Kinnisvara ja ehitus

Tehnilise Järelevalve Ametiga saab nüüd suhelda e-teenuste keskkonna kaudu Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on avanud keskkonna, mis pakub eraisikutele ja ettevõtetele e-teenuseid erinevates valdkondades. Muu hulgas on keskkond heaks abimeheks nii koduomanikele kui ka ehitus-, elektri- ja kinnisvaravaldkonnas tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele, sõnas ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.

E-teenuste keskkonnas saab teha avalikke päringuid nii TJA kui ka teistesse ameti tegevusega seotud registritesse. Näiteks saab kontrollida, kas korter- või büroomajas kasutusel olevale liftile, gaasikütte- või elektripaigaldisele on tehtud tehniline kontroll või mitte, ehk seda, kas need paigaldised on kasutusse lubatud ja ohutud. Sellise päringu tegemiseks piisab keskkonna vastavas rubriigis paigaldise liigi valikust ja aadressi sisestamisest. Samuti saab kontrollida väljastatud lubade ja pädevustunnistuste kehtivust ja kehtivuse aega kas isikukoodi, ettevõtte registrikoodi või loa numbri järgi.

Keskkonnas saab igaüks teha avalikke päringuid lubade ja pädevustunnistuste olemasolu ning staa-

Küte ja ventilatsioon

tuste kohta, samuti ehitiste, paigaldiste jms statistika kohta. Avalikke päringuid saab teha erinevate kriteeriumide alusel, näiteks paigaldise liigi järgi või regioonide kaupa.

Lisaks avalikele päringutele on e-teenuste keskkonda loodud eraldi moodulid eraisikutele ja ettevõtetele, kes saavad keskkonda ID-kaardi või panga kaudu sisse logides teha oma igapäevase tegevusega seotud toiminguid mugavalt ja aegasäästvalt ühest kohast. Keskkonnas saab näiteks esitada taotlusi elektri- ja gaasipaigaldiste tehnilise kontrolli tellimiseks ning valida selleks ka sobiva teenusepakkuja, registreerida erinevaid paigaldisi – lifti, küttegaasi- ja elektripaigaldisi ning teatada elektri-, lifti-, gaasipaigaldise või ehitisega seotud õnnetustest.

Samas on kasutajal mugav võimalus jälgida reaalajas oma toimingute ja paigaldiste andmeid ja staatust – näiteks seda, kas talle väljastatud load ja tunnistused on kehtivad, peatatud või aegunud.

TJA e-teenuste keskkond asub veebiaadressil: http://emoodul.tja.ee/web/ (PM)

KINNISVARA REALIA GROUP

EHITUS KOLMAPÄEV, 12. oktoober 2011

2

12. oktoober 2011

online-küsitlus

TURUkommentaar

Kas pead oma kodu/elukoha sisekliimat (temperatuur, värske õhk, niiskus) tervislikuks?

Jah, minu kodu sisekliima on tervislik ja perele sobilik – 33,5% Peaaegu – oleme kodu siseklii mat uue ventilatsiooniseadmega parendanud – 3,1% Ei, minu kodu sisekliima vajaks parendamist – 48,1% Ma ei tea oma kodu siseklii mast midagi – 15,3% 992 vastajat www.e24.ee

2010-2011 toimunud kinnisvaratehingute üheksa kuu võrdlus 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0

1

kinnisvaratehingud (ost-müük) august 2011 / TÄIENDATUD Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

3010

(+210)* (+179)* (+13)* (+73)* (+31)* (+10)* (+24)* (-8)* (+22)* (-54)* (-2)* (+56)* (+16)* (+2)* (-8)* (+19)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+404)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük) september 2011 / ESIALGNE Harju maakond sh Tallinna linn Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond KOKKU

1148 817 48 253 148 148 97 153 73 216 119 137 315 57 103 74 3089

(+3)* (+37)* (+16)* (-60)* (+51)* (+78)* (+32)* (+32)* (+15)* (+47)* (+36)* (+13)* (+17)* (-2)* (-8)* (+7)*

tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut tehingut

(+277)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Müügipakkumiste arv Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1813 739 1731

Tallinn 7544 2822 6649

Eesti kokku 15 042 7383 15 456

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal City24 Soov.ee Kv.ee

Harjumaa* 1643 821 2015

Tallinn 704 329 600

Eesti 5982 3553 7477

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn Andmed seisuga 10. oktoober 2011 kell 9.25

Toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395 Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391 Kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

2

3

4

5

2010 (9 kuud) 1

1197 820 36 324 104 70 122 116 89 175 68 185 292 62 96 74

uudised

2 3 4 5 6 7 8

Indeksilinnad (17 linna) Tallinna korteriomandid Harjumaa eramud Harjumaa elamumaa Tartu korteriomandid Narva korteriomandid Kohtla-Järve korteriomandid Pärnu korteriomandid

6821 4124 862 492 799 446 370 364

6

7

2011 (9 kuud) 6661 3990 859 427 807 364 379 355

8

muutus % -2,3 -3,2 -0,3 -13,2 1,0 -18,4 2,4 -2,5

2010. ja 2011. aasta esimese üheksa kuu võrdluses on tehingute arv paljudes jõukamates piirkondades käesoleval aastal lausa miinuses.

Kinnisvaraturg hingab maailma majandusega ühes rütmis Kinnisvaraturu positiivsetest arengutest saame lugeda iga nädal vähemalt korra. Kuid vähesed on vaevunud numbreid mullusega kõrvutama – võrdlus näitab aga, et 2010. aastal oli elukondlik kinnisvaraturg tänavusest isegi aktiivsem.

Peep Sooman

Pindi Kinnisvara juhatuse liige

K

tegelikkusest veidi paremad.

Või halvemad.

Väidan, et kinnisvaraturu arengu kõige-kõige olulisem indikaator pole hinnatase ega tehingute maht, vaid tehinguaktiivsus. Tehingute arv määrab, kas kaubeldavad varad on likviidsed või mitte, see omakorda kujundab nende hinna.

Infomüra erinevate parameetrite tõusude või languste kohta on sisutühi, kuniks nende kõrvale pole pandud tehingute arvu – fakti, mis näitab üleüldises mõttes turu funktsioneerimist või mittefunktsioneerimist.

ellelt teadlikult, kellelt teadmatusest, kuid eksitavaid sõnuMaatulundusmaad meid kinnisvaraturu arengute Kui kõrvutame mullu ühekkohta on tulnud aastate jooksa kuu jooksul tehtud kõik kinsul kõikidelt suurematelt kinnisvarabüroodelt. Ärgem nisasjade ostu-müügitehingud mõistkem kedagi asjaoludesse 2011. aasta ostu-müügitehingutega, on täheldatav tõepoosüüvimata hukka, eriti kui isegi suurte analüüsiüksustega lest väike tõus (3,4 protsenti).

Tehingute rahalisi mahtusid pangad ja ministeeriumid ei osanud kriisi õigeaegselt ette kõrvutades saame suisa 28näha. protsendilise tõusu ning kui vaatame eri piirkondade hinPraeguses olukorras mõnevõrra häirib, kui jätkuvalt pigistatakse tegeliku olukorra ees silm kinni ning surutak- Väidan, et kinnisvaraturu se tarbijatele peale kunstlikult ilustatud kinnisvaratea- arengu kõige-kõige olulisem indikaator pole teid.

Asjadest rääkimine nii, hinnatase ega tehingute nagu need tegelikult on, kätmaht, vaid tehinguaktiivsus. keb alati teatavaid riske – olgu selleks siis konkurentide või klientide pahameel, et namuutusi, annavad ka need «keegi püüab turgu alla rääkiaastaseks kasvuks kümneid da». protsente.

Räägime asjast Kõikidel sellistel suhtarvuMuu hulgas Eesti kinnisvadel on korralik uudisväärtus ja ratehinguid kaardistav maaseda ei jäeta kasutamata. Kuid amet lõi kaheksa aastat tagasi numbrite taga on peidus enatänuväärse rakenduse, mis on matki.

Tehingute arvu tõusu komtäiesti avalik, kuid mida vähesed on õppinud korralikult kapenseerib tegelikkuses täielisutama. kult üks aktiveerunud segment – maatulundusmaad, mida riik See rakendus annab detailoma kinnisvaraportfelli korrasse ülevaate eri piirkondade tehingute kohta, võimaldades tamiseks erakorraliselt väga neid sorteerida tehingu liigi, suures mahus turule paiskas asukoha, sihtotstarbe jm näining mida kõrvalkinnistute tajate järgi. Kuna erinevaid omanikud varmalt ära kasutavõrdlusvõimalusi on tõesti sid, et oma maavaldusi laienkümneid, on alati võimalik dada. nende vahel oskuslikult naviElamispindade peamiselt geerides leida seoseid, mis on statistilist hinnatõusu toetab

aga tugevalt muutunud tehingute struktuur, kuna keskmisest paremal järjel olevad inimesed on väsinud ootamast ning ostavad senisest kallimaid varasid. Ongi kõik. Selline oligi 2011. aasta turu aktiveerumine.

Elukondlik kinnisvara Eesti rahvale kõige olulisema segmendi, elukondliku kinnisvara tehingute arvu osas pole aga mingisugust aktiveerumist aastaga toimunud. Enamgi veel – paljudes jõukamates piirkondades on tehingute arv esimese üheksa kuu võrdluses lausa miinuses.

Võttes arvesse mullust sügist, mil euroga liitumine oli kindel ja elukondlikul turul toimus märkimisväärne elavnemine, pole ilmselt ka terve aasta võrdluses paremat tulemust oodata.

Turu passiivsuse põhjusi pole vaja kaugelt otsida. Tõsi, elu Eestis paraneb, SKP tõuseb, ekspordimahud teevad uusi rekordeid, töötus kahaneb ja aset leiab palju muidki positiivseid sündmusi.

Küll aga on euro käibelevõtt pannud leibkondade igakuistele kulutustele tugeva põntsu, mis annab kohe tunda ka nende laenuvõimekuses. Lisades siia negatiivsed uudised rahvusvaheliselt areenilt, millega kaasnevad globaalsete arvamusliidrite hoiatused uue võimaliku finantskriisi suhtes, on igati mõistetav, miks kinnisvaraturg pole oodatud tempos arenenud.

Et mitte lõpetada negatiivse sõnumiga, usun siiralt, et Eesti kinnisvaraturg muutub lähiaastatel aktiivsemaks. Selleks peavad aga kõigepealt turud maha rahunema – nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Kui me 2008. aasta sügisel lahvatanud kriisist ka muud ei õppinud, siis ehk seda, et Eesti majandus ja kinnisvaraturg ei ela omas mullis, vaid on osake märksa suuremast süsteemist, mis tervikuna hingab väikeste ajanihetega siiski ühes rütmis.

Narva üürihinnad pealinna tasemel Mahukad ehitusprojektid Narvas on kasvatanud nõudlust üürikorterite järele ja nii on piirilinna üürikorterite hinnad kerkinud Tallinna tasemele.

Domus Kinnisvara arendusdirektor Ingvar Allekand kirjutab ettevõtte blogis, et Narvas ja selle ümbruses on käimas kaks ülisuurt ehitusprojekti, kirjutab Põhjarannik. «Kuigi nendel ehitustel saavad tööd ka kohalikud elanikud, on paljud tööd väga spetsiifilised ja erioskusi nõudvad. Nii ongi meie kontor muutunud rahvaste paabeliks: austerlased, bulgaarlased, soomlased jne on leidnud meid üles ikka ühe ja sama sooviga – andke üürikortereid,» kirjutab Allekand. (E24)

Ärikinnisvara hinnad hakkavad tõusma «Käesoleval aastal on üüripindade osas tunda teatud nõudluse teket. See ei tähenda, et oleme tagasi buumiaegsel tasemel, kuid võrreldes kriisiaastatega oleme siiski paremal positsioonil,» kirjutab Tanel Olek Postimehe teemalehes Minu ettevõte.

Uue äripinna valimisel tuleb lähtuda väga ratsionaalselt oma ettevõtte vajadustest ning perspektiividest tulevikus, kirjutab Olek.

2011. aasta esimesel poolaastal olid üürihinnad kesklinna A+ märgistusega büroohoonetes vahemikus 11-15 eurot/m2, A-klassi hoonetes 9-12 eurot/m2 ja B-klassi büroomajades 6-8 eurot/m2. (PM)

Kiviõli tahab tondilossid lammutada Ida-Virumaal asuv Kiviõli linn maksab inimestele kompensatsiooni, et nad pooleldi asustatud majast välja koliks ning linn saaks hooned lammutada.

Eelmisel aastal kolis Kiviõli linn tühjaks kortermaja aadressil Keskpuiestee 53, tänavu tehti sama Kalevi 3 asuva neljakorruselise kortermajaga, mis praeguseks on elanikest juba tühi, välja on lülitatud nii küte, gaas, elekter kui vesi, kirjutab Põhjarannik. (E24)

Novembris toimub rahvusvaheline kinnisvarakonverents 11. novembril toimub Tallinnas Kumu auditooriumis X rahvusvaheline kinnisvarakonverents «Kinnisvaraturul uut hoogu otsimas».

Konverentsi eesmärgiks on ühendada kõiki kinnisvarasektoris tegutsevaid firmasid, organisatsioone ning inimesi, et vahetada kogemusi ja informatsiooni.

Konverentsi õhtusel vastuvõtul klubis BonBon antakse üle ka tiitel «Kinnisvara Guru 2011». (PM)

Tallinnas avati tänapäevane jäätmekütusetehas Ragn-Sells avas Tallinnas Baltimaade ja Skandinaavia moodsaima jäätmekütusetehase, mis võimaldab taaskasutusse suunata 85% jäätmetest. Tegemist on lähipiirkonna suurima ja võimsaima tehasega, mis suudab aastas käidelda kuni 120 000 tonni prügi. (PM)

3

12. oktoober 2011

Heki tee 6, Haabneeme, Viimsi Valmimise aeg: 2007 Korterite suurused: 36,6-132,4 m² 1-toaline korter (39 m²), hind koos kÜÜgimÜÜbliga 46 650 ₏ 2-toaline korter (77,6 m²), hind 78 000 ₏ 2-toaline saunaga korter (81,2 m² + rþdu 4,8 m²), hind koos kÜÜgimÜÜbliga 82 000 ₏ 3-toaline korter (92,0 m²), hind 94 000 ₏ Lisainfo:

Parkimine suletud maa-aluses parklas. Ruumikad korterid liftiga 5-kordses kivimajas. Ehitusel on kasutatud ainult kvaliteetseid materjale. Majale on omistatud energiaklass B – see tähendab minimaalseid kßtte- ja remondikulusid. Käe-jala juures kþik eluks vajalik – poed, koolid, lasteaiad, ßhistranspordi peatused. Mþnesaja meetri kaugusel on mþnus suplusrand. Tervisespordi huvilistele on kasutada valgustatud kergliiklustee.

Mßßgiinfo:

ALG Liisingu AS Hirvo Lukas tel 508 9234, 614 3322 hirvo@alg.ee www.alg.ee

Mßßa korterid kesklinna sßdames Aedvilja 4!

Mßßgiinfo: Aleksei Komarov 665 9777, 5648 5148 Siivi Pentjärv 665 9745, 51 35 732 MĂœĂœA KORTER

MĂœĂœA KORTER

Kþrgepinge tn, Kristiine Mßßa 1toaline valguskßllane korter.

Korter ja maja renoveeritud. Maja asub vaikses ja rohelises piirkonnas.

Tee sellest imelisest kodust enda oma!

Rännaku tn, NĂľmme Mßßa avara planeeringuga korter, mis on 1-ja 2toalisest korterist kokku ehitatud. Ăœp 79,6 m², 2 rĂľdu, WC ja vannituba eraldi. Toimiv KĂœ. Parkimine maja ees.

Hind: 31 900 â‚Ź, ID: OH223117 Aleksei Komarov 665 9777, 5648 5148

Hind: 96 820 ₏, ID: OH224875 Tomas Salamäe 665 9708, 5668 8773

HEIDY HEINLA 507 3441

TAUNO PAJURI 502 8975

MARGE KIKAS 502 4162

SIIVI PENTJĂ„RV 513 5732

KERSTI JUNOLAINEN 504 5270

JUULI SADRAK 507 7905

LEILA NURK 502 3505

NADJA GIRICH 5649 9399

ALEKSEI KOMAROV 5648 5148

ELIS MADI 5825 0250

TOMAS SALAMĂ„E 5668 8773

JULIA JUURIK 5557 1111

RAGNAR SEPP 512 2957

TATJANA JAKOVLEVA 552 0144

MARE SIIRAK 553 5556

EVA VOLKE 5683 0489

MĂœĂœA KORTER

MĂœĂœA MAJA

Luise tn, Kesklinn Mßßa 2toaline korter 2001. a valminud majas. Ăœp 63,20 m², 3/5. Avatud kÜÜgiga elutuba, magamistuba, WC ja duĹĄiruum eraldi. Trepikoda lukus.

Keskkßte. Lähedal bussipeatus, Kristiine kaubanduskeskus, kool.

Hind: 80 000 â‚Ź, ID: OH231876 Kersti Junolainen 665 9709, 5045 270

MĂœĂœA KORTER

Suurekivi pþik 23, Rae vald Mßßa 2korruseline kivimaja (97,67 m²) koos kuuri (14 m²) ja autovarjualusega (21,27 m²). Elutuba avatud kÜÜgiga, avar terrass, 3 magamistuba, vannituba WC-ga, saun. Pþrandakßte gaasikatla baasil, naturaalne tammeparkett Hind 160 000 ₏, ID:OH221835 Leila Nurk, 665 9704, 502 3505

MĂœĂœA MAJA

Kivila tn, Lasnamäe Mßßa valguskĂźllane ja hubane 2toaline 3 rĂľduga korter. Tehtud maitsekas remont, aknad ja uksed vahetatud. Ilus vaade aknast, vaiksed naabrid, korralik KĂœ. Maja ees parkimiskoht, panipaik keldris. Hinna sees kÜÜgimÜÜbel.

Hind 47 500 â‚Ź, ID: OH233959 Julia Juurik, 665 9712, 5557 1111

MĂœĂœA KORTER

Säina tn, Kakumäe Mßßa kivimaja. Maja ßp. 255m², kinnistu 1761m², vaade merele. Elutuba kaminaga, mÜbleeritud kÜÜk-sÜÜgituba, kßlalistetuba, 2 magamistuba, talveaed, vannituba aurusaunaga, saun, majandusruum ja 2auto garaaŞ.

Hind 467 000 â‚Ź, ID: OH187672 Tauno Pajuri, 665 9733, 502 8975

Kauge tn, NĂľmme Mßßa 3toaline korter suure rĂľduga vaikses ja rohelises piirkonnas. Ăœp 72,8 m². Ă•ueala Ăźmbritsetud aiaga. Toimiv KĂœ. Avatud kÜÜk-elutuba, vannituba ja tualett koos, suur korralik garderoob. Ăœmbruses pargid, pood, lasteaed.

Hind: 95 000 â‚Ź Heidy Heinla 665 9747, 507 3441

KORTERID

Mßßa 3-toal krt garaaŞiga K.Tßrnpu 5 3/1, ßp 53 m². Asub kuue korteriga majas, oma hooviga. Renoveeritud kahhelahjud. Hind: 83 800 ₏ Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Mßßa 2-toal disainkorter Viimsis, Heldri 53. 4/2, 50 m². Hinna sees väga kvaliteetne sisustus. Suur rþdu. Hea asukoht. Hind: 74 900 ₏ Tel 668 4700, 5626 8960 Taavi Reimets

Mßßa majaosa Härjapea tn-l Aed, garaaŞ, 4 tuba, 77,9 m², gaasikßte Hind: 83 000 ₏ Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Mßßa 2-toal korter Viimsis, Mereranna tee 2a. 5/3, 47 m². Madalad kommunaalkulud. Rþdu. Hinna sees korralik kÜÜgimÜÜbel ning panipaik. Hind: 54 000 ₏. Tel 668 4700, 5626 8960 Taavi Reimets

Mßßa 2-toal krt Vahtra tee 5, Peetri k, Rae vald. 54,2 m², 3/3, rþdu, panipaik, puhke- ja saunaruum 0-korrusel. Hind: 59 000 ₏ Tel 668 4700, 504 0480 Evelin Mihkelson

! ! " ##$

MAJAOSAD

Mßßa 2-toal korter Kungla tn-l Gaasikßte, renoveeritud maja, suur hoov!

Hind: 54 000 â‚Ź Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Mßßa renov 3-toal krt Luise 4 4/2, ßp 99,8 m². Ilus ja valguskßllane hea planeeringuga renoveeritud korter. 2 parkimiskohta.

Hind: 140 000 â‚Ź Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Mßßa 2-toal korter vanalinnas Suurtßki tn-l. Kþrged laed, paksud seinad, puitpþrandad, 41,7 m².

Hind: 92 000 â‚Ź Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Mßßa ridaelamu tßßpi korter Vahepere tn-l Tiskres. 78,7 m², saun, 3 tuba, läbi 2 korruse, 2 rþdu Hind: 107 500 ₏ Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Mßßa paarismajaboks Suurupi kßlas. 2010. a, 132 m², 4 tuba, saun, terrass, rþdu, ioonkßte, vesipþrandakßte, kvaliteetne siseviimistlus.

Hind: 120 000 ₏ Tel 513 2422 Ville Värk

Mßßa elamu Pirital, Vabaþhukooli tee 98. 833 m², kivimaja, ehitusjärgus elamut on vþimalik jagada neljaks eraldi sissepääsuga korteriks.

Hind: 290 000 ₏ Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Mßßa uus (2011. a) ridaelamuboks Pirital Kloostrimetsas Ăœp 197 m², 5 tuba, saun, lodĹža + 2 terrassi, gaasikĂźte, panipaik.

Hind: 227 900 â‚Ź Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Ă•igus

Mßßa eramu Suurupi kßlas Lääne tee 6. Kinnistu 1517 m², ehit 2001. a, kivimaja, 5 tuba, saun, kamin, garaaŞ, keskkßte, sundventilatsioon, meri 300 m. Hind: 315 000 ₏ Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Mßßa maja Pirital Kloostrimetsas KĂľlviku teel. Ăœp 170 m², krunt 1787 m², 5 tuba, aurusaun, abihoone, garaaĹž, kĂľrghaljastus.

Hind: 299 990 â‚Ź Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Ă•igus

Mßßa eramu Kristiines. Krunt 574 m², 1962. a, kivimaja, 5 tuba, 2 korrust, täiskelder, kivikatus, puitpakettaknad, tsentraalne vesi-kanalisatsioon, gaas. Hind: 185 000 ₏ Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

MAJAD

Mßßa ridaelamu Briisi teel Harkus Ăœp 160 m², krunt 1000 m², 4 tuba, gaasikĂźte, saun, kamin, garaaĹž, hea transpordiĂźhendus.

Hind: 127 000 â‚Ź Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Ă•igus

Mßßa majaosa NĂľmmel, Lootuse pst Ăœp 115 m² (5 tuba, 2 kÜÜki, WC) + hoovimaja (garaaĹž, saun, kaminasaal, sahver 130 m²), oma aed.

Hind: 115 000 â‚Ź Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Ă•igus

Mßßa ridaelamuboks Kristiines, Vuti tn. 2006. a, 148 m², kivimaja, 4 tuba, saun, garderoob, garaaŞ, terrass, kamin, gaasikßte, välikamin Hind: 255 000 ₏ Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Kivimaja Kuu pĂľik 6, Juuliku, Saku vald. Ăœhekorruseline, 99 m². 4 tuba, saun. KeskkĂźte kĂźttekaminaga.

Ehitatud 2005. a. Krunt 1680 m².

Hind: 128 000 â‚Ź Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

4

12. oktoober 2011

Üürikorterite nappus on sundinud üürida soovijaid sotsiaalvõrgustikesse, et omavahel nii operatiivselt ja otse infot ning pakkumisi vahetada.

Illustratsioon: internet/Facebook.com

Sobivat üürikorterit otsi ka sotsiaalvõrgustikest Üürikorterite turg kihab endiselt nagu sipelgapesa, sest sel sügisel on mitmete tegurite kokkulangevuse tõttu üürikortereid raskem leida. Kinnisvaraportaalide külastused teevad rekordeid, üürikuulutusi jääb üha vähemaks, aga nõudlus püsib endiselt, räägivad asjatundjad.

R a i n U us e n

teemalehe toimetaja

Ü

Kergendamaks üürikorterite otsimist, on avatud ka üksnes üürikorterite pakkumistele keskenduv infokeskkond www. kv.ee/yyrikorterid. Mugav otsing, suur hulk kuulutusi ja võimalus omanike kuulutusi sirvida annab hea ülevaate Tallinna ja Tartu üürikorteritest.

«Projekti käivitades seadsime prioriteediks kasutajamugavuse, disaini ja lihtsuse,» kommenteerib uut üürikuulutuste lehte portaali kv.ee tegevjuht Tarvo Teslon. «Nüüd on kõigest ühe hiireklikiga võimalik sooritada valik linnaosade ja tubade arvu määramiseks.»

Portaali turundusjuht Urmas Uibomäe soovitab lisaks traditsioonilistele korteri otsimise meetoditele kasutada ka sotsiaalmeediat, sest seal liigub info kiiresti ja tutvusringkonnas oskab keegi üldiselt ikka aidata.

Kui aga otse omanikult korterit siiski ei õnnestu leida, tuleks Uibomäe sõnul võtta ühendust kindlasti ka kinnis-

ürikorterite defitsiidi peamine tekkepõhjus peitub selles, et korteriomanikud on oma korterid taas julgemalt müüki pannud, mis aga üüripakkumiste hulka kohe vähendab. Lisaks üliõpilastele, kes tavaliselt muutuvad sügise tulekuga aktiivseks, on kasvanud uute töökohtade arv, mis linnadesse uusi inimesi juurde meelitab.

Praegu võib üüri- «Vahendustasu on alguses kuulutusi leida erineva- raske ära maksta, aga test kohtadest, peamikaugemas perspektiivis võib selt muidugi kinnisvaraportaalidest. Samas otse omanikult üüritud korter on ka sotsiaalmeedias- isegi kallimaks osutuda.» se tekkinud lehed, kus üürikortereid otsitakse.

Näiteks lehega www. facebook.com/YyrikorteridTal- varafirmadega. «Vahendustasu linnas on liitunud juba üle on alguses raske ära maksta, 2700 inimese. aga kaugemas perspektiivis Nende hulgas on nii otsi- võib otse omanikult üüritud jaid kui ka korteriomanikke, korter isegi kallimaks osutuda,» kes aktiivselt oma soove ning rõhutab ta. pakkumisi omavahel jagavad.

Sellest, et üürihinnad on Lehel jagatakse oma kogemusi sellel aastal päris kõrgeks tõusja soovitusi, kuidas leida enda- nud, annavad tunnistust nii le parim üürikorter, aga ka pakkumised kinnisvaraportaahoiatusi mõningate üürnike lides kui ka sotsiaalmeedias tekvõi üürileandjate suhtes. kinud temaatilised arutelud.

Soovitusi üürikorteri otsijale Kui kallis? Üürikorteri otsija peaks paika panema, kui suure osa eelarvest on ta võimeline kodu alla panema. Siin peab vaatama üürimise kogukulu, mitte vaid ühte komponenti ehk üürihinda, nagu sageli ekslikult tehakse. Tegelikult lisanduvad ju üürihinnale pea eranditult kommunaalkulud, mis võivad varieeruda vägagi laias skaalas. Lisanduda võib muidki kulusid, mis on otseselt või kaudselt korteriga seotud.

Asukoht Üldiselt on kallima üürihinnaga kesklinn ja selle vahetu ümbrus. Mida kesklinnast kaugemale, seda madalamaks läheb üürihind. Kindlasti leiab ka eri piirkondade siseselt olulisi hinnaerinevusi. Pole ju sama linnaosa piires niivõrd atraktiivseks asukohaks näiteks liiklusummikutest tulvil magistraali kõrval elamine – pigem meeldib inimestele nautida linnulaulu paralleeltänavas.

Hoone heakord Hoone heakord on esimene tegur, mis loob emotsiooni elukeskkonnast. Uue ja parema väljanägemisega elamus on ilmselgelt kõrgem üürihind kui korrastamata trepikodade ja katkiste akendega kõrvalmajas. Lagunemismärkidega ühiselamutest võib üürikorteri saada tõeliselt soodsalt, aga oht on, et külmetusrohtude peale kulub talve kestel jällegi hulga rohkem raha, kui korralikult soojustatud elamus elades.

Korteri heakord Korteri heakord peaks olema kooskõlas hoone heakorraga.

Superluks remont vanas ja räämas majas ei tundu usaldusväärsena ega tohiks lubada küsida uue korteri üürihinda. Üürikorterilt võiks oodata oluliste amortiseerumismärkide puudumist. Üldise ettekujutuse korterist saab kuulutuse juures olevatelt piltidelt, aga kindlasti tuleks enne lepingu allkirjastamist kõik oma silmaga üle vaadata.

Korteri sisustus Mida rohkem eluks tarvilikku korteris leidub, seda kallimat üürihinda omanik saada soovib. Samas peab võimalik üürnik arvestama, et kui korteris on näiteks juba olemas voodi, tuleb tal enda voodile üüriperioodiks teine ulualune leida.

Sellistest probleemidest tasub igal juhul rääkida üürileandjaga – mõistlik omanik on valmis korteris olevat mööblit ja muud sisustust vajadusel vähemaks võtma või juurde tooma. Kas ja kuidas see tema küsitavat üürihinda mõjutab, on juba järgmine küsimus.

Sisustuse osas pööra tähelepanu sellele, kas üüripakkumise piltidel olev mööbel ja sisustus jääb korterisse või mitte.

Vahel on inimene pakkumise juurde lisanud pildid elami­ sest, kust aga enamik sisustusest minema viiakse – see võib üürniku jaoks eksitavalt mõjuda.

Allikas: kv.ee

Kinnisvaraportaali kv.ee nõuanded edukaks üürimiseks • Pane paika hinnaskaala, kui palju oled valmis üüripinna eest maksma.

• Mõtle järele, millise heakorraga korterit vajad – see määrab paljuski tulevase üürihinna.

• Mõtle järele, millist sisustust korterisse vajad.

• Kui korteris on sisustust liiga palju või vähe, räägi üürileandjaga. Koostöös on loodetavasti võimalik ka lahendus leida.

• Asukoha osas vaata ka konkreetse, juba välja valitud korteri paiknemist eelkõige liiklusmüra suhtes.

• Alati pole otse omanikult üürimine kaugemas perspektiivis rahaliselt kasulikum.

• Uuri omanikult järele eelnevate perioodide kommunaalkulutused.

• Vormista kindlasti üürileping, sest ebameeldivuste tekkimisel on kõik ilusasti lepingus olemas ja sinu õigused kaitstud.

Allikas: kv.ee

5

12. oktoober 2011

Eramuturg on korterituruga võrreldes vaikne, kuid asjalik Need, kes endale eramaja ihkasid, ostsid selle neliviis aastat tagasi. Eramute suhteliselt tagasihoidlikul turul on ülioluliseks saanud ehituskvaliteet ja korrektse dokumentatsiooni olemasolu.

Avatud E-R 9:00 - 17:00 Juhkentali 15, Tallinn tel. 684 3700

Maia Daljajev

Korterid

Arco Vara Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juht

S

oov leida endale väga ilus ja kvaliteetne, ent soodsa hinnaga kodu on väga inimlik. Kõige olulisem on asukoht, järgmisena hind.

Kaalutletud ostud Eestimaalane on küllaltki paikkonnatruu – Pirita piirkonnas elav pere otsib tavaliselt eramut samuti Piritale ning Haabersti pere vaatab oma valikus rohkem Kakumäe poole.

Hinnatuimad piirkonnad Tallinnas ongi ikka ja alati olnud Pirita, Nõmme ja Kakumäe.

Väga ettevaatlikult suhtutakse põllupealsetesse arendustesse. Pooleliolevat eramut on seal väga raske müüa. Lisaks asukohale on kinnisvaraostjaile muutunud oluliseks ka toimiv taristu – ühistranspordiliiklus, välja ehitatud teed ja tänavad, tänavavalgustus, kooli ja esmatarbekaupluste lähedus.

Pirita piirkond on eramuostjaid alati meelitanud – taristu on välja kujunenud, kesklinn ligidal ja ranna lähedus võimaldab suverõõme nautida.

Foto: Mihkel Maripuu Samuti on tähtsad toimivad kommunikatsioonid ehk vee-, ja kanalisatsioonitrassi, sidekaabli, gaasi ja drenaaži olemasolu. Üha enam on hakatud hindama eramu mõistlikku, optimaalset suurust ehk eramuid suurusega 150–200 m2.

Targemad majaostjad Õnneks on ostjad viimase nelja-viie aasta jooksul palju teadlikumaks saanud, julgetakse küsida nõu ekspertidelt (ehitajad, juristid jt) ehk ostuotsuseid ei tehta enam kiirustades.

Tihti läheb väljavalitud eramu ostusoovi fikseerimisest kuni tehinguni mitu kuud. Kuid

siis on ostja oma otsuses ka kindel, ostetava varaga igati tuttav, teab ka kõiki väiksemaid vigu ning pärast müügilepingu sõlmimist enam ebameeldivaid üllatusi ei esine.

Krunte soovivad pigem osta kliendid, kellel on elukoht olemas ja vaatavad majaehitust kui kauget tulevikuprojekti.

Valmis või poolelioleva eramu ostavad kliendid, kel on tarvis olemasolevat elukohta muuta, sooviga kolida korterist majja ning neil on ka suuremad võimalused võtta laenu.

2011. aastal võib täheldada suuremat huvi eramute vastu ja veidi väiksemat huvi hoonestamata kinnistute suhtes.

Ristiku 49, kodune 1-toaline korter kesklinna läheduses. Üp Angerja 6, korras 2-toaline kor35,1 m², gaasiküte, II korrus, puiter Kopli rohelises piirkonnas. Üp dust aknad. Hoovis parkimiskoht.

40,6 m², I korrus, gaasiküte, vann.

47 500 € Miralda, 50 91 131 Vaikne piirkond, lähedal pood.

27 000 € Miralda, 50 91 131

Õismäe tee 38, soe 1-toaline korter. Üp 32,9 m², keskküte, VII korrus. Aknad vahetatud, vannituba plaaditud, rõdu klaasitud.

32 000 € Carmen, 56 848 700

Koidu 81, 3-toaline korter kesklinnas! Üp 60 m², II korrus, gaasiküte, uued puitaknad. Maja on renoveeritud. Parkimine hoovis.

108 649 € Indrek, 50 20 705

Poska 17, 2-toaline katusekorter Kadriorus! Üp 60,2 m², gaasiküte, III korrus, katuseaknad. Siseviimist- Kentmanni 20a, 4-toaline korter südalinnas! Üp 95 m², I korrus, lustööd valmimisjärgus. el-, ahi- ja keskküte. Parkimine val65 900 € Indrek, 50 20 705 vatavas sisehoovis, 18 m² kelder.

150 000 € Indrek, 50 20 705

Veerise 10, Haabersti, avara planeeringuga maitsekalt sisustaKotzebue 18a, värskelt remon- tud 2-toaline korter uues majas.

Hobujaama 10, väga hea planeeditud valgusküllane 1-toaline kor- Üp 54 m², III korrus, gaasiküte. ter miljööväärtuslikus Kalamajas. 73 500 € Carmen, 56 848 700 ringu ja vaatega 4-toaline korter südalinnas. Üp 109 m², keskküte, Üp 21,2 m², el- ja ahiküte, II korrus.

IV korrus, rõdu, saun, sundvent.

34 500 € Carmen, 56 848 700 172 504 € Indrek, 50 20 705

Uue-Maailma 19, 4-toaline korEhitajate tee 15, heas korras 2- ter kesklinnas. Üp 76 m², keskküte, IV korrus, rõdu, 4 m² keldritoaline korter Mustamäel. Üp boks, pesukuivatusruum katusel.

45,4 m², III korrus, gaasiküte, Tartu mnt 110, eksklusiivne ma89 500 € Miralda, 50 91 131 rõdu. Müüakse köögimööbliga. ja linnapiiril. Üp 292 m², el- ja ahi37 600 € Peep, 56 52 160 küte, 6 tuba. Kinnistul 111,7 m² jahimaja. Kõrghaljastusega aed, garaaþ, saun. Krunt 2324 m² 299 000 € Peep, 56 52 160

Hansu tee 4, Haabersti, avatud atmosfääriga 1-toaline korter. Üp 38,1 m², I korrus, keskküte, sisseehitatud köögimööbel, terrass.

39 490 € Carmen, 56 848 700

Nafta 6, värskelt renoveeritud 4toaline korter. Üp 94,3 m², gaasiküte, IV korrus, tammepuidust siseuksed. Parkimine maja ees.

Rohula 15, Nõmme, renoveeri89 900 € Indrek, 50 20 705 tud maja. Üp 280 m², ahi- ja keskküte, 7 tuba, uus köök, avar täiskelder, saun. Krunt 1822 m² 299 000 € Peep, 56 52 160

.

Kari 23, värskelt renoveeritud 2toaline korter. Üp 39,4 m², keskküte, I korrus, pakettaknad, parkettpõrandad, põrandasoojendus.

45 500 € Miralda, 50 91 131

Vase 11, 4-toaline valgusküllane korter Kadrioru piiril. Üp 71,7 m², IV korrus, keskküte. Kõik toad eraldi. Maja hooldatud ja puhas.

95 000 € Indrek, 50 20 705

1-2 toalisi kortereid Kalamaja piirkonda. Miralda, 50 91 131 .

1-3 toalist korterit Haaberstis, Kristiines. Carmen, 56 848 700 .

Maatükki Nõmmel või Harku vallas. Carmen, 56 848 700

6

12. oktoober 2011

Kes kaitseb korteriomanikku korteriühistu eest?

Korteriühistuseaduse kohaselt pole korteriühistu ülesandeks arvestada oma tegevuses üksikute korteriomanike huvidega, vaid tegutseda üksnes korteriomanike (korteriühistu liikmete) ühiseid huve silmas pidades.

guslike omadustega küsimuste vahelt.

Vastates artikli pealkirjas toodud küsimusele, on ilmselge, et enda õigusi peavad eelkõige kaitsma korteriomanikud ise. Arvestades samas, et korteriomanike õiguste rikkumine pole Eestis enam ammu üksikjuhtum, vaid pigem reegel, oleks kindlasti asjakohane, et justiitsministeerium vaataks

A n dr y K r a ss

Eesti Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse esimees

Keeruline seadusandlus Sagedasemad juhtumid, kus korteriühistud korteriomanike õigustest teerullina üle sõidavad, on seotud korteriomanike kaasomandis olevatel kinnistutel asuvate parkimiskohtade väljajagamisega, üldkasutatavate pindade väljaüürimisega, korterelamu olulise ümber-, peale- või juurde-

Andry Krass on on kaitsnud õigusteaduse magistrikraadi teemal «Korteriomandi valitsemise regulatsioon korteriomandiseaduses».

KELLEL MILLISED ÕIGUSED?

Ü

hised huvid on teatavasti väga lai mõiste. Pahatihti ei vaevutagi korteriühistutes selle piire ja korteriühistu volituste seoseid omavahel analüüsima, ning probleemid «lahendatakse» korteriühistu üldkoosolekul põhimõttel «enamuse otsus = ühine huvi».

Tegelikkuses olukord siiski nii pole – ka õiguslikult on võimalik tõmmata selge piir korteriühistu õiguste ehk ühiste huvide ja korteriomanike õiguste vahele.

kriitilise pilguga üle ka õigusaktid, mille ülesanne on luua õigusraamistik, kus tunneksid end ühtmoodi kindlalt nii korteriühistud kui ka korteriomanikud üksikult.

Korteriühistu pädevuses on üksnes olemasoleva kortermaja valitsemisega tegelemine, mille hulka kuuluvad näiteks sellised küsimused: • korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste ostmine; • korteriomandi säilitamine, remont; • korteriomandi ohutuse tagamine; • sihtotstarbeliste maksete kogumine, mis on vajalik kortermaja säilitamiseks.

Parkimiskohtade väljajagamine ja parkimise korraldamine on üks põhilisemaid konfliktikohti korteriühistu ja korteriomanike õiguste vahel.

Foto: Mihkel Maripuu ehitamisega ning tasu kogumisega suuremahuliste, kortermaja muutvate tööde eest, millega korteriomanik ei ole nõustunud.

See, et korteriomandiseadus niisuguse tegevuse ilma korteriomaniku nõusolekuta keelab, on loomulik, kuid kahjuks ei pööra sellele tähelepanu mitte üksi suur osa korteriühistutest, vaid pahatihti ka kohaliku omavalitsuse ja riigiorganid, kes toetavad korteriühistute ebaseaduslikku tegevust rahaliselt, väljastades ehituslube või

siis 13. augustil 2011 ajalehes Postimees kirjeldatud näite puhul ka munitsipaalpolitsei kaudu oma õiguste eest seisvate korteriomanike suhtes väärteomenetlust algatades.

Peamise põhjusena, miks korteriühistud üksiku korteriomaniku õigusi pahatihti ignoreerivad, tuleb kindlasti nimetada seda, et ei olda kursis korteriomandite valitsemist reguleerivate õigusaktidega.

Samuti on põhjust visata kivi ka seadusandja kapsaaeda, kelle loodud korteriomandi va-

litsemise regulatsioonide süsteemi ülesehitus on sedavõrd keeruline (korteriomandi valitsemine toimub kuue seaduse koosmõjus), et korteriühistu juhtorganitele on selle valguses kõikide seadusenüansside mittetundmist raske ette heita.

Vaatame seadused üle Piir, kus lõpeb korteriühistu otsustusmaa ning algavad korteriomanike õigused, mida ei tohi demokraatliku otsustusprotsessiga piirata, läheb kortermaja võlaõiguslike ja asjaõi-

Korteriomanikel on ainuotsustusõigus selliste küsimuste üle, millega muudetakse kaasomandis oleva kinnistu (sh kortermaja) kasutuskorda või muudetakse sellel asuvaid ehitisi. Juhul kui kõik korteriomanikud pole kavandatavate muudatustega nõus, siis muudatusi teha ei tohi.

Näiteks on korteriomanikel ainuotsustusõigus järgmistes küsimustes: • kortermaja ümber- (ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide, välisilme muutmine jne) ja juurdeehitamine; • kortermaja üldkasutatavate ruumide väljaüürimine ja nende sihtotstarbe muutmine; • kinnistul asuvate rajatiste (näiteks parklad) kasutuskorra muutmine; • kortermaja tavapärastest majandamiskuludest suuremate maksete kogumine.

Allikas: Andry Krass, Eesti Kinnisvarahalduse OÜ

Soo 1 korterelamud, Tallinnas 2. etapp müügis 300 m vanalinnast Maa-alune parkla  Igas hoones lift  Turvatud ja suletud territoorium  Haljastatud sisehoov  Väga kvaliteetne siseviimistlus  

tel: 50 33091

metro@metro.ee

www.vaike-kalamaja.ee

7

12. oktoober 2011

Elamumaa ostja peab uurima üldplaneeringust tulenevaid piiranguid kinnistu kasutamisele Viimastel aastatel on üldplaneeringute täiendamiseks ja täpsustamiseks tehtud erinevaid teemaplaneeringuid, olgu nendeks siis miljööväärtuslikud hoonestusalad, rohealad või tänavavõrgustik.

EVA VAAG E R T

Uus Maa Kinnisvarabüroo nooremmaakler

K

eskkonnakaitse huvides on ehk enim aktuaalsed rohealade teemaplaneeringud, millega tagatakse looma- ja taimeliikide säilimine ning vähendatakse nende jäämist territoriaalsesse isolatsiooni. Rohealade säilitamine on tervitatav, kuid sageli kasutavad kohalikud omavalit-

sused oma seadusest tulenevat kaalutlusõigust meelevaldselt, tuues umbmääraselt õigustuseks avaliku huvi olemasolu.

Ootamatud takistused Rohealasid ja nn rohekoridore rajatakse eelkõige olemasolevatele maatulundusmaadele. See on ka põhjendatud, sest looduslik keskkond on seal enim säilinud.

Maatulundusmaa sihtotstarbe korral ei piira rohealad oluliselt ka kinnistute omanike õigusi, kui just pole plaanis muuta maa sihtotstarvet. Oluline on märkida, et riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-79-09 leidnud, et kohalik omavalitsus (KOV) võib detailplaneeringu algatamisest keelduda, kui seda nõuab avalik huvi metsaala ja rohevõrgustiku säilitamiseks.

See tähendab, et maaomanik ei saa eeldada, et tema maa sihtotstarvet muudetakse tema soovi kohaselt.

Teine olukord on aga siis, kui tiheasustusega alal asuvale elamumaa krundile keeldub KOV väljastamast ehitusluba, sest teemaplaneeringuga on sinna ette nähtud roheala.

Võib juhtuda, et inimene soovib müüa oma maatulundusmaad lootuses, et sinna saab midagi ehitada – kas detailplaneeringu või siis tehniliste tingimuste kaudu – ja ostja soov on rajada ostetavale maale majapidamine.

Tehingupooli võib aga tabada üllatus, kui KOVi vastus on

negatiivne ja ehitusluba ei anta. Võib selguda, et maa-alal ei saagi teha muud, kui imetleda loodust ja tegeleda korilusega.

Sellise näite puhul langeb kinnistu väärtus oluliselt – sisuliselt olematuks.

Tee eeltööd Mõned KOVid üritavad rohealade määramisega hoonestamata elamukruntidele vähendada parkide ja puhkealade puudumist tiheasustusega aladel, mis tuleneb varasemate ehituslubade liigsest väljastamisest.

Rohekoridore seatakse ka selleks, et ühendada alasid, kus elavad metsloomad, et tagada nende liikumine ühest elupaigast teise ka tulevikus.

Tulenevalt seadusest on elamumaa alaliseks või perioodiliseks elamiseks ette nähtud ehitiste maa ja garaažide maa, samuti elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis-

ja abiehitise alune ning neid ehitisi teenindav maa.

Lisaks määrab kinnistu sihtotstarve ära kinnistu juhtfunktsiooni ehk selle, milleks peamiselt seda kinnistut kasutatakse.

Seega pole elamumaale kehtestatud roheala elamumaa juhtfunktsiooniga kooskõlas.

Olgugi et KOVi pädevuses on tema territooriumil asuva planeerimistegevuse menetlemine ja suunamine, rikutakse elamukrundi omaniku õiguspärast ootust ning takistatakse õigusvastaselt tema omandiõiguse teostamist.

Kinnistut ja elamumaad ostes tasub uurida üldplaneeringust tulenevaid piiranguid ning nende mõju kinnistu kasutamisele.

Neid küsimusi on võimalik alati uurida ja täpsustada KOVist. Osal omavalitsustel on üldplaneeringud leitavad ja ligipääsetavad internetis. Abi ja nõu võib paluda ka oma kinnisvaramaaklerilt.

Sõnaseletus Roheala (haljasala) Loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh linnametsad; pargid; haljakud (väiksemad haljas­ alad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad), aiad; kalmistud; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriobjektide ümber paiknevad puhvervööndid; jäätmaad jt taimkattega alad; vastand paljastu või eriolukorras ka paljak (haljastuseta väljak).

Vaata ka maistu Allikas: Säästva Eesti Instituut (seit.ee)

8

12. oktoober 2011

Meid kliendid soovitavad!

UUS MAA RAKVERE BÜROO PAKKUMISED KADRINA VALD

Maja Kadrina vallas Kadrina alevikus Uuel tn-l Üp: 241 m² Hind: 51 130 EUR Puitkonstruktsioonil pooleliolev kaksikelamu.

Uus Maa ID: 25866 Triinu Heinluht: 5391 0678

HALJALA VALD

Maja Haljala vallas Essu külas Pargi tn-l Hind: 59 990 EUR Üp: 85 m² Heas seisukorras kena pereelamu.

Uus Maa ID: 9784 Margus Punane: 504 9998

KADRINA VALD

Maja Kadrina vallas Kadrina alevikus Koidu tn-l Üp: 301 m² Hind: 195 000 EUR 1996. aastal valminud ning mõned aastad tagasi renoveeritud kivimaja.

Uus Maa ID: 18684 Margus Punane: 504 9998

RAKVERE

Millele pöörata tähelepanu enne uue kodu ostmist? Sisekliimale!

Hiljuti pälvis üldsuse tähelepanu mitteterviklik lähenemine korterelamute energiasäästlikule renoveerimisele. Probleemiks on osutunud ventilatsiooni puudulik lahendamine – tiheda soojustamise ja akende vahetusega rikutakse elamute loomulik ventilatsioon läbi seinte ja avatäidete ning sellega ka hoone niiskusre�iim.

I n g va r A l l e k a n d

Domus Kinnisvara arendusdirektor

P

ole tähtis, kas viga peitub finantseerimissüsteemis, ühistujuhtide asjatundmatuses, arhitektide lühinägelikkuses või ehitajate oskamatuses. Kui elamu ventilatsioon ei ole tasakaalus selle kütte- ja kasutusintensiivsusega, siis on kannatajaks ikka selle elanikud.

Teavita puudustest

Korter Rakveres Laada tn-l Hind: 15 300 EUR Üp: 30 m² Puhas ja korralik 1-toaline korter südalinnas.

Uus Maa ID: 23000 Eve Soppe: 502 2113

UUS MAA VILJANDI BÜROO PAKKUMISED VILJANDI

Üürile anda äripind Viljandis Lossi tn-l Üp: 39 m² Hind: 149,37 EUR/kuu

Kaubanduspinnaks või bürooks sobiv pind.

Uus Maa ID: 17110 Reet Raudsepp: 509 0408

PÄRSTI VALD

Maja Pärsti vallas Alustre külas Jaama tn-l

Oma igapäevases töös on Domus Kinnisvara maaklerid puutunud kokku paljude selliste eluruumidega, mille sisekliima mitte ainult pole halb, vaid

Riigi majanduse stabiliseerumine, kinnisvaralaenudega seotud madal Euribor ja leebemad laenutingimused on loonud soodsad tingimused eluasemelaenu uutele taotlejatele – nii tuleb varem või hiljem puutuda kokku ka kinnisvara hindamisega.

Monica Meldo

Uus Maa ID: 30413 Lily Laidvee: 5663 1991

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige

Majaosa Viljandis Paala teel

eibkonnad, kes on viimasel paaril aastal lükanud edasi oma eluaseme vahetamist suurema vastu või soovivad muul põhjusel müüa-osta kinnisvara, pöörduvad ka suuremalt jaolt pankade poole.

VILJANDI

Üp: 229,9 m² Hind: 63 273 EUR

Ridaelamuboks müüakse musta karbi kujul.

Uus Maa ID: 26209 Piia Särev: 522 0703

ABJA-PALUOJA

Maja Abja-Paluojal Kangru tn-l Üp: 134,1 m² Hind: 102 259 EUR

Ruumikas ja väga heas korras eramu.

Uus Maa ID: 26073 Piia Särev: 522 0703

Üle 2400 kodu pakkumise leiad meie kodulehelt www.uusmaa.ee Võta meiega ühendust uusmaa@uusmaa.ee.

Vastame 24 h jooksul.

ne müügihind peaks kulukamast majast samavõrra kõrgem olema.

Põhjalik kontroll Millele peaks aga ostjad uue korteri valimisel seoses sisekliimaga tähelepanu pöörama?

Esiteks loomulikult sellele, milline tundub sisekliima eluruumis – kas see tundub liiga niiske või liiga kuiv. Teiseks tuleks kindlasti üle vaadata seinad ja akende ümbrused – kas seintel (eriti välisseinte ühenduskohad lae või põrandaga) paistab niiskuskahjustusi või hallitust (hallikad/sinakad laigud, värvi/tapeedi lahti pundumine).

Kindlasti tasub vaadata kardinate taha, vajadusel astuda toolile, et vaadata kõrge kapi taga varjatud lae nurka jm. Kui eluruumidel on plastraamidega aknad, tasub kontrollida, kas akendel on olemas ka tuulutuspilud või mikrotuulutus.

Nende puudumine võib tähendada akende peatset vahetust ja suhteliselt suurt ja ootamatut väljaminekut.

Eraldi tuleks tähelepanu pöörata sanitaarruumidele ja köögile ning piiluda varjatud kohtadesse (nt kraanikausikapi alla, vanni alla jm). Just varjatud kohtades kipub õhuvahetus olema kõige halvem ning

sinna kogunenud niiskus on ainult abiks seente ja hallituste vohamisele.

Sanitaarruumides tuleks kontrollida, kas ventilatsiooniavad on ikka olemas ning kas need viivad korrektselt ventilatsioonilõõri. Päris tihti on juhtunud, et «euroremondi» käigus on ventilatsiooniavad kinni pandud või ehitatud teise kohta ilma, et õhk oleks korrektselt lõõri juhitud.

Küsi lisa Viimase asjana tasub uurida korteriühistu juhatuselt, millised on korteriühistule võetud rahalised kohustused ning mida nende rahadega on tehtud.

Seejuures tasub uurida, kas, kuidas ja mis kvaliteediga renoveerimistööd on teostatud.

Agaramad võivad isegi küsida ehitajate ja ehitusjärelevalve tegijate andmeid ning uurida sealt, milliseid probleeme tööde tegemisel esines. Kui kõik eelnev aga jätab veel kahtluseid õhku, on võimalik tellida arvamus mõnelt ekspertiisibüroolt.

Igal juhul tasub silmas pidada vanasõna, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Enne uue kodu ostmist seda põhjalikult üle kontrollides väldid nii mõnegi probleemi ilmnemist hiljem.

Tehingut ootav kinnisvara vajab asjatundlikku eksperthinnangut

Üp: 196,7 m² Hind: 31 900 EUR

Umbes kahe hektari suurune moodustatav kinnistu.

on hakanud juba kahjustama ehitise osasid.

Mõnikord on kahjustused silmaga näha, kuid nii mõnelgi juhul on tegemist varjatud puudusega. Varjatud puudused aga tähendavad müüjale suurt riski, et ostja hakkab hiljem nõudma kahjude hüvitamist või ostuhinna alandamist, kui müüja neid puuduseid müügiprotsessi käigus ei ole avaldanud.

Soovitame omanikel sellised puudused ja kindlasti ka nende põhjused likvideerida enne müügiga alustamist.

Usun, et kaugemas perspektiivis suureneb hinnavahe kvaliteetselt ja ebakvaliteetselt rekonstrueeritud elamutes asuvate korterite hindade vahel. Teoreetiliselt võiks mõjutada seda eluruumi kasutusmugavus, kuid seda ostjad üldjuhul enne tehingu vormistamist ei tea.

Praktiliselt aga muutuvad määravaks kulud – ebakvaliteetselt rekonstrueeritud elamute majandamiskulud on lihtsalt vältimatult suuremad.

Puudulikule energiasäästule lisanduvad puudulikult tehtud ehitustööde ümbertegemise või remondikulud.

Kui kahe naabermaja majandamiskulud erinevad näiteks 15%, siis säästlikumas majas asuvate korterite potentsiaal­

L

Pank küsib hinnangut Pankade nõudmine tagatiskinnisvara hindamisele on eelkõige seotud vara tegeliku väärtuse leidmisega, et sellega maandada riske tehingu osapooltele.

Eksperthinnangu tellimisel tuleks eelkõige jälgida, kas teostajal on ka Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ) väljastatud hindaja kutsetunnistus ja kas hinnangu teostanud kinnisvarabüroo on panga poolt aktsepteeritud.

Kinnisvaraettevõtte hinnangud on aktsepteeritud kõigis suuremates finantsasutustes – see annab kliendile ka lisaväärtuse, sest sama hinnangu

alusel on võimalik läbi rääkida mitme erineva pangaga.

Ootus ja tegelikkus Elukondliku kinnisvara eksperthinnangute teostamisel lähtuvad hindajad enamjaolt turul toimunud sarnaste objektide ja samas piirkonnas toimunud tehingute võrdlusest. Tellija ootused hindamistulemusele on tihti seotud kuulutustes avaldatud pakkumisnumbritega, mis ületavad suuresti reaalselt tehtud tehingute müügisummasid.

Hindajad lähtuvad reaalselt toimunud tehingute võrdlustest. Ootused kinnisvara väärtuse tõusule ei pea tihtipeale paika, kui hinnatava objektiga

samas piirkonnas on pakkumine suur ja tehinguteni jõutud objektide müügihind hoopis aastaga langenud.

Eelkõige puudutab see linna äärealadele jäävate poolikute arenduste ja olematute taristutega uusarendusi. Pole harvad ka juhused, kus omanik on investeerinud hoone parendusse suure summa, lootuses hinda tõsta, kuid kuna piirkonna üldine hinnatase on langenud, jääb ka oodatud hinnatõus realiseerumata.

taristu ja kommunikatsioonide olemasolu.

Kalli hinnaga soetatud maa ja sinna peale hilisemalt ehitatud hoone ei pruugi hinnangus anda tulemust 1 + 1 = 2, vaid peegeldab ilmselgelt maa liigkõrget ostuhinda või liigkallist ehitushinda, mille tulemusel puudub objekti vastu ostuhuvi.

Sarnaste juhtude ärahoidmiseks ja emotsionaalsete ostude vältimiseks tuleks kindlasti pöörduda professionaalse hindaja poole.

Hinnang aitab otsustada

Hindamisteenuse hind

Elamumaa kinnistu ostumüügi juures mängib suurt rolli eelkõige asukoht, piirkonna

Sageli küsitakse, miks on hindajate teenus nii kallis. Kui võrrelda hindajate tunnihinda teiste kõrgharidust nõudvate spetsialistide, näiteks juristide tunnihinnaga, mis algavad 30 eurost, siis hindamise teenuse tunnihind jääb olenevalt selle keerukusest vahemikku 20-30 eurot.

Hindaja vastutus kliendile kuuluva vara hindamisel on aga kordades suurem. Hindamistasu sõltub vara omadusest, mahust, keerukusest ja toimingu sooritamisele kuluvast ajast.

Suuremate, hinnanguid teostavate kinnisvarabüroode elukondliku kinnisvara hindamised jagunevad kolme gruppi: korterid, eramud ja elamumaad.

Neist kõige väiksema töömahuga on korterite hindamine, kuna objektid ise on väiksemad ja ka võrreldavaid tehinguid on kõige rohkem. Eramutele ja maadele kuluv töömaht on aga juba oluliselt suurem ja see sõltub juba iga objekti keerukusest.

Kinnisvara hindamine Eestis • Kinnisvara hindamine on majandusteaduse haru, mis hõlmab sealjuures ka rahandus-, juriidika-, ehitus-, keskkonna- ja maksundusvaldkonna teadmisi.

• Eestis kureerib valdkonda Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing ning hindamistegevus on reguleeritud läbi kutse andmise ja kohalike Eesti varahindamise standardite (EVS 875) süsteemi.

• Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing on asutatud mittetulundusühinguna 5. mail 1995. Ühing koondab Eestis varade hindamisega tegelevaid spetsialiste nii äriühingutest, omavalitsustest, riigiasutustest kui ka õppeasutustest jm.

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu tegevuse põhieesmärkideks on: • hindajate kutse andmine, kutseeksamite korraldamine • kinnisvara hindamise kui kutseala arendamine • hindamise metoodika arendamine • hindajate hariduse ja koolituse arendamine • kutse-eetika nõuete järgimine • rahvusvaheliselt tunnustatud hindamisstandardite ja metoodikate tutvustamine Eestis

Allikas: Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing

9

12. oktoober 2011

www.dtz.ee

OST-MÜÜK LIIA KALDOJA

kutseline maakler EKMK +372 520 1121 liia.kaldoja@dtz.ee

HINDAMINE

HALDAMINE

KUU PAKKUMINE

TURU-UURINGUD

HOONETE MÕÕDISTAMINE www.dtz.ee/magasini

www.dtz.ee/sipelga

MARE SAKSA

kutseline maakler hindaja EKMK +372 527 1223 mare.saksa@dtz.ee

Müüa viimased korterid Sipelgapesa elamukvartalis Mustamäel 2008.a. valminud uues majas.

Korteri hind sisaldab parkimiskohta hoones. Ülle Mäehans

KALLE LÄLL

kutseline maakler +372 511 2835 kalle.lall@dtz.ee

ENNU SUSI

kutseline maakler hindaja EKMK +372 502 8972 ennu.susi@dtz.ee

GERT RAHNEL

EKSKLUSIIVNE

Osta korter H. Johansoni poolt 1926.a. projekteeritud hoonesse Magasini tänaval.

IRIS OLLE

kutseline maakler EKMK +372 510 5340 iris.olle@dtz.ee

NÕUSTAMINE

Uued korterid

ateljee-korterid

www.dtz.ee/tartumnt50

www.dtz.ee/veerenni

Müüa 2-5-toalised korterid sügisel valmivas bürookortermajas Tartu mnt 50

Müüa 1-2-toalised korterid täielikult renoveeritud puumajas. Korterid müüakse musta karbi kujul.

0-korrus parkimiskohad I-V korrus büroopinnad VI-VIII korrus korterid Mare Saksa Ennu Susi

büroo- ja korterelamus Tallinna kesklinnas

MÜÜA KORTER

Magasini

Renoveeritud puithoone asub miljööväärtuslikus piirkonnas kesklinna vahetus läheduses.

Pakume ateljeetüüpi eksklusiivseid kortereid suuruses 108-129 m².

Mare Saksa Ülle Mäehans

MÜÜA KORTER

Veerenni 31 korter kesklinnas

MÜÜA KORTER

Korterite planeering on muudetud avatumaks, kaminavõi ahjuvõimalus.

Keldrikorrus liidetud I korrusel asuvate korterite pindadega.

Mare Saksa Ülle Mäehans

MÜÜA KORTER

Müüa unikaalne ja omapärane hoonetekompleks Nõmmel Ugala maja.

Hoonestus koosneb 3-st osast: * 2-kordsest 7-toalisest täiskeldriga telliselamust, * atraktiivsest 5-toalisest nn. rüütlilossist, * ärifunktsiooniga kaupluskohvikust.

440 000 €

ID 45227 Kalle Läll

MÜÜA KORTER

maakler +372 5395 5890 gert.rahnel@dtz.ee

TOOMAS VESKIMÄE

konsultant +372 5669 7949 toomas.veskimae@dtz.ee

ÜLLE MÄEHANS maakler +372 503 0033 ylle.maehans@dtz.e

1toal krt Pelgulinn, Õle tn, 2/2, üp 29,8 m², vaiksel kõrvaltänaval, uued pakettaknad ja turvauks, laminaatparkett, seinad soojustatud, maja taga aed.

ID 11366 25 900 € Jana Toome

1toal krt Nõmmel Ilmarise 5, 5/5, üp 30 m², uued aknad, turvauks, garderoobikapp. Maja kõrval mets Pääsküla matka- ja suusaradadega.

ID 38377 30 500 € Krista Toomemets

MÜÜA KORTER

OLEMASOLEVATE HOONETE MÕÕDISTAMINE/ INVENTARISEERIMINE

KRISTA TOOMEMETS maakler +372 517 3624 krista.toomemets@dtz.ee

TOOMAS RINGO

maakler, hindaja +372 517 3628 toomas.ringo@dtz.ee

3toal krt Viimsi vald, Haabneeme, Heki tee 6, üp 86 m², 1/5, rõdu, kelder, garaaþ, signalis., avatud köök. Lähedal mets, mererand, jalgrattateed.

ID 46825 116 000 € Jana Toome

MÜÜA MAJA

2toal krt Viimsi vald, Haabneeme, Heki tee 10, üp 58,8 m², 4/8, mööbel, köögimööbel tehnikaga. Hinnas ka panipaik ja parkimiskoht.

ID 11479 104 200 € Jana Toome

REKONSTRUEERIMISE EELPROJEKTID KORTERIOMANDITE MOODUSTAMINE ENERGIAMÄRGIS MÜÜA GARAAŽ

MÜÜA MAA

2toal krt Põhja-Tallinn, Ristiku 89, üp 46,2 m², 1/2, vajab remonti, kõrged laed, läbi maja planeering, kelder. Maja ümber krunt 1674 m².

ID 47217 38 000 € Ive Pulma

MÜÜA RIDAELAMU

Ridaelamuboks Viimsi vald, Laiaküla tee, üp 140 m², krunt 780 m², saun, mbl, signalis., kamin, müüakse kogu sisustusega (v.a pehme mööbel).

ID 29399 185 340 € Krista Toomemets

ÜÜRILE ANDA

IVE PULMA

maakler +372 5556 6606 ive.pulma@dtz.ee

JANA TOOME

maakler +372 5342 5945 jana.toome@dtz.ee

EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite koja liige EKHÜ - Eesti Kinnisvarahindajate ühingu liige

Maja Pirita, Nurmiku tee 32, üp 101,8 m², krunt 598 m², 2 korrust, 5 tuba, saun, garaaþ, lokaalne keskküte + el.põrandaküte, hooldatud krunt.

ID 46281 140 000 € Ive Pulma

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250

Maa-alune garaaþiboks Mustamäe, Sütiste tee 29, üp 20 m².

3 400 €

ID 48193 Krista Toomemets

Elamumaa Haabersti, Saviliiva tee, kõrghaljast. Det.plan. järgi jagatakse 2300 m² krunt 2-ks, veel võimalus planeeringut muuta. Kat.nr: 78406:610:1260 ID 41265 75 000 € Kalle Läll

4toal krt Vanalinn, Uus tn 20, üp 104,6 m², 3/4, kamin, kelder, kõrged laed 3,8m, elutuba läbikäidav, keldrikorrusel ühiskasutuses saun, hoov 800 m².

ID 47470 640 €/kuu Krista Toomemets

2toal krt Loo alevik, Toome tee 4, üp 38,7 m², 1/3, vajab renoveerimist, vann, kelder, elutuba läbikäidav, köögis puupliit, uued pakettaknad.

ID 38926 17 200 € Ülle Mäehans

MÜÜA MAJA

Maja Porkuni järve vahetus läheduses Hirve tee 2 (Tamsalu vald), üp 166,8 m², 5 tuba,

krunt 3000 m², saun, kamin.

City24 ID: 824805 ID 28277 174 000 € Kalle Läll

DTZ

rahvusvaheline kinnisvarateenuste ettevõte, mis on esindatud

42 riigis

dtz.tallinn@dtz.ee

10

12. oktoober 2011

Fotol on palkhoone ehitus jäänud seisma ja üleliigne tihendusmaterjal jäänud lõikamata.

Lisaks on palgid ilmastiku mõju eest kaitsmata.

Fotod: Andres Madalik

Jättes palkmaja otsaseina koormamata ja ehitades katuse kandekonstruktsiooni valesti, ei tihene sein korralikult ning külgmise seina ülemised palgid väänduvad väljapoole.

Palkmaja kvaliteedi tagab standardipõhine ehitus Palkmaja on hubane ja keskkonnasõbralik elamu, mille ehitamisel on Eestis sajandite­ pikkused traditsioonid ning mille eluiga võib õigeid ehitusvõtteid kasutades kesta samuti sajandeid.

Selleks, et ehitamisel oleks tulemuseks kvaliteetne ja kauakes­ tev palkmaja, tuleb järgida kindlaksmäära­ tud standardeid palk­ ehitistele ning nõuda seda ka töövõtjatelt.

Triin Ahonen Elari Kivisoo

Eesti Puitmajaliit

T

änavu märtsis kinnitas Eesti Puitmajaliit (EPML) standardid palk­­ehitistele, eesmärgiga luua tootjatele ja klientidele ühtne alus, millest palkmaja ehitamisel juhinduda.

Palkmaja kvaliteedi kindlustab üldjuhul professionaalne majatootja ja palkehitiste vallas pädeva ehitusjärelevalve spetsialisti kaasamine ehitusprotsessi. Maja soovitud kvaliteedi saab täiendavalt kindlustada aga ka standardite abil – võttes viimased aluseks juba ehitustööde eeletapis ja leppides standardikohases ehitamises kokku lepingu sõlmimisel majatootja või ehitajaga.

Standardist lühidalt Standardid sisaldavad nõudeid nii materjalide kvaliteedile kui ka üldiste ehitusnõuetega kooskõlas olevale ehitus-

protsessile. Näiteks leidub stan- mist võimaldava isolatsioonidardis tõik, et ehitusplatsil materjaliga.

Oluliste teguritena toob peab majakomplekt olema kindlasti ladustatud ilmastiku- standard välja ka palkmaja vakindlalt. jumisest tingitud eripärad. SeiSooja- ja tuulepidavuse tagamiseks on vajalik palkide liitekohtade tihen- Palkmaja ehitamist planeerival damine projektis et- inimesel tuleb järelevalve või te nähtud nõuete palkehitiste spetsialist kaasata kohaselt, sealhulgas tuleb arvestada ka- kindlasti juba enne maja sutatava materjali projekteerimist ja lepingu eripäraga. tegemist töövõtjaga.

Samuti on üldnõuetena tähtis palkide vahelt nähtavaks jäänud tihendusmaterjal natarindi vajumise võimaldaõigeaegselt ära lõigata, et vesi miseks tuleks avatäited ühenei satuks materjali kaudu palki- dada palkseinaga tenderpostide vahele. de abil. Mittevajuvad seinad Uste- ja aknalengide paigal- tuleb aga ühendada lae ja/või damisel palkhoones tuleb pii- seintega vajumist võimaldaval da ülaosa ja palgi vahele jätta viisil ja vajumisvahe katta vaprojektis ette nähtud vajumis- jadusel piirdelauaga. varu, mis tihendatakse vajuSageli soovitakse ehitada

palkmajale ka teine korrus, ent kui teise korruse kandevseinad on harilikud palkseinad, tuleb kasutada kandekonstruktsioonina pärlinit ehk katusekonstruktsioonis piki maja kulgevat kandvat palki, millele toetuvad sarikad.

Lisaks üldistele nõuetele näeb standard ette ka täpsed tingimused varale, avatäidetele, põrandatele, vahelagedele,

tugipostidele ja katusetarinditele ning käsitleb seinte soojustamist, palkseina tihendamist ja seinte jäigastamist.

Praagi hulk kasvab Ehituseksperdi Andres Madaliku sõnul mitmekordistus käesoleva aasta suvekuudel päringute hulk seoses palkmaja ehitusega seonduvate probleemidega. Enamasti ei puuduta

Standardid palkehitistele • Eesti Puitmajaliidu (EPML) standardid palkehitistele valmisid EPMLi kuuluvate ettevõtete, Eesti Maaülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostööna ning on soovituslikeks miinimumnõueteks Eestis toodetavatele köetavatele palkehitistele.

Standardid on kasutatavad nii käsitööna valmistatavatele kui ka seadmetel toodetavatele massiivpalkidest ehitistele ja kehtivad ehitise üleandmise hetkel.

• EPMLi standarditega palkehitistele on võimalik tutvuda veebiaadressil: www.puitmajaliit.ee/miks-eesti-puitmaja/standard Allikas: Eesti Puitmajaliit

TermoPlokk / TermoPlokk Silver TermoPlokk ja TermoPlokk Silver on EPS-soojustusmaterjalist vormitud ehitusplokid elamute kandvate välisseinte ehitamiseks. Laotud sein armeeritakse ja täidetakse betooniga.

TermoPlokk Silver on võrreldes TermoPlokiga ca 20% madalama soojusjuhtivusega.

TermoPLokk Silveri valmistamisel kasutatakse grafiiti sisaldavat toorainet ning tänu sellele on see parim materjal passiivmajade ehitamiseks esitatavate nõuete täitmiseks. TermoPlokist või TermoPlokk Silverist ehitatud majad on lisaks energiatõhususele ka mugavad – hea soojustus tagab selle, et talvel on need ühtlaselt soojad ja suvel ei kuumene need nii kiiresti ka üle. Tervisliku kliima kindlustab ventilatsiooni abil kontrollitud õhuvahetus.

Reideni plaat AS Tootmine Paide mnt 7, Pärnu Tööstuse 29, Kadrina Müük Tel +372 656 2727 www.reideniplaat.ee

Mis on TermoPlokk / TermoPlokk Silver? · Mõõdud 1160x300x320 mm · Ploki kaal 2,5 kg · Isolatsioonikiht 2x100 mm · U-väärtus: 2 TermoPlokk 0,15 W/m K 2 TermoPlokk Silver 0,13 W/m K

2

1 m seina ehitamiseks on vaja:

· 3 plokki · 8 mm armatuurterast 6 m 3 · 0,1 m betooni (C25) vajadusel 2,3 m metallprofiili kipsplaadi kinnitamiseks

EKS

VIT SOO

SO AME

OJU

IS STAM

11

12. oktoober 2011

tüüpvead palkmaja ehitamisel Projekt ei sobi palkmajale.

• Kasutatakse valesid lahendusi, iseäranis, kui palkmaja teine korrus on samuti palkidest. Ei tagata, et kõik palkseinad oleksid võimalikult ühtlaselt ja piisavalt koormatud.

• Ei tellita järelevalvet või puudub järelevalve teostajal palkmaja ehitamise kogemus.

• Palkosa ja selle püstitus tellitakse palkmajaehitajatelt, kuid ülejäänud tööd tehakse kas ise või palkmaja ehitamise kogemust mitteomavate ettevõtete/tööliste kaudu.

• Puudub peatöövõtja, kes ehituse lõpuni nõuetest kinnipidamist järgiks.

• Kasutatakse ettevõtteid, kellel puudub vastav registreering majandustegevuse registris ja õigus ehitustöid teostada.

• Palkosa valmistamisel kasutatakse mittekvaliteetset puitu, valesid ehitusvõtteid ja mittekvalifitseeritud tööjõudu.

• Palkmajaehitus jääb seisma, kuid puudub vajalik kaitse ilmastikumõjude eest või pole tagatud palkseinte tihendamiseks vajalik koormus.

• Palkmajale ei tellita järelhooldust ja kontrolli ning ei täideta palkosa valmistajate poolt antud juhiseid.

• Eritööde tegijad ei oska arvestada palkmaja vajumisega ja kasutavad valesid lahendusi.

• Hinnatakse valesti maja vajumist, iseäranis käsitööna valminud palkseina puhul.

• Ei järgita standardi soovitusi.

«Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.» probleemid palkosa ja selle valmistamist, vaid on seotud projekteerimise ning maja täielikult valmis ehitamisega. Üha enam esineb probleeme ka ehitustööde seiskumisega.

Tüüpvead palkmaja ehitusel saavad sageli alguse mittekvalifitseeritud palkmajaehitajate kaasamisest, kel võib olla küll varasem palkseina valmistamise kogemus, kuid puudub peatöövõtu kogemus palkmaja täielikul valmistamisel.

Teisalt hoitakse Madaliku hinnangul tihti kokku ka ehitusjärelevalve pealt. Tellija korraldab ehitamise ja järelevalve läbi ettevõtte, kel puudub vara-

sem palkmaja ehitamise kogemus või viib ehitustööd lõpuni ise.

Madaliku sõnul tuleb palkmaja ehitamist planeerival inimesel kaasata järelevalve või palkehitiste spetsialist kindlasti juba enne maja projekteerimist ja lepingu tegemist töövõtjaga, sealhulgas on oluline, et järgitaks standardis esitatud soovitusi.

«Võimalusel tuleb ehitustööd tellida ühelt firmalt, siis on, kellelt küsida,» rõhutab Madalik. «Vastasel korral on tõenäoline, et garantiiprobleemid tuleb tellijal ise lahendada.»

Allikas: ehitusekspert Andres Madalik

käsitööna valminud palkmajade tüüpvigu Katus projekteeritakse Eestis levinud A-tüüpi sarikatega, aga kelbad projekteeritakse palgist, mis tähendab, et kelpadele raskust peale ei tule ning umbes aasta möödudes hakkavad kelbad ka tuult läbi laskma. Soovitav on kasutada pärlinitega katust või arvestada kelpade lisasoojustamisega.

• Nivendiseinad projekteeritakse ilma vastava jäigastuseta. Tänapäeval armastatakse teise korruse kasuliku pinna suurendamiseks ehitada ligi meetrikõrgune nivendisein laetalade peale. Juhul kui panna A-tüüpi sarikas nivendiseinte peale, jättes seinad ristsuunas jäigastamata, hakkab sarikas seinu vähehaaval laiali pressima. Soovitav on kasutada nivendisarikaid, mis suunavad ristsuunalise jõu talade kõrguselt välisseinale, kus välissein on tänu taladele jäik.

Allikas: Majand OÜ tootmisjuht Kalev Kleimann

masintoodetud palkmajade tüüpvigu

mis on mis?

Kuigi teatakse, et palkmaja vajub, ei osata arvestada maja teise korruse eripäraga – sarikad liiguvad vajumisel piki sarikat tagasi, milleks peab arvestama nii lisasoojustuse paigaldamise kui ka katuselaudise löömisega.

• Sageli lastakse akende ja uste paigaldamisel piirdelauad kruviga seinaprussi külge ning ei jäeta vajalikku vajumisvahet akende ja uste peale.

artiklis kasutatud mõisted: Pärlin – katusekonstruktsioonis piki maja kulgev kandev palk, millele toetuvad sarikad.

• Seintes olevad salapulgad paigaldatakse valesti.

• Treppide paigaldamisel ei kasutata trepi ülaosas vajumist võimaldavat vajumisvahet.

Salapulk – palkidesse löödud kahte või enamat palki läbiv püstpulk seina stabiilsuse tagamiseks.

• Hoone sees ja terrassidel vertikaalselt seisvatel postidel ei lasta langetuspolte õigel ajal järele, millest tekivad seintes seinaprusside vahel vahed ja seinapruss väändub. Väändunud prusse pole hiljem võimalik korrigeerida.

• Palkide vahel olev tihendusmaterjal paigaldatakse valesti.

Tenderpost – püsttugi avade või ristnurgaga sidumata seina stabiilsuse tagamiseks ja palktarindi sidumiseks mittevajuvate tarinditega.

• Ei kontrollita ehituse algul vundamendi vastavust projektile ja vundamendi horisontaalsust.

Kelp – maja katuse ehituslik eripära, otsaviil.

• Palkhoone tuleb väljastpoolt kindlasti pärast püstitust viimistlusvahendiga katta, vastasel juhul läheb palk keskkonnatingimuste mõjul sinakaks ja hiljem halliks. Kui see on juba toimunud, on olukorda väga raske päästa. Viimistlusmaterjali valikul on väga palju võimalusi, kuid kindlasti ei tohiks see tekitada kileefekti ja peaks olema rohkete puitu kaitsvate omadustega. Siinkohal on oluline välisviimistluse õigeaegne uuendamine.

Nivendisein – pööningu põrandast üleulatuv välisseina osa.

• Hoonesse ehitatud kergseinad ei võimalda hoone normaalset vajumist.

Käsitööna toodetud palkehitis – palkehitiste valmistamise meetod, kus palkide liidete tegemisel ei kasutata spetsiaalseid tootmisliine või tööpinke ja/või seinapalgid on profileerimata.

• Vundament ei tohi olla liiga madalale ehitatud.

Maja räästad, samuti katuse üleulatused kelpade juures peavad olema projekteeritud võimalikult laiad. Kitsa räästa ja madala sokli korral niiskuvad ja määrduvad alumised palgiread, kuna tugeva vihma korral põrkuvad vihmapiisad maapinnalt koos mullaosakestega tagasi üles seintele. Standard näeb ette, et vundamendi sokliosa kõrgus ümbritsevast maapinnast peaks olema vähemalt 30 cm.

Masintoodetud palkehitis – palkehitiste valmistamise meetod, kus palkide liited on valmistatud seadmetel.

Allikas: Eesti Puitmajaliit

Allikas: RPM Grupp AS juhataja Enno Kuldkepp, AS Ritsu ehitusjuht Ivo Tomson

Targa ehitaja laud on kaetud

Värviga kaetud voodrilaua lööd kohe seina.

Kiire ja kaunis tulemus iga ilmaga.

Ainult RAITWOOD Puiduterminalides

Sooduspakkumine kehtib krunditud ja värviga kaetud voodrilauale profiil UYV. Vaata täpsemalt www.raitwood.ee

Tallinna Puiduterminal Harkus E-R 8.30 – 17.30 Tel 658 0972 Tartu Puiduterminal Reolas E-R 8.00 – 17.00 Tel 730 0423

20 AASTARINGI KOGEMUSI

12

12. oktoober 2011

EKSPERT ANNAB NÕU

Puitpõrand nõuab kestmiseks iga-aastast hooldust Põrandamaterjali ning -viimistlust valides tuleks olla hoolas, kuna tegemist on kuluka ning aeganõudva tööga. Põrandalt eeldame pikka eluiga, seega tuleks valida õigetesse oludesse sobivad materjalid ning viimistlus- ja hooldusvahendid, mis sobivad interjööri ka kümne aasta pärast.

Marek Vridolin

Sadolini Värvikeskuse kaupluse juhataja

P

uitpõranda valimisel tuleks arvesse võtta erinevate puiduliikide omadusi. Eestis levinuimad kuusk ja mänd on suhteliselt pehmed puiduliigid, mis sobivad paremini vähem käidavatesse kohtadesse. Sellisest puidust põrand on tundlik nii koeraküünte kui kontsakingade suhtes.

Põrandakatte valik sõltub kasutuskoormusest ja ruumi iseloomust. Korterelamu majapidamisse sobib hästi parkett, kuid palkmaja põrandana tasuks eelistada laudpõrandat või äärmisel juhul lauaprofiiliga parketti.

Laudpõrand või parkett?

Laudpõrandat saab vajadusel mitmeid kordi üle lihvida ja uuesti viimistleda, kuna puidu

paksus on keskmiselt üle 15 mm. Parketi puhul sõltub lihvimiskordade arv pealmisest viimistlusspooni kihist, mis üldjuhul on vaid mõne millimeetri paksune. Sellist parketti saab lihvida kaks-kolm korda, seejärel tuleb parkett välja vahetada.

Laudpõranda puhul tuleb arvesse võtta, et okaspuit muudab oma tooni. Kaunist heledast männipuidust põrandast saab paari aasta möödudes intensiivselt soe kollakas põrand.

Tooni muutuse suhtes stabiilsemad puidud on saar, kask ning tamm. Saar ja tamm on oma olemuselt tugevad puiduliigid ning sobivad hästi kohtadesse, kus koormus põrandale on suur.

Interjööri on lihtsam sobitada just neid puiduliike, kuna saare ja tamme värvus ei domineeri, vaid sobitub erinevate värvilahendustega. Kuna aga mänd on ka hinna poolest soodsaim, siis tehakse otsus tihti just männi kasuks. Kollastumise vastu saab kasutada pleegitusvahendit Lut.

Lakk või õli?

Põrandalakk moodustab kaitsekihi puidu pinnale. Põrandaõli tungib puidu sisse ja lihtsalt tihendab puitu ning kaitsekiht tekib puidu sees. Puit muutub seeläbi tugevamaks, tihedamaks ning mustus ei imendu pinna sisse. Õlitatud pind jääb naturaal­ ne ja soe, sellisel viisil viimistletud põrandal kõnnite otse

Puitpõranda värvimine on tasapisi tagasi moodi tulnud, tõugates takka ka sisekujundaja fantaasialendu.

Foto: Sadolini Värvikeskus

puidu pinnal. Arvatakse, et põranda toon muutub õlitamise käigus kollasemaks, kuid see pole alati nii. Kasutades Synteko põrandaõli puit ei kolletu.

Kui õlitatud põrandale kipuvad kergesti jääma veeplekid, viitab see kehvasti tehtud tööle, kuna korralikult õlitatud puit on õliga küllastatud ning mustus ja vedelik ei saa puidu sisse minna.

Lakitud pind kulub aja möödudes ning varem või hiljem tekib vajadus põranda uuendamise järele. Sellisel juhul tuleb terve põrand vanast lakist puhtaks lihvida ja seejärel uuesti üle lakkida. Õigesti hooldatud õlitatud pind muutub aja jooksul aina paremaks ja võib öelda, et põrand ei näe enam kunagi lihvimispaberit. Käidavamates paikades on hiljem võimalik teha kohtparandusi või pöörata neile hooldamisel suuremat tähelepanu.

Lakki peetakse üldjuhul läikivaks viimistluseks. On olemas ka täismatti põrandalakki, millega viimistletud pinda võib hõlpsasti segamini ajada õlitatud pinnaga.

Puitu saab edukalt kasutada ka niiskete ruumide põrandatel – valida tuleb vaid õige puiduliik ja paigaldusviis. Niiske ruumi puitpõranda viimistlemiseks sobib paremini Internationali Teak Oil, mis on mõeldud just laevatekkide viimistlemiseks ning on vastupidav nii hallitusele kui UV-kiirtele. Niiskes ruumis kasutamiseks sobib ka põrandaõli Synteko Natural.

Oktoobris pakume kõiki Gustavsbergi tooteid vähemalt

20% soodsamalt.

Nautic WC-pott 5500/5510

Villeroy&Boch Sunberry seinapealne WC-pott koos pehmelt sulguva prill-lauaga

5500301215 ja 5510301215

5630B001 + 9955S201

alla- või tahavooluga kahesüsteemne loputus 3/6 l.

-41%

topeltseinaga loputuspaak

€ 269.-

kasutajasõbralik loputusnupp skandinaavia kvaliteet

457.tavahind

Nautic valamu 5556

-25%

Nautic valamusegisti

55569901

-31%

mõõdud 560x430mm

veesäästu funktsioon

ruumi säästev kuju

energiasäästu funktsioon

skandinaavia kvaliteet

€ 3855..tavahind

214047

-32%

.€ 1721 28.tavahind

toodetud Rootsis

€ 5175..tavahind

www.villeroy-boch.com www.gustavsberg.ee

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

aastat kogemust Sanitaar- ja keskkonnatehnika Tööriistad ja ehitusseadmed Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

www.feb.ee e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

13

12. oktoober 2011

See on suure kuivainesisaldusega õli, mida on võimalik toonida.

Veebaasil õli?

otse puhtale puidule. Veebaasil põrandalaki alla sobib eelkõige veebaasil peits, näiteks Pinotex Interior, mille toonigamma on väga lai ning tooni intensiivsus sõltub pealekantud kihtide arvust.

Pärast esimest kihti tasuks teha vahelihv, et ülestõusnud puidupinnud tasaseks lihvida.

Iga kihi vahel on soovitav lasta pinnal kuivada 12 tundi.

Peitsida tasuks laudhaaval, tehes pintsliga ühtlaseid pikitõmbeid.

Lahustibaasil laki puhul oleks soovitav peitsida piiritusepeitsiga, kuid siin tasuks olla ettevaatlik – kuna piiritus aurustub väga kiiresti, võib tulemus jääda ebaühtlane. Kui kasutate piirituspeitsi, laske peit-

Tehnoloogia arenedes on turule tulemas üha huvitavamad tooted, mis pürgivad nii kasutaja- kui keskkonnasõbralikkuse poole. Neist tasub esile tuua kaubamärgi Bloom veepõhise põrandaõli.

Veepõhine, praktiliselt lõhnatu õli sobib kasutamiseks kõikidel puitpõrandatel ja ka mööblil. Keskkonnamärgisega toode erineb oluliselt klassikalistest õlidest: pealekandmiseks on vaja vaid laia sünteetiliste harjastega pintslit, et saavutada hea ja ühtlane tulemus. Selle toote puhul on eriliseks ka toonitud õlide katvus: valge on valge, must on must ja pruun on pruun, seda ka okaspuidust põrandalauda- Puitpõranda värvimine on lihtne viis renoveerida vana de juures.

Lisaks eelmainitud too- põrandat, sobides hästi nidele on saadaval ka hele- suve- ja maakodudesse pruun ning värvitu õli. Toone omavahel segades saab ning vanadesse elamutesse. toonigammat mitmekesisemaks muuta. Uue või varem õlitatud põranda puhul simistöö teha asjatundjal. Veepiisab kergest lihvist, et pinda baasil peitsid on hõlpsamini ette valmistada. Varem lakitud töödeldavad. või värvitud pinna puhul tuKuigi varasemalt on peetud leks põrand lihvida kuni puh- lahustibaasil tooteid tugevamata puiduni. Toodet tuleb peale teks kui veebaasil tooted, pole kanda kaks kihti. Pärast ööpäe- see alati nii. Keskmise käidavuvast kuivamist on põrand kasu- sega ruumi sobib lahustibaasil tamiseks valmis. lakk Celco Terra, mis tagab ühtlase tulemuse, kuid muudab Kuidas toonida põrandat? puitu pisut kollakamaks.

Kui ei soovi nii katvat tuleVeebaasil tooted on tooni must kui Bloomi veebaasil suhtes stabiilsemad. Erandiks toonõli puhul või kui Bloomi võivad olla mõned eksootilised valikust sobivat ei leia, võib puiduliigid, mille tooni muutoonida ka Synteko õlisid, mis tumise vältimiseks on soovitaannavad õrnema tooninüansi. tav kasutada Synteko Exotic Laki alla annab kõige pare- Wood Sealer kruntõli, mida ma tulemuse aluspinna peitsi- saab veebaasil lakiga üle lakkimine. Peitsi saab kanda vaid da.

dudes poleeri pind puhta kuiva ebemevaba lapiga.

Hooldusõlitamist tasuks teha kodustes tingimustes keskmiselt korra aastas, äripindadel kaks kuni neli korda aastas. ReCover sobib ka kohtparandusteks.

Veebaasil lakk on vähese lõhnaga ning kuivab kiiresti, mistõttu on seda mugav kasutada. Keskmise käidavusega kohtadesse sobib sari Synteko Pro. Kui on vajadus eriti tugeva kulumiskindlusega laki järele, sobivad selleks näiteks kahekomponentsed lakid Synteko Star ja Synteko Sport. Eelnevalt peitsitud põrandal ei tule kasutada täiendavalt kruntlakki.

Puitpõrandale värv?

Lakitud põranda hooldus Viimistletud põranda eluiga on võimalik õigete hooldusvõtetega tunduvalt pikendada.

Lakitud põranda igapäevaseks hoolduseks sobib vahavaba Synteko Super Clean, mida tuleb lahustada üks osa vahendit 50 osa veega.

Puhastusvahend jätab lakipinnale õhukese siidmati leelisevaba mittelibiseva antistaatilise kile. Kile suurendab põrandalaki kulumiskindlust ja hoiab põranda kaunina. Tuhmunud põranda värskendamiseks sobib Synteko New Shine, mis kaitseb lakikihti ja annab põrandale uue sära.

Eriti tugeva mustuse – kummitalla, kingaviksi, huulepulga, tindi, pori ja muude jälgede – eemaldamiseks sobib hästi Synteko Remover, misjärel tuleks põrandapind uuesti värskendada hooldusvahendiga New Shine.

Õlitatud põranda hooldus Kui õlitatud põrandat õigesti hooldada, muutub selle pind üha tugevamaks ning vastupidavamaks. Igapäevaseks puhastusvahendiks sobib kõige paremini selleks ette nähtud põrandapesuseep, kuna tavaline kodukeemia kahjustab õlitatud põrandat.

Synteko Soap tuleb lahjendada 1:20 veega ning kasutada

Õigesti hooldatud õlitatud pind muutub aja jooksul aina paremaks. Käidavamates paikades pööra põranda hooldamisele suuremat tähelepanu.

Foto: Sadolini Värvikeskus põranda pesemiseks hästi väljaväänatud lappi. Synteko õlidega viimistletud põrandate kergeks värskendamiseks sobib aga hooldusvahend Re-Cover.

Eelnevalt puhasta pind puhastusvahendi Remover ja vee lahusega.

Kasuta üks osa vahendit ning sada osa vett. Puhastatud täiesti kuiva põranda peale kanna kummispaatli või puhta lapiga õhuke kiht toodet ReCover. Lase tootel imbuda 1015 minutit ning vajadusel korda toimingut. 20 minuti möö-

Kui mugavus ja energiasääst on olulised, soovitab Euroopa juhtiv elektrikütteseadmete tootja FENIX kasutada Eestis levinud salvestava põrandakütte asemel pigem otsest põrandakütet.

Vaatleme, mille poolest need kaks kütteviisi erinevad.

Salvestava tööpõhimõttega põrandakütte puhul paigaldadakse küttekaabel 10-14 cm segukihi alla. Sellise paigaldusviisi puhul akumuleerub soojus betoonikihti ja kiirgub sellest ühtlaselt ruumidesse. Puuduseks on aga küttesüsteemi juhtimise inertsus. See tähendab, et sisuliselt ei saa me soojust mitte siis kui vaja, vaid siis kui võimalik. Näiteks päeval, kui päike soojendab põrandat, on ülekütmise oht, sest betoon on juba soe ja põrand ei jahtu kiiresti isegi siis kui termostaat kütte välja lülitab. Tulemuseks on ebamugavalt palav tuba. Õhtul, kui välistemperatuur langeb, ei jõua küttekaabel aga põrandat uuesti piisavalt kiiresti üles soojendada ja tuba võib jääda jahedaks. Samas peame kulutama palju energiat betoonimassi enda soojendamiseks ja selle temperatuuri hoidmiseks. Kuna Eestis on öise ja päevase elektritariifi hinnavahe suhteliselt väike ja betoonimassi kütmisele kulub palju energiat, ei saavuta me loodetud rahalist võitu ka ainult öise tariifiga elektriga küttes.

Paindliku ja säästliku alternatiivina soovitab FENIX Lääne-Euroopas laialt levinud otsest põrandakütet.

Otseseks põrandakütteks saab kasutada Fenix ECOFLOOR 10W/m küttekaableid, Fenix ECOFLOOR 160W/m2 küttematte või Fenix ECOFILM küttekilet.

Otsese põrandakütte puhul paigaldatakse küttekaabel vaid 2-4 cm paksuse betoonisegu sisse, ECOFILM küttekile aga otse parketi vm. põrandakatte alla.

Otsese kütte peamiseks eeliseks on dünaamiline reguleeritavus, st. kütame siis, kui seda vajame. Lisaks ei kulu liigset energiat betoonimassi üleskütmiseks ja selle soojuse hoidmiseks.

Kuna otsese kütte puhul puudub salvestava kütte inertsus, saab ruumitemperatuuri väga lihtsalt ja kiiresti vastavalt soovile tõsta või alandada. Näiteks annab

Pikka aega tabu olnud puitpõranda värvimine on tasapisi tagasi moodi tulnud. Värvimine on lihtne viis renoveerida vana põrandat, sobides hästi suve- ja maakodudesse ning vanadesse elamutesse.

Ei tasu muretseda ka laudadevaheliste pragude pärast, need mõjuvad vanal põrandal loomulikena. Värvimisega saab lihtsalt ja kiirelt anda ebakvaliteetsele pinnale hea välimuse.

Mugav on kasutada näiteks Epolan V Akryli, mis on veebaasil vähese lõhnaga ja kiirelt kuivav värv. Toode sobib nii sise- kui välistingimustesse ning ka niisketesse ruumidesse.

Lisaks puitpõrandatele sobib Epolan V Akryl ka betoonpõrandate värvimiseks. Põrandavärvi plussiks võib lugeda laia toonigammat. Nii saab endale lihtsalt ja soodsalt soetada näiteks klassikalist valget põrandat või hoopis efektset punast.

Samuti on veebaasil põrandavärviga lihtne teha muidki huvitavaid lahendusi, kujundades põrandale näiteks erinevaid mustreid.

Oma vajadusi ning võimalusi tasub hinnata täpselt, et teha õige valik sobiva põranda ja selle viimistluse valimiseks.

Täpsemate tööjuhiste saamiseks soovitan külastada viimistlusmaterjalidele spetsialiseerunud kauplusi, kus asjatundlikud konsultandid teid nõustavad.

temperatuuri alandamine ööseks või tööpäeval kodust äraoleku ajaks märgatavat kokkuhoidu.

Alandades temperatuuri 1ºC võrra, vähenevad kulud ca.

5%. Lahkudes kodust ja lülitades sisse FENIX regulaatori automaatse temperatuuri alandi 5ºC võrra, vähenevad kulud ca. 25%.

Lisaks on võimalik säästa paigalduskuludelt, kasutades tehases valmistatud küttematte või küttekilede komplekte, mis teevad paigalduse kuni kaks korda kiiremaks ja mugavamaks.

Küttemattidele kehtib pikk, 10-aastane garantii ning FENIXil on juba üle 10-aastane kogemus Eesti profipaigaldajate turul.

Fenix ECOFLOOR ja ECOFILM küttesüsteeme müüvad Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora, Tehnika Äri jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.

Maaletooja: Silmani Elekter AS Tallinn, Kadaka tee 56, tel. 6711220, info@ silman.ee Tartu, Vasara tn. 50, tel. 7428688, tartu@silman.ee www.silman.ee

14

12. oktoober 2011

Ventilatsiooni rajades mõtle homsest kaugemale Iga tänapäevane hoone peaks olema varustatud korraliku ventilatsioonisüsteemiga. Selle üheks põhjuseks on järjest õhutihedamad majad ja soov energiakasutust väga täpselt optimeerida, aga loomulikult ka sobiv ja mugav sisekliima.

pis tolmureostuse peamiseks allikaks – sellest omakorda tekib oht tervisele.

Kõik ventilatsioonisüsteemid vajavad hooldust, mille käigus eemaldatakse tolm. Kõige lihtsam on tolmu eemaldada võimalikult siledatelt pindadelt ja tootmistehnoloogia seisukohast puhtaimatelt materjalidelt.

Parimaks näiteks on siinkohal plastventilatsiooni õhutorustikud ja detailid, sest muudest materjalidest süsteemidetailide nii puhas tootmine pole võimalik. See tähendab, et toode on juba ladustamisel puhas, pakendatud ja kaitstud.

Torude otsad on kaetud korkidega. Neid korke tuleb peal hoida seni, kuni süsteem tööle pannakse. Hea algus puhta ventilatsioonisüsteemi rajamiseks ongi loodud.

Marek Plaamus

Uponori tehniline tugi

I

nimene peab tundma end majas hästi. Energiahinnad on rahakotile jätnud kustumatud jäljed ja ära on kadunud arusaam, et ventileerida saab ka lahtise aknaga.

Lisaks tehnilistele põhjustele on ilmnenud veel üks ventileerimise oluline vajadus. Mida aeg edasi, seda allergilisemad on inimesed – põhjused on seotud tihtipeale toitumise või sissehingatava õhu kvaliteediga.

Põhiline mure sissehingatavas õhus on seal sisalduvad allergeenkomponendid – kõikvõimalik tolm ja bakterid. Praeguse valiku mõju tunnetatakse alles tulevikus. Seetõttu tuleb kaaluda igat otsust, mis ehitamisel tehakse.

Lihtne paigaldus

Tolmupuhas ventilatsioon Ventilatsioonisüsteem peaks tagama värske ja puhta õhu ehk parema õhukvaliteedi, kuid pahatihti on see hoo-

Plastventilatsiooni õhutorustiku sisepinda katab antistaatiline kiht, seetõttu on raskendatud õhuga kaasa lendava tolmu ladestumine toru sisepinnale.

Foto: Uponor

Plastventilatsiooni veelgi suurem tehnoloogiline eelis seisneb selles, et tegu pole pelgalt plasttoruga, vaid kombineeritud toruga, mille sisepinda katab antistaatiline kiht, seetõttu on raskendatud õhuga kaasa lendava tolmu ladestumine toru sisepinnale.

See teeb õhukanalite puhastamise lihtsamaks ja vajaduse puhastamise järele harvemaks.

Kogu eelnevale infole tuginedes on näiteks Uponori plastventilatsiooni süsteemile oma heakskiidu andnud ka erinevad allergialiidud.

Lisaks eelnevale on plastil veel hulk eeliseid teiste mater-

jalide ees, nagu korrosioonikindlus, dielektrilisus ja kõige olulisem – lihtsus paigaldamisel. Unustada võib ketaslõikuri ja müra, torud saab parajaks lõigata ka käsisaega. Liited ei vaja neete ega isepuurivaid kruve, suru vaid liitmik ja toru kokku, kinnita lakke ja kõik.

Nutikam peremees või -naine saab süsteemi paigaldamisega hõlpsasti ise hakkama.

Plasttorude piirangud Energiatõhususe seisukohast on tähtis ka torustiku tihedus, et õhk liiguks just sinna, kuhu vaja ja võimalikult väikese takistusega. Õhutorud peaksid olema varustatud hea tihendsüsteemiga.

Takistuse vähendamiseks on hea soovitus kasutada mis tahes ventilatsioonikomponen-

tide puhul kolmikuid, mitte aga külgliitmikke ehk sadulaid.

Külgliitmike ühendamine on objektil tihtipeale mitte kõige kvaliteetsem ja põhjustab süsteemis lisatakistust, raskendades puhastamist.

Plastventilatsiooni süsteemidel on ka mõningaid piiranguid. Torude läbimõõdud on 100 kuni 200 millimeetrit, mis määrab nende süsteemide kasutuskohaks korterid, eramud ja väiksemad olmepinnad. Samuti ei saa plastventilatsiooni metalltorustikega võrreldes rajada nii lihtsalt erinevate tuletõkketsoonide vahele.

Leida võib ka eelisoleeritud ventilatsioonitooteid. See lihtsustab paigaldamist ja aitab ära hoida kondensaadi teket – nii pole vaja eraldi õhukanaleid isoleerida.

Plasttorude kasutamine Plasttorustik on sobilik kasutamiseks nii uusehitistes kui renoveerimisel. Peamised detailid, mida tähele panna, on järgmised.

• Torustike läbiviikudel aurutõkkest tuleb kasutada spetsiaalseid aurutõkke läbiviike, et maja jääks endiselt niiskustihe.

• Pärast torustiku paigaldamist tuleb torustik sulgeda korkidega. Korgid eemalda vahetult enne väljahäälestamist ja kasutamist.

• Külmas keskkonnas tuleb torustik isoleerida, isegi siis, kui selle paiknemine on maja üldsoojustuses (näiteks laesoojustuses).

• Plastist ventilatsioonitoru on võimalik tellida ka isoleerituna – ainult kokkupanemise vaev.

• Paigaldamine on lihtne ja mugav.

Allikas: Uponor

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest?

Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

www.malmerkfassaadid.ee AS Malmerk Fassaadid Valdeku 132, Tallinn tel 659 9247, 504 1744 rodu@malmerk.ee

Pakume karastatud klaasidega raamideta täielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

15

12. oktoober 2011

SÄÄSTA KÜTTEKULUDELT KUNI 50% ÕHUSOOJUSPUMBAD ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAD Hinnad alates 699.- eurost

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD Hinnad alates 3770.- eurost

(ei sisalda paigaldust)

(ei sisalda paigaldust)

COP kun 5,52 i

5 AASTAT GARANTIID

IGA OSTUGA DIGIKAAMERA*

*

Helistage meile numbril 60 64 350 ja me ütleme kui palju te võiksite aastas küttekuludelt säästa.

Küsimine ei maksa ju midagi! * 5 aastane garantii laieneb seadme kompressorile

* Digikaamera Panasonic DMC-FP7 iga soojuspumba ostuga.

Kampaania kehtib kuni 31.11.11 vüi kuni kaupa jätkub

Külastage meid Delta Plaza majas Pärnu mnt 141, 9. korrus, Tallinn Ametlik maaletooja: Bestair OÜ

Tel: 60 64 350 ;

info@bestair.ee;

www.bestair.ee

16

12. oktoober 2011

Soojuspump aitab küttekuludelt säästa kuni poole Üha enam koguvad populaarsust moodsad kütteliigid, mis võimaldavad kütta säästlikumalt ja hoida oma igakuised püsikulud mõistlikena. Kokkuhoid küttekuludelt võib olla märkimisväärne. Kuid millise kütteliigi peaks valima, kui suur on investeering ja kokkuhoid ning tasuvusaeg?

Ivo Kõpper

Bestairi juhatuse liige

E

estis leiavad üha enam kasutust erinevad soojuspumbad. Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat.

Soojuspumbas võib ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui ka maapinna soojuse, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat.

Kombineeritud lahendus Kui rääkida säästlikust kütmisest, siis selleks sobib väga hästi inverteriga õhk-õhk tüüpi soojuspump. Viimastel aastatel on see Eestis hakanud suurt populaarsust koguma. Õhusoojuspump kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus, et hoida kokku oma

küttekulusid. Esmane investeering on mõistlik ja igakuine kokkuhoid märgatav, samuti on lühike tasuvusaeg. Õhusoojuspump sobib suurepäraselt eramusse, korterisse, büroosse, kaubanduspindadele ja ladudesse – kohta, kus küttekulud on suured, samuti sinna, kus oleks suvel vaja täiendavat jahutust. Selleks, et saavutada parimat tulemust, peaks see koht olema avatud siseplaneeringuga, et soojus pääseks ringi liikuma.

Inverteriga õhusoojuspump sobib eelkõige sinna, kus on elektri-, õli- või ahiküte. Kui enne kasutati kütmiseks ainult elektriradiaatorit, siis koos õhusoojuspumbaga on elektriradiaator enamiku ajast välja lülitatud.

Radiaatorit kasutatakse juhul, kui väljas läheb väga külmaks ja õhusoojuspumba tootlikkus hakkab langema. Kui kasutusel on ahiküte, tähendab õhusoojuspump eelkõige mugavust.

Kõik seadmed on varustatud taimeriga, mis annab võimaluse panna õhusoojuspump tööle just endale sobival ajal ja temperatuuril. Kuna seadet on lihtne ja kiire paigaldada, sobib see ideaalselt ka vanematesse majadesse, suvilatesse, olemasoleva küttesüsteemi säästjaks ja olmemugavuste tõstjaks. Kõige parema ja mugavama tulemuse saab kombineerituna.

Sõltuvalt majast või koha

komponenti, mille kaudu toimub ruumide kütmine. Jahutamisel toimib kogu tööprotsess vastupidi – soojus viiakse välja ja jahedus tuuakse tuppa.

Kolme aastaga tasa

Soojuspump pakub kokkuhoidlikku, kuid efektiivset ja lihtsalt paigaldatavat kütte- ja ventilatsioonilahendust. iseärasusest saab üldjuhul hakkama ühe seadmega. Kui ruumi(de) pindala on üle 160180 m2, oleks mõistlik paigaldada kaks siseosa. Seda põhjusel, et näiteks eramus pole kuigi mugav, kui kogu soojus puhutakse majja ühest kohast.

Samuti teeb üks suur seade rohkem müra kui kaks väikest.

Lihtne kui külmkapp Lisaks säästmisele on tähtis ka õhusoojuspumba jahutusfunktsioon ja õhu filtreerimine. Õhusoojuspump pole min-

Foto: Bestair

gil määral sõltuv muust kütteega ventilatsioonisüsteemist, vaid töötab samal põhimõttel nagu tavaline külmkapp, ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.

Lihtsustatult seisneb erinevus selles, et kompressor ja jahutav osa on viidud õue, sooja andev radiaator asetseb aga modifitseeritud kujul toa seinal. Õhusoojuspumbal on soojusenergia allikaks välisõhk.

Väljas asetseva kompressori (välisosa) ja külmaine abil kantakse soojusenergia üle sise-

Õhusoojuspumba paigaldamine ei nõua spetsialistil rohkem aega kui üks päev. Paigaldus toimub siseviimistlust rikkumata.

Kõik sõltub sellest, kuhu ja kuidas on võimalik paigaldada.

Paigaldamise puhul on oluline koht, kuhu siseosa paigaldatakse. Seejärel leitakse koos kliendiga õige koht ka välisseadmele.

Panasonicu õhusoojuspump toodab 1 kWh elektri kohta kuni 5 kWh soojust.

Soojust saab toota ka suurema pakasega, kuid kõige efektiivsem on selline soojuspump välistemperatuurivahemikus -7 °C kuni +7 °C. Seadmete hinnad koos paigaldusega algavad ligi tuhandest eurost (koos käibemaksuga). Selline seade on võimeline elektri- või õliküttega kombineerides säästma keskmiselt 450 eurot aastas, arvestades Eesti keskmise eramu suurusega (120-140 m2).

Seega sõltuvalt maja tüübist, soojustusest ja kasutatavast küttest tasub soojuspump oma investeeringu ära kolme aastaga. Kui arvestada seda, et seadmega saab suvel ka jahutada, on tasuvusaeg isegi lühem – ükski teine kütteliik ei võimalda sama raha eest lisanduvat suvist jahutust.

NÕUANNE Leia enda vajadustele vastav õhusoojuspump Selleks, et leida endale sobiv õhusoojuspump, peaks tähelepanu pöörama järgmistele aspektidele: • Kui suur on maja?

• Milline on maja soojustus?

• Milline on maja planeering – avatud, kahekordne vms?

• Milline oleks ruumi soovitud keskmine temperatuur talveperioodil?

• Millise teise kütteliigiga saab õhusoojuspumba kasutamist kombineerida?

• Kas soovite ka ruume jahutada? Õige toote leidmine on väga oluline, kuna liiga võimsa seadme puhul muutub investeeringu tasuvusaeg pikaks. Liiga nõrga seadme puhul ei saavutata aga soovitud tulemust ja seade tarbib rohkem energiat kui peaks.

KODU SOODSALT SOOJAKS! TALA 16

797 € 886 €

MALAGA

1753 € 1948 €

LOVERO

1459 €

STROMBOLI N02

1753 €

1824 €

1948 €

TALA 09

TALA 03

1036 € 1151 €

717 € 797 €

Suur kogus sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, 11317 Tallinn, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127E (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 • kaminakoda@raidkivi.ee, www.raidkivi.ee

KV 055A

KV 055 R/L

1406 €

1473 €

1562 €

1637 €

RIANO 03

AVILA 06

877 € 974 €

1554 € 1727 €

Allikas: bestair.ee

17

12. oktoober 2011

Vali vastupidavus!

Ceresit soojustussüsteem

Spetsiaalne retseptuur tagab krohvidele ja värvidele kaitse bioloogilise saaste (seened, hallitused, vetikad) eest, pikendades sellega fassaadi eluiga.

Ceresit soojustussüsteem kestab 25 aastat.*

Kõrgeima kvaliteedi kinnituseks on ETA sertifikaat.

Säästa raha oma maja kütte- või jahutuskulusid vähendades.

Vähenda energiatarvet ja säästa ühtlasi ka loodust. * testitud võrdsetes tingimustes 25 aastase kestvustsükliga vastavalt ETAG004-le.

U UD IS !

Looduslike värvide jõud, mis on pärit erinevaist maailma paikadest, muudab iga hoone unikaalseks.

Premium – kvaliteet, millele võib kindel olla! datud Suuren s tugevu

da ärane Suurep ugevus Ei sisale freoon nakket

% Kuni 40 saagikus suurem

MAKROFLEX on saanud uue ja põhjalikult parandatud kärgstruktuuri, mis tagab täiusliku vahu moodustumise, suurema stabiilsuse ja lühema kuivamisaja ning pakub paremat heli- ja soojusisolatsiooni. Pidev innovatsioon ja usaldusväärne Premium kvaliteet teeb MAKROFLEXist professionaalide jaoks esmase valiku.

18

12. oktoober 2011

Sügis kihutab aednikku lume tulekuni üha takka Et kevadel taipaks aed õigel ajal tärgata ning järgmisel suvel silmailu ja lõõgastavat elukeskkonda pakkuda, peab aednik olema töövalmis kogu sügise vältel.

veks ei tohi murule puude lehti jätta.

Hekid Hekke tuleks viimast korda pügada augusti lõpus. Hekkide istutamiseks on parim aeg septembri teine pool, sest siis jõuavad taimed kenasti juurduda ega vaja järgmisel kevadel hoolsat kastmist. Istutamiseks on soodsaim kasutada paljasjuurseid taimi, sest need on odavamad.

Rusikareegel: puude ja põõsaste istutamiseks on sobivaim aeg siis, kui lehed tulevad põõsastelt kergesti lahti.

Evelin Saarva

Luua Metsanduskooli õpetaja

Sügistööd tarbeaias Taliõunad tuleks korjata kindlasti enne öökülma. Viljapuude alla kukkunud mädanenud viljad tuleb hävitada, mitte komposteerida. Ka lehed tuleks viljapuude alt kokku riisuda.

Rohket saaki kandnud viljapuud talvituvad paremini ja rõõmustavad järgmisel hooajal meid oma viljadega, kui nad on saanud piisavalt vett ning kui anname neile kõdusõnnikut või komposti.

Väetamine aitab taimedel valmistuda järgmise aasta kasvuks ning õiealgmete moodustamiseks. Kui kasutate poest ostetud sügisväetist, siis need graanulid võib rehaga mulla pealmise kihi sisse kobestada või kaevata võra alla augud ja puistata väetis aukudesse. Sobivaim väetamise aeg on alates augusti keskpaigast kuni septembri lõpuni. Tähtis on, et taimed omastaksid vajalikke toiteelemente enne kasvuperioodi lõppemist.

Vaarikaistandikust võib vanad oksad välja lõigata ja haiged oksad (varrepõletikuga ja kahjurite poolt kahjustatud oksad) ära põletada.

Köögiviljade maapealsed surnud osad võib komposti viia, istutusaladele võiks orgaanilist väetist laotada ja seejärel ümber kaevata. Peenrale võib oktoobris jätta vaid lehtkapsa, sest see taim talub külma hästi, hävitavalt mõjub talle hoopis sula ja külma vaheldumine.

Kui aeda saavad jalutama tulla metsloomad, võib alates novembrist puid ja põõsaid

Okaspuud Kuiva suve ja vihmavaese sügise korral tuleb okaspuid enne talvitumist kasta. Okaspuude ja teiste igihaljaste puude ja põõsaste võras on sügiseti näha kuivanud oksi – need võib sealt välja lõigata.

Püramiidja, keraja või koonusja vormiga okaspuude võrad on soovitav enne lume tulekut kokku siduda, sest lühikese ajaga suures koguses maha sadav lumi võib vormist välja vajutada oksi või mis veel hullem, mõne oksa lausa murda.

Iluaed Niide ja maha langenud lehed tuleb murult enne lume saabumist kokku korjata. Kui lehed õnnestub kokku korjata kuivalt, saab neid edukalt kasutada ka multšiks ja külmakartlike taimede katmiseks.

Foto: Scanpix/CORBIS pritsida Plantskydiga. Vihmas- letab eemale ka hiired, kes te või ka sulailmade puhul ha- muidu lume all puukeste koort jub preparaadi lõhn kiiremini näriksid.

Kahjurputukate vastasesse ja siis on vaja puid uuesti pritsida. Luua Metsanduskooli par- võitlusesse on kaval meelitada gispetsialisti Ivari Kandima sõ- linnud. Selleks pange talvel aenul kasutati möödunud talvel da lindude söögimajad ja alaistikute kaitseks jäneste vastu diislikütuse Aeda langenud puulehed tuleb sees immutatud riideribasid. Immutatud ri- kokku riisuda – nendest saab bad haisesid tugevasti valmistada komposti või kasukogu talve kuni keva- tada multšiks. deni välja ning näritud oksi ei tekkinud. Tänavu plaanitakse Luua puukoolis tes märtsist riputage üles pesaka tüvede ümber diislikütuses kaste. Linde toites ja neile häid immutatud riideribasid põimi- pesitsustingimusi pakkudes da, loodame, et tugev hais pe- saategi oma aeda kasulikud

abilised. Puude koore alla talvituma pugevate putukate, näiteks vaksikute, tõrjeks võite tüvede ümber panna liimvöö, see püüab talvituma minevad kahjurid kinni.

Viinapuude oksad tuleb oktoobris tagasi lõigata ja vastu maad painutada. Kui maa on külmunud, siis peab taimed katma turba, lehtede või mullaga.

Oktoobris-novembris on soovitav koristada kasvuhoone. Kui suvel esines taimedel haigusi, tuleks pindasid puhastada desinfitseeriva vahendiga ja vahetada ka muld.

Kui olete sügistööd lõpeta-

nud, puhastage kõik aiatööriistad ja viige nad hoiuruumi.

Muru hooldamine Muru külvamiseks sobib augusti teine pool. Vanale murule tuleb anda kaaliumi- ja fosforirikkaid väetisi. Kuna septembris on tavaliselt sademeid piisavalt, kasvab muru hoogsalt, seetõttu tuleb septembris-oktoobris jätkata muru korrapärast pügamist.

Tavaliselt saab muru viimast korda niita oktoobri teises pooles – siis tuleb muru pinnalt kõik niitmisjäägid koristada ja koos maha langenud lehtedega komposteerida. Tal-

Aeda langenud puulehed tuleb kokku riisuda – nendest saab valmistada komposti või kasutada multšiks. Kui teil on võimalik lehed kuivalt kokku riisuda, võite need panna hoiule näiteks tühja kasvuhoonesse ning külmade saabudes on teil siis kuivi lehti võimalik kasutada külmaõrnade taimede katmiseks. Aeglaselt lagunevaid tammelehti võib panna rododendronite alla.

Rooside katmine tuleb jätta aega, kui maa on juba külmunud (õues on 5-8 kraadi külma). Lühiajaline külm ei tee roosile halba. Kuid oktoobris tuleks rooside katmiseks varuda kuiva turvast või liiva ja mõelda ka kuuseokstele.

Kui külmad on saabunud, tuleb peenraroosid tagasi lõi-

Järgmine

ilmub

9. novembril Reklaami müük:

Meie lahendame kütte ja jahutuse mured

Marianne Peep marianne.peep@postimees.ee tel 666 2188

Jaanus Sarapuu jaanus.sarapuu@postimees.ee tel 666 2330

19

12. oktoober 2011

gata umbes 30 cm kþrguselt ja lumised þisikud on ka talvel ve säilitada kuivas kßlmavabas ßmber varte kuhjata kuiva tur- ilusad, pealegi kaitsevad vanad ruumis. vast vþi mulda. Pßsivate kßl- lehed puhmikut kßlma ja niisDaaliate juurikad tuleb ßles made saabudes peab mullaga kuse eest. Varte lþikamine on kaevata pärast esimest ÜÜkßlkaetud roosidele laduma kuu- varakevadine tÜÜ, sest mþned ma, kui lehed on juba mustuseoksad. kþrrelised alustavad kasvu þi- nud. Varred tuleb umbes Roniroosid tuleb oktoobri ge vara ja hiljaks jäänud lþika- 15 cm kþrguselt maha lþigata teises pooles tagasi lþigata ja misega kahjustame juba noori ja juurikad tagurpidi kastidesettevaatlikult maha painutada. tärganud vþrseid. se asetada, kus nad jahedas Kui maa on kßlmunud, siis Tulbi- ja hßatsindisibulaid ruumis mþne nädala kuivavad. istutatakse peenrasse. Krooku- ! " ' Pärast seda tuleb juurikad þivþiks roniroosid katta kuiva

"

turbaga. seid ja nartsisse vþib istutada get pidi kasti laduda ja turba Suureþieliste elulþngade ka murusse. Sellisel varred tuleb samuti novembris juhul peab meeles tagasi lþigata ja taimed katta pidama, et muru kuiva turbaga. saab niita alles pä- Värske kohev lumi on taimedele Hortensiatel on augustis rast sibullillede parim kate kßlma eest, kuid suur suured þisikud, neid on ilus lehtede kuivamist. kogus lund, mis jääb puudele ja vaadata nii sßgisel kui ka tal- Enamiku lillesibuvel, kuid þisik kogub endale late istutamisel pþþsastele katteks ning muutub lund ja seetþttu vþib lume ras- kehtib reegel – is- sulailmaga raskeks, murrab oksi ja kuse all kogu oks murduda. tutada tuleb 2-3 on taimele hoopis ohtlik.

Seega tuleks enne lume tulekut korda sibula kþrguhortensiate þisikud maha lþi- sest sßgavamale ja gata. Kuna kþik hortensiad ßksikute sibulate koorepuruga katta. moodustavad þisikuid sama vahe vþiks olla vähemalt kahe vþi aasta noorel vþrsel, tuleb keva- sibulamþþdu jagu. Aga näi- Hoiuruum peab olema jahe, del lþigata hortensiate eelmise teks keiserliku pßvilille sibu- kuid kßlmavaba. aasta vþrsed tagasi esimese vþi lad tuleb panna umbes 30 cm Aiatiigis kasvav vesiroos tu

teise pungani. leb samuti veest välja tþsta, sßgavusele.

Septembris vþib ßmber isSeptembris mulda pandud suuremasse anumasse ßmber tutada ja jagada mitmeid pß- sibula kannale kasvab korralik tþsta ja keldrisse talvituma sikuid, näiteks pojenge. Pßsi- juurestik ja madalatel pluss- viia. Kui aiatiik on ßle 60 cm kute peenralt vþib rohtsete pß- kraadidel areneb välja suvel sßgav, siis vþib vesiroosi jätta silillede kuivanud pealsed ära tekkinud þiepung, mis jääb talvituma ka tiigivette. lþigata, kuid veidi kßlmaþrna- nßßd mulla alla uut kevadet Igihaljaste rododendronite " ! " ' dele taimedele vþiks lehed $" al- ootama. vþrad tuleks enne maapinna les jätta, sest kuivanud lehed Krookuste istutamisel mu- kßlmumist kokku siduda ja aitavad neil talve paremini ßle russe vþib aiahargiga augud et- ßmber taime peaks torkama elada. Juhul kui plaanite peen- te vajutada ja seejärel sibulad tugikepid. Kui maapind on ra kevadel ßmber kujundada, harudest jäänud tßhimikesse kßlmunud ja päike hakkab aitavad kuivanud varred ker- suruda. Augud tasandage mul- päeval eredalt kiirgama, on hea gemini taimede kasvukohti laga. Sßgiskrookused ja nartsis- tugikeppide ßmber sättida var

leida. sid tuleks mulda panna sep- jutuskangas.

KĂľrged kĂľrrelised nagu hii- tembri esimesel poolel.

Eelmise talve kogemusele G na siidpÜÜrised, kamm-sooheitoetudes soovitaks noorte puu " "

! " ' G nad, kastikud, partheinad ja si- Raske ja kiirgav lumi de ja pþþsaste peenikesed oknihelmikad vajavad toestaSßgisel enne ÜÜkßlmasid sad enne lume tulekut samuti mist, et sßgisesed tuuled ja tal- tuleb ßles kaevata kßlmaþrnad lþdvalt vastu tßve siduda, sest vised tormid neid maha ei lilled nagu daaliad, gladioolid, taimi kattev sulalumi on väga murraks. Sßgisel tasuks puhmi- kannad, kriinumid. Nende tai- raske ja vþib rebida puukese kutele kþrred ja lehed alles jät- mede sibulad ja juurikad tuleb kßlgokstest täiesti paljaks. ta, sest härmatisega kaetud vþi puhastada, kuivatada ja ßle talVärske kohev lumi on tai-

medele parim kate kßlma eest, kuid suur kogus lund, mis jääb puudele ja pþþsastele katteks ning muutub sulailmaga raskeks, murrab oksi ja on taimele hoopis ohtlik.

Igihaljaste lehtedega kiviktaimla taimed, mþned pþþsad (läiklehine mahoonia, pukspuud, rododendronid, iileksid) ja okaspuud (näiteks kanada kuuse vorm Conica, ebakßpress jt) vajavad veebruaris-märtsis ereda päikese eest kaitset.

Ere päike soojendab lehe vþi okka pinda ja sealt aurub olemasolev vesi välja; kßlmunud mullast aga uut vett juurde ei tule ning seetþttu kuivavad lehed ja okkad ära.

Selle vältimiseks laotage kiviktaimla padjanditele peale kuuseoksi, kþrgemate pþþsaste ja puude katmiseks aga hankige varjutuskangast.

Samuti jälgige, et koerad ei tþstaks jalga jäätunud okste juures. Aednikud soovitavad selle vältimiseks taime juurde torgata vaia – ehk hakkab koer oma häda tegema sellele vaiale.

Terrassid ja rþdud Aiavaasidesse tuleks istutada suviste þitsejate asemel kanarbikud ja eerikad. Jälgige, et taimed saaksid piisavalt vett.

Kui soovite, et kanarbik þitseks ka järgmisel aastal rikkalikult, peab varakevadel þisiku vana þitsemise ulatuses tagasi lþikama.

Oktoobris tuleb terrassidelt ära viia kßlmaþrnad inglitrompetid, viirpelargoonid, fuksiad jt. Taimed tuleb tagasi lþigata ja asetada jahedasse kohta talvituma.

Terrassidel ja aias kasutatud puitmÜÜbel tuleks enne hoiukohta viimist þlitada.

Väetamine Ăœks olulisemaid tĂśid sĂźgisel on aiataimede väetamine sĂźgisväetistega Mitmeaastased taimed hakkavad sĂźgise saabudes valmistuma talve tulekuks. Siis on Ăľige aeg anda sĂźgisväetist, mis muudab aiataimed ja muru talvekĂźlmale ning haigustele vastupidavamaks. Lisaks valmistab väetamine taimi ette järgmise aasta kasvuks, Ăľitsemiseks ja saagi moodustamiseks.

Enn Silberg Baltic Agro tootejuht, koduaed Sßgisväetised sisaldavad kþiki taimedele ja murule sßgisperioodil vajalikke toitaineid ja mikroelemente. Missugust väetist kasutada?

Sßgisväetis aiale ja murule koostisega PK 11-22 ei sisalda lämmastikku (N), sisaldab aga fosforit (11% P205) ja kaaliumi (22% K2O) ning mikroelemente. See väetis sobib kþikidele okaspuudele (elupuud, kuused, nulud, männid, kadakad), kiviktaimla taimedele, hekkidele, roosidele, mitmeaastastele aialilledele, rododendronitele jt happelist keskkonda vajavatele taimedele (asalead, hortensiad, kameeliad, magnooliad, mustikad, kanarbikud).

Sßgisväetises sisalduvad fosfor ja kaalium on olulised taimede heaks talvitumiseks, vþrsete puitumiseks ning ka seemnete idanemisel, þite ja viljade moodustamisel.

Pþhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikuga sßgisväetist, sest see muudab taimed kßlmaþrnaks. Liigne lämmastikuga väetamine vþib olla ßheks taimede hukkumise pþhjuseks talvel.

Sßgisel istutatakse ka palju sibullilli. Nende heaks juurdumiseks segatakse ßhtlaselt sibullillede istutusmulda sibullillede istutusväetist. See täisväetis sisaldab tasakaalustatud suhtes kþiki juurdumiseks ja kasvuks vajalikke toitaineid.

Sibullillede istutuskorvi kasutamisel segatakse väetis istutuskorvi alusesse pinnasesse, mis kindlustab tugeva juurekava arengu, jþulise kasvu ja hilisema rikkaliku þitsemise.

Vee- ja kĂźttetorustike esmaklassiline kvaliteet

" ! " '

Käänduks BerryPearl Ainult

Välisuks RenoDoor light

280 â‚Ź

*

Ainult

425 â‚Ź

*

Säästke nßßd kuni 25 %** Valge RAL 9016

Tumepruun RAL 8028

Moderniseerige ja säästke HÜrmanniga: käänduks Berry Pearl 75 neljas kampaaniamþþdus: tänu oma struktureeritud pealispinnale Pearlgrain on see uks eriti pilku pßßdev. Lisaks sobivalt juurde: $" " ! " ' välisuks RenoDoor light, mis aitab oma väga hea soojusisolatsiooniga kaasa energia kokkuhoiule. Uks ja garaaŞiuks on sama hinnaga saadaval kahes värvitoonis.

Vaba valik: kaks värvitooni * Soovituslik kampaaniamþþtudega uste vþi siis kampaaniatoodete mßßgihind koos käibemaksuga 20%. Kehtib kuni 31.12.2011 kþigi osalevate edasimßßjate juures Eestis. **Käänduks Berry Pearl vþrreldes käänduksega Berry N80. RenoDoor light vþrreldes sama motiivi ja pealispinnaga välisuksega ThermoPro.

G G

Rohkem informatsiooni: www.hormann.ee " " ! " '

7DVXWD LQIR WHOHIRQLO Ĺ? )DNV Ĺ? LQIR HH#KRHUPDQQ FRP

BerryPearl/RenoDoor light

Uponor vee- ja kßttetorustike terviklahendus tagab hingerahu aastakßmneteks. Saksamaal toodetud komposiittorusßsteem on kauakestev ning turvaline. Värvilised pressimisindikaatorid liitmikel aitavad kontrollida sßsteemi veepidavust.

www.uponor.ee

20

12. oktoober 2011

Meid kliendid soovitavad!

UUS MAA TALLINNA JA HARJUMAA PAKKUMISED KESKLINN

KESKLINN

SUUR HOOV

2-toaline korter Saturni tn-l Üp: 39 m² Hind: 60 000 EUR Väga hubane ja päikeseküllane korter.

Uus Maa ID: 29774 Margit Alloja: 5615 9661

KESKLINN

KESKLINN

HINNATUD PIIRKOND

3-toaline korter Roosikrantsi tn-l Üp: 54,1 m² Hind: 109 300 EUR Armas ja hubane renoveeritud korter.

Uus Maa ID: 29556 Eve Kaunis: 503 1898

KADRIORG

KRISTIINE

LÄBI KAHE KORRUSE

VAIKNE ASUKOHT

2-toaline korter Raua tn-l Üp: 42,8 m² Hind: 95 000 EUR Hea planeeringuga korter unikaalses Kadrioru majas.

Uus Maa ID: 29754 Tiiu Lehtonen: 5336 3708

PIRITA

3-toaline korter Ravi tn-l Üp: 45 m² Hind: 79 500 EUR Renoveeritud korter, kus on säilitatud palju algupärast.

Uus Maa ID: 29694 Margit Sild: 515 0069 Uuve Mast: 508 8957

LÄHEDAL RAND

2-toaline korter Tuule teel Üp: 52,4 m² Hind: 74 000 EUR Hubane kodu modernse korterelamu kõrgel 1. korrusel.

Uus Maa ID: 29600 Virve Roots: 5690 9344

VAIKNE ASUKOHT

3-toaline korter Keemia tn-l Üp: 75 m² Hind: 98 700 EUR Valgusküllane korter eriprojektiga majas.

Uus Maa ID: 30054 Kristjan Kungla: 5649 4525

NÕMME

KLIENDIPÄEV 20.10 kell 16-18

HEA ASUKOHT

MADALAD KOMMUNAALKULUD

Maja Voolu tn-l Üp: 190,7 m² Hind: 225 000 EUR Avara planeeringu ja kauni interjööriga kodu.

Uus Maa ID: 28394 Silva Rahnel: 502 5181

3-toaline korter J. Vilmsi tn-l Üp: 66 m² Hind: 129 000 EUR Hubane ja valgusküllane kodu renoveeritud majas.

Uus Maa ID: 30104 Ave Klaser: 5557 0055

PÕHJA-TALLINN

PIRITA

Vana-Posti korterid – avastamata aare vanalinnas!

LÄHEDAL RAND

http://www.uusmaa.ee/vana-posti

Majaosa Metsavahi teel Üp: 149 m² Hind: 125 000 EUR Funkstiilis elamu kõrghaljastusega krundil.

Uus Maa ID: 30331 Marje Soosaar: 5620 1238

KEILA VALD

KOHILA VALD

VAIKNE PIIRKOND

VAIKNE ASUKOHT

Majaosa Kulna külas Kadaka teel Üp: 136,5 m² Hind: 76 000 EUR Valmimisjärgus paarismaja osa, ning 1600 m² maad.

Uus Maa ID: 29690 Külli Friedrichson: 5649 0753

3-toaline korter Kalamajas Köie tn-l Üp: 87,5 m² Hind: 99 000 EUR Ilus ja isikupärane renoveeritud korter.

Uus Maa ID: 28771 Marina Hodus: 509 9765

Margit Sild: 515 0069

KRISTIINE

Ridaelamuboks Valdeku tn-l Üp: 102 m² Hind: 99 000 EUR 2-korruselisesse boksi on võimalik kohe elama asuda.

Uus Maa ID: 29850 Andrus Soonsein: 509 4112

MUSTAMÄE

PANIPAIK KELDRIS

2-toaline korter Prillimäe alevikus Sõpruse tn-l Üp: 47 m² Hind: 19 000 EUR Remonti vajav korter 30-min. autosõidu kaugusel Tallinnast.

Uus Maa ID: 30184 Mari Rõuk: 509 3995

LÄBI KAHE KORRUSE

HAABERSTI

HEA ASUKOHT

3-toaline korter Mustamäe teel Üp: 66,2 m² Hind: 49 500 EUR Valgusküllane, poolelioleva remondiga korter.

Uus Maa ID: 29826 Margit Lipstuhl: 5680 1020

KESKLINN

HEA ASUKOHT

3-toaline korter Õismäe teel Üp: 65,7 m² Hind: 51 000 EUR Korralik läbi maja planeeringuga korter.

Uus Maa ID: 30265 Kadri Kuning: 5680 1015

ELUTOAS KAMIN

3-toaline korter Laulupeo tn-l Üp: 127,4 m² Hind: 122 000 EUR Ilus korter kapitaalselt renoveeritud majas.

Uus Maa ID: 30444 Margit Sild: 515 0069

UUED KORTERID KLIENDIPÄEV 23.10 kell 12-14

Kõnnu ridaelamud ja korterid – Kliendipäeval eripakkumised!

Vaata lisa: www.uusmaa.ee/konnu

Ave Klaser: 5557 0055

Sinu Kassisaba kodu – Wismari 24! www.uusmaa.ee/kassisabakorterid

Margit Sild: 515 0069 Ave Klaser: 5557 0055

Mardi 14 majad on valmis!

Tule vaatama rahulikku kodu Tallinna südalinnas!

Kadrioru korterid – Köleri 14a müügil viimased 2 korterit!

Burmani maja korterid Kreutzwaldi tn-l

http://www.uusmaa.ee/kadriorukorterid

Suured ja esinduslikud korterid unikaalse projekti järgi valminud majas. http://www.uusmaa.ee/burmani

Kristina Sõmerik: 521 6697

Margit Sild: 515 0069

Margit Sild: 515 0069

http://www.uusmaa.ee/mardi

Üle 2400 kodu pakkumise leiad meie kodulehelt www.uusmaa.ee Võta meiega ühendust! Vastame 24 h jooksul.

Uus Maa Kinnisvarabüroo

Rävala pst 6, Tallinn

Tel: 627 2600

Fax: 627 2601

uusmaa@uusmaa.ee