Maaelu Edendaja

9. juuni 2014 || postimees

maaelu teemaleht põllu- ja metsamajanduse huvilistele

edendaja

9. juuni 2014 nr 6/10

maaelu edendaja 1

Ülle Jaakma räägib teadusest, Juunist ja tantsust Põllumehed prognoosivad tänavusi saake Eesti tehas pürib allhankijast iseseisvaks haagiste tootjaks Taimekaitsevahendite jäägid meie toidulaual

2 maaelu edendaja

uudistame ilma

postimees || 9. juuni 2014

Teaduse õnn või ebaõnn

J

uunikuu Maaelu Edendaja üheks portreteeritavaks on Juuni «ema» – Eesti Maaülikooli professor ja teadusprorektor Ülle Jaakma, kel oli oluline panus selles, et maaülikoolis sündis mullu transgeenne vasikas. Kuigi Juuni surm kurvastas mitte üksnes teadlasi, vaid ka kõiki teisi kaasaelajaid, tähendas tema sünd siiski teaduses õnnestumist.

Kuid selles loos ei tule juttu kaugeltki mitte vaid Juunist. Rohkemgi vaatame seda, mis toimub ühe teadlase elus siis, kui tal ei ole seljas valget laborikitlit.

Lisaks suurele teadusele oleme üles otsinud ka «pisileiutajaid» – näiteks tarmuka Saare proua, kes teeb porgandist, peedist ja teistest aiasaadustest libakohvi.

Ennustamine on teadagi tänamatu töö, kuid vaatamata sellele jagavad mitmed suurpõllumehed käesolevas Maaelu Edendajas oma esialgseid ootusi ja prognoose, millised võiksid tulla tänavu nende põldude viljasaagid. Ühtlasi selgub seegi, miks praegune aasta on omapäraselt ideaalne rukkiaasta. Rõhk sõnal omapäraselt.

Suveks – juuliks ja augustiks – läheb Maaelu Edendaja väikesele puhkusele, kuid sügisel jätkab taas täie hooga, et tuua teieni nii tuntud kui ka vähe märgatud põnevaid talusid, persoone ja avastusi. maaelu edendaja toimetus

Maaelu edendaja

Toimetaja Kristiina Kruuse maaelu@postimees.ee

Projektijuht Marvi Pristavka-Taal marvi@postimees.ee Reklaam tel 739 0390, faks 739 0387 Keeletoimetaja Triin Ploom Küljendaja Kaia Aalmann Väljaandja AS Postimees Gildi 1, 50095 Tartu Trükk AS Kroonpress

Ilmavaatleja märkmeid juunist Tekst aleksander lumi, foto mairo pajula

M

aikuu ilm oli sel aastal väga muutlik. Kuu alguse poole jäid õhutemperatuurid valdavalt alla 10 kraadi, teisel dekaadil 10–20 kraadi vahele ning mai lõpus tõusis maksimumtemperatuur paljudes kohtades üle 30 kraadi. Maksimaalseks jäi Kundas mõõdetud 33,1 kraadi. Tallinnas oli sooja 31,4 kraadi, Tartus 30,4 kraadi, Narvas 31,7 kraadi ja Jõhvis 32,1 kraadi. Seoses kuumalainega esines mitmel pool ka tugevat äikest.

Aga nüüd mõned tarkused juuni- ehk jaanikuu ning ka suve kohta üldisemalt. Öeldakse, et kui juuni esimene pool on kuum ning põuane, siis tuleb teine pool ning osalt veel juuligi vilu ja vihmane. Müristamine täiskuu ajal toob endaga kaasa pika saju. Vihmale viitab seegi, kui tõrvalill on kleepunud putukaid täis.

Juunikuu üks põhiküsimusi on paljude jaoks ilmselt see, kas jaanipäeval sajab või mitte. Vanarahvas ütles, et enne jaani paluge vihma, pärast

tuleb seda isegi. Kui jaaniõhtul loojub päike selgelt, tuleb kuiv sügis. Läheb päike aga pilve taha looja, on sügisel palju vihma oodata. Kui jaanipäeval sajab, siis tuleb märg rukkilõikuse aeg.

Tähele tasub panna ka pööripäeva, 21. juunit.

Sealt ilmakaarest, kust pööripäeval tuul puhub, jääb see enamasti puhuma kogu suve. Kui suvel sajab tihti piksevihma, siis on oodata sooja talve. Vanarahvas teadis öelda ka: eha punab, hea ilm, koit punab, kuri ilm.

Loodan väga, et antud rubriik pakkus teile peaaegu aasta jooksul mõnusat lugemist. Usun, et mõistate nüüd meid ümbritsevat loodust veidi paremini.

Eesti eripära ongi just see, et oleme suutnud jääda suhteliselt looduslähedaseks. Hoidkem seda väärtust!

Soovin suve, mis jääks kauaks meelde. Suve, kus oleks piisavalt päikest, udu, vihma, rahet, pilvi ja natuke ka äikest koos mõne lõbusa tormiga. e

maaelu edendaja 3

9. juuni 2014 || postimees

Tartumaa teraviljakasvataja Madis Avi meelest võiks tänavust aastat pidada omapäraselt ideaalseks rukkiaastaks, sest rukis on üles tulnud ka neil põldudel, kuhu rukist selleks hooajaks ei külvatud, kuid kus kunagi on rukis kasvanud.

Rukis üllatab tänavu ootamatute idanemiskohtadega Tekst Maarja Otsa, Foto Margus Ansu

O

mapäraselt ideaalne tähendab Madis Avi selgitusel, et kuigi tavaliselt on põllud rukki all iga viie aasta tagant, on tänavu hakanud rukis välja tulema peaaegu kõigil tema põldudel. Teraviljakasvataja tõdes, et on sarnast vaatepilti täheldanud mitte üksnes enda põldudel, vaid mitmel pool üle Eesti. Üheks põhjuseks võib Madis Avi arvates olla rikutud seeme. Teise oletusena pakkus teraviljakasvataja, et kogu seemnevaru, mis on mullas olnud, hakkas tänavu idanema.

«Rukkiterad võivad mullas olla viis kuni kuus aastat ja ootavad seda õiget momenti, millal kasvama hakata, ning tundub, et praegu on

Rukkiterad võivad mulla sügavamates kihtides püsida mitu aastat ja idaneda siis, kui need harimise käigus jälle mulla pindmisse kihti satuvad.

Millist saaki prognoosivad põllumehed?

Madis Avi,

1600 hektarit vilja ja rapsi, Tartumaa

Ilm on ideaalne olnud, taliviljad on meil suurepärased ja suvivili on ka talutav. Me ei tea, mis ilm ja hind teevad ning mida maaomanikud ja riik teevad – kõik on seotud omavahel. Hinnad ka kõiguvad ja praegu on need kukkunud. Odrahind on langenud juba 20 eurot ühe tonni pealt, seega, kui sul on 1000 tonni, siis 20 000 on juba läinud.

Eks nüüd tuleb loota seal üleval selle mehe või naise peale, kes seal on, sest suuraktsionär teab, mis ta meiega teeb, meie töö on tehtud.

Hans Kruusamägi, üle 2000 hektari vilja ja rapsi, Lääne-Virumaa

Ei tohi vist ära sõnuda, aga praeguse prognoosi järgi tunduvad esialgu päris head saagid tulevat, kui ka ilmastik soosib ja kõik kvaliteeti lähevad. Raps on õitsemise viimases faasis, rukkipõllud näitavad end väga heast küljest, talinisu kohta ei oska hetkel öelda, sest pead ei

ole veel loonud, aga üleüldiselt peaks olema normaalne. Loodame ikka kõige paremat, ei taha ära sõnuda. Muretseda saab siis, kui midagi maha jääb, aga tavaliselt sellist asja ei ole meil juhtunud.

Kaido Kirst,

300 hektarit vilja ja rapsi, Saaremaa

Praegu muu üle ei virise, kui et oleksid vaid rapsi ja vilja hinnad ka veel head. Siis ei saaks küll millegi üle kurta. Ilmastik on praeguseni soodne olnud, sellised kuumalained kevadel ei ole küll nii tavalised, kuid vihma on tulnud ka ja kõik on praegu tasakaalus. Enne Maamessi oli juba vili maas, nii varajast külviaega nagu ei ole olnudki ja praegu on kõik ilusasti võrsunud.

Meil saare peal on mulla paksus üsna õhukene ja kui see enne ära kuivab, kui vili maha saab, siis ei ole hea, kuid sel aastal tuli ka pärast külvi vihma. Suvirapsiga on see pluss, et kuna raps sai varem maha, siis kirp ei kahjustanud sel aastal. Kirbukahjustus on üldiselt suur, na-

gu kolleegide käest kuulda on olnud. Seega lootust ei tohi kaotada.

Mikk Kooser,

760 hektarit vilja ja rapsi, Võrumaa

Loodame, et tuleb korralik saak. Meil on nii, et taliviljad on head, aga suviviljadega on nõnda, et võib-olla on seda vihma natukene palju tulnud, sest üksvahe sadas siin hästi pikalt – kolm-neli päeva jutti, nii et üldse põllu peale ei saanud ja see lükkas meil külvilõpu edasi.

Aare Mölder,

800 hektarit vilja ja rapsi, Võrumaa

Eesti rahval on hea ütlus: annan sulle küll, aga annan oraste peale ehk see on midagi väga ebakindlat, raske on ennustada. Midagi väga hullu ei ole, kuid kiidelda ka ei ole põhjust. Ma ei oska öelda, eks need põllumehed alati kurdavad, aga ilm on niisugune teema, mille üle ei ole mõtet oma pead vaevata – ega seda muuta ei saa. Mina tõesti ei oska öelda, kas on hästi või halvasti.

aeg nende jaoks õige olnud,» rääkis Madis Avi. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Ilme Tupits leidis, et niisuguse nähtuse tekkimiseks võib olla mitu põhjust. Näiteks võib külviseeme olla segunenud rukkiteradega kas kombainis või sorteeris, kui need puhastamata jäetakse. Teiseks võivad terad variseda kombainist põllule ka koristuse ajal.

«Rukkiterad võivad mulla sügavamates kihtides püsida mitu aastat ja idaneda siis, kui nad harimise käigus jälle mulla pindmisse kihti – kaks kuni neli sentimeetrit – satuvad,» sõnas Ilme Tupits ning kirjeldas, et kui vili on lamandunud ja jäetakse koristamata, siis terad talvituvad ikkagi mullas. Ka vihmasel aastal jäetakse rukis koristamata ja küntakse mulda, uuesti kündes sa-

tuvad terad jällegi pindmisse kihti ning idanevad.

Tänavustest varakult soojaks läinud ilmadest ei tasu Ilme Tupitsa sõnul rukki erakordse idanemise põhjuseid otsida. «Milline neist välja toodud variantidest võib ühel või teisel põllul esineda, on raske vastata, kuid ilmastikuga ei saa seda nähtust küll seostada,» lausus ta. «Mõned aastad tagasi künti paljudes kohtades koristamata rukis mulda ja ma arvan, et nüüd on siis tagajärg käes,» tõi Ilme Tupits välja enda hinnangul kõige tõenäolisema põhjuse. Ta lisas, et kui suvivili on rukkiteradega segunenud ja külvatakse kevadel maha, siis rukis idaneb ning moodustab puhmiku, ent kui pead kõrre otsa ei teki või kui isegi moodustub, siis see ei vilju ikkagi. e

4 maaelu edendaja

postimees || 9. juuni 2014

Toidujääkide prügimäele saatmine võib tunduda raiskamisena, kuid karmid reeglid ei lubagi neid loomasöödaks kasutada, mis sest, et nii tunduks mõistlik ja seda on ajast aega tehtud.

Siga pühkigu suu toidujääkidest puhtaks

Toidujääkide söötmine põllumajandusloomadele pole lubatud.

Lemmikloomadele need piirangud ei kehti.

Tekst jüri saar, Foto Maarja otsa

S

öö, söö, niikuinii oleks andnud sigadele! Niisugune on teada-tuntud ütlemine, kuid Euroopa Liidu reeglite valguses võib selle järgi toimetamine lõppeda soolase rahatrahviga. See sigadele andmine nimelt.

Toiduülejääkide söötmine sigadele ja ka teistele põllumajandusloomadele ei ole lubatud. Mis siis, et vanemad inimesed mäletavad ehk isegi riiklikku kampaaniat toidujääkide loomasöödaks varumiseks.

Sel kevadel on mitmes hobiloomapidamist käsitlevas artiklis olnud mõte, et loomade toidulauda aitavad katta köögijäätmed. Tundub mõistlik ja praktiline, kuid rangelt seadust lugedes on tegu valeõpetusega.

Hinnangulised numbrid on mõnevõrra erinevad, kuid kolmandik kuni pool toodetud toidukraamist

jõuab ei kuhugi mujale kui prügimäele ja komposti. Suurtel köökidel tekib paratamatult toidu ülejääke ja nendest vabanemiseks on erinevaid viise.

Mai lõpus avaldas Soome ajaleht Helsingin Uutiset artikli, kus nimetas, et Soomes läheb aastas raisku 400 miljonit kilo söömiskõlbulikku toitu. Suur osa sellest langeb koolisööklate arvele ja seepärast on abinõuks toidu ära müümine päeva lõpus või suisa laiali jagamine.

Probleem ei ole võõras ka Eestis.

Tartu Tamme gümnaasiumist öeldi, et valmistoitu jääb neil üle pigem vähe, sööjaid käib viis vahetust ja toitu tehakse siiski sellisel määral, et ülejääke pole. Aga laudadelt tuleb pooleldi söödud taldrikutäis tagasi ikkagi. Jäägid viiakse loomadele, intervjueeritu sõnul koertele.

Räpina gümnaasiumis on ta-

• Kuivatid • Säilituspunkrid • Trummelpuhastid/sorteerid • Torusüsteemid/tarvikud • Transportöörid • Ventileeritavad koonuspõhjad • Elektritööd • tel 5562 3006, info@rv.pri.ee, www.rv.pri.ee

vaks koolipäeva lõppedes pakkuda järele jäänud toit tasuta ära söömiseks, soovijad saavad teise söögikorra, päevad on ju pikad, rääkis koolisöökla juhataja Eve Heering.

Kuid ülejäägid lähevad – loomadele.

Postimehe Tartu toimetuse kohvikust oli vastus sama – mis jääb üle, läheb loomadele. Koertele.

Karusloomadele erand

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian nentis, et reeglistik teebki vahet lemmikloomadel ja põllumajandusloomadel. Lemmikloomade söötmisel piirangud ei kehti.

Veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna peaspetsialist Katrin Valgma sõnul on põllumajandusloomadele keelatud igasugused toidujäätmed. Keeld käib ka lindude kohta.

Toidujäätmed on igasugused toidujäägid, sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on pärit restoranidest, toitlustusettevõtetest ja köökidest,

Katrin Valgma sõnul on põllumajandusloomadele keelatud igasugused toidujäätmed. Keeld käib ka lindude kohta.

aga ka keskköökidest ja kodumajapidamiste köökidest.

Piirangu osas ei ole erisusi väike- ja suurtootja ning hobikasvataja suhtes.

Keelatud on põllumajandusloomade söötmine toidujäätmetega või söödamaterjaliga, mis sisaldab toidujäätmeid või on saadud toidujäätmetest. Erandina on lubatud toidujäätmete söötmine karusloomadele.

Kuna piirang tuleneb loomsete kõrvalsaaduste määrusest, mis defineerib loomseid kõrvalsaadusi kui mitte inimtoiduks mõeldud materjali, mis on loomset päritolu või sisaldab loomset päritolu materjali, siis muidugi hobusele leivatüki andmine ei lähe selle määruse reguleerimisalasse, sedastas Valgma. Samuti ei käi selle piirangu alla muu taimne materjal – kapsas, makaronid, suhkur jne.

Kas siis, kui taimset päritolu kraam koguda eraldi, võiks see olla loomasöödana kasutatav?

«Tundmata spetsiifikat ja teadmata, kui reaalne on eraldi kogumine, ei saa seda soovitada,» tõdes Kristian. «On ka ristsaastumise võimalus. See ei ole mõistlik. Vanaks läinud leib, jah, loomulikult see ei käi loomse materjali alla.»

Segasem on seis, kust maalt muutub toidukraam toidujäätmeks.

Suur risk

Toidujäätmete söötmise keelamise põhjus seisneb selles, et väga mitmed loomataudid on saanud alguse just toidujäätmete söötmisest.

«Kui räägime sigade klassikalisest katkust, siis neid haigusi pole Eestis ammu olnud, viimane juhtum esines üle kümne aasta tagasi,» ütles Kristian. «See on ammu.

Venemaalt on küll näiteid, et toiduga on levitatud haigust. Tegelikult seisnebki häda selles, et viirus säilib väga hästi toidus, lihas, vorstis, jäätmetes. Sealihaga on võimalik seda ka mujale viia.»

Praegu võib küll öelda, et Eestis on risk väike, kuid arvestades olukorda lähiriikides ei tohiks riski Kristiani meelest ka alahinnata.

Ta möönis, et Lääne ühiskonnas jõuab väga suur osa toitu prügimäele, kuigi võiks leida muud rakendust. «Olukord on niisugune, et Euroopa Liidus kehtivad ranged reeglid annavadki sellise tulemuse, et paljud toiduained lähevad hävitamisele, selle asemel, et neid kasutada. Eelkõige lähtutakse aga inimese terviseohutusest. Kui midagi peaks nende toiduainete tõttu inimese või inimestega juhtuma, siis on probleem palju suurem.»

Söötmispiirangute eiramise eest on ette nähtud karistused. Vastavalt loomatauditõrje seadusele on rahatrahvid füüsilise isiku puhul kuni 200 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul kuni 2000 eurot.

Kui kaht põrsast pidav vanaproua reeglite vastu eksib, ei mõõdeta talle siiski esimesel korral trahvi täie karmusega. «Esimese sammuna teeme ettekirjutuse, teeme inimesele teatavaks, et ta käitumine on seadusega vastuolus. See ei käi küll nii, et me esimese asjana trahviga peale lendame,» lausus Kristian. e

maaelu edendaja 5

9. juuni 2014 || postimees

Räpina aianduskool võtab kokku sõbrapäeva tomatiprojekti tulemusi ja annab teada tuhandetest nopitud ning valmivatest tomatitest. Tagasiside kogumine veel käib, aga 150 vastanut on teatanud kokku 3795 ära söödud tomatist ja lähiajal valmivaid on kokku loetud veel 9676.

Tomatiprojekt kandideerib «Keskkonnakäpa» auhinnale tekst jüri saar, foto kai saarse

E

simesed tomatid valmisid aprilli lõpus, ent 17 vastanut ütlesid, et alles ootavad esimest saaki.

Räpina aianduskool saatis sõbrapäevaks kõikidele soovijatele neli tomatitaime, kaks kollase-, kaks punaseviljalist ning kahte sorti väetise – n-ö tavalise ja maheväetise.

Registreerus 786 kooliklassi, lasteaiarühma või muud ühendust.

Kõnealune suur ettevõtmine on nüüd kandideerimas ka «Keskkonnakäpa» konkursil ja auhindade andmise sündmusele homme on oodatud ka Räpina aianduskooli esindajad.

Tomatiprojekti vedanud Ulvi Mustmaa andis teada, et juuni alguseks olid kõige rohkem värvilisi tomateid saanud saarlased: Ki-

uudised

U

Piimatoodang kasvas I kvartalis Tänavu esimeses kvartalis suurenes piimatoodang võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10% võrra. Aastaga on kasvanud nii lehmade arv kui tootlikkus, selgub põllumajandussektori I kvartali ülevaatest. Piima kokkuost suurenes aastaga 9% võrra. Piima kokkuostuhind, 400 eurot tonni kohta, oli 18% kõrgem kui mullu esimeses kvartalis.

Lihasektoris olid kokkuostuhinnad veidi madalamad kui mullu samal ajal – veiselihal 3% ja sealihal 2%. Põllumajandusministeerium

Eesti vesiviljelus on mõõnast üle saamas Eestis kasvatatud kaubakala müügimaht oli statistikaameti andmetel 2013. aastal 733 tonni, mis on ühtlasi taasiseseisvunud Eestis rekordtase.

Mahu poolest kõige olulisem on vikerforell 465 tonniga, andes üle 60% Eesti vesiviljelustoodangust. Karpkala müügimaht oli 43 tonni ja muu kala osakaal kokku oli 223 tonni. Lisaks kaladele müüdi Eestis möödunud aastal 0,4 tonni jõevähke ja viis tonni toidukalamarja.

Peale vikerforelli ja karpkala kasvatatakse Eestis näiteks ka angerjat, arktika paaliat, anger-

helkonna kooli 6. klass – 209, aga ka Meremäe kooli 5.–6. klass – 115 tükki. Kuremaa lasteaed-algkooli lasteaiarühma 4–7aastased lapsed on saanud värviliseks 77 tomatit, Kuremaa lasteaed-algkool 3. ja 4. klass 91 tomatit, Rõngu keskkool 73, lasteaed Karukella liitrühm 97.

Tõstamaa lasteaia vanem rühm andis teada, et värviliseks on saanud vaid 28 tomatit, kuid nende taimedel on küljes valmimas 170 tomatit.

Mustmaa ütles, saagikuse aspektist ei ole suurt vahet võimalik välja tuua. Kõige saagikamat sordi ja väetamisviisi kooslust nimetades ei selgu ilmset liidrit. Ei tulnud ka otseselt välja tava või maheväetise eeliseid.

Mustmaa ütles, et niisugusel projektil oli kahtlemata mõtet, mis sellest, et igal pool ei ole veel saaki

säga, tuurlaseid (siberi tuur, vene tuur). Veterinaar- ja toiduameti poolt tunnustatud kalakasvandusi on Eestis 29 ja neile lisandub veel 18 vähikasvandust. Põllumajandusministeeriumi ajaveeb

Maaelu arengukava panustas 23 000 ettevõtmisesse Maaelu arengukava (MAK) 2007– 2013 toel on põllumajanduses, toidutööstuses ja muus maaettevõtluses ellu viidud 23 000 investeeringuprojekti ja kokku on viie aasta jooksul toetusi välja makstud enam kui 861 miljoni euro ulatuses, selgub Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) seirearuandest.

«Maaelu arengukava 2007– 2013 on täitnud peamised toidusektori ja maapiirkondade arengule ning keskkonnahoiule seatud eesmärgid,» ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. «Näiteks on toetuste abil ehitatud või kaasajastatud üle 300 loomakasvatusehitise ja suur osa põllumaast on tänaseks keskkonnasõbralikult või mahedalt majandatud.»

Põllumajanduse ja maaelu arengu meetmeid rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Põllumajandusministeerium

saadud. «Tagasiside poolel on hästi vahvaid ütlemisi, kuni selleni, et üks laps, kes enne tomateid ei söönud, hakkas neid sööma,» rääkis Mustmaa. «Õpetajad on leidnud tomatite abiga väga erinevaid meetodeid, kuidas taimede teemat käsitleda. Küll on neid luubiga uuritud

Põltsamaa lasteaias tõruke noppis Loore Kuusk värvilisi tomateid juba mai alguses.

ja mikroskoobiga vaadatud. Arvan, et üleüldine haaratus, kui igal pool mujal ka tegeldakse samaga, mõjub motiveerivalt. Mitte et meie õpetaja sunnib peale. Lisaks on mainitud, et taimede kasvatamine õpetas kannatlikkust ja hoolivust.»

Mustmaa sõnas, et ka Räpina aianduskoolile andis see tohutult positiivseid emotsioone, sest tagasiside on olnud pidev. «Meie endi hingi on see toitnud ja eks ka koolile tuntust toonud. See on küll selge,» nentis ta.

Missuguse uue samalaadse ettevõtmise Räpina aianduskool tuleval kevadel võiks algatada, jäi Mustmaa esialgu vastuse võlgu, öeldes, et sama asja korrata poleks nii põnev, aga midagi tuleb kindlasti.

«Miskit mõtleme ikka välja, see tagasiside, hoog ja ind on nii suur olnud,» leidis ta. e

6 maaelu edendaja

postimees || 9. juuni 2014

«Esimene vasikas läks aia taha!» kilkasid mullu sügisel ajalehtede pealkirjad. Seda küll mitte rõõmust teadlaste aastaid kestnud katsete tulemusel sündinud ja üle kolme kuu elanud transgeense kloonvasika Juuni surma tõttu, pigem haruldasest võimalusest kõige otsesemas tähenduses kasutada rahvapärast kõnekäändu esimesest vasikast, kes võib ebaõnnestuda.

ÜLLE JAAKMA: maaülikooli teadus peab kasu tooma kogu Eestile

M

uide, Juuni oli maailmas teine kasvuhormooni geeniga vasikas.

Seoses Juuniga ilmus pea kõigisse ajakirjandusväljaannetesse Eesti Maaülikooli professori Ülle Jaakma nimi, kes koos Tartu Ülikooli professori Sulev Kõksiga vastavat teadussuunda juhtis. Saime lugeda kirjeldusi tavainimesele käsitamatutestki protsessidest ja tehnoloogiatest, liiga vähe aga kõige selle juures olevast naisest.

Ma ei hakka siin kirjeldama tavaliste kloonloomade (neid on maailmas juba sadu) ega ka transgeensete loomade «tegemise» peensusi, olgu vaid öeldud, et maaülikooli teadlaste eesmärk on ei vähem ega rohkem kui inimesele ravipiima lüpsev lehm.

Maaülikooli teadusprorektori kabinetis võtab mind vastu õbluke ja elegantne kena naeratusega naine. Eelmisel aastal valiti Ülle Jaakma teadusprorektoriks, mis annab teadlasele lisaks senisele veelgi suurema vastutuskoorma. Oma juttu aga alustame siiski Juunist.

Kas Juuni surm oli ebaõnnestumine,

mis seab edasised pingutused kahtluse alla?

TeksT ivi drikkit foToD erakogu, margus ansu

See oli kurb sündmus, aga et vasikas Juuni üldse sündis ja üle kolme kuu elas, tähendas teaduses õnnestumist.

Saavutus, mis näitas, et viis aastat laboris tehtud töö jõudis reaalse tulemuseni, et meie väljatöötatud tehnoloogia toimib. Oma tasemega oleme jõudnud järku, et ühel päeval saada ellu jäävaid vasikaid ja kunagi saame tõesti ka ravimipiima lüpsva lehma.

Loomulikult me jätkame, transgeensete embrüode tootmine käib pidevalt ning praegugi on olemas üks tiinus, millest loodame sügiseks vasikat.

Mis on tavaline kloonloom ja mis transgeenne?

Kloonloom on geneetiline koopia kellestki. Transgeense klooni puhul on tehtud teatud geenimanipulatsioonid – kas on lisatud uusi geene või muudetud tema enda omi. Meie viime kloonimisel kasutatavatesse rakkudesse teatud geenikonstruktsiooniga, inimese valku tootva geeni, mis on laboris kunstlikult tehtud. (Ülle Jaakma avab arvuti, et seal salvestatud skeemide varal

taksikoer Fiona tunneb kevadistest jalutuskäikudest sama palju rõõmu nagu ta perenaine, kes on tunnistanud: teatud hetkedel ei ole inimesele õnnelik olemiseks midagi muud vaja, kui istuda kännu otsas, nuusutada kevade lõhnu ja kuulata kevade hääli.

need «lihtsad» asjad võhikule selgemaks kõnelda.)

Transgeensed kloonloomad on õrnad ja võivad surra, kui halvad asjaolud kokku satuvad. Protsessid võivad mõnikord valesti käivituda ning vead tulevad välja hilisemas järgus. olete öelnud, et töötate eetika mõttes piiri peal, teete asju, mida looduses ei juhtuks. Kuhu olete endale piiri seadnud, kui üldse? Kas teadlane tohibki endale piire seada?

Piire seada tohib just eetilistel kaalutlustel. Me teame, et meie loodud olenditel on probleemid, me võime genereerida haigeid järeltulijaid.

Miks me seda ikkagi teeme? Kui teadlane ei uuriks, ei saakski teadu-

sega edasi minna, meie puhul jääksid uued ravimid saamata. Kas on eetiline jätta uurimistöö pooleli, kui maailmas on nii palju haigeid ja vajadus paremate ning odavamate ravimite järele väga suur? Me töötamegi selle nimel, et selliste ravimite tootmine oleks tulevikus võimalik.

Teadlastena vastutame ka selle eest, et ravimiloomad oleksid terved. Üks osa meie tööst ongi suunatud tehnoloogia arendamisele, nii et haigeid loomi oleks vähem, et võimalikult varases järgus saada aru, milline embrüo on normaalne, milline mitte. Kas suudame leida tunnused, mis aitavad meil valida sellise embrüo, mille ellujäämise ja normaalse arengu võimalus on parem.

maaelu edendaja 7

9. juuni 2014 || postimees

97 põllumeest 100-st soovitab meie tooteid

Nüüd -15% ehk

14 000.Kokkuhoid 2630.-

Tüükultivaator Cultus 300 Rippes tüükultivaator koos terasrulliga.

Muljetavaldav töötulemus.

8 maaelu edendaja Või kas leiame tiinuse puhul markereid, mis ütlevad, kas tiinus kulgeb normaalselt, ning vastasel korral protsess katkestada, et ei sünniks haiget järglast ega kannataks emasloom. Seegi on osa meie uurimistööst.

Eetilisi probleeme on biomeditsiinilises maailmas palju, alati tuleb kaaluda, kumb otsus on halvem: kas jätan midagi uurimata, või uurin, aga sellega kaasnevad teatud riskid.

Lähme nüüd tagasi alguse juurde: millal jõudsite äratundmisele, et teist saab teadlane?

Sedagi piiri on raske leida, aga eks äratundmine tuli järk-järgult, aja jooksul. Ülikooli kursuse- ja diplomitööd andsid aimu, kui põnev on uurimine.

Eesti loomakasvatuse ja veterinaaria instituudis embrüosiirdamise töörühma liikmena sattusin järjest suuremasse «sõltuvusse» uurimis- ja teadustööst. Ühest küljest sain kasutada oma bioloogiteadmisi, õppida väga palju juurde loomafüsioloogiast ning veterinaariast.

Siduda bioloogia süvateadmisi veterinaaria rakendustega.

Tartu Ülikooli lõpetasite bioloogina, kuidas sattusite taimede juurest loomade juurde?

See ootamatu pööre tuli läbi juhuste. Olin kolm aastat oma väikeste poistega kodus olnud ja kuigi mul oli töökoht ülikooli taimefüsioloogia kateedris olemas, ei sobinud see väikeste laste emale. Pakkusin end õpetajaks kodulähedasse Puhja kooli, ent seal polnud vaba kohta. Siis kuulsin kursusekaaslaselt uuest uurimisrühmast loomakasvatusinstituudis ja läksin asja uurima. Professor Ilmar Müürsepp kutsus vaatama, kuidas parasjagu käsil olev siirdamistöö laboris käib.

See oli üks põnevaimaid päevi, mis mul üldse on olnud!

Aastal 1985 võtsin tööpakkumise vastu ning pole kordagi kahetsenud, et valisin selle suuna, mis pakub teadlasele väga tugevaid teemasid ja huvitavat elu – mitme teaduse omavahelised kombineerimised on huvitavaimad asjad teadusmaailmas. Tänapäeva teadus pakub üha rohkem võimalusi julgelt katsetada ja põimida teadmisi erinevatest valdkondadest, et uute tulemusteni jõuda. Võib-olla tuli ilmsiks ka kodune side, sest mu ema on veterinaararst ja väikesest peale olen kuulnud sel teemal kodus räägitavat.

Kus teie üles kasvasite?

Ema on pärit vanalt Võrumaalt, matemaatikaõpetajast isa on muhulane ja ma ise olen üles kasvanud Muhumaal. Lapsepõlv oli mul väga vahva, sest maal kasvada on üleüldse põnev – loodus on su ümber alati olemas ja seda õpetasid mind vaatlema nii vanemad kui ka vanavanemad. Eks mõlema vanema elukutsed ole mindki mõjutanud, tööga seotud asju arutati ju koduski.

Ka loomad olid meil olemas: lehm, kanad, sead, kassid.

Kas tulevane elukutse oli teada juba keskkoolis?

postimees || 9. juuni 2014

Ülle Jaakma Sündinud 1. oktoobril 1957 1980 lõpetas Tartu Ülikooli bioloogina 1980–1985 TRÜ taimefüsioloogia ja -biokeemia kateedri stažöör-uurija 1988–1994 ELVI sigimisbioloogia osakonna teadur ja vanemteadur 1995. aastast Eesti Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonna vanemteadur, dotsent, professor (2002) 2005. aastast EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor ja vanemteadur 2009 reproduktiivmeditsiini TAK uurimissuuna juht 2013 EMÜ teadusprorektor 1993 ja 2006 Eesti Vabariigi teaduspreemia Abielus, kaks poega ja tütar Teadustöö põhisuunad: embrüotehnoloogia, spermatoloogia, sigimisbioloogia, embrüotehnoloogia Käimasolevad teadusprojektid: Efektiivsete reproduktiivtehnoloogiate väljatöötamine veiste jätkusuutlikuks aretustööks Geneetilise mitmekesisuse suurendamine piimakarjaaretuses embrüotehnoloogiate ja suguselekteeritud sperma kasutamise abil Kloonimise tehnoloogia väljatöötamine biotehnoloogiliste ravimite saamiseks transgeensetelt veistelt

Kooliajal oli mul huvisid palju, tegelesin absoluutselt kõigega, millega koolis võimalik. Ühtpidi kiskus mind kunstimaailma, käisin mitmetes kunstiringides, joonistasin palju. Elukutsest mõeldes arvasin siiski, et mul pole nii palju annet, et kunstnikuks hakata. Järgmine valik oleks võinud olla arstiteadus, aga taas lõin põnnama: ma ei elaks seda üle, kui mõni patsient ära sureb. Siis leidsin kesktee: bioloogia ühendab mu hobi ja armastuse looduse vastu, annab rakkude peenmehhanismide tundmise, mille oleksin ehk arstiteadusest saanud.

Kas suudate veel näha looma kui kena karvast suurte silmadega olendit või näete ainult rakkude mikroosakesi?

Kui meie pere taks 15-aastaselt suri, olime kindlad, et ka teine koer, kui me ta võtame, saab olema taks. Esimene emotsioon on ikka samasugune nagu kõigil inimestel: kui armas ta on, kui ilus, kui intelligentne. Erialane kretinism lööb hiljem välja, kui tuleb mingi probleemi üle mõtlema hakata.

Kas oleks võimalik ka lemmikloomi kloonida, et nende kaotusest kergemini üle saada?

Maailmas on niisugust teenust pakkuvad laborid täiesti olemas, näiteks Jaapanis, Koreas ja Ameerika mandril, kuid meie sõber pole ju paljad geenid, geenide taha jääb kõik see, mida ta on õppinud ja kuidas arenenud.

Taolisele tellijale ma räägiksin, et ta saab küll samade geenidega, kuid siiski hoopis teise looma. Kas sellel on mõtet?

Räägime natuke ka teie pere teistest liikmetest.

Mul on kaks poega ja tütar. Abiellusin ülikooliajal. Juhtus nii, et ehitusmalevast tulnud sõbranna rääkis, kui lahedad noormehed on TPIs ja nii läksin ka mina ühele koos nendega korraldatud üritu-

Maaülikooli teadusprorektiori ametikohta vastu võttes kõhkles Ülle Jaakma esialgu üksjagu, sest see tähendab, et teadusetegemisele jääb tal nüüd vähem aega. Samas nentis Jaakma, et kui tead, mida teha, oleks ebaaus pakkumisest ära öelda.

maaelu edendaja 9

9. juuni 2014 || postimees

sele. Seal selgus, et üks neist noormeestest sobis mulle päris hästi – algul vestluskaaslaseks, siis abikaasaks. Lapsed tulid üsna ruttu, poisid aastail 1982 ja 1983, tüdruk sündis hiljem, 1988.

See oli kindel valik?

Siin olin küll üsna plaanikindel – ma teadsin, et enne tahan ülikooli lõpetada, siis hakkan lastega tegelema. Nii ka läks.

Kuskil on vihjamisi juttu olnud, et tantsite ka rahvatantsu.

Olen tantsinud 1985. aastast peale!

Puhjas, kus me elasime, tuli väga aktiivne seltsimaja juhataja mõttele teha noortest meestest ja naistest segatantsurühm ning ta käis ukselt uksele inimesi kutsumas. Esimesse proovi läksime mehega kahekesi, aga proovi lõpus ta tunnistas, et temast ikka tantsijat ei saa, las ta hoiab parem kodus lapsi.

Katseid tuleb teha sel päeval ja kellaajal, mis vaja, teadus ei küsi kellaaegadest ega puhkepäevadest.

Meie rühm sobis omavahel väga hästi. Kuigi peale on tulnud uusi noori ja mõned vanemad loobunud, püsib rühm koos – nagu pool perekonda, kellega on hea koos olla. Muidugi lähme ka tantsupeole, saime just hiljuti teate, et oleme eelvooru edukalt läbinud.

Mis on saanud kunagisest joonistamisharrastusest?

Vahel ikka joonistan, küll pintsliga, küll pliiatsiga. Hea tunne on ise oma kätega midagi hinge kosutuseks luua. Olen teinud pilte loodusest, aga ka abstraktseid, kui käsi haarab pintsli, et mängida värvidega, nende harmooniate ja kontrastidega. Mulle meeldivad kõik kevade värvid: rohelised, kollased, oranžid, sinised.

Praegu elate endiselt Puhjas?

Kui meie maja valmis sai, kolisime alevikust välja Kavilda oru veere peale. Seda elupaika naudime väga, kevadel on seal lausa fantastiline.

Läheduses voolab Kavilda allikas, mille veel pidi vana uskumuse kohaselt olema tervendav toime.

Tihti jalutame seal oma taksiga – ööbikud laksutavad nagu segased ja sageli hakkavad kaks kägu teineteisega võidu kukkuma, täpselt ühes taktis, üks natuke madalamalt, teine kõrgemalt. Nii võrratu! Ja siis veel need kevadised lõhnad. Sellistel hetkedel tunned, et inimesele ei ole õnnelik olemiseks midagi muud vaja, kui istuda kännu otsas, nuusutada neid lõhnu ja kuulata hääli.

Kuidas teil on õnnestunud teadust, perekonda ja hobisid ühitada?

Ei julge küll öelda, et see alati kerge on olnud. Teadlane ei tööta kaheksast viieni, katseid tuleb teha sel päeval ja kellaajal, mis vaja, teadus ei küsi kellaaegadest ega puhkepäevadest.

Aga mul on vedanud: mees, mi-

nu vanemad ja mehevanemad on mind palju aidanud ja toetanud.

Aastal 1991 kaitsesin kandidaadiväitekirja, selle kirjutamine pisikeste laste kõrvalt polnuks perekonna toetuseta võimalik. Olen hästi tänulik oma vanematele, kes võtsid lapsed suvekuudeks Muhusse enda juurde. Eks see olnud neile tohutu koormus ja vastutus, minu ja õe lapsed, kokku kuus, lisaks veel kõik talutööd. Kui neid poleks olnud, ei oleks ma võib-olla ka teadlaseks kasvanud.

Mullu võtsite vastu teadusprorektori ameti. Mis oli selle otsuse peamine ajend ja eesmärk?

Olen teaduses kaua olnud ning arvan, et ma juba jagan üht-teist sellest maailmast. Teadust juhtida otseselt ei saa, teadlased otsustavad suures osas ikka ise, aga on võimalik teatud määral koordineerida, aidata prioriteete püstitada ja inimestel seda teed mööda paremini kulgeda. Mul on tunne, et tean, kuidas seda kõike teha.

Kõhklesin kaua. Andsin endale aru, et kui ma rektori ettepaneku vastu võtan, siis jäävadki teadusele vaid õhtutunnid ja puhkepäevad.

Teisalt sain aru, et kui ma ära ütlen, oleks see vastutuse enda pealt ära veeretamine. Tunned ja tead, kuidas midagi teha, aga ei lähe seda tegema – see oleks ebaaus. Võitlesin endaga ja siis otsustasin.

Kuidas te näete teaduse olukorda ja tulevikku Eestis?

Teadusel on üsna keerulised ajad –

raha on vähe, häid teadlasi palju.

Teadusprorektorina tunnen end vastutavana selle eest, et maaülikooli põhivaldkonnad – põllumajandus, metsandus, veterinaaria –, aga ka kaasvaldkonnad saaksid piisava rahastuse, et suudaksime neid arendada.

Tuleb kindlasti tähele panna, et maaülikooli erialadel on väljund riigi majandusse. On vaja hea seista, et neis valdkondades tekiks innovatsioon ja see läheks majanduse edendamiseks. Viimasel ajal me tegelemegi küsimusega, kuidas maaülikoolis teha teadust nii, et sellest oleks kasu Eesti majandusele. Mitte ainult uurimine uudishimu pärast, vaid leida ka teatud meetodid ja tehnoloogiad, mida on võimalik ettevõtluses ära kasutada. Sama põnev kui teadust teha, on mõelda uutele eesmärkidele ja väljunditele. Olen aru saanud, kui väärtuslikud inimesed meil maaülikoolis on – peab leidma võimaluse maaülikooli head potentsiaali ära kasutada, rakendada õigete eesmärkide nimel.

Siin tahangi edasi anda sõnumi põllumajandustootjatele, ettevõtjatele: tulge julgemini maaülikooli oma mõtete, ettepanekute ja soovidega! Kui on mõtteid õppekavade, teadusprojektide, tehnoloogiate suhtes, mida tuleks Eestisse tuua, aga enne seda oleks tarvis neid katsetada. Julgustan kõiki põllumajandustöötajaid maaülikooliga suhtlema, et ei häbenetaks ühtki muret, mõtet ega probleemi. Dialoogis teiega arendame maaülikooli kõige paremini. e

10 maaelu edendaja

Kuna eelmisel aastal jõudsid meie põldudel laialt levinud kartulimardikad anda kaks põlvkonda järglasi, on sel aastal oodata kahjurite arvu suurenemist. See tekitab peavalu eelkõige mahe- ja väiketootjatele ning aiapidajatele, sest kartuliteadlase Luule Tartlani sõnul ilma korraliku keemilise tõrjeta tüütutest tegelastest lahti ei saa.

Kartulimardikaid on kardetavasti eriti palju

E

Tekst maria gonjak, fotod margus ansu, internet

esti maaviljeluse instituudi vanemteaduri Luule Tartlani sõnul toodi kartulmardikas Euroopasse laevadega juba üle-eelmisel sajandil, kuid tol korral nende levik tõkestati. Maailmasõdade ajal aga kontroll nõrgenes ning tõrje vähenes ja mardikas tungis Euroopa aladel edasi. I maailmasõja ajal sissetoodud kartulimardikas avastati alles 1922. aastal Bordeaux’ lähedal.

Edasi levis kahjur Belgiasse, Šveitsi ja Saksamaale. II maailmasõja ajal liikus mardikas juba edasi 80–100 kilomeetrit aastas ning 1965. aastaks oli teda leitud juba enamikes Lääne-Euroopa riikides.

Ka Eestis leiti mardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal, kust ta levis edasi Tartu-, Valga- ja Võrumaale. Alates 1972. aastast oli kartulimardika levik Eestis massiline ja on tõenäoline, et sellest perioodist alates ei ole kõiki koldeid suudetud leida.

Kartulimardika kiire leviku ja rohkuse taga näeb Tartlan mitmeid põhjuseid. «Üheks põhjuseks on asjaolu, et ei suudeta teha regulaarset tõrjet. Tema levik algas palju aastaid varem. Taasiseseisvumise ajal olime vaesed, et muretseda tõrjevahendeid. Olukord oli tõsine ka naabritel Lätis, ka seal ei tehtud tollel ajal vajalikku tõrjet. Lätist tulid mardikad tugevate lõunatuultega ka meie lõunapoolsesse piirkonda. Pole midagi imestada nende

rohkuse üle, sest minu nägemusel olid nad paikseks muutumas juba 1970. aastatel, aga keegi ei tahtnud seda uskuda. Juba ammu muutusid nad mõnes piirkonnas paiklikuks.

Olen ise näinud seal naisi neid korjamas, kusjuures nad ei teadnudki, mis mardikatega on tegemist,» kirjeldab Tartlan. Üheks levikut soodustavaks põhjuseks võib Tartlani sõnul pidada ka seda, et põllumajanduses toimusid ümberkorraldused ja vastavad taimekaitse inspektsioonid ei töötanud. «Vähenes teadlik agronoomiline personal, populaarsust hakkasid koguma bioloogid ja erineva tasemega nõustajad.»

Tänavu eriti varajased

Tartlan räägib, et kartulimardikate mullast väljatulek sõltub kevadistest ilmadest.

Ta meenutab, et näiteks 2008. aastal oli kevad jahedavõitu, mistõttu kasvuperioodi algus hilines ja mardikate väljatulek mullast oli samuti tunduvalt hilisem kui eelnevatel aastatel. Seevastu möödunud aastal olid kevade alguspäevad küll jahedamad, kuid maikuus toimunud ilmade järsu soojenemise tõttu tulid mardikad mullast välja juba 25. mail. Tartlani sõnul on tänavu teated mardikatest tulnud veelgi varem ja esimesi mullast väljunud mardikaid märgati Võrumaal lausa 16. mail.

Valdav osa mardikatest tuleb mullast välja 10–12 päeva esimes-

te mardikate väljatulekust hiljem ning veel 5–6 päeva hiljem munetakse lehtede alumisele poolele munakurnad. Vastsed kooruvad 11–12 päeva pärast, kasvavad täis ning lähevad mulda nukkuma juulis. See on aeg, mil kartulitaimed alustavad õitsemist. Noormardikad hakkavad mullast välja tulema, kui kartulid on täisõites, nad toituvad 3–10 päeva kartulilehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembri algus.

«Mardikas on kaval, ta on väljas vähe aega ja ronib kiiresti mulda.

Kartulikasvataja arvab, et enam polegi mardikaid. Sama on tõukudega, ka nemad on taimedel lühikest aega ja lähevad kohe mulda nukkuma,» räägib teadur.

Munadest koorunud tõugud närivad sama lehe alumise pinna sisse väikeseid augukesi. Lehe pealmine osa jääb alles ning tekkinud kahjustust kutsutakse akensöömaks. Kosunud tõugud ronivad taime latva ja söövad pealmised lehed auklikeks ja sälgustavad leheservad. Mardikad söövad lehtedesse aga suured augud. Põllul esineb taimede kahjustus kolletena ja reeglina eelistab mardikas nooremaid ja nõrgemakasvulisi taimi.

Mahetootjatel on kõige kindlam moodus mardikatega võitlemiseks nende käsitsi ära korjamine põllult.

Esimesi mullast väljunud kartulimardikaid märgati tänavu Võrumaal juba 16. mail.

Pika sügise korral jõuavad noormardikad ka muneda, kuid tavaliselt teine põlvkond hävib meie kliimas. Kartulikasvatajate meelehärmiks andsid aga kartulimardikad Luule Tartlani sõnul eelmisel aastal ka teise põlvkonna, mistõttu on tänavu oodata mardikate hulga suurenemist.

«Kui tõugud on läinud mulda, seal nukkunud ja tulnud noormardikatena välja, siis eelmisel aastal jõudsid noormardikad süüa augukesi lehtedesse, jõudsid muneda ja nendest munadest tuli juba teine põlvkond uusi noormardikaid. Septembri alguses olid möödunud aastal olemas teise põlvkonna noormardikad. See tähendab, et kartulimardikate arvukus peaks olema meil usinasti suurenenud ja ilmselt

maaelu edendaja 11

on tänavu nendega veel rohkem tegemist,» tõdeb Tartlan.

KeeMiliSe TõRjeTA lAhTi ei SAA

Nii noormardikad kui ka tõugud alluvad Tartlani sõnul väga hästi keemilisele tõrjele, kui see on õigeaegselt ajastatud. Keemilisi tõrjevahendeid uuendatakse igal aastal ja nende kohta saab infot põllumajandusameti kodulehelt.

Tartlan räägib, et suurtootjatel ei ole keemilist tõrjet kasutades mardikatega probleeme, kuid keerulisem lugu on mahetootjatega.

«Kahjuks on mahetootjatel kõige kindlam moodus mardikatega võitlemisel nende käsitsi korjamine põllult,» nendib Tartlan ning lisab, et just sel põhjusel on mahe- ja väiketootjad ning aiapidajad, kes keemi-

list tõrjet ei tee, mardikatest enim mõjutatud ning halvemal juhul võib hävida koguni viiendik saagist.

Ka väikeaedades on mardikatega võitlemisel parimaks mooduseks kahjurite käsitsi korjamine. «Neid tuleb korjata päevas 3–4 korda. Kahjustatud lehtede järgi on näha nukkumiskoht ning nukkunud tõugud tuleks välja kaevata ja hävitada,» selgitab Tartlan.

Oluline on takistada mullast välja roninud mardikate mulda tagasi minekut. «Kui mardikad jõuavad mulda tagasi minna, siis on nad pääsenud, tõenäoliselt muutuvad paikseks ja annavad uusi järglasi.

Näiteks Soomes tuleb leiukoht teatada ja kohale tulevad inspektorid ning tehakse korralik tõrje. Võideldakse selle nimel, et mardikas ei saaks mulda minna ja sinna jääda.»

Pisut abi võib põllupidajatel olla ka kartulimaa ümberkolimisest, kuid ainult siis, kui eelmise aasta kartulipõld kevadel läbi käia, jälgida mardikate väljatulemist ning need siis ära korjata. «Muidu nad tõusevad õhku, lendavad järele ja maanduvad kohe uuel põllul,» ütleb Tartlan, kuid on siiski veendunud, et kodupõllul ilma keemilise tõrjeta mardikast lahti ei saa. e

12 maaelu edendaja

postimees || 9. juuni 2014

Eelmisel aastal sai Saarema õunatoote auhinna Kuressa

Aino Kiv annab elu

M

Tekst JA FOTOD ENE KALLAS, Meie Maa

is selles tootes nii erilist on?

See peaaegukohv maitseb tõesti nagu kohv. Tervislikult toitujatele – olgu põhjuseks kas kõrgvererõhutõbi või näiteks joogide eluviisid – on muidugi boonuseks see, et kohv ei sisalda kofeiini. Pigem on tegu vanamoelise viljakohvi edasiarendusega. Mäletan, et minugi vanaema pruukis viljakohvi, sest päriskohv oli kallis, ja mis Nõukogude ajale iseloomulik, defitsiitne.

Proovisin Aino õhutusel õunakohvi ka sojapulbriga. Jook osutus nii maitsvaks, et ei pelga teinekordki kohvi või tee asemel seda joomast. Juurviljakohvile lisanduseks mõeldud õun toimib muuseas niimoodi, et annab joogile iseloomuliku hapuka meki. Mitte liiga in-

Aino Kivi müüb turul kõiksugu asju, aga kõige uhkem on neist kahtlemata kohv. Libakohv.

Põllumajandushoonete projekteerimine ja ehitus.

Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tööstushooned.

Järvamaa Kutsehariduskeskus Tallinna 46, 72720 Paide

MAJANDUS- JA TEENINDUSÕPE Arvutid ja arvutivõrgud Kodumajandus Puhastusteenindaja Puhastusteenindaja abiline Puhastusteenindajajuhendaja Puhastustööde juht* Laohoidja Laohoidja* Laotöötaja Logistika klienditeenindaja Veokorraldaja* Müüja Müügikorraldaja* Väikeettevõtlus* Ärikorraldus*

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, Tartu 51003 www.heinzbau.ee

tel 525 3736

TEHNIKA- JA EHITUSÕPE Autotehnik Autodiagnostik Elektrik Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja Pottsepp Liikurmasinajuht Teedeehitaja**

e-post kool@jkhk.ee

PÕLLUMAJANDUSÕPE Põllumajandustöötaja Põllumajandustootja Hobumajandaja** Hobuhooldaja** Karusloomakasvataja** Kalakasvataja*, ** Loomaarsti abiline*, **

*keskhariduse nõudega, **ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuses

Dokumentide vastuvõtt 9. juunist 15. augustini.

Tutvu erialadega lähemalt kodulehel www.jkhk.ee, tee oma valik ja tule õppima Järvamaa Kutsehariduskeskusse!

Ole kursis meie tegemistega Facebookis www.facebook.com/J.Kutsehariduskeskus

maaelu edendaja 13

9. juuni 2014 || postimees

aa ajalehe Meie Maa hoidistekonkursi kõige innovaatilisema aares elav Aino Kivi. Õuna-juurviljakohviga.

vi õuna-juurviljakohv ule maitset tensiivse, vaid täpselt paraja. Aino peaaegu-kohv on niisiis päriskohviga väga sarnane, aga veidi magushapu alatooniga. Magusust lisavad teadagi porgand ja peet.

Kuidas kõik alguse sai? Aino olnud 50 aastat tagasi linnas korteris – kui ta veel noor laps oli. Korteris elas ka 80-aastane memm, kes valmistas juurviljakohvi. «Nii hea aroom oli köögis,» mäletab Aino siiani. Tema teinud kohvi porgandist ja lisanud ka peeti maitseks.

«Lihtsalt kuivatas ja röstis.» Memm meenunud Ainole aga siis, kui Vene aeg lõppenud ning algas vaene Eesti aeg. Mäletatavasti oli siis kõiksugu kaupadega enam kui nirusti.

Nii hakkaski Aino libakohvi tegema. Algul nagu memm. Siiski ei jäänud ta sinna pidama. «Katsetasin ja tegin ja täitsa joodav oli,» lisas ta.

Konkurss innustas

Aino Kivi on igal aastal osa võtnud Meie Maa hoidistekonkursist. Eelmisel aastal, viiendal hoidistekonkursil pakuti välja eripreemiad neile, kes oskavad kodumaiseid õunu kõige paremini ära kasutada. Mõeldud-tehtud. Aino timmis, täiendas ja proovis, kuni sai see päris õige mekiga kohvisegu. Žürii tunnustusest tiivustatuna rääkis Aino kohvisegust tütardele. Joogaõpetajast Katrin Kivi õhutanudki ema jätkama ning kohviga edasi minema. Tema oli see, kes mõtles välja ja kujundas maitseka pakendi. Kuna õuna-juurviljakohv on tõesti veidi eksitav nimetus, siis sai tootele ka peale «Nocoffe», et inimesed ikka teaksid, millega riskivad.

Aino Kivi müüb oma toodet nii ökopoes Saarte Sahver kui ka turul.

Mõlemal pool on hind ühtlane – 5 eurot. Tegelikult tähendab see, et hulgimüügihind on tal väiksem.

Oluline on ühtlane hind. Või vähemalt sain ma niimoodi aru.

Kohv valmib Aino Kivil käsitööna. Ise kasvatab koostisosad, ise kuivatab, ise röstib. Sildi pealt saab lugeda, et libakohv sisaldab 20% õuna, 40% peeti ja 40% porgandit. Kuidas ta seda täpselt teeb peale kuivatamise ja röstimise, jäägu tootja saladuseks.

Igatahes, kui kohv oli valmis ning Saarte Sahvris müügil, kadus see lettidelt imekiirelt. Toodet müüakse 100-grammises pakis.

Uued sihid

Praeguseks on asjalood aga sealmaal, et tütar tahaks kohvi tootmise viia uuele tasandile, et seda saaks valmistada rutem ja uh-

kemalt. Praegu teeb Aino kuu aja jooksul kümme kilo kohvi – kõik ju puha käsitöö. Oma puupliidi toel ja jõul. Pakendis oleva portsjoni valmistamiseks kulub tal kaks ja pool tundi. Või umbes nii. Kui mitte arvestada kuivatamist ning eelnevat tööd. Kui aga kõik kokku arvestada, siis läheb päev ära. Õunakohvi kõrval esitles ta hoidistekonkursil ka õunaroose. Need osutusid umbes sama populaarseteks.

Praeguseks pakub Aino Kivi veel õuna-juurviljajahu, mida vastavatesse retseptidesse lisades saab kasutada kas kompvekkide valmistamisel või miks mitte näomaskis.

Seal andvat see peale kooriva efekti ka ilusa tervisliku jume ja solaariumite teenuseid pole vajagi. Mõlemad retseptid on ilusasti pakendi peal. Õunaroose on aga lihtne valmistada. Tuleb ainult lõigata paraja paksusega viile ja need ära kuivatada. Jätta veidi nätskeks, sest niimoodi on nad maitsvamad kui kõvaks küpsetatuna. Ning mida õhem viil, seda rohkem ta lokib. Hea kasutada kas kohupiimakoogi peal või niisama näksimiseks.

Edasi võiks näiteks teha müslibatoone. Aino arutles siinkohal, et siis peaks olema rohkem juurvilju, aga kohvi hulka need ju eriti ei sobi.

Aga ka kohvi ennast võib arendada. Sarnaselt päriskohvidega – teha erinevaid röste.

Praegu võib libakohvi maitsta siis, kui tulla Saaremaale Kuressaarde (vaadata turule või üles otsida Saarte Sahver) ning ka Facebookis on olemas erikohvile pühendatud lehekülg, https://www.facebook. com/nocoffe. e

Õunaroose on pakendis kümmekond.

Neid saab kasutada magustoitudes. Muidugi on need niisamagi näkitsemiseks head.

Peaaegu-kohv on päriskohviga väga sarnane, aga veidi magushapu alatooniga. Magusust lisavad porgand ja peet.

14 maaelu edendaja

postimees || 9. juuni 2014

Seni peamiselt allhanget teinud AS Paide Masinatehas tõi pärast kolme aastat arendusi tänavu kevadel turule esimesed oma tooted – heinarullide haagise ja kallurhaagised. Ettevõtte sihiks on peamiselt Eesti ja Skandinaavia turgude najal kasvatada omatoodangu mahtu enam kui pooleni kogutoodangust.

Paide masinatehas pürib allhankijast isetootjaks tekst kristiina kruuse, fotod erakogu

E

ttevõtte turundusjuhi Toomas Moloki sõnul on omatoodete arendamine ja müük olnud kaua aega ettevõtte sooviks, kuid nende välja töötamine on olnud pikk protsess. «Siin saab paralleele tõmmata põllumehe tööga – tulemus ei tule kohe pärast külvi, peab palju töötama, mõnikord uuesti otsast alustama ja järjepidev olema,» nentis ta.

Eesti kapitalil põhineva Paide masinatehase omatootesarja HUMUS kõige eristuvam toode on heinarullide haagis, mille eestlased on ise projekteerinud. Pisut üle 20 000 euro maksva haagise muudab eriliseks iselaadiv süsteem, mille hüdrauliline haarats tõstab sõidu ajal põhu-, heina- või silorullid traktorile nii, et traktor ei pea vahepeal seisma jääma. Nii aitab see tublisti aega ja kütust kokku hoida, sest traktor ei pea edasi-tagasi manööverdama ega vaja ka tõstmisseadet.

Tavaliselt kulub traktori manööverdamisele aega, sest põllul haagitakse haagisplatvorm traktori küljest lahti, et traktor saaks heinarullid põllult ükshaaval haagisplatvormile laadida. Seejärel haagitakse see platvorm taas traktori külge ja viiakse heinarullide hoiustamiskohta.

Teine võimalus on kasutada kahte traktorit, üht laadimiseks ja teist vedamiseks. See aga tähendaks topelt tööjõu- ja masinakulu võrreldes iselaadiva haagisega.

Võimaluste otsimine

Toomas Molok nendib, et firma on aastaid nii-öelda avatud silmadega ringi vaadanud ja mõelnud, milliseid omatooteid võiks välja arendada. «Aastaid tagasi nägimegi sarnast seadet ... Küll teistsuguse tehnilise lahendusega ja palju väiksemat,» meenutas ta.

Seni on Paide masinatehas teinud ennekõike allhanget tuntud rahvusvahelistele kontsernidele,

nagu Andritz, Cargotec, ABB ja mitmed teised ning enamik toodangust on läinud ekspordiks.

Ka uue omakaubamärgi HUMUS toodete müümisel näeb firma olulise sihtkohana lähiriike – Soomet, Rootsit, Taanit ja Norrat –, kuid senisest enam tahab Paide masinatehas olla oma toodanguga kättesaadav Eesti põllumeestele.

Kuna tegemist on väga uue tootega, on neid heinarullide haagiseid seni paar aastat põhjalikult katsetatud nii Eestis kui ka Rootsis, kuid müüdud neid veel ei ole. «Sellel suvel saavad farmerid teha heinarullihaagisega proovitöid ja kui tulemus farmerit rahuldab, siis on nad ka esimesed ostjad ja oleme selleks vastava tootmismahu plaaninud,» rääkis ta.

Lisaks heinarullide haagistele on AS Paide Masinatehase omatoodete kaubamärgi all HUMUS valmis saanud ka kallurhaagised, millest väiksemaid on kohandatud

Rootsi põllumeeste vajadustega.

Nende haagiste müügiks on sõlmitud samuti kokkulepped ning järgmisel kuul saadab Eesti tehas Rootsi ka oma kaubamärgi esimesed 24 kallurhaagist.

Pidev arendus

Paralleelselt uute toodete tutvustamise ja müügiga käib tehase turundusjuhi Toomas Moloki sõnul pidevalt järgmiste uute masinate välja arendamine. Näiteks on valmis saanud ja vajalikud katsetused läbinud ka lükandseinaga traktori silolaotur. Toomas Moloki kinnitusel on tehase inseneridel töös veel mitu uut toodet, kuid neist on esialgu vara rääkida.

Põhjuseid, miks Paide masinatehas ei soovinud enam piirduda üksnes allhankega, vaid seadis eesmärgiks kasvatada omatoodete osakaalu, on mitmeid.

«Omatoode võimaldab olla sõltumatum ja iseseisev hinnakujunduses, luua suuremat lisandväärtust, planeerida müüki ja tootmist, muuta tootmine efektiivsemaks, olla atraktiivsem tööandja, töötada ambitsioonikate meeskondadega,» loetles Toomas Molok. Ja lisas: «Loomulikult pakub õnnestunud toode ka rõõmu ja rahuldust ning on omakorda tugev motivaator edasi arenemiseks.» e

Heinarullide haagis on iselaadiva süsteemiga, mis võimaldab kokku hoida aega, tööjõukulu ja kütust.

Järgmisel kuul saadab Eesti tehas Rootsi ka oma kaubamärgi esimesed 24 kallurhaagist.

maaelu edendaja 15

9. juuni 2014 || postimees

AS Paide Masinatehas AS Paide Masinatehas on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kus töötab praeguse seisuga 127 inimest.  Ettevõtte eelmise aasta käive oli 5,8 miljonit eurot.  Üle 50 protsendi toodangust läks mullu ekspordiks.  Ettevõtte kontserni kuulub sahkade arendaja ja konstrueerija Meiren Engineering, mille sahad toodetakse samuti AS Paide Masinatehases. 

Lisaks heinarullide haagisele müüb Paide masinatehas oma uue kaubamärgi HUMUS all ka kallurhaagiseid. Antud haagis on 18-tonnise kandevõimega. Pildil (vasakult) ettevõtte turundusjuht Toomas Molok ning tootearenduse insenerid Kristofer Talviste ja Valter Sard.

16 maaelu edendaja

postimees || 9. juuni 2014

Suurbritannias vahetati metsanduse alaseid kogemusi

M Ajavahemikus jaanuar–aprill 2014 viis OÜ Linkfor SA Erametsakeskus tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kolme pilootvalla näitel hinnata erametsade infrastruktuuri olemasolu, selle seisundit ja mõju metsade majandamisele, samuti prognoosida infrastruktuuri parendamiseks vajalike investeeringute mahtu.

Hinnati erametsade infrastruktuuri

U

uringus käsitleti kolme pilootvalda: Noarootsi vald Läänemaalt, VäikeMaarja vald LääneVirumaalt ning Õru vald Valgamaalt.

Probleeme teede hooldamisega

Uuringu tulemused näitasid, et teedevõrgu tihedus on kolmes uuringus osalenud vallas rahuldav. Probleemne aspekt on teede hooldamine ning parandamine. Suur osa erametsadega seotud teedest on valla või eraomandis. Nii nagu erametsaomand, on ka teeomand tihti killustunud ning teede hooldamine nõuab ühistegevust. Olgu ühistegevuse koordineerijaks siis kas vald, metsaühistu või teeühistu.

Ligi pooled pilootvaldade erametsadest asuvad märgadel kasvukohtadel. Kui vana mets suudab transpiratsiooni kaudu mulla veerežiimi mõjutada, siis noore met-

sa jaoks on metsakuivendus hädavajalik. Uuringu käigus tuvastati, et kõigist metsas leiduvatest kraavidest ei ole umbes pooled maaparandussüsteemide registris registreeritud. Samas on enamik registreeritud kraavidest amortiseerunud ning vanemad kui 30 aastat.

Kuna kraavid kulgevad läbi erinevate metsaomanike kinnistute, on nende taastamine ning hooldamine keeruline ning tuleb otsida lahendusi ühistegevusest.

Uuringu läbiviija soovitab siseriiklike toetusmeetmete kujundamisel kaaluda, et erametsas paiknevate kraavide korrastamine peaks toimuma koos raiete tegemisega.

Metsaomanikul on võimalik siis raietulult investeerida. Pärast raie lõppu on kokkuveoteede ja kraavide korrastamine ekskavaatoriga tihti vajalik. Siseriiklik toetusmeede peaks uuringu teostajate soovitusel olema niivõrd paindlik, et see võimaldaks ka väikemetsaomani-

Metsaharvenduse OÜ Ostame • kasvavat metsa • kasvava metsa raieõigust aavopluss@gmail.com

• metsakinnistuid • metsamaterjali Tel 516 0843

• kasvavat võsa

Raiume võsast puhtaks teie kraavid ja teede ääred. metsaharvenduse@gmail.com Tel 513 8029 www.metsaharvenduse.ee Metsa ülestöötamine ja vedu.

Ettemaksuvõimalus.

kul pärast raie ning kraavide taastamise lõppu tehtud tööde põhiselt raha tagasi taotleda.

Seni on siseriikliku metsamaaparandustööde toetuse kasutamine olnud tagasihoidlik. Ilmselt on üheks takistuseks olnud nõue, et kraavid peavad olema kantud maaparandussüsteemide registrisse.

Ettepanekuna võib kaaluda väiksemamahuliste metsaparandustööde toetamist ilma nende registreerimiseta maaparandussüsteemide registris.

Veejuhtme taastamine

Uuringu läbiviija soovitab ka, et siseriiklik toetus võiks olla taastatud veejuhtme pikkuse kohta (€/m).

Uuringus toodud veejuhtme taastamise kulu võib olla 5–9 eurot meeter, seega tuleks ühe meetri taastamise toetust tõsta ühelt eurolt vähemalt 3–4 eurole meetri kohta, mis moodustaks vähemalt 50% kuludest. Maksimaalne toetussumma ühe omaniku kohta võib jääda 10 000 euro piiresse.

Kõigist metsas leiduvatest kraavidest pole umbes pooled maaparandussüsteemide registris registreeritud.

Täiendavalt tasub uuringu läbiviijate meelest analüüsida vanade talukraavide uuendamise efektiivsust ning mõju metsa kasvule.

Kõnealune uuring näitas, et tegelik kraavide arv erametsas on oluliselt suurem kui maaparandussüsteemide registris kajastub. Seega tuleks välja selgitada nende kraavide olukord, rajamise eesmärk, senine mõju, paiknemise korrapärasus ning taastamise täpne kulu. e «Erametsade infrastruktuuri uuring»

ai lõpus käisid SA Erametsakeskuse ja metsaühistute esindajad tutvumas erametsandusega Inglismaal, kus nad külastasid Exeteri ja Plymouthi linnu Edela-Inglismaal ning nende ümbrust.

Reisil osalenud SA Erametsakeskuse juht Jaanus Aun tõi näiteks mõned sealmail toimivad tegutsemismudelid. «Konkreetne ettevõtmine, mida Edela-Inglismaal nägime, aga mis Eestis veel puudub, on metsaomanike koostöös loodud energiaühistu. Suurema metsamaa omanik sai idee Šveitsist ning kaasates enda tegevuspiirkonnast paarkümmend metsaomanikku, lõi ühistu, mis nüüd varustab hakkpuiduga umbes 18 katlamaja,» kirjeldas Jaanus Aun. Nii vähendatakse sõltuvust piirkonda imporditavatest kütustest, sest kohalikel metsaomanikel tekkiv puidu kohapealse turustamise võimalus laseb metsad korda saada ning jätta küttearvete eest makstava raha kohapeale.

«Sedavõrd laialdast metsaomanike koostööd energiapuidu varumisel ja hakke tootmisel Eestis veel pole,» nentis Aun. Tähelepanuväärne oli Jaanus Auna meelest seegi, kuidas piirkonna energiakasutust on põhjalikumalt analüüsitud. «On välja toodud energiavaesemad ja -rikkamad alad ning kui need kokku panna kohaliku energia tarbimise infoga, siis on tulemuseks saadud kaart, millest selguvad n-ö suurema arengupotentsiaaliga piirkonnad,» kirjeldas ta. «Nii saab vajaliku töövahendi puiduenergiaga seotud lahenduste piirkondlikuks arendamiseks ja kasutuselevõtuks,» lisas Aun. Samas oli Jaanus Auna sõnul rõõmustav tõdeda, et Eesti erametsandus ei ole ainult õppija rollis, vaid suudab pakkuda võõrsil head eeskuju. «Eestit juba külastanud inglased mainisid mitmel korral, et nende metsaühistud ei ole veel sellisel arengutasemel nagu Eestis. Inglismaal on peamiselt tegemist klubidega, Eestis suudab suur osa ühistuid ka metsade majandamist korraldada. Seetõttu on siinseid arenguid teistelgi kasulik vaadata,» rääkis Jaanus Aun. Reis toimus täiskasvanuhariduse programmi Grundtvig raames, mille eesmärk on parimate praktikate jagamine nõustamissüsteemis ja meetodites. Rahvusvahelises projektis osalevad Soome, Suurbritannia ja Itaalia ning juhtpartnerina Eesti.

Eestist osalesid sel reisil Jaanus Aun ja Kaiko Kell Erametsakeskusest, Margus Paesalu Põhja-Eesti Metsaühistust ning Erki Vinni Põlvamaa Metsaomanike Seltsist. e

maaelu edendaja 17

9. juuni 2014 || postimees

Eelmisel nädalal kaitses Ants-Hannes Viir Eesti Maaülikoolis doktoritööd teemal «Eesti põllumajanduse strukturaalne kohanemine – institutsionaalsete muutuste ja põllumajandusettevõtete kasvu, kahanemist ning tegevuse lõpetamist mõjutavate sotsiaalmajanduslike tegurite osa.»

Kuidas on põllumajandus kohanenud strukturaalsete muutustega?

T

ehnoloogilisest arengust tingitud tööjõuvajaduse vähenemine põllumajanduses, sissetulekute kasv teistes majandusharudes ning aastakümneid kestnud põllumajandustoodete püsihindade alanemine on sundinud põllumajandustootjaid piisava elatise tagamiseks laienema ning tootmismahte kasvatama. Põllumajandusmaa piiratuse tõttu on nende protsesside tulemuseks põllumajandustootjate arvu vähenemine ning alles jäävate tootjate keskmise suuruse kasv.

Antud doktoritöös uuriti Eesti põllumajanduslike majapidamiste tootmismahu kasvu ja kahanemist ning tegevuse jätkamist ja lõpetamist mõjutavaid tegureid. Analüüsiti institutsionaalsete muutuste osa Eesti põllumajanduse strukturaalses kohanemises viimase 25 aasta jooksul.

Struktuurikatkestus

Eesti taasiseseisvumine ning 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses algatatud põllumajandus-, omandi- ja maareformid tõid põllumajanduses kaasa struktuurikatkestuse. Asutati uued, eraomandis olevad põllumajanduslikud majapidamised ja ettevõtted, mis baseerusid tagastatud talumaadel ja -kohtadel, erastatud põllumajandusmaal ja ühismajanditel. Eestis tekkis 1990. aastate reformivalikute tagajärjel duaalne põllumajandustootjate struktuur, mida iseloomustab suur väiksemate tootjate osakaal, kes annavad väikese osa põllumajandustoodangust, ja väike suuremate tootjate osakaal, kes annavad enamiku toodangust.

2010. aastal andis 8,2% tootjatest 82,9% Eesti põllumajanduse standardtoodangust. Aastatel 1991–2001 kasvas põllumajanduslike majapidamiste arv Eestis 7400-lt 55 700-ni, aastaks 2010 vähenes see 19 600-ni. Kuna 2001. aastal oli Eestis põllumajanduslikke majapidamisi rohkem kui põllumajanduses, jahinduses ja nendega seotud valdkondades töötajaid (vastavalt 55 700 ja 28 800), on ilmne, et suur osa neist ei suutnud pakkuda täistööajaga hõivet isegi ühele pere liikmele. Seetõttu on aastatel 2001– 2010 toimunud põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine 64,8% võrra mõneti loomulik.

Sotsiaal-majanduslikud tegurid

2007. ja 2011. aastal põllumajanduslike majapidamiste juhtide seas läbiviidud küsitluste ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmete analüüsist selgus, et sarnaselt teiste lääneriikidega mõjutavad ka Eestis põllumajanduslike majapidamiste tegevuse jätkamist, lõpetamist, tootmismahu kahanemist ja kasvamist oluliselt selle juhi ja tema pere elutsükliga seotud tegurid: juhi vanus, tervis ning majapidamise üleandmiseks sobivate järeltulijate olemasolu. Juhi vanuse suurenedes kümne aasta võrra kasvas põllumajandusliku majapidamise tegevuse lõpetamise tõenäosus 4%. Juhi vanuse kasvades vähenes ka tegevusmahu laienemise tõenäosus.

Tootmismahu kasvamise tõenäosus oli kõige suurem juhtide vanuserühmas 40–49 aastat.

Põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosust mõjutas oluliselt

majapidamise üleandmiseks sobivate järeltulijate olemasolule antud hinnang. Mida positiivsem see oli, seda väiksem oli ettevõtte tegevuse lõpetamise tõenäosus ning seda suurem oli tootmismahu kasvamise tõenäosus.

Sissetulekute olulisus

Lisaks juhi ja tema perega seotud teguritele mõjutab põllumajandustootmise lõpetamist või jätkamist suurel määral majapidamise ja sealt saadava sissetuleku suurus. Iga 10 ha täiendavat põllumajandusmaad vähendas põllumajandustootmisega tegelemise tõenäosust 0,8%. Põllumajandusettevõtte juhi palgatööl käimine väljaspool oma firmat suurendas tootmise lõpetamise tõenäosust 13,4%.

Juhi haridustase mõjutas positiivselt põllumajandusliku majapidamise tootmismahu kasvamise tõenäosust. Nende põllumajanduslike majapidamiste juhtide puhul, kes hindasid oma teadmi-

si ja kogemusi kõrgemalt, oli põllumajandustootmise lõpetamise tõenäosus väiksem.

Analüüs näitas ka, et põllumajanduslikel majapidamistel, mis asusid tegutsema tagastatud põllumajandusmaa või talukoha baasil, oli tootmismahu kahanemise ja kasvamise tõenäosus väiksem kui neil tootjatel, kes hakkasid tegutsema teistel alustel.

Niisiis toovad antud doktoritöö tulemused põllumajandusettevõtete kasvu, kahanemist ning tegevuse lõpetamist mõjutavate sotsiaalmajanduslike tegurite hulgas esile eelkõige põllumajanduslike majapidamiste juhtide vanuse, majapidamise üleandmiseks järeltulijate olemasolu ning majapidamise suuruse (sissetuleku) olulise rolli. e Ants-Hannes Viiru väitekiri «Eesti põllumajanduse strukturaalne kohanemine – institutsionaalsete muutuste ja põllumajandusettevõtete kasvu, kahanemist ning tegevuse lõpetamist mõjutavate sotsiaalmajanduslike tegurite osa.»

18 maaelu edendaja

M

eile ei meeldi, et nad rabarberitel, aga samuti iirise lehtedel ronivad, sest need väikesed loomad jätavad endast maha palju suuri auke. Ei ole ilus vaadata ja taimedest on kahju. Hea veel, et nad ei näri – vähemalt mitte avalikult – hapusid mahlakaid rabarberi leherootse, mida meie sööme.

Kahju ilusast vohavast rabarberist, aga samuti hakkab tigudest hale. Võiks ju nad kokku koguda ja lömastada. Kuid meie korjame teod pihku ning lennutame kolme-nelja meetri kaugusele võssa kompostihunnikusse. Õhulend paistab tigudele meeldivat. Igatahes on nii, et kui järgmisel hommikul minna rabarberipuhma juurde, on nad nii lehtede pealmistele kui ka alumistele külgedele tagasi roomanud. Nii käib see õhulennumäng meie aias kevadel, suvel ja isegi sügisel.

RASKe KodA SeljAS

Vahepeal tõmbavad tigude tähelepanu endale vaarikad, mis on veel kõrgemad kui rabarberid, aga ikka on mõni loom päris tippu roninud. Kuidas nad küll sellega hakkama saavad? Nad ju roomavad oma ühel ja ainsal jalal, endal raske koda seljas.

Märtsis ilmus «Eesti kojaga maismaatigude määraja» (pildil), mille on koostanud

AS A&P Mets ostab metsakinnistuid, kasvavat metsa ja põllumaad. www.apmets.ee

postimees || 9. juuni 2014

Piret Kiristaja, Annelie Ehlvest ja Liina Remm. Eesti esimese trükis ilmunud tigudemääraja andmeil elab meie maal 85 liiki maismaatigusid, kellest 71 liiki kannab koda kaasas. Selle raamatu eesmärk on olla abiks nende väikeste loomade määramisel. Tore teada, et meie rabarberitega käivad maiustamas kiriteod. Üks autoreist, Annelie Ehlvest, on koostanud Tartu keskkonnahariduse keskuses muu hulgas e-õppevahendi «Teod ja karbid õpetavad», mis lubab piiluda tigude aeglasesse, kuid huvitavasse ellu rohkem kui määraja. liMARohKe liiKuMine

Siinkohal on paslik tuua lagedale õppevahendist saadud teadmine, et tigudel ei ole varbaid, seeeest suudavad nad aga jala kaudu vett juua. Teod liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal.

Kuival pinnal on tigudel raskem liikuda kui niiskel. Seetõttu on nad aktiivsed pärast vihma ja hilistel õhtutundidel.

Tigude määraja esitlusel Eesti Looduseuurijate Seltsis mai algul pidas üks määraja autoreid, Liina Remm, ettekande. Ta tegi juttu ka tigude liikumisest, mis kulutab väga palju lima. «Peab küll märkima, et selle kulukuse vähendamiseks on üks nipp, mida

Meie mängime aias tigudega õhulennumängu. Neile meeldib väga rabarber, mis meil kasvab võsa lähedal vaarikate juures. Nii kui esimesed lehed on end vaid napilt kämblalaiuseks sirutanud, võib neil näha tigusid kükitamas.

Teod hoiduvad teravatest elamustest TeksT raiMu hansOn, FoTo Merike lill

Ostame põllumaad.

Tel 5340 4975. polluvara@vestman.ee www.vestman.ee

SILVMAR GRUPP OSTAB • metsakinnistuid (võib olla ka raiutud) • metsamaterjali • raieõigust Samas osutame metsaraieteenust.

Tel 517 4176, silvmar@hot.ee

www.silvmargrupp.ee

maaelu edendaja 19

9. juuni 2014 || postimees

Tigudel ei ole varbaid, see-eest suudavad nad aga jala kaudu vett juua.

Ostame

üle Eesti. Tel 507 2544.

OÜ Kolmestar ostab kasvava metsa raieõigust ja metsakinnistuid.

Samuti teostame raiet ja vedu.

Tel 512 3356, Jaan. e-post: jaan@kolmestar.ee www.kolmestar.ee

nad oskavad kasutada. Nad nimelt n-ö hüppavad ja katkestavad sellega pideva limaraja,» selgitas ta. Ühelt poolt aitab nipp lima kokku hoida, teisalt arvatakse, et teod püüavad sellega vähendada võimalust, et nende vaenlased nad üles leiavad. «Sellist katkendlikku joont on ilmselt tõesti tigusid otsivatel röövloomadel, näiteks jaanimardikavastsetel raskem jälitada kui pidevat. Pealegi saab sedasi vähendada kokkupuudet ebameeldivate pindadega.»

Tigudest ja nende limast – ka selle kasutamisest kosmeetilistel eesmärkidel –, samuti tigude kahjulikkusest ja kasulikkusest saab lugeda Liina Remmi artiklist, mis ilmub kavakohaselt Eesti Looduse augustinumbris.

Siinkohal tsiteeritud lausetes on märgitud ebameeldivaid pindu ja tigude vaenlasi. Neid märksõnu laiendas tigude tõrjumisest kõneldes Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekaitse osakonna vanemteadur Luule Metspalu.

Mõnedki aia- ja põllupidajad on arvamusel, et teod elavad üle ka tuumapommi plahvatuse. Teaduslikult ei ole seda veel tõestatud. Nende elukate vastu soovitas Metspalu rakendada väheke leebemaid võtteid. «Kõige parem on ärakorjamine, muudkui tuleb korjata ja korjata,» ütles ta. «Aga peale selle on veel mõned võtted, mida tigude vastu kasutatakse.»

Kuna teo jalg on küllaltki õrn,

Vanemteadur Luule Metspalu soovitab 

saab inimene oma lemmiktaimi kaitstes muuta nende ümbruse tigudele valusasti ületatavaks. Teod hoiduvad seesugustest teravatest elamustest. Tuleb teha ring näiteks männiokastest.

Valusad ringid

«Okkad on teravad ja tigu ei saa nendest üle roomata,» lausus Metspalu. «Veel soovitatakse kasutada kuivatatud orasheina, mis on samuti väga terav. Võib ka munakoori katki teha ja neist ümber taime ringi maha panna. Munakoored on head sellegi poolest, et neist ladestub hiljem kaltsiumi mulda.»

Ka varemerohi on teole ebameeldiv, sest tal on karedad karvased lehed. Neid võib samuti korjata ja asetada ringina kaitstava taime ümber. «Mis ikka haiget teeb, selle peale ei ronita,» nentis ta.

Metspalu on tähele pannud, et on taimi, keda teod kõigest hoolimata soovivad süüa. Üks selliseid

OSTAME VÄRSKEID OKASPUUPALKE. Tel 506 8576.

www.varasaeveski.ee

Ostame metsakinnistuid, hind kuni 10000 €/ha.

Tel 517 9866 info@landeker.ee www.landeker.ee

Kuna tigude jalg on küllaltki õrn, siis saab inimene oma lemmiktaimi kaitstes muuta nende ümbruse tigudele valusasti ületatavaks, kasutades selleks näiteks männiokkaid või purustatud munakoori.

Niisugusest torkivast pinnasest teod hoiduvad.

on hosta. «Teod lähevad päeval hosta lehtede alla varju,» sõnas ta. «Öösel nad ronivad välja ja hakkavad mõnusasti sööma pehmet hostalehte. Ja tagetesed ehk peiulilled – need süüakse ka ära.» Üks viise tigusid aiast kokku koguda on panna isuäratavate taimede juurde lauajupikesi. Teod ronivad päeval nende alla peitu. Kui nad õhtul liikvele asuvad, võib nad korjata kokku ja ...

Siinkohal jääb õrnahingelistele lugejatele mõeldes kirjutamata, mida seejärel teha, et vähemalt need isendid enam iialgi tagasi ei tuleks.

Aga igatahes, kui teod on surnud, võib nad viia kompostihunnikusse.

Nende lubjakojad lähevad looduses kasulikku ringlusesse.

Eks ole ju poodidest saada ka mitmesuguseid pulbreid ja graanuleid. «On olemas tõesti, aga mina olen looduseinimene ja ma ei taha keemilisi asju aedadesse eriti soovitada,» ütles Metspalu.

Tigude invasioon

Veel veerand sajandit tagasi oli tigusid vähem kui praegu. Kiritigude invasioon algas paiguti umbes 25 aasta eest. Nüüd leidub neid igal pool hulganisti. «Ilmselt on mingi mikroorganism või keegi muu, kes tigusid enne hävitas ja nende paljunemist vaos hoidis, saanud lõuahaagi,» oletas Luule Metspalu.

Teadus, tule appi! Praegu ei tea Luule Metspalu aga kedagi, kes uurib Eestis tigude arvukust ja nende edukat paljunemist . e

20 maaelu edendaja

postimees || 9. juuni 2014

Taimekaitsevahend (pestitsiid) on ühte või mitut toimeainet sisaldav toode, mis on ette nähtud taimede ja taimsete saaduste kaitsmiseks taimekahjustajate eest ning mittesoovitavate taimede, taimeosade või taimekahjustajate hävitamiseks. Kuidas satuvad nende jäägid elukeskkonda, sealhulgas toiduainetesse?

Kui palju taimekaitsevahendite jääke jõuab meie toidulauale?

Tekst Merike Toome, Põllumajandusuuringute Keskus

T

aimekaitsevahendid jaotatakse vastavalt kasutusobjektile kolme suurde rühma: herbitsiidid – umbrohtude tõrjeks, insektitsiidid – kahjurite tõrjeks, fungitsiidid – seente tõrjeks.

Oluline on taimekaitsevahendite õige kasutamine, mis tagab saagikuse tõusu ja parandab saaduste kvaliteeti, ühtlasi suureneb nii väetiste tõhusus ning vähenevad koristus- ja säilituskaod.

Taimekaitsevahendite väärkasutamine võib põhjustada preparaatide sattumist vette, nende jäägid akumuleeruvad mullas või taimedes. Inimese seisukohalt on kõige ohtlikumad taimekaitsevahendite jääksisaldused taimekasvatussaadustes – toidutoormes, sealhulgas puu- ja köögiviljades ning teraviljades.

Taimekaitsevahendite ebaõiget rakendamist põhjustavateks teguriteks võivad olla näiteks etteantust suuremad kasutamiskogused, ebasoodsad ilmastikuolud, valed agrotehnikavõtted, preparaadi tarvitamine valel ajal.

Uued vahendid

Vanade äraproovitud preparaatide kõrvale paisatakse aasta aastalt turule üha uusi taimekaitsevahendeid. Teadlased koos praktikutega

teevad jõupingutusi, et uued sünteesitud ained oleksid kasutajasõbralikud – ei ohustaks inimeste toidulauda ega reostaks loodust.

Kõik eelpool kirjeldatu vajab aga ka regulatsioone, millega kontrollida taimekaitsevahendite registreerimist ja kasutamist ning piirnormide kehtestamist. Euroopa Liidus reguleerib taimekaitsevahendite alast tegevust ulatuslik nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ, millele on lisandunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EÜ/396/2005.

Koostöös teadlastega on taimekaitsevahendite jääkidele kehtestatud piirnormid, millega tagatakse toiduohutuse kõrge tase tarbijatele, sealhulgas imikutele, väikelastele ja taimetoitlastele ning võrdsed konkurentsitingimused põllumajandustootjaile, töötlejaile ja importijaile.

Intensiivse keemilise tõrje kasutamine 1960. ja 1970. aastatel seadis ohtu nii inimese tervise kui ka keskkonna – saastumine taimekaitsevahenditega oli üsna suur, nii et selle mõjusid tuntakse tänapäevalgi. See tekitas vajaduse erinevate seireprogrammide käivitamiseks, et kontrollida elukeskkonna ohutuse olukorda.

Seireprogrammiks nimetatakse nii pistelist kui ka plaanipärast import- ja kodumaise toodangu (puuja köögivili, teravili) kontrolli hulgiladudes ja jaevõrgus ning põldudel.

Üheks ulatuslikuks seireprogrammi vormiks kujunesid taimekaitsevahendite jääkide seireprogrammid taimse ja loomse päritoluga toidus (sealhulgas puu- ja köögiviljades, teraviljades), mille aluseks on EL kooskõlastatud mitmeaastased kontrollprogrammid.

Euroopa Liidu taimekaitsevahendite jääkide seireprogrammis nähakse igale osalejariigile ette kindel analüüsitavate proovide arv, proovimaterjal ja analüüsitavad taimekaitsevahendite jäägid. Igal aastal muudetakse näitajaid proovimaterjali ja taimekaitsevahendite nimetuste osas. Vastavalt vajadustele on iga riik koostanud oma rahvusliku taimekaitsevahendite jääkide seireprogrammi taimse päritoluga toidutoormes, sealhulgas puu- ja köögiviljades ning teraviljades.

Mida teha, et süüa puu- ja köögivilju ohutult?

Esmaseks hügieeninõudeks on puu- ja köögiviljade hoolikas pesemine enne söömist. Koorega puuviljad (õunad, pirnid, virsikud) tuleb vajadusel koorida.  Toituge mitmekesiselt ja pidage piiri – kilo õunte asemel sööge korraga 1–2 õuna, kilogrammi viinamarjade asemel korraga 10–15 marja.  Arukal tarbimisel ei ole meil müüdavad puu- ja köögiviljad inimese tervisele ohtlikud. 

tes üle 5000 proovi. Nende koondandmed on esitatud tabelis.

Mida öelda nende tulemuste kohta? Ligi 50% analüüsitud proovidest sisaldasid taimekitsevahendite jääke. Analüüsitud eestimaistest proovidest ¼ sisaldas taimekaitsevahendite jääke. Tavaliselt sisaldavad proovid ühe taimekaitsevahendi jääki, kuid on olnud ka juhuseid, kus proovist leiti kuni viis erinimelist jääki. Teostatud riskianalüüsi põhjal on tuvastatud, et lubatud piirnormidest kõrgemad taimekaitsevahendite jääksisaldused ei ohusta inimese tervist.

Importtoodangu proovidest ainult umbes 40 protsenti ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke. Tavaliselt on leitus 2–3 erinimelist jääki, kuid on esinenud ka proove, kus on leitud 5–7 erinimelist jääki. Importtoodangust sisaldavad enim taimekaitsevahendite jääke viinamarjad, tsitruselised, õunad, pirnid, brokkoli.

Nendele proovidele, millest leitakse jääksisaldusi üle piirnormi, tehakse eraldi riskianalüüs, mille tulemuste alusel tunnistatakse toode ohutuks või ohtlikuks inimese tervisele ja võimaluse korral kõrvaldatakse müügivõrgust.

Seiretulemuste põhjal on võimalik öelda, et eestimaine põllumajandustoodang on üsna puhas taimekaitsevahendite jääkidest. Üksikud jääkide leiud ei ületa kehtestatud piirnorme. Siit ka kindel ütlemine – eelista eestimaist! e

Riiklik järelvalve

Eestis alustati taimekaitsevahendite jääkide seirega 1998. aastal.

2005. aastal liitus Eesti Euroopa Liidu taimekaitsevahendite jääkide seirega.

Taimekaitsevahendite jääkide seiret, mida tänapäeval nimetatakse riiklikuks järelevalveks, koordineerib Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) koostöös Põllumajandusametiga (PMA). Analüüside teostamiseks on volitatud Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete laboratoorium (taimne toit) ja Terviseameti Tartu laboratoorium (loomne toit ja väikelaste toit). VTA ja PMA koostavad igaaastased proovivõtu plaanid, arvestades ELi iga-aastaseid kontrolliprogramme. VTA ja PMA inspektorid võtavad ka analüüsimiseks vajalikud proovid. VTA teostab riskihinnangu Euroopa Terviseameti (EFSA) koostatud programmi alusel nendele taimekaitsevahendite jääkidele, mille kogused proovides ületavad lubatud piirnorme (MRL).

Aastatel 1998–2013, mil Eestis on teostatud taimekaitsevahendite jääkide seiret, analüüsiti labori-

Taimekaitsevahendite jäägid puu- ja köögiviljades Aastatel 1998–2013, mil Eestis on teostatud taimekaitsevahendite jääkide seiret, analüüsiti laborites üle 5000 proovi.

Kokku Kõik proovid Eesti Import*

Ilma jäägita

Jääke leitud lubatud piirnormi piires

Jääke leitud üle lubatud piirnormi

5549

3040

54,8 %

2317

41,8 %

192

3,4 %

2170

1699

78,3 %

441

20,3 %

30

1,4 %

3379

1341

39,7 %

1876

55,5 %

162

4,8 %

* Import tähendab EL + kolmandad riigid

maaelu edendaja 21

9. juuni 2014 || postimees

aiapidaja päevik

!!!

Aeda kavandades oli mul ainult üks tingimus – pärast suurt kevadpuhastust võiks selle hooldamine võimalikult vähe vaeva nõuda ning kõik taimed peaksid olema kaunid ka siis, kui nad on ära õitsenud.

Minu iseseisev linnapreili Tekst ja fotod Loona Põtter, aiakujundaja (Sipelga Aiakujundus)

M

ul on tegelikult kaks päris oma aeda.

Linnaaed ja pipimaja aed.

Pipimaja on üks armas suur vana majalobudik, kus käib alati remont ja aiapidu peetakse põrandate täitmisest üle jäänud liivaga kaetud platsil. Kunagi tuleb sellesama koha peale muidugi terrass. Pipimaja aias on kõik kogu aeg pooleli ja unistused lippavad pika edumaaga reaalsusest ees.

Linnaaias on kõik alati tipptopp korras, või siis peaaegu alati.

Linnaaed asub Kärdlas, otse keskväljaku servas magusat koogi- ja kohvilõhna levitava Villa Loona kohvik-külalistemaja õue peal.

Krunti piiravad kõrged põlised pärnad ja vahtrad ning päike piilub sinna ainult mõnest praost. Nii on seal iga taime asukoht kellaajalise täpsusega paika mõõdetud, et nad vajaliku hulga päikesevalgust ikka kätte saaksid. Aia tagumises servas voolab oja, mille kaldad puude varjus on püsivalt niisked.

Kolm suve tagasi aeda kavandades oli mul ainult üks tingimus – kevadiste ja sügiseste suuremate aiatööde vahepeal võiks mu linnapreili hooldamine võimalikult vähe vaeva võtta ja kõik taimed peaksid olema kaunid ka siis, kui nad on ära õitsenud. Üle kõige armastan pisikeste õite ja lopsakate lehtedega tagasihoidlikke metsataimi meenutavaid püsikuid ning minu eriline sümpaatia ja sügav kummardus kuulub pinnakattetaimedele. Pinnakattetaimed on vahvaks alternatiiviks murule ja nendega kaetud pind on suve jooksul tõepoolest hooldusvaba.

Oja kaldale istutasin kolmsada tiarelli. Praegu nad õitsevad ja kallas on kaetud õrna valge pitsivahuga. Kui mul oleks seal muru, peaksin igal nädalal trimmerdama ...

Nüüd aga ainult naudin vaatepilti.

Unistan poolvarju- ja varjutaimede kollektsioonist ning olen tasapisi neid enda ümber juba koguma asunud: võrratu sinisilmne brunnera, punane epimeedium, murtudsüda, hostad, palmilehine tarn, jugapuud, kobarpead, kortslehed, roomavad tuhkpuud, bergeeniate sordid, astilbed, risoomikas ja viljatu kurereha, helmikpöörised ning paljud teised tagasihoidlikud kauni-

tarid on koha leidnud minu aias ja südames.

Avaras lillepeenras laiutavad sõbralikult ka rabarber, mündid ja karulauk. Rabarber näeb välja nagu mini-gunnera ning sobib varjupeenrasse arhitektuurseks pilgupüüdjaks imehästi.

Praegu tundub, et kõik ongi nii, nagu endale ette kujutasin – kolmene linnapreili on kasvanud piisavalt iseseisvaks ja vajab aeg-ajalt ainult pikka paid ehk siis kastmist, väetamist ja äraõitsenud õite noppimist. Pipimajale ning minu armsatele klientidele jääb nüüd suvel aega rohkem. e

22 maaelu edendaja

postimees || 9. juuni 2014

Põllumajanduses on kasutusel mitmesugused masinad ja sõidukid, mis peavad töötama täiel võimsusel ka rasketes tingimustes, olenemata sellest, kas on suvi või talv, tolm või pori, sajab vihma või lõõskab päike.

Praegune trend liigub UTTO traktoriõlide suunas

S

TeksT: martin Barkala, addinol lube oil oÜ lõuna-eesti müügijuht

elleks, et masinad tuleksid oma ülesannetega toime, peab neid määrima kvaliteetsete ja usaldusväärsete määrdeainetega. Kulumisvastase kaitse säilimine määrdeaine pika kasutusea jooksul, pikaajaline korrosioonivastane kaitse ja biolagunevus on ainult mõned näited nõuetest, mida määrdeaine täitma peaks.

Traktorid, ehitusmasinad ja muud sarnased sõidukid nõuavad järjest rohkem eri tüüpi ning erineva kvaliteediga määrdeaineid, nagu näiteks mootoriõlisid, transmissiooniõlisid, õlisid märgpiduritele (ja siduritele), hüdroõlisid ning määrdeid.

Traktorid töötavad väga erinevates ilmastikutingimustes. See-

tõttu peavad määrded olema hea nakkuvusega ja veekindlad ning pakkuma tõhusat korrosioonivastast kaitset. Traktori hüdraulikast rääkides peame mõistma, et tänapäevased hüdrosüsteemid on väga täpsed ja nendes kasutatav õli peab olema erakordselt puhas.

Vähendamaks põllutöömasinate hoolduseks vajalike õlide arvu ja vale õli kasutamise võimalust, toodetakse ka universaalseid traktoriõlisid, mis täidavad nii mootori-, transmissiooni- kui ka hüdroõli nõudeid. eRineVAd õlide TÜÜbid

Akronüümiga THF (Tractor Hydraulic Fluid) tähistatakse traktorite hüdroõlisid.

TOU (Tractor Oil Universal) on STOU õlide eelkäija – transmissioon-

õli, mis on mõeldud ainult mehaanilistele ülekannetele, mitte hüdro- ja märgpidurisüsteemidele. See ei sobi uute vedukite märgpiduritele, mis vajavad vähest hooldust.

STOU (Super Tractor Oil Universal) ehk põllutöömasinatele välja töötatud universaalsed õlid, mis on mõeldud kasutamiseks mootorites (turbolaadurita diisel ja turbodiisel), transmissioonides, hüdraulikas, diferentsiaalides, peaü lekannetes, märgpidurites ja powershift-sidurites. Multiviskoossete õlidena peavad need olema kasutatavad aastaringselt ja täitma kõiki nõudeid, mis on kehtestatud eraldi diiselmootori- ja transmissiooniõlidele ning hüdroõlidele.

Esimese põlvkonna STOU-d olid SAE 15W–30 või 20W–30 õlid. Teise põlvkonna STOU õlid kuulusid viskoossusklassi SAE 10W–30, osaliselt ka SAE 10W–40 klassi. Tänapäevased STOU õlid vastavad SAE 10W–40, SAE 15W–40 ja SAE 5W– 30 klassi nõuetele.

Universaalõlide eelised avalduvad ladustamisel ja traktorite hooldusel, kuna mitme erineva õlisordi asemel saab kasutada ühte multifunktsionaalset õli.

se tehnoloogiat: EGR (Exhaust Gas Recirculation – heitgaaside retsirkulatsioon) ja SCR (Selective Catalytic Reduction – valikuline katalüütiline reduktsioon). EGR-süsteemi puhul tuleb kasutada juba LE-õlisid. uniVeRSAAlõli on KoMPRoMiSS

Kuigi universaalõlidel on omad eelised, ei ole ühe õli kasutamine kõigis nendes süsteemides tehnika seisukohalt parim lahendus, sest mootori, transmissiooni ja hüdrosüsteemi tööpõhimõtted on erinevad.

Universaalõli on kompromisslahendus. Õli, mis on arendatud konkreetsele süsteemile, arvestab antud süsteemi tööeripärasid ja seega lahendab talle püstitatud ülesandeid kõige paremini.

Mootorid, jõuülekanded ja hüdrosüsteemid on kinnised süsteemid. Määrdeaine sihtotstarbelisel kasutamisel ei ole selle sattumine keskkonda tõenäoline. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et agregaat ei lekiks. Tähtis on õigeaegne hooldus ja remont ning asjatundlikult sooritatud õlivahetus. Vanaõli kõrvaldamine peab toimuma kooskõlas vanaõli käitlemist reguleeriva seadusega. e

uTTo õlid

Lely haldustarkvara T4C poolt tuvastatakse:

Lely T4C juhtimisprogramm esitab infot indikaatorite abil, mis ilmuvad selgelt masina juhtpaneelile. See aitab langetada olulisi juhtimisotsuseid terase tarkvara abil, mis analüüsib ning esitab ainult mõistetavat ja kasulikku infot.

Programm T4C tuvastab ka indluse, annab optimaalse seemendushetke ning tuvastab automaatselt tiinuse.

Tervise ja reproduktsiooni järelvalvesüsteem Lely Qwes Ainulaadne kaelarihma külge monteeritud lehma identifitseerimise ja aktiivsuse andur lehma terviseprobleemide ja kehatemperatuuri määramiseks varases etapis.

UTTO (Universal Tractor Transmission Oil) tähendab spetsiaalseid transmissiooniõlisid. Need on mõeldud kasutamiseks transmissioonides, hüdraulikas, märgsidurites, -pidurites ning powershift-sidurites. Neid õlisid ei tohi kasutada mootorites. UTTO õlid on enamasti saadaval viskoossusklassis SAE 10W–30 ja SAE 5W–20.

Praegune trend liigubki UTTO traktoriõlide suunas. Moodsate kõrgtehnoloogiliste traktorite mootorid esitavad sarnaselt suurte veoautodega kõrgeid nõudeid ning ka nende puhul on päevakorral saasteainete vähendamine heitgaasides.

Need mootorid vajavad universaalõlide jaoks kättesaamatu jõudlusega määrdeaineid.

Addinoli tehnikadirektori Anna Murašina sõnul on tänapäevaste põllumajandustraktorite jõudlus kuni 600 hobujõudu ning koos traktorite jõudluse suurenemisega kasvab ka nende mass ja suureneb surve maapinnale, mis toob kaasa negatiivseid tagajärgi. Tema arvates on otstarbekam omada kahte traktorit, mille jõudlus on 300 hobujõudu ja mida juhib üks inimene (WiFi kaudu). Sellise tehnika mootorid vastavad eurostandardite väga rangetele nõuetele, kuna neis kasutatakse kahte heitmete vähendami-

Peamised kvaliteedistandardid Üldkehtivad ettekirjutused jõudlusele on olemas ainult mootori- ja transmissiooniõlidel (näiteks aPi). Ülejäänud kvaliteedinõuded on kehtestanud traktoriõlidele masinaja seadmetootjad. sageli nõutud kvaliteedistandardid on toodud tabelis.

viskoossus

STou

uTTo

sae 10W–30 sae 10W–30

suvel sae 10W–30 talvel sae 5W–20

diiselmootorid2)

aPi Cd/Ce/sF1) CCmC d41)

jõuülekanded/ märgpidurid

aPi gl4 massey-Ferguson m1139

m1141/m1135

new holland (Ford) m2C159b/C

Fnha-2-C-201.00 (≈ m2C134) John deere

J27

J20C/d Caterpillar to-21)

allison C4 hüdrosüsteemid

allison C4

vickers vane Pump denison hF2

denison hF0

vickers sheet i-286-s muud täiendavad kvaliteedistandardid firmadelt Case, Fendt, Fiat, steyr, ZF Friedrichshafen ag jt 1) aPi Cd, Ce, sF; CCmC d4; Caterpillar to-2 on aegunud 2) miinimumstandard aPi CF või CF-4 või aCea e2 aegunud allikas: lubriZol ready reference for lubricants and Fuels

maaelu edendaja 23

9. juuni 2014 || postimees

Süüakse silmadega!

Kollaseima rebuga munad teie toidulaual! www.linnutalu.ee.

Kaupmees&Ko, Selver, Kaubamaja, Prisma, Maksimarket

.

www.metsatehnika.ee

d u l a a k d e s t e e Kvalit Kaalumajast -

Kaubamärgid: Logman, Prosilva, Logbear, Keto Harvesters, Abab, Fixteri

www.kaalumaja.ee info@kaalumaja.ee tel 55 648 186

AS Lasila Betoon toodab kvaliteetseid VALTSIGA KAEVURÕNGAID siseläbimõõduga 600, 800 ja 1000 mm ning erinevate kõrgustega kõikidele rõngastele pakkuda kerged vargakindlad r/b kaaned toodame ka kaevurõngaid ¨ 1500, 2000 ja 3000 mm tootmises ka põhjaga kaevurõngad ja kaaned

Lasila, Rakvere vald Info tel 322 6949, 518 4263 Faks 323 1307 e-post: lasbet@hot.ee www.lasilabetoon.ee

24 maaelu edendaja

postimees || 9. juuni 2014

paljude teiste toodete/ teenuste kohta leiate: