Iluatsitsilluarnermut pissutsit arfineq-pingasut

Page 1

Iluatsitsilluarnermut pissutsit Nunat Avannarliinit ilinniartitsinermut suliniutit inuiaqatigiinni unammillernartunik naapitsisut



Iluatsitsilluarnermut pissutsit arfineq-pingasut Nunat Avannarliinit ilinniartitsinermut suliniutit inuiaqatigiinni unammillernartunik naapitsisut © Nunani Avannarlerni Inersimasunik ilinniartitsinermik suleqatigiiffik Allakkiaq una eqikkaaneruvoq aaqqissugaq ilisimatuutut misissuinermit nalunaarusiamit ”Analysis of Nordic Educational Projects designed to meet challenges in society. Defining the success factors“, suliarinnittoralugit Jyri Manninen (Östra Finlands Universitet), Hróbjartur Árnason (Islands Universitet), Anne Liveng (Roskilde universitet i Danmark) aamma Ingegerd Green (freelance konsulent, Sverige) NVL-ip Piginnaaneqarnermut sulianiutaata 2009-2012 killissarititaasa iluani. Allaaserinnittoq: Ingegerd Green Ilusilersuisoq: Anders Kretz Nalunaarusiaq Nordisk Ministerrådet-imit aningaasalersorneqarpoq NVL-ip pilersaarusiornermut aningaasaatai aqqutigalugit ISBN 978-9935-9155-2-8


Aallaqqaasiut 2000-kkunni ukiut qulit siulliit ingerlanerini aningaasarsiornermi ingerlanerliornerujussuit marluk pipput, taakku nunani avannarlerni tamani inuiaqatigiit aningaasaqarniarnerat sulisartoqarnerallu assigiinngitsunik eqqorsimavaat. Islandi ingammik eqqugaasimavoq, aalisarnerup iluani sipaarniuteqarnikkut, amerikkarmiut sakkutooqarfiata 2006imi matuneratigut, minnerunngitsumillu septembari 2008-mi nunarsuaq tamakkerlugu aningaasarsiornikkut ajornartorsiulerneq siumut takorloorneqarsinnaasimanngitsumik kingunerluttitserujussuarpoq. Suliffissaaleqisut amerlerujussuarput peqatigalugu naatsorsueqqissaarnerit takutippaat, sulisinnaasut pingajorarterutaat ilinniarnertuunngorniarfimmi atuarnermik naammassisaqarsimanngitsut. Tamanna aallaavigalugu, nunallu avannarliit sinnerisa aamma suliassat taamaangajattut nalaassimagaat ilisimaaralugu, Nunani Avannarlerni Inersimasnikt Ilinniartitsinermik Attaveqaqatigiiffiup (NVL) Island-imi 4

ataqatigiissaarisua suliniummik aallartitsivoq nunani avannarlerni ilinniartitaanikkut pilersaarusiat iluatsilluarsimasut misissorniarlugit. Suliniutip siunertarisimanngilaa �iliuutsit pitsaarnerpaat� suussuseriarlugit ukkatarilernissaat, kisiannili alloriaqqinnissaq siunertaasimalluni. Nunanit avannarlernit tamaginnit iluatsilluartumik suliniutit 30-it missaanniittut aallaavigalugit, ilisimatuut eqimattat suliakkerneqarsimapput, misissussallugu sunik suliniutit taakku ilisarnaateqarnersut, assigiinngitsut pissutigalugit toqqammavissatut iluatsissimasut unammillernartunut piareersimanissamut, periarfissanut eqqumaarinniffiginissamut aammalu inuiaqatigiinni suliffeqarfinnilu kinguneqarluartumik allannguinissamut naapitsinissaannik. Suliaq ilaatigut kinguneqarpoq ilisimatuutut nalunaarusiamik suliniutinik sammineqartunik iluatsitsilluarnermut pissutsit arfineq-pingasuusut sukumiisumik allaaseerineqarnerannik imalimmik. Ilisimatuutut misissuisunut aamma teoriinut attuumassutilinnut, suliniutinillu


assigiinngitsunit piviusumik assersuutilinnut attaviliinikkut, iluatsilluarnermut pissutsit ersersinneqartut unnersuussutinngorput nukittuut tamanut qanorluunniit suliniutinik imaluunniit siunertarisanik ilusilersuinermi aamma pilersaarusiornermi sunniisinnaasunut. Allakkiami uani iluatsitsilluarnermut pissutsit arfineq-pingasut eqikkarneqarput naatsumik aamma nalunaarsuuterpalaartumik. Isumaavoq, illit atuartutut paasitinneqassasutit, imaluunniit eqqaasinneqassasutit suna pingaartumik sunniutaanersoq ilinniartitaanermi suliniutinut iluatsitsilluarnermut aamma isumassillutit itisiliillutit ilisimatuutut misissuinermi nalunaarusiap ”Analysis of Nordic educational projects designed to meet challenges in society. Defining the Succes Factors” (ISBN: 9789979-72-141-3) atuarnissaanut, taanna pdf-itut aaneqarsinnaavoq uani: www.nordvux.net Atuarluarisi! Ingibjörg Elsa Guðmundsdóttir

Imarisai Imatut suleriaaseqarpugut

6

Iluatsitsilluarnermik pissutsinik ujartuineq

8

Iluatsitsilluarnermi pissutsit arfineq-pingasut

12

[1] Soqutigisaqatigisanik attaveqarfiit

14

[2] Ingerlaaserisamik nalilersuineq

18

[3] Sungiussiassuseq

22

[4] Pisariaqartitanik ukkatarinninneq

26

[5] Ingerlatsiveqarfiit pisussaaffii nutaat

30

[6] Sulissutassanik nutaanik ilanngussineq

34

[7] Ataatsimoorneq perorsaanermi anguniakkatut 38 [8] Ilusilersornerit suleriaatsillu nutaat aamma attartuut 42 Iluatsitsilluarnermik pissutsit immikkut ittut

46

Suliniutit

48

Ilisimatuut suleqatigiissut

49

Nunani Avannarlerni suleqatigiit

50

5


Imatut suleriaaseqarpugut Nunani Avannarlerni suleqatigiissitat suliamik ataqatigiissaanissamut 2009–2012 pilersinneqarput Island-imi NVL-ip 2009-mi suliniummut pilersitsiniarnini aallartippaa

Ilisimatuut suleqatigiissitat, nalilersuipput inerniliussassanillu tikkuussillutik 2009–2011 Naalagaafinni suleqatigiissitat, suliniutinik DK, FI, IS, NO, SE-milu aalajangiisussat 2009–2010

6


Nalilersuinermi alloriarfik 2

Nalilersuinermi alloriarfik 3 Nalilersuinermi alloriarfik 1

Nunani Avannarlerni ataatsimiinneq suli isumassarsiorneq, Lund, septembari 2011

Ilisimatuutut misissuinermi Nalunaarusiaq saqqummiunneqarpoq maaji 2012

Allakkiaq: ”Iluatsitsilluarnermik pissutsit arfineqpingasut”, maj 2012

Naalagaaffinni isumasioqatigiinnerit DK, FI, IS, NO, SE 2012–2013

* Jyri Manninen, Hróbjartur Árnason, Anne Liveng, Ingegerd Green (2012), Analysis of Nordic educational projects designed to meet challenges in society. Defining the success factors. Published by NVL Nordiskt Nätverk för Vuxnas Lärande. URL: http://www.nordvux.net/page/812/kompetensutveckling.htm

7


Iluatsitsilluarnermik pissutsinik ujartuineq Suleriaasissap ilusilersorneqarnera

ASuliniummi sulineq ilusilerneqarpoq pingasunik aqqutissalerlugu: nunani avannarlerni suleqatigiissitat, naalagaaffinni suleqatigiissitat aamma Ilisimatuut suleqatigiissitat. Nunani Avannarlerni suleqatigiissitat naalagaaffinnit avannarlernit tamanit peqataasoqarput, taakku suliniummi tunngavissat aaqqissuuppaat akisussaaffigalugillu. Aallaq足 qaammut suleqatigiissitat malitassat oqaasertaliorpaat, taakku aqutsillutillu ilitsersuipput naalagaaffinni suleqatigiissitat ilisimatuullu suleqatigiissitat sulineranni. Suliniutip ingerlanneqarnerani taakku naapillattaasarsimapput, ataavartumik suliaminnik inernerinillu nalilersuillutik isumannaarniarlugu suliniut pilersaarut aalajangiussimasaq malillugu ingerlasoq. NVL-imi ataqatigiissaarisut assi足 giinngitsut tamarmik immikkut akisussaaffeqarput nalagaaffiup iluani suleqatigiissitat attaveqarfigisassallugit. Taamaasiornikkut ineriartortitsinissami aqqutissat ataqatigiissinniarneqarput. Nunani Avannarlerni ataqatigiissaarisut quppernermi 50-mi ilisaritinneqarput. 8

Naalagaaffinni suleqatigiissitat katiterneqarsimapput misilittagaqarluartunik, inuiaqatigiinnilu immikkuullarissunit assigiinngitsunik tunuliaquteqartunik. Naalagaaffinni NVL-ataqatigiissaarisunit aqunneqarlutik suleqatigiissitat akisussaaffigaat erseq足qissassallugu aalajangiinermi tunngaviit toq足 qaanissamut suussusersiinermi, oqalliserinninnermi aamma iluatsilluartunik nalagaaffinni ilinniarnermi suliniutinik aamma siunertarisanik toqqaaneq. Danskit suleqatigiissitaat suliniutinik isertitsinissaq siunertaralugu unammisitsipput. Sverigimi nunami suleqatigiissitat nassuiaaserpaat iluatsitsilluarnermut piumasaqaataasut taakkulu akornanni pingaarnersiuillutik suliniutinik toqqaallutik. Norge-mi nuna tamakkerlugu peqataaffigineqartumik isumasioqatigiissitsisoqarpoq, suliniutit naleqquttut tassuuna saqqummersinniarlugit. Finland-imi ataqatigiissaarisut suliniutit arfineq-pingasut suussusersivaat, taavalu Island-imi suliniutit 20-it toqqartorneqarput, taakku immikkut ilisimasalinnit marlunnit pingaarnersiorneqarlutik.


Naggataatigut ilinniartitaanikkut suliniutit piukunnartut nalunaarsukkat 33-t toqqarneqarput, katersorneqarlutik, taakkuli tamarmik nunani avannarlerni suleqatigiissitanut ingerlateqqinneqarluti, taakkua ilisimatuut suleqatigiissitat peqatigalugit iliuuseqaatissat toqqartorpaat, nalilersuinermi inerni足liinissanilu aqqutiginiarneqarsinnaasut, suummitaava suliniutit immikkut iluatsilluartutut nalilerneqarsinnaaneranut peqqutaasut. Ilisimatuut suleqatigiissitat inuttalerneqarput ilisimatuumik nunanit ukunaneersunit: Danmark, Finland, Island taamatullu misiliilluni ilinniartoq Sverige-meersoq. Paasissutissarpassuit katersorneqarsimasut toqqammavigalugit, qulequttat misissuiffigineqartussat ilisimasaqassusertik toqqammavalugit ilisimatuut suleqatigiissitat sulillutik aallartipput, tamatumanilu nunanit avannarlerneersut ilinniartitaanikkut suliniutit siunnersuutitigineqarsimasut 33-usut iluatsitsilluartumik nalilersorneqarsimaneranut pisooqataallutik. Immikkut maluginiarneqarput nunani avannarlerni iluatsitsilluarnermik pissutsinik suussusersisinnaaneq. Sulineq ilaatigut naapittarnikkut, najugaqarfigisami sulinikkut ukiuni tulliuttuni marlussunni ingerlanneqarput. Ilisimatuut suleqatigiissut qupperneq 49-mi ilisaritinneqarput.

Nalilersueqatigiinneq siulleq

Tunngavigisassat pillugit atuaqqaarnerisa kingorna, siunniunneqarpoq paasissutissanik suli amerlanerusunik suliniutit pisortaannit allaniillu, assigiinngitsutigut suliniuteqartarnerni misilittagaqareersunit pissarsiortortoqassasoq. Tamatumuunalu apeqqutit immersugassamut akisassat piareerneqarsimapput, akissuteqarnermi itisilerneqarsinnaassallutik taamatullu suliniutit pillugit nutaanik paasissutissanik ilaterneqarsinnaassallutik..

Nalilersueqatigiinnerit aappaat

Maluginiarneqapallappoq suliniutit toqqartorneqarsimasut assigiinngisitaarlutillu, assigiinngitsunik siunnerfeqartut, annertussutsimikkullu assigiinngi足sitaarlutik. Nalilersuineq sapinngisamik ajornannginnerulersikkumallugu, suliniutit misissorneqarlutillu tulleriiaartiterneqarput, tamatumali kingorna nalilersuinissami toqqammavissat arfiniliusut taputartuuneqarlutik. Tamatumani unammilligassat inuiaqatigiinnilu allanngoriartornerit toqqammavigalugit ilinniartitaanerup nutaamik ilusilersorneqarnissaa tikkuussissutigineqarluni. Tamakku toqqammavigalugit suliniutit immikkoortiterneqarput, sumut sammiveqarnerat apeqqutaatillugu. 9


Pineqartut nikerusussuseqanngitsuuppat, iliuuseqarusuttuuppat nikerusussuseqarlutilluunniit? Ilaatigut suliniutit avammut eqqarsaatigalugit qanoq siunnerfeqarpat. Annertunerusumik taamatukanneq inissisimasunut unammillersinnaanerunissaq anguniarusunneqarpa, nutaanik piginnaaneqalernikkut

Iliuuseqarusuttut

Iliuuseqarusullutillu nikerusussuseqartuuppat

Sulilernissamut siunnersorneqarneq Ineriartornissamullu aqqutissiorneqarneq

Suliffeqarnerup iluani nutaamik suliffeqalernissamut ilinniartinneqarneq

Sanaartornermi sulisitsisunut ineriartortitsiniartunullu tapersersuisarneq

Suliffigisami ingerlaanarnissaq siunertaralugu ilinniartitaaneq

Nutarsaanermi akuunissaq suleqataaffigisinnaajumallugu ilinniartinneqarneq

Allannguinissamut siunnersortit Salliullutik allannguerusuttut

Suliffeqarnermi pioreersumi piumaneqarnermut akuersineq

Pisariaqartitsinerit takkuttussat unammillersinnaanissaat

Suliffissat nutaat, inuussutissarsiornermi inissisimaffiit

Nikikkusunngitsut

Unammiller足 sinnaaneq

Piginnaasaqarfiit nutaat

Suliffissanik nutaanik pilersitsineq

10

imaluunniit suliffissanik nutaanik pilersitsinissaq eqqarsaatigineqarsimanerluni? Suliniutit assigiinngisitaartut katersorneqarsimasut, maluginiarneqarput tunngaviatigut anguniakkanut sanilliullugit piukkunnartuusut. Tamatuma saniatigut suliniutit sumut tunngassuteqarneruner-

TAFLA: JYRI MANNINEN


sut nalunarunnaartarput, taamaattumillu iluatsissinnaassunik ujartuinermi oqiliallaataasinnaasutut nalileruminarsinnaasarlutik.

Nalilersueqatigiinnerit pingajuat

Aappassaaneernermi paasissutissanik katersinermi suliniutillu tulleriissaarneqarnerini, suliniutit 33-niit 21-nut ikilisinneqarsinnaalersimapput, taakkunanngalu 21-t pineqartut iluanni 14-it iluatsitsilluarnermik pissutsitut naliliiffigineqarallarlutik. Ilisimatuut suleqatigiissitat nalilersueqqereernerisa suliarinneqereernerisalu kingorna tunngaviginiakkat erseqqissaqqinneqarput naleqqussarneqarlutillu taamaalillunilu, naggataagut arfineq pingasunut ikililerneqarsinnaalerput aammalu suliniutit ersarissumik iluatsitsilluarnermit pissutsit nuisalerlutik. Suliniutit tamarmik qupperneq 47-mi qimerluua­ taarneqarsinnaapput.

Nunani Avannarlerni ataatimiinneq inerniliussallu pillugit taasisitsineq

Sulinerup naggataani nalunaarusiornissaq tullinnguuttussanngulermat, suleqatigiissitat ilisima­ tuullu suleqatigiillutik Lund-imi ataatsimiisitsipput. Ilinniartitaanikkut isumaginnittoqarfimmit aallartitat, ilisimatuut assigiinngitsut aammalu suliffeqarnik-

kut illuatungeriit nunanit avannarlernit tamaginneersut peqataapput taakkua isornartorsiuillutillu, nalunaarusiaagallartumut tigussaassunik siunner­ suuteqallattaarput. Tamanna pereermat ilisimatuussutsitigut suliamut attuumassuteqartut nalunaarusiassaq inaarsarpaat – massakkut NVL-ip quppersagaani aaneqarsinnaasoq, uani: www.nordvux.net .

Suliniuteqarneq ingerlateqqinneqarpoq

Iluatsitsilluarnermut pissutsit arfineq-pingasuusut paasitinnerujumallugit aammalu taakkuninnga sanarfinnissimasunut ilinniartitaanikkullu assigiinngitsutigut aningaasalersuisartunut, nunani avannarlerni suleqatigiissitat siunniuppaat, nunani pineqartuni tamani isumasioqatigiissitsinernik ukiup ataatsip ingerlanerani aaqqissuussisarnissani. Isumasioqatigiinnerni tamani ilisimatuut arlaat peqataasassapput, taakkunanilu immikkut paasisaminnik ingerlatitseqqittarnermikkut aqqutissiuusseqataaffigisinnaassavaat unammilligassat assigiinngitsut sorpiaanersut, taamaasiornermikkullu sulisinnaasut iluaqusissallugit ingerlariaq­ qiffigineqarsinnaasut tikkuussiffigisinnaassallugillu inuiaqatigiit iluanni suliffeqarnikkullu ineriartorfissat aqqutissiuuniarnerat suunersut pillugit. 11


Iluatsitsilluarnermut pissutsit tullia

siulleq

Ingerlaaserisamik nalilersuineq

Soqutigisaqatigisanik attaveqarfiit

pinga足juat

Sungiussiassuseq 12


Ingerlatsiveqarfiit pisussaaffii nutaat

arfernat

Sulissutassanik nutaanik ilanngussineq

tallimaat

arfineq aappaat sisamaat

Pisariaqartitanik ukkatarinninneq

arfineq pingajuat

Ataatsimoorneq perorsaanermi anguniakkatut

Ilusilersornerit suleriaatsillu nutaat aamma attartuut 13


iluatsitsilluarnermut pissutsit [siulleq]

siulleq

Soqutigisaqatigisanik attaveqarfiit 14


Soqutigisaqatigisanik attaveqarfiit assigiinngitsut ingerlatsisut soqutiginnittullu ilagalugit suliniummik pilersaarneq pilersitsinerlu iluaqutissanik amerlasuunik pissarsifiusarpoq. Soqutigisaqatigisanik attaveqarfiit atorluarlugu suliniutit nutarsarneqarsinnaajuassapput, aningaasaliissutit pissarsiariuminarnerussapput ataqatigiinnermillu misigisitsissalluni, tamanna peqataasunut taakkulu tunuliaqutaanut qiimmassaataallunilu sulerusussuseqarnermik tunisisinnaavoq. 15


g

[soqutigisaqatigisanik attaveqarfiit ]

Suliniutini iluatsitsilluarsimasuni makku maluginiarsimavagut: g Ersarippoq, attaveqarfiit nalinginnaasuunngitsut ilinniar­ fiit, suleqatigiiffiit akornanni pisortallu akornanni pilersinne­ qartut iluaqutissanik tunisillu­ arsinnaasut g Ataqaveqarfiit tamakku si­ unertarisanik nutaanngorti­ tsiinnanngillat, kisiannili aam­ ma pilersitsinermi iluatsittunik angusaqarsinnaanissamut pisari­ aqarput

16

siulleq

g Soqutigisaqatigisanik attave­ qarfiit aqqutigalugit isumassanik nutaanik ujartuisoqarsinnaavoq, piviusunngortinniarnerallu ajor­ nannginnerulersarluni. Aningaasa­ lersuisussanillu ujaarlerneq oqinnerulersittarpaat g Nutaanik ilimaginngisanik sule­ qateqalerneq suliffeqarfiit assi­ giinngitsut aalajangangersimasumik inissisimasarnerannut ammaas­ sisuussarpoq, atortorissaarutillu iluaqutigalugit anguniagassanik inunnillu nutaanik ilinniarusut­ titsilersarluni


g Soqutigisaqatigisanik atta­ veqarfiit aqqutigalugit aamma tamanna suliniutini peqataaner­ mik misigititsilersarpoq. Taman­ na aamma suleqatigiiffiit as­ sigiinngitsut eqeersaatigalugu peqataanerulernerinik aqqutissi­ uussisinnaasarpoq.

Nunani erni Avannarl utit nakooqq g

Nunani Avannarlerni inuusaaseqarnerni pingaartitat, ilanngullugit ataatsimoorussat aammalu isumaginninnikkut atugarissaarnerit toqqammavigilluarnerisigut, ataqatigiiffiit aqqutigalugit suleqatigiinnissamut periarfissiipput.

17


iluatsitsilluarnermut pissutsit [tullia]

Ingerlaaserisamik nalilersuineq tullia

18


Ineriartornermik/Ingerlaaserisamik na­ lilersuineq malittarinneriatsitut aam­ ma suliniutip immikoortuisa periaa­ saanik ineriartortitseriaatsitut atorneri periarfissanik pilersitsisarput inger­ laavartumik pitsanngorsaanernik sulini­ utip siumut ingerlanerani. Nalilersui­ nermik aqutsisoq nalilersueqqissaaruni, inerniliiguni ingerlaaserisallu aaqqis­ suussaanerat pillugit aqutsinini nalim­ massarunigit, ilikkagassat amerlatsis­ sinnaasarput, suliniutillu iluaqutaasumik atorluarneqarsinnaanera aqqutissiuune­ qarluni naleqarnerulersitsisoqasssaaq. 19


g

[ineriartornermik/ingerlaatsimik nalilersuineq]

Suliniutini iluatsitsilluarsimasuni makku maluginiarsimavagut: g Suliniutip ingerlanera tamak­ kerlugu, suliniutip nalilersui­ sullu akornanni kinguneqartussa­ mik oqaloqatigiinnerit arlaatigut aporfiusinnaasunik pinaveersaar­ titsisinnaanermik qaffaasarput, suliniuteqarnermut tamarmiusumut naleqarnerulersitsisumik g Nalilersuisartoq suliniummut naleqarluartumik siunnersuillu­ nilu tapersiisartuuvoq imaannani suliap naammassilernerani nak­ kutilliisoq

20

g Nalilersuinissami periusis­ sat pilersaarusiornermut tapitar­ tuullugit piareersaasiornerisigut pisariaqartitanut nalilersuine­ rup pitsaassusaa pitsanngortarpoq taa­ maattaaq anguniakkat oqaaser­ taliorneri g Ingerlaatsimik nalilersueri­ aaseq piareersarluarneqarsimasoq aamma suliarilluagaasoq ataavar­ tutut ilusilersugaq, soorunali­ mi nalinginnaasumik nalilersue­ riaatsimiit akisunerugaluarluni, pilersaarutinut iluaqusiilluar­ sinnaasarpoq nalitunerulersitsi­ sinnaassarlunilu

tullia


g Toqqammavigisassat naaper­ tuuttut malinneqarpata, ingammik ingerlaaserisaq pillugu naliler­ suisarnerni, tamatuma kinguneris­ savaa pitsaasunik angusaqarneq, naak tamatumani ilisimatuunik ilisimatusarfinnillu malinnaatin­ neqartunik attaveqaateqarpian­ ngikkaluarluni angusassaq pit­ saasuussarpoq.

Nunat iit Avannarl utaat nakooqq g

Ingerlaaserisamik nalilersuisin­ naaneq tassaavoq inerisitaqartitsinissaq siunertaralugu oqaloqateqarsinnaaneq taamatullu tigussaassumik ineriartor­ toqarsinnaaneranik pitsanngorsaasin­ naanermillu siunertaqarluni iliuuse­ qarsinnaaneq. Tassa tamakkuupput piginnaassutsit ineriartortinneqarsimasut inooqatigiillu ileqquliussimasaat toqqam­ mavigalugit ammasumik nukittuummillu ineriartortinneqarsimasut, suleqatigiin­ nikkut aammalu paaseqatiginninnikkut. Tamakku tamarmik Nunani Avannarlerni ukiorpassuarni suliffeqarnikkut inooqati­ giinnikkullu ineriartortinneqarsimapput. 21


Iluatsitsilluarnermut pissutsit [pingajuat]

pinga足 juat

Sungiussiassuseq

22


Inersimasut inuunerisa katitigaaqisup, pisariaqalersittarpaa aporfissat amerlaqisut suugaluartut akimorniarneqartariaqarneri, tamanut pitsaasumik ilinniagaqarnermik pisariaqartitsisunit akimorniarneqartussaallutik. Sungiussiassuseq, atuuppoq ilinniariaatsimi aamma ammasuunermi aammalu tamakkunuunatigut aqqutissarsiullaqqissinnaassuseqarnermut aqqutaallluni. 23


pinga­ juat Suliniutini iluatsitsilluarsimasuni g [sungiussiassuseq]

makku maluginiarsimavagut: g Ilinniartitsinerup ilusi­ lersorneqarnermigut inummut pis­ ariaqartitsisumut tulluarsa­ gaasimasoq, taamaassimappallu qularnaallisinneqarluni pitsaasu­ mik angusaqarsinnaanissaq. g Sungiussiassuseq imarisanik aamma naamassisaqarsinnaassuse­ qarneq aporfissanik ajugaaffigi­ nitsisarput, soorlu inersimasup inuunerata katitigaasup pilersi­ taanik, taakkuli inersimalereer­ luni ilinniaqqinnissamut aporfi­ ginaveersaarneqartariaqarlutik. Tamatumani piffissaassuaneq aningaasakilliornerlu imaluunniit 24

ilaqutariinni pisussaaffeqarner­ miissinnaallutik apeqqutaasima­ sinnaapput, taamatullu piumassu­ sikillisimanermiissinnaallutik soqutigisaqannginnermiissinnaal­ lutik aqqusaaqqikkumanngisamiis­ sinnaallutillu. g Ilinniartitaanikkut aaqqis­ suussinerit tamatigoortut, ta­ matumani apeqqutaatinnagu suna ilinniarneqassanersoq, qanoq sukkatigisumik ingerlassanersoq, sumi naamassiniarneqassanersoq aamma qanoq atorneqassanersoq at­ tartuunik kinguneqalersarput.


g Inunnut ilinniarnermik in­ gerlataqarnermik misilittagaqan­ ngitsunut, ilinniagaqarneq oqin­ nerusumik ingerlanneqarsinnaavoq nalinginnaasumik atuarfimmi ingilluni atuarnermiit avataani. Ilinniartitaanerit, assigiin­ ngitsut eqqarsaatigalugit periar­ fissat ilusilersorneqarsimappata, taava atuarfigisassap avataani inissiisinnaaneq iluaqutaasin­ naavoq, soorlu inuit suliffigi­ saanni pisinnaasunngorlugu tullu­ arsaanikkut.

Nunat iit Avannarl utaat nakooqq g Nunat Avannarliit inersimasunik ilinniartitsinermik misilittagaqarluartuupput, tamatumuuna inuit ataasiakkaat ilinniagaqarnissaminnut pisinnaasaat naapertorlugit ineriartortinneqarsimasunik. Siaruarluarsimaneq aamma qarasaasiatigut ineriartortinneqarsimanerit aamma periarfissiipput assigiinngitsorpassuarnik nunani avannarlerni ilinniarfiit ammaassiffigineqarsimanerinik.

25


Iluatstsilluarnermut pissutsit [sisamaat]

sisa足 maat

Pisariaqartitanik ukkatarinninneq 26


Ilinniartitsinikkut suliniut aallaqqaataanniit iluatsissappat pingaaruteqarluinnarpoq immaqalu pissutaanerpaalluni suliniutip pisariaqartinneqavissorpiaat qularnaarpagit. Pisariaqartinneqartut tamakku inunnit pineqartuniillutillu inuiaqatigiinnit tamakkiisumik nassuiaaserneqarluarsimassapput ilinniartitsinerit ilusilersornissaat aallartitsinnagu. Tamanna soorunalimisut isiginiarneqarsinnaagaluartoq, taamaattoq toraagassaasarpoq aamma taamaatsiortoqanngitsoortoqartarsimasoq. 27


g [pisariaqartitanik ukkatarinninneq]

Suliniutini iluatsitsilluarsimasuni sisa足 makku maluginiarsimavagut:

maat piviusorsiortuusutullu

g Pisariaqartitat pillugit qulaajaaneq, periarfissat arlallit toqqammavigalugit suliaasimasoq, pitsaanerusumik tunngaviliisarpoq anguniagassat assigiinngitsut tamaginnut iluatsittumik kinguneqarsinnaanerinik. g Ilinniartitsinikkut suliniummut attuumassuteqartut tamakkerlutik pisariaqartitat pillugit suleqatigiillutik pisariaqartitanik qulaajaasinneqarpata, taakkuninngalu itisiliitinneqarsimagunik, taava iliuusissat ersarinnerulissapput, 28

peqataasunit tamanit nalilerneqarsinnaassallutik. g Suliffeqarnerup iluani pilersaarusiani iluatsitsilluartuni suliffeqarfimmi ilinniartitsinernik ineriartortitsinerit suussuserneqartarput pisariaqartitallu nalilersorneqarlutik tamatumani peqataatillugit pikkorissarniakkat, sulisut soqutigisaqaqatigiiffii, sulisitsisut peqatigiiffii,


Nunani erni Avannarl utit nukittoq naalakkersuisoqarfiit pisortaqarfiillu attuumassuteqartut taamatullu ilinniagaqartut peqatigiiffii. g Pikkorissarniakkat ilinniagaqartullu peqatigiiffii ilinniartitsilluni iliuuseqaatiginiakkat pillugit assigiiaartunik isumaqarsimappata, pisariaqartitallu inuit nammineq piginnaasaminik ineriartortitsinermut misigisaat isumagineqarpata taava ilinniarnermik naammasiinissamut piumassuseq sakkortooq pilersinneqassooq.

g Imaammat Nunani Avannarliit ilinniarti­ taanikkut qaffasissumik inissisimaffeqartut, tamatuma aamma nassatarivaa inuit aam­ malumi soqutigisaqaqatigiiffiit ajornanngin­ nerusumik nassaariniarsinnaasarmassuk sutigut ilinniarnissamut pisariaqartinner­ lugit. Ilisimatuussutsitigut uppernarsine­ qarnikuuvoq, inuk ilinniakkanik arlalinnik aqqusaagaqarsimaguni, taava aamma sutigut pikkorissaqqittariaqarnerluni takor­ looruminarnerusilertarmagu. g Nunani Avannarlerni ilinniarnissamut periarfissat qaffakkiartorfiusussatut aaqqis­ suussaaneq ajorput, kisiannili inuit periar­ fissaqartinnissaat aallaavigalugit aaqqis­ suussaassarlutik, tamatumani ilin­niartitsisut tamakkuninngalu aaqqissuussisut isumagi­ sarlugu inuit piginnaasartik aallaavigalugu ilinniagaqarsinnaasarnissaat. 29


Iluatsitsilluarnermut pissutsit [tallimaat]

Ingerlatsiveqarfiit pisussaaffi nutaat talli足 maat 30


Arlaatigut piginnaanngorsarfiit ilinniartitseqqiisarnerni toqqaannarnerusumik peqataasaleraangata, kajumissaarneqartarput pisussaaffinnut nutaanut nikeriaallaqqullugit, imaluunniit anguniagaqarfigisatik allanngortinniaqqullugit, taamaassiornikkut anguniarneqassammat suliffeqarfimmi periarfissat assigiinngitsut nutaanngorsarneqarsinnaanissaat. 31


g [ingerlatsiveqarfiit pisussaaffii nutaat]

Suliniutini iluatsitsilluarsimasuni makku maluginiarsimavagut: g Ingerlatsiveqarfiit peqa­ taalernermikkut isumagisassaat allannguallappata imaluunniit pisussaaffii nutaat siornati­ gumut sanilliullugu pisussaaf­ feqalersimagunik, tamatuma aamma kingunerorajuttarpaa suleriaase­ risimasaminnik nutaamik naliler­ suilertarnerat. g Ingerlatsiveqarfiit nutaanik misilittagaqarfigineqarpallaan­ ngitsunillu pisussaaffilerneri­ sigut, inuit ingerlatsivearfiit il.il. kikkuugaluarnersut tassu­ ngalu attuumassuteqartut nutaamik 32

ulluinnarni suleriaaseqalerlutil­ lu pissuseqalersinnaasarput. g Pisussaaffiit nutaat aammalu suleriaatsit nutaat atuutiler­ nerisigut, taava sulisut inger­ latsiveqarfiit avatangiisaallu suliassanut nutaanut unammiller­ sinnaanissaminnut piukkunnarsa­ lertarput ilisimasaqarnerulertar­ lutillu.

talli­ taakkununn­ g Peqataasut maat galu ­ilinniartitsisuusut

pisussaaf­filer­neqaraangamik nutaamik ileqqutoqqa­


tik atuinnarnagit nutaamik eqqarsaatersuuteqaq­qullugit, tamatuma kingunerisarpaa isuma­ gisassat pitsaanerusumik naamas­ sineqarnissaat siunertaralugu ­suleriaaseqalertoqartarnera, piumassuseqarneruliin­naratik ­nukissaqarnerulertarlutik.

Nunani erni Avannarl utit nakooqq g Nunani Avannarlerni nunat alla­ nut sanilliullugit inukittunnguup­ put angivallaaratillu aamma ta­ matigut periarfissaqarneq ajorpoq inuiaqatigiit ingerlaaseqarneranni ingerlatsiveqarfinnik nutaanik pilersitsisoqarnissaa. Akerlianik ingerlatsiveqarfiit assigisaallu pioreersut nutarsarnermikkut inissisimaffigisimasaminnit nike­ riaallannissaat pisussaaffeqaler­ nissaallu aqqutissiuuneqartarpoq.

33


Iluatsitsilluarnermut pissutsit [arfernat]

Sulissutassanik nutaanik ilanngussineq arfer足 nat

34


Iluatsittumik sulissutassanik ilanngussigaanni nalinginnaasumik ilinniartitaanermut peqataaneq ajortunik, pingaaruteqarpoq inummut ilinniarfimmullu naamassisaqarsinnaaneranut qaffassaataalluni aammalu inuiaqatigiit tamarmiusut angusaqarnerusinnaanerannut aqqutissiuussinerulluni. 35


g [sulissutassanik nutaanik ilanngussineq]

Suliniutini iluatsitsilluarsimasuni makku maluginiarsimavagut: g Nunani Avannarlerni ilinniar­ fiit assigiinngitsorpassuit as­ sigiinngitsutigut suleqatigiis­ sinnerisigut, ilinniartitaanikkut periarfissat nutaat taamatullu ilinniartitassat nutaat qaqiler­ neqarsinnaasarput.

sassaataaginnaratik pitsaassutsi­ mik qaffaallattitsisarput. g Sulissutassanik nutaanik ilanngussinertigut, ilinniarfiit soqutigisaqaqatigiiffiillu iliuu­ serisinnaasatik amerlisarsinnaas­ sarpaat, suliffissanik nutaanik pilersitsinernik kinguneqartunik aammalu inissisimaffigisat qaf­ faallatsinneqarsinnaasarlutik.

arfer­ nat

g Ilinniartitaanikkut ingerlat­ sivinni sulissutassanik nutaanik ilanngussineq kinguneqakkajut­ tarpoq anguniagaqarfissat nutaat, periusinik ilinniartitseriaasi­ nillu nutaanik atuilluni isumagi­ niarneqarsinnaasunik, tamakkulu iliuuseqaataasinnaasunut nakus­ 36


Nunani erni Avannarl utit nakooqq

g Inuit ilinniagaqarnik­ kut misilittagaqartinngitsut nassaariniarneqareerlutik pisariaqartitsinerat paase­ qatiginnissutigigaani, ilin­ niarsinnaasaallu taakkunun­ nga tulluarsaraani, pineqartut imminnut tatiginerulersarput aammalu suliffeqarnikkut inis­ sisimanerat qaffakaallatsinne­ qartarluni.

g Nunani Avannarlerni assigiinngitsutigut atugarisat tunngavimmikkut assigiiaarnerisa nassatarisaanik, tamanna ilinniartitaanikkut kikkuugaluartunut tamanut sammisunik piler­ sitsiortornissamut periarfissiisarpoq. g Nunani Avannarlerni ilinniartitaanikkut ileq­ quliunneqarsimasut kingunerisaanik periarfis­ sat tamatigoortuupput, soorlu ilinniartitaanerup tungaatigut, inuinnarnut højskoleqarneratigut aammalu assersuutigalugu unnukkut ilinniar­ titsinissamik periarfissiisarnertigut, tamakkulu soqutigisaqartut iluaqutiginiarluartarpaat. g Nunani Avannarlerni atugarissaarnikkut ilusilersuisimanerup nassatarivaa, inersima­ sut namminneq inissisimanerminnik qaffas­ sarniarsinnaasarnerat, tamatumali kingorna periarfissaminnik nalimmassaasinnaasarnerat, inersimasunngoreerluni ilinniaqqinneq periar­ fissanngorsimavoq atorneqarluartartoq. 37


Iluatsitsilluarnermut pissutsit [rfineq aappaat]

rfineq aappaat

38

Ataatsimoorneq perorsaanermi anguniakkatut


Ataatsimoornermik misigisaqarneq inooqataasutullu misigisimaneq ilinniarnissamut periarfissaavoq pitsaasoq. Avatangiisigut aamma ajunngitsuusut paasisimasaqarfiginerulertarpagut, toqqissisimaffigisinnaasagut aammalu allanik peqateqarluta inooqataaffigisinnaassagut.

39


g [ataatsimoorneq perorsaanermi anguniakkatut]

Suliniutini iluatsitsilluarsimasuni makku maluginiarsimavagut:

rfineq g Allanik peqateqarluni misigi­ simaneq aammalu suleqateqarsin­ aappaat naalluni misigisimaneq taamatullu ilinniakkat pillugit oqartus­ saaqqataasutut misigisimaneq, inummut pineqartumut ilinniaru­ sussuseqarnerunermik pilersitsi­ sarpoq.

g Ilinniagaqartut misigisima­ gaangamik ilinniarnerminni assi­ giinngitsutigut sunniuteqaqa­ taallutik, taava ataatsimoornermik misigisimaneq sulerusussuseqar­ nerlu anginerulertarput.

40

g Suleqatigiit ataqatigiilluar­ lutik ingerlaaseqarsimasut al­ lanik ilaqaleraangamik ingammik tamanna naatsorsuutigisimanngik­ kaluarlugu, taava inuit akornanni pisartut pillugit ilisimasassat amerlanerulertarput. g Ilinniartitaanikkut peri­ usaasartut tamarmik piffissami killileriikkami ingerlanneqartar­ put, kisiannili ataqatigiin­ neq misilittagaqaqatigiinnerlu tamatuma kingorna sivisuneru­ sumik attanneqarsinnaasarpoq. Tamatuma aamma kingunerisin­


Nunani erni Avannarl utit nakooqq naavaa, ilin­ niagaqarneq aamma ilinniartooreer­nerup kingorna ingerlaqqissinnaasartoq. g Peqataasut allanik peqateqar­ nerminni toqqissisimallutik mi­ sigisaqarsimagunik, piumassusaat anguniagaqarusussusaallu ataavar­ tumik anginerulertarpoq.

g Peqataatitsineq tassaavoq nunani avan­ narlerni inuiaqatigiit ingerlanneqarneran­ ni isiginneriaaseq aammalu inuiaqatigiit ingerlanneqarneranni pingaaruteqar­ luinnartuusoq. Ilinniartitsisut aammalu ilinniartitaanikkut ingerlatsiffiit anguni­ arusuppaat naqisimaneqarani toqqissil­ luni ilinniartoqarsinnaanissaa – tamanna tigussaasumik anguniagaavoq aammali nunani avannarlerni ingerlatsisarnerni qangaanniilli ileqquulersimavoq.

41


Iluatsitsilluarnermut pissutsit [arfineq-pingajuat]

arfineqpingajuat

Ilusilersornerit suleriatsillu nutaat aamma attartuut 42


Suliniutit soqutigisaqatigiiffinnik peqataasunillu unammillernartut ineriartortittilersarput ilusilersornernik suleriaatsinillu nutaanik aamma attartuunik, taakku qulakkeerinnissapput pilersaarutinik inerisitaqarnermik aammalu isumassarsititsinernik, suliniut naamassereeraluarpalluunniit ingerlateqqinneqarsinnaasunik, tamakku tigussaanerusumik kinguneqartitsisarput avatangiisinut peqataasimasunullu nikisitsisuusarlutik. 43


g [ilusilersornerit suleriaatsillu nutaat aamma attartuut]

Suliniutini iluatsitsilluarsimasuni makku maluginiarsimavagut: g Suliniutit piffinni inger­ lanneqarfimminni ataavartumik allanngortitsinissaatut siunni­ unneqarsimasut, tamakku ilumut aqqutissaanersut pilersaarusior­ nermiilli maluginiarneqareersima­ sussaapput suliniutip siunertaa inerneralu naammassereernerani aamma tamatuma kingorna iluaquti­ gineqalernissaat atuusinnaaqqul­ lugit. g Suliniut nutaanik suleriaase­ qalernissamut aqqutissiuusse­ qataasut, pikkorissaariaatsinik nutaanik pilersitsiffiusinnaasut 44

arfineqpingajuat imaluunniit pitsaassunik

nutaamik nalilersueriaaseqalernissamut aqqutissiuussisinnaasut, ataa­ vartumik alloriartoqarnissaanut aqqutissiuussisinnaassapput. g Ilusilersornerit, suleriaat­ sit aamma allannguititsinerit at­ tartuut kinguneqartitsisinnaasut suliniutini sukumiisumik aaqqis­ suussaalluarsimasunilu inger­ lanneqarsimasunit pigiliunneqar­ sinnaanerusarput, tassani qanoq pisoqarneratigut qanoq ilior­ toqassava, qanorlu taamaasiorne­ rit allannguisitsinermik kingu­


Nunani erni Avannarl utit nakooqq neqartitsinnaassappat, tamakku tamarmik anguneqarlutillu qanoq akissuteqarfigineqarsinnaanissaat nalilersuinerit ersersissinnaasa­ rumaarpaat. g Ilusilersornerit suleri­ aatsillu nutaat aqqutigalu­ git pitsanngorsaatit attartuut anguniarneqarsinnaapput, naak amerlanerusunik ataavarnerusumil­ lu aningaasaliisoqarnissaa ujar­ torneqanngikkaluarlunilu angune­ qanngikkaluartoq.

g Nunani avannarlerni ingerlatsiffiit assigisaallu ingerlatsivigineqarajuttarput maligassiarineqarsimasut misilittakkallu toqqammavigalugit. Tamatuma kingunerisaanik nutarsaaniarnissat piviusunngortinniarnerat sukkanerusarpoq, soorlu suleriaatsit nutaat eqqarsaatigalugit sunniuteqarluartumik aallaavigineqalersinnaasarlutik.

45


Iluatsitsilluarnermik pissutsit immikkut ittut Inassuteqaatit amerlanerit, ilusilersuisussanut, piareersaarsiortussanut ingerlatsisussanullu assigiinngitsunut tunniunneqartartut, tassaapput qanoq iliorluni suleriaaserineqartussanik pitsaasunik ataavartunillu sanarfisoqarsinnaanersoq, qanoq tamakku aaqqissuuneqarsinnaappat, aqunneqarsinnaappat angusassat pisariitsumik angusinnaajumaallugit. Piginnaanngorsaanissamut 2009-miit 2012-mut suliniut tamakku tamaasa eqqarsaatigalugit ilusisilersorneqarsimavoq, qanoq iliuuseqarnikkut iluatsinneqarsinnaanissaa eqqarsaatigalugu. Tamakku tamakkiinerusumik nalinginnaa­suunngitsumillu pilersaarutip ilu-

46

atsissinnaanissaa siunertaralugu inassuteqaate­ qarfigisinnaajumallugit, ilisimatuutut sulia­ qartut toqqammavissat immikkuullarissut toqqammavigalugit nalilersuiffigisimavaat, tassami tamakku iluatsittumik ingerlatsiso­ qarsinnaanissaanut aqqutissaasutut nalilerne­ qarsimammata. Inernerivaa iluatsitsilluarnissamut aqqu­ taasinnaasut arfineq-pingasuusut qaqilerne­ qarnerinik. Taakkunannga ilai nutaajupput immikkullu soqutiginaateqartutut taaneqarsinnaallutik.


Suliniutit Sulinitit assigiinngitsut iluatsittumik angusaqarnissamut aqqutaasinnaasut ajornannginnerusumik anguneqarlutillu nalilersorneqarsinnaanissaat angujumallugu immikkoortiternissaanut tulleriiaarinninnissanut ilusilersuisimanerit nassarneqassapput immikkoortiterneqassallutillu qanoq annertussuseqartiginerat sumullu sammiveqartinneqarnerat apeqqutaatillugu. Ilisimatuussutsitigut nalilersuinerit pisussat ajornanngitsumik tamakkiisuunerusumillu takusassiarineqarsinnaaqqullugit, matumuuna naatsukullakkuutaarlugit takussutissiissutigineqassapput:

Naalagaafinni ataasiakkaani suliniutit angisuut

Nunap ilaani ineriartortitsinermut pilersaarutit

Noste (Finland, Uddannelsesministeriet)

New Waves (Finland, ESEDU)

Arbejdslivets oplæringscenter (Island, Arbejdslivets oplæringscenter)

Første skridt (Island, Sudurnes, Livslang læringscenter)

Yrkes- og studievejledning på arbejdspladsen (på arbejdsmarkedet) (Island, Arbejdslivets oplæringscenter)

Ny sti (Island, Livslang læringscenter Øst Island) Stærkere samfund (Island, Farskolinn, Livslang læringscenter i Nordvest Island) 47


Soqutigisaqatigiinni attaveqarfinni iliuuseqaatigisat

Value of Work (Island, Arbejdslivets oplæringscenter)

Toive (Finland, Luovi yrkesskole)

Vincent (Sverige, Folkehøjskolen i Göteborg)

Kunstgreb (Danmark, Dansk Artist Forbund)

krAft (Sverige, International handelshøjskole, Jönköping højskole)

Kollegial Vejledning (Danmark, Region Sjælland)

Suliffeqarnikkut immikkoortuni iliuuseqaatigisat Finnish Entrepreneurs’ Apprenticeship Project (Finland, Forbundet for finske entreprenører) CNC Teknik2010 (Sweden, Skärteknikcentrum Sverige AB) Design i metal (Island, IDAN, fag- og træningscenter, tryk og grafik)

48

Najugaqarfinni nutaaliornissanik iliuuseqaatigisat Perlos (Finland, Joensuu stad) FLOW (Danmark, VUC Odense og FORA 1748) Prisma (Island, Islands kunstakademi og Bifröst højskole)


Ilisimatuut suleqatigiissut Jyri Manninen inersimasunik ilinniartitsisarnermut tunngasuni professoriuvoq, Östra Finlands Universitet-imi. Immikkut ilisimatuussutsitigut sammisarineruvai inersimasunik ilinniarfinni atugarineqartartut aammalu inuiaqatigiit inuuneq naallugu ilinniarsinnaanissamut aqqutissiuussisarnersut.

Anne Liveng Danmark-imi Roskilde Universitets Center-imi ilinniarti­ tsisuuvoq, tassani immikkuullarissumik peqqissutsimut tunngatillugu inersimasunik ilinniartitsisarnermut tunngatillugu ilisimatuussutsitigut misissuisarnerni sammisaqartuulluni.

Hróbjartur Árnason Islandip Universitet-iani lektor-iuvoq (ilinniartitsisuuvoq), tassanilu inersimasunik immikkut ilinniartitseriaatsit pilersaarusiorneqarneranni immikkoortortami pisortaalluni. Hróbjartur-ip ilisimatuussutsitigut ilinniartitaanikkut sulinera inersisut ilinniartitaasarnerannut tunngasuunervoq, aammalu inersimasunik ilinniartitsisarnermi qarasaasiap/IT-p atorneqartarnera.

Ingegerd Green siunnersortaavoq namminersortoq aammalu Sverigemi Skärteknikcentruk-imi soqutigisaqaqatigiinnut siulersuiusuni siulittaasuulluni. Ukiorpassuarni inuussutissarsiornermut piginnaanngorsaasarnerni misilittagaqarluartuulluni, aammalu NVL-ip ukiorpassuarni piginnaanngorsaasarnerini peqataasarsimalluni.

49


Nunani Avannarlerni suleqatigiit Ingibjörg Elsa Guðmundsdóttir er Frædslumidstöd atvinnulifsins (Suliffeqarnermi Ilinniartitsinermi Qitiusoqarfiani), Island, tassani 2003-miilli pisortaalersimavoq, tamannali sioqqullugu inersimasunik pikkorissaasarnerni 1985-miilli suleqataasalersimalluni. Inersimasunik atuartitsisuusarsimavoq, Nunani Avannarliit europamioqatigiillu immikkut suliniuteqartarnerini peqataasarsimavoq, assigiinngitsuni siulersuisunut ilaasortaasarsimalluni, suleqatigiiffinni aammalu attuumassuteqartuni suleqatigiissitani assigiinngitsuni peqataasarsimalluni.

Peter Müller 2004-miilli VUC Nordjylland-imi ineriartortitsinermut pisortaasimavoq (VUC – Inersimasunut inuusuttunullu Piginnaanngorsaavik). Tamanna sioqqullugu VUC Østhimmerland-imi pisortaasimavoq Danmarkimilu ilinniartitaanermut pisortaqarfimmi siunnersortaasimalluni. Peter Müller-i 1976-miilli inersimasunik ilinniartitsisarnernut attuumassuteqalernikuusimavoq, ilinniartitsisutut minnerunngitsumillu nuna tamakkerlugu nunanullu allanut ataqatigiissaarisutut ilinniartitaanerup inuussutissarsiornerullu suleqataasarsimalluni.

Sigrún Kristín Magnúsdóttir 2004-miilli immikkut ilisimasalittut Frædslumidstöd atvinnulífsins-imi atorfeqalersimavoq, tamatumali saniatigut inersimasunik atuartitsisarnerni ukiorpassuarni sammisaqartuusimalluni. Islandi sinnerlugu Nunani Avannarlerni Inersimasunik Ilinniarti­ tsisarnernut tunngatillugu Ataqatigiiffimmi ataqatigiissaarisuusimavoq, aammalu 2009-miit 2012-p tungaanut Piginnaanngorsaasarneq pillugu suleqatigiissitami akisussaasutut inissisimasuusimalluni.

Ingegerd Green (siuliani qupperneq takuuk).

50



2000-miilli ukiuni qulini siullerni Europa aningaasarsiornikkut marloriarluni eqqornerlunneqarsimavoq, tamatumuuna inuiaqatigiit aningaasaqarniarnerat suliffissaqartitsiniarnerlu Nunani Avannarlerni tamani aamma sunniuteqarnerlussimalluni. Tamakku pisut tunngavigalugit Nunani Avannarlerni Inersimasunik Ilinniartitsisarnermi Ataqatigiissaarivik (NVL) aallartinneqarsimavoq, siullermik paasiniarlugu nunani avannarlerni ilinniartitaanikkut sutigut assigiissuteqartoqarnersoq, tamatumanilu suliniutit sorliit inuit ataasiakkaat kattuffigisatillu aqqutigalugit, inuiaqatigiit ingerlanneqarneranni allannguutit annertuut unammillernerusinnaajumallugit qanoq aqqutissiuussisoqartarsimanersoq. Matumani eqikkarlugit saqqummiunneqarput iluatsitsilluarnermik pissutsit suussuserneqarsimasut nunani avannarlerni ilisimatuunit, taakkuli NVL-mit piginnaanngorsaaneq pillugu 2009-mit 2012 tikillugu suliniuteqartitsinermi suliarisinneqarsimallutik. Neriuutigaarput allakkiaq arlaatigut piginnaanngorsaanernik suliniuteqartussanut aningaasalersuisussanulluunniit iluaqusiisinnaajumaartoq. Ilisimatuussutsitigut suliaq tamakkerlugu atuarniaraani imatut taaguuteqarpoq: Jyri Manninen, Hróbjartur Árnason, Anne Liveng, Ingegerd Green (2012). Analysis of Nordic educational projects designed to meet challenges in society. Defining the success factors. Published by NVL Nordisk Nätverk för Vuxnas Lärande. URL:http://www.nordvux.net/page/812/kompetensutveckling.htm


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.