Pirita ajaleht 25. mai 2018

JUUNIS AVATAKSE LILLEPI PEREMÄNGVÄLJA – LK 3 MEIE INIMENE – ERKI MÄGAR LK 5 SUVE ERILEHT – LK 7 www.facebook.com/piritalinnaosa

25. mai 2018  NR 6 (274)

Talgupäevaga tehti Pirita puhtamaks!

Pirita rand avatakse 1. juunil

FOTOD: PIRITA LOV

5. mail toimus traditsiooniline “Teeme ära” talgupäev, mille raames puhastati ka Pirita linnaosa. Talgud toimusid nii Merivälja muuli ümbruses, Tallinna Botaanikaias, Pirita Spordikeskuses kui ka mujal linnaosas.

Sinilipuga tunnustatud Pirita rand avatakse külastajatele 1. juunil kell 11.00, siis asuvad tööle ka vetelpäästjad.

Maikuus tehti põhjalikud puhastustööd, sõeluti rannaliiv ja paigaldati rannainventar. Möödunud aastal uuendati ka rannaala mänguväljakuid ning sel aastal said uue välimuse prügikastid. Lisaks hoitakse rannal igapäevaselt silma peal, et inventar oleks korralik - kui midagi on katki, siis parandatakse või asendatakse see esimesel võimalusel. Suuremad tööd ühendatakse rannapromenaadi uuendamisega, mille ehitustöödega loodetavasti alustatakse paari aasta jooksul.

Linnaosavalitsus palub puhkajatel rannas käituda heaperemehelikult - enda järelt tuleb rand jätta puhtaks ja teisi külastajaid häirida ei tohi. Lisaks on oluline oma asjadel silma peal hoida ja mitte jätta väärtuslikke esemeid autosse.

Spordiväljakud läbivad uuendus­ kuuri Kuni 15. maini korrastatakse Pirital asuvaid spordiväljakuid. Tööde käigus joonitakse platsid, vahetatakse välja katkised korvilauad ja –võrgud. Lisaks toimuvad erinevad värvimistööd.

Tule orienteeruma!

10. juunil kell 12.00-16.00 toimub Pirital orienteerumine, mis toob kokku igas vanuses huvilised ja tutvustab kodukanti. Alguspunkt on Pirita spordikeskuses tenniseväljakute kõrval. Rada kulgeb mööda looduskaunist Pirita terviserada ja Lillepi parki, lisapunkte saab Pirita keskusest. Osaleda võib nii üksi kui ka meeskonniti, oodatud on nii noored kui ka eakad!

Osalejatel on vajalik eelregistreerimine e-postil kaido.bammer@tallinnlv.ee. Sündmuse kohta saab lisainformatsiooni: www.tallinn.ee/pirita.

Merivälja muuli talgulised.

Toimub järjekord­ ne eakate nõukogu kohtumine!

Lillepi pargi talgulised.

Pirita linnaosavalitsus korraldas talgud Pirita jõel, kus osales umbes 60 inimest. Üheskoos puhastati jõgi ning koostöös Merihundi sukeldumisklubiga ka jõepõhi. Sukeldujad tõid jõepõhjast üles vanu telefone, õllepudeleid ja kalastajate varustust. Kogu linnaosast leiti rehve, autokeresid, külmakappe

ning ohtlikke jäätmeid nagu akud ja patareid. Samuti leidus olmeprügi ja isegi riideid.

Lisaks linnaosavalitsuse korraldavatele talgutele, toimusid ka mujal Pirital ühiskoristamised. Enim silmapaistvad talgud toimusid Merivälja muuli ümbruses ja Lillepi pargis. Neist esimest ve-

Lillepi pargist avastatud kodutu telkimisala.

Pirita jõest ja selle ümbrusest ko­ ristatud prügi.

das kogukonna aktivist Lembe Levo, kelle töö tulemusel võttis talgutest osa 70 elanikku. Koos puhastati Merivälja muuli ümbrus prügist.

Lillepi pargi talguid vedas eest Randel Nava. Kuigi pargis toimunud talgutel osales vähem inimesi, oli tehtud töö kiiduväärt. Pargist veeti välja olmeprü-

gi, kodutehnikat ja tööde käigus avastati isegi kodutu telkimispaik. Tänu teavitusele jõudis kodutu ka linnaosavalitsuse sotsiaalhooldekande osakonna vastuvõtule, kust sai abi edasiste toimingute korraldamiseks.

Pirita Linnaosa Valitsus soovib tänada kõiki osalejaid!

Pirital tegutseb eakate nõukogu, mille eesmärk on koguda seenioritelt sisendit neid puudutavatel teemadel, viia neid kurssi linnaosa tööga ning pakkuda sisukat meelelahutust.

Järgmine eakate nõukogu kohtumine toimub juba 29. mail kell 13.00 Pirita Sotsiaalkeskuse kaminaruumis. Kohtumise fookuses on kommunaalteemad ning eakatega tuleb vestlema Tallinna Kommunaalameti ehitus- ja järelevalve osakonna juhataja Andre Künnapuu. PS! Vajalik on eelregistreerimine helistades 645 7600 või kirjutades aleksandra.pavlova@tallinnlv.ee.

2

LINNAOSA

JUHTKIRI

Vapralt suvele vastu!

M

aikuu on andnud selgelt märku, et suvi on tulemas - ilm on soojem, puud on läinud lehte ja oleme hoolikalt valmistunud alga-

vaks suveks.

Juunikuu tuleb äärmiselt tegus! Nimelt juba 1. juunil kell 11.00 kuulutame avatuks rannahooaja, mis tähendab, et tööd alustab ka rannavalve. 8. juuni õhtul kell 17.30 avame kauaoodatud Lillepi peremänguväljaku. Samuti mul on hea meel teatada, et 9. juunil kl 11.00 toimub Pirital esimest korda lemmikloomade rongkäik “Käpakäik”, mille kohta saab lähemalt lugeda juhtkirja kõrvalt. Kõigest päev hiljem toimub terviseorienteerumine, kuhu on oodatud kuni 400 osalejat (loe lähemalt leheküljelt 1). Suvel leiavad Pirital aset teisedki sündmused, näiteks Mähe ja Merivälja kodukohvikute päev, Birgitta Festival jpm. Pirita ja Viimsi kultuurikalendriga saab tutvuda leheküljel 9.

S

25. mai 2018

Pirital planeeritud teetööd 2018. aastal

8

9

6

13

29 24 22

32

11

28

33

19

5 10

31

1

18

7 4

23

26 16

17

21

15

12 3

ui rääkida kommunaalteemadest, siis ka selles valdkonnas saan jagada uut informatsiooni! Padriku lasteaed tuleb ja selle projekteerimisega alustatakse juba järgmisel aastal! Nimelt teavitas Tallinna Kommunaalamet, et juunikuu lõpuks paigaldatakse täiendav tänavavalgustus Osja teele ja Nurmiku teele. Juunikuus on plaanis Jääraku tee (Nurmiku tee - Lõosilma tee) ja Lõosilma tee remondiga alustada, samuti on plaanis lahendada Kase tänava liigvee ärajuhtimine. Plaanitud teetöödega saad tutvuda leheküljel 2 vaadates juhtkirja kõrval olevat joonist.

Nagu käesolevast lehest näha, muutsime me lehe ilmumisaega vastavalt elanike poolt laekunud ettepanekutele. Nüüdsest jõuab leht teieni alates iga kuu viimasest reedest. Kaunist suve!

9. juunil kell 11.00 toimub juba viiendat korda lemmikloomadele pühendatud sündmus “Käpakäik”, mida korraldavad Eesti Loomakaitse Selts, Varjupaikade MTÜ, Purina Eesti, Pirita Linnaosa Valitsus ja Kesklinna Valitsus. Käpa-

Alina Tubli

2

30

 1. Narva mnt ja Pärnamäe tee ristmiku rekonstrueerimine (aprill - august)  2. Muuga tee ja Pärnamäe tee ristmiku rekonstrueerimise projekt (aprill - detsember)  3. Mustakivi tee (Narva mnt - Kose tee) läbimurde projekt (aprill detsember)  4. Puhkekodu tee (Kose tee - Metsakooli tee) ja Metsakooli tee (Puhkekodu tee - Rahvakooli tee) taastusremont (juuli - oktoober)  5. Vabaõhukooli tee (Rahvakooli tee - Hunditubaka tee) remont (august - november)  6. Merivälja tee (Randvere tee - Ranna tee) taastusremont (aprill - juuni)  7. Vabaõhukooli tee esimese etapi lõpetamine (Kose tee - Rahvakooli tee) (aprill - juuni)  8. Kõivu põiktänava remont koos välisvalgustuse rajamisega (mai juuli)  9. Ranna tee parkimisala korrastamine (mai - juuli)  10. Rummu tee (Pirita tee - velodroom) remont (mai - juuli)  11. Merivälja tee kõnnitee (Jahimehe tee - Randvere tee) remont (aprill - juuni)  12. Kase tn liigvee ära juhtimine (juuni - august)  13. Oblika tee remont (mai - august)

Pirita linnaosa vanem

25

20

aabuva suve eel on paslik rääkida ka tegevustest, mis aitavad meie kõigi suve muuta meeldivamaks. Soovin meelde tuletada, et piknikku pidades või rohealasid kasutades tuleb prügi visata selleks mõeldud kohta või endaga kaasa võtta. Nii annab igaüks meist panuse, et meie linnaosa oleks jätkuvalt puhas. Lisaks meenutan, et Lillepi pargis võivad asfalteeritud rajal liikuda üksnes tervisesportlased, kes sõidavad rattaga või rulluisutavad. Mõistan, et asfaltrada on mugav kasutada kõndimiseks, kuid see on äärmiselt ohtlik, sest sportlaste liikumiskiirus on kiirem jalakäijate omast. Nende kahe kokkupõrkel võib olukord päädida esmaabi vajamisega. Lapsevankriga jalutajatel soovitan kasutada Pirita promenaadi ja läbi pargi kõndijatel kõnnirada, mis lookleb asfalteeritud tee kõrval.

K

27

14

 14. Kummeli tee remont (mai - september)  15. Jääraku tee (Nurmiku tee - Lõosilma tee) remont (juuni - september)  16. Lõosilma tee (juuni - september) remont  17. Tamme tänav (tupik: Tamme tn 3-11) pindamistööd  18. Rahvakooli tee (tupik: Rahvakooli tee 10) pindamistööd  19. Kloostri tee 9 ees suure veelombi likvideerimine  20. Padriku tee parkla (korrastamistööd greideriga ja 2x pindamistööd)  21. Kaunis tn/Kullese tn ristmiku asfalteerimistööd  22. Lepiku tee (tupik: 56, 58, 60) pindamistööd  23. Kose tee (tupik: Kose tee 33, 35, 37) pindamistööd  24. Suislepa rist (Suislepa 11c, 11b) pindamistööd  25. Pärnamäe tee/Kõlviku tee ristmik (suur löökauk) asfalteerimistööd  26. Veeriku tee (Helmikust lõpuni) pindamistööd  27. Mugula tee 17a (Mähe Vaba Aja Keskus) kõnnitee asfalteerimistööd  28. Kloostrimetsa tee 2 (Pirita lipuplatsi) kõnniteede remont (mai)  29. Lehiku tee kõnnitee ehitamine (mai)  30. Lükati tee platvormi parkla parandamine (mai)  31. Jõekalda tänava parkla parandamine (juuni)  32. Sompa tee pindamistööd  33. Kloostrimetsa tee kergliiklustee projekteerimine

Pirital toimub heategevuslik lemmikloomade rongkäik! käik on sündmus, mis toob kokku loomasõbrad ja seda linnakeskkonnas. Üritus algab koerte ja nende omanike rongkäiguga Russalka juurest ning jätkub Pirita velodroomil, kus saab oma lemmiklooma kiibistada ja registreerida, vaa-

data politseikoerte etteastet, esitada infolaudades küsimusi spetsialistidele, kuulata loenguid ja osaleda viktoriinis. Sündmuse kohta saab lähemalt lugeda Eesti Loomakaitse Seltsi veebilehelt: www.loomakaitse.ee.

LINNAOSA

25. mai 2018

Kauaoodatud Lillepi pargi peremänguväljak avatakse 8. juunil Peagi avatav Lillepi peremänguväljak toob rõõmu igas eas liikuvale inimesele – olgu ta 3- või hoopis 30-aastane.

Avatav mänguväljak koosneb neljast eraldiseisvast osast: väikelaste, 5-12-aastaste laste, 12+ noorte mänguplatsid ning treeningala nii noortele kui ka täiskasvanutele. Taoline unikaalne lahendus

Albin Strutzkin – “Pirita süda ja hing”.

Pirita arendamine

loob võimaluse terve perega minna mänguväljakule – sellest ka nimi peremänguväljak.

8. juunil kell 17.30 on ametlik mänguväljaku avamine.

Selle puhul jagatakse lastele õhupalle ja maiustusi ning täiskasvanuid ja noori juhendatakse korrektse välitreeningu tegemisel.

Keset Tallinna nähti põtra Tähelepanelik Pirita elanik teavitas Facebookis, et nägi Lillepi pargis põtra. Metslooma nägemisest andsid teada ka teised kohalikud elanikud.

Postituse tegija kirjutas, et kohtas põtra Lillepi pargi rulluisuraja kõrval. Ta kirjeldas, et loom oli natukene kartlik ja häiritud ning tegi ka paar sammu pealtnägija poole. Kommentaariumis selgus, et üks kohalikest kohtas suurt metslooma samas pargis juba 1986. aastal.

Pirital on suur looduskaitseala, mis on koduks mitmetele metsloomadele.

Seetõttu võibki aeg-ajalt justkui keset linna näha rebast, jänest või hoopis põtra. Üldjuhul metsloomad ei kujuta endast ohtu, kuid siinkohal on oluline roll ka inimesel. Linnaosavalitsus soovib meelde tuletada, et kindlasti ei tohi metsloomi provotseerida, neid toita ega proovida neid meelitada või kodustada. Kui linna on sattunud suurem metsloom või metsloom on haiglase välimusega, siis tuleb helistada numbrile 112.

Uuel aastal hakkab Pirital toimima korraldatud jäätmevedu Pirita Linnaosa Valitsuse arendusnõunik

veo lepingu, mille kohta tuleb lisainformatsioon sügisel Pirita lehte ja veebikanalitele.

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Pirital taas kehtima korraldatud jäätmevedu. Mida see tähendab?

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

Taoline korraldus kehtestati juba 2004. aastal ja järk-järgult on kohalikud omavalitsused läinud taolise süsteemi peale üle.

Pirita linnaosas hakkab teenust pakkuma Eesti Keskkonnateenused AS. Korraldatud jäätmeveoga veetakse ära segaolmejäätmed, vanapaber ja papp, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning suurjäätmed. Iga majapidamine peab sõlmima jäätme-

Miks see on vajalik?

Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda. Seni kehtinud korralduse juures ei ole kõik eramajad ja väikeettevõtjad liitunud prügiveoga, mis tähendab, et nad ise viivad kuhugile oma prügi. Muidugi võime loota, et nad viivad prügi selleks mõeldud kohtadesse, kuid ometigi on Eestis suureks probleemiks jäätmete jätmine loodusesse või konteinerite kõrvale.

Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema olmejäätmeid käideldakse võimalikult keskkonnahoidlikult ning parima hinnaga.

Lisainformatsiooni saab lugeda Tallinna Jäätmekeskuse kodulehelt https://www.prugi.ee/portal/jaatmeab/.

Tõnis Liinat,

3

Toomas Abiline, toimetas Gerttu Alteberg

Et kaasa haarata jõukamaid majaomanikke ja ettevõtlikke inimesi Pirita arendamisse, asutati 1925. aastal Albin Strutzkini eestvedamisel Pirita Kaunistamise Selts. Seltsi asutajaliikmeteks olid Albin Struzkin, maiustustevabrikant August Brandmann ja põline Pirita elanik Juhan Lauba, asutamiskohaks A. Struzkini maja Männi tn 1. Seltsi eesmärgiks oli põhikirja järgi Pirita suvituskoha ja tema ümbruse sanitaarolude parandamine, ajaloo-, loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamine, spordi- ning mänguplatside, supluspaikade ja jalutusteede rajamine ning nende korrashoid. Samuti taheti hoolt kanda suvitajate vaimsete ja kultuuriliste huvide eest ning parandada liiklusolusid.

Suuresti tänu Pirita Kaunistamise Seltsi tegevusele hakkas Pirita 1920ndate aastate teisel poolel kujunema heakorrastatud suvitus- ja puhkekohaks.

Ettevõtmisi ja plaane Pirita heaks oli väga mitmelt alalt ja Albin Strutzkin tegutses uskumatu energia ja aktiivsusega. Pirita Kaunistamise Seltsi nimel pakkus ta välja hulgaliselt ideid, millest paljud viidi ellu, kuid paljud jäid kavadeks või realiseeriti teiste poolt aastaid hiljem. Alljärgnevalt ülevaade Pirita Kaunistamise Seltsi tegevussuundadest.

Pirita arengu seisukohast oli keskse tähtsusega ühendus linnaga. Veel 20. saj. algul oli linna ja Pirita vaheliseks ühenduseks hobuveok, mis mahutas 8-10 inimest, üle Pirita jõe pidi laskma end vedada vanal parvel (puusild ehitati 1914. aastal).

Kindlama ühenduse rajajaks linna ja Pirita vahel oli raamatukaupmees Gustav Pihlakas, kes pani käima väikese mootorpaadi “Kalev”.

Sisse seati ka autobussiühendus. 1920. aastatel pidasid ühendust inglise firma “Graham Brothers” autobussid. Suurimaks probleemiks nii laeva- kui bussiühenduse puhul olid liiga kõrged piletihinnad, mis tegi peaaegu võimatuks Pirital elamise neile, kes pidid Tallinnas tööl käima. Suured probleemid tekkisid talvel, kui laevaliiklus seiskus ja autobussiliiklus muutus ebakorrapäraseks. Suuresti Albin Strutzkini pingutuste tulemusena seati 1936. aastal sisse 40-sendised edasi-tagasi piletid ja 7-kroonised kuupiletid, mis oli sõitjatele märksa vastuvõetavam.

Albin Strutzkin pooldas tuliselt linna administratiivpiiri laiendamise ideed, mille kohaselt

hõlmaks Tallinn ka Piritat, Meriväljat, Kose-Kallastet, Kloostrimetsa. Pirita jõgi oli sajandeid olnud linna piiriks, kuid nüüd takistas administratiivne lõhestatus oluliselt Pirita arengut, sest kõik kavad tuli kooskõlastada nii linnaga kui Viimsi vallavalitsusega. Uus tekkima pidav haldusüksus oleks kandnud Suur-Pirita nime, ning järgnema oleks pidanud selle territooriumi üldplaneering.

Stiihiline ja planeerimata ehitustegevus Pirital sai ajakirjanduses tihti kriitika osaliseks. Pirita ühendamine linnaga teostus siiski alles 1945. aastal.

Pirita Kaunistamise Selts propageeris ka “Pirita koloniseerimist” s.o väikesuvilate asunduste rajamist Piritale. Suvilad (näidisprojektide autoriks oli arhitekt Ernst Kühnert) olid planeeritud väga väikestena, 16 m² ja 23 m², paari elamisruumi ja verandaga, ilma ahju ja korstnata, küttekehaks petrooliumiahi ning söögitegemiseks priimus. Väikeelamud olid mõeldud linnakodanikele nädalalõpu veetmiseks või suvekuudel elamiseks.

Odava hinna tõttu – 500 ja 750 kr - pidid nad olema kättesaadavad ka vähemjõukatele kodanikele.

Pirita visiitkaardiks oli supelrand ning selle korrastamine ja tutvustamine oli Pirita Kaunistamise Seltsi südameasjaks. Pirita ranna korrastamine algas plaanipärasemalt 1928. aastal, kui selle tegevuse etteotsa asus asutus “Sanatoorium Kloostrimets”, kes rentis põllutööministeeriumilt 60 aastaks varem Viimsi mõisale kuulunud maatüki, mis ulatus pikuti Pirita jõe suudmest kuni Meriväljani, laiuti rannast kuni Viimsi poole viiva maanteeni.

Juba 1926. aastal oli ehitatud ajutine rannahoone, kus asusid puhvet, suplejate kabiinid, riietehoiuruum. 1928. aastal algas uue rannahoone ehitus, mille üldmahtuvuseks planeeriti 2000 inimest.

1928.a. keelati seltsi asjaajamise tulemusena matmine kloostriesisele vanale surnuaiale. Stutzkin propageeris mõtet rajada kalmistu Pirita Kloostrimetsa, mis leidis aset 1930ndatel aastatel.

Metsakalmistu Pirita Kloostrimetsas avati ametlikult 1939, esimese lahkununa maeti sinna kirjanik Eduard Vilde juba 1933. Veel 1920. aastatel puudus Pirital elekter. Albin Strutzkini eestvõttel hakati taotlema Pirita ühendamist Tallinna elektrivõrguga. Kogu asjaajamine kestis üle viie aasta ja jõudis lõpule 1933. a jõuluks. Need olid ainult mõned üksikud teod, mida Strutzkin organiseeris.

Albin Strutzkini kohta saab edasi lugeda järgmises Pirita ajalehes.

Kus Pirital asuvad spordi- ja mänguväljakud?

MÄNGUVÄLJAKUD

SPORDIPLATSID

PALLIPLATSID

RULA / RULLUISURAJAD

DISCGOLFI PARK

4

LINN

25. mai 2018

Unistades paremast Piritast Tallinnale annavad iseloomu omanäolised linnaosad. Oleks ju tõeliselt kole, kui igalt poolt vaataks vastu paneel ja betoon. Pirita omapäraks on olla aedlinn, merelinn ja puhkeala kogu linnale.

Kui küsida ametniku käest Pirita arengukava, siis küsijale üllatuseks selgub, et seda ei olegi. Nii polegi midagi imestada, kui linnaosakogu peab arutama järjekordseid kortermaju ja suuremahulisi äriarendusi, mis muudavad Pirita väikeseks Lasnamäeks.

Tänane planeerimisseadus ütleb, et elanikkonda tuleb planeeringute koostamisse kaasata. Päev otsa tööl, siis õhtul väsinult koju tulles ei soovi Sa olla kaasatud. Sa loodad, et linn tagab elamisväärse keskkonna oma elanikule ilma Sind kaasamata. Selgub, et Tallinna valitsemise arengutase ei ole veel nii kau-

gele jõudnud. Selleks, et ümbruskond ei oleks rämpsune, pead Sa käima seda koristamas. Selleks et vältida koleehitisi, pead Sa käima linnaosakogu koosolekul ja ähvardama kohtuga. Sa pead linnamaad aia taga koristama ning talvel linna kõnniteelt lund lükkama.

Unistame paremast linnast, sest ilma unistamata seda ei tule. Pirita kui puhkepiirkond tallinlastele ja elukoht piritalastele väärib rohkemat kui kergliiklustee Pirita magistraali ääres. Mina unistan väljaarendatud jõeäärsest kergliiklusrajast loodusvaikuses koos õdusate istekohtadega ning vaadetega Pirita jõeorule. See rada võiks ulatuda linnast välja ning võimaldaks hommikuti jalgrattaga tööle sõita, selle asemel, et seigelda katkendlikel kergliiklusteedel maanteede ääres. Tunnustada võib Pirita Spordi-

keskuse seni tehtud tööd, kuid ilma terviknägemuseta on see jõeääre kasutusele võtmisel piisk meres.

Loomulikult kuulub Pirita linnaosa omapära juurde Tallinna sidumine merega, mis samuti vajaks terviknägemust.

Kinnistu kaupa arendamise halvimaks näiteks on Pirita TOP-i taga väikese ujumisranna likvideerimine. Linnaosa omapära arendav lahendus oleks elanike algatuse ärakasutamine ja uue tõmbekeskuse rajamine erinevate atraktsioonide ning neid toetavate hoonestuse lisamisega väikerannale. Detailplaneeringu järgi muudetakse ranna tagumine päevitamise mururiba poolmaa-aluseks autoparklaks. Unistada ei ole kunagi hilja ja ehk leidub arendajal väärikust loodavate kortermajade kõrvale mõelda ka sidususele merega. Loomulikult tähen-

hilja unistada rahustatud liiklusega jalutajasõbralikest tänavatest, kust avanevad toredad vaated Pirita tõesti väga uhketele aedadele.

Pirita arengukava aitaks näha seda, kuidas kogu Pirita ja minu kodutänav ajaga paremaks saab. Nõudkem koos linnavalitsejatelt arengukava. Las nad ütlevad meile, kas nende eesmärk on ainult kasvatada elanike (ja valijate) arvu või on neil siiski soov luua omanäolised ja ilusad linnaosad.

dab sidusus merega jõukohaseid paadisadamaid ja tasuta slippe paadi vette laskmiseks nagu neid võib leida mitmel pool Eestis, aga mitte Pirital.

Pirita elanikule on hingelähedaseim Pirita kui rohelise aedlinna kestmine. Viis aastat Pirita aiaklubi vedamist on näidanud, et aedlinna areng ja hubasus ei ole iseenesest mõistetavad. Loomulikult saavad elanikud ise kasvatada toredaid taimi, vahetada neid rohevahetustel ning harida end aiandusloengutel. Kahjuks elanikud ei saa ise tagada kodutänava hubasust. Reaalsus on tolmavad teed, kiirust ületavad autod ja harva nähtav politsei. Pole midagi imestada kui aedlinnast on saanud kõrgete plankaedade ja veel kõrgemate hekkidega müüritud ülekoormatud liiklusega tänavate rägastik. Olukord ei ole lootusetu. Veel ei ole

Lea Nilson, Pirita linnaosakogu liige

Linn hakkab lasteaedade renoveerimiseks eraldama rekordsummasid Me kõik teame, et lapsed on meie tulevik ja selle tulevikuga on vaja aktiivselt tegeleda. Muutunud õpikäsitlused, uued tehnoloogiad, robootika jne – kõik see peab olema kooskõlas tänaste arengutendentsidega. Veelgi tähelepanelikumalt tuleb aga suhtuda laste igapäevasesse keskkonda, kus nad veedavad olulise osa oma päevast. Ja selleks on teatavasti lasteaiad ning seejärel juba ka koolid.

Viimastel aastatel on Tallinna linnavalitsus võtnud vastu ridamisi lasteaedu puudutavaid otsuseid. Olgu see siis tasuta toitlustamine, lasteaiaõpetajate ja -abide palkade pidev tõstmine jne.

On igati tore, et koolieelsed lasteasutused on linna eelarvelises fookuses ka järgnevatel aastatel. Vastvalminud eelarvestrateegia näeb ette suuremahulisi investeeringuid lasteaedade tervikrenoveerimisse.

Iga-aastane kümnemiljoniline rahaeraldus on senises linna eelarves enneolematu. Varasemalt on küll igal aastal eraldatud jooksvateks remonditöödeks ja ka renoveerimisteks vahendeid, ent nende maht pole alati olnud piisav ega ka võrreldav nüüdse rahasüstiga. Tõsi, ka nende eraldistega on viimasel kümnendil suudetud kas kaasajastada või siis osaliselt remontida mõned lasteaiad aastas.

Ent vaatamata sellele vajavad remonti (küll fassaadi, katuse, ventilatsiooni- või elektrisüsteemi vahetust) veel sadakond neist. Seega uus eraldis aitab kindlasti olukorda lähiaastatel oluliselt parandada.

Pole saladus, et Tallinn kasvab pidevalt. Pealinnas on juba üle 450 tuhande elaniku, kellest tubli osa moodustavad lapsed. Kui linna pidevale kasvule lisada veel üpris ambitsioonikas plaan tagada aastaks 2030 olukord, kus

kõik meie lasteaiad vastavad uuematele terviseameti nõuetele ja tingimustele, siis on selge, et tavaliste remonttöödega on neid eesmärke raske saavutada. Linn vajab ka täiesti uusi lasteaedu. Viimaste rajamine on aga paljuski sõltuvuses rahva liikumisest linnamaastikul – kerkivad uued majad, ühed linnaosad on noorte seas populaarsemad, teised mitte jne. Ka siin on varasemaga võrreldes üht-teist ära tehtud - nimelt on viimasel kümnendil avatud kuus uut lasteaeda. Ka käesoleval aastal on lisa tulemas.

Olen viimase poole aasta jooksul abilinnapea ametis jõudnud külastada pea kolmandikku lasteaedadest ning tutvunud nende olukorraga. Ei saa öelda, et see pilt just väga trööstitu on, aga üsna kirju on ta küll. On linnaosasid, kus koolieelsete lasteasutuste olukord on pi-

sut parem, aga on ka neid, kus olukord hullem. Viimaste seas on näiteks Haabersti, Kesklinn ja Põhja-Tallinn. Linnaosavalitsused ei ole siin milleski süüdi selline on ajalooline olukord, mida on aga võimalik ja peabki muutma. Kahes viimati mainitud linnaosas asuvad mõned lasteaiad väga vanades hoonetes, millised ehk on näinud sanitaarremonti, ent tervikuna ei vasta koolieelsetele lasteasutustele kehtestatud terviseohutuse nõuetele. Seega majade tervikrenoveerimistele eraldatud kümme miljonit sel aastal on väga vajalik rahasüst.

Rahanumbrid, millest siin kirjutan, tunduvad tavakodanikule suurtena. Ent vaadates hetkeolukorda ehitusturul on selge, et selle eraldisega pole võimalik rahuldada kõikide lasteaedade vajadusi ja nii mõnigi pisut paremas olukorras olev lasteaed peab veel aastaid oma järge

ootama. Samas proovime veel enne suvepuhkust koos haridusameti spetsialistidega kirja panna järgmise nelja aasta konkreetse renoveerimiskava ning mul avaneb võimalus teavitada lasteaedade juhatajaid, millal ja milliste majadega hakatakse lähiaegadel tegelema. Ka see teadmine, et minu maja saab uue kuue konkreetses, mitte aga ebamäärases tulevikus, on oluline teadmine.

Seega liigume lasteaedade remondiga sammhaaval, ent senisest jõudsamalt edasi ja seda ikka laste parema tuleviku nimel.

Vadim Belobrovtsev, Tallinna abilinnapea

Nüüdisaegsed tervisekeskused igasse linnaossa!

Uued tervisekeskused on väga hästi tööle hakanud ning nende valmimisel on laienenud inimeste jaoks perearsti pakutavate tervishoiuteenuste valik ning arstiabi kättesaadavus.

Esmatasandi tervisekeskuseid rajatakse ja renoveeritakse üle terve riigi, kuid Tallinnas pöörame neile veelgi suuremat tähelepanu. Tallinn soovib, et tervisekeskused oleksid igas linnaosas. Aasta alguses avasime Mustamäe tervisekeskuse, peagi alustame Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Kesklinna tervisekeskuste projekteerimistega. Samuti on taotlusvoorude tulemusena arvatud investeeringute kavasse ja kinnitatud Rahandusministeeriumi otsusega vastavaks esmatasandi tervisekeskuseks Pirita Perearstikeskus. Piritale on kahtlemata vaja nüüdisaegset tervisekeskust, kus patsiendid saaksid parimat arstiabi. Loodame projekti realiseerumisele, mille tulemusena suureneb Pirita Perearstikeskus ja laieneb parkimisala.

Tervisekeskuste võlu peitub pere- ja eriarstide ning toetavate spetsialistide (nt füsioterapeudid, logopeedid ja psühholoogid) tihedas koostöös ning tervishoiuteenuste valikus. Igas tervisekeskuses on saadaval nii ämmaemanda vastuvõtt kui ka füsioteraapiateenuste osutamine. Mitmetes uutes tervisekeskustes saab teha labori- ja radioloogilisi uuringuid, samuti on ruumid suu-

remad ja kaasaegsemad. Lisaks töötavad uutes linna tervisekeskustes Tallinna munitsipaalperearstid, kelle perearstipraksis on varasemalt tunnustatud Eesti parimate sekka. Tallinna tervisekeskustes oleme loonud kõik eeldused, et patsiendid saaksid terviseprobleemide korral parimat abi.

Arstiabi kättesaadavuse ja ravi kvaliteedi parandamine on Tallinna prioriteetide seas. Samuti on meil käsil Tallinna Haigla projekt, mis loob tulevikus täiesti uue kvaliteedi arstiabi osutamisel ning hõlmab kogu Eestit.

Tallinna haigla eskiisplaan on juba avalik ning esimene suur töö haigla rajamiseks on tehtud. Oluline on, et ka riik paneb nüüd haigla ehitamisele õla alla ja aitab meil seda mahukat projekti finantseerida. Tulevikus saame Eestisse tõelise tipphaigla, mis koondab nii polikliiniku, operatsioonisaalid, kiirgusravi kui ka sünnitusosakonna. Tegemist saab olema väga suure haiglaga, mis on ligi 300 meetrit pikk ning kaheksakorruseline.

Suure haigla rajamisel ei kao ära kuhugi uued tervisekeskused ega Magdaleena ja Tõnismäe üksused, mistõttu on ka sel aastal mõlema Tallinna keskhaigla investeeringud üsna suured. Eesti on digitaalvaldkonnas üks kiiremini arenevaid riike ning on oluline, et ka meie haiglad oleksid varustatud kaasaegse ja parima

võimaliku meditsiinitehnoloogiaga, mis võimaldab tõsta arstiabi kättesaadavust ning kvaliteeti.

Tähtsamate Ida-Tallinna Keskhaigla investeeringute seas on tänavu operatsiooniploki renoveerimine koos uute seadmete soetamisega, aga ka Ravi tänava korpuse erinevate ruumide ümberehitamine ning sisekliiniku osakonna renoveerimine. Lääne-Tallinna Keskhaigla olulisemad investeeringud 2018. aastal on Meremeeste korpuses asuva üldkirurgiaosakonna renoveerimine, Pelgulinna sünnitusmaja fassaaditööd ning naistekliiniku sterilisatsiooniosakonna ehitus.

Tallinna Haigla valmimiseni peame samuti pakkuma kvaliteetset arstiabi ning meie keskhaiglad ja lastehaigla panustavad Eesti tervishoiusüsteemi kvaliteedi arengusse igal aastal olulisel määral. Tallinna arstid on heal tasemel ning usun, et meie tervishoiusüsteem areneb jõudsalt ja ühel päeval võime olla väga rahul arstiabi kvaliteedi ja kättesaadavusega.

Tõnis Mölder, Tallinna abilinnapea

Pirita Majandusgümnaasium PMG koolituskeskuses on alanud vastuvõtt 2017/2018 õppeaastaks

EELKOOLI PROGRAMM: EESTI KEEL, MATEMAATIKA, INGLISE KEEL , KUNST JA MEISTERDAMINE Õppetöö toimub erinevates vanuserühmades lõimingu meetodil. Koolis rakendatakse muutunud õpikäsitust.

Info ja registreerimine: www.pmg.edu.ee

KOGUKOND

25. mai 2018

5

Pirita Linnaosa Valitsus korraldab konkurssi ,,Kauneim koduaed Pirital 2018. aastal“, mille käigus valitakse välja kauneim koduaed Pirita linnaosas.

Kodukaunistamiseks ei pea üksnes uusi väärtusi looma - hooneid ehitama, puid ja ilutaimi istutama. Olemasolevat peab ka korras hoidma ning vajadusel taastama. Ka kõige kaunim rajatis, ehitis, iluaed, park või puiestee ei tohiks olla unarusse jäetud. Keskkonnakorrastus mõjub kõigi meeleolule ja tervisele positiivselt.

Komisjonis on viis hindajat ning hindamisel käsitletakse nelja suurt teemat:

FOTO: PEXELS.COM

Kauneim koduaed Pirital 2018. aastal

terviklikku ruumi mõju (lahenduse idee originaalsus, funktsionaalsus, koha omapärast tulenevate võimaluste kasutamise oskus); heakord (hoonete korrastus, teede seisund ja sobivus);

haljastust (muru, lilled, ilupuud ja põõsad); väikevormid (skulptuurid, piirded ja väravad, väikehooned, lehtlad, mööbel, mänguväljakud, basseinid, valgustus jms).

Kaunema koduaia kandidaadid saab esitada meiliaadressile tonis.liinat@tallinnlv.ee. Kirjale tuleb lisada foto ja kontaktaadress. Kandidaate saab esitada kuni 06.08.2018 kell 10.00.

Konkurssi kolm parimat koduaeda tehakse teatavaks 20. augustil taasiseseisvumispäeva kontserdil Tallinna teletorni juures.

Meie inimene Erki Mägar Gerttu Alteberg SISUTURUNDUS

Maailma külmim jäätis Pirita Keskuses Suvi on varsti käes ja kes ei armastaks suvel üle kõige palju head jäätist? Pirita Keskuse MiniMelts Cafe pop-up kohvikus on nüüdsest saadaval erilise kujuga ning unikaalsel viisil toodetud MiniMelts jäätisepärlid.

Ning jah, see on tõesti jäätis, kuigi ei näe jäätise moodi esmapilgul välja.

MiniMelts on premiumkvaliteediga koorejäätis, mida valmistatakse vedela lämmastiku abil, kus 197-kraadine pakane külmutab sinna maandunud jäätisesegu tilgad momentaanselt, mistõttu tekib MiniMelts jäätisele omane granuleeritud struktuur.

Taoline ülikiire külmutamisprotsess võimaldab maitse igasse väikesesse pallikesse eraldi lukustada. Seetõttu vajab jäätis hoiustamiseks tavapärasest palju külmemat temperatuuri (-40 kraadi), et säilitada sel-

le eriline kuju ning maitseomadused.

See on ka üks põhjustest, miks MiniMelts kunagi toidukaupluste jäätiseletti ei jõua.

MiniMelts jäätised on valmistatud värskest piimast ja koorest ning fantastiliste maitsete ja värvide saavutamiseks on kasutatud üksnes looduslikke lõhna-, maitse- ja värvaineid. MiniMelts ei sisalda sünteetilisi lisaaineid, säilitusaineid ega taimerasva.

Maitsevalikus on esindatud nii klassikalised kui veidi põnevamad maitsed.

Samuti on saadaval sidruni-laimi sorbett, mis on laktoosi- ja gluteenivaba ning sobib ka veganitele.

MiniMelts on külm ja põneva kujuga jäätis, mis garanteerib erilise maitseelamuse. Seda lihtsalt peab proovima, sest sellest võib saada just Sinu unistuste jäätis!

Merivälja kodukohvikud tulevad taas!

Ootame kõiki lahkeid naabreid ja külalisi pühapäeval, 26. augustil kell 11 Registreeri oma kodukohvik hiljemalt 15. juuliks merivaljaselts@gmail.com

iks

Merivälja kodukohvikud merivaljaselts.ee Projekti toetab kohaliku omaalgatuse programm

Maarjamäe asumis Tamme tänava lõpus asub spordiala, kus on pinksilaud ning korv-, jalg- ja võrkpalliplats. Pikaajalisemad Merivälja elanikud teavad rääkida, et paarkümmend aastat tagasi oli platsi asemel pürgimägi ja võsa. Kogukondlik aktivist Erik Mägar on mees, kes hoolitses spordiplatsi loomise eest ja hoolitseb selle eest tänaseni.

Alustame õite algusest. Erki on muidu Rakvere kandi mees, kuid lõviosa oma elust on ta elanud Pirital. Tema isa oli üks neist, kes on Siberis käinud ja sealt ka tagasi tulnud. Kodumaale jõudes asus ta isa maja ehitama ja alates 1963. aastast ongi Erki Pirital elanud. Praeguseks on tal seljataga pikk elu – on õpitud, töötatud ja üles kasvatatud kaks poissi, kuid nüüdseks naudib pensionipõlve. Kord tegeleb rahvaspordiga, kord hoiab korras noorte poolt armastatud spordiplatsi.

Millega Erki on silma paistnud, on just tema kogukondlik aktiivsus. 90ndate aastate alguses kasvas tal kodus kaks poisiklutti. Erki vaatas, et maja kõrval on paras plats, kus poisid saaksid mürgeldada. Nii võttiski ta võsa maha ja likvideeris abivägedega prügimäe. Appi tulid ka tuttavad – ühel sõbral jäi bensiinijaama ehitamisest pinnast üle, mida kasutati platsi silumiseks.

Esialgu paigaldati puidust postid jalgja korvpalli jaoks ning ka kiigepostid.

Aeg tegi aga oma töö ja ühel hetkel tuli need välja vahetada. „Siis pani Pirita linnaosa oma õla alla. Tõi siia väravapostid, mis olid metallist. Ah-haa, need ei roosteta läbi, kestavad põlvkondade

Erki Mägar nõjatub pinksilauale, mille on ta ise valmistanud. Laud on neljandat hooaega väljas ja peab edukalt vastu nii päikesele kui ka vih­ male.

kaupa,“ meenutab Erki. Aastaid tagasi paigutati platsi juurde ka tänavavalgustus, mis laseb ka hilissügisel ja talvel platsi kasutada. Teadagi on jaanuarikuus juba kella kolmest pime.

Talviti saab jalgpalliplatsi kasutada hoopis uisuplatsina, kuid viimased neli hooaega on tali taevasse jäänud. Erki meenutab, et kunagised uisuplatsi kasutajad oskavad ka hokikeppi käes hoida, sest endisest hokimängijast naabrimees õpetas noortele nii mõnegi ni-

pi. „Mõne aasta trügis, aga siis ütles, et enam ei jõua! Nüüd sõidetakse temast lihtsalt üle, aga jah siis andis talv ka järele,“ nendib Erki lõbusas toonis.

Nii sündiski Tamme tänava lõppu spordiplats, mis annab noortele võimaluse aktiivselt sportida. „Oma poiste pärast hakkasin tegema ja tulid külapoisid ka. Nüüd on nii, et käivad oma pojad ja poegade sõbrad siin peal ja tegutsevad.

Uued põlvkonnad on peale kasvanud ja maru on näha! Las ajavad särgi märjaks!“

Kas aitad endale teadmata vargustele kaasa?

Rainis Sinikas, Ida-Harju jaoskonna ennetusja menetlustalituse juht

Mis ühele vana, see teisele uus – tänapäeval järgitakse sellist säästvat mõtteviisi aina rohkem. Ilmselgelt ei ole selles midagi halba, kui kaubaomanik soovibki oma vana asja välja vahetada või edasi müüa. Küll aga saab politsei aastaringselt teateid tööriistade ning varguste kohta.

Turumajanduses valitseb nõudlus ja pakkumine. Nõudlus näitab konkreetse toote tarbijate arvu ja summat, mis nad on nõus tasuma. Tarbijale on oluline kauba hind, eelkõige soovitakse teha ost võimalikult soodsalt. Varastatud asjade turul on kaup pea alati kordades odavam kui kauplustes. Tavaliselt on pakkujaks mitte ausal teel kauba soetanud inimene ehk rahvakeeli varas. Talle on oluline ärandatud kaup kiirelt edasi müüa ning saada oma kasum. Seega turul saavad kokku odavat hinda jahtiv tarbija ning kasumit nooliv pakkuja ehk varas.

Alles käesoleva aasta alguses peeti kinni tööriistade vargustele spetsialiseerunud vargad, kes ise töötasid ka ehitusettevõtjatena. Sellisel juhul oli tegemist lausa tellimustöödega. See on selge näide sellest, et kui ei oleks nõudlust, siis ei oleks ka pakkumist. Odav hind võib olla ahvatlev, kuid iga inimest peab huvitama ka kauba päritolu. Kui varguste toimepanijatel puudub võimalus kaupa kiirelt müüa ning ostjaid ei ole, siis kaob ära probleem ka selles valdkonnas.

Kui soetad varastatud kaupa, siis tegelikkuses jäi keegi oma varast ilma. Tavaliselt, kui sooritad ostu kauplusest või epoest, siis tarbijal on garantii õiguste ja kohustuste näol. Kuid samasugune õigus ning ka kohustus on kauba käest kätte ostmisel. Iga inimese vastutustundlik käitumine mõjutab varguste osakaalu vähendamist.

Kuidas saad end ostul kaitsta?

Eelkõige hoidke enda varal silma peal ning ärge jätke neid järelevalveta. Soovitan erimärgistada ja üles pildistada

oma väärtuslikumad esemed, et vajadusel oleksid need kergesti tuvastatavad. Kui olete langenud varguse ohvriks, siis tuleks teada anda sellest koheselt politseile.

Enne kauba soetamist veendu, et saad selle otse omanikult. Küsida tasub ka kauba dokumente ja päritolu, sest nii saab kindlaks teha, et tegemist ei ole varastatud esemega. Liiga odava hinna puhul, tunne huvi selle põhjuse kohta ning kahtluse korral loobu ostust. Soovitan ka kindlaks teha, kas pakutav kaup on töökorras ning vastab müüja poolt kirjeldatule. Kui müüdaval kaubal on erimärgistused ning need ei kuulu kauba originaaliga kokku, siis uuri nende päritolu kohta.

Tuletan meelde, et varastatud kaup kuulub tagastamisele omanikule. Kui ostate kauba käest kätte ning tekib kahtlus, et tegemist on varastatud esemetega, siis teavitage alati politseid.

Me kõik saame aidata kaasa varguste vähendamisele ning panustada turvalisusesse!

6

TARBIJA

25. mai 2018

Kui osa prügistajaid tegutsevad ööpimeduses, siis esineb ka neid juhtumeid, kus inimesed ei lase end päevavalgusest segada ning tegutsevad segamatult. Kui kaamerapildilt on võimalik prügistaja avastada, siis Tallinna Munitsipaalpolitsei võtab temaga ühendust, selgitab seadusrikkumist ja määrab trahvi.

Juhul kui keegi on näinud kedagi avalikke pakendikonteinereid reostamas ning tal on selle kohta tõendeid, siis palume sellest teavitada Pirita Linnaosa Valitsust (6457600, pirita@tallinnlv.ee) või Tallinna Munitsipaalpolitseid (14410).

Gerttu Alteberg

Pirital esineb igakuiselt probleeme jäätmete jätmisega nii metsatuka kui ka jäätmekonteinerite juurde. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti Pirita piirkonna menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektor Anne Järve sõnul esineb tihti juhtumeid, kus prügi on asetatud konteineri kõrvale. Inimesed arvavad, et nad on käitunud kohusetundlikult, sest ei viinud prügi loodusesse. „Paraku on ka selline käitumine seaduserikkumine, kuna jäätmed ei ole asetatud selleks mõeldud kohta ning tegemist on linnakeskkonna reostamisega,“ kommenteerib Järve.

Konteinerite kõrvale jäetud prügi.

FOTO: TALLINNA MUNITSIPAALPOLITSEI AMET

Ka prügi jätmine konteinerite kõrvale on karistatav Jäätmete kogumispunktid Pirital  Klaas-, paber- ja segapakend: Kose tn / Urva tn (Lillepi park), Jõekalda tn 2, Haaviku tee 16  Klaas- ja segapakend: Pirita tee 110 ja Rummu tee 4b (Pirita selveri parkla)  Klaaspakend: Merivälja tee 34, Lehiku tn 1, Randvere tee 29, Padriku tee 2, Merivälja tee 5 ja Lodjapuu tn / Oblika tn  Riidekonteiner: Võsa tee 26  Elektri- ja elektroonika seadmed: Rummu tee 4b (avatud L-P 10.00-15.00)  P ärnamäe jäätmejaam võtab vastu ohtlikke jäätmeid, ehitusprügi ja mööblit. Suur osa jäätmetest võetakse vastu tasuta või vastavalt kehtestatud hinnakirjale, millega saab tutvuda veebilehel www.jaatmejaam.ee. Pärnamäe jäätmejaam on avatud esmaspäevast neljapäevani kell 14.00-19.00 ning laupäeval ja pühapäeval kell 10.00-15.00.

Tallinna merepäevad kutsuvad osalema

Tallinna Botaanikaaed kutsub näitusele “Säntpooliad” 17.-20. mai toimub Tallinna Botaanikaaias näitus säntpooliate ehk varjukannikeste ehk aafrika kannikeste sõpradele.

Säntpoolia (Saintpaulia) perekonda gesneerialiste (Gesneriaceae) sugukonda kuulub viimastel andmetel 20 liiki taimi Ida-Aafrikas. Looduslikult kasvavad säntpooliad Tansaanias Usambara mägedes ja Keenia lõunaosa kaljudel ning rannikumetsa sammaldunud kividel. Esimest säntpooliat kirjeldati aastal 1893, nii et tänavu on selles mõttes väike juubel – sellest on 125 aastat. Taime teaduslik nimetus on antud parun Walter von Saint Paul-Illaire (1860–1910) auks, kes selle taime Tansaanias loodusest avastas.

Säntpoolia sortide rohkus on üllatavalt suur ja mitmekesine, aretatud on enam kui 2000 sorti. Tuntakse liht- ja täidisõielisi, tähtja õiega, kurruliste ja roheliste kroonlehtedega sorte. Kõige ebatavalisemad on halli või kollase õiega säntpooliad. Kõige väiksemad kannikesed kasvavad vaid 6 cm ja kõige suuremad umbkaudu 60 cm kõrguseks. Säntpooliaid Puzzle 1 (Medium, difficulty rating 0.55) taimüüakse maailmas mitu miljonit

8

1

9

4

4 2 3

me aastas – enam kui 25 miljoni USA dollari väärtuses.

Säntpooliate kõrval tutvustatakse näitusel ka teisi gesneerialisi nagu kaljuhepik (Petrocosmea), sinningia (Sinningia), sipelgalill (Codonanthe), leitselill (Achimenes), punahuul (Aeschynanthus), sinilehter (Streptocarpus), vasklehik (Episcia), urnõis (Nematanthus), õnnekann (Chirita) ja teised. Näitus, mida saabutakse külastama ka Soomest, Rootsist, Venemaalt ja mujalt, valmib juba üheksandat korda koostöös erakollektsionääridega, kes on valmis nõu andma ja vastama kõikidele küsimustele. Säntpooliate klubi kohta leiab rohkem infot www.senpolia.eu ja www.facebook. com/senpolia.eu/.

Näituse ajal müüakse säntpooliate haruldasi sorte, juurdunud lehepistikuid, neile sobilikku mulda ja eriväetist. Samuti on võimalik vaadata filmi gesneerialistest. Näituse esimesel päeval valitakse välja kõige ilusam säntpoolia.

Säntpooliate näitus on avatud botaanikaaia konverentsisaalis vaid neli päeva, N-P kell 11.00-18.00 (piletimüük kuni 17.00). Sissepääs tavahinnaga.

5 3

7

6

5 2

1 1

8

9

9 5

1

4 8 6

3 8

3 7

1

Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Thu May 10 12:19:45 2018 GMT. Enjoy!

4

9

te, elada kaasa vaatemängulisele “Tallinn Race” purjevõistlusele ning nautida erinevaid kontserte ning artiste, kelle seas on ka Liis Lemsalu, Hanna-Liina Võsa ja paljud teised. 13. juulil toimuv suurejooneline avakontsert ühendab muusika nii maal kui ka merel, võimaldades saada elamuse nii neil, kes saavad minna paadiga merele, kui ka neil,

kes naudivad ürituse avalööki kaldalt.

Peaesinejad jätab korraldaja veel saladuseks, kuid oodata on tipptasemel meelelahutust. Märgi kalendris kuupäevad - selle suve suurim mere- ja perepidu ei ole enam kaugel.

Programm avalikustatakse täies mahus 15. juunil www.tallinnamerepaevad. ee veebilehel.

FOTO: SVEN TUPITS

Tänavused Tallinna merepäevad rõõmustavad külalisi lausa nelja kodusadamaga. 13. - 15. juulini oodatakse külastajaid Noblessneri sadamasse, Haven Kakumäe jahisadamasse, Vanasadamasse ja Lennusadamasse.

Kolme päeva jooksul on võimalik kohtuda Lottega ja saada teadmisi mereohutusest, külastada laevu ja teha lahesõi-

Kuidas aru saada inkassonõudest, mida ette võtta ja kuidas enda õigusi kaitsta?

Eesti Õigusbüroo

Suurel osal inimestest on oma elus tulnud kokku puutuda inkassoettevõtte poolt saadetud nõuetega ning sageli tekitavad need hirmu ja segadust. Eesti Õigusbürool on ligi 9000 klienti ning neist kolmandik on juriidilist abi palunud just seoses võlgnevustega. Jagame siinkohal 5 soovitust, kuidas inkassonõude saamisel käituda.

1) Ära jäta inkassonõuet tähelepanuta! Tähelepanuta jäetud rahaline nõue võib kasvada suureks rahaliseks kohustuseks. Hakka tegutsema juba peale esimese võlgnevuse teate kättesaamist!

2) Tutvu materjalidega! Tavapäraselt saadetakse kõigepealt lihtkirjalik teade nõude kohta, milles on lühidalt kirjeldatud põhi- ja kõrvalnõuete suurus. Probleem seisneb aga selles, et teates ei ole üldjuhul kirjeldatud nõude tekkimise aluseid ega selgitatud võlgnevuse arvutuskäiku.

3) Võta inkassofirmaga ühendust emaili teel! Soovitame kõigil nõude saanud inimestel koheselt võtta ühendust inkassoettevõttega ja just e-kirja teel ning paluda saata nõude aluseks olevate dokumentide koopiad ning nõude (põhinõude ja kõrvalnõuete) esitamise põhjendus. E-kirjaga saadetava päringu puhul saab pärast tõendada, et olete olnud huvitatud nõude kohtuvälisest lahendamisest.

4) Kontrolli, kas nõue on aegunud või mitte! Pärast inkassofirma poolt saadetud nõude aluseks olevate dokumentide saamist tuleb kontrollida, ega inkasso poolt esitatud nõue aegunud ei ole. Suurem osa nõudeid aegub 3 aastaga.

Inkassole saadeta­ va lihtkirja näidis

Nõude aegumise kontrollimine

Tere Palun esitada kõik Teie poolt esitatud nõuet põhjendavad dokumendid. Otsustan edasise tegevuse pärast esitatud dokumentide läbivaatamist ja analüüsimist.

Põhinõudena käsitletakse näiteks tasumata laenu jääki või tasumata arve summat. Põhinõudele saab lisada kõrvalnõuded intresside ja viiviste näol. Põhinõue on kindel muutumatu summa, kuid kõrvalnõuded muutuvad (viiviseid/intresse arvestatakse päeva kaupa). Viivisintressi määra suurus on kas kokkuleppeline või tuleneb seadusest (võlaõigusseaduse § 113 ja § 94) ning seda saab arvutada portaalis http://www.viivisekalkulaator.ee/.

Aegumine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsüS) § 142 tähenduses tähendab seda, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumisele tuginedes tuleb inkassole edastada vastav teade. Inkassole edastatav teade aegumise kohta ei pea olem koostatud juriidilist terminoloogiat kasutades. Piisab, kui teates on selgitatud, et tuginete aegumisele ja keeldute väidetavat kohustust täitmast.

Aegumise alused on sätestatud TsÜS 10. peatükis § 142. Kõige enamkasutatav aegumise alus on sätestatud TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt aegub nõue 3 aasta pärast peale nõude sissenõutavaks muutumist. Sissenõutavaks muutub nõue siis, kui inimesel on tekkinud tasumise kohustus, näiteks on arvel tasumise ajaks märgitud 1. kuupäev, st. sissenõutavaks muutub nõue 2. kuupäeval.

5) Palu selgitust võlgnevuse suuruse kohta! Kui esitatud nõue ei ole aegunud, tuleb paluda inkassofirmast selgitust põhinõude (võlgnevuse) suuruse kohta ja saada aru, kas kõrvalnõuded on põhjendatud.

Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Perv soovitab enne võlgnevuse tasuma asumist tutvuda eelpool toodud näpunäidetega, kuna juba tasutud maksete tagasinõudmine on ajakulukas ja käib üldjuhul läbi kohtumenetluse. “Kui esitatud nõue on põhjendatud ja seaduste-

ga kooskõlas, soovitan jõuda inkassofirmaga kokkuleppele nõude tasumise osas. Kuid siin tuleb kindlasti jälgida, et maksegraafiku koostamisel ei muudetaks olemasolevat põhinõuet ja kõrvalnõuet uueks põhinõudeks ehk ei pandaks nõudeid kokku, kuna selline kokkulepe suurendab kohustusi,” sõnas Perv.

Perv soovitab abi saamiseks õigeaegselt juristi poole pöörduda. Tasuta ning soodustingimustel õigusabi kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.juristaitab.ee.

Põhi- ja kõrvalnõuded

SUVE ERILEHT

25. mai 2018

Birgitta Festival toob romantilised suveõhtud koju kätte must ja valgegi omistab uue tähenduse,” räägib Tohver-Aints, kes on näinud mõlemat balletti. “Kindlasti ei tasu karta, et klassikalist balleti ei näe. Seda on nii etenduses “Black and White” kui ka lühiballettide õhtul “Made in USA”, mis viib vaataja ajaloolisele rännakule läbi USA balleti ajaloo. Sinna juurde veel Pirita kloostri maagiline õhkkond ning võin lubada, et ees ootavad imelised õhtud,” kirjeldab direktor.

Birgitta Festival toimub 9. - 18. augustini Pirita kloostri varemetes. Lisainfo ja piletid - www.birgittafestival.ee.

FOTO: TALLINNA FILHARMOONIA

Tänavusel Birgitta Festivalil saab kaasa elada kahele balletile, kahele galale ja kirsina tordil tuuakse publiku ette maestro Puccini sünnilinnas Luccas valminud suurteos “Boheem”.

Tallinna Filharmoonia direktor Margit Tohver-Aints toob esile balletid: “Tšehhi rahvusballett toob publikuni kaks eripalgelist etendust. Neist üks on armastatud “Luikede järve” modernversioon “Black and White”, kus erinevalt originaalist on naispeaosalise asemel keskne kuju hoopis prints. Lugu hargneb kannatuse ja kire ümber, kus must pole enam

Kümme kõrvetavat küsimust päikese kohta Villu Päärt, refereeritud www.novaator.ee

Rannailmad on taas käes. Novaator annab rannalistele Live Science‘i abiga vastused kümnele päikesevõtuga seotud küsimusele.

Kuidas päike nahka kõrvetab?

Sel ajal, kui sa rannas lebad, tungib ultraviolettkiirgus läbi su naha ning tapab rakke, mis mängivad olulist rolli naha uuenemisel. Ultraviolettkiirguse A-kiired pääsevad sügavamale naha alla, nemad on süüdi enneaegses vananemises.

UVB-kiirgusdoosiga liialdamine kutsub esile põletust ja nahavähki.

Miks me päikese käes punaseks läheme?

Selleks, et kahjustatud nahk kiiremini paraneks ning surnud rakud saaks kiiremini minema viia, laienevad veresooned ning põletada saanud kohtadesse suureneb verevool. Lisaveri muudab naha punaseks ja soojaks.

Miks nahk päikesepõletuse järel kipitab?

Kahjustanud rakkudest liigub signaal ajusse, seal aktiveeruvad retseptorid, mis muudavad naha puudutamisel valulikuks.

Miks läheb nahk pruuniks?

Kaitseks UV-kiirguse eest hakkab keha tootma rohkem melaniini, mis annab nahale pruunika jume, see omakorda on kaitseks kiirguse ning rakkude kahjustamise eest. Enamik inimesi ei lähe ühe päevitamiskorraga pruuniks, sest kehal kulub melaniini tootmiseks aega.

Miks punapead pruuniks ei lähe?

Melaniin kaitseb keha UV-kiirguse eest, aga see võib olla ka kahjulik. Feomelaniin, mille tõttu punapeade nahk on erakordselt hele ning juuksed punased, suurendab päikesekahjustuse ning nahavähi ohtu.

Kuidas toimib päikesekaitsekreem?

Kõige efektiivsemad kreemid kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirte eest. Nad haaravad keemiliselt kiiri kinni ning suunavad need kehast välja.

Kas 30-se kaitsefaktoriga kreem on kaks korda parem kui faktor 15?

Mitte päris. Päikesekaitsefaktor näitab, kui kaua tohib päikese käes viibida, nii, et ei teki põletust.

Kaitsefaktor 2 võimaldab sul olla päikese käes kaks korda nii kaua, kui ilma kreemita. Kaitsefaktor 30 suurendab su loomulikku kaitset 30 korda ning juhib kõrvale 97 protsenti kiirgusest, kaitsefaktor 15 juhib kõrvale 93 protsenti kiirgusest.

Miks just rannas on kõige suurem oht päikesepõletuseks?

Päike peegeldub nii liivalt kui veelt, aga ka lumelt. Ultraviolettkiirguse tase on kõrgeim suvel keskpäeva paiku, samuti on suurem oht päikesepõletuseks kõrgmäestikes ning ekvaatorile lähemal asuvates riikides. Isegi pilvisel päeval jõuab

80 protsenti päikesekiirtest läbi pilvede ja udu maale.

Kerge punetus ei tee ju midagi?

Vale puha. UV-kiirgus võib tekitada mutatsioone su rakkudes ning põhjustada vähki. Rasked päikesepõletused nii lapsekui noorukieas, mille tagajärjeks on vesivillid, tõstavad oluliselt täiskasvanu riski haigestuda nahavähki, sest vähk areneb välja pikkade aastate jooksul. Päikesepõletus põhjustab muudki ebameeldivat: kortse ja lotendavat nahka, pruune nahaplekke ja silmakaed.

Kuidas kõige paremini hoolitseda päikesepõletuse eest? Õiged põletusnähud ilmnevad alles päev hiljem. Võta kohe aspiriini, see aitab piirata põletusnähtude väljakujunemist. Joo palju vett. Esimese ja teise astme põletuste leevendamisel on abi jahedatest vannidest ja niisutavatest kreemidest.

Kui lisaks õlgadele valutab ka pea ning tõuseb palavik, on kasulik perearstiga kontakti võtta.

7

Millega tuleb arvestada ranna külastamisel?

Juba 1. juunil kuulutatakse Pirita rannahooaeg avatuks. Pirita supelrand on populaarne nii kohalike elanike kui ka külastajate seas. Selleks, et iga külaline saaks rannamõnusid nautida, annab Pirita linnaosavalitsus omalt poolt mõned soovitused ja meenutab heakorraeeskirju.

Pirita rannas on mitmed võimalused, mida iga külastaja saab kasutada, näiteks võrkpalliplats. Alates möödunud aastast on võimalik rannahoone lähedal kasutada ka tasuta internetiühendust. Selleks, et ranna külastamine oleks võimalik mugav ja hügieeniline, on võimalik kasutada nii riietuskabiine kui ka dušinurke ja tualettruume. Lisaks tegutsevad rannaalal mitmed kohvikud ja toidu müügipunktid ja lisatasu eest saab laenutada lamamistoole.

Selleks, et ranna külastamine oleks kõigile meeldiv ja rannaala püsiks puhtana, on avalikus supelrannas keelatud:  müüa tähistatud supluskohas jooke klaastaaras või kasutada mistahes viisil klaastaarat;  kasutada pesemisvahendeid;  pesta pesu, lemmikloomi, liiklusvahendeid;  teha lõket selleks mitte ettenähtud kohas;  vetelpääste teeninduspiirkonnas ujuda suplusala tähistavatest poidest väljaspool;  ujuda joobeseisundis;  suitsetada;  võtta suplushooajal tähistatud supluskohta kaasa lemmikloomi.

Lisaks on soovitatav oma asjadel silma peal hoida ja mitte jätta neid autosse. Samuti soovitame vältida muusika kuulamist kaasaskantavatest kõlaritest.

Mida teha päiksepõletuse korral?

Raul Adlas, refereeritud kliinik.ee keskkonnast

Päike kiirgab mitmesugust kiirgust, atmosfääri läbivad UVA-kiirgus (ultraviolett-A-kiirgus) ja UVB-kiirgus (ultraviolett-B-kiirgus). Liiga kaua päikesekiirguse käes viibimine võib inimesel põhjustada:  normaalse naha ägeda reaktsiooni päikesepõletuse näol, isegi villide tekke; n aha paksenemist, nahapõletikke, naha loomuliku elastsuse kadu, naha kasvajaeelseid seisundeid ja pahaloomulisi kasvajaid. Liigne päevitamine aitab kaasa ka naha enneaegsele vananemisele; n aha fotosensibiliseerumise ehk valguse suhtes tundlikuks muutumise, mis väljendub naha ebanormaalselt ägedas reageerimises päikesevalgusele. Selline reaktsioon on võimalik, kui vahetult enne kiirguse toimet on tarvitatud mõningaid ravimeid (sulfoonamiide, tetratsükliine, tiasiide, griseofulviine) või on kokku puututud kemikaalidega (mõned tualettveed, parfüümid, halogeenitud salitsülaate sisaldavad seebid). „Liigne päevitamine aitab kaasa ka naha enneaegsele vananemisele.“ Päikesepõletus tekib ultraviolettkiirguse liigsest toimest nahale. Esimesed põletusnähud ilmnevad mõne tunni möödumisel ja põletus kujuneb välja esimese ööpäeva jooksul.

Kerge põletuse puhul muutub nahk punetavaks ja sügelevaks, sügavama põletuse korral kattub mõõdukalt tursunud nahk villidega. Tavaline on ka puutehellus või hoopis kerge valu. Päiksepõletuse korral võivad esineda ka palavik, külmavärinad, unisus – need viitavad päikesepõletuse raskemale astmele ja siis tuleb kahtlustada kuumarabandust või päikesepistet. Nii päikesepõletuse kui päikesepiste saamise oht varitseb eriti väikelapsi, ka peavad päevitamisega ettevaatlikud olema lapseootel naised.

Päikesepõletuse korral esmaabi andes tuleb nahka korduvalt jahutada jaheda veega või külma vee mähisega. Samuti võib kasutada apteegi käsimüügis olevaid põletusgeele ja –vahtusid, kuid allergilised isikud peaksid olema nendega ettevaatlikud. Juhul kui valu segab uinumist, võib võtta ka valuvaigisteid.

Tavaliselt paraneb kerge päikesepõletus iseenesest 2–3 päevaga. Mõnikord tekib hiljem peenetäpiline lööve, kahjustunud nahk irdub ja mõni nädal võib kesta ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes. Päikesepõletust saab vältida, kui päevitada mõõdukalt. Suve algul ei tohiks isegi tumedanahalised inimesed otsese päikesekiirguse käes paljalt viibida järjest üle 30 minuti. Lisaks tuleb kasutada päiksekreemi või – geeli. Mida suurem on SPF, seda tugevam on kaitse. Soovitatavalt võiks hooaja algul kasutada SPF ≥15. Päevituskreem tuleb kanda nahale tund enne päevitama minekut, et see täielikult imenduks ja higi ega (mere)vesi seda minema ei uhuks.

Piknik peetud, kuid kas enda järelt koristasid?

Pirita on alati olnud armastatud koht, kus pidada piknikku, sest siin on mitmeid looduskauneid kohti. Paraku ei ole kõik piknikupidajad kohusetundlikud ning sõidavad autoga haljasalale, rikkudes sellega haljastust.

Päev pärast üle-eestilist talgupäeva oli Pirita jõe ääres metsatuka all värskelt peetud pikniku jäljed - papptaldrikud, toidupakendid, kilekotid ja taara. Pirita Linnaosa Valitsus soovib kõigile südamele panna, et enda järelt tuleb koristada kogu prügi ja see ka ära viia. Lahenduseks ei ole ka jäätmete korjamine kilekotti ja selle metsa alla jätmine, sest ka see on prügistamine ja linna- ja looduskeskkonna rikkumine.

Pirita Linnaosa Valitsus tuletab meelde, et prügistamine võib inimesele kaasa tuua kuni 800 euro suuruse trahvi, kui aga tabatakse juriidilisest isikust prahistajad, on maksimaalne trahvimäär 20000 eurot, lisaks tuleb tasuda koristamisega seotud kulud. Kutsume aktiivseid kodanikke üles rikkujatest Tallinna Munitsipaalpolitseile teada andma numbril 14110.

8

HARIDUS

25. mai 2018

Lasteaedade spordipäeval kaasati ka terviseprobleemidega lapsi FOTO: PIRITA LOV.

Pirita lasteaedade spordipäev arvestas iga lapse eripäraga ning andis võimaluse osaleda ka neil, kelle tervis pingutamist ei lubanud.

Pirita lasteaedade spordipäev toimus 17. mail ja sellest võtsid osa viis lasteaeda - Pirita Kose Lasteaed, Adelioni Lasteaed, Merivälja Lasteaed, Padriku Lasteaed ja Naba Lasteaed. Kõigist lasteaedadest osales kokku 200 last.

Spordipäeva korraldamisel peeti silmas asjaolu, et läbi ühise praktilise tegevuse saab lastele õpeteada tervislikke eluviise, üksteisega arvestamist ja koostööd. Lisaks peeti silmas asjaolu, et iga lapse tervislik olukord ei pruugi lubada tal sportida. Seetõttu oli nii sportlikke kui ka harivaid tegevusi – JK Reliikvia jalgpalli miniturniir, Päästeameti varustuse ja auto tutvustamine, erinevad liikumisharjutused.

PMG võttis kasutusele oma raha, et lapsed mõistaksid raha väärtust, õpiksid säästma ja teenima Refereeritud Majandus24 portaalist

Pirita raamatukogu tegemised suvel Pirita raamatukogu on alates 5. juunist avatud veidi lühemalt: T, K ja R 11-18.00, N 12-19 ja L 10-17. Tavapäraselt oleme avatud taas 4. septembrist.

15. maist 15. juunini osaleb Pirita raamatukogu ka otsimis- ja orienteerumismängus Aardejaht, mis on mõeldud 7-12-aastastele lastele. Eesmärgiks on käia läbi võimalikult palju Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogusid ja lahendada seal etteantud ülesandeid. Sünnipäeva-aastale kohaselt on teemaks Eesti. Mängu eesmärk on anda lastele teadmisi eesti lindudest, loomadest, muuseumidest, ajaloost jne. Eesti teemasse mahub kõik, mis igapäevase eluga vähegi seotud ja nii on ka mängu ülesanded väga eriilmelised.

Juunis mängime lauamänge hoopis õues. Kui ilm lubab, siis 5.,9. ja 20. juunil avamisest kuni kella 15ni.

Lisaks on võimalik Pirita raamatukogust laenata spordivahendeid. Uusi vahendeid hankides on raamatukogu silmas pidanud just noori, kes saavad nüüd laenata tõukeratast, rula ja kiivrit. Lisaks on valikus erinevad pallid, tasakaalulint, kompass, sammulugeja, pulsikell, lendavad taldrikud, joogamatt, stepipink, hüpits, hantlid jpm. Raamatukogust leiab ka osavust ja koordinatsiooni arendava Bassalo mängu, viimastel aastatel eestlaste südamed võitnud discgolfi ketaste komplektid ja kuulimängu petank.

NB! Alla 18-aastastel on spordivahendite laenamiseks vajalik vanema (digi) allkirjastatud nõusolek. Teenus on tasuta, vajalik on vaid lugejakaart. Raamatukogu paneb spordivahendi laenajatele ja noorte vanematele südamele, et vahendite kasutamisel tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ning vajadusel kasutada turvavarustust. Lisainfot saab Pirita raamatukogust või kodulehelt: www.keskraamatukogu.ee.

Koostöös Vaata Maailma SAga toimuvad Pirita raamatukogus suve jooksul ka nutinõustamised, mille eesmärgiks on parandada eestimaalaste digioskusi ning sihiks teha kõigist huvilistest vilunud nutiseadmete kasutajad. Nõustamisele võib tulla nii enda nutiseadmega või kasutada raamatukogu nutiseadmeid. Vajalik eelregistreerimine telefoni (683 0955) või e-posti teel (pirita@ tln.lib.ee).

Kohtumiseni raamatukogus!

Seoses EV100 ja Pirita Majandusgümnaasiumi juubeliaastaga toimus OMA RAHA konkurss, mille eesmärgiks oli saada uusi ideid ja trükkida ideekavandite alusel oma raha. Ettevõtmine toetab ka kooli põhiväärtusi, milleks on ettevõtlikkus, loovus ja usaldusväärsus.

Kooli raha leiutati õpilaste seas tehtud konkursi raames ning Ain Lusti ja

Facebooki kuvatõmmis PMG ra­ hast.

Jaan Läänmäe ühise võidutöö põhjal ning võeti kasutusele maikuu keskel.

Raha eest saavad õpilased endale koolist asju soetada või juurde teenimise eesmärgil ise midagi müüa. „Pirita majandusgümnaasiumis on kõikides kooliastmetes majandusõpetus ja ettevõtlus. Oma raha PMG rakendame koolis nii õppevahendiks kui ka maksevahendiks,“ selgitas direktor Toomas Pikhof kooli uuenduslikku lähenemist õppetööle. Pikhofi sõ-

nul ei pea õpilased kooli raha eurode eest ostma – algkapital jaotatakse õpilastele võrdselt. „See annab võimaluse hakata raha teenima. Koolis on võimalik teenida raha oksjoneid pidades, laatadel ja nii edasi. Uuest õppeaastast saab teatud tooteid osta PMGde eest ka kooli puhvetist,“ rääkis koolidirektor, lisades, et kooli oma raha hakatakse kinkima ka konkursside võitjatele või õpilasüritustel edukalt osalejatele.

Õpilaste teadusfestival „100 teadlast Eestile“ Triinu Orumaa

Pirita Majandusgümnaasium korraldab 2018. aastal läbi kahe õppeaasta Eesti Vabariigi 100 ja Pirita Majandusgümnaasiumi 70. sünnipäeva tähistamiseks õpilaste teadusfestivali „100 teadlast Eestile“. Festival algas 2018. aasta kevadel, kui toimus algklasside õpilastele mõeldud koolisisene leiutajate konkurss „100 leiutist Eestile“. Sügisel korraldatakse Pirita Majandusgümnaasiumi teadusnädal Tallinna ja lähivaldade koolide nooremate astmete õpilastele avatud teaduskonverents „100 teadushetke Eestile“.

Kogu teadusfestivali vaade on suunatud tulevikku – koolipere, eriti selle noorimate liikmete innustamisele teaduspõhiselt mõtlema ja tegutsema, uurima ja katsetama. Leiutajate konkursi üheks oluliseks tingimuseks oli välja-

Leiutajate konkursile esitatud koerasügaja. Autor Marek Pirbe.

mõeldud ja projekteeritud eseme valmisehitamine. Seeläbi arendati lastes, ka peredes ja õpetajates, loovust, loomingulisust, teaduspõhisust ja head käsitööoskust. Valmis väga erinevaid iga-

päevaelu kitsaskohtadest pääseteede leidmist toetavaid esemeid-lahendusi oli alates koerasügajast, lõpetades juba aprilli lõpust Tallinna Botaanikaaias asuva putukahotelliga. Kõik tööd

olid eksponeeritud kooli raamatukogus. Sügisel toimuva teadukonverentsi tegevused on seotud teadmiste saamise ja nende otsimise oskuste arendamisega, isetegemise ja meeskonnatöö oskustega. Taas on väga tähtis loovuse ja teadmiste ühendamine reaalsete tulemuste saamiseks, et unistada suurelt ja tegutseda targalt. Kogu teadusfestivali eesmärk on tähtsustada teadust ja teaduspõhist lähenemist juba nooremas kooliastmes, julgustada õpilasi osalema erinevatel klassivälistel õpiüritustel ja osa saama konverentsist kui õpikultuuri ühest osast. Konverentsil kuulatakse lühiettekanded ja osaletakse teadusasutuste, loodusteaduste edendajate, õppejõudude, õpetajate, juhendajate ja gümnasistide korraldatud töötubades.

Teadusfestivali toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Teadusagentuuri kaudu.

KULTUURIKALENDER

25. mai 2018

9

MAI Kuupäev

Kellaaeg

Toimumiskoht

Üritus

Lisainfo

26.04- 30.09 iga päev 10-19

Tallinna Teletorni tunnel

Näitus „ Banaane ei ole. Ajareis nõukogude argipäeva“

www.teletorn.ee/event/banaane-ei-oleajareis-noukogude-argipaeeva/

02.05-11.06

Viimsi vabaõhumuuseum

Veeohutusprogramm “Suveks valmis!”

www.rannarahvamuuseum.ee

25.05

16.00-19.00 Viimsi Keskus

9. Viimsi JazzPopFest. Esinevad Viimsi Muusikakooli noored muusikud, Ita-Riina muusikastuudio laululapsed

www.viimsijazz.wordpress.com

26.05

10.15

Pirita raamatukogu

Keelekohvik

www.facebook.com/piritaraamatukogu

26.05

10.00 12.00

Põhjakonna trepp

II Põhjakonna trepijooks 2018 täiskasvanute stardid

FB Viimsisport

26.05

12.00-15.00 Kose Vaba Aja Keskus

Kose perepäev

www.piritavak.ee/kose-vaba-aja-keskus/

26.05

12.00-16.00 Viimsi staadion

KK Viimsi Perepäev

www.kkviimsi.ee

26.05

18.00

Viimsi Keskkool

9. Viimsi JazzPopFest. Kooride ja vokaalansamblite konkurss Festivali laureaatide autasustamine. Ansambli Noorkuu kontsert

www.viimsijazz.wordpress.com

27.05

18.0020.00

Pirita Vaba Aja Keskus

Arrakis Tantsustuudio „Idamaiste tantsude show“ 2018, pilet 10€

www.arrakis.ee

Metsakasti külaplats

Kevadine rohevahetus + suvelillede müük

www.metsakasti.ee

Randvere päevakeskus

Hooaja lõpetamine ja sünnipäevade tähistamine

www.viimsipaevakeskus.ee

Viimsi Huvikeskus

Viimsi Kunstikooli lõputööde näitus

www.huvikeskus.ee

Viimsi Huvikeskus

Lõbusad hommikuharjutused koos Johani ja Marteniga

www.huvikeskus.ee

27.05 31.05

15.00

mai-juuni JUUNI 1.06

10.30

1.06

16.30-17.30 Viimsi mõisa pargis

Lasteaedade laulupäev “Sada erinevat Eestimaad”

www.viimsilasteaiad.ee

1.06

Pirita Majandusgümnaasium

Lemmikloomapäev

www.pmg.edu.ee

1.06

Haabneeme Kool

Talgupäev

www.haabneeme.edu.ee

1.06–2.06

17.00-23.00 Kaluri tee 1, Haabneeme 9.00-23.00

Viimsi Fest Viimsi südames. Laat, tänavakohvikud, meelelahutusprogramm, lasteala, noorteala

www.viimsifest.ee

2.06

10.15

Pirita raamatukogu

Keelekohvik

www.facebook.com/piritaraamatukogu

2.06

12.00

Pirita raamatukogu

Lastehommik

www.facebook.com/piritaraamatukogu

Viimsi staadion Viimsi mõisapargi jalgpalliväljak

Harjumaa laulu- ja tantsupidu “Koduteel” Rongkäigu algus

www.hol.ee

16.00 2.06

20.00

Elujõusaal

Elujõusaali esimene sünnipäev

www.elujousaal.ee

3.06

11.00-13.00

Pärnamäe küla lastepäev

www.parnamaekula.ee

2.06

Lasteaed Väike päike hoov Soosepa mänguväljak 3.06

12.00

Naissaare Püha Maarja kabel

Jumalateenistus

www.stmikael.ee

3.06

17.00

Pirita Spordikeskus

XIX Tallinna võimlemispidu “Need värvid”

http://www.eestikalev.ee/

Viimsi Raamatukogu

VII suvelugemine 1.-9. klasside õpilastele

www.viimsiraamatukogu.ee

4.06-17.08 05.06

13.00

Pirita raamatukogu

Lauamängutund õues

www.facebook.com/piritaraamatukogu

7.06

20.00

EELK Viimsi Püha Jaakobi kirik

Orelikontsert. Sergej Tcherepanov orelil (Lübeck) kaastegev Sonia Tcherepanov saksofonil (Lübeck)

www.viimsijaakobikirik.ee

Tallinna Botaanikaaed

Maitse- ja värvitaimede näitus

www.botaanikaaed.ee

8.-10.06 9.06

10.00

Viimsi poolsaar

VIII Viimsi Rattaretk

www.viimsivald.ee

9.06

10.15

Pirita raamatukogu

Keelekohvik

www.facebook.com/piritaraamatukogu

9.06

11.00

Russalka-Velodroom

“Käpakäik”

www.tallinn.ee/pirita

9.06

12.00

Pirita raamatukogu

Lauamängutund õues

www.facebook.com/piritaraamatukogu

9.06

12.00-16.00 Pirita Vaba Aja Keskus

Swing- ja stepptantsupidu“ Lindy hopi lapsed“ 2018, pilet 10€

www.swingtants.ee

10.06

12.00-16.00 Pirita Spordikeskus

Tervise orienteerumine igas vanuses liikujale

www.tallinn.ee/pirita

10.06

15.30

EELK Randvere kirik

Kontsert “Üksteist peab hoidma”sarjast “Hoia, Jumal, Eestit”. Tallinna Kaarli koguduse noorteansambel

14.06

20.00

Prangli Rahvamaja

Prangli festivaliorkestri kontsert. Esinevad Viimsi, Tallinna ja Kuusalu muusikakoolide noored muusikud

www.huvikeskus.ee

15.06

11.00-19.00 Viimsi Skatepark

Viimsi Skatepark koolituspäev

www.huvikeskus.ee/noortekeskused

16.06

10.15

Pirita raamatukogu

Keelekohvik

www.facebook.com/piritaraamatukogu

16.06

12.00

Pirita raamatukogu

Lastehommik

www.facebook.com/piritaraamatukogu

18.-22.06

10.0016.00

Viimsi Huvikeskus

Isemoodi loovustoa teadus ja loovuslaager

www.isemoodi.ee

18.-22.06

10.00-17.00 Viimsi Huvikeskus

Dancelife tantsustuudio poiste suvelaager “Poiste suve chill”

www.tantsutrenn.ee

20.06

13.00

Pirita raamatukogu

Lauamängutund õues

www.facebook.com/piritaraamatukogu

20.06

16.00

Merivälja Kool

Põhikooli lõpuaktus

www.meripohi.edu.ee/

21.06

12.00

Pirita Majandusgümnaasium

Põhikooli lõpuaktus

www.pmg.edu.ee

21.06

16.00

Pirita Majandusgümnaasium

Gümnaasiumi lõpuaktus

www.pmg.edu.ee

21.06

12.00-16.00 Viimsi Keskkool

Viimsi Keskkooli lõpuaktused 9A,B,C,S,D 9E,F,G

www.viimsi.edu.ee

21.06

14.00

Püünsi Kool

Püünsi Kooli lõpuaktus

www.pyynsi.edu.ee

22.06

14.00

Viimsi Keskkool

Viimsi Keskkooli lõpuaktus

www.viimsi.edu.ee

22.06

18.00

Kelvingi külaplats

Jaanipidu ja Kelvingi küla 25. juubelisünnipäev

22.06

19.00

Lubja külaplats

Jaaniõhtu Lubja ja Pärnamäe küla ühisüritus

www.lubjakylaselts.ee www.parnamaekula.ee

22.06

22.00

Prangli saar, sadamakuur

Ansambel Zorbas

www.pranglireisid.ee

23.06

18.00

Viimsi Vabaõhumuuseum

Viimsi jaanituli

www.rannarahvamuuseum.ee

23.06

22.00

Prangli saar, Ülesaare kiigeplats Prangli Jaanituli. Ansambel Vismari poisid

www.huvikeskus.ee

25.-29.06

10.0016.00

Viimsi Huvikeskus

Hea tuju lastelaagri suvi 2018

www.heatujustuudio.ee

29.06

22.00

Prangli saar, sadamakuur

Ansambel Patune Pool

www.pranglireisid.ee Täispika kultuurikalendriga saad tutvuda veebilehel www.tallinn.ee/kultuur18

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED Mida sina teeksid, kui sul oleks tükk savi? Meie tükkidest sai näitus „Eesti sada savis“ 22.05-3.06.2018. Näitus on inspireeritud Eesti 100 juubeliaastast. Keraamikahuvilised õpilased on pannud oma mõtted ja tunded savisse.

Näituse pani koostöös õpilastega kokku Pirita Vaba Aja Keskuse keraamikaringi juhendaja Kattri Taklaja.

Swingtantsuvõistlused Lindy Hopi Lapsed 2018 toimub 9. juunil kell 12.00. Oodatakse osalema kuni 15a. k.a. lapsi, kes harrastavad erinevaid swingtantse ning stepptantsu. Tantsida võib üksi, kahekesi, kolmekesi, väikese grupiga (4-6 inimest), suure grupiga (7 ja rohkem inimest). Esitada saab varem selgeks õpitud tantse, aga põnevaim on ikka olnud improviseerimine kõlava muusika saatel nii üksi swingis ja stepis kui koos tantsupartneriga swingis. Mitmekülgseimad ja säravaimad ehk parimatest parimad tituleeritakse Lindy Hopi Lapsed 2018 absoluutvõitjateks. Publik on oodatud kell 12.00, kus 10-eurose pääsmega saab nautida kogu sündmust kuni kella 16ni ja lisaks anda oma hääl publiku lemmiku valimisel.

Veel on vabu kohti!

Kutsume suvisele kahepäevasele keraamikakursusele „Savi võlu ja vägi“ Pakume 28. juunil ja 12. juulil suvist keraamikakursust „Savi võlu ja vägi“ algajatele ja keraamikahuvilistele Kattri Taklaja juhendamisel. Kursus toimub kahel neljapäeval kell 10.00-13.00. Kursusel valmib enda loodud pisivorm, mida savi algteadmisi kasutades dekoreeritakse ja glasuuritakse. Valmis keraamilise eseme saab kursuse lõpus endale.

Kursuse tasu on 24 eurot, tasumine kohapeal. Info ja eelregistreerimine alates 7. mai-21. juuni 2018 piritavak@piritavak.ee või tel. 6457625 Suvi linnalaagris!

Veel on vabu kohti suvistesse linna­ laagritesse „Noor Kunstnik“ 18.-22. juuni 2018 ja „Noor seikleja“ 13.17. august 2018. Täpne linnalaagri info ja registreerimine www.piritavak.ee HUVITEGEVUS HOOAJAL 2018-2019 Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes keskuse uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri. Pirita Vaba Aja Keskuse ringidesse registeerumine tel.

6 457 625 või piritavak@piritavak.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee; piritavak@ piritavak.ee; tel 645 76 25. Facebook: www.facebook.com/Pirita-Vaba-AjaKeskus.

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 Tähelepanu!

Juuksur, pediküür- maniküür ja massöör töötavad kuni jaanipäevani.

Eelinfo sügiseks Pirita Sotsiaalkeskuse huviringid alustavad uue hooga 3. septembril.

Birgitta lauluklubi ootab sügisel oma ridadesse uusi meeslauljaid. Proovid toimuvad esmaspäeva hommikuti.

Soovime päikeseküllast ja rõõmsat suve!

Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050.

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 1. juuni kell 13.00 Latekaitsepäev. Küpsetame küpsiseid ja mängime Kahooti.

25. mai 2018

4. juuni kell 16.00 Eesti lipu päev. Üheskoos teeme asfaldiplatsile hiiglasiku Eesti lipu ning noor, kes teeb selle päeva jooksul võimalikult paljudest Eesti lippudest pilte, saab auhinna.

5. juuni kell 16.00 Noolemängu päev. Toimub silma ja käe kooskõla treeniv noolemängu võistlus. Parim osaleja saab premeeritud auhinnaga.

7. juuni kell 15.00 Kunsti- ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistegevusi. Võimalus meisterdada kaarte, dekoratsioone, saviga voolida, ökoloogilist pildiraami meisterdada jpm. Kasutame keskuses olevaid vahendeid.

8. juuni kell 16.00 Fotograafia ring. Õpime õues pildistamist ja sellega kaasnevaid häid ja halbu külgi.

13. juuni kell 14.00 Koolivaheaja alguse pidu. Suvevaheaja alguse puhul kutsume kõiki noori osa võtma põnevatest tegevustest. Toimub batuudi hooaja avapauk, turniirid, mängud ning heast peost ei puudu ka muusika ja meelepärased suupisted.

14. juuni kell 15.00 Kunsti- ja meisterdamis töötuba. Taaskord teeme noorte seas populaarseks saanud lima. Vajalik registreerimine hiljemalt 13. juuniks aadressil: mahe@piritavak. ee, tel: 53004080 või noorsootöötaja juures.

Sport! 26. juuni kell 15.00 Jalgpalli turniir. Tule osale jalgpalli turniiril, parim võidab auhinna.

27. juuni kell 14.00 Kokandusring. Ringitegevuse eesmärgiks on õppida edaspidiseks eluks kasulikke os-

kusi ning saada harjumus iseseisvalt süüa valmistada. Kokandusringi teiseks eesmärgiks on noored viia kaugemale poolfabrikaat toiduainete tarbimisest ja rämpstoidust. Vajalik registreerimine hiljemalt 26. juuniks aadressil: mahe@piritavak.ee, tel: 53004080 või noorsootöötaja juures.

28. juuni kell 13.00 Rannapäev.

Leiab aset vaid ilusa ja sooja ilma korral, plaanis erinevad pallimängud ning rannategevused.

Tähelepanu!

6. juuni keskus suletud!

18.- 22. juuni keskus suletud!

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak.ee/ mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus.

5. juuni kell 13.00 Kose olümpia.

Kose Olümpial on võistlused viiel alal, tule kohale ja proovi milles sina kõige parem oled!

8. juuni kell 13.00 Pinksi turniirid.

11. juuni kell 13.00 Kose sünnipäev. Kose Vaba Aja Keskus saab 17!

Küpsetame muffineid ja pirukaid, mängime ja meisterdame.

14. juuni kell 13.00 BINGO

Pirita Majandusgümnaasium

18. juuni kell 13.00 Kunstinurk.

Maalime klaasile ja disainime lillevaase.

19. juuni kell 13.00 Kriitidega õue. Joonistame õues kriitidega vahvaid pilte.

20. juuni kell 13.00 Suvine kollaz. Meisterdame ühistööna suure suvise kollaazi meie keskuse seina kaunistama.

22. juuni kell 13.00 Piljardi turniirid.

26. juuni kell 13.00 Palliõues õues. Toimuvad erinevad teatevõistlused, vigurvõistlused ja pallimängud.

28. juuni kell 13.00 Liikluspäev.

Räägime liiklusohtusest ja töökindlast rattast. Testime oma teadmisi ja kui tuled rattaga, saad proovida vigurrada!

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak. ee/kose. E-mail: kose@piritavak.ee, tel.

6 006 391. Facebook: : www.facebook. com/kose.vabaajakeskus

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 1. juuni kell 15.00 Lastekaitse päeva piknik. Ilusa ilm korral toimub piknik - snäkid ja põnevad mängud. Teeme üheskoos maitsvaid suupisteid ja võimalusel võivad noored ka ise snäkke kaasa võtta ühisele piknikule. Oodatud on ka erinevad mängude ideed.

PAKUB RENTNIKELE (õppetööst vabadel aegadel)

ÜÜRIMISEKS

spordisaali

(1 esindusväljak, 2 treeningväljakut, võimalik mängida korv- ja võrkpalli, saalihokit jmt)

jõusaali maadlussaali judosaali aulat õppeklasse

Info tel 623 8550, pmg@pmg.edu.ee www.pmg.edu.ee

REKLAAM 11

25. mai 2018

Reakuulutused VENEROLOOGID saatekirjata ja järjekorrata Tallinnas. Dr Aarne, Dr Zagnin. Vastuvõtt 50€. — www.vita.ee 669-0806

Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 552 6281

Hoonete soojustamine puistevillaga. Konsultatsioon objektil tasuta. Tel. 5016689, ken@puistemees.ee, www.puistemees.ee.

Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,-ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Päästeameti jaoks. tel. 5690 0686, e-post korsten.korda@gmail.com

Korstnapühkija ja pottsepa teenused.

Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, e-post igor@inkteenused.ee

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee

Kõik ühest kohast! Kuivad ja toored küttepuud konteineris, võrkkotis või lahtiselt, brikett, pellet ja litsentseeritud korstnapühkijad. Alusel kauba toome eraldi ratastõstukiga hoovi, mitte ei jäta tänavale. Telli kohe! 5200093, 6000136 või vaata kodulehelt lisa Puu24.ee

Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis. Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplekt kuni 5 m avale 1150 eurot. www.koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 53 529 476 email: mehitus@ gmail.com

Laste lugema ja kirjutama õpetamine, individuaaltunnid koolieelikutele ja põhikooli õpilastele. Tel 5 059 605

Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180

Lõikan hekki, trimmeriga pika rohu ja heina niitmine, saetööd aias. Tel 55547291

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215.

Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev 11-21. Tel.55955996, harvem 6570263.

Ostan ENSV rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim

Teostame vihmaveesüsteemidega seotud teenuseid. Valtsimismasinaga valmistame rennid otse Teie objektil, puuduvad liitekohad. Tel. 5271059, info@vihmaveerennid.ee, www.vihmaveerennid.ee LIIV, KILLUSTIK, SÕELUTUD PÕLLUMULD, HALJASTUSMULD, AIANDUSMULD, FREESASFALT kohaleveoga. Hea läbivus ja manööverdusvõime. Tel. 5079362 Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuud, pügame hekid, freesime kännud, niidame muru, lõikame võsa ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid. Helistage julgelt telefonil 55637666. Rohkem infot leiate kodulehelt www.ifhaljastus.ee Koduteenus eakale või puudega inimesele: Poes ja apteegis käimine, koristusabi, küttepuude tuppa toomine või ladumine, toiduvalmistamise abi, asjaajamised erinevates ametiasutustes, meditsiiniasutuse külastus, arstiabi korraldamine, tegelemine koduloomaga, lihtsamad aiatööd, surnuaias käimine, haua korrastamine, saatmis-ja transporditeenus, maniküür, pediküür, hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine, õues jalutamine. Tunnipõhine teenus 10 eurot / tund. Linnast väljas kilomeetri hind 0,25 eur / km. Linnasisene 0,50 eur / km. Telefon: 53 80 51 33.

Kivikorstnate ehitamine 51 88889 Ehitus- ja remonttööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. E-post raul@ vivamees.ee, 5100250 Raul Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 3,5€/40L (saab ka lahtiselt). Varakevadine soodus hind 3€ märtsi kohale toimetamisega. Alates 10st kotist trantsport tasuta. 5071497 Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936 Pottsepatööd ja korstnaotste vahetus eramajadel. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12- aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Telefon: 56903327.

Mina, naaberküla mees Meriväljalt, sooviksin osta omakandi rahvalt antiiki ja vanavara! Mõelge sellele, kui kevadise suurpuhastuse ajal asju ära viskamas olete! Tel. +3725030655 ja jaanus@idla.ee.

Teen hekkide hoolduslõikust ja saetöid aias. Tel.55547291 Müüa puitbrikett,turbabrikett, pellet premium 6mm ja 8mm, kütteklotsid, toores lepp 45€/1m3, vedu tasuta Viimsis ja Pirital. Laost saab osta paki kaupa: puit- ja turbarikett 10kg/ 1,6€, pellet 15 kg/ 3€ , kütteklotsid 40L /2€. Tel. 56 924 924, 637 94 11, www.leilibrikett.ee.

Korstnapühkimistööd, kütteseadmete remont. Töödele akt ja garantii.

56921395 Tänavakivide paigaldus, puit-ja võrkaedade ehitus, haljastustööd, lammutustööd, prügivedu. Killustiku , liiva, mulla müük. Telefon 56711028 email: eleanor31@online.ee Puhastame küttesüsteemid ja muudame kodu ohutuks! Lisaks küttesüsteemide hooldamisele teostame ka nende ülevaatust. Korstnapuhastaja OÜ, +372 566467 56. Vaata lisa www.korstapuhastaja.ee Otsime toredat hoidjat oma toredatele lastele Maarjamäel.Seltsi vajavad 1,5aastane tüdruk ja 3aastane poiss. Abi vajame 3-4 korda nädalas , vahel ka õhtuti ja nädalavahetustel. Elame suure aiaga majas rahulikul tänaval. Tasu kokkuleppel.

Palun võtke ühendust 5151660, Andrus.

Kutsetunnistusega korstnapühkija, tehtud tööde kohta akt. Tel.: 56890125 Epost: kuldnoop@gmail.com Ostan teie kasutult seisva või mittetöötava auto. Kõiksugused margid. Eriti huvitavad Volkswagenid ja BMW. Arvelt kustutamine. Kuulutus ei aegu.

53458662.

Hekkide ja muru lõikus. Tel. 56630024

/7 4 2 s a a G A G A

äev nkti kliendip u sp rklas. u d in n e isete skeskuse pa u d n a b u a K msi K. 06.06. Vii

10 kg

82 € 92

€

11 kg

60 €

5 kg

42 € 52

€

70

5 kg

61 € 71

€

€

Osta või vaheta grillgaas AGA-s!

Pakkumine kehtib 31. juulini 2018.

Hinnad sisaldavad gaasi ja gaasiballooni maksumust (koos KM-ga).

My.AGA.ee

My.AGA.ee/vedelgaas

www.facebook.com/ piritalinnaosa/

12 REKLAAM Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga.

Meie juures ootab teid kodune õhkkond, lahke ja kiire teenindus.

Korraldame sünnipäeva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist.

Asume Pirita Olümpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus

Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee

KÜTTEPUUD KUIVAD JA TOORED 30,40,50cm.

PUIT -ja TURBABRIKETT PAKITUD KÕDUSÕNNIK 30kg/kott Kviitung. Vedu iga päev.

Tel 6541100; 5238852 TAMMARU FARM, www.tg.ee Ladu Tallinnas

Jälgi Pirita linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka facebookist!

Operatsioonid ja kirurgia

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

Kirurgilisi operatsioone teostatakse günekoloogia-, nina-kõrva-kurguhaiguste-, üldkirurgia-, uroloogia erialal. Koostööpartnerite poolt pakutakse plastilist kirurgiat, ortopeediat ja rasvtõve (kaalu) kirurgiat.

Uroloogilised operatsioonid

Ninakõrvalkoobaste kirurgia

Sterilisatsioon

Keskkõrva operatsioonid Kõri mikrokirurgia

Suguelundite plastika ja allavaje kirurgiline ravi

Healoomuliste kasvajate eemaldamine

Kusepidamatuse ravi

Songa operatsioonid

Hüsteroskoopia (emakaõõne operatsioon)

Rasvaimu

Laparoskoopia (nii diagnostiline kui suuremad

Maomahu vähendamine

günekoloogilsed operatsioonid)

Näo-, kõhu-, rinnanäärmete plastilised operatsioonid

Adenoidide eemaldamine

www.facebook.com/piritalinnaosa/

25. mai 2018

Kurgumandlite eemaldamine

Artroskoopia

Nina-kõrva plastilised operatsioonid

Käekirurgia

Haiglal on 8-kohaline intensiivravi keskus. Meil opereerivad Eestis tuntud kirurgid, mistõttu usume, et suudame pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust järjekorras olemata.

Günekoloogias ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialal oleme Eesti Haigekassa lepingupartnerid.

Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald

Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn

Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601

Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445

Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Muusikakool

võtab vastu uusi õpilasi 3–6 aastaseid lapsi ootame laulu-, pillimängu- ja rütmikooli Melose MuusikaMaailm Info ja registreerimine studiomelos@studiomelos.ee ja tel 5660 6156

www.fertilitas.ee

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja Gerttu Alteberg, telefon 6 457 629, e-post gerttu.alteberg@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.