detse
mber
Hea lugeja! LAURA PÕLDVERE UNICEF Eesti noortepatroon
Detsembri saabudes läbib mind alati kerguse ohe, sest tegemist on jõulukuuga , mil kõik, kellega kokku puutume, on meie vastu kas või natukenegi sõbralikumad ja lahkemad. Ma loodan südamest, et see pole muutunud ega muutu mitte kunagi. Aasta viimane kuu on andmise aeg – me anname parimad killukesed endast teistele, aga kas me saame midagi vastu – see polegi oluline. Meie, noorte, ülesanne on hoida elus lapselikkust ja seda elurõõmu, mis kipub suuremaks kasvades kaduma. Tuletage seda oma kallitele inimestele meelde ja ärge seda ise ka unustage, sest mis iganes ka läheb viltu, siirus ja sisemine soojus aitab meil edasi minna.
2009
Kas me äkki ei kiirusta liiga kiiresti? TOOMAS PALU UNICEF Eesti tegevjuht
M
aa ei olnud veel õieti valgekski saanud, kui juba mõnda aega oli märgata jõulude lähenemist. Sigin-sagin oli hoogustunud linna kaubanduses ja tundub, et see nakatab ka üha enam linlasi endid. Märke sellest kõigest oli näha nii vaateakendel kui linnakujunduses ning meeleolu on lisanud kindlasti ka juba mõnda aega avatud liuväli Harju tänaval. See jõulueelne aeg on nii ärisektorile kui ka tavalistele inimestele üks suur kiirustamise aeg, et jõuda veel kõik plaanitu aastavahetuseks ära teha. Just sel ajal, kõige muu hulgas, tuleb paljudel tahtmine midagi head korda saata. Helistatakse heategevusühendustele ja küsitakse nõu, kuidas aidata, kuid enamasti piirdub see kommikoti saatmisega mõne lastekodu lastele, kellel jõuluajal on tegu, et kõik need magusakilod ära süüa. Ja see on peamiselt see nn ühekordne heategu... Lastekodulapsed Eestis ei vaja niivõrd materiaalset abi, kuivõrd neil on suurem vajadus suhelda ja koos tegutseda. Aga
nii on formaalselt lihtsam, sest lastekodu kõlab siiani kuidagi õõnsalt ja meie süda on rahul, kui oleme oma heategevussoovi selleks korraks jälle täitnud. Kas ei oleks õigem vaadata ringi ja mõelda, mida minu ettevõte või mina ise saaksin konkreetset ära teha? Võibolla vajab mõne pere laps veelgi enam toetust kui lastekodulaps. Äkki on seesugune laps minu enda naabriperes või tutvusringkonnas? Kas me teame, mida laps tõepoolest vajab? Võib olla, et ka kommikott on tore, kuid vast on tal isegi suurem heameel näiteks raamatust, spordijalatsitest, koolikotist, arendavast mängust või joonistusvahenditest. Loomulikult tasub seda delikaatselt eelnevalt ikka tema vanemate käest
küsida ja uurida, et vastuvõtjatel ei tekiks ootamatult piinlikku olukorda. Aga võib-olla saaksime abistada mõnda väikekooli või lasteaeda. Ka nende eelarve on küllaltki piiratud ja näiteks raamatud, arendavad mänguasjad või spordivahendid on kindlasti meeldivaks kingituseks. Igal juhul olen seda meelt, et abi pakkudes ja midagi head teha soovides peaksime alati olema veendunud, et kas see on just see, mida abisaaja vajab. Formaalselt täidetud «jõulukohustus» annab küll hetkeks hingerahu, kuid ei aita abivajajat eriti edasi. Seepärast soovitan kõigil, kellel on soov ja võimalus üheskoos – oma ettevõtte või perega – või ka üksi head teha nii, et see ei oleks ainult ühe päeva rõõm, vaid kestaks kauem. Võimalusi selleks on õige mitu. Kindlasti saate ideid ka UNICEF Eesti koduleheküljelt www.unicef.ee, kus on mitmeid Eesti rahvuslikke heategevusprogramme, mida saaks toetada kas heategevuskaartide ostmise või annetustega. Võtkem hoog maha, mõelgem läbi oma kingituse eesmärgid ning elagem jõulusagin üle sel aastal kiirustamata ja hingerahus.
Iga idee on väärtuslik ELENA VAREIKO Tallinna spordi- ja noorsooameti spetsialist
N
oortele oma tänav! Observatooriumiga noortekeskus! Digitaalne lasketiir ja välikino! Kui te arvate, et need on loosungid, millega noored planeerivad minna Toompeale, siis te eksite. Tegemist on hoopis Tallinna noorsootöötajate ja noorsootöö ametnike ühiskoolitusel toimunud ajurünnaku tagajärjel saadud uute ja põnevate ideedega. Võib-olla need ideed tunduvad mingil määral utoopilised, kuid igaüks neist on väärtuslik. Oktoobri esimeses pooles sõitsid Tallinna noorsootöötajad ja noorsootöö ametnikud Pedasele, et üheskoos Jaana Liigandi juhendamisel õppida läbirääkimisoskusi, Merike ja Margo Mitti näpunäidetel innovatsiooni ja loovust noorsootöös ning ajurünnata kolmel teemal – noortele mõeldud programm 2011. aastal, hea võrgustik piirkonnas ja uue noortekeskuse loomine. Kõikidest töögruppidest tuli huvi-
tavaid ja uuenduslikke ideid, mis näitab, et masu ei ole noorsootöötajaid suutnud maa peale tuua, vaid pigem aitab kaasa loomingulisusele ja innovaatilisele lähenemisele uute meetodite kasutamisel noorsootöös. Noortele oma tänav! Kas poleks tore, kui kõik noored teaksid, et X tänav on mõeldud ainult neile, seal oleksid noortekeskused, ekstreemspordihall rulapargi, ronimisseina ja seikluspargiga, IT- ja multimeedia maja noorteraadio ja noorte-TV staabiga, kus oleks võimalik õppida ja harjutada DJ-ametit, noortesaadete juhtimist ning arvuti programmeerimist. Lisaks eelmainitud tegevustele peaks noorte tänaval kindlasti olema Roheline Maja, kus oleks minifarm ja uuskasutuskeskus ning vajalikud vahendid tänavale vajamineva energia looduslikuks tootmiseks. Šokiprogrammi keskus ehk Ennetuskeskus on koht, kus lisaks sõltuvusprobleemidele tegeletakse ka liikluskasvatuse, haiguste ennetamisega ja foobiatega. Tänav lõppeks suurema väljakuga, kus
Tallinna noorsootöötajad ajurünnakul.
Foto: Tallinna spordi- ja noorsooameti erakogu
oleks iga päev ja iga kell avatud vaba lava. Laval saaksid andekad noored esitada omaloomingut muusikast, luulest, tantsust jpm. Kas ma mitte ei öelnud, et idee on suurepärane, aga kas ka raskesti teostatav? Ei, sugugi mitte. Juba kevadel on loodetavasti võimalik noortekeskusi näha ühel Tallinna tänaval pakkumas linna noortele erinevaid tegevusi alates meisterdamisest ja lõpetades ekstreemüritustega.
Observatooriumiga noortekeskus! Jah, observatooriumi ehitamine on kallis, aga miks ei võiks kutsuda tähetarku mõnel korral kuus noortekeskusesse loenguid pidama või läbi viima täheklubi. Suvel saaks noortekeskuse katusel korraldada tähtede vaatamise õhtuid. Mis võiks meeldida noortele rohkem, kui viibida keskööl noortekeskuses tähti uurimas? Fotokett ja fotolood Tallinna erinevatest piirkondadest, rändnoortekeskus, rannajoone matk on mõned ideed, mis kultuuripealinna noorteprogrammi jaoks välja pakuti. Lisaks palju huvitavaid tegemisi koostöös Turu linna noortega, kes tähistavad samuti 2011. aastal kultuuripealinna staatust. Kokkuvõtteks tahaksin üles kutsuda kõiki hakkajaid noori ja noorsootöötajaid aktiivsemalt välja ütlema oma ideid, sest iga idee, mis esmapilgul tundub utoopiline ja teostamatu, võib osutuda mõnele teisele jällegi meeldivaks väljakutseks, sest iga jagatud idee toob uusi ideid juurde.
ARVAMUS Meest tahetakse näha tubli isana Loe lk 2
TÄNANE NOOR Noored Eestis ja noored Eestist (Urmo Reitav) Loe lk 3
HUVITAVAID TEGEMISI Veebivend kujundab turvalist internetti (Tiina Viiderfeld) Loe lk 4
NOORSOOTÖÖ KVALITEEDIST Noorsootöö kvaliteedi arendamine aitab noored tööturule (Eliis Vennik) Loe lk 5
NOORTEKOGUD FOOKUSES Noortekogud – otsustamine noorte kätte (Meelika Jürisaar) Loe lk 6
KULTUURIPEALINN 2011 Vabatahtlikkus on nagu nakkushaigus (Andri Maimets) Loe lk 7
Tallinna noorte infokeskus pakub koolidele infotunde noortele olulistel teemadel TRIIN VEERMÄE Tallinna noorte infokeskuse infojuht
T
allinna noorsootöö keskuse allüksus Tallinna noorte infokeskus (Taninfo) avas oma uksed 20. augustil Vabaduse väljaku all asuvates ruumides. Infokeskus asub AHHAA teaduskeskuse kõrval ja on avatud esmaspäevast pühapäevani kella 10–20. Infokeskuse saalis on noortel võimalus kasutada raamatukogu ja videomaterjale, samuti kaasaegseid arvuteid info otsimiseks. Kohapeal on võimalik leida erinevat noori puudutavat teavet vaba aja sisustamisest kuni praktilise infoni. Lisaks aitavad kogu
infohulgas orienteeruda infotöötajad, kes vajadusel suunavad noori õigesse kohta või abistavad kohapeal. Veel pakub infokeskus Tallinna koolidele tasuta infotunde teemadel noored ja töö, meelemürgid, abi, projektide kirjutamine, rahvusvahelised võimalused ning seksuaaltervis. Vene keeles pakutavad teemad on õigused ja kohustused, tervis, narkomaania ning rahvusvahelised võimalused. Infokeskus korraldab aeg-ajalt ka infoseminare, mis on osalejatele tasuta. Igal sügisel korraldab Taninfo Tammsaare pargis noorte teabepäeva Novaata ehk noorte vaba aeg Tallinnas, tutvustamaks uuel õppeaastal pakuta-
Tallinna noorte infokeskus aitab noortel vajalikku infot leida. Foto: Tallinna noorte infokeskuse erakogu
vaid vaba aja sisustamise võimalusi nii noortele kui ka noortega tegelevatele inimestele ja lapsevanematele. Tavaliselt on Tammsaare park jagatud kolmeks alaks: lava ning tegevuste ja infoala. Teabepäev on olnud igal aastal populaarne ja tegevustest on osa võtnud palju noori ning laval on esinenud hetkel noorte lemmikud bändid nagu Traffic ja Bedwetters. Taninfo annab välja noortele kasulikke trükiseid ja teatmikke nagu «Noored ja töö», praktilise info teatmik, infokeskust ja noortekeskusi tutvustavaid materjale. Tallinna noorte infokeskuse hallata on noorteportaal www.taninfo. ee ja taskuraha portaal www.taskura-
ha.info. Portaalidest leiab kasulikku teavet näiteks õppimise, töötamise, vaba aja tegevuste, tervise ja palju muu kohta. Lisaks laekub noorteportaali pealehele iga päev värskeid noorteuudiseid ning huvitavaid pakkumisi. Tallinna noorte infokeskuse põhiülesanne on pealinna noortele informatsiooni kokku kogumine, töötlemine ja vahendamine. Infokeskus teeb tihedat koostööd Tallinna üldhariduskoolidega ja teiste noorsootööd tegevate organisatsioonidega. Tallinna noorte infokeskuse kontaktid: Vabaduse väljak 9, tel 641 1702, 5556 7782, e-post info@taninfo.ee.
S U M A ARV Meest tahetakse näha tubli isana LK
2
ANTS TAMMAR lastekaitse liidu infokeskuse Märka Last infojuht
L
astekaitse liitu saadetud e-kirjad ja telefonikõned ning külaskäigud algavad sagedasti sõnadega: «Mul on mure: aidake mind!» Põhiliselt kurdetakse: «Lapse ema ei lase lapsega kohtuda», «Lapse isa ei taha lapsega kohtuda», «Lapse isa ei maksa elatisraha». Mõtlemisainet on palju. Isa-teema tekitab vastakaid tundeid. On heldimust ja rõõmu, on trotsi ja murelikkust.
Lastekaitse valdkonnas tegutsedes olen tajunud, et elu on väga vastuokslik, keerdsõlmedega. On mehi, kes tahaksid isana tegutseda, aga lapse ema ei lase juba kiusu pärast tal isa rolli täita. Palju on neid naisi, kes on pesa vooderdanud ning loonud kõik eeldused ja võimalused, et lapse isa saaks isa ülesandeid täita, aga isa ei vaevu isaks olema. Aeg-ajalt olen tajunud, et ma ei saa või ei tohi kasutada sõna «isa», sest see teeb kellelegi haiget. Aga veelgi sagedamini olen tajunud, et sõnal «isa» on kulla väärtus. Sagedasti näen, kui noored mehed naudivad isaks olemist. Neist õhkub rahulolu isa rolli täitmisest. Tihti olen neilt kuulnud ütlemist: «Mõnus on olla isa!» Olen veendunud, et kui lapsel on hea ema, siis on laps rikas, aga kui on ka hea ja armastav isa, siis õnnelik. Olen näinud embleeme lapse ja ema kujutisega. Isa seal ei ole. Ta oleks nagu pikaajalisel komandeeringul. Järsku meenus, et paljud pered ongi ühe vanemaga, enamjaolt emaga. Olen kuulnud loenguid, kus lektor rääkis õhinal ema rolli tähtsusest lapse arengus. Isana esitasin lektorile kiusliku küsimuse: «Kas nüüd on uutes teooriates isad perekonnas tähtsusetud ning asendatavad ja võrdsustatud külalisar-
tisti rolliga?» Pärast sellist repliiki kulges loeng lustakamalt, sest lektor püüdis pingsalt isa liini loengusse tuua. Oli periood, kui noor naine läks tööd otsima, küsis tööandja, kas tal on väikseid lapsi. Meestele sellist küsimust ei esitatud, sest oli üleüldine arvamus, et isad ei ole laste hoidmise eest vastutavad. Õnneks on arusaamised aastatega paremaks muutunud. Kirjade, telefonikõnede ja külastuste põhjal saan teha järelduse, et isadelt ei oodata juba ammu suuri tegusid või ei lasta neil neid teha. Osa emadest soovib, et lapse isa kohtuks oma lapsega kas või paar korda kuus, aga isa ei kavatsegi lapse ema soovi-palvet täita. Pigem põgeneb. Koos elatisraha maksmise kohustusega. Aga paljud naised kasutavad last väljapressimise või kättemaksu vahendina ning teevad igasuguseid trikke, et isa lastega kohtuda ei saaks. Paraku olen mitme jutuajamise põhjal jõudnud arusaamisele, et on ka isasid, kes on tekitanud põhjuse, mille pärast ei saagi lubada isale kohtumist lapsega. Juba sagenevad ka juhtumid, kus ka emad ei saa oma lapsega kohtuda, sest lapse isa maksab kätte ebaõnnestunud kooselu eest. Nõustada on raske, sest lapsevanemad otsivad sage-
dasti ainult tõde ja õigust, aga ei mõtle sellele, mis on lapsele hea. Alaealiste komisjoni esimehena olen sageli näinud, millised tagajärjed on, kui isa jätab kogu murekoorma oma laste ema kanda.
V
ahel öeldakse, et isadus on sattunud löögi alla isade tööga ülekoormuse tõttu ja töötu isa on jällegi murest nõnda murtud, et ei suuda olla täisväärtuslik isa. Nii et naised juhivad vägesid ja täidavad tühimikke, mis on mehest perekonda jäänud. Aeg-ajalt räägitakse isa rolli väärtustamise vajadusest. Tähelepanuväärseid tegevusi pole märganud. Soovime, et poistest kasvaksid armastavad ja austust väärivad isad kui turvatunde loojad perekonnas. Paraku pole paljude poiste peres head eeskuju võtta ning poiste elukäik on kujunemas selliseks, mis ei loo neile tulevikuks head pinnast ja eeldust isa rolli täitmiseks. Paljudes kodudes on peresuhted lootusetult sassis ning lapsed tunnevad end seal üleliigsena, tõrjutuna, üksikuna. Sellistest kodudest põgenetakse ja otsitakse lohutust alkoholist või narkootikumist ning kambast, mis sageli kriminaalse taustaga. On oht, et tulevase isa ellu tu-
leb asju ja harjumusi, mis tekitavad kannatusi tema lastele. Olen oma artiklis palju ruumi pühendanud isadele, aga lastekaitse liitu pöördumiste põhjal võib juba öelda, et suureneb ka emade arv, kes juba kaua ei arva emakohustuste täitmisest mitte midagi. Nende vastutustunde äratamiseks ei piisa sagedasti isegi abistajate armeest. Selliste juhtumite puhul kuuleme tihti ütlemist: mitte midagi ei saa enam teha või pole ressurssi, millega midagi teha. Räägime palju, et laps vajab arenguks hoolivat, kaitsvat ja turvalist keskkonda. Kõigepealt on selleks kodu. Võib-olla peaksime riigi prioriteediks seadma perekonna ja pereväärtused. Mida rohkem on tugevaid, elujõulisi ja lastega toimetulevaid peresid, seda enam täitub lapse õigus olla laps ilma üleliigsete probleemideta. Seda vähem peaksime rääkima laste muredest, lastekaitsest, vägivallast, tõrjutusest, sest ema ja isa ongi lastekaitsjad ja «ombudsmanid». Kui see kirjutis tekitas teis mõtteid ning vastuvaidlemise ja diskuteerimise soovi, siis kirjutage lastekaitse liidu koduleheküljel www.lastekaitseliit.ee nõustamise ja nõuandefoorumi rubriigis «Arutelud päevakajalistel teemadel».
Noorteühenduste kuvand meedias ja ühiskonnas
Ragnar Siil Avaliku Esinemise Akadeemia juhatuse liige
T
änapäeval pole uudisekünnise ületamine teab mis keeruline. Tuleb üllatada, rünnata, šokeerida ning oledki pildil. Samas pole sageli noorteühenduste meediasuhtlus ja edastatavad sõnumid seotud organisatsiooni missiooni ega pikaajaliste strateegiliste eesmärkidega. Selles vastuolus peituvad aga mitmed ohud. Pea kõikide organisatsioonide jaoks on eluliselt tähtis olla meedias kajastatud, sest see tekitab huvi tema tegevuste vastu, toob juurde uusi liikmeid, loob usaldusväärsust partnerite ja rahastajate silmis. Samas ei tohi meediasuhtlus muutuda eesmärgiks omaette. Igasugune meediasuhtlus ja avalik kommunikatsioon peab tuginema organisatsiooni põhiväärtustele ehk selgetele kokkulepetele lubatust ja lubamatust, olulisest ja mitteolulisest. Kõikide organisatsiooni liikmete seas aktsepteeritud väärtushinnangud annavad vastuse küsimusele: millistena tahame väljapoole paista? Ülaltoodu kinnituseks üks näide noorteühendusest, kelle eesmärk on pakkuda noortele võimalust arutada ühiskonnas aktuaalseid probleeme ja muutuda seeläbi teadlikumateks ja aktiivsemateks kodanikeks. Selle organisatsiooni kogu tegevus keskendub arutlemisvõimaluste pakkumisele ja oma tegevuspõhimõttena on sõnastatud apoliitilisus. Kuigi tegemist on tänuväärt missiooniga, ei pakkunud see meediale mitmel aastal vähimatki huvi. Ühel järjekordsel üritusel arutati ühes grupis samasooliste abielude sea-
Kui noorteühendus ei soovi sihitult areneda, tuleb meediasuhtluses kasutatavad sõnumid siduda tihedalt organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Foto: Tapio Schrey
dustamise teemat, mida noored ka toetasid. Loomulikult leidis see arutelu elavat vastukaja ja noorteorganisatsioon oli meedia tähelepanu keskmes. See on näide, kuidas ületada oskuslikult meedia uudisekünnis, kuid samas unustades, et organisatsiooni missioon ei ole ei samasooliste õiguste ega muude teemade suhtes seisukohtade võtmine, vaid noortele diskussioonivõimaluse pakkumine. Ja millisest olukorrast leiaks end see ühendus veel siis, kui juba järgmisel üritusel täiesti uus seltskond noori jääks risti vastupidisele seisukohale? Paljud noorteühendused oskavad koostada arengukavasid, seada tulevikkuvaatavaid visioone, määratleda selgeid eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi. Tunduvalt vähem ühendusi rakendab eeltoodud arengusuundi oma igapäevases tegevuses ja
avalikus suhtluses. Teiste sõnadega on liiga vähe noorteühendusi strateegiliselt juhitud. Arengukavandamise käigus on oluline välja töötada ja kokku leppida sõnumites, mis kannavad selle ühenduse maailmavaadet ja kutsumust. Need sõnumid peavad olema selgelt edasi antud iga kord, kui suheldakse avalikkusega. Ometi tundub tele- või raadiointervjuusid vaadates ja kuulates sageli, et küsimus noorteorganisatsiooni kohta tuleb stuudiokülalistele üllatusena. Organisatsiooni valitud eesmärgid ja meediasse saadetavad sõnumid peavad üksteist toetama. Kui ühendus on võtnud endale eesmärgiks olla noorte eestkõneleja ja tõsiseltvõetav partner riigile, omavalitsusele ja teistele institutsioonidele, siis ei saa olla sedavõrd lühinägelik, et linnavõimule tehakse muu hulgas ettepanek lubada noortel
tarbida avalikus kohas lahjat alkoholi. Iga ajakirjandust vähegi tundev inimene oskaks ennustada, et see teema ületaks uudisekünnise ning varjutaks kõik teised tehtud ettepanekud. Lõpptulemusena jääb organisatsioonile peamurdmiseks leida lahendus küsimusele, kuidas pärast sellist meediatähelepanu olla riigile tõsiseltvõetav ja usaldusväärne partner. Mitte kõik noorteühendused ei suuda konsulteerida avalike suhete professionaalidega, sellegipoolest võiksid alljärgnevad soovitused aidata ennetada meediasuhtluse negatiivseid tagajärgi. Esiteks, arengukavandamise käigus töötage välja selged sõnumid ja teistest samasugustest organisatsioonidest eristuv missioon ning viige need kõikide oma inimesteni. Teiseks, ärge murdke truudust oma põhiväärtustele ega tehke järeleandmisi oma seisu-
kohtades. Kasutage iga võimalust meediasuhtlusel oma põhiväärtuste ja missiooni tutvustamiseks, vaid nii suudate luua muutust ühiskonnas. Kolmandaks, jääge iseendaks. Noorteühenduste peamine tugevus on see, et noored inimesed teevad noortepäraseid asju. Ärge püüdke olla keegi, kes te tegelikult pole. Teie sõnumid peavad olema lihtsad, noortepärased ja värsked, vältige liigset kantseliiti ja paljusõnalisust. Ja neljandaks, püüdke jõuda meediasse läbi üdini positiivsete sõnumite. Olge uudsed, innovaatilised ja siirad, rääkides oma lugusid, mis inspireeriks ka teisi noori. Vastasel korral võib teile osaks saav meediatähelepanu tuua rohkem kahju kui kasu ja meedias saadud väike võit võib hiljem organisatsiooni arengus osutuda hoopis suuremat sorti kaotuseks.
TÄNANE NOOR
LK
3
Noored Eestis ja noored Eestist URMO REITAV UNICEF Eesti
M
illised on tänased noored Eestis? Millest nad mõtlevad ja kuidas näevad nad Eestit tulevikus? Neile ja paljudele teistelgi küsimustele otsis tänavu vastuseid UNICEF Eesti. Tegelikult küsiti samu küsimusi ka 2001. aastal, et näha arenguid hoiakutes ja suhetes. Järgnevalt vaid mõned väljavõtted mahukast küsitlusest. Kokku küsitleti 2009. aastal Eestimaa erinevais paigus 1030 noort vanuses 13–18 aastat, sh 456 poissi (44,3%), 574 tüdrukut (55,7%), kellest 51% elas linnas ja 49% maal. Kas noored on õnnelikud? Õnn ja õnnelikkus on küll laia tähenduse ja sisuga, kuid eelkõige mõisteti seda hea enesetundena ja rahuloluna. Veidi üle poole (55,6% vastanutest) noortest tunneb end enamasti õnnelikuna ning kõigest väike osa õnnetuna (3,8%). 2001. aastal tundis end õnnelikuna oluliselt rohkem noortest (64%) ning õnnetuna jällegi vähem (1%). Seega võib märgata mõningast õnnelikkuse taseme langust noorte hulgas. Suuri erinevusi pole poiste (51%) ja tüdrukute (59,2%) õnnelikkuse taseme osas, samuti linna- (58,7%) ega maanoorte (52,2%) vahel, kes end enamasti õnnelikuna tunnevad. Millal aga tunnevad noored end õnnelikuna? Kõige enam tuuakse esile sõpradega koos olemine (82,2% vastanutest) ning mängimine või hobidega tegelemine (74,6%). Nende kõrval üsna sarnaselt perega koos olemine (66%) ja kui koolis
Enamasti tunnen end olevat... ...õnnetu 3,8%
...väga halb koht elamiseks 6%
Ei tea 12,6%
...ei õnnelik ega õnnetu 28%
Kas valimas käies muutub elu paremaks?
Eesti on tulevikus...
...halb koht elamiseks 9%
...õnnelik 55,6%
Ma ei tea 9%
...samasugune 18%
Kuna 2009. aastal toimusid kahed valimised, küsiti noortelt ka suhtumist valimistesse ja nende seosesse elu paremaks muutumisel. Selgus, et vaid 27% noortest arvab, et valimas käimisega saab elu muuta riigis paremaks (2001. aastal aga 36%). 22% arvas, et vahel, ning sellese ei uskunud 18% noortest.
...väga hea koht elamiseks 41%
...hea koht elamiseks 41%
Kus sooviksid tulevikus elada? Kõige enam pakuti kõikvõimalikest riikidest välja Eestit ehk 42% vastanutest seob oma tuleviku Eestiga. Järgnevad suuremad riigid nagu USA (13,2%), Hispaania (7,7%), Inglismaa (5,8%) ning siis juba ülejäänud riigid (Itaalia, Austraalia, Rootsi, Saksamaa), mille osakaal ei ole märkimisväärne. Võrrelduna 2001. aasta küsitlusega on silmanähtavalt vähenenud soov jääda Eestisse, toona nägi siin oma tulevikku pea 60% vastanutest.
Tunnen end õnnelikuna...
saadakse häid hindeid (64,8%). Väikest erinevust võib märgata vaid soolisel kõrvutamisel, kus sõprade mõju on tüdrukute (87,2%) jaoks mõnevõrra suurem kui poistele (76,3%). Üsna sarnased tulemused olid ka 2001. aastal.
90 80 70 60 50 40 30 20 10 0
Mis paneb noori muretsema? Kõige enam tekitab muret olukord, kui perega juhtub midagi halba (82,7% vastanutest), sh 79% poistest ja 85,5% tüdrukutest. Pere kõrval on suur roll koolil, mistõttu tõi 57,5% vastanuist esile ka koolis toimuva, eriti kui koolis läheb halvasti. Eraldi toodi välja ka tülid peres (56,5%) ning kui pole raha või kui pere majanduslik olukord pole kiita (52,3%).
66
82,4
74,6
3,2 ...kui olen koos oma perega
...kui olen koos sõpradega
...kui mängin või tegelen hobidega
negatiivsena näeb seda 16% noortest. Viiendik poistest peab Eestit tulevikus väga heaks kohaks, kus elada, tüdrukutest arvab nõnda 15%. 2001. aastaga võrrelduna on Eesti tulevikku positiiv-
Milline on Eesti tulevikus? Üldiselt nähakse Eestit tulevikus elamiseks positiivselt (58%) ning pigem
64,8
...kui saan koolis häid hindeid
Ei tea
ne suhtumine tõusnud 53%-lt 58%-le. Samas võib täheldada, et maanoored näevad oluliselt positiivsemana Eesti tulevikku kui linnanoored (66,3% maanoortest ja 51,9% linnanoortest).
Laste huvid – õigus versus kohustus ALAR TAMM MTÜ Lastekaitse Liit juhataja
20.
novembril 1989 võeti ÜRO peaassambleel vastu lapse õiguste konventsioon, mis valmis ÜRO, UNICEFi ja teiste lastekaitse organisatsioonide aastapikkuse töö tulemusena. Lapse õiguste konventsiooni tähtsust rõhutatakse tihti ning mõnigi kord kasutatakse seda kui head relvastust laste kaitsmiseks, kuid siiski hambutult, selle sisu praktikas mõistmata. Enamik elab lootuses ja usus, et seadusest piisab laste heaoluks ja kaitseks ja see aitab, sest konventsioonide ja seaduste täitmine on kohustuslik – kohustus riigile, perekonnale, vanematele kasvatada lapsi heas tavas ja veendumuses. MTÜ Lastekaitse Liidu konverentsil «Õigus olla laps» ja noortefoorumil «101 last Toompeale» arutati olukorda ja võimalusi laste õiguste tagamise edendamiseks Eestis ning tõstatusid küsimused ühiskonna teadvusest laste nn inimõiguste mõistmisel. Taas leidis tõendust fakt, et laste õiguste sisu tähendust tuleb järjepidevalt selgitada, et vältida vastandamist õiguste ja kohustuste vahel. Loomulikult on õigused seotud kohustustega, aga kes siis veel, kui mitte täiskasvanud ise ei peaks neid kohustusi lastele selgitama, et lapsed saaksid aru ja suudaks kohustusi võtta. Lapse õiguse sügav sisu on mõneti mõistetavam läbi argipäeva, kus ühiskond seab oma liikmele võimaluste osas küll piirid ega võimalda kõikidel arendada ja kasutada oma võimeid. Dilemma seisnebki selles, et laste nn õiguste universaalsete põhimõtete järgi peab ühiskond püüdlema kogu aeg selle poole, et võimaldada lastel oma võimeid arendada ja kasutada, rahuldades lapse vajadusi perekonna järele, heaolule ja turvalisusele.
selgitada välja nende seisukohad, neid seisukohti tutvustada. Vajame inimeste osavõtlikust ja tähelepanu laste suhtes ning julgeid algatusi lastekaitse võrgustiku ehitamisel, et see võrk saaks sedavõrd tugev ja tihe, et ükski laps sellest läbi ei kukuks ja laste päästmine asendub ennetustööga. Konverents «Õigus olla laps» (materjalid http://www.lastekaitseliit.ee/) ja noortefoorum «101 last Toompeale» laiendab ühiskonna jaoks pilti ja näitab lahendusi, kuidas riik suudaks pakkuda tõhusamat tuge lastele, jõudmaks riigini.
noorte töötuse tase on teistest vanusegruppidest kõvasti suurem. Kuigi siinkirjutanu isiklikul veendumusel mingi uue ministeeriumi loomine noortevaldkonna reguleerimiseks lahendab vaid selle paarikümne ametniku tööpuuduse probleemi, tuleb siiski tunnistada, et selle valdkonna olulisuse teadvustamine kõrgemal poliitilisel tasemel on hea märk. Ja konkreetseks sammuks parlamendi poolt võiks olla see, et noortepoliitika ja noorte tööhõive teemat arutab edaspidi iga riigikogu koosseis olulise tähtsusega riigielu küsimusena.
Noortefoorum «101 noort Toompeale».
Riigi tasakaalustatud elujõud sellest sõltubki, kas lapsed saavad oma huvide ja õiguste eest seista, ühiskonnas grupina kaasa rääkida ning kuidas laste teadmisi ja ettepanekuid ühiskonna arenguks kasutatakse. Lastekaitse liidu töö laste õiguste edendamisel ühiskonna mõjutajana on aktiivne ja jätkuvalt aktuaalne Eesti ühiskonna ülesehitamisel, demokraatia ja inimõiguste arengu huvides. Empiirilises uurimuses «13–18-aastaste koolinoorte arusaamad inimõigustest» on koostaja, professor Voldemar Kolga oma kokkuvõttes märkinud järgmist: «Ei leidnud kinnitust teooria, et õpilased on ükskõiksed, nagu suurem jagu täiskasvanutest inimõiguste suhtes. Meie õpilane on kaasaegsem ja inimõiguste suhtes tundlikum. On mööda saamas aeg, kus õpilane oli vaikiv, õigusetu ning üha enam hakkab ta teadvustama ennast õigustega subjektina.» Küsimus kohustustest seisneb selles, kas meil on tõekspidamisi ja kind-
Foto: Denis Senkevits
lad arusaamad, mis võimaldaksid kohustusi mõista, neid aktsepteerida ja järgida. Laste kohustuste argumendi taga on pigem täiskasvanute arusaam, et laste õigused peavad olema seotud ametlikult neile pandud kohustustega, mida nad täitma peavad. Loomulikult on lastel kohustused oma perekonna ja lähedaste ees, koolikohustus, käitumise kohustus, austuse ja lugupidamise kohustus jne. Kohustuste tingimuslikkus ei ole aga kooskõlas ühegi inimõiguse üldpõhimõttega ja see argument on pigem ohtlik ja mõneski mõttes rünnak laste õiguste vastu.
A
renguks ei piisa lapse õiguste konventsioonis 20 aastat tagasi jäädvustatud poliitilisest pühendusest, siseriiklikust seadusandlusest ega ka lastekaitsealase tegevuse ulatusest vabariigis, kui laste positsioon meie ühiskonnas ei toetu laiapõhjalisele ühistööle, austusele, lugupidamisele ning teistele väärtustele, mis toetaks laste elu sihikindlamat
Eelnenu on vaid väike osa noorte arvamustest, mis annavad ülevaate nende hetkeolukorrast ja suhtumisest ning kõnetavad täiskasvanuid. On hea tõdeda, et noorte jaoks on Eesti hea koht elamiseks ka tulevikus, kuigi usk valimiste positiivsetesse tagajärgedesse on üsna madal. Samas võime olla rõõmsad, et noored tunnevad end hästi nii sõprade kui ka perega olles. Aga meie kõigi ülesanne on, et me väike riik muutuks veelgi laste- ja noortesõbralikumaks, kus tunneksid end hästi nii väikesed kui ka suured elanikud.
Kuidas aidata noortel olla tööturul edukad? korraldamist täiskasvanute poolt, kus lapsed ise on osalised. Meie ühiskonda iseloomustab rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine. Eestis on ligi 280 000 last ehk kuni 18-aastast inimest, mis moodustab peaaegu 20 protsenti elanikkonnast. Iga lapse kohta tuleb niisiis kolm-neli täiskasvanut ja see on heaks kaalukeeleks, kui lapse õigust käsitleda inimeste kontekstis ja koostöö kaudu, mis on kinni nii mõtlemises, arusaamades ja vastutuses täiskasvanute endi poolt. Laste osaluse ja mõju kaudu kujundame Eesti tulevikku ja ühiskonda enesekindlamaks, iseseisvamaks ning osalevamaks. See protsess peab toimuma toetavas, kaitsvas ja hoolivas keskkonnas, mis ongi laste õiguste mõtteks ja sisuks, mitte neile kohustuseks. Kuna Eesti on väike ja läbipõimunud suhetega ühiskond, on partnerlus ja koostöö võimalus tõhusalt ja jätkusuutlikult parandada laste positsiooni ja olukorda. Huvid peavad olema tasakaalus. Huvid peavad olema tasakaalus laste vahel, huvid peavad olema tasakaalus perekonnaliikmete vahel ja huvid peavad olema tasakaalus kogu ühiskonna huvidega. Lapse huvid ja tegutsemine laste huvides on samuti ühiskonna kaalukeeleks, mis näitab, kas ühiskond on valmis laste poole muutuma, koostööd tegema, vastutama ja aru saama. Lastekaitse liit aitab selle saavutamisele igati kaasa ning aitab kasvatada poliitilist tahet, et saavutada kokkuleppe laste ombudsmani või laste ombudsmani institutsiooni loomiseks Eestis. Laste ombudsman kui sõltumatu vahemees laste huvide kaitsjana – ikka selleks, et järelevalvet ja kaitset tõhustada; mitte laste päästmiseks, vaid ennetavaks tegevuseks; et toetada laste ühiskonnaelus osalemist ning
Jevgeni Krištafovitš noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse esimees
K
odanikupäeval, 26. novembril toimus riigikogus noorteühingu Avatud Vabariik eestvedamisel traditsiooniline noortefoorum, mis keskendus sel aastal noorte tööhõive teemale. Luubi all oli majandussurutise mõju noorte valikutele. Põhjus, miks sel aastal peeti seda teemat peeti oluliseks, on statistilised andmed, mille kohaselt on töötus 15–24-aastaste seas kasvanud viimastel aastatel kuni kolm korda. Foorumil arutati, kas selle olukorra põhjuseks on noorte enda laiskus, haridussüsteemi ja tööturu vähene seostatus, nõrgad sotsiaalsed garantiid noortele, mis ei võimalda keskenduda hariduse saamisele, või üldine olukord tööturul, mis ei ole noortele soodne. Foorumi avanud riigikogu esimees Ene Ergma meenutas, et veel paar aastat tagasi noorte infomessil Teeviit ütlesid tööjõuturule tulevad noored oma palgasooviks 20 000 krooni, märksa suurema numbri tollasest Tartu Ülikooli professori palgast. Räägiti ka sellest, et elementaarsed baasoskused, mis on edukaks konkureerimiseks tööturul möödapäästmatud, nagu keelteoskus, arvutioskus jne, on noortel tihti üllatavalt viletsal tasemel ning noored vajavad koolitust ja tööpraktikat. Elavat diskussiooni tekitas majanduskomisjoni liikme Jüri Tamme ettepanek soodustada ettevõtteid, kes pakuvad noortele osalise tööajaga või hooajalist tööd ning moodustada Eestis noorsooministeerium või koguni luua asepeaministri koht noortepoliitika küsimustes, et rõhutada valdkonna olulisust. Leiti, et noorte tööhõive teema väärib eraldi tähelepanu, kuna
LK
4
I S I M E G E T D I A V HUVITA
Ahhaa – tuhat väikest poissi pereauto kallal TIIU SILD AHHAA teaduskeskuse juhataja
K
es vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja, öeldakse. Teaduskeskusest jutustavas loos võib asi aga hoopis ootamatu pöörde võtta. AHHAA keskuse kõige nõutavamaks töötoaks on sel aastal olnud just CSI labor, silma lahkamine. Muidugi võivad meie ajaloolased ja arhivaarid edaspidigi muretult mõlema silmaga AHHAA näitusi vaadata või 4D-elamuskinos ruumilist pilti nautida, lahkamiseks vajalik materjal tuleb teadushuvilistele lahke toetusena Rakvere lihakombinaadist. Esialgu jubedana tundunud silmamuna lõikumine köidab nii lapsed kui vanemad ennastunustavalt põnevasse uurimisse, AHHAA giidid aitavad teadmistega. Just seda töötuba tellitakse sageli sünnipäevaliste tordipeo kõrvale. Eesti AHHAA teaduskeskus sai tänavu 12-aastaseks. Heureka keskus Soomes on tegutsenud 20 aastat. Maailma tuntumaid teaduskeskusi, ameeriklaste Exploratorium alustas San Franciscos Frank Oppenheimeri juhtimisel (ei, mitte see aatomipommi-Oppenheimer, hoopis tema vend) 40 aastat tagasi. Niisiis pole teaduskeskused veel kuigi vanad, võrreldes soliidsete, sajandeid tegutsenud muuseumidega. Samas loetakse teaduskeskused laias maailmas just teadusmuuseumide kategooriasse. Sarnase olemuse, näiteks teadus- ja tehnoloogiavaimustuse poolest sobivad need omavahel hästi, ka teaduskeskuste eripära – interaktiivsus ehk käed-külge-katsetamisvõimalused – on muuseumiski üha rohkem omaks võetud. Eripäraks jäävad kollektsioonid: muuseumidel on oma ajalooautentsed originaalkogud, teadus-
keskustel aga tegutsemiseksponaadid, tutvustamaks mõnd loodusseadust või elusolendit. Siit tulenevad ka teaduskeskuste suurimad peavalud. Kui eksponaadi kallal tegutsetakse, siis kulub see vältimatult ja kiiresti. AHHAAs ehitatud uute eksponaatide kuldreegliks on, et iga asi peab enne allaandmist välja kannatama vähemalt tuhat väikest poissi. Kujutlege korraks, et annetate oma tubli pereauto mõneks päevaks teaduskeskuse väljapanekusse, kus agarad uudishimulikud juntsud saavad seda vabalt näppida, kruttida ja loksutada... Ühesõnaga, igas teaduskeskuses parandatakse, hooldatakse ja vahetatakse eksponaate vahetpidamata ja sellest hoolimata on mõni asi ikka parasjagu otsad andnud. AHHAA Tallinna näitusel sai hiljutisel isadepäeval issidele kingitud tasuta seiklus lennusimulaatoril, ent juhtkang ei pidanud ühe heas sportlikus vormis isa lennurõõmule vastu ja murdus lihtsalt pooleks. Uue kangi hankimisele kulus külastajate meelehärmiks mitu päeva. Aga eks me aina õpi, kuidas veelgi paremini toime tulla. Kui ajaloos tagasi vaadata, võib teaduskeskuste arenguteel leida ootamatult palju huvitavaid isikuid ja sündmusi. Juba Benjamin Franklin lõi teaduse tutvustamiseks ühingu (The American Society for Promoting and Propagating Useful Knowledge, 1768), aga 200 aastat enne teda oli Francis Bacon (1561– 1626) loonud oma avastuste muuseumi. Rene Descartes ja Gottfried Leibniz kasutasid üsna tänapäevaselt interaktiivseid ideid, rootslane Christian Polhem lõi eriskummalise kuningliku mudelite kogu, kuulus Medici suguvõsa Itaalias toetas toonaste teadussaavutuste väärtustamist. Inglismaal hakati
Just CSI labori silmalahkamist tellitakse sageli sünnipäevaliste tordipeo kõrvale. Foto: AHHAA teaduskeskuse erakogu
Tammsaare pargis peetud teaduspäeval tutvuti lähemalt geneetikaga. Foto: AHHAA teaduskeskuse erakogu
paar sajandit tagasi rahvale pakkuma rändteaduskatseid, midagi tänapäevase teadusteatri sarnast. Suurtest maailmanäitustest sai teadusmuuseumide ja edaspidi siis ka teaduskeskuste kasvulava. Kristallpalees, mis ehitati maailmanäituseks Londonis 1851, on küllap paljud eestlasedki käinud: praegu on South Kensingtonis loodusloo muuseum, teadusmuuseum ja teised vägevad muuseumid, sealhulgas teaduskeskus. EXPO hoonetesse San Franciscos sai 1969 kodu eespool jutuks olnud Exploratorium. Sama protsess jätkub tänapäevalgi, maailmanäituste tühjaks jäänud paviljonidesse sobivad teaduskeskused suurepäraselt ja nii on näiteks Lissabon saanud moodsa hiiglasliku koguperekeskuse. Katsetamis- ja avastamisvõlu toob tuhandetesse teaduskeskustesse üle maailma miljoneid igas eas külastajaid. Kes on välismaal näinud, kuidas teaduskeskused töötavad koos koolidega ja on saanud mõtestatult vaba aega veetvate perede meelispaigaks, aga ka teadlaste kohtumiskohaks külastajatega, kes tahavad mõnd asja lähemalt uurida, neile pole vaja seletada, kui oluline on, et AHHAA keskuse uus peamaja kerkib Tartus, Tallinnas uuel Vabaduse platsil tegutseb teaduskeskuse näitus ja üsna kesklinnast leiab ka energia avastuskeskuse. Üle Eesti korraldatakse teadlaste ööd ja AHHAA à la carte programme, teaduskohvikutes ja teadusteatrites saab küsida ja arutleda koos teadlastega. Selleks, et maailma asjade üle otsustada, on vaja teadmisi. Teaduskeskused on üks võimalus end targemaks teha: vaba rõõmu ja lustiga, heatujulise uudishimuga. Kohtume AHHAAs!
Veebivend kujundab turvalist internetti TIINA VIIDERFELD Microsoft Eesti haridus- ja toetusprogrammide koordinaator
8.
oktoobril, kui Tallinnas leidis aset ettevõtluspäev, tunnustas Tallinna linn lisaks teistele tublidele ettevõtetele vastutustundliku ettevõtte kategoorias eriauhinnaga «Laste- ja noortesõbralik ettevõte 2009» Microsoft Eestit. Microsofti ellu kutsutud Veebivenna projekt teavitab juba kolmandat aastat lapsi, nende vanemaid ja õpetajaid internetis peituvate ohtude eest. Ettevõte paistis silma just selle poolest, et on algatanud ise sellise projekti, mõeldes lastele ja tundes muret nende ohutuse pärast. Veebivend sündis 2006. aastal soovist Eestis lapsi internetiohutuse teemal harida. Sel ajal ei räägitud veel väga palju sellest, et laste interneti- ja suhtlusportaalide kasutamisega võivad kaasneda ka ohud, alates juhuslike failide avamise ohtudest kuni selleni, et veebituttav võib last kuritahtlikult ära kasutada. Veebivennaga alustades 6–14-aastaste laste seas läbi viidud uuring tõi näiteks välja, et paljud lapsed nägid interneti suhtlusportaale kui vahendit uute tutvuste sõlmimiseks, kellega ka tavaelus kohtuda, kuid ei tajunud selle tegevusega kaasas käivaid ohtusid. Uuringu tulemustest lähtuvalt koostati nii lastele kui täiskasvanutele nõuanded, kuidas internetti ohutult kasutada. Samuti tehti koostöös lastekas.ee portaaliga lastele tuttavasse keskkonda Veebivenna multifilm, temaatiline jutuvõistlus ning viktoriin ja ristsõna. Need interaktiivsed lahendused on osutunud väga populaarseks. Kuna ka õpetajatel ja koolil on tähtis roll laste suunamisel õige ja ohutu e-käitumise poole, siis tuleb kindlasti
Sageli ei taju lapsed ega ka lapsevanemad põnevas internetimaailmas peituvaid ohte.
koolis rääkida sellest, millised ohud internetis valitsevad ning kuidas neid ära tunda ja vältida. Sellest tulenevalt on hulk Veebivenna teavitustegevusi toimunud koolides. Näiteks korraldati internetiohtudest teavitamiseks noorte hulgas teavitusprojektide konkurss, mille võitis Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi 9.c klass.
Võidutiimi mõte oli sõnumit internetiohutusest viia õpilasteni läbi mängulise võrgupeo ürituse ja seminari. Võrgupeol saavad noored võistelda arvutimängudes, testida oma teadmisi interneti turvalisuse küsimustes ning arutleda virtuaalses maailmas valitseva «hea» ja «paha» üle. Samuti valmis ettevõtmise tulemusena klassijuhataja-
Foto: Microsoft Eesti erakogu
tele mõeldud infovoldik ja materjalid, mida on võimalik õppetöö toetamiseks kasutada. Lisaks õpilaskonkursile oli internetiohutus ka innovaatiliste õpetaja projektikonkursi teemaks, tutvustamaks õpetajatele, kuidas rääkida lastele internetiga seotud ohtudest ja kuidas selleks kasutada infotehnoloogiat. Oluli-
ne teetähis Veebivenna kampaania raames on esimeste eestikeelsete internetiohutuse teemaliste interaktiivsete materjalide avaldamine lastele, õpetajatele ja lastevanematele. Materjale koostades peeti silmas laste vanust ja vastava vanusegrupiga kõige rohkem seotud ohtusid. Materjalid on olemas ka vene keeles. Kuna internetiohutuse teema ei ole õppekavades sees, on väga oluline, et õpetajatel oleks olemas materjalid, mille põhjal nad saaksid tundides internetis sobilikku käitumist tutvustada. Samuti on oluline, et lapsevanemad oleksid teadlikud, millega nendega laps internetis tegeleb ning kuidas last vajadusel aidata. Veebivenna kampaania raames on lastevanematele küll peetud selleteemalisi avalikke loenguid, kuid kindlasti on see valdkond, mida tuleks üha rohkem edendada. Paraku ei tohi arvutit pelgalt vaadata kui lapsehoidjat – et kui laps on arvutiga oma toas, siis ei saa temaga midagi halba juhtuda. Tänapäeval on internetis toimuv tihedalt seotud lapse igapäevase heaoluga. Praegu ollakse internetiohtudest märksa rohkem teadlikud kui varem ning sellele on kaasa aidanud paljuski erinevad organisatsioonid – riigiasutused, erafirmad ja mittetulundusühingud, kes teavitustööd läbi viivad. Hea meel on sellest, et muutunud on ka seadus (karistusseadustiku § 1572) ning loodame, et tulevikus saab internetiohutus kajastatud ka riiklikus õppekavas ning seda hakatakse koolides lastele süstemaatiliselt õpetama. Nii ehk väheneb ka nende kurbade näidete arv, kus internet on kahjustanud lapsi ning pigem tuntakse internetist kui töö, õppe- ja suhtlusvahendist rõõmu. Loe lisa Veebivenna kodulehelt www.microsoft.ee/veebivend.
NOORSOOTÖÖ KVALITtööturule EEDIST
LK
5
Noorsootöö kvaliteedi arendamine aitab noored Eliis Vennik ??????????
N
oorte töötuse määr on kaks korda kõrgem kui üldine töötuse määr – noored kuuluvad Eestis paratamatult tööturul riskirühma, töölesaamine on sageli vaevarikas ja aeganõudev. Paljudel juhtudel on nukra olukorra põhjuseks tõsiasi, et saadud haridus ei vasta tööturu ootustele, puudub oskus ennast, oma kogemusi ja teadmisi tööandjale esitleda või on noor inimene soovinud aega pühendada enese täiendamisele välismaal õppides või vabatahtlikuna töötades ning naastes ei leita oma kohta tööturul. Põhjused on erinevad. Tekkinud olukord on majanduskriisi tingimustes veelgi teravamalt esile kerkinud. Möödunud aastal Eesti noorsootöö keskuse alustatud Euroopa sotsiaalfondi programm «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» keskendub noorte tööhõivevalmiduse suurendamisele ning seal toimetulekule tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile. Noorsootöö valdkondade – erinoorsootöö, huviharidus, teavitamine, nõustamine, osalus, rahvusvaheline noorsootöö, töökasvatus, noorte tervistav ja arendav puhkus, noorsootööalane koolitus ja noorsoouuringud – arendamise kaudu luuakse noortele tingimused, mis suurendavad nende hakkamasaamist ühiskonnaliikmena, muu hulgas ka töötegijana. Programmiga toetatakse ühelt poolt noorsootööalaste koolituste korraldamist, mis suurendavad noortega töötavate spetsialistide teadmisi ning oskusi toetamaks noorte tööhõivevalmidust. Teisalt kavandatakse mitmeid meetmeid noortele, mis on n-ö õngeks tööellu siirdumisel. Õpi- ja töökogemuse instrument Noorte jaoks on tööturule sisenemine programmijuht Pille Soome sõnul raske eelkõige just seetõttu, et oma seniseid kogemusi ei osata piisaval määral rõhutada või hinnata. «Sel hetkel, kui noor hakkab otsima oma esimest töökohta, on ju loomulik, et tal töökogemust veel pole. Samas võib sellel noorel olla näiteks kogemusi koolis projektide juhtimise ja ürituste korraldamisega, mõni teine on jällegi teinud vabatahtlikku tööd – see kõik on ju tegelikult kirjeldatav kasuliku kogemusena, ent noored lihtsalt ei oska seda märgata,» arvab ta. Programmi raames valmib peagi omamoodi õpi- ja töökogemuse instrument. Plaanitavas internetikeskkonnas on noorel võimalik kokku koguda enda kõikvõimalikud õpikogemused, analüüsida oma õpitulemusi ja lisada juurde tunnistused, sertifikaadid, diplomid vms tõendamaks õpitut. Lisaks hakkab internetikeskkond sisaldama infot eneseanalüüsi tegemise kohta, motivatsioonikirjade ja avalduste vormistamise kohta ning palju muud tööalast kasulikku infot. Eesmärk on juhtida noorte, aga ka haridustöötaja-
Koolivälise tegevuse kaudu arenevad noorte sotsiaalsed oskused.
Foto: Eesti noorsootöö keskuse erakogu
Mitteformaalne õpe • Mitteformaalne õpe on see, mis leiab aset väljapool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada, uusi oskusi, teadmisi ja kogemusi hankida. • Mitteformaalne õppimine on oluline igas vanuses, eriti aga noorena – paljud inimese edasist elu ja otsustusi mõjutavad hoiakud, tõekspidamised ja väärtused kujunevad välja noorena. • Mitteformaalne õppimine – olles paindlik, õppijakeskne, sotsiaalne, vabatahtlik jne – soodustab maailmapildi ja väärtuste kujunemist ning kodanikuks kasvamist. • www.mitteformaalne.ee
te ja tööandjate tähelepanu noorte väga arvestatavatele kogemustele, mis on omandatud mitteformaalse õppimise teel formaalse hariduse või töökogemuse kõrval või ka asemel, ning õpetada noori oma väärtuslikke kogemusi hindama ja esitlema. Lisaks praktilistele nõuannetele võiks keskkond Soome hinnangul noortesse ka eneseusku ja kindlust süstida. «Kuigi loodava instrumendi peamiseks sihtrühmaks on ikkagi noored tööotsijad või need, kes soovivad oma varasemaid õpi- ja töökogemusi edasiõppimise jaoks arvestada lasta, võiks see ideaalis saada ka kasulikuks abiva-
Programm «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» 2008–2013 Programmi eesmärgiks on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks noorsootöö teenuste kvaliteedi arendamise kaudu. Programmi tegevused viiakse ellu Euroopa sotsiaalfondi ja Eesti riigi kaasrahastusel. Programm hõlmab järgnevaid tegevussuundi: • noorsootööalaste koolituste korraldamine, • koolitusvaldkonna arendamine (õppematerjalide arendamine, koolitajate koolitamine), • noorsootöös omandatud teadmiste ja oskuste tunnustamine ning kutse väärtustamine, • noorsootöö kvaliteedi mõõtmise ja hindamise süsteemi loomine ja rakendamine, • noorte olukorra seiresüsteemi väljatöötamine ja käivitamine.
Loodav internetikeskkond võimaldab noortel kõik oma õpi- ja töökogemused ühte kohta koondada. Foto: Eesti noorsootöö keskuse erakogu
hendiks professionaalidele, kes sarnaste küsimustega iga päev kokku puutuvad, näiteks karjäärinõustajad. Samuti võib keskkond osutuda kasulikuks tööandjatele, kes saavad selgema pildi mitteformaalsete kogemuste hindamise võimalustest,» hindab Soome keskkonna kasutusala.
kommentaar
Mitteformaalne haridus on ka haridus Loodavatest veebikeskkondadest ei ole eelkirjeldatu aga sugugi ainus. Juba töötab mitteformaalse õppimisega seonduvat infot koondav internetikeskkond mitteformaalne.ee, mis pakub valdkonna kohta mitmekülgset teoreetilist ja praktilist informatsiooni. Valdkonna võimalikult mitmekülgne arendamine on vajalik just selleks, et lisaks lühiajalistele praktilist laadi tegevustele areneks noorsootöö Eestis tervikuna. Seni veel rakendamata ideedest tasub mainimist ka näiteks eelnimetatud veebilehe juurde kuuluv koolitajate võrgustik, kuhu loodetakse koondada arvukalt noorsootöö eri tahkudega seotud koolitajaid. Koolitajatele on plaanis pakkuda enesetäiendamise võimalusi just noorsootöö eripärast lähtuvalt.
Katrin Alujev Estraveli personali- ja kvaliteedidirektor
O
tse koolist tulnud noorte puhul ongi tavaliselt oluliseks konkurentsieeliseks see, kui neil on koolitöö kõrvalt kogunenud ka mingeid muid arendavaid kogemusi. Head hinded koolis võivad näidata visadust, kohusetunnet ja head pead, kuid sellest
üksi jääb väheks, et tööturul edukalt konkureerida. Kui noor on koolis näiteks kolm aastat kooli moeshow’d korraldanud, mingites projektides osalenud, olnud toimetaja õpilaste ajalehe juures või kas või suviti maasikaid korjamas käinud, annab see talle eelised teiste noorte ees. Igast sellisest kogemusest on võimalik tööeluks palju õppida ja personalijuhid oskavad seda reeglina hinnata. Kõik need kogemused tuleks enda jaoks kirja panna ning põhjalikult läbi analüüsida, et osata oma õppetunnid välja tuua. Kahjuks, nagu Pille Soome artiklis välja tõi, ei osata väga tihti seda kogemust enda kasuks tööle panna. Kui uus süsteem noortele atraktiivseks ja mugavaks teha, on sellest kindlasti palju kasu. Ekspertide koostatud süsteem ning teiste noorte kogemused ja eduelamused võiksid paljudele noortele abiks olla. Parem ettevalmistus kandideerimisel teeb loomulikult lihtsamaks ka personaljuhi töö valikute tegemisel.
LK
66 NOOR ARVAB
S E S U K O O F D U G NOORTEKO
Noortekogud – otsustamine noorte kätte! Meelika Jürisaar Eesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist
Neli noortekogulast räägivad lähemalt: Jürgen Väljaru,
Jõgevamaa noortekogu esimees
Mida on Jõgevamaal noortekogu korda saatnud? Korda on saadetud nii mõndagi, aga esile tooksin uimastiennetuskonverentsid ja infopäeva «Võti tulevikku” põhikoolilõpetajatele. Oleme palju rõhku pannud koolitustele ja noortekogu töö arendamisele. Meil on tekkimas stabiilne koosseis, kellega saab nii praegu kui tulevikus midagi suurt korda saata. Korraldame aasta lõpus näiteks ka Jõgevamaa noorsootöötajatele, aktiivsetele noortele ja noortekogule pühendatud tänuüritust. Mida pakub noortekogu sulle? Kuidas reklaamiksid noortekogu ühe lausega? See on väärt kogemus terveks eluks! Osalemine erinevatel koolitustel, seminaridel ja konverentsidel on andnud mulle väga palju juurde. Olen küll palju koolist puudunud, aga seetõttu omandanud oskusi-teadmisi, mida koolist kindlasti ei saaks. Olen käinud Prantsusmaal rahvusvahelisel seminaril ja Soomes konverents-laagris ning mul on palju uusi tuttavaid. On omamoodi privileeg suhelda ametnikega ja avaldada arvamust seal, kus muidu võib-olla ei saakski. Ühe lausega noortekogu reklaamida? Heh, ei teagi – mingi poe kampaania oli vist kunagi «Tule, tutvu, üllatu!». Jana Bendel,
Läänemaa noortekogu lihtliige
Mis kasu on olnud Läänemaa noortekogust? Hiljuti toimus juba kuuendat korda Läänemaa noorte ja turvalisuse teemaline noortefoorum «Meie». Varasemalt oleme käsitlenud näiteks sõltuvusaineid, õpilasfirmasid ja meediat. Külastasime ka omavalitsusi eesmärgiga noored vallatöötajatega kokku viia, et mõtteid ja soove vahetada. Tänavu korraldasime põneva projekti nimega «Küpsis». Projekti eesmärk oli apoliitiliselt Läänemaa valimisealiste noorte seas suurendada valijate arvu ning teadvustada valimiste tähtsust. «Küpsis» sellepärast, et üritasime projekti piltlikustada, pannes noored valima mitte erakondade, vaid küpsiste vahel. Kasu on olnud meie projektidest nii noortekogulastele, Läänemaa noortele,
Mis on maakondlik noortekogu?
Kommentaar ROME TIKAS
Maakondlikud noortekogud tegelevad oma maakonnas noortega seonduvate küsimustega, korraldavad üritusi, foorumeid, töötubasid, heategevuslikke kampaaniaid, aga ka tähtsate asjade otsustamisega koostöös võimukandjatega. Mõte lihtne – otsuseid ei tehta mitte noorte eest, vaid noortega koos. Noortekogu annab noortele võimaluse ise otsustada ja kohalikku elu juhtida.
Tallinna noortevolikogu esimees
V
aga ka täiskasvanutele, kes tihtipeale ei viitsi või ei leia aega noortega tegelemiseks. Suurimaks saavutuseks pean valimisprojekti, millega saime reaalselt midagi muuta ehk maailma parandada – nagu meile meeldib öelda. Mida ise oled noortekogusse kuulumisest võitnud? Olen võitnud palju, lausa uskumatult palju! Olen saanud aidata teisi noori ja osalenud rahvusvahelises noortevahetuses, mis avardas silmaringi ja laiendas tutvusringkonda üle Euroopa. Olen kohanud suurepäraseid inimesi üle Eesti ja nii mõndagi neist võin uhkusega nimetada oma sõbraks. Noortekogus on vapustav seltskond, kellele saab alati loota! Usun, et noortekogulasena avanevad mulle tulevikus paljud uksed, millele ma mittenoortekogulasena isegi koputada ei oskaks või julgeks. Birgit Remiküll,
Lääne-Virumaa noortekogu esimees
Mis on Lääne-Virumaal tänu teie tegevustele muutunud? Tänu meie tegevusele on üsna suurel osal noortel tekkinud kindlustunne, et nende arvamus loeb ja nad saavad ka reaalselt midagi muuta. Samuti anname noortele igal aastal võimaluse kohtuda oma ala tipptegijatega meie aastakonverentsil ning suve nautida koos vingete noortebändide ja huvitavate inimestega. Kõigi teisteni oleme loodetavasti viinud sõnumi, et meie maakonnas on palju asjalikke ja tublisid noori, keda võib usaldada. Nimeta mõni hea põhjus, miks noortekoguga liituda! Noortekogu töös osalemine annab suurepäraseid võimalusi ja oskuseid edasiseks eluks. Noortekogu liikmena on sul oma mõne eriti vinge idee teostamiseks vahendid, meeskond ja abi olemas. Noortekogu on ainuvõimalik koht, kus saad midagi noorte elu edendamiseks tõesti ära teha. Noortekogu
Jõgevamaa noortekogu noored suvepäevadel Jõulumaal. FOTO: Eesti Noorteühenduste Liidu erakogu
liikmed suhtlevad aktiivselt maavalitsusega ja maavanemaga ning ka teiste noorteühendustega üle Eesti, mis annab olulisi kontakte tulevikuks. Kontakte saab ka meie erinevatelt üritustelt. Margit Kapak,
Pärnumaa noorte liidu esimees
Miks peaks igas maakonnas olema noortekogu? Noortekogu on vajalik selleks, et noorte huvide eest seistaks. Noored (alla 18-aastased) ei saa kandideerida omavalitsusse ega riigikokku. Tihti esindavad noori vananenud vaadetega ametnikud-poliitikud, kes mõnikord mõtlevad ajas kuni 50 aastat tagasi. Ajad on muutunud ja selleks, et Pärnus ja Pärnumaal juhtuks see, mis reaalselt
on noorte huvides, peabki olema organisatsioon, mis neid esindab. Lisaks esindamisele sisustame noorte vaba aega. Paljud noored ei otsi ise endale tegevust, neile tuleb seda pakkuda. Vastasel juhul istutaksegi päevast päeva Viru keskuses või siis Pärnu puhul Port Arturis. Oleme korraldanud õpilasvahetusi 9. klassides, juhime iga-aastast õpilasesinduste koolituslaagrit ja korraldame heategevusaktsioone. Näiteks tegime metsa- ja jõekaldakoristust juba enne «Teeme ära!» aktsiooni, oleme aastaid külastanud jõuluajal Tammiste vanadekodu ja tänavu lähme külla Pärnu toimetulekukoolile. Mida võidab noortekogusse kuuluja? Noortekogudesse kuuluvad noored
Austraalia – avastamata eeskuju
Martti Martinson Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika spetsialist
T
ervitused India ja Vaikse ookeani kallastelt, maailma väiksemalt kontinendilt ja ainukesest riigist, mis ühtlasi hõlmab tervet mandrit. Ja loomulikult tervitused palmi ja päikese alt, kängurute, koaalade ja aborigeenide kodust Austraaliast. Aga mitte ilmast ei tahtnud ma rääkida, vaid hoo-
piski kolmest asjast (kliima on neljas), mida Eesti võiks Austraalia noortepoliitikast õppida ja hõlpsasti üle võtta. Esiteks – Austraalia valitsus on alustanud rahvusliku noortestrateegia koostamist. Käimas on üleriigilised diskussioonid noortega, mille abil strateegia koostataksegi. Protsessi eestvedaja on Austraalia peaminister isiklikult ning strateegia loomise põhjused on täiesti adekvaatsed ka Eestis. Põhjustena, miks 12–24-aastastele noortele mõeldud strateegia koostamine on hädavajalik, nimetas peaminister nii noorte suurt osakaalu rahvastikus, noorte suurt panust Austraalia arengusse (nii majanduses, spordis, kultuuris jt valdkondades) kui ka tänaste noorte põlvkonna muutunud väljakutseid (muutunud sotsiaalsed ja peremudelid, tööjõuturg jm). Teiseks – noorte kaasamise kohustuse seadustamine. Austraalia Uus-Lõuna-Walesi osariigis on juba 1989. aastast olemas noortenõukogu seadus, mis sätestab nõuko-
olikogu algatamisel on kaks suuremat ohtu. Et suudetaks sõnastata piisavalt oma tegevus ja leida aktiivsed noored. Eesti noortevolikogude kogemus on pigem positiivne. Leitud on endale aktiivsed noored ja piisav tegevus. Siiski oluliste otsuste tegemine on jäänud üldjuhul noortevolikogude eestvedajate pärusmaaks. Suutes erineva taustaga noored sujuvalt ja pidevalt tööle saada, võimaldab see omavalitsustel suurendada noorte kaasatust otsustusprotsessidesse. Tallinna noortevolikogu loomisel olid suurimaks probleemiks liikmete valimine ja struktuur. Pea üheksa kuuga oleme jõudnud alguspunkti tagasi. Hakkame ümber tegema volinike valimisprotsessi. Siinkohal tasub kindlasti õppida teistelt Euroopa riikidelt, kus tegutsevad noortevolikogud juba aastaid. Kui noored otsustavad luua noortevolikogu, siis oleks praegu selleks parim aeg. Järgmiste valimisteni on veel aasta ja poliitikas suhteliselt rahulik aeg. See annab meile aega oma kogude struktuuride korrastamiseks. Vahel piisab ainult omavalitsuse juhile idee tutvustamisest ja edasi läheb asi kiirelt. Teinekord peab ennast ikka päris kõvasti tõestama. Soovitan kohtades, kus noortevolikogusid veel ei ole, need kindlasti luua. Mõnikord on esimeseks sammuks noortevolikogu loomine pilootprojekti näol, nagu seda on teinud Tallinn. Tänu pilootprojektile on ka linnajuhid näinud, et noortevolikogu on linna jaoks kasulik ja vajalik.
teavad, milline suurepärane võimalus see on. Kuid nagu ikka – sellest on vaid nii palju kasu, kui ise endale võimaldad. Hindamatu kogemuse saavad need, kes tegelevad organiseerimisega – näiteks koolituslaagri korraldamine 80 inimesele või rohkem kui saja õpilase vahetamine Pärnu linna koolides. Ka väiksemate ürituste eestvedamine on tööandjate silmis väärt kogemus. Paljud noored ei hakkaks üksi iialgi projekte kirjutama, raha taotlema ega sponsoritega suhtlema. Mitte keegi ei ole sündinud heaks ettevõtjaks – see oskus omandatakse läbi kogemuste. Mida nooremalt alustada, seda paremaks on võimalus saada. Tutvu või liitu noortekogudega www.noortekogud.ee
«Noorte kaasamine ja osalus» teeb osalusspetsiks
gu ülesanneteks noorteministri nõustamise, valitsuse noortepoliitika analüüsimise ja hindamise, oluliste teemade tõstatamise valitsuse tähelepanuks. Kolmandaks – valitsusel peaks olema kindel plaan ja tegevuskava terveks valitsemisperioodiks. Eesti valitsuse koalitsioonileppes on noored küll mõnikord erinevas kontekstis mainimist leidnud, kuid valitsusel pole eraldi programmi, mis hõlmaks kõiki planeeritud tegevusi, mida seoses noortega
ära plaanitakse teha. Seega pole ei valitsusel endal, peaministril, ametnikel, kodanikel ega kellelgi teisel terviklikku ülevaadet ja arusaama sellest, mida Eesti valitsus noorte heaks ära teeb, sest tegevused on killustunud erinevate ametkondade vahel. Asju, mille osas Austraaliast eeskuju võtta, on palju. Natukene täpsemalt mõtetest noortepoliitika osas Eesti Noorteühenduste Liidu blogis http:// noorus.wordpress.com.
Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) andis välja käsiraamatu «Noorte kaasamine ja osalus». Tegemist on põneva heade näidete kogumikuga, mis õpetab lihtsal moel nii pressiteadet kirjutama, sponsoreid ja rahastajaid otsima, arengukava koostama kui ka oma valla, linna või maakonnaga koostööd tegema. «Raamatust võidavad nii olemasolevate osaluskogude noored kui ka aktiivsed noored, kelle kodukohas noortevolikogu veel ei ole. Samuti on palju infot maavalitsustes ja kohalikes omavalitsustes noortega töötavatele inimestele,» selgitab ENLi noortekogude ja noortevolikogude koordinaator Kristo Notton. Kõigil huvilistel on võimalik käsiraamatuga tutvuda PDF-kujul noortekogude värskel kodulehel http://noortekogud.ee/upload/file/ NKde_kasiraamat_7MB.pdf.
TALLINN 2011 EUROOPA KULTU URIPEALINN
LK
NOOR ARVAB 7 7
«Vabatahtlikkus on positiivne nakkushaigus!»
S
A Tallinn 2011 kutsus kokku eri vanuses vabatahtlikud, et teada saada, mis imevägi küll meelitab inimesi ööd-päevad palehigis raha saamata töötama ning selle kõige juures vahetpidamata naeratama ja hiljem surmväsinult, ent üliõnnelikult oma kätetööle tagasi vaatama. ANDRI: Oleme kõik kuulnud – ka heade sõprade suust –, et mis sa, lollike, tasuta tööd teed ja oma vaba aega sellisele tööle raiskad. Miks te tahate vabatahtlikuna töötada? SIIM: Usun, et räägin kõigi eest, et eks see ole natuke haigus ka! Pealegi nakkusohtlik! Muidugi tekib küsimusi neil, kes pole iial vabatahtlik olnud. Aga need, kes teavad, mida see tähendab, suhtuvad sinusse hästi. Nad teavad, et sa oled ühel või teisel tööpostil puhtast rõõmust. Mulle annab see kaifi tunda, kui saan oma tegevusega kellegi näole naeratuse tuua. Muide, meil oli PÖFFil kunagi jutuks, et äkki peaks vastutavatele vabatahtlikele raha andma hakkama. Ma olin selle vastu, sest siis poleks tunne enam sama. Niikuinii teevad paljud seda oma puhkuse arvelt, ehkki tegelikult pole see ju miski puhkus, kui ka söömiseks-magamiseks aega ei jää... Ent samas endiselt õnnelik olla. Sa peadki leidma lõpuks motiveeritud, säravad, suhtlusvõimelised inimesed. ANN-MARGIT: Üks põhjus on ka ühel üritusel vabatahtlikuna töötavas seltskonnas – neil on samad eesmärgid, samad huvid. Ja mina olen sattunud üksnes väga heade inimeste otsa. Mind kutsus merepäevadele sõber appi. Läksin temaga kaasa ja mulle hakkas meeldima. Kogu aeg on midagi teha, puhata pole aega, see-eest õhtul on tunne jube lahe – nagu oleks midagi suurt korda saatnud. SIIM: PÖFFil on samuti – kogu aeg on vaja muresid lahendada ja ringi tormata. Aga kui õhtul täiesti soodana koju lähed ja mõtlema hakkad, mis sa kõik ära tegid, on küll tunne kui maailma kunnil. PIRET: Ma arvan, et vabatahtliku töö sobib neile, kes ka ise väikest adrenaliinilaksu otsivad: väga lühikese ajaga tuleb väga kiiresti otsuseid langetada. Pealegi saad olla osa ühe suure asja õnnestumisest. ANN-MARGIT: Iga vabatahtlik mõistab seda adrenaliinijuttu. Algul mõtled, et tuled vaid oma asja tegema, ent sa ei pruugi ette aimatagi, kui kiiresti tööpõld laieneb. Rahvaga suheldes tuleb sul end proovile panna, suuta leida igale olukorrale lahendus.
Siim Rohtla (27),
Ann-Margit Sepp (17),
Piret Ehavald (29),
Andri Maimets (30),
PÖFFi vabatahtlikuna alustas tööd 2007. aastal. Tõusis aastaga infotöötajate pealikuks, seetõttu teab, kui oluline on enne «alumised» töökohad läbi teha, et siis «üleval» vingem vend olla. Vabatahtlike töö juures hindab järjepidevust ja õppimishimu. Ehkki on praeguste infotöötajate juht, lööb võimalusel ja vajadusel ka ise kampa. «Rebin pileteid, tutvustan filme või koristan põrandaid – ikka tunnen end hästi!»
Alustas 2008. aastal vabatahtlikuna Tallinna merepäevade infotelgis; koos kahe teise vabatahtlikuga pidi jagama ürituse kohta infot. 2009. aasta sügisel töötas Plektrumi festivalil East galeriis valvurina. Nüüd kaalub edasiõppimist kultuurikorralduse erialal ning tööd selles vallas. «Vabatahtliku töö on tasuv. Mitte rahaliselt, vaid tagasiside mõttes – silm läheb särama, kui saad kellegi päeva paremaks teha!»
Pärast poolt aastat Ameerikas, kus Piret korraldas rahvusvahelisi laagreid ja tegeles üliõpilastega, käis ta programmi Euroopa Noored toel Hollandis. «Mõnikord saab kontoritööst villand ning nii elasin kolm nädalat telgis ja tegin mida vaja, pügasin hekki jne.» Olnud Tallinna merepäevade ja PÖFFi vabatahtlik.
Töötanud 1995. aastast vabatahtlikuna Viljandi pärimusmuusika festivalil nii kulleri, infotöötaja ja lavamänedžerina. «Tean omast käest, et kui nii tihe festival läbi saab, siis ütled endale ja sõpradele, et aitab, enam ei taha. Aga tahad küll – aasta pärast oled kohal kui viis kopikat!»
ANDRI: Mulle tundub, et publik suhtub vabatahtlikesse leebemalt. Kui vabatahtlike asemel oleks tööl palgalised tegelased, siis suhtutaks neisse iga apsaka korral kui amatööridesse. ANN-MARGIT: Oleneb publikust. Kui PÖFFi ja Viljandi folgi publik on üks sõbralikumaid, siis merepäevade külastajad on hoopis teistsugused. Sinna ei satu vaid need, kel on ühine huvi, seal on kõiki. Meil tuli ikka päris sageli ka tunnistada, et me ei oska infot anda, sest sa ei saa ju tunda iga järgmise sadamasse jõudva laeva ajalugu. Mõni krimpsutas selle peale nina. PIRET: Inimestele meeldib suhelda ja jutustada. Seda enam, kui on leidnud vabatahtliku näol endale tänuväärse kuulaja. Eks siis tuleb vabatahtlikul kuhugi piir tõmmata: kõigest ei saa kõike teada. SIIM: PÖFFi kassades töötavad filmisoovitajad on mõne huvilisega suisa kolmveerand tundi järjepanu rääkinud. Siis ei räägita alati enam filmidest, inimesed saavad sõpradeks, vahetavad numbreid... Üks proua tegi näiteks pilti ja ütles, et olete nii toredad. Ning mõtles ka ise vabatahtlikuks hakata. See on ju lahe!
kuna üks 63-aastane proua, kes on juba kahel üritusel osalenud. Helistas ja teatas, et tema tahab käed külge panna. Ning temasuguseid on teisigi!
SIIM: Isiklikult ei maksa võtta. Päris tavaline on see, et vabatahtlikud saavad sõimata asja eest, mis pole kuidagi tema süü. Vabatahtlikud ongi pahatihti kahuriliha. ANN-MARGIT: Samas ei maksaks end kunagi kaitsma hakata ja selgitama kukkuda, et see pole sinu süü või mure. Pigem tuleb rohkem suhelda, aidata olukorda lahendada.
mesi – liiatigi noori! –, kes tulevad nende üritusele tööle? PIRET: Kultuuripealinna soov on, et vabatahtlike kaasamine oleks üha normaalsem. Meenub üks kontserdikorraldaja, kes algul oli õnnelik, sest talle tundus, et saab nii raha kokku hoida. Kui töö algas, hakkas ta närveerima, et äkki on sattunud valed inimesed. Ja kui kõik läbi oli, ei suutnud ta ära kiita, kui tublid ja asjalikud vabatahtlikud olid neile tulnud. Kui selline reaktsioon valdavaks saab, siis oleme töö ju hästi teinud. SIIM: Meil jällegi on vabatahtlikuna tööl 30–40-aastaseid professionaale ja firmajuhte, kes võtavad PÖFFi ajaks puhkuse ning tahavadki midagi teistsugust teha. Kohati on nad minust mõnes küsimuses targemad – ning nii õpin mina neilt. PIRET: Mina unistan sellest, et iga tööandja hakkaks vabatahtlikkust väärtustama ning pakuks oma töötajale sellist töökogemust.
magistrikraadiga insener
ANDRI: Ehk teisisõnu, vabatahtlik ei pea ilmtingimata noor inimene olema? PIRET: Täpselt nii. Näiteks töötab meil ühe kultuuripealinna vabatahtli-
Tallinna prantsuse lütseumi õpilane
ANDRI: Loetlegem ideaalse vabatahtliku tunnuseid! SIIM: Heatahtlik, abivalmis, julge... PIRET: Kohusetundlik ja paindlik. SIIM: Meil on PÖFFil kõnekäänd, et ükski probleem ei kao iseenesest, vaid sul tuleb sellega tegeleda. Selleks on sageli vaja omadusi, mida õpetada ei saa.
«Aga kui õhtul täiesti soodana koju lähed ja mõtlema hakkad, mis sa kõik ära tegid, on küll tunne kui maailma kunnil.» PIRET: Soov millessegi panustada, soov asi korda ajada peab tulema südamest. ANN-MARGIT: Kriitikataluvus on ka oluline. Kuigi lõpuks unustad sa kriitika – no ütlebki keegi halvasti ja korraks on tuju paha, aga päeva lõpuks unustad. PIRET: Vabatahtlikkusega on nagu «päris» tööga. Sa pead lihtsalt professionaalselt suhtuma, mõistma, et ta ei vihka sind, ta lihtsalt näeb probleemile teistsugust lahendust kui sina.
Mall Hellam
Tuulike Mänd
Urmo Kübar
Avatud Eesti Fondi juht
vabatahtliku tegevuse arenduskeskuse juhataja
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja
V
ANDRI: Tundub, et sel juhul saabki ainult sõpru vabatahtlikuks kutsuda ning teisi ei saagi võtta – nende sisse ju ei näe. Äkki ei olegi selline nagu otsite – heatahtlik, julge ja nii edasi? PIRET: Kultuuripealinn on vabatahtlike värbamisel võtnud endale laiema kohustuse pakkuda seda võimalust kõigile. Isiklikust kontaktist ei pääse muidugi, aga usun, et kõigile on olemas oma üritus, võimalus just ennast proovile panna. Ja vaevalt et tuldaks ainuüksi nänni ja vabapääsu pärast, ikka sellepärast, et olla osa tegijatest. SIIM: Kui oled paar aastat vabatahtlikega tegelenud, siis mõistad juba hõlpsalt, kas temas on potentsiaali või ei. Kui tuleb tüüp, kes küsib esimese asjana kaarti, mis tasuta kinno aitaks, siis ei vaja me teda kohe kindlasti. ANDRI: Aga kas need üritused, kus seni vabatahtlikke abiks pole olnud, üldse tahavad neid? Äkki nad lihtsalt ei usalda võõraid ini-
vestlusringi vedaja
ANDRI: Sa mõtled tööandjate all ka seda, et töötad näiteks pangatellerina, aga pangajuht saadab su mõnele üritusele pileteid müüma – niisama, pro bono! PIRET: Just täpselt! Mine proovi, mine katseta. SIIM: Ning kogemus võib olla meeletu – näiteks õpid mitut erinevat asja korraga tegema, probleeme lahendama või mitte kunagi enam närveerima. Nagu mina.
Kultuuripealinna vabatahtlike programm
Kommentaarid
abatahtlik töö õpetab meid iseseisvalt mõtlema ja otsustama ning sageli just koos mõttekaaslastega ühiselt midagi vajalikku teiste nimel ette võtma ja ühisosa leidma. Selline koostegemine tekitab suure sisemise rahulolu, et midagi käegakatsutavat on ära tehtud, ning teadmise, et paljude asjade kordaajamine on meie enda kätes. Ühiskonnas tervikuna aga loob vabatahtlike arvukus usalduslikumad sidemed, tihedama ja tugevama ühiskonda koos hoidva niidistiku ning üldise kindlustunde, et teistele inimestele saab loota. Ja seda eriti siis, kui sõnadega ei ole palju teha ning tuleb päriselt tegutseda.
SA Tallinn 2011 vabatahtlike koordinaator
K
oolist saab teadmisi, aga kust saada praktilisi kogemusi? Vabatahtlik tegevus pakub selleks võimaluse. Lisaks rõõmule tehtu üle saavad vabatahtlikud korraldamise või osalemise kogemuse, uusi tuttavaid, ennast proovile panna. Võidavad kõik – kedagi aidatakse, ühiskonnas saavad vajalikud asjad tehtud ja vabatahtlik on õnnelikum. Miks mitte oma vaba aega sel viisil teistele ja endale kasulikult veeta? Kui tunned, et vabatahtlikkus lööb sul silma särama, siis loe rohkem vabatahtliku töö ja pakkumiste kohta Vabatahtlike Väravast www.vabatahtlikud.ee.
V
abatahtlik tegevus annab kogemusi, teadmisi, oskusi ja tutvusi, mis teevad inimese rikkamaks ja hinnatumaks, rääkimata heast enesetundest. Näiteks mulle tööandjana on uue inimese valikul oluline ka tema kogemus vabatahtlikuna, ka püüan toetada, et mu kolleegid jõuaksid vabatahtlikuks käia. Samas usun, et vabatahtlikkus ei peaks piirduma juhuslike heategudega vabal ajal. Veel olulisem on selline teistele ja ühiskonnale hea tegemine siduda igapäevase õpi- ja tööeluga, kujundada sellest oma karjäär ja elu kutse.
Vabatahtlike programmi eesmärk on: •k aasata kõiki kultuuripealinna aasta läbiviimisse, et nii luua üheskoos unustamatu kultuuriaasta; • t oetada aktiivseks kodanikuks ja tallinlaseks kujunemist üksikisiku tasandil ning aidata kaasa vabatahtlikkuse mõtteviisi arengule Eestis, eriti kultuurivaldkonnas; •a astatel 2010–2011 kaasame 400–500 vabatahtlikku erinevate kultuuripealinna projektide (muusika, kunst, film, etenduskunstid, sport jne) läbiviimisse. Vabatahtlikud võivad olla kõik: •n ii noored alates 16. eluaastast kui ka eakad (sh pensionärid), eri rahvusest inimesed ja erivajadustega inimesed. Vabatahtlikuks on oodatud nii sotsiaalsed kui ka huvigrupid (perekonnad, sõpruskonnad, huviringid, laulukoorid) jne. Vabatahtlikuna on võimalik kaasa lüüa: • i nfo jagamisel ja kogumisel (infotöötajad, küsitluste läbiviijad, tõlgid, veebilehe haldurid jne); • s ündmuste läbiviimisel (piletikontrolörid, garderoobitöötajad, fotograafid, tehnilised abilised jne); •a ssisteerimisel (kunstniku, projektijuhi/produtsendi, sihtasutuse abistamine); • külaliste võõrustamisel (külaliste vastuvõtjad ja saatjad, autojuhid, giidid, tõlgid jne). Kui oled kultuuripealinna vabatahtlik, siis tähendab see, et sul on võimalus isiklikult panustada kultuuripealinna aasta läbiviimisse, omandada uusi kogemusi, teadmisi oskusi ja tutvusi, osaleda koolitustel ja ühisüritustel, kanda kultuuripealinna vabatahtlike sümboolikaga riietust, saada meeneid, kingitusi ja pääsmeid üritusele. Kui sul tärkas huvi, siis mine veebilehele www.tallinn2011.ee/vabatahtlikud ja registreeru kohe! Allikas: SA Tallinn 2011
? L I S K O E T S I M
LK
88 NOOR ARVAB
Tallinn tunnustas parimaid projekte ning valis aasta noorsootöötaja MARKO OOL Tallinna spordi- ja noorsooameti peaspetsialist
T
allinna raekojas toimus 14. detsembril konkursi «Suured teod Tallinna noortele ja Tallinna noorte suured teod» tunnustusauhindade üleandmine. Tunnustuskonkurss toimus viiendat korda ning on näha tendentsi, et aasta-aastalt on esitatud tunnustust väärivate projektide arv suurenenud. Nii esitati kategoorias «Tallinna noorte suured teod 2009» kaksteist ning kategoorias «Suured teod Tallinna noortele» kakskümmend nominenti. Tallinna noortenõukogu pidas kategoorias «Suured teod Tallinna noortele» suure teo vääriliseks MTÜ AIESEC Eesti korraldatud «Eesti noorte foorumit» ning «Noorte juhtimiskonverentsi», mis leidsid aset nii Tallinnas kui Tartus ja paistsid silma väga nimekate esinejate poolest. Väikeste tigude vääriliseks peeti Jüri Lehtmetsa juhitud projekti «Party on Wheels», mille eesmärgiks oli informeerida ühiskonda liikumispiiranguga noorte elust, ning jalgratturi juhiloa koolitust, mis aitas tõsta noorte teadlikkust liiklusohutuse vallas. Kategoorias «Tallinna noorte suu-
red teod» peeti väikese teo vääriliseks Daniel Sepa eksperimenti, kus ta veetis nädala ratastoolis ning kirjeldas oma kogemusi blogis. Teise väikese teo vääriliseks peeti Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua projekti «Tallinn tarkade inimeste linnaks». Suure teo auhinnaga tunnustati aga MTÜ Tagahoovi rahvusvahelist noorte spreikunsti festivalkonkurssi «Street Life», mis toimus Kopli linnaosas ja mille eesmärgiks oli propageerida Tallinna noorte seas seaduslikku ja ühiskonnas aktsepteeritud grafitivormi ja propageerida eetilisi norme tänavakultuuris ning tutvustada rahvusvahelist kogemust selles valdkonnas. Äramärkimist leidsid veel Eesti Noorteühenduste Liidu korraldatud «Varivalimiste» projekt, MTÜ Ohutu Elu Liit väljaantav venekeelne noorteleht MEIE Leht, Haabersti vabaajakeskuse projekt «Haabersti väike elupäästja 2009», Hanno Egipti teostusel toimunud tantsuprojekt «Partnerite tantsumaraton», ÕF/MTÜ Roheline Jälg korraldatud projekt «Uue ringi kool» ning Essi Vahtrase, Mari-Liis Poolaku, Andres Kõpperi ja Arun Tamme elluviidud projekt «Interneti ohud». Esmakordselt tunnustati tänavu esitatud nominentide seast «Tuleviku
linna» mängu eriauhinnaga «Laste- ja noortesõbralik tegu». Eriauhinna saaja valis välja alates maist Tallinnas tegutsev laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Komisjoni liikme Lennart Sundja sõnul oli valikut teha raske, kuna nominente oli palju ning nad kõik olid laste- ja noortesõbralikud, ent teistest rohkem paistis silma Briti Nõukogu korraldatav mäng. Seda seetõttu, et mäng viib kokku nii noored kui linnas töötavad spetsialistid, kellega koos selgitatakse välja linna murekohti ning püütakse koos leida loovad lahendused. Võitjameeskond saab oma idee elluviimiseks ka 5000 krooni. Lennart Sundja sõnul toetas selle projekti tegevus otseselt laste- ja noortesõbraliku linna kontseptsiooni, kus oluline on erinevate põlvkondade omavaheline koostöö oma linna paremaks muutmisel. Lisaks suurtele tegudele linna noorte heaks tunnustati ka aasta noorsootöötajat Imre Kullerit, kes töötab Pääsküla noortekeskuses ja kes on teinud tublit tööd Pääsküla ekstreemhalli arendamisel ning kelle initsiatiivil on kaasatud keskuse tegevustesse erinevad noortegrupid, eesmärgiga anda neile kaasarääkimise ja organiseerimise võimalus.
????????????.
Foto: ????????????????
Kultuuritundlikkus ja tolerantsus noortekeskustes HAIDE KUIVAS Tallinna noorsootöö keskuse noorsootöötaja
S
elleks, et teist kultuuri mõista, peab olema võimalus seda tundma õppida. Noortekeskused on erilised kohad, kus erineva kultuuritaustaga noored omavahel sundimatult ja vabas õhkkonnas suhelda saavad. Noortekeskustes käimine on vabatahtlik ja oodatud on kõik noored, seadmata neile mingisuguseid eeltingimusi, rahvuse, keele, majandusliku olukorra või millegi muu suhtes. Tallinna noorsootöö keskus alustas 1. septembrist uue integratsiooniprojektiga «Kultuuritundlikkus ja tolerantsus noortekeskustes», mille eesmärgiks on pakkuda erineva kultuuritaustaga noortele koolitusi, mis tõstavad nende teadlikkust näiteks islamimaadest ning suurendavad noorte tolerantsust võõraste kultuuride vastu. Inimõigused, võrdväärsus, demokraatia ja multikultuursuse aktsepteerimine on Euroopa Liidu põhiväärtu-
????????????.
sed, kuid islamifoobia on olnud kogu Euroopa Liidus süvenev probleem alates 2001. aasta terrorirünnakutest New Yorgi kaksiktornidele.* Islamimaid käsitletakse meedias stereotüüpselt ja
Foto: ????????????????
keskendutakse negatiivsetele uudistele. Just eriti Afganistan on riik, millest meedia vahendusel jõuavad eurooplasteni ainult negatiivse tooniga teated, mille tulemusena on Afganistaniga seo-
tud väga palju hukkamõistvaid stereotüüpe. Ka eestlaste hoiakud on uuringute järgi välismaalaste suhtes üsna negatiivsed. Näiteks 2007. aasta Eurobaromeetri küsitluses arvas ainult 8% eestlastest, et vähemused kindlasti rikastavad riigi kultuurielu. See oli kõige väiksem protsent Euroopa Liidu liikmesriikides. Samuti on Eesti ühiskonna avalikes aruteludes mõnikord tunda islamifoobiat ehk mõistusevastast hirmu islamiusu või moslemite suhtes. Seetõttu on niisugune ettevõtmine noortekeskustele vajalik, kuna projektis läbiviidavate töötubade kaudu saab noortele islamikultuuri selgitada ja väärarusaamu kummutada. Pea 1500 aasta pikkuse ajalooga religioosne süsteem, mis on kõige kiiremini kasvav usund tänapäeva maailmas ning hõlmab ühte viiendikku maailma rahvastikust, ei saagi see olla tervik ja nii võib islamimaailma suurt mitmekesisust näha kõikides elu aspektides, näiteks muusikas, kunstis,
Kommunikatsioonioskuste meistriklasside sari noorteühendustele RAGNAR SIIL Avaliku Esinemise Akadeemia juhatuse liige
E
sinemis- ja suhtlemisoskused kuuluvad kõige olulisemate sotsiaalsete kompetentside hulka, mille arendamisele tuleks pidevalt tähelepanu pöörata. Puutume avaliku esinemise põhitõdedega kokku iga kord, kui oleme intervjueeritavad, teeme konverentsil ettekannet, võtame sõna koosolekul, koolitame ja õpetame või püüame teisi veenda oma seisukohtade paikapidavuses. Lisaks neile individuaalsetele oskustele on noorteühenduste jaoks olu-
lised teadmised, kuidas panna gruppe tööle, olla meedias pildil ja mõjusalt ka- Lisainformatsioon: vandada tuleviku tegevusi. Avaliku Esinemise Akadeemia aitab noorteühendustel arendada kõiki ülaltoodud kompetentse. Aitame noortel saada paremaks esinejaks, veenvamaks väitlejaks, mõjusamaks suhtlejaks. Tallinna noorsoo- ja spordiameti toetusel viidi 2009. aastal ellu piloot- • Avaliku Esinemise Akadeemia: www.avalikesinemine.ee projekt, mille raames korraldati Tallinnas tegutsevatele noorteühendustele ja • noorteühenduste strateegiakool: noorsootööspetsialistidele kolm tasustrateegiakool.edicypages.com Värvilised liitlogod valgel ta meistriklassi, mis keskendusid gru- taustal piarutelude juhtimisele, avaliku esine- • Eesti Noorteühenduste Liit: www.enl.ee mise oskuste õpetamisele ja esitluste
kohalikes traditsioonides, riietumises jne. Islamimaailma töötubades käsitletakse erinevaid teemasid, näiteks riietumist, mehe ja naise rolli sealses ühiskonnas, näidatakse filme ja valmistatakse traditsioonilist sööki. Samuti õpitakse araabia tähestikku ja uuritakse koraani. Lisaks noortele mõeldud töötubadele toimub ka noorsootöötajatele islamiteemaline koolitus, kus oma õpitud teadmisi saavad noorsootöötajad edaspidi kasutada oma igapäevases töös. Tähtis on anda noortele võimalus näha maailma teistsugusena, mitte võõrana. Projekt toimub tänu Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondile, Integratsiooni Sihtasutusele, kultuuriministeeriumile, Jaan Tõnissoni Instituudile ja Tallinna noorsootöö keskusele. * European Monitoring Centre on Racism and Xenophobia uuring Muslims in the European Union – Discrimination and Islamophobia, 2006
Pane tähele!
ning meediasuhtluse parandamisele. Mittetulundustegevuse Arvestades noorteühenduste huvi toitoetamine Tallinnas munud meistriklasside vastu, jätkame noorsootöö valdkonnas uuel aastal alustatud projektiga, pakkuTallinna spordi- ja noorsooamet annab des sarnaseid tasuta koolitusi lisaks teada, et 2010. aastal koguneb komisTallinnale ka teistes Eesti piirkondades jon noorsooprojektide läbivaatamiseks tegutsevatele noortele ja mittetulunja toetuse eraldamiseks jaanuari, dusühingutele. veebruari, märtsi, aprilli, mai, sepKoos Eesti Noorteühenduste Liidutembri ja oktoobri 2. täisnädalal. Taotluste esitamise tähtaeg on vastaga oleme toetamas noorteühendusi ka valt eelneva kuu viimane tööpäev: strateegilise planeerimise võimekuse 31. detsember 2009 ning 29. jaanuar, tõstmisel. Selleks oleme koondanud 26. veebruar, 31. märts, 30. aprill, hulgaliselt juhendmaterjale noorte31.taustal mai, 31. august, 30. september 2010. Värvilised liitlogod logo värvidest erineval Värvilise ühenduste strateegiakooli lehele ja lisaks viime läbi arengukavandamise eran Rohkem informatsiooni Tiiu Kadakult koolitusi ja seminare. tiiu.kadak@tallinnlv või 640 4642.