Pirita ajaleht 25.10.2019

MILLISEID INVESTEERINGUID PLAANITAKSE PIRITALE? LK 3 KÕRVITSAPÄEVAD MERIVÄLJA KOOLIS LK 4 INTERVJUU LEGENDAARSE MÄLUMÄNGURIGA LK 8 www.facebook.com/piritalinnaosa

25. oktoober 2019  NR 10 (291)

Pirita rannametsa kergliiklustee saab valgustuse

Ürgoru eakatekodu Pirital valmib järgmisel sügisel Kirjutasime eelmises Pirita ajalehes Kose asumisse ehitatavast eakatekodust.

Pärast seda on tallinlased pöördunud linnaosavalitsuse poole ja palunud infot uue hooldekodu kohta – milline see täpsemalt tuleb, millal valmib, kui palju ehitus maksab, kes ehitab, millal on võimalik kohta broneerida jne. Palusime asja selgitada Maarjamaa Kodud OÜ tegevjuhil Kristo Priimägil.

Hooldekodu vundamenditööd Pirital on täies hoos ja varsti peaksid hakkama kerkima seinad. „Hoone pindala on veidi üle 7000 ruutmeetri, uues kodus saab elada 270 klienti. Eakatekodu on kahekorruseline, milles on hästivarustatud valgusküllased ühe- ja kahekohalised toad. Iga toa juurde kuulub tualett ja duširuum,” tutvustas Priimägi. Maja on projekteeritud sopilisena, mis tagab selle, et tulevased kliendid ei ela kõik koos, vaid tekivad justkui väikesed asumid, mille elanikel on omaette protseduuriruumid, jalutusrajad ja puhkekohad, mis pakuvad jõukohaseid vaba aja veetmise võimalusi jne. Hoone paikneb suurel kõrghaljastusega kinnistul. Hoonesse rajatakse muu hulgas ka meelelahutussaal tähtpäevade tähistamiseks ning kontserti-

ILLUSTRATSIOON: MAARJAMAA KODUD OÜ

Pirital Kose asumisse rajatav Eesti moodsaim hooldekodu valmib 2020. aasta sügiseks ja ehitus läheb maksma umbes kaheksa miljonit eurot.

de ja etenduste korraldamiseks. Samuti on hoones saun.

Turvaline ja mugav kodu „Eakatekodus on mõeldud erinevate vajadustega, näiteks dementsetele ja mäluhäiretega klientidele, ka neile tagatakse värskes õhus viibimise võimalus ja selleks ehitatakse piirdeaiaga siseterras-

sid,” selgitas Priimägi uue maja võimalusi. „Soovime, et kõikidel klientidel, kes vajavad iga päev abi, oleks selles majas turvaline kodu ning nad tunneksid end siin võimalikult hästi ja koduselt,” ütles Priimägi. Ta tõi esile, et hoone peab olema mugav ka töötajatele ning täpsustas, et uues majas on loodud töötajatele kõik tänapäevased töötingimused. Ürg-

oru eakatekodus on plaanis luua töökohti 120 töötajale.

Peahoonesse on kavandatud ka mõned äripinnad, kuid Priimägi ei soovinud veel täpsustada, kas seal võiks olla mõnd meditsiiniteenust osutav asutus või tuleb sinna hoopis toidupood.

Uus hoonekompleks on loodusesse hästi sobituv ja energiasäästlik – elektrienergia tootmiseks kasutatakse hoone katusele paigaldatavaid päikesepaneele.

Pirita linnaosa vanema Tõnis Liinati sõnul on uut hooldekodu Piritale kavandatud mitu aastat ja tal on hea meel, et Eesti moodsaima eakatekodu ehitus on lõpuks alanud. „Huvi uue eakatekodu vastu on olnud väga suur ja see on igati põhjendatud, sest hooldekodukohti napib,” sõnas Liinat. „Usun, Ürgoru eakatekodu on kõige moodsam Eesti hooldekodu, mis pakub väga häid tingimusi ja kodust olemist kõigile elanikele ja tänapäevast töökeskkonda personalile.”

Priimägi sõnul läheb kogu projekt maksma umbes kaheksa miljonit eurot. Hooldekodu asub Hunditubaka tee 12 / Karukella tee 5. Ehituse peatöövõtja on Fertum Holding OÜ. Hooldekodu projekteeris Loft AB, töö tellija on Maarjamaa Varahaldus OÜ.

Lehekottide tasuta äravedu Pirital Lehekottide äravedu Pirital toimub 18. novembrist kuni 8. detsembrini.

Pirita linnaosa kinnistutel kokku riisutud ja kottidesse pandud puulehed viib linnaosavalitsus ära tasuta (kuni 15 kotti).

Lehevedu toimub asumite kaupa:  18. kuni 24. november – Mähe, Laiaküla, Kloostrimetsa, Lepiku, Iru ja Pirita asum  25. november kuni 1. detsember – Kose ja Maarjamäe asum  2 . kuni 8. detsember – Merivälja asum

P uulehed tuleb panna kottidesse ja kotisuu korralikult kinni siduda. V eoperioodi alguse päevaks tuleb kotid tõsta piirdeaia taha tänavapoolsesse serva.  I ga registreerinud kinnistu juures käiakse ühe korra.  J uhul, kui kotid sisaldavad peale puulehtede ka muud prahti, siis kotte ära ei viida. L ehekoti maksimumsuurus on kuni 150 liitrit, suuremaid lehekotte ära ei viida.  I galt kinnistult viiakse ära kuni 15 lehekotti.

Kui teil on rohkem kui 15 lehekotti, siis on võimalik viia need lähimasse jäätmejaama. Jäätmejaa-

mades võetakse igalt inimeselt päevas tasuta vastu (ID kaardi alusel) kuni kuus 100-liitrist kotitäit aia- ja pargijäätmeid.

Lähim jäätmejaam, kus piritalased saavad lehekotid tasuta ära anda, asub aadressil Pärnamäe tee 36. Lisainfot saab helistades 1345.  J ä ä t m e j a a m on avatud: E 1 2 - 2 0 , T 1 2 - 2 0 , K 1 2 N 12-20, L–P 10-18. R on jäätmejaam suletud.

-

2

0

,

Pirita rannametsas kulgevat kõnni- ja kergliiklusteed kasutavad piritalased aasta ringi, kuid valgustuse puudumine on nii mõnigi kord tekitanud liikluses ohtliku olukorra.

Rannametsas kulgeva jalg- ja rattatee valgustust on kaua oodatud ja nüüd on valgustuse projekteerimine käivitatud. Kõnni- ja kergliiklustee pikkus on pisut üle kahe kilomeetri ja tee valgustatakse täies ulatuses.

Ehitustööd algavad 2021. aastal.

Tegemist on õhukaabliga rajatava valgustusega, kusjuures lampe kandvad mastid hakkavad paiknema vahelduvalt ühel ja teisel pool tee ääres ehk need paigaldatakse kohtadesse, kus on ruumi, et säästa olemasolevat kõrghaljastust. Valgustamiseks kasutatakse LED-tehnoloogial põhinevat tänavavalgustust.

Lurichi monument viiakse Pirita spordikeskusesse Pirita Linnaosa Valitsus plaanib kevadel viia Lurichi monumendi Pirita teelt Pirita spordikeskuse hoovi ja lisada kuju juurde infotahvli.

Lurichi monument võib uue asukoha saada maadleja sünnipäevaks, 22. aprilliks. Praegu jääb ühe kuulsama eestlase monument autotee ääres üsna tähelepandamatuks ning kuju õige koht oleks rahvarohkemas kohas Pirita spordikompleksi alal tunneli juures, kus käib palju tervisesportlasi treeningutele ning kus kuju oleks kaitstud vandaalide rünnakute eest.

Linnaosavalitsusel on plaanis tellida kuju juurde ka suurmeest tutvustav infotahvel eesti, vene, inglise ja soome keeles.

Pirita kalmistul tehakse hoolduslõikust Pirita kalmistul (Rummu tee 7a) tehakse sügisel hoolduslõikust ning sanitaar- ja hooldusraiet. Töö käigus eemaldatakse kõnniteede kohalt kuivanud või osaliselt kuivanud oksad ja kalmistu kasutamist segavad oksad.

Samuti võetakse maha haigestunud, kuivanud ja kahjustunud puud.

2

JUHTKIRI / LINN

JUHTKIRI

Uute plaanide ja värviliste lehtede aeg

S

ügis on aeg, mil Tallinna linnas koostatakse järgmisteks aastateks investeeringute kava. Pirita linnaosa on oma investeeringute plaanid esitanud ja tutvustan neid teilegi. Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2020–2023 näeb Piritale ette suuri investeeringuid, muu hulgas Padriku lasteaia hoone laiendust, koerte jalutusväljaku ehitamist, Pähkli peremajade kapitaalremonti, velodroomi rekonstrueerimisprojektiga alustamist. Väga suur investeering tehakse botaanikaaeda. Kõige suurem töö lähiaastatel on ilmselt aga Mustakivi tee läbimurde rajamine.

Samuti tuleb tulevikuplaanide kõrvalt ära teha igasügisesed tööd nagu lehekottide äravedamine. Siinkohal tänan jällegi Pirita tegusat kogukonda, kes on löönud kaasa, et meie õued ja haljasalad puhtaks saaksid.

P

ean Pirital väga oluliseks spordi- ja noorsootööd. Sõltub ju tingimustest, kus ja kuidas meie lapsed ja noored oma vaba aega veeta tahavad. Oleme taotlenud järgmisteks aastateks investeeringuid spordi- ja mänguväljakute ajakohastamiseks 260 000 euro väärtuses.

Aeg on näidanud, et Pirita rand on kohalike elanike vaba aja veetmise üks lemmikpaiku. Rannaalast tervikliku ja tänapäevase puhkeala arendamine on aga sedavõrd suur suutäis, et selle korraga ette võtmine käib üle jõu.

Olen teinud abilinnapea Kalle Klandorfile ettepaneku ehitada promenaad valmis jaokaupa.

Teedeehituses oleme taotlenud investeeringuid Randvere tee taastusremondiks, samuti kvartalisiseste ja magistraalteede katete remondiks. Murelaps on aga Kose tee, mis ei ole mõeldud nii suurele hulgale sõidukitele. Lahendusena näen Mustakivi tee läbimurde valmis ehitamist lähiaastatel.

Aasta-aastalt oleme püüdnud Piritat sügisel ja talvel valgemaks muuta. Järgmiseks aastaks olen teinud hulga ettepanekuid tänavavalgustuse projekteerimiseks ja rajamiseks. Üheks prioriteediks oleme seadnud rannametsa kergliiklustee ja mänguväljakute ümbruse valgustamise, et ka sügisõhtuil oleks võimalik noortel olla õues ja ehitada liivalosse või mängida kulli.

Hoian investeeringutel silma peal ja püüan neile hoogu juurde anda. Kokku on taotlusi Piritale investeeringutele tehtud ligikaudu 40 miljonit eurot.

Panen kõigile veel kord südamele, et pimedas liigeldes kandke helkurit ning veenduge, et ka teie pereliikmetel ja sõpradel oleks välja minnes see väike abivahend nähtaval kohal.

Turvalist ja meeleolukat värvilist sügist!

Tõnis Liinat Pirita linnaosa vanem

25. oktoober 2019

Pirita rannaala hakatakse arendama etapikaupa 8. oktoobril toimus Pirita rannaala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu. Ülevaate rannaala detailplaneeringus kavandatust andis detailplaneeringu koostaja Ruum ja Maastik OÜ esindaja Maarja Zingel (fotol), küsimustele vastasid Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu ja -korralduse osakonna juhataja Märt Holtsmann ning Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.

Pirita rannaala detailplaneeringut käsitletakse tervikuna ja see järgib linnaosa üldplaneeringu põhimõtteid ega näe ette kruntideks jagamist. Rannaala mets peab säilima ja uusi teid ei rajata. Detailplaneeringus nähakse ette kõige rohkem tegutsemist liivaranna ja puistuala piiril. Oluline on seegi, et Pirita rannaalal ei liigu inimesed ainult suviti, vaid aina rohkem igal aastaajal, olgu väljas torm või lumi. Sellest lähtudes plaanitakse, et rannaala oleks kasutatav aasta ringi (kohvikud, tualetid, valgustus jm).

Pirita rannaala detailplaneeringus on kavandatud kuni 20 erineva kasutusega hoonet, et teenindada ligi 2,5 kilomeetri pikkust rannaala.

Pirita linnaosa üldplaneeringus määratud ranna ehituskeeluvöönd hõlmab kogu planeeritavat ala ning nii tuli Maarja Zingelil ja Märt Holtsmannil vastata küsimustele ehituskeeluvööndi vähendamise kohta. „Kuna ehituskeeluvööndis on ehitamine üldjuhul keelatud ja selle vähendamine võib toimuda vaid riigi keskkonnaameti nõusolekul, siis on tegemist erandiga, mille vajadus peab olema põhjendatud. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlustega tegelevad looduskasutuse spetsialistid ja loa vähendamiseks väljastab riigi keskkonnaamet,” selgitas Holtsmann. Ehituskeeluvööndit saab vähendada detail- või üldplaneeringu alusel.

Pirita rannaala detailplaneeringus on kavandatud kuni 20 erineva kasutusega hoonet, et

teenindada ligi 2,5 kilomeetri pikkust rannaala, ning piritalased vahetasid elavalt mõtteid selle üle, kas neid on nii palju vaja ja kus need peaksid asuma. Arutelul kõlas ideid ka Pirita rannavärava ja rannahoone kohta. Üldiselt olid kokkutulnud seda meelt, et Pirita rannaala arenguga tuleb edasi minna. „See on pikaajaline projekt, aga algus on tehtud ja nüüd tuleb edasi minna,” sõnas Zingel.

Liinati sõnul on Pirita rannaalast tervikliku ja tänapäevase puhkeala arendamine sedavõrd suur suutäis, et selle korraga tegemine käib kindlasti üle jõu. „Pirita rannast peab kujunema Tallinna esindusrand ja me hakkame selle eesmärgi poole liikuma etapi kaupa,” sõnas ta.

Planeeritava ala suurus on 44,66 hektarit. Pirita rand on ligikaudu 2,45 kilomeetrit pikk ja hooajal käib seal 10 000–12 000 suvitajat päevas.

Ohtlike jäätmete kogumisring Pirital Sel sügisel saavad Tallinna elanikud taas ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda. Ohtlike jäätmete kogumisring Pirital toimub 10. novembril.

Ära saab anda pliiakusid, patareisid ja väikeakusid, akuhappeid, õlijääke ja õlifiltreid, aegunud ravimeid, liimi-, värvi-, laki- ja lahustijäätmeid, aiamürke, väetiste jääke, foto- ja muid olmekemikaale, elavhõbedajäätmeid, sh päevavalguslampe, elektri- ja elektroonikajäätmeid.

 1 0.55–11.15 Võsa tee 26 parkla (Padriku elamurajoon)  1 1.25–11.45 Aianduse tee 64 (Aianduse tee / Mugula tee ristmikul)  1 2.05–12.25 Randvere tee 115 (Ecoland hotelli ees)  1 2.35–12.55 Kelluka tee 21/23 (endise Kelluka poe ees)  13.10–13.30 Vabaõhukooli tee 16 vastas parklas pakendipunkti juures  13.40–14 Urva 5 (endise Maarjamäe poe ees)

Kasuta võimalust ja anna kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tasuta ära! Ohtlikke jäätmeid võib ka viia kõigisse Tallinna jäätmejaamadesse.

Lisainfo: www.tallinn.ee/jaatmed ja veebikaardil http://arcg.is/0munie

Ajagraafik ja auto peatumiskohad pühapäeval, 10. novembril  10–10.15 Merivälja tee 34 (Pirita keskuse parkla)  1 0.25–10.45 Kesk tee / Haaviku (Merivälja poe ees)

PIRITA LINNAOSA VALITSUS AVALIKUSTAB VABAÕHUKOOLI TEE 114 KINNISTU DETAILPLANEERINGU. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamumaa sihtotstarbega Vabaõhukooli tee 114 kinnistust moodustada kaks elamumaa sihtotstarbega krunti ja määrata ehitusõigus mõlemale krundile ühe kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega kahe korteriga (paariselamu) ja kahe abihoone või ühe kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks.

Planeeritava ala suurus on 0,41 ha.

Detailplaneering on kooskõlas nii Pirita linnaosa üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe kui ka detailplaneeringu koostamiseks määratud tingimustega.

Detailplaneeringu koostas Ruum ja Maastik OÜ ning huvitatud isik on OÜ NK Kapital.

Detailplaneeringuga saab tutvuda 28. oktoobrist kuni 11. novembrini 2019 Pirita Lin-

naosa Valitsuses (Kloostri tee 6 toas 128) tööpäevadel.

Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee.

Avaliku väljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse väljak 7, 1. korruse infosaalis.

RAHA

25. oktoober 2019

3

Tasuta õigusabi korteriomanikele ja -ühistutele

Padriku lasteaed

Maarjamäe lastekodu

Tallinna botaanikaaed

Järgmise kolme aasta jooksul peaks oluliselt laienema Padriku lasteaed. Kas sinna rajatakse lasteaed-algkool või lasteaed-põhikool, on alles arutusel.

Järgmisel aastal algab Tallinna lastekodu Maarjamäe keskuse peremajade kapitaalremont.

Kõik 12 Pähkli peremaja peaksid korda saama nii väljast kui ka seest ning töö peaks tehtud saama aastaga.

Järgmisel aastal algavad suuremahulised rekonstrueerimis- ja arendustööd Tallinna botaanikaaias: palmimaja klaaskupli ja siseruumi renoveerimine, vana majandushoone asemele uue ehitamine, haldushoone ümberehitamine külastuskeskuseks jm.

2020–2022

2020

2020–2023

Tallinna korteriühistute esindajad ja liikmed saavad Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis tasuta õigusabi.

Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7) toimuvale nõustamisele pääseb nii eelregistreerimisega kui ka kohapeal järjekorra alusel esmaspäeviti kella 9–12, teisipäeviti kella 9–12 ja 13–17 ning neljapäeviti kella 13–17.

Peale kohapealse nõustamise saab eelregistreerimisel kutsuda Eesti Õigusbüroo juristi korteriomanike üldkoosolekutele ja ka selle eest tasu ei küsita. Juristi vastuvõtule saab registreerida argipäeviti kella 9–17 telefonil 687 1223.

Valime aasta linnakodaniku

Mustakivi tee pikendus Kas lähiajal tuleb ka Mustakivi tee läbimurde ehitus, selgub järgmise aasta jooksul, kui alustatakse tee rajamiseks vajalike uuringutega. Mustakivi tee pikenduse rajamine läheks maksma 20,6 miljonit eurot.

2020–2023

Piritale tulevad läbi aegade suurimad investeeringud Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2020–2023 näeb ette Piritale suuri investeeringuid, muu hulgas Padriku lasteaia hoone laiendust, koerte jalutusväljaku ehitamist, mänguväljakute rekonstrueerimist, Pähkli peremajade kapitaalremonti, Pirita velodroomi rekonstrueerimisprojekti alustamist. Väga suur investeering tehakse Tallinna botaanikaaeda ja korrastatakse Pirita kloostri varemeid. Kõige suurem töö lähiaastatel on aga ilmselt Mustakivi tee läbimurde rajamine.

Pirita kloostri varemete korrastamine

Tallinna aasta linnakodaniku valimiseks saab esitada kandidaate 1. novembrini.

Linnavolikogu algatas mullu aasta linnakodaniku valimise, et tunnustada inimest, kes andis möödunud aasta jooksul suurima panuse Tallinna rahvusvahelise maine parandamisse ja linnaelu edendamisse või saatis korda erilise teo.

Kandidaate saavad esitada nii erakui ka juriidilised isikud, esitatav peab olema Tallinna linna registrijärgne elanik. Kandidaate saab esitada linnavolikogu veebilehel www.tallinn.ee/aasta-linnakodanik.

Linnavolikogus moodustatakse aasta linnakodaniku valimise komisjon, kuhu kuuluvad linnavolikogu fraktsioonide esindajad (esimees või aseesimees) ja osalema palutakse jooksva aasta Tallinna vapimärgi kavalerid. Komisjoni esimees on linnavolikogu esimees.

Lisaks aunimetusele saab aasta linnakodanik disainer Riho Luuse valmistatud klaasmeene, mille alusele on liimitud tükike Tallinna toomkiriku ligi 300 aasta vanusest vaskkatusest.

Aasta linnakodaniku aunimetus ja sellega kaasnev meene antakse üle novembri lõpus toimuval linnavolikogu istungil.

Tallinn kandideerib Euroopa rohelise pealinna tiitlile

Koerte jalutusväljak

Mänguväljakud

Pirita velodroom

2021. aastasse on plaanitud aadressile Võsa tee 26 koerte jalutusväljaku ehitamine.

Pirita mänguväljakute (sh Merivälja) rekonstrueerimine.

2022. aastal peaks algama Pirita velodroomi rekonstrueerimisprojekti koostamine.

2021

2021

2022

Pirita toetab kogukonnaüritusi ja sporti Pirita linnaosa valitsus on tänavu eraldanud mittetulundusühingutele tegevustoetusi kogusummas 4400 eurot.

Linn on andnud rahalist toetust nii konkreetsete ürituste korraldamiseks kui ka tegevustoetust juriidilistele isikutele igapäevaseks tegevuseks. Toetust on saanud kohaliku kogukonna algatatud ettevõtmised, mis haaravad kaasa huvilisi nii Piritalt kui ka kogu Tallinnast, na-

gu näiteks Mähe kohvikutepäev ja Pirita kloostripäev. Kloostripäev on pikaaegse traditsiooni ja erilise auraga üritus, kuhu tuleb kauplejaid üle Eesti ja sel aastal olid esimest korda avatud ka taaskasutusletid. „Toetame üritusi, mis liidavad kogukonda, elavdavad suhtlust ja suurendavad omavahelist ühtsustunnet nagu Mähe kohvikutepäev, mis on küll üsna uus ettevõtmine, kuid üks ütlemata õdus üritus,” sõnas linnaosavanem Tõnis Liinat.

Pirita linnaosa valitsus on toetanud sportlikke ettevõtmisi, nagu näiteks juunikuus Eesti Spordiseltsi Kalev korraldatud XX Tallinna võimlemispidu „Maailma aeg”, mis toimus Pirita spordikeskuses. Võimlemispeoga tähistati lastekaitsepäeva ning peo eesmärk on populariseerida võimlemist laste ja noorte hulgas.

Pirita sügisjooksust on kasvanud piirkonna suurima osavõtjate arvuga jooksuvõistlus, mis tänavu toimus juba üheksandat korda ning meelitab kohale

jooksusõpru Piritalt, Tallinnast, üle kogu Eesti ja välismaaltki. Tänavu jooksis Kloostrimetsa radadel rekordarv jooksuharrastajaid. Üritusi, mida Pirita on toetanud, leidub veelgi. Samuti on olnud ettevõtmisi, mis pole saanud rahalist toetust, kuid mida linnaosavalitsus on toetanud mõnel muul moel.

Mittetulundustegevuse taotlusi võetakse vastu neli korda aastas, sel aastal saab taotlusi esitada 13. detsembrini.

Tallinna linnavalitsuse otsusel kandideerib Tallinn 2022. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile.

Linnavalitsus andis Tallinna keskkonna- ja kommunaalametile ülesande esitada Euroopa Komisjonile taotlus kandideerida 2022. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile ja volitas linnapea Mihhail Kõlvartit 2022. aasta Euroopa rohelise pealinna taotlust allkirjastama.

Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemisel hinnatakse linnade panust keskkonna parandamiseks järgmise 12 keskkonnavaldkonna ehk indikaatori alusel: kliimamuutused – leevendamine ja kohandumine, säästev linnaliikuvus, säästev maakasutus, loodus ja elurikkus, välisõhu kvaliteet, müra, jäätmed, vesi, keskkonnasäästlik majanduskasv ja ökoinnovatsioon, energiatõhusus ja juhtimine.

Tiitel antakse linnale, kes on parandanud linnakeskkonda tervikuna erinevate tegevuste kaudu, milleks on muuhulgas näiteks säästlike liikumisviiside juurutamine, parkide, rohe- ja puhkealade rajamine ning laiendamine, jäätmemajanduse kaasajastamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine, müra vähendamise innovaatiliste lahenduste rakendamine jm.

4

HARIDUS

PMG muutub veelgi rahvus­ vahelisemaks Pirita majandusgümnaasiumis eelmisel õppeaastal alustatud suund rahvusvaheliste kogemuste kogumisele on sel sügisel hoogsa jätku saanud. Õppeaastat alustasime ühise koolikülastusega. 46 õpetajat reisis Stockholmi tutvuma eestlannade asutatud Europaskolaniga. Ligikaudu 400 õpilasega International Baccalaureate õppekava järgi tegutsevat põhikooli tutvustas kooli üks asutaja Rita Ahonen. Oli huvitav näha, kuidas uuendusliku ja muutunud õppekäsitusega on võimalik ühendada eesti haridusele omast distispliini ja respekti õpilaste ja õpetajate suhetes.

Suhted ida poole 27. septembril toimunud programmi „Peterburi kohtumised Tallinnas” raames allkirjastati Pirita majandusgümnaasiumi ja Peterburi 261. kooli koostööleping. Juba esimese lühikese kokkusaamise ajal, kus osalesid kooli juhtkond ja vene keele õpetajad, oli arutlusel palju ühiseid teemasid. Näiteks Peterburis on põhikooli lõpus neli kohustuslikku eksamit, neist vene keel ja matemaatika riikliku eksamina ning kaks eksamit on kooli valida.

Külaline Tšehhist Oktoobri teisel nädalal võõrustas vene keele õpetaja Liidia Ilves esimest Erasmus+ programmi vahendusel saabunud töövarjutajat. 6.–12. klasside vene keele tunde vaatles ning tegi 11.a klassi õpilastele esitluse Tšehhi kohta õpetaja Veronika Vališova Tšehhimaalt. Meie õpetajatele oli huvitav võrrelda õpetamismeetodeid, õpikuid ja digitaalseid vahendeid.

Pilk Hispaaniasse 8.–12. oktoobrini külastas gümnaasiumi õppejuht Riina Tamm Harju Õppejuhtide Ühenduse delegatsiooni liikmena Colegio Alboràni ja Rocca al Mare kooli Hispaania õppekeskust Marbellas Hispaanias.

Colegio Alboràn on täistsükli kool nagu PMG-gi, kuid nende noorimad õpilased on kolmeaastased, sest lasteaeda Hispaania haridussüsteemis ei ole. Huvitav oli näha, et suurtähti õpetati juba kolmeaastastele ja viieaastased kasutasid kirjatähti. Kõigis klassides tegutses korraga kaks õpetajat, neist üks õpetas hispaania ja teine inglise keeles. Paberõpikuid koolis ei kasutata alates 5. klassist, kui iga õpilane saab kasutamiseks iPadi, milles on kõik vajaminev õppematerjal.

Pikemalt õnnestus meil jälgida tööd Rocca al Mare kooli Hispaania õppekeskuses. Kool, kus tegutseb neli õpetajat ja millest selle õppeaasta jooksul käib läbi üle 140 1.–6. klassi õpilase, pakub juhitud iseseisvat õpet koduõppe edukaks elluviimiseks. Seda, kuidas lapsed iseseisvalt õppima juhendada ning milliseid tööjuhendeid ja -meetodeid kasutada, rääkisid Merle Plaat ja Getter Kallas.

Koolipäev ilma tundideta Väga inspireeriv oli näha, kuidas koolipäev kulgeb ilma tunnikella ja tunniplaanita ning seejuures on maja ja õu täis lapsi (sel perioodil õpib keskuses üle 50 lapse), kellest igaüks teab, mida ja milleks ta teeb ning õpetajate töö ei ole püüda laste tähelepanu õppimisele pöörata ja korda pidada, vaid lapsi konsulteerida ja suunata infot leidma.

Loodame, et meil õnnestub Hispaanias loodud kontakte rakendada koolis hispaania keelt õppivatele õpilastele keele praktiseerimise võimaluste loomiseks. (PMG)

25. oktoober 2019

Uuring: Pirita majandusgümnaasiumi kiidavad nii õpetajad kui ka õpilased Huvirühmade rahulolu Pirita majandusgümnaasiumiga on uuringule tuginedes enneolematult suur.

25. septembril peeti PMG-s taas vanemate üldkoosolek. Osalejate arv ületas kõik ootused. Kui 2015. aastal osales koosolekul 87 vanemat, siis nüüd 532 vanemat.

Rohke osavõtt näitab, et huvi kooli vastu on suur.

Koosolekul tutvustas direktor Toomas Pikhof viimase kolme õppeaasta kohta tehtud rahuloluküsitluste tulemusi.

PMG korraldab igal õppeaastal rahuloluküsitluse nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele. Tulemuste põhjal on võimalik saada põhjendatud tagasisidet nii kooliuuenduste kui ka kooli üldise arengu kohta.

lis töötades õnneliku või väga õnnelikuna. 90% vanematest tunnetab, et informatsioon kodu ja kooli vahel liigub hästi või väga hästi. 100% rahul või väga rahul ollakse juhtimise ja töökorraldusega.

81% vanematest tunneb uhkust PMG üle.

90% õpilastest tunnetab, et saab kaasõpilastega väga hästi või hästi läbi. 84% õpilastest tunnetab, et neil läheb PMGs hästi või väga hästi.

Selline tulemus näitab, et kõigi huvirühmade vahel on hea koostöö. Panustamise eest kooli arengusse said kümme lapsevanemat ka direktori tänukirja. Suur aitäh kõigile vanematele toetuse eest!

Sel õppeaastal oli konkurss PMG 10. klassi viis õpilast kohale ning tung esimestesse klassidesse meenutas kesklinna eliitkoole. Kindlasti saab PMG-st iga õpilane, kes soovib areneda, hea hariduse. Õppimiskallakuga kool on juba selline kool, kus tuleb pingutada, sest nii tulevad oodatud tulemused. Kui koostöiselt haridusse suhtuda, on väga head tulemust kergem saavutada.

Info liigub hästi Küsitluste tulemustest selgus, et lausa 100% õpetajatest ja 96% vanematest ning 81% õpilastest tunnetavad, et neile meeldib või meeldib väga PMG. Samuti hindavad kõik rühmad väga heaks kooli üldist õhkkonda. 89% küsitlusele vastanud vanematest soovitaks PMG-d teistele. 95% õpetajatest tunneb ennast koo-

Kõik lapsed, kes kinkisid kõrvitsa Tallinna loomaaiale, said diplomi ning Elina Nechayeva pühendas kõigile heategijaile spetsiaalse laulu.

Kõrvitsapäevad Merivälja koolis – mõnus vaheldus argielule 16.–18. oktoobrini tähistas Merivälja kool ees seisvat halloween’i kõrvitsapäevadega. Tallinna loomaaiale koguti 300 kilo kõrvitsaid.

Kogu kool kubises kõrvitsatest: ustel ilutsesid kartongist välja lõigatud kõrvitsad, peaukse ees olid laste kasvatatud kõrvitsad, sööklamenüü olulisim osa oli samuti kõrvits.

Kolmapäeval oodati kooli peaukse ette kevadel vanematekogult saadud seemnetest kasvatatud kõrvitsaid. Need kaaluti ja mõõdeti üle ja pandi seejärel kooli fuajeesse kõigile vaatamiseks. Hiljem viidi kõrvitsad Tallinna loomaaeda, kus 26. oktoobril peeti kõrvitsapidu, mille raames jagati loomadele oma aias kasvatatud köögivilju. Seda mõtet

rääkis õpetaja Kerli Nool, kelle arvates on loomadele kõrvitsaid söögiks anda väga armas.

Kõrvitsapäevadel pandi laste teadmised proovile kõrvitsateemalise Kahootiga.

Reedel autasustati kõrvitsakonkursi võitjaid – kõige pontsakamate kõrvitsate omanikke. Võidu viis koju 4.d klassi õpilane Dagmar Luts, kelle kõige nunnum kõrvits kaalus 51,3 kg, teise koha saavutas 1.a klassi õpilane Alfred Luts, kelle kõrvits kaalus 44,6 kg ja auväärse kolmanda koha sai 3.c klassi õpilane Ketlin Kruusing, kelle kõrvits kaalus 19,2 kg.

Kõrvitsateemat jagus paljudesse klassitundidesse. Koos kunsti- ja pikapäevarühma õpetaja Tiina Tarvega maalisid 1.–2. klassi õpilased kõrvitsaid, mis kaunistavad praegu meie kooli seinu.

4. klassiga meisterdati käsitöötunnis kollasest kartongist ruumilisi kõrvitsaid.

Algul otsiti internetist kõrvitsate läbilõikeid ja paljud said üllatuseks teada, et kõrvitsad on seest õõnsad. Et laste fantaasiat proovile panna, soovitas õpetaja neil ette kujutada, kuidas sügisel endale talvekorterit otsivad putukad või hiired kõrvitsates elavad. Lapsed joonistasidki kõrvitsa sisse seda elu kujutavaid vaateid. Lastele meeldis ülesanne väga, see oli lõbus.

Kõrvitsapäevadel pakuti kooli sööklas kõrvitsamenüüd: esmaspäeval anti söögi kõrvale kõrvitsasalatit apelsini ja porgandiga, teisipäeval supi juurde magustoiduks kõrvitsa-mannavahtu, kolmapäeval hõrgutati meid kana-kõrvitsapasta, ahjukõrvitsa kuubikute ja kõr-

vitsa-porgandisalatiga, neljapäeval turgutati maitseid kõrvitsapüreesupi ja kõrvitsa-mangotarretisega. Vahva kõrvitsanädala lõpetasid reedel hautatud kõrvits ja porgand, kartuli-kõrvitsapuder ja kõrvitsa-apelsinisalat. Meie lemmik oli kõrvitsa-mangotarretis.

Kiitust ja tunnustust väärivad kõik lapsed, kes võtsid ette kõrvitsate kasvatamise. Suur tänu kokatädidele maitsvate toitude eest! Soovime, et ka edaspidi on meie menüüs midagi nii hõrku.

Lapsed ja õpetajad said üksluisest argielust vaheldust. Loodame, et järgmisel aastal saab kõrvitsapäevadest kõrvitsanädal.

Anni Fedotov ja Simona Geceviciute Merivälja kool, 8.a klass

HARIDUS

25. oktoober 2019

5

PMG õpetajaid tunnustati Tallinna aasta õpetaja galal Traditsiooniliselt tunnustab Tallinna linn oma parimaid haridustöötajaid ja -tegusid galaõhtul, mis toimus sel korral 4. oktoobril Sokos Hotell Viru konverentsikeskuses.

Pirita majandusgümaasiumist tunnustati kaht õpetajat – Tallinna aasta klassiõpetaja 2019 on Eike Valgma ja Tallinna aasta noor õpetaja 2019 Mario Kekišev.

Õpilaste lemmik Kolme aastaga on õpetaja Mario Kekišev muutnud PMG oma näo järgi erksamaks ja moodsamaks. Mario Kekišev on ettevõtlik ja armastatud õpetaja, mida illustreerib ilmekalt fakt, et õpilased on teda kolmel järjestikusel aastal tunnustanud: noor õpetaja 2016, aasta innovaatiline õpetaja 2017 ja aasta õpetaja 2018.

Põhierialalt eesti keele ja kirjanduse õpetaja, jagub tal energiat ka meediaja majandusõpetaja ning loomeettevõtluse õppesuuna juhina tegutsemiseks.

Mario Kekiševi ideede ja panustamisega on ellu jõudnud arvamusfestival, PMG oma raha ja õpilasfirmade viimine heategevuslikule jõulubasaarile „International Christmas Bazaar 2018”. Energiat jagub tal ka väljaspool kooli, nii oli ta eelmisel kooliaastal üks seminari „Noor õpetaja koolis – pea ees tundmatusse?” algatajatest ja korraldajatest. (PMG)

FOTO: TALLINNA HARIDUSAMET

Õpetaja Eike Valgma on PMG pikaaegne klassiõpetaja, kes tegeleb ka eelkooli lastega. Tema suur armastus on kunst ja käsitöö, milles peale ainetundide juhendab huviringe. Tema juhendamisel valminud vahvate detailide ja väikeste viguritega kunstitööd rõõmustavad kõiki kooli koridorides.

Klassiõpetajana peab Eike Valgma oluliseks, et õpilane mõistab teadmiste vajalikkust ja pideva õppimise tähtsust. Tema tunnid on mitmekesised ning sageli võib tema klassi kohata õues ja õppekäikudel õppimas. Oma klassis on ta kujundanud rahuliku õhkkonna, kus oluliseks peetakse koosõppimise tunnet.

Tallinna aasta noor õpetaja 2019 Mario Kekišev, PMG direktor Toomas Pikhof ja Tallinna aasta klassiõpetaja 2019 Eike Valgma Tallinna aasta õpetaja galal.

Tule kogu perega pühapäevasele perebrunchile!

Naudi merevaadet ja maitsvat buffeed igal pühapäeval 12:00-15:00

Teletorn kutsub avastama ja katsetama Teletorni uus perekondlik töötuba „K3 – KVARKi Katsetajate Klubi” pakub nii lastele kui ka nende vanematele põnevat avastamist ja katsetamist.

KVARKi Katsetajate Klubi on iga kuu (alates oktoobrist) teisel pühapäeval teletornis toimuv perekondlik töötuba, kuhu on oodatud lapsed alates 7. eluaastast koos vanematega, et üheskoos tunnike uurida, avastada ja katsetada. Eesmärk on oma kätega meisterdada ja töötoa lõpuks saada uusi teadmisi maailma toimimise kohta.

Põnevat tegevust jätkub kuni kevadeni. 10. novembril on kavas torni ehitamine, 12. jaanuaril proovitakse muna kukutamist, 9. veebruaril ehitatakse purjeautot. 8. märtsil proovitakse koostada vooluring ja hooaja viimases katsetajate klubis 12. aprillil saab teha põnevat multifilmi. Katsetajate klubi kestab tund aega ja toimub kell 13–14. Ülesanded on välja töötanud ja korraldavad „Rakett 69” loojad ning need on seotud igapäevase maailma mõistmisega. Töötoa alguses arutatakse üheskoos teema üle ja seejärel püstitatakse ülesanne. Katsetamise ja ise proovimise teel jõutakse lahenduseni. Töötoad toetavad erinevate õppeainete, valdkondade ja teadmiste vaheliste seoste loomist.

Töötubades saab osaleda teletorni tavapiletiga.

Rohkem infot: https://www.teletorn.ee

Lapsed alla 12a. tasuta*

Kavas on ka eribrunchid!

Erimenüü, elav muusika, lastejuht

Halloween 27.10

Isadepäev 10.11

Nostalgia 24.11

Pühade eri 15.12

Restoran Regatta asub Purje 9, Pirita Marina hotelli 5. k Lisainfo ja laudade broneerimine Tel.: +372 5344 6050 E-post: regatta@piritamarina.ee

]

E! [TASUTA PARKIMIN

* Vaata tingimusi ja menüüd www.piritamarinahotel.ee

Kunsti töötuba botaanikaaias 2. novembril kell 12–14 saab taas joonistada-maalida taimi Tallinna botaanikaaia rikkalikus kollektsioonis.

Lilled, rääkimata eksootilistest palmidest-kaktustest, loovad rahuliku meeleolu, pakuvad inspiratsiooni ja on tänuväärt modellid. Juhendab Malle-Reet Heidelberg. Töötoas osalemine maksab 10 eurot. Lisainfo tel 606 2660, http://botaanikaaed.ee/uudis/2109-kunsti-tootubabotaanikaaias

6

TEGIJAD

25. oktoober 2019

Töö, milles isegi millimeeter muutust on suur samm TEGIJAD. Sotsiaaltöö on nagu jäämägi, mille nähtav osa on vaid veepealne killuke. See, mis välja ei paista ja mille teevad ära sotsiaaltöötegijad, on hoomamatu. Pirita linnaosa valitsuses teevad seda tänuväärset tööd Aime Vaggo, Ingrit Säär, Ilona Raudsep, Helene Liivak, Margrit Vambola, Marju Pokrovski ja Linda Õisman. Nad on oma tööle pühendunud, loomingulised ja otsivad alati parimaid lahendusi.

Aime Vaggo

Osakonnajuhataja, Pirital sotsiaalhoolekandes töötanud 26 aastat

„Mida ma osakonnajuhina teen? Koordineerin, püüan kõigega kursis olla ja keerulisemate juhtumite juures kaasa mõelda. Minu roll on, et valitseks töörahu, kõigil oleksid head töötingimused, et oleks rõõm tööle tulla, üksteiselt jõudu ja abi saada. Hindan oma meeskonnaliikmete professionaalsust, püüdu ennast järjepidevalt koolitada ja täiendada.

Selleks püüan luua kõik tingimused.

Nõustamine on väga peen töö. Kui on kaks konfliktset osalist, peab töötaja suutma jääda neutraalseks ja kohtlema pooli võrdselt. Vastaspooled ju klammerduvad töötaja külge ja mõlemal on oma õigus. Nad loodavad saada just seda abi, mille järele nad on tulnud.

Pirita linnaosa on rahulik, sõbralik ja toimetulev. Pirita inimesed hoolivad üksteisest, märkavad abivajajaid, kogukond on toetav. Kui siin tööga alustasin, oli nii võõrastav, kui klient ütles, et ta ei tahtnud kerjama tulla. Nägin vaeva, et selgitada – abi küsimine ei ole kerjamine.

Tuleb oma probleemist rääkida ja koos leiame lahenduse. Aja jooksul on juhtumid läinud keerulisemaks. Sageli tuleb otsuseid teha väga kiiresti.

Sotsiaalhoolekandetöö hõlmab kogu elukaart, sünnist lahkumiseni, kõike, mis siia vahele mahub.

Vabal ajal laulan folklooriansamblis Liiso ja Tallinna Raekooris. Meeldib jooga ja ujumine. Kasvatan toalilli.”

Ilona Raudsep

Vanemspetsialist, Pirital 2005. aastat * Valdkond: puuetega inimeste hoolekanne, psüühiliste erivajadustega inimeste eestkoste ja hoolekanne.

„Mulle meeldib töö inimestega, nende kuulamine ja lahenduste otsimine. On oluline, et abivajajal oleks tugipunkt.

Tunnen rõõmu, kui saan anda positiivsust, energiat. Sotsiaaltöötaja ja kliendi koostöö on edukas vaid siis, kui on vastastikune usaldus. Pirital on väga vahva kogukond ja mul on väga toredad kliendid.

Töö pole läinud aastatega lihtsamaks, inimeste ootused on suuremad. Üksindust on rohkem, ja kui kriitiline olla, siis ka õpitud abitust. Tehke-teised mentaliteeti on tulnud.

Tallinna toetused on aastatega kasvanud ja teenuseid on juurde tulnud. Selles mõttes on Tallinnas hästi.”

Ingrit Säär

Vanemspetsialist, Pirital alates 2008. aastast * Eakate hoolekanne, koduhoolduse korraldamine, kinnipidamiskohast vabanenud ja kodutud, hooldekodusse ja sotsiaalmajutusüksusesse saatmine, sotsiaalvalveteenuse korraldamine, sõidusoodustused.

Pirita LOV sotsiaalhoolekande osakond: Margrit Vambola, Marju Pokrovski, Ingrit Säär, Helene Liivak, Aime Vaggo, Ilona Raudsep, Linda Õisman.

„Mulle meeldib, et lahendamatuid probleeme meie linnaosas pole, kõik toimib.

Kuigi on ka palju keerulisi juhtumeid.

Mulle meeldib, kuidas sotsiaalhoolekanne muutub ja areneb. Kasvõi koduteenus. On hakatud mõistma, et võimaluse korral tahabki inimene vananeda oma kodus, oma keskkonnas, ja et abi tuleb osutada kodus. Abivajajad on muutunud ka nutikamaks, kasutavad arvutit ja telefoni.

Oluline selles töös on kannatlikkus ja tõdemus, et vägisi ei saa midagi teha ning veenmine võtab aega, aga kõik juhtumid lõpuks siiski lahenevad.

Pirital on selles mõttes mõnus, et siin on võimalik väga kiiresti tegutseda, ükski asi ei jää venima.

Teen käsitööd, mul on aed ja pere.”

Helene Liivak

Spetsialist, sotsiaaltöökogemust 14 aastat, Pirital 7 kuud * Toimetulekutoetus, Tallinna linna eelarvest makstavad toetused, töötute nõustamine ja teenuste määramine.

„Tahtsin saada psühholoogiks, aga ainuüksi konkurss Tartu Ülikoolis – 300 inimest 20 kohale – näis lootusetu, ja nii minust sotsiaaltöötaja sai. Kindlasti on selles olnud oma osa lapsepõlvel ja mul on sõpru-tuttavaid, kes kokku puutunud elu pahupoole või puuetega lastega, nii tundsin, see on minu kutsumus.

Kliendid on aja jooksul muutunud teadlikumaks, oskavad infot otsida internetist, on nõudlikumad. Tegelen toetustega ja selles mõttes ei ole minu töö nii Iemotsionaalne kui kolleegidel – mul on seadusepügalad, millest toetuste maksmisel lähtutakse, kõik on konkreetne.

Ega eestlane naljalt abi küsima ei tule, pigem teeb seda viimases hädas, aga on ka õpitud abitust. Pirital on toimetulekusaajaid väga vähe.

Tööd koju ma ei võta. Mul on nn tööbuss ja kodubuss ehk töömõtteid mõtlen tööle minnes ja kodumõtteid koju sõites.

Olenevalt suunast lülitan end ümber.

Hobid on suvila ja teater ning reisimine.”

Margrit Vambola

Selles töös on isegi millimeeter muutust suur samm.

Kasuks tuleb elukogemus, sest pead mõistma inimesi ja vaatama elu nende mätta otsast. Kui alustasin, üritasin klientidele peale suruda oma arusaama, aga siis sain kiiresti aru, et see ei toimi, sest nemad ei mõtle nii nagu mina. Pigem näidata üles inimlikkust, mõista, et tal ongi praegu väga raske ja mõtelda, kuidas tema olukorras edasi minna ja püüda teda aidata. See on kõige olulisem, mida õppinud olen – mõista inimesi nende tasandilt.

Marju Pokrovski

Lastekaitse vanemspetsialist, Pirital 2007. aastast

Lastekaitse vanemspetsialist, Pirital 2016. aastast

* Laste eestkoste ja hoolduse küsimused, alaealiste õiguste ja huvide kaitse.

*Laste eestkoste ja hoolduse küsimused, alaealiste õiguste ja huvide kaitse.

„Kui ma sotsiaaltööd õppima hakkasin, oli see uus, värske ala.

Töö on põnev, aga raske. Pingetaluvus peab olema väga hea, sest see on töö inimeste ja nende probleemidega.

See on emotsionaalselt raske, on ju tegu isiklike teemadega. Pead toime tulema nii enda kui ka kliendi emotsioonidega, ja olema vaidlevate lastevanemate vahelüli.

Pirital ei ole palju toimetulekuraskustest tingitud probleeme ega narkomaaniat. Aastate jooksul on inimeste teadlikkus tõusnud ja üha rohkem inimesi pöördub lastekaitsja poole. Sagenenud

„See on põnev töö, rutiini pole. Ülikoolis saad baasteadmised, aga konkreetseid juhtumeid kaasa ei saa. Saad teadmised, kuidas neid lahendada ja tegelikult õpidki töö käigus.

Töö on raske, ent mõtlemine on töötegijas endas kinni. Lastekaitsetöötajate kuvand on sageli negatiivne, arvatakse et nad lastest midagi ei tea. Enamik asju laheneb aga ju positiivselt ja rõõmuhetki on töös palju - kui perel läheb hästi, kui suhtlemine läheb paremaks.

on abi vajava lapse märkamine ja sellest teada andmine.

Paberitööd on aastatega juurde tulnud, ja aega peaks iga kliendi jaoks olema rohkem. Et saaks süveneda. Teenuseid võiks olla veel rohkem, spetsiifilisemaid.

Pirita on väike ja kompaktne ning aastatega koduseks saanud. Meil on hea koostöö oma võrgustiku, koolide ja lasteaedadega. Pirita on turvaline, kõik pahed ei ole siia jõudnud. Tahaksin peredele, kes seda vajavad, head tuge pakkuda.

Kirg on iluaiandus, ilu minu ümber on oluline – värv ja vorm.”

Linda Õisman

Lastekaitse vanemspetsialist, Pirital kaks aastat * Koolikohustuse mittetäitjate, õigusrikkumisi toime pannud alaealiste, käitumisraskustega laste ja nende perede abistamine ning järelevalve, lähisuhtevägivalla juhtumid, koostöö koolide ja lasteaedadega.

„Kõige alus on meeskond, kellega koos töötad. Üksteise toetamine ja tunnustamine. On palju keerukaid juhtumeid, mida tuleb püüda lahendada. See on keeruline ja peen kunst – suhelda, aga see tuleb minu seest. Jah, pead olema nagu kameeleon, et laskuda kliendi tasandile, aga rõõmu teeb, kui jää hakkab sulama. Milline töövõit, kui 16-aastane klient

SOTSIAAL

25. oktoober 2019

7

Ratastoolitaksot on võimalik tellida ööpäev läbi Abivajajaid teenindavad uued ja mugavad ratastoolitaksod. Ratastooli kasutavad inimesed ei pea ratastoolitaksot enam kaks päeva ette tellima.

Taksoveoteenust osutab abivajajatele AS Tulika Takso, kellega Tallinna linn on sõlminud taksoveoteenuse osutamise lepingu viieks aastaks, 2024. aasta juuni lõpuni. Suvel laiendas linn abivajajatele sotsiaaltransporditeenuste võimalusi, kehtestades puudega isikutele osutatava sotsiaaltransporditeenuse kasutamise uued määrad. Taksoveoteenuse kasutamisel on linnaeelarve vahenditest tasutav maksumus kasutaja kohta kalendrikuus 190 eurot ning omaosalustasu üks neljandik teenuse igakordsest maksumusest.

Päevasel ajal ei ole tarvis enam tellida taksot 48 tundi ette nagu varem, ent kui on vaja olla kuskil kindlaks kellaajaks, võib alati takso igaks juhuks ette tellida. Taksod sõidavad nüüd ööpäev läbi, öisteks sõitudeks tuleb takso eeltellida.

Ratastoolitaksod on kaldtee ja madalamaks lastud põhjaga Takso kasutaja saab sõidukisse siseneda tagumisest uksest mööda kaldteed ja istub sõidu ajal enda ratastoolis. Taksojuht kinnitab ratastooli esiraa-

mi külge turvavööd ja sõidutab kliendi ratastooliga autosse, turvavööd lukustatakse. Veel paigaldatakse ratastooli tagumise raami külge turvavööd, mis on kinnitatud auto põranda külge ja lukustatakse. Lõpuks kinnitatakse turvavööga reisija.

Kohandatud sõidukite juhid läbivad esmaabikoolituse, turvanõuete täitmise koolituse ja puuetega inimeste veo eripärasid käsitleva koolituse.

Tallinnas on õigus taksoteenuselt soodustust saada linlastel, kes kasutavad ratastooli, käimislauda, -tooli või -käru või kellel puudub täielikult nägemine. Teenuse soodustust saab kasutada Tallinnas ja kuni 30 kilomeetri kaugusel linna piirist.

Praegu teenindab Tulika Takso kliente kolme uue Volkswagen Caddy Maxi sõidukiga, kevadeks peaks tänavatel sõitma juba kümme invataksot.

Ratastoolitaksot saab tellida telefonil 612 0030 või e-aadressil info@tulika.ee, kuulmispuudega inimestele SMS 5300 2728.

Tulekahju on kergem ennetada kui kustutada Iga inimene saab palju teha, et tema ümbrus oleks võimalikult tuleohutu. Tulekahju areneb eluohtlikuks minutitega. Tähtis on tegutseda kiirelt ja õigesti. Igaüks peab teadma, kuidas käituda

tulekahju korral või mida teha selleks, et õnnetust ei juhtuks. Päästeamet annab nõu ja pakub käitumisjuhised, kuidas kahjutuld ennetada. Teadlik käitumine on iga kodu tuleohutuse alus.

PANE SEINALE!

HOONE SISENE TULEOHUTUS • Suitsetamisel ja lahtise leegi kasutamisel tuleb vältida tulekahju tekkimist.

KOHUSTUSLIK SUITSUANDUR • Suitsuandur on kohustuslik vähemalt ühes eluruumis • Paigaldada igale korrusele • Paigalda magamistuppa või väljapääsuteedele • Paigalda kruvidega lakke • Ära paigalda kööki, vannituppa, WC-sse (võib põhjustada valehäiret) • Valvatav ala 60 m2

• Ära suitseta siseruumides.

• Ära jäta põlevat küünalt järelevalveta.

• Põlevmaterjale ladusta mõistlikus koguses selliselt, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks kiiret väljumist ega raskendaks päästetöid.

• Mitme korteriga elamu keldris võib ladustada tuleohtlikke vedelikke, mille leekpunkt on alla 55o C koguses kuni 5L korteri kohta.

SOOVITUSLIK VINGUGAASIANDUR

• Kasuta töökorras elektriseadmeid ja -juhtmeid.

• Vingugaasiandur on vajalik eluruumides, kus on kütteseadmed.

• Lahkudeks pikemaks ajaks, lülita elektrivool välja.

• Kinnita ruumi seinale umbes 0,5–1,5 m kõrgusele.

TEMPERATUURIANDUR • Temperatuuriandur paigaldatakse ruumidesse, kuhu ei ole võimalik panna suitsuandurit VIBRATSIOONIANDUR • Vibratsiooniandur on vaegkuuljale • Ühendatakse nt suitsuanduriga

≥ 150mm

≥ 750mm

LAHTINE KÜTTEKOLLE

• vähemalt 750 mm koldeava ette; • vähemalt 150 mm koldeava külgedele.

≥ 400mm

≥ 100mm

UKSEGA KÜTTEKOLLE

• vähemalt 400 mm koldeava ette; • vähemalt 100 mm koldeava külgedele.

Kütteseadme kolde ava ees kaitstava ala ulatus (nt metall-leht):

Töökorras oleku tagavad: • väline puhastamine

250 mm

150 mm

• Asetatakse kehaga kontakti või padja alla

• regulaarne testimine

Ohutusvahemaad põlevmaterjalideni:

6 kg

Koju on soovitav paigaldada vähemalt üks 6 kg kustuti või tulekustutustekk

600 mm

1200 mm

500 mm

1000 mm

Kuuma pinnaga Põletava pinnaga Hõõguva pinnaga (ahjumüüritis, müüritiskorsten)

(kolded, ahjuuksed)

(kerise metallist ühenduslõõrid)

• patarei vahetus

TULEOHUTUSALASTE KÜSIMUSTE KORRAL HELISTA PÄÄSTEALA INFOTELEFONILE 1524 • TULEKAHJU KORRAL HELISTA 112 TESTI OMA KODU TULEOHUTUST SIIN: WWW.KODUTULEOHUTUKS.EE

8

KULTUUR

25. oktoober 2019

Peeter-Erik Kubo  S ündinud 1938. aastal Jõhvis.  1 958. aastal lõpetas Viljandi töölisnoorte keskkooli, 1958–61 õppis Tartu ülikooli matemaatikaloodusteaduskonnas.  1 959. aastast tegutsenud mälumänguri ja kohtunikuna, korraldanud üle tuhande mälumänguürituse, sh Valdo Pandi mälestusturniiri, hansalinnade mängu „Hansatiir”, Pirita Kloostriturniiri ja Hardi Tiiduse mälestusturniiri.  J uhtinud mälumänge raadios ja avaldanud seeriamänge trükiajakirjanduses.  2 001. aastast Eesti Mälumänguliidu auliige.  S aavutused mälumängus: 1987 ja 1988 Eesti meister pildikilvas, 1995 Eesti võistkondlik meister, 1997 Eesti individuaalne meister, 2000 ja 2005 Aare Sireli mälestusvõistluse võistkondlik meister, 2005 klubide arvestuses võistkondlik Euroopa meister, 2006 Eesti Maakilva superliiga võistkondlik meister.

Ajarännak Eesti filmiklassikasse Teletorn korraldab koostöös MTÜ Elu Dementsusega filmihommiku, kuhu on oodatud kõik filmisõbrad.

Filmihommik on laupäeval, 23. novembril teletorni kinosaalis. Linastub Eesti kinoklassikasse kuuluv 1959. aastal valminud komöödiafilm „Vallatud kurvid”.

Pärast filmi vaatamist vestlusring.

Mälestusi filmi loomisest jagab peaosatäitja Terje Luik.

Filmi algus kell 11 ja film on eesti keeles.

Sissepääs puudetunnistusega osalejale tasuta, teistele 7 eurot. Üritusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine Anna.Ratsep@teletorn.ee või tel 5661 1245.

ALLIKAS: EE

Peeter-Erik Kubo: mälumäng peab olema sõu!

Heli-Mari Arderi kontsert teletornis 7. novembril kell 20 toimub Tallinna Teletorni restoranis Heli-Mari Arderi kontsert “Õhtuhämaruse tunnid”.

Sissepääs Teletorni kontsedipiletiga alates kell 18. Kontsert kestab orienteeruvalt tund ja 20 minutit ning on esitatud ühes osas. Esinevad HelinMari Arder – vokaal, Teet Raik – kitarr, trompet, Ara Yaralyan – kontrabass.

Rohkem infot: www.teletorn.ee

ProgeTiiger kutsub nuputama ja võistlema Kuni 15. novembrini toimub üle-eestiline õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad 2019”, mis annab õpilastele võimaluse end proovile panna programmeerimise, robootika, digikunsti ja -ohutuse ülesandeid lahendades.

Osalema on oodatud igas eas huvilised lasteaiast gümnaasiumini. Ülesandeid saab lahendada õppetöö ajal, huviringis, sõpradega oma klassist-rühmast või kaaslastega teistest lasteaedadest ja koolidest. Sobivaid ülesandeid leiab igale vanusele lasteaiast gümnaasiumini ning need on kõigile kättesaadavad ProgeTiigri kogumikus. Iga vanuserühma osalejate vahel loositakse välja põnevaid roboteid. Ürituste detailid lisanduvad jooksvalt HITSA kodulehele, infot jagavad ka ProgeTiigri piirkondlikud saadikud. Kõik õpitoad ja üritused kantakse ka üleeuroopalise Code Week ürituse kaardile.

Pirita Kloostriturniiri mälumäng on üks omanäolisemaid ja põnevamaid – sellel on oma nägu, küsimused ei kordu ja paljusid võlub seegi, et lihtsad need ei ole. Kloostriturniiri algataja ja üks eestvedajaid on mälumängu grand old man Peeter-Erik Kubo.

Kuidas mälumängu juurde jõudsite?

Mälumänguga on nii, et juba kooliajal olin bioloogiaringi juht ja kirjandusringi juht, oli vaja kultuurihommikuid ja -õhtuid teha, oli vaja rääkida midagi. Viiendas klassis hakkasin tegema referaate.

Kui oli näiteks Puškini sünnipäev, siis tegin Puškinist ettekande. Mikrofoni ei olnud, aga mul oli hästi kõva hääl, see kostis üle saali. Nii ma neid referaate koostasin ja ette kandsin. Algul aitas vend ka, andis suuna kätte, pärast pidin ise tegema samal tasemel. See andis mulle palju teadmisi. Peale selle, minu pinginaabri Rein Abeli isa Roland Abel oli Eesti ühe suurima raamatukogu omanik, tal olid kõik Eesti ajal ilmunud teaduslikud ja populaarteaduslikud raamatud ja mina sain neid lugeda.

Koolis olin ka seinalehe toimetaja, sinna kirjutasin. Nii minu teekond mälumängude juurde algas.

Kui kaua olete küsimusi välja mõelnud ja kuidas sattusite üle-eestilisi mälumänge korraldama?

Olen teinud mälumänge, mälumänguüritusi, mälumänguõhtuid, vanasti olid 30 küsimusega, siis oli aega täpsustada, kommenteerida, nüüd on rohkem küsimusi ja kommentaarid ka lühikesed, aeg on kallis. Kokku olen ligi 1200 mängu teinud ja esimese suure mängu tegin 1972. aastal, oli üle-eestiline mäng. Ülikooli ajal 1959. aastal võistlesin ja siis võitsin ka ühe võistluse.

Tänu Valdo Pandile muutus mälumäng Eestis väga populaarseks, aga oli näha, et ühed ja samad võistkonnad võistlevad kogu aeg ja ühed mehed võidavad, ning mina otsustasin hakata tegema teistmoodi mänge – kommentaaride ja naljaga, et iga mäng oleks nagu sõu. Siis hakkasingi korraldama Viljandis paarismänge, Valdo Pandi mälestusturniiri ja hansalinnade turniiri. Minu korraldatud mängud said kuulsaks, käisin kolhoosides mälumänguvõistlusi tege-

Kolm mälumängujuhti: Peeter-Erik Kubo, Jaan Loide ja Eduard Rihm.

Kloostriturniiri lipu pühitsemine Pirita kloostri varemetes 2008. aastal (lipu pühitses Pirita kloostri preester Vello Salo ja lippu hoidis kooliõpilane Maria Metsaorg).

mas, kutsuti paljudesse kohtadesse – Tartusse, Pärnusse, Haapsallu.

Tegin igast mängust sõu. Ma ei küsinud ainult kuiva fakti, vaid n-ö nurga tagant, hämmastavat, teistmoodi asja.

Kokku olen koostanud üle 50 000 küsimuse, neist osa on ka raamatus „Minu mäng on mälumäng”.

Näiteks Sparta riigi teine nimi oli valitseja järgi Lakedaimon, kuidas oli valitseja naise nimi?

Sparta, sest Lakedaimon oli valitseja järgi ja Sparta siis valitseja naise järgi.

See on selline hanitamine (haneks püüdmine).

Debora Vaarandi ja Napoleon, kuidas nad on seotud? Debora tähendab heebrea keeles mesilast ja Napoleoni vapiloom oli ka mesilane. Üldse sellised, kus saab niimoodi siduda.

Kui 2001. aastal tulin Piritale, siis küsisin Pirita Vaba Aja Keskuse direktorilt,

kas säärane asi kõlbaks, kui ma hakkaksin teie juures tegema selliseid mälumänge, kuhu Eesti paremik tuleks mängima ja see oleks reklaam teile ka. Ta oli nõus ja siis hakkasime tegema Pirita Kloostriturniiri. Alguses oli iga kord umbes 30 võistkonda, 30 x 3 ehk 100 võistleja ringis, aastaid käis nii. Praegu on mälumängude buum, igaüks ütleb, et väga lihtne on teha, lööd interneti lahti ja saad kähku küsimused kokku. Varem pidi istuma päevade kaupa, raamatukogudes käima, et midagi huvitavat leida.

16. novembril on juba 68. ja 69.

Kloostriturniir. Seda turniiri on olnud igat moodi: teemamängud jne, aga viimaste Kloostriturniiride raames on toimunud mälumängu kümnevõistlus, kus on 10 teemat, igas 50 pildiküsimust, kokku 500 küsimust piltides. Esimene teema oli geograafia ja loodus, teine kunst ja ajalugu, siis sport. Nüüd tuleb teadus ja tehnika ning keel ja kirjandus, veebruaris mees ja naine, kummagi kohta 50 küsimust.

Mis on teie lemmikvaldkonnad?

Varem ma olin „kõigesööja”, õppisin isegi spordi ära.

Lemmik on kunstiajalugu, selle vastu on mul ammune huvi.

Aga küsida tuleb seda, mis on aja jooksul settinud, mis on kultuuritaustaga, mis tekitab emotsioone ja mõjub sügavamalt, jääb meelde, mis ei muutu ühe päevaga.

Mida mälumäng teile annab?

Olen nagu hipodroomihobune, nii et kui väravad lahti lähevad, siis torman.

Mida mälumänguritele soovitakse?

Head unustamist! (Naerab.)

Pirita Kloostriturniiri mälumängu kümnevõistlus toimub Eesti Mälumängu Liidu ja Pirita Vaba Aja Keskuse ühisel jõul 16. novembril.

KULTUUR / TEATED FOTO: MART LAUL

25. oktoober 2019

Sinise Lõvi lõu(n)apoolik koos Andrus Kivirähkiga

9

Ajaloomuuseumis novembrikuus 3. novembril kell 12 PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „VAHTRAMÄE EMIL JA IDA” (režissöörid Per Åhlin, Alicja Jaworski Björk, Lasse Persson; Rootsi 2013). Kassisalu talus Vahtramäel Smålandis elavad Emil ja ta väike õde Ida koos isa Antoni, ema Alma, sulase Alfredi ja tüdruk Liinaga.

Emil on armas väike poiss, kes aitab kõiki hea meelega, kuigi mõnikord tuleb aitamise asemel hoopis pahandus välja.

9. novembril kell 12–14 „SININE LÕVI KUULAB TONDIJUTTE”.

Oodatud on kogu pere, eriti hästi sobivad perehommiku tegevused lastele vanuses 5–10 aastat. Maarjamäe lossi restoranis kehtib erimenüü, milles on ka pannkoogid!

9. novembril kell 13 ÕPITUBA LUTHERI MÖÖBLI HOOLDAMISEST. Maarjamäe lossis toimuvas õpitoas saab teada, kuidas kodustes tingimustes mööblit hoida ja parandada. Õpitoa korraldavad mööblirestauraator Tõnu Vainküla ja Ürge Mäetamm (ajaloomuuseumi mööblikollektsiooni hoidja). Eelregistreerimine www.ajaloomuuseum.ee.

10. novembril kell 12 PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „VENNAD LÕVISÜDAMED” (režissöör Olle Hellbom, Rootsi 1977). Eestikeelset teksti loeb Margus Tabor.

17. novembril kell 12 PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „KALLE BLOMKVIST JA RASMUS” (režissöör Göran Carmback, Rootsi 1997).

Astrid Lindgreni samanimelise raamatu järgi valminud filmis püüab noor detektiiv Kalle Blomkvist oma sõprade abiga kinni ohtlikud kurjategijad. Eestikeelset teksti toeb Margus Tabor.

20. novembril kell 18 NÄITUSE „EESTI. TALU. FILM” FILMIPROGRAMM: „NOVEMBER”. SISSEJUHATUS REŽISSÖÖR RAINER SARNETILT. Režisöör Rainer Sarneti film „November” (Homeless Bob Production, 2017) sündis Andrus Kivirähki romaani „Rehepapp ehk november” ainetel.

20. novembril kell 19 EESTI MUUSIKA KUULSUSTE KOJA KOHTUMISÕHTU: JÄÄÄÄR. Juttude ja muusikaliste vinjettidega astub Maarjamäe lossi tallihoone lavale ansambel Jäääär.

Vestlust juhib Sten Teppan. Piletid Piletilevis.

23. novembril kell 13 AJALOOLAUPÄEVAK: KUI NAISED SAID ÜLIKOOLI MINNA. Eestikeelne Tartu ülikool 100. Maarjamäe lossis näitusel „Minu vaba riik” kord kuus toimuvad loengud sündmustest, mis on mõjutanud Eestis elavate inimeste elu viimase saja aasta jooksul.

24. novembril kell 12 PÜHAPÄEVANE LASTEKINO FILMIMUUSEUMIS: „LÄRMISEPA TÄNAVA LOTA” (režissöör Johanna Hald, Rootsi 1992). Jonas, Mia ja Lota elavad väikeses majas Lärmisepa tänaval. Kui Jonas ja Mia on täiesti tavalised lapsed, siis Lota kohta ütleb isa, et ta on jonnakas nagu vana kits. Lota ise aga arvab, et ta oskab nii paljusid asju, et võiks öelda: ta saab kõigega hakkama …

27. novembril kell 18 PUNASE VAIBA FILMIÕHTU: VITAMIIN. Filmimuuseumis toimuv filmiõhtu on seekord pühendatud ansamblile Vitamiin.

Piletid saadaval eelmüügist fienta.com.

Pirita tee 56, avatud T–P 10–18, tel 696 8660, e-post@ajaloomuuseum.ee

Eesti ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis on 9. novembril lõunapoolik peredele „Sinine Lõvi kuulab tondijutte”, külla tuleb armastatud kirjanik Andrus Kivirähk.

Liisi Selg, Eesti ajaloomuuseumi haridusvaldkonna juht

Seda, et vanades lossides kummitab, teavad kõik. Aga kui paljud teavad, et ajaloomuuseumis elab salapärane Sinine Lõvi? Kord kuus laupäeviti on Maarjamäe lossis võimalik teda oma silmaga näha ja käega katsuda. Sügisel alustanud sündmuste sari „Sinise Lõvi lõu(n)apoolik” on mõeldud lastega peredele ja

tegevused liikumismängust meisterdusteni sobivad hästi lastele vanuses 5–10 eluaastat. Sinise Lõvi lõu(n)apoolikul saab elavdada laste fantaasiat ja luua koos lähedastega rõõmsaid mälestusi tavapärasest pisut erinevas keskkonnas.

9. novembri Sinise Lõvi lõu(n)apoolik toimub kõige pimedamal ja kummituslikumal ajal ning keskendub Maarjamäe lossi kummituse otsimisele ja tondijuttude kuulamisele-väljamõtlemisele.

Muuseumi tuleb külla armastatud kir-

janik Andrus Kivirähk, kes räägib enda kirjapandud loo „Tont ja Facebook”.

Koos proovitakse välja mõelda judinaid ja põnevust sisaldav lugu. Pered on oodatud seiklema mööda Maarjamäe lossi kirevat ajalugu ja otsima nii kummitusliku lossihärra vaimu kui ka temast maha jäänud esemeid. Programmi lõpetab lossimaketi meisterdus ja pannkookidega erimenüü meie restoranis.

9. novembril kell 12–14 Maarjamäe lossis (Pirita tee 56).

Novembrikuus Pirita raamatukogus

Mähe kirikus novembrikuus 3.11 Jutlus – pastor Raido Oras Klaveril Siiri Ratas. Issanda surma mälestamine

10.11 Isadepäev Laulab Mähe koguduse naisansambel, juhendajad Urve Pihlak ja Maret Vihmann.

Mõtteid isaks olemisest jagavad Ruudi Leinus, Raido Oras ja Kuldar Taveter. Üllatused isadele ja kohvilaud.

17.11 Vaimulik mõte – Ruudi Leinus. Jutlus – Kuldar Taveter. Klaveril Siiri Ratas

24.11 Surnute mälestuspüha ehk igavikupühapäev. Vaimulik sõnum – Ruudi Leinus. Jutlus – Vilver Oras Tallinna Kalju kogudusest. Muusika – Andres Jäätma (laul, kitarr) Igal pühapäeval pärast jumalateenistust kirikukohv, v.a kuu esimesel pühapäeval, kui on Issanda surma mälestamine.

22.11 kell 18 autoriõhtu „Läheduse kaugus”. Oma luulet esitab Merike Krämer-Mets. Lisaks muusika ja üllatused.

Igal esmaspäeval kell 18 piibli- ja palvetund, kuhu on oodatud kõik.

Laupäeval, 9. novembril kell 12 väikelaste jututund, kus räägime vanarahvakommetest, vaatame raamatuid ning meisterdame nõidasid.

Laupäeval, 23. novembril kell 12 lauamängutund ja mõistatuste äraarvamine. Täiskasvanutele ja ka lastele toimub laupäeval 16. novembril algusega kell 10 raamatu-uudiste üritus, kus tutvustame uuemaid teoseid, jagame lugemissoovitusi ning räägime teadmiskirjandusega haakuvatel teemadel.

Igal laupäeval kell 10.15 keelekohvik eesti keele huvilistele, kus harjutame kõnelemist erinevate teemade kaudu ning jagame raamatu-uudiseid.

Pirita raamatukogus toimuv kudumisring saab kokku kolmapäeviti – 6. ja 20. novembril kell 17.30-19.30.

Töökeeled on nii eesti kui ka vene keel. Kudumisringi jaoks palume kaasa võtta kudumisvahendid.

Pirita raamatukogu (Metsavahi tee 19) on avatud T-R 11–20, L 10–17, P, E suletud (31. oktoobril suletud korrastuspäevaks). Info tel 683 0955

10 VABA AEG

25. oktoober 2019

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4

SÜNDMUSED NÄITUS

HUVIRINGID Saori kudumine erivajadustega lastele.

Ootame kuduma 6–19-aastaseid erivajadustega lapsi K kell 15–18. Kuutasu 5 eurot. Juhendaja Anneli Säre. Registreerimine klaarika.post@piritavak.ee. Saori telgedel kudumine on piiranguteta, loomingulist rahuldust pakkuv ja teraapiline. See on nagu mäng muusikainstrumendil, millel helide asemel värvid või nagu maalimine, kus pintsel on süstik ja lõuend lõimelõngad. Koo just nii, nagu hing ihkab, ela välja oma emotsioonid, naudi. Ja see teeb õnnelikuks. Saori sai alguse Misao Jost, jaapanlannast, kes tundis tugevat traditsioonide survet, kõike pidi tegema täpselt nii, nagu oli tehtud mitusada aastat enne teda, omaalgatus oli välistatud. Loomingulise natuuriga inimesele oli see ahistav, ta tahtis ka ise midagi luua ja alustas katsetusi. Tema suureks üllatuseks võeti uudsed ideed väga hästi vastu ja praeguseks on ainuüksi Jaapanis üle 30 000 saori kuduja. Vähemalt 40 riigis on inimesed leidnud saoris oma loomingule rakenduse. Saori kudumine sobib kõigile. Tehnika on lihtne, töötame kahe tallalauaga, olulised on värvid ja erinevate materjalide faktuur. Tehnika on samas säästlik, kudumiseks sobivad nii harutatud lõngad kui ka igat mõõtu lõngajupikesed. Saori kangast on eriti sobiv õmmelda kehakatteid, kootud materjal on hästi langev, pehme ja mugav. Ka lastele alates 6. eluaastast on saori telgedel kudumine jõukohane.

10. novembrini on avatud Liis Kogeri maalinäitus „Ela. Armasta.

Naera. Anna.”. Liis Koger on noor Eesti kunstnik ja tema tööd esindavad abstraktse ekspressionismi kunstivoolu. Valdavalt on tegu õlimaalidega lõuendil. Tema töödes on kirge ja meditatiivsust, unenäolisi sümboleid ning palju tundepilte.

Tutvu lähemalt https://liiskoger.com/

TULGE JA OSALEGE VÕISTKONDLIKUL MÄLUTURNIIRIL Pirita Kloostriturniiri mälumängu kümnevõistlus toimub Eesti Mälumängu Liidu ja Pirita Vaba Aja Keskuse ühisel jõul 16. novembril kell 12. Teemad on sel korral teadus/tehnika (50 pildiküsimust) ja keel/kirjandus (50 pildiküsimust). Mängima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi.

Mõlema mängu esikolmikule medalid ja kõigile võistlejaile auhind.

Seenioridetants Merelaine ootab uusi liikmeid N kell 12.45–14.15. Kuutasu 3 eurot. Juhendab Ivi Talimäe. Seeniortants on eriline tantsuvorm, kus õpitakse just seenioridele sobivaid tantse ja pole vahet, mis soost partner on. Tantsijad esinevad nii oma maja pidudel kui ka mujal, sh suurtel seeniortantsu pidudel.

SÜNDMUSED 6. novembril kell 11–13 kaminaruumis Aaltoneni jalatsite müük.

8. novembril kell 13 saalis Mardisimman. Tasuta. Kaetud kohvilaud.

11. novembril kell 13.30 saalis loeng „Kvaliteetse vananemise nipid”.

Nõuanded, soovitused ja praktilised harjutused. Lektor treener-nõustaja Kai Ilp. Tasuta.

15. novembril kell 16 kaminasaalis Raamatuklubi. Klubi teeb koostööd Pirita raamatukoguga, juhendaja Ly Mere.

17. novembril kell 15 saalis Keskpäevatants. Tantsuks mängib Mati Kärmik. Pilet 3 eurot.

22. novembril kell 16.30–19.30 saalis dementsusega inimeste ja nende lähedaste tugirühm. Püüame leida vastuseid osalejate küsimustele ja lahendusi probleemidele. Palume registreerida telefonil 5563 6076 või e-aadressil hsh@ eludementsusega.ee. Osalemine kõigile tasuta. Tugirühma korraldavad MTÜ Elu Dementsusega ja dementsuse kompetentsikeskus. Nüüd võimalus helistada dementsuse infoliinile 644 6440.

28. novembril kell 15–16.30 vestlusõhtu „Noor & vana – koos või eraldi”. MTÜ Jututaja räägib põlvkondadevahelise sideme hoidmisest ja toimub viktoriin.

NÄITUS Alates 20. novembrist saalis kunstiringi Pintslikeerutajad näitus.

Info tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 5. novembril kell 15 „Just Dance” tantsuvõistlus. Mängime Xbox 360 „Just dance” mängu. Noored saavad panna proovile oma tantsuoskuse.

6. novembril kell 16 Twisteri päev.

Kui keerdu suudad sa ennast ajada? Keeruta spinnerit ja saad teada, milline ülesanne sind ees ootab. See on tõeline katsumus! Viimane püsti jäänud mängija võidab auhinna!

7. novembril kell 16 Kokandusring. Valmistame ahjus küpsetatud banaani, mida serveerime koos šokolaadi ja jäätisega. Anna oma osalemissoovist teada hiljemalt 6. novembril kella 17-ks eaadressil mahe@piritavak.ee, tel 5300 4080 või noorsootöötaja juures.

12. novembril kell 16 Virtuaalreaalsuse toa võistlused.

13. novembril kell 16 Jenga võistlus. Selgitame välja kõige osavama käega mängija.

14. novembril kell 16 Poiste päev.

Xbox on ainult poiste päralt ja hea ilmaga peame maha jalgpalliturniiri.

15. novembril kell 16 Kunsti- ja meisterdamistöötuba. Loome talvist meeleolu ja teeme plasttopsidest lumememme.

19. novembril kell 16 Meeste päev. Teeme koos poistega küpsisetorti.

20. novembril kell 16 Lauamängude võistlus. Mängime terve päev lauamänge. Osalejatel võimalus võita auhind.

25. novembril Kadripäev. Tutvume kadripäeva traditsioonidega ja toimub kadripäevateemaline viktoriin.

26. novembril kell 16 Kunsti- ja meisterdamistöötuba. Teeme näpunukke ja nendega filmi.

27. novembril kell 15 „Just Dance” tantsuvõistlus. Mängime Xbox 360 „Just dance” mängu. Noored saavad panna proovile oma tantsuoskuse.

28. novembril kell 11 Tüdrukute päev. Noorte valikul meigikoolitus neidudele. Lisaks mõnus näksilaud. Soovitatav kaasa võtta oma meigivahendid.

Info ja registreerimine: e-post mahe@piritavak.ee, tel 605 9516. www.piritavak.ee/mahe.

Facebook: www.facebook.com/mahevabaajakeskus. Instagram: Mahe

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJA TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 5. novembril kell 16 Aardejaht.

Taas aardejaht Kose ümbruses, parimatele auhinnad.

7. novembril kell 16 DIY. Isadepäeva kaartide töötuba.

11. novembril kell 16 Lõbus viktoriin. Tule koos sõbraga ja pane oma teadmised proovile.

13. novembril kell 16 Kose kokkamine. Seekord juhendavad meie keskuse noored teisi noori ja ühekoos valmistatakse Kass Arturi kooki.

15. novembril kell 18–22 Noorteka õhtu. Läheme laternamatkale, küpsetame pannkooke, vaatame filmi ja sööme plaksumaisi ning selgitame välja kõige kepsakamad tantsujalad. NB! Osalemiseks on lapsevanemal vaja täita ankeet, mille saab keskusest.

22. novembril kell 16 Filmiõhtu.

Hubane filmiõhtu koos praksuva paismaisiga.

25. novembril kell 16 Turniirid.

27. novembril kell 16 Kultuuriõhtu. Külaline välismaalt tutvustab oma kodumaad ja rahvuskööki, toimub ühiskokkamine.

21. novembril kell 11 Eakate kohvihommik.

Info ja registreerimine: e-post kose@piritavak.ee, tel 600 6391. www.piritavak.ee/kose.

Facebook: www.facebook.com/kose.vabaajakeskus. Instagram: Kosevabakas

MLA Viimsi Lasteaiad pakub tööd:

RÜHMA ÕPETAJALE (koormus 1,0)

ABIÕPETAJALE (koormus 1,0)

LOGOPEEDILE

(pakkuda erinevad koormused)

Kandideeri, kui oled usaldusväärne, soovid töötada lastega ning oled huvitatud pikaajalisest koostööst meie suures asutuses.

Tööle asumise aeg on esimesel võimalusel.

CV ning sooviavaldus saata hiljemalt 1. novembriks 2019.

Mirje Trei (MLA Viimsi Lasteaiad personalijuht) Email: mirje@viimsilasteaiad.ee Kontakt telefon: 5622 0121

Pirita Majandusgümnaasium võtab tööle viksi ja viisaka

REMONDITÖÖLISE, kes hoolitseb kooli ruumide ja inventari füüsilise korrashoiu eest.

Kasuks kandideerimisel on töökogemus sarnasel ametikohal.

Lisainfo tel 6238 550

REKLAAM 11

25. oktoober 2019

Reakuulutused Müüa küttepuud pikkusega 30-60 cm. Toores segalehtpuu alates 44 eurot / rm. Kuiv segalehtpuu alates 57 eurot / rm. Tel 504 2707 VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al 69 eurot. Tel 669 0806, www.vita.ee Korstnapühkija Tallinnas ja Harjumaal.

Teeme küttesüsteemid puhtaks ja ajame paberid ka korda! Uuri lisaks www.lõõr.ee või 5821 6554 Ohtlike puude langetamine, hekkide ja õunapuude lõikus. Tel 521 0334 Müüa puitbrikett 155 eurot / 960 kg, turbabrikett, pellet premium, kuiv lepp ja kask 40 l kotis, kuivad kütteklotsid 48 kotti / 110 eurot. Tel 5692 4924 Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalike eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel 501 6689, ken@puistemees.ee Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine, viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Heki lõikus ja pügamine. Tel 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel 5352 9476 e-post: mehitus@gmail.com

BEEBIDE UJUMINE ESMASPÄEVITI KELL 10,11,12 KOLMAPÄEVITI KELL 10,11,12

Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, tel 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@ est-land.ee Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent.ee, tel 552 6281 Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka korterelamutes. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel 522 1151. Info www.nagusul.ee Otsime koduõpetajat Merivälja kooli algklassis käivale poisile kodutöödes abistamiseks. Elame Padriku rajoonis.

Tel 5569 9537 Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev kl 11– 21. Tel 5595 5996, harvem 657 0263

Teostame vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodetega seotud töid.

Vihmaveerennid toodame kohapeal valtsimismasinaga – puuduvad liitekohad Vihmaveerennid OÜ, tel 527 1059, info@vihmaveerennid.ee Eralogopeed võtab vastu Pirital. Tel 505 9605 Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid.

Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplekt kuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuid, pügame hekke,langetame puid, freesime kände, niidame muru ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666. Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee

TEISIPÄEVITI, NELJAPÄEVITI KELL 20

1/32 (53x48)

23,00€

1/4 (226x156)

280,00€

1/16 (111x48)

40,00€

1/2 (284x182)

520,00€

1/1 (284x366)

870,00€

Korstnate ladumine ja pühkimine. Tel 5461 6929

1/16 (53x102)

40,00€

1/8 (111x102)

79,00€

Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936

1/6 (111x156)

140,00€

Eraisiku reakuulutus

4€

1/6 (169x102)

140,00€

Juriidilise isiku kuulutus

8€

BEEBIDE VÕIMLEMINE TEISIPÄEVITI KELL 10,11,12

NABA BEEBIKLUBI JA HUVIKOOL PAKUB ISADE JA BEEBIDE UJUMINE

Reklaamihinnad

BEEBIDE MUUSIKARING NELJAPÄEVITI KELL 10,11

ÕNNELIK SEENIOR RAAMATUKOGUS Üritustesari „Õnnelik seenior raamatukogus” Pirita raamatukogus (Metsavahi tee 19).

Sari koosneb tegevus- ja vestlushommikutest ning töötubadest. Üritused toimuvad kord nädalas neljapäeviti kell 14 või laupäeviti kell 12.

7. novembrill kell 14 – tegevus- ja vestlushommik Rein Rauaga, kes räägib Jaapani kultuurist ja kirjandusest ning tutvustab oma viimase aja loomingut.

14. novembril kell 14 – tegevus- ja vestlushommik reisimise teemal 21. novembrill kell 14 kohtumine silmaarstiga 30. novembril kell 12 – kepikõnd Pirita metsas ja kergliiklusteel Lisainfo telefonil 683 0955 ja e-posti aadressil pirita@tln.lib.ee.

Projektist saab pikemalt lugeda Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt https://keskraamatukogu.ee/seenioridele

12 REKLAAM

25. oktoober 2019

Teie teenuse, toote või ürituse reklaam võiks olla siin!

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

UNUD KASS! Oktoobris Ajaloomuuseumis

Reakuulutused VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind alates 69 eurot.

Info: www.vita.ee või tel 669 0806.

lutused

Lõikan hekki ja trimmerdan. Tel 5554 7291.

tel rdan. Info ja trimme ata Taljärjekorr ravi ilma alates 69 eurot.

IENDITE VEENILA Vilkevičius. Hind 0806. tel 669 linnas. Dr a.ee või Info: www.vit ketti, pelleetti, turbabri leppa ja kaskuiva euMüüa puitbrik ja 6 mm), kotti/110 teid (8 mmja kütteklotse 48 ke (kotis) 4924. otsib rot. Tel 5692 ise lapsega priäel asuv kahe koolieal Noor pere vahetada Maarjam e (90 3-toalin st võimalu suga aiaga Meriväljal, KoPirital, a, aga vaatse sissepää ajaosa) väiksem m2) korter(m mes asuva ga + vajaduHaabnee revõi eramaja e sel lt 4-toalis . Maja võib vajadasuuvähema satsioon jäänud liiga väiksel kompenmaja on Teile liiga meile jäänud edasi monti. Kui on korter t ja elame (Kertu). reks, siis vahetus 9576 seks - teeme Helistage 529 ja puuearmsal Pirital! ikus eakale nus: juustelõ 5592 8588.

Kodutee le. Kaie e. Info tel tega abivajaja eratund se keele Annan prantsu est aia õunt 5344 4808. ine Teie hla pressim kogus Õunama ähim 5863. emes. V Rohune kg. Info tel 5593 s, parumbes 30 puhastu ja vaipade mööbli eripuhastus. Lisainfo Pehme e jm keti õlitamin 7956.

5593 oonita. telefonil ilma operatsi s. Vasidide ravi ata Tallinna tel Hemorro jata ja järjekorr www.vita.ee, Saatekir eurost.

40 tuvõtt alates ühkija teenus.

669 0806. a korstnap nistuseg akt. Tel 5689 0125, Kutsetun tööde kohta il.com Tehtud p@gma kuldnoo e-post:

Müüa puitbriketti, turbabriketti, pelleteid (8 mm ja 6 mm), kuiva leppa ja kaske (kotis) ja kütteklotse 48 kotti/110 eurot.

Tel 5692 4924.

Lõikan hekki 5554 7291.

Koduteenus: juustelõikus eakale ja puuetega abivajajale. Kaie 5592 8588. Õunamahla pressimine Teie aia õuntest Rohuneemes. Vähim kogus umbes 30 kg.

Info tel 5593 5863.

Hemorroidide ravi ilma operatsioonita. Saatekirjata ja järjekorrata Tallinnas. Vastuvõtt alates 40 eurost. www.vita.ee, tel 669 0806.

Hekkide ja viljapuude lõikus. Tel 5663 0024.

Kutsetunnistusega korstnapühkija teenus.

Tehtud tööde kohta akt. Tel 5689 0125, epost: kuldnoop@gmail.com Korstnapühkija Tallinnas ja Harjumaal. Teeme küttesüsteemid puhtaks ja ajame paberid ka korda!

Uuri lisaks www.lõõr.ee või tel +372 5821 6554 Soovid olla sisemiselt tasakaalus, rahulik, leevendada kergelt oma tervisevaevusi? Tule hiina tervisevõimlemise tundi, mis sobib igas vanuses inimesele, ka pensionärile. Viimsis esmapäeviti lasteaias Väike Päike kell 19 või Elujõusaalis kolmapäeviti kell 11, info: Heidi 510 3886.

6. oktoobril kell 12 pühapäevane TEL: 506 lastekino Filmimuuseumis – „Bul4059 lerby lapsed” (režissöör Lasse Hallst-

Pikaaegse kogemusega ülikooli õppejõud annab inglise keele eratunde. Tel 506 3950.

Eratunnid matemaatikas ja füüsikas põhikooliõpilasele. Kontakttunnid Meriväljal. Tel 517 7611. javar@javar.ee www.javar.ee Pakun 0–24-kuu vanustele beebide hoidmist Viimsi ja Pirita piirkonnas. Kaja, tel 5669 9777.

Hoonete soojustamine puistevillaga, teostame ka vajalike eeltöid. Konsultatsioon objektil TASUTA! Puistemees OÜ, tel 501 6689, ken@puistemees.ee

Koguja soovib osta ja vene münte ja röm, Rootsi 1986). Astrid Lindgreni raa3.eesti august Kloostri- matu järgi valminud filmi peategelased paberrahasid, aumärke, medaleid,il ordeneid, metsa rajooni margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokus on on lapsed Liisa, Lasse ja Bosse Vahetamente, etikette,kadunu silte jne. Kuulutus ei aegu. lust, Anna ja Britta Põhjatalust ning Olle d kass.

Iga päev kl 11-21. Tel.5595 5996, harvem tel ja tema väike õde Kerstin Lõunatalust.

657 0263.

Rohkem lapsi Bullerbys ei ole, aga sest Kastree

ritud, valge

pole midagi. Bullerby on koht, kus nad Teostame vihmaveesüsteemide kass halli ja katusesabaga ja veedavad rõõmsalt oma imelist lapseturvatoodetega seotud töid. Vihmaveerennid kõrvad põlve, sellist, mida igaüks meist endaega, must toodame kohapeal valtsimismasinagapuu- nina, helesinised OÜ, le sooviks. duvad liitekohad Vihmaveerennid silmad. tel 527 1059,Tsipeer info@vihmaveerennid.ee itud.

Ostan rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseidVaevat ja dokumente ning muid Eesti asu 100 eurot. ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid.

Tel 602 0906 ja 501 1628, Tim.

Korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine, viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Heki lõikus ja pügamine. Tel +372 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee

Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplektkuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@gmail.com

ISTIKUTE MÜÜK Kloostrimetsa puukoolis Muudame Teie aia kauniks – lõikame vilja(Sompa 12. oktoobril puid, pügame hekke,langetame puid, freesitee 8) kell 13 Maarjamäe lossis õpituba sugupuu uurijaile. me kände, niidame muru ning vastavalt Teie E-L 10.00 Seekord -18.00 räägime, kuidas otsida eluloosoovile teostame ka teisi haljastus- ja koris-

Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, tel 516 8180.

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, info@est-land.ee.

Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. e-mail:margus@korvent. ee, tel 552 6281.

ja ajaloolane Fred Puss Eesti Isikuloo info telefoni l 509185 Keskusest. Õpituppa3 saab registreerida www.ajaloomuuseum.ee.

Korstnate ladumine ja pühkimine. tel 5461 6929.

usega, lahend nksud! al uudse Saadav vad haagiseko Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või gardeataOhtlike puude langetamine,hekkide ja õuna- roobi projekteerimisel. Parimad hinnad.

Tel 522 1151. Info www.nagusul.ee eemald puude lõikus. Info tel 521 0334.

1

13. oktoobril kell 12 pühapäevane lastekino Filmimuuseumis – „Veel Bullerby lastest” (režissöör Lasse Hallström, Rootsi 1987). Astrid Lindgreni Bullerby-raamatute põhjal valminud film räägib väikese Bullerby küla laste lustakatest seiklustest.

Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel 509 2936.

Klaverihäälestus teenus elukutseliselt häälestajalt. Lisainfo ja tellimine: www.juhanungru.ee.

i 7400 UAD 21, Viims maa KAITSERA AITSED Harju Aiandi tee KARTERIK ONKSUD 5125005 (+372) HAAGISEK 5137070 AKAITSED (+372) e ATV PÕHJ D skoauto.e ATV SAHA TE SAHAD info@kone MAASTURI IKUD PAADITARVUTUS VÕTAB VASTU PAIN TORU DED ÕPILASI TERASPIIR KTID ERIPROJE

VÕTAME VASTU ÕPILASI JÄRGMISTESSE RÜHMADESSE LASTERÜHM (4-6 ELUAASTAT)

jooga Black Dog dio uus stuu ama 11 Uus-Sad e tsoon

mi

astuudio

a mnt

ma 11 Uus-Sadayin, shindo,d

Vase

iplaani

Kuumaks - 90 eurot

ool

Ülik

Narv Karu

ja registeerimine sa,Infohath

Vaata tunn

ma na

Tallin

vinya angelmodels.eu, +372 530 23 280 Tule enna

EP30

Tuukri

saline tart 6-o Joogas kursus: algajate a, yin Tunnid toimuvad 2 korda nädalas aadressil Kase 120, Tallinn

Circle K Petrooleu

EP39

kri

Tuu

ada

Kesklinn

REGIONAALNE RÜHM (10-14 ELUAASTAT NING 15-20 ELUAASTAT)

brist !

8. septem st avastama

Nafta

a parkimis

s-S

idu Rattasõ

Uu

kaugusel

TEISMELISTE RÜHM (13-20 ELUAASTAT)

www.blac

AM

27. septem ber 2019

g, power,

Koidula

30. aug ust 201 9

Saadaval uuds e lahenduse eemaldata ga, vad haagiseko KAITSERAUAD nksud!

KARTER

IKAITSE HAAGISEKONK D SUD ATV PÕHJAK AITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKU D TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Aiandi tee 21,

Viimsi 74001 Harjum (+372) 512500aa (+372) 513707 5 0 info@konesko auto.ee

23. oktoobril kell 19 Maarjamäe lossi tallihoones Eesti Muusika Kuulsuste Koja kohtumisõhtu – 2 Quick Start. Publiku ees on legendaarse ansambli 2 Quick Start liikmed Pearu Paulus, Alar Kotkas ja Ilmar Laisaar, kellega vestleb Sten Teppan. Piletid Piletilevist ja enne ürituse algust kohapeal.

27. oktoobril kell 12 pühapäevane lastekino Filmimuuseumis – „Hulkur Rasmus” (režissöörid Olle Hellbom ja Rolf Husberg, Rootsi 1981).

Südamlik film on valminud Astrid Lindgreni samanimelise raamatu järgi.

Ajaloomuuseum, Pirita tee 56

FC Levadi rita lapsi a Jalgpallikool kutsub staadio kodukandis asuval kõiki Pinile 17.30– kool avab jalgpalli mängi e Maarjamäe 19.00. uued ma!

Treene homov 2014. ich. Uutele r on Olesia ja 2015. treeningrühm Jalgpalline kuu Kõiki vanem aastal liitujat Parktasuta sündin ad 2013., ele on aid , edaspi eurot. ud dataks esimedi on kuutas e liituma poisse ja tüdruk lastele. vadia noorte juba teguts FC Levad uid u 40 evate FC oovõistk vad vutim ia Jalgpa 2013.– ondad llikool Leega. is omand last, kellestängutarkusi te treeni 2015. aastal aenam ngud toimu sündin enami Muuga neljapäeviti kui 400 ud poisk elab ja kell 18–19vad teisipäeviti kool pakubMerivälja piirkon Pirita, Mähe, jamäe jalgpallikesk FC Levadi ja lastele nas. kandis lenurg uses aadres a Maarja turvali võimalust Huvialaa 1. li tele liitujatTreener on ses keskko oma kodumängi sil TuuAivar miseks nnas ni gümna ta, edaspi ele on esime Priidel. Uualates lasteai jalgpalne tugevuasiumi lõpuni aeast kuhul kui di on kuutas ne kuu tasuühest s on toreda . „Meie nerid, perest u 30 eurot. dia Jalgpa peami kaunis osalev Jud ja tublid mäel ning jalgpa enam last, llikooli treenin ad FC Levatreellikesk us Maarja üles ehitat aluspinnast nult ühe siis tasutakse gutel kaks või lapse eest. õppem ud sportl kuni teravik kaudu aksu ai2012. ik püram uni on noorte aastal astuda iid, mille takse l vutiäs klubi esindu Maarja sündinud poisse sadel võima mäe staadi ti rahvus gutele oodasmees lik teisipä ha, et koondise suunas konna ja Eeseviti ja onile treeni 18.30– Pirita 20.00 nneljap nasti omaks kandi rahvas. Rõõm on äeviti 17.30. Treene ning pühap kell äeviti on meid när on Teet jest kasvav võtnud, jatele kell 16– keseda kinnit on Pajo. Uutele noorm Levadi on kuutasesimene kuu ab järängijat liitua Jalgpa tasuta e arv,“ u llikooli gei Hohlo , edaspi ütles Tüdruk 40 eurot. juhatu di v-Sim ute treenin se liige FC sipäev son.

Lisainf Sergud iti, kolma Jalgpa o: Indrek Peters päevit toimuvad teillikool i ja reedet oo, FC i tegevj e-post i kell uht, tel Levadia indrek @fcle vadia.e 514 6735, e INDRE K PETER SOO

yin-yan opid, kursuse Väljaandj Uus joog a: Pirita, hatha, , worksh Eesti jalgpa Linnaosa olitusedValitsus, a, vinyasa ashtang joogako llilege Kloostri Pareiko Toimetaja Yoga Alliance ning FCI nd Sergei Pareik telefon 645 tee 6, 11911 Tallinn, kutsuvad telefon 645Väljaandja Levad 7629, e-post 7600, faks: Pirita piritaleht@ kõiki vutih ia esindu o, noormängija 645 Linna smees tallinnlv.ee. d Darja Raua uvilisi osa Valits Trükikoda 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee.

Ionina lapsi FC konna poolk AS Printall. aitsja Rasmu ja Daniil Toimetaja us, Kloo Levadia Jalgpa stri telefo llikooliga s Peetson n 645 tee 6, 11911 liitum 7629, a. e-pos Tallinn, telefo t pirita n 645 leht@ tallinnlv.ee7600, faks 645 . Trüki koda 7609, e-pos AS Print t pirita @tallinnlv all. .ee.

a mnt

Narv

kdog.ee

20. oktoobril kell 12 pühapäevane lastekino Filmimuuseumis – „Röövlitütar Ronja” (režissöör Tage Danielsson, Rootsi 1984), Astrid Lindgreni samanimelise raamatu järgi. Sel ööl, kui röövlipealik Mattisele sündis pisitütar, möllas metsik torm ja äike lõi pooleks Mattise suure röövlilossi. Röövlitütar sai nimeks Ronja ja kasvas vapraks tüdrukuks, kes julges minna avastama Mattise metsa, kus elutsevad igat sorti olevused – ka ohtlikud, nagu näiteks hallvanakesed ja harpüiad.

12 REK LA

FC Leva dia Jalg pallik ku ool Maarj tsub Pirita la amäele treeni psi ngutel e

MODELLIKOOLI / book.com www.face aosa/ piritalinn

JUUNIORITE RÜHM(7-12 ELUAASTAT)

Sel aastal ilmub ajaleht veel 29. novembril ja 27. detsembril.

lisi detaile. Õpituba juhatab genealoog

tustöid. Helistage julgelt telefonil 5563 7666.

Rohkem infot kodulehelt www.ifhaljastus.ee

Litsenseeritud korstnapühkija ja pottsepa teenused. Ventsüsteemide puhastus, ka korterelamutes. Küttekollete ehitus, paigaldus ja remont. Akti väljastamine Päästeameti ja kindlustusseltside jaoks. Tel 5690 0686, korsten.korda@gmail.com

18. oktoobril kell 18 Filmimuuseumi ajutise näitusega „Eesti.

Talu. Film” kaasnev filmiprogramm – „Tõde ja õigus”. Režissöör Tanel Toomi suurfilm „Tõde ja õigus” (stuudio Allfilm) linastus 2019. aastal tähistamaks Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Film on valminud eestlaste ühe tüviteksti, A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” I osa ainetel.

EAKATE treeningud Pirital Ujumistreeningud 30.10 ja 13.11 kell 9.30

TÕNIS MAA

Reakuu

Kuulutused ja reklaam ajalehes Pirita https://www.tallinn.ee/est/pirita/Piritaajalehe-reklaami-hinnakiri

12 M 11REKLAAM REKLAAM 11 KAD

REKLAA

27. september 2019

st 2019 30. augu

FOTO : LAURA

Soovite tutvustada oma teenuseid, tooteid või tulevasi üritusi?

Parim võimalus jõuda iga piritalaseni on ajalehes Pirita!

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Tal l i nna E L AM U M AJ AND U SKO NV E R E NT S 16 . novemb er 2 019 a l g us 12.0 0 E .V I LDE T E E 118 Kul tuur i ke s k us Ka ja

Та л л и н н ск а я кон ф е ре н ц и я п о воп рос а м ж и л и щ н ого хозя йств а 1 6 н ояб р я 2 019 н ач ал о в 12.0 0 Э . Вилде те е 118 Культ урный Центр Кая бе сп латно

Merivälja koolis

Liikumistreening 06.11 kell 9.30 Pirita Sotsiaalkeskuses

Ta s u ta

б е сп латн о

OSALEMINE TASUTA Viimased vabad kohad!

Registreerimine: https://rex.ee/emk2019 SÜNKROONTÕLGE VENE KEELDE

Синхронный перевод на русский язык

Treeningutesse on oodatud Pirita eakad liikumishuvilised.

Vajalik on eelregistreerimine Liina.Mottus@tallinnlv.ee või telefonil 645 7617.

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 645 7600, faks 645 7609, e-post pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja telefon 645 7629, e-post piritaleht@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.