Pluss 4/2013

4/2013 Detsember Hind 2,49

Esimesed jõulud Maria Gertsjak – kutsumusega muusik / Jõulud misjonipõllul Hongkongis / Püha Nikolause lugu / Kas on olemas mittekristlikud jõulud? / Hawk Nelson / Püha Müristus / Matteus Elbrecht

K u u mene b & j a hene b jõulufaktid

pe r s oo n

Koostanud Sirli Lend

50 40 30 20

Esimene inimene, kes kaunistas jõulukuuske, oli väidetavalt reformaator Martin Luther (1483-1546). Ta olevat olnud nii liigutatud taevatähtede ilust, mis särasid kuuseokste vahelt, et tõi endalegi koju igihalja puu ja ehtis selle küünaldega, et jagada seda kaunist pilti oma lastega.

Maailma suurim jõulukingitus on New Yorgi vabadussammas (Statue of Liberty). Selle kinkis USAle Prantsusmaa aastal 1886. „Aisakell“ ( Jingle Bells)

oli esimene laul, mis kõlas kosmoses.

16. detsembril 1965 laulsid seda Tom Stafford ja Wally Schirra kosmoselaeval Gemini 6.

Sir Henry Cole’i tellimusel leiutas

Briti illustraator John Callcott Horsley esimese jõulukaardi. Aasta oli siis 1843 ja kaarti müüdi Londonis 1000 koopiat.

Elektrilised jõulukuuselambid

10 0 10 20

võeti kasutusele vaid mõni aasta pärast seda, kui Thomas Edison oli leiutanud elektripirni. Nendesarnaseid lampe, mille leiutas Raplh Morris aastal 1895, kasutame tänapäevani.

maailmas on kaks saart nimega

Christmas (jõulud). Üks neist asub Vaikses ja teine India ookeanis.

40

aitab mäletada unustamatuid hetki

Jõulud ei olnud Ameerika

Ühendriikides ametlik riigipüha kuni 26. juunini 1870.

Katoliku kirikus oli kunagi kingi-

tuste jagamine keelatud, sest seda seostati paganlusega.

Jõulukuused peavad kasvama kesk-

30

Toomas Vardja

miselt 15 aastat, enne kui neid saab müüa. Ainuüksi USAs müüakse igal aastal ligi 35 miljonit ehtsat jõulupuud.

Miljonid jõulukuused lähevad igal aastal „raisku“ juba enne pühi, kuna neid lihtsalt ei müüda ära.

Ostuhullus. Jõuluostud moodustavad ühe kuuendiku koguaastasest jaemüügist USAs. Tõenäoliselt ülerahvastatuse ja kiiruse tõttu jääb viisakus tahaplaanile, sest statistika kohaselt tõugatakse Sind jõuluostlemise ajal küünarnukiga vähemalt kolm korda.

°C 2 Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

Toomas Vardja (25) on TomVar omanik ja kunstnik. TomVar tegeleb videotööga ning hetkel on enamik Toomase tehtud videoid just kunstilised ja kaunid pulmavideod.

Kuidas said kristlaseks ja kuidas on see Su elu muutnud?

Olen üles kasvanud kristlikus perekonnas ja seega ei oska öelda, millal ma esimest korda oma elu Jumalale andsin. Võimalik, et see oli mõnes lastelaagris. Siiski suurem muutus mu elus toimus 17-aastaselt, kui Jumal sai kätte ka minu sihid ja soovid, ning ma otsustasin pühenduda Jumalale ja leida erinevaid võimalusi Tema teenimiseks.

Millal alustasid videote tegemisega ?

Esimese video tegin umbes 10-aastaselt, kui mu isa laenas oma vennalt videokaamerat. Mäletan, et filmisin koduhoovis loodussaadet. Kvaliteet oli muidugi alla igasuguse arvestuse. Videopisik jäi aga sisse ja järgmised salvestused tegin juba Oleviste koguduse kaameraga. Kirik andis nii tehnika kui ka väljundi. Kusjuures arvan, et pidevaks arenguks on väljund isegi olulisem, ja selle eest olen Olevis-

te noortele väga tänulik. Koguduse noortetöö on igale videograafile väga hea kasvulava. Kindlasti oli oluline samm ka oma kaamera soetamine. Otsustasime abikaasaga minna tagasihoidlikule pulmareisile, et saaksime osta täiesti enda peegelkaamera.

Kas Jumal saab kasutada videoid, et jõudma inimesteni?

Hetkel olen keskendunud peamiselt pulmavideote tegemisele, aga usun, et ka seda saab Jumal väga hästi kasutada. Olen enda töö lahti seletanud nii, et tahan teha videoid selliselt, et see annaks tugeva panuse noorpaaride abielule.

Igas abielus tulevad kriisid ja loodan, et kui inimesed vaatavad oma pulmavideot, siis meenub neile põhjus, miks nad kunagi abiellusid, ja see annab kindlust uuesti oma abielusse panustada. Usun, et just sel viisil saab Jumal kasutada ka minu videoid.

www.tomvar.ee

Tekst Anete Palmik Foto Karolina Vardja

Naudib väga erinevat muusikat Jalanumber on 44,5 Kolme kaamera omanik Meeldib käia kinos ja on ööinimene

J u htk i r i

Aastal

350

Es i mes e d J õulud

Piparkoogid, küünlad, tuttav hapukapsalõhn ja eriline, igaühte valdav heldimus on kauni jõuluaja märksõnad. Ent jõulurahu keskel leiame end ikka ja jälle viimasel minutil sisseoste tegemas või lähedastega plaani pidamas, kuidas ja kelle juures sel aastal kokku saada, et nautida jõuluroogasid ja kingitusi. Kui käidud on juba mõnel jõulukontserdil ning tuba on täitunud mandariinilõhnaga, siis palun väga – see ongi retsept jõulutunde tekitamiseks.

Jõulud on nii paljudest tuttavatest pisiasjadest koosnev eriline püha. Kummalisel kombel ei peitu pühadus üheski neist detailidest.

See on kusagil mujal. Ah jaa, laulame ka ju saanidest, piparkookidest, lumememmedest ning isegi sellest, kui armsad on meile jõulupuu ja jõuluvana. Kuid siiski peab tõdema, et ka need laulud ei kanna endas erilist pühadust.

ära mahutada. On ju kirik koht, kus tähistada jõululaupäeval Jeesuse sünnipäeva, nii et see puudutab väga sügavalt südant, kinkides tõelise jõulutunde, mida on raske sõnadega seletada.

Meie kirikus käis hiljuti grupp koolilapsi

kohalikust algkoolist. Kui kirikuõpetaja neilt küsis, kas lapsed ka teavad, mis maja see niisugune on, vastas üks koolijüts: „Jaa, see on ju see koht, kus peetakse pidusid!”

Nii see on, ja kohe-kohe saame kõik taas koguneda suure sünnipäeva tähistamise peole, igaüks oma koguduses.

Kui Sina tead kedagi, kes veel ei ole oma elus jõudnud jõuluõhtul kirikuni, siis äkki saad Sa kaasa aidata, et need jõulud oleksid tema esimesed jõulud.

Ometi on tegu pühadega. Kust tuleb siis

Julius I

25. detsembri

ametlikuks

Kristuse sünni

tähistamise

pühadus? Hea lugeja, kui saad aru lihtsast põhimõttest, et moosisai koosneb kahest komponendist, milleks on moos ja sai, siis mõistad, et ka jõuluajal on lisaks välisele särale olemas kusagil sisu.

Suur hulk Eesti rahvast õnneks teab ning ka hindab seda, mis annab jõuludele pühaduse. Seepärast võib jõuluõhtul üle terve Eestimaa näha tuledesäras kirikuid, kus on raske istekohta leida, ning kus jääb tihti ühest teenistusest väheks, et kõiki pidulisi

kuulutas Rooma paavst

päevaks.

Allikas: Random History J oel Reinaru Plussi peatoimetaja

Muusika, blogi ja uudised plussmeedia.ee Hakka FÄNNIKS www.facebook.com/plussmeedia

Pluss 4/2013

3

SISu ko r d

10 Jõulud misjonipõllul Hongkongis

2 Toomas Vardja pulmavideod 3 Juhtkiri: Esimesed jõulud 5 Maria Gertsjak järgib oma kutsumust muusikuna 8 Silmast silma: Poemüüja ja kirikuõpetaja mõtted jõuluajal 9 Toimetajalt: Maised vs vaimsed väärtused 10 Misjonäride pere Hongkongis 11 Sõbrakiri: Uus algus San Franciscos 12 Kolm lugu: Jõulud erinevates paikades 15 Jeesus FBs: Jõulud või uusaastaöö?

16 17 18 19

7 jõuluehet ise tegemiseks Noortekas: Tartu Pauluse kogudus Püha Nikolause lugu Gallup: Kõige meeldejäävam jõulukingitus?

20 Piibliõpetus: Jumal sai inimeseks 22 Mind Map: Jõulupühade ring 23 Jõulutest 24 Hea küsimus: Kas on olemas mittekristlikud jõulud?

25 Raamatusoovitus: Lume aarded 26 Film: Näljamängud - lahvatab leek 27 Koomiks 28 Bändid uute albumitega: Püha Müristus ja Matteus Elbrecht 30 Hawk Nelson – peomeeleoluga rokkbänd 32 Home together

Nele ja Francis Borchardt on oma perega misjonitööl Hongkongis. Saad rännata koos nende looga natukeseks kaugele Aasiasse, et teada saada sealsetest jõulu- ja uusaastakommetest.

18 Püha Nikolause lugu Kuigi tänapäeval teavad kõik, kes on Santa Claus ehk jõuluvana, siis Püha Nikolause loost saame just lugeda, kes see mees algupäraselt oli ja mida tegi.

30 Hawk Nelson Soome kristlikul noortefestivalil Maata Näkyvissä peaesinejana üles astunud Kanda bänd Hawk Nelson andis intervjuu ka Plussile, kus jagavad mõtteid oma bändist ja isiklikust usust kristlasena.

TOIMETUS Peatoimetaja Joel Reinaru joel.reinaru@plussmeedia.ee Tegevtoimetaja Sirli Lend sirli.lend@plussmeedia.ee

Kujundus Kalev Rodima

Toimetus Eestis Tehnika 115, Tallinn 10139 pluss@plussmeedia.ee plussmeedia.ee

Teoloogiline toimetus Marek Roots

SA EELK Misjonikeskuse arveldusarvetele:

Toimetus Soomes PL 184, 00181 Helsinki, Lastenkodinkuja 1 (2. krs), Telefon: +358 925139255 toimitus@nuotta.com www.nuotta.com

Ajakirja koostasid Anete Palmik, Karolina Vardja, Anssi Lautamo, Iiris Kohv, Helena Lill, Joel Reinaru, Liisi Väli, Oliver Rõõmus, Maria Koff, Helina Tamme, Kristi Tüvi, Mark Saba, Kristina Elisabeth Kalmus, Sirli Lend, Madis Kask, Taavi Tamme, Riikka Lautamo-Seppälä, Auli Marta Humal, Tiit Salumäe, Juha Väliaho, Sakari Seppälä, Kristina Lillemets, Madis Ehanurm, Kata-Leen Rebane, Meelis Etti, Taavi Veermets, Timo Ilves, Daniel Viinalass, Anastasiya Artamonova.

1120254269 Swedbank, SWIFT:HABAEE2X, IBAN:EE482200001120254269

Väljaandjad EELK Misjonikeskus

Keeletoimetaja Kaire Petrenko

Esikaane foto Anssi Lautamo Tagakaane foto Movie Picture DB

Toimetuse juhtkond Joel Reinaru, Sirli Lend, Tommi Hakkari

Soovid toetada Plussi?

Toetamisvõimalus

10602016015008 SEB, SWIFT:EEUHEE2X, IBAN:EE551010602016015008 Selgitusse: Pluss

Soome Luterlik Evangeeliumiühendus Soome Evangeelne Luterlik Rahvamisjon TRÜKK

pluss lug u

Tekst Liisi Väli Fotod Oliver Rõõmus ja Joel Reinaru

Maria Gertsjak kutsumusega muusik Pluss 4/2013

5

Maria Gertsjak (21) on noor laulja ja laulukirjutaja Viljandist, kes on muusikaga tegelenud terve elu ja peab seda oma kutsumuseks. Maria on alati Jumalasse uskunud, kuid ometi tuli tal läbida teelõik, mis viis ta Taevaisast eemale. Kuid selle kõige sees oli Jumalal Maria jaoks varuks oma plaan.

Usk on saatnud algusest alates Maria on üles kasvanud juba mitmendat põlve kristlikus peres ja usuga tuttav lapsepõlvest peale. Tal on kaks nooremat õde ning noorem ja vanem vend. Mariat kasvatasid ema ja vanaema, kuna isa hukkus autoõnnetuses juba siis, kui tüdruk oli alles kolmeaastane.

Viljandis elades hoidis Mariat ja tema väikest venda tihtipeale nende vanavanaema. „Mäletan, et lamasime vanaema Anna, niimoodi me teda kutsusime, lahtikäival diivanil ja vanaema jutustas lugusid Piiblist. Meil oli see helesiniste kaantega Lastepiibel. Vaatasime pilte ning vanaema rääkis meile Jeesusest ja Jumalast. Lugesime alati enne magamaminekut Meie Isa palvet,” meenutab Maria oma varast lapsepõlve. Nii tunnistab ta, et on uskunud Jumalat juba maast madalast.

Kui Maria oli 13-aastane, elas ta koos oma ema, õdede ja venna-

„Sealtmaalt on minu elu olnud väga juhitud ning hästi palju ilusalt juhtub iga päev.“ 6 Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

ga Pilistveres. Töö tõõtu pidi nende ema elukohta vahetama, kuid kuna Maria oli alustanud õpinguid Võhma Gümnaasiumis ja Võhma Muusikakoolis, siis ei näinud ta võimalust emaga kaasa minna. Sellegipoolest käis ta oma perel sageli külas. Maria läks elama oma hea sõbranna pere juurde. „Sõbranna ema võttis mu vastu kui oma viienda lapse. Olen talle selle eest siiani väga tänulik ja ilmselt olen täna see, kes olen, just tänu temale. Neil oli väga kristlik perekond ja see tõi ka minu Jumalale lähemale.”

Tee viib eemale

Ometi ei jäänud kõik nii. Umbes aasta hiljem tulid Maria ellu muutused. Ta oli sõbranna pere juurest Võhmasse kolinud ja elas sealses kooli ühiselamus. Neiu hakkas ringi liikuma kehvades seltskondades ja nagu teismelised noored ikka, oli ka tema oma sõprade poolt mõjutatav. „Kaugenesin Jumalast ning ütlesin endale, et ei usu enam ja et see on lollus. Ilmselt oli põhjuseks minu toonane depressioon – ma ei olnud oma eluga rahul. Oli üks must ja kole aeg,” kirjeldab Maria oma kaks-

„Kaugenesin Jumalast ning ütlesin endale, et ei usu enam ja et see on lollus.“

„Lühidalt öeldes tähendab muusika minu jaoks kõike, ilmselt ei oskaks ma ilma selleta olla ega elada.“ kolm aastat kestnud eluperioodi.

Aga ka sel ajal ei unustanud Jumal Mariat. Ta juhatas neiu teele noormehe, tänu kellele sattus Maria tagasi Pilistverre. Sealsete inimeste ja koguduse töö kaudu leidis ta taas Jumala. „Hakkasin uuesti uskuma ja samm-sammult toimus minu sees paranemine. Ka muusika sai minu jaoks uue tähenduse,” räägib Maria. „Nüüdseks pole ma tolle noormehega enam koos, aga tean, et Jumal kasutas teda, et päästa mind sellest august, kuhu olin kukkumas. Sealtmaalt on minu elu olnud väga juhitud ning hästi palju ilusalt juhtub iga päev.”

Muusiku teekond

Jumal on Mariat õnnistanud ilusa lauluhäälega ning andekas neiu oskab seda väärtustada ja kasutada. Muusika on olnud talle alati südamelähedane. „Lühidalt öeldes tähendab muusika minu

jaoks kõike, ilmselt ei oskaks ma ilma selleta olla ega elada,” kirjeldab Maria oma kiindumust. „Pärast gümnaasiumi lõppu oli mul valida, kas lähen õppima näitlemist või muusikat.” Maria jaoks on alati eksisteerinud vaid need kaks valikut, ta ei ole kunagi soovinud saada müüjaks ega kellekski teiseks. „Kuidagi olen selle kutsumusega üles kasvanud,” lisab ta. Näitlemise otsustas Maria siiski kõrvale jätta ning alustas muusikaõpinguid Viljandi Kultuuriakadeemias pop-jazz laulu erialal. Hetkel õpib ta samal erialal vahetusüliõpilasena Helsinki Metropolia ülikoolis.

Küsimusele tulevikuplaanide kohta vastab Maria, et kavatseb pärast kultuuriakadeemia lõpetamist Soomes edasi õppida.

Kuid Maria ei tegele mitte ainult laulmisega, vaid ka laulude kirjutamisega. Kui uurida selle kohta, kuidas tema laulud sünnivad, vastab ta nii nagu paljud teisedki lauloloojad – see on alati erinev, vahel tulevad enne sõnad ja seejärel viis, teinekord jälle vastupidi. Küll aga on Maria

Plussmeedia teeb raadiosaadet PlussPunkt!

Septembrist jätkas Plussmeedia kevadel alustatud noortesaatega PlussPunkt, mille eesmärk on julgustada noori kristlasi nende usuteel intervjuude, tunnistuste ja muusika kaudu. PlussPunkti saatejuht Iiris Kohv toob esile ajakirjas Pluss ilmunud teemasid, räägib kristlikest noorteüritustest üle Eesti ning tutvustab saatekülaliste näol põnevaid persoone.

Maria muusikat on võimalik kuulata veebiaadressidel: www.soundcloud.com/maria-gertsjakk www.youtube.com/miaria13

PlussPunkti saab kuulata Pereraadio eetris iga kahe nädala tagant, teisipäeviti kell 22.00.

Pereraadio sagedus Tallinnas 89,6 MHz ja Tartus 89,0 MHz. Saadet on võimalik ka järelkuulata või oma taskutehnikasse alla

laulude sisu inspireeritud elust enesest, sellest, mida ta ise läbi elab ja tunneb. „Olen kindel, et Jumal annab mulle laulud, need ei ole minust enesest. Tihtipeale ei saa ma aru, kust nad tulevad,” jagab Maria oma kogemustest Jumalaga koos käies.

Laulda koos teistega

Maria on laulnud mitmetes erinevates kollektiivides ja esinenud ka televisioonis. Hetkel laulab ta Viljandi Kultuuriakadeemia vokaalansamblis Mixtet, kellega on üles astutud ja konkurssidel osaletud ka väljaspool Eestit. Hiljuti pälvis vokaalansambel Saksamaal toimunud a capella ansamblite konkursil 2. koha.

Kolm aastat on Maria laulnud ka kristliku noortefestivali Järgmine Peatus (JäPe) houseband´is. „Olen seda igal aastal väga nautinud, kuna bänd on alati olnud suurepärane.

Aga kõige enam tunnen rõõmu võimalusest ülistada Jumalat muusika kaudu, selle anni kaudu, mille Tema on mulle kinkinud. Mulle

meeldib, et saan seda teha koos kõikide festivalil osalevate noortega,” jagab Maria oma muljeid.

Noortele ütleb Maria julgustuseks: „Tehke seda, mis on Teie südame igatsus. Tuleb olla valmis, et kõik ei lähe alati lilleliselt ja asjad ei tule kergelt kätte, aga takistused on mõeldud ületamiseks ja iga asi meie elus juhtub mingi eesmärgiga. Tuleb lasta end juhtida ja usaldada Jumalat.“

laadida Pereraadio kodulehelt www.pereraadio.ee.

Kohtumiseni raadiolainel!

„Olen kindel, et Jumal annab mulle laulud, need ei ole minust enesest. Tihtipeale ei saa ma aru, kust nad tulevad.“

EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus on MTÜ, mis koondab endas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku lapsi ja noori. Meie missioon on arendada ja koordineerida laste-, noorsoo- ja peretööd EELKs ning olla kogudustele toeks ja abiks nendes tööharudes.

Tegeleme laagrite, seminaride korraldamisega ning materjalide koostamise ja väljaandmisega.

Rohkem infot: www.eelk.ee/lny või Facebookis: LNÜ

s i lm a s t s i lm a

a j ü ü m e o p a j a j a t e K ir ik u õ p m õ tt e d j õ u l u a j a l Tekst Maria Koff, Fotod 123RF

Poemüüja: Igal hilissügisel on üks päev, kui astun hommikul enne poe avamist

lattu ja tunnen kõikjal mandariinide lõhna. Ka varasügisel on mandariinid müügis, aga kui need päris lõhnaga päris mandariinid tulevad, siis tean, et jõuluaeg on käes.

Kirikuõpetaja: Aastast aastasse kordub minu jaoks see laupäev, mil istun oma

kabinetis ja kirjutan jutlust järgnevaks pühapäevaks – esimeseks advendiks. Olgugi see igal aastal nõnda, mina olen ju iga kord erinev. Asun erinevas paigas ka oma rännakul Jumalaga. Siis sean end rõõmsalt palves teele jõulude poole.

Poemüüja: Kiire on jõulude ajal küll, seda ei saa salata. Vahel lausa nii kiire, et

närv läheb mustaks. Kaua siis võib pingeid kannatada? Samas tuleb poes ette ka ilusaid hetki, mida võin näha, kui ainult oskan vaadata – rõõm laste nägudel, kellele just jõulukalender lubati, ja muhelus isade suunurkades. Need on nagu palsam mu väsinud hingele.

Kirikuõpetaja: Kogu maailmas kaasneb jõuludega tohutu rutt. Oma unistus-

tes näen kirikut kui kohta, kus saab aja maha võtta ja natuke hingata. Loodan, et väljast tulijate jaoks ongi see nii. Kuid meie, koguduse töötegijate reaalsus on aga tavapärasest veelgi kiirem tempo. Eks vahel igatsen minagi rohkem rahu. Õnneks varustab Jumal meid oma armust paljude abikäte ja kõige muu vajalikuga!

Armastus kannab.

Poemüüja: Kõige rohkem ootan ikka jõuluõhtut. Peaaegu igal aastal sõidan Viljan-

disse õele külla. Me kohtume nii harva, et see päev on alati väga väärtuslik. Oleme koos, räägime elust ja ilmast ning lobiseme niisama. Laual on head-paremat ja südant täidab kuidagi eriliselt soe tunne. Kui esimesel jõulupühal lapselapsi näen, on südames ikka veel soe. Siis pean aga rongi peale kiirustama, et jälle oma argipäevase kassaaparaadi juurde naasta. Eks iga asi saab ükskord otsa.

Oma unistustes näen kirikut kui kohta, kus saab aja maha võtta ja natuke hingata.

Kirikuõpetaja: Pühal jõuluõhtul, kui kõik saavad viimaks aega perega olla, viibin mina tihti alles kirikus, korraldades viimaseid asju esimeseks jõulupühaks. Kõrvus kõlab ikka veel vaikne “Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta”, südames olen juba perega kuuse all, tundes rõõmu Jeesusest ja nendest kallitest, keda Ta on mulle kinkinud. Minu aeg pere keskel ei ole küll tundides ja minutites pikk, aga seda enam hindame neid hetki, mis meil on.

Poemüüja: Ei tea mina, mis eriline vägi on jõuludel. Igal teisel ajal võid kuulda

nähvamisi ja kurjustki, aga jõuluharduses keegi justkui ei söanda. Kui ma nii lootusrikas inimene ei oleks, võiksin igal muul ajal uskuda, et maailm on hukas. Jõuludel aga pugistan selle mõtte peale vaid heatahtlikult naerda.

Kirikuõpetaja: Jõuluõhtu on armastuse aeg. Siis, üle kahetuhande aasta tagasi,

sai teoks suurim armastuse tegu eales – Jumal kinkis meile Päästja, oma ainusündinud Poja. Jumala armastus meie vastu ulatub palju kaugemale, kui me iial suudame ette kujutada (Jh 3:16). Isegi neid, kes Jeesust veel ei tunne, ei jäta see õhtu külmaks. Terve maailm heliseb siis suurest armastusest. See on õhtu, mil saame olla tänulikud, ülistada Issandat ja laulda „Halleluuja“, sest Jeesus on sündinud!

8 Pluss 4/2013 | www.plussmeedia.ee 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

To i me ta j a lt

Maised vs vaimsed väärtused Meie igapäevases elus figureerivad erinevad väärtused. Kristlaste jaoks on olulisimad vaimsed väärtused, mis peituvad Jumalas ja Püha Vaimu kaudu ka meie endi sees. Samas puutume alatasa kokku ka maiste väärtustega, mis on käega katsutavad ning ahvatlevad meid igal sammul.

Me kõik teame, et üks mõjuvamaid väärtusi on raha, mis on vajalik elus

püsimiseks. Kuid kas sõltuvust rahast saab kuidagi vähendada? Mida ütleb selle kohta Jeesus?

Mäejutluses on välja toodud järgnevad read: „Seepärast ma ütlen

teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?“ (Mt 6:25-27)

Samas tuleb poes ette ka ilusaid hetki, mida võin näha, kui ainult oskan vaadata – rõõm laste nägudel, kellele just jõulukalender lubati, ja muhelus isade suunurkades.

Usun, et igaüks meist peaks suunama oma pilgu rohkem Jumalale, kes annab meile kõike vajalikul määral, ja mis peamine – õigel ajal. Meie aga oma inimliku kannatamatusega ei suuda alati ära oodata ning tekib tahtmine aina juurde saada.

Võin öelda oma kogemusest, et kui käisin suvel tööl, ei olnud mul rahulolu isegi külluses elades. Küll mõtlesin, kuidas teenitud raha pikemaks ajaks alles hoida, küll tundus, et raha on kuidagi nii väheks jäänud, kuigi pangaarvel oli kordades suurem summa kui tavaliselt. Millest selline usaldamatus Jumala suhtes? Miks ma ei osanud väärtustada seda, mis mul oli, ja nõudsin enamat?

Kahtlustan, et siin võis tegu olla raha hävitava toimega. Omades ra-

ha, tahad seda aina rohkem ja rohkem, ehkki see viib meid kaugemale vaimsetest väärtustest, ning kui raha parasjagu pole, soovid seda saada, sest levinud arvamuse järgi tegevat raha ju õnnelikuks. Tegelikult on raha kaduv väärtus, mis ei tule meiega igavikku kaasa. Õnnelikuks saab teha Sind vaid Jeesus ise, kes aitab meil vaimulikult kasvada ja hinnata enam vaimseid väärtusi. Raha olemasolu pole seejuures sugugi oluline, sest nagu Mäejutlusest selgus, ei ole maises elus peamine kaduvate väärtuste pärast muretsemine. Võime kõik oma mured tuua Jumala ette, kes hoolitseb isegi lindude eest.

Seega kutsun teid kõiki üles olema usus ustavad Jumalale, mitte rahale, et vaimsed väärtused oleksid meie elus kõrgemal kohal kui maised!

Helina Tamme

Pluss Pluss 4 /2013 4/2013

9

misjon

Jõulud misjonipõllul Hongkongis Tekst Kristi Tüvi, Fotod Mark Saba ja Erakogu

Misjonäridele on tavapärane kuuluda ühte rahvusesse ja elada-töötada teises riigis, kuid olla pärit Eestist ja Ameerikast ning töötada Soome misjoniseltsi lähetusel Hongkongis on isegi misjonäride puhul huvitav kooslus. Ajame juttu Pärnu-Jaagupist pärit Nele Borchardt’iga (35), kes on nüüdseks kaks aastat elanud Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnas koos New Yorgist pärit abikaasa Francise (31) ning kahe tütre Alexandra (4) ja Sophiaga (2).

Lilleturul kioskis müüakse kõiksuguseid jõuluehteid

Teekond Soomest Hongkongi

Nele saabus Soome õppima juba 1996. aastal, erialaks kristlik pedagoogika ja noorsootöö. Kohtunud 2004. aastal Iisraelis arheoloogilistel väljakaevamistel Francisega, kolis ka mees Soome teoloogiat tudeerima ning 2010. aastal kooli lõpetades otsiti kohta, kus mõlemad tööd saaksid. Sama aasta kevadel ilmus Soome Misjoniseltsis kuulutus, et Hongkongis vajatakse pastorit ning teoloogiadoktorit Vana Testamenti õpetama. „See oli ainus pakkumine, mis meile sobis, sest mõlemale leidus tööd. Nii sai meist Francisega esimene tõeline Soome misjoniseltsi palgatud välismaalastest abielupaar,” meenutab Nele. „Francis oli Hongkongis käinud ka varem ning mina olen alati pea ees tundmatusse hüpanud,” selgitab Nele niisuguse suure väljakutse vastuvõtmist. Juba Soome õppima

„Meil võtab jõulutunde tekkimine veidi aega, sest sooja on väljas 24 kraadi.“

10 Pluss 4/2013 | www.plussmeedia.ee 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

Pühapäeval on kirik rahvast tulvil ja kui jõuda kohale 20-25 minutit hiljem, ei pruugi istekohta leidagi. asudes läks Nele sinna kohalikku keelt oskamata ning ka hiina keele raskusest ei olnud tal aimu. Praegu õpib ta hiina keelt mõnikord lausa 12 tundi päevas, sest kohaliku keele oskus on Nele arvates misjonärile esmatähtis. „Olen alati arvanud, et võõrale maale minnes peab kohaliku keele selgeks saama, sest alles siis on võimalik õppida tundma inimesi ja mõista kultuuri.” Keelt saab Nele harjutada ka praktilise tegevuse kaudu, näiteks käies vanadekodus abiks. Sealsed inimesed on ääretult rõõmsad, kui tuleb keegi, kes nendega räägib ja kellel on lihtsalt aega nende jaoks.

Sügavaim elamus

Hongkongis elades on Nelele sügavat muljet avaldanud see, kuidas inimesed suhtuvad oma usku. Piirkonnas elab üle 7 miljoni inimese ja 10% neist on kristlased. Enamiku elanikkonnast moodustavad budistid. Palju on inimesi, kes pole ristiusust midagi kuulnud, kuid need, kes on kiriku liikmed, käivad pühakojas väga ustavalt. Pühapäeval on kirik rahvast tulvil ja kui jõuda kohale 20-25 minutit hiljem, ei pruugi istekohta leidagi. Kõik inimesed laulavad kaasa, teenivad Jumalat südamest ja osalevad kirikukoorides. „Kui Eestis ja Soomes on uskumine rohkem iseenda asi ja sellest palju ei räägita, siis Hongkongi inimestel on väga elav usk ja nad julgevad seda välja näidata.”

Hiina kohta öeldakse, et see on tuhande naeratuse maa. Hiinlased ei näita kunagi välja, kui nad vihaseks saavad. „Siinses kultuuris ongi kõige jubedam asi kellegi peale karjuda või pahane olla, sest siis teed sa häbi ainult iseendale.”

Hiinapärased jõulud

Enamik hiinlasi ei tea, miks jõule tähistatakse ning mis on nende pühade sisu. Siiski peetakse väliselt jõule suurejooneliselt: jõulukaunistused ja kuused on väljas juba novembri lõpust ning need näevad suuremad ja uhkemad välja kui Eestis Raekoja platsil. Samuti meeldib hiinlastele teha

palju hinnalisi kingitusi ning anda neid üle läänemaistes kallites restoranides, kus sõpradega jõule peetakse, sest perega jõulude veetmise traditsiooni neil ei ole. Elektriküünlaid kasutatakse aasta läbi, kuid advendiküünlaid ei süüdata.

Sarnaselt meile müüakse poes piparkooke ja mandariini, kuid konkreetne jõulutoit puudub. „Meil võtab jõulutunde tekkimine veidi aega, sest sooja on väljas 24 kraadi. Ka ei ole me päris jõuluaega Hongkongis veel näinud, sest käime just siis külas oma lähedastel kas USAs või Eestis. Päkapikkudest meie peres ei räägita ning ehtsat jõulukuuske ei ole, aga selle-eest on meil jõulusokk, kuhu aeg-ajalt satub mõni komm,” jutustab Nele misjonäripere traditsioonidest.

Uue aasta uskumused

Veelgi suurejoonelisemalt tähistatakse Hiinas uut aastat, mis algab kas jaanuari lõpus või veebruari alguses. Uuel aastal süüakse niisuguse kuju ja hääldusega toite, mis tähendavad õnne ja raha. Samuti tuuakse ohvreid köögijumalatele ja esivanematele. „Head uut aastat!”võib soovida aasta esimesel 15 päeval, välja arvatud neljandal, sest 4 tähendab surma ja seda numbrit ei kasutata sealses ühiskonnas kunagi.

Uue aasta esimesel päeval al-

Enamik hiinlasi ei tea, miks jõule tähistatakse ning mis on nende pühade sisu.

s õ b r ak i r i Tekst Kristina Elisabeth Kalmus Autor õpib koolis San Francisco Consevatory of Music

gab ilutulestik täpselt kell 20.00 ning kestab 25 minutit. Teisel õhtul toimub suur kahetunnine rongkäik, mille põhilisteks sümboliteks on lõvi ja draakon. Rongkäigus loobitakse inimestele salatilehti, sest need tähendavad hiina keeles raha.

Nele püüab sealse kultuuriruumi traditsioone mõista: „Hiinlased usuvad asjadesse, mis meie jaoks tunduvad imelikud, kuid soovides, et keegi ei suhtuks meisse halvustavalt, proovin mõista nende kultuuri ja käitumist.”

Uus algus uues kohas – San Francisco Minu kodulinn praegu ja järgnevaks neljaks aastaks on San Francisco.

Olin varem mitu korda USAsse reisinud, kuid ei osanud aimatagi, et võiksin ühel päeval siin elada. Põhjuseks on San Francisco Consevatory of Music – suurepärane kool, kus õpin viiulit.

Olen väga tänulik oma perele, kes mind sellesse kooli kandideerimise protsessis aina toetas ja innustas! Esialgu ei tahtnud ma mõttest siia õppima tulla teistele rääkida, kuid just mõned lähemad sõbrad olid need, kellelt palusin, et nad palvetaksid selle plaani ja sisseastumise pärast.

Ilmselgelt sain palvevastuse, sest kogu kandideerimisprotsess läks nii sujuvalt, et ma ei suuda seda siiani uskuda.

Olles siin praeguseks kolm kuud elanud ja õppinud, võin öelda, et kohanemine on läinud imeliselt. Olen korraga hästi palju uusi sõpru juurde saanud – inimesed on siin lihtsalt nii avatud. Eks olen tundnud ka koduigatsust, eriti alguses, aga mida aeg edasi, seda enam kogen, et viibin just õiges kohas. Raskuseks ongi peamiselt kontakti hoidmine sõprade ja perega Eestis.

Kahjuks ma ei ole ma siin endale kogudust veel leidnud, kuid üritan mitte alla anda ja edasi otsida. Loodan, et Jumal kutsub mind kogudusse, kus leian uue kristliku perekonna, sest just sellest tunnen hetkel kõige rohkem puudust. Niimoodi üksi on usuliselt kõige raskem katsumus leida isiklikku aega Jumalaga, sest uued huvid, sõbrad ja maailma asjad on väga ahvatlevad ning võivad viia tähelepanu Jeesuselt eemale.

Praegu ma veel ei tea, milleks Jumal on mu siia toonud ning kuhu see muutuste aeg mu elus välja viib, aga olen veendunud, et Ta toetab mind igal sammul, eriti siis, kui vigu teen. Tean, et Ta armastab mind, ja usun, et kui on õige aeg, siis saan ka Tema plaanist aru. Ja kindlasti on siinolek imeline võimalus näha Tema tööd!

Rongkäigus loobitakse inimestele salatilehti, sest need tähendavad hiina keeles raha.

Uued huvid, sõbrad ja maailma asjad on väga ahvatlevad ja võivad viia tähelepanu Jeesuselt eemale.

Alexandra jõulukuusk

Mõtle sellele!

Jõulukuusk meie maja fuajees

JÕULUMÄNGUASJADE TÕELINE HIND Hiina tehastes tehtud mänguasjad tulevad kalli inimhinnaga:

ületundide ja madala palga tõttu on vanemad sunnitud tihti perekonnast eemal viibima ning halvimal juhul saavad nad koju laste juurde sõita vaid kord aastas - jõuluajal.

4 /2013 11 Allikas: Pluss The Guardian

ko lm lug u

„Siiski on jõulud minu jaoks rõõmus aeg, mida ma alati ootan, sest siis saan minna koju, Viljandisse, kus on pere ja armas ema.”

...lastekodus Marina tarassova, 17: Peeteli lastekodu

Peeteli lastekodus meeldib mulle väga. Meil

käib siin palju lapsi, mitmed tulevad päevakeskusesse vaid mõneks tunniks pärast kooli, neid võib olla isegi 50 ringis. Aga mina elan siin kogu aeg koos ülejäänud 20 lapsega. Pärast kooli me sööme, siis teeme õppetükid ära ja seejärel võime tegeleda, millega tahame. Vahel me mängime midagi koos, aga kasvataja Galinaga teeme tihti ka käsitööd, mida armastan üle kõige. Enne jõule meisterdasime näiteks kaarte ja kaunistasime küünlaid.

Kui koolis algab jõuluvaheaeg, siis käime kõigi lastega üheskoos liuväljal uisutamas. Pärast seda läheme mängima bowling´ut või piljardit. Mõnikord toimuvad siin ka kontserdid, mida saame kuulamas käia.

Jõululaupäeval korraldatakse Peetelis jõulupidu koos kõigi lastega. Siis me sööme ja jagame kingitusi. Tavaliselt teevad direktor Mati ja asedirektor Liia meile kingitusi, aga mõnikord vahetavad ka lapsed omavahel kinke.

Üldiselt ei ole jõulud minu jaoks eriliselt suur püha või pidu, pigem näevad nad üsna tavaliste päevade moodi välja. Kuigi siin, Peetelis, on kõik toredad inimesed, ei ole mul ikkagi sellised sõpru, kellega koos jõule tähistada. Kui pühad algavad, ei ole ma veel kodus, nagu enamik inimesi, kes pidutsevad ühiselt rikkalikult kaetud laua ääres.

Mina istun siin näiteks arvuti taga. Tahaksin, et mu ümber oleksid sellised inimesed, kellega jõuludel koos olla ja rõõmustada.

Siiski on jõulud minu jaoks rõõmus aeg, mida ma alati ootan, sest siis saan minna koju, Viljandisse, kus on pere ja armas ema. See ongi minu jaoks parim asi ja suurim ootus jõuluajal.

12 Pluss 4/2013 | www.plussmeedia.ee 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

Jõulu Tekstid Sirli Lend, Fotod Sirli Lend ja Erakogu

ud...

„Kodus pidasime hoolimata keelust jõule alati."

..."põranda all" SIgrid Põld: EELK Hageri kogudus Minu nooruspõlv jäi nõukogude aega, mis tähendab, et koolis ei olnud meil kunagi jõulupidusid, ainult nääripeod. Samuti pidime veel 24. detsembri hommikul kooli minema. Kodus pidasime hoolimata keelust jõule alati. Vanemad aga rõhutasid alatasa, et nii koolis kui telefonis ei tohi iitsatadagi, et me jõulupühi tähistame ja kirikus käime. Päris põhjusest ma siis aru ei saanud, aga lapsena lisas see asjale vürtsikat põnevust ja uudishimu ainult juurde.

Traditsiooniliselt sõitsime Tallinna kodust maale, Hagerisse, ning käisime esmalt jõulujumalateenistusel. Seal oli minu jaoks alati põnev uudistada, kes on sel õhtul kirikusse tulnud, sest näha võis ka neid, keda seal muidu ei kohanud. Vahel oli lausa mõni kuulsus julgenud kirikusse astuda. Kirikus olid „kontrollid“ kohalike kooliõpilaste nimesid üles märkimas ja mõnikord ma isegi lootsin, et ehk saan näha mõnda kaost või skandaali.

Maakoju, mis sel õhtul oli mõnusalt soojaks köetud, tulid jõuluks ka vanaemad-vanaisad kokku ning suurele perele oli kaetud pidulik õhtusöögilaud selliste heade toitudega, mida aastaringselt süüa ei saanud. Erinevalt tänapäevast aga tõmmati akendele igaks juhuks kardinad ette, et tähistamine maja tagant mööduvale suurele maanteele ei paistaks. Pärast söömist võttis isa alati hästi suure ja hästi vana perekonna-Piibli ja luges sealt Luuka evangeeliumist Jeesuse sünnilugu. Järgnes lapse jaoks kõige põnevam osa: kaunite lampide ja ehetega kuuse juures kingituste jagamine, mille pidime välja teenima väikese esinemisega. Üks ilusamatest kingimälestustest on igal aastal vanaemalt saadud tema enda kootud villased sokid ja kindad, mis olid pruuni paberisse pakitud ja takunööriga kinni seotud.

Lõpuks võisime magama heita sealsamas ruumis, kus seisis ka kuusk, millele jäeti elektriküünlad ööseks põlema. See oli minu jaoks tohutult ilus ja oluline öö, mil peaaegu ei raatsinudki uinuda.

Pluss 4 /2013

13

„Kõige rohkem tunnen sel ilusal ajal puudust oma sõpradest, eriti Lääne-Nigula koguduse inimestest."

...Hooldekodus

Andres Soomeri: Sõmera hooldekodu

Mina ootan jõule alati väga, see on üks tore ja rõõ-

mus aeg ning ka sel aastal kogen juba ootusärevust ja põnevust. Eks kristlased ootavad ju ikka jõuluajal, et sünnib Jeesus-laps, ning selle eest saab kiita ja tänada Jumalat. Jõuludel käime koos teiste hooldekodu inimestega ka kirikus ning mulle meeldib kirik siis rohkem kui tavaliselt, sest seal on kuusk ja jõulusõim ning laulame jõululaule.

Siin, Sõmera hooldekodus, on meil alati ka suur ühine jõulupidu, kus saab näha jõuluetendust. Näiteks eelmisel aastal käisid meil külas laulmas Kuressaare gümnaasiumi noored. Muidugi ootame kõik väga ka jõuluvana, kes tuleb meile kingitusi jagama. Saame temaga natuke juttu puhuda ning esineda talle laulu, luuletuse või pillimänguga. Eelmisel aastal mängisin ma talle trummi.

Advendiaja teeb veelgi erilisemaks see, et minu sünnipäev on 11. detsembril. Siis saadavad kõik sõbrad mulle kaarte ja soovivad õnne. Mulle meeldib väga kristlik muusika ning kui mõned koorid või bändid õnnitlusi saadavad, siis see teeb südame eriti rõõmsaks.

Olen tänulik, et nad üldse muusikat teevad, sest see on minu elus suureks õnnistuseks. Usun, et nad teevad jumalariigis head tööd ning neid on alati saatmas Püha Vaim.

Kõige rohkem tunnen sel ilusal ajal puudust oma sõpradest, eriti Lääne-Nigula koguduse inimestest.

Igatsen, et saaksin minna Lääne-Nigula pastoraati ning olla seal nendega koos. Veelgi toredam oleks, kui sõbrad saaksid mulle jõuludeks külla tulla. Unistan, et võiksin kunagi nendega koos bändi teha.

Plussi lugejatele soovin Jumala abi ja julgust!

14 Pluss 4/2013 | www.plussmeedia.ee 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

Karin | Avaleht |

Otsi Koostanud Madis Kask

Praegu November Oktoober 2012 2011 2010 Muuda tausta

Karin

Uuenda infot

2008

Aktiivsuslogi

1997

Elab kohas nimega Paide

Ajajoon

Pärit Võhma

Fotod

Sõbrad

1990

Rohkem

Jälgitud 34 inimese poolt

Pilt

Staatus

2009

Sünd

Koht

Elusündmus

Millest mõtled?

Hiljutised tegevused

Sponsoreeritud

Karin likes Hawk Nelson ja Timo Lige muusika

Toeta Plussi

Karin postitas 24. detsembril

Uuest Plussist leiad mõnusat lugemist ja aegumatut pointi.

Karin 24. detsember kell 20.32

Jõulud on ikka täiega igavad, come on, ei viitsi enam perega laua ümber istuda ja jõululaule laulda. BTW uusaastaöö on ikka kordades chuulim, saab sõpradega chillida ja pidutseda! ;)

Viimati loodud album

Vaata kõiki

Toetades enam kui 10€ saad Plussi aastatellimuse endale postkasti! (ülekande korral kirjuta selgitusse nimi ja aadress kuhu soovid lehe tellida).

Meeldib

Jaana Olen sinuga täiesti nõus, ootan ise ka uusaastaööd! ;) 24. detsember kell 20.36

Toeta meediamisjonit!

Soovid samuti olla osaline jumalariigi töös läbi Plussajakirja? Nüüd on selleks võimalus: hakka Plussi fänniks.

Maris What?! Leerilaagris räägiti ju, et jõuludega tähistame Jeesuse sündi. Sa kirikus käisid täna?

24. detsember kell 20.38

Meeldib

Karin Aa ... Jeesusele ma üldse ei mõelnud ja kirikus unustasin ka käia :S 24. detsember kell 20.40

Meeldib

Vaata kõiki

Jaana Karin, sa käid kirikus või? :O 24. detsember kell 20.43

Tšekka netti Plussmeedia.ee

Karin No vahel käin jah ... Mis siis?

24. detsember kell 20.44 Jaana Niisama, mu vanemad käivad ka mõnikord.

24. detsember kell 20.46 Maris Karin, sa homme tahaksid tulla hommikusele teenistusele?

24. detsember kell 20.47 Karin Oh, see oleks isegi päris vahva, tegelikult täiega igatsen ka noortekate rahvast! Aga Jaana, ega sa ei tahaks

Meeldib

Nuotta uus lühifilm "Ligimene"

Vaata kõiki

Vaata Plussmeedia.ee/ligimene

meiega koos tulla? :) 24. detsember kell 20.49 Jaana Tegelt mul polegi homme midagi plaanis, võin tulla küll :) 24. detsember kell 20.51

Ingel: Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Lk 2:10-11

Pluss Pluss 4 /2013 4/2013

15

7tee ise! seitse

jõuluehet -

Teostus Taavi Tamme (1-6), Riikka Lautamo-Seppälä (7) Tekst ja fotod Helina Tamme (1-6), Riikka Lautamo-Seppälä (7)

1

Väike jõulupärg

Vaja läheb: 1 minipärg pakk kahes otsas paiknevate punaste mummudega traate pakk vildist tähti (valge vilt taga, punane peal, selle peal omakorda nööp) pakk valgeid karvaseid traate Kuidas teha: Võta minipärg, seejärel võta vildist täht. Kleebi täht nii, et üks tähe nurk jääb suunaga üles. Võta viis kahes otsas paiknevate punaste mummudega traati ja säti need pärja ümber nii, nagu Sulle meeldib. Võta valge traat ja aja see läbi pärja õle, nii et moodustub aas, mille abil saad pärja kuuse külge riputada.

2

Kõlisevad kuljused

Vaja läheb: valget traati kellukesi Kuidas teha: Võta traat ja painuta see ringikujuliseks. Aja traat läbi kellukeste, keera igat kellukest, et see ei liiguks, jättes kellukeste vahele meelepärased vahed. Keera mõlemad traadiotsad omavahel kokku, et nad kindlalt koos püsiksid.

3

Valge jõuluehe

Vaja läheb: 4 kahes otsas paiknevate punaste mummudega traati valget traati 1 suure punase mummuga traat 2 kellukest 1 nöörist pallike Kuidas teha: Võta valge traat ja painuta see pooleks. Vii traadi otsast traadi kõige alumisse ossa üks kelluke ja selle kõrvale nöörist pallike. Traadi teisest otsast lisa teine kelluke.

Seo traadi otsad nii, et need omavahel lahti ei tuleks, ning painuta traat ringikujuliseks. Jaga traat mõttes kaheks ning painuta kaks paari punaste mummudega traati ühele ja kaks teisele poole. Traadi teise otsa säti suur punane mumm.

16 Pluss 4/2013 | www.plussmeedia.ee 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

4

Helisev “kõrvarõngas”

Vaja Läheb: 1 suure punase mummuga traat 7 kellukest 3 kahes otsas paiknevate punaste mummudega traati Kuidas teha: Painuta kaheotsaline traat pooleks ja keeruta traadi otsi nii, et punased mummud jäävad allapoole ja üles jääb aas. Aseta suure punase mummu traadist eelnevalt nimetatud aas läbi ja aseta see kõige lõppu, seejärel pane suure punase mummu traadist läbi 7 kellukest. Aseta üks kaheotsaline traat pärast kellukesi nii, et kellukesed oleksid paigal, keerutades kaheotsalist traati ümber suure punase mummu traadi. Kõige tipuks võta veel üks kaheotsaline traat ning säti see konksuks punase mummu traadi külge nii, et saaksid ehte üles riputada.

5

Kuusetäheke

Vaja läheb: valget traati 2 vildist tähte 3 kellukest 1 suure punase mummuga traat 3 kaheotsalist traati traati, millel on otstes tähekesed PVA liimi Kuidas teha: Võta valge traat ja murra see pooleks. Säti kõige alumisse ossa suure punase mummuga traat. Seejärel keeruta kõik kaheotsalised traadid ümber punase mummuga traadi. Võta 3 kellukest ja suru need traadi otsast alla. Säti kellukeste ümber tähekestega traat endale meelepärasel moel. Liimi kaks tähte vastamisi traadile nii, et traat jääb kahe tähe vahele. Painuta valge traadi ots veidi kaardu, et saaksid ehte kuuse külge riputada.

N OORTE K AS

6

Helisev kuusekell

Vaja läheb: 2 õlgedest palli 3 kahes otsas paiknevate punaste mummudega traati 1 pakk rohelisi pärleid 1 kõlisev kelluke 1 valge traat

Kuidas teha: Võta valge traat ja painuta alumist otsa nii, et kui paned sinna kellukese, siis see ei kuku ära. Lisa traadi otsa kelluke. Topi õlgedest palli sisse rohelisi pärleid ning lükka see ülemisest traadiotsast alla. Pane teine õlgedest pall traadi külge. Seejärel pane kahe palli vahele kaks punast kaheotsalist traati. Aseta teise palli peale kolmas kaheotsaline traat ja kinnita. Painuta ülemine ots konksukujuliseks ja lõika ülejäänud osa ära.

Kõiki vajaminevaid elemente saab osta Tiimarist (1-6).

7

Suur jõulupärg (uksele)

Vaja läheb: vastupidavaid kääre hästipainduvaid oksi (põhjale) traati kaunistusi poest või loodusest kuuse- või elupuuoksi (peale) Kuidas teha: Keera põhjaoksad ringikujuliseks ning kinnita, et need ei vajuks lahti. Keera traati oksakimpude ja kaunistuste ümber nii, et need jäävad põhjaokste külge tugevasti kinni.

Lõpuks võid lisada pärjale roseti. Pärja võid panna lauale küünla ümber või kinnitada seinale/uksele.

Ülikoolilinna noorte tegemised Pauluse koguduses Tekst Auli Marta Humal, Fotod Joel Reinaru

Tartu kui Eesti ülikoolipealinna kohta võib ehk arvata, et nii nooruslikus linnas on iga kiriku noorteõhtud osavõtjatest tulvil. Kahjuks pole see alati tõsi. Mida noored siis reedel kell 19 teevad, kui Tartu Pauluse kirikus toimub noorteõhtu?

Paljud ehk sõidavad koju vanemate juurde (nende kodukogudus on mujal) või mõnulevad teleka taga. Võib-olla kohtutakse sellisel kellaajal sõpradega ja nauditakse üksteise seltskonda. Tartus on väga palju vaba aja veetmise võimalusi, sest Tartu on Eesti kõige noorterikkam linn.

Ka kristlastest noortel on palju sõpru, kellega reedeti kokku saada, kuid suurim sõber on ikkagi Jeesus – keegi, kellele saab loota ja toetuda nii rõõmsatel kui ka rasketel hetkedel. See, kelle sõber on Jeesus, otsib teiste omasuguste seltskonda. Noorteõhtutel naudime Jumala seltsi ja otsime Isa tahet oma elu jaoks.

Noorteõhtud ei ole pelgalt üks ajaveetmine võimalusi.

Koos püüame kasvada Kristuses ja olla üksteisele toeks.

Loeme Piiblist Apostlite tegude raamatut ja arutleme üles kerkivatel teemadel. Meie, noored, tunneme sellest rõõmu, et saame ise rääkida ja mõtiskleda Piibli valguses.

Laulame kristlikke laule, mis jäävad ka järgnevateks päevadeks mõttesse ja vahel keelelegi helisema. Seltskonna- ja lauamängud ühendavad meid samuti ja me õpime üksteist tundma.

Oleme nagu tulehoidjad. Pole oluline, kas meid on noorteõhtul vähe või palju, peaasi, et Jumal on meie keskel. On väga oluline hoida usutuld oma südames. Kui kellelgi on külm, siis ta võib saada meie juures sooja.

... Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi. Ps 73:28

Pluss Pluss 4 /2013 3/2013

17

p i i b l i õ pe tus

PÜHA NIKOLAUSE Tekst Tiit Salumäe Fotod Erakogu

Jõuludel ja juba advendiajal oleme üsna harjunud nägema punases kuues valge habemega jõuluvana kas kaubamaja jõulunurgas istumas või jõululaupäeval kodus käimas. Tõenäoliselt seostub see tava Hollywoodi filmide või Põhja-Soomes, Rovaniemis elava „päris” jõuluvanaga. Kust on aga jõuluvana ja kingituste traditsioon alguse saanud? Püha Nikolausest räägib EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja ja Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe.

Segadus Rooma riigis

1700 aastat tagasi oli elu vanas Rooma riigis sama põnev nagu meil tänapäeval. Kristlasi, kes ei tunnistanud Rooma keisrivõimu jumalikkust, kiusati taga. Vaatamata sellele oli Jeesuse õpetusel rajanev kristlik kirik saanud 200 aasta jooksul kogu Rooma riigis järjest enam omaseks. Kirikuisad olid sõnastanud kiriku õpetuse põhiseisukohad ja kogudustes valitses elav Messia tuleku ootus. Kujunesid välja kristlaskonna pühakud ning oldi tunnistajaks rohketele imetegudele. Seejuures vaieldi ka ägedalt kiriku õpetuse üle, mille tulemusel toimus lõhenemisi.

Ometi peeti kiriku ühtsust kogu riigis oluliseks. Tol ajal oli riigi olukord ebakindel välisvaenlaste surve tõttu ning majanduselu ebastabiilsust soodustas omakorda inflatsioon. Niisuguses olukorras olid inimesed hirmul ning see pani neid vaatama usu poole. Ristiusk oli küps saama Rooma riigi juhtivaks usuks.

Nikolaus – pühak ja piiskop

Sellistes oludes sündis 270. aasta paiku kohas nimega Pataras (praegu Türgi lõunarannikul Demres) Lüükia muistse merevärava Myra lähedal rikastel kristlikel vanematel kauaoodatud poeg, kes sai ristimises nime Nikolaus.

Pärimuse järgi surid Nikolause vanemad katku, kui poeg oli teismeline. Jutustatakse, et Nikolause hea süda oli abivajavatele avatud juba tema varasest lapsepõlvest.

Püha Nikolaus (u 270–343) oli ja on armastatud pühak nii Ida kui ka Lääne kirikus. Teda austavad pühakuna ortodoksid ja katoliiklased, tema mälestust peetakse au sees ka anglikaanide ja luterlaste seas. Inglismaal on talle pühendatud 400 kirikut, Eestis kümmekond. Püha Nikolause tuntuim mälestuspäev on 6. detsembril.

Kuigi Nikolause eluloo andmed on puudulikud, on Metodius viis sajandit pärast pühaku surma kogunud kokku tema kohta käivad pärimused. Üks neist jutustab Myra linna piiskopiks saamisest. Senine piiskop suri ning üks piiskoppidest kuulnud öösel häält, mis käskis piiskopiks valida selle, kes hommikul kõige esimesena kirikuuksest sisse astub. Selleks osutus üks noor mees. Kui tema nime küsiti, vastas ta: „Nikolaus.” Üks kohalviibivatest piiskoppidest ütles talle: „Nikolaus, Jumala sulane ja sõber, sinu pühaduse tõttu saab sinust selle paiga piiskop.”

Nikolaus viidi kirikusse ja seati piiskopiistmele.

Tõeliselt tuntuks sai Nikolaus 10. sajandil, kui tema säilmed toodi pärast islamiusuliste vallutusi Myrast Kreekasse Barisse ning talle ehitati sinna nimekirik.

18 Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

Nikolaus või Santa Claus?

Nikolausega on seotud palju imesid ja legende. Tema lugudes esineb väga sageli number kolm, olgu siis tegemist kolme tegelase või muu seigaga. Ühe legendi järgi visanud ta vaese isa aknast sisse kolm kotti kulda, et tütred saaksid mehele. Jutustatakse, et ta päästnud kolm ebaõiglaselt surmamõistetut, aidanud kolme meremeest jms. Pühakuna on teda austatud alates sellest, kui Nikolaus näljaajal lubas, et laevadelt leitakse palju vilja. Leitigi last ja toitu jätkus kaheks aastaks.

Nikolaus on laste, noorte tütarlaste, meremeeste ja apteekrite kaitsja. Eriti armastatud on ta tänapäeval jõuluvana ehk Santa Clausina, kes toob lastele kingitusi. Ameerikasse jõudis koos Madalmaadelt pärit ümberasujatega pärimus, et ta sõidab jõuluõhtul üle katuste põhjapõdrasaaniga, tuues headele lastele kingitusi. Kingituste tegemise komme levis laiemalt alles 19. sajandil ja puhkes õitsele 20. sajandil. Ka Eestisse on samadest juurtest jõudnud traditsioon, et kinke toob jõuluvana.

Imed ja pühakud õpetavad meid märkama elu saladusi. Jõuluaeg ja Püha Nikolause mälestus kutsuvad meid vabanema rutiinist – saama lasteks kõige paremas tähenduses.

Eriti armastatud on ta tänapäeval jõuluvana ehk Santa Clausina, kes toob lastele kingitusi.

Tiit Salumäe

lugu

Nikolause hea süda oli abivajavatele avatud juba tema varasest lapsepõlvest.

g a l lu p Koostanud Helina Tamme Fotod Madis Kask

Milline on Sinu

kõige meeldejäävam jõulukingitus?

Jakob, 17: – Pere kinkis ühiselt auto, rohelist värvi Mazda 323F. Võti oli pandud kuuse alla, kuid auto leidsin pärast pooleteisepäevast otsimist garaazist.

Hendrik, 17 : – Üle aasta on vanaema kinkinud mulle villaseid sokke.

Rebeka, 17: – Sain emalt sülearvuti, mida olin pikemat aega soovinud ja mida oli ka kooli jaoks vaja.

Liisa, 19: – Perega koos veedetud aeg on suurim kingitus.

Ingrid, 18 : – Kunagi noorena silmasin ajakirjas üht Barbie kohvrit, mida väga soovisin. Jõuluõhtul seda kuuse alt leides olin meeldivalt üllatunud.

Pluss 4 /2013

19

p i i b l i õ pe tus

Ta tuli taevast meie juurde

Tekst Juha Väliaho, Fotod SXC ja Erakogu Autor on misjonär, EELK Keila koguduse abiõpetaja ja EELK Misjonikeskuse koolitaja

Mida räägivad sipelgad jõuludest?!

Mäletan hästi, kuidas ma noore kristlasena jõulude lähenedes vestlesin ühe tuttavaga saabuvatest pühadest. Minu jaoks oli iseenesestmõistetav, et tähistame igal aastal jõulupühi – see on traditsioon, mis räägib kõige olulisemast asjast kristluses, sellest, mis eraldab kristlust kõikidest teistest religioonidest – jõuluajal sai Jumal inimeseks.

Mu sõber küsis, miks pidi Jumal inimeseks saama. Kas poleks olnud palju lihtsam, kui võiks rääkida ainult Kõigekõrgemast, kes aitab inimesi? Mispärast peab Tema kõrvale tooma Jeesuse, Jumala Poja, ja veel ka Püha Vaimu? Ristiusk on liiga keeruline religioon. Muhameedlastele piisab Jumalast-Allahist ja juutidele Jumalast-Issandast. Miks te teete ristiusu nii keeruliseks?

Sellele küsimusele läksin vastust otsima ühe jutlustaja juurde. Miks Jumal pidi saama inimeseks? Jutlustajal oli selle kohta väga tore seletus, mida mäletan tänini. Ta tõi võrdluseks sipelgate koloonia.

Jutlustaja maalis mu silme ette pildi, kus metsas elavaid sipelgaid ohustab katastroof,

Inimene ei suudagi seda teha, see on fakt, aga Jeesus ise ütles: „Inimeste käes see on võimatu, kõik on aga võimalik Jumala käes.”

20 Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

millest nad ise midagi ei tea: kaugelt on lähenemas metsatulekahju või veeuputus. Kui Sa inimesena oled ohu lähenemisest teadlik, aga sipelgad mitte, kuidas Sa saaksid sipelgaid hädaohu eest hoiatada, et neid päästa? Kas Sa saaksid neile hüüda ja sel viisil neid hoiatada?

Või keelad Sa neid või käsid uputuse eest põgeneda? Aga nad ei saaks ju Sinust aru, sest Sa oled nende jaoks liiga suur ja mõistmatu. Sellepärast pead Sa muutuma sipelgaks, minema kuulutama nende keskele ja hoiatama neid läheneva ohu eest nende oma keeles.

Tõdesin, et mul on võimatu aidata sipelgaid, sest ma ei suuda muutuda üheks nende seast.

Jutlustaja jätkas, selgitades, et inimene ei suudagi seda teha, see on fakt, aga Jeesus ise ütles: „Inimeste käes see on võimatu, kõik on aga võimalik Jumala käes.” (Mt 19:26) Kõigeväeline Jumal, kõikide inimeste Looja, oli samasuguses olukorras. Ta nägi, et Tema loodud inimene ja kogu inimkond oli pärast pattulangemist ohustava hukatuse all. Neid oli vaja aidata, et nad pääseksid hukatusest. Nii otsustaski Jumal saada inimeseks, et rääkida nendega inimeste endi keeles ohustavast hukatusest ja Tema tahtest aidata neil pääseda.

Jumal sai inimeseks

Nähtamatu Jumal teadis, et Ta on inimeste jaoks liiga suur, liiga püha ja hirmutav ning liiga arusaamatu: „Sest otsekui taevad on maast

Jõulud, Jeesuse sünd – Jumala inimeseks saamine – toimus seega Jumala algatusel ja oli Tema armastuse tegu. kõrgemal, nõnda on minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted.” (Js 55:9) Sellepärast otsustas Ta saada inimeseks nii, et läkitas Jeesuse, oma ainusündinud Poja, inimesena inimeste maailma, et Ta räägiks inimestega nende oma keeles ja sureks ristipuul inimeste pattude eest. Sureks, et nendel ei oleks tarvis kannatada igavest hukatust oma pattude pärast.

Jõulud, Jeesuse sünd – Jumala inimeseks saamine – toimus seega Jumala algatusel ja oli Tema armastuse tegu, nagu kirjutab sellest Johannes „väikeses evangeeliumis” Jh 3:16: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” Mitte asjata ei tehta jõulude ajal kingitusi, sest selle tava eeskujuks ja kõige tähtsamaks kingituseks on Jumala kink inimkonnale: „Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi oli (taevas) rikas, sai teie pärast (maailma) vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest ... Tänu olgu Jumalale tema ütlemata suure anni eest!” (2Kr 8:9; 9:15)

Kuidas võib inimene saada rikkaks Jeesuse vaesusest? Jeesus sündis esimeste jõulude ajal loomalaudas nende söötmiskünasse. Sinna, Petlemma lauta, julgesid minna ka vaesed ja põlatud karjased, et olla Jeesuse sünni esimesteks tunnistajateks. Kuningas Heroodese lossi künnis oleks olnud vaeste jaoks liiga kõrge, aga lauda lävepakust söandasid üle astuda isegi vaesed ja põlatud. Sellepärast julgevad Jeesuse juurde tulla ka nõrgad ja tõrjutud – künnis ei ole liiga kõrge.

Ingli kuulutus karjastele Petlemma väljal andis teada, kes oli äsjasündinud laps: „Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus ... Te leiate lapsukese (kariloomade) sõimes magavat ... (See on) suur rõõm, mis saab osaks kogu rahvale.” (Lk 2:10-12) Inimeseks saanud Jumal oli ennekõike Päästja – pattudest vabastaja.

Jeesus sündis selleks, et surra

Kui Jeesus sündis Petlemma laudas, sündis Ta selleks, et surra. Ta suri noorena, 33-aastasena. Tema avalik tegevus kestis vaid kolm ja pool aastat ja kogu Tema tegutsemine oli suunatud sellele, et saaks täidetud Tema kõige tähtsam ülesanne – surra inimkonna pattude pärast, et nad võiksid saada päästetud. Sellepärast tuli Ta

Sinna, Petlemma lauta, julgesid minna ka vaesed ja põlatud karjased, et olla Jeesuse sünni esimesteks tunnistajateks. maailma inimesena. Seda poolt jõuludest, Jumala inimeseks saamist, kirjeldab kõige sügavamalt Uues Testamendis kiri heebrealastele.

Heebrealastele kirjutatud kirja teine peatükk räägib maailma sündinud Jeesusest, kes oli „pisut”, vaid 33 aastaks, „tehtud inglitest alamaks”, Jumalaks, kes on ka inimene. Pärast seda, ülestõusmises ja taevaminemises, pärjati Ta taevas kirkuse ja auga. Enne inimeseks saamist oli Jeesus taevas Isa kirkuses, aga Ta tuli maailma inimeste vaesusesse. Miks Ta siis sai inimeseks?

Kiri heebrealastele vastab: „Et ta Jumala armu läbi kõigi eest maitseks surma.” (Hb 2:9) Kirjutaja jätkab veel: „Et nüüd lapsed (inimesed) on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle – see tähendab kuradi –, ja vabastaks need, kes surma kartes olid kogu eluaja orjapõlves.” Jeesus pidi samastuma inimestega „rahva pattude lepitamiseks” (Hb 2:14-15,17).

Et surra inimeste pattude pärast, tuli Jeesusel esiteks sündida inimeseks. Niiviisi on jõulud ja paasapühad, kristluse tähtsaimad pühad, püsivalt kokku liidetud. Selle kohta kirjutas apostel Paulus: „Jeesus, olles Jumala kuju, loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks, ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast ... ristisurmani.” (Fl 2:6-8)

Õnnistatud jõulupühi!

Küsimusi: Mida „väike evangeelium” räägib

jõuludest?

Kuidas Jeesuse „vaesus” tuli nähta-

vale ja tegi meid „rikkaks”?

Mida tähendab see, et künnis tulla

Jeesuse juurde pole liiga kõrge?

Miks sai Jeesus inimeseks?

Prantsuse jõululaul: Sõimes õlgedel Petlemmas väike Jeesus uinumas.

Valge ingli tiib Tema juurde viib vaat´ma seda suurimat armastust.

Ristil röövlite kõrval nüüd uinub ohver, kel ei süüd.

Valge ingli tiib Tema juurde viib vaat´ma seda suurimat armastust.

Palve: Taevane Isa! Täname Sind jõulude eest.

Kiidame Sind, et Sa läkitasid oma ainusündinud Poja, Jeesuse, inimeseks inimeste hulka meid aitama. Täname selle eest, et Jeesus sündis selleks, et surra – surra minu pattude eest, et ma ei peaks surema igaveseks oma pattude pärast. Tänu olgu Sulle Su ütlemata suure anni, Jeesuse Kristuse eest!

Aamen.

Juha Väliaho Pluss 4 /2013

21

mind map

Koostanud Sirli Lend, EELK kirikukalendri põhjal

Jõulupühade ring 1.-4. advent - jõuluootus, kirikuaasta algus, väike paast Advendiaja 1. pühapäev - Sinu Kuningas tuleb alandlikkuses Advendiaja 2. pühapäev - Sinu Kuningas tuleb kirkuses

21. detsember – apostel Tooma päev

Advendiaja 3. pühapäev - valmistage Issandale teed Advendiaja 4. pühapäev - Issand on lähedal

24. detsember – jõuluõhtu ehk jõululaupäev

25. detsember – Kristuse sündimise püha ehk 1. jõulupüha

26. detsember – esimärter Stefanose päev ja 2. jõulupüha 6. jaanuar - Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev

27. detsember - apostel ja evangelist Johannese päev 1. jaanuar - Jeesuse nimepäev ehk uusaasta

28. detsember – süütalastepäev

22 Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

J ÕULUTEST Koostanud Sakari Seppälä

1

Kus on Piiblis kirjas j õ u l u eva ng e e l i u m?

2

A) Vanas Testamendis Jesaja 7:14, 9:5-6 B) Uues Testamendis Matteuse evangeeliumis 1,2 C) Uues Testamendis Luuka evangeeliumis 2

4

J e e s u s e k a s u i s a o l i?

A) Sakarias (Luuka 1:40) B) Aaron (2Ms 4:14) C) Joosep (Luuka 1:27)

Kus Jeesus sündis?

(L u u k a 2 )

7

Jeesus sündis ...

9

A) Jeruusalemmas B) Petlemmas C) Naatsaretis

A) palees B) kodus C) karjalaudas

Ke s o l i t o l a j a l S ü ü r i a m a ava l i t s e j a ?

(L u u k a 2 ) A) Ilves B) Küreenius C) Raahab

11

Millisest s u g uvõ s a s t J e e s u s p ä r i n e b? (L u u k a 2 )

13 15 17

I s s a n d a i ng e l ü t l e s . . . (L u u k a 2 )

8

Ke s a n d i s k ä s u k i r j u t a d a ü l e s ko g u r i i g i r a hva s ?

A) Jeruusalemmast B) Petlemmast C) Naatsaretist

A) Augustus (Luuka 2:1) B) Heroodes (Matteuse 2:3) C) Mooses

Ke s o l i J e e s u s e s u g u l a n e? (L u u k a 1) A) Johannes B) Heroodes C) Eliisabet

M i t u p õ lvko n d a o l i Ta ave t i j a J e e s u s e va h e l eva ng e l i s t M a t t e u s e j ä r g i?

(M a t t e u s e 1) A) 14 B) 28 C) 42

14

I s s a n d a i ng e l . . .

(L u u k a 2 ) A) seisatas B) säras C) hüüdis

16

Karjased ...

(L u u k a 2 ) A) laulsid B) valvasid öösel oma karja C) tänasid Jumalat

18

A) Ärge kartke!

B) Minge Taaveti linna Petlemma!

C) Rutake Maarja juurde!

Hommikumaa tähetargad läksid uut kuningat kummardama.

Kõigepealt otsisid nad vastsündinud kuningat … (M a t t e u s e 1-2 ) A) Petlemmast B) Jeruusalemmast C) Naatsaretist

19

Kust oli Jeesus pärit?

(L u u k a 2 )

12

Ke l l e l e i l m u s I s s a n d a i ng e l j õ u l u eva n g e e l i u m i s ?

A) karjastele (Lk 2:9-14) B) Joosepile (Mt 1:20, 2:13) C) Maarjale (Lk 1:26-38)

6

10

A) Augustuse soost B) Taaveti soost C) Vaarao soost

A) jõulude ajal B) sügisel C) suvel

Tä h e t a r g a d t õ i d J e e s u s e l e. . .

(M a t t e u s e 1:11) A) kulda, vääriskive ja lõhnaõli B) kulda, hõbedat ja alabastrit C) kulda, viirukit ja mürri

20

19 . Tä h e t a r g a d e i l ä i n u d t a g a s i H e r o o d e s e j u u r d e, s e s t . . . (M a t t e u s e 1-2 ) A) nad arvasid, et Heroodes ei taha Jeesus-last kummardada, vaid hoopis tappa B) nad tundsid koduigatsust ja tahtsid kohe vahepeatusteta tagasiteele asuda C) neid hoiatati unenäos, et nad ei läheks Heroodese juurest läbi

Va n a s Te s t a m e n d i s hü ü t a k s e J e e s u s t ...

A) Immaanueliks (Jesaja 7:14) B) Imeliseks Nõuandjaks (Jesaja 9:5) C) Issanda sulaseks (Jesaja 52)

J ÕULUT E ST i va s t u s e d

5

Mis ajal Jeesus a r va t ava s t i s ü n d s ?

1) a,b,c, 2) c, 3) c, 4) b, 5) b, 6) c, 7) c, 8) a, 9) b, 10) a, c,11) b, 12) c, 13) a, b, 14) a,15) a, 16) b, c, 17) b, 18) c, 19) c, 20) a, b, c.

3

J e e s u s e e m a o l i?

A) Eliisabet B) Hanna C) Maarja

Pluss 4/2013

23

he a k üs i m us Pühade ajal lastakse nn surematuid hitte, nagu Last Christmas või Jingle Bells, mis räägivad pelgalt sellest, et igaühele ei tohiks oma südant kinkida, sest nad võivad selle murda.

Kas on olemas mittekristlikud jõulud?

Me kõik teame, millal tähistatakse Euroopas jõule – 24. detsember on jõululaupäev ning kaks järgnevat päeva jõulupühad.

Ent kui küsida, mida nende pühade ajal peredes tehakse, on vastused üsna erinäolised.

Igaühel on oma traditsioonid, toidulaud, kaunistused.

Küsimusele, miks me jõulusid üldse tähistame, vastatakse üsna ebalevalt. Valitseb üleüldine segadus, milleks jõulud õigupoolest on. Kas selleks, et veeta paar päeva perega ning süüa rohkelt hapukapsast ja seapraadi? Või teha üksteisele kinke? Või käia kirikus? Miks me üldse kirikusse lähme? Kas traditsioonist? Või kuulamaks, kuidas igal aastal sünnib uuesti beebi? Kas see sündinud Jeesus saabki kunagi täiskasvanuks?

24 Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

Tekst Iiris Kohv, Foto SXC

Mittekristlikud jõulud

Kui olin laps, siis meie kodus jõulusõnumist ei räägitud. Oli vaid salapärane Jõuluvana, kes jättis meile 24. detsembri õhtul kella 19 paiku kingikoti ukse taha, aga keda me ise kunagi ei näinud. Jõuluõhtul olime kogu perega koos, sõime head-paremat ning nautisime üksteise seltskonda. Ei meenu, et ka koolis oleks jõulude ajal räägitud kellestki Jeesusest, kes pidavat olema meie Päästja. Sain seda teada alles siis, kui teismelisena kirikusse läksin.

Olen kasvanud üles põlvkonnas, kes enam ei tea, millist rolli Jeesus jõululoos mängib. Puhkusetuhinas oleme Ta unustanud ning asendanud jõulud saamis- ja andmispühadega, kus on oluline osta lähedastele ja sõpradele järjekordseid vidinaid või magusat, näitamaks, et oled neile mõelnud ja soovid head.

Kaasajal on raske kuulda Jeesusest ka jõululauludes. Pühade ajal lastakse nn surematuid hitte, nagu Last Christmas või Jingle Bells, mis räägivad pelgalt sellest, et igaühele ei tohiks oma südant kinkida, sest nad võivad selle murda, ja et Põhjapoolusel elab üks vanamees, kes soovib headele lastele kinke teha. Aga kuhu jääb Jeesus? Kus on Ta meie nn jõulufilmides, nagu „Visa hing”?

We´ve taken the Christ out of Christmas!

Jah, oleme tõesti võtnud Jeesuse jõuludest välja.

Kristlikud jõulud

Seaprae, kingituste, andmise, tulede, kuuskede ja pere kõrval ei tohiks unustada, mis on jõulude tõeline mõte ja miks neid üldse aastasadu tagasi tähistama hakati. Jõulud on aeg, mil Jumal tuletab meile meelde oma ülirohket armastust, mis väljendub Tema Poja saatmises maailma.

Parim on selle kõige kohta lugeda algallikast – Piiblist: „Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt, et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel. Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama. Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.

Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel omas karja. Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga. Aga ingel ütles neile: „Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat.” Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu,

Plussi raamatusoovitus

„Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus.“

inimestest hea meel!”

Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!” Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.” (Luuka evangeelium 2:4-16) Jumal saatis meie juurde oma Poja, kes sündis beebina nagu me kõik, aga Jumala Poja eesmärk oli ühel päeval, umbes 33 aasta pärast, tuua ristipuul meile lunastus pattudest. See ongi jõulude ainus mõte ja tähistamise põhjus – rõõmustada oma pääste üle ja vaadata lootusrikkalt tulevikku. Just sellega erakordne beebi Jeesus hakkama saigi.

Jõulud on aeg, mil Jumal tuletab meile meelde oma ülirohket armastust, mis väljendub Tema Poja saatmises maailma.

Lume aarded Patricia Mary St. John

„Lume aarded” on kirjutatud pärast Teist maailmasõda, mil maailmas oli palju vihkamist ja viha. Kogu raamatut läbib andestuse teema ning autori soov õpetada lugejale selle tähendust.

Raamat jutustab lastest, kes elavad mägedes ühes Švetsi külas. Nad kogevad armastust, vihkamist, kahetsust, eneseohverdust, surma, andestust ning kõige rohkem Jeesuse armastust ja päästet. Peategelasteks on Annette, tema väikevend Dani ja nende naaber Lucien. Annette ja Lucien on ka klassikaaslased, kuid nad ei saa omavahel eriti hästi läbi.

Lausa vihavaenlasteks teeb neid aga see, et Lucieni tõttu kukkus Dani kalju äärelt alla, kuid Lucien jooksis poisi aitamise asemel hoopis minema, kontrollimata, kas Dani on elus või mitte.

Lucien tunneb end juhtunu tõttu väga süüdi ja ei tea, mida teha, sest terve klass on tema vastu pöördunud. Ta leiab varjupaiga mägedes, kus seal elav vana mees õpetab teda puust kujukesi vestma. Annette otsib aga kättemaksu, mille ta ka saab kuid mida hiljem kahetseb.

Rõõmustavad ja südant soojendavad sündmused toimuvad just jõulude ajal ning raamatus räägitakse palju ka Piiblist, mõnedest kirjakohtadest ja nende tähendusest. Kogu sündmustiku jooksul juhib Jeesus tegelaste elu ja aitab neid ka kõige pisemates asjades.

Mis juhtus Daniga ja kas ta saab terveks?

Kas Anette ja Lucien lepivad ära? Millised on selle raamatu jõuluimed? Seda peate ise lugema :)

Tekst Kristina Lillemets

Pluss 4 /2013

25 25

Pluss 4/2013

fi lm

NAljamAngud – lAhvAtAb leek Tekst Madis Ehanurm Fotod Movie Picture DB

sisalda süžee-

b

paljast u

si!

Antud film on 2008. aastal ilmavalgust näinud ja otsekohe bestselleriks tõusnud „Näljamängude” triloogia teise osa ekraniseering. Film jälgib 74. näljamängude võitjate Katniss Everdeeni (Jennifer Lawrence) ja Peeta Mellarki (Josh Hutcherson) tegemisi postapokalüptilises Panemis, kunagise USA territooriumil asuvas riigis.

Näljamängud

... on iga-aastane verine teleshow, märkimaks valitsusevastase revolutsiooni mahasurumist ja 13 ringkonna hävitamist. Igast allesjäänud 12 ringkonnast tuleb 12-18-aastaste noorte seast välja valida üks poiss ja üks tüdruk, kes peavad Näljamängudel oma elu eest võitlema ning publikut nii lõbustama kui ka hirmutama kuni viimase ellujääjani, kes kuulutatakse rahvuslikuks kangelaseks ja võib aus, kuulsuses ja rikkuses oma edasist elu nautida. Reegel ainsast võitjast aga murtakse esimese osa lõpus, kui noored armunud Peeta ja Katniss otsustavad pigem koos surra, kui et kumbki neist peaks üksinda edasi elama.

Uus mängujuht, uued reeglid

Katnissist on rahva silmis kujunemas revolutsiooni ja ülestõusu sümbol. Kuigi noor neiu seda ise ei taotle, on temast saamas tõsine poliitiline vastane president Snowle ja tema valitsusele. President tahaks noore neiu lihtsalt „eemalda-

Peategelased ja nende liitlased on kaotamas, nende suurepärane plaan on koost lagunemas.

26 Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

Et ülestõusu maha suruda, pole vaja hävitada inimest ennast, vaid hoopis tema imidz.

da”, aga uuel peamängujuhil Plutarch Heavenbeel (Philip Seymour Hoffman) on parem plaan: et ülestõusu maha suruda, pole vaja hävitada inimest ennast, vaid hoopis tema imidž.

Käes on aeg 75. näljamängudeks ja iga veerandsadat tähistatakse millegi erilisega. Selleks korraks on Heavenbeel plaanis võistlejad valida varasemate võitjate seast. Kuigi osalejate hulgast kostub palju nurinat, on tulemus mängukorraldajatele igal juhul meeltmööda – Katniss kas sureb või jätab endast mulje kui selgapussitajast ja tapjast, mis hävitaks ta imidži ning ühtlasi põhjuse, miks teda revolutsiooni eestseisjaks peetakse.

Nii ekraanil kui elus

„Elu” võitlusareenil võib võrrelda vahetult Jeesuse sünnile eelnenud ajaga – maailm, mis on täis erinevaid ohte, kus võimulolijad püüavad teha kõik ja enamgi oma positsiooni kindlustamiseks ning kus targad mehed mängivad riskantseid mänge võimu ja Tõe vahel. Lõpu lähenedes tundub, et kogu lootus on kadunud. Peategelased ja nende liitlased on kaotamas,

Variseva areeni vahelt paistavad aga päris taevas ja päris päike.

koo m i k s

Koostanud Kata-Leen Rebane

Kõik läks siiski nii, nagu suurem plaan ette nägi, ning lõpp pole mitte lõpp, vaid uue alguse sünd kõigile Panema elanikele. nende suurepärane plaan on koost lagunemas.

Viimase teona laseb Katniss lendu noole, mis tabab areeni taevaks maskeeritud katust ning põhjustab tänu kavalale lükkele viimase kokkukukkumise. Variseva areeni vahelt paistavad aga päris taevas ja päris päike ning langevate rusude vahelt ilmub nähtavale süstik, mis toimetab revolutsiooni uue lootuse minema. Kuigi esialgne pääsemisplaan läks vett vedama, selgub siiski, et kõik kulges nii, nagu suurem plaan ette nägi, ning lõpp pole mitte lõpp, vaid uue alguse sünd kõigile Panema elanikele.

Kui jõulud on aasta lõpp ja üks pimedamaid aegu, siis on hea mõelda, et ka jõuludest sai alguse midagi uut. Kui Vana Testamendi maailm piltlikult langes, sai alguse Jeesuse aeg, kus päästet võivad kogeda absoluutselt kõik, kes seda vähegi paluvad ja Jeesuse oma südamesse võtavad.

Pluss 4 /2013

27

g os pe l x 2

d ond! n ä b , tu u gejsat e l e a v a l i s mi lus H e a P i s p a kk u e s i nem

Tekst Madis Ehanurm Foto Meelis Etti jr Plaadikujundus Taavi Veermets

Püha Müristus – oodata on tormi

Rakvere Karmeli kogudus on rikas oma musikaalsete liikmete poolest ja see on üks Püha Müristuse nurgakividest. Varem tegutses Karmeli koguduse juures noortebänd Livingston, kuna aga koguduses oli palju teisigi muusikaharrastajaid, otsustati luua grupeering Püha Müristus, kuhu kaasati kõik koguduse vähegi aktiivsemad muusikaga tegelejad. Suur koosseis tõi kaasa vajaduse juhtgrupi järele, kes bändi koos hoiaks. Sinna kuuluvad hetkel Ardi Viires, Madis Pikat ja Mattias Einstein. Ühtlasi toob arvukas ja varieeruv liikmeskond kaasa ka stiilide mitmekesisuse – peaaegu et polkast rokini. Põlvkondade vahest tulenevad erimeelsused aga bändis puuduvad, kuna siht on kõigil üks. Samuti ei peljata teha koostööd ning kui vaja, kaasatakse ka külalisesinejaid.

Koosveedetud aeg andis võimaluse üksteist paremini tundma õppida. „Isa, kas tead...“

Plaadi kümnest loost seitse on kirjutatud bändi enda liikmete poolt, ülejäänud, nn laenulood, on pandud bändile iseloomulikku seadesse – nii võib tinglikult väita, et kõik CD-l kuuldavad lood on Püha Müristuse enda omad.

Bändi suurimaks saavutuseks on antud hetkel oma plaadi „Isa, kas tead...” väljaandmine.

Plaadi peamine eesmärk pole aga enda muusikaliste ambitsioonide rahuldamine, vaid Ju-

Matteus Elbrecht – Jumala-kutseline ülistusmuusik

Matteus töötab organisatsioonis Agape Eesti muusikamisjonärina. Kui ta ise parasjagu pilli ei mängi, siis tegeleb ta nende abistamisega, kes pilli mängivad. Matteuse jaoks on muusikamisjon midagi enamat kui elukutse, see on Jumala kutse.

1993. aastal alustas Matteus muusikakoolis klaveriõpinguid, mis jõudsid seitsme aasta pärast ka võiduka lõpuni. 2003. aastal sattus ta noortegruppi, kus hakkas ülistust tegema.

Samal aastal alustas ka tema esimene bänd Breakthru, mis võib veidi vanematel Plussi lugejatel veel meeles olla. Kuna tegu oli rokkbändiga, siis tuli klaver vahetada kitarri vastu, mille Matteus omal käel ka selgeks õppis. Nüüd, aastal 2013, oli aeg anda välja oma plaat.

Teekond oma plaadini ja edasi

Laule on Matteus loonud juba 2003. aastast.

Umbes kolme aasta eest võttis noor muusik ülesandeks just uue eestikeelse ülistusmuusika kirjutamise. 2012. aastal tekkis juba mõte CD tegemisest. Käesoleva aasta alguses Juhan Ungru plaadi salvestamisel osaledes sai ka Matteus tõsise kutse anda välja oma CD. Jumal kinkis julgustust ja ka õigeid sõpru, kelle poole pöörduda.

Plaadil olevatest lauludest umbes kolmandik on juba vanemad ja tuntumad ülistuslood, ülejäänud aga täiesti uued. Matteus loodab, et

28 Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

Jumal kinkis julgustust ja ka õigeid sõpru, kelle poole pöörduda.

Tekst Madis Ehanurm Foto Timo Ilves Plaadikujundus Daniel Viinalass

Kui Jumal on pannud inimeste sisse kire midagi teha, siis oleks patt seda mitte järgida. mala ülistamine ja oma usu jagamine. Muusika on teenimisvahend ja seda tuleb kasutada. Kui Jumal on pannud inimeste sisse kire midagi teha, siis oleks patt seda mitte järgida.

Plaadi väljaandmise tulemus on midagi enamat kui 10 looga CD. Selle tegemine nõudis bändilt enam koosolemist ja rohkem proove, mille käigus arenes kokkumäng ja kasvas individuaalne meisterlikkus. Lisaks andis koosveedetud aeg võimaluse üksteist paremini tundma õppida.

Tulevikuplaanid on bändil veel lahtised, küll aga soovitakse mõneks ajaks stuudioruumid jätta ja lavalaudadele kolida.

M IDA ?/M I K S?

Kasutatakse Jumalalt saadud muusikalisi andeid selleks, et Teda kiita ja ülistada.

K US?/K ES?

Rakvere Karmeli koguduse muusikaga tegelevad liikmed.

Lõ b us a i d j u htu m i s i pl a a d i tegem i s e l :

*

Ardi ei suutnud oma õnne vaos hoida ja plaati saladuses pidada, vaid näitas seda suurest elevusest kogemata enne CD esitlemist.

Mattias ja Ardi pidid koos backi laulma, ent kuna mikrofone oli üks, siis pikkuste erinevuse tõttu tuli Ardil seista taburetil.

Mattiase jaoks osutusid taustalaulu juures mõned noodid nii keeruliseks, et tal paluti neid ehk mitte kaasa laulda.

Madis unustas kella keerata ja läks tund aega varem proovi, imestades, kus kõik teised on.

* * *

needki ei jää CD-le seisma, vaid kujunevad „tavalisteks” ülistuslugudeks, mis jõuavad inimesteni ja puudutavad neid.

„Tõde otsides“

Plaadi „Tõde otsides” kandvaks ideeks on kõikide inimeste elukestvad tõeotsingud. Kes leiavad Jumala, leiavad ka tõe allika, see aga pole mitte teekonna lõpp, vaid alles algus. Plaadil olevad lood kirjeldavad osalt ka Matteuse enda rännakut sel rajal. Laulud on erinevad, aga igas loos jääb kõlama rõõmus lootus, mida kristlased endas kannavad.

Matteus ei pea muretsema, mida pärast plaadi valmimist edasi teha, käimasolevaid projekte noormehe töölaual juba jagub (nt ülistusjuhtide ümarlaud). Lisaks leiab ta, et lihtsam on ennast Jumala kätesse usaldada ja mitte liigselt ise planeerida.

M IDA ?/M I K S? Teeb muusikat, et tuua au Jumalale.

K US?/K ES?

Matteus Elbrecht, Tallina Harta kogudus.

H u v i tava i d he tk i M at teus e m u us i k u k a r j ä ä r i s:

*

Mõnikord, kui laulja otsustab viimasel hetkel enne esinemist loo helistikku muuta, siis väga üksikutel juhtudel ei pruugi see kitarristile (loe: Matteusele) kohe meelde jääda.

Breakthru teisel esinemisel Põlvas esitati kokku 12 laulu, aga bändi repertuaaris oli tol hetkel vaid 5 lugu, nii et paremaid palu oli võimalik kuulda koguni 3 korda.

Suuremad verstapostid Matteuse muusikuteel näivad olevat paigutatud iga 10 aasta taha (nagu tähelepanelik lugeja artiklist võis märgata) – jääb vaid oodata, mida toob aasta 2023.

* *

Pluss 4 /2013

29

g os pe l „Ükskõik kui palju üritasin elada isekalt, ei saanud ma lahti tundest, et midagi mu elus on puudu ja ma ei ole õnnelik.“

Liikmed : Daniel Biro – Taustalaul ja basskitarr Jonathan Steingard – Vokaal ja kitarr Justin Benner – trummid Micah Kuiper – Kitarr, süntesaator, taustalaul

Hawk Nelson

Kanada rokkbänd peomeeleoluga Soome laval Tekst Helena Lill Fotod Madis Kask, Anastasiya Artamonova ja SPixels.com

„Kuigi kristlikke rokkbände on maailmas palju, erineme me teistest selle poolest, et oleme kõige lõbusamad. Või vähemalt nii meeldib mõelda meile endile,” naljatleb bändi solist ja kitarrimängija Jonathan Steingard. „Arvan, et samuti eristab meid see, et suudame luua peomeeleolu ning edastada samal ajal muusika kaudu noortele sõnumit Jeesusest ja julgustada neid,” lisab koosseisu trummar Dustin Benner.

Menu Kanadas ja mujal maailmas

Hawk Nelson on Kanadast pärit rokkmuusikat viljelev koosseis, mis alustas juba 2000. aastal.

Algusest saadik on ansamblit saatnud edu nii nende kodumaal kui ka väljaspool – 2009. aastal oldi Grammy nominendiks. Rohkem kui kümne aastaga on ilmunud 7 täispikka stuudioalbumit, kuid vahetunud ka peaaegu kõik liikmed. „Ilmselgelt on liikmete vahetusest tingituna muutunud ka meie muusika. Umbes kaks aastat tagasi lahkus bändi senine vokalist, mis sundis meid mõtlema, mida edasi teha. Mõistsime, et ei saa jätkata täpselt samamoodi, peame muutma oma stiili ja looma midagi täiesti uut,” selgitab Steingard. Sellise kannapöörde tulemusena ilmuski 2013. aasta alguses album „Made”, mis on energiline ja mitmekülgne ning leidnud palju positiivset vastukaja nii kriitikutelt kui ka publikult. „Arvan, et uus album on endiselt väga rütmikas ja lõbus, kuid loodetavasti jõuab sellelt kuulajani ka tugev sõnum, mis

30 Pluss 4 /2013 | www.plussmeedia.ee

aitab elada igapäevaelu Jumalale lähemal,” avab Steingard uue albumi sisu ja eesmärki.

Suurem kui mina

„Kasvasin üles kristlikus peres. Kuulsin pidevalt lugusid Jeesusest ja Tema headusest, olen tahtnud Teda alati järgida. Kui olin teismeline, läbisin perioode, kus ihkasin kogeda uusi asju ja ei soovinud olla osa kirikust. Põhjus, mis tõi mind tagasi Jumala juurde, oli see, et iga kord, kui mõtlesin oma elu üle, sain aru, et mitte miski mu elus ei sobi kokku ilma Jumalata. Kõik mu ümber viitab Loojale – kellelegi, kes on meid loonud ja kes hoolib oma loodust. Ükskõik kui palju üritasin elada isekalt, ei saanud ma lahti tundest, et midagi mu elus on puudu ja ma ei ole õnnelik. Ainus asi, mis tolle puudujäägi täitis, oli sirutumine selle poole, kes oli minust suurem.

Ja see on Jeesus – ainus, kes on tõeline,” jagab Steingard teemal, miks on noore inimese jaoks tähtis olla kristlane.

Albumid: 2003: Saturday Rock Action 2004: Letters to the President 2006: Smile, It's the End of the World 2008: Hawk Nelson Is My Friend 2009: Live Life Loud 2011: Crazy Love 2013: Made Millist Jeesuse omadust imetled kõige enam?

Üks Üks = 2 rõõmsat lugejat

John: Tema julgust ja suutlikkust tulla vastu inimeste vajadustele. Ta oli võimeline lihtsalt andma ja andma.

Dustin: Alandlikkust. Tema jaoks ei olnud probleem ringi hängida prostituutide, pidalitõbiste ja muude ühiskonna heidikutega.

Telli Pluss endale, sõbrale või karjastele.

Micah: Tema ustavust ja armu. Ta ei anna meie suhtes kunagi alla, isegi kui meie asja metsa keerame.

Tema on ustav ja alati meie jaoks olemas.

Plussmeedia.ee/tellimus pluss@plussmeedia.ee

Lõika välja ja postita

Jah, soovin tellida Plussi Aastatellimus 8 eur Aastatellimus ja toetus Plussi tööle 20 eur

Ajakirjanimi: Tellija saaja

nimi: Helena Lill intervjueerimas Hawk Nelsonit Maata Näkyvissä Festivalil

Aadress:

„Arvan, et uus album on endiselt väga rütmikas ja lõbus, kuid loodetavasti jõuab sellelt kuulajani ka tugev sõnum, mis aitab elada igapäevaelu Jumalale lähemal.“

Postiideks ja linn/asula: E-post: Tellin ajakirja kingituseks

Ajakirja saaja nimi:saaja Kingitustellimuse

nimi: Aadress: Postiideks ja linn/asula: Telefon: E-post:

Tasub postikulu

Albumid:

Luba nr. 1838

makstud vastus

eesti

„Tulen“ 2012 „Huulte vili“ 2005 Pluss 4 /2013

31

Saaja

EELK Misjonikeskus Tehnika 115 10139 TALLINN

„Väga keeruline on tänapäeva noorel kristlaseks jääda,” lisab Benner. „Maailm on täna väga individualistlik. Vaid vähesed mõtlevad, kuidas oleks parem teistele. Tohutult raske on järgida Jeesuse õpetust teenida oma ligimesi, kuid just teenimise kaudu leiab elurõõmu, mida mujalt ei saa.”

Novembris esines kooseis Soomes kristlikul noortefestivalil Maata Näkyvissä, kuhu neid oli kuulama tulnud rohkem kui 10 000 inimest. Kuigi bändi kauaaegseim liige Daniel Biro ei saanud põlveoperatsiooni tõttu üles astuda, esitati festivalil siiski esmakordselt uus lugu „Made to live” ja filmiti kontsertvideo loole „Faithful”. Viimane lugu julgustab kuulajat otsima Jeesust igapäevaselt ja jääma Tema juurde ka rasketel hetkedel. „Usun, et igaüks, kes otsib tõsiselt oma elu mõtet, jõuab lõpuks Jeesuse juurde. Loodan, et meie muusika julgustab kuulajat sellel teel,” lõpetab Jonathan Steingard.

Telefon: