe pärast pesemist, kui nahk on veel niiske. Proovi: Garnier kehahooldussarja Intensive 7 days, mis sisaldab uuenduslikku toimeainet L-Bifidust. Sarja kuulub kolm rikkaliku koostisega kehapiima, mille kreemjas tekstuur loob mõjusalt toitva tunde.
Koorimine
Sõltuvalt sellest, kui rasune on su nahk, soovitavad iluspetsialistid nii näo kui ka keha koorimist üks kuni kolm korda nädalas. Üle kolme korra seda teha ei tasu, sest naha loomulik kaitse kulub ja ketendav nahk hakkab veelgi rohkem ketendama. Kanna nahale niisutavat kreemi kohe pärast koorimist ja pesemist. Koorimine soodustab vereringet ja aitab kreemi toimeainetel sügavamale jõuda. Vaata ette svammidega – neis pesitseb juba pärast paari pesukorda arvestatav kogus baktereid. Proovi: Nivea Visage Pure Effect Peel Soft õrnatoimelist näonaha koorijat, mis sisaldab magnooliakoore ekstrakti ning aitab puhastada ummistunud poore. Lumene VITAMIN C+ Age Defying Arctic Cloudberry Radiant Body Scrub värskendav kehakoorija sisaldab murakaseemne õli ning selle aktiivsed koostisained koorivad hellalt ja mõjuvad ergutavalt keha verevarustusele.
Proovi: Sally Hanseni E-vitamiiniga küünenahaja küüneõli sisaldab looduslikku õlide kompleksi ja sel on sügavalt niisutav koostis, mis parandab küünte elastsust ning muudab need vähem murduvaks.
Juuksed
Juuksed kannatavad nii suvel kui ka talvel, kuid talv võib neile rängemalt mõjuda kui suvi, sest inimesed ei kasuta siis piisavalt juukseid kaitsvaid vahendeid. Kui külm tuul ja kahvatu päike muudavad juuksed kuivaks ja lõhestavad juukseotsi, pole abi ka soojas toas istumisest, sest keskküte kahjustab juukseid (ja nahka) samamoodi. Juuksurite põhirelv talviselt kuivade kiharate abistamiseks? Rikkalik, paari võtmekomponenti sisaldav palsam. Sügavniisutavat maski, mis jäetakse pähe pooleks tunniks, võiks kasutada üks või kaks korda nädalas. Maski või palsamit kasutades jälgi, et seda ei satuks juukse juurtele ja peanaha lähedusse. Proovi: L’Oreal Paris Elvital sarja Total Repair 5 Instant Miracle intensiivselt taastavat palsamit, mille kerge geel-kreemjas tekstuur taastab juuksekiu sügavuti, rakk raku haaval. Tõhus pro-keratiiniga hooldus muudab juuksed säravaks ja vastupidavaks.
Küüned
Anna küüntele küünelakist puhkust, eriti kui need olid suvel pidevalt raske värvikihi all. Niisuta küüsi ja küünenahka regulaarselt toitva kreemiga. Küünte lõhenemist aitavad vältida fosfolipiide, piimhapet ja ureat sisaldavad kreemid. Väldi küünelakieemaldajaid, mis sisaldavad formaldehüüdi ja atsetooni. Kui sul on kunstküüned, jälgi, et need ei tõmbuks kusagilt rohekaks, sest see on infektsiooni tunnus.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
67
peol! M OO D
ÕUES, TOAS,
T E K S T: BR I T T S A MO S ON (AJ AK I R I MO OD ) F O TOD: B U L L S
Mida suurem kampsun...
...seda soojem on tunne! Justkui vanaisa kapist ära lohistatud kudumis võid nüüd end tunda turvaliselt, kuumalt ja moodsalt.
Konkreetne mantel
Mantlid on üha puhtama joonega. Liigne dekoor on neilt maha pühitud, alles jäetud vaid selge toon, sirge lõige ja soliidne ilme.
68
Yves Saint Laurent
Akris
Alexander Wang
Celine
Stella McCartney
Hermes
Mood on vahelduv ja muutlik, kuid sellest hoolimata on meil kõigil talvel kapis midagi sooja. Millise ilme ning kuju võtavad sel hooajal ammu tuntud mantel, karusnahk ning kudum?
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Karvupidi värvi sees
Sportmax Emanuel Ungaro
Alberta Ferretti
Sonia Rykiel
Sonia Rykiel
Karusnahad pole eales olnud nii lõbusad. Siruta käsi erksa sinise või roosa karviku järele ning löö talv särama!
Keep
Alexander Wang
Limi Feu
Alexander Wang
Bikkembergs
Vanessa Bruno
Limi Feu
Keep on kindlasti üks selle sügishooaja märksõna! Keebiliste seas armastame muidugi ka suuri pontšosid ning muid üliavaraid hõlstilisi. Olgu sinu ülevise villasegune või kilematerjalist, kapuutsiga või ilma, keep on avar ning vabadust andev rõivas, mis sobib ideaalselt muutlike ilmade kaaslaseks.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
69
M OO D
Naudi lõõmavaid värvikooslusi!
Sügis-talvine segasummasuvila toob kokku värve ja liidab materjale. Miksib ja lõigub ja liidab ja lahutab. Mood on seekord eriti vallatu!
Tutvusta oma garderoobis fuksiat ning oranži. Too seltskonda ka lillasid ja leegitsevaid punaseid ning jälgi plahvatuslikke tulemusi.
Materjalide assortii
70
Kollaažide mäng Rick Owens
ühes mantlis võib nüüd olla üsna mitmekesine. Kokku saab miksida näiteks nahka, villast tviidi ja kudumit. Mõningatel juhtudel enneolematult sujuvate üleminekutega.
Celiné
Sonia Rykiel
Undercover
Sonia Rykiel
Gucci
Bottega Veneta
Kui ühed varrukad ära kuluvad, siis polegi muud, kui tuleb need võtta asemele teiselt mantlilt või jakilt. Vähemalt selline tunne võib tekkida küll, kui selle sügishooaja kollektsioone sirvida. Aga tegelikult on see vaid tore ja mänguline mood!
Diane Von Furstenberg
Valed varrukad!
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
on see, millest mõni disainer tänavusel hooajal oma kollektsiooni luues inspiratsiooni on saanud. Mõnikord tundub ka, et mida veidramad kooslused, seda huvitavam!
Kui soovid teada, mis on sel pidude hooajal moodne, jäta meelde järgnevad kuumad märksõnad.
Ajame moe kraesse! Nukuliku retrokraekesega saad muuta iga kleidi ilme sootuks teiseks. Selle kandmisega kaasneb plikalik ilme, mis sobib eriti kenasti just noorematele preilidele.
Punane värv
Valentino
Valentino
Richard Nicoll
Valentino
Michael Van Der Ham
Roland Mouret
ei jäta meid ka sel talvel ning on tagasi veelgi intensiivsemates toonides. Lõõmav, leegitsev, leemendav ja lummav.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
Samet on talvisel hooajal juba vana tegija, ent selle materjali läikivat, nn märga versiooni armastavad disainerid pakkuda eelkõige drapeeritud ning hästi langeval kujul.
Michael Van Der Ham
Märg samet Stella McCartney
on juba vanad moemaailma kangelased. Sel hooajal on nad oma rännaku aga eriti tõsiselt ette võtnud ning figureerivad uhkelt üsna mitmes kollektsioonis.
DVF
Marc Jacobs
Täpid ja mummud
71
SOBITA TÜKKIDEST PILT KOKKU
MILLISE LUMEINGLI TEGI TIBU, MILLISE ROOSA TUVI JA MILLISE TÜDRUK ANNE?
72
KES INGLITEST EI KUULU ANSAMBLISSE?
A
E RI N
Ä
E
S G
E O N
DA LAH E N NA RISUTSSALÕL SERVAS VAST
VÄRVI PI LT KOOS TI BUGA 73
VASTUS: PIPARKOOK
0 1 A T I LE VUS
kÖ Ök
Klassikaline PEOLAUD KASUKAS
PRAEKAPSAS
PORGANDI ANANASSISALAT AHJUKARTUL JA PRAETUD SEA VÄLISFILEE
Selveri köögist
KARTULILIHASALAT
JÕULU LAUALE
T EK S T: SI I R E VA N A S E L JA F O TOD : JA A N H E IN M A A
SINGIRULLIMUNAVALIK
KALA VALGES MARINAADIS
SUUPISTE VÄHISABAGA
74
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
CAESARI SALAT KANAGA
KALAVALIK
PEKINGI PARDISALAT
GurmeeLAUD
PASTEEDITOORJUUSTU KORVIKESED
JUUSTUVALIK
VÜRTSIKAS SALAAMISUUPISTE
SINGIRULLID TOORJUUSTU, TŠILLI JA RUKOLAGA
MINISAIAD KANAMAKSA JA POHLAMOOSIGA
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
75
kÖ Ök
Maiustused
RUMMIPALLID
ŠOKOLAADI MAITSELINE RULL
TÄHTPÄEVATORT
KOHUPIIMA JÕHVIKAMAIUS
PIPARMÜNDIMAITSELINE KAKAOKOOK
76
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
77
kÖ Ök
PUUVILJAVAAGEN
Maiustused MARTSIPANIKOOGID
KOHUPIIMAKOOK MARTSIPANIKATTEGA
MAASIKAKIIVI KOHUPIIMAKORVIKESED
PORGANDIKOOK TOORJUUSTUGA
MARTSIPANIKOOGID
78
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
TRÜHVLIKOOK
Kingitus Jagades pere või sõpradega söögilauas ühiselt aega, tundub maailm alati parem. Maks & Moorits kingib Sulle nende hetkede tarbeks Angeelika Kangi ja Sikke Sumari uue kokaraamatu „Jagamise Rõõm“. Osta Selverist vahemikus 1.11–31.12.2011 Maks & Mooritsa tooteid enda valikul. Enim tooteid ostnud 500 inimesele kingime raamatu, kus peidus retseptid paremaks eluks. Vaata reegleid www.selver.eu Kampaanias osalemiseks kasuta Partnerkaarti.
Kõik Maks & Mooritsa tooted on E621 vabad ja suure lihasisaldusega!
Parem toit – parem elu
RI S T S Õ NA
Se
lve ri
Ka
ksk
üm
me
nd
kin
kek
aa
rt
eu
rot
Saada õige vastus e-postile reklaam@selver.eu. Õigesti vastanute vahel loosime 5. jaanuaril välja Selveri 20-eurose kinkekaardi. Võitjaga võetakse ühendust.
80
S E LV E R I JÕ U L U K I R I
jÕulujut t
s s e r d meiliaa
JÕULUVANA
Mu tütar saab selle aasta lõpus kaheksa. Nii et juba suur inimene, kes samm sammu haaval maailma sisse elab: soovib poes ise maksta, tahab poliitikute nimesid meelde jätta, ja nii edasi. T EK S T: EPP PETRONE PI L DI L VÄ I K E S E S U GUL A S E G A , K E S V E E L U S U B FOTO: ER AKOGU
N
ii et ma ei imestanud, kui märkasin, mida ta on meie koduses ühiskasutatavas arvutis guugeldanud. “Real Santa Claus”. Tänapäeva lapsed vist üleüldse oskavad-taipavad, et guuglimaailma tasub keerutada ingliskeelsete küsimuste abil, minu oma on lisaks sellele kakskeelne ja nii ta küsib guuglilt: kus on see õige jõuluvana? “Ma märkasin, et otsisid internetist jõuluvana...?” otsustasin pärast mõningast mõtteaega selle teema üles võtta. (Sest ega probleem ära lähe, kui seda ignoreerida.) “Jah. Ma tean, et enamik jõuluvanasid ei ole päris,” kostis ta vastu. “Koolis teised rääkisid. Sa ju tead?!” Nõudlikud silmad. Avatud meel, mis paneb maailma kokku. “Aa, et inimesed kostümeerivad, teevad ennast vahel ise jõuluvanaks?” Libe pind, pidin ma tunnistama. Kui palju ta teab? Kas ta saab sel aastal teada, et...? Tsss... (Ma ei kirjuta seda siia, sest ka mõni kaheksaaastane võib seda lugeda.) Aga tal on ka nelja-aastane õde, siis saaks kohe ju õeraas ka teada ja seega oleks tema lapsepõlv küll kuidagi liiga vara läbi saanud? Igatahes jutuajamine tõi selgust niipalju, et mu tütrel Martal ja tema sõpradel on oma kontseptsioon. Jõuluvana on olemas. Teda on üks. Loogiline, et ta ei jõua igale poole, ja seetõttu ongi jõuluvana-näljas inimesed asunud õiget vana järgi tegema... Aga see päris jõuluvana, tema meiliaadress olevat internetis ka olemas. “Seda ei reklaamita,” olevat Marta sõber seletanud. “See on peidus, see on saladus. Ainult need,
82
kellele ta tahab seda näidata, need leiavad selle üles.” Vaat selline segu moodsast ajast ja paari sajandi vanusest jõuluvanablufist. Meie leidsime igatahes meiliaadressi (see meenutas Marta vanaema oma) ja Marta asus kirja välja töötama. Kiri õigele vanale peab kaheksa-aastase ninatarga sõnul olema muidugi inglise keeles, kuigi mina soovitasin talle ka eesti keelt õpetada. Seletasin sedagi, et sellelt päris jõuluvanalt sobib paluda ainult ühte asja. Sest mõelgu ta ise loogiliselt: jõuluvana on üks, aga maailmas on inimesi nüüd juba seitse miljardit. Igaüks muidugi nii nutikas ja õnnelik pole, et päris vana üles leida, aga neid, kes leiavad, on siiski päris palju. Vana ei jõua ju teha rohkem kui ühe kingituse ühele leidjale! Marta sai vist aru, kuigi seitset miljardit on võimatu hoomata. Muidugi seletas ta asja ära ka oma nelja-aastasele õele Annale. See talv, ja võib-olla ka järgmine, saab meie peres ilmselt niisuguse usuga mööda saadetud. Päkapikud käivad meil muidugi ka piilumas, neid polegi keegi kahtluse alla seadnud (kord küll jäin mina tüdrukutele vahele aknalaualt hommikul “kommi näpates”). Päkapikke on palju ja nende olemasolu on täiesti loogiline. Nende liik elab maa peal, nagu elavad inimesed, kassid, hiired, kirbud ja nii edasi. Vaat see päris jõuluvana, temal võib elu üksildane olla. Jõuluvana seostub Marta ilmapildis ilmselt monoteistliku jumalaga. (Võib-olla meil kõigil? Teda saab olla vaid üks...) Kord ammu küsis Marta mult: “Kas jumalal naine ka on?” Selle talve hakul uuris ta: “Kas sel päris jõuluvanal naine ka on?” No mida sa vastad? Loominguline lollitamine neil teemadel on omamoodi põnev, pealegi aitavad kaasa raamatukogus ja -poes riiulid jõulujuttudega. Aga ühel talvel seisab ees see aeg, kui mu lapsed enam ei usu. Kas see tuleb pisaratega, solvumisega, ema süüdistamisega? Olen selliseid lugusid kuulnud. Mina ise ei mäleta, kuidas minu jõuluvana-usk lõppes, võib-olla on see seotud nii suure šoki ja mälublokiga, vaat ei tea, ei mäleta. Ühes tuttavas peres teevad isegi 16-17-aastased võsukesed ikka veel sussitralli kaasa, seal peres saavad ka ema-isa päkapikkudelt midagi (tõsi, mehikesed käivad seal advendipühapäevadel, mitte igal ööl). Keel-põses nali ja üksteisest hoolimine. Mitte mingisugust šokki “kas siis polegi olemas?”-teemal pole seal peres väidetavalt kunagi olnud. Loodan, et ka meil läheb nii. Ja pealegi, võib-olla ongi ta olemas? Ainult väga valitutele ja neile, kes on olnud tublid ning elanud möödunud aastal õiget elu... Ainult neile näitavad nad oma õiget palet.
S E LV E R I JÕ U L U K I R I