Pirita ajaleht 6. aprill 2018

ALUSTAB SEENIORITE NÕUKOGU LK 3 KOGUNEB MERIVÄLJA MUULI ÜMARLAUD LK 2 HEAKORRAKUU ERILEHED LK 6-7 www.facebook.com/piritalinnaosa

6. aprill 2018  NR 4 (272)

Peagi algab Pärnamäe tee ja Narva mnt ristmiku rekonstrueerimine Seni suure liikluskoormuse all olnud Pärnamäe tee ja Narva mnt ristmikku asutakse rekonstrueerima. Ehitustööde eesmärk on leevendada ummikuid ja suurendada liiklusohutust.

Pirita elanikud on pikalt oodanud Iru ristmiku projekti teostumist. Seni on ristmikul olnud suur liikluskoormus, seda eriti tipptundidel. Hommikusel tipptunnil ületab seda ristmikku pea 2100 mootorsõidukit tunnis, õhtusel tipptunnil isegi 2400.

Rekonstrueerimistöödega alustatakse 16. aprillil ja tööde lepinguliseks lõpptähtajaks on 30. august 2018. Rekonstrueerimistööde käigus rajatakse pöör-

deridadega foorjuhitav ristmik, mis rahustab piirkonna liikluskeskkonda, tõstab liiklusohutust ning suurendab ristmiku läbilaskevõimet. Lisaks rajatakse tänavale sajuveekanalisatsioon ning jalakäijate ülekäiguradadele erivalgustus.

Vaegnägijate liikumise hõlbustamiseks paigaldatakse ülekäiguradadele braikivid. Tänavale rajatakse LED-tehnoloogial põhinev tänavavalgustus ning ehitatakse puuduolevad kõnnitee lõigud.

Trassil liiklevad inimesed peavad arvestama, et ristmik suletakse ehitustööde ajaks tavaliiklusele. Ühistranspordile tagatakse läbipääs ning kohalikele elanikele tagatakse kinnistutele ligipääs. Ümbersõiduks tuleb kasutada olemasolevaid teid ja liiklejatel tuleb jälgida ajutist liikluskorraldust.

Ristmiku ümberehitamistöödeks korraldati riigihange, mille lõplikuks maksumuseks on 920 000 eurot. Rist-

miku ehitustöid teeb pakkumuse esitanud Viamer Grupp OÜ. Ristmik rekonstrueeritakse koostöös Tallinna linna, Maardu linna ning Viimsi ja Jõelähtme vallaga.

Pärnamäe tee ja Narva mnt ristmiku projektiga on võimalik tutvuda elanikel Pirita Linnaosa Valitsuses Kloostri tee 6 esmaspäeviti 15.00-18.00 ja neljapäeviti 10:00-12:00 või kirjutades e-postil pirita@tallinnlv.ee

Pirita ei ole koht, kus talutakse loomade julma kohtlemist Märtsis toimus MTÜ Loomuse korraldatud meeleavaldus haide ja raide kaitseks.

Ka Pirita linnaosa on meeleavaldajatega ühel arvamusel ning kinnitab, et Tallinna linn ei pea õigeks elusloomade sellisel viisil eksponeerimist.

“Allkirjastasin Loomuse poolse petitsiooni juba mõned nädalad tagasi, kuna leian, et ookeaniloomade koht on ookeanis, mitte tehiskeskkonnas. Ma ei pea õigeks, et inimese meelelahutuse eesmärgil eemaldatakse kalad ja teised loomad oma loomulikust keskkonnast, et inimene saaks tund või paar nautida meelelahutust. Tänapäeval on olemas virtuaalreaalsus ja teised tehnilised lahendused, mis aitavad saada samalaadse kogemuse osaliseks,” ütles linnaosa vanem Alina Tubli.

Linnaosa vanem ütles, et on teadlik, et üheks võimalikuks akvaariumi

kohaks peetakse Pirita TOPi piirkonda.

“Kui see nii on, siis võin kinnitada, et seisan sirge seljaga selle vastu. Ehitiste rajamine on pikk ja avalik protsess, kus lisaks arendajatele ja projekteerijatele osalevad ka linnaosavalitsus ja linnaosakogu, kes mõlemad annavad omapoolse arvamuse plaanitava ehitise kohta. Samuti saavad protsessist osa võtta kodanikud, ajal, mil detailplaneering tuleb avaliku arutelu alla.

Võttes arvesse, et võimalik ookeanikalade akvaarium on tekitanud ühiskonnas palju kõneainet, teeme kindlaks, et kui taoline plaan jõuab linnaosavalitsusse, siis teavitame sellest kohalikke elanikke ja teisi huvilisi läbi sotsiaalmeedia, kodulehe, meedia ja piirkonna ajalehe. Linnaosa vanemana on minu eesmärk tagada kodanike rahulolu ja arvamuse esindatus.“

Pirital meenutatakse Jüriöö ülestõusu traditsioonilise jooksuvõistlusega 23. aprillil kell 18.00 toimub Tallinna Teletorni juures traditsiooniline Pirita jüriöö jooks, mida korraldab Pirita Linnaosa Valitsus ja Tallinna Teletorn.

Jüriöö jooksu kavas on lastejooks (200 m ja 400 m), laste teatejooks (6 x 600 m) ja täiskasvanute võistkondlik teatejooks (8 x 1.2 km), kus vastamisi on kaheksaliikmelised võistkonnad (neli meest ja neli naist). Üritust toetavad ja auhindu jagavad MyFitness Pirita, Pirita Spa Hotel, BPT Real Estate Eesti, Pirita Keskus, Südameapteek, Kõrvemaa matka- ja suusakeskus, Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Spordiselts Kalev, PIRITA JK RELIIKVIA, TopGun Shooting Range, Tallinna Teletorn, Kuulsaal, Tallinn Kalev/TLÜ, A. Le Coq ja Muuuv Viimsi Seiklusmaa.

Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine (v.a laste jooksud), mida saab teha Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6), helistades 645 7617 või kirjutades kaido.bammer@tallinnlv.ee.

Lisa- ja jooksvat informatsiooni leiab www.tallin.ee/pirita.

Algasid Pirita tee ja Merivälja tee lõigu taastus­ remonttööd Pirital alustati 4. aprillil Pirita tee ja Merivälja tee lõigu taastusremonttöödega, mille käigus uuendatakse asfaltbetoonkate ja teekattemärgistus ning korrastatakse teepeenrad.

Bussipeatuste taskute asfalteerimisel kasutatakse tugevdavaid Confalt-segusid. Välja vahetatakse kaevupäised „ujuvat tüüpi“ kaevupäiste vastu, kasutades betoonist koormusjaotusplaate liikluskoormuse vähendamiseks kaevudele.

Ehitustöid tehakse erinevates lõikudes sõiduradade kaupa ning liikluse korraldamiseks kasutatakse ajutisi liiklusmärke. Liiklust küll ei suleta, aga võimaluse korral palutakse autodega liiklejatel oma marsruuti aegsasti planeerida.

Taastusremonttöid teostab AS TREF Nord. Tööde maksumus on 659 000 eurot ning lepinguline tähtaeg on juuni 2018.

TEADEANNE: Omniva kirjakasti­ de uued asukohad Viimaste kuude jooksul on Omniva organiseerinud kirjakastide võrgustiku korrastamist. Aprillikuu keskpaigaks paiknevad Pirita linnaosa kirjakastid järgmistes kohtades: Kose tee 59, Rummu 2, Randvere tee 115, Regati pst 1, Kose tee 8, Haaviku tee 16, Ranniku tee 48 ja Kesktee 11/Võra 3.

2

LINNAOSA

JUHTKIRI

Aprilli kuus võtame fookusesse tervise!

P

lirts-plärts, läbi on märts! Kevad on mühinaga kohale jõudnud ning talv hakkab lõpuks alistuma. Hommikuti koeraga Pirita jõe ääres jalutamas käies on lausa lust lindude siristamist kuulata ning igatsevalt Tallinna Botaanikaaia poole kiigata, et kas tulbid hakkavad juba õitsema. Kevade saabumisega ei tohi mööda vaadata vanemate poolt edasi antud tarkusest, et kuigi päike särab kõrgelt on tuuled veel külmad, ning soojade riietega tuleb tervist kaitsta. Aprillikuus on ka meie fookuses tervis ning seda päris mitmes võtmes.

16.-19. aprill toimub Pirital tervisenädal, millega alustame esmaspäeva hommikul kell 8.00 Pirita kloostri varemete ees parklas ühise hommikuvõimlemisega. Virgutavat tegevust tuleb juhendama treener Myfitnessist ning kõik on oodatud ühinema. Muidugi, tasuta! Nädala jooksul on veel võimalik osaleda näiteks kepikõnnil ja tervisemõõtmistel ning katmata ei jää ka vaimse tervise valdkond – kliiniline psühholoog Anna Haasma tuleb peab avaliku loengu depressioonist. Tervisenädalaga ühinevad ka teised Pirital asuvad asutused – Vigri kohvik kutsub eeterlike õlide vestlusõhtule ning restoran Regatta kutsub loengule „Söö ennast vormi“. Täpsemalt võid tervisenädala kavaga tutvuda leheküljel 8. Tervisenädalale järgneb 23. aprillil Tallinna Teletorni juures toimuv Jüriöö jooks, kus nii laste kui ka täiskasvanute meeskonnad saavad omavahel kiiruses mõõtu võtta. Pane oma võistkond aegsasti kirja, praegu jõuad veel trenni ka teha!

6. aprill 2018

Valter Ojakääru ja Heljo Sepa auks püstitati mälestuspink 10. märts on helilooja ja kauaaegse Pirita elaniku Valter Ojakääru sünniaastapäev. Austusest helilooja vastu paigaldati Pirita kloostri ette mälestuspink.

Päev enne suurkuju sünnipäeva püsitati mälestuspink Valter Ojakäärule ja tema pianistist abikaasale Heljo Sepale. Abielupaar elas koos 64 aastat, mis on tänapäeval igati imetlusväärne ja ainulaadne.

Valter Ojakäär oli Eesti helilooja, muusikaraamatute autor, muusikafilmide stsenarist ja pikaaegsete muusikasaadete raadiohääl. Muuhulgas tõi ta esimesena eesti keelde mõisted levimuusika ja süvamuusika. Tema abikaasa Heljo Sepp oli Eesti pianist ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, kes juba 15-aastasena võitis Londonis rahvusvahelise muusikakonkursi.

Pirita linnaosavalitsus kutsub kokku Ranna tee 1 ümarlaua

L

ume kadumisega hakkame uuesti rääkima ka meie teede tervisest. 16. aprillil alustatakse Narva mnt ja Pärnamäe ristmiku rekonstrueerimisega, mida on pikalt oodatud. Tööde käigus muudetakse ristmik turvalisemaks ning kiiremini läbitavaks.

Aprillikuu esimestel päevadel algas ka Merivälja tee (Randvere tee–Ranna tee) taastusremont ning kohe on käes aeg ka Vabaõhukooli tee rekonstrueerimise (Kose tee–Rahvakooli tee) lõppfaasiks. Mõlemad peaksid valmima juunis. Samuti jääb käesolevasse kuusse Merivälja tee kõnnitee (Jahimehe tee–Randvere tee) remont ning Tallinna Kommunaalameti juhtimisel alustatakse Muuga tee ja Pärnamäe tee ristmiku rekonstrueerimise projekteerimist. Algavad ka teiste kvartalisiseste teede ja kõnniteede hooldusremont.

Kindlasti põhjustavad igasugused teede remonttööd liikluses pisukest segadust ning esialgu ka täiendavat ajakulu, kuid proovime mõelda, et rohi võib kibe olla, kuid lõpuks teeb meid terveks.

Kibedaid arutelusid on tekitanud ka Ranna tee 1 ehk Merivälja muuli detailplaneering. Kinnitan, et planeering on praegu esmases arutelufaasis ning miski pole veel kindel. Luban, et Pirita Linnaosa Valitsus arvestab oma hinnangus kodanike esitatud hinnanguid ja murekohti. Olen veendunud, et planeeringut praegusel kujul me ei toeta.

Soovin kõigile edukat ning uut hingamist täis aprilli! Leidke aega endale ja oma tervisele ja võtke osa Pirita tervisenädala üritustest. Seal kohtume!

Alina Tubli Pirita linnaosa vanem

Merivälja muuli kohale kavandatav jahisadam on tekitanud linnaosas tulise arutelu. Pirita Linnaosa Valitsus aitab osapooltel jõuda kompromissini. Ümarlaud on olnud asumiseltside ja kohalike elanike ettepanek, mille tulem võiks olla linnaosakogule sisendiks, et detailplaneeringu osas otsus vastu võtta. Ümarlaud toimub 10.

aprillil kell 18.00 Pirita Linnaosa Valitsuse saalis (Kloostri tee 6, I korrus), kuhu on oodatud kõik huvilised. Kohtumist juhib Tallinna Linnavalitsuse kaasamisnõunik.

Pärast ümarlaua toimumist arutatakse detailplaneeringut uuesti linnaosakogu planeerimiskomisjonis. Seejärel teeb oma otsuse ja et-

tepanekud linnaosakogu ning pärast seda ka linnaosavalitsus, kellele on linnaosakogu otsus soovituslik.

Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, mida saab teha Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6), helistades 645 7600 või kirjutades pirita@tallinnlv.ee.

Tallinna kaasaegseim lasteaed ehitatakse Piritale Seni kahes väiksemas hoones tegutsev Pirita Kose Lasteaed saab ehitustööde käigus kaasaegsema hoone koos suure õuealaga. Lisaks rajatakse õuealale loodushariduskeskus, mida saavad kasutada ka teised lasteaiad.

Pirita Kose lasteaia uue hoone ehitust oodati ligikaudu 10 aastat. Praegused ruumid on amortiseerunud ja äärmiselt kulukad üleval pidada.

Juunikuus valmiv uus hoone loob juurde palju erinevaid võimalusi. Lasteaed saab endale kauni saali, valgusküllase klaasgalerii ja kaasaegsed rühmaruumid. Uus hoone mahutab tulevikus kuni 144 last, mis tähendab, et linnaosasse lisandub lasteaiakohti.

Pirita Kose lasteaia ehitushanke võitis kolme ettevõtte ühispakkumus (Pro Ehitus OÜ, OÜ Tafrix ja KRTL OÜ), ehituslepingu maksumus on ligi 2,7 miljonit eurot. Uus lasteaed ehitatakse aadressile Kose tee 58 ehk olemasoleva lasteaia kinnistule.

KOGUKOND

6. aprill 2018

3

Alustab Pirita see­ nioride nõukogu 11. aprillil alustab Pirita seenioride nõukogu, mille eesmärk on koguda seenioridelt sisendit neid puudutavatel teemadel, viia neid kurssi linnaosa tööga ning pakkuda sisukat meelelahutust.

Ligikaudu 20% Pirital elavatest inimestest on 60 aastased ja eakamad. Seetõttu on Pirita Linnaosa Valitsuse jaoks oluline saada sisendit linnaosa arendamiseks iga vanuserühma esindajatelt. Igal kohtumisel on lisaks sisulisele arutelule ka huvitav esineja, kes kõneleb huvitaval teemal või teeb väikese koolituse.

Esimese kohtumise raames räägitakse seenioride nõukogus vaba aja veetmisest Pirital - mis on hästi ja mida saaks paremini teha. Seejärel tuleb esinema linnaosa üks märkimisväärsemaid inimesi - Lagle Parek, kes räägib oma senise elu kõige meeldejäävamatest hetkedest ja kogemustest.

Esimene kohtumine toimub 11. aprillil kell 12.30 Pirita Sotsiaalkeskuses (Metsavahi tee 4). Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 9. aprilliks, mida saab teha Pirita Linnaosa Valitsuses (Kloostri tee 6), helistades 645 7611 või kirjutades aleksandra.pavlova@tallinnlv.ee.

Kõik purjetama!

Väike seiklus merel on muutunud igale eestlasele kättesaadavaks, sest Pirital avas oma uksed RS Sailors Purjetamiskeskus. Kui Pirital tegutseb mitmeid purjespordiklubisid, kus treenitakse professionaalsel tasemel, siis RS Sailors on just rahva ja amatööride klubi, kuhu on oodatud nii täiskasvanud kui ka lapsed erinevatele koolitustele.

Täiskasvanute kursused toimuvad kas viiel tööpäeval õhtuti kaks tundi korraga või siis terve nädalavahetuse. “Õpetame inimesed viie päevaga purjetama,

mis annab neile suure enesekindluse merel seilamiseks,” märkis purjetamiskeskuse asutaja Ants Haavel.

Parim hobi lastele Keskus korraldab suve jooksul lastele mitmeid purjetamislaagreid ning Haaveli sõnul on purjetamine üks parimaid harrastusi lapsele üldse. “Nad istuvad täna palju arvuti taga ja neil puudub initsiatiiv. Purjetamine on super – sa oled õues värskes õhus ja päike paistab. Kui laps läheb purjetama, siis ta peab oma paadi üle kont-

Too koduaeda hea energia

rollima, et see oleks tehniliselt korras ning et ta ise on õigesti riides. Lisaks sellele tuleb purjetades teha tihti otsuseid, kasvõi see, kas minna paremale või vasakule,” rääkis ta veespordi plussidest.

Purjeklubi asutaja Ants Haavel ise alustas purjetamist juba 5-aastasena ning senini tõmbab meri teda üha. “Kui sa lähed merele, siis on see nagu väike seiklus, mõnikord tuul vilistab ja sajab rahet ning see annab mõnusalt adrenaliini. Teiseks, elus on nii palju muresid, aga kui sa paati istud, siis on kõik kadu-

nud – selline lummus meeldib paljudele. Väikestele lastele, eriti minu tütrele, meeldib see väga. „Midagi ei urise, midagi ei põrise ja sa liugled vaikselt üle jõe,” jutustas klubidirektor.

Et pärast purjetamispäeva oleks üks mõnus koht muljeid vahetada ning keha kinnitada, avati purjetamiskeskuse taimetoidukohvik “Vigri”, kust avanevad imelised vaated Pirita jõele ja Tallinna lahele.

Purjeklubi tegemistest saab pikemalt lugeda kodulehelt www.rssailors.ee.

semise kurjuse ja lodevuse eest. Relv ei saa ega tohi olla kurjuse ja kättemaksu vahend, vaid peab teenima kõrgemaid ideaale.

Kooselu relvaga muudab inimese elu kohe, sa vastutad, sul lasub kohustus teiste ees ja loomulikult ka iseenda ees ning nende ees, kes on sulle lähedased.

Relv ja selle omamine muudab sinu elu.

Miski ei ole enam endine. Sa tajud vastutust ja kohustust. Jõud ja agressiivsus

jääb tagaplaanile, relvaga ei kaasne kõikvõimsuse või võitmatuse tunne.

Parafraseerides Platonit, ei ole vabadus väärtus iseenesest, vaid väärtus on see, mida inimene vabadusega teeb ning mis on selle sisu ja kuidas seda kasutatakse. Vabadus kohustab, mitte ei anna õigust! Sama kehtib ka relvade, relvakultuuri ja relva kandmist ning kasutamist reguleerivate õigusaktide kohta. Ükski relv ei ole ohtlik, kui seda ei juhi orjameelne inimene, kes arvab, et talle on relva kaudu osaks saanud suur võim ja vabadus ning seetõttu on talle kõik lubatud.

Relv on vaba mehe tunnuseks ja õiguseks läbi kohustuste ning vastutuse, relvastatud ori aga kasutab relva endale omaste tungide rahuldamiseks, ja kuigi lõpuks pöördub relv tema enda vastu, jõuab ta autunde puududes panna toime tegusid, mis ei ole omased vabale mehele ega vasta rüütlikultuurile.

Nii on ka TopGun lasketiir Pirital oma motoks valinud – mõistuse ja mõõgaga! Selle tähenduslikkus kohustab meid lähtuma rüütlikoodeksist, kus esmased nõuded on hea süda, mõistus ja iseloom ning alles seejärel relv. Nii olen ka lastele peetud relvaloengut alustanud alati küsimusega – mis peab relvaomanikul õige koha peal olema? Mõistus ja süda.

Pirital asuv TopGun lasketiir asub Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses Pirita jõe suudmes imelise vaatega kloostrile, teletornile ja jahisadamale.

Laupäeval, 28. aprillil õpetab fengshui asjatundja, nõustaja ja koolitaja Siret Seeder (Seeder Konsultatsioonid OÜ), kuidas kujundada koduaed nii, et seal viibides oleks hea olla ja aed toetaks positiivselt meie elu kõiki valdkondi. Jutuks tulevad feng-shui põhitõed välisruumis ja aiakujunduse põhireeglid, bagua ehk oma eluvaldkondade aktiviseerimine aiakujunduse abil ja palju muud põnevat.

Loeng toimub Pirita Vaba Aja Keskuse saalis, Merivälja tee 3, algus kell 11.00. Osalustasu 13 eurot. Ürituse korraldab Pirita aiaklubi.

Einar Lillo

Kolonelleitnant ja mõõgameister Einar Laigna on relva kohta öelnud, et relv Sinu käes ei ole isikliku viha ega raevu väljaelamiseks. Ta on relv! Ja just sellena on ta eriliselt distsiplineeriv, manitsev ja hoiatav - ma olen keegi, kes peab seisma kõrgemate väärtuste teenistuses.

Aegade algusest kuni tänapäevani on peetud relva lahutamatuks osaks inimkonna arenguloos. Erinevates kultuurides on relval alati olnud eriline tähendus ning see on seotud austuse ja auga, olgu siis Euroopa keskaja rüütli- või Jaapani samuraikultuuris. Aga ka tänapäeva materialiseerunud ja kommertslikus ühiskonnas peame relvadest rääkimisel alustama kultuurist, eetikast ja vastutusest ning seda juba õige varakult. Täna pöörame seoses relvadega kahjuks liialt palju tähelepanu nende omadustele ja võimalikule kahjulikule tagajärjele, mis võib nende väärkasutamisel saabuda.

Läbi aegade on relvad ja nende tulejõud arenenud koos muude tehnika- ja teadussaavutustega. Võib isegi väita, et sama vana, kui on inimkond, nii kaua on sellel alati olnud suhe relvaga. See lahutamatu kooslus on kestnud tänaseni ja vaielda selle üle, kas relv on oma olemuselt loodud kaitse või ründe otstarbeks, on sama mõttetu nagu asuda vaidlusse – kumb oli enne, kas muna või kana? Üldiselt peetakse esimeseks inimese poolt loodud relvaks kivikirvest. Kui viimase saja aasta jooksul on relvastus

arenenud sama kiiresti kui muu tehnoloogia ning tänane moodne relv on homseks juba vananenud, siis kivikirves oli inimese jaoks tehnika viimane sõna tuhandeid aastaid. Oluline on kestev kultuur ja relvaga kaasas käiv vaimsus, olgu siis tegemist kivikirve või kõrgtehnoloogilise drooniga.

Relv on ka inimese üldise distsipliini vahend, mille eesmärk on selle kandjat kaitsta peale välise vaenlase ka si-

FOTO ERAKOGU

Mõistuse ja mõõgaga

Tallinna Mähe kiriku tegevused aprillis Jumalateenistused on igal pühapäeval kell 11.00, millele järgneb kirikukohv. Teenistuse ajal on lastehoid.

8.04 – jutlus Raido Oras, klaver - Siiri Ratas 15.04 – Laulab Saue Vabakoguduse naisansambel, juhatab Piret Kuld. Jutlus Erki Kuld, klaver Lauri Lehtsaar 22.04 – muusika Tiiu Jürma, klaver ja laul Toivo Kivi, jutlus Kuldar Taveter 29.04 – laulab Tartu Kolgata koguduse ansambel, juhatab Tähti Lehtsaar, jutlus Ruudi Leinus 6.0 5 – muusika Kirsti Malmi (EELK Soome laulev misjonär Eestis). Jutlus Meego Remmel Lisainformatsiooni leiab veebilehelt https://mbk.ee/

4

LINN

6. aprill 2018

Liiklus kergemaks, kiiremaks ja turvalisemaks Kui me otsustasime naisega 18 aastat tagasi kesklinnast Piritale kolida, võlus meid linnaosa ilu ja rahu kõrval mereäärne tee. Eriti õhtune kojusõit - meri, laevad, luiged ja rõõmus rahu. Eriti kevadel.

Palju maisemad teed on ka täna Pirital üheks eesmärgiks. Rõõm on selle üle, et aastaid autojuhte segadusse ajanud ja jalakäijaid ohtu seadnud Iru ristmik saab lõpuks korda. Septembri alguseks on seal fooriristmik ja jalakäijatele ülekäigurajad. Selles projektis on ühiselt Tallinna ja Maardu linn, Jõelähtme ja Viimsi vald, lisaks ka riigi tugi. See on üheks suurimaks projektiks Pirita puhul ja laia koostöö üle on ainult hea meel.

Teiseks suuremaks tööks on Mustakivi tee läbimurre ehk Narva maantee – Kose tee projekt. See on juba aastaid mõtteis olnud, kuid ikka ühel või teisel põhjusel edasi lükatud. Täna näeme, et vajadus kiiremini ja lihtsamalt Lasnamäelt Piritale jõuda aina kasvab. Mustakivi läbimurde puhul oleme teinud edukat koostööd Sisekaitseakadeemiaga, kuna läbi-

murre tuleb osaliselt nende territooriukum oleks teha pehme kattega tee, kumilt. Akadeemia on sellest samuti huvina metsa alla lahti rullitud asfalttee mõtatud, kuna neile avaneb mugavam tee juks kohmakalt. operatiivsõitudeks ja lihtsam on linna või Kvartalisisestest töödest - Kõivu põikLasnamäele jõuda ka kiirreageeerijatel, tänavale valgustuse rajamine, Ranna tee kelle baas on akadeemia alal. Kuna akaparkimisala korrastamine, Rummu tee deemia on Siseministeeriumi haldusalas, esimene osa, Merivälja tee kõnnitee Jahiootame ministri vastust, kas nad nõustumehest alates kuni Randvere teeni, Kase vad meie nägemusega. Kui jah, siis alustänava liigvee ärajuhtimine, Oblika tee, tame tänavu projekteerimist.

Kummeli tee, Jääraku tee, Nõosilma tee korrastamine.

Jätkub kergliiklusteede ja terviseradade rajamine - Vabaõhukooli tee kergliiklus- “Rõõm on selle üle, et aas­ tee II etapp, ülekate Merivälja teele Randverest kuni taid autojuhte sega­ Ranna teeni ja Vabaõhukoo- dusse ajanud ja jalakäi­ li tee – Kose tee kuni Rahjaid ohtu seadnud Iru rist­ vakooli teeni. Kergliiklustee tuleb ka Metsakalmistu al- mik saab lõpuks korda.” gusest Pirita perearstikeskuseni. Pirita linnaosa valitsus viis rahva Igapäevaselt ma Pirita probleemideseas läbi uuringu küsimusega, kas sooga kokku ei puutu, teistes linnaosades vitakse asfalti või pehme kattega teed. on muresid rohkem, aga mul on silm ja Kuigi arvamused jagunesid pooleks, leiab kõrv Pirita linnaosakogus, mille liige miTallinna Kommunaalamet, et mõistlinu abikaasa on. Nii et olen koduste is-

tungite ülekannetega kursis, mis toimub, mida arutatakse ja planeeritakse.

Merelinnaosaks oleval Pirital on palju räägitud slippidest. Pirita olümpiakeskuse sadamaalal on slipp, aga see on tasuline. Slipi rajamine Piritale mere äärde on täna problemaatiline, sest slipp ei ole pelgalt koht, kus paat vette lasta, vaid ruumi peab olema ka autodel ümber pööramiseks ja paadialuste parkimiseks. Täna sellist kohta ei ole näha. Kui kellelgi on häid ettepanekuid-mõtteid, siis kuulame hea meelega.

Inimesed on soovinud ka valgustatud teed Kloostrimetsast üles Meriväljale. Jahimehe tee kõrvalt läheb üks raielang, pikk sirge metsa vahel, kuhu saaks rajada valgustatud otsetee. See on igati mõistlik mõte, alustame projekteerimisega ja järgmisel aastal saab ehk töödega pihta hakata.

Linnavalitsus viis linnaosades läbi küsitluse, kas keegi sooviks veel sarnaselt Kadrioru või Põhja-Tallinna parkidele pargivahti. Pirita elanikud leidsid, et neil

võiks pargivaht olla küll, kes hoiaks silma peal avalikul korral ja hoolitseks, et prügikastide ümbrus oleks puhas, keeraks atraktsioonidel kinni logiseva mutri või teataks suurematest probleemidest linnaosa spetsialistidele.

Lähedus nii teenuste kui inimeste puhul on üheks Pirita võluks. Sa tunned praktiliselt kõiki oma kodutänaval, tere öeldakse ka võõrastele, tervist ja jõudu soovitakse neile, kes lund lükkavad või muru niidavad. Vahvalt on tekkinud asumiseltse, Meriväljal korraldatakse augusti lõpus kodukohvikute päeva, millest ka osa võtsime ja abikaasa korraldas meie kodumurul terve päeva tantsukursusi. Pirita on ilus koht elamiseks ja saab veel ilusamaks!

Kalle Klandorf, abilinnapea

Albin Strutzkin – “Pirita süda ja hing”. Elutee alguses Autor Toomas Abiline, toimetas Gerttu Alteberg

Rääkides Pirita linnaosa ajaloost 20. saj. esimesel poolel on võimatu mööda minna Pirita Kaunistamise Seltsi asutaja ja sekretäri Albin Strutzkini isikust. Harva kui mõne piirkonna elu ja areng on olnud nõnda suurel määral mõjutatud ühe aktiivse inimese poolt.

Albin Strutzkinile omistati eluajal rahva poolt palju erinevaid tiitleid: “Pirita linnapea”, “Pirita kuberner”, “Pirita kroonimata kuningas” ning Pirita kloostri varemetes arheoloogilisi kaevamisi läbiviinud Rootsi teadlaste poolt – “Pirita hing ja süda”. Aastaid hiljem, nõukogude perioodil, kui Albin Strutzkini elutöö hakkas hävinema tema silme all, hakati teda kutsuma “Pirita vaga kannataja” või nagu ta ise ennast nimetas pärast seda, kui ta oli kaotanud oma kodu, mida ta viiskümmend aastat oli armastusega ehitanud ning abikaasa “Pirita vabahärra von Pätt”.

Aeg teeb oma töö ning kuna on vähe alles jäänud inimesi, kes isiklikult on näinud või tundnud Albin Strutzkinit, siis on kindlasti vajalik jäädvustada mäletust sellest suurest iseõppijast, asjaarmastajast muusikust ning muinsuskaitsjast, aktiivsest kohaliku elu edendajast ka kirjasõnas. Käesolev artikkel annab ainult pealiskaudse ülevaate Albin Strutzkini eluloost ja tema tegevusest Pirital 50 aasta jooksul.

Albin-Johannes Joosepi poeg Strutzkin sündis 10. augustil (29. juulil v.k.j.)

Albin Strutzkin

1878. aastal Mäetaguse mõisas Virumaal, kus tema isa oli mõisaomaniku parun Roseni kutsariks. Esiisa Joosep Strutzkin, sündinud 1777, oli sisse rännanud arvatavasti Leedust või Poolast. Sisserändajad töötasid Haimre mõisa ehitusel ja teised peale Joosep Strutzkini pöördusid töö lõppedes kodumaale tagasi. Tema, ameti poolest sepp, oli võtnud eesti naise ning hakanud Märjamaa alevis sepaks. Joosep Strutzkini poeg oli Tõnis, kes jätkas sepatööd. Albin Strutzkini isa, taas Joosep, sündiski Märjamaal Tõnise pojana. Tõnis Struzkin lahkus Märjamaalt, asudes Konju mõisa Voka valda sepaks. Joosep Strutzkin noorem läks sealt Mäetaguse mõisa ning asus perekonnaga elama Tallinna, kui Albin oli kaheaastane.

Perekond elas Kadriorus, Peeter I maja lähedal. Isa tegutses linnas kutsarina, kuid alkoholiprobleemidega mehena oli tal raskusi töökoha pidamisega ning pere sissetulek jäi kasinaks. Lapsepõlvest oli ilmselt pärit ka Albin Strutzkini võitlev alkoholivastane hoiak. Oma mälestustes suhtub ta oma isasse siiski suure soojusega.

Vanemate kehvuse tõttu jäi Albini haridus väheseks ning seda tuli täiendada iseõppimise teel. Tallinna esimeses algkoolis (Gustav Adolfi gümnaasiumi lähedal) õppimise ajal valiti poiste hulgast paremaid hääli Oleviste kirikusse lauljateks ning Albin sattus nende hulka. Tema sõnul olid poisid matustel ja laulatustel abiks oreli viledele. Laul ja muusika meeldisid talle juba lapsena, ka vanemad olid musikaalsed. Sobival juhul laulsid kõik koos vaimulikke ja rahvalaule. Ema jutu järgi olid poisil kõik vaimulikud ja ilmalikud laulud viie aastaselt peas.

1894. aastal astus Albin Strutzkin riigiteenistusse Tallinna Sadama Tuletornide Valitsuse kantseleisse. Kahekümne nelja aastase teenistuse jooksul Tallinna Admiraliteedis tõusis ta nooremast kirjutajast raamatupidajaks ja sealt ekspediitoriks. Kümne aastase teenistuse eest nimetati ta isiklikuks aukodanikuks ja kahekümne aasta möödumisel põliseks aukodanikuks. Saksa okupatsiooni alguses 1918 oli ta sunnitud ametist lahkuma.

Albin Strutzkini eluloo kohta saab edasi lugeda järgmises Pirita ajalehes.

Albin Strutzkin perekonnaga.

Tallinn kavatseb seenioridele luua modernse teenuskodu Tallinna Linnavalitsus asus koostama seenioride eluasemeprogrammi, mille eesmärgiks on kindlustada elusügisesse jõudnud linnakodanikud jõukohase toetatud eluasemega.

Tallinna Linnavalitsus andis sotsiaalja tervishoiuametile ning linnavaraametile ülesande koostada seenioride eluasemeprogramm ning esitada see linnavalitsusele hiljemalt 1. oktoobriks 2018.

Seenioride eluasemeprogrammi koostamine on vajalik, sest linn soovib eakatele pakkuda teenuseid, mis toetavad eakate inimeste perekonda ning soodustavad eaka toimetulekuvõimet. „Teenuskodu on plaanis luua erakapitali kaasates Tallinna kesklinna Nafta 1a kinnistule. Teenuskodus oleks hea ligipääsetavusega 1-2-toalised, köögi- jm tehnikaga sisusta-

tud üürikorterid,“ selgitas abilinnapea Eha Võrk.

Teenusmajas hakatakse pakkuma mitmesuguseid teenuseid, mille eesmärgiks on säilitada ja edendada elanike füüsilist, vaimset ja sotsiaalset suutlikkust ja iseseisvat toimetulekut.

Lisaks korteritele peaks seenioride kodus olema ka raamatukogu- ja ühistegevusruum, eakatele jõukoha-

sed sportimisvõimalused, söökla või kohvik, ruumid tervishoiuteenuste pakkumiseks. Ühtlasi peab majas olema ööpäevaringne valveteenus/turvateenus koos häirenuputeenusega. Elanikele pakutaks ka mitmesuguseid tasulisi teenuseid - juuksur, maniküür, pediküür, saun, majapidamisteenused (koristamine, pesupesemine, toidu koju toomine jms).

Seenioride eluasemeprogrammi elluviimise esimeses etapis kavatseb linn rajada Maleva tn 18 kinnistule sotsiaalmaja eakatele toimetulekutuge vajavatele linnaelanikele. Sotsiaalmajja on planeeritud umbes 75 korterit ning lisaks ühiskondlikud ruumid. Korterites peaksid ka ratastoolis elanikud saama iseseisvalt ligi või minimaalse kõrvalise abiga toime tulla.

VARIA

6. aprill 2018

Regulaarne liikumine parandab südametervist ja seksuaalelu Margus Viigimaa, Urmo Kiitam, südamearstid

Selle aasta aprillikuu on südamekuu.

Traditsiooniliselt aprillis toimuvast südamenädala projektist välja kasvanud ettevõtmise eesmärgiks on juba 25 aastat tutvustada Eesti inimestele südamehaiguste riskitegureid, nende vältimist ja nendega toimetuleku võimalusi, samuti mõjutada inimeste suhtumist oma südame tervisesse.

Järjepidev kehaline aktiivsus on üks parimaid viise südamehaigustesse haigestumist ennetada. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva“ ja suurendab „hea“ kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, aitab kehakaalu kontrolli all hoida ning parandab meeleolu. Füüsilise koormusega harjunud inimestel on paranenud ainevahetus, mis vähendab ka suhkruhaigusesse ehk diabeeti haigestumise tõenäosust.

Südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus. Südant aitab tervena hoida nii madala kui mõõduka intensiivsusega regulaarne liikumine. Üks kord nädalas tehtava treeningu tervist kaitsev mõju on vähene, regulaarne koormus tähendab füüsilist tegevust vähemalt kaks, eelistatult kolm kuni viis korda nädalas.

Tuleb siiski rõhutada, et treeninguga üle pingutamise oht on mitmete inimeste puhul reaalne ning organismi antavaid hoiatusmärke ei ole mõistlik tähelepanuta jätta. Inimestel, kes alustavad tervisepordiga 40-50. eluaastates, on soovitatav läbida spordimeditsiiniline enesekontrollitest või kahtluse korral pöörduda arsti vastuvõtule, et selgitada väl-

ja füüsilise koormuse ohutus enne treeningutega alustamist.

Meeste puhul on raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega üheks potentsiaalseks ohumärgiks, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras. Südamehaiguste ja erektsioonihäire omavaheline seotus tähendab omakorda ka seda, et seksuaalse funktsiooni häireid

Erivajadusega inimeste töölaadal saab pakutavat tööd kohe proovida Eesti Töötukassa ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostöös toimub 28. märtsil kell 11-14 järjekordne Töölaat, mis on mõeldud vähenenud töövõimega inimestele.

Astangu ruumides toimuval Töölaadal osalevad ettevõtted, kes on valmis pakkuma tööd just erivajadusega kandidaatidele. Tavapärastest töömessidest eristab Töölaata lõbusam, vahetum ja kaasahaaravam meeleolu. Eelmisel korral toimus näiteks Juku-Kalle Raidi ja Andrei Hvostovi jõukatsumine, kumb on osavam käelises tegevuses. Raid pidi sügisel Hvostovi ülekaalu tunnistama.

Samamoodi said Töölaada külastajad praktilistes toimetustes käed külge lüüa: Daily kohvikukett juhendas huvilisi smuuti tegemisel, ISS udupeente koristusseadmete käsitlemisel. Mõned asutused, näiteks Swedbank, olid kaasa võtnud erivajadusega kolleegi, kes suhtles otse huvitundjatega ja tutvustas oma tööd. Pärast messi särasid nii tööandjate kui külastajate silmad, sest proovipäevi lepiti kokku mitmeid ja uutmoodi värbamisolukord meeldis kõigile.

28. märtsil osalevad tööandjatest Selver, Rimi, abc Supermarkets (kaubandus), ISS ja SOL Baltics (puhastusteenindus), Radisson Blue Sky ja Radisson Blu Hotel Olümpia (hotellindus), Omniva ja Express Post (posti sorteerimine, kojukanne), Elisa, Swedbank (klienditeenindus), Eesti Pandipakend (lihttöö).

Kui kohe töölepingut ei sõlmita, on võimalik suunduda ka praktikale ja selle käigus oma töösoovis ja oskustes veenduda.

Töötukassa nõustajad tutvustavad vähenenud töövõimega inimestele teenuseid ja koolitusvõimalusi ning annavad karjäärinõu. Astangu kohvikus saate taskukohase hinna eest osta maitsvaid pagaritooteid ja küpsetisi. Üritus on tasuta ning toimub Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (Astangu 27, Tallinn).

Mari Kalbin, Astangu keskuse tööhõivespetsialist

märgates peaksid mehed mõtlema ka oma südame tervise peale. Eriti kehtib see nooremate, 30-40. eluaastates meeste puhul. Positiivse asjaoluna saab välja tuua, et regulaarsel liikumisel ja füüsilisel treeningul on lisaks südame-veresoonkonna haigestumist ennetavale toimele ka võime osaliselt taastada veresoonte funktsiooni ning sealhulgas erektsioonihäire raskusastet leevendada.

Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja tervisele soodsa mõju avaldamiseks on soovitav vähemalt 2,5 kuni 5 tundi mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust nädalas, jagatuna 4-5 korra peale. Seega on piisav 30 minutit liikumist viiel päeval nädalas, et anda panus oma keha südame ja veresoonte tervise parandamiseks. Sealjuures ei tähenda füüsiline aktiivsus vaid sporditreeningute tegemist, sinna alla käivad ka näiteks treppidest käimine, keskmisest kiirema tempoga kõndimine ja aiatööde tegemine. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad näiteks kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.

Südamearstidena soovime kõigile mõnusalt veedetud aega tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevadilm on hea aeg alustamiseks. Mõnus treening ja rahulolu liikumisest hoiavad südame tervena ja lisavad elurõõmu.

Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning transpordist tingitud õhusaaste vähenemine.

Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas, alates Muuga sadama piirkonnast kuni Rapla maakonna piirini. Minister kehtestas lisaks 13.02.2018 Pärnu maakonna osas ja 14.02.2018 Rapla maakonna osas maakonnaplaneeringu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks. Lätis ja Leedus on Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud. Rail Balticu rajamine on seotud suure avaliku huviga.

Raudtee trassi koridori asukoha määramisel kaaluti mitut võimalikku asukohta, mille tulemusena valiti trassikorido-

ri asukoht nii, et raudtee rajamine oleks tehniliselt teostatav ja majanduslikult tasuv ning raudteest tulenevad mõjud ja häiringud oleksid minimaalsed nii inimkui ka looduskeskkonnale.

Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m.

Raudtee on kavandatud reisirongidele kiirusega kuni 240 km/h. Kaubarongide kiirus on kuni 120 km/h. Rahvusvahelise reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail

Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

Kuni planeeringu elluviimiseni saab trassikoridori alale jäävaid maaüksusi edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi, senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Planeeringuga määratud trassikoridoris sätestatud maakasutustingimused kehtivad kuni Rail Baltic raudtee valmimiseni. Pärast raudtee kasutusloa väljastamist tehakse kitsendused raudteele ja selle kaitsevööndile.

Rail Maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendust omavalitsuste kaupa. Trassikoridori kasutamise põhimõtted ja tingimused on toodud kogu planeeringuala kohta. Planeeringu koosseisus on kolme maakonda hõlmav joonis (mõõtkava 1:220 000) ja Harju maakonna põhijoonis (mõõtkava 1:80 000). Samuti on eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) koostatud kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas.

Laupäeval, 21. aprillil tähistab Riigikogu oma 99. sünnipäeva lahtiste uste päevaga. Päev algab Riigikogu esimehe Eiki Nestori tervitusega ja lossi rõdult kõlava kontserdiga.

Toompea lossis toimuvad ekskursioonid, fraktsioonides saab kohtuda saadikutega ja infotunnis esitada küsimusi valitsuse liikmetele. Kohvikus arutlevad Riigikogu liikmed 100-aastase Eesti tuleviku üle.

Lisaks toimuvad Eesti Vabaõhumuuseumi töötoad ning Eesti Meremuuseum

ja Lennusadam jutustavad lugu „100 aastat kiilu all“. Eesti Ajaloomuuseumi „Laste Vabariigis“ saab koos sõpradega üles ehitada oma unistuste riiki ja vaadata Eesti multifilmiklassikat. Samuti saavad osaleda mälumängus „Eesti Vabariik 100“ koolide ja Riigikogu võistkonnad. Sel päeval pääseb ka Pika Hermanni torni. Päeva lõpetab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikute kontsert. Üritused on tasuta. Kõik on oodatud Riigikokku kell 11–16. Kohtumiseni Toompeal!

Planeeringute koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse. KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud planeeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Meetmete tõhususe kontrollimiseks projekti edasistes etappides on KSH aruandes esitatud seirekava. Maakonnaplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb piiriülene keskkonnamõju.

Kehtestatud maakonnaplaneeringu materjalid on kättesaadavad veebilehel: http://www.maavalitsus.ee/maakonna-planeeringud Harju maakonna alajaotuses.

1. aprillist saab sünnitoetust taotleda vaid pere­ konnaseisuametist

FOTO: ERIK PEINAR

Riigikogu kutsub lahtiste uste päevale!

Riigikogu lahtiste uste päev.

5

Kui seni sai esitada sünnitoetuse taotlusi elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, sünnitoetuse ja mitmike sünnitoetuse taotlusi ka Tallinna Perekonnaseisuametile, siis alates 1. aprillist 2018 menetleb sünnitoetuse ja mitmike sünnitoetuse taotlusi Perekonnaseisuamet.

Enamik taotlusi esitatakse läbi elektroonilise keskkonna ning sealt on samuti võimalik edaspidi ka sünnitoetust taotleda. Paberkandjal avaldused tuleb viia aga Tallinna Perekonnaseisuametisse, Pärnu mnt 67, tuba 109. Täpsem informatsioon on leitav Tallinna kodulehelt ning telefoninumbril 645 7488.

Perekonnaseisuameti vastuvõtuajad on esmaspäeval kell 8.15-18.00, teisipäeval kell 13.00-17.00, kolmapäeval ja neljapäeval kell 8.15-17.00 ning reedel kell 8.15-13.00.

Uue määruse kohaselt ei ole vaja enam toetuse saamiseks esitada ka rasedustõendit.

6

HEAKORRAKUU ERI

Teadeanne – musta mulda lilleilu loomiseks Kõigil, kes registreerusid sügisel linnaosast kokkukorjatud lehekottide veole, pakume võimalust saada vaasidesse ja amplitesse lilleilu loomiseks ühe 50 liitrise koti Eesti musta mulda kompostiga.

Mullakoti soovist saab teatada 16. aprillist kuni 23. aprillini telefonil 645 7616 tööpäevadel või e-postiadressil kaido.saks@tallinnlv.ee ning leppida kokku ka mullakoti kättesaamine 19. kalendrinädalal.

Taas on tulemas ohtlike jäätmete kogumisring 29. aprillil toimub igakevadine ohtlike jäätmete kogumisring. Kogumisringide eesmärk on ohtlike jäätmete kogumine muudest olmejäätmetest eraldi selleks, et vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist. Ringide käigus võetakse vastu järgmisi majapidamises tekkivaid jäätmeid: p liiakud; p atareid ja väikeakud; a egunud ravimid; v anad värvid, lakid, lahustid ja liimid;  aiamürgid ja väetiste jäägid, foto- ja muud olmekemikaalid; õ li ja määrdeainete jäägid; kütusefiltrid ja saastunud kaltsud; ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastununud pakendid;  e lavhõbedajäätmed, sh päevavalguslambid;  elektri- ja elektroonikajäätmed (vana kodutehnika).

Ring on mõeldud eraisikutele kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäät-

mete kogumiseks. Asutused ja ettevõtjad peavad oma jäätmed üle andma otselepingutega vastavatele jäätmekäitlusettevõtetele.

Pühapäeval 29.04.2018, peatumiskohad Pirital:  1 0.00-10.15 Merivälja tee 34 (Pirita keskuse parkla)  1 0.25-10.45 Kesk tee/Haaviku (Merivälja poe ees)  1 0.55-11.15 Võsa tee 26 parkla (Padriku elamurajoon)  1 1.25-11.45 Aianduse tee 64 (Aianduse/Mugula tee ristmikul)  1 2.05-12.25 Randvere tee 115 (Ecoland hotelli ees)  1 2.35-12.55 Kelluka tee 21/23 (Kelluka poe ees)  1 3.10-13.30 Vabaõhukooli 16 vastas parklas  1 3.40-14.00 Urva 5 (endise Maarjamäe poe ees)

Kuidas prügi sortida?

Tagatisrahaga pakend (ehk pandipakend) vii tagasi pakendi tagastuspunkti. Ainult nii saad pakendi eest tagatisraha tagasi. Tagatisraha summad on üldised kõikidele pakenditele ning alates 1. veebruarist 2015 on summaks 10 senti.

Segapakend vii segapakendijäätmete konteinerisse. Tavaliselt on kogumispunktis eraldi konteiner segapakendi ning ka klaaspakendi jaoks. Kui eraldi klaaspakendikonteinerit ei ole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse. Jälgi konteineri märgistusi, et teada, mida kuhu panna. Pakendid saab ära anda tasuta. Pakendite kogumisega tegelevad taaskasutusorganisatsioonid. Kui sa ei tea, kus asub lähim pakendikonteiner, uuri seda kohalikust omavalitsusest. Konteinerite asukohad saab teada ka taaskasutusorganisatsioonide kodulehtedelt: Eesti Taaskasutusorganisatsioon, Eesti Pakendiringlus, Tootjavastutusorganisatsioon.

Vanapaber ja -papp pane vanapaberi ja -papi konteinerisse. Teatud elamutüüpide korral (näiteks korterelamu juures) võib kohalik omavalitsus nõuda vanapaberikonteineri olemasolu. Üldjuhul saab vanapaberit ja –pappi ära anda tasuta või oluliselt odavamalt kui segaolmejäätmeid.

Biolagunevad jäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias. Korteriühistutel on mõistlik tellida eraldi biolagunevate jäätmete konteiner. Teatud elamutüüpide (näiteks korterelamu) korral võib omavalitsus nõuda biolagunevate jäätmete konteineri olemasolu.

Aia- ja haljastusjäätmed komposti piisava ruumi olemasolu korral oma aias või vii jäätmejaama.

Ohtlikud jäätmed vii ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama.

Vanad ravimid saab viia ka apteeki.

Ehitus- ja lammutusjäätmed on soovitav koguda eraldi: puit-, metall- ja püsijäätmed (näiteks tellised) ning muu ehituspraht. Need tuleb viia jäätmejaama või anda üle jäätmekäitlejale. Ehi-

tus- ja lammutusjäätmete segu üleandmisel tuleb jäätmekäitlejale maksta.

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed vii poodi, kust kavatsed osta uue toote. Pood peab vana seadme vastu võtma, kui ostad samast poest uue sarnase seadme. Kui ei ole kavatsust uut seadet osta, tuleb vanad seadmed viia lähemasse elektroonikaromude kogumispunkti või jäätmejaama, kus neid vastu võetakse. Juppideks lammutamata seadmeid saab ära anda tasuta. Kui seade ei ole tervik, siis võidakse küsida puuduva osa materjali eest raha küsida.

Romusõidukid vii sama automarki müüvasse kauplusesse või autolammutustöökotta (romulasse). Romusid saab ära anda tasuta, romulad võivad romu vastuvõtmisel maksta ka väikese summa. Nõua lammutustõendit! Ainult ARK-ile lammutustõendi esitamisel kustutatakse auto registrist.

Patareid ja akud vii tasuta ükskõik millisesse poodi, kus neid müüakse. Sul ei ole kohustust uut patareid või akut osta. Poodides on spetsiaalsed konteinerid patareide ja akude kogumiseks.

Vanarehvid vii vanarehvide kogumispunkti. Vanarehvid saab kõikidesse vanarehvide avalikesse kogumispunktidesse ära anda tasuta, sõltumata rehvide kogusest. Kogumispunktid peavad jääma rehvide kasutaja elukohajärgse maakonna piiresse. Juhul, kui tegemist on aastatega kogunenud suurema rehvikogusega (näiteks veoauto koorem rehve), tuleks eelnevalt ühendust võtta mõne tootjaga, et uurida, kuhu võib suurema koguse viia.

Kui sul on küsimusi seoses jäätmete äraandmisega, võta julgelt ühendust kohaliku omavalitsusega.

Meie kõigi võimuses on anda omapoolne panus keskkonna heaks, kogudes, sortides ja viies oma majapidamises tekkinud jäätmed selleks ettenähtud kohta.

Pirita Linnaosa Valitsus 645 7600, pirita@tallinnlv.ee.

6. aprill 2018

Lööme Pirita läikima Käes on taas kevadine aeg ning Tallinna linn korraldab alates 16. aprillist kuni 13. maini heakorrakuu. Heakorrakuu toimub Pirital juba 27. korda!

Ka Pirita linnaosas on aeg teha oma lähiümbruse territooriumil kevadist suurpuhastust – koristada rannaala ja metsaalused talvel murdunud okstest, puhastada kõnniteed liivast ja tolmust, riisuda maa-alad aias, lammutada vanad kuurid, remontida ja värvida piirdeaiad ning vedada kogutud jäätmed prügimäele. Vaadake üle aias ja aia taga olevad puud, põõsad ja hekid. Puid ja põõsaid tuleb piirata nii, et need ei ulatuks Teie kinnistult välja ja ei takistaks liiklemist, valgustite valgusvihku, liiklusmärkide, viitade ja tänavasiltide nähtavust.

Heakorrakuu raames on oma kohustused kõikidel vara omanikel, olgu omanikuks linn, asutused või eraisikud. Linna kohustuseks on korrastada linnale kuuluvad maad ning kanda sellega kaasnevad kulud. Asutuste, korteriühistute ja eramajade territooriumi koristamine ja seal asuva vara remontimine on nende omanike kohustus.

Heakorrakuul toimuvad mitmed kampaaniad ja talgupäevad.

Pirita Linnaosa Valitsus soovitab kõigil linnaosa elanikel kevade saabudes veeta võimalikult palju aega värskes õhus ning kutsume Teid osalema oma elukeskkonna kaunimaks muutmisel. Juhul, kui on tähelepanekuid või ettepanekuid linnaosa heakorra või läbiviidavate kampaaniate osas, palun kindlasti meid informeerida kas telefonidel 6457615, 6457610 või elektronposti aadressile: merike.kalam@tallinnlv.ee või tonis.liinat@tallinnlv.ee.

Teeme Ära kampaanias osalejad peaksid samuti endast enne tööde algust märku andma, et kokkukorjatud prügihunnikud ei jääks linnaosas vedelema.

Linnaosa talgupäev 5. mail 2018 algusega kell 11.00 toimub linnaosa talgupäev. Sellel aastal toimuvad linnaosa valitsuse poolt korraldatavad talgud nagu ka kahel eelneval aastal Pirita jõel. Lisaks linnaosa valitsuse töötajatele ja linnaosas tegutsevatele seltsidele kutsume talgutest osa võtma kõiki huvilisi. Koostöös paadilaenutusega läheme jõele ja jõesaartele prahti koristama.

Kogunemine toimub 5.mail kell 11.00 paadilaenutuse juures, jalga võiks panna kummikud. Kaasa hea tuju ja rõõmus meel, töövahendid saab kohapeal ning peale tööd sööme koos talgusuppi. Registreeruda saab Teeme Ära talgulehel või telefonil 6457610 ja e-postil tonis.liinat@tallinnlv.ee.

Lõkke tegemine aias Et suits ei häiriks naabreid ja liiklust, oleme linnaosa elanike ettepanekul kokku leppinud ühise krundil lõkke tegemise aja. Soodsate ilmastikutingimuste korral võib oma krundil lõket teha 4.- 6. maini ja 11.-12. maini.

Oma krundil võib põletada oksi ja immutamata puitu selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel, tuletöö üle järelevalvet tegeva isiku juuresolekul. Käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (nt tulekustuti, ämber veega, kustutusluuad).

Tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Väljaspool ehitist tule tegemisel peaks tuule kiirus kuni 1,5 m/sek. Arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega.

Lõkke tegemisel tuleb veenduda, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ja liiklust. Pärast tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.

Keelatud on põletada jäätmeid (prügi), aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed ning kulu.

Pakendikonteinerite juures avaneb jõle vaatepilt Piritale on paigutatud avalikud pakendikonteinerid, kuhu võimalik tuua eelnevalt sorteeritud paber/papp, sega- ja klaaspakendid. Kahjuks on pakendikogumise kohad muutunud linnaruumi reostavaks prügilaks.

Pidevalt tuuakse konteineritesse ja nende vahetusse lähedusse ümbruskonda reostavaid jäätmeid, mis sinna ei kuulu. Toodud on nii olmejäätmeid, vanu külmikuid, mööblit kui teisi ohtlikke jäätmeliike. Enamikku jäätmetest, nagu näiteks kodutehnika ja mööbel, saab ära anda tasuta Pärnamäe tee 36.

Jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt juhistele:  s inine konteiner on mõeldud paberi ja papi jaoks;  r ohelisse konteinerisse võib panna klaasist pudeleid, purke ja muud puhast klaaspakendit; k ollane konteiner on segapakendite jaoks ning sinna sobivad plastpakendid, näiteks jogurtitopsid ja võikarbid, ning metallpakendid, näiteks konservikarbid ja metallkaaned.

Vastav info on kirjas ka pakendikonteinerite juurde paigutatud infotahvlitel, kus on kirjas sorteerimise juhised ja tühjendamise graafik.

Juhul kui keegi on näinud kedagi avalikke pakendikonteinereid reostamas ning tal on selle kohta tõendeid, siis palume sellest teavitada Pirita Linnaosa Valitsust (6457600, pirita@tallinnlv.ee) või Tallinna Munitsipaalpolitseid (14410).

Pärnamäe jäätmejaam Pärnamäe jäätmejaam võtab vastu ohtlike jäätmeid, ehitusprügi ja mööblit. Suur osa jäätmetest võetakse vastu tasuta või vastavalt kehtestatud hinnakirjale, millega saab tutvuda veebilehel www.jaatmejaam.ee.

Pärnamäe jäätmejaam on avatud järgmistel aegadel:  Esmaspäev 14-19  Teisipäev 14-19  Kolmapäev 14-19  Neljapäev 14-19  Reede suletud  Laupäev ja pühapäev 10-15

Jäätmejaama minnes võta kaasa ID-kaart Sagedasem jäätmejaama külastaja on juba märganud, et Pärnamäe ja Pääsküla jäätmejaamades tuleb enne jäätmete üleandmist esitada operaatorile oma ID-kaart. Alates 1. aprillist rakendub sama süsteem ka Rahumäe jäätmejaamas.

Tegemist on Tallinna Keskkonnaameti poolt käivitatud arendusega, mis teeb jäätmejaama külastaja elukoha andmete kohta päringu rahvastikuregistrisse.

Süsteemi kontrolleri abil tuvastatakse kliendi elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega, jäätmejaama toodud jäätmete liigid ning nende kogus.

Tallinna Keskkonnaamet doteerib kohalikelt elanikelt vastu võetud jäätmete käitlust, mistõttu on linlastele jäätmete üleandmine suures ulatuses tasuta või soodsam. Jäätmejaama külastajatele jääb õigus ID-kaarti esitamisest loobuda, kuid sellisel juhul tuleb arvestada mittetallinlastele kehtestatud hinnakirja rakendumisega.

HEAKORRAKUU ERI

6. aprill 2018

Veel heakorra­ kuu tegemisi 21. aprillil 11.00 Maaema päev Maa päeva tähistamine toimub pidulikult puude istutamisega Tallinna loomaaeda. Lasteaia lapsed istutavad „Tallinna alusharidus 100“ raames 100 puud loomaaia territooriumile.

23.04-13.05 Jäätmeteemaline projekt õppeasutustele „Näeme, teame ja teeme!“ 2018. aasta heakorrakuul kaasatakse projekti 5 õppeasutust Tallinnast.

Aprilli lõpus toimub õppeasutuses jäätmete teemaline tund, kus räägitakse ohtlike jäätmete käitlemisest.

Mai alguses toimub õpperetk veekogu äärde ja toimuvad koristustalgud. Talgute asukoht valitakse koostöös linnaosavalitsusega ja soovitavalt kooli ümbruses.

10.mail Aegna Loodusmaja ümbruse korrastustalgud. Korraldab Tallinna Keskkonnaamet.

Info heakorrakuust ja tegevustest koondatakse veebilehte http:// www.tallinn.ee/est/heakorrakuu/ ja http://www.tallinn.ee/rus/heakorrakuu/ (vene keeles)

Lemmiklooma omanikud peavad oma lemmikute tagant koristama Terje Moisto, järelevalvespetsialist

Hoolimata sellest, et koerte väljaheidete probleem on juba aastaid üleval olnud, on inimeste teadlikkus sellest, et oma koera järelt tuleb koristada, endiselt puudulik. Seetõttu meenutavad ka meie tänavad ja haljasalad sageli „miinivälju“.

Linnade koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi on loomapidaja kohustatud järgima sanitaar- ja hügieeninõudeid ning koristama oma looma väljaheited.

Oma koera järelt koristamine näitab hoolivust kaaskodanike vastu. Olukorra parandamiseks ja koeraomanike korrale kutsumiseks on vaja ühiskondlikku aktiivsust. Kui märkate koeraomanikku, kes jätab looma järelt väljaheited koristamata, tuleks talle julgelt juurde astuda ja märkus teha.

Kui aga ühiskondlik aktiivsus puudub, tuleb kaaskodanike ja nende lemmikloomade tegevuse tagajärjed ühiselt ära koristada. Kinnistuomanikel on kohustus korraldada heakorratöid kinnis-

tuga külgnevatel kõnniteedel ja kinnistule kuuluvatel haljasaladel.

Siinkohal tuletaks meelde loomapidaja peamised kohustused, mis tulenevad kasside ja koerte pidamise eeskirjast, pidades eelkõige silmas heakorda ja kaaskodanike heaolu.

1. Iga loomaomanik on kohustatud kohe koristama oma looma tagant reostuse. Haljasaladele, tänavatele ja mänguväljakutele maha jääv reostus pahandab seal jalutavaid või mängivaid mitteloomaomanikke.

2. Avalikes suplusrandades on koera ujutamine keelatud.

3. Looma tuleb pidada kinnisel piiritletud territooriumil, nii et looma väl-

Hulkuvad loomad

japääsemine oleks välistatud. Järelevalveta kass või koer loetakse hulkuvaks ja nad kuuluvad kinnipüüdmisele. Koerale kuuluval või tema kasutuses oleval territooriumil peab olema tema olemasolust teatav hoiatussilt ning peab olema kindlustatud ametiülesannet täitva isiku ohutu sissepääs.

4. Rihma kasutamine on kohustuslik koeraga avalikus kohas viibides. Rihmata tohib koeral lasta joosta tarastatud aias. Kui tegemist on kurja koeraga, on kohustuseks kasutada avalikus kohas viibimisel suukorvi. See, kas koer on kuri või mitte, sõltub koeraomaniku hinnangust, kuna tema on see isik, kes koera tegude eest vastutust kannab. Iga lahtiselt patseeriva koera puhul on tegemist omaniku poolt seaduserikkumisega.

5. Looma omanik on kohustatud kaduma läinud looma otsima. Iga loomaomanik peaks varustama oma looma kaelarihmaga, millel on omaniku nimi ja telefon, et oleks omanikku kergem tuvastada.

Refereeritud portaalist maaleht.delfi.ee.

Projekt „Roheline õu“ aitab kaunistada ja korrastada koduümbrust Haljastustoetus on mõeldud Tallinna linna territooriumil asuvatele korteriühistutele. Haljastustoetuse suurus korteriühistu kohta on kuni 60% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 600 eurot aastas.

2018. aasta toetusteks on eraldatud 40 000 eurot, mis on võrdne kahel eelmisel aastal eraldatud summaga. 2016. aastal maksti toetusteks 32 775 eurot ja 2017. aastal 32 587 eurot.

Haljastustoetust võib taotleda hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seoses järgmisteks tegevusteks:

 puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamine ja istutamine;  lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmine ja paigaldamine, istutusmaterjali soetamine ja istutamine; m uru rajamine, sambla tõrje;  puude raie ja hoolduslõikus (kui pole viljapuud, on vajalik sisestada taotlusesse ka raieloa number või skaneeritud koopia ning hoolduslõikuse puhul töid teinud arboristi tunnistuse koopia);

 e elnevates punktides loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmine (soovitav lisada taotlusesse hinnapakkumiste võrdlus). PS! Tööriistade ja muu inventari ostmiseks toetust ei anta.

Toetus makstakse välja nõuetekohaste taotluste laekumise järjekorras linnaosa valitsuse esindaja poolt kohapeal läbiviidud kontrolli tulemuste sisestuse olemasolul ja tingimusel, et taotluse esitamise aasta eelarves

on olemas vahendid haljastustoetuse maksmiseks.

Toetust on võimalik taotleda taotluse esitamise aastal pärast toetatavate tegevuste tegemist ning taotleja poolt nende eest esitatud arvete tasumist. Erinevalt eelmistest aastatest saab taotlust esitada ainult elektrooniliselt. Taotlus esitatakse üldjuhul Tallinna kodulehel www.tallinn.ee asuvas iseteeninduskeskkonnas, kuhu saab sisse logida ID kaardi või Mobiili ID-ga.

Tasub teada tatavate materjalide kohta. Teeäärele pandud põllukivid haljasala kaitseks tuleb hoida teeäärest eemal vähemalt 1m.(lumesahale teepuhastuse võimaluse loomiseks ning ohutuse tagamiseks).

Vastasel juhul koristab linnaosavalitsuse lepingupartner kivid.

Maja number Kinnistul asuval hoonel peab olema valgustatud maja number. Lähtudes Tallinna Linnavalitsuse määrusest (5. juuli 2000 nr 44, Tallinna aadressitähiste eeskiri) on iga ehitise omanik või selleks volitaud isik kohustatud paigaldama maja numbrimärgi ehitisele, hoonele, piirdele või postkastile, kindlustades tähise nähtavause üldkasutatavalt teelt. Numbrimärki tellides lisage alati, et see paigaldatakse Pirita linnaossa. Pirita linnaosas on maja numbrimärgi värvid pruunil taustal valge ja tänavanime silt valgel taustal pruun kiri. Tänavasildi paigaldab linnaosavalitsus.

Tänavasilte ja majanumbreid valmistavad AS Signaal, Pirita Selver ja paljud teised.

Palun hoolitsege selle eest, et Teie kinnistu oleks alati leitav.

Prügiveoleping Kinnistu omanikul on kohustus sõlmida prügiveoleping ja vedajale üle anda kinnistul tekkivad segaolmejäätmed.

Prügiveo leping peab sisaldama vähemalt segaolmejäätmete korrapärast vedu. Lisaks saab tellida pakendijäätmete ja klaasikoti veo. Need kotid peavad olema graafikujärgse äraveo päeval välja pandud. Kui need ei ole välja pandud, esitatakse tühisõidu arve. Õueala ja parkimine Pöörates maha Pirita linnaosa magistraalteedelt algab kohe pea kõikjal õueala.

Liiklusseaduse § 49 tulenevalt võib jalakäija õuealal liikuda kogu tee ulatuses. Juht ei või õuealal jalakäijat ohus-

tada ega takistada, vajaduse korra tuleb sõiduk peatada. Jalakäija ei või juhti põhjendamatult takistada.

Sõiduk võib õuealal jalakäijate vahetus läheduses liikuda jalakäija kiirusega ja mujal mitte kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis. Asfaldile märgitud ristid annavad märku samaliigiliste teede ristumisest.

Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või oma kinnistule parkimiseks. Õuealal võivad parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria sõidukid. Parkida võib ainult

tähistatud parklas või teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

Meie linnaosas on õuealadel teed kitsad ja teel parkiva auto korral on suurte prügiautode, lumekoristussahkade töö võimatu või oluliselt raskendatud.

Seepärast palun korraldada perede ja külaliste autode parkimise ainult oma kinnistul. Kooskõlastatult linnaosavalitsusega saab vajadusel teemaa haljasalale rajada kõval alusel parkimiskohad. Selleks tuleb eelnevalt esitada avaldus, asendiplaan ja info kasu-

7

Tee äärde istutatud puud ja põõsad Kui teie kinnistuga piirneval teemaal on teie istutatud puid ja põõsaid, siis tuleb ka neid hooldada nii, et nad ei segaks liiklust – asetseksid teest kaugusel, kus vajadusel mahuks ka jalakäija sõiduteelt ( 1 m) maha astuma. Juhul, kui seda ei tagata, omab teemaad hooldav linnaosa valitsus õigust otsustada, kas antud haljastus likvideerida või pügada.

Palume kärpida liiklust ning inimesi häirivad oksad. Teie kinnistul kasvavate puude-põõsaste oksad ei tohi ulatuda läbi aia ja puude oksad ei tohi olla kõnnitee kohal madalamal kui 3.2 meetrit ning sõidutee kohal 4,2 meetrit.

Raieluba Kui kinnistul kasvab puu, mida kinnistuomanik tahab (peab ohtlikuks) maha võtta, tuleb esitada raieloa taotlus Tallinna Keskkonnaametile. Avalduse võib esitada teenindussaali Vabaduse 7 või internetikeskkonnas. Teiega võetakse ühendust, vaadatakse puud üle koos spetsialistiga, otsustatakse, kas väljastatakse raieluba või selgitatakse muid meetmeid, mida võtta tarvidusele puu hooldamiseks. Viljapuid võib kinnistu omanik maha võtta (uuendada) loata.

Iga päev satub tänavale omapead hulkuma lemmikloomi, kellest osa oodatakse koju tagasi, kuid osa on osutunud pererahvale ülearuseks.

Eriti terav on probleem kodutute kassidega. Keldris, kõrvalhoones ja mujal metsikult elavad kassid tekitavad heakorraprobleeme, hävitavad linnaelustikku ja soetavad arvukalt järglasi. Sageli kogunevad tänavakassid kortermajade ümbrusesse, kuna elanikud toidavad neid.

Kodutute kasside toimetamiseks loomade varjupaika tuleks ühistul saata olukorda kirjeldav e-kiri aadressil tallinn@varjupaik.ee. Kassipüüdjale tuleb vajaduse korral tagada ligipääs keldrisse ja soojasõlme, anda lukustatud ruumide võti (kassipüüdja teeb tööd just hilisõhtul või varahommikul, sest kassid on ööloomad). Kasse toitvate isikutega tuleks jõuda kokkuleppele, et nad päev-paar enne püüdmist kasse ei toidaks, kuna täis kõhuga loomad lõkspuuri ei lähe.

Hulkuvate koerte ja kasside püüdmist ja hoidmist korraldab Varjupaikade MTÜ (Paljassaare tee 85). Hulkuvatest või surnud loomadest Tallinnas teatage ööpäev läbi töötaval telefonil 514 1431. Kui hulkuva koera või kassi omanik on teada, tuleb sellest teatada Tallinna munitsipaalpolitsei ametile lühinumbril 14 410.

Leitud loomade kohta saab teavet hoiupaiga veebilehelt www.varjupaik.ee, tel 514 1431 ning e-posti teel tallinn@varjupaik.ee. Loomade hoiupaik on külastajatele avatud 11.30-18.30 Looma väärkohtlemisest ja loomade tervisega seotud probleemidest tuleb teavitada Harjumaa Veterinaarkeskust telefonil 658 0420 või e-posti teel info.harju@vet.agri.ee.

Kiibistamine ja registreerimine Mikrokiip on lemmiklooma märgistamiseks parim viis, kuna seda ei ole võimalik kaotada ega eemaldada. Kiip aitab seostada looma tema omanikuga ning seega on hõlpsam kadunud looma koju tagasi toimetada. Kiibistamisest ja registreerimisest on kasu ka tubase kassi puhul, kes võib avatud ukse või akna kaudu õue sattuda ega pruugi enam koduteed leida. Loom on vaja identifitseerida ka näiteks piiriületusel, loomanäitusel või omandivaidluse korral.

Kohustus märgistada Tallinnas peetavad koerad mikrokiibiga ja registreerida Tallinna lemmikloomaregistris kehtib juba 2006. aastast.

2015. aasta algusest laienes see kohustus kassidele.

Mikrokiibi paigaldab veterinaararst.

Kiibistatud loom tuleb registreerida riigiportaalis www.eesti.ee (teenus „Lemmiklooma andmed ja registreerimine LLR”), kus saab ka kontrollida ja täpsustada kontaktandmeid ning teatada lemmiku surmast.

Lisaks riigiportaalile saab lemmiklooma registreerida Pirita Loomakliinikus (Regati pst 1, tel 639 8737, pirethints@hot.ee).

Tallinna väikeloomade krematoorium Pääskülas Raba tn 40 asub Tallinna väikeloomade krematooriumi. Krematoorium tuhastab lemmikloomi nii üld- kui individuaaltuhastusena, mis garanteerib, et omanik saab tagasi just oma looma tuha. Lemmiklooma tuhastamiseks peab loomaomanik eelnevalt aja kokku leppima.

Lisateavet saab veebilehelt www. loomakrematoorium.ee või telefonil 55517 527.

8

TARBIJA

6. aprill 2018

Tule tasuta kontserdile!

28. aprillil kell 18.00 toimub Viimsi Huvikeskuse saalis rahvamuusikaansambel PIRITA 35. sünnipäevale ja H. Vaabeli 90. sünniaastapäevale pühendatud kontsert HELISEDES KEVADESSE. Sissepääs tasuta!

Esinevad Rahvamuusikaansambel Pirita, Rahvapilliansambel Piibar, lõõtsamees Arvo Laud, Viimsi Huvikeskuse Noortekapell, Nõmme Pillikoor ja rahvatantsurühm Valla-alune.

Anna kasuta­ tud rehvid ära tasuta!

Rehvide maaletoojad ja edasimüüjad on kohustatud vanarehve vastu võtma või andma infot vastuvõtupunkti asukoha kohta.

Vanarehve võetakse tasuta vastu jäätmejaamades (eraisikutelt kuni 8 tk korraga) ja MTÜ Rehviringluse kogumispunktides (piiramata koguses nii era kui ka juriidilistelt isikutelt).

Lisainfo http://rehviringlus.ee/

Puzzle 1 (Medium, difficulty rating 0.58)

Nutikalt nutisõltuvuse vastu!

8

2 3

9

5

2 3

Tõnis Liinat

4

Milleks kohtuda sõpradega pargis, kui saad nendega Facebookis jagada naljakaid videosid? Milleks minna koos kossu mängima, kui saad arvutis pidada üks-ühele lahingu? Võtmeküsimus, millele peame vastuse leidma, on lihtne - kuidas võistelda mugavama ja näiliselt huvitama eluga ning püüda noorte tähelepanu?

Suurmõtlejast Stephen Hawkinsi surm viib paratamatult mõtted inimkonna tulevikule. Teadlasena ta rõhutas, et inimkonda ootab tulevikus häving, kui me ei alusta koheselt lahenduste leidmisega.

Oma mõtterännakutel keskendus ta kuni 1000 aasta pikkusele perioodile, kuid minu mõtted peatuvad hoopis lähitulevikus – üksnes mõned aastad praegusest hetkest.

Palju on räägitud nutisõltuvusest ja füüsilise aktiivsuse vähenemisest. Viimasel ajal on aina enam fookuses olnud ka vaimse tervise probleemid, eeskätt depressioon, uinumisraskused ja üleväsimus. Eelkirjeldatud probleemid mõjutavad inimesi ja nende lähedasi.

Julgen väita, et kui me ei tegele jõudsamalt vaimse ja füüsilise tervise probleemidega, siis inimkonna hukatus on palju lähemal kui 1000 aastat.

Miks me peame rääkima nutisõltuvusest?

Sellele, kuhu probleem on peidetud, pole ühest vastust. Nii vaimne kui ka füüsiline tervis on oma olemuselt ääretult komplekssed, kus ühtegi juhtumit ei saa võtta samasugusena nagu eelmist. Muidugi saab kasutada mõnevõrra sarnaseid ennetavaid ja abistavaid meetmeid, näiteks soodsate keskkonnatingimuste loomine, mille kasutamisel on kõigil sarnased võimalused.

Kui rääkida keskkonnast, siis peame arvesse võtma kaks dimensiooni - füüsiline ja vaimne. Füüsilise keskkonna üks aspekt on linnapildi kujundamine, näiteks saan tuua vaba aega väärtustava Pirita linnaosa. Seal on erinevaid tasuta sportimisvõimalusi (korvpall, lauatennis, discgolf, suusa-, jooksu-, rattasõidu ja rulluisurajad) ja head tingimused vabas õhus liikumiseks (rannajoon, hooldatud pargid ja terviserajad). Rand täitub juba kevadel aktiivsete noortega ning viimased lohesurfajad lõpetavad hilissügisel. Kõiksugused võimalused on justkui olemas, kuid samas jääb endiselt midagi puudu...

1

6

7

4 1

3

4

8

6

2

5

4

7

5

2

9 9

PIRITA TERVISENÄDAL

Generated by http://www.opensky.ca/sudoku on Mon Mar 26 21:07:24 2018 GMT. Enjoy!

16. - 19. APRILL 2018

E Kas järjekordne video tegemine aitab kaasa olukorra lahendamisele või mitte? Ma olen videode osas skeptilisel seisukohal ja arvan, et kasutada tuleks loovamaid meetodeid, mis kasutavad vahetu suhtlemise põhimõtet. Siinkohal tasub küsida - kui tahame parandada nutiprobleeme, siis kuivõrd arukas on rakendada sõltuvuse ühte osa? Üksnes mudilaste mänguväljakud, videod ja reklaamkampaaniad ei aita kaasa tervete ja tublide kodanike kasvatamisele. Linnal ja riigil on vaja jätkuvalt arendada füüsilist keskkonda, kuid selle kõrval ka vaimset. Senisest rohkem peame oma töösse kaasama ja ametnikke suunama koostööd tegema psühholoogide ja teiste ekspertidega. Me peame tooma noored eemale korrarikkumistest ja nutimaailmast, aitama kaasa nende sotsiaalsele suhtlusele ja kehalisele aktiivsusele ning sellega asjalike ja rõõmsate inimeste kasvule. Vastasel juhul kasvatame empaatiavõimetuid inimesi ja oleme iseenda hukatuseks.

3

8

5

Rakendada tuleb loovamaid lahendusi Noorsootöötajad, ametnikud ja poliitikakujundajad peaksid läbima mõttekäigu - olgu, et toetame ja loome võimalusi noortele, aga kas toetame ka piisavalt vanemaid ehk kas tagame ka hea vaimse keskkonna sihtrühma tugi- ja taustsüsteemile? Rääkides nutisõltuvusest ja sellega kaasnevates probleemidest peame mõistma, et see hõlmab kogu perekonda. Ühelt küljelt peavad vanemad tulema toime sõltuvusest tingitud probleemidega ja teisest küljest me ei saa välistada, et ka vanemad võivad kuuluda sõltlaste gruppi. Kes meist poleks ühistranspordis näinud tähelepanu otsivat väikelast, kui lapsevanem samal ajal kuulab muusikat või sirvib sotsiaalmeediat. Olgu sõltlaseks vanem või laps, igal juhul tuleb suunata mõtestatud ja toetavaid tegevusi senisest rohkem ka vanematele.

Mis formaadis need tegevused peaksid olema, on muidugi omaette küsimus.

1

○ 8.00 Hommikuvõimlemine Pirita kloostri ees ○ 9.30 Eakate kepikõnd, algusega, Metsavahi 4 ○17.30 Avalik loeng depressioonist, Kloostri tee 6

T

○ Tervisepäev liikumiseks "kõik terviseradadele" Liikujate vahel loositakse hea auhind!

K

○ 9.00-13.00 Tervisemõõtmised, Kloostri tee 6 ○17.00-19.00 Õhtune jutunurk "Söö end vormi", restoran Regatta ○17.00 Avatud jooga, Kloostri tee 6

N

○ 18.30-20.00 Vestlusõhtu “Eeterlike õlide põnev maailm”, Vigri kohvik

LISAINFORMATSIOON WWW.TALLINN.EE/PIRITA

7

HARIDUS / LAPSED

6. aprill 2018

9

Keeltenädal Pirita Majandusgümnaasiumis Triinu Orumaa arendusjuht

Pirita Majandusgümnaasiumi ja Sisekaitseakadeemia ühisprojekti keeleõppetegevused viivad projektis osalejad õuesõppetundidesse.

Koostöö hariduse heaks Triinu Orumaa, arendusjuht

Pirital on väga soe ja kokkuhoidev kogukond, mis õnneks suhtub kõigesse lapsi, noori ja tulevikku puudutavasse tundlikult ja toetavalt. Seega on kõik, mis puudutab ka haridust, lasteaedu ja koole, kogukonna tähelepanu all. Sellisel tähelepanul ja toel on suur innustav ja tiibu andev mõju. Seda enam, et üks osa sellest on erinevate asutuste ja organisatsioonide koostöö piirkonna hariduselu edendamisel.

Kui Pirita Majandusgümnaasiumi paari viimase kuu ettevõtmistele mõelda, on väga suur rõõm tõdeda, et oleme saanud olla päris mitme kõiki osapooli arendava ettevõtmise algatajad ning koos- ja kaasteelised.

Ilmselgelt on meie olulisim koostööpartner Pirita linnaosavalitsus, kes on meid märganud ja toetanud erinevates ettevõtmistes, kuid päris mitmel korral andnud oma osa sündmuse või õpiürituse õnnestumisse. Väga toredaks näiteks on Pirita Majandusgümnaasiumi koordineeritav võõrkeelte projekt Sisekaitseakadeemiaga, mille käigus toimunud keeleõppelise orienteerumismängu korraldamisel ja läbiviimisel lõi lisaks piirkonna noorsoopolitseinikele kaasa ka linnaosa töötajaskond. Õppeasutuste tasandil on lisaks Sisekaitseakadeemiaga ühiseid ettevõtmisi toimunud nii Pirita, Pirita-Kose kui ka Naba lasteaial, mille rühmad on osalenud „Kiusamisest vabaks!“ metoodikaga seotud Karupeol ja emakeelepäeva kontserdil. Lisaks laste ühistele ettevõtmistele leia-

vad ka õpetajad ühisosa. Näiteks osalevad lasteaiaõpetajad ja noorsootöötajad kooli korraldataval kaasaegset õpikäsitust tutvustaval õpiürituste sarjal.

Pirita Majandusgümnaasiumi õpilased ja õpetajad käivad omakorda juba mitme aasta jooksul internetiturvalisuse töötubades Mähe Vaba Aja Keskuses.

Pirita kloostris toimuvad kultuuritunnid ning meie õpilased esinevad alati ka advendikontserdil. Pirita raamatukogu töötajad viivad läbi infootsingu koolitusi gümnasistidele ja on koos Tallinna Botaanikaaiaga andnud nõusoleku kaasa lüüa Pirita Majandusgümnaasiumi teaduskonverentsi töös.

Saame oma kogemusest öelda, et koostöö kogukonnas on meeldiv ja vastastikku rikastav, pakkudes rõõmu kõigile osalistele.

Kõikjal Eestis tähistatakse 14. märtsi kui emakeelepäeva. Pirita Majandusgümnaasiumis on juba aastaid emakeelepäevaga samal nädalal peetud keelenädalat, mille keskmes on kõik need keeled, mida meie koolis õpitakse ja emakeelena räägitakse. Loomulikult ei pöörata tähelepanu vaid keelele – keel toob lähemale ka rahvad ja kultuurid.

2018. aastal algas nädal suurejoonelise kontserdiga kõigile 4.-12. klassi õpilastele. Kontsert tutvustas väikesi killukesi nende keelte kultuuriruumist, mida meie kõige rohkem õpitakse ja õpetatakse. Esinejad olid suurepärased ja pakkusid võimalust osa saada imelisest kõrgel tasemel esitatud muusikast, laulust ja tantsust. Ansambel Harfihaldjad esitas imelist iiri rahvuslikku harfimuusikat ning Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio tutvustas hispaania kultuuris üliolulist emotsionaalset flamenkot. Kontserdi põnevaks tipuks kujunesid aga Tõnismäe Reaalkooli tantsuansam-

bel Neposedõ ja noorteansambel Mlada, kelle esitusele vene, setu ja mordva rahvalauludest-tantsudest elasid kaasa kõik vaatajad.

Terve keeltenädala jooksul tutvus koolipere keelte ja kultuuridega võõrkeelte õppetooli juhendamisel. Loomulikult tähistati emakeeleõpetajate vedamisel ka emakeelepäeva. Koolisööklas pakuti erimenüüd, toimusid viktoriinid ja lõimitud tegevused keeletundides. Siiski kujundasid sel aastal keeltenädala näo õpilased, kes andisid tunde keeltes, mida nad õpivad, hästi oskavad või emakeelena räägivad. Eesmärgiks oli kaaslastele tutvustada keeli, millega tundides veel kokku puututud ei ole: 1.-5. klassil olid vene ja vanematel klassidel hispaania, soome või rootsi keele tunnid, 1.-2. klassil toimusid lisaks inglise keele tunnid.

Keeltenädal oli väikeseks eelhäälestuseks Pirita Majandusgümnaasiumi saatkondade kuule, kui märtsi-aprilli jooksul on meie gümnasistidel võimalik kohtuda Gruusia, Moldova ja Rootsi saatkondade vahendusel nende riikide ja kultuuridega.

Keeltenädala avakontserdil esinesid Tõnismäe Reaalkooli kollektiivid.

Tule keskkonnakäppa püüdma!

Kairi Toiger, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist

Keskkonnaministeerium kutsub kõiki haridusasutusi ja keskkonnahariduse organisatsioone osalema Keskkonnakäpa konkursil. Kandideerida saab 2.-29. aprillini. Kõik kandidaadid jõuavad ka žürii lauale, kust valitakse laureaadid. Lisaks žüriile saavad kõik inimesed valida oma lemmiku 7.-20.maini kestval rahvahääletusel.

Keskkonnakäpa konkurss on keskkonnasõbraliku haridustegevuse tunnustamiseks algatatud konkurss. Konkursile sobivad esitamiseks kõik algatused, mis aitavad kujundada inimesi keskkonnasõbralikumaks ja –teadlikumaks ning mis muudavad meie ümbrust paremaks.

Oodatud on projektid, mis on uudsed, ressursisäästlikud ning avaldavad head mõju keskkonnale ja kasvatavad osalejate keskkonnateadlikkust.

Kokku on konkursil viis kandideerimise rühma: lasteaed, õpilasrühm/ klass, õpetaja, kool ning keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida saab kategooriates Tubli tegutseja, Tark tarbija, Õnnelik õpe, Kogukonna kaasamine ja Innukas innovaator. Viimane on eriauhind, mis antakse tegevuste eest, mille käigus on leitud uudseid/leidlikke lahendusi keskkonnateemade käsitlemisel, olgu selleks põiming erinevate ainevaldkondade vahel, keskkonnasõbralikkust edendavad uuringud, vaatlused, leiutised, kampaaniad, koostöö lastevanemate ja ettevõtetega jms.

Kandidaate saab esitada 29. aprilli südaööni konkursi kodulehel asuva ankeedi kaudu (www.keskkonnakäpp. ee/ankeet). Keskkonnakäpa veebilehelt leiab lisainfot ka kandideerimistingimuste kohta. Esita oma kandidatuur või soovita meile tublisid tegijaid oma kogukonnast!

10 VABA AEG

Pirita Vaba Aja Keskus, Merivälja tee 3 SÜNDMUSED KINO 6. aprillil kell 18.00 kinoekraanil režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm „Seltsimees laps“. Mängufilm põhineb armastatud kirjaniku Leelo Tungla autobiograafilistel romaanidel «Seltsimees laps» ja «Samet ja saepuru». Paralleelselt filmiga valmib kirjanikul ka triloogia viimane osa. Pilet 4/3 Tants on kunst, tants on liikumine ja liikumine on sport!

14. aprillil kell 15.00 toimub Noorte Tantsuvõistlus „Astu Üles 2018“. Võistlema on oodatud noored vanuses 7-20 a. Tallinna ja Harjumaa noortekeskustest ja koolidest. Tantsijaid hinnatakse vanusegruppides 7-12.a. ja 13-20.a, esineda saavad nii tantsutrupid kui ka soolotantsijad. Tantsuvõistluse eesmärk on anda tantsu armastavatele noortele võimalus oma võimed ja oskused läbi isetegemise ja omaloomingu proovile panna. Üritusest osavõtt on kõigile osalejatele ja pealtvaatajatele tasuta. Parimatele põnevad auhinnad!

Piirkondlik lauluvõistlus Pirivisioon 2018 toimub 27. aprillil kell 10.00. Laululapsed on vanuses 3-17 eluaastat, laule ja esitajaid hindab professionaalne žürii, parimatele auhinnad ja võimalus osaleda Laulukarusselli Tallinna linna eelvoorus. Korraldajaks Pirita Linnaosa Valitsus ja Pirita Vaba Aja Keskus.

Tähelepanu, suvised linnalaagrid on tulekul! Linnalaagritesse registreerimine algab 7. mail kell 11.00 Pirita Vaba Aja Keskuse kodulehel laagrite sündmuste all.

Tähetarga Ettevalmistavas Eelkoolis on alanud registreerimine 2018/2019 algavatesse tundidesse Pirita Vaba Aja Keskuses. Info ja registreerimine www.tahetark.com, tahetark.huvikool@gmail.com, 585 22 440.

Mängulised laste joogatunnid vanusele 7-13 a. toimuvad Pirita Sotsiaalkeskuses teisipäeviti kell 16.00-17.30 ja Pirita Vaba Aja Keskuses neljapäeviti kell 15.30-16.30. Info ja registreerimine facebook.com/tulesaralastejooga, kristel@tulesara.ee, tel 56568253 HUVITEGEVUSED JA TREENINGUD Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvate huviringide ja treeningute kohta leiab infot meie kodulehel www.piritavak.ee või liitudes keskuse uudiskirjaga piritavak.ee/est/uudiskiri.

Pirita Vaba Aja Keskuse ringidesse registeerumine tel. 6 457 625 või piritavak@piritavak.ee Tähelepanu! Meil on vaba ruumi!

Pirita Vaba Aja Keskus rendib ruume erinevate muusika-, liikumis-, õppe-,

keeletundide ning loovate tegevuste läbiviimiseks. Pakutavate ruumide täpse kirjelduse ja hinnakirja leiab: http://piritavak.ee/ruumid. Soovi korral kirjutada e-kontaktil: annie.rist@piritavak.ee Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee; piritavak@ piritavak.ee; tel 645 76 25. Facebook: www.facebook.com/Pirita-Vaba-AjaKeskus

Pirita Sotsiaalkeskus, Metsavahi tee 4 SÜNDMUSED 15. aprill kell 15.00 Keskpäevatants. Pilet 3 eurot.

20. aprillil kell 16.30-19.30 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis dementsusega inimeste lähedastele tugigrupp, kus jagatakse ühiseid rõõme ja muresid. Spetsialistina nõustab tugigrupi liikmeid perearst dr. Helen Lasn.

Täpsem info ja registreerimine telefonil 55636076 või e-mailile hsheinmets@ gmail.com. Tugigruppi korraldab MTÜ Elu dementsusega. Tugigrupis osalemine on tasuta.

Põnev! 23.-27. aprill Mida mu vanavanem teeb kui mina lasteaias/ koolis olen?

Vanavanemal on võimalus tulla oma huviringi koos lapse(lapse)lapsega v.a bowling.

Mare Iknojani fotonäitus “Vaated Tallinna lahele” Pirita Sotsiaalkeskuse saalis. Palume fotonäituse külastuseks leppida eelnevalt kokku sobiv aeg telefonil 6069050 Veel infot tegevuste ja huviringide kohta: www.piritavak.ee/sotsiaalkeskus või tel 606 9050

Kose Vaba Aja Keskus, Rahvakooli tee 3 HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 4. aprill kell 16.00 BINGO 6. aprill kell 16.00 Kuldvillak. Põnev mälumäng, parimatele auhinnad!

10. aprill kell 16.00 Ukraina kultuuriõhtu. Seekordne kultuuriõhtu külaline tuleb meile Ukrainast. Tutvume selle riigi kultuuriga ja valmistame koos ühe Ukraina rahvusroa. Registreeri end 9. aprilliks.

11. aprill kell 16.00 Kose Olümpia. Kose Olümpial on võistlused viiel alal. Tule ja proovi milles sina kõige parem oled!

14. aprill kell 15.00 toimub Pirita Vaba Aja Keskuses Noorte Tantsuvõistlus „Astu Üles 2018“. Täpne info https://www.facebook.com/ events/159300704775965/. Tule julgelt osalejaks või publikuks!

6. aprill 2018

18. aprill kell 16.00 Kose kokkamine. Küpsetame hapukoore-meekoogi. Registreeri end 17. aprilliks.

20. aprill kell 16.00 DIY töötuba.

Valmistame maitsvaid trühvlikomme ja meisterdame kommidele pakendid. Registreeri end 18. märtsiks.

23. aprillil toimuvad töötoad „Kotidisain ja maal“. Kell 13.00 toimub kotididaisaini töötuba ja kell 15.00 maaliõpituba, vahendid kohapeal olemas. Registreeri end 20. aprilliks.

24. aprill kell 13.00 pärastlõuna tantsu ja kivikunsti saatel. Külla tuleb tantsutreener, kelle abiga õpime erinevaid tantsustiile. Peale liikumust võimalus proovida lamedadest kividest maalikunsti. Registreeri end 23. aprilliks.

25. aprill kell 13.00 Nutimaailma avastajad. Sel päeval on võimalus noortel tutvuda erinevate nutimaailma vidinatega, äppidega ning hariduslike robotitega. Ühiselt õpitakse kasutama BeeBot`e, Ozobot`e, tutvutakse liitreaalsuse äppidega ning lihtsate animatsioonide loomise võimalustega.

26. aprill kell 13.00 Seebitegu ja isevalmistatud deodorant. Käsitööseep on hea looduslik alternatiiv keemilisele hügieenivahendile. Hoolega valitud koostisained annavad põneva tulemuse. Käsitööseebi valmistamise töötuba kell 13.00 ja isetehtud deodorandi töötuba kell 15.00. Kohtade arv on piiratud, registreeri end 24. aprilliks.

27. aprill kell 13.00 Teaduslaboripäev. Õpime läbi uurimise ja katsetamise loodusteadust, arendame käelisi oskusi ja meeskonnatööd. Põnevad katsed igale vanusele.

28. aprill kell 13.00 Tervislik magustoit ja turniirid. Kevadpühade ehk lihavõttelauale kuulub traditsiooniliselt kohupiim. Valmistame üheskoos lihtsa šokolaadipasha. Registreeri end 26. märtsiks.

vusi. Töötoas meisterdame erinevates stiilides paberilli.

12. aprill kell 16.00 Skoorime.

Esita teisele noorele väljakutse ja selgitage välja, kes saab parima skoori ükskõik missugust tegevust tehes. Auhindu jagub sama palju kui on väljakutseid!

13. aprill kell 16.00 Fotojaht.

Toimub seikluslik fotojaht Mähe piirkonnas. Loomingulisemad noored saavad auhinna.

18. aprill kell 15.00 Lauamängude päev: Yatzy eri. Noortel on võimalus võistelda põnevas yatzy mängus.

Parim saab auhinna.

19. aprill kell 16.00. Puzzle päev.

Teritame mõistust puzzlede kokkupanekuga.

20. aprill kell 16.00 Fotograafia ring. Võimalus õppida ja proovida peegelkaamera erinevate režiimide eripärasid.

PÕNEVAID KOOSTEGEMISI KEVADVAHEAJAL: 23. aprill Mähe ja maailm. Vaheaja esimest päeva alustame kell 11.00 põneva Mähe Rooside sõjaga. Alates kella 15.00 saame ülevaate Pakistani kultuurist ja söögist. Vajalik registreerimine hiljemalt 20. aprilliks. Kohtade arv on piiratud!

24. aprill Kino+. Teisipäeva alustame kell 11.00 lihtsate animatsioonide loomisega GIF-pildi näol. Päeva teises pooles on võimalus noortel vaadata CocaCola Plazas filmi, piletiraha tuleb noortel endal kaasa võtta. Täpsem informatsioon kino külastuse ja registreerimise (hiljemalt 23.aprilliks) kohta aadressil: mahe@piritavak.ee, tel: 53004080 või noorsootöötaja juures. Kohtade arv on piiratud!

25. aprill Fit up. Taaskord on võimalus noortel osaleda Pirita MyFitnes-

sis eritreeningus. Koguneme Mähe Vaba Aja Keskuse juures kell 10.15 ning treeninguga MyFitnessis alustame kell 11.00.

Pärast aktiivset treeningut teeme kell 15.00 Mähe VAKis ise tervislikke müslibatoone. Mõlemad tegevused vajavad registreerimist hiljemalt 24. aprilliks.

Kohtade arv on piiratud!

26. aprill Töötubade päev. Päev täis erinevaid meisterdus töötubasid. Kell 11.00 Fimo ehted ja võtmehoidjad, kell 12.00 DIY lima, kell 13.00 nahatükkidega purk, kell 14.00 korkide meisterdused, kell 15.00 templite töötuba, kell 16.00 klaasimaal. Kõik töötoad vajavad registreerimist hiljemalt 25. aprilliks. Kohtade arv on piiratud!

27. aprill Mängude öö. Uus ja põnevam versioon Noorteka ööst ehk öö täis mänge. Uksed on avatud kella 12.00st, kuid Mängude ööl osalevad noored alustavad kogunemist kell 16.00. Õhtu jooksul on noortel võimalus osaleda erinevates mängudes ning mängude maailma, sh erinevaid xboxi mänge, strateegiaid ja nippe tuleb tutvustama Gerth Treufeldt. Mängude ööl on vanusepiirang 9+ ja osalemiseks tuleb täita lapsevanemal osalemisankeet, mille saab noorsootöötaja käest. Registreerida hiljemalt 26. aprilliks. Kohtade arv on piiratud!

Täpsem informatsioon koolivaheaja tegevuste kohta ja registreerimine aadressil: mahe@piritavak.ee, tel: 53004080 või Mähe Vaba Aja Keskuses.

TÄISKASVANUTELE Pilatese treening täiskasvanutele es­ maspäeviti kell 18.45-19.45.

Treeningule tulles kaasa võtta isiklik treeningmatt ning riietuda mugavalt. Registreerumine ja lisainfo madli. toots@gmail.com, tel 56652081 Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: E-mail: mahe@piritavak.ee. Tel. 605 9516. www.piritavak.ee/ mahe ja www.facebook.com/mahevabaajakeskus.

19. aprill kell 11.00 Eakate hommik. Hommikune vestlusring kohvitassi taga.

Registreerimine ja jooksev info tegevuste kohta: http://www.piritavak. ee/kose. E-mail: kose@piritavak.ee, tel.

6 006 391. Facebook: www.facebook. com/kose.vabaajakeskus.

Mähe Vaba Aja Keskus, Mugula tee 17a HUVI- JA VABA AJAGA SEOTUD TEGEVUSED LASTELE JA NOORTELE 6. aprill kell 16.00 Piljardi turniir. Noortel on võimalus osa võtta aktiivsest piljarditurniirist, kus esikolmik saab magusalt autasustatud.

11. aprill kell 15.00 Kunsti- ja meisterdamis töötuba. Päev täis loomingulisi kunsti-ja meisterdamistege-

Alati Sinu lähedal!

Ootame Sind meie sõbralikku kollektiivi!

Tutvu meie tööpakkumistega www.delice.ee või helista 6 747 846 Viimsi Delice Toidupood asub aadressil Randvere tee 6, Viimsi

REKLAAM 11

6. aprill 2018

Reakuulutused Viljapuude hoolduslõikus. Tel. 5225 103, 5285 489 või 6 232380 Väikeveod. Tel. 5225 103 KÕRVA-NINA-KURGUARSTI vastuvõtt ja operatsioonid ilma saatekirja ja järjekorrata. Uuringud ja ravimine vastuvõtupäeval.

Dr Dzotsenidze. Vastuvõtt 50€. — www.vita.ee 669-0806.

Hoonete soojustamine puistevillaga. Konsultatsioon objektil tasuta. Tel: 5016689, ken@puistemees.ee, www. puistemees.ee Viljapuude hooldus ja noorenduslõikus, võra kujundamine tugevaks ja viljakandvaks. Hekkide pügamine ja okste äravedu. Tel. 5106830 aednik Lembit Lennuk Korstnapühkija ja pottsepa teenused.

Ohtlike puude/okste langetamine ning viljapuude lõikamine. Muruniitmine (trimmeriga). Tel.nr: +372 5348 7318, epost igor@inkteenused.ee Kõik ühest kohast! Kuivad ja toored küttepuud konteineris, võrkkotis või lahtiselt, brikett, pellet ja litsentseeritud korstnapühkijad. Alusel kauba toome eraldi ratastõstukiga hoovi, mitte ei jäta tänavale. Telli kohe! 5200093, 6000136 või vaata kodulehelt lisa Puu24.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. 5352 9476 email: mehitus@gmail.com Õmblusmasinate parandus. Parandan kõiki õmblusmasinaid. Hillar, telefon: 516 8180 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215.

Ostan ENSV rinnamärke, vanu postkaarte ja fotosid, trükiseid ja dokumente ning muid Eesti ajalooga seotud kollektsioneerimise esemeid. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim Pikaajalise kogemusega litsenseeritud korstnapühkija teenus. Teostan ka sundventilatsiooni puhastust. email:margus@korvent.ee, tel. 552 6281 Pirita ja Merivälja korstnapühkija ja pottsepp kutsetunnistustega teostab litsenseeritud korstnapühkimis,ja pottsepa tööd. Küttekollete kontroll, remont ja ehitus. Akti väljastamine kindlustusseltside ja Päästeameti jaoks. tel. 5690 0686, e-post korsten. korda@gmail.com

Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel. 522 1151. Info www.nagusul.ee Aia-, värava-, tõstukse ja automaatika lahendused parima hinnaga Eestis.

Kvaliteetne liugvärava komplekt kuni 4 m avale 1595 eurot. Tiibvärava komplekt kuni 5 m avale 1150 eurot. www. koduvärav.ee, tel 5895 8809, info@koduvärav.ee Pottsepatööd ja korstnaotste vahetus eramajadel. Uute küttekehade ehitus ja vanade remont. 12- aastane töökogemus ja kutsetunnistus. Telefon: 56903327 Teostame viljapuude ja hekkide lõikustöid, pikaajaline töökogemus. Info telefonil 5216037 Laste lugema ja kirjutama õpetamine, individuaaltunnid koolieelikutele ja põhikooli õpilastele. Tel 5 059 605 Keemiavaba kodu- ja kontorikoristus, vaiba ja pehme mööbli puhastus info@puhastusekspress.ee/ +37258170539 Koguja soovib osta eesti ja vene münte ja paberrahasid, aumärke, medaleid, ordeneid, margikogusid, Eesti postkaarte, vanu dokumente, etikette, silte jne. Kuulutus ei aegu. Iga päev 11-21.

Tel.55955996, harvem 6570263.

Teostame vihmaveesüsteemidega seotud teenuseid. Valtsimismasinaga valmistame rennid otse Teie objektil, puuduvad liitekohad. Tel. 5271059, info@vihmaveerennid.ee, www.vihmaveerennid.ee Müüa puitbrikett kandiline 180€/960kg, pellet premium 6mm ja 8mm, vedu tasuta Viimsis ja Pirital. Laost saab osta paki kaupa: puitbrikett 10kg/1,90€ ja pellet 15kg/3€. www.leilibrikett.ee. Tel. 56 924 924, 637 94 11 Viljapuude ja hekkide lõikus. Tel. 56630024 Eakate hooldamine oma kodus. Eldredi professionaalsed hooldajad on valmis tulema appi Pirita eakatele ja hooldama abivajajaid nende oma kodus. Küsi infot eldred@eldred.ee tel. 53040022.

LIIV, KILLUSTIK, SÕELUTUD PÕLLUMULD, HALJASTUSMULD, KASVUHOONEMULD, KRUUS, FREESASFALT kohaleveoga. Hea läbivus ja manööverdusvõime. Tel. 5079362

Telli kodukoristus 2 minutiga veebist.

Pakume 100-protsendilist rahulolu garantiid.

Puhastusteenus on kindlustatud kuni miljoni euroni.

Meie puhastusteenindajad on läbinud koolituse ja taustakontrolli.

w w w. m o p p i .e e +372 535 696 55

Müüa puhast hobusesõnnikut kottides 3,5€/40L (saab ka lahtiselt). Varakevadine soodus hind 3€ märtsi kohale toimetamisega. Alates 10st kotist trantsport tasuta. 5071497 Väikeveod kuni 2 tonni. Kohaleveoga liiv, muld, killustik, sõnnik, turvas, asfaldipuru, betoon. Tel. 50 92936 Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuud, pügame hekid, freesime kännud, niidame muru, lõikame võsa ning vastavalt Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid.

Helistage julgelt telefonil 55637666.

Rohkem infot leiate kodulehelt www. ifhaljastus.ee Viljapuude lõikamine Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses.Tel.53324302 Koduteenus eakale või puudega inimesele: Poes ja apteegis käimine, koristusabi, küttepuude tuppa toomine või ladumine, toiduvalmistamise abi, asjaajamised erinevates ametiasutustes, meditsiiniasutuse külastus, arstiabi korraldamine, tegelemine koduloomaga, lihtsamad aiatööd, surnuaias käimine, haua korrastamine, saatmis-ja transporditeenus, maniküür, pediküür, hinge kosutamine, vestlused, ajalehtede ettelugemine, õues jalutamine. Tunnipõhine teenus 10 eurot / tund. Linnast väljas kilomeetri hind 0,25 eur / km. Linnasisene 0,50 eur / km. Telefon: 53 80 51 33.

Teen lõõgastavat ja pingetest vabastavat MER MASSAAŽi, mis parandab liigeste liikuvust, vabastab kehast blokeeringuid ja emotsioone. Koduvisiidid Pirita piires. 5615 4408 Andres Viitkin.

Termaki Autopargi AS pakub tööd Dkategooria bussijuhile, töö katkestatud tööajaga, sobib ka pensionärile. Kontakt +372 56 459 901,+372 53 315 003 Kivikorstnate ehitamine 51 88889 Ehitus- ja remonttööd eraisikutele, korteriühistutele ja firmadele. E-post raul@vivamees.ee, 5100250 Raul Kevadine viljapuude hooldus- ja noorenduslõikus. Tel 555 18 638 Müüa loomasõnnikut 7T-150 EUR-i, 15T-220 EUR-i, mulda, täitepinnast, liiva ja killustikku. Tel. 56971079, e-mail: taluaed@hot.ee Teen hekkide hoolduslõikust ja saetöid aias. Tel.55547291

12 REKLAAM Kohvik Malltop on avatud E-R kella 9.00-16.00 pakume lihtsaid ja koduseid toite taskukohase hinnaga.

Meie juures ootab teid kodune õhkkond, lahke ja kiire teenindus.

Korraldame sünnipäeva- ja peielaudu, koolituste ja firmade toitlustamist.

Asume Pirita Olümpipurjespordikeskuses, Regati pst.1 , 4 korpus

Liis Lahe +37258415407 www.malltop.ee

KÜTTEPUUD KUIVAD JA TOORED 30,40,50cm.

PUIT -ja TURBABRIKETT PAKITUD KÕDUSÕNNIK 30kg/kott Kviitung. Vedu iga päev.

Tel 6541100; 5238852 TAMMARU FARM, www.tg.ee Ladu Tallinnas

Jälgi Pirita linnaosa tegemisi ja värskeid uudiseid ka facebookist!

www.facebook.com/piritalinnaosa/

6. aprill 2018

KALLUR.EE

50 12 123

TELLI LIIV NETIST MULD KILLUSTIK KOORMAD 1-20 TONNI

KINNISVARA OST MÜÜK Mati-Dmitri ÜÜR Terestal HINDAMINE

+372 6840 937 Vaata lisa www.intelivent.ee

53 325 603

Kampaania kehtib kuni 31.05.2017

Operatsioonid ja kirurgia

Saadaval uudse lahendusega, eemaldatavad haagisekonksud!

Kirurgilisi operatsioone teostatakse günekoloogia-, nina-kõrva-kurguhaiguste-, üldkirurgia-, uroloogia erialal. Koostööpartnerite poolt pakutakse plastilist kirurgiat, ortopeediat ja rasvtõve (kaalu) kirurgiat.

Uroloogilised operatsioonid

Ninakõrvalkoobaste kirurgia

Sterilisatsioon

Keskkõrva operatsioonid Kõri mikrokirurgia

Suguelundite plastika ja allavaje kirurgiline ravi

Healoomuliste kasvajate eemaldamine

Kusepidamatuse ravi

Songa operatsioonid

Hüsteroskoopia (emakaõõne operatsioon)

Rasvaimu

Laparoskoopia (nii diagnostiline kui suuremad

Maomahu vähendamine

günekoloogilsed operatsioonid)

Näo-, kõhu-, rinnanäärmete plastilised operatsioonid

Adenoidide eemaldamine

mati@prisma.ee TASUTA HINDAMISAKT Koidu 70, Tallinn esinduslepingu sõlmimisel www.prisma.ee

Kurgumandlite eemaldamine

Artroskoopia

Nina-kõrva plastilised operatsioonid

Käekirurgia

KAITSERAUAD KARTERIKAITSED HAAGISEKONKSUD ATV PÕHJAKAITSED ATV SAHAD MAASTURITE SAHAD PAADITARVIKUD TORUPAINUTUS TERASPIIRDED ERIPROJEKTID

Aiandi tee 21, Viimsi 74001 Harjumaa (+372) 5125005 (+372) 5137070 info@koneskoauto.ee

Haiglal on 8-kohaline intensiivravi keskus. Meil opereerivad Eestis tuntud kirurgid, mistõttu usume, et suudame pakkuda kvaliteetset meditsiiniteenust järjekorras olemata.

Günekoloogias ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialal oleme Eesti Haigekassa lepingupartnerid.

Fertilitas Viimsis Kaluri tee 5a Haabneeme Viimsi vald

Mustamäe polikliinik A.H. Tammsaare tee 47 Tallinn

Kesklinna polikliinik Kaupmehe 4 Tallinn

Registratuur: +372 605 9600 +372 605 9601

Registratuur: +372 664 6444 +372 664 6445

Registratuur: +372 660 4072 +372 646 3539

www.fertilitas.ee

Väljaandja: Pirita Linnaosa Valitsus, Kloostri tee 6, 11911 Tallinn, telefon 6 457 600, faks 6 457 609, e-mail pirita@tallinnlv.ee.

Toimetaja Gerttu Alteberg, telefon 6 457 629, e-post gerttu.alteberg@tallinnlv.ee. Trükikoda AS Printall.