8. juuli 2016
NR 7 (251)
www.facebook.com/piritalinnaosa
Merepäevadel esineb ansambel Singer Vinger
Gümnaasium sai uue direktori
P
irita Majandusgümnaasiumi uueks direktoriks valiti avaliku konkursi käigus kooli senine arendusjuht Toomas Pikhof. Kooli varasemalt juhtinud Rita Rumm lahkus ametist.
Botaanikaaed ootab roosipäevadele
Tallinn on merelinn ja seda Merepäevad ka rõhutavad. Esmakordselt on programmi lülitatud ka Pirita linnaosa, kus toimub muuhulgas kontsert ja ilutulestik.
T
allinna Merepäevade programm on paigas ja sel aastal võib leida nii mõndagi uut ja huvitavat. Rõõmustada võivad eelkõige piritalased, sest esmakordselt jõuavad merepäevad siia. Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas sõnas, et merepäevade üks eesmärke on alati olnud pakkuda rikkalikku programmi ning meelepärast tegevust kogu perele. “Just seetõttu oleme igal aastal püüdnud leida tegevusi ja atraktsioone igas vanuses külastajatele. Näiteks leiab kahest sadamast lastealad ning igal aastal on programmis olnud vähemalt üks spetsiaalselt lastele suunatud kontsert või tegevus. Sel aastal saavad lapsed osaleda Reigo Ahvena trummide töötoas. Samuti on
endiselt programmis just lastele väga meelepäraseks muutunud väikelaevasõidud,” rääkis Aas. Abilinnapea sõnul on üks suurimaid positiivseid aspekte Pirita jahisadama lisandumine merepäevade programmi. “See, et oleme saanud merepäevade ala laiendada ja liita sinna juurde ka populaarse ranna on oluline samm selleks, et Tallinna merepäevad hõlmaksid ühel päeval kogu Tallinna lahe kallast,” sõnas Aas. Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder ütles, et Pirita lülitamine merepäevade kavva oli loogiline ja vajalik samm. "Pirita toob inimeste mõtetesse eelkõige ikka mere, ranna ja promenaadi ja kindlasti tahame meiegi võtta sellest vahvast üritusest maksimumi ja pakkuda inimestele siinsamas erinevaid
võimalusi ja üritusi," rääkis linnaosa vanem. 15. juuli õhtul viib suur eskaadrisõit ehk mereparaad sajal alusel Piritalt merele ligi kolmsada reisijat. "Mereparaadist võtab tänavu osa rohkem suuri laevu kui varem, saabumas on alused Rootsist, Soomest ja Lätist," ütles mereparaadi juht, endine edukas purjesportlane Lauri Väinsalu. "Mereparaadist saab osa võtta nii laevadel meritsi kui ka Sebe retrobussidel maitsi. Õhust saadavad paraadi langevarjurid." Pärast mereparaadi saab kruiisialal nautida kontserti, mida näeb nii maalt kui merelt ja kus esinevad Metsatöll, Siiri Sisask, Meelis Hainsoo ja üle-eestiline noorte sümfooniaorkester Jüri-Ruut
Kanguri juhatusel. Pirita jõel esineb kell 22.30 Singer Vinger otse laevalt. Kontserti saab jälgida nii jõeäärselt tribüünilt kui ka teiselt poolt jõge. Õhtu lõpetab Pirital ilutulestik. Tallinna merepäevade programmist leiab teiste seas Ewert and The Two Dragons kontserdi, traditsioonilise purjelaevade võidusõidu Tallinn Race´i ja palju muud. Tallinna merepäevad toimuvad 15.-17. juulini, hõlmates enda alla Lennusadama, Noblessneri sadama, Vanasadama ja Pirita jahisadama. Ürituse programmiga saab lähemalt tutvuda www.tallinnamerepaevad.ee veebilehel. Seda, mis toimub kahel päeval Pirital, saab lugeda allolevast kavast.
Reede, 15. juuli
Laupäev, 16. juuli
9.00-21.00 A. Le Coq 59. Muhu väina regati küla 12.00-20.30 Väikelaevasõidud Vanasadamasse 4 €, allameetrised lapsed tasuta 13.00-15.00 A. Le Coq Special regatt 15.00-18.00 Koolitus Revali Merekooli Pirita õppebaasis: kuidas ellu jääda uppuval laeval. Revali Merekooli instruktorid annavad ülevaate laevade päästevarustusest. Saate teada, mida täpselt teha, kui peaksite sattuma uppuvale laevale. Pärast teooria tutvustamist toimub laevade päästevarustuse praktiline demonstratsioon. Tulge ja proovige päästevestiga vees olevasse päästeparve ronida. 16.30 DJ regati laval 17.00-18.00 A. Le Coq 59. Muhu väina regati autasustamine. Merelahing. 19.00-19.30 Sebe retrobusside paraad Pirita Spa Hoteli parklast (Purje 9) Vanasadama kruiisialale (Sadama tn) 19.00-20.00 Suur mereparaad Pirita sadamast Vanasadamasse. Paraadi saadab muulilt teele Pritsu Brass. Paraadi on võimalik jälgida Pirita promenaadilt, Vanasadama kruiisialalt ja Linnahalli juurest. 22.30-23.30 Singer Vingeri laevakontsert akvatooriumis. Kontserdile järgneb ilutulestik. 00.00 Suletakse Pirita sadama ala.
8.00-18.00 A. Le Coq 59. Muhu väina regati küla 10.30-13.00 A. Le Coq 29. Muhu väina regatt: Tallinna lühirada, ülekanne suurel ekraanil. 11.00-20.30 Väikelaevasõidud Vanasadamasse 4 €, allameetrised lapsed tasuta. 13.00-13.45 Teatribussi kogupereetendus “Aardejaht” koostöös TÜ Eesti Mereinstituudiga. 16.30-19.00 A. Le Coq 59. Muhu väina regati autasustamine ja Ziggy Wild (retro rokk). 19.00-21.30 Muusikat mängib DJ. 22.00-04.00 Poker Run'i ja Igamehe paadiralli lõpupidu (Regati puiestee 1). Tempot hoiavad DJ Uibs & DJ P. Julm. Pilet kohapeal 10€, võistlejatele tasuta.
Pirita sadama ala
Pirita sadama ala
S
eekordsete roosipäevade teemaks on väänroosid. Rahvapäraselt on väänroosid tuntud ronirooside nime all, kuigi ronitaimedele iseloomulikke roniorganeid neil ei ole. On vaid väga pikad väänduvad võrsed, mis sirguvad toe najal kõrguste poole ja kattuvad suve jooksul korra või enamgi lopsaka värvika õitemerega. Nende võrseid näeme sirutumas puude latvadesse, katmas võreseinu, pergolaid, obeliske ja muid aiaehitisi. Kes neist on talvekindlamad, tervemad, varaseimad ja parimad õitsejad - seda ja palju muud saab teada 16–17. juulil roosipäevadel. Roosipäevadel toimuvad põnevad ekskursioonid rosaariumis ja Else Liventaali värskelt ilmunud roosiraamatu “Roosid. Nõuandeid ja soovitusi aednikule" esitlus. Kusjuures raamatut on võimalik osta kohapeal soodushinnaga. Müügil on roosiistikuid ja püsikuid, mis roosidega hästi kokku sobivad. Toimub roosijaht, mille käigus valime kõige ilusama roosisordi. Tegutsemislusti jagub nii vanematele kui ka pere väiksematele. Haarake kaasa piknikutekk ning tulge veetke kena nädalavahetus Tallinna Botaanikaaias.
Roosijahil valitakse ilusaim roosisort.
2
Hädavajalik oskus kogu eluks
Tõnis mölder Pirita linnaosa vanem
T
änavu on eriline rõhk just merel - tähistame merekultuuriaastat, üleriigilised talgud keskendusid veekogude koristamisele ja Piritale jõuavad esimest korda merepäevad, mis pakuvad muuhulgas mõnusat kontserti ja ilutulestikku Pirita jõel. Ühes kõige positiivsega, mis meil veega seostub, on meri tihtipeale kahjuks ka võtja rollis ehk igal aastal kaotab keegi lainetes oma elu. Pirita rannas ei ole rannavalvuritel õnneks aastaid olnud selliseid juhtumeid, kus on pidanud uppujat surmasuust päästma. Inimesed on hakanud teavitustöö tulemusena aru saama, et ka head ujujad võivad võhmata jääda või võib jalga lüüa kramp, mis kaldale ujumise võimatuks teeb. Seepärast tuleb jääda rannas määratud ujumisalale ja mitte näidata oma hulljulgust või oskusi mõttetult riskides. Rõhutama peab muidugi jätkuvalt sedagi, et alkoholi tarbides peaks vetteminek olema välistatud ja paadiga lõbusõitu tehes ei tohi ära unustada päästevesti, ükskõik millised ujumisoskused enda arvates olemas on. Paraku tuleb tunnistada, et ujumisoskus on eestlastel pigem kehv. Koolides on küll ujumistunnid, kuid needki toimuvad vastavalt võimalustele. Basseinid on Eestis kokku vaid 60 koolil ehk ligi 5%. See tähendab, et ujumisõpe jääb paljudele laste jaoks nii aja kui raha taha. Kaugele ujumistundi sõitmine võtab liiga palju aega ja eratrennid käivad tihtipeale üle jõu. Kultuuriministeeriumi toetus koolide ujumisõppele on olnud aga juba 10 aastat samal tasemel. Õpetajad on ise rõhutanud, et ujumistundide arv pole kaugeltki piisav. Lastel, kes üldse mitte või harva jõuavad vette, tekib paratamatult kartus selle ees ja täiskasvanuna enam ujumist naljalt ära ei õpitagi. Mul on hea meel, et Merivälja Koolil valmib peatselt ujula, kus lapsed saavad juba esimesest klassist peale ujumistunde vähemalt kord nädalas. See on privileeg, mida pole paljudel koolidel. Kindlasti loodan ma, et lapsed võtavad tundidest aktiivselt osa ja saavad selgeks oskuse, mis võib tulevikus päästa nende endi või kellegi teise elu. Ujulas hakkavad toimuma ka trennid ja kasutada saavad seda kohalikud elanikudki. Täiskasvanutel tuleks pilk endale pöörata ja kriitiliselt hinnata, kas ujumisoskus on ikka piisav? Kindlasti ei tohiks tunda valehäbi, vaid võimalusel tuleks võtta juurde kursuseid, et oma ujumisoskust parandada. Suvi, vesi ja ohutus käivad kokku! Ilusat suve jätku!
8. juuli 2016
Pärnamäe keskus meelitab poodlema nii piritalasi kui viimsikaid
15.
juunil Viimsis uksed avanud Pärnamäe Keskus meelitas juba enne ametlikku kaupluste avamist kohale sedavõrd palju uudistajaid, et lisaks kaupluse parklale täitusid külastajate autodega ka naabertänavad. „Me teadsime, et keskus asub paljude kohalike ja piirkonda igapäevaselt autoga läbivate inimeste seisukohalt väga mugavas paigas. Olime kindlad, et Pärnamäe on paljude jaoks üks korralik pood kodukandis – koht, kus sooritada mugavalt ja vähese ajakuluga oma igapäevaostud ning nautida ka soovi korral kiiret einet. Aga see, et uudishimu, ilus ilm ja avamispakkumised sellise rahvamassi kohale meelitavad, tuli meile tõesti ootamatult,“ tunnistas keskuse rajanud MA Kinnisvara Arenduse OÜ ja Kaveks Holding OÜ esindaja Mart Sillaots. Sillaots avaldas erilist heameelt selle üle, et keskuses lisaks arvukatele kauplustele ja söögikohtadele avatud 400 m² suurune laste mängumaa Miniland kohe esimesel päeval mürgeldavate laste poolt vallutati. „Mõtlesime keskust arendades piirkonna perspektiivi silmas pidades ennekõike lastega peredele. Lapsevanemad võivad olla kindlad, et kui nad jätavad oma võsukesed ostlemise ajaks Minilandi mängumaale, on lapsed hästi hoitud ja heatujulised. Peaasi, et lapsevanemad ennastunustavalt müravaid lapsi mängumaale ei unustaks – laste koju
Viimsi ja Pirita piiril asuvast Pärnamäe keskusest saab osta kala, liha, värsket leiba ja palju muud.
toimetamise teenust me veel ei paku,“ lisas Mart Sillaots. Keskuse ankurrentniku, Rimi Eesti tegevjuhi Anders Torelli sõnul on Viimsi uue Rimi avamiseks väga perspektiivne piirkond. „Viimsi elukohana on ahvatlev paik – siin on meri, kaunis loodus ning palju noori peresid,“ sõnas Torell. Lisaks Rimile ja Minilandile ava-
vad keskuses uksed ka Tokyo Sushi, Drumsticks ning Cocodrillo restoranid ning ehedat Eesti toitu hindavatele külastajatele pakuvad kvaliteetseid toidutooteid Muhu Leib, Leoki Kala ja Jaani Lihapood. Ühtekokku tegutseb Pärnamäe Keskuses üle 20 ettevõtte, mis pakuvad külastajatele lisaks toidukaupadele ka ilutooteid ja –teenuseid, lilli, lemmikloomatarbeid, jalatsite parandust
ja rõivaste keemilist puhastust, tehnikakaupu ja ravimeid. Tagatud on ka vajalikud teenused autoomanikele, on EURO Oil tankla ning Mündipesula, mis pakub selvepesu teenust. 3600m² pindala hõlmava Pärnamäe Keskuse ehitas Kaveks Holding OÜ ja MA Kinnisvara Arenduse OÜ tellimusel Maru Ehitus AS.
Rannas saab lapsele randmepaela
T
allinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet on laste turvalisuse kindlustamiseks randades tänavu tellinud 5000 spetsiaalset, rebimis- ja veekindlat randmepaela. Vajadusel tellib amet paelu juurde. Vanemad saavad randmepaelu rannavalve käest küsida.
Veesõidukiga sõites tasub kanda päästevesti.
Vees oma eluga riskida ei tasu Indrek Hirs Päästeamet
P
äikeselise ilmaga on tore rannamõnusid nautida, siiski tuletab Päästeamet ka sellel aastal meelde, et rannas peab õnnetuste vältimiseks olema ettevaatlik. - Kalastamise, ujumise või muu veespordiga ei käi kokku alkohol. Alkohol vähendab ujumisoskust ning koordinatsioonivõimet, samuti on alkoholijoobes vette minnes suurem võimalus saada terviseriket. - Ära hüppa vette tundmatus kohas. Eriti ohtlikud ning traumasid põhjustavad on võõras kohas pea ees vettehüpped. - Kindlasti tuleb rannas hoida lastel silm peal. Reegel peaks olema, et kui vees on laps, on vees ka täiskasvanu.
Samuti on ilma järelevalveta lapsel oht minna inimesi täis rannas kaduma. - Poodidest on saada mitmesuguseid täispuhutavaid lelusid, mis on mõeldud lastele vee peal püsimiseks. Täiskasvanu peab arvestama, et sellisel juhul peab laps olema kogu aeg haardeulatuses, sest väikseimgi tuulehoog võib avatud veekogul lapse koos mänguasjaga püüdmatusse kaugusesse viia. - Ujumas on ohutum käia mitmekesi. Tegelikult tasubki eelistada puhkamiseks just valvega randu, nii on suurem tõenäosus vajadusel abi saada. Kui siia juurde veel lisada, et mõistlik inimene kannab paadi või mõne muu veesõidukiga sõites päästevesti ning jälgib, et seda teeks ka sõbrad, võib turvaline puhkus veekogul, veekogus või selle kaldal alata. Mõnusat puhkust ning vahvaid rannamõnusid!
Nii nagu ka varasematel aastatel jaotab rannavalve Tallinna avalikes supelrandades väikelaste vanematele silmatorkavaid oranže randmepaelu, millele saab kanda lapsevanema kontakttelefoni numbri ja lapse nime. Käepaelad ja kirjutusvahendid on kättesaadavad rannavalve kabiinides, need on tasuta. Randmepaela kinnitades tuleks lapsele selgitada, et ta saab alati punases riietuses rannavalvuritelt abi küsida. Samas
ei tohiks lapsevanemad siiski unustada, et üksnes pael lapsi ei kaitse. Eesti- ja venekeelne informatsioon randmepaelte kohta on paigutatud ka riietuskabiinidesse. Tallinnas on viis avalikku randa: Stroomi, Pirita, Kakumäe, Pikakari ja Harku, kus iga päev tegutsevad rannavalvurid. Suure veekogu juurde sattudes võib suurematelgi lastel kaduda suunataju vanemate leidmiseks ja kogemused näitavad, et suve jooksul viivad rannavalvurid oma vanematega kokku kümneid pealinna randades ära eksinud lapsi. Rannahooajal on soodsate ilmade korral populaarsemates, Pirita ja Stroomi rannas, tuhandeid puhkajaid.
Randmepaelu saab Pirita rannas küsida rannavalvurite käest.
3
8. juuli 2016
Üle peade lendavad motovarjud vihastavad piritalasi
P
irita linnaosavalitsus on mures linnaosas lendavate motovarjude pärast, millega nii mõnedki teevad ohtlikke lende üle inimeste peade. Lisaks häirib inimesi pidev müra rahulikus elamurajoonis.
Motovarjude müra ja madal lend häirib kohalikke inimesi.
Pirita linnaosavanem Tõnis Mölder sõnas, et sel suvel on elanike mure varasemast rohkem nähtav ning frustratsiooni kujunenud olukorra pärast elatakse välja nii sotsiaalmeedias kui ka pöördutakse linnaosavalitsuse poole. „Kui inimesed juba kas või naljaga pooleks mõtlevad, kuidas need masinad taevast alla saada, on selge, et selline olukord elanikke ei rahulda,“ tõdes Mölder.
Pirita on motovarjude kasutajate seas populaarne koht ja lennatakse nii üle majade, Pirita teel kui ka rannas. „Meile teadaolevalt on olnud juhtumeid, kus lennatakse rannas hirmuäratavalt madalalt üle puhkajate ja see pole aktsepteeritav,“ ütles linnaosa vanem. Linnaosavalitsus saatis Lennuametile ka vastava märgukirja, et uurida kas ja millised on võimalused motovarjude tegevus linnaosas peatada või paremini reguleerida. Linnaosa vanema sõnul ei ole Pirita asumid, rand ja promenaad parimad kohad selle hobi harrastamiseks ja tuleks kaaluda võimalusi selle tegevuse lõpetamiseks linnaosas.
Maxima GP toob sajad ratturid Piritale ja muudab liikluskorraldust
P
ühapäeval, 24. juulil toimub Pirita-Kloostrimetsa ringrajal rattasõbrapäev Maxima GP, mis toob kokku nii tõsised rattasportlased kui ka erinevas vanuses harrastajad juba 13. korda. Osalema on oodatud kõik rattaspordisõbrad, üksi, sõprade või koos perega. Tänavune Maxima GP toob Piritale rattasõbrad üle terve Eesti ja kogu maailma. “Rattasõbrapäevaga mälestame ühiselt traagiliselt hukkunud Eesti jalgrattaspordi tippu Lauri Ausi
Teletorn peab sünnipäeva
T
allinna Teletorni 36. sünnipäev toimub 10.-12. juulini. Kolm päeva kestva ürituse kõige vaatemängulisemaks atraktsiooniks on langevarjuhüpped Teletorni vaateplatvormilt. Sünnipäevapidu toob tornist hüppama ligi 50 langevarjurit üle maailma. Teletorni õuel on lastele Airbag hüpped, Hullumeelse Professori labor, ETI mängud ja meisterdamine. Kõik tegevused ja üritused teletorni õuealal on tasuta. Rohkem informatsiooni ja ürituse kava on saadaval kodulehel teletorn. ee või Facebookis Base Boogie 2016 & Teletorni sünnipäev ürituse all.
ja innustame turvalisteks võitudeks neid, kes on altid jalgrattasõidus mõõtu võtma,“ kinnitas CFC Spordiklubi esindaja Tõnu Tamm. „Maxima Eesti ja Hawaii Ekspessi kaasabil õnnestus meil eelmisel aastal tuua rajale rekordiline arv jalgrattureid – kokku ligi 500 inimest. Tänavu loodame püstitada uue osalejate rekordi,“ lisas ta. Võidusõidud algavad ja lõpevad Pirita kloostri esisel alal. Litsentseeritud jalgratturid on oodatud starti kell 11.00, põhisõidu distants on 126 km. Tallinna teletorn peab sünnipäeva.
Maxima GPd peetakse varalahkunud tipprattur Lauri Ausi mälestuseks.
Kogupere sõidud algavad kell 14.00 ja peresõidu pikkuseks on kuus kilomeetrit. Noored jalgratturid vanuses kuni kuus aastat on starti oodatud kell 14.45, tillusõidu pikkuseks on 200 meetrit. Kõik rattaspordi harrastajad ja noorsportlased stardivad kell 15.00 ja rahvasõidu distantsiks on 54 km. Igale lõpetajale on Balbino välja pannud Vanilla Ninja jäätise. Rattavõistluse ajal piiratakse autode liiklemist rajal.
Kõigi pere-, rahva- ja tilluisusõidus osalejate vahel loosib Maxima Eesti
jalgrataste komplekti väärtuses 2000 eurot. Auhinda aitab Hawai Ekspressi kaupluses välja valida tippjalgrattur Jaan Kirsipuu. Tagamaks rattasõbrapäeva Maxima GP osalejatele turvalisust muudetakse 24. juulil kell 7-18 Pirital liikluskorraldust. Üritusele registreeruda ning kogu üritust puudutava infoga tutvuda on võimalik aadressil www.maximagp.ee.
Reidi tee eskiisi koostamisel arvestati inimeste ettepanekutega
R
eidi tee eskiisi kohta esitati ligi viissada arvamust või ettepanekut, mis on tänaseks läbi töötatud ning neist paljudega ka arvestatud. "Arusaadavalt tekitavad suured muutused linnaruumis ka suuri emotsioone, kuid edasiviiv on siiski mõistlik ja konstruktiivne koostöö,” ütles linna peaarhitekt Endrik Mänd. Kevadel toimusid Tallinnas Linnaplaneerimise Ameti, Kommunaalameti ja Transpordiameti koostöös kolme suure ning linnale väga olulise tee-ehituse – Reidi tee, Haabersti ristmiku ja Gonsiori tänava esmaste eskiiside avalikud tutvustused ning arutelud, mille käigus kutsuti linlasi üles nende kohta arvamust avaldama. Aruteludele järgnenud kahe nädala jooksul esitati ainuüksi Reidi tee eskiisi kohta ligi viissada arvamust või ettepanekut. Mänd lisas, et Reidi tee kohta esitati üle saja suuremal või vähemal määral
teostatava ettepaneku, need kõik on läbi arutatud ja osalt ka läbi joonistatud. Kaaluti ka Narva mnt ja Reidi tee ristmiku alternatiivset lahendust, kuid sellega kaasneva keskkonnamõju tõttu sellest ideest loobuti. Mitmed olulised muudatused on töös olevasse eskiisi sisse viidud. Nii näiteks on autotee, sealjuures ka Russalka ristmik viidud merest võimalikult eemale, et mereäärsest alast kujundada esialgselt kavandatust veelgi laiem terviklik rannapromenaad koos kergliiklusteede, haljastuse ja mitmekesiste vaba aja veetmise võimalustega. Säilib ka populaarne rannariba Russalka juures. Autoliiklusele määratud ala on kitsam ja kompaktsem ning promenaadist eraldab seda kõrghaljastus. Jalakäijate ja jalgratturite ülekäigud on muudetud sujuvamaks ning lisatud on ülekäigukohti, et tagada parem ühendus linna kvartalite ja rannapromenaadi vahel.
Palju poleemikat tekitanud ülekäik Kadrioru pargi ja Russalka vahel on uuendatud eskiisis samuti olemas. Mitmed ettepanekud olid seotud Russalka ristmiku või kogu Reidi tee mitmetasandiliseks muutmisega, kuid linnaruumiliselt ega tehniliselt ei ole seda mõistlik teostada. Ka ei ole võimalik Reidi teeks ette nähtud raha kasutada näiteks Piritale lasteaia või kooli ehitamiseks, sest tegu on Euroopa Liidu sihtotstarbelise toetusega just nimelt suurte infrastruktuuriobjektide rajamiseks. Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul annab Reidi tee võimaluse kesklinna suunduvat liiklust hajutada ning elukvartaleid läbivat autoliiklust vähendada. „Reidi teed peab vaatama osana kesklinna tänavavõrgust, kuhu kuuluvad ka kavandatav Tallinna peatänav ja uuenev Gonsiori tänav. Neil tänavatel vähendame sõiduridade arvu, mistõttu Reidi tee ehitamine ei
suurenda kesklinnas autoliiklusele ette nähtud tänavaruumi. Küll aga luuakse mitmekesisem linnaruum jalakäijatele, jalgratturitele ning ühistranspordi kasutajatele,“ ütles Taavi Aas. Ka Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder rõhutas, et Reidi tee puhul tuleb arvestada peatänava kontseptsiooni ja just seetõttu on tee liikluskoridor valitud just selliselt. "Reidi tee saab olema Pirita tee pikendus ja muuhulgas on eesmärk saada autosid Narva maanteel vähemaks," selgitas Mölder. Reidi tee ehitusprojekti valmimise lepinguline tähtaeg on 25.08.2016, ehitustööd peavad olema lõpetatud ajaks, kui Eestist saab Euroopa Liidu eesistuja. Reidi tee eskiisi värskeima tööversiooniga saab tutvuda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel http://www.tallinn.ee/est/ehitus/ Reidi-tanav-4
Lubadeta jetijuht peeti kinni
2.
juulil kontrollis Tallinna kordoni mootorpaadi toimkond Tallinna lahel Pirita Jahisadama akvatooriumis Eesti Vabariigi registreerimisnumbriga jetti, mida juhtis 1993. aastal sündinud Eesti Vabariigi kodanik. Mees juhtis veesõidukit, omamata jetijuhi tunnistust või väikelaeva juhtimise õigust. Talle koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tema suhtes alustati väärteomenetlust.
Tallinna rahvaarv kasvab
T
allinna Perekonnaseisuamet registreeris juunikuu jooksul 436 sündi ja 308 surma, seega oli sünde surmadest 128 võrra rohkem. Maikuu jooksul registreeriti 504 sündi ja 378 surma. Esimese poolaastaga registreeriti kokku 2632 sündi ja 2281 surma ehk loomulik iive on Tallinnas jätkuvalt positiivne. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes registreeriti tänavu sünde 103 võrra rohkem ja surmasid 126 võrra vähem. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. juuli hommikul pealinnas 441 182 inimest. Juunis kasvas Tallinna elanike arv 232 inimese võrra. Aasta algusest on pealinna elanikkond kasvanud 1665 inimese võrra. Eelmise aasta jooksul kasvas Tallinna elanike arv kokku 5091 inimese võrra.
4
Rannas saab meeled proovile panna
10.
juulil on Pirita rannas avatud MTÜ Ökokrati Keskkonnatelgid, mille külastajatel on võimalik osaleda erinevates töötubades ning meeli ja oskusi arendavates tegevustes. Keskkonnatelk on avatud 10. juulil kell 11-15 Pirita rannaalal lipumastide lähedal. Sel aastal on töötubades juhendajateks ka erivajadustega inimesed, kes aitavad külastajatel panna proovile oma meeled ning ümbritseva tundmise oskused. „Meelte arendamine aitab inimestel paremini mõista ja tajuda ümbritsevat loodust, mis on aluseks selle mõistmisele ja hoolimisele. Inimeste austus looduse vastu on eelduseks meie Läänemere säilimisele,“ ütles Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Jakob Rosin. Keskkonnatelgi õpitubadesse on oodatud nii väiksed kui suured külastajad. Töötubades saab tervisliku ja loodussõbraliku käitumise juhiseid, taaskasutustarkust ning panna proovile oma looduse tundmise oskus. Keskkonnatelk on osa keskkonnahariduslikest tegevustest rahvusvahelise ökomärgisega „Sinilipp“ tähistatud supelrandadel Pirital ja Pikakaril.
Puudega lastele on suvel päevahoid
T
änavugi on Tallinnas korraldatud raske ja sügava puudega laste suvise koolivaheaja päeva- ja ööpäevahoid. Tänavu osutavad raske ja sügava puudega 7-18 aastastele lastele (erandkorras noortele kuni 24. eluaastani) suvisel koolivaheajal päevahoiuteenust Pirita Vaba Aja Keskus (augustis üks nädal), Eesti Pimekurtide Tugiliit (augustis üks nädal), MTÜ Meie Lapsed (juulis kuus nädalat) ja MTÜ Charity Pirital ööpäevahoiuteenust (augustis üks nädal). Teenust on võimalik saada kokku kuni 200 lapsel. Nimetatud teenuse pakkumine võimaldab lastevanematel töötada, vähendab perede koormust laste hooldamisel ja annab perele võimaluse taastumiseks. Teenust finantseeritakse Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eelarvest. Lastevanematele rakendatakse omaosalust.
8. juuli 2016
Merivälja kooli lapsed saavad uuest õppeaastast ujuda oma kooli basseinis
M
erivälja koolipere on ootusärev, sest juba septembriks valmib kooli uus ujula. Ujula valmimine on viimane etapp projektist, mille käigus on varasemalt ehitatud klassiruumid ja võimla. Merivälja Kooli direktor Kaja Laanmäe sõnas, et bassein saab olema kolme 25meetrise rajaga. "Eelkõige hakkavad ujulat kasutama meie enda kooli õpilased, aga ujumistunde hakkavad siin saama ka Pirita Majandusgümnaasiumi ja Konstantin Pätsi Vabaõhukooli lapsed," rääkis Laanmäe. Lisaks hakkavad ujulas tegutsema Viimsi ja Tabasalu ujumisklubid ning ujuda saavad vabadel aegadel kohalikud elanikudki. "Uus ujula annab nii pirita lastele kui ka kõigile teistele võimaluse parandada oma ujumisoskust, sportida ja mõnusalt aega veeta," rääkis Laanmäe. Direktori sõnul hakkavad kõik Merivälja Kooli klassid vähemalt üks kord nädalas ujumistunde saama. "Ujumisoskus on kahtlemata väga vajalik, kuid paraku ei ole Eestis just võimaluste puudumise tõttu lapsed head ujujad," tõdes Laanmäe,
kes rõõmustas et Merivälja koolil saab taas olema võimalus lapsi juba varakult ujuma õpetada. Koolil oli ka varem ujula, mis uut koolimaja ehitades aga ära lammutati. Lisaks basseinile saab kool juurde ühe klassiruumi. Ujula ehituse maksumuseks on ligi 470000 eurot. Ehitajaks on Riito Ehituse AS ja tellijaks Tallinna Haridusamet. 2014. aastal valmis Merivälja kooli 600ruutmeetrine võimla koos abiruumidega, kus lisaks koolitundidele toimuvad erinevad spordiüritused ja ringid nii noortele kui ka vanematele. Aasta enne võimlat valmisid koolil viis uut klassiruumi, tänu millele lisandus koolile 130 õppekohta. Võimla ja klassiruumide ehitus maksis 2,3 miljonit eurot.
Uueks õppeaastaks valmib Merivälja Kooli ujula.
Fox lõpetas hooaja võistlusega Majandusgümnaasiumi spordikompleksis
R
ull-iluuisuklubi Fox lõpetas sündmusterohke hooaja 5. juunil Rull-iluuisuklubi Fox VII üksiksõidu võistlusega Pirita Majandusgümnaasiumi spordikompleksis. Võistlustel osales kokku seitsmes erinevas võistlusklassis 42 Foxi neidu vanuses 5 - 17a. Lisaks tegi esmakordse etteaste kolmikhüppe täiskasvanute klassis Inga Stamberg, olles eeskujuks ja innustajaks kõikidele harrastajatele. Õnnitlused esikolmikusse tulnud võistlejatele: Kolmikhüppe klass A (2007a) 1. Miina Mi Lind 2. Liisa Pruuli 3. Silette Jõemägi
Lõvid paigaldasid parki pingid
Kolmikhüppe klass B (täisk) 1. Inga Stamberg Salchow A klass (2005-2006a) 1. Janelle Jaadla 2. Stella Pärtel 3. Rebecca Murumaa Salchow B klass (2003-2004a) 1. Anna Brit Parko 2. Nora Maidre 3. Sandra Anet Kalju Ühekordsete hüpete klass 1. Gloria Veskimeister 2. Luisa Sharlyn Butovtshenko 3. Lotta Johanna Viks Kahekordsete hüpete klass 1. Natalie Li Lind 2. Kirke Marta Süld 3. Isabel Graf Kõik algajate klassis võistelnud neiud
T
T
Lionid paigaldasid kaks uut pinki Lillepi parki.
T
ähistamaks lähenevat 100. tegutsemisaastat, teevad lionid üle kogu Eesti lisaks tavapärasele heategevusele ka erinevaid projekte, mis suunatud kohalikule kogukonnale. Tallinna VIA Lions klubi paigaldas Lillepi parki kaks uut istepinki, mis ka vastavate märkidega kaunistatud. Jaanus Vernik, kes ise piritalane, sõnas, et tema esimene mõte oligi teha midagi ilusat just Piritale ja õnneks tulid teised klubiliikmed ja linnaosavalitsus mõttega kaasa. Pingid asuvad Lillepi pargis, Selveri parkla juures. Eestis tegutseb üle 60 lionsklubi ja 6 Leo-klubi nelja regiooni kümnes tsoonis, ühendades ühise mõtteviisi alla enam kui 1300 lionit ja leod.
said kohtunikke käest suure "naerunäo" ja esimese koha. Etteaste tegid ka Hõberebased meeleoluka rühmakavaga "Keskeadisko", olles positiivseks näiteks, et rull-iluisutamine sobib nii suurtele kui väikestele, naistele kui ka meestele. Samuti esitasid kujunduisutamise rühma neiud nii eelmise hooaja "Libahundi" kui ka selle hooaja "Voodoo" kava, millega osaleti edukalt Euroopa meistrivõistlustel. Võistluste tulemused ja pildid leiab Facebookist või kodulehelt klubifox. com Soovime tänada kõiki toetajad: Devin, Budampex, MSEESTI, Väga Vahva OÜ, Corny (D.T.L Consumer Products Eesti AS), Jana Heinsoo ja Pirita Linnaosa Valitsus.
Omavahel liidetakse kaks kooli allinna Merekalda Kooli õppetöö toimub 2016/17. õppeaasta esimesel veerandil praeguses hoones, alates teisest veerandist jätkab kool Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi hoones. 2017. aasta septembrist liidab Tallinna linnavalitsus Merekalda kooli juriidiliselt Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiga.
Raskustega pered saavad linnalt abi
änavugi toitlustatakse suvekuudel Tallinnas kuni 350 toimetulekuraskustega perede last. Suveks on selleks linnaeelarvest eraldatud ca 10 000 eurot. Kokku on 2016.a linnaeelarves 47 934 eurot toimetulekuraskustes perede laste toitlustamiseks. 75 perekonda 200 lapsega saavad toidupakkide kujul abi Pirita, Mustamäe, Nõmme ja Lasnamäe linnaosades, 150 last saavad sooja toitu Haabersti, PõhjaTallinna ja Lasnamäe sotsiaalkeskustes, Kristiine Sotsiaalmajas, Mustamäe Avatud Noortekeskuses ja Tallinna Perekeskuses.
Uuel õppeaastal võtab Merivälja Kool esimesse klassi õppima ligi 100 last, mis tähendab, et kooli kogu õpilaste arv läheneb viiesajale. Alates 1. septembrist 2015 on Merivälja Kool põhikool.
„Tallinna Merekalda Kooli õpilaste arv on viimastel aastatel olnud pidevas languses, tänase päeva seisuga on õpilaste arv koolis 325, kui veel kolm aastat tagasi oli see number 425 ning viie aasta eest 484,“ ütles Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula. „Riigieelarveline toetus koolile sõltub õpilaste arvust ning väheneva õpilaskonnaga ei saa õpetajatele tagada korralikku koormust ja palka. Koolihoone vajab põhjalikku renoveerimist, mööbel on amortiseerunud. Nende asjaolude koosmõju põhjustab antava hariduse kvaliteedi languse. Oleme pikalt kaalunud koos linnavalitsuse, kooli juhtkonna ning hoolekoguga erinevaid variante, kuid praegusel hetkel on see õpilaste kui ka õpetajate jaoks parimaks lahenduseks – senisel kujul
ei ole kool enam jätkusuutlik.“ 2016. aasta sügisel esimesse klassi astuvatele lastele, kellele on elukohajärgseks kooliks määratud Merekalda kool, võimaldatakse vanemate soovil koolikoht Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis või mõnes teises, kodule lähemal asuvas Lasnamäe koolis. Teistele klassidele on tagatud õppekohad Kuristiku gümnaasiumis. Samuti on vanematel võimalik valida mõni teine kool Tallinnas, kus on vabu õppekohti. Lähimad koolid Merekalda koolile on Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Pirita Majandusgümnaasium ja Tallinna Laagna Gümnaasium. Kõigile rahvastikuregistri andmetel Tallinnas elavatele lastele on tagatud koolikoht ühes Tallinna munitsipaalkoolis. Tallinna Haridusamet määrab elukohajärgse kooli, arvestades esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile ja ühe pere laste õppimist samas koolis. Võimalusel arvestatakse vanemate soove. Kui määratud kool lapsevanematele ei sobi, on neil võimalik valida mõni teine kool, kus on vabu kohti.
5
8. juuli 2016
Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3
Tähelepanu mälumängurid! Laupäeval, 30. juulil kell 12.00 toimub 55. Kloostriturniir 3-liikmelistele mälumänguvõistkondadele. Esitatakse 100 küsimust traditsioonilistel mälumängu teemadel (sport, ajalugu, geograafia, loodus, teadus, tehnika, kunst, muusika, teater, film, kirjandus). Tulla võib ka üksi või kahekesi, kuna võistkondi saab ka kohapeal moodustada. Auhinnalaud on rikkalik sest mängu toetavad traditsioonilised koostööpartnerid. Mängu juhivad Peeter-Erik Kubo, Jaan Loide ja Eduard Rihm. Ilusat teadmistejanulist suve ja kohtumiseni 55. Pirita Kloostriturniiril!
Tähelepanu käsitööga kauplejad! Pirita Kloostrilaadale on võimalik registreeruda kuni 17. juulini 2016 Kutsume kauplema Pirita Kloostripäeva laadale, mis toimub 31. juulil 2016 Pirita kloostri varemetes (Merivälja tee 18). Ootame Pirita Kloostri õuealal toimuvale laadale kauplema eheda ja kodumaise käsitöö, talu-, toidu- ja mahetoodanguga kauplejaid. Kauplejaid saavad tulla oma telgiga ning suurem osa müügipinnast jaguneb müüripealsetele. Kauplemine on kõigile tasuta. Registreerumine laadale toimub Pirita Vaba Aja Keskuse kodulehel Pirita Kloostripäev sündmuse all oleva lingi kaudu, http://piritavak.ask.mikare.net/ laat Kloostrilaada korraldaja kontakt annie. rist@piritavak.ee, tel 645 7627 või 521 6078
NB! Pirita Aiad lisainformatsioon Pirita Kloostripäeval toimuva kohta! Pirita Aiad annab teada, et Pirita Kloostripäeva telgi alal saab külastaja nautida ehedaid maitseid aiakohvikus ning soetada uusi ning teise ringi raamatuid, mille tulu läheb Caritase lastele ja Palverännu teele. Lisaks saab osta aiateemaatikaga käsitööd ning osaleda kloostripäevaviktoriinis kus iga vastaja saab auhinna. Kohtumiseni!
Tähelepanu! Pirita Vaba Aja Keskus rendib ruume alates september 2016 erinevate muusika-, liikumis-, õppe-, keeletundide ning loovate tegevuste läbiviimiseks. Pakutavate ruumide täpse kirjelduse ja hinnakirja leiab: http://piritavak.ee/ruumid Soovi korral kirjutada e-kontaktil: annie. rist@piritavak.ee
Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/pirita; Tel 645 76 25
Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4
Mähe Vaba Aja Keskus, Aianduse tee 64
Täehelepanu!
Huvi- ja vaba ajaga seotud tegevused lastele ja noortele
Pirita Sotsiaalkeskus on klientidele suletud ajavahemikul 1.-31.07.2016 NB! Alates 1. augustist hakatakse taas teenuseid osutama. Täpne info tegevuste kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus tel 606 9050
Kose Vaba Aja Keskus, Puhkekodu tee 55b Sündmused lastele ja noortele 4. juuli kell 13.00 – Lõbus liikumimäng Mägironijad 6. juuli kell 13.00 – Joonista ja arva. Põnev versioon Aliasest 8. juuli kell 13.00 – Kuldvillak. Populaarsel telesaatel põhinev mälumäng mis on kohandatud noorte jaoks. 12. juuli kell 13.00 – Piljarditurniir. Selgub juulikuu parim! 14. juuli kell 13.00 Viguriga võistlusmängud õues 18. juuli kell 13.00 Murupea töötuba 19. juuli kell 13.00 Muusikaviktoriin 20. juuli kell 13.00 Ajugümnastika 21. juuli kell 13.00 Kose Olümpia. Noored võistlevad põnevates alades nagu paberi pühkimine, kaugushüpe, kalapüük, bowling, lauatennise põrgatamine ja lisaks kiired küsimused 25. juuli kell 13.00 Pinksiturniir. Selgub juulikuu parim! 26. juuli kell 13.00 Bingo Põnev! 28. juuli kell 13.00 kuni 29. juuli kell 10.00 põnev ööbimisega tüdrukuteõhtu! Osalema on oodatud 12 aastased tüdrukud. Tüdrukuteõhtule tuleb külla Avoni esindaja, kellega koos tehakse näohooldust, saadakse ülevaade kehahooldusest ja pannakse püsti nailbar. Valmistatakse üheskoos süüa ja värskeid smuutisid. Mängitakse vahvaid mänge ja vaadatakse filmi. Kui soovid osaleda, tule keskusest läbi, anname sulle kaasa ankeedi mille saad koos vanemaga ära täita. Kohtade arv on piiratud. Ankeete ootame tagasi hiljemalt 25.07! Tüdrukuteõhtule palume kaasa võtta lamamismati ja magamiskoti. Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: www.piritavak.ee/kose, tel. 6 006 391, kose@piritavak.ee Facebook: www.facebook.com/kose. vabaajakeskus
1. juuli kell 14.00. Vigurspordipäev. Vahvad, lõbusad ning nalja pakkuvad spordialad, mis on jõukohased igas vanuses noortele 2. juuli kell 12.00. Mähe Vaba Aja Keskuse Perepäev. Toimuvad erinevad võistlused nii lastele kui ka täiskasvanutele: võimalus tutvuda Geopeitusega, rohevahetusega ning kogu perele mõeldud Kuldvillak, hüpata batuudil, nautida toredat seltskonda ja ning veeta lõbusalt oma vaba aega 4. juuli kell 14.00. Lauatennise võistlus. Toimub lauatennise turniir, kus selgitatakse välja kõige parem mängija 5. juuli kell 14.00. Lauamängude õhtu. Kasutame kõiki keskuses olevaid vahendeid (noorte soovidele vastavalt) noorte vaba aja sisustamiseks 06. juuli kell 14.00. Seiklusmängude päev. Korraldame seikluskasvatuslikke mänge õuetingimustes, mille tulemusel proovime parandada noorte suhtlemisja meeskonnatööoskusi 07. juuli kell 14.00. Liikluspäev. Liikluspuslede lahendamine, liiklustestide lahendamine, liiklusteemalised lauamängud. Ilusa ilma korral ka vigursõidurada 19. juuli kell 12.00. Oskusvõistlused. Teeme erinevaid igapäeva oskusi nõudvaid võistlusi 20. juuli kell 14.00. Mõistatamise päev. Noored saavad lahendada palju põnevaid mõistatusi, kas piltide, testide või ristsõnade näol. Tublimale väike auhind 25. juuli kell 14.00. Viktoriin. Pannakse proovile noorte teadmised elulistel teemadel 26. juuli kell 16.00. Mähe Bingo. Lõbus ja kaasahaarav bingomäng, mis on kohandatud just noorte jaoks 29. juuli kell 16.00. Mälumäng. Paneb proovile laste tähelepanu ja meeldejätmise oskuse Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee www: www.piritavak.ee/mahe ja www. facebook.com/mahevabaajakeskus Tel. 605 9516
Pirita kloostripäeval näeb põnevat lavastust
31.
juulil toimub Pirita kloostripäev. Kell 11.00 algab kauplemine laadal ja kell 12.00 on kloostripäeva pidulik avamine. Linnaosavalitsuse poolt tervitab külalisi linnaosa vanem Tõnis Mölder ja kloostri poolt isa Vello Salo. Kell 12.30 toimub Teoteatri näitlejate poolt etendus mudilastele Tirts ja Tigu. Kell 13.30 saab vaadata Tartu Vaikuse Muusika Stuudio suurejoonelist lavastust kahes vaatuses. Etenduse kohta rääkis lavastaja Loone Ots, et vanamuusika müsteerium "Rõõmulaul" põhineb Karl Ristikivi samanimelisel romaanil. Nooruke muusik David satub Saja-aastase sõja keerisesse, kuid õuduste kiuste jääb alles usk heasse, mida tema jaoks väljendab muusika. Unistus luua suur rõõmulaul viib poisi, nooruki ja mehe läbi mitme linna ning paljude katsumuste. David saab tunda
kolme armastust: lihalikku, vaimset ning abielulist. Karm aeg ja selle inimesed mängivad aga lauliku vastu. Kumb pool võidab ja mis on võidu hind? Muusika on kirjutanud Tõnu Sepp, teksti Loone Ots. Lavastus on Loone Otsalt, kostüümid Jana Wolkelt (Tammsaare Teater). Etendus toimub kloostrivaremetes. Kloostripäeval toimub ka raamatute annetusmüük ja sissetulek läheb Caritase lastele. Toimub ka taimede rohevahetuse müük, olemas on väike müürikohvik omatehtud hõrgutistega ja muidugi saab osta head-paremat laadalt. Tallinna Naiskodukaitse pakub tasuta suppi. Sissepääs kloostripäevale on tasuta! Kloostripäeva pani kokku ja viib läbi Hans Kaldoja.
6
Kuidas rattaga kõnniteel liigelda?
Töövõimet hindab juulist töötukassa Arne Kailas, Sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht
T
änavu 1. juulist tuleb pikaajalise tervisehäirega inimestel minna esmakordseks töövõime hindamiseks sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassasse. Kel juba on kehtiv töövõimetus, on oodatud hindamisele isikliku korduvekspertiisi tähtajal – 2016. aasta sees sotsiaalkindlustusametisse ja 1. jaanuarist 2017 juba töövõime hindamiseks töötukassasse.
Helkurid on rattal kohustuslikud.
S
uvi on tänavatele toonud arvukalt jalgrattureid, kellest paljud liiklevad kõnniteedel kõrvuti jalakäijatega, teadmata enda õiguseid ja kohustusi ning tekitades seeläbi ohtlikke olukordi. Maanteeameti ennetustöö osakonna eksperdi Christina Vallimäe sõnul võib kõnniteel, mis ei ole märgistatud kui jalgratta- ja jalgtee, sõita alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks täiskasvanud saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. „Ülejäänud ratturid võivad sõita jalgratta- ja jalgteel, jalgrattarajal ja -teel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat. Kõnniteel võib sõita siis, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud, “ täpsustas Vallimäe ratturi võimalusi liiklemiseks ja pani südamele liikluses teineteisega arvestamist. „Lapsevanemad peaksid lapsi juhendama ja õpetama, millal ja miks kella anda, kui kaugelt mööduda teistest liiklejatest ja mis kiirusega. Jalgrattur ei tohi kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel või ülekäigurajal liigeldes ohustada jalakäijat ning jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega,“ loetles Vallimäe ratturi kohustusi ja lisas: „kui aga jalakäija liigub vaid jalgratturile ettenähtud teeosal, ei tohi jalakäija ratturit takistada.“ Mida paljud ratturid ei tea, on kohustusliku ja soovitusliku varustuse olemasolu. Tuled, signaalkell ega ka helkurid ei ole mõeldud pelgalt iluasjadeks, mille soetamine igaühe enda südameasjaks. „Liiklusseaduse kohaselt peab alla 16-aastane juht jalgrattaga sõitmisel kandma kinnitatud jalgratturikiivrit. Igal jalgrattal peavad aga olema töökorras pidur ja signaalkell, ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites peab jalgrattal põlema ees valge ja taga punane tuli,“ nimetas Vallimäe ratturile kohustuslikku lisavarustust. Hawaii Expressi esindaja Priit Salumäe sõnul on rattaga liigeldes oluline teha iseennast teistele liiklejatele nähtavaks ja kuuldavaks. „Ühesliiklemine nõuab teineteisega arvestamist, seepärast on väga oluline kasutada kella, mis on kindlasti kohustuslik mitte soovituslik lisa rattal. Turvalisus on meie südameasi, tulede ja kellata ei tohiks ükski ratas liiklusesse minna,“ sõnas Salumäe.
8. juuli 2016
Juuli algus toob töövõimesüsteemis muudatused esialgu vaid neile inimestele, kel ei ole varem püsivat töövõimetust tuvastatud või kellel tehti seda enne 2010. aastat. Kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist tuleb ära käia oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul ning seejärel esitada taotlus töötukassale. Töövõimet hindab inimese esitatud taotluse ja terviseandmete põhjal eraldi ekspertarst, kes küsib vajadusel lisainfot ka teistelt sama inimesega tegelenud
arstidelt ja spetsialistidelt. Seejärel teeb töövõime kohta otsuse ja maksab töövõimetoetust töötukassa. Praeguste töövõimetuspensionäride ja teiste püsiva töövõimetusega inimeste töövõime hindamise aeg sõltub sellest, millal saabub uus korduvekspertiisi tähtaeg. Kui see on juba tänavu, tuleb endiselt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse. Kui tähtaeg on näiteks tuleva aasta märtsis, tuleb pöörduda juba töötukassasse, ning kui tähtaeg on näiteks 2019. aasta juulis, tuleb töötukassasse pöörduda alles kolme aasta pärast. Mis muutub uue hindamisega? Kui hindamine on läbitud, saab inimene töötukassalt otsuse, kas tal on täielik, osaline või puuduv töövõime. See tähendab, et kaovad ära harjumuspärased protsendid. Osalise ja puuduva töövõime korral on inimesel pärast hindamist õigus saada töövõimetoetust. Puuduva töövõimega inimene saab töötukassalt toe-
tust olenemata sellest, kas ta töötab, ei tööta või otsib tööd. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse aktiivsust. See tähendab tööotsimist, töötukassa teenustel osalemist (sh koolitus, rehabilitatsioon), töötamist, õppimist, alla 3-aastase lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist.
maksab vähenenud töövõimega töötajate eest osa sotsiaalmaksu ise ning alates 1. juulist liigub ka see töötukassa alla ja saab lihtsama korralduse. Kui praegu tuleb tööandjatel sotsiaalmaksu hüvitamise taotlus esitada iga kuu, siis edaspidi üks kord ühe vähenenud töövõimega töötaja eest.
Töövõimetoetus on 2016. aastal puuduva töövõime korral 11,25 eurot päevas ning osalise töövõime korral 6,41 eurot päevas. 30-päevases kuus tähendab see vastavalt 337,5 ja 192,3 eurot. Toetuse suurus sõltub ka sissetulekust: kui kuu sissetulek ületab 90-kordset päevamäära (2016. aastal 1012,5 eurot bruto), väheneb töövõimetoetus iga piirmäära ületava euro kohta 50 senti. See tähendab, et toetus väheneb alles siis, kui vähenenud töövõimega inimese brutopalk ületab 1012,5 eurot.
Sotsiaalmaksu hüvitatakse töötaja eest, kellel on nn vana süsteemi järgi vähemalt 40-protsendine püsiv töövõimetus ning uue süsteemi järgi osaline või puuduv töövõime. 2016. aastal on see summa kuni 128,70 eurot kuus. Sotsiaalmaksu soodustust saavad äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad inimeste eest, kes töötavad nende juures töölepingu alusel.
Maksusoodustuse saamine tööandjale lihtsamaks Lisaks eelnevale muutub lihtsamaks ka sotsiaalmaksu hüvitamine. Nimelt, riik
Rohkem infot töövõimereformi kohta ning kuidas ja millal taotleda töövõime hindamist leiab veebiaadressilt www. töövõimereform.ee. Samalt lehelt leiab ka kõik vajalikud viited töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti pakutavatele teenustele.
Temperatuurid tõusevad suletud auto salongis eluohtlikult kiiresti Margarita Ingel Ida-Harju politseijaoskonna noorsoopolitseinik
S
uveilmad toovad inimestele hulgaliselt rõõmu ning kutsuvad aega veetma väljaspool kodu. Olenemata aastaajast on aga oluline meeles pidada ohutust ning olla tähelepanelik, sest päikese kuumus võib olla tõsine ohuallikas mitte ainult rannas ja päevitades. Igal aastal laekub häirekeskusesse väljakutseid, mille sisuks on päikese kätte pargitud sõidukitesse jäetud lapsed või koduloomad. Kuna Eesti suved on tihti jahedad ja puhub jahutav tuuleiil, võib see tekitada petliku tunde, et last või looma autosse jätta on ohutu. Tegelikult kuumeneb sõiduk päikese käes väga kiiresti ning pargitud auto salongi temperatuur võib kasvada mitmekordselt. Selline sõiduk muutub lapse või looma jaoks eluohtlikuks minutitega.
Kõige kiiremini kasvab salongi kuumus esimese kümne minuti jooksul autos tekkiva kasvuhoone efekti tõttu. Kahjuks ei aita selle vastu ka praokile jäetud aken. Ekspertide andmetel piisab 15 minutist, et kuumas autosalongis viibimine muutuks imikule või väikelapsele eluohtlikuks, tekitades pöördumatuid aju- ja kopsukahjustusi. Kui imiku või Aeg
väikselapse keha kuumeneb 40 kraadini, hakkavad siseorganid oma talitust lõpetama. 41,7 kraadi juures saabub surm. Ohu välistamiseks tuleks pidada kinni reeglist, et imikuid ja väikelapsi ei tohi mingil juhul pargitud sõidukisse järelevalveta jätta. Seda ka siis kui päike parajasti ei paista, kui auto on pargitud varju või kui plaanitud eemalviibimine
Temperatuur celsiuse järgi 21° 24° 27° 0 min 21° 24° 27° 10 min 32° 34° 37° 20 min 37° 40° 43° 30 min 40° 43° 45,5° 40 min 42° 45° 48° 50 min 44° 47° 49° 60 min 45° 48° 50,5° Enam kui tund 46° 49°
30° 30° 40° 45,5° 48° 50,5° 52° 53° 52°
54°
Tabelis on toodud suletud sõiduki salongi temperatuuri kasv..
on lühike. Ka kõige lühemaks plaanitud poeskäigu ajal võib ette tulla ootamatusi, mis pikendavad algselt plaanitud eemalviibimise aega ning alati on võimalus, et pilve taga peitunud päike võib uuesti välja tulla. Sama reegel kehtib ka lemmikloomade puhul. Ekslikult arvatakse, et loomad taluvad kuumust inimestest paremini. Paljude lemmikloomade jaoks võib kehatemperatuuri mõnekraadine tõus olla eluohtlik ning põhjustada piinarikast surma. Märgates last või lemmiklooma suletud sõidukis päikeselisel päeval, peab sellest viivitamatult teatama hädaabinumbrile 112. Kui näed, et loom või laps on päikese kätte jäetud autos juba teadvuse kaotanud või teadvust kaotamas, auto uksed on lukus ja omanikku ei paista, võib elu päästmiseks ka auto küljeakna lõhkuda. Esmalt tuleks siiski helistada häirekeskusesse!
Detailplaneeringutest Pirital Pirita Linnaosa Valitsus avalikustab Lehiku tee 21 ja 23 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringuga on ette nähtud planeeritaval maa-alal asuvate kinnistute piiride ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada üldkasutatava maa, elamu- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ühele elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus kuni 3 maapealse korrusega elamu ehitamiseks. Lisaks on planeeringus antud maakasutustingimuste, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on 1,03 ha. Detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneeringu autor on Arco Investeeringute AS ja huvitatud isik OÜ Kerberon. Detailplaneeringuga
saab tutvuda 18.juulist – 01.augustini 2016 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128, igal tööpäeval tööpäeva ulatuses. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr. tallinn.ee. Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7, 1.korruse infosaalis. Pirita Linnaosa Valitsus korraldab Kuusenõmme tee 25 projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisi avaliku väljapaneku. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda 18.juulist – 01.augustini 2016 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128, igal tööpäeval tööpäeva ulatuses. Kuusenõmme tee 25 kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, suurus 2292m².
Kehtiva „Kuusenõmme tee 1, 13, 15, 17, 19, 21, 21a, 21b, 23, 25, Käokeele tee 8 ja Mähe tee 14 kinnistute detailplaneeringuga“ määrati Kuusenõmme tee 25 kinnistule ehitusõigus kahe maapealse korrusega kuni 9m kõrguse ja 350m² suuruse ehitusaluse pinnaga üksikelamu ehitamiseks. Taotluse kohaselt soovitakse täpsustada hoone ehituslikke tingimusi maa-aluse korruse ehitamise ulatuses, et püstitada Kuusenõmme tee 25 kinnistule maaaluse korrusega üksikelamu. Projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisiga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil https:// tpr.tallinn.ee.
eelnõuga saab tutvuda 18.juulist – 01.augustini 2016 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128, igal tööpäeval tööpäeva ulatuses. Ussilaka tee 6 kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, suurus 1514m². Kehtiva „Randvere tee ja Mähe tee vahelise ala detailplaneeringuga“ määrati Ussilaka tee 6 kinnistule ehitusõigus kahe maapealse korrusega kuni 11m kõrguse, katusekaldega 15 – 45 kraadi ja 380m² suuruse ehitusaluse pinnaga üksikelamu ehitamiseks. Taotluse kohaselt soovitakse täpsustada hoone kujunduslikke tingimusi katuse kalde muutmiseks ning kavandada hoonele lamekatus.
Pirita Linnaosa Valitsus korraldab Ussilaka tee 6 projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisi avaliku väljapaneku. Projekteerimistingimuste
Projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisiga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil https:// tpr.tallinn.ee.
7
8. juuli 2016
"Erilised Merivälja kodud" on artiklisari, mis tutvustab Merivälja asumi omanäolisi kodusid ja nende elanikke. 28. augustil avavad üle kahekümne Merivälja aia oma väravad, kõik on oodatud esimesele Merivälja kohvikute päevale!
Maria kodu Ranniku teel
Viimsi tee 38 maja lugu
"Paljud jäävad seisma ja vaatavad," tunnistab Maria oma maja erilisust - väike soklikorrusega funksuvila paikneb Ranniku tee ääres, sirelite varjus, krundi tagaosas. Suvise elamise püstitas Merivälja künkale kolmekümnendate lõpus toonane linnaarhitekt Adolf Käsper. Vabariigi aegadel oli suvila aadressiks Tamme tee 141, tegemist oli esimese suveelamuga, mis Viimsi mõisast lõigatud Merivälja maatükkidele ehitati. Maatüki hinnaks tollases vääringus oli 751 krooni ja 26 senti. Pärast sõda muutus suvila pü sivaks koduks ning peremees Ado elas seal kuni kaheksakümnendate keskpaigani. Vana mehe elu viimasel kümnendil jooksis majas ja aias, õunapuude all väike Maria, kes tänaseks on juba kaheksandat aastat siin ise perenaine. ""Ado" oli jutu järgi minu esimene sõna", kirjeldab Maria oma lähedast suhet talle vanaisa eest olnud mehega.
Viimsi ja Vaate tee nurgal asub maja, mille boheemlaslik hoov ning segasummasuvilat meenutav fassaad reedab paljuski maja elanike eluviisi. Kuid kaugeltki mitte kõike!
Vana maja kui lauahõbe, mis ootab läikimalöömist Roosa krohvi ja paesokliga maja kõneleb küll kaheksakümneaastasest kõvast kasutusest, kuid ei ole sugugi lootusetult käest lastud - mitme värvikihi alt paistavad kodanlikust ajastust pärit aknakremoonid, suursugused vasksed radiaatorikraanid kõnelevad selges eesti keeles - millises suunas liigub "külm" ja millises "soe" vesi ning kümnenditagusel ajal kiiruga üürnike jaoks paigaldatud laminaat varjab kiivalt kolmekümnendate põrandakattematerjali. Fassaadi kivist roosikrantsid tekitavad kadedust, vähestel tänapäeva majadel on kunstiväärtused seina sisse püsipalgaldatud. Maria on oma kodu usku ja majast lahkuda ta ei taha. Selle maja restaureerimine oma algsele kujule läheks ilmselt maksma rohkem, kui uue ehitamine, kuid on kindel, et võimaluse saabudes oleks see Maria esimene ettevõetav töö. Majas kummitab Igal majal on hing. Kas on see Ado esimene abikaasa või tolleaegne majateenija, kelle vari majas liigub, igatahes on teda nähtud ning lausa pendlimehelt abi küsitud. Tänaseks on sõlmitud maja hingega rahu ning perenaise südames kindlus, et keegi majal pidevalt silma peal hoiab. Merivälja kohvikute päeval avatakse fotoportreenäitus Maria on tänaseks kahe lapse kõrvalt kontoritöö jätnud ning keskendunud täielikult fotograafiale. Tema Fine-Art ateljee toob 28. augustil maja õuele parimad porteed, lisaks saab Ranniku tee 21 kohvikus maitsta nii magusamat toortoitu kui ka veiseliha gurmeeburgereid. Kõik on oodatud augusti viimasel pühapäeval Merivälja kohvikute päevale!
Eraisiku kuulutus 4 eurot. Juriidiline kuulutus 8 eurot. Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuud, pügame hekid, niidame muru, lõikame võsa ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 55637666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee Pottsepatööd ja korstnapühkimisteenus (akti väljakirjutamisega). Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 9- aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Telefon: 56903327 Muru niitmine, õhutamine ja väetamine, võsalõikus, hekkide hooldus, tänavakivi puhastus, viljapuude hooldus, ohtlike puude langetamine, lehtede koristus. Hinnad soodsad! 58866044 www.niidumeister.ee
Korralik kena inimene üürib eramajas toa. Vajadusel abi aia-või kodutöödes. Helin, tel 5646 6080 Puutööd, aiad, soojustamine, majavoodrid, terrassid, kiviteede ehitus ja survepesu, parandus. Lamekatuste ehitus ja katmine rullmaterjalidega, värimistööd, haljastus. 53664294 ehitusm@online.ee Müüa maja Merviväljal. Telefon 6232659, 5061315. Vaino. Alumiiniumredelid. Tel - 51 59 155. Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 5168180 Professionaalne massaažiteenus. Helistada õhtuti tel. 580 540 19 Puude ja põõsaste lõikus. Tel 6232380; 5225103
Draamateatri juubelikingitus Üks on selge, maja on algusest lõpuni seotud loomeinimestega. Vabariigi algusaastatel kingiti see krunt Teatriliidu poolt Draamateatri näitlejale Anna Tammele ja teatrikunstnik Herbert Tammele. Juubelikingitusele lisaks anti ka 800 krooni majaehituseks. Kõrvalkrunt sai näitlejatar Liina Reimannile, lähedal elas teisigi Eesti teatri korüfeesid. Tammede maja oli projekteeritud modernses, funktsionalistlikus stiilis. Ehitamine toimus vastavalt tolle aja võimalustele. Perekond Tamm plaanis algselt kaevata hoovi ka basseini, kuid kuna Merivälja maapind, endine merepõhi, on täis suuri raudkive, ei saanud see plaan teoks. Maja esimeste hingede saatus oli keeruline, peremees Herbert Tamm, kes lisaks lava- ja kostüümikujundusele valmistas ka Eestis esimesi teatrinukke, jäi sõja ajal kadunuks. Perenaine Anna Tamm, olles pärit majanduslikult tagasihoidlikust, 5-lapselisest perest, sõitis noorena Peterburi, et koduõpetajana tööd leida. Tööd leidis ettevõtlik neiu ühes rikkas peres koduabilisena. Anna imekaunis välimus ei jätnud jõukat perepoega ükskõikseks, noored armusid, peagi sõlmiti abielu. Kahjuks jäi Anna väga noorena leseks ning naases Eestisse. Kaasavarana kompsus kalli abikaasa kingitud juveelid, mille müümisest saadud raha kasutati Merivälja kodu ehitamiseks. Ehtekunstnike kunstikodu Täna elavad Viimsi tee majas tunnustatud ehtekunstnikud Anne Roolaht ja Harvi Varkki. Nende vanaisa ostis hoone vasakpoolse veranda oma perele suvituskohaks Tammede kasutütrelt Evi Harakalt 1964. aastal. Evi soosis igati kunstilembeste ja kunstnike elu antud krundil ja majas. Majaproua soov ja unistus oli, et maja oleks nii kunstikodu kui kodu kunstnikele. Juba viiekümnendatel oli majja loomehingi tulnud - parempoolse majatüki ostis Estonia teatri tšellist Theodor Unt ühes abikaasa Emiliega, teisel korrusel seadis end oma perega sisse mitmestki Eesti filmist tuntud Oskar Siiak. Merivälja kohvikute päeval avavad Anne ja Harvi oma kodu huvilistele Ehtekunstnikud Anne ja Harvi on oma kodu eelnevatele asukatele ääretult tänulikud, tunnevad end Meriväljal väga turvaliselt ja soovivad oma kunstikodu Merivälja kogukonnale ja külalistele avada. "Lapsepõlve veetmiseks oli see imeline paik, oli tõeliselt palju, mida avastada", kinnitab Anne. Veel mäletab proua oma nooruspõlvest, et maja oli hästi dekoratiivne ja põnev. Näiteks ei olnud esikuseintel tapeeti, vaid hoopis teatriafišid ja põnevad plakatid, nii mõnegi ukse asemel rippusid rasked kangad - justkui teatrilava eesriided. Anne tutvustab oma peret: „Oleme mõlemad kunstnikud, ehtekunstnikud - Anne Roolaht ja Harvi Varkki. Teeme autoriehteid. Peale selle tegeleme ka skulptuuri, joonistamise, maalimisega. Viime läbi kunstikursuseid joonistamises, maalimises, ehete tegemises. Inspiratsiooni jätkub ka armastatud kokakunstile - plaadikoogid, pirukad, püreesupid, salatid - pere ja sõbrad kiidavad alati! Võib loota, et midagi sellest valikust saab maitsta ka 28. augustil, Merivälja kohvikute päeval!
Soovin osta Tarbeklaasi tooteid ja EW aegseid nõusid ja klaasesemeid vase,klaase,pitse,serviise,karahvine,va agnaid jne. Kontakt 51 76412 Ohtlike puude/okste langetamine (litsenseeritud meister). Muruniitmine (trimmeriga). Muud pisiremonditööd majas ja aias. Kodumeistri teenused Tel.nr.: +372 5139 437, e-post igor@ infinitas.ee Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,-ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Pöösteameti jaoks. tel. 56 900 686 56 900 686, e-post korsten.korda@gmail.com Soovin osta hõbedast erinevaid esemeid ning EW ja veneaegseid ordeneid,medaleid ja märke,samuti vanu seinapilte,raamatuid,postkaarte ja fotosid. Kontakt 50 45939
Lõikan hekki, trimmeriga pikema heina niitmine,saetöö aias,vajadusel võsalõikus.Tel.55547291 Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent.ee, tel. 5526281 Katuste survepesu ja värvimine (plekk, kivi, eterniit). 56 241 509 Andres Väikeveod kuni 2,5t. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936 Aiad, väravad, tõstuksed ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Liugvärava komplekt ( tsingitud ja värvitud värav + vundament + paigaldus + automaatika komplekt) hind 1500.- eurot. Tõstuks 2.5m*2m 450.- eurot. www.finegarden.ee , tel 58958809 , info@finegarden.ee
Lammutus- ja koristustööd koos äraveoga, kolimisteenus, tänavakivide paigaldus. Kontakt : 5540865, info@ lagleehitus.eu, www.lagleehitus.eu. Liiva, killustiku ja multiliftauto veoteenused, vee- ja kanalisatsiooni siseja välistööd, traktoritööd. 5074178. Korstnapühkija ja pottsepa teenused (puhastamine, remont ja ehitamine); Lumekoristus; Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine; Muud pisiremonditööd majas ja aias. Tel.nr.: +372 5139 437, e-post igor@infinitas.ee Kuivad küttepuud otse tootjalt, kaminapuud võrkkottides, 2 m3 konteinerid ja lahtiselt. Tallinnas tarne tasuta. Kindel kvaliteet. Vaata hinnakirja www.tulepuu.ee Tel: 5019454 Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www. nagusul.ee
8
8. juuli 2016
- Eemaldame kogu sambla ja mustuse - Maja saab värske välisilme - Katus säilib kauem tel. 53 329 176 info@katusehooldus.ee www.katusehooldus.ee
Pirita Linnaosa Valitsus kutsub
UUS AVASTUSRETK
DISCOVER NEW FACTS ABOUT REGAINING INDEPENDENCE
20. augustil kell 17.00 taasiseseisvumispäeva kontserdile.
.ee
torn
tele
Esineb ansambel
Justament!
Rohkem kui
1000 sõpra on juba siin! Pirita linnaosa Facebooki leht: www.facebook.com/ piritalinnaosa
KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID
Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee
Ujumistreeningud algajatele ja oskajatele! Ujumistreeningud Merivälja kooli uues ujulas (Heki 16) alates septembrist. Algõpetus üks või kaks korda nädalas 5 aastastele ja vanematele alates 25 eur/kuu. Treeningud üks kuni kolm korda nädalas algõpetuse läbinutele alates 25 eur/kuu. Vaata lähemalt ja registreeri www.ujumisklubi.ee.
PUITBRIKETT al.119.PELLETID al.189.TURBABRIKETT al.109.KIVISÜSI al.189.KAMINAPUUD ja KÜTTEKLOTSID al. 2.50
TASUTA TRANSPORT JA SOODSAD HINNAD!
Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!
Tel 66 00 190, 51 36 999. Pärnu mnt 139E/7, Tallinn. www.kütteladu.ee
KÜTTEPUUD KUIVAD JA TOORED 30,40,50cm. PUIT -ja TURBABRIKETT PAKITUD KÕDUSÕNNIK 30kg/kott
Kviitung. Vedu iga päev. Tel 6541100; 5238852
TAMMARU FARM, www.tg.ee
Ladu Tallinnas
ESIMENE MERIVÄLJA KODUKOHVIKUTE PÄEV 28. augustil kell 11.00 Lisainfo lembe.levo@gmail.com või 514 3343
REKLAAMI PIRITA LEHES! Rohkem infot: tallinn.ee/pirita
50 91 853
Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Andre Hanimägi, telefon 6 457 629, e-mail andre.hanimagi@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.