Pirita ajaleht 31.08.18

Page 1

PÄRNAMÄE TEE JA NARVA MNT RISTMIK ON VALMIS LK 2 ÜHISTRANSPORTI TULEVAD VIIPEMAKSED LK 3 MERIVÄLJA KAUPLUS ON TAASAVATUD LK 4 www.facebook.com/piritalinnaosa

31. august 2018 ïŹ NR 9 (277)

Alustati kvartali­ siseste teede taastustöödega

Pirital valiti vÀlja kauneim koduaed

Tallinna Kommunaalameti tellimusel alustati augustikuus Pirita linnaosa kvartalisiseste teede taastusremonttöödega. EsmajĂ€rjekorras korrastatakse JÀÀraku tee, LĂ”osilma tee ning Puhkekodu tee ja Metsakooli tee 5 vaheline lĂ”ik. Ehitustööde ajal tuleb elanikel arvestada, et tĂ€nav on ehitustöödeks liiklusele suletud ning ligipÀÀs on tagatud vaid kohalikele elanikele ja teenindavale transpordile. Ehitustööde ja liikluskorralduse kĂ€igust teavitab Pirita Linnaosa Valitsus elanikke operatiivselt kodulehel www.tallinn.ee/pirita ning linnaosa Facebook-i lehekĂŒljel „Pirita“. Ehitustöid teostab Viamer Grupp OÜ. Tööde lepinguline maksumus on 690 000 eurot. Ehitustööde lepinguline tĂ€htaeg on oktoober 2018. Tekkinud kĂŒsimuste vĂ”i ettepanekute korral vĂ”ib kirjutada alina. tubli@tallinnlv.ee vĂ”i pöörduda otse Tallinna Kommunaalameti poole aadressil kommunaal@tallinnlv.ee vĂ”i telefonil 645 7191.

Pirita Linnaosa Valitsus korraldas konkursi “Kauneim koduaed 2018”, et tunnustada pĂŒĂŒdlikku hobiaednikku. Kodu kaunistamiseks ei pea ĂŒksnes uusi vÀÀrtusi looma - hooneid ehitama, puid ja ilutaimi istutama. Olemasolevat peab korras hoidma ning vajadusel taastama. Aia eest hoolitsemine nĂ”uab pĂŒhendumist ja on kahtlemata suur töö. SeetĂ”ttu oleme aastaid valinud vĂ€lja kauneima koduaia ja tunnustanud aia omanikku auhindadega. Esimese koha saavutas Tatjana Haaviku, kelle koduaiats leidis nii köögivil-

japeenraid kui ka ilutaimi. Esimene koht sai auhinnaks Selverilt 100-eurose ja VĂ”luaialt 50-eurose kinkekaardi, Kloostrimetsa Puukoolilt ĂŒhe viljapuu istiku, Tallinna Botaanikaaialt raamatu „Kaunis maastik“ ning Pirita Linnaosa Valitsuselt fliisteki. Teise koha said perekond Krassid, kus vĂ€ikesesse aeda on mahutatud nii kujunduselemendid kui ka mitmed istikud ja muhe lÔÔgastumisala. Teise

koha auhindadeks oli 50-eurone kinkekaart Selverilt, 30-eurone kinkekaart VĂ”luaialt, Kloostrimetsa Puukooli1t ĂŒks viljapuu istik, Tallinna Botaanikaaialt raamat ja Pirita Linnaosa Valitsuselt fliistekk. Kolmanda koha saavutas Helgi Ader, kes vĂ”itis 30-eurose kinkekaardi Selverilt, Kloostrimetsa Puukooli1t ĂŒhe viljapuu istiku, Tallinna Botaanikaaialt raamatu ja Pirita Linnaosa Valitsuselt fliisteki.

VÔitja valimisel vÔeti arvesse terviklikku ruumi mÔju (lahenduse idee originaalsus, funktsionaalsus, koha omapÀrast tulenevate vÔimaluste kasutamise oskus), heakorda (hoonete korrastus, teede seisund ja sobivus), haljastust (muru, lilled, ilupuud ja pÔÔsad) ja vÀikevorme (skulptuurid, piirded ja vÀravad, vÀikehooned, lehtlad, mööbel, mÀnguvÀljakud, basseinid, valgustus jms).

Pirital puhastati teemaad vĂ”sast Augustis alustasid Tallinna Kommunaalameti hooldusosakond ja Pirita Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakond teemaa vĂ”sast ja puudest puhastamist. Tegemist on tavapĂ€rase protseduuriga, mille kĂ€igus eemaldatakse teemaalt liiklust ja teehoidu segavad pÔÔsad, vĂ”sa ja puud. Et tagada teede katendite sĂ€ilivus ning teemulde vĂ”imalikult pikk kasutusiga, on vajalik teemaad puhastada vĂ”sast ja puudest, mis takistavad tee kuivamist, tuule ligipÀÀsu, sadeveekraavide tööd ja teede ning kommunikatsioonide hooldust. See vĂ”ib olla paljude jaoks ehmatav, kui aia tagant vĂ”etakse puud maha, kuid transpordimaa hea seisukorra tagamiseks on see vajalik. VĂ”sa ja kĂ”rghaljastuse hooldustööd toimuvad jĂ€rgmistel kĂ”nniteedel ja transpordimaadel: Randvere teel, PĂ€rnamĂ€e teel, MerivĂ€lja teel, LĂŒkati teel, Kose teel, Kloostrimetsa teel, Purde tĂ€naval ja Priimula teel. Lisaks vĂ”etakse vĂ”sa maha bussipeatuste ĂŒmbert, sadeveekraavidest jm kommunikatsioonide trassidelt. Lisatöid kajastatakse jooksvalt.


2

JUHTKIRI / LINNAOSA

31. august 2018

JUHTKIRI

SĂŒgisele vastu hoog­ salt ja sirge seljaga!

T

ulemas on mu lemmikaastaaeg! NĂ”nda ohkan ma iga uue aastaaja alguses. Mulle on alati meeldinud elada Eestis, kus kliima neli korda aastas kannapöörde teeb. Kui just loodus ei ole otsustanud meile kogu aastaks kehva suusailma pakkuda, nagu tihtipeale juhtunud on. Sel aastal on suvi andnud meile vĂ”imaluse tĂ”eliselt pĂ€ikselist ilma nautida, ja nii palju, et natukene on saanud selle ĂŒle juba ka kurta. SuveĂŒritustele ja -tegemistele on pĂ€ike aga ideaalselt sobinud need veel vahvamaks muutnud. Augusti- ja septembrikuud vĂ”ib Pirital nimetada kodanikuaktiivsuse kuuks. Nii kuu alguses toimunud MĂ€he KohvikutepĂ€ev kui kuu lĂ”ppu jÀÀnud MerivĂ€lja kodukohvikute pĂ€ev on oma organiseerituse ja kĂ”rge taseme poolest tĂ”enĂ€oliselt eeskujuks kĂ”igile teistele kodanikualgatustele. Nii paljud Pirita pered avasid kogukonnale oma kodude vĂ€ravad, et jagada ĂŒhiselt rÔÔmu maitsvast toidust. Tahan vĂ€ga tĂ€nada ja tunnustada aga just korraldajaid, kes oma vaba aega ja energiat selleks panustasid, et lĂ€hikondlastele toredat pĂ€eva pakkuda. Te olete suured inimesed! Kindlasti pakuvad sama palju toredaid emotsioone ka 1. septembril toimuv JĂŒri Ratase jalgrattavĂ”istlus, 2. septembril toimuv MaarjamĂ€e laat ja ka Pirita Vaba Aja Keskuse avatud uste pĂ€ev. Veel on aega treenida 23. septembril toimuvaks Pirita SĂŒgisjooksuks.

S

eptembris avab oma uksed uues hoones Pirita Kose Lasteaed. Uut hooaega alustab Pirita Vaba Aja Keskus (28. september) ning nii noorte (19. september) kui ka eakate nĂ”ukogu (25. september). Noorte nĂ”ukogus arutame sel korral Pirital toimuvaid ĂŒritusi ja noortega tuleb kohtuma muusik Artjom Savitski. Eakate nĂ”ukogus on pĂ€evakorras keskkonnateemad, tutvustame 1. jaanuarist algavat korraldatud jÀÀtmeveo sĂŒsteemi ning kĂŒsimustele tuleb vastama Tallinna abilinnapea ZĂŒleyxa Izmailova. KĂ”ik huvilised on oodatud! 3. septembril peavad oma avaaktused MerivĂ€lja Kool ja Pirita MajandusgĂŒmnaasium. Kuigi esimesse klassi minejaid on Pirital palju, suutsid koolide tublid meeskonnad töökorraldust siiski nii sĂ€ttida, et ĂŒkski esimese klassi laps ei pea alustama oma kooliteed teises vahetuses. Pirita Linnaosa Valitsus teeb traditsiooniliselt esimese klassi lastele kingituse ja kutsub nad koos kaaslastega kinno uut lastefilmi vaatama. Soovin uueks kooliaastaks edu ja rÔÔmsat meelt kĂ”igile kooliteed alustajatele, nende peredele ja koolide tublidele meeskondadele. JĂ”udu töökatele ja sĂ€ravsilmsetele direktoritele Greta Ammerile ja Toomas Pikhofile! Kaunist septembrit!

Alina Tubli Pirita linnaosa vanem

Narva maantee ja PĂ€rnamĂ€e tee ristmik on avatud! Narva mnt ja PĂ€rnamĂ€e tee ristmiku pidulikul avamisel nentisid projektis osalenud omavalitsuste esindajad, et nĂŒĂŒdisaegne fooridega reguleeritav rajatis parandas oluliselt tallinlaste ja lĂ€hivaldade elanike ĂŒhendust kesklinnaga ja muutis siiani liiklusohtliku ristmiku turvalisemaks. Narva mnt ja PĂ€rnamĂ€e tee ristmiku ĂŒmberehitamiseks tegid koostööd Tallinna ja Maardu linn ning Viimsi ja JĂ”elĂ€htme vald. Tallinna linn tasus 50%, Maardu linn 20%, Viimsi vald 20% ja JĂ”elĂ€htme vald 10% ehitustööde maksumusest.

Rekonstrueerimistööde kĂ€igus rajati pöörderidadega foorjuhitav ristmik, mis rahustab piirkonna liikluskeskkonda, tĂ”stab liiklusohutust ning suurendab ristmiku lĂ€bilaskevĂ”imet. Lisaks rajati tĂ€navale sajuveekanalisatsioon ning jalakĂ€ijate ĂŒlekĂ€iguradadele erivalgustus.

Pirita Linnaosa Valitsus avalikustab PĂ€rnamĂ€e tee 25a ja 25b kinnistute detail­ planeeringu Detailplaneeringuga on ette nĂ€htud moodustada sihtotstarbeta PĂ€rnamĂ€e tee 25a ja PĂ€rnamĂ€e tee 25b kinnistutest ning ĂŒldkasutatava maa sihtotstarbega Naistepuna tee 3 kinnistu osast kolm elamumaa ja ĂŒks transpordimaa sihtotstarbega krunti. Igale elamumaa sihtotstarbega krundile mÀÀratakse ehitusĂ”igus ĂŒhe kuni kahe korruselise paariselamu ja ĂŒhele krundile lisaks ĂŒhe abihoone ehitamiseks. Samuti mÀÀratakse kruntide kasutamise tingimused. Planeeritava ala suurus on 1,23 ha. Detailplaneering on kooskĂ”las Pirita linnaosa ĂŒldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostas OÜ Optimal Projekt ja huvitatud isik on J. Aas. Detailplaneeringuga saab tutvuda tööpĂ€evadel 10.-24. septembrini Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128). Avaliku vĂ€ljapaneku kestel saab detailplaneeringuga tutvuda ka Vabaduse vĂ€ljak 7, 1. korruse infosaalis. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil https:// tpr.tallinn.ee.

VaegnĂ€gijate liikumise hĂ”lbustamiseks paigaldati ĂŒlekĂ€iguradadele braikivid. TĂ€navale rajati LED-tehnoloogial pĂ”hinev tĂ€navavalgustus ning korrastati kĂ”nniteed. Ehitustööd teostas Viamer Grupp OÜ. Ehitustööde lepinguline maksumus oli 0,9 mln eurot.

Pirita Linnaosa Valitsus korraldab Kriibi tn 4 ja Kriibi tn 6 projekteerimis­ tingimuste eelnĂ”u avaliku vĂ€ljapaneku Projekteerimistingimuste eelnĂ”uga saab tutvuda tööpĂ€evadel 10.-24. septembrini Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6, tuba 128). Huvitatud isikuil on samal ajavahemikul vĂ”imalik esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuvĂ€iteid. Kui nimetatud tĂ€htaja jooksul ettepanekuid vĂ”i vastuvĂ€iteid ei esitata, soovib haldusorgan asja arutada ilma avalikku istungit lĂ€bi viimata. MĂ”lemad kinnistud on elamumaa sihtotstarbega, Kriibi tn 4 suuruses 1557 mÂČ ja Kriibi suuruses 1503 mÂČ. Kriibi tn 4 ja Kriibi tn 6 kinnistud paiknevad kehtestatud Sompa tee 5, 6, 6a,8 ja 8a kinnistute detailplaneeringu alas, millega mÀÀrati kummalegi kinnistule ehitusĂ”igus 2-korruselise vĂ€ikeelamu ja abihoone pĂŒstitamiseks. Kriibi tn 4 krundi lubatud maksimaal-

ne hoonestustihedus on 0,15, hoonete ehitisealune pindala 225 mÂČ ja ĂŒksikelamu kĂ”rgus 9 m ning abihoone kĂ”rgus 4 m. Kriibi tn 6 krundi lubatud maksimaalne hoonestustihedus on 0,15, hoonete ehitisealune pindala 225 mÂČ ja ĂŒksikelamu kĂ”rgus 9 m ning abihoone kĂ”rgus 4m. Taotluse kohaselt soovitakse Kriibi tn 4 kinnistule pĂŒstitada ĂŒksikelamu ja abihoone ning tĂ€psustada detailplaneeringuga mÀÀratud arhitektuur-ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi abihoone kĂ”rguse suurendamiseks ja katusekalde tĂ€psustamiseks, samuti tĂ€psustada krundijaotust Kriibi tn 4 ja Kriibi tn 6 katastriĂŒksuste liitmiseks. Projekteerimistingimuste eelnĂ”uga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil https://tpr.tallinn.ee


LINN

31. august 2018

3

Suvekuudel on Pirital palju tehtud Kalle JÔks, Pirita linnaosa vanema asetÀitja

Suvi on parim ja paljude vÀlitööde tegemiseks ka ainuvÔimalik aeg. Aasta alguses Pirita linnaosa heakorrastamiseks ja arendamiseks kavandatu on suures osas juba tehtud ning tööd jÀtkuvad. Piritalastele enim huvi pakkuv ja mÀrgatav on teedeehitus ning teede korrashoid. Kevadel lÔppes VabaÔhukooli tee rekonstrueerimine lÔigul Kose teest Rahvakooli teeni. Valminud on projekt teise etapi tööks, milleks on VabaÔhukooli tee rekonstrueerimine lÔigul Rahvakooli teest Hunditubaka teeni. Sellega tahame alustada juba kÀesoleval aastal. Suureks teetööks oli MerivÀlja tee sÔidutee ja sellega piirneva kÔnnitee taastusremont. Koostöös naaberomavalitsustega sai teoks PÀrnamÀe tee ja Narva maantee

ristmiku rekonstrueerimine fooridega juhitavaks. Just Ă€sja sai uus ristmik valmis ja juba on kĂ€imas selle piirkonna teise ummiksĂ”lme, PĂ€rnamĂ€e tee ja Muuga tee ristmiku, rekonstrueerimisprojekti tegemine. ProjektijĂ€rgne töö saab tehtud tuleval aastal. JĂ€rgmisesse aastasse on kavandatud ka metsaaluse valgustatud kergliiklustee rajamine Kloostrimetsa tee lĂ”igule Metsakalmistust kuni Pirita Perearstikeskuseni. Lehiku tee vĂ€ljaehitamata lĂ”igule rajasime ajutise kĂ”nnitee. Hooldusremondi kĂ€igus parandati teid ja tĂ€navaid kĂŒmnete tuhandete ruutmeetrite ulatuses. Pirita linnaosa uhkus ja linnaosavalitsuse hool on meie puhkerand. Juba neljandat aastat lehvib Pirita rannas Sinilipp. See on rahvusvahelise keskkonnahariduse fondi loal heisatav ökomĂ€rgis, mis lubatakse heisata randades, kus on tĂ€ide-

tud enam kui kolmkĂŒmmend ranna teenindusele, vee puhtusele ja keskkonnahariduse edendamisele esitatud tingimust. Juuni algul avati kasutuseks kauaoodatud kogupere mĂ€nguvĂ€ljak Lillepi pargis. See pĂ”nev mĂ€ngukoht on saanud populaarseks mitte ainult lĂ€hikonna, vaid kogu linnaosa rahvale. Korrastus- ja remonditöid on tehtud pea kĂ”igil mĂ€nguja spordivĂ€ljakutel. Veel sel aastal paigaldame lauatennise lauad Kose parki, Padriku elamurajooni ja MĂ€he Vaba Aja Keskuse juurde. Eakad inimesed on murelikult kurtnud, et vĂ€he on pinke, kus jalgu puhata. Mure leevendamiseks oleme sel aastal paigaldanud linnaosa parkidesse, mĂ€nguvĂ€ljakutele ja jĂ”e ÀÀrde 51 uut pinki. Sel aastal on linnaossa paigaldatud ka 52 uut prĂŒgikasti. Loodame, et selle tulemusena linna avalik ruum jĂ€lle natukene puhtam pĂŒsib.

Eelkirjeldatule lisaks tegeleb linnaosavalitsus igapĂ€evaste, aastast aastasse korduvate murede ja töödega. Ka selle kevade koristustalgute kĂ€igus kĂ”rvaldati loodusest paljude linnaosa elanike kaasalöömisel tonne prĂŒgi. Kahjuks vajadus talgukoristuse ja igapĂ€evase koristuse jĂ€rele ei vĂ€hene. Suureks mureks on liigiti kogutavate jÀÀtmete konteinerite ĂŒmbruse lagastamine olmeprĂŒgi ja ohtlike jÀÀtmetega. Kuum suvi oli rĂ€nk katsumus haljastusele. Muru kĂŒll kuivas, kuid kaunist lilleilu pakkusid 26 lilleamplit ja 24 vaasi. Haljastuse hooldamisel oli suur abi 15 lapsest, kes siinse Ă”pilasmalevarĂŒhma koosseisus kaks nĂ€dalat tööd tegid ja rÔÔmsalt oma vaba aega sisustasid. Suur osa töödest on tehtud piritalaste öeldud arvamuste ja soovide kohaselt. Teie ettepanekud on olulised ka edasiste tegevuste kavandamisel. JÀÀme neid ootama.

TĂ€navune keskkonnasĂ”braliku liikumise kuu vÀÀrtustab tervislikku eluviisi LaupĂ€eval, 1. septembril algab Tallinnas keskkonnasĂ”braliku liikumise kuu, mille eesmĂ€rk on suurendada inimeste keskkonna- ja liiklemisteadlikkust. Eesti Vabariigi sajandal aastal pĂŒhendatakse rohkem tĂ€helepanu ka terviseteadlikkuse suurendamisele ja tervisliku eluviisi edendamisele. Juba seitsmendat aastat tĂ€histatava keskkonnasĂ”braliku liikumise kuu tippsĂŒndmuseks saab autovaba pĂ€ev 22. septembril, mille raames korraldatakse Eesti Tervisemess – Liikuma! Abilinnapea ZĂŒleyxa Izmailova sĂ”nul toimub Tallinnas septembri jooksul ĂŒle 60 ettevĂ”tmise. „KeskkonnasĂ”braliku liikumise kuu raames toimub erinevaid keskkonnahariduslikke ĂŒritusi, suur osa neist seab fookusesse just meie igapĂ€evased liikumisharjumused. Teadvustades, et on olemas keskkonna- ja rahakotisĂ”bralikumaid, tervislikumaid ja osadel puhkudel ka kiiremaid vĂ”imalusi liiklemiseks, muutub ehk meie liikluskultuur ka vĂ€hem autokeskseks,“ arvab abilinnapea. Start keskkonnasĂ”braliku liikumise kuule antakse 1. septembril kell 12 Uue Maailma tĂ€navafestivalil. Sel pĂ€eval ja ka jĂ€rgmisel pĂ€eval tegutseb seal oma programmiga PrĂŒgihunt, kes Ă”petab nii lapsi kui ka tĂ€iskasvanuid prĂŒgi sorteerima. Festivalil toimub ka taaskasutuslaat. Septembris toimuvad keskkonnasĂ”braliku liikumise kuu ĂŒritused kĂ”ikides linnaosades, sh kepikĂ”nnitreeningud, spordi-, tervise- ja teabepĂ€evad. 7.-9. septembrini toimub Tallinna Maraton. TeisipĂ€eviti toimuvad ratastoolicurlingu pĂ€evakud Invaspordiklubi Parasport ettevĂ”tmisel. KolmapĂ€eviti korraldab Kristiine linnaosa valitsus vĂ€litreeningud Löwenruh’ pargis. KeskkonnasĂ”braliku liikumise kuu maskott Snupsi kĂŒlastab septembri jooksul Kesklinna lasteaedu. 29 kooli juurde paigaldatak-

Tallinna Keskkonnaamet korraldab Tallinna Botaanikaia palmimaja rekonstrueerimise alustuseks avatud projekteerimishanke. 1998. aastal valminud Tallinna Botaanikaia palmimaja seisukord on 20 aasta jooksul halvenenud sedavĂ”rd, et tuleb ette vĂ”tta kapitaalremont. Palmimaja on Tallinna linnas ainulaadne hoone, mille korrasolek on vĂ€ltimatult vajalik nii botaanikaaiale kui kogu linnarahvale. See on koht, kus tutvustatakse eksootilisi taimi ja igaĂŒks saab ka talvisel ajal rohelust nautida. “Palmimaja rekonstrueerimist on juba mĂ”nda aega oodatud, nĂŒĂŒd vĂ”etakse vĂ€simusmĂ€rke ilmutava hoone kapitaalremont ette. Hoonestuse korrastamine on siiski vaid ĂŒks osa asutuse laiemast kaasajastamisest, mille tulemusena vastab botaanikaaed paremini kĂŒlastajate ootustele ja vajadustele,” ĂŒtles Tallinna abilinnapea ZĂŒleyxa Izmailova. KuivĂ”rd tegemist on erilise sisekliimaga ehitusobjektiga, siis oodatakse hankes osalema kogemustega erialaspetsialiste. Pakkumuste esitamise tĂ€htaeg on 29. august.

Nutikas teekatend hakkab pÀikese­ elektrit tootma

se jalgrattahoidlad, et edendada laste ja Ă”petajate seas jalgrattasĂ”itu kui keskkonnasĂ”bralikku liikumisviisi. Euroopa liikuvusnĂ€dala raames toimub 21. septembril kell 17 Ă”ppematk Astangul Tallinna Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialisti TĂ”nu Laasi juhtimisel. Kuu tippsĂŒndmuseks on autovaba pĂ€ev, mis korraldatakse Euroopa liikuvusnĂ€dala (European Mobility Week) raa-

mes. TĂ€navu toimub autovaba pĂ€ev 22. septembril kell 10-17 kesklinnas Vabaduse platsil ja Kaarli puiesteel koos Eesti Tervisemessiga – Liikuma! Tervisemessi missiooniks on suurendada Eesti rahva terviseteadlikkust. Tervisemess on koguperesĂŒndmus, mida on oodatud kĂŒlastama kĂ”ik huvilised. Autovabal pĂ€eval suletakse autoliikluseks Kaarli pst TĂ”nismĂ€gi/Toompea

ristmik kuni PĂ€rnu maanteeni. Antakse start iga-aastasele populaarsele orienteerumisvĂ”istlusele ĂŒhistranspordiga. Samuti toimub tĂ€naval palju erinevaid vĂ”istlusi ja kohal on ka Snupsi. Autovabal pĂ€eval saab osa vĂ”tta ajaloomatkast ja jalgrattaretkest (eelregistreerimisega). TĂ€iendav info veebilehelt: http://www. tallinn.ee/liikumiskuu (eesti keeles), http:// www.tallinn.ee/rus/mobilnost (vene keeles)

Ridango toob viipemaksed trammidesse, bussidesse ja trollidesse Ridango AS tutvustas PĂ€rnu mnt trammidepoos uudset pangakaardi maksete sĂŒsteemi ĂŒhistranspordis, mis vĂ”imaldab kontaktivaba pangakaardiga sĂ”idupileti eest tasuda. Tallinn on Euroopa pealinnadest ĂŒks esimesi, kus saab ĂŒhistranspordis pangakaardiga viipemakseid teha. Esitlusel osalenud Tallinna linnapea Taavi Aasa sĂ”nul on oluline iga samm, mis ĂŒhistranspordi kasutamist mugavamaks ja tĂ€napĂ€evasemaks muudab ning aitab lii-

Tallinna Keskkonna­amet korraldab riigi­ hanke botaanika­ aia palmimaja projekteerimiseks

kuda Tallinna elanike seas laialdasema ĂŒhistranspordi kasutamise suunas. „Viipemakse on oluline vaheetapp, kust on vaja jĂ”uda mobiilimakseteni ĂŒhistranspordis, sest see on see suund, kuhu maailm liigub.“ Ridango tegevjuhi Erki Lipre kinnitusel on viipemaksete arendus ja juurutamine olnud aeganĂ”udev, vĂ€ga huvitav ning Ă”petlik protsess, mis sai alguse 2014. aastal, kui Ridango osales Mastercard Start Path programmis Ii-

rimaal Dublinis. “See ja sellele jĂ€rgnenud pikaajaline koostöö Mastercardiga andis hea ĂŒlevaate kontaktivabade pangamaksete sooritamisest ĂŒhistranspordis. Tulemuseks Ridango, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Nets Estonia, linnade esindajate, pankade ja teiste partnerite ĂŒhise jĂ”upingutusena vĂ€lja töötatud kontaktivabade pangakaartide toimimise spetsifikatsioon Eesti ĂŒhistranspordis ning seejĂ€rel ka Ridango meeskonna pikaajaline aren-

dus uue sĂŒsteemi turule toomiseks,” rÀÀkis Erki Lipre. Koostöös Tallinna Transpordiameti, Nets Estonia, LHV ning Mastercardiga toob Ridango AS pangakaardi viipemakse vĂ”imalused kĂ”ikidesse Tallinna trammidesse, bussidesse ja trollidesse juba novembriks. SĂ”idupileti hind on kĂ”igile pangkaardiga maksjaile 1.10 ja pangakaarti lugevad validaatorid paigaldatakse ĂŒhissĂ”idukite esiukse juurde.

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnĂ”us kohaselt antakse Tallinna Kommunaalametile nĂ”usolek osalemiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi vĂ€lisprojektis „PĂ€ikeseelektrit tootvate teekatendite arendamine ja kasutuselevĂ”tt”, nĂ”ustutakse projekti kogueelarvega summas 775 200 eurot ning volitatakse Tallinna Kommunaalameti juhatajat alla kirjutama projektiga seotud dokumentatsioonile. Abilinnapea Kalle Klandorfi sĂ”nul saab Tallinn esimese Euroopa Liidu pealinnana vĂ”imaluse installeerida nutikas teekatend, millesse on lisaks pĂ€ikeseelektri tootmise vĂ”imekusele integreeritud lume ja jÀÀ sulatamine, libeduseandurid, liikumisandurid jt infrastruktuuri juhtimist toetavad andurid, ning vajaduspĂ”hine tee ja objektide valgustus. Selle projekti realiseerimine on vĂ€ga oluline, kuna vĂ”imaldab viia tehnoloogilise lahenduse vĂ€likeskkonda installeeritud prototĂŒĂŒbi tasemelt tootmiseelse prototĂŒĂŒbi tasemele, aidates niiviisi ĂŒletada lĂ”het teaduse ja tootmise vahel ning luues eeldused uute, vĂ€ga suure ekspordipotentsiaaliga toodete turule toomiseks. „Tallinna Kommunaalamet saab tehnoloogiale lihtlitsentsi, mis vĂ”imaldab saada tĂ€iendavaid lahendusi vĂ€hemalt litsentsihinna vĂ”rra vĂ€iksema hinnaga,“ lisas Klandorf. Projekti raames viiakse lĂ€bi rakendusuuring, mille kĂ€igus luuakse tee infrastruktuuri elemente ja pĂ€ikeseelektri tootmist ĂŒhendav tehnoloogiline lahendus, mis toodab enam elektrienergiat kui tarbib, on vastupidav ilmastikutingimustele ja liikluskoormusele, suutes sulatada sadavat lund ja jÀÀd, on vastuvĂ”etava hinnaga ja vastupidav vĂ”imalikule vandalismile.


4

KOGUKOND

31. august 2018

100 aastat Pirita oma apteeki VIII Pirita sĂŒgis­ jooks kutsub starti! Eesti sĂŒgisjooksude kalendris on oma kindla koha leidnud Pirita sĂŒgisjooks, mis sel aastal toimub juba kaheksandat korda pĂŒhapĂ€eval, 23. septembril. SĂŒgiskauni Pirita Kloostrimetsa teedel ja radadel saavad jooksurÔÔmu nautida nii suured kui vĂ€ikesed jooksusĂ”brad, kepikĂ”ndijad ja kĂ€ijad. 2017. aasta vĂ”itu on oodatud kaitsma Roman HvalĂ”nski ja Kelly Nevolihhin. Lisaks 6 km pikkusele pĂ”hijooksule on kavas ka lastejooksud, suur ĂŒhisvĂ”imlemine ja meeleolukad nĂ€idisesinemised. Lastele tuleb jooksupisikut edasi andma Tallinna Teletorni maskott ETI ning need, kel distants lĂ€bitud, saavad osaleda Loovustoa kunsti-, ja meisterdamistelgi tegemistes. Igale sĂŒgisjooksu lĂ”petajale on auhinnaks unikaalne, ainult selleks jooksuks kujundatud medal! Pirita SĂŒgisjooksu toimumist toetavad Briketipoisid, RIMI, Sportland, Oriflame, NIKE, Cido, Barilla, Moqyi, Kiropraktika Kliinik, Tallinna Teletorn, Pirita Seikluspark, Eesti Tervishoiu Muuseum, Tallinn Viimsi SPA, Atlantis H2O Aquapark, Viimsi Kino, Tallinna Linnavalitsus, Pirita Linnaosa Valitsus ja Viimsi Vallavalitsus. Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Rohkem infot - www.piritajooks.ee. Kohtumiseni Pirita SĂŒgisjooks 2018 stardis!

MerivĂ€lja pood on taasavatud! Juunikuus taasavati MerivĂ€lja pood, mille vajalikkust kohalikud elanikud korduvalt rĂ”hutasid. Alates maja ehitamisest saati aadressile Haaviku 16 on seal peaaegu alati asunud vĂ€ikene pood. Vahepeal oli periood, mil majas oli tĂŒhjus ning poe uksed olid suletud. Kohalikud elanikud kurtsid, et igatsevad taga oma armsat kodupoodi. Juunikuus taasavatigi MerivĂ€lja kauplus, mida veab osaĂŒhing Good Morning. VĂ€rskelt avatud kaupluses on saadaval esmatarbekaubad, kuid plaanis on valiku suurendamine – poodi paigaldatakse kohviautomaat ja asutakse mĂŒĂŒma kohapeal kĂŒpsetatud saiakesi, lisaks tuuakse mĂŒĂŒgile ka lilled ning ka vĂ€rske liha ja Eesti talunike saadused. Samas on poodnikud avatud kohalike palvetele – kassa juurest leiab raamatu, kuhu saab kirja panna oma tellimuste soovid, mis ka tĂ€idetakse. MerivĂ€lja pood asub aadressil Haaviku tee 16 ning on avatud iga pĂ€ev 9.00-22.00.

Pirita apteek on olnud pikka aega Pirita elanike jaoks olulisel kohal. Eesti Vabariigiga sama vanas apteegis on 100 aasta jooksul töötanud palju tublisid proviisoreid ja farmatseute ning abi saanud mitme pĂ”lvkonna jagu kohalikke. Esimene teadaanne Pirita apteegi avamisest pĂ€rineb vanast, 1918. aasta 2. juuli ajaleheuudisest. Apteegi asutajaks oli 1915. aastal Tartu Ülikooli lĂ”petanud noor apteekri abi Ferdinand Puura. “Kuigi apteegi esimesest asukohast mĂ€rkmed puuduvad, on kindlalt teada, et apteek viidi mĂ”ni aasta hiljem, 1921. aastal ĂŒle mĂ€rgilise tĂ€hendusega paika - kloostri lĂ€hedale kĂ”rtsi naabrusesse, “ ĂŒtleb Pirita SĂŒdameapteegi juhataja proviisor Marika LĂ€tt ja lisab, et apteegi vana asukohta mĂ€letavad inimesed veel hĂ€sti. Apteegi hoone asus aadressil MerivĂ€lja tee 16 ning apteegil oli kasutuses vaid 60 ruutmeetrit pinda, kuhu vaevu mahtus mĂŒĂŒgisaal, kontori- ja nĂ”udepesuruum ning kus ravimite valmistamine toimus ofitsiinis kĂ”rgema barjÀÀriga eraldatud nurgas. Pirita SĂŒdameapteegi juhataja proviisor Marika LĂ€tt on Pirita inimestele tuttav juba aastakĂŒmneid. Pirita inimeste jaoks on Marika justkui oma inimene, sest nagu ta ise ĂŒtleb, on ta mĂ”ne perekonna puhul nĂ€inud Pirita apteeki kĂŒlastamas nelja pĂ”lvkonda. Marika Pirita apteeki tööle asumisest on möödunud juba ĂŒle 30 aasta, mispĂ€rast oskab ta Pirita apteegist lugusid pajatada nii ammustest kui tĂ€nastest aegadest. Ajastuga kaasas kĂ€iv lugu Apteek natsionaliseeriti 1940. aasta sĂŒgisel ning Pirita apteegist sai Apteek nr 17. “NĂ”ukogude ajal olid kĂ”ik apteegid nummerdatud, nagu ka koolid, lasteaiad ja haiglad,” selgitab Marika ja lisab, et 1941. aastal sai apteegi juhatajaks proviisor Hans Jurman. Kohalike elanike mĂ€lestuste jĂ€rgi kutsus Jurman abivajaja apteegi tagaruumi, “katsus seal lĂ€bi ja andis rohud”. Marika sĂ”nul arsti

sel ajal Pirital ei olnud ning vajalikud ravimtaimed korjas apteeker ĂŒmbruskonnast koolilaste abiga. 1980. aasta suveolĂŒmpiamĂ€ngude purjetamisvĂ”istluse korraldamine muutis asumi ilmet tublisti. Praegusesse, olĂŒmpiaregati jaoks ehitatud hoonesse kolis Pirita apteek 1979. Pirita SĂŒdameapteegi juhataja meenutab, et selliseid kohti oli Tallinnas tol ajal vĂ€he. “Pirita sai suure ja uhke apteegi, kus oli 300 ruutmeetrit pinda. Uutes ruumides kasvas apteegi töömaht oluliselt ja 80ndate keskel töötas apteegis koguni 16 inimest,“ ĂŒtleb Marika. SĂŒdameapteegi juhataja teab rÀÀkida, et 1980. aasta olĂŒmpia aeg oli kinnine aeg ning sisuliselt oli Tallinn tol ajal ĂŒsna tĂŒhi, rÀÀkimata Piritast. “Miilitsaid oli vĂ€ga palju ja eks nad kĂŒlastasid ka apteeki ja ostsid defitsiitseid haavaplaastreid,“ ĂŒtleb Marika, meenutades tollaseid aegu. Uus Eesti Vabariik tĂ”i ĂŒmberkorralduste vajaduse ka apteeki. “Muutunud oludes koondati mitmed ametikohad ja anti Ă€ra tarbetuks muutunud ruumid,” selgitab Marika, kelle apteeki juhatajana tööle asumise ajal, 1996. aastal, töötas apteegis 9 inimest, praegu aga ainult 2. Apteek on tegutsenud jĂ€rjepidevalt alates esimesest avamisest, vaid korraks su-

letud Pirita Keskuse ĂŒmberehitustööde ajaks. “2005. aasta oktoobris ĂŒhinesime OÜ-ga Patrika ja nĂŒĂŒd töötamegi hĂ€sti tuntud SĂŒdameapteegi kaubamĂ€rgi all,” selgitab Marika. Apteekide ja farmatseutide roll muutuvas ajas VĂ”rreldes ajaga, mil naine proviisori tööd alustas, on tohutult palju muutunud. EelkĂ”ige on arvukalt kasvanud toodete valik. “Tol ajal oli hea, kui oli ĂŒks nohuravim, ĂŒks astmaravim,” ĂŒtleb Marika ja jĂ€tkab, “inimesed on palju teadlikumad, infot liigub palju ning toitumine ja tervislikud eluviisid on vĂ€ga ausse tĂ”usnud.” Viimase 30 aastaga on muutunud ka apteekide roll. Apteekri ametikohustused on nihkunud ravimite valmistamiselt ja pakendite mĂŒĂŒgilt ĂŒha enam klienditeeninduse ehk konsultatsiooni poole. Patsiendikeskne lĂ€henemine hakkas varasemast olulisemaks muutuma 1990-ndatel, kui geneeriliste ravimite ehk patenteeritud ravimite koopiate valik tegi hĂŒppelise kasvu. Sellega suurenes vajadus konsultatsiooni jĂ€rele. Patsiendikeskse lĂ€henemise pĂ”hjuseks oli kindlasti ka suurenenud konkurents, kuna apteegi omamine ei olnud enam erialaringkonnaga piiratud. SĂŒdameapteegi juhataja Mari-

ka peab apteekri nĂ”ustajarolli vĂ€ga oluliseks, kuid samuti tĂ”stab ausse ravimite valmistamise: “Pirita apteek on “pĂ€ris apteek”, kus ravimeid valmistatakse siiamaani ise. Pean seda vĂ€ga oluliseks apteegi ja apteekri rolli vÀÀrtustamisel.” Muutumatuks on jÀÀnud apteekritest loodavad stereotĂŒĂŒbid. Kuigi tĂ€napĂ€eval on apteekides hea hulk noori kenasid tĂŒdrukuid ja tugevaid mehi, on paljude inimeste silmis stereotĂŒĂŒpne apteeker endiselt pigem valges kitlis vanem vĂ”i keskealine naissoost „ravimikonsultant“. Domineeriva stereotĂŒĂŒbi varjus on sĂ€ilinud ka mĂ€lestus apteekrist kui rohusegajast, kuid tehnoloogilistest teadmistest on apteekri jaoks olulisemaks muutunud just hea suhtlemisoskus. Usaldus apteekrisse pĂ”hineb kogemusel ning kuigi erialakvalifikatsioon on vĂ€ga oluline, mĂ”jutab inimesi pigem apteekri vanus. “Kui sa oled noor, siis eakas inimene ei usalda sind. Usaldus tekib ja kasvab ajaga seelĂ€bi, et sa oled ĂŒhes kohas ĂŒks ja sama inimene,” kinnitab Marika. Vanemalt apteekrilt eeldatakse rohkem elukogemust ja seetĂ”ttu ka pĂ€devamat nĂ”u. Pirita SĂŒdameapteegi juhataja Marika sĂ”nul ei saa vahel inimesed mujalt Tallinnast aru sellest, kui ta ĂŒtleb, et siin Pirital on justkui kĂŒla-apteek. Pirita on siiski Tallinn. “Aga mulle selline mentaliteet hĂ€sti sobib. Ma tean ja tunnen siinseid inimesi. Ja need on kĂ”ige toredamad inimesed. Just see ongi mind siin 30 aastat hoidnud,” ĂŒtleb Marika. “Meil on vĂ€ga hea ja tihe koostöö oma Pirita Perearstikeskuse töötajatega. Vaid nii on vĂ”imalik saavutada parim tulemus patsientide tervise parandamisel ja hoidmisel kui perearst ja apteeker astuvad ĂŒhte sammu,” on Marika veendunud. Niisamuti loodab ta, et ka 30 aasta pĂ€rast töötaks apteegis inimene, mitte robot ega automaatkassa. “Ma tahaks, et kĂŒlastajat tervitaks soe silmapaar, et apteegist saaks ikka toetava sĂ”na ja sĂ”braliku naeratuse kaasa,“ ĂŒtleb Marika.

MĂ€he kiriku septembrikuu tegemised Alates 3. septembrist toimuvad jĂ€lle igal esmaspĂ€eval kell 18.00 avatud piiblija palveosadused. Jumalateenistused toimuvad igal pĂŒhapĂ€eval algusega kell 11.00, sellele jĂ€rgneb kirikukohv. 02.09 – Jutlus Ruudi Leinus. Toimub koolialguse eriprogramm lastele. 09.09 – Jutlus Vaido Palmik NĂ”mme kogudusest 16.09 – Jutlus Raido Oras. Esinevad EMTA Ă”ppejĂ”ud Piia (klaver) ja Peeter (tĆĄello) Paemurru. 23.09 – Jutlus Jaan BĂ€renson (Eesti Piibliseltsi peasekretĂ€r ja ajaloolane). Laulab MĂ€he koguduse naisansambel.

Suur tĂ€nu kĂŒlalistele, naabritele, vabatahtlikele ja kodukohvikupidajatele! MerivĂ€lja kogukond lĂ€hedaseks! MerivĂ€lja Aedlinna Selts

30.09 – Jutlus Kuldar Taveter (TTÜ Ă”ppejĂ”ud). Registreeri oma kodukohvik hiljemalt 15. juuliks

merivaljaselts@gmail.com

Tule tööle! MerivĂ€lja kauplus otsib oma vĂ€iksesse ja lĂ”busasse kollektiivi kahte uut mĂŒĂŒjat. Lisainformatsioon telefonil +3725282924, Laine JĂ”gi.

MerivÀlja kodukohvikud merivaljaselts.ee merivaljaselts@gmail.com Projekti toetab kohaliku omaalgatuse programm


KODU

31. august 2018

Pensionilisa maksmine

Esmakordselt kooli mineva lapse toetuse taotlejatele Toetust makstakse avalduse alusel lapsevanemale, eestkostjale (kohtuotsus eestkostjaks mÀÀramise kohta) vĂ”i lapse hooldajale (lapse perekonnas hooldamise leping) tingimusel, et vĂ€hemalt ĂŒks vanematest vĂ”i eestkostja on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vĂ€hemalt aasta enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotlejaga ĂŒhel aadressil ja asub Ă”ppima Tallinna kooli. Toetust makstakse kahes osas - 50% toetusest lapse kooliminekul ja toetuse teine pool pĂ€rast esimese klassi lĂ”petamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on rahvastikuregistri andmetel

katkematult olnud Tallinna linna elanikud ja laps Ôpib Tallinna koolis. Kui toetuse esimene pool on taotlemata, ei maksta vÀlja ka toetuse teist poolt. Toetuse taotlust saab esitada ajavahemikul 01.09.2018-30.11.2018. Avalduse saab esitada https://taotlen.tallinn.ee iseteenindusportaali kaudu, tuua (saab tÀita ka kohapeal) vÔi saata posti teel Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda Kloostri tee 6. VastuvÔtt: tuba 114, spetsialist Maarit Aro 645 7622 maarit.aro@tallinnlv.ee EsmaspÀev 9.00-12.00 ja 14.00-17.30 TeisipÀev 9.00-12.00 NeljapÀev 9.00-12.00 ja 14.00-16.30

Pensionilisa taotlemise Ă”igus on vanadus- vĂ”i töövĂ”imetuspensioni vĂ”i töövĂ”imetoetuse saajal ning tĂ€isealisel (alates 18. eluaastast) rahva- vĂ”i toitjakaotuspensioni saajal. Taotlus tuleb esitada isikul, kes taotleb pensionilisa esmakordselt. Avaldust ei pea esitama pensionĂ€rid, kes on eelneval aastal toetust saanud. Toetust makstakse kord aastas pensioni mÀÀramise aastale jĂ€rgnevast kalendriaastast. Toetus mÀÀratakse tingimusel, et 1) taotleja on taotluse esitamise ajaks olnud rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik katkematult alates toetuse taotlemise aastale eelneva aasta 1. jaanuarist ja 2) taotleja andmed on kantud riiklikku pensionikindlustuse registrisse, sotsiaalkaitse infosĂŒsteemi vĂ”i töövĂ”i-

me hindamise ja töövĂ”imetoetuse andmekogusse. Toetuse taotlus tuleb esitada sĂŒnnikuule kahel eelneval kuul vĂ”i sĂŒnnikuul. Pensionilisa makstakse vĂ€lja ĂŒks kord aastas taotleja sĂŒnnikuule eelneva kuu viimasel nĂ€dalal, toetuse summa on 100€. Avalduse saab esitada https://taotlen.tallinn.ee iseteenindusportaali kaudu, tuua (saab tĂ€ita ka kohapeal) vĂ”i saata posti teel Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda Kloostri tee 6. VastuvĂ”tt: tuba 114 spetsialist Maarit Aro 645 7622 maarit.aro@tallinnlv.ee EsmaspĂ€ev 9.00-12.00 ja 14.00-17.30 TeisipĂ€ev 9.00-12.00 NeljapĂ€ev 9.00-12.00 ja 14.00-16.30

PĂŒhendagem kultuuripĂ€randi aasta mĂ€lestuste kogumisele! Lembitu Twerdjanski, pĂ”llumajandusteaduste kandidaat ja kultuuriökoloogia magister

KĂ€esolev, 2018. aasta on kuulutatud Euroopa kultuuripĂ€randi aastaks. Ei hakka selle sisu ja eesmĂ€rke kordama, neid vĂ”ib leida igast selleteemalisest kirjutisest meedias. Mina oma praeguses kirjutises tahaksin ĂŒles kutsuda kĂ”iki, kel meie omaenese kodu ja kogukonda, lĂ€hedasi ja tuttavaid ĂŒmbritsev vaimne kultuuripĂ€rand tĂ€htis, seda koguma, sĂ€ilitama ja vÀÀrtustama. Kuna ka vaimne kultuuripĂ€rand on vĂ€ga lai mĂ”iste, keskenduksin praegu ainult ĂŒhele liigile sellest – mĂ€lestustele. Ma selgitaksin mĂ”ne lausega, miks sellist pĂ€randikorjamise tööd teha, siis vĂ”ib-olla mĂ”istab lugeja seda ka oma mĂ”ttemaailmaga suhestada. Prantslastel on kĂ”nekÀÀnd: „Maailmas on ainult kolm asja, mille ĂŒle tasub ĂŒldse arutleda. Need on surm, armastus ja meri.“ Olen juurelnud selle ĂŒle ja leian, et prantslaste omailm on ikka palju ahtam kui eestlaste oma. Meie laulupeod! Meie rahvaluulekogud! Meie kohapĂ€rimus! Meie kihelkondlik elulaad ja rahvakombed! Meie ainelise ja pĂ€rimusliku kultuuri kogumise traditsioonid! Meie taluarhitektuur ja metsakultuur! KĂ”ik see moodustab meie omailma, mille ĂŒle tasub arutleda! (Muuseas omailm ei ole otseselt seotud kultuurikihi rikkuse, sĂŒgavuse ja mahuga, kus me ilmselt mĂ”negi nĂ€itaja osas jÀÀme prantslastele alla). Meie omailm on meie ĂŒhiskondliku mĂ€lu peegeldus. Freud kinnitab, et ĂŒhiskondlik mĂ€lu on suunatud progressile, individuaalne mĂ€lu aga alalhoiuinstinktile. KĂ”ikide vallutajate esmane soov ja eesmĂ€rk on purustada rahva ĂŒhiskondlik mĂ€lu. Sellega muudetakse rahvas manipuleeritavaks, prevaleerima hakkab

alalhoiuinstinkt. See teostati eesti rahted vanavanematega piirdusid koolivava seas ennenĂ€gematute repressiooniheajal mĂ”ne pĂ€evaga aastas. Kust pidi dega 1940-1950. aastatel. Lisandus osa tulema see kohapĂ€rimus? See oli meie ĂŒhiskondliku mĂ€lu kandjate pĂ”genemimaaĂŒhiskonnas, mis 1950. aastatel moone lÀÀnde. Teine MaailmasĂ”da pani inidustas veel 60 % rahvast, enneolematu mesed liikuma, sidemed nende vahel nĂ€htus – pĂ”lvest pĂ”lve edasiantav kohakatkesid. Purunesid ka kogukondade simĂ€lu kadus vĂ€hem kui ĂŒhe pĂ”lvkonna, demed, sest juurdetulnud vÔÔrad, tihtiaastate 1940-1960 jooksul! peale aktiivsemad kohalikest, ei mĂ”istMeie pĂ”lise kohamĂ€lu taastamine sai vĂ”imalikuks tĂ€nu tohutule rahvapĂ€rimusnud kohalikke kombeid ega traditsioote kĂ”ikide liikide kogumile. See taastane. Hakati hoopis neid pĂ”lastama. Siit oli vĂ€ike samm inimestevahelise pĂ”lasmisprotsess algas 1960. aastatel eestitamiseni. See muutuski harjumuseks. meelsete teadlaste eestvĂ”ttel, kes mĂ”istKuidas sai aga vĂ”imalikuks rahva kosid protsessi pöördumatust. Eesti kĂ”igi hamĂ€lu kadumine ĂŒhe pĂ”lvkonna jookaegade viljakaim looduskaitse ja kodusul? Omaaegses hirmuĂ”hkkonnas visaloo propageerija Jaan Eilart on nimetati Ă€ra kirjad, mis tulid tuttavatelt ja sunud kodu-uurimist lĂ€bi mĂ€lestuste pigulastelt Siberist, ookeani tagant vabast devalt ĂŒmberkujuneva ja muutuva elumaailmast. HĂ€vitati vanu fotosid, eriti sĂ”miljöö mĂ€luks. jaeelseid ja -aegseid. VĂ”im tegi selgeks, et kĂ”ik, mis pĂ€- Meie laulupeod! Meie rah­ rineb kapitalistlikust “kli- valuulekogud! Meie koha­ kiajast”, veel hullem, tsaariajast, on mĂ”ttetu, tĂŒhine pĂ€rimus! Meie kihelkond­ praht. Visati Ă€ra albumeid, lik elulaad ja rahvakombed! pĂ€evikuid, ajaloolisi dokumente ja diplomeid. Eesti rahvale tehti MĂ€lu kogumisel on Eestis Ă€ra tehtud suur töö. On vĂ€lja antud ka sadu raamaselgeks, et see, mis puutub sinu mittenĂ”ukogulastest sugulastesse, on kahjulik tuid mitmesugustest elanikkonna kihtirĂ€mps. Juured lihtsalt raiuti lĂ€bi, mingit dest pĂ€rinevate inimeste eludest. Miski ajalugu, veel enam VabadussĂ”jas kĂ€tteaga ei asenda inimeste isiklikke mĂ€lesvĂ”idetud iseseisvat ajalugu ei tohtinud tusi. Dokumentide ja vĂ€lisvaatluse teel olla. See oleks tĂ”stnud noore pĂ”lvkonpole vĂ”imalik edasi anda inimese mĂ”tna iseteadvust, iseolemistahtmist ja viiteid ega tema sisemaailma. Viimati ilnud ĂŒldise allumatuseni. munud mĂ€lestusteraamatuist vĂ”iks niNiinimetatud sĂ”jaaegne pĂ”lvkond lĂ”metada kaheköitelist koguteost „Minu petas oma koolitee maakoolides aastatel elu ja armastus.“ (mĂ”ni aasta siia-sinna) 1950 – 1955. NeJust sedasama kohamĂ€lu kadumise mad lĂ€ksid suures enamuses tehnikumiohtu tunnetades Ă”nnestus meil 15 aasdesse ja tööstuskoolidesse. Nad lahkusid tat tagasi kĂ€ivitada metsandusliku pĂ€oma kodutaludest, kus sageli kolm pĂ”lvrandkultuuri vÀÀrtustamise ja sĂ€ilitamikonda koos elasid. Sinna tagasi nad enase protsess Eestis. Siis selgus ka, et röömasti ei tulnud, suunati kolhoosidesse biti sellega koguneb tohutul hulgal eluja sovhoosidesse, EPT-desse, tehastesse ja kohamĂ€lestusi. NĂŒĂŒdseks olen suutĂŒle vabariigi ja nad hakkasid elama kesnud koostada ja kirjastada neid mĂ€lestusi kuste kortermajades. Nende laste kodud kolm köidet enam kui 120 inimese sulest. olid juba ainult need sageli umbrohust Ideaalne oleks kui iga inimene hoolitseks selle eest, et tema ajastu ja tema ĂŒmbritsetud silikaatmajad. Kokkupuu-

mĂ”tted saaksid jÀÀdvustatud tulevastele pĂ”lvedele. Ei maksa arvata, et minu elu on nii tavaline, midagi huvitavat pole mu elus. Kui mina nĂ€iteks oma lastelastele rÀÀgin elust maal 1940. ja 1950. aastatel ja hiljemgi, arvavad nad minu jutu olevat pĂ€rit mĂ”nest neile tundmatust Eesti rahva ennemuistsete juttude köitest... SeepĂ€rast kutsun ka kĂ”iki Teid ĂŒles asutama oma perekonnaarhiiv mĂ€lestustekildude, kirjade, Ă”nnitluskaartide, dokumentide ja fotodega, kooli- ja liikmetunnistustega, haiguslugudega, peokutsete ja teatrikavadeni vĂ€lja. Kogume kausta meid ja meie kodukanti puudutavad ajakirjanduse vĂ€ljalĂ”iked. Varustame fotod mĂ€rgetega aja ja inimeste kohta neil. Kindlasti on kĂ”igil hĂ€da olnud oma 30-50 aastat tagasi tehtud piltide mĂ”testamisel. Eriti tahakski rĂ”hutada vanade fotode ja fotoalbumite tĂ€htsust ja tĂ€hendust. Kui ristki haualt kaob, jÀÀvad jĂ€rgmistele pĂ”lvkondadele fotod oma esiisadest ja -emadest, nende eluasemetest, tegemistest ja toimetamistest. Mis on olnud aegade hĂ€marusest saadik perekonna poolt tellitud suurte portreemaalide mĂ”te? Nende mĂ”te on olnud suguvĂ”sa jĂ€rjepidevuse, tarkuse ja sidemete hoidmine. Nii mindi julgena tulevikku. Meil on paljudel perekondadel seljataga tĂŒhjus. Paljud hauadki on teadmata ja unustusse vajunud. Elatakse nagu tĂŒhjuses, ei mingeid mĂ€lestusi, ei mingit suguvĂ”sa ajalugu. Kel pole ajalugu, ei oska ka tulevikku hinnata. Soovitage seda kogumistööd teha ka oma lastel ja lastelastel. Nii moodustub suguvĂ”saarhiiv. Ja alati leidub inimesi, kes panevad kokku selle vĂ”i teise perekonna loo. Nendest perekonnalugudest saavad eestlaste saagad! Kui sĂ€rav on islandlaste ajalugu! Meil on 1000 aasta tagant teada kĂ”igi maa 400 esma-asustaja nimed, ka nende esiisade ja jĂ€reltulijate nimed, isegi nende koerte nimed! JÀÀdvustagem ka meie oma perekonnalood islandlaste eeskujul!

5

Alaealise töö­ harjumus sĂ”ltub ka vanematest MillegipĂ€rast on levinud arvamus, et lastel ja noortel on keelatud igasugune töö tegemine. Tegemist on eksliku arvamusega, mil reaalsusega pole erilist seost. “NĂ”ukogude ajal sai ju vĂ”sukesed lĂŒpsi kaasa vĂ”etud ja tegid vanemate kĂ”rval” samamoodi tööd. Enne seda aega lĂ€ksid lapsed Ă”ite varakult tööle ning tĂ”id koju teenistuse. NĂŒĂŒd aga, mil elame kaasaegses ĂŒhiskonnas ja oleme Euroopa Liidu liikmed, on töö tegemine justkui keelatud. PĂ€ris nii see ei ole. Esmalt kummutan vĂ€ite, et lastel ja noortel on keelatud igasugune töö tegemine. Möödunud aasta 1. juulil hakkasid kehtima mitmed seadusemuudatused, mille eesmĂ€rk on kergendada alaealiste palkamist. Seaduse muudatuste tĂ”ttu ei pea tööandja enam taotlema tööinspektsioonilt luba alla 15-aastase noore tööle vĂ”tmiseks. Samuti muutus lubatud tööaja pikkus (pikemaks) ja kaotati Ă€ra alaealistele lubatud tööde nimekiri, mis tĂ€hendab, et noored vĂ”ivad teha tööd rohkemates valdkondades. Seega loodi eelmisel aastal paremad tingimused alaealise palkamiseks. Kui rÀÀkida töökasvatusest, siis see ei ole mitte ainult raske töö tegemine. Oma panuse vastava selle arendamisse saavad anda ka vanemad. Tööharjumus kujuneb samamoodi vĂ€lja, kui pakkuda kodustes tingimustes tööd - olgu selleks marjapÔÔsa tĂŒhjaks korjamine, vanemate abistamine tavaliste kodutööde juures vĂ”i koos vanemaga vabatahtlik töö mĂ”ne organisatsiooni juures. Ning premeerida saab last millega iganes. Seda mĂ”tet jĂ€lgides tekib seos - mul on vaja tĂ€ita ĂŒlesanne, et saada ihaldatud preemia ja nii arenebki töökasvatus. Muidugi saaksid lapsed rohkem töötada vastusrohkematel töökohtadel, kuid samal ajal tuleb mĂ”ista, et igal lapsel peab olema vĂ”imalus olla laps. TĂ”nis Liinat, Pirita Linnaosa Valitsuse arendusnĂ”unik

Tallinna Kesk­ raamatukogu pakub koduteenust Koduteenindus on raamatute ja ajakirjade koju toomise teenus, mida Tallinna Keskraamatukogu pakub Tallinna elanikele, kelle tervislik seisund ei vĂ”imalda raamatukogu kĂŒlastada. Keskraamatukogu pakub teenust inimestele, kes on ajutiselt (nt murdnud jalaluu, toibub operatsioonist) vĂ”i pĂŒsivalt piiratud liikumisvĂ”imega; on ĂŒksik, tal pole pereliiget vĂ”i sĂ”pra, kes saaks tema eest raamatukogus kĂ€ia; soovib lugeda eesti, vene, inglise jt keeltes raamatuid ja ajakirju, vaadata filme ja kuulata muusikat, kasutada muusikariistu vĂ”i spordivahendeid. Keskraamatukogu töötajad viivad inimestele raamatuid, ajakirju jt teavikuid koju ĂŒks kord kuus. Korraga saab laenata kuni 30 teavikut. Raamatuid saab koju tellida nii telefoni kui e-posti teel. Koduteenindusega liitumiseks tuleb kirjutada e-posti aadressil koduteenindus@tln.lib.ee vĂ”i helistada numbril 683 0920. Oodatakse ka vihjeid inimeste kohta, kes vĂ”iksid seda teenust vajada. Saatke raamatukogule inimese nĂ”usolekul tema nimi ja telefoninumber vĂ”i e-posti aadress. Abivajajaga vĂ”etakse ĂŒhendust! Koduteenindus on kĂ”igile tasuta.


6

KODU JA AED

Pakendikonteinerid korteriĂŒhistutele Tuhanded korteriĂŒhistud pelgavad tasuta pakendi-konteinereid vĂ”i pole sellest vĂ”imalusest kuulnudki. Enamik korteriĂŒhistuid ei soovi maja juurde tasuta pakendikonteinerit. Kardetakse, et pakendikonteinerisse vĂ”ib sattuda muu prĂŒgi vĂ”i pole ĂŒhistud kursis tasuta pakendikonteinerite kasutamise vĂ”imalusega. Samal ajal on ulatuslikum pakendite kogumine ĂŒks lihtsamaid vĂ”imalusi suurendada Eestis taaskasutusse mineva prĂŒgi hulka, mille osakaal on praegu vaevalt kolmandik. Taaskasutusorganisatsiooni Tootjavastutusorganisatsioon OÜ hinnangul ei koguta sedagi nii nagu peaks. Kortermajade juures on ĂŒldjuhul ĂŒksnes segaolmejÀÀtmete, paberi ja biojÀÀtmete konteiner. Pakendikonteinerid paiknevad enamasti paljude jaoks ebamugavalt nĂ€iteks supermarketite parklates. SeetĂ”ttu on enamik inimesi loobunud pakendeid eraldi kogumast ja viskab need koos muu prĂŒgiga segaolmejÀÀtmete konteinerisse. Tasuta teenus See ei pea nii olema. Nimelt on kĂ”igil korteriĂŒhistutel ja eramajade omanikel vĂ”imalik liituda pakendikonteineri vĂ”i pakendikoti teenusega. Teenus – pakendikonteiner ja selle tĂŒhjendamine kortermaja juures ning pakendikoti Ă€raviimine eramaja juurest – on tasuta. Ent tundub, et paljud korteriĂŒhistud ja eramajade omanikud pole sellest vĂ”imalusest kuulnudki vĂ”i ei soovi oma elanikele seda vĂ”imalust pakkuda. Mille muuga seletada tĂ”siasja, et nĂ€iteks Tallinnas LasnamĂ€el on OÜ-lt Tootjavastutusorganisatsioon korterelamu juurde pakendikonteineri tellinud 27, MustamĂ€el 18 ja VĂ€ike-ÕismĂ€el ainult ĂŒks korteriĂŒhistu. Parem on olukord PĂ”hja-Tallinnas, kuhu jÀÀb ka trendikas Kalamaja asum – seal on pakendikonteineri tellinud 81 korteriĂŒhistut ja NĂ”mmel 51. Ent nĂ€iteks PĂ”ltsamaal ja RĂ€pinas pole tasuta pakendikonteinerit tellinud ĂŒkski korteriĂŒhistu. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ juhatuse liige Kristiina Dreimann ĂŒtles, et pakendikonteineri teenust kasutab ĂŒle Eesti 1081 kortermaja. KorteriĂŒhistuid on Eestis Ă€riregistri andmeil kokku ĂŒle 23 200. Tootjavastutusorganisatsioon OÜ pakub kortermajadele 600-liitrist pakendikonteinerit. Konteiner on lukustatav, mis takistab muu hulgas ka olmeprĂŒgi pakendikonteinerisse sattumist. Konteinerite ĂŒletĂ€itumise vĂ€ltimiseks regulee-

ritakse tĂŒhjendussagedust, ĂŒtles Dreimann. „Kui mahud kasvavad suuremaks kui tĂŒhjendamisvĂ”ime, siis lisame kaste juurde vĂ”i leiame muu lahenduse,” kinnitas ta. „Seni on pakutav lahendus toiminud, kuid kui vajadused muutuvad, oleme valmis oma lahendusi muutma,” lubas Dreimann. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja OÜ Eesti Pakendiringlus korteriĂŒhistutele ja eramajadele pakendikogumise teenust ei paku, vaid koguvad pakendeid ĂŒksnes avalikesse konteineritesse. Pakendiringluse tegevjuht Alder Harkmann selgitas, et ettevĂ”te kavatseb avalike pakendikonteinerite hulka suurendada, muutmaks pakendiprĂŒgist vabanemist senisest lihtsamaks. Liiga odav Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Kauksi sĂ”nul ei ole paljud korteriĂŒhistud pakendikonteinerist huvitatud, sest segaolmejÀÀtmete vedu on odav ja tĂ”siasi, et pakendeid saab Ă€ra anda tasuta, ei motiveeri piisavalt. „Pealegi eeldab pakendijÀÀtmete konteineri kasutamine, et sortimine on vĂ€ga heal tasemel ja sinna visatakse ainult pakendeid,” lisas Kauksi. „Kui konteiner sisaldab ka muid jÀÀtmeid, siis vĂ”ib see jÀÀda tĂŒhjendamata, ĂŒhistule esitatakse tĂŒhisĂ”idu arve ning hiljem ka arve segaolmejÀÀtmete Ă€raviimise eest,” nentis ta. Pakendikonteineri vĂ”imalus ĂŒllatab korteriĂŒhistuid Eesti korteriĂŒhistute liidu (EKÜL) juhatuse liige Dagmar Mattiisen ĂŒtles, et korteriĂŒhistud ei ole Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-ga koostööd teinud, sest nad pakkusid varem klaasikonteinereid, kuhu nĂ€iteks kolmeliitriseid purke panna ei saanud. „Ava on liiga vĂ€ike ja ĂŒhistutel ei ole nii palju ruumi, et eraldi klaasikonteinereid paigaldada,” sĂ”nas ta. Mattiisenile tuli ĂŒllatusena, et ĂŒhistutel on nĂŒĂŒd vĂ”imalik tellida tasuta pakendikonteiner, ja ta lubas neid sellest kindlasti teavitada. Mullu detsembris jĂ”udsid Euroopa Liidu ministrid Eesti eesistumise raames kokkuleppele, et 2025. aastaks peab taaskasutusse jĂ”udma ĂŒle poole ehk 55% kogu olmeprĂŒgist ja kĂŒmne aastaga peab selle osakaal suurenema 65%-ni. Eestis taaskasutatakse praegu alla kolmandiku ehk 32% prĂŒgist. Allikas: MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon

31. august 2018

Et tekiks vĂ€hem prĂŒgi – praktilisi nĂ”uandeid! Mida arvestada, kui poodi lĂ€hed? Suure osa prĂŒgikasti sisust moodustavad valdavalt toiduainetega seotud jÀÀtmed, iseĂ€ranis nende pakendamisega. SeetĂ”ttu alusta oma kĂ€itumise muutmisega juba kaupluses. ïŹM ine poodi oma kotiga - olgu see kilekott eelmisest poeskĂ€igust vĂ”i veelgi parem kui sul on mĂ”ni riide- vĂ”i seljakott. ïŹK ui oma koti kaasavĂ”tmine alatasa ununeb, pane mĂ”ni varukilekott autosse vĂ”i (kĂ€e)kotti valmis, et ootamatuteks poekĂŒlastusteks oleks see kohe kĂ€epĂ€rast. ïŹE elista kaalu-, mitte eelpakitud kaupa, mis on pahatihti ĂŒleliigselt pakendatud. ïŹP uuviljaosakonnas erinevaid puuvilju ostes saad lĂ€bi ka ĂŒhe kilekotiga, sest ĂŒhe koti peale vĂ”ib kleepida ka mitu hinnakleepsu. Vahel saab ka ilma kilekotita lĂ€bi - nĂ€iteks kleepides hinnalipiku banaanikobarale. ïŹO sta vĂ”imalikult suur kogus toodet korraga (nĂ€iteks suuremas pakendis pesupulber, suurem mahlapakk, joogipudel, pudrupakk vms). Niimoodi vĂ”idad ka hinnas. ïŹO sta vĂ”imalikult vĂ€he valmistoitu (liigsed pakendid!), vaid tee ise sĂŒĂŒa, mis on ka oluliselt tervislikum. ïŹV iilutatud toit on viimaste aastatega lisandunud mugavus. Viilutades toitu kodus, vĂ€hendate oluliselt pakendijÀÀtmeid. Kas teadsid, et viilutatud toit (juust, sink vms) maksab veerandi kuni poole vĂ”rra rohkem? ïŹĂ„ ra osta ebavajalikult suures koguses toitu ega tarbetuid toiduaineid. MĂ”tle lĂ€bi, mida kavatsed lĂ€hipĂ€evil sĂŒĂŒa valmistada, siis tekib vĂ€hem sellist prĂŒgi, mille pead hiljem Ă€ra viskama. ïŹK asuta prĂŒgikottideks vanu kilekotte - sÀÀstad spetsiaalsete prĂŒgikottide pealt. ïŹS orteeri pakendid eraldi ja vii pakendikonteinerisse, nii aitad kaasa pakendite taaskasutamisele ning vĂ€hendad prĂŒgilasse ladestatavate jÀÀtmete hulka. ïŹE elista ökomĂ€rgistatud tooteid - nende tootmisel on tekkinud vĂ€hem jÀÀtmeid. Kuidas tekitada vĂ€hem vanapaberit? ïŹ Kasuta alati, kui vĂ”imalik, elektronposti paberi asemel. ïŹT elli e-arved. ïŹM Ă”tle enne kui „print“ nupule vajutad, vĂ”imalusel prindi kahepoolselt. ïŹE bavajaliku reklaami maht postkastis vĂ€heneb oluliselt, kui kleebid postkastile Eesti Postist tellitud kleepsu, mis teavitab sellest, et ei soovi saada rĂ€mpsposti. ïŹT elli vĂ”imalikult vĂ€he ajakirju ja ajalehti. Loe uut infot internetist vĂ”i lae-

nuta raamatukogust ajakirju koju. Vanapaber ja papp sorteeri eraldi ja pane vanapaberikonteinerisse, nii lĂ€heb see taaskasutusse. Kuidas peol vĂ€hem jÀÀtmeid tekitada? ïŹ J Ă”ulude vĂ”i lĂ€heneva sĂŒnnipĂ€eva eel teavita oma lĂ€hedasi enda ja oma vĂ€ikelaste kingitusesoovist, seelĂ€bi on vĂ€iksem vĂ”imalus saada ebavajalikke kingitusi, mis seisma jÀÀvad vĂ”i kohe prĂŒgikasti visatakse. ïŹK ingituste tegemisel eelista asjade asemel teenuseid. ïŹK ui sa tĂ€pselt ei tea, mida kinkida, on hea variant mĂ”ne poe kinkekaart kinkida, nii saab kingi saaja ise otsustada, millal ja mida tal tarvis osta on. Kinkekaardid kehtivad 6-12 kuud. ïŹK uid korraldad pidu, siis palu kĂŒlalistel kindlasti eelnevalt teavitada, kes tuleb vĂ”i mitte ning mĂ”tle hoolega lĂ€bi menĂŒĂŒ, et vĂ€ltida liigse toidu valmistamist. Kui toitu siiski palju ĂŒle jÀÀb, paki see kĂŒlalistele kaasa. ïŹ Ära kasuta ĂŒhekordseid nĂ”usid. Ühekordsed nĂ”ud ei ole taaskasutatavad, need ladestatakse prĂŒgimĂ€ele. ïŹ Kui oled sunnitud ĂŒhekordseid nĂ”udsid kasutama, siis kleebi topsidele ja taldrikutele kleepsud, et iga kĂŒlaline oma nĂ”ud Ă€ra tunneks, nii vĂ€ldid pidevalt uute taldrikute ja topside kasutusele vĂ”tmist. Ära pĂŒĂŒa iga hinna eest moe ja muutuvate trendidega kaasas kĂ€ia! Ole isikupĂ€rane! ïŹĂ„ ra osta uut mobiiltelefoni, telerit jms tehnikat ainult sellepĂ€rast, et vana pole enam moes. ïŹM Ă”tle hoolega, kas vajad uusi riideid, jalanĂ”usid, mööblit jms. VĂ”ibolla saad vanadest asjadest hoopis midagi uut ja vahvat teha. Õmble ise vanu riideid moekamaks vĂ”i lisa aksessuaare. Restaureeritud vana mööbel on huvitavam ja isikupĂ€rasem kui uus! ïŹK ui aga ostad uusi asju, siis eelista kvaliteeti! ïŹK asutuskĂ”lblikke riideid, jalanĂ”usid, kodutehnikat jms, mida sa ise

Tallinna Botaanikaaed kutsub nĂ€itusele “Huvitavad toidutaimed” 29. septembrist kuni 7. oktoobrini on botaanikaaias avatud nĂ€itus, mis tutvustab mitmekesist toidutaimede maailma. Vahel vĂ”ivad vĂ€hetuntud viljad, seemned, lehed, varred vĂ”i ka mugulad jÀÀda proovimata lihtsalt seetĂ”ttu, et me ei tea, mida uutest toidutaimedest arvata. Kindlasti vÀÀrivad kohta meie toidulaual ka erinevad kaunviljad, nagu nĂ€iteks mungvigna, kikerhernes ja pĂ”ld-lambalÀÀts. PĂ”nevate juurviljade ja maitsetaimede kĂ”rval tutvustame ka Aasia rohe-

lisi lehtköögivilju paksoid, tatsoid ja misuunat, millega tasuks köögis julgemalt katsetada. Jakoonijuur, meskiidipuu ja magus mungamelon aga pakuvad hĂ€id vĂ”imalusi rafineeritud roosuhkru asendamiseks. NĂ€itusele tasub tulla ka teravama maitse eelistajatel, et tutvuda vĂ€ljapanekuga pĂ”nevatest “pipardest”. NĂ€itus „Huvitavad maitsetaimed“ on avatud reedest pĂŒhapĂ€evani, kell 11.00-19.00, avamaa kell 10-20.00. SissepÀÀs tavahinnaga.

enam ei vaja, paku kĂ”igepealt oma sĂ”pradele ja tuttavatele vĂ”i vii Uuskasutuskeskusesse, Humanasse vms kauplusesse, kust teised neid soodsalt osta saavad. ïŹ KasutuskĂ”lblikke riideid, jalanĂ”usid, mĂ€nguasju, raamatuid jms saad ka ise kributurule mĂŒĂŒma minna vĂ”i interneti vahendusel mĂŒĂŒa, vahetada vĂ”i Ă€ra anda. Veel nippe igapĂ€evaelus ïŹ Kaasaskantavates elektroonilistes vidinates (taskulambid, fotokad, CDmĂ€ngijad jms) kasuta taaslaetavaid akusid ĂŒhekordsete patareide asemel - ĂŒks aku on kuni 1000 korda taaslaetav! ïŹS ÀÀstulampi kasuta tingimata sellistes ruumides, kus tuli pĂ”leb kaua. SÀÀstulamp saavutab oma tĂ€isheleduse alles mĂ”neminutilise pĂ”lemise jĂ€rel ning tihe sisse-vĂ€lja lĂŒlitamine lĂŒhendab selle pirni eluiga mitmeid kordi. ïŹK asuta tĂ€itepakendeid (kosmeetika, vedelseebid jms). ïŹE elista puruteed teepakikeste asemel - maitse on ka parem. ïŹ Enne kui ostad, mĂ”tle, kas vajad seda asja tingimata endale vĂ”i on sul seda vaid korraks vaja - ehk on mĂ”istlikum see asi laenutada vĂ”i kambapeale osta, seda eriti hooajaliste tarvikute puhul (mĂ€esuusad, muruniiduk...). MĂ”tle kĂ”igile nendele asjadele, mis valdava osa oma ajast kasutuna su keldrinurgas seisavad. ïŹP udelivee asemel kasuta kraanifiltrit vĂ”i filterkannu joogivee saamiseks. ïŹE nne kui midagi Ă€ra viskad, mĂ”tle, kas seda oleks vĂ”imalik parandada, sellest midagi muud teha vĂ”i see kellelegi teisele anda. ïŹT ea, et kĂ”ik see prĂŒgi, mis satub „kraanikausialusesse“ prĂŒgikasti, lĂ€heb otse prĂŒgimĂ€ele ning mitte kunagi taaskasutusse, samas kĂ”ik see prĂŒgi, mis on sorteeritud (vanapaber, pakendid, ohtlikud jÀÀtmed, elektroonikaromud, riided jm) ja viiakse jÀÀtmejaama, pakendikonteinerisse vĂ”i mujale avalikku kogumispunkti, lĂ€heb valdavalt taaskasutusse. Allikas: PrĂŒgihunt


NOORED FOTO: JANA PIPAR (EESTI JALGPALLI LIIT)

31. august 2018

FC Levadia rĂŒndaja Mark Oliver Roosnupp mĂ€nguhoos.

FC Levadia Jalgpallikool ootab lapsi MaarjamĂ€e staadionile jalgpalli mĂ€ngima FC Levadia Jalgpallikool kutsub kĂ”iki lapsi kaunile MaarjamĂ€e staadionile jalgpalli mĂ€ngima! Jalgpallikool avab uued treeningrĂŒhmad lastele, kes on sĂŒndinud aastail 2012, 2013 ja 2014. KĂ”iki vanemaid poisse ja tĂŒdrukuid ootame liituma juba tegutsevate FC Levadia noortevĂ”istkondadega. Treeningud toimuvad kolmapĂ€eviti ja pĂŒhapĂ€eviti kell 19.00 FC Levadia MaarjamĂ€e jalgpallikeskuses aadressil Tuulenurga 1. Treener on Oskar Aksiim. KĂ”ikidele uutele liitujatele on esimene kuu tasuta, edaspidi on kuutasu 30 eurot. Juhul kui ĂŒhest perest osalevad FC Levadia Jalgpallikooli treeningutel kaks vĂ”i enam last, siis tasutakse Ă”ppemaksu ainult kĂ”ige vanema lapse eest. „MaarjamĂ€el kĂ€ib jalgpallitreeningutel ligi 400 last, kellest enamik elab Pirita, MĂ€he, Muuga ja MerivĂ€lja piir-

konnas. FC Levadia mĂ€ngijad kannavad rohelisi mĂ€nguvorme, Pirita linnaosas ringi liikudes vĂ”ib sageli siin ja seal „rohelisi mehikesi“ kohata. Soovime veelgi rohkem Pirita lapsi oma treeningutele kutsuda ning tugevdada seelĂ€bi oma sidemeid siinse kogukonnaga. Meie tugevuseks on toredad ja tublid treenerid, kaunis jalgpallikeskus MaarjamĂ€el ning hĂ€sti ĂŒles ehitatud sportlik pĂŒramiid, mille kaudu on tĂ€nastel noortel vutiĂ€ssadel vĂ”imalik samm-sammult astuda klubi esindusmeeskonna ja Eesti rahvuskoondise poole. RÔÔm on nĂ€ha, et Pirita kandi rahvas on meid kenasti omaks vĂ”tnud, seda kinnitab jĂ€rjest kasvav noormĂ€ngijate arv,“ ĂŒtles FC Levadia Jalgpallikooli tegevjuht Indrek Petersoo. Lisainfo: Indrek Petersoo, FC Levadia Jalgpallikooli tegevjuht, telefon 5146735, e-post indrek@fclevadia.ee.

7

Üle 125 Tallinna ja Harjumaa tööandja aitavad Ă”igusrikkumise taustaga noortel leida endale töö STEP-programm aitab Ă”igusrikkumise taustaga noori tööle vĂ”i Ă”ppima asumisel. Programmi on oodatud kĂ”ik noored, kes soovivad oma eluga edasi minna ja leida endale sobiv töö. Kuna programm on oma nĂ”udmistelt range ja ettevalmistused on pĂ”hjalikud, leiavad tööandjad, et see on ka neile hea vĂ”imalus leida motiveeritud tööjĂ”udu. Samas on see ka hea vĂ”imalus tegeleda sotsiaalse ettevĂ”tlusega. „Tööandjatel on vĂ”imalus nĂ€idata, millises ĂŒhiskonnas me elada tahame,“ ĂŒtles restoran Mamo Margit HĂ€rma. Ka restoran Mamo on liitunud STEP-programmiga. „VĂ€ga palju oli minu jaoks abi STEPprogrammist. Sain endale tĂ€helepaneliku ning hea sĂŒdamega nĂ”ustaja, kellega koos leidsime mulle sobiva töö, mida ma ise kindlasti ei oleks osanud teha, arvestades mu tausta ja tervislikku seisundit,“ leiab STEP-programmis osalev 26-aastane varavastaste kuritegude eest sĂŒĂŒdi mĂ”istetud noor. Õigusrikkumise taustaga noorte tööle aitamiseks mĂ”eldud „Noorte tööturule kaasamise programm“ ehk STEPprogramm on mĂ”eldud 15–26-aastastele noortele, keda on karistatud mĂ”ne sĂŒĂŒteo eest ning kes ei tööta ega Ă”pi kuskil. Programmi kĂ€igus leitakse neile sobiv töötamis- vĂ”i Ă”ppimisvĂ”imalus ning nĂ”ustatakse neid protsessi kĂ€igus. „Igakord kui keegi lĂ€heb tööle, töötame enne lĂ€bi ligi paarkĂŒmmend tööandjat, et leida kĂ”igile sobivaim lahendus. Eriti on hea meel selle ĂŒle, et tööandjad nĂ€evad STEP-programmis osalemises ka vĂ”imalust ĂŒhiskonda panustamiseks,“ kom-

STEP-programmi olulisus Vastab programmi arendusjuht Mihkel Velström. Miks on STEP-programm vajalik? STEP-programmi teeb eriliseks see, et me suhtleme omavahel. KĂ”ik osapooled nĂ€evad ja tunnetavad seda, et me teeme igapĂ€evaselt tööd selle nimel, et sobiv tööandja ja programmis osalev noor lĂ”puks kokku saaksid. Õigusrikkumise taustaga noortele inimestele pakume vĂ”imalust, et nendega koostöös leida nendes vĂ”imed ja huvid, mis sobivad kindla tööandja ootuste ning nĂ”udmistega. LĂ€bi nĂ”ustamise ja mentorluse viiakse programmis osalevad noored lĂ”puks kokku asutustega, kes on valmis andma neile uut vĂ”imalust eluga edasi liikuda. EesmĂ€rk pole kedagi n-ö tööle sokutada, vaid pakkuda head töötajat heale tööandjale. Millised on ettevĂ”tete kogemused STEP-programmiga? EttevĂ”tete kogemused on positiivsed. Teeme enda poolt kĂ”ik vĂ”imaliku, et vastata ettevĂ”tete koostööle seatud ootustele ja nĂ”udmistele. Ja tegeleme riskide maandamisega juba eos. Peab tunnistama, et oma olemuselt on STEP-programm tegelikult tööandjate nĂ”udmiste poole kaldu programm, sest ainult nii saame tagada kĂ”igi programmis osalejate rahulolu. Üks kindlaid eesmĂ€rke on olnud see, et kui noor inimene lĂ€heb kuhugi tööle, siis ta sinna ka pikaks ajaks jÀÀb. Samas ei saa öelda, et kĂ”ik on lĂ€inud lihtsalt. On ka olnud noori, kellel on olnud raskem kohaneda. Kahel korral ei ole noored jĂ”udnud esimesel pĂ€eval tööle ja ĂŒhel korral on noor vĂ”tnud töökohal teise inimese suitsupakist suitsu. Nendel juhtudel on noored muidugi töökohast ka paraku ilma jÀÀnud. Samas on siin oluline mĂ€rkida, et kĂ”ik sellised probleemid on STEP-programm tööandjatega koostöös lahendanud ning need ei ole olnud ettevĂ”tete jaoks nii olulised, et me oleksime koostöö katkestanud.

menteeris programmi arendusjuht Mihkel Velström. Hetkel ootab STEP-programmi kaudu noori tööle 100 tööandjat — Tallinnas igas linnaosas ja Harjumaal 23 omavalitsuses. Programmiga on liitunud 115 noort, 47 korral on jĂ”utud tööintervjuuni ja tööle vĂ”i Ă”ppima on asunud 28 noort. Lisaks on STEP-programmi nĂ”ustamis-

tegevuse toel iseseisvalt töö leidnud 24 noort. STEP-programmi viivad partneritena ellu SA OK Arenduskeskus ja Siseministeerium. Tegevuse elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariik. Projekti eelarve aastateks 2014–2020 on 690 000 eurot, seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

TULE AVALDA ARVAMUST! JA KOHTU ARTJOM SAVITSKIGA! 19. september 2018 kell 17.30 Kloostri tee 6 (Pirita Linnaosa Valitsus) Arutame linnaosa ĂŒritusi Muusik, laulja & produtsent Artjom Savitski + linnaosa vanem Alina Tubli Kui oled 14-26-aastane Pirita noor, siis registreeri ennast 17. septembrini aadressil aleksandra.pavlova@tallinnlv.ee. Lisainformatsioon: www.tallinn.ee/pirita

Eesti parim rattaklubi sinu Ă”uel! Mallor TĂŒrna, Kalevi Jalgrattakooli treener

SĂŒgis koputab uksele ja koolid ootavad lapsi. Lapsi ootab ka Kalevi Jalgrattakool. Kalevi Jalgrattakool on asutatud 1969. a, olles vanim rattaklubi Eestis. Eeloleval aastal tĂ€histab klubi oma juubelit. Meie koolis on kĂ€inud suur hulk Ă”pilasi, kes on toonud kuulsust Eestile kogu maailmas. Tublimad on osalenud maailmameistrivĂ”istlustel ja olĂŒmpiamĂ€ngudel. Vaieldamatult on meie sĂ€-

ravaim kasvandik kahekordne olĂŒmpiavĂ”itja Erika SalumĂ€e. TĂ€na aga ei loe me saavutusi, vaid vaatame tulevikku koos teiega. Kalevi Jalgrattakooli Ă”ppeklass on innovatiivne, sest rattasĂ”it on teadus ja teadlikku rattasĂ”itu me soovimegi lastele pakkuda. Ratta kĂ€sitlus maastikul, keerulised laskumised, hĂŒpped ning oskuslik pidurdus, sĂ”it maanteel ja tĂ€navatel on vaid osa Ă”ppekavast. Lisaks liikluskoolitus ja rattahoolduse pĂ”hitĂ”ed koos tehniliste lahenduste tundmisega. Seda kĂ”ike ĂŒhest

koolist ja seda kĂ”ike oma kodukandis. Kalevi Jalgrattakool pakub lastele sportimiseks erinevaid vĂ”imalusi. Rattahooaja vĂ€lisel ajal Ă”petame lapsed ujuma, mĂ€ngime jalgpalli, suusatame ja uisutame, pakume lastele sportlikku virtuaalmaailma trenaĆŸĂ¶Ă¶ridel. VĂ”istlushooajal on arvukalt vĂ”istlusi ĂŒle Eesti ning vĂ€lismaalgi. Korraldame rattalaagreid suvel ja kevadel, nii kodumaal kui ka Hispaanias. Ootame lapsi meiega harjutama. Rattakooliga saab lĂ€hemalt tutvuda meie kodulehel www.jalgrattakool.ee.


8

VARIA

31. august 2018

Enne metslooma vĂ”i linnu abistamist veendu selle vajalikkuses Pea meeles, kui leiad siili: ïŹV eendu, kas siil on vigastatud. KĂ”ik haavadega/vigastatud siilid tuleb tĂ”sta siseruumi ning nad vajavad inimese abi, ilma abita nad hukkuvad. ïŹ KĂ”ik ilma emata ringi liikuvad siilipojad vajavad abi. Siilipoeg mahub ĂŒldjuhul Ă€ra peopesasse ning kaalub alla 400 g. Siilipoeg tuleb tuua siseruumi ning hakata soojendama, Ă€ra toida teda ja helista ELS-i infoliinile vĂ”i metsloomaĂŒhingu infoliinile.

Eesti Loomakaitse Selts

Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti MetsloomaĂŒhing kutsuvad inimesi ĂŒles enne metslooma ja linnu abistamist veenduma abi vajalikkuses. Loomi abistavatel organisatsioonidel on suve saabumisel kĂ€ed tööd tĂ€is. Suvisel poegimisajal tuleb ELS-ile ja metsloomaĂŒhingule sageli teateid abituna nĂ€ivatest metsloomadest ja lindudest. Soovime inimestele sĂŒdamele panna, et alati enne metslooma vĂ”i linnu abistamist tuleb veenduda, kas loom vajab inimese abi. “Abitus seisundis on loom, kes ei ole piisavalt vana, et ise enda eest hoolitseda vĂ”i loom, kes on vigastatud vĂ”i haige, et ei saa enda eest ise hoolitsetud, vĂ”i loom, kes on jÀÀnud lĂ”ksu jne. KĂ”ik need ongi «abitud», keda seadusest tulenevalt peab aitama,” ĂŒtles Eesti MetsloomaĂŒhingu Tartu piirkonna juht Maarika LiivamĂ€e. Paljudel juhtudel vĂ”ib abistamine tuua rohkem kahju kui kasu. Looma- ja linnupojad vĂ”ivad looduses esmapilgul jĂ€tta abitu ja hĂŒljatud mulje, kuid tihti vĂ”ib see olla vaid nĂ€iline, sest enamasti on inimtegevus vĂ”i lemmikloomad nende vanemad ajutiselt eemale peletanud vĂ”i siis on nad nĂ€iteks toidu otsingul. Pikem peatumine loomapoegade juures vĂ”ib muuta olukorra pöördumatult halvaks, sest inimese juuresoleku tĂ”ttu vĂ”ivad vanemad oma pojad hĂŒljata ning röövloomad pÀÀsevad pesa rĂŒĂŒstama ja linnupojad vĂ”ivad pesast vĂ€lja hĂŒpata. Eemaldades loomapoja, vigastatud metslooma vĂ”i linnu loodusest, seab inimene tolle edasise elu ohtu. Loom vĂ”i lind vĂ”ib surra nĂ€lja vĂ”i stressi tagajĂ€rjel. Ka ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada. “Kui

metsloom ei ole just ohus, nĂ€iteks keset tiheda liiklusega tĂ€navat, on kĂ”ige Ă”igem teda mitte puutuda ja hoida eemale,” soovitab ELS-i otseseabistamise juht Margit Midro. Pea meeles, kui leiad linnupoja: ïŹ TĂ”enĂ€oliselt linnupoeg Ă”pib lendama ja vanemad on lĂ€heduses. ïŹE ma ei lĂ€hene linnupojale, kui inimene on lĂ€heduses. ïŹK ui lind on maha kukkunud, siis veendu, kas ta ei ole vigastatud ning ohtude vĂ€ltimiseks aseta ta vĂ”imalusel tagasi pesasse. ïŹ HĂŒljatud linnupoeg on loid, tema silmad on poolavali vĂ”i suletud, puudutamisel tundub ta kĂŒlmana, ta on kĂ”hnunud ja sulestik on ilmselgelt alaarenenud.

ïŹL innupoeg ei ole hĂŒljatud, kui ta on elav ja pĂŒĂŒab pĂ”geneda, ta silmad on niisked ja tĂ€iesti avatud, ta teeb kinnipĂŒĂŒtult kĂ”va kisa ja roojab, puudutamisel tundub soe ning ta kĂ”hupool on sagedasest toitumisest prunnakas. ïŹ Paljud linnupojad nagu nĂ€iteks varesed, rĂ€stad, tihased, kajakad tulevad pesast vĂ€lja enne seda, kui nad suudavad lennata. MĂ”ningatel juhtudel vĂ”ib lennuvĂ”imeliseks saamine vĂ”tta aega kuni paar nĂ€dalat. Selle aja jooksul jĂ€tkavad vanemad linnupoja toitmist maapinnal ja valvavad teda ning sellised pojad ei vaja inimese abi ja otsese ohu puudumisel ei tohi neid oma loomulikust keskkonnast eemaldada. ïŹK ui linnupesa on katki tehtud, aita see korda teha: valmista puitmaterjalist

kast (vÔib kasutada ka korvi, kaussi, potti), aseta kast endise pesa kohale vÔi lÀhedusse, kasti aseta endine pesamaterjal.

Kui sa kahtled, kas lind vĂ”i loom vajab abi, siis enne tegutsema asumist konsulteeri ning vĂ”imalusel saada ka pilt loomi abistavale organisatsioonile. Abitus seisundis metsloomadest ja lindudest palume teatada Eesti Loomakaitse Seltsile esmaspĂ€evast reedeni kella 9–17 infotelefonil 526 7117, e-postile info@loomakaitse.ee vĂ”i Eesti MetsloomaĂŒhingule infotelefonil 5632 2200. Organisatsiooni liige aitab hinnata olukorra tĂ”sidust ja annab edasised tegutsemisjuhised ning vĂ”imalusel saadab abi.

Pea meeles, kui leiad oravapoja: ïŹV eendu, kas oravapojale on otsene oht (koerad, kassid, linnud, vigastus), kui oht puudub, siis eemaldu. ïŹO ravapojad on iseseisvaks eluks valmis siis, kui neil on saba karvad lahti löönud ning saba on kena kohev. ïŹK ui oravapoega varitseb oht, siis aseta poeg turvalisse kohta (karp), too ta siseruumidesse ning hakka soojendama, Ă€ra oravapoega alguses toida (oravale ei tohi kindlasti piima anda), helista ELS-i infoliinile vĂ”i metsloomaĂŒhingu infoliinile.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasĂ”pru ĂŒhendav mittetulundusĂŒhing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade vÀÀrkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning Ă”igusloomes osalemise ja loomakaitsealase jĂ€relevalve teel. Eesti MetsloomaĂŒhingu missiooniks on linnakeskkonnas vĂ”i looduses inimtegevuse tĂ”ttu hĂ€tta sattunud metsloomade abistamine (pÀÀstmine, ravi, rehabilitatsioon jne) ning vabastamine loomulikku elukeskkonda.

VÀÀrikate ĂŒlikool alustab Tallinnas loengutega 11. septembril 11. septembril alustab Tartu Ülikooli vÀÀrikate ĂŒlikooli Tallinna programm uut Ă”ppeaastat. Tartu Ülikooli vÀÀrikate ĂŒlikool on ellu kutsutud lĂ€htudes elukestva Ă”ppe pĂ”himĂ”tetest, et paindlikult reageerida ĂŒhiskonna muutustele ja vajadustele ning pakkuda tĂ€iendusĂ”pet erinevatele sih-

trĂŒhmadele. Osalemise tingimus Tallinnas on vanus 60+. Tartu Ülikooli vÀÀrikate ĂŒlikooli tegevust Tallinnas toetab Tallinna Linnavalitsus ja HasartmĂ€ngumaksu NĂ”ukogu. Loengud on osalejatele tasuta. 2018/2019. Ă”ppeaasta esimene loeng toimub 11. septembril kell 14.00-15.30 Ees-

ti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis (TĂ”nismĂ€gi 2). Loengu teema on „Miks me vajame elukestvat Ă”pet?“, lektoriks Tartu Ülikooli Ă”ppeprorektor Aune Valk. Tartu Ülikooli vÀÀrikate ĂŒlikooli loengutele saab registreeruda: Mai Olde, tel 737 6604, mai.olde@ut.ee vĂ”i esimeses loengus kohapeal.

Mupo - liikluskorraldusvahendeid eiravad, valesti pargitud autod takistavad teetöid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere sĂ”nul algab mupo suvine tööpĂ€ev kĂ”nedega tee-ehitusfirmadelt, kes paluvad ĂŒhendust vĂ”tta teetöödele jalgu jÀÀvate sĂ”idukite omanikega. TĂ€na on paari hommikutunniga teatatud 40-st teetöid oluliselt takistavast sĂ”idukist. „TĂ€na hommikul oli esimene kĂ”ne enne kella kaheksat – JĂ€rveotsa teel oli 10 autot, mis takistasid teetööde tegijaid. Kuni ma autoomanikega ĂŒhendust saan, tööd seisavad,“ selgitas Toompere. „Veidi aega tagasi tuli samast taas kĂ”ne – ehitajad oli jupikese maad tööga edasi liikunud, kui jĂ€lle on 6 valesti pargitud autot takistuseks ees“. Mupo korrapidaja sĂ”nul on tĂ€nase teatatud juba 40-st autost, mis ei lase töödega edasi minna. Lisaks JĂ€rveotsa teele on teetööd hĂ€iritud Juurdeveo ja Kajaka tĂ€naval.

„Paraku on 40-st autojuhist telefonile vastanud alla kĂŒmne ja nendestki mitmed on veel kurjad pealekauba – et kuhu ma siis parkima pean!“ kirjeldas Toompere olukorda. „KĂ”ik ju tahavad, et teed-tĂ€navad oleksid korras, aga inimesed peaksid sellele kaasa aitama, mitte takistusi looma. Ja siis ollakse kurjad – miks kĂ”ik teetööd venivad, miks mehed tööd ei tee, miks tĂ€navad on korrast Ă€ra, miks tĂ€htajaks valmis ei jĂ”uta, miks öö-

sel pannakse asfalti. Kommunaalamet oli sunnitud öisel ajal tehtavad teetööd Ă€ra keelama, sest linnakodanikelt tuli niivĂ”rd palju negatiivset tagasisidet“. Munitsipaalpolitsei kutsub kĂ”iki autoomanikke olema seadusekuulelikud ja jĂ€rgima ajutisi teetööde ajaks paigaldatud liikluskorraldusvahendeid. Kuni jĂ€tkuvad valesti parkimise probleemid, seni venib ka teede-tĂ€navate valmimine.

PIRITA EAKATE NÕUKOGU KOHTUMINE Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6) 25. septembril kell 13.00 Vestlema tulevad linnaosa vanem Alina Tubli ja Tallinna abilinnapea keskkonna valdkonnas ZĂŒleyxa Izmailova. Seekord rÀÀgime keskkonnateemadel. Registreerida saab 21. septembrini Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6), helistades 645 7600 vĂ”i kirjutades aleksandra.pavlova@tallinnlv.ee.


VARIA

31. august 2018

9

Eestis toimub leibkonna ja elukoha andmete vÔrdlusuuring

MaarjamÀel avati kommunismiohvrite memoriaal

Statistikaamet saatis kevadel enam kui 10 000 Eesti inimesele teate, et nad on valitud leibkonna ja elukoha andmete vĂ”rdlusuuringusse. Hoolimata uuringu pikast nimetusest on kĂŒsimustik ĂŒsna lĂŒhike ja lihtne ning selle tĂ€itmine ei vĂ”ta aega rohkem kui viis minutit. Statistikaamet viib lĂ€bi maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete vĂ”rdlusuuringut, millega testitakse registripĂ”hise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu kĂ€igus kĂŒsitletakse ligi 30 000 inimest. 2021. aastal plaanib statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete pĂ”hjal, mis tĂ€hendab, et inimeste kĂ€est andmeid ei kĂŒsita, vaid need pannakse kokku erinevate registriandmete abil. Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mĂ”ju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete pĂ”h-

23. augustil avati MaarjamĂ€el Eesti kommunismiohvrite memoriaal, mis on austusavaldus kommunismikuritegude ohvritele ning mĂ€lestuspaik nende omastele. „Ikka on neid, kes Ă”igustavad totalitaarseid ideoloogiaid erinevatel ettekÀÀnetel ja rÀÀgivad, et ideaalis on ĂŒks vĂ”i teine tegelikult Ă”ilis, elluviimine on vaid seni ebaĂ”nnestunud. Kuid iga totalitaarne ideoloogia on juba oma olemuselt vabaduse vaenlane ja selle kĂ”rget hinda teame meie oma ajaloolisest kogemusest,“ sĂ”nas president Kersti Kaljulaid memoriaali avamisel peetud kĂ”nes. „Demokraatlikud riigid peavad seisma selle eest, et vihkamine enam kunagi kellegi otsuseid ei juhiks. Peame mĂ”tlema demokraatia ja Euroopa moraalsete vÀÀrtuste – kodanike Ă”iguste ja vabaduste – hoidmisele ning kaitsmisele igasugu populismi ja ekstremismi eest. Vaid siis saame olla kindlad oma laste ja lastelaste tulevikus,“ sĂ”nas riigipea justiitsministeeriumi pressiesindaja teatel. „TĂ€nasest avatud memoriaal on meie austusavaldus nendele Eesti meestele, naistele ja lastele, kes andsid oma elu Eesti eest NĂ”ukogude kommunistliku reĆŸiimi ohvritena. Siin kĂ€ies meenutagem oma lĂ€hedasi ja kĂ”iki eelkĂ€ijaid, kes meid silmitult ajaloost vaatavad. NĂŒĂŒd on mĂ€lestuspaik kĂ”igil, kelle hauda me ei tea,“ ĂŒtles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Siin kĂ€ies mĂ”elgem sellele, et meie jaoks ole vabadusel riigina abstraktPuzzle 1ei(Medium, difficulty rating 0.57) ne hind. Vabaduse kaotus maksis mei-

KOHA ANDMETE LEIBKONNA JA ELU 8 VÕRDLUSUURING 201 Ankeet

Tallinn 2018

jal mÀÀrama leib- ja perekondi. Probleemi lahendamiseks on statistikaamet loonud pĂŒsielanike mÀÀramise reeglid, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis vĂ”i on vĂ€lismaale

lĂ€inud. Statistikutele pole praegu selge, kui Ă”iged on registrites sisalduvad andmed. Selle selgitamiseks tehaksegi uuring, mille juures arvestatakse, et inimesed ankeedile vastates annavad tĂ€pseid ja Ă”igeid andmeid. Andmete analĂŒĂŒsimise tulemusena saavad statistikaameti inimesed teada, kas registritest saadud andmeid vĂ”ib loendusel kasutada vĂ”i tuleb neid tĂ€iendavalt kontrollida ja tĂ€psustada. Kulutades mĂ”ned minutid leibkonna ja elukoha andmete vĂ”rdlusuuringu kĂŒsimustiku tĂ€itmisele, hoitakse kokku paljude inimeste aega 2021. aastal, kui Eestis viiakse loendus lĂ€bi registripĂ”hiselt, s.o ilma inimestelt nende andmeid kĂŒsimata. Uuringu tulemused avaldab statistikaamet 2018. aasta lĂ”pus.

Ene-Margit Tiit, Statistikaamet rahvastikustatistika ekspert

Tule laste­ aeda tööle! Tallinna Padriku Lasteaed pakub tööd Ă”petaja abile alates 06.09.2018. Õpetaja abi tĂ¶Ă¶ĂŒlesanneteks on: 1) Ă”petaja abistamine Ă”ppeja kasvatustegevuse lĂ€biviimisel; 2) lastega tegelemine ajal, millal Ă”petaja viib lĂ€bi tegevusi; 3) laste abistamine riietumisel, söömisel, jalutuskĂ€ikudel, Ă”ues olekul ja muude tegevuste juures; 4) igapĂ€evaste puhastustööde lĂ€biviimine ruumides; 5) lastele toidu toomine, serveerimine ja ruumi koristamine pĂ€rast toitlustamist. Kanditeerijatel palun saata CV: oppealajuhataja@padriku.edu.ee vĂ”i vĂ”tta ĂŒhendust telefonil 51975618.

Miks sa ei uju? TOP UJUMISKLUBI www.topswimclub.ee ● Telefon 521 1582

le natsistliku ja kommunistliku reĆŸiimi sobingu tulemusel rohkem kui viiendiku meie inimestest.“ Eesti riigi 100. aastapĂ€evaks rajatud ning ĂŒleeuroopalisel totalitaarsete reĆŸiimide ohvrite mĂ€lestuspĂ€eval avatud kommunismiohvrite mĂ€lestuspaik koosneb kahest osast: „Teekond“ ja „Koduaed“. Esimene on mĂ€lestuskoridor, mille seintele on jÀÀdvustatud enam kui 22 000 elu kaotanud inimese nimed, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ning kelle matmiskoht on enamasti teadmata. See koridor sĂŒmboliseerib totalitaarse reĆŸiimi armutust ja inimvaenulikkust. „Koduaia“ rahu ja turvalisust annavad edasi park Ă”unapuudega ning mesilased memoriaali pargipoolsel seinal. „Suur tĂ€nu kĂ”igile Eesti inimestele, kes andsid oma panuse selle mĂ”jusa mĂ€lestuspaiga rajamisse – memoriaali autoritele, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ja ehitajatele, Eesti MĂ€lu Instituudile ning ennekĂ”ike lĂ€bi aastakĂŒmnete kĂ”ikide kommunistlike kuritegude ohvrite nimekirjade koostajaile, eesotsas Leo Õispuuga. Samuti Eesti inimestele, kes viisid kivid oma lĂ€hedaste ja sĂ”prade mĂ€lestuseks Pilistverre ja neile, kes kogusid allkirju terve inimpĂ”lve vĂ€ltel, et tĂ€nane pĂ€ev saaks teoks,“ ĂŒtles Reinsalu. Eesti kommunismiohvrite memoriaali tellijaks oli justiitsministeerium ning seda haldab Riigi Kinnisvara AS. Allikas: www.bns.ee

8 7

4

2

5 3

5

6

1

7

8

6

3

5

7

6

1 1 2

9

2

1

7

1

8

5

4

3 7

9 2

Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Mon Aug 27 11:01:19 2018 GMT. Enjoy!


10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, MerivĂ€lja tee 3 SÜNDMUSED Tere tulemast! uus hooaeg stardib 2. septembril Avatud uste pĂ€eva ja sportliku Seiklusorienteerumisega. PĂ€eva jooksul pakume vĂ”imalust osaleda tasuta nĂ€idistundides ja teha tutvust juhendajatega, kes algaval hooajal 2018/2019 samade treeningute ja huvitegevustega jĂ€tkavad. NĂ€idistunnid TantsuĂŒhingult Active Studio, MTÜ Loovustuba, TulesĂ€ra lastejooga, hathajooga Inga PĂ”ldma juhendamisel, seeniortants, Hiina energiavĂ”imlemine „qigong“ Riina Heina juhendamisel, Pilates Pluss Terje Vaino juhendamisel, laste ja noorte teadusring miniLABOR. NĂ€idistundide tĂ€pse ajakava leiab www.piritavak.ee ja keskuse FB lehelt. Lisaks on kohapeal Kose Vaba Aja Keskuse ja MĂ€he Vaba Aja Keskuse noorsootöötajad, kes jagavad infot keskuste igapĂ€eva vĂ”imaluste kohta, viivad lĂ€bi mĂ€nge ja töötubasid. Samuti Pirita Sotsiaalkeskuse töötajad, kes jagavad infot keskuse igapĂ€eva tegevuste ja teenuste kohta. Avatud Uste pĂ€evaga samal ajal toimub sportlik ja mĂ€nguline Seiklusorienteerumine, mille tĂ€pse sisu ja ajakava leiab www.piritavak.ee ja keskuse FB lehelt. Oodatud on kĂ”ik mĂ€nguhuvilised, startida saab ĂŒksi, pere vĂ”i sĂ”pradega! NÄITUS Mereteemaline maalinĂ€itus Meremuusika, mille autor on Ülla Prits, saab nĂ€ha keskuse fuajeegaleriis kuni 30. septembrini. Hooaja esimene kinoĂ”htu toimub 14. septembril kell 18.00. Kinoekraanil dokumentaalfilm „Juured“. Pilet 4/3. “Juured” jutustab kuus vĂ€ga isiklikku lugu - esimene suur armastus, lapse kaotus, vananemine, truuduse murdmine, haprad suhted lĂ€hedastega. Kuus eri vaadet sellele, mis meisse on jÀÀnud – perekonna, elukeskkonna kaudu – ja mis meist jÀÀb. Lugude autoriteks on tuntud Eesti naisreĆŸissöörid, vanuses 2961 aastat, kes lisaks filmitegijaks olemisele on ka emad, tĂŒtred, abikaasad. Miks mitte armukesed vĂ”i maailmarĂ€ndurid. Filmi tegevuspaikadeks on Makedoonia, TĆĄehhi, Tai ja Eesti. Hooaja esimene kirbuturg Pirita Vaba Aja Keskuses toimub 15. sep­ tembril kell 11.00-14.00. Kaubeldakse kasutatud riiete, jalatsite, lastekaupade, mĂ€nguasjade, omavalmistatud kĂ€sitöö, raamatute, kodukaupade, aiasaaduste, vanavara ja muu seisma jÀÀnud kila kolaga. Kohapealne turumelu laieneb sel korral ka keskuse Ă”uealale parklasse. Avatud on kohalik kohvik Vigri, lastele joonistusnurk, toimub juba loetud hea ja vÀÀrtkirjanduse raamatute annetusmĂŒĂŒk vĂ€hiravifondi Kingitud Elu jaoks, samuti MTÜ Igale Lapsele Pere tarvis, kuhu oodatakse puhtaid ja terveid tarvikuid, riideid, jalatseid ja mĂ€nguasju kĂ”ikidele vanustele ja suurustele. Raamatu annetused palume tuua ajavahemikul kell 11.00-12.00, MTÜ Igale Lapsele Pere tarvis kell 11.00-14.00. MĂŒĂŒgikohtadele (kuni kohti jagub) vĂ”imalus registreeruda 6. septembrini 2018 elekt-

rooniliselt. Broneerimislingi leiab keskuse koduelehelt www.piritavak.ee ja jooksvat lisainfot keskuse FB lehelt. Olete oodatud kogu perega! TÄHELEPANU MÄLUMÄNGURID! 57. Kloostriturniir toimub 22. sep­ tembril kell 12.00. Sel korral toimub mĂ€lumĂ€ngu kĂŒmnevĂ”istluse esimene ja teine mĂ€ng kolmeliikmelistele vĂ”istkondadele, kĂŒsimused esitatakse ainult piltidena, 50 geograafia ja 50 loodus. MĂ€ngu juhivad Peeter Erik Kubo, Jaan Loide, Eduard Rihm. HUVITEGEVUSED HOOAJAL 2018-2019 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak. ee vĂ”i liitudes keskuse uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri Pirita Vaba Aja Keskuse ringidesse registreerumine tel. 6 457 625 vĂ”i piritavak@piritavak.ee MUUSIKA JA PILLIÕPE ALGAVAL HOOAJAL Maire Eliste Muusikakool jĂ€tkab algavast hooajast taas Pirita Vaba Aja Keskuses (samuti Viimsi koolis)! Valida on laulukooli ja pillikooli vahel. Alustame beebikooliga, edasi tulevad 3-aastased, siis 4-7 a. rĂŒhmad, mudilas- ja tĂŒtarlastekoor. Samuti kammerkoor, kus laulavad lapsevanemad (ees on laulupidude 150. juubel) ja muidugi individuaalĂ”pe. Pillidest on valida kitarr, ukulele, cello, viiul, flööt, trummid huvi- ja sĂŒvaĂ”ppes. Klaveriklassi kohad on tĂ€itunud. Oluline on teada, et kooli Ă”ppemaks on tulumaksusoodustusega. Avaaktus toimub Pirita Vaba Aja Keskuses 31. augustil kell 18.00 TĂ€pne info www.mariel.ee Pirita Kitarri- ja Viiulistuudio annab teada! Pirita kitarri- ja viiulistuudio vĂ”tab septembrist alates vastu uusi Ă”pilasi. Pilli saavad Ă”ppida kĂ”ik soovijad, ka need, kes pole eelnevalt muusikaga kokku puutunud. EelkĂ”ige on oodatud lapsed ja noored vanuses 6 -17 a. TĂ€psemat infot pilliĂ”ppe kohta saate vaadata kodulehelt: kitarriorkester.ee. Info kitarritundide kohta: laurijoeleht@gmail.com, vĂ”i tel. 5689 8665 Info viiulitundide kohta: tanjajoele@hotmail.com, vĂ”i tel. 503 7649

31. august 2018

vust Itaalia traditsioonide, kommete ja tavadega. Õppetöö ei toimu ainult laua taga istudes, vaid ollakse itaaliapĂ€rased ja loovad. TĂ€pne info ja registreerumine monikaallert@yahoo.it, tel 53407737. PsĂŒhholoog Helve Saat vastuvĂ”tt Pirita Sotsiaalkeskuses alates 11. septembrist. Laste ja perede psĂŒhholoogiline nĂ”ustamine lapse arengu toetamiseks. Vajadusel kunstiteraapia tehnikate kasutamine. 7.-16.a. laste psĂŒĂŒhiliste protsesside (taju, tĂ€helepanu, mĂ€lu, mĂ”tlemine, tegevuse planeerimine) hindamine ja tagasiside andmine, Individuaalne supervisioon ehk töönĂ”ustamine hariduse- ja sotsiaalvaldkonna töötajatele. Tasulised vastuvĂ”tud toimuvad Pirita Sotsiaalkeskuses kord nĂ€dalas teisipĂ€eviti kell 15.30-18.30 eelregistreerimisega kontaktil helve.saat@mail.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee; piritavak@ piritavak.ee; tel 645 76 25. Facebook: www.facebook.com/Pirita-Vaba-AjaKeskus

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 SÜNDMUSED 14. septembril kell 17.0019.30 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis dementsusega inimestele ja nende lĂ€hedastele tugigrupp. PĂŒĂŒame leida vastuseid osalejate kĂŒsimustele ja probleemidele. Ette registreerimisega korraldame ka dementsusega inimestele tegevustoa. Palume registreerida kĂ”igil osalejatel telefonil 55636076 vĂ”i hsheinmets@ gmail.com. Tugigruppi korraldab MTÜ Elu dementsusega. 16. september kell 15.00 KeskpĂ€evatants. Tantsuks mĂ€ngib Mati KĂ€rmik. Pilet 3 eurot. 28. september kell 12.00 Pirita Sotsiaalkeskuse hooaja avakontsert. Esineb Reet Linna ja Are Jaama. Kaetud on kohvilaud. Kontsert on tasuta. HUVIRINGID VĂ”imalus liituda septembris alustava inglise keele huviringiga. Huvi korral vĂ”tta ĂŒhendust Ă”petaja Reeli Saluveeriga telefonil 5667 6657.

KEELEÕPE ALGAVAL HOOAJAL Inglise keele Ă”ppesse on veel vabu kohti! Septembris vĂ”imalus liituda tĂ€iskasvanute inglise keele Ă”ppegrupiga. Huvi korral vĂ”tta ĂŒhendust Ă”petaja Reeli Saluveeriga tel 5667 6657.

Ootame sind KÀsitöö huviringi Pirita Sotsiaalkeskuses kolmapÀeviti kell 10.30. Kuutasu on 3 eurot, lisaks oma materjal. Juhendab Pille Pruuden. Rohkem infot leiab kodulehelt www.piritavak.ee/pirita-sotsiaalkeskus/

Itaalia keel ja kultuur edasijÔudnutele alustab sel hooajal Pirita Sotsiaalkeskuses 11. septembril kell 18.30-19.50 ja hakkab toimuma kord nÀdalas teisipÀeviti kell 18.30-19.50.

NÄITUS Mare Iknojani fotonĂ€itus Kadriorg 300 Pirita Sotsiaalkeskuse saalis. Palume fotonĂ€ituse kĂŒlastuseks leppida eelnevalt kokku sobiv aeg telefonil 6069050.

UUS! Itaalia keel ja kultuur algajatele alustab Pirita Sotsiaalkeskuses 17. septembril kell 18.30-19.45. Tunnis Ôpitakse suhtluskeelt, tehakse tut-

Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus vÔi tel 606 9050

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 3. september kell 16.00 Töötuba Loodus tuppa. Meisterdame looduslikkest materjalidest midagi pĂ”nevat. 5. september kell 16.00 Kuldvillak. Vana hea mĂ€lumĂ€ng uute pĂ”nevate kĂŒsimustega. 7. september kell 16.00 Nipinurk. Avame nipinurga uue hooaja valmistades kodulĂ”hnastajad. Registreeri end 6. septembriks. 10. september kell 16.00 PallimĂ€ngud Ă”ues. Toimuvad erinevad teatevĂ”istlused, vigurvĂ”istlused ja pallimĂ€ngud. 13. september kell 16.00 DIY töötuba. Õpime ise lima meisterdama. Registreeri end 10. septembriks. 14. september kell 16.00 Piljardi turniirid. 17. september kell 16.00 LauamĂ€ngude Ă”htu. MĂ€ngime koos pĂ”nevaid lauamĂ€nge. Parimatele mĂ€ngijatele auhinnad. 18. september kell 16.00 BINGO 25. september kell 16.00 Kose kokkamine. Valmistame vĂŒrtsise hakkliha-burrito. Registreeri end 24. septembriks. 27. september kell 16.00 Just Dance maraton. Toimub tantsuvĂ”istlus kus selgitame vĂ€lja krapaksakamad tantsujalad. 28. september kell 16.00 Pinksi turniirid 20. september kell 11.00 Eakate kohvihommik Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak.ee/kose. E-mail: kose@piritavak. ee, tel. 6 006 391. Facebook: www. facebook.com/kose.vabaajakeskus

MĂ€he Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 5. september kell 16.00 „Just Dance“ tantsuvĂ”istlus. MĂ€ngime Xbox360 „Just dance“ mĂ€ngu. Noortel on vĂ”imalus panna oma tantsuoskus proovile. 6. september kell 16.00 VÀÀrtuste avastaja. MĂ€ngime lĂ€bi pĂ”neva VÀÀrtuste avastaja lauamĂ€ngu. LauamĂ€ng sisaldab erinevate juhtumite ja situatsioonide lĂ€bimist. 7. september ja 10. septem­ ber Vanavanemate pĂ€eva tĂ€histamine. Vanavanemate pĂ€evale eelne-

val reedel ja jĂ€rgneval esmaspĂ€eval on oodatud MĂ€he Vaba Aja Keskusesse noored koos oma vanaema ja/vĂ”i vanaisaga, et ĂŒheskoos aega veeta mĂ€ngides ja meisterdades. 12. september kell 16.00 Loovjoonistamine. Laseme kĂ”igil huvilistel panna oma mĂ”tted ja tunded paberile just sellele isikule sobivate vahenditega. Juhendaja annab ette mĂ”tte, kuidas alustada, kuid edasi loob iga inimene oma unikaalse töö just ise. 13. september kell 16.00 LauamĂ€ngude ring. LauamĂ€ngude ringis on noortel vĂ”imalus igal korral Ă”ppida selgeks uus ja huvitav lauamĂ€ng. LauamĂ€ngude mĂ€ngime arendab noorte loogikat, loovust ja meeskonnatöö oskuseid. PÕNEV! 14. september kell 16.00 Belgia kultuuriĂ”htu. KĂŒlla tuleb noormees otse Belgiast, kes tutvustab oma kodumaa kultuuri, kombeid ja koos valmistame traditsioonilist sööki. Vajalik registreerimine hiljemalt 13. september aadressil: mahe@ piritavak.ee, tel: 53004080 vĂ”i noorsootöötaja juures. 18. september kell 16.00 Puzzle pĂ€ev. Teritame mĂ”istust puzzlede kokkupanekuga. 20. september kell 16.00 Kunsti-ja meisterdamis töötuba. PĂ€ev tĂ€is loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. VĂ”imalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm. Kasutame keskuses olevaid vahendeid. 21. september kell 16.00 Fotograafia ring. Õpime peegelkaamera kasutamist ja Ă”ues pildistamist. 26. september kell 16.00 Kokandusring. Ringitegevuse eesmĂ€rgiks on Ă”ppida edaspidiseks eluks kasulikke oskusi ning saada harjumus iseseisvalt sĂŒĂŒa valmistada. Vajalik on registreerimine hiljemalt 25. septembri Ă”htuks aadressil: mahe@piritavak. ee; tel: 53004080 vĂ”i noorsootöötaja juures. Kohtade arv on piiratud! 27. september kell 16.00 Sportlik pĂ€ev. Toimub MĂ€he Vaba Aja Keskuse sportlik pĂ€ev, kus noored saavad treenida nii oma fĂŒĂŒsilist kui ka vaimset vormi. 28. september kell 16.00 LauamĂ€ngude ring. LauamĂ€ngude ringis on noortel vĂ”imalus igal korral Ă”ppida selgeks uus ja huvitav lauamĂ€ng. LauamĂ€ngude mĂ€ngime arendab noorte loogikat, loovust ja meeskonnatöö oskuseid. TÄISKASVANUTELE Pilatese treening tĂ€iskasvanutele esmaspĂ€eviti kell 18.45-19.45 Treeningule tulles kaasa vĂ”tta isiklik treeningmatt ning riietuda mugavalt. Registreerumine ja lisainfo madli. toots@gmail.com, tel 56652081 Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak. ee/mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus


REKLAAM 11

31. august 2018

Istikute mĂŒĂŒk Kloostrimetsa puukoolis (Sompa tee 8) E-L 10.00-19.00 info telefonil 5091853

Reakuulutused VEENILAIENDITE ravi ilma jĂ€rjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al. 69€ — www.vita.ee 669-0806 Hoonete soojustamine puistevillaga. Konsultatsioon objektil tasuta. Tel: 5016689, ken@puistemees.ee, www.puistemees.ee KorstnapĂŒhkija ja pottsepa teenused. Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lĂ”ikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee KĂ”ik ĂŒhest kohast! Kuivad ja toored kĂŒttepuud konteineris, vĂ”rkkotis vĂ”i lahtiselt, brikett, pellet ja litsentseeritud korstnapĂŒhkijad. Alusel kauba toome eraldi ratastĂ”stukiga hoovi, mitte ei jĂ€ta tĂ€navale. Telli kohe! 5200093, 6000136 vĂ”i vaata kodulehelt lisa Puu24.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@ gmail.com Õmblusmasinate parandus. Parandan kĂ”iki Ă”mblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja pĂ”llumaad. Tel 504 5215, 514 5215. Ostan ENSV rinnamĂ€rke, vanu postkaarte ja fotosid, trĂŒkiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapĂŒhkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 552 6281

Pirita ja MerivĂ€lja korstnapĂŒhkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapĂŒhkimis,-ja pottsepa tööd. KĂŒttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti vĂ€ljastamine kindlustusseltside ja PÀÀsteameti jaoks. tel. 5690 0686, e-post korsten.korda@gmail.com Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi vĂ”i garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee Aia-, vĂ€rava-, tĂ”stukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvĂ€rava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. TiibvĂ€rava komplekt kuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvĂ€rav.ee, tel 5895 8809, info@koduvĂ€rav.ee Laste lugema ja kirjutama Ă”petamine, individuaaltunnid koolieelikutele ja pĂ”hikooli Ă”pilastele. Tel 5 059 605 Koguja soovib osta eesti ja vene mĂŒnte ja paberrahasid, aumĂ€rke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga pĂ€ev 11-21. Tel.55955996, harvem 6570263. Teostame vihmaveesĂŒsteemidega seotud teenuseid. Valtsimismasinaga valmistame rennid otse Teie objektil, puuduvad liitekohad. Tel. 5271059, info@ vihmaveerennid.ee, www.vihmaveerennid.ee MĂŒĂŒa puhast hobusesĂ”nnikut kottides 3,5€/40L (saab ka lahtiselt). Varakevadine soodus hind 3€ mĂ€rtsi kohale toimetamisega. Alates 10st kotist trantsport tasuta. 5071497

VĂ€ikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sĂ”nnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936 Muudame Teie aia kauniks – lĂ”ikame viljapuud, pĂŒgame hekid, freesime kĂ€nnud, niidame muru, lĂ”ikame vĂ”sa ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 55637666. Rohkem infot leiate kodulehelt www.ifhaljastus.ee Koduteenus eakale vĂ”i puudega inimesele: Poes ja apteegis kĂ€imine, koristusabi, kĂŒttepuude tuppa toomine vĂ”i ladumine, toiduvalmistamise abi, asjaajamised erinevates ametiasutustes, meditsiiniasutuse kĂŒlastus, arstiabi korraldamine, tegelemine koduloomaga, lihtsamad aiatööd, surnuaias kĂ€imine, haua korrastamine, saatmis-ja transporditeenus, manikĂŒĂŒr, pedikĂŒĂŒr, hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine, Ă”ues jalutamine. TunnipĂ”hine teenus 10 eurot / tund. Linnast vĂ€ljas kilomeetri hind 0,25 eur / km. Linnasisene 0,50 eur / km. Telefon: 53 80 51 33. Kivikorstnate ehitamine 51 88889 Ehitus- ja remonttööd eraisikutele, korteriĂŒhistutele ja firmadele. E-post raul@ vivamees.ee, 5100250 Raul Mina, naaberkĂŒla mees MerivĂ€ljalt, sooviksin osta omakandi rahvalt antiiki ja vanavara! MĂ”elge sellele, kui kevadise suurpuhastuse ajal asju Ă€ra viskamas olete! Tel. +3725030655 ja jaanus@idla.ee. Puhastame kĂŒttesĂŒsteemid ja muudame kodu ohutuks! Lisaks kĂŒttesĂŒsteemide hooldamisele teostame ka nende ĂŒlevaatust. Korstnapuhastaja OÜ, +372 566 467 56. Vaata lisa www.korstapuhastaja.ee LĂ”ikan hekki,trimmeriga pika rohu ja heina niitmine,saetöö aias.Tel.55547291

Revalia Tantsukool ja Helen Klandorf-Sadam ootavad Teid

TĂ€iSKaSvanuTe SelTSKonnaTanTSu KuRSuSTele! KOHT: Pirita, Linnaosa Valitsuse saal

UUS ALGAJATE KURSUS 27. september–6. detsember 2018 kell 18.30–19.45 (10 neljapĂ€eva Ă”htut v.a 25.10) TANTSUD: aeglane valss, viini valss, ruutrumba, samba, jive, aeglane fokstrot, kvikstep, tango ja rock’n roll KURSUSE TASU: 85 € inimene

HARJUTUSTUND EDASIJÕUDNUTELE 27. september–13. detsember 2018 kell 19.45–21.00 (11 neljapĂ€eva Ă”htut v.a 25.10) KURSUSE TASU: 88 € inimene INFO ja REGISTREERIMINE: helen@tkrevalia.ee vĂ”i tel 510 9493 www.tkrevalia.ee

Uus vĂ”rkpalli hooaeg on algamas ja sellega seoses otsime oma meeskonda uusi liikmeid. Meie trennid on teisipĂ€eviti ja neljapĂ€eviti Pirita MajandusgĂŒmnaasiumis 18.30-20.00. Osaleme Rahvaliiga II tugevusgrupis ja Tallinna MeistrivĂ”istlustel. Korra nĂ€dalas ja vĂ”istlustel kĂ€ib treener kaasas toetamas meid. Lisainfo 5235044 Martin KorstnapĂŒhkimistööd. KĂŒtteseadmete remont. Töödele garantii ja akt. 56450529 Viljapuude lĂ”ikamine Tallinnas ja selle lĂ€hiĂŒmbruses. Tel.53324302 Mahla pressimise teenus Harjumaal Kose vallas. Lisainfo 56219762. Hekkide ja viljapuude lĂ”ikus. Tel. 56630024 Eratunnid matemaatikas ja fĂŒĂŒsikas pĂ”hikooliĂ”pilasele. Kontakttunnid MerivĂ€ljal. Tel. 5177611. javar@javar.ee. www.javar.ee Õunamahla pressimine Teie aia Ă”untest Rohuneemes. VĂ€him kogus umbes 30 kg. Tel 55 935 863. Kutsetunnistusega korstnapĂŒhkija, tehtud tööde kohta akt. Tel.: 56890125 Epost: kuldnoop@gmail.com Prantsuse keele eratunnid. Tel. 53 444 808. KorstnapĂŒhkija ja pottsepa litsenseeritud teenused Pirital, MerivĂ€ljal ja Viimsis. Puhastame, remondime ja ehitame kĂŒttekoldeid ja ventilatsiooni sĂŒsteeme. KorstnapĂŒhkimise akt PÀÀsteametile ja kindlustusseltsidele. Tel.56900686, korsten.korda@gmail.com Heki lĂ”ikus ja muud puittaimedega seotud tegevused. Tel 6232380; 5225 103 LAO TÜHJENDUSMÜÜK. Antiik- ja vanamööbel Belgiast. www.altermoobel.ee . Kauplus-ladu Tallinnas, Peterburi tee 65. Info 55632859


12 REKLAAM

31. august 2018

Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga. Meie juures ootab teid kodune Ă”hkkond, lahke ja kiire teenindus. Korraldame sĂŒnnipĂ€eva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist. Asume Pirita OlĂŒmpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus

Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee

Sulg

pall selgeks

Sel sĂŒgisel algavad laste treeningud MerivĂ€ljal, Haabneemes, Randveres, PĂŒĂŒnsis ja Kadrioru Tennisekeskuses. TĂ€iskasvanutele mĂ”eldud treeningud algavad Tallink Tennisekeskuses.

Sulg

pall selgeks

Hommikused sulgpallitrennid lastele toimuvad Kadrioru Tennisekeskuses.

Muusikakool

(L. Koidula 68, Tallinn) vÔtab vastu uusi Ôpilasi

Registreeru: aigartonus@ hotmail.com

Registreeru: aigartonus@ hotmail.com

Info: 56 902 481

Info: 56 902 481

3–6 aastaseid lapsi ootame laulu-, pillimĂ€ngu- ja rĂŒtmikooli Melose MuusikaMaailm Info ja registreerimine studiomelos@studiomelos.ee ja tel 5660 6156

Pirita Pesumaja

Operatsioonid ja kirurgia

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

Kirurgilisi operatsioone teostatakse gĂŒnekoloogia-, nina-kĂ”rva-kurguhaiguste-, ĂŒldkirurgia-, uroloogia erialal. Koostööpartnerite poolt pakutakse plastilist kirurgiat, ortopeediat ja rasvtĂ”ve (kaalu) kirurgiat. Uroloogilised operatsioonid

NinakÔrvalkoobaste kirurgia

Sterilisatsioon

KeskkÔrva operatsioonid KÔri mikrokirurgia

Suguelundite plastika ja allavaje kirurgiline ravi

Healoomuliste kasvajate eemaldamine

Kusepidamatuse ravi

Songa operatsioonid

HĂŒsteroskoopia (emakaÔÔne operatsioon)

Rasvaimu

Laparoskoopia (nii diagnostiline kui suuremad

Maomahu vÀhendamine

gĂŒnekoloogilsed operatsioonid)

NÀo-, kÔhu-, rinnanÀÀrmete plastilised operatsioonid

Adenoidide eemaldamine Kurgumandlite eemaldamine

Artroskoopia

Nina-kÔrva plastilised operatsioonid

KĂ€ekirurgia

Haiglal on 8-kohaline intensiivravi keskus. Meil opereerivad Eestis tuntud kirurgid, mistĂ”ttu usume, et suudame pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust jĂ€rjekorras olemata. GĂŒnekoloogias ja nina-kĂ”rva-kurguhaiguste erialal oleme Eesti Haigekassa lepingupartnerid.

Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald

MustamÀe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn

Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601

Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445

Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539

www.fertilitas.ee

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

otsib oma kollektiivi rÔÔmsameelset ja usinat tekstiili operaatorit! EttevÔte pakub:-töötamist graafiku alusel ( 0,75 kohaga);-palka alates 700 eurot. info@piritapesumaja.ee Tel:+372 58378330 www.piritapesumaja.ee

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

VĂ€rske mesi otse mesinikult! Hind: 7 €/kg Ostes 10kg mett, on kohaletoomine tasuta!

Tel: 522 7099

www.robertimesi.ee

www.facebook.com/ piritalinnaosa/

VĂ€ljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee. Toimetaja Gerttu Alteberg, telefon 6 457 629, e-post gerttu.alteberg@tallinnlv.ee. TrĂŒkikoda AS Printall.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.