Pirita ajaleht 31.jaanuar 2020 by Piritalinnaosavalitsus

TOETUSED KORTERIÜHISTUTELE LK 2 PIRITA JÕE ÜRGORUS TAASTATAKSE NIITUSID LK 4 PMG TUNNUSTAS PARIMAID LK 6 31. jaanuar 2020  NR 1 (294)

www.facebook.com/piritalinnaosa

Tartu rahu 100. aastapäev 2. veebruaril möödub Tartu rahulepingu sõlmimisest 100 aastat. Traditsiooniliselt tähistavad Pirita linnaosa ja Viimsi vald seda tähtpäeva koos. Päev algab kell 10 hommikul Kesklinna kalmistul lillede viimisega omaaegse legendaarse ühiskonnategelase, rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhi ning Tallinna linnavolikogu esimehe ja linnapea Jaan Poska hauale. Seejärel külastavad Pirita linnaosa valitsuse ja Viimsi vallavalitsuse esindajad ning Viimsi naiskodukaitsjad, kodutütred, noorkotkad ning veteranid president Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri hauda Metsakalmistul. Lillekimbud asetatakse ka Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juurde Viimsi mõisa pargis. Järgneb koosviibimine Eesti sõjamuuseumis. Pirita linnaosa valitsus tuletab kõigile majaomanikele meelde, et 2. veebruar on lipupäev ja sel puhul võiks Eesti lipp kõiki Pirita maju ehtida. Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Lillepi park läheb kevadele vastu värskema väljanägemisega Jaanuari viimasel nädalal alustati Lillepi pargis hooldusraiega, mille käigus tehakse põlispuudele võrahooldus, lõigatakse võsa ning koristatakse tuulemurd ja tormiheide. Tööd peavad olema lõpetatud enne lindude pesitsusaega ehk hiljemalt 1. aprilliks. Looduskaitsealust Lillepi parki on regulaarselt hooldatud, kuid aeg-ajalt on vaja teha suuremaid hooldustöid. Hooldustööde käigus eemaldatakse looduslik uuendus vanade pargipuude ümbrusest ja pargi endiselt avatud aladelt ning säilitatavate puuderühmade alt, samuti tuleb eemaldada inimestele ohtlikud kuivanud puud. Raiejäätmetest tehakse hakkpuitu ja selle saab viia näiteks Pirita terviseraja katteks. Üks olulisemaid tegevusi ongi pargiruumi avamine põlispuude väljapuhastamisega. Spetsiifilist võrahooldust vajavaid põlispuid on pargis sadakond. Põlispuudena käsitletavad männid võrahooldust ei vaja, kuid vajavad võraaluste puhastamist, sest võsa ja rägastik ohustavad nende kasvutingimusi ning pargi stabiilset looduslikku seisukorda. Samuti on võsastumas pargi väiksemad avatud alad, suuremate alade ser-

Lillepi park  Lillepi park asub Pirital kunagise Lillepi talu maadel, Pirita, Saare, Kose ja Rummu tee vahelisel alal, Pirita Selveri ja Pirita spordikeskuse vahetus naabruses.  Kaitsealuse pargi pindala on 35,7 hektarit. Lillepi park on Kadrioru järel suuruselt teine avalik park Tallinnas.  1964. aastal koostati pargile haljastusplaan. See oli esimene pargi haljastust suunav teadlik tegevus.  2007. aastast on park looduskaitse all.  2008. aastal koostati pargile kergliiklustee- ja valgustusprojekt.  2012. aasta inventeerimisel registreeriti 70 liiki puid, põõsaid ja puhmaid. Samuti on Lillepi park rikas erinevate linnuliikide poolest. (ALLIKAS: LILLEPI PARGI HOOLDUSKAVA 2013–2022)

vaalad ja Varsaallika oja kaldad. Puistuosadest läbiminevate teede koridorides teest 3–5 meetri kauguselt on soovitatav puude looduslik uuendus eemaldada. Põõsastike säilitamine on samas oluline, et ei kaoks laululindude pesitsuskohad. Teeäärte puhastamise laius

oleneb tee käidavusest. Kasvama võib jätta üksikuid pihlakaid ja toomingaid. Suuremaid isetekkelisi puid tuleb harvendada niimoodi, et puistu täius kasvab järk-järgult pargi siseosade poole. Hooldustööd tehakse Lillepi pargi hoolduskava kohaselt. Lillepi pargi puis-

tu hoolduse alus on 2012. aastal dendroloog Olev Abneri koostatud dendroloogiline hinnang ning tema töös on esitatud soovituslik väljaraiutavate puude arv liigiti ja protsentides. Noorte puude puhul arvestatakse nende liiki ja asukohta, et võimalusel säilitada sobivatel kohtadel kasvavad perspektiivsed puud pargipuistu järjepidevuse säilitamiseks – harilikud tammed, sanglepad ja harilikud männid. Lillepi pargis on soovitatav hooldamisel säilitada isetekkelised pihlakad ja toomingad, mis toovad alale juurde lõhna ja värvi ning mitmekesistavad lindude pesapaiku ja toidulauda. Töö lõppeesmärk on parendada loodusväärtuste kasvutingimusi ning et park oleks atraktiivne puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks. Lillepi pargi hooldustöid teevad OÜ Greening arboristid.

Lahtiste uste päev PMG-s Pirita majandusgümnaasiumis (PMG) toimub 13. veebruaril kell 17 infokoosolek 1. klassi lastevanematele ja 20. veebruaril kell 16 on lahtiste uste päev 10. klassi astujatele.

Pirital elab 18 873 inimest 1. jaanuari seisuga elab Pirita linnaosas 18 873 inimest. Detsembri jooksul suurenes Pirita elanike arv 41 võrra. Võrreldes möödunud aasta algusega on Pirita elanike arv vähenenud – 1. jaanuari 2019 seisuga elas Pirital 18 894 inimest. Elanike arvu kahanemine nii Pirital kui ka kogu Tallinnas on seotud rahvastikuregistri seaduse muudatuse jõustumisega, s.t eelmisel aastal kaotasid elukohaandmed kõik linnaosa täpsusega registris olnud isikud, kes seadusemuudatuse jõustumise hetkeks mingil põhjusel oma aadressiandmeid ei täpsustanud. Tallinna elanike arv 1. jaanuari 2020 seisuga on 443 932. Möödunud aasta 1. jaanuaril elas rahvastikuregistri andmeil Tallinnas 453 033 inimest. (ALLIKAS: RAHVASTIKUREGISTER)

JUHTKIRI / LINN

31. jaanuar 2020

JUHTKIRI

Tere tulemast 2020!

lanud on uus aastakümme, mida loodetavasti saadavad head mõtted, suurepärane koostöö ja edu. Vähemalt esimene kuu on olnud lootusrikas. Nagu ikka, teen ka sel korral kokkuvõtte linnaosas toimuvast. Esmalt tahaksin rõhutada, et Pirita on muutunud taas natuke puhtamaks, mõnusamaks ja turvalisemaks. Nimelt ehitasime Haljas teele asfaltfreesist kõnnitee ja sõlmisime uue tänavapuhastuse lepingu AS Eesti Keskkonnateenustega. Lisaks tellis Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet Kõrkja silla projekteerimise ning peagi alustame kahe uue hanke koostamisega – Pirita rannale ja selle haljasalale. Meie meeskond on usinasti tööd teinud. Spordisõpradele on mul suur uudis: Pirita spordikeskuse territooriumil on valminud kunstkülmutusega jäähokiväljak. Küll aga tuleb selle kasutamisega veidi oodata, sest erakordselt soojad ilmad pole võimaldanud hakata jääd tegema. Tuleb loota ilmataadi heldusele, et külmakraadid tuleksid kasvõi mõneks nädalaks.

eed, kes armastavad jalutada Pirita jõeoru kallastel, teavad, et riigimetsa majandamise keskus on alustanud maastikukaitse hooldustöödega. Tööde käigus raiutakse alale kasvanud võsa, surnud ja niidukooslusesse sobimatud puud, koristatakse niitmist segav lamapuit ja prügi. Endise arboristina on mul hea meel näha, et meie kaunis loodus saab vajalikku hoolt. Päev pärast Eesti riigi sünnipäeva, 25. veebruaril kutsun kõiki piritalasi Pirita kloostri varemetesse, kus traditsiooniliselt süütame vanad jõulukuused. Et samal päeval on vastlapäev, siis on peale kuuskede põletamise oodata mitmekesist meelelahutusprogrammi! Lisainfo meie kodulehel www.tallinn.ee/pirita. Lõpetuseks soovin meenutada, et praegu on aeg tunnustada meie linnaosa tublisid ja ettevõtlikke inimesi. Kuni 4. veebruarini saab esitada kandidaate tunnustuskonkursile „Pirita aasta inimene 2019”. Olge julged märkama ja esitama! Rohkem teavet konkursi kohta leiab kodulehelt www.tallinn.ee/pirita. Edukat veebruarikuud!

Tõnis Liinat Pirita linnaosa vanem

Korteriühistud saavad linnalt toetust taotleda Tallinna korteriühistutel on taas võimalik taotleda linnalt rahalist toetust hoovialade korrastamiseks. Lisaks saab korterelamu ümbrust haljastada toetuse „Roheline õu” abil ning on ka mitu uut toetust. Hoovid korda! Tallinna linnas tegutseval korteriühistul on võimalik taotleda linnalt toetust õuealade heakorrastamiseks kuni 70% projekti maksumusest. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 16 000 eurot aastas ja 40 000 eurot ühe hoovi kohta.

Korteriühistutel on võimalik linnalt toetust taotleda järgmistele tegevustele: h oovis asuvate kõnniteede rajamiseks ja remondiks; p arkimisplatsi rajamiseks ja laiendamiseks ning parkimisplatsi katte parandamiseks või uuendamiseks, prügimaja rajamiseks või prügikonteinerite korrastamiseks;  s adeveeprobleemide lahendamiseks hoovis; h aljasala, puhkeala või muu avatud ala rajamiseks või parendamiseks;  kõrghaljastuse rajamiseks või parendamiseks; m ängu- või spordiväljaku ning puhkeala rajamiseks või uuendamiseks;  t änavavalgustuse paigaldamiseks või korrastamiseks, sh liikumisanduri(te)ga või energiasäästlike, kellaajast olenevalt valgustugevust muutvate leedvalgustite paigaldamiseks; h oovi inventari (sh istepinkide) paigaldamiseks või korrastamiseks, hoovis asuva abihoone renoveerimiseks või lammutamiseks või uue ehitamiseks ning rattamajade rajamiseks. Samuti saab toetust taotleda hoovi turvakaamerate paigaldamiseks. Ühe tähtsama muudatusena on sel aastal igal linnaosal võimalik anda toetust „Hoovid korda” maksimaalses summas ehk 16 000 eurot ka ühe-

Teabekeskus annab tasuta nõu Eelmisel aastal tegevust alustanud Tallinna korteriühistute teabekeskus jätkab tööd ka alanud aastal. Teabekeskusest (Vabaduse väljak 7, IV korrus) saavad probleemidele lahenduse leidmiseks mitmekülgset tasuta nõu ja abi nii korteriühistute juhid kui ka kõik teised korteriomanikud. (Vt ka https:// www.tallinn.ee/est/Korteriuhistu)

le korteriühistule, kui linnaosas ei ole rohkem toetuse taotlejaid ja taotlus on nõuetekohane. Toetuse taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts. Toetust taotletakse tööde tegemiseks enne nende elluviimist. Tänavu panustab Tallinna linn korteri ühistutesse mitmesuguste toetuste kaudu kokku ligi miljon eurot. Möödunud aastal esitati „Hoovid korda” projekti raames 110 taotlust kogusummas 832 257 eurot. Pirita linnaosast esitati neli projekti, mis said kokku toetust 10 227 eurot. Toetuse abil ehitati prügimaja, korrastati sissepääsuteid ja piirdeaedu ning laiendati parkimisplatsi. Tallinna linn toetab korteriühistute hoovialade korrastamist alates 2005. aastast. Selle aja jooksul on projekti raames heakorrastatud üle 1200 korterelamu hooviala. Selleks on linnaeelarvest eraldatud üheksa miljonit eurot. Roheline õu Linnalt saab toetust küsida ka korterelamu õue heakorrastamiseks ja haljastuse rajamiseks.

Haljastustoetuse suurus korteriühistu kohta on kuni 60% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 600 eurot aastas. Toetust saab taotleda: p uude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks;  lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks; m uru rajamiseks, sambla tõrjeks; p uude raieks ja hoolduslõikuseks;  loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmiseks. Fassaadid korda! Korteriühistud saavad taotleda toetust ka korterelamu energiatõhususe ja ohutusega seotud tegevusteks. Projekti „Fassaadid korda” raames kaasrahastab linn korterelamu fassaadi, katuse või tehnosüsteemide ümberehitustöid, mille eesmärk on energiatõhusus. Toetuse suurus on kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 20 000 eurot. Rõdude ja varikatuste audit Uue toetusena alustab Tallinn rõdude ja varikatuste auditi jätkutegevusega, mis toetab kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 10 000 eurot auditi aruande kohaselt vajalike tegevuste elluviimist. Tuleohutustoetus Uus toetus sel aastal on tuleohutustoetus. Rahalist abi on võimalik küsida hoone tuletõkkesektsioonide moodustamiseks.

PIRITA LINNAOSA VALITSUS KORRALDAB SUUREKIVI TN 6 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE EELNÕU AVALIKU VÄLJAPANEKU. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda 17. veebruarist kuni 4. märtsini 2020 Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 toas 128 tööpäevadel. Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul võimalik ka kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Kui nimetatud tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit läbi viimata. Suurekivi tn 6 kinnistu on elamumaa sihtotstarbega, suurus 1300 m². Suurekivi tn 6 kinnistu paikneb kehtestatud Pärnamäe tee 63b ja 63c

kinnistute detailplaneeringu alas, millega määrati Suurekivi tn 6 kinnistule ehitusõigus üksikelamu püstitamiseks ning hoonestusala. Taotluse kohaselt soovitakse kinnistule püstitada üksikelamu ja suurendada ning nihutada detailplaneeringus kavandatud hoonestusala kuni 10% ulatuses esialgsest lahendusest. Projekteerimistingimuste eelnõuga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee (number DP006160, Pärnamäe tee 63b ja 63c kinnistute detailplaneering).

ALEXEL A KONTSERDIMAJAS

19. veebruar kl 16.00 P I R I TA L I N N A O S A VA L I T S U S K U T S U B

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEVA KONTSERDILE Tunnustame “Pirita aasta inimest 2019”. Esinevad tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits ning Olav Ehala bänd.

Pirita elanikele TAUSTA. Piletid saadaval 3.–14. veebruaril Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloosti tee 6, tuba 128, E–N kell 9–12 ja 13–16, R 9–12) P I L E T E I D O N P I I R AT U D KO G U S E S !

KESKKOND

31. jaanuar 2020

Pirita jõeorus tehakse niitude taastamistöid

Asukohakaart:

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) tellimusel alustati jaanuaris Pirita jõeoru maastikukaitsealal asuvate poollooduslike koosluste taastamist. Tööde käigus raiutakse alale kasvanud võsa, surnud ja niidukooslusesse sobimatud puud, koristatakse niitmist segav lamapuit ja prügi. Freesitakse edasist niitmist segavad kännud ja mättad. Pole väga tavaline, et jaanuaris-veebruaris saab Eestis teha niitude taastamistöid, kuid Pirita jõeoru maastikukaitsealal töid tegeva OÜ Praktov juhi Martin Toovise sõnul on just praegu hea aeg lõigata võsa, koristada kive ning freesida kände ja mättaid. „Alustasime peene võsa niitmisega, seejärel on vaja raiuda jämedamat võsa, samuti tuleb eemaldada tormimurdu ja -heidet, koristada prügi,” loetles Toovis. Tema sõnul on selle talve ilmaolud töö tegemiseks soodsad. „Pole lund. Kõik kivid ja mättad on hästi näha,” nentis ta. Samuti saab raiutavad puud ja põõsad eemaldada pinnase lähedalt. Hooldustööde eesmärk on säilitada Pirita jõeoru maastikukaitseala Vabaõhukooli piiranguvööndis asuv aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niit. Niidu olukord on halvenemas just servadest peale tungiva võsa tõttu, mis kipub varjama taimestikku. Samuti on niidule tekkinud mättaid, mis segavad nii-

du hooldamist. Pärast taastamistööde lõppu peab ala olema niidetav. Kuigi tööde lõpptähtaeg on alles 31. oktoober, on vahepeal väga pikk aeg – 15. aprillist kuni 15. juulini –, mil raiet pole lubatud teha, sest see häirib linde nende pesitsusajal, ning nii tulebki seda teha varakevadel või suve teisel poolel. Töö tegijale on keskkonnaamet seadnud ka lisatingimusi. Muu hulgas tuleb vältida pinnasekahjustu-

si, ja nende tekkimisel kahjustused siluda, taastamistöödeks tuleb valida sobivad ilmastikuolud ja aastaaeg kasutatavate masinate järgi jne. RMK hooldab ja taastab Pirita jõeoru maastikukaitsealal niidukooslusi ehk poollooduslikke kooslusi 2013. aastast. Tänavu on hoolduses ligikaudu 35 hektarit ja taastatakse ligikaudu 19 hektarit poollooduslikke kooslusi.

EAKATE ujumistreeningud

Pirita jõe saarele viiv sild rekonstrueeritakse Tallinna linn teeb korda Pirita jões olevale saarele viiva Kõrkja silla. Pirita jõge ületav Kõrkja tee kergliiklussild on üsna räbalas seisus. Tegemist on umbes 40 aastat tagasi ehitatud raudbetoonist sillaga, mille asfaltkatet on hiljem parandatud. Silla käsipuud on roostetanud ja lagunenud ning sild näeb inetu välja. Aasta alguseks olid tehtud silla rekonstrueerimiseks vajalikud geodeetilised ja geoloogilised uuringud ning dendroloogia, samuti on valminud silla rekonstrueerimisprojekti arhitektuurne eskiis. Kõrkja silla projekt on töös ja see peaks valmis saama märtsikuus. Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib

Kõrkja sild suve teises pooles. Silla remondi ajaks ajutist silda ei ehitata, kuid saarele on tagatud hädaolukorras ülepääs päästesõidukitele, samuti pääsevad saarele kohalikud elanikud. Kõrkja silla pikkus on 16 meetrit ja laius 4,4 meetrit ning kõrgus maapinnast 4 meetrit. Sillale pääsuks on silla otstesse ehitatud pealesõiduteed. Kõrkja sild viib Pirita jões olevale saarele, kus praegu on mõned elumajad. 1990. aastatel asus saarel kõlakoda ja saar oli tallinlaste seas tuntud kontserdipaigana. Sel ajal viis saarele peale autosilla ka kaks jalakäigusilda. Kõlakoda saarel enam ei ole, samuti ei ole alles väiksemaid sildu.

Ujumistreeningud toimuvad 4. märts-22. aprill igal kolmapäeval kell 10.00-11.00 TASUTA Merivälja koolis OSALEMINE Kohtade arv piiratud!

Treeningutesse on oodatud Pirita eakad liikumishuvilised. Osalemiseks

registreeri end aadressil Liina.Mottus@tallinnlv.ee või telefonil 645 7617.

TURVALISUS

31. jaanuar 2020

Muutub ravikindlustuseta inimeste vastuvõtu aeg ja koht

Abitelefoni 14 410 on linlased aktiivselt kasutusele võtnud Esimese kolme nädalaga tehti numbrile 3095 kõnet, tippajal tuleb korrapidajal vastata kuni 200 kõnele ööpäevas. Välja tuli dispetšeritel helistada 1088 korral, kokku oli kõnesid 4183. „Kõnede arv erineb päeviti – näiteks libedad teed ja tormituuled panevad inimesed meile oluliselt rohkem helistama. Huvitav on see, et meilt küsitakse väga laia spektriga küsimusi,” sõnas Tallinna munitsipaalpolitsei ameti patrulli- ja valveosakonna peainspektor Kaia Teek. „Enim helistatakse meile valesti pargitud sõidukite pärast ja transpordiga seonduvates küsimustes.” Muret tekitav on, et kohati käsitletakse abitelefo-

ni nagu üldist infotelefoni. „Näiteks on meie käest uuritud perearstide telefoninumbreid või jäätmekäitluse hinnakirju – küsimusi tuleb tõepoolest kõigist eluvaldkondadest. Oleme pidanud ka inimesi suunama 112 helistama, sest meie poole on pöördutud eriliigilist abi vajava probleemiga,” selgitas ta. „Huvitava näitena võib tuua veel olukorra, kus meie poole pöördus üks meesterahvas, kes uuris, kuhu saaks ta re-

mondi ajaks oma kassi hoiule viia. Samuti on meie dispetšeritelt üritatud raha laenata ja küsitakse, mis kell või kuupäev parasjagu on ning sedagi, kuidas saaks hambaarsti juurde. Üritame alati oma võimaluste piires inimest infoga varustada või vähemalt suunata ta leidma kohta, kust ta oma küsimusele vastuse võiks saada,” märkis Teek. Kuigi kõiki abitelefonile helistajaid püütakse aidata, tasub siiski meeles

pidada, et abitelefon tegeleb eelkõige linna avaliku ja heakorra ning linnamajanduslike probleemide (elektri, vee ja kanalisatsiooni, küttesüsteemide, teede ja tänavate korrashoiu ning kommunaalmajandusega seotud küsimused) lahendamise vahendamisega Tallinna linnas. Abitelefon 14 410 töötab ööpäev läbi ja teenindab helistajaid nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

1. märtsist saab politseid kutsuda vaid numbrilt 112 1. märtsil suletakse seni politsei kutsumiseks kasutusel olnud vana lühinumber 110. Tallinnast ja Harjumaalt tehti eelmisel aastal vanale politsei lühinumbrile ligikaudu pooled 20 000 kõnest. Möödunud aasta suvest saati informeerib automaatteavitus helistajaid nende kõne suunamisest hädaabinumbrile 112. Alates 1. märtsist kõnesid ei suunata ning automaatteavitus informeerib helistajat, et number on suletud ja valida tu-

leb 112. Politsei vana lühinumbri sulgemine lõpetab riikliku projekti ühtse hädaabiteenuse loomiseks ja selle tulemusel jääb Eestis kasutusele üks hädaabinumber 112, kust saab kutsuda appi nii politseid, päästet kui ka kiirabi. Üks oluline põhjus, miks abivajajatel tuleb eelistada numbrit 112, on kiirus. „Hädaabinumbrile 112 tehtud kõne tuleb meie süsteemi ilma suunamise ja automaatteavituseta. Teine ja veelgi olulisem põhjus on see, et helistajate täpsem positsioneerimine on võimalik

vaid hädaabinumbrit 112 valides,” selgitas häirekeskuse Põhja keskuse juhataja Anne-Liis Taalmann. Politseid saab numbrilt 112 kutsuda juba 2015. aastast ja enamik abivajajatest on muudatuse omaks võtnud. Häirekeskus vastab aastas miljonile hädaabikõnele. Viie aastaga on politsei vana lühinumbri valijate hulk järjekindlalt vähenenud, olles alguses umbes 30% ja nüüdseks 2%. Kuigi protsentuaalselt on see häirekeskusele tehtavast miljo-

nist kõnest väike hulk, on see siiski 10– 20 000 kõnet. Veendumaks, et kõik hädasolijad saavad abi, seirab häirekeskus alates selle aasta 1. märtsist kuni 1. märtsini 2021, kas vale numbri valinud siiski pöörduvad 112 numbrile. Ühtlasi paneb häirekeskus inimestele südamele, et üle vaadataks kõik teavitusmaterjalid majutusasutustes ja avalikes infokanalites, kus peab olema kirjas hädaabinumber 112, mitte muud numbrid.

Lääne-Tallinna keskhaigla Kopli polikliiniku renoveerimiseks sulgemise tõttu on alates 3. veebruarist Tallinna elanike registris olevate ravikindlustamata elanike üldarsti ja kirurgi ambulatoorne vastuvõtt Nõmme tervisekeskuses aadressil Jaama 11. Üldarst võtab vastu esmaspäeval ja neljapäeval kella 10–12 ning kirurg neljapäeval kella 9–11.30. Vastuvõtt on elava järjekorra alusel. (TALLINNA SOTSIAAL- JA TERVISHOIUAMET)

Tallinn toetab noorte spordi tegevust ligi kuue miljoni euroga Tallinna linn toetab sel aastal noorte sporditegevust 5,93 miljoni euroga, misläbi toetatakse 158 spordiklubi 22 190 harrastajat ja 524 treenerit. Toetuse eesmärk on tagada noortele võimalikult head sportimistingimused, et nad saaksid sportimist jätkata. Viimastel aastatel on suurenenud nii toetust saavate spordiklubide kui ka harrastajate arv. Spordiharrastajate arv on ületanud 22 000 piiri ja kasvanud on ka toetust saavate treenerite arv. Linna eraldatava 5,93 miljoni euroga tagatakse harrastajate ja treenerite pearaha baassummas 200 eurot, millele lisandub kvaliteetse spordiklubi puhul veel lisatoetus 50 eurot harrastaja kohta. Sporditegevuse toetus on ettenähtud spordiklubidele ja -koolidele 7–19-aastaste Tallinna noorte ja puuetega harrastajate ning püsiva töövõimetusega (vähemalt 40%) inimeste sporditegevuse korraldamiseks.

Veel viimaseid päevi saab esitada kandidaate Pirita aasta inimese konkursile

K onkursi eesmärk on tunnustada inimesi, kelle tegemised möödunud aastal on kõige rohkem silma paistnud, kes on seisnud Pirita kogukonna huvide eest või kelle saavutused Piritat positiivselt mõjutanud.  Pirita aasta inimese tiitli on pälvinud Kalle Klandorf, Lagle Parek, Vello Salo, Aavo Aunroos, Edith Asveit, Uno Mereste, perekond Ütt, Erik Vest ja Lembe Levo. K andidaate saab esitada Pirita kodulehel (www.tallinn.ee/pirita) või linnaosavalitsuse hoones (Kloostri tee 6). T unnustuskonkursi „Pirita aasta inimene 2019” võitja kuulutatakse välja Pirita linnaosa valitsuse korraldatud Eesti Vabariigi aastapäevapeol 19. veebruaril Alexela kontserdimajas.

KONKURSS

PIRITA AASTA INIMENE

2019

Tunnustuskonkursile „Pirita aasta inimene 2019” on kuni teisipäevani, 4. veebruarini oodatud kandidaate esitama kõik, kes eelmisel aastal märganud silmapaistvat ja tunnustust väärivat tegu Pirita linnaosa ja kogukonna heaks.

KANDIDAATIDE ESITAMINE KUNI 4.02.2020 www.tallinn.ee/pirita

FOTOD: TIIT MÕTUS

KOOL

31. jaanuar 2020

Pirita majandusgümnaasiumi sünnipäeval selgusid aasta parimad

„Sõna on vaba” tõi saalitäie huvilisi

loodetavasti korvas muljet avaldav vaatepilt liiklejatele lühiajalise ebamugavuse. Kooli jõudes jätkus laste päev tordi söömise ja teiste sünnipäeva tähistamisele pühendatud tegevustega. Neist tähtsaim ja oodatuim on sünnipäevaaktus,

kus tehti teatavaks 2019. aasta koolipere tunnustamise konkursi tulemused. Konkursile saavad kandidaate esitada kõik kogukonna liikmed ning võitjad selgitatakse häälteenamuse alusel. Konkursi populaarsust iseloomustab pinge ja

emotsioonid, mis saadavad parimate väljakuulutamist. Autasu saajate nimede väljakuulutamisele järgnev huilgamine, spontaanne püstikargamine ning tulised aplausid kinnitavad, et autasu said õiged inimesed.

Aasta õpilane spordivaldkonnas 2019 Joonas Juan Turba – Eesti Golfi Liit nimetas ta eelmise aasta parimaks noorsportlaseks, esindanud kooli paljudel spordivõistlustel.

Aasta õpetaja 2019 Regina Raidma – bioloogia ja keemia õpetaja.

Aasta innovaatiline õpetaja 2019 Kettrud Väisanen – ühiskonnaõpetuse õpetaja.

Aasta noor õpetaja 2019 Jaanika Regi – eesti keele ja kirjanduse õpetaja.

Sel aastal tunnistati parimateks FOTOD: TIIT MÕTUS

Professor Marju Lauristin tuletas meelde, et sõnal on sisu ja me ei tohi unustada sõna tähendust. FOTOD: MAREK PIRBE

Pirita majandusgümnaasium tähistab oma sünnipäeva 24. jaanuaril ja traditsioon on päeva alustamine rongkäiguga Pirita kloostrist kooli juurde. Ligikaudu tuhandeliikmeline kolonn sulges hommikul mõneks ajaks liikluse Pirita südames, kuid

Konverentside korraldamisel on Pirita majandusgümnaasiumil juba pikk kogemus. Meediakonverents toimus küll alles teist korda, kuid intrigeeriv teema ja esinejate kaalukus ei anna põhjust häbeneda ka professionaalsete konverentsikorraldajate kõrval. Konverentsi idee algatajad ja eestvedajad on õpetajad Maarjan Rand ja Mario Kekišev. Konverentsi ettekandjad – õiguskantsler Ülle Madise, sotsiaalteadlane Marju Lauristin, poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas ja vandeadvokaat Robert Sarv – lahkasid sõnavabaduse piire ja piiritust nii tunnetuslikust kui ka juriidilisest küljest, ajaloolises perspektiivis ning üldinimliku viisakuse ja väärtushinnangute kontekstis. Arutelud töötubades Ettekannetele järgnenud töötubades käsitleti sõnavabadust trükiajakirjanduse, televisiooni, raadio ja interneti vaatevinklist. Töötubade juhtide valimises andsid oma panuse gümnasistid – just nende eelistuste põhjal esitasime kutsed ja paljud kutsututest leidsid meie rõõmuks ka aja, et gümnasistidega arutlema tulla. Osalejatel oli võimalus valida kuue töötoa vahel, kus trükimeedia üle kutsusid kaasa mõtlema Avaliku Sõna Nõukogu esimees Epp Lauk ja Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala; telemeedia vaatenurka avasid ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass ja „Kuuuurija” saatejuht Katrin Lust; raadiot esindas ERR-i raadiouudiste juht Indrek Kiisler ning sõnavabadusest internetis arutles Õhtulehe reporter Keit Paju. Sõnavabaduse teema läheb gümnasistidele korda: mitu töötuba kestis plaanitust kauem, sest vaidlusi ja arutelusid oli raske lõpetada. Konverentsil osales peale PMG õpilasi kaheksast Tallinna koolist, samuti Viimsist ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumist. Veel olid kohal haridusameti ja lastekaitse liidu esindajad. Täname väga esinejaid, töötubade juhte ja osalejaid ning lubame kahe aasta pärast sama põneva konverentsi korraldada! Konverentsi ettekanded on järelvaadatavad ning link on PMG Facebooki ja kodulehel.

ERR-i teleuudiste juht Liisu Lass juhib töötuba.

Aasta õpilane 2019 Kristofer Robin Kirsiste – PMG õpilasesinduse esimees, Eesti Õpilasesinduste Liidu avaliku poliitika valdkonna meeskonna liige, PMG foto- ja videoringi aktiivne liige.

Aasta õpilane kultuurivaldkonnas 2019 Katariina Jette Sõerde – juhtinud peale kooli kontsertide meedia- ja majanduskonverentsi, korraldanud ülekoolilisi üritusi ja esindanud kooli Huvitava Kooli konverentsil „Õppimise aeg”.

Aasta klassiõpetaja 2019 Tiina Jõe – 1.c klassijuhataja.

Kool andis välja ka eripreemiad

Aasta koolitöötaja 2019 Anne Reinkort – põhikooli õppejuht.

Aasta lapsevanem 2019 Jaanika Peeba – PMG hoolekogu pikaaegne esimees.

Aasta sõber 2019 Katrin Parve – PMG kuraator haridusametis. Aasta arendaja 2019 tiitli sai Tõnis Liinat – Pirita linnaosa vanem.

KULTUUR

31. jaanuar 2020

Pirita lasteaed on suvel valvelasteaed

Pirita jäähokiväljak ootab külma, aga liuväljal saab uisutada

Suvel on Pirita linnaosa piirkonna valvelasteaed Pirita lasteaed. Pirita lasteaed on avatud kogu suve ja ajavahemikul 1. juulist kuni 31. juulini teenindab Pirita lasteaed ka Merivälja ja Pirita-Kose lasteaia lapsi. Lasteaed asub aadressil Eduard Bornhöhe tee 10, e-post: pirita@piritalasteaed.ee.

Kuigi Pirita spordikeskuse territooriumile rajatud kunstkülmutusega jäähokiväljak on peaaegu valmis, tuleb jäähokisõpradel kannatust varuda, sest hokit mängida Pirital veel ei saa. Pirita spordikeskus ja hokiväljaku ehitaja on teinud kõik mis nende võimuses, kuid ilma vastu ei saa. Jäähokiväljaku rajajad ootavad külmakraade, et saaks hakata jääd tegema. Loodame, et talv ja külm ikka tulevad. Endiselt on aga iga päev kella 10–22 avatud Pirita spordikeskuse liuväli.

Pirita spordikeskuse / velodroomi liuväli asub Pirita jõe kaldal Pirita tervisespordi maja kõrval aadressil Rummu tee 3. Liuvälja kassa ja uisulaenutus asuvad Pirita tervisespordi majas. Liuvälja üksikkasutuse tund maksab 2,50 eurot, uiskude laenutus on 4 eurot (eelkooliealised lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid 2,50 eurot). Uisulaenutus isikut tõendava dokumendi alusel, soodushind kehtib soodustust tõendava dokumendi esitamisel. Info tel 600 8333 E–P kl 8–22.

Lummavad orhideed botaanikaaias 28. veebruarist 8. märtsini on botaanikaaed taas orhideede päralt. Just sellel ajal peetakse palmimajas ja kasvuhoonetes kauniks kevadiseks traditsiooniks saanud orhideepäevi.

TULE JA OMANDA KINDEL AMET! Tallinna Linnatranspordi AS-is algavad

6. aprillil 2020

TRAMMIJUHTIDE KURSUSED Edukatel kursuse lõpetajatel võimalus asuda tööle trammijuhina!

Orhideed on lummanud inimesi juba ammustest aegadest. Nende eluviisid ja õied on sedavõrd kummalised, et sageli tundub, nagu oleks loodus nende taimede loomisel lasknud käiku kogu oma fantaasia. Siiski pole siin midagi tehtud uisapäisa. Iga pisimagi õiedetaili loomisel on olnud oma põhjus: kõik täpikesed, karvakesed, triibud ja hullutavad aroomid on tolmeldajate ligimeelitamiseks. Peale tolmeldajate on orhideede võrku langenud aga inimesedki. Orhideede välimus ja eluviisid on tavapärasest nii erinevad ja liikide mitmekesisus sedavõrd suur, et neid eksootilisi iludusi on püütud „taltsutada” sajandeid. Ammustel aegadel olid orhideed vaid väga varakate inimeste lilled, tänapäevaks on neist aga saanud ühed armastatumad toataimed. Aretatud hübriidide nimekiri on nüüdseks juba tublisti pikem kui liikide oma, mis sest, et viimaseidki on maailmas ligikaudu 18 500. Ja killukese sellest põnevast maailmast, nii looduse loodust kui ka inimeste aretatust, püüabki teie ette tuua botaanikaaed. Peale õite imetlemise on kahel näituse nädalavahetusel külastajatel võimalik (28.02–1.03 ja 6.–8.03) põnevaid orhideesorte ka kaasa osta. Neid müüb botaanikaaia hea koostööpartner Rikets Lilled. Nõuandeid saab küsida orhideede kodus kasvatamise kohta kogenud spetsialistidelt. Näitus on avatud botaanikaaia kasvuhoonetes kella 11–16. Sissepääs tavahinnaga.

VANNITUBADE JA KORTERITE REMONT NING VIIMISTLUS.

Kursustel osalemiseks vajalik B-kategooria juhiluba. Info ja eelregistreerimine tel 643 4271 või e-posti aadressil personal@tlt.ee www.tallinnlt.ee

Küsige pakkumist: Tel: 525 7443 E-post: info@remontjaviimistlus.ee Koduleht: www.remontjaviimistlus.ee

LOODUS

31. jaanuar 2020

Mähe kirikus veebruarikuus

Botaanikaaed tutvustab staare ja veidrikke

L, 1. veebruaril kell 15 Lauamängude pärastlõuna noortele

8.–16. veebruarini on botaanikaaias avatud näitus „Staarid ja veidrikud taimeriigis”.

P, 2. veebruaril kell 11 Jutlus – pastor Raido Oras. Klaveril Siiri Ratas. Jumalateenistust juhatab vanempastor Ruudi Leinus. Issanda surma mälestamine.

Nagu inimeste hulgas on staare ja veidrikke, silmapaistvaid ja naljakaid esindajaid, nii võib ka taimede seas leida väga omapäraseid ja erilisi isendeid. Mõned taimed on niivõrd jahmatava välimusega, et ajavad lausa hirmu peale, teised samas hoopis hingematvalt kaunid. Mõnest taimest on parem suure kaarega mööduda, kui te just ei soovi tunde kestvaid piinavaid aevastushooge saada. Üllatavad on taimede nutikad kohastumused vees, õhus ja maismaal. Taimedel on ka mitmesuguseid nupukaid saagipüüdmismeetodeid ja -vahendeid. Tolmeldajate ligimeelitamiseks on neil varuks erinevaid peibutisi ja riukaid. Neid vahvaid staare ja

P, 9. veebruaril kell 11 Jutlus – Tõnu Lehtsaar, Tartu ülikool. Klaveril Maret Vihmann. Jumalateenistust juhatab vanempastor Ruudi Leinus. Kirikukohv. P, 9. veebruaril kell 17 Autoriõhtu – Janek Mäggi „Hinge pealt ära ...”. P, 16. veebruaril kell 11 Jutlus – Joel Reinaru. Muusika – vennad Reinarud. Kirikukohv.

Kuidas nahkhiiri paremini kaitsta 2020. aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir. Neid väikeseid öise eluviisiga lendavaid imetajaid on Eestis registreeritud 14 liiki, mis on üle viiendiku meie imetajaliikidest.

P, 16. veebruaril kell 18 Kontsert „Mõttekillud” – Üllar Kuusk ja sõbrad. P, 23. veebruaril kell 11 Jutlus – Kuldar Taveter. Klaveril Siiri Ratas. Kirikukohv. P, 1. märtsil kell 11 Jutlus – Siim Nigulas. Klaveril Siiri Ratas. Issanda surma mälestamine. Igal esmaspäeval kell 18 piiblija palvetund. Kõik on oodatud!

Nahkhiire aastal pööratakse neile erilist tähelepanu ning eksperdid tegutsevad selle nimel, et tagada nahkhiirte parem kaitse. „Ootame siinkohal inimeste abi: suviste nahkhiirekolooniate kohta on meil vähe infot, aga selleks, et nahkhiirte olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepaigad,” ütles nahkhiireuurija Lauri Lutsar. Eriti oodatakse teateid nahkhiirte poegimiskolooniate kohta hoone-

tes. „Nahkhiiri saame me tulemuslikult kaitsta ainult koos tegutsedes ja omavahel suheldes,” sõnas Lutsar. „Nahkhiireuurijad saavad nõu anda kõige paremini siis, kui inimesed ühendust võtavad ja küsivad. Selleks võib pöörduda Eestimaa Looduse Fondi või keskkonnaameti poole.” Kuidas kindlaks teha, kas kodu lähedal tegutseb nahkhiirte koloonia? Kui näete tegutsemas korraga juba mitut nahkhiirt, siis on kindlasti soovitav sellest nahkhiireuurijatele teada anda. Ekspertidega saate kontakti nii Eestimaa Looduse Fondi, Facebooki nahkhiiresõprade grupi kui ka keskkonnaameti või e-posti nahkhiir@elfond.ee kaudu. (ELF)

Alustab tegevust kristlike skautide rühm

RAJALEIDJAD Leiame uusi sõpru, seikleme metsas ja siseruumides, teeme lõkkel süüa, õpime tundma loodust ja esmaabi andma ning teeme koos muid vahvaid ja toredaid, arendavaid tegevusi!

Esimest korda kohtume: 15. veebruar kell 12 Pirita Tervisespordimajas, Rummu tee 3d Huvilistel palume ühendust võtta või teatada osalemissoovist aadressil kompass@advent.ee Oled väga oodatud!

veidrikke tutvustamegi näitusel. Külastaja kohtub siin ussilõksu, kuradikäepuu, trühvelõie, sinisõrme ja isegi montserrati pribiga. Ning lisaks veel paljude võrratute veidrikega. Botaanikaaed on avatud iga päev kella 11–16, sissepääs näitusele tavapiletiga.

Pirita aiaklubi aialoengud Laupäeval, 15. veebruaril algusega kell 13 esineb aiandusspetsialist Tiina Paasik teemadel: köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamine rõdul ja terrassil; anumate, kasvusubstraadi ja taimede valikust ning kasvuaegsetest hooldustöödest. Tiina Paasik on olnud pikka aega köögiviljakasvatuse õpetaja Räpina aianduskoolis. Kolmapäeval, 19. veebruaril kell 17.30 esineb Anu-Kristin Tara teemal: kõrrelised, mis on tema Kristiine aias

end heast küljest näidanud ning kuidas kõrrelisi kasutada teiste taimedega istutustes. Samuti näitab hoolduses vajaminevaid tööriistu, hooldusvõtteid ja võimalusi talvise kõrremaailma loomiseks. Mõlemad aialoengud toimuvad Pirita kloostri seminariruumis Merivälja tee 18 ja osalustasu on 5 eurot. Lisainfo FB Pirita aiaklubi. (Lea Nilson)

VABA AEG

31. jaanuar 2020

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED PAARISTANTS ON TAGASI! 7. veebruaril kell 19 „Salongiõhtu vinüülmuusika saatel”. Salongiõhtu on seltskonnatantsude õhtu hubases miljöös uue ja vana vinüülmuusika saatel. Plaate valib ja muusikat mängib koreograafist melomaan Kristjan Rohioja. Pilet 5 eurot. Täpsustav info keskuse kodulehel ja sündmuse FB seinal. Kõik tantsuhuvilised on oodatud! UUS NÄITUS 11. veebruarist 12. aprillini kunstniku ja fotograafi Riina Varoli sürrealistlik ja meditatiivne fotokunst. VEEBRUARIKUUS KINOEKRAANIL

14. veebruaril Jaan Tootseni film „Fred Jüssi. Olemise ilu”. Kell 11.30 beebikino ja kell 18 kinoõhtu. Kinopilet 4 ja 3 eurot. Fred Jüssi on loodusfilosoof, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. LOODUSSÕBRALIK JA POPP KIRBUTURG PIRITA VABA AJA KESKUSES Varakevadine Kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses 14. märtsil kell 10.30–13.30. Kirbuturule ootame kauplema kasutatud riiete, jalatsite, lastekaupade, mänguasjade, omavalmistatud käsitöö, raamatute, kodukaupade, aiasaaduste, vanavara ja muu seisma jäänud kila-kolaga. Müügikohale registreerimine 27. veebruarist 5. märtsini elektrooniliselt, broneerimislink avaneb keskuse kodulehel 27. veebruari hommikul kell 11. Kauplemiskoha tasu on 8 eurot. Lisainfo www.piritavak.ee või keskuse FB lehel alates 6. veebruarist.

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 HUVIRINGID Saori kudumine erivajadustega lastele. Ootame kuduma 6–19 aastaseid erivajadustega lapsi K kell 15–18. Kuutasu on 5 eurot. Juhendaja Anneli Säre. Registreerimine klaarika.post@ piritavak.ee Saori telgedel kudumine on piiranguteta, loomingulist rahuldust pakkuv ja teraapiline. See on nagu mäng muusikainstrumendil, millel helide asemel värvid või nagu maalimine, kus pintsliks süstik ja lõuendiks lõimelõngad. Koo

just nii, nagu hing ihkab, ela välja oma emotsioonid, naudi. Ja see teeb õnnelikuks. Saori sai alguse Misao Jost, jaapanlannast, kes tundis tugevat traditsioonide survet, kõike pidi tegema nii, nagu oli tehtud mitusada aastat enne teda, igasugune omaalgatus oli välistatud. Loomingulise natuuriga inimesele oli see ahistav, ta tahtis ka ise midagi luua ja alustas katsetusi. Tema suureks üllatuseks võeti uudsed ideed väga hästi vastu ja praeguseks on ainuüksi Jaapanis üle 30 000 saori kuduja. Vähemalt 40 riigis on inimesed leidnud saoris oma loomingule rakenduse. Tähelepanu! Seeniortants Merelaine ootab uusi liikmeid! N kell 12.45–15. Kuutasu on 3 eurot. Juhendab Ivi Talimäe. Seeniortants on eriline tantsuvorm, kus õpitakse just seenioritele sobivaid tantse. Neis tantsudes ei ole vahet, mis soost partner on. Tantsijad esinevad tihti nii oma maja pidudel kui ka mujal (sh suurtel seeniortantsu pidudel). SÜNDMUSED 11. veebruaril kell 14 kaminasaalis Pirita Meesteklubi asutamise koosolek. Kõik Pirita aktiivsed mehed on oodatud! 14. veebruaril kell 13 saalis „Sõbrapäeval sõbraga” pidu. Esineb Kesklinna sotsiaalkeskuse meesansambel Vanaisad. Kaetud kohvilaud. Tasuta. 14. veebruaril kell 16.30 saalis tugirühm dementsusega inimestele ja nende lähedastele. Tugirühmas proovitakse leida vastuseid osalejate küsimustele ja lahendusi probleemidele. Registreerimine telefonil 5563 6076 või e-aadressil hsh@eludementsusega. ee. Tugirühma korraldavad MTÜ Elu Dementsusega ja dementsuse kompetentsikeskus. Nüüd võimalus helistada dementsuse infoliinil 644 6440. 16. veebruaril kell 15 saalis Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot. 19. veebruaril kell 11 tervisliku toidu töötuba. Valmistatakse vastlapäevatoite. Juhendab toitumisnõustaja Eva-Liisa Kaaristo. Osalejate arv piiratud. Registreerimine sotsiaalkeskuse assistendi juures, tel 606 9050. Osavõtutasu 3 eurot. 21. veebruaril kell 15 raamatuklubi koostöös Pirita raamatukoguga. Klubilised jagavad eredamaid hetki loetud raamatutest ja tutvustatakse uusi raamatuid. Kaetud kohvilaud. Tasuta.

• • Pirita

NÄITUS Veebruaris on avatud saori kudujate loomingu näitus. Info tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 5. veebruaril kell 17 Kendama võistlus. Osavamatele magusad auhinnad. NB! Võta kaasa oma kendama! 6. veebruaril kell 17 Lauamängude õhtu. Võimalus õppida selgeks uus ja huvitav lauamäng. 7. veebruaril kell 17 Heegeldusring. Seekord heegeldatakse väikeseid lillkaunistusi. 11. veebruaril kell 17 Lauatennise turniir. Parimatele auhinnad! 12. veebruaril kell 17 Piljarditurniir. Osavamatele auhinnad! 13. veebruaril kell 17 Kunsti- ja meisterdamistöötuba. Meisterdame sõbrapäevakaarte. 14. veebruaril kell 17 Saksamaa kultuuriõhtu. Räägime Saksamaast ja

valmistame südamekujulisi küpsiseid. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 13. veebruariks kell 18 aadressil mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 18. veebruaril kell 17 Kuldvillaku õhtu. Küsimused Eesti riigipühadest. Parimatele magusad auhinnad! 19. veebruaril kell 17 Puzzle challenge. Paneme kokku ja raamime 500-tükilise pusle. 20. veebruaril kell 17 Teeme ise! Meisterdame kevadisi kaunistusi ja kaunistame nendega keskuse. 21. veebruaril kell 17 Kokandusring. Valmistame vastlakukleid ja sobiva ilmaga läheme kelgutama või meisterdame lumememme. Anna osalemissoovist teada hiljemalt 20. veebruariks kell 18 aadressil mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures. 25. veebruaril Energy päev. Vaheaja esimest päeva alustame kell 12 BodyBalance treeninguga Myfitnessis. Seejärel kell 14.30 teeme tervislikke smuutisid. Päeva lõpetuseks kell 16 kuldvillak. NB! Myfitnessi treeningus osalejatel koguneda hiljemalt 11.15 Mähe Vaba Aja Keskusesse. Ise Pirita Myfitnessi kohale minekust kella 11.45 on kohustuslik teavitada noortetöötajaid. Koguneme Myfitnessi fuajees.

26. veebruaril Töötubade päev. Igal täistunnil töötuba. Töötoad algavad kell 11 ja lõpevad kell 17. NB! Töötubades osalemiseks on vaja registreerida aadressil mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures hiljemalt 25. veebruariks. Töötoaga samal päeval tehtud registreerimine kinnitust ei saa! 27. veebruaril Fun päev. Külastame Skyparki, stardime Mähe Vaba Aja Keskusest hiljemalt kell 10.20. Päeva teises pooles valmistame küpsiseid ja joome teed. Lõpetuseks filmikas noorte valitud filmiga. NB! Kohtade arv piiratud! Osalemiseks on vaja registreerida aadressil mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures hiljemalt 26. veebruariks. 28. veebruaril Matk ja pannkoogid. Vaheaja lõpetuseks läheme kell 12 Soosepa rabasse matkale ja kell 15 küpsetame pannkooke. NB! Kohtade arv matkal piiratud! Osalemiseks on vaja registreerida aadressil mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noortetöötaja juures hiljemalt 27. veebruariks. NB! Kõikidesse vaheaja tegevustesse on vajalik registreerida. Tegevusega samal päeval tehtud registreerimine kinnitust ei saa. Info ja registreerimine: e-post mahe@piritavak.ee, tel 605 9516. www.piritavak.ee/mahe. Facebook: www.facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3

ta gasi! Vaba Aja Keskus esitleb:

7. veebruaril kell 19

HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 4. veebruaril kell 16 Kuldvillak. Põnev mälumäng ja võitjatele auhinnad. 5. veebruaril kell 16 Kose kokkamine. Valmistame täidetud ahjukartuleid. 12. veebruaril kell 16 DIY. Meisterdame sõpradele kaarte ja käepaelu. 14. veebruaril kell 16 Filmikas. Tähistame sõbrapäeva. Teeme kooki ja vaatame filmi. 19. veebruaril kell 16 Kultuuriõhtu. Külaline Austriast tutvustab oma kultuuri ja koos kokkame ühe tema kodumaalt pärit rahvusroa. 25. veebruaril kell 11 Zen-päev. Teeme looduslike vahenditega näo- ja kätehooldust. Valmistame kehakoorijaid ja joogatame. Hiljem vaatame filmi koos tervislike näksidega. 26. veebruaril kell 11 Lauamängud ja Prototehas. Alustuseks erinevad mängud. Seejärel külastame Prototehast, kus osaleme õppeprogrammis „Kuumaõhupall” ja hiljem saame tehases ise ringi uudistada. Koguneme majas kell 13.45 ja kell 15 algab programm. Palume osalemissoovist teada anda hiljemalt 21. veebruariks! 27. veebruaril kell 11 Kendama päev. Õpime uusi trikke ja toimub turniir. Võitjatele auhinnad! 28. veebruaril kell 11.40 läheme Tondiraba jäähalli uisutama. Võta kaasa õpilaspilet ja 3,50 eurot uisulaenutuseks või kui sul on oma uisud, siis 2 eurot jää kasutamise eest. Koguneme Kosel kell 11.40. Pärast uisutamist küpsetame keskuses pannkooke ja mängime. 20. veebruaril kell 11 Eakate kohvihommik. Info ja registreerimine: e-post kose@piritavak.ee, tel 600 6391. www.piritavak.ee/kose. Facebook: www.facebook.com/kose.vabaajakeskus Instagram: Kosevabakas

10 VABA AEG Veebruaris Pirita raamatukogus FOTO: EV100.EE

Sipsik, Anne Veski ja kuhjaga ajalugu

Laupäeval, 8. veebruaril kell 12 Põnnihommik, kus uurime eesti rahvalaulu ja -tantsu ning kujundame rahvatantsuseelikuid.

1. veebruaril kell 13 Maarjamäe lossis – TARTU RAHU ERIEKSKURSIOON: VABADUSSÕDA JA RELVASTUS. Tartu rahu aastapäeva künnisel toimub näitusel „Minu vaba riik” Vabadussõja saalis eriekskursioon Siim Õismaaga (Eesti sõjamuuseum), kes tutvustab Vabadussõjas kasutatud relvi ja räägib sõjast. 2. veebruaril kell 12 PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „PAPA MOLL JA ŠOKOLAADIVABRIK” (režissöör Manuel Flurin Hendry, Šveits 2017). Üheks nädalavahetuseks jääb härra Moll üksi lapsi kantseldama ja šokolaadivabrikul silma peal hoidma. Möll algab siis, kui lastel läheb naabrilastega madinaks maiustuste, kodutööde ja maailmakuulsa tsirkusekoera pärast. Dubleeritud eesti keelde.

Laupäeval, 22. veebruaril kell 12 Põnnihommik, kus loeme eesti lastekirjanike jutte ja joonistame Eestile sünnipäevakaardi. Laupäeval, 15. veebruaril kell 10 jagame raamatu-uudiseid, tutvustame uusi teoseid, anname lugemissoovitusi ja räägime teadmiskirjandusega haakuvatel teemadel.

2. veebruaril kell 14 Maarjamäe lossis – RINGKÄIK NÄITUSEL „MINU VABA RIIK”. Igal pühapäeval kell 14 saab ühest Eesti ajaloomuuseumi näitusest osa koos giidiga. Osalemine muuseumipiletiga. FOTO: PIXAPAY.COM

Igal laupäeval kell 10.15 keelekohvik eesti keele huvilistele, kus harjutame kõnelemist erinevatel teemadel.

Kolmapäeviti, 5. ja 19. veebruaril kell 17.30–19.30 kudumisring. Töökeeled eesti ja vene keel. Palume kaasa võtta oma kudumisvahendid.

31. jaanuar 2020

4. veebruaril kell 12 EKSKURSIOON SEENIORITELE FILMIMUUSEUMI NÄITUSEL „DUUBEL ÜKS”. Ootame väärikas eas muuseumisõpru rahulikus tempos ringkäigule. Olemas kaasavõetavad toolid. Osalemine sooduspiletiga. Näitus viib teekonnale läbi filmitegemise eri etappide justkui kaamerataguses maailmas – aimu saab stsenaariumi, võttepaiga, montaaži, valguse ja heli rollist ühe hea filmi juures ning kuulda filmitegijate lugusid.

8. veebruaril kell 13 Maarjamäe lossis – ÕPITUBA MAIUSTEST JA MAGUSTOIDUST. Kuidas maiustati 20. sajandi esimesel poolel, räägib toidukultuuri uurija etnoloog Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum). Ootame kõiki huvilisi, ka õpilasi. Osalemiseks palume eelregistreerida www.ajaloomuuseum.ee

ti, mille lapsena nende vanaisa ja ta parim sõber Alfred, kellest pole 65 aastat midagi kuulda, maha matsid. Leid on nagu ajamasin oma kummaliste esemete ja müstiliste saladustega. Film on dubleeritud eesti keelde.

ja Edgar Valteri loodud vahva raamatutegelane, kellega praeguste laste emadisad on suureks kasvanud, sümboliseerib lapsele omast siirust, uudishimu maailma vastu, vallatut meelt, kõikevõitvat sõprust ja universaalset armastust.

16. veebruaril kell 14 RINGKÄIK MAARJAMÄE LOSSIS: LOSSILUGU. Räägime Maarjamäe ja lossi ajaloost. Igal pühapäeval kell 14 saab ühest Eesti ajaloomuuseumi näitusest osa koos giidiga. Osalemine muuseumipiletiga.

23. veebruaril kell 14 RINGKÄIK FILMIMUUSEUMI NÄITUSEL „DUUBEL ÜKS”. Igal pühapäeval kell 14 saab ühest Eesti ajaloomuuseumi näitusest osa koos giidiga. Osalemine muuseumipiletiga. 24. veebruaril kell 12 VABARIIGI AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD PEREPÄEV MAARJAMÄEL. Toimuvad eriekskursioonid, ajalooviktoriin, kontsert ja lastele Sinise Lõvi presidendi vastuvõtt. Üksikpilet 5 eurot, perepilet 10 eurot.

9. veebruaril kell 12 PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „HALVDAN, PEAAEGU NAGU VIIKING” (režissöör Gustaf Åkerblom, Rootsi 2018). Halvdan ei ole tavaline viiking. Ta lonkab ja teised lapsed ei võta teda omaks, muutes ta erakuks, kellel pole sõpru. Välja arvatud küla sepp Björn, kes on tema eest hoolitsenud ajast, mil Halvdani isa rüüsteretkele läks. Film on dubleeritud eesti keelde. 9. veebruaril kell 14 Maarjamäe lossis – RINGKÄIK NÄITUSEL „ANNE VESKI. TÄHELEND”. 16. veebruaril kell 12 PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „KASPER JA EMMA LÄHEVAD AARDEJAHILE” (režissöörid Arne Lindtner Næss ja Aurora Gossé, Norra 2018). Suvevaheajal leiavad Kasper ja Emma rannalt kas-

23. veebruaril kell 12 PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „SIPSIK” (režissöörid Karsten Kiilerich ja Meelis Arulepp, A-Film 2020). Pärast filmi kohtume režissöör Meelis Arulepa ja Anu osatäitja Elo Mirt Ojaga. Eno Raua

29. veebruaril kell 13 Maarjamäe lossis – AJALOOLAUPÄEVAK: „KUI RELVAD VAIKISID. TARTU RAHU 100”. Tartu rahust ja selle ühest arhitektist Jaan Poskast räägib ajaloodoktor Mari-Leen Tammela. Rohkem infot: ajaloomuuseum.ee ja filmimuuseum.ee

Uus näitus: Anne Veski. Tähelend Näitus „Anne Veski. Tähelend” kutsub teid muinasjutulisele tähelennule koos estraadimaailma roosiaia kuningannaga.

ÕNNELIK SEENIOR RAAMATUKOGUS Pirita raamatukogu (Metsavahi 19) kutsub veebruaris osa võtma üritustesarjast „Õnnelik seenior raamatukogus“. 6. veebruaril kell 14 toimub tegevus- ja vestlushommik teemal „Eesti rahva toidulaud“. Jagame vanu retsepte. 13. veebruaril kell 14 on külas teleajakirjanik Reet Linna. Juttu tuleb „Prillitoosist“ ja muust huvitavast. 20. veebruaril kell 14 räägib toidukultuurist ja -ajaloost ajaloolane Inna Jürjo. 29. veebruaril kell 12 toimub kepikõnd Pirita parkmetsas ja kergliiklusteel. Üritustesari kestab 2019. septembrist kuni 2020. maini. Projekti toetab sotsiaalministeerium. Lisainfo: Pirita raamatukogust telefonil 683 0955 ja e-post aadressil pirita@tln.lib.ee. Projektist saab pikemalt lugeda Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt https://keskraamatukogu.ee/seenioridele

Anne Veski hääle tunnevad ära kümned, kui mitte sajad tuhanded raadiokuulajad nii Eestis kui ka Venemaal. Ta on kuus korda päevas rõkkama pannud mitmekümnetuhandelise staadionipubliku ning tema stiilsed lavakostüümid tegid temast kunagi moeikooni miljonitele nõukogude naistele. Näitus annab värvika ülevaate Anne Veski kujunemisest jumaldatud lavatäheks. Staarielu melu ja glamuuri kõrval tuleb juttu ka selle mõrumatest telgitagustest. Kas tähe sünniks on vaja annet või piisab suurest tööst ja õnnelikust juhusest? Igatahes vajab sädelev lavateekond ka toetavaid kaaslasi. Näitus tutvustab 1980. aastate nõukogude muusikatööstuse tagamaid ja mõju Eesti muusikatööstuse arengule. Uurime, kuidas ja kui palju sai Anne Veski anda välja plaate tollase maailma suurima plaadifirma Melodija egiidi all. Tähelepanu all on lavaelu juurde vältimatult käivad kostüümid. Eksponeerime staari garderoobi täies hiilguses – teie ees on Anne Veskile õmmeldud komplektid, mille on loonud Tallinna Moemaja moekunstnikud, aga ka Moskva Suure Teatri ateljees valminud tuhandete naiste unistuste rõi-

Näitus „Anne Veski. Tähelend” M aarjamäe lossis avatud 7. veebruarist 26. juulini. K uraator: Marion Laev (Eesti kunstiakadeemia), konsultant Aimar Ventsel (Tartu ülikool) V ideoklipid: Hindrek Maasik ehk Masa, Margit Ossipova K ujundaja: Kärt Loopalu, Superellips OÜ G raafiline disain: Pamela Sume ja Valter Jakovski, Ruum 414 OÜ T äname: Eesti Kultuurkapital, Alexandre Vassiliev Foundation

vaese – „Hea tuju laulu” kleit. Esimest korda saab uudistada staarile austajate tehtud põnevaid kingitusi ja iseäralikke meeneid. Ja loomulikult kõlab muusika! Meeletu lavakogemusega täht Anne Veski: „Kuidas tähed süttivad? Tööga, kulla sõbrad. Põrandal magatud öödega, külmas bussis kontserdilt kontserdile loksumisega, konservidega hotellitoas. Aga natuke annet peab ka olema.”

REKLAAM 11

31. jaanuar 2020

Reakuulutused Staažikas matemaatikaõpetaja ootab eratundidesse 9. klassi õpilasi, kes soovivad valmistuda kevadisteks koolikatseteks ja lõpueksamiks ning kelle eesmärk on õpingute jätkamine gümnaasiumis. Asukoht: Viimsi, kontakttelefonid: +372 5389 1356 ja 609 1084

Ohtlike puude langetamine, hekkide ja õunapuude lõikus. Tel 521 0334

Müüa küttepuud pikkusega 30–60 cm. Toores segalehtpuu alates 42 eurot/rm. Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot/rm. 30 cm kuiv lehtpuu 40 l võrgus 3,10. Tel 504 2707

Müüa puitbrikett 150 €/960 kg, kuivad kütteklotsid 110 €/48 kotti, pellet premium, kuiv lepp ja kask kottides, tel 5692 4924

Remondi- ja viimistlustööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. Tel 510 0250, raul@vivamees.ee

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd Tel 5352 9476, e-post: mehitus@gmail.com

Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel 602 0906 ja 501 1628 Tim

Ehitus- ja remonditööd. Fassaadi-katuste-vaheseinte-saunade-terrasside ehitus. Parketi, uste, akende, liistude paigaldus ja muud siseviimistlustööd. Tel 5360 5083 Lõikame viljapuid, pügame hekke, langetame puid ning vastavalt teie soovile teeme ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee Eralogopeed võtab vastu Pirital. Tel 505 9605 Koduteenus juuste lõikus eakale ning puuetega abivajajale. Kaie 5592 8588

14. MÄRTsil kella 10.30-13.30

Kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses

LISAINFO www.piritavak.ee ja keskuse FB lehel

SA Õigusteenuste Büroo (ÕTB) osutab Tallinnas tasuta õigusabiteenust: l ERIVAJADUSEGA (kerge, raske või sügava puudega) INIMESTELE l TOIMETULEKURASKUSTES INIMESTELE (sissetulek pereliikme kohta kuus jääb alla 500 eur) § ÕTB on Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tallinna linna ametlik koostööpartner. § Oleme valmis abistama erivajadusega inimesi nende elukondlike õigusmurede lahendamisel (pereasjad – elatis, lahutus, hooldusõigus jne, eluasemega seotud küsimused, töövaldkonna probleemid, võlad, täiturid, toetused, teenused jms.). § Erivajadusega isiku huvides võivad juristi poole pöörduda ka sihtgrupi pereliikmed, omastehooldajad või volitatud isikud. § Erivajadustega inimeste kohtumised juristiga toimuvad Eesti Puuetega Inimeste Koja ruumides Toompuiestee 10, kus on tagatud ligipääs ka ratastooliga. Vähekindlustatud inimeste vastuvõtt toimub ÕTB kontoris J.Köleri tn 8, III korrus. Oleme valmis konsulteerima ka veebisilla (Skype), telefoni või e-kirja teel. Meie juristid suhtlevad nii eesti kui vene keeles, vajadusel saame kaasata viipekeeletõlgi. § Õigusabi on sihtgruppidele tasuta. Nõustamisaja broneerimiseks vajalik eelregistreerimine ÕTB telefonil 5385 0005. Lisainfo: ÕTB veebilehelt www.otb.ee EPIKoja veebilehelt https://www.epikoda.ee/oigusabi Nõustamispäevi toetab EV Justiitsministeerium

12 REKLAAM

31. jaanuar 2020

Toompeale lippu heiskama! Eesti Vabariigi sünnipäeva hommikul, 24. veebruaril on kõik oodatud Toompeale Kuberneri aeda pidulikule riigilipu heiskamisele. Lipp tõuseb hümni saatel kell 7.34. Kõne peab Riigikogu esimees Henn Põlluaas. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoorid ning Politsei- ja Piirivalveorkester. Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.05. Alustame üheskoos Eesti riigi sünnipäeva!

25.02

P I R I TA K L O O S T R I VA R E M E T E S

algus 15.00

i l u t a l Vast ENDISÕIT K A R U B O H • NGUD • VASTLAMÄ ONILISED IO S IT D A R T • UD VASTLATOID

ulukoor la a t it g ir B b e Esin ütamine ü s e k k lõ la t s Va

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.

FOTO: ERIK PEINAR (RIIGIKOGU KANTSELEI)

Ette loetakse 1918. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.