Koolituse Extra august 2010

KOOLITUSE EXTRA Teisip채ev, 3. august 2010

KOOLITUSE EXTRA

2

3. august 2010

Hea turundaja näeb ettevõtet kui tervikut Estonian Business Schooli senat valis uueks turundusprofessoriks Katrin Keremi (37), kes räägib intervjuus Postimehele turundusest, haridusest ja nii teda ennast kui ka turundusüliõpilasi ees ootavatest väljakutsetest.

RAIN U U S E N

teemalehe toimetaja

Kui oluliseks peate üliõpilaste jaoks rahvusvahelist kogemust, õppimist piiri taga? Teil endal on selles osas päris suur kogemustepagas...

Pean rahvusvahelist kogemust äärmiselt oluliseks, peaaegu et vältimatuks. Aga erinevalt üldlevinud arusaamast ei näe ma suurt vajadust võõrsil õppimise järele õpingute sisu silmas pidades, eriti bakalaureusetasemel.

Magistri- ja doktoriõppes on olukord teine – Eesti väiksusest tulenevalt ei ole meil pakkuda kompetentsi kõigis mõeldavates valdkondades. Rahvusvahelisus on praegune reaalsus ja mulle tundub isegi veidi mõttetu liigitada näiteks õppeaineid skaalal rahvusvaheline-kohalik.

Rahvusvahelisuse õppimiseks pole paremat võimalust kui veeta ise semester välisülikoolis ja elada võõras kultuuriruumis.

Võõrsil õppides tekib sõpru nii sihtriigi tudengite kui teiste välistudengite seas ja sellest võiks kujuneda tudengi jaoks esimene oma rahvusvaheline kontaktide võrgustik.

Eesti tudengitega on kahjuks nii, et aina vähem on neid, kes saavad – enamasti majanduslikel kaalutlustel – ainult õpingutele pühenduda ja Eestist eemal viibimist takistavad töökohustused, kaug- ja õhtuõppetudengitel sageli ka perekond.

EBSil on kujunenud hea välispartnerite võrgustik ja usun, et välisõpingute vajadust rõhutavad tudengitele suuremal või vähemal määral kõik meie õppejõud.

Äsja EBSi turundusprofessoriks valitud Katrin Kerem usub, et parem on olla suur kala väikeses tiigis kui väike kala suures tiigis, julgustades ka välisFoto: erakogust maal õppinuid koju tagasi naasma.

Selline suundumus ei iseloomusta Eestis mitte ainult (akadeemilist) turundust, vaid ka näiteks rahandust ja kindlasti veel teisigi erialasid. Pole võimalik öelda mõistlikku suhtarvu, nagu näiteks 4,5 teoreetikut saja praktiku kohta. Õnneks on Eestis palju turunduspraktikuid, kes on huvitatud ka akadeemilisemat laadi tööst, seetõttu on Eesti turundusharidus üldiselt väga lähedalt seotud turunduspraktikaga.

Kõrghariduse finantseerimise eripära tõttu on Eestis võimalik vähestel pühenduda ainult doktorikraadi omandamisele, seetõttu on õppeaeg pikk ja motivatsioongi on kerge kaduma. Loodan siiski, et lähiajal olukord paraneb.

Mis peaks üliõpilase pärast aastat-paari mujal maailmas õppimist Eestisse tagasi tooma? Kas siia jõuavad tagasi vaid need, kes mujal läbi ei löö või kohta (kõrget palka) ei leia?

Tagasi tulemise või tulemata jätmise tagamaad on igaühel isiklikud ja raske on üldistada. Intervjuu põhiteemast kõrvale kaldudes julgen väita, et välismaale jäämise põhjused ei ole valdavalt seotud läbilöögivõimaluste ega isegi mitte viisakamate palgatingimustega, vaid keerlevad pigem üldise tolerantsuse, sotsiaalse kindlustatuse ja poliitiliste prioriteetide ümber.

Küsimuse teisele poolele vastaksin nii, et alati on parem olla suur kala väikeses tiigis kui väike kala suures tiigis, st üks tagasituleku põhjuseid võiks olla just nimelt head eneseteostusvõimalused Eestis.

Millist haridust on vaja, et saada heaks turundajaks, turundusjuhiks?

Millises suunas triivib turundusharidus Eestis? Ja kuhu ta peaks triivima?

Loodame, et turundusharidus mitte ainult ei triivi, vaid et keegi on tüüri juures ka. Kindlasti pole mõtet ka vastutuult purjetada, vaid tuleb järgida valdavaid tuuli.

Tänapäeva turundushariduse ja laiemalt ärihariduse üheks probleemiks on isoleeritus – õppeainete õpetamine üksteisest eraldatuna. Suund peaks kindlasti olema suurema integreerituse poole ja seda mitte ainult integreeritud turunduskommunikatsiooni mõttes, vaid äri kui tervikut silmas pidades.

Oluline on ehitada õppekavad üles nii, et tudengid oleksid tööle asudes valmis võtma vastu põhjendatud ärialaseid otsuseid.

Mul on hea meel, et EBSis on juba ammu astutud samme selleks, et viimati mainitud eesmärki saavutada. Näiteks on meil õppekavas tudengiettevõtete loomine ja mängud/simulatsioonid, mis toovad välja ettevõtte majandamise eri tahud ning näitavad, kuidas pealtnäha triviaalne turundusotsus tõlgitakse muutuseks ettevõtte bilansi kasumireal.

Mulle tundub, et Eestis on turundusvaldkonnas palju praktikuid ja vähe teoreetikuid. Milline peaks teie hinnangul olema tasakaal teoreetikute ja praktikute vahel ühes tähtsas majandussektoris, nagu turundus seda on?

Heal turundajal peab olema mitmekülgne pagas nii teooriate kui praktiliste kogemuste osas ning võime kombineerida emotsionaalset ja ratsionaalset poolt.

Nagu iga haridus, koosneb ka turunduse oma kolmest komponendist, milleks on teadmised, oskused ja hoiakud. Heal turundajal on kindlasti vaja arusaama ettevõtte kui terviku toimimisest, ei piisa kitsast keskendumisest turundusele.

Tähtis on oskus näha «suurt pilti» ja analüüsida tervikolukorda. Paindlikkus ja kohanemisvõime aitavad hakkama saada kiiresti muutuvas keskkonnas, vajalik on pidev enesetäiendamine ja mitmekesised kokkupuuted «tegeliku eluga». Hea turundaja ei arene klassiruumis ega kontorivaikuses.

Heal turundajal peab olema mitmekülgne pagas nii teooriate kui praktiliste kogemuste osas ning võime kombineerida emotsionaalset ja ratsionaalset poolt. Eelneva töökogemusega inimesele annab akadeemiline haridus võimaluse vaadata senitehtut distantsilt ning hinnata oma valikute ja otsuste otstarbekust.

Kui aga puudulik akadeemiline pool kombineerub vähese kogemusega, on tulemuseks «pastakatellijatest» turundajad, kes ei lisa ettevõtte protsessidesse väärtust, vaid on lihtsalt jooksupoisid või assistendid.

Kas muu maailm õpib eestlastelt head turundust või oleme alles ise õppijad ja järeletegijad?

Eestis on kindlasti sellisel tasemel turundust, millest oleks ka teistel õppida. Ja loomulikult on eestlastelgi võimalik teistelt õppida.

Pelgalt järeletegemisega ei jõua kuhugi.

Eestimaise hea turunduse vähene nähtavus väljaspool on asjatundjate hinnangul sageli seotud pigem puudulike esitlusoskustega ja vähese panustamisega enesereklaami – soliidne eestlane arvab ikka, et loomakese kena ja kohevat saba märgatakse ka kau-

gemal, ilma et omanik peaks selle lehvitamisega eriti vaeva nägema.

Paljud, kes turundusharidust atraktiivseks peavad, püüdlevad just turundusjuhi hästi tasustatud positsiooni poole, aga turundusvaldkonnas on ju palju teisigi suuri väljakutseid, kõrgeid ameteid, positsioone...

Turundusjuhi positsioon on üks võimalustest ja seda tööd on võimalik teha väga erinevat tüüpi firmades nii tegevusvaldkonna kui ka suuruse lõikes.

Sellest tulenevalt võivad ka nimetatud ametikohaga kaasneda väga erinevad ülesanded ning vastutus. Turundusjuhi ametikoht ei pruugi igas ettevõttes olla tingimata ei hästi tasustatud ega ka reaalse vastutusega.

Turundusjuht, kes saab keskmises ettevõttes tõesti head palka, vastutab tihti ka ettevõtte teiste protsesside eest või vähemalt on nendega väga lähedalt seotud.

Lisaks turundusjuhi ametikohale on tõesti avatud veel palju muid võimalusi: töö reklaami- ja suhtekorraldusagentuurides, ettevõtete turundusosakondades, turu-uuringute alal, brändijuhi amet, töö müügi või kliendisuhete valdkonnas.

Pragu on aina rohkem põnevaid töiseid väljakutseid seotud ka mittetulundussektoriga. Need tudengikandidaadid, keda meie näeme, on enamasti karjäärivõimalustest hästi informeeritud ja paljud tulevad EBSi juba kindla nägemusega, kuidas õpitut rakendada.

Mida vastse turundusprofessorina tahate esmajoones oma üliõpilastele ja ka kolleegidele koolis ning ettevõtetes edasi öelda, edasi anda, millist sõnumit levitada?

Selles küsimuses on koos mitu teemat.

Katsun vastata kolmes osas, pidades silmas küsimuses nimetatud sihtgruppe ja oma prioriteete nendega suhtlemisel.

Tudengitel soovitaksin hoida silmad ja kõrvad lahti igasuguste õppimise, enesearendamise ja kogemuste omandamise võimaluste suhtes. Panustatud aeg ja pingutused teenivad end hiljem kuhjaga tasa. Konkreetsed erialaspetsiifilised õpetussõnad jätaksin meeleldi oma EBSi loengutesse.

Kaasõppejõududega EBSis oleme juba alustanud pisitasa protsessi, kus tahame läbi arutada ja analüüsida turundusainete sisu ja struktuuri eesmärgiga tagada tudengi jaoks võimalikult põhjalik, loogiline ja kvaliteetne turundusõpe. Üheks EBSi tugevuseks peame uhkusega tihedat koostööd ettevõtjatega ja turun-

dusainete õpetamisel oleme pidevalt kaasanud praktikas tegutsevaid külalislektoreid. Peale selle oleme õppekavade ja ainekavade väljatöötamisel konsulteerinud turunduspraktikute ja erialaorganisatsioonidega.

Minu suur soov on arendada ettevõtjate ja ülikoolide koostöö Eestis samasugusele tasemele, nagu see on näiteks Skandinaavias, kus eriahariduse arengusse panustamine on auasi, mille eest ei oodata kohest rahalist tasu, vaid kasu tulevaste haritud kolleegide näol.

Mida turundusprofessoriks valimine teie enda jaoks tähendab?

Loomulikult on see tunnustus senitehtule, aga ise pean seda pigem heaks väljakutseks ja motivaatoriks, mis paneb tulevikus rohkem – aga ka läbimõeldumalt – pingutama.

Palju räägitakse sellest, et turunduses on oodata uut generatsiooni, mis tähendab nii teistsuguseid inimesi, tööpõhimõtteid kui ka tarbijaharjumusi, mida mõjutavad ka sotsiaalvõrgustike arengud ja muutused inimeste mõttemaailmas, valikukriteeriumites... Kuidas seda uut turundusgeneratsiooni siiski selgitada?

Generatsioonide vaheldumine on ju loodusseadus, kas pole. Ja muutused on vältimatud. Nüüd on lisandunud palju uusi turundustööriistu ja keskkondi ning turunduslikke sõnumeid edastatakse sageli turundaja kontrolli alt väljas olevates kanalites.

Sealjuures ei tohiks ettevõte unustada põhilist – luua tarbija jaoks väärtust-, kuna see on ainus kindla kasumipotentsiaaliga tegevus. Teiseks on oluline eristumine ja eristumise kommunikatsioon, see kaitseb konkurentsi eest ja teadvustab brändi/firmat/pakkumist klientidele.

Need kaks aspekti on ja jäävad primaarseks. Inimeste valikukriteeriumid ei ole muutunud – endiselt on eesmärgiks isikliku kasulikkuse maksimeerimine, milleks võib olla «parim toode parima hinnaga», «rahuldav lahendus vähima vaevaga» või mis iganes.

Teavet on rohkem, aga see ei tähenda, et infot analüüsitakse ja kasutatakse. Teabe ülekülluses hakkab klient sageli otsima otseteid või tegema suvalisi valikuid.

Sotsiaalmeedia on andnud inimestele võimaluse jagada oma kogemusi ja lugusid teistega. Just lood on need, mis pikemaks ajaks meelde jäävad ja millel on jõudu mõjutada otsuste tegemist.

KOOLITUSE EXTRA

3. august 2010

3

Eriala valikul lähtu iseenda motivatsioonist

Foto: Urmas Kamdron

Suvi, mis on enamasti puhkuse ja lõõgastumise aeg, on paljudele noortele ja täiskasvanutele ka tähtsate otsuste langetamise aeg.

Taas kord toimub vastuvõtt kutseja kõrgkoolidesse ning valikuvõimalusi on väikese Eesti kohta palju.

TRIIN KURRO

Mainori Kõrgkooli koolitusspetsialist

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel on Eestis 44 kutseõppeasutust, 22 rakenduskõrgkooli ja 10 ülikooli.

Uuringufirma TNS Emori 2010. aasta brändide edetabeli järgi mainekaim ja suurim tervet Eestit katva õppekeskuste võrgustikuga erarakenduskõrgkool Mainori Kõrgkool pakub võimalusi nii elukestvaks õppeks kui kõrghariduse omandamiseks kodukohas.

Unikaalseks muudab meid ennekõike aga see, et oleme üks innovaatilisemaid kõrgkoole Eestis, kus on ühendatud nii ettevõtluse, disaini, juhtimise kui ka infotehnoloogia õppekavad.

See on suurepärane kombinatsioon loovuseks ja innovatsiooniks ning soodne pinnas loovettevõtluse arenguks.

Eestis on akadeemilise kõrgharidusega inimesi elanikkonna kohta väga palju, ometi on paljud arvamusliidrid, poliitikud ja tööandjad välja öelnud, et tööjõuturul

tuntakse puudust just haritud spetsialistidest ja oskustöölistest.

Miks siis on ikkagi nii, et suurem osa värskeid gümnaasiumilõpetajaid tungleb eelkõige Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli või Tallinna Tehnikaülikooli uste taga ning rakenduslikud kõrgkoolid, rääkimata kutsekoolidest, jäävad n-ö tagavaravariandiks?

Gümnasistide edasiõppimisvalikuid tuleks analüüsida põhjalikumalt, kuid selge on see, et meie ühiskonnas pole väärtustatud ei kutseharidus ega rakenduslik kõrgharidus.

Ometi ootavad tööandjad töötajatelt just praktilisi oskusi ja tööturul on üldiste teoreetiliste ja akadeemilise teadmiste kõrval eelistatud kindla ameti omandanud spetsialistid.

Haridus- ja teadusministeeriumi 2008. aasta uuringust «Statistiline ülevaade kõrghariduse õppekavadel õppijate näitajatest» järeldub, et kuigi riiklik koolitustellimus peab prioriteetseks loodus- ja täppisteaduste valdkondi, on noorte esimesteks eelistusteks siiski sotsiaalteadused, äri ja haldus, mida asub ainuüksi tasulistele õppekohtadele õppima 28 protsenti vastsetest gümnaasiumilõpetajatest.

kutseõppeasutused erarakenduskõrgkoolid riigirakenduskõrgkoolid eraülikoolid avalik-õiguslikud ülikoolid

Haridus- ja teadusministeeriumi 2008. aasta uuring «Statistiline ülevaade kõrghariduse õppekavadel õppijate näitajatest». Kõrghariduse esimesele astmele vastu võetud vastsete gümnaasiumilõpetajate jaotus õppeasutuse omandivormide ja tüüpide lõikes 2007/08. õa.

Oma kogemusest saan öelda, et olin üks neist gümnasistidest, kes läks vastavalt ühiskonna ootustele gümnaasiumist otse ülikooli, sest nii oli kombeks. Ma ei teadnud täpselt, mida tahan õppida ja mida õpitav endast täpsemalt kujutab. Tagantjärele soovin, et oleksin kasutanud võimalust natuke ilmas ringi vaadata ja jõuda endas selgusele, mida mulle siiski teha meeldiks.

Liiga palju katkestajaid Samas katkestab kõige suurem osa (ligikaudu 40 protsenti) üliõpilastest oma õpingud esimesel kursusel.

Põhjused vajavad veel selgitamist, kuid võib siiski oletada, et vaid võimalus õppida tasuta õppekohal pole noortele piisavalt motiveeriv. Õpingud valel või üle võimete käival erialal jäetakse suure tõenäosusega kiiresti pooleli. Katkestamise suur protsent võib tingitud olla ka liiga madalast vastuvõtulävendist sisseastujatele.

Võib vaid arvata, et paljud gümnaasiumi lõpetanud ei tea tegelikult isegi, mida nad õppida tahavad, ning langetavad tähtsaid otsuseid juhuslikel põhjustel.

Tunne iseennast

Õpingud valel või üle võimete käival erialal jäetakse suure tõenäosusega kiiresti pooleli.

Omandanud akadeemilise kõrghariduse ja sel alal ka mõnda aega töötanud, otsustasin teha kannapöörde ja läksin möödunud sügisel kutsekooli, et õppida valdkonda, mis on minu kirg – toitlustus.

Võin öelda, et õppides praktilist ala, mille juures olen hingega, on asjal hoopis teine minek ja feeling. Sellega seoses on kardinaalselt muutunud ka minu arvamus

kutseharidusest ja selle kvaliteedist. Paremuse poole loomulikult.

Suhtun nüüdsest palju suurema lugupidamise ja mõistmisega inimestesse, kes on piisavalt julged, et tulla välja oma igapäevarutiinist, ning lähevad igapäevatöö ja pere kõrvalt õppima, kas siis taseme-, ümber- või täiendusõppesse.

Selge on see, et nii oluliste valikute tegemine ei pruugi olla kerge ja tihtipeale ollakse mõjutatud ühiskondlikust survest või majanduslikest põhjustest. Eluala valikul tuleks aga siiski lähtuda enda isikuomadustest, huvidest ja loomupärasest andekusest ning teha seeläbi parim valik iseenda jaoks.

Nii on tulevikus meil ka rohkem inimesi, kes teevad oma tööd säravate silmadega, naeratus näol, tundes oma ameti üle uhkust.

KOOLITUSE EXTRA

4

3. august 2010

Õppimine hoiab vaimu värske ka eakatel Inimene õpib enesele märkamatult ja endale teadvustamata iga päev ja igal sammul. Uudishimu ning soov uusi teadmisi omandada käib inimesega kaasas kogu elu.

BIRU T E K L A A S

Tartu Ülikooli õppeprorektor

Levinud arvamuse kohaselt on täiskasvanute õpivõime laste või noorte omast tunduvalt viletsam – mida vanem on õppija, seda raskem on tal uusi teadmisi ja oskusi omandada ning väljakujunenud arvamusi muuta. Kuid on ka teada, et vanusest rohkem mõjutab õppeprotsessi just eelnev õpikogemus, tööharjumus, enesearendamise püüe ja soov eluga kaasas käia.

Tartu Ülikooli vanim tasemeõppes õppija on 73-aastane. Mõni aeg tagasi kaitses meil doktoritööd 82-aastane üliõpilane.

Täiendusõppe kursustel on üle 50-aastased õppijad täiesti tavaliseks nähtuseks. Õppimist ei tasu karta. Oluline on soov ja tahe uuenduste ja muudatustega kaasa minna, sest ühiskond areneb pidevalt, esitades omi väljakutseid.

Õppimist ja enesetäiendamist ei tasu karta ka siis, kui ülikooli katkestamisest või lõpetamisest on möödas aastaid. Õppimine hoiab vaimu värske ja meeled erksad, parandab mälu, suurendab enesekindlust, annab võimaluse proovida midagi uut ja kohtuda inimestega, kel on sarnased huvid.

Igal juhul aitavad eakatele organiseeritud kursused parandada nende elukvaliteeti, edendada sotsiaalseid kontakte ning luua positiivset meeleolu, mis omakorda aitab vältida stressi ja sellega seotud terviseprobleeme.

Õppimine arendab enesekindlust Elukestev õpe, mida tänapäeval üha enam väärtustatakse, tähendab õppimist sünnist surmani ja hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Ka seenioridele suunatud õppe ehk nn kolmanda nooruse ülikooli põhimõte on rakendust leidnud kogu maailmas.

Ameerikas ja Euroopas pakutakse spetsiaalselt seenioridele mõeldud kursusi juba aastakümneid. Põhjamaades on palju neid üle 60-aastasi, kes osalevad ühiskonnaelus, õpivad ja on aktiivsed seni, kuni jaksavad.

Teadmiste ja oskuste arendamine elukestvas õppes – olgu siis kas akadeemiliste loengute või hobikursuste kaudu – on vanema põlvkonna jaoks suure positiivse väärtusega.

Loengud on tasuta ning suunatud 50-aastastele ja vanematele.

Teemade spekter on väga lai.

Hoiame vaimu värskena Eestlaste seas pole elukestev enesetäiendamine veel nii populaarne. Haridus- ja teadusministeeriumi arengukavas «Tark ja tegus rahvas» (2009–2012) tõdetakse, et täiskasvanud õppijate osakaal Eesti elanikkonna konkurentsivõime pideva parandamise tagamiseks on liiga väike .

Statistikaameti andmeil osales 2009. aastal elukestvas õppes ainult 10,6 protsen-

ti täiskasvanud elanikest. Arvestades aga elanikkonna pidevat vananemist nii Eestis kui Euroopas, peaks vanema põlvkonna aktiivne osalus tööturul ning ühiskonnaelus tunduvalt pikenema.

Eesti eakate inimeste poliitika lähtub rahvusvahelisest põhimõttest «Ühiskond kõigile!» ja arusaamast, et igal inimesel peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus, east sõltumata.

Riik ja kohalikud omavalitsused on ergutanud päevakeskuste tegevust ning loonud vanemaealistele uusi võimalusi osaleda huvitegevustes. Oma vaimu harimiseks, uute teadmiste ja oskuste omandamiseks ning seeläbi ajaga kaasas käimiseks pakuvad muu hulgas võimalusi mitmed Eesti kõrgkoolid ja rahvaülikoolid.

Tasuta loengud seenioridele Sellel aastal alustas edukalt Tartu Ülikooli Väärikate Ülikooli programm. TÜ

Foto: Tartu Ülikool

Pärnu kolledžis osales loengutel kokku ligi 400 seeniorit. Septembris alustab Tartu Ülikooli Väärikate Ülikooli programm ka Tartus.

Loengud on tasuta ning suunatud 50aastastele ja vanematele. Teemade spekter on väga lai, hõlmates nii inimese toimetulekut elumuutustega, euro kasutuselevõttu, infotehnoloogia ohte ja võimalusi, viirusnakkuste vastu võitlemist, astrofüüsikat kui rahvausundeid.

TÄHELEPANU! • Kursuste täpse nimekirja leiab internetist aadressil www.tk.ut.ee/ vaarikate-ulikool • Väärikate Ülikooliga saab ühineda ja loengutele registreeruda telefonil 737 6614 või e-posti aadressil karmel.tall@ut.ee

KOOLITUSE EXTRA

3. august 2010

Interaktiivsed keeleõppeprogrammid täiendavad keelekursusi Keeleõpe on pikaajaline protsess ja nõuab pühendumist nagu iga uue oskuse omandamine.

Seepärast luuakse aina uusi meetodeid, et võõrkeele õppimine oleks nauditav, lõbus ja mitmekülgne.

SASKIA U N D U S K

Multilingua keelekeskuse turundusjuht

Tänu tehnoloogia kiirele arengule on tõusev trend veebipõhise ja auditoorse õppe kombineerimine, mis muudab õppimise mugavamaks, paindlikumaks ja eesmärgipärasemaks.

Viimastel aastatel on hakatud uurima, kuidas integreerida arvutipõhist ja traditsioonilist auditoorset keeleõpet nii, et hõlbustada keele omandamist ja saada parimad tulemused.

Keeleõppeeksperdid on ühel meelel, et informatsiooniajastul koguvad seesugused kombineeritud kursused üha enam populaarsust, sest niimoodi on ühendatud auditoorse ja veebipõhise õppe eelised, puudujäägid aga kompenseerivad üksteist.

Asukohast sõltumatu õpe Sageli on õppijate põhiprobleemiks ebakindlus suhtlemisel, seega tuleb pöörata tähelepanu väljendusoskuse ja enesekindluse arendamisele. Seda on kõige tulemuslikum arendada auditoorsetes tundides.

Tõsi küll, kontakttunde õpetajaga viiakse individuaalõppijate puhul aina enam läbi ka Skype’i teel, sest nii võib keeletundi edukalt korraldada olenemata asukohast.

Grupis õppides on aga selline lahendus ebamugav. Keeletundides keskendutakse eeskätt suulise eneseväljendusoskuse, kuulamise ja rääkimise osaoskuste arendamisele, et õppija saaks julguse võõrkeeles suhelda.

Siinkohal tuleb jälgida, et keeletunnid toimuksid väikestes ja ühtlase keeletasemega gruppides, sest õppijad saavad siis kõik aktiivselt tunnis osaleda ja uusi teadmisi praktiseerida. Õpetajal aga on võimalik iga õppija vajadustele ja soovidele tähelepanu pöörata ja õppekava võimaluste piires kohandada.

Arvuti õpetab hääldama Keeletunnid, eriti siis, kui need toimuvad gruppides, ei võimalda siiski alati piisavalt paindlikkust ega vastutulemist iga õppija individuaalsetele soovidele.

Pealegi on tänapäeval liikuva ja aktiivse eluviisiga inimestel tihtipeale raske keeletundides regulaarselt kohal käia.

Sorava keeleoskuse saavutamine nõuab aega ja pühendumist ning pidevat praktiseerimist ja enesega tegelemist. Iseseisvat tööd hõlbustab ja muudab tulemuslikumaks veebipõhine õpe, mis tänu tehnoloogia kiirele arengule pakub väga mitmekesiseid ja interaktiivseid võimalusi.

Nii saab iseseisvalt tegeleda just sellega, mis rohkem tähelepanu vajab.

Eeliseks on loomulikult ka võimalus õppida endale sobival ajal ja sobivas kohas, mis muudab õppimise paindlikuks ja mugavaks.

Kuna keeleõppe veebipõhised abivahendid on viimasel

ajal väga palju edasi arenenud, on need komplekssed ja kaasahaaravad ning seega ka motiveerivad ja tulemuslikud.

Iseseisvalt saab õpiportaalis arendada osaoskusi, alustades kirjutamisega, millele keeletundides vähem tähelepanu pööratakse, ning lõpetades rääkimise ja häälduse harjutamisega.

Nimelt on tänapäevastes õppesüsteemides välja arendatud ka kõnetuvastus, mis võimaldab iseseisvalt pidada dialooge arvutiga, et harjutada õiget hääldust ja kuulamist.

Õpetaja roll jääb Kindlasti ei tasu eeldada, et sellised tehnoloogilised võimalused, mis juba sügisest ka Eesti keelekoolitusse jõuavad, hakkaksid tulevikus täielikult asendama keeletunde. Samuti ei tasuks iseseisvat tööd hõlbustavate tehnoloogiliste abivahendite pärast kontakttunde õpetajaga vähendada.

Keeleõppe internetipõhised lahendused võivad olla küll väga innovaatilised ja komplekssed, kuid keeleeksperdid rõhutavad, et parima tulemuse saavutab siiski õppemeetodeid kombineerides.

Veebipõhine keeleõppeportaal pole mugav mitte ainult õppijale, vaid ka õpetajale. Nimelt võimaldab see õppeprotsessi paremini koordineerida ning õppematerjalide laiast valikust kohandada õppijale praktilise ja personaalse õppeprogrammi.

See aitab suurendada individuaalset lähenemist isegi grupiõppes. Samuti saab õpetaja veebipõhisel tegevusel silma peal hoida, saades hea ülevaate õppija arengust, teda vajadusel toetades, suunates ja motiveerides.

Nüüdisaegne keeleõpe julgustab suhtlema, kasutades selle saavutamiseks ka infotehnoloogilisi võimalusi ja kaugõpet.

Foto: CORBIS/Scanpix

5

TTÜ majandusteaduskonnas jätkub vastuvõtt tasulistele õppekohtadele

Teadmiste kaudu edukaks!

BAKALAUREUSEÕPE

MAGISTRIÕPE

Ärindus

Juhtimine ja turundus

Rahvamajandus

Ärirahandus ja arvestus

Rahvusvahelised suhted (eesti ja vene keeles)

Rahvamajandus

BAKALAUREUSE KAUGÕPE

MBA ÄRIKORRALDUSE ÕPPEKAVA

Ärindus

MBA on magistrikraad eelneva majandushariduseta juhtidele ja spetsialistidele.

Rahvusvahelised suhted Vastuvõtt bakalaureuseõppe tasulistele õppekohtadele toimub kuni 11. august 2010. Avaldus täita infosüsteemis SAIS ja dokumendid tuua Ehitajate tee 5, Tallinn.

ÕPE AVATUD ÜLIKOOLIS TTÜ majandusteaduskond pakub võimalust õppida huvipakkuvaid bakalaureuse- ja magistriõppe aineid läbi avatud ülikooli.

Dokumentide vastuvõtt avatud õppesse toimub 16. august–15. september 2010.

Avatud ülikooli kaudu võib haridusteed jätkata iga vähemalt keskharidusega isik, vastuvõtt toimub riigieksamiteta.

TTÜ majandusteaduskond Akadeemia tee 3, Tallinn

www.majandus.ttu.ee

Rahvusvahelised suhted ja Euroopa uuringud

Dokumentide vastuvõtt magistriõppesse toimub 23.-27. august 2010.

Infotelefon 620 39 47 Lisainfo www.majandus.ttu.ee

KOOLITUSE EXTRA

6

3. august 2010

Kutseharidus pakub tööd, leiba ja eneseteostust Kuigi kõige sagedamini seostatakse kutseharidusega ehk kokki, juuksureid ja keevitajaid, on erialasid tegelikult palju rohkem.

Juba ametiharidust pakkuvaid koole on Eestis üle 40.

AMETIKOOLID MUUTUVAD IGA AASTAGA AINA POPULAARSEMAKS • Hinnanguliselt üle 50% nendest inimestest, keda Euroopa tööturg 2020. aastaks vajab, on kutseharidusega. Praegu on Eesti tööjõulisest elanikkonnast kutseharidusega alla kolmandiku.

RAIN U U S E N

teemalehe toimetaja

Kutseharidus muutub aasta-aastalt populaarsemaks. Tänavugi rõõmustavad paljud ametikoolid selle üle, et õppima tulla tahtjaid on rohkem, kui jagub kohti.

«On hea näha muutumist mõttemaailmas, kus pikka aega on valitsenud väärarusaam, nagu annaks eduka aluse tulevaseks eluks vaid kõrgharidus,» sõnas Tõnis Arvisto, Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove juhatuse liige.

«Ka kutseharidus on võitjate võimalus, see on tänaseks päris kindlasti selge,» lisas Arvisto, kelle tööpõlluks on just kutsehariduse võimaluste tutvustamine. Erialavalik kutsehariduses on põnev ja mitmekülgne.

• Mullu kasvas vastuvõtt kutseharidusse 2008. aastaga võrreldes 10%, vastu võeti üle 12 000 inimese.

• Vähemalt iga viies kutsehariduse omandanutest suundus eelmisel aastal edasi kõrgkooli.

• Vähemalt 6% eelmisel aastal ametikooli astunutest oli kõrgharidusega. Kuna paljudel juhtudel esitavad kutseõppesse astuvad kõrgharidusega inimesed vaid keskkooli lõputunnistuse, on see osakaal ilmselt isegi suurem ja see kasvab pidevalt.

Arborist töötab maa ja taeva vahel puuvõrades, kuhu vinnab end enamasti nööride abil. Ta on puuhooldaja, kes tunneb muu hulgas puittaimeliike, nende kasvukohanõudeid, puude anatoomiat ja füsioloogiat.

Arborist hooldab puid nende erinevatel eluetappidel ja oskab kindlaks määrata nende tervislikku seisundit. Arborist oskab kasutada mootorsaagi ja võsalõikurit, töötab nii maapinnal, köitega kui ka korvtõstukist ja suudab vajaduse korral turvaliselt langetada puud ka piiratud või ohtlikus ruumis.

Arboristiks saab õppida Luua Metsanduskoolis töökohapõhises õppes. Eelduseks on põhiharidus.

Hobumajandus sobib inimestele, kes tahaksid töötada hobustega. Rakendust võib hobumajanduse eriala lõpetanu leida hobuste hooldajana, talliülemana või ratsutamise abitreenerina.

Lisaks saab hobumajanduse õppija teadmisi ja oskusi hobumatkade juhtimisest, sepa ja ratsatreeneri tööst, talliehitusest ja paljust muust.

Hobumajandust saab õppida Järvamaa Kutsehariduskeskuses. Eelduseks on keskharidus.

Maamõõtmine on üsna vana amet, mis on seoses infotehnoloogia arenguga suuresti muutunud.

Maamõõtja ehk geodeet on oluline inimene igasuguste ehituste juures.

Ta mõõdab enne ehitust, selle jooksul ja ka pärast ehituse lõppu, kontrollides, kas ehitajad on kõik detailid õigesti teinud.

Maamõõtmist õppides tutvuvad õpilased elektrontahhümeetritega, GPS-vastuvõtjatega, digitaalnivelliiridega jpm.

• Euroopa Liidu eelarveperioodil aastateks 2007–2013 investeeritakse Eestis kutseõppesse umbes neli miljardit krooni.

Allikas: SA Innove, Haridus- ja teadusministeerium

Maamõõtmine on üsna vana amet, mis on infotehnoloogia arenguga seoses suuresti muutunud. Geodeet on Foto: Mihkel Maripuu oluline inimene igasuguste ehituste juures.

Maamõõtmist õpitakse suuresti arvutiklassis, kus on õppetööks vajalik tarkvara mõõtmisandmete töötlemiseks, plaanidekaartide valmistamiseks kuni 3D-maastikumudelite loomiseni ja geograafiliste andmebaaside valmistamiseni.

Maamõõtmist saab õppida Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis.

Kooridirigeerimine sobib neile, kes soovivad tulevikus seista laulukaare ees, mitte selle all. Selle eriala lõpetanud oskavad tegutseda taidluskoori dirigendina ning loomulikult saavad need, kel on huvi ja piisavalt annet, õppida edasi Eesti Muusikaakadeemias.

Kooridirigeerimist õpetades antakse teadmisi ja oskusi dirigeerimise, koorilaulu, hääleseade, partituuri mängu ja kooritöö praktika kaudu. Õpitakse ka muusikateooriat ja -ajalugu ning solfedžot.

Kooridirigeerimist õpetatakse Tallinnas G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Kooridirigeerimist saavad õppida nii need, kellel on põhiharidus, kui ka need, kel keskkool juba läbi. Ot-

sa-koolis koolis õpetatakse veel klaverihooldust ja komponeerimist.

Need, kes õpivad sepaks, peaksid ametikooli lõpetanuna suutma valmistada esemeid kunstnike kavandite järgi ja oskama lihtsamaid asju ka ise kavandada.

CNC-pinkide seadistajaid

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis saab lisaks õppida ka kiviraiumist ja pronksivalu. Sisseastumise eelduseks on keskharidus.

vajavad ettevõtted, kes midagi toodavad.

On ju selge, et tänapäeval käib tootmine arvutitega juhitavatel pinkidel. Aga keegi peab ju ka arvutile ütlema, mida tootmisliin tegema peab.

Appi tulebki CNC-pinkide seadistaja, kes tunneb masinaid. Ta mõistab nii arvutiprogrammjuhtimisega (APJ) kui ka universaalsete trei- ja freespinkide hingeelu.

CNC-pinkide seadistajal on teadmised pneumaatikast, hüdraulikast ja automaatikast. Ta tunneb infotöötluse põhimõtteid ja oskab lugeda, tõlgendada ja koostada tehnilist dokumentatsiooni.

CNC-pinkide seadistajaks saab õppida Tallinna Tööstushariduskeskuses, CNC-operaatoreid (puidupingitöölisi) õpetatakse Tartu Kutsehariduskeskuses.

Vajalik on keskharidus.

Sepp on ikka olnud tähtis mees (nüüdisajal leidub juba küll ka naissoost seppi), keda on tarvis tänapäevalgi.

Hooldustöötajaks

Ka kutseharidus on võitjate võimalus, see on tänaseks päris kindlasti selge.

sobib kannatlik, mõistev ja tähelepanelik inimene, kellele meeldib teisi aidata. Tema eesmärgiks on aidata korraldada kliendile inimväärne elu ja saavutada võimalikult kõrge elukvaliteet.

Koolis õpivad tulevased hooldustöötajad muu hulgas sotsioloogiat, eripsühholoogiat, tegevusteraapiat ja paljut muud.

Hooldustöötajad abistavad tervisekahjustustega ja taastusravi vajavaid inimesi, hoolitsevad nende füüsiliste ja psühhosotsiaalsete vajaduste rahuldamise eest, juhendavad ja toetavad neid.

Hooldustöötajaks saab õppida ametikoolides üle Eesti ning edukad õppurid saavad soovi korral jätkata õpinguid (rakendus)kõrgkoolis.

KOOLITUSE EXTRA

3. august 2010

E-raamatute eri lahendused on juba aastaid köitnud nii infotehnoloogia ettevõtete kui ka tarbijate tähelepanu.

Foto: CORBIS/Scanpix

Paberil vaimuvara muutub netis kättesaadavaks Raamatukogude elektronkataloogid ja e-teavikud on internetis juba aastaid ligipääsetavad. Nüüd on aeg parandada ka paberil olevate teavikute e-kujul kättesaadavust.

nad on üksikud, erinevatel alustel loodud süsteemid, kust infot otsida on ebamugav ja aeganõudev. Neil puudub ka ühtne, andmestikku koondav keskkond ja kasutajaliides, mida avades oleks hõlbus vajalikku teavet leida ning oma arvutisse või mälupulgale salvestada.

IVIKA A M A N

Kaugelt õppimine lihtsustub

Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu suhtekorraldaja

Eesti teadusraamatukogude poolt haridus- ja teadusministeeriumile esitatud visioon «Eesti e-raamatukogu» räägib kolme teaduspanga (raamatukogu, arhiivi ja muuseumi) kohandamisest virtuaalmaailma arenguga.

Neis asutustes on praegu kasutusel üsnagi erineva kvaliteediga salvestusvahendid, mille jõudlus on väike. Ka võimekus digitaliseeritud vaimuvara pikka aega säilitada on väga erinev – praegused kasutajakeskkon-

KOOLITUSE EXTRA Toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee Küljendaja: Kristiina Sillandi Reklaamimüük: Jana Sykiäinen, tel 666 2327 Trükk: Kroonpress

KOOLILEHT ilmub 18. augustil

Reklaamide broneerimine: Toomas Tiidu, tel 666 2323, toomas.tiidu@postimees.ee

Just seetõttu kasvas Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu projektist välja digitaliseerimiskeskuse väljaarendamise kava, mille raames soetatav tehnika võimaldab raamatukogul suures mahus digitaliseerida seni vaid paberil olnud informatsiooni, suurendades sellega nii teadusinfo kättesaadavust kui ka kasutatavust.

Nii on praegu interneti abil võimalik elukorraldus, mis paarkümmend aastat tagasi oleks kõlanud utoopiliselt. Näiteks töötada Iirimaal ja õppida Eestis kõrgkoolis – õppematerjalid koos juhenditega on kät-

tesaadavad õppeinfosüsteemis, e-postis ja kursuse kodulehel.

Eemal asuva tudengi kohuseks jääb vaid teadmisi omandada ning õigel ajal sessile jõuda, et oma tarkusest ka õppejõududele aimu anda.

Ometigi takistab praegu kaugõpinguid netipõhise teatmekirjanduse vähesus, ja siin tulebki edaspidi appi nüüdisaegne e-raamatukogu. Pole ju midagi mugavamat kui otsida kodus e-raamatukogust välja vajalik teavik ja see lugemiseks arvutisse salvestada.

Digitaliseeritud ajalugu Peale selle aitavad moodsad salvestusvahendid tublisti suurendada ka muu raamatukogus hoiul oleva kirjanduse, sealhulgas Eesti olulisima vanaraamatukollektsiooni – Baltika ja haruldaste raamatute kogu – digitaliseerimise mahtu.

Vanim osa Baltika kogust on 16. sajandist pärinev Tallinna raamatukogu, mis tegutses Ole-

viste kiriku juures (Bibliotheca Revaliensis ad D.Olai) ja kuulus hiljem Eestimaa Kirjanduse Ühingu Raamatukogu (Bibliothek der Estländischen Literärischen Gesellschaft) koosseisu.

Praegu sisaldab kogu umbes 150 000 köidet raamatuid ning arvatavalt 3200 nimetust perioodilisi väljaandeid, millest on praeguseks digitaliseeritud vaid väike osa.

Digitaliseerimiskeskuse väljaarendamiseks eraldati Tallinna Ülikooli akadeemilisele raamatukogule 4,9 miljonit krooni, mis on 95 protsenti taotletud summast.

TÄHELEPANU! Valik aastatel 1925–1940 ilmunud biograafilist, statistilist, majanduslikku, geograafilist ja ajaloolist infot sisaldavaid teatmeteoseid: http://www.tlulib.ee/grafo/

7

KOOLITUSE EXTRA

8

3. august 2010

Virtuaalreaalsus täiendab väljaõppeprotsessi Tõhusaim viis häireolukordi ootuspäraselt lahendada on korraldada õppusi, et kriisisituatsioonid läbi mängida ja hiljem tehtut analüüsida.

MARE K L I N K

Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži õppekorralduskeskuse juht, projekti «Safe and Secure» juht

Häire- ja kriisisituatsioonides oodatakse riigilt, sealhulgas politseiteenistujatelt, päästeametnikelt ja teistelt ametnikelt kiiret ja professionaalset tegutsemist ning ametkondade sujuvat koostööd. Õppuste tulemuseks on täiendatud teadmised ja uued omandatud kogemused, mis võimaldavad tegelikes olukordades optimaalselt tegutseda ja kahjusid minimeerida. Nagu öeldakse: raske õppustel, kerge lahingus.

Mõõdetav virtuaalõpe Reaalsuses pole kõikide kujuteldavate kriisiolukordade lavastamine otstarbekas.

Tagajärjed (looduskatastroofid, infrastruktuuride purunemine, inimvigastused), mis õppuste korraldamisel võivad tekkida, pole võrdväärsed teadmiste ja kogemustega, mida nende käigus omandatakse. Ometi on spetsialistide väljaõpe hädavajalik.

Sisekaitseakadeemias rakendatav, kompetentsusel põhinev õppesüsteem peab tagama, et kooli lõpetajad – värsked politseiteenistujad ja päästeametnikud – saavad tulemuslikult hakkama reaalsetes töösituatsioonides.

Töö, mida vastne lõpetaja tegema hakkab, on ohtlik, nõuab kainet mõtlemist, suutlikkust teha otsuseid keerulistes olukordades ning efektiivset meeskonnatööd.

Kasutamaks ära õpitut, tekkis vajadus sellise koolituskeskkonna järele, mis võimaldaks teadmisi keerukates töösituatsioonides katsetada ja kinnitada. Lahendus peitus virtuaalmaailmas.

Virtuaalmänguline keskkond aitab päästetöötajaid mis tahes olukordade lahendamiseks ette valmistada turvaliselt, aga põhjalikult.

Foto: Sisekaitseakadeemia/repro

deemias Euroopa suurim suurõnnetuste ja terrorismiga seotud ohtude preventsiooni ja väljaõppe virtuaalsimulatsioonide keskus.

Suurus ei tulene mitte ruutmeetritest, mida virtuaalkeskus enda alla hõlmab, vaid virtuaalkeskkondade mitmekülgsusest.

Virtuaalsimulatsioonil põhinev koolituskeskus võimaldab täiendada politsei, pääste ja piirivalve eriala ning kiirabitöötajate väljaõppeprogrammi ja arendada keskastmeametnike oskusi efektiivseks toimetulekuks kriisiolukordades.

Harjutused virtuaalmaailmas kujutavad endast rollimängulisi situatsioone – õppija on kas välijuht, piirkonna konstaabel, meedik või hoopis linnapea. Õppus ise toimub reaalajas ja sündmuste käik sõltub õpilase otsustest – igal teol on tagajärg. Simulatsioonid muudavad õppimise nähtavaks – näeme ja kuuleme, kuidas õppija mõtleb, millised seosed on ta peas juba olemas ja milliseid on vaja juurde luua.

Korraga on haaratud kõik õpistiilid ja muretsema ei pea ka õpilaste aktiivsuse pärast, kuna pigem on neid raske mängust (õppimisest) välja saada kui karta nende passiivsust.

Kõik, mis virtuaalmaailmas toimub, on jälgitav, salvestatav ja taasesitatav, seega on tulemused hästi mõõdetava ning võimaldavad igat lahenduskäiku süvitsi analüüsida.

Teadmised mängu kaudu

Ehkki virtuaalne tuli küll ei kõrveta ja hape ei söövita, sarnanevad situatsioonid siiski reaalsete olukordadega.

Virtuaalreaalsus ei sea piire suurõnnetuste, terrorismisituatsioonide või muude ohtude tagajärgede likvideerimise või ennetamise olukordade loomisel.

Virtuaalmaailmas on võimalik luua situatsioon, kus omavahel on kokku põrganud bensiiniveok ja kütuserong, või tekitada massirahutus, mis on väljunud kontrolli alt.

Kõik sõltub virtuaalreaalsuse looja eesmärkidest, vajadustest ja fantaasiast. Samuti on virtuaalreaalsuses protsessid tundu-

valt odavamad, kiiremad, paindlikumad ja mõõdetavamad.

Ehkki virtuaalne tuli küll ei kõrveta ja hape ei söövita, sarnanevad situatsioonid siiski reaalsete olukordadega, kuid viiakse läbi turvalises keskkonnas.

Mitmekülgne õpe 2007. aasta novembris rahuldas Euroopa Komisjon Sisekaitseakadeemia esitatud projekti «Safe and Secure» taotluse ning 2008. aasta veebruaris avati Sisekaitseaka-

Vaatamata sellele, et õpe toimub 3Dkeskkonna vahendusel, kulgeb 70 protsenti õppusest väljaspool virtuaalmaailma. Õppuste peamine sisu keskendub ekraani ees toimuvatele tegevustele ehk sellele, kuidas osalised omavahel suhtlevad, millist infot nad vahetavad või kuidas situatsiooni tõlgendavad. Tehnoloogia pakub selle saavutamiseks vaid tuge.

Praeguseks on koolitustel osalenud juba 1240 tulevast ja praegust ametnikku ja nõudlus selliste koolituste järele aina kasvab.

������������������������� ���������������������������������������� ������������������������������������������������������������������������� ������������������������������������������������� ������������������������������������������������������������� ������������������������������������������������� ����������������������������������������������

��������������������������������� ������������������������������������������������� �������������������������������������������� ����������������������������������������������

�������������������������������������������������������������������� ��������������������������������������������������������� ���������������������������������������������������������������������������������� ������������������������������������������������

��������������������������������������������������������������������� �������������������������������������������������������������������������������� ����������������������������������������������������������������������� ����������������������������������������������� �����������������������������������������������

���������������������������������������������������������� �� ����������������������������������������������������