1
Juhtkiri
]
U Ma poleks iial osanud arvata, et ühel hetkel olen just mina see, kes genereerib toimetuse koosoleku jaoks võimalike teemasid artiklite kirjutamiseks või vaevab oma pead mõne juhtkirja kirjutamisega. Ent kui mulle anti sügisel võimalus täita peatoimetaja koht, olin ma põnevil ning indu täis. Täna, kirjutades oma viimast juhtkirja selle lehe jaoks, olen ma enam kui tänulik selle võimaluse eest. Olen tänulik, selle tööka ja andeka toimetuse eest, ilma kelleta poleks need lehenumbrid ilmunud. Suured tänusõnad olen võlgu ka taiplikele ja kannatlikele juhendajatele, kes pidevalt edasilükkunud lehetähtaegadele vaatamata alla ei andnud. Enim olen ma aga tänulik lehe lugejaskonnale, sest just nende olemasolu näitab, et me teeme oma tööd hästi.
] 2
TOIMETUS KONTAKT Peatoimetaja Siiri Mugra siiri.mugra@gmail.com toimetajad Erle Kaljapulk erlekaljapulk@gmail.com Doris Luha luhadoris@gmail.com Deivi Kivi deivikivi@gmail.com Gerda-Liis Palmiste gerdaliispalmiste95@gmail.com Fotograaf Mari Potter maripotter1@gmail.com Kujundus Mari Potter Keeletoimetaja Kristina Ude kristina.ude@jpg.tartu.ee Juhendaja Taavi Eilat taavi.eilat@gmail.com Kaanepilt Toomas Liivamägi Kaasautorid: Ingid Änilane, Heliis Nemsitsveridze, Toomas Liivamägi, Remo Tõnismäe, Kärt Anton, Kreete Alasoo, Mirjam Savisto, Kaarel Nõmmela
Siiri Mugra
ue aasta alguses tabas kooliperet ehk veidi ebameeldiv üllatus - pärast pooltteist aastat Poska õppealajuhina, teatas Alo Savi oma lahkumisest. Pikka aega käisid koolimaja peal spekulatsioonid võimalikust uuest õppealajuhatajast. Nüüdseks on mehisesse juhtkonda natuke õrnust toonud Ave Mõtt uuel ametipostil olnud juba mõnda aega.
Mis ajendas teid Jaan Poska Gümnaasiumi õppealajuhatajaks kandideerima? Tartu Jaan Poska Gümnaasium on hea kool ja mulle tundus, et siin on huvitav ja tore töötada. Olen enne 12 aastat töötanud õpetajana ja õppealajuhataja töö on minu jaoks natuke teistmoodi väljakutse, kus saan oma teadmisi ja oskusi ära kasutada. Mida teadsite varem Jaan Poska Gümnaasiumi kohta? Kuna olen Tartus täiesti uus inimene, kolisin perega alles suvel PõhjaEestist siia, siis ei teadnud ma väga palju ühestki Tartu koolist. Teadsin, et Poska on uus, arenev ning hea mainega kool. Tundsin õpetajatest enne Reemo Voltrit, sest me oleme varem füüsikaõpetajate koolitustel kohtunud. Enne õppealajuhatajaks saamist andsingi tegelikult ühe perioodi kestel 10. ja 11. klassidele õp. Voltri asemel füüsikatunde. Nende nädalatega sai vägagi selgeks, et see on tõesti hea kool ning siin on toredad õpilased. Kas koolis veedetud aeg on arvamust koolist ka muutnud? Ikka on muutnud, pigem paremaks, kuna olen näinud nüüd
Energia
Uudis
jäävuse seadus -
füüsikaõpetajast õppealajuhatajaks rohkem ka sisu, mitte ainult seda, mis nö väljapoole jääb. Siin on enamasti toredad ja väga tegusad õpetajad, millest mul enne aimugi polnud ja siin õpivad hästi motiveeritud ja ambitsioonikad noored inimesed, kes tahavad igapäevaellu ja koolis toimuvasse oma sõna kaasa öelda ning endast jälje jätta.
Mis on Teie siinoldud aja kõige meeldejäävam sündmus? Mul on eredalt meeles vabariigi aastapäeva aktus, kus ma esmakordselt tundsin, et olen nüüd tõesti samuti poskalane ja kuulun sellesse särava silmaga kooliperre. Väga sümpaatne ja hästi korraldatud oli ka Skyball. Õpilased olid vaeva näinud ja jätsid väga hea mulje oma suhtumise, välimuse, julguse, tantsuoskuse ja erinevate
Mis on teie vaade, kus JPG võiks olla umbes viie aaasta pärast? Vähemalt Treffneri Gümnaasiumiga võrdne kool. Nende eeliseks on praegu see, et neil on olnud võimalik endale nime teha juba mõnda aega, aga Poska alles sirutab tiibu. Arvan, et Tartu Jaan Poska Gümnaasium kuulub 5 aasta pärast kindlasti Eesti parimate koolide hulka.
Fotod: Mari Potter
Mis Teile JPG juures enim meeldib? Mulle meeldib, kuidas õpilased omavahel ja ka õpetajatega suhtlevad, kokku hoiavad ning igapäevaselt kooliellu sekkuvad – lisaks õppetööle osalevad erinevatel ettevõtmistel ja konkurssidel, korraldavad ise üritusi, teevad ettepanekuid, toimetavad ajalehte, tantsivad, laulavad, toimib aktiivne õpilasesindus ja õpilasfirma jne. Minu arvates hästi positiivne see, et ÕE valmistas lahtiste uste päevaks uute õpilaskandidaatide jaoks ette esitluse ja rääkis ausalt meie koolist. Lisaks osalevad ÕE liikmed uute 10.klassi õpilaste sisseastumisvestlustel ning õppenõukogus. See näitab, et õpilased on õpetajatele partnerid ja on kaasatud igapäevasesse otsustamisse. Mulle meeldib kuuluda meeskonda, kes tegutseb ühise eesmärgi nimel ning ma loodan, et saan siin ühel hetkel olla väga hästi toimiva ja üksteist toetava meeskonna liige. Direktor on väga lennukate ja uuaenduslike ideedega ning ambitsioonikas ja tahab ellu viia nägemust väga heast koolist. Mul on hea meel, et ma saan olla nende ideede elluviimise juures ja omapoolse panuse anda.
esinemistega. Mis on see, mis Teie arvates Poska teiste koolide seas särama paneb? Meie oma koolivaim on hakanud tasapisi tekkima. Õpilaste seas on tunda hoiakut, et oleme poskalased ja selle üle uhked ning sellist asja on suur rõõm näha ja tunda. Tegelikult on kool veel väga noor ning enamus traditsioone alles loomisel. See aga annab jällegi õpilastele võimaluse olla aktiivsed ja traditsioonide loomisel kaasa lüüa. Teistmoodi on ka siinne perioodõpe, mida Eestis vist üldiselt väga palju polegi. Ühelt poolt on see süsteem hästi positiivne ja toimiv, kuid teisalt jällegi omamoodi raske. Õppealajuhataja peab näiteks suutma õppeaasta jooksul 10 erinevat tunniplaani teha. Ja õpilased ühe nädalaga 5-6 erinevat arvestust. Õpetajate koormus ja töö on samuti hoopis teistmoodi korraldatud ja jaotunud.
3
Arvamus
Kuhu me siis nii
üksteise järel
tormame?
Kreete Alasoo
M
Elada,
mitte lõputu võidujooksu nimel eksisteerida.
4
ida vanemaks ma saan, seda enam hakkan ma märkama, kuidas inimeste elu seisneb sihitus tormamises. Meil on pidevalt kiire ja lõputult täitmist vajavaid kohustusi. Ühiskonnal on omad väärtushinnangud ja mängureeglid, millega meid suunatakse. Meid survestatakse end igapäevases olelusvõitluses kehtestama. Olema parimad. Edukaimad. Need ettekirjutised aitavad ühiskonnal hästi toimida ning tagavad meile teiste inimeste keskel eluks vajaliku sotsiaalsuse. Mis elu see oleks olnud, kui Vargamäe Andres poleks saanud naabritega külakõrtsis oma kogemusi ja kannatusi jagada? Inimesel on vaja kuuluda kogukonda. Selle pandiks oleme aga andnud kuradile kolme veretilga eest oma hinge. Me oleme matnud oma unistused ja südamesoovid ühiskonna poolt kujundatud rutiini. Rutiin on meile kõigile vajalik. Juba inimese füsioloogilised protsessid, näiteks unetsükkel ja metabolism, vajavad toimimiseks kindlat režiimi. Rutiin tagab meile turvalise äraolemise. Me ei pea tundma hirmu homse päeva ees. Samas tule meil jagada end kooli, töö, sõprade, hobide, söögi valmistamise, nõude pe-
semise, lambipirni vahetamise ja tuhande muu täiesti igapäevase tegevuse vahel. Nad võtavad endale kogu meie aja. Siinkohal tuleb nõustuda Dostojevski Raskolnikoviga: „tühised asjad ongi need, mis alati ja kõik hävitavad.“ Tüüpiliselt soovitatakse inimestele, eriti noortele, minusugustele kõndivatele identiteedikriisidele, kuulata eluvalikute tegemisel oma südamehäält. See pole aga sugugi nii lihtne, kui selle hääle matused juba varajases lapsepõlves ära peeti ning nüüdseks ta haualt ainult kõle vaikus vastu kajab. Mida meil pole, seda ei saa ka kuulata. Südamehääle taasleidmine on aga keeruline. See on justkui ilmatu suurest raamatukogust meeldivaima raamatu otsimine. Riiulitel on tuhandeid erinevates žanrites raamatuid, milles ühe eelistamine teisele tundub võimatuna. Me ei suuda otsustada. Me ei julge otsustada. Me ei lepi millegagi, olles igavesti rahuldamatud Faustid. Nii me tormame, sihitult ringi, otsides vastuseid küsimustele, mida me isegi sõnastada ei oska. Igapäevased kohustused ja ühiskonna surve rebivad meid pooleks. Meilt oodatakse silmapaistvat karjääri, suurepärast musterpere, eneseteostust ja igaastaseid reise Egiptusesse. Me laseme voo-
lul end kaasa tirida. Ma usun, et me kõik meist siinviibijatest on tundnud survet teha asju, mis meid tegelikult ei huvita. Mina olen näiteks nõustunud osalema mitmel koolivälisel üritustel ja olümpiaadil ainult pedagoogidelt tuleneva palve tõttu. Ma olen kartnud neid alt vedada. Kuid inimesed ei peaks tegema asju, mis neid endid ei rahulda. Enam ma seda ei tee, siia kõnevõistlusele tulin täielikult oma algatusel. Camus on pessimistlikult öelnud, et elu pole elamise vaeva väärt. Igatahes mitte seda vaeva, mida me igapäevaselt endale maski ettemanamiseks ja unistustest loobumiseks kulutame. Mina soovitaks inimestel käia vahel surnuaias jalutamas. Seal olles mõistame, et tegelikult ongi surm, mu kuulajad, see mille poole me kõik ühiselt tormame. Kui me aga kõik seal kunagi lillede kujul õitseme, siis miks ei võiks me siis oma praegust keha, praegust elu, tõesti oma hüvanguks ära kasutada? Kui elu paratamatus ongi surm, siis miks mitte peatuda selles pidevas sihitus tormamises, astuda rongilt maha, hingata sügavalt sisse ning elada iseenesele rahulolu pakkuvat elu? Elada, mitte lõputu võidujooksu nimel eksisteerida. Leida asjad, mida armastad. Ja armastada. Iga hetk, mis meile antud on.
Reportaaž
Elegantne ja salapärane Ingrid Änilane
K
aunid kleidid, kikilipsudega mehed, kõlav muusika, James Bond - need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad 8.märtsil Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi balli Skyball. Balli ettevalmistused hakkasid juba eelmisel aastal. Eelkõige oli vaja leida inimesed, kes balli korraldaksid. Seejärel juba sponsorid ja peopaik. Alguses tuli tõdeda, et sponsorite otsimine ei olegi nii kerge ning asjad ei tahtnud kuidagi sujuda. Lõpuks said kõik vajalikud asjad korda ning viimased sponsoridki viimasel minutil leitud. Peopaigaks sai valitud Veski tänaval asuv Sakala korporatsioonimaja. Mees köögis, Kits valgusvihus Mõned tegusalt möödunud kuud hiljem, oligi kätte jõudnud hetk, mil saime sisse astuda Sakala korporatsioonimajja, et hakata tegema juba reaalseid ettevalmistusi balliks. Neidude peamiseks ülesandeks sai söögivalmistamine. Kui keegi veel imestab, siis jah, kõik tikuvõilevaid olid meie enda õpilasesinduse tublide tüdrukute (ja Lauri) poolt valmistatud! Üles sai
Fotod: Remo Tõnismäe seatud ka pildistamisnurk, mis oli seekord tume ja elegantne. Valgustuse eest oli hoolt kandnud Reiniku vilistlane Karl Kristian Kits. Üldine atmosfäär oli samuti sume ja elegatne. Kohati justkui veidi liiga tume, kuid siiski just nii piisav, et kõik nägid tantsu-platsil partnerile silma vaadata, ent säilis teatav salapära. Ning just see ongi omane härrale, kelle järgi ball nime ning teema sai. Avavalss ja tuleohutus ennekõike Nagu ühele korralikule ballile
Pokker pole ainult karmide meeste mäng
kombeks, sai ka Skyball avatuks kuulutatud avavalsiga. Esmalt tundus selle tantsimine küll veidi koperdamisena ent lõpuks said kõik siiski rütmitunde kätte ning tantsuplats tundus kohati isegi ülerahvastatud. Tantsu saateks mängisid seekord vaieldamatul lahedad Popsid. Nende saatel sai tantsitud nii kiiremaid kui ka aeglasemaid tantse.
Tantsupõrandat kõrvalt jälgides oli vaatepilt üsna huvitav. Jalga püüti keerutada nii quickstepi kui ka džaivi rütmis. Vaid kohalviibijad teavad, kes tantsis õigesti. Õhtu tegid meeleolukaks paljud erinevad esinejad. Meeldejäävaimad neist olid kindlasti tulepoidega tantsijad, kes tekitasid elevust nii rahva kui ka maja hooldajate seas. Kuna poide põletamiseks oli vajalik süütevedelik, tilkus seda põrandalegi. Seetõttu pidid ballikorraldajad justkui tuhkatriinud keset Skyballi tantsu-
melu põrandat pesema hakkama. Tegu oli üsna kentsaka vaatepildiga, kuid põrand sai puhtaks ning pidu täistuuridel jätkuda.
Ürituse krooniks oli balli printsessi ja printsi valimised, mis toimusid seekord veidi teisiti. Oma panuse said anda nii publik kui ka žürii. Parimateks hääletati Lauri Kepler ja Kärt Kaasik, kes olid silmapaistvalt armsaimad. Peakorraldajate tähetund Kui kell lähenes südaööle, hakkas ka pidu lõppema. Siis kui viimased tantsud tantsitud ning viimased külalised rahulikult kodu poole saadetud, algas peokorraldajate tähetund. Hoone oli vaja korrastada ning uutele pidulistele valmis seada. Nii kui viimased koristajad lahkusid, oli enne nii muusikat kui naeru ja jutuvadinat täis olnud vana Veski tänava korporatsioonihoone hetkega tühi ja kõle.
5
Reportaaž
Poskalased
VÄRVIDE
lahingus
J
Deivi Kivi
aanuaris leidis Eesti Maaülikooli spordihoones aset tegus üritus Poska olümpia, mis tõi koolipere argipäeva aktiivsust ja särtsakust. Poska olümpia sai teoks tänu aktiivsetele noormeestele ja korraldustiimile, kel on plaan üritus koolitraditsiooniks teha.
Spordihoone poole liikudes ja teiste Poska õpilastega number 20 bussi pressides, võib silmata seda, et kõigi näod on naerul. Miks? Päike paistab! Paljutõotav algus ühele toredale päevale. Tähtis on olla aus Hoonesse sisse astudes on kosta pallipõrkeid, muusikat ja ergutavat meeshäält. Igal pool siblivad ringi erinevates värvides õpilased ja õpetajad. Õige pea ongi aeg alustada värvide lahingut. Spordipäev algab õpetaja Lauri Mällo vandega ning ter vitussõnadega korraldajailt. Märgitakse ära, et tähtis on olla aus, anda endast parim ning kõige olulisem pole võit, vaid osavõtt. Lõpus soovitakse kõigile edu ja sportlikku vaimu.
6
Fotod: Toomas Liivamägi
Esimeseks alaks on teatejooks ja võisteldatakse klasside kaupa. Igal klassil on eirinevat värvi T-särgid,
mis teevad publiku vaatepildi vikerkaareliselt värviliseks ja lõbusaks. Võib silmata valgeid, roosasid, oranže, rohelisi, kollaseid, punaseid, siniseid ning musti võistlejaid. Kambavaimu on juba õhuski tunda! Võistkondi on igasuguseid. On neid, kus tüdrukud peavad ilma poisteta hakkama saama ning ka õpetajate võistkond on hingega asja juures. Pilku püüab veel väike energiline poiss 11a klassi osavõtjate seas, kes tuli oma suuremaid sõpru abistama. Katkise rongiga ameerika raudteele? Üritus on hästi korraldatud ja mõeldud on ka neile, kes parasjagu ei võistle – eemal saab erinevate atribuutide abil teha põnevaid katseid. Üheks vahendiks on masin, mis paneb lihased tööle ja lõdvestab neid, selle abil saab taastada töövõimet. Asjatundja sõnul sobib see väga hästi kontoritöötajatele ning see pidi ka õpetajate seas suur hitt olema. Masinat katsetavad paljud ning kõigile mõjub
[
see erimoodi. Paljud leiavad, et see on tõesti lõdvestav, kuid ühe neiu sõnul on tal tunne, et ta oleks nagu ameerika raudteel ja rong on katki läinud. Kohalviibijatel on võimalus mõõta ka vererõhku ning katsetada dünamomeetrit. Lükkepall-naerupall Tõeliseks vaatamisväärsuseks on teatejooks, kus õpilased teevad hulljulgeid kukerpalle, mis kaasaelajaid šokeerivad. Kõige pühendunumalt suhtutakse võistlusalasse, nimega pushball ning see on ühtlasi ka kõige lõbusam ala. Õpetajate sõnul on üritus nende ootused ületanud ja nad naudivad kogu melu. Õpilastele meeldib, et spordipäev tõmbab rutiinist välja ja muidugi hõisatakse ka koolitundide ärajäämise üle. Võistlejate seas on ka neid, kes väänasid välja jala või kukkusid põlve marraskile, aga kokkuvõttes läks üritus korda ning loodame, et sellest saab traditsioon!
Alade kokkuvõttes olid kolm paremat klassi: 12a 11a 11b Õpetajate võistkond jäi kuuendaks. Aitäh korraldajatele ning juhendajatele!
]
Foto: Siiri Mugra
Reportraaž
Kuus piiksu ja uudised Vastava riietusega võis Ingrid Änilane Siiri Mugra uigi esimene aprill on kalendris üles märgitud kui naljapäev, käis tõsine ja töine meediarühm väljasõidul Tallinnas. Sõidu eesmärgiks oli aasta jooksul kogutud teooriateadmistele veidi praktilist lisa saada. Naljapäevale kohaselt, ei puudunud ka sellest seltskonnast hea tuju ning kõlav naer.
K
Väljasõit sai alguse ajal, mis on ühe meediamaastikul töötava inimese ning kooliõpilase jaoks see parim – kell kaheksa. Pikk tee Tallinnasse aga lisas kõigi väärtuslikule uneajale tubli kaks tundi, mida enamus ka julgelt ära kasutasid. Unised õpilased äratas meediaõpetaja vali hääl mikrofonis, mis teatas, et oleme jõudmas sihtpunkti ning ees ootab üsna boheemlasliku kavaga päev. Ringvaatest ringkäigule Esimeseks peatuspunktiks oli üks kolmest Eesti Rahvusringhäälingu hoonest, kuhu hoogsalt ka sisse astuti. Olgu põhjuseks siis suur huvi seal toimuva vastu või pakane väljas. Esmalt ootas ees kohtumine Kajar Kasega, „Ringvaate“ vastutava toimetajaga. Oma jutu illustreerimiseks tutvustas ta ka saate köögipoolt, kontoriruume, kus kogu kondikava kokku pannakse. Kohtuti ka saatejuht Anu Välba, reporter Hannes Hermaküla, reporter Jüri Muttika ning teistega, kes hommikust alates saate nimel tööd teevad.
Pärast kiiret ringvaadet „Ringvaate“ kontoris, seati sammud raadiomajja. Seal võttis meediahuvilisi vastu Jaan Elgula aka Jansa. Ringkäik suures raadiomajas kestis tervelt kaks tundi Selle käigus külastati nii ainulaadseima kujundusega salvestustuba kui ka ERR’i uudistestuudiot. Sinna jõuti aga täpselt täistunnil, mis tähendas kuut piiksu ning uudiseid. Uudishimulikumad seisid ninad vastu klaasi, jälgides ankuri igat väiksematki liigutust. Ringkäik andis põhjaliku ülevaate ERR’i ajaloost. Raadiomajas toimuv kolimine aga soosis oma sammude taas Tallinna seadmist – jäi nägemata Raadio 2 stuudio. Pärast kiiret kehakinnitust raadiomaja kohvikus, oli aeg suunduda telemajja. Raadiomaja välisukse juures oli parajasti käsil salvestamine, seega oli juba eelnevalt võimalus näha, kuidas telekaameraga intervjuu käib. Agaramatel õnnestus ilmselt ka kogemata endast televaatajatele märku anda. Teleka tagant teleka sisse Telemajja jõudes kohati esmalt Reet Linnat, kes teatas, et kord
telemajja tulles, sealt enam minema ei saa. Sellise hoiatusega asuti Mai Mikiveri eestvedamisel ringkäigule telemajas. Ilma giidita käimine peaksi seal keelatud olema – liiga lihtne on ära eksida. Esmalt külastastati „Välisilma“ jaoks üles ehitatud stuudiot, mis pani paljud ahhetama – kas tõesti on riiulil asetseval fotokangal piksleid nii vähe? Ringkäik jätkus kõrvalstuudios, kus edastatakse igal hommikul „Terevisiooni“. Ka see stuudio üllatas paljusid: vaasis polnud mitte vesi, vaid geel ning kogu stuudio oli klassiruumi suurune. Kuid vahvlid laual ning vesi kraanis oli ehtne. Pärast paljude stuudiote ning seisvate kaamerate nägemist, oli võimalus ise saatetegemisele käed külge panna. Seda palju põnevamalt – nii, kuidas tehti saateid enne digisalvestuse võidukäiku. Sinisärklaste jaoks kujunes seal veedetud aeg aga eriti lõbusaks – juba vene ajast on ERR’i ilmateate taustad sinised ning mõnelgi oli võimalus end Eesti kaardiks maskeerida. Mine tea, ehk tulebki sellest 20-pealisest selts-
teadustajast saada ilmakaart
konnast tulevikus mõni diktor või ilmateadustaja. Päeva lõpp aga kujuneks faktirohkemaiks. Viimasena külastati „Aktuaalse Kaamera“ stuudiot, kus muuhulgas saadi teada, et laua sisse on eraldi lõigatud auk, haridusminister Jaak Aaviksoo jalgade jaoks. Tulevikutegijate algkapital Väljasõidu eesmärgiks oli tutvuda tele- ja raadioajakirjanduse köögipoolega. Ehk sellega, mis toimub kaamera või mikrofoni taga ning näha, kui palju inimesi tegelikult ühe saate valmimisse panustab. Kindlasti vaatab nii mõnigi väljasõidul osaleja telesaateid nüüd hoopis teise pilguga. Lisaks praegustele meediaõpilastele praktikapildi andmisele, oli väljasõidul veel teinegi eesmärk. Võib-olla oli just nende 15 õpilase seas neid, kes järgmisel aastal oleksid huvitatud koolimeediaga tegelemisest. Ning ehk leidub nii praeguste kui tulevaste meediaõpilaste ning miks mitte ka meediaõpetajate seas neid, kes kunagi vallutavad tele- või raadiomaastiku ning on oma karjääri alustanud just koolimeediaga. Sest nagu lõpuks öeldi: „Tippu ei jõuta kunagi kohe, vaid alustada tuleb ikka algusest!“.
7
Persoon
Sacheri tordi põhjendamatu
fenomen ehk minu vahetusaasta
AUSTRIAS
“T
Heliis Nemsitsveridze äna saab surnuid!” ütlen rõõmsalt vahetus-emale, kui ta koju tuleb. “SURNUID?“ küsib ta enhmunult. „Jah, surnuid“ - vastan ma veel rõõmsamalt. Hostõde saab köögis samal ajal naerukrambid ja hõikab: “Ei, ikka torti saab!“ (saksa k. Torte - tort ja Tote - surnud). „Austria pole Saksamaa ja Austrias ei räägita saksa keelt“ Nii algas minu teekond esimese Sacheri tordini ja ega ta palju paremini ei lõppenud, sest minus Sacheri tort erilisi tundeid ei tekita. Kuid seda ei tohi mingil juhul austerlastele öelda, sest mind kuulutatakse siis illegaaliks ja saadetakse tagasi Eestisse. Ilma igasuguse naljata. Austerlased ise on Sacheri tordist vaimustuses. Ja Mozartist. Ja Felix Baumgartnerist ka. Kui keegi küsib, kaitsen alati arvamust: „Austria pole Saksamaa ja Austrias ei räägita saksa keelt... See on teistmoodi!“ Seda kõike teen ma sissesulandumise nimel.
veridze. Eelmisel kooliaastal käisin Jaan Poska Gümnaasiumis 10e klassis. Sel aastal olen aga vahetusõpilasena Austrias, kus käin kohalikus koolis, elan kohalikus peres, õpin saksa keelt ja üritan muidu võimalikult kohalik välja paista. Miks Austria? Austria osutus minu valikuks seetõttu, et soovisin õppida saksa keelt, aga Saksamaale lähevad ju kõik ning lagedal maal kasvanud tüdrukut ahvatleb alati väljavaade mägedele. Nii saigi tehtud elumuutev otsus aasta Austrias veeta. Võrdlus – Austria ja Eesti Mina arvasin, et kui erinev see Austria ikka olla saab - Euroopa ju. Mida aeg edasi, seda enam mõistan, et Eesti ja Austria on üllatavalt erinevad. Alustades kasvõi austerlaste kombega pea igale toidule kõrvitsaõli lisada ja lõpetades kombekate põsemusidega. Koolipäevad on siin lühikesed ja koolitundides on rohkem juttu kui tööd. Esimesel kuul oli r a s k e harjuda alati säravate bussijuhtide, poemüüjatega ning politseinikega, kes tööpäeva lõppedes täismundris tänava ääres kohvikus veinitavad. Eestimaa kohta on siin vähe-
mind kuulutatakse siis illegaaliks ja saadetakse tagasi Eestisse
8
Tutvustus Minu nimi on Heliis Nemsits-
Foto: Erakogu Heliis ja traditsiooniline esimese koolipäeva puhul jagatav kommituutu
[
]
Lemmiklaul: Ewert and The Two Dragons “Jolene” Lemmiksöök: kartulisalat. Lemmikkoht: Eestis ikka oma metsatukk ja Austrias Viini vanalinn. Rituaal: hommikuti kõigile sära silma toomiseks armastan teha komplimente.
sed kuulnud ja kui, siis on Eesti pealinnaks Riia ja räägitakse siin vene või inglise keelt. Meie keel kõlavat kui äärmiselt teatraalselt räägitud prantsuse keel. Naljakas tundub meie komme koguneda ja isamaalisi laule laulda ning jõuluvanale kingipakkide saamiseks luuletusi lugeda. Ja mis mõttes on meie jaoks 318 meetrit MÄGI?! Mulje Austriast Helisevast muusikast pole siin juttugi. Enamus austerlasi pole seda filmi näinudki. Näib, et austerlased on rahvas, kes üldse laulda ei oska. Harjumatu oli võõraste teretamine täna-
val, nüüd aga on imelik, kui ise vastu ei tervitata. Austria armastab süüa: Sacheri kook, Viini šnitsel, stritsel, šokolaad, martsipan, knöödlid - see kõik kuulub igapäevase menüü sekka. Nad joovad kohvi koos vahukoorega ning käivad riides nagu kloonid H&M’ist. Külmaks ilmaks on juba -5 kraadi, kuid külmapühasid siin ei tunta. Maailmalõpu alguse tunnuseks on rongi hilinemine paari minuti võrra. Poed lähevad kinni juba kella kuuest ja pühapäeval šoppamist ei toimu, siis hoopis käiakse kirikus. Ja kõike olulisem on muidugi see, et nad ei räägi saksa, vaid austria keelt.
Mina ja saksa keel Minul oli saksa keelega kokkupuude ka varasemalt olemas. Vaatasin väiksena multikaid saksa keeles. Aru küll ei saanud, aga siiski jäi keelekõla mällu. Saksa keele õpingud siiani on olnud täis komistuskive, sest keele grammatika on paras pähkel. Olin aasta alguses enda vastu karm ja läksin esimese siinoleku kuu jooksul ainult saksa keele kasutamisele üle ja seda nii perega kui ka sõpradega – pooled mõtted jäid küll ütlemata, aga keeleoskus arenes kiiremini. Praeguseks olen jõudnud tasemini, kus ma saan kõigest aru, kuid vas-
tused kipuvad veel lühikeseks ja lihtsaks jääma. Seega on ümber lükatud (minu enda varasem) arvamus, et võõrkeele selgeks saamine aastaga on võimatu. Austria koolisüsteem Koolisüsteem on Austrias harjumatu. Lapsed lähevad kooli 6-aastaselt ning lõpetavad kui on 18. Alustuseks on neli klassi algkooli, siis neli kohustuslikku gümnaasiumi- või põhikooliklassi, seejärel on võimalus minna kutsekooli. Mis on muide väga populaarne valik. Kutsekooli asemel võib veel teha neli aastat gümnaasiumit.
Mõista maailma Gerda-Liis Palmiste
Persoon/Reportaaž
Lõplik arvutus on selline: 4 aastat algkooli + 8 gümnaasiumit või 4 aastat algkooli, 4 gümnaasiumi ja 5 kutsekooli. Mina käin siin 6. klassis, mis vastab meie 10. klassile. Peaksin õppekava alusel olema 7. klassis, aga sellel ei ole suurt tähtsust, kuna Eestis pean niikuinii aastat kordama. Ka hinded on siin teisiti ehk nö tagurpidi, sest hinne 1 vastab meie 5-le, 2 meie 4-le jne. Kui saad koolis viie, oled saanud kõige halvema ja järelevastamatu hinde. Järelevastamist siin üldse ei toimugi (va muidugi haiguse puhul). Seevastu jäetakse nõrgemad õppurid väga kergekäeliselt istuma.
TEISTMOODI
P
oska Gümnaasiumis toimus 14-19.aprillil Comeniuse projekti „Migratsioon ajaloos, tänapäeval ja tulevikus. Probleemid ja võimalused” koosolek, mis ühendab mitmeid riike.
Kogemused juba varasemast ajast Üheks projekti eestvedajaks on ajalooõpetaja Reet Kandimaa ning praegune Comeniuse projekt on tema jaoks teine. Esimene, mis süstis pisiku jätkamiseks, toimus Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis 2008.-2010. aastal. Mälestused jäid helged – toonane projekt oli ühtaegu nii põnev kui ka rikastav. Oma eesmärgiks seadis õpetaja jagada oma kogemusi välismaa kolleegidega. Õpetaja Kandimaa sõnul oli see projektipartnerite esimene kokkusaamine, kuhu olid kaasatud ka õpilased. Enne kokkusaamisjärje Eestisse jõudmist, käisid geograafia õpetaja Vaike Rootsmaa ning õpetaja Kandimaa Hannoveris projekti planeerimas. Läbivaks teemaks, mida partnerkoolid lähemalt uurisid, on oma rahva ränded
Fotod: Kärt Anton
Lõpetuseks Vahetusaasta pakub võimaluse uut keelt, kultuuri ja iseennast tundma õppida. Olen näinud lühikese aja jooksul nõnda palju erinevaid inimesi, et Eestis kuluks sellele ilmselt terve igavik. Saan nüüd meie kombeid kõrvalt vaadata ja hinnata. Oleme tõeliselt ainulaadne rahvas oma kummaliste kommetega ja mõttemaailmaga. Kui ma Eestisse tagasi tulen, tahan kaasa võtta Kesk-Euroopaliku optimismi ja kombe elu nautida. Kuid saksaliku kombe kõike organiseerida ja planeerida kaks kuud ette jätan maha, Eesti spontaansus sobib mulle paremini.
ajaloos, kaasajal ning tulevikus. Töö tegemisel koos õpilastega sai põhistiimuliks koostöö- ning keelearendus.
Poska kooli auditooriumi kasutati mitmel päeval ettekannete tegemiseks. Ettekandeid oli mitmesuguseid ning need avardasid kuulajate silmaringi ja panid mõistma projekti tegelikku väärtust - mõista maailma teistmoodi, kui oled harjunud ehk teha seda läbi teise maa ja rahva silmade. Külalisõpilaste nägemus Huvi projekti vastu ning võimalus selle osaleda erines riigit. Üllatavaim oli ühe Türgi neiu vastus, kelle koolis korraldati projekti jaosk eksam, milles parima tulemuse saanud projekti kaasati.. Erinevalt Türgist, polnud Poole kooli õpilastel projekti vastu nii suurt huvi – tulid need, kes tulla tahtsid. Poska õpilaste ning eestlaste kohta jagus välistulijatel ainult kiidusõnu. Neile meeldis meie kooli ajalooline hõng ning selle seotus uue ja modernsega. Enim pandi imeks projektori kasutamist tundides. Jäime neile meelde sõbralike, toredate ning ilusate inimestena.
9
Persoon Foto: Eesti väitlusselts
Doris Luha
Kuidas tuli idee tulla kooli väitlemistunde andma? Mul oli väga hea eelkäija, minu võistkonnakaaslane, kellega ma koos väitlesin. Ja kuna ta on minust nii palju vanem, et tal lõppes stuudium ära, siis ta lahkus ja pakkus seda võimalust mulle. Nii ma otsustasin sellest kinni haarata, ja nüüd siin ma olen, juba kolm viimast aastat. Mis sulle selle töö juures kõige enam meeldib? Vaheldusrikkus ja kindlasti ka see, et kui sa näed enda ümber inimesi pidevalt arenemas ning saad sellele ka ise kaasa aidata. See tunne on väga hea. Milline üks tavaline väitlustund välja näeb? See oleneb suurelt jaolt sellest, kus me oma tundidega aasta lõikes oleme. Aga tavaliselt valime me mingi teema ning kõigil on 15 minutit aega selle üle mõelda ja seejärel väitleme sel teemal. Tundides on siiski suurem rõhk praktikal, kuid alguses on kindlasti ka teooriat, et selgeks teha, mis see väitlus ikka endast täpselt kujutab ja kuidas väidelda. Olulist rolli mängib ka tagasiside, kus me arutame kuidas ühe või teise kõne oli ja mis olulised argumendid nendes kõnedes veel olla võiksid. Miks on väitlemine vajalik oskus? Kuidas saab väitle
10
! a ll o e h la a k in ts h a T misest omandatud oskusi igapäevaselt ära kasutada? Esimese asjana saab väitlusest saadud oskusi ära kasutada teistes ainetes, näiteks kirjandite ja arutluste kirjutamisel. Me küll argumenteerime suuliselt, kuid see ei takista neid argumente kirjalikult ära kasutamast. Tööle asudes on see eriti kasulik. Esiteks näeb see CV-s väga hea välja, lisaks näitab, et oled hea esineja ja oskad oma mõtteid struktureerida. Tead maailmast palju, sest silmaring on lai. Ma julgen väita, et kõik väitlusringis käijad on saanud siit oma kogemuse. Ükskõik, kas neil on alguses läinud hästi või halvasti – iga korraga läheb aina paremini. Julgemad esinejad on nad kohe kindlasti. Sa õpid ülikoolis juurat. Kui palju Sa oma igapäeva töös juristina väitlemisest saadud oskusi rakendad? Väga-väga palju. See ei ole küll mingi reegel, aga väga paljud väitlejad satuvad just õigusteadusesse. Sest töös, mida teen on äärmiselt oluline, et oskaksid mõelda struktureeritult. Aeg, mis on rääkimiseks antud, on väga piiritletud, mistõttu ei saa sa lõpmatuseni rääkida. Juuras on tegelikult täpselt samamoodi - pead võtma mingi seisukoha ja siis seda oma argumentidega kaitsema. Minu töö ongi päriselus
[
Lemmiklinn: Tartu Lemmikkoht lemmiklinnas: Kassitoome Parim raamat: Fjodr Dostojevski „Idioot“ Parim film: „Sõrmuste Isand“ Parim muusika: See on rohkem meeleolu asi.. Toit: Kanasalat Kui ma ei oleks jurist, oleksin ma õpetaja
mingis mõttes nagu väitlus. Juuras ei ole kunagi nii, et on õige ja vale vastus. Lõpuks on muidugi kohtuotsus, kuid kunagi ei ole nii, et kohtuotsus tuleb enne argumenteerimist. Seetõttu saabki seal hästi palju ära teha veenmisega. Veebruaris toimunud Eesti Meistrivõistluste II etapil Rakveres läks meie kooli esindajatel väga hästi. Mis peitub selle edu taga? Kuidas valmistute sellisteks võistlusteks? Ma ütleks isegi, et meil läks väga hästi. Arvestades ka tegelikult seda, et JPG-s pole väitlemine eriti popp, kuid mujal Eestis on see siiski väga populaarne. Ma küsisin ka Kati, Karli ja Janeti käest, et mis nad arvavad, miks neil hästi läks. Nad vastasid, et see on eelkõige kogemuse küsimus. Nad on väitlemisega kolm aastat aktiivselt tegelenud ja selle aja jooksul läbi teinud suure arengu. Põhilist rolli nende arengus mängivadki väitlusest saadud kogemused – iga korraga aina paremini.
[
K
uidas leidsid oma tee väitlemise juurde? Minu koolis oli see väga populaarne ja kui ma jõudsin 9.klassi olin ma juba piisavalt vana, et sellega tegelema hakata – tahtsin ka lahe olla.
Miks peaks üks noor väitlusringi tulema? Esiteks õhkkond - see ei ole selline akadeemiline nagu tavalised koolitunnid. Suurt rõhku paneme praktikale ja seetõttu ma arvangi, et see on lahe. Väitlusesse võiks tulla juba kasvõi seetõttu, kui tahetakse osata esineda ja ole kunagi varem leitud selleks võimalust. Nii ongi see hea ja turvaline koht, kus algust teha. Lisaks annab see väga palju oskusi, mida kasutada koolis ja ka tulevases elus. Kas väitlus avab ka mingisuguseid võimalusi? Väitlusmaailm ei ole tegelikult nii väike - ei käida ainult Eestis väitlemas. Väitlus on üle maailma väga populaarne ja seetõttu on sellel väga palju väljundeid. Ma ise käisin näiteks just Türgis. Sellistes kohtades avaneb sul võimalus tutvuda paljude huvitavate inimestega, kellel on samuti huvi väitlemise vastu ja kellega on hea omavahel mõtteid vahetada. Ning lisaks saavad väga head väitlejad nüüd tasuta ülikooli.
Hando Runnel: „
Kultuur
Hoia mootor sees soe!
J
Gerda-Liis Palmiste aanuaris oli 12b seisvaks, kogus ajapikku kõige klassil suurepära- areng taas jõudu. Kõige viine võimalus veeta masena arenes tema sõnul kirKirjanike Majas jandus, mille ehedaks näiteks poolteist tundi oma peab ta enda esimese kassetil päevast tunnusta- luulekogu ilmumist. „Sõnad tud ja hinnatud eestimeelse ei pea olema erakordsed, et luuletaja, Eesti Teaduste Aka- teksti usaldus tekiks“ ütles ta. deemia kirjanduse akadee- Õigepea peale kogu ilmumist miku Hando Runneli seltsis. sai temast Noorte Autorite Hando Runnel on luuletaja, Koondise liige. kelle tekstid on hoidnud Eesti vaimsust ülal juba 60ndatest Luule lugemiseks on vajaalates. lik tunnetus Peagi palus Runnel õpilasi Hando Runnel on sündinud ette lugema oma kogumikust 24.novembril, 1938. aastal, luuletusi - et kuulamine liiga Järvamaal. Luuleredelil tõus- monotoonseks tegevuseks ei misest hakkas Runnel unis- muutuks. Luuletusi said ette tama juba lapsepõlves, kui ta kanda Getter Pärle, Gerdaveel algkoolis käis. Liis Palmiste ja Henri Parkja. Luuletusi palus Runnel lugeda Kirjandus arenes viimasena väga aeglaselt, et tunnetust Kui Eesti Vabariik sai taas ise- kätte saada.
Helena Hendrikson
K
äinud 25.veebruaril oma 12b klassiga Tartu Uues Teatris TÜ VKA teatrikunsti 9. lennu “Unista!tud” vaatamas, ei lahkunud ma täis entusiasmi täitmaks oma unistusi, pigem vastupidi. Kuigi etenduses innustati unistama, jättis minule jälje just selle pahupool. Mis siis, kui Kõige Looja ei saa minu unistusest just nii aru, nagu mina ja soovist, et mul oleks miljon sõpra saab see, et mul pole hetkegi aega endale?
Isiksus ja elu pandiks Õpilased ei jätnud küsimata, mida tähendab on Eesti ühe parima luuletaja jaoks luuletamine. Selle peale lausus ta üsna veendunult: „Luuletaja peab teadma, et ta paneb kogu oma elu ja isiksuse pandiks. Tuleb tunda enda hinge ja vaimu. Laskuda tuleks sügavusse ning hea ei ole see, mida võrrelda.“ Runneli luuletusi on väga palju viisistatud, kuid mehe jaoks pole need enam tema kirjutised, mida viisistati: „Luuletusest laulu saamisel kaob see, mida kirjutanud olen.“ Isiklikud lemmikud Runneli käest ei jäetud küsimata ka tema lemmikkirjanikke. „Head kirjanikud on näiteks Tammsaare, kelles oli palju empaatiavõimet ja
tema raamat „Tõde ja Õigus“ või Oskar Luts, kelle teostes on oskus näha teist inimest. Ernst Enno, kelle lugudes on pehmus ja udusus. Ning muidugi ka Betti Alver, kelle teosed on kandvad ja ulatuslikud. Ka heitlik Kersti Merilaas.“ sõnas ta „Kogu aeg tuleks jätkata kirjutamist!“ Kohtumise lõpetas Runnel õpetusega neile, kes endas on avastanud kirjutajaande. „Mootor tuleb sees soe hoida. Kirjutada kasvõi iga päev natuke. Kui mootor seisma jääb, ei tule tükk aega enam midagi.“ Meie koolipere tänas teda lillede ja raamatuga ning sai vastutasuks lubaduse kunagi tulevikus meie kooli õpilastega veel kohtuda.
UNIST!ATUD Kui unistus kasvab üle pea ja soov olla liider muutub ilmavalitsemisplaaniks? Või tahetakse muuta maailma paremaks, on see liiga utoopiline? On unistamine lihtsalt üks “defineerimatu uinamuina”? Ehk manitses see lavastus inimesi olema ettevaatlikum oma unistustega. Mina aga sain sellest nii hirmutatud, et tükk aega ei julgenud midagi soovidagi. See viib meid aga selleni, et me kõik peaksime üleüldse jälgima, m i d a mõelda, sest iga mõte paisatakse maailmaruumi laiali
ja mõjutab kõigi inimeste elu. Unistamist võib tõesti pidada “uinamuinaks”, kuid tänu sellele pürgime just selles suunas, et veidikenegi õnnelikumad olla. Võib-olla on unistamine juba see, kui loodame, et homme oleks kevad. Unistusega on nii, et kunagi ei tea, kas see läheb täide või ei. Mõnes mõttes on see tegevus ohtlik, kuid tahame ju kõik selleks teha, et täita oma elu nende asjadega, mis paneb meid tundma väga hästi. Unistades loome enda elule eesmärke, mingit mõtet. Soovidegaon nii, et need ei
lõpe kunagi otsa ja see on hea, kui miski, mis aitab meil rõõmu tunda, on lõputu. Kuna see lavastus oli tudengeile nii hingelähedased, sest nad olid sinna enda unistused sisse pannud, jõudis see minuni palju paremini, kui mõni teine. See oli hästi üles ehitatud ja vahele pikitud tantsud unistava muusikaga lasid seedida nähtut. Sain tõestuse sellele, et tuleb leida tasakaal ka soovides ja nende uskumises, kunagi ei tea, millal need täituvad. Ja kui see juhtub, siis alati siis, kui me seda ei oota.
11
Autahvel Poska õpilased edukad inglise keeles
21.veebruaril toimunud Tartu linna inglise keele kõnevõistlusest võtsid osa ka Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased. Palju õnne! Kaarel Nõmmela 11e – I koht Krista Partsioja 10b – IV koht 8.märtsil toimus Pärnu Ühisgümnaasiumis Briti ühiskonna ning kultuuri teemaline üle-Eestiline olümpiaad. Poska gümnaasiumi esindanud 12b klassi võistkond saavutas kodus ettevalmistatud kõnega auväärse I koha ning viktoriinil saavutati üldarvestuses IV koht. Palju õnne! Siiri Mugra, Terje Vaher, Mari Potter Täname õpetajaid Lembi Loigut ning Annika Rego!
Parimad esseekirjutajad ning õigekirjatundjad
Märtsikuus toimunud emakeelenädala raames kuulutati välja essekonkurss, millest said osa võtta huvilised kogu koolist. Parimad tulemused: I koht – Kaarel Nõmmela, 11e II koht – Gerda-Liis Palmiste, 11e III koht – Veeda Kala, 12a Lisaks toimus ka iga-aastane e-etteütlus, milles osalesid iga klassi esindajad. 10.klasside parim – Kristin Plado, 10a 11.klasside parim – Teele Kalamees, 11b 12.klasside parim – Angela Aavik, 12c Palju õnne tublimatele ning suur tänu kõikidele osalejatele ja eesti keele õpetajatele!
Tartu koolidevaheline suusatamisvõistlus
Koolidevahelisel suusavõistlusel osalenud Poska gümnaasiumi õpilased saavutasid auväärse II koha. Suur tänu! Liisa Maria Tammesoo 10b, Annabel Luuk 10a, Kaarel Kullamaa 10b, Andres Nöps 10d
Matemaatika linnaolümpiaad:
19. jaanuaril toimunud matemaatika linnaolümpiaadist võttis osa 15 JPG õpilast. 10. klasside arvestuses võitis Priidik Gallagher 10d Suur tänu kõikidele osalejatele ning juhendajatele!
Edukas osalemine „Kirjandusraalil“
Iga-aastasel kirjandust ning veebiavaruste võimalusi ühendaval konkursil „Kirjandusraal“ esindas see aasta Jaan Poska Gümnaasiumi kolmeliikmeline abiturientide võistkond, kes kokkuvõttes saavutas auväärse III koha. Palju õnne! Siiri Mugra, Kreete Alasoo, Mari Potter Täname ka juhendajat õpetaja Kristina Ude!
Väitlejad edukad Rakveres
Tartu koolidevaheline sõudeergomeetrivõistlus
Jaan Poska Gümnaasiumi noormeestest koosnenud võistkond saavutas tubli III koha. Suur tänu! Andres Nöps 10d, Karl Martin Alnek 10c, Mikk Kütt 11c, Karl Kaspar Pärnsalu 11e
Veebruarikuus Rakveres toimunud väitluse Eesti meistrivõistluste II etapp. Jaan Poska Gümnaasiumit esindasid kolm õpilast: Võistkonda „Sepik on reetur“ kuulunud abituriendid Kati Lahtmets ja Karl Paide saavutasid kokkuvõttes 6.koha Abiturient Timmu Tollimägi saavutas koos tiimikaaslasega Hugo Treffneri Gümnaasiumist 7.koha. Kati Lahtmets saavutas individuaalarvestuses väärika 4.koha. Täname kõiki osalejaid ning juhendajat õpetaja Sandra Sillaotsa.
Tartu koolidevahelised korvpallivõistlused
Veebruaris toimusid koolidevahelised korvpallivõistlused, kus osalesid edukalt ka Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilased. Tüdrukute võistkond saavutas I koha ning noormehed tasavägises võistluses tubli III koha. JPG koosseisudesse kuulusid Janeli Lilleallik 12a, Agnes Kask 12a, Liina Vähi 12a, Pauliine Holter 12b, Sandra Kütimets 10c, Merilin Kukk 10c Joosep Russak 11b, Mikk Rebane 11b, Lennar Laasik 10d, Ain Arend 12c, Karl Einar Ilves 11c, Uku Pärn 11a, Karl Gustav Kärner 10d, Sander Kukk 10b, Kristo Joonas 10c Täname õpetajaid Liina Reinupit ja Anatoli Jasnovit.
12
Milline on ühe loo saamislugu? Taavi Eilat
JUHENDAJA Ajakirjanduseriala bakatudeng, keda võib muuhulgas näha ka Aktuaalse Kaamera uudistesaates.
Siiri Mugra
M
Siiri Mugra
atemaatik paneb selle protsessi kirja ehk nii: idee
+ teostus = lugu. Ajakirjanik näeb loo sünni taga hulgaliselt täiskritseldatud paberilehti, paarikümmet ümberkirjutamist, mõnda unetut ööd ning hulgaliselt vestlusi erinevate asjaosalistega. Mõni filoloog näeb hulgaliselt sõnu, mis on vaja sobivasse järjekorda seada ning õigesti kirjavahemärgistada. Lugeja näeb lugu. Ta teab, et keegi on selle valmis kirjutanud, keegi lehe jaoks sobivaks kujundanud ning keegi välja trükkinud. Enamjaolt on isegi teada, kes on see keegi, kes on loo valmis kirjutanud. Kuid see on kõigest jäämäe tipp. Millega Titanic tegelikult kokku põrkab?
PEATOIMETAJA, REPORTER Humanitaarklassi abiturient, kes peatoimetajana kogu toimetust taltsutab ja rajal hoiab.
Mari Potter
KÜLJENDAJA, FOTOGRAAF, REPORTER Terava silma ja julgete mõtetega Photoshopi-võlurist abiturient.
Doris Luha
REPORTER Abiturient, kes täiega fännab Mihkel Kärmast ning sellest ka Kärmasele endale teada andis temaga tehtud intervjuu lõpus.
Ingrid Änilane
REPORTER Abiturient, kellega tuleb kasuks oskus mõtteid lugeda, sest need on tal head, aga paberile jõuab tihti midagi muud.
Deivi Kivi
REPORTER Indiaanlased nimetaksid selle abituriendi Väikseks Päikseks, sest olgem ausad, ta on väike ja blond ka veel pealekauba
Erle Kaljapulk
REPORTER Julge tulevane abiturient, kelle pärusmaaks on kriitilised teemad.
Marian Venno
REPORTER. FOTOGRAAF Ametliku stiiliga ja pealehakkaja peaaegu-abiturient, kellel on silma detailidele.
Gerda-Liis Palmiste
REPORTER See salapärane peaaegu abituriendist punapea, kelle sulest valmivad kõige loomingulisemad tekstid.
[
]
Tulevane peatoimetaja? Kui tunned, et oled piisavalt karmikäeline, sulle meeldib e-kirju kirjutada ning arvad, et just sina võiksid selle koha sügisest täita, siis kirjuta mulle: siiri.mugra@gmail.com või otsi sama nime alt Facebookist. Annaksin sulle hea meelega head nõu enne, kui sellele positsioonile asud. Ootan kirju kogu suve!
Tulevane küljendaja? Kui arvad, et sind huvitab toimetuse kunstilisem pool, InDesignist ja Photoshopist võiks saada sinu uued parimad sõbrad ning unetud ööd ja kohv on sulle mokka mööda, siis kirjuta maripotter1@gmail.com või otsi sama nime alt Facebookist. Annab sullegi hea meelega natuke tarka nõu ning kasulikke nippe.
13
Nali / Omalooming
Õpetajate killud Läbi aastate on mõni õpetaja õpilaste mällu jäänud rohkem oma naljakate väljaütlemiste kui õpetatud aine poolest. Abituurium tuletas meelde enda kooliaja eredaimad laused ning neist valmis kauaoodatud õpetajate killunurk.
“Inimene harjub kõigega, isegi poomisega - algul siputab, aga pärast on maru rahulik.” - Enn Ööpik “Elu on karm, aga see-eest ebaõiglane!” - Reemo Voltri “Rasedus ei ole haigus!” - Reemo Voltri “Gaussi kõvera tipp on tugevasti nihutatud negatiivsete hinnete suunas.” - Klaara Kask “Tasakaalustame!” - Raili Ratassepp
“Möllate selle võrrandiga kuidagi!” - Carita Hommik “Mina ei sündinud ideega!” - Carita Hommik
selle
“Kes neid valemeid usub!” - Carita Hommik
ikka
“No kui eksamil kalkulaator ka tühjaks saab, siis on kellad!” - Märten Karm “Ärge alustage ahvidest!” - Kristina Ude
kirjandit
Ärge olge piparkoogitaigen, mis läbi tähekujulise vormi lastakse. - Kristina Ude
Kas teadsid, et õpetaja Reet Kandimaa suudab ühe tunni jooksul öelda keskmiselt 1520 “nonniid”?
Klassist kostuva ütluse “Terviseks peale kostab õpetaja Enn Ööpik: “Seks küll, aga mis see tervi on?”
Kas teadsid, et õpetaja Märten Karm polegi nii karm, kui nime põhjal võiks eeldada? Õpetaja leebemat külge näitab tema lemmikvärv - roosa.
Kord vene keele tunnis ametitest õppides andis õpetaja Kristi Oolo ülesandeks võtta riistapuu ja teha sellega midagi. “Mõnel on aastavahetusega pea ka halliks läinud” ehk kuidas Reemo Voltri reageerib erinevatele ilutoodetele.
Õpetaja Lauri Mällo teab väga hästi, mis tõmbab õpilaste tähelepanu. Aeg-ajalt leidub tema esitlustes mõni pilt kaunist naisest või armsast kassipojast. Parimate pilgupüüdjate hulka kuulub aga Edgar Savisaar.
Omalooming n Südikust o het kiusu ja ta piinata lennata üle a rd e a ja jälle n olemata. i jä sest olnu
[
Pärise lt olid va id pin gid, tuvid ja kak st kellel umedat kog po u et lahk lnud küllalt uda ükstei se mõ istuses t
[
[
14
[
[
[
Ühes õhtuga, segunes kõik pooluneks mis vaikses sosinas rohuliblesid laulutas punaste juuste välkudes, kleidisaba lehvimas. Läbitungimatu jõgi, teisel pool kraavi kahmas kergjalgse kullates veepiiskade ja naervate kildudega päikesest. Putku pannes metsa loomade ja jälitajast armsa eest, - jah, see oligi vabaduse lugu.
[
[
Iiris
Ohkab tõuseb tuulest ja kiikab üle längu vajunud õla silmast rebitud mälupilti, et ikka hingata siis pageda. Loota jäi kogu see lugu.
Omalooming
[
Filosoofiline jutustus: elu
[
Kaarel Nõmmela
“M
udes on taluäkitselt, et tipust kukk sa ohtlikum. poja sõnnikuhark märk
? tean, et ma midagi ei tea
iski pole siin elus kindel,“ ppelill, ma tean, et kokkule ik- vähemalt Eesti ütleb suur Hea kü i- Talupoeg ja mõisn pis ed ne id, iir gip rii s olema lus. Kumbagi vaahulk mõt- selt on s mõistes hea võrd mi al, pe ste ike ard ka ha, et üks on jooned dates võib selgelt nä tetarku, või kesed s ku i ast raj pa ib võ s st üle. Naljad ära, ke ikka teisest enda meele v ä h e m a l t määrava st nu ah idu mu ja lemas ükshnust s, vaadata inimesi koht säärane oma võimua ka on gi ist ne idu l mu ne g mõ nin et , st sõna elada ma arvan läbi teiste peal välja inimlikult. Sest iseenese st ist tei ärg av psin ule ma kk t ko ses mõte koljualu hulgi muid huvitavaid endab ju headust, kuigi ksin sellesama ka , mo- „inimlik“ täh alb a-h he , sed du sea käinud. Ma sõnasta nagu u loomust uurides a oled loll. Su peid, kas inimeste tegelikk ult ain a oll d saa Sa tt. väikese lause ümber: „S genotsiid ehei etike on Holokaust ja muu ts ei suudaks raal võ ast ten mm sis ek ku stetu ma tus em täh g ike vä est. See pole i halb nin dad näited inimlikkus aksid raken- hea võ Ja ud t. su hu i ko ku gi üle ise u , sin ata e hoom es peetaks s, oh ei. Inimlik. häbiväärselt ja lähtud le vastu midagi kurju sel le po dada mõlemad oma lgi lle ke tte ajupoolkerad, mi elda. ine hõbe, lootusetult rumalad te öelda, küll aga mõ i on öelnud: „Rääkim mõ eg e Ke lin sel on l he aü Ig mis on mis.“ ld“. See vist on isegi Võib tunduda , sest vaikimine ku lm ke e Ol as? uk ed peast läbi käinud. a oll na. Igastahes on see tõsi. Järeli- Tahad kaval- Eesti vanasõ üle ste tei ja tte pe liialdusena, aga see on inimene loob või enese s jura. Ükskõik, mida a inimkonna ainult ma ad ail pid ma a n sed sii ib d võ saa lt midagi erilist ku kaudu ütleb või mõtleb, ei ole lausumata damise s ? ek us lis tip ofi gu so ae filo pr s on ak s s, ke suurim le midagi väärt. ige ehe- tippu. Sama väärt, sest inimene po kõ i a ku om s s sii , tsu on an i or ku ign ja on unikaalselt teesiks: mis, Kas seda tippu see teebki meie elu nii te, Ja mõ l a sea am ib os võ To sid . to jul Sa võibkas fo damal ku tastiliselt väärtuslikuks. läbi kallis on pilet ja fan ast ja pe gi. NU SI idu ka mu t, on , MA TEAN Teaduslikust huvis aru ei saa, aga see on e, ümberlükka- teha? tnud olla ise sellest tah on sed me ini käinud, on absoluutn ed mitm ainulaadselt mõttetu. atu paradoks. Päris teistest üle, avastades el, matu. Ümberlükkam rg kõ l sea a oll siis kuidas ma Kui ma ei tea midagi,
is on vahel põn
Ü
Don Quijote Tartus
ev päris ise ainu
lt oma loomin
gulisusest läh
[
[
Kir jandustunn
Mirjam Savisto stegelasi ellu är atada.
tudes kirjandu
hel hommikul, ku i oli meestes ära tu ndnud don Qui- do väljas oli täielik koen Quijote ning tõmb jote ning Sancho Panz as tupest a. Ta polnud välja mõ railm, ilmus Riia õga, et hullunud noor üldse üllatunud, et Ta mehel rtus selliseid pea ma maanteel läbi tugeva ha lüüa. Enne kui ta tegelasi kohtas. Pige aga tem kummastas gutse saju nähtavale kaks da jõudis, olid kohale teda see, et ka Sancho sõitnud Paza oli ees- sinistes meest oma hobustemundrites politseiniku li lõp uks hobuse vastu va ga. Inimesed seisid d, kes hetanud. osavalt do tänavate ääres Nad n Quijote relvituks teg vestlesid rõõmsalt mi ja jälgisid neid veidr id nutikese, ning ta om ikke, kes olid kui a vilkuritega auto tag äkki don Quijote kang riietunud, nagu oleks aes tu s. Ta istmele toppisid. nad ajaloo- nägi pe Don Quijote ei alt hir msat kuritööd: muuseumi eksponaadid tugev mõistnud, mi . Halva ilma noor me s kohta ta sattunud on es üritas nõrka naistera tõttu oli liiklust vähe . hvast Korrakaitsjad , mis oli hea, pursk arreteerivad elupäästkaevu uputada. Loom sest hobused oleksid ulikult ja ja kurjateg muidu paani- tegut ijatel lastakse rahuliku ses ta äärmiselt kii kasse sattunud. lt resti ega edasi tegut se ku da ula . nud Sancho Panza se Mehed ei teinud imes letust, et Jaoskonna tunud rahvast tegem s määrati don Quijo ist on ainult kujuga, mi välja ning ratsutasid tele s kohe trahv avaliku reakojaplatsi üldse s kohas märatsemise vägivaldne ei näi. Do poole. Selleks ajaks, n Qu kui nad sinna jote i- ning linna vara lõh ronis purskkaevu nin kumise eest. Selle jõudsid, oli ilm selgi g üritas maksis ta kin nenud. Mehed kurja ni Sancho Panza hobu tegijal külmrelva käes olid üllatunud, kui t rebida sega ning nende juurde (Sanc ostis talle tema vana ho Panzale näis se jooksis kohalik raama he a e pigem eesli tagasi tukoguhoidja- vihma . seda nõrka naisterahv varjuna), kuid ei jak autogrammi küsima. ast sanud. purskkaevus Tädike nimelt „Jube t ei näinud don Quijo tugev noor mees,“ te mõtles aga enam ku nagi!
15
Ă•petajatetasseis
vas
Reemo Voltri: 8,91
Lauri Mällo: 5,91
16